VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 182

Tallinn, Toompea Reede, 16. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhatajad: Peeter Tali (esimees), Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Martin

Helme (Rain Epleri asendusliige), Maris Lauri (Maido Ruusmanni asendusliige), Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Toomas Uibo (Tarmo Tamme asendusliige), Kristo Enn

Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudus: Tiit Maran

Kutsutud: Kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (3.

päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna nõunik Jaak Simon (4.

päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Aare Pere ja ELi justiitsasjade nõunik Reet

Kase (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika nõunik Triinu Nurmjõe (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike

suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Kristiina Rebane (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026) 313

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026) 313

Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb

Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026)

313. Justiits- ja digiminister sõnas, et Euroopa Liidus on piiriüleste kriminaalasjade menetluse

regulatsioon kehtinud ligi kümme aastat. Määrusele koostatud uus tekst sisaldab peamiselt

tehnilisi ja praktilisi täpsustusi. Muu hulgas luuakse Euroopa kaugosalemismäärus, mis

võimaldab menetlusosalisel osaleda kriminaalkohtu istungil kaugteel. Eestis lahendatakse

ligikaudu pooled siseriiklikud kriminaalasjad sel viisil ning haldus- ja tsiviilasjadest ligi 90%.

VÄLJAVÕTE

Samuti täpsustatakse piiriülest jälgimist ja dokumentide vahetamist. Eesti toetab muudatusi

üldjoontes, kuid soovib mõne ebaselge sätte täpsustamist ning liikmesriikide

menetlusautonoomia säilitamist.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon

otsustas konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Arvo Aller sõnas, et õiguskomisjoni arvamuses käsitletakse olukorda, kus jälitusseadmega

sõiduk liigub Lätist Eestisse, millega seoses tekkis probleem ning küsis, kuidas oli piiriülene

jälgimine seni reguleeritud ning kuidas uus kord probleemi lahendab. Lisaks küsis A. Aller, kas

jälitusseadme all mõeldakse telefoni positsioneerimisfunktsiooni või eriotstarbelist

jälitusseadet.

Aare Pere vastas, et direktiivi muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud ebaselgus.

Kehtiv kord reguleerib piiriülest isikujälitust ja välismaal viibiva isiku telefoni pealtkuulamist,

kuid mitte sõidukitesse paigaldatud ega muid iseseisvalt asukohta, heli või videot salvestavaid

seadmeid. Seetõttu on liikmesriigid seni kasutanud erinevaid teavitusviise. Uue ettepaneku

kohaselt tuleb igast sellisest jälitusseadmest teavitada riiki, kuhu seade liigub. Vastuvõttev riik

otsustab 96 tunni jooksul, kas jälitustoiming oleks tema õiguse kohaselt lubatud. Nii luuakse

ühtne teavitamis- ja loamenetlus.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et direktiivi vastuvõtmisel tuleb Eestis kriminaalmenetluse

seadustikku muuta ja kohandada infosüsteeme. Tehnoloogia areng eeldab selgeid reegleid,

sealhulgas täpset korda liikmesriikidevaheliseks teabevahetuseks. See aitab kuritegusid

tõhusamalt avastada, tagada õiglase menetluse ning annab Eesti õiguskaitseasutustele vajaliku

õigusselguse.

Urve Tiidus küsis, kui erinevad on jälitusseadmete kasutamise nõuded liikmesriigiti, millised

riigid peavad oma õigusakte muutma ning kui ulatuslikud on senised probleemid.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et regulatsiooni täpne sisu sõltub konkreetsest tehnoloogilisest

lahendusest, mida ei ole võimalik jõustumise ajaks täielikult ette näha. Seetõttu tuleb

kehtestada nii riigisisesed nõuded kui ka selge teekaart. Uued tehnoloogilised võimalused,

sealhulgas droonid, eeldavad põhiõiguste kaitseks täpset ja ajakohast uut regulatsiooni.

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega.

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maris Lauri, Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 182

Tallinn, Toompea Reede, 16. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhatajad: Peeter Tali (esimees), Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Martin

Helme (Rain Epleri asendusliige), Maris Lauri (Maido Ruusmanni asendusliige), Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Toomas Uibo (Tarmo Tamme asendusliige), Kristo Enn

Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudus: Tiit Maran

Kutsutud: Kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (3.

päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna nõunik Jaak Simon (4.

päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Aare Pere ja ELi justiitsasjade nõunik Reet

Kase (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika nõunik Triinu Nurmjõe (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike

suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Kristiina Rebane (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026) 313

5. Seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb Euroopa

uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026) 313

Liisa-Ly Pakosta andis ülevaate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist, mis käsitleb

Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja Euroopa kaugosalemismäärust – COM(2026)

313. Justiits- ja digiminister sõnas, et Euroopa Liidus on piiriüleste kriminaalasjade menetluse

regulatsioon kehtinud ligi kümme aastat. Määrusele koostatud uus tekst sisaldab peamiselt

tehnilisi ja praktilisi täpsustusi. Muu hulgas luuakse Euroopa kaugosalemismäärus, mis

võimaldab menetlusosalisel osaleda kriminaalkohtu istungil kaugteel. Eestis lahendatakse

ligikaudu pooled siseriiklikud kriminaalasjad sel viisil ning haldus- ja tsiviilasjadest ligi 90%.

VÄLJAVÕTE

Samuti täpsustatakse piiriülest jälgimist ja dokumentide vahetamist. Eesti toetab muudatusi

üldjoontes, kuid soovib mõne ebaselge sätte täpsustamist ning liikmesriikide

menetlusautonoomia säilitamist.

Lea Danilson-Järg andis ülevaate õiguskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon

otsustas konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Arvo Aller sõnas, et õiguskomisjoni arvamuses käsitletakse olukorda, kus jälitusseadmega

sõiduk liigub Lätist Eestisse, millega seoses tekkis probleem ning küsis, kuidas oli piiriülene

jälgimine seni reguleeritud ning kuidas uus kord probleemi lahendab. Lisaks küsis A. Aller, kas

jälitusseadme all mõeldakse telefoni positsioneerimisfunktsiooni või eriotstarbelist

jälitusseadet.

Aare Pere vastas, et direktiivi muudatuse eesmärk on lahendada praktikas tekkinud ebaselgus.

Kehtiv kord reguleerib piiriülest isikujälitust ja välismaal viibiva isiku telefoni pealtkuulamist,

kuid mitte sõidukitesse paigaldatud ega muid iseseisvalt asukohta, heli või videot salvestavaid

seadmeid. Seetõttu on liikmesriigid seni kasutanud erinevaid teavitusviise. Uue ettepaneku

kohaselt tuleb igast sellisest jälitusseadmest teavitada riiki, kuhu seade liigub. Vastuvõttev riik

otsustab 96 tunni jooksul, kas jälitustoiming oleks tema õiguse kohaselt lubatud. Nii luuakse

ühtne teavitamis- ja loamenetlus.

Liisa-Ly Pakosta lisas, et direktiivi vastuvõtmisel tuleb Eestis kriminaalmenetluse

seadustikku muuta ja kohandada infosüsteeme. Tehnoloogia areng eeldab selgeid reegleid,

sealhulgas täpset korda liikmesriikidevaheliseks teabevahetuseks. See aitab kuritegusid

tõhusamalt avastada, tagada õiglase menetluse ning annab Eesti õiguskaitseasutustele vajaliku

õigusselguse.

Urve Tiidus küsis, kui erinevad on jälitusseadmete kasutamise nõuded liikmesriigiti, millised

riigid peavad oma õigusakte muutma ning kui ulatuslikud on senised probleemid.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et regulatsiooni täpne sisu sõltub konkreetsest tehnoloogilisest

lahendusest, mida ei ole võimalik jõustumise ajaks täielikult ette näha. Seetõttu tuleb

kehtestada nii riigisisesed nõuded kui ka selge teekaart. Uued tehnoloogilised võimalused,

sealhulgas droonid, eeldavad põhiõiguste kaitseks täpset ja ajakohast uut regulatsiooni.

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni

arvamusega.

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas õiguskomisjoni arvamusega.

(konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Maris Lauri, Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk).

(…)

VÄLJAVÕTE

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant