VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 182

Tallinn, Toompea Reede, 16. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhatajad: Peeter Tali (esimees), Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Martin

Helme (Rain Epleri asendusliige), Maris Lauri (Maido Ruusmanni asendusliige), Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Toomas Uibo (Tarmo Tamme asendusliige), Kristo Enn

Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudus: Tiit Maran

Kutsutud: Kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (3.

päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna nõunik Jaak Simon (4.

päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Aare Pere ja ELi justiitsasjade nõunik Reet

Kase (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika nõunik Triinu Nurmjõe (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike

suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Kristiina Rebane (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Reisijate paketi määruste eelnõud - COM(2026) 232, COM(2026) 233

4. Seisukoha andmine: Reisijate paketi määruste eelnõud - COM(2026) 232, COM(2026)

233

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate Reisijate paketi määruste eelnõudest - COM(2026)

232, COM(2026) 233. Regionaal- ja põllumajandusminister sõnas, et eelnõu hõlmab mitmeid

tehnilisi muudatusi, kuid selle peamine eesmärk on tagada reisijatele õigus kompensatsiooni

taotlemisele, kui rongiettevõtte tegevuse või häirete tõttu jäädakse jätkuühendusest maha.

Samuti soovitakse luua ühtne piletisüsteem, mis osaliselt hõlmab ka Elronit ning mis

võimaldaks piiriülestel ja mitme vedajaga rongireisidel osta kogu teekonnaks ühe pileti.

Jaak Simon lisas, et reisijate paketi määruste eelnõud - COM(2026) 232, COM(2026) 233

ning eelnevalt Kliimaministeeriumi esindaja poolt tutvustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

VÄLJAVÕTE

määruse eelnõu, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 80/2009 - COM(2026) 231 moodustavad terviku, kuid käesolevad Eesti

seisukohad käsitlevad üksnes rongipileteid. Esimene ettepanek rongipiletimüügi määruse

kehtestamiseks seab teatud kohustused reisiveoettevõtjale ja teatud liiki

piletimüügipakkujatele. Nõustume, et Euroopa Liidu ühisturul on piletimüügisüsteemide

ühilduvus probleem, kuid taotleme Eesti siseriiklikule rongiliiklusele erandit, sest turuväiksuse

tõttu Eestis selliseid probleeme ei esine. Praegune süsteem, kus Elron leiab piletimüüja

hankemenetlusega, tagab piisavalt hea ligipääsu piletimüügiturule ja objektiivse kriteeriumi

rongipiletite müümiseks. J. Simon tõi välja, et Eesti turg hõlmab sel kümnendil ligikaudu 8

miljonit rongireisijat ning 20–25 miljonit eurot piletitulu aastas. Turu täielik avamine ei pruugi

väikest mahtu arvestades konkurentsi suurendada, vaid võib eelistada suure

finantsvõimekusega ettevõtjaid, sest väiksematel pakkujatel ei pruugi turule sisenemiseks

jätkuda käibevahendeid. Sellest tingituna peaks määrus kohalduma rahvusvahelisele liiklusele,

kuid mitte Eesti siseriiklikule reisirongiliiklusele. Piletimüüki ja reisijate õigusi reguleerivate

õigusaktide hulk on suur, kuid reisijatele ja turuosalistele peab olema üheselt selge, millised

sätted konkreetses olukorras kehtivad. Seega tuleks eri menetluste lahknemise vältimiseks

regulatsioonid võimaluse korral konsolideerida. Lisaks on järelevalve kontekstis Justiits- ja

Digiministeerium juhtinud tähelepanu, et väljapakutud lahenduses ei ole üheselt selge, kuidas

sobitub see Eesti võlaõigusega, mille kohaselt lahendab tsiviilvaidlusi kohus. Kui rongipiletite

määrusega antaks haldusorganile osaliselt kohtu ülesanded, ei ole see Eestile vastuvõetav. J.

Simon jätkas, et teine ettepanek käsitleb ühtset piletit ning laiendab rongireisijate õigusi

reisidele, mida müüakse tervikuna, kuid mida teenindavad mitu vedajat. Näiteks hõlmaks see

Tallinna–Riia–Vilniuse liini, kus eri etappe teenindavad erinevad vedajad, ning tulevikus ka

potentsiaalseid ööronge (sh Rail Baltic). Ettepanek täpsustab ka vastutust ja

kompensatsioonimäärasid juhul, kui piletimüüja määratud ebapiisava ümberistumisaja tõttu

jääb reisija jätkuühendusest maha. Ettepaneku sisule olulisi vastuväiteid ei ole, kuid

sanktsioonisäte tuleks sõnastada reisijale makstava kompensatsioonina, mitte piletimüüja

karistusena.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. U. Tiidus tõi välja, et Eesti

erandi taotlemine on võimalik ning seda soovivad ka mõned teised riigid, mistõttu tuleb

läbirääkimistega jätkata.

Jaak Simon lisas täpsustusena, et vahepeal on toimunud samateemalised töögruppide

kohtumised ning koostöös Kliimaministeeriumi ja Välisministeeriumiga tuleb kavandada

edasised sammud Eesti huvide võimalikult tõhusaks kaitsmiseks. Ka teised väiksemad

liikmesriigid tunnevad muret oma turu pärast, kuid ei ole seni erandit taotlenud.

Arvo Aller küsis, kas teiste liikmesriikide toetuseta loobub Eesti erandi küsimisest ja nõustub

üldise lähenemisega või jätkab taotlemist ka teiste liikmesriikide toetuseta.

Hendrik Johannes Terras vastas, et Eesti eesmärk on erandit taotleda ka teiste liikmesriikide

toetuseta, mis võib vähendada erandi saamise tõenäosust, kuid ei anna põhjust erandi

küsimisest loobumiseks.

Toomas Uibo küsis, kas erandit taotletakse mõlema ettepaneku või üksnes

kompensatsioonimehhanismi kohta.

Jaak Simon vastas, et erandit taotletakse üksnes rongipiletite määruse kohta, kuna

VÄLJAVÕTE

kompensatsioonimehhanism on täna kehtiva määruse osa ning seega pole selle osas erandit

vaja.

Toomas Uibo küsis, millistel juhtudel rakendub kompensatsioonimehhanism ja mida

hüvitatakse arvestades, et on vedaja kontrolli all olevaid ja sellest sõltumatuid asjaolusid.

Jaak Simon vastas, et muudatus puudutab piletimüüjale kohaldatavat sanktsiooni. Kui

müüdud piletil ette nähtud ümberistumisaeg on määruses sätestatud miinimumajast lühem,

peab piletimüüja tagasi maksma 75% piletihinnast.

Toomas Uibo küsis, kas see on ainus lisanduv muudatus.

Jaak Simon vastas, et see on ainus lisanduv muudatus ühtse pileti kontekstis, mida varasemalt

määruses polnud.

Toomas Uibo küsis, kas vastab tõele, et rongi rikke korral reisija kompensatsiooni ei saa.

Jaak Simon vastas, et rongi rike on vedajast sõltuv asjaolu, mille korral peab vedaja reisijale

kompensatsiooni maksma ja antud säte on ka olemasolevas määruses.

Peeter Tali sõnas, et julgustab regionaal- ja põllumajandusministrit jätkama Eesti huvide

kaitseks erandi taotlemist ning looma selle toetuseks liite. P. Tali sõnas, et teiste liikmesriikide

seas toetajate leidmiseks tuleks kaasata ametnikud, diplomaadid ja poliitikud.

Hendrik Johannes Terras vastas, et võimalikke liitlasi otsitakse ja julgustatakse neid

algatusega ühinema.

Urve Tiidus sõnas, et majanduskomisjonis selgitati, et probleem puudutab peamiselt suuri

turge, kus turgu valitsevad piletimüüjad on seotud ka reisijateveoettevõtetega. U. Tiidus küsis,

milline oleks määruse vastuvõtmise mõju sõltumata võimalikest eranditest.

Jaak Simon vastas, et määruse jõustumisel tekiks Elronil lepingute sõlmimise kohustus, kuid

piletimüügiettevõtjatele täiendavaid kohustusi ei kaasneks. Eesistujariik Iirimaa eestvedamisel

on töögruppides arutatud nende kohustuste laiendamist kõigile piletimüügiettevõtjatele, kuid

Eesti on sellele vastu, sest see piiraks põhjendamatult majandustegevust.

Arvo Aller küsis, kas Elron on määruse kontekstis vedaja, mitte piletimüügiettevõtja ning kas

see tähendab, et Elron peaks edaspidi müüma oma pileteid Tpileti, Ridango või mõne muu

piletimüüja kaudu.

Jaak Simon vastas, et Elron on vedaja, kes müüb pileteid hankemenetluse võitnud ettevõtte

süsteemi kaudu, milleks antud juhul on Ridango. Hankelepingu lõppemisel korraldatakse uus

hange, mille võib võita iga nõuetele vastavat lahendust pakkuv ettevõtja. Määruse tähenduses ei

ole Elron piletimüüja, vaid edastab müügiks vajalikud andmed valitud piletimüügiplatvormile.

Enn Eesmaa sõnas, et soovib küsida erandite taotlemise kohta üldisemalt. Siseriikliku

rongipiletisüsteemi erand võib olla põhjendatud, kuid kavandatav üleminek Euroopa Liidu

tavapärasest erineva kujundusega passidele võib tekitada kolmandates riikides segadust Eesti

kodanike tuvastamisel Euroopa Liidu kodanikena. E. Eesmaa küsis, kui põhjalikult on

Siseministeeriumi ettepanekut arutatud Erakonnas Eesti 200 ja valitsuses ning kas Euroopa

Liidu lahendusest kõrvalekaldumist peetakse põhjendatuks.

Hendrik Johannes Terras vastas, et tema kogemuse põhjal võib teistsuguse värvusega

diplomaatiline pass tekitada kolmandates riikides segadust, kuid märge „Euroopa Liit“

võimaldab selle kiiresti lahendada. Kuna ettepanek on värske, ei ole seda veel põhjalikult

arutatud ning täpsema seisukoha saab kujundada pärast arutelu.

Enn Eesmaa küsis, kui suur on muudatuse kulu.

Hendrik Johannes Terras vastas, et see küsimus tuleks esitada siseministrile.

VÄLJAVÕTE

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa,

Maris Lauri, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Toomas Uibo,

Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 182

Tallinn, Toompea Reede, 16. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.32

Juhatajad: Peeter Tali (esimees), Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa, Martin

Helme (Rain Epleri asendusliige), Maris Lauri (Maido Ruusmanni asendusliige), Anti

Poolamets, Aivar Sõerd, Urve Tiidus, Toomas Uibo (Tarmo Tamme asendusliige), Kristo Enn

Vaga, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Taklaja (nõunik), Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudus: Tiit Maran

Kutsutud: Kliimaministeeriumi digitranspordi valdkonnajuht Enriko Laanemäe (3.

päevakorrapunkt); regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna nõunik Jaak Simon (4.

päevakorrapunkt); justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Aare Pere ja ELi justiitsasjade nõunik Reet

Kase (5. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika nõunik Triinu Nurmjõe (6. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike

suhete osakonna pressinõunik Maris Meiessaar (1.–2. päevakorrapunkt); Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Kristiina Rebane (6. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Reisijate paketi määruste eelnõud - COM(2026) 232, COM(2026) 233

4. Seisukoha andmine: Reisijate paketi määruste eelnõud - COM(2026) 232, COM(2026)

233

Hendrik Johannes Terras andis ülevaate Reisijate paketi määruste eelnõudest - COM(2026)

232, COM(2026) 233. Regionaal- ja põllumajandusminister sõnas, et eelnõu hõlmab mitmeid

tehnilisi muudatusi, kuid selle peamine eesmärk on tagada reisijatele õigus kompensatsiooni

taotlemisele, kui rongiettevõtte tegevuse või häirete tõttu jäädakse jätkuühendusest maha.

Samuti soovitakse luua ühtne piletisüsteem, mis osaliselt hõlmab ka Elronit ning mis

võimaldaks piiriülestel ja mitme vedajaga rongireisidel osta kogu teekonnaks ühe pileti.

Jaak Simon lisas, et reisijate paketi määruste eelnõud - COM(2026) 232, COM(2026) 233

ning eelnevalt Kliimaministeeriumi esindaja poolt tutvustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

VÄLJAVÕTE

määruse eelnõu, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 80/2009 - COM(2026) 231 moodustavad terviku, kuid käesolevad Eesti

seisukohad käsitlevad üksnes rongipileteid. Esimene ettepanek rongipiletimüügi määruse

kehtestamiseks seab teatud kohustused reisiveoettevõtjale ja teatud liiki

piletimüügipakkujatele. Nõustume, et Euroopa Liidu ühisturul on piletimüügisüsteemide

ühilduvus probleem, kuid taotleme Eesti siseriiklikule rongiliiklusele erandit, sest turuväiksuse

tõttu Eestis selliseid probleeme ei esine. Praegune süsteem, kus Elron leiab piletimüüja

hankemenetlusega, tagab piisavalt hea ligipääsu piletimüügiturule ja objektiivse kriteeriumi

rongipiletite müümiseks. J. Simon tõi välja, et Eesti turg hõlmab sel kümnendil ligikaudu 8

miljonit rongireisijat ning 20–25 miljonit eurot piletitulu aastas. Turu täielik avamine ei pruugi

väikest mahtu arvestades konkurentsi suurendada, vaid võib eelistada suure

finantsvõimekusega ettevõtjaid, sest väiksematel pakkujatel ei pruugi turule sisenemiseks

jätkuda käibevahendeid. Sellest tingituna peaks määrus kohalduma rahvusvahelisele liiklusele,

kuid mitte Eesti siseriiklikule reisirongiliiklusele. Piletimüüki ja reisijate õigusi reguleerivate

õigusaktide hulk on suur, kuid reisijatele ja turuosalistele peab olema üheselt selge, millised

sätted konkreetses olukorras kehtivad. Seega tuleks eri menetluste lahknemise vältimiseks

regulatsioonid võimaluse korral konsolideerida. Lisaks on järelevalve kontekstis Justiits- ja

Digiministeerium juhtinud tähelepanu, et väljapakutud lahenduses ei ole üheselt selge, kuidas

sobitub see Eesti võlaõigusega, mille kohaselt lahendab tsiviilvaidlusi kohus. Kui rongipiletite

määrusega antaks haldusorganile osaliselt kohtu ülesanded, ei ole see Eestile vastuvõetav. J.

Simon jätkas, et teine ettepanek käsitleb ühtset piletit ning laiendab rongireisijate õigusi

reisidele, mida müüakse tervikuna, kuid mida teenindavad mitu vedajat. Näiteks hõlmaks see

Tallinna–Riia–Vilniuse liini, kus eri etappe teenindavad erinevad vedajad, ning tulevikus ka

potentsiaalseid ööronge (sh Rail Baltic). Ettepanek täpsustab ka vastutust ja

kompensatsioonimäärasid juhul, kui piletimüüja määratud ebapiisava ümberistumisaja tõttu

jääb reisija jätkuühendusest maha. Ettepaneku sisule olulisi vastuväiteid ei ole, kuid

sanktsioonisäte tuleks sõnastada reisijale makstava kompensatsioonina, mitte piletimüüja

karistusena.

Urve Tiidus andis ülevaate majanduskomisjoni arvamusest ning märkis, et komisjon otsustas

konsensuslikult toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti. U. Tiidus tõi välja, et Eesti

erandi taotlemine on võimalik ning seda soovivad ka mõned teised riigid, mistõttu tuleb

läbirääkimistega jätkata.

Jaak Simon lisas täpsustusena, et vahepeal on toimunud samateemalised töögruppide

kohtumised ning koostöös Kliimaministeeriumi ja Välisministeeriumiga tuleb kavandada

edasised sammud Eesti huvide võimalikult tõhusaks kaitsmiseks. Ka teised väiksemad

liikmesriigid tunnevad muret oma turu pärast, kuid ei ole seni erandit taotlenud.

Arvo Aller küsis, kas teiste liikmesriikide toetuseta loobub Eesti erandi küsimisest ja nõustub

üldise lähenemisega või jätkab taotlemist ka teiste liikmesriikide toetuseta.

Hendrik Johannes Terras vastas, et Eesti eesmärk on erandit taotleda ka teiste liikmesriikide

toetuseta, mis võib vähendada erandi saamise tõenäosust, kuid ei anna põhjust erandi

küsimisest loobumiseks.

Toomas Uibo küsis, kas erandit taotletakse mõlema ettepaneku või üksnes

kompensatsioonimehhanismi kohta.

Jaak Simon vastas, et erandit taotletakse üksnes rongipiletite määruse kohta, kuna

VÄLJAVÕTE

kompensatsioonimehhanism on täna kehtiva määruse osa ning seega pole selle osas erandit

vaja.

Toomas Uibo küsis, millistel juhtudel rakendub kompensatsioonimehhanism ja mida

hüvitatakse arvestades, et on vedaja kontrolli all olevaid ja sellest sõltumatuid asjaolusid.

Jaak Simon vastas, et muudatus puudutab piletimüüjale kohaldatavat sanktsiooni. Kui

müüdud piletil ette nähtud ümberistumisaeg on määruses sätestatud miinimumajast lühem,

peab piletimüüja tagasi maksma 75% piletihinnast.

Toomas Uibo küsis, kas see on ainus lisanduv muudatus.

Jaak Simon vastas, et see on ainus lisanduv muudatus ühtse pileti kontekstis, mida varasemalt

määruses polnud.

Toomas Uibo küsis, kas vastab tõele, et rongi rikke korral reisija kompensatsiooni ei saa.

Jaak Simon vastas, et rongi rike on vedajast sõltuv asjaolu, mille korral peab vedaja reisijale

kompensatsiooni maksma ja antud säte on ka olemasolevas määruses.

Peeter Tali sõnas, et julgustab regionaal- ja põllumajandusministrit jätkama Eesti huvide

kaitseks erandi taotlemist ning looma selle toetuseks liite. P. Tali sõnas, et teiste liikmesriikide

seas toetajate leidmiseks tuleks kaasata ametnikud, diplomaadid ja poliitikud.

Hendrik Johannes Terras vastas, et võimalikke liitlasi otsitakse ja julgustatakse neid

algatusega ühinema.

Urve Tiidus sõnas, et majanduskomisjonis selgitati, et probleem puudutab peamiselt suuri

turge, kus turgu valitsevad piletimüüjad on seotud ka reisijateveoettevõtetega. U. Tiidus küsis,

milline oleks määruse vastuvõtmise mõju sõltumata võimalikest eranditest.

Jaak Simon vastas, et määruse jõustumisel tekiks Elronil lepingute sõlmimise kohustus, kuid

piletimüügiettevõtjatele täiendavaid kohustusi ei kaasneks. Eesistujariik Iirimaa eestvedamisel

on töögruppides arutatud nende kohustuste laiendamist kõigile piletimüügiettevõtjatele, kuid

Eesti on sellele vastu, sest see piiraks põhjendamatult majandustegevust.

Arvo Aller küsis, kas Elron on määruse kontekstis vedaja, mitte piletimüügiettevõtja ning kas

see tähendab, et Elron peaks edaspidi müüma oma pileteid Tpileti, Ridango või mõne muu

piletimüüja kaudu.

Jaak Simon vastas, et Elron on vedaja, kes müüb pileteid hankemenetluse võitnud ettevõtte

süsteemi kaudu, milleks antud juhul on Ridango. Hankelepingu lõppemisel korraldatakse uus

hange, mille võib võita iga nõuetele vastavat lahendust pakkuv ettevõtja. Määruse tähenduses ei

ole Elron piletimüüja, vaid edastab müügiks vajalikud andmed valitud piletimüügiplatvormile.

Enn Eesmaa sõnas, et soovib küsida erandite taotlemise kohta üldisemalt. Siseriikliku

rongipiletisüsteemi erand võib olla põhjendatud, kuid kavandatav üleminek Euroopa Liidu

tavapärasest erineva kujundusega passidele võib tekitada kolmandates riikides segadust Eesti

kodanike tuvastamisel Euroopa Liidu kodanikena. E. Eesmaa küsis, kui põhjalikult on

Siseministeeriumi ettepanekut arutatud Erakonnas Eesti 200 ja valitsuses ning kas Euroopa

Liidu lahendusest kõrvalekaldumist peetakse põhjendatuks.

Hendrik Johannes Terras vastas, et tema kogemuse põhjal võib teistsuguse värvusega

diplomaatiline pass tekitada kolmandates riikides segadust, kuid märge „Euroopa Liit“

võimaldab selle kiiresti lahendada. Kuna ettepanek on värske, ei ole seda veel põhjalikult

arutatud ning täpsema seisukoha saab kujundada pärast arutelu.

Enn Eesmaa küsis, kui suur on muudatuse kulu.

Hendrik Johannes Terras vastas, et see küsimus tuleks esitada siseministrile.

VÄLJAVÕTE

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti kooskõlas

majanduskomisjoni arvamusega.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni

arvamusega. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Enn Eesmaa,

Maris Lauri, Anti Poolamets, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Kadri Tali, Urve Tiidus, Toomas Uibo,

Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Väljavõte õige

Roosmarii Kukk

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant