Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 184

Tallinn, Toompea Teisipäev, 20. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.29

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Helir-Valdor

Seeder, Andrus Seeme (Hanno Pevkuri asendusliige), Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Lauri Läänemets ja Evelin Poolamets

Kutsutud: korruptsioonivastase erikomisjoni nõunik Anu Kärtner; Justiits- ja

digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht

Kätlin-Chris Kruusmaa (1. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna

nõunik Triinu Põdramägi (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise

seaduse eelnõu (974 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Riigikohtu kohtunõudele (PSJV asjas nr 5-24-5) vastamise arutelu

3. Info ja muud küsimused

1. Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise

seaduse eelnõu (974 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ja märkis, et eelnõu eesmärk on vähendada nn pöördukse

efektiga kaasnevaid korruptsiooni- ja huvide konflikti riske. Eelnõu võimaldaks kehtestada

ametiisikule pärast ametiseisundi lõppemist kuni üheks aastaks piirangu asuda tööle juriidilise

isiku juurde, kelle tegevust ta oli eelnenud aasta jooksul avalikku ülesannet täites oluliselt

mõjutanud. See hõlmaks muu hulgas olukordi, kus ametiisik on mõjutanud ettevõtjat hanke-,

toetuse või muu olulise otsusega, kuigi ta ei ole ettevõtja üle püsivat järelevalvet teostanud.

Piirangut võiks kohaldada muuhulgas riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste,

avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende asutatud sihtasutuste ametiisikutele. Piirangu

alla kuuluvad isikud ja piirangu kestuse määraks asjaomane asutus. Vabariigi Valitsus eelnõu

ei toeta, leides, et mõiste „oluline mõjutamine“ ja piirangu kohaldamise tingimused ei ole

piisavalt selged ning töötamispiirang võib olla ebaproportsionaalne. Seejärel andis ta eelnõu

2

tutvustamiseks sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvartile.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et korruptsioonivastane erikomisjon algatas eelnõu

konsensuslikult ning selle väljatöötamisse on kaasatud ministeeriume, kaitsevaldkonna

esindajaid ja õiguskaitseasutusi. Tegemist ei ole lõpliku lahendusega ning komisjon on valmis

eelnõu teise lugemise eel täiendama. Ta sõnas, et praegu puudub ametnikele üldine

jahtumisperiood, mistõttu võib ametnik asuda vahetult pärast ettevõtjat puudutava otsuse

tegemist samasse ettevõttesse tööle. Kaitsepolitseiamet on pöördukse efektiga kaasnevatele

riskidele tähelepanu juhtinud ning probleem on eriti terav kaitsetööstuses ja energeetikas. Ta

ei nõustunud seetõttu Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et eelnõuga lahendatav probleem ei ole

piisavalt selgelt tuvastatud. Ta viitas ka korruptsioonivastases erikomisjonis käsitletud

kaitsevaldkonna juhtumitele seoses Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kus avalikus

sektoris otsuseid teinud isikud on hiljem liikunud edasi tööle seotud ettevõtetesse. Eelnõuga ei

soovita kehtestada sektoripõhist piirangut. Ametnik võiks jätkata tööd samas valdkonnas, kuid

ei tohiks asuda kuni ühe aasta jooksul tööle ettevõttesse, mille tegevust ta oli oma varasemate

otsuste või toimingutega oluliselt mõjutanud. Selline lahendus võimaldaks vähendada

korruptsiooniriski, piiramata põhjendamatult spetsialistide liikumist avaliku ja erasektori

vahel. Tema sõnul ei ole mõiste „oluliselt mõjutanud“ uus: seda on kasutatud varasemates

seadustes ning sisustatud ulatuslikus kohtupraktikas. Oluline mõju eeldab põhjuslikku seost

ametiisiku otsuse või toimingu ja ettevõtja olukorra muutumise või saadud kasu vahel.

Piirangu alla kuuluvate ametikohtade loetelu ja piirangu kestuse määraks iga asutus ise, sest

asutus tunneb kõige paremini oma tegevusvaldkonna riske. Piirangu maksimaalne kestus

oleks üks aasta. Teistes riikides kasutatakse tema sõnul kuue kuu kuni kahe aasta pikkuseid

jahtumisperioode või sõltumatu eetikanõukogu hinnangut. Komisjon eelistas üheaastast

ülempiiri, pidades seda Eesti olusid ja spetsialistide vajadust arvestades proportsionaalseks.

Eelnõu põhiseaduspärasust on analüüsitud. Tema hinnangul võiks kutsevabaduse

ebaproportsionaalne riive tekkida eelkõige sektoripõhise keelu korral, kuid eelnõu näeb ette

kitsama, konkreetse ettevõtjaga seotud piirangu. Ta tegi ettepaneku esimene lugemine

lõpetada ning jätkata eelnõu täpsustamist, kaasates enne teist lugemist uuesti ministeeriumide,

teiste asutuste ja õiguskaitseorganite esindajaid.

Ando Kiviberg andis sõna Kätlin-Chris Kruusmaale Vabariigi Valitsuse seisukohtade

tutvustamiseks.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et Vabariigi Valitsus ei vaidle eelnõu eesmärgile vastu.

Viimasel ajal avalikuks tulnud avalikust sektorist erasektorisse liikumise juhtumid on

tekitanud küsimusi, kuigi nende puhul ei saa tingimata rääkida õigusrikkumisest. Valitsuse

esimene peamine vastuväide puudutab eelnõu laia kohaldamisala. Korruptsioonivastase

seaduse tähenduses on „ametiisik“ laiem mõiste kui avaliku teenistuse seaduse tähenduses

„ametnik“ ning hõlmab näiteks ka Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid.

Seetõttu ei ole piisavalt selge, kellele piirang tegelikult laieneks. Rahandusministeerium on

kavandamas samas valdkonnas avaliku teenistuse seaduse muudatust. Valitsus eelistaks

reguleerida avaliku ja erasektori vahel liikumist avaliku teenistuse seaduses, mis piiritleks

regulatsiooni kohaldamise eelkõige ametnikega. Teine vastuväide puudutab piirangu

proportsionaalsust ja hüvitamist. Kavandatav lahendus sarnaneb töölepingu seaduses

sätestatud konkurentsipiiranguga, mille kohaldamisel makstakse töötajale hüvitist. Eelnõu

järgi piirataks inimese võimalust teatud tööandja juurde tööle asuda hüvitist ette nägemata.

Valitsuse hinnangul ei pruugi selline lahendus olla proportsionaalne.

3

Anastassia Kovalenko-Kõlvart vastas, et piirangu hüvitamist ei ole vaja eelnõus eraldi

reguleerida, sest avaliku teenistuse seadus võimaldab asutusel lahendada selle oma

palgakorralduse kaudu. Asutus saab hinnata, kas teatavate ametikohtade puhul on hüvitise

maksmine vajalik, näiteks kui aastane piirang raskendaks spetsialistide värbamist. Kavandatav

jahtumisperiood ei ole sektoripõhine. Piirang puudutaks üksnes tööle asumist ettevõttesse,

mida ametnik oli oma otsuste või toimingutega oluliselt mõjutanud, näiteks teinud ettevõtjat

puudutava hankeotsuse.

Ando Kiviberg leidis, et eelnõus esiletoodud risk on selge ning ilmnenud juhtumite tõttu

tuleb probleemiga tegeleda. Eelnõu peamise puudusena nimetas ta aga liiga laia

kohaldamisala. Ta juhtis tähelepanu võimalikule vastuolule põhiseaduse §-des 29 ja 31

sätestatud õigustega ning §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Ta küsis, kui

põhjalikult on eelnõu koostamisel hinnatud selle põhiseaduspärasust ja kooskõla nimetatud

sätetega. Tema hinnangul võib kavandatav lahendus piirata õigusi probleemi lahendamiseks

vajalikust ulatuslikumalt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et korruptsioonivastane seadus valiti teadlikult, sest

avaliku teenistuse seadus ei laiene lepingulistele töötajatele. Näiteks Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuses töötavad paljud hangetega tegelevad ja suurema

korruptsiooniriskiga ametikohal olevad inimesed töölepingu alusel. Nende väljajätmine

piirangu kohaldamisalast ei võimaldaks eelnõu eesmärki saavutada. Tema hinnangul on

kavandatav piirang proportsionaalne ega ole vastuolus põhiseaduse §-dega 29 ja 31. Erinevalt

laiematest võimalikest lahendustest ei keelaks eelnõu töötamist kogu erasektoris ega samas

tegevusvaldkonnas. Piirang puudutaks ainult ettevõtet, mille kohta isik oli teinud olulise

mõjuga otsuse, ning kehtiks kuni ühe aasta, võimaldades asutusel määrata ka lühema tähtaja.

Eesmärk on maandada korruptsiooni- ja huvide konflikti riske ning lahendus tugineb teiste

riikide praktikale. Komisjoni valitud variant on tema sõnul kaalutud alternatiividest kõige

kitsam: seadusandja ei koostaks piiranguga hõlmatud ametikohtade nimekirja ega kehtestaks

üldist keeldu minna erasektorisse või samasse tegevusvaldkonda. Selle otsustaks iga asutus

oma riskihinnangu alusel. Ta lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ning on valmis

eelnõu edasise menetlemise käigus arutama muudatusettepanekuid. Eelnõu algatamise

eesmärk oli vastata õiguskaitseasutuste tõstatatud probleemile ja alustada Riigikogus laiemat

arutelu.

Kalle Laanet pidas arutelu vajalikuks, kuid leidis, et eelnõu rakendamine tekitab mitu

küsimust. Kui piirangu kehtestamise otsustab asutus ise, võib tekkida huvide konflikt

olukorras, kus asutuse juht soovib asuda tööle ettevõttesse, mida ta on oma ametis mõjutanud,

ning saab piirangu määramist mõjutada. Tema hinnangul aitaks piiranguga kaasnev

kompensatsioonimehhanism leevendada mitut vastuväidet. Samuti küsis ta, kas konkreetsesse

ettevõttesse tööle asumist keelav otsus oleks halduskohtus vaidlustatav. Regulatsioon ise ei

puudutaks üksnes riigikaitset, vaid võib laieneda näiteks toetusi jagavatele asutustele ja

õiguskaitsevaldkonnale. Seetõttu vajavad täpsustamist piirangu praktilised piirid, otsustaja,

otsuse sisu ja õiguskaitsevõimalused. Kuigi piirangut kirjeldatakse kitsana, võib selle tegelik

kohaldamisala olla väga lai.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et paljudel asutustel on juba korruptsiooniriskide

maandamise sisereeglid või on need koostamisel. Asutused oskavad oma riske kõige paremini

4

hinnata, mistõttu peaksid nemad määrama piiranguga hõlmatud ametikohad ja piirangu

kestuse. Seadusandja koostatud ühtne ametikohtade loetelu ei oleks tema hinnangul

otstarbekas. Ta nõustus, et pöördukse efekt ei puuduta üksnes kaitsevaldkonda. Riskid

esinevad ka energeetikas ja toetuste jagamisel, näiteks kui toetuse määramisel osalenud isik

asub hiljem tööle toetust saanud ettevõttesse. Teine riskisuund on endiste avaliku sektori

töötajate naasmine lobistina oma endise asutuse juurde. Ta viitas ka ministritele kehtivale

kuuekuulisele ja teatavatele järelevalveametnikele kehtivale üheaastasele jahtumisperioodile,

mistõttu on sarnase piirangu kasutamiseks Eesti õiguses juba eeskujusid. Pöördukse efekti ja

lobitegevuse reguleerimist käsitletakse Eesti korruptsiooniennetuse hindamisel korduvalt.

Tema sõnul näitavad ka Eesti püsimine korruptsioonitaju indeksis samal kohal ning

rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni küsimused vajadust nende riskidega

tegelda.

Ando Kiviberg küsis Vabariigi Valitsuse esindajalt, kas eelnõu fookust oleks võimalik

täpsustada, et vältida liiga laia piirangut. Ta viitas korruptsioonivastases seaduses juba olemas

olevatele sätetele, mis puudutavad konkurentsiolukorra moonutamist, seotud isikuid ja

põhjendamatu eelise andmist, ning küsis, kas nende alusel on võimalik probleemseid

juhtumeid menetleda. Pöördukse efektiga seotud probleem vajab lahendamist, kuid seda tuleb

teha viisil, mis ei jätaks olulisi sektoreid vajalikust professionaalsest oskusteabest ilma. Tema

hinnangul tuleb leida lahendus, mis võimaldaks spetsialistidel näiteks kaitsevaldkonna

ettevõtete arengusse panustada, kuid välistaks ettevõtjale põhjendamatu ärilise eelise andmise

ning ametiisiku varasema otsustuspädevuse kasutamise isikliku varalise kasu saamiseks.

Kätlin-Chris Kruusmaa esitas kolm märkust. Esiteks leidis ta, et töölepingu alusel töötavate

teenistujate puhul saab kasutada töölepingu seaduses sätestatud konkurentsipiirangut, milles

tuleb kokku leppida töölepingu sõlmimisel. See sunniks tööandjat ametikoha riske eelnevalt

hindama. Kui jätta piirangu kehtestamine asutuse otsustada, võib kujuneda ebaühtlane

praktika: osa asutusi rakendaks seda väga laialt, teised aga üldse mitte. Teiseks ei näe avaliku

teenistuse seadus tema sõnul praegu ette alust maksta pärast teenistussuhte lõppu

jahtumisperioodi eest hüvitist. Ta viitas endise vallajuhiga seotud Riigikohtu lahendile, mille

kohaselt ei tohi avalikest vahenditest maksta seaduses sätestamata lahkumishüvitist. Seetõttu

tuleks hüvitise maksmiseks muuta avaliku teenistuse seadust ja sätestada selge õiguslik alus.

Kolmandaks võiks asutustele kehtestada kohustuse hinnata ametikohaga seotud

korruptsiooniriske enne inimese tööle asumist. Nii teaks inimene juba ametikohale asudes,

millised hilisemad töötamispiirangud võivad talle laieneda. Tema hinnangul tuleb eelnõu

kohaldamisala kitsendada. Mõiste „ametiisik“ võib hõlmata ka käsundus- või

tööettevõtulepinguga kaasatud konsultante, kelle suhtes piirangu rakendamine võib muuta

teenuse kallimaks või takistada avalikul sektoril vajaliku teenuse saamist. Pöördukse efekti

regulatsioon võiks tema arvates keskenduda avalikus sektoris avaliku teenistuse seaduse või

töölepingu seaduse alusel töötanud inimestele, mitte laieneda automaatselt kõigile

ametiisikutele, sealhulgas Riigikogu liikmetele.

Helir-Valdor Seeder leidis, et pöördukse efektiga seotud probleem on olemas ning arutelu

peab viima praktilise lahenduseni, millega vähendatakse riske võimalikult palju. Samas pidas

ta küsimust keerukaks. Ta küsis Vabariigi Valitsuse esindajalt, kas töölepingu seaduses

sätestatud konkurentsipiirangu regulatsioon on piisav ka avalikus sektoris töölepingu alusel

töötavate inimeste puhul. Ta soovis teada, kas selle regulatsiooni tõttu ei ole neile vaja eraldi

jahtumisperioodi kehtestada ning kas olemasolev lahendus toimib valitsuse hinnangul

5

praktikas piisavalt hästi. Samuti küsis ta, kui paljudes asutustes ja kuidas konkurentsipiirangut

praegu rakendatakse ning kas Vabariigi Valitsusel on sellest ülevaade.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et konkurentsipiirang tuleb töötajaga kokku leppida

töölepingu sõlmimisel või hiljem töölepingu lisas. Seda ei saa pärast töösuhte lõppemist

ühepoolselt kehtestada. Tal puudus ülevaade konkurentsipiirangu rakendamisest, kuid tema

hinnangul kasutatakse seda avalikus sektoris väga vähe. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil puudub ülevaade ka selle rakendamisest erasektoris.

Helir-Valdor Seeder leidis, et seotud riske võib esineda ka avaliku sektori sees. Näiteks võib

poliitik ministrina suunata vahendeid oma valitsemisala asutusele, kuhu ta kavatseb hiljem

tööle asuda. Seetõttu ei peaks regulatsioon keskenduma üksnes avalikust sektorist

erasektorisse liikumisele. Ta pidas kõigile korruptsioonivastase seaduse tähenduses

ametiisikutele laienevat piirangut siiski liiga ulatuslikuks. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse

volikogu liikmete hõlmamine tekitaks tema hinnangul suuri raskusi piirangu kohaldamisel,

järelevalves ja hüvitiste maksmisel. Samuti jääks ebaselgeks, kuidas hinnata kollektiivsete

eelarve- ja muude otsuste puhul isiku olulist mõju ning kas otsusest taandumine oleks piisav.

Ta leidis, et töötamispiirangu põhialused tuleb sätestada seaduses. Kui asutusele jäetakse liiga

avar õigus ise hinnata olulist mõju ja määrata ulatuslikke piiranguid, võib see olla vastuolus

põhiseadusega. Ta küsis ka eelnõu kulude kohta. Tema hinnangul tuleb välja selgitada

piirangute, hüvitiste ja järelevalve praegune ning prognoositav kogukulu ja mõju eelarvele.

Vastasel juhul ei saa hinnata, kas regulatsiooni maksumus on võimaliku kahju vähendamisega

mõistlikus tasakaalus. Eelnõu võib mõjutada väga paljusid valdkondi ja asutusi, sealhulgas

energeetikat, riigikaitset, tervishoidu, toetusi jagavaid sihtasutusi, kultuuri- ja

kodanikuühiskonna valdkonda ning järelevalveasutusi. Seetõttu peavad piirangud olema

praktiliselt rakendatavad, mõistlikud ning õigusliku ja rahalise mõju poolest selgelt piiritletud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart nõustus, et eelnõuga seotud küsimused on keerulised.

Algselt kaaluti jahtumisperioodi reguleerimist avaliku teenistuse seaduses, kuid nii jääksid

tema hinnangul piirangu alt välja paljud töölepingu alusel töötavad inimesed. Kui avaliku

teenistuse seaduses on võimalik leida piisavalt kitsas lahendus, on ta valmis seda toetama. Ta

küsis Vabariigi Valitsuse esindajalt, kuidas kavatseb Rahandusministeerium kavandatavas

regulatsioonis määratleda jahtumisperioodiga hõlmatud ametikohad: kas konkreetsed

ametikohad sätestatakse õigusaktis või jäetakse nende määramine asutustele.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et Rahandusministeerium on regulatsiooni väljatöötamist

alles alustanud, mistõttu ei ole selle lõplik lahendus veel teada. Tema teada ei kavatseta

seaduses konkreetseid ametikohti loetleda, vaid piirangu kohaldamine põhineks ametikohtade

riskihindamisel. Regulatsioon peaks siiski olema piisavalt sisuline ega tohiks jääda

deklaratiivseks nagu tema hinnangul kehtiv avaliku teenistuse seaduse § 60. Lisaks tuleb

kindlaks määrata piirangu rikkumise õiguslikud tagajärjed, sealhulgas see, mis juhtub juhul,

kui inimene asub keelust hoolimata uuele töökohale. Ta soovitas küsida menetluse seisu kohta

hiljem otse Rahandusministeeriumilt, kui kavandatav lahendus on täpsustunud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas Rahandusministeerium või rahandusminister

teatas eelnõu arutanud Vabariigi Valitsuse istungil, et samalaadne regulatsioon on juba

väljatöötamisel. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud ning Margus Tsahkna allkirjastatud

Vabariigi Valitsuse arvamuses ei ole Rahandusministeeriumi algatust mainitud.

6

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et ta ei oska öelda, millal Rahandusministeeriumil tekkis

kavandatava regulatsiooni väljatöötamise mõte.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni nõunik Anu

Kärtnerile.

Anu Kärtner selgitas, et tema hinnangul võimaldab avaliku teenistuse seadus palgajuhendites

ette näha lisatasusid ja hüvitisi, millega saab töötamispiirangut teenistuse ajal kompenseerida.

Pärast teenistussuhte lõppu ei saa hüvitist aga õigusliku aluseta maksta. Eelnõu lähtekohaks

olid muu hulgas Kaitsepolitseiameti aastaraamatus esitatud soovitused protsesse pidevalt

auditeerida ja hinnata juhtumipõhiselt töötamispiirangute vajadust. Piiranguid ei pruugi olla

võimalik lõplikult kindlaks määrata juba töölepingu sõlmimisel või teenistusse võtmisel, sest

inimese tööülesanded, koostööpartnerid ja tegevuse fookus võivad aja jooksul muutuda.

Seetõttu võib mõne tööandja juurde asumise piirang olla ühel ajal põhjendatud, kuid hiljem

enam mitte. Ta möönis, et pidev riskihindamine suurendab halduskoormust, kuid

Kaitsepolitseiameti soovitus eeldabki korrapärast auditeerimist. Tema hinnangul võib

täiendav halduskoormus olla põhjendatud, kui see aitab vältida riigile võimalikke suuri

kahjunõudeid või muid kulusid. Aastaraamatus käsitletakse riigi julgeolekut ohustava

korruptsiooni ennetamist ning seal tõstatatud riskid on muutunud tänavu sügisel eriti

aktuaalseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et korruptsioonivastase erikomisjoni põhiülesanne on

korruptsiooni ennetamine. Kui korruptsioon või sellest saadav kasu on juba tekkinud, on

ennetus tema hinnangul ebaõnnestunud. Eelnõu ja komisjoni varasemad arutelud on osa

laiemast korruptsiooni ennetamise tööst. Ta viitas vestlusele Elmar Vaheriga, kelle sõnul ei

olnud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses seni korruptsiooni- ega muid riske süsteemselt

hinnatud ning selle tööga on alles alustatud. Samuti märkis ta, et Siseministeeriumis puudus

tema sõnul kuni 2024. aastani vahepeal sisekontroll, mistõttu ei auditeeritud

korruptsiooniriske piisavalt. Komisjon peab asutustelt korrapäraselt küsima, kuidas nad

korruptsiooniohte ja -riske maandavad. Üksnes järelepärimistest siiski ei piisa: seadusega

tuleb asutustele panna selge kohustus riske järjepidevalt hinnata ja ennetusmeetmeid

rakendada.

Ando Kiviberg leidis, et tõhus korruptsiooniennetus võiks seisneda selges seaduslikus

tagajärjes: kui ametiisik osaleb ettevõtja kasuks tehtava otsuse tegemisel ja asub hiljem

sellesse ettevõttesse tööle ning ettevõtja on saanud põhjendamatu eelise, tuleks otsus tühistada

ja ametiisiku suhtes alustada menetlust. Tema hinnangul oleks selline lahendus ühtaegu

ennetav, kuid võimaldaks võtta isiku rikkumise korral ka vastutusele. Seejärel küsis ta

Justiits- ja digiministeeriumi juures tegutseva korruptsioonivastase seaduse reformi töörühma

töö seisu kohta. Ta soovis teada, kas töörühm on pöördukse efekti probleemi käsitlenud ning

kas selle lahendamiseks on juba ette valmistatud väljatöötamiskavatsus või muud

lahendusettepanekud.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et väljatöötamiskavatsus on töörühma töö esimene etapp.

See peaks valmima veel 2026. aasta jooksul ja saadetakse seejärel kooskõlastamisele.

Töörühm käsitles pöördukse efekti ning leidis, et probleemiga tuleb kindlasti tegeleda.

Töörühma hinnangul peaks regulatsioon siiski paiknema avaliku teenistuse seaduses, mitte

7

korruptsioonivastases seaduses.

Kalle Laanet küsis, kas kehtivat järelevalveametnike töötamispiirangut saaks laiendada nii, et

see hõlmaks ka ametiisikut, kes on osalenud konkreetset ettevõtjat oluliselt mõjutava otsuse

tegemisel. Selline lahendus seoks piirangu konkreetse otsuse ja ettevõtjaga ning oleks tema

hinnangul täpsem kui ametiisikute või ettevõtjate loetelude koostamine, mis muudaks

regulatsiooni liiga keeruliseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart vastas, et ei välista A. Kivibergi ja K. Laaneti pakutud

otsusepõhist lahendust. Eelnõu on algversioon ning arutelu käigus saab kaaluda

korruptsioonivastasesse seadusesse sätte lisamist, mis seoks töötamispiirangu konkreetset

ettevõtjat oluliselt mõjutanud otsusega. Sellise muudatuse saaks eelnõusse lisada teise

lugemise ettevalmistamisel.

Ants Frosch arutles korruptsioonivastase võitluse pädevuse jaotuse üle Politsei- ja

Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti vahel. Tema hinnangul on korruptsioonijuhtumite

jagamine riikliku või kohaliku tähtsuse ning julgeolekumõju järgi kunstlik ja ajaloolistel

põhjustel kujunenud. Ta küsis retooriliselt, kas korruptsioonivastane võitlus oleks tõhusam

ühe asutuse vastutusalas või praegusel hajutatud kujul. Tema arvates võiks

korruptsioonivastase võitluse täideviimise eest vastutada eelkõige valitsus Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu, samal ajal kui Kaitsepolitseiamet keskenduks riigivastastele

kuritegudele. Ta sõnas, et tegemist on üldisema mõtteavaldusega ega oodanud sellele vastust.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et korruptsioonivastane erikomisjon kohtub

järgmisel päeval Kaitsepolitseiameti esindajatega ning ta edastab kohtumisel A. Froschi

tõstatatud mõtted.

Kätlin-Chris Kruusmaa täpsustas, et Politsei- ja Piirivalveamet menetleb enamikku

korruptsioonikuritegusid ning neil on seetõttu toimuvast terviklik ülevaade.

Kaitsepolitseiamet menetleb tema sõnul vaid väikest osa korruptsioonikuritegudest.

Helir-Valdor Seeder meenutas, et omal ajal anti suuremate kohalike omavalitsuste,

sealhulgas Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva korruptsioonijuhtumid Kaitsepolitseiameti

pädevusse, ülejäänud juhtumid jäid Politsei- ja Piirivalveametile. Tema hinnangul tuleks seda

pädevusjaotust muuta ning anda korruptsioonijuhtumite menetlemine tervikuna Politsei- ja

Piirivalveametile. Seadusandjal on võimalik selline otsus teha ning praegune ressursside ja

pädevuse killustamine ei ole otstarbekas.

Ants Frosch nõustus, et korruptsioonikuritegude menetluspädevuse senine jaotus tuleks üle

vaadata ja lõpetada. Jaotuse kujunemise ajaloolised põhjused ei ole enam aktuaalsed ning

sellest kogemusest tuleks õppida ja edasi liikuda.

Ando Kiviberg tänas külalisi ning tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Andrus

8

Seeme, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

1.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Andrus

Seeme, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Ants Frosch, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

1.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet,

Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

2. Riigikohtu kohtunõudele (PSJV asjas nr 5-24-5) vastamise arutelu

Ando Kiviberg selgitas, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi menetluses

on Erakonna Eestimaa Rohelised kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 29. aprilli 2024. aasta

otsuse nr 102 peale. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Euroopa

Parlamendi valimise seaduse § 29 lõike 5, mille kohaselt on Euroopa Parlamendi valimistel

kautsjoni suurus viis kuupalga alammäära. Põhiseaduskomisjon andis selles kohtuasjas

Riigikohtule arvamuse 2024. aastal. Riigikohus taotles Euroopa Kohtult eelotsust, mille

Euroopa Kohus tegi 17. septembril 2026. Euroopa Kohus otsustas: „Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikli 39 lõiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 väljendatud

esindusdemokraatia põhimõttega, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb

tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb Euroopa

Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis

asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammäära ja mis makstakse tagasi tingimusel, et

üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud

häältest, kuna kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord lähevad kaugemale sellest, mis

on vajalik nende õigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.“ Riigikohus küsis

30. septembril 2026 põhiseaduskomisjonilt vastust kolmele küsimusele, vastamise tähtajaga

21. oktoober 2026. Vastuse kavand saadeti komisjoni liikmetele enne istungit tutvumiseks.

Vastuse ettevalmistamisel oli abiks Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Ta andis sõna

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Triinu Põdramägile.

Triinu Põdramägi sõnas, et Riigikohus esitas põhiseaduskomisjonile kolm eelkõige

põhiseaduse tõlgendamist puudutavat küsimust. Euroopa Kohtu eelotsus on Riigikohtule

täitmiseks kohustuslik ning Euroopa Kohtu tõlgendustest ja suunistest tuleb lähtuda. Euroopa

Kohus leidis, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud kautsjoni

suurus on vastuolus Euroopa Liidu õigusest tuleneva kandideerimisõiguse ning vabade ja

üldiste Euroopa Parlamendi valimiste põhimõttega. Riigikohus peab Erakonna Eestimaa

Rohelised 2024. aastal esitatud taotlust hindama põhiseaduse alusel. Riigikohus küsib

milliseid põhimõtteid põhiseaduses tuleks kontrollida. Erakond palus tunnistada kõnealuse

sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, kuid ei täpsustanud, milliste põhiseaduse

sätetega vastuolu seisneb. T. Põdramägi leidis, et eelkõige tuleb kontrollida

võrdsuspõhiõiguse järgimist, sest kautsjonitingimused peavad kohtlema võrdselt nii uusi kui

ka juba väljakujunenud erakondi. Ühe kandidaadi kohta nõutav 4100-eurone kautsjon on

ebaproportsionaalne, mida Euroopa Kohus on oma otsuses ka pikalt põhjendanud. Samuti

tuleb hinnata põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Kautsjon

kui õigusinstituut on parlamendi- ja Euroopa Parlamendi valimistel iseenesest aktsepteeritav,

kuid ebaproportsionaalsed on nii kautsjoni suurus kui ka tagasimaksmise kord. Euroopa

Kohus pidas ebamõistlikuks ka tingimust, mille kohaselt tagastatakse kautsjon üksnes juhul,

kui üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri kogub üleriigiliselt vähemalt 5%

9

häältest. Euroopa Kohus ei määranud kindlaks, milliseid samme olukorra lahendamiseks ette

võtta, ning seda peab hindama Riigikohus. Teine küsimus on tehnilist laadi ja puudutab

Euroopa Kohtu otsuse punkte 79 ja 86. Punktis 79 mainib Euroopa Kohus asjaolu, et meil on

Riigikogu valimistel kautsjoni suurus, mis oli ühe kandidaadi kohta 2024. aastal alla 1000

euro, Euroopa Parlamendi valimistel aga 4100 eurot. Punkt 86 ütleb, et see kautsjon on

ebaproportsionaalne ja vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate üldpõhimõtetega.

Riigikohus peab hindama, kas sedavõrd suur erinevus kahe valimisliigi kautsjonite vahel on

põhjendatud. Kolmandaks küsis Riigikohus, milliseid alternatiivseid meetmeid võiks

kasutada. Võimalikud lahendused on väiksem kautsjon, senisest madalam tagastamislävend

või muud abinõud. Ka Euroopa Kohus on märkinud, et mõnes liikmesriigis kasutatakse

kautsjoni asemel näiteks toetusallkirju või muid viise, mis kinnitavad kandidaadi või

poliitilise jõu tõsiseltvõetavust.

Ando Kiviberg märkis, et Riigikohtule saadetava vastuse kavandis on ühelt poolt arvestatud,

et Euroopa Liidu institutsioone puudutavates regulatsioonides on Euroopa Liidu õigus

liikmesriigi õiguse suhtes ülimuslik. Teisalt on kandidaatide tõsiseltvõetavuse hindamiseks

peale kautsjoni ka muid võimalusi. Ta küsis, kas komisjoni vastuse tulemusena võib

Riigikohus kohustada Riigikogu välja töötama uut lahendust.

Triinu Põdramägi vastas, et see sõltub Riigikohtu otsusest. Kui Riigikohus tunnistab sätte

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, peab seadusandja selle Riigikohtu juhiste

kohaselt uuesti sõnastama. Seejuures on poliitilise otsustuse küsimus, milline kautsjoni suurus

ja tagasimaksmise kord oleks mõõdukas.

Helir-Valdor Seeder märkis, et ei ole vastuse kavandiga tutvunud, kuid küsis, millel põhineb

Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kautsjonite ligikaudu neljakordne erinevus. Tema

hinnangul tuleks selle selgitamiseks uurida seaduse vastuvõtmise materjale ja esialgseid

põhjendusi. Ta juhtis tähelepanu ka üksikkandidaatide olukorrale. Kui kautsjonite erinevust

põhjendatakse kandidaatide arvuga, tuleb tema arvates hinnata, kas regulatsioon on

proportsionaalne üksikkandidaadi puhul, kes tasub kautsjoni üksi, võrreldes erakonnaga, kelle

nimekirjas võib Riigikogu valimistel olla kuni 125 kandidaati. Ta küsis, kas võimalik

ebaproportsionaalsus ei puuduta seetõttu laiemalt kogu kautsjoniregulatsiooni.

Ando Kiviberg selgitas, et komisjon vastab praegu üksnes Riigikohtu esitatud kolmele

küsimusele. Vastused on ette valmistatud ja komisjoni liikmetele enne istungit saadetud. Kui

vastuse kavandit soovitakse muuta, võib teha ettepaneku arutelu edasi lükata, kuid sel juhul ei

pruugi komisjon jõuda vastata Riigikohtu määratud tähtajaks ehk 21. oktoobriks.

Põhiseaduskomisjon saatis 2024. aastal samas kohtuasjas Riigikohtule vastuskirja, milles

andis arvamuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta.

Helir-Valdor Seeder sõnas, et tema ei osale hääletamisel.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsus.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks Riigikohtule saadetava vastuse kavand, mis saadeti liikmetele enne istungit

tutvumiseks, ja saata see Riigikohtule (poolt 3: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis

10

Siemann; vastu 0; erapooletuid 1: Ants Frosch).

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 184

Tallinn, Toompea Teisipäev, 20. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.29

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Helir-Valdor

Seeder, Andrus Seeme (Hanno Pevkuri asendusliige), Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel

Tein, Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Puudusid: Lauri Läänemets ja Evelin Poolamets

Kutsutud: korruptsioonivastase erikomisjoni nõunik Anu Kärtner; Justiits- ja

digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna korruptsiooniennetuse poliitika tiimijuht

Kätlin-Chris Kruusmaa (1. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna

nõunik Triinu Põdramägi (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise

seaduse eelnõu (974 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Riigikohtu kohtunõudele (PSJV asjas nr 5-24-5) vastamise arutelu

3. Info ja muud küsimused

1. Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise

seaduse eelnõu (974 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ja märkis, et eelnõu eesmärk on vähendada nn pöördukse

efektiga kaasnevaid korruptsiooni- ja huvide konflikti riske. Eelnõu võimaldaks kehtestada

ametiisikule pärast ametiseisundi lõppemist kuni üheks aastaks piirangu asuda tööle juriidilise

isiku juurde, kelle tegevust ta oli eelnenud aasta jooksul avalikku ülesannet täites oluliselt

mõjutanud. See hõlmaks muu hulgas olukordi, kus ametiisik on mõjutanud ettevõtjat hanke-,

toetuse või muu olulise otsusega, kuigi ta ei ole ettevõtja üle püsivat järelevalvet teostanud.

Piirangut võiks kohaldada muuhulgas riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste,

avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning nende asutatud sihtasutuste ametiisikutele. Piirangu

alla kuuluvad isikud ja piirangu kestuse määraks asjaomane asutus. Vabariigi Valitsus eelnõu

ei toeta, leides, et mõiste „oluline mõjutamine“ ja piirangu kohaldamise tingimused ei ole

piisavalt selged ning töötamispiirang võib olla ebaproportsionaalne. Seejärel andis ta eelnõu

2

tutvustamiseks sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvartile.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et korruptsioonivastane erikomisjon algatas eelnõu

konsensuslikult ning selle väljatöötamisse on kaasatud ministeeriume, kaitsevaldkonna

esindajaid ja õiguskaitseasutusi. Tegemist ei ole lõpliku lahendusega ning komisjon on valmis

eelnõu teise lugemise eel täiendama. Ta sõnas, et praegu puudub ametnikele üldine

jahtumisperiood, mistõttu võib ametnik asuda vahetult pärast ettevõtjat puudutava otsuse

tegemist samasse ettevõttesse tööle. Kaitsepolitseiamet on pöördukse efektiga kaasnevatele

riskidele tähelepanu juhtinud ning probleem on eriti terav kaitsetööstuses ja energeetikas. Ta

ei nõustunud seetõttu Vabariigi Valitsuse seisukohaga, et eelnõuga lahendatav probleem ei ole

piisavalt selgelt tuvastatud. Ta viitas ka korruptsioonivastases erikomisjonis käsitletud

kaitsevaldkonna juhtumitele seoses Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega, kus avalikus

sektoris otsuseid teinud isikud on hiljem liikunud edasi tööle seotud ettevõtetesse. Eelnõuga ei

soovita kehtestada sektoripõhist piirangut. Ametnik võiks jätkata tööd samas valdkonnas, kuid

ei tohiks asuda kuni ühe aasta jooksul tööle ettevõttesse, mille tegevust ta oli oma varasemate

otsuste või toimingutega oluliselt mõjutanud. Selline lahendus võimaldaks vähendada

korruptsiooniriski, piiramata põhjendamatult spetsialistide liikumist avaliku ja erasektori

vahel. Tema sõnul ei ole mõiste „oluliselt mõjutanud“ uus: seda on kasutatud varasemates

seadustes ning sisustatud ulatuslikus kohtupraktikas. Oluline mõju eeldab põhjuslikku seost

ametiisiku otsuse või toimingu ja ettevõtja olukorra muutumise või saadud kasu vahel.

Piirangu alla kuuluvate ametikohtade loetelu ja piirangu kestuse määraks iga asutus ise, sest

asutus tunneb kõige paremini oma tegevusvaldkonna riske. Piirangu maksimaalne kestus

oleks üks aasta. Teistes riikides kasutatakse tema sõnul kuue kuu kuni kahe aasta pikkuseid

jahtumisperioode või sõltumatu eetikanõukogu hinnangut. Komisjon eelistas üheaastast

ülempiiri, pidades seda Eesti olusid ja spetsialistide vajadust arvestades proportsionaalseks.

Eelnõu põhiseaduspärasust on analüüsitud. Tema hinnangul võiks kutsevabaduse

ebaproportsionaalne riive tekkida eelkõige sektoripõhise keelu korral, kuid eelnõu näeb ette

kitsama, konkreetse ettevõtjaga seotud piirangu. Ta tegi ettepaneku esimene lugemine

lõpetada ning jätkata eelnõu täpsustamist, kaasates enne teist lugemist uuesti ministeeriumide,

teiste asutuste ja õiguskaitseorganite esindajaid.

Ando Kiviberg andis sõna Kätlin-Chris Kruusmaale Vabariigi Valitsuse seisukohtade

tutvustamiseks.

Kätlin-Chris Kruusmaa selgitas, et Vabariigi Valitsus ei vaidle eelnõu eesmärgile vastu.

Viimasel ajal avalikuks tulnud avalikust sektorist erasektorisse liikumise juhtumid on

tekitanud küsimusi, kuigi nende puhul ei saa tingimata rääkida õigusrikkumisest. Valitsuse

esimene peamine vastuväide puudutab eelnõu laia kohaldamisala. Korruptsioonivastase

seaduse tähenduses on „ametiisik“ laiem mõiste kui avaliku teenistuse seaduse tähenduses

„ametnik“ ning hõlmab näiteks ka Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeid.

Seetõttu ei ole piisavalt selge, kellele piirang tegelikult laieneks. Rahandusministeerium on

kavandamas samas valdkonnas avaliku teenistuse seaduse muudatust. Valitsus eelistaks

reguleerida avaliku ja erasektori vahel liikumist avaliku teenistuse seaduses, mis piiritleks

regulatsiooni kohaldamise eelkõige ametnikega. Teine vastuväide puudutab piirangu

proportsionaalsust ja hüvitamist. Kavandatav lahendus sarnaneb töölepingu seaduses

sätestatud konkurentsipiiranguga, mille kohaldamisel makstakse töötajale hüvitist. Eelnõu

järgi piirataks inimese võimalust teatud tööandja juurde tööle asuda hüvitist ette nägemata.

Valitsuse hinnangul ei pruugi selline lahendus olla proportsionaalne.

3

Anastassia Kovalenko-Kõlvart vastas, et piirangu hüvitamist ei ole vaja eelnõus eraldi

reguleerida, sest avaliku teenistuse seadus võimaldab asutusel lahendada selle oma

palgakorralduse kaudu. Asutus saab hinnata, kas teatavate ametikohtade puhul on hüvitise

maksmine vajalik, näiteks kui aastane piirang raskendaks spetsialistide värbamist. Kavandatav

jahtumisperiood ei ole sektoripõhine. Piirang puudutaks üksnes tööle asumist ettevõttesse,

mida ametnik oli oma otsuste või toimingutega oluliselt mõjutanud, näiteks teinud ettevõtjat

puudutava hankeotsuse.

Ando Kiviberg leidis, et eelnõus esiletoodud risk on selge ning ilmnenud juhtumite tõttu

tuleb probleemiga tegeleda. Eelnõu peamise puudusena nimetas ta aga liiga laia

kohaldamisala. Ta juhtis tähelepanu võimalikule vastuolule põhiseaduse §-des 29 ja 31

sätestatud õigustega ning §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Ta küsis, kui

põhjalikult on eelnõu koostamisel hinnatud selle põhiseaduspärasust ja kooskõla nimetatud

sätetega. Tema hinnangul võib kavandatav lahendus piirata õigusi probleemi lahendamiseks

vajalikust ulatuslikumalt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et korruptsioonivastane seadus valiti teadlikult, sest

avaliku teenistuse seadus ei laiene lepingulistele töötajatele. Näiteks Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuses töötavad paljud hangetega tegelevad ja suurema

korruptsiooniriskiga ametikohal olevad inimesed töölepingu alusel. Nende väljajätmine

piirangu kohaldamisalast ei võimaldaks eelnõu eesmärki saavutada. Tema hinnangul on

kavandatav piirang proportsionaalne ega ole vastuolus põhiseaduse §-dega 29 ja 31. Erinevalt

laiematest võimalikest lahendustest ei keelaks eelnõu töötamist kogu erasektoris ega samas

tegevusvaldkonnas. Piirang puudutaks ainult ettevõtet, mille kohta isik oli teinud olulise

mõjuga otsuse, ning kehtiks kuni ühe aasta, võimaldades asutusel määrata ka lühema tähtaja.

Eesmärk on maandada korruptsiooni- ja huvide konflikti riske ning lahendus tugineb teiste

riikide praktikale. Komisjoni valitud variant on tema sõnul kaalutud alternatiividest kõige

kitsam: seadusandja ei koostaks piiranguga hõlmatud ametikohtade nimekirja ega kehtestaks

üldist keeldu minna erasektorisse või samasse tegevusvaldkonda. Selle otsustaks iga asutus

oma riskihinnangu alusel. Ta lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ning on valmis

eelnõu edasise menetlemise käigus arutama muudatusettepanekuid. Eelnõu algatamise

eesmärk oli vastata õiguskaitseasutuste tõstatatud probleemile ja alustada Riigikogus laiemat

arutelu.

Kalle Laanet pidas arutelu vajalikuks, kuid leidis, et eelnõu rakendamine tekitab mitu

küsimust. Kui piirangu kehtestamise otsustab asutus ise, võib tekkida huvide konflikt

olukorras, kus asutuse juht soovib asuda tööle ettevõttesse, mida ta on oma ametis mõjutanud,

ning saab piirangu määramist mõjutada. Tema hinnangul aitaks piiranguga kaasnev

kompensatsioonimehhanism leevendada mitut vastuväidet. Samuti küsis ta, kas konkreetsesse

ettevõttesse tööle asumist keelav otsus oleks halduskohtus vaidlustatav. Regulatsioon ise ei

puudutaks üksnes riigikaitset, vaid võib laieneda näiteks toetusi jagavatele asutustele ja

õiguskaitsevaldkonnale. Seetõttu vajavad täpsustamist piirangu praktilised piirid, otsustaja,

otsuse sisu ja õiguskaitsevõimalused. Kuigi piirangut kirjeldatakse kitsana, võib selle tegelik

kohaldamisala olla väga lai.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et paljudel asutustel on juba korruptsiooniriskide

maandamise sisereeglid või on need koostamisel. Asutused oskavad oma riske kõige paremini

4

hinnata, mistõttu peaksid nemad määrama piiranguga hõlmatud ametikohad ja piirangu

kestuse. Seadusandja koostatud ühtne ametikohtade loetelu ei oleks tema hinnangul

otstarbekas. Ta nõustus, et pöördukse efekt ei puuduta üksnes kaitsevaldkonda. Riskid

esinevad ka energeetikas ja toetuste jagamisel, näiteks kui toetuse määramisel osalenud isik

asub hiljem tööle toetust saanud ettevõttesse. Teine riskisuund on endiste avaliku sektori

töötajate naasmine lobistina oma endise asutuse juurde. Ta viitas ka ministritele kehtivale

kuuekuulisele ja teatavatele järelevalveametnikele kehtivale üheaastasele jahtumisperioodile,

mistõttu on sarnase piirangu kasutamiseks Eesti õiguses juba eeskujusid. Pöördukse efekti ja

lobitegevuse reguleerimist käsitletakse Eesti korruptsiooniennetuse hindamisel korduvalt.

Tema sõnul näitavad ka Eesti püsimine korruptsioonitaju indeksis samal kohal ning

rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni küsimused vajadust nende riskidega

tegelda.

Ando Kiviberg küsis Vabariigi Valitsuse esindajalt, kas eelnõu fookust oleks võimalik

täpsustada, et vältida liiga laia piirangut. Ta viitas korruptsioonivastases seaduses juba olemas

olevatele sätetele, mis puudutavad konkurentsiolukorra moonutamist, seotud isikuid ja

põhjendamatu eelise andmist, ning küsis, kas nende alusel on võimalik probleemseid

juhtumeid menetleda. Pöördukse efektiga seotud probleem vajab lahendamist, kuid seda tuleb

teha viisil, mis ei jätaks olulisi sektoreid vajalikust professionaalsest oskusteabest ilma. Tema

hinnangul tuleb leida lahendus, mis võimaldaks spetsialistidel näiteks kaitsevaldkonna

ettevõtete arengusse panustada, kuid välistaks ettevõtjale põhjendamatu ärilise eelise andmise

ning ametiisiku varasema otsustuspädevuse kasutamise isikliku varalise kasu saamiseks.

Kätlin-Chris Kruusmaa esitas kolm märkust. Esiteks leidis ta, et töölepingu alusel töötavate

teenistujate puhul saab kasutada töölepingu seaduses sätestatud konkurentsipiirangut, milles

tuleb kokku leppida töölepingu sõlmimisel. See sunniks tööandjat ametikoha riske eelnevalt

hindama. Kui jätta piirangu kehtestamine asutuse otsustada, võib kujuneda ebaühtlane

praktika: osa asutusi rakendaks seda väga laialt, teised aga üldse mitte. Teiseks ei näe avaliku

teenistuse seadus tema sõnul praegu ette alust maksta pärast teenistussuhte lõppu

jahtumisperioodi eest hüvitist. Ta viitas endise vallajuhiga seotud Riigikohtu lahendile, mille

kohaselt ei tohi avalikest vahenditest maksta seaduses sätestamata lahkumishüvitist. Seetõttu

tuleks hüvitise maksmiseks muuta avaliku teenistuse seadust ja sätestada selge õiguslik alus.

Kolmandaks võiks asutustele kehtestada kohustuse hinnata ametikohaga seotud

korruptsiooniriske enne inimese tööle asumist. Nii teaks inimene juba ametikohale asudes,

millised hilisemad töötamispiirangud võivad talle laieneda. Tema hinnangul tuleb eelnõu

kohaldamisala kitsendada. Mõiste „ametiisik“ võib hõlmata ka käsundus- või

tööettevõtulepinguga kaasatud konsultante, kelle suhtes piirangu rakendamine võib muuta

teenuse kallimaks või takistada avalikul sektoril vajaliku teenuse saamist. Pöördukse efekti

regulatsioon võiks tema arvates keskenduda avalikus sektoris avaliku teenistuse seaduse või

töölepingu seaduse alusel töötanud inimestele, mitte laieneda automaatselt kõigile

ametiisikutele, sealhulgas Riigikogu liikmetele.

Helir-Valdor Seeder leidis, et pöördukse efektiga seotud probleem on olemas ning arutelu

peab viima praktilise lahenduseni, millega vähendatakse riske võimalikult palju. Samas pidas

ta küsimust keerukaks. Ta küsis Vabariigi Valitsuse esindajalt, kas töölepingu seaduses

sätestatud konkurentsipiirangu regulatsioon on piisav ka avalikus sektoris töölepingu alusel

töötavate inimeste puhul. Ta soovis teada, kas selle regulatsiooni tõttu ei ole neile vaja eraldi

jahtumisperioodi kehtestada ning kas olemasolev lahendus toimib valitsuse hinnangul

5

praktikas piisavalt hästi. Samuti küsis ta, kui paljudes asutustes ja kuidas konkurentsipiirangut

praegu rakendatakse ning kas Vabariigi Valitsusel on sellest ülevaade.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et konkurentsipiirang tuleb töötajaga kokku leppida

töölepingu sõlmimisel või hiljem töölepingu lisas. Seda ei saa pärast töösuhte lõppemist

ühepoolselt kehtestada. Tal puudus ülevaade konkurentsipiirangu rakendamisest, kuid tema

hinnangul kasutatakse seda avalikus sektoris väga vähe. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil puudub ülevaade ka selle rakendamisest erasektoris.

Helir-Valdor Seeder leidis, et seotud riske võib esineda ka avaliku sektori sees. Näiteks võib

poliitik ministrina suunata vahendeid oma valitsemisala asutusele, kuhu ta kavatseb hiljem

tööle asuda. Seetõttu ei peaks regulatsioon keskenduma üksnes avalikust sektorist

erasektorisse liikumisele. Ta pidas kõigile korruptsioonivastase seaduse tähenduses

ametiisikutele laienevat piirangut siiski liiga ulatuslikuks. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse

volikogu liikmete hõlmamine tekitaks tema hinnangul suuri raskusi piirangu kohaldamisel,

järelevalves ja hüvitiste maksmisel. Samuti jääks ebaselgeks, kuidas hinnata kollektiivsete

eelarve- ja muude otsuste puhul isiku olulist mõju ning kas otsusest taandumine oleks piisav.

Ta leidis, et töötamispiirangu põhialused tuleb sätestada seaduses. Kui asutusele jäetakse liiga

avar õigus ise hinnata olulist mõju ja määrata ulatuslikke piiranguid, võib see olla vastuolus

põhiseadusega. Ta küsis ka eelnõu kulude kohta. Tema hinnangul tuleb välja selgitada

piirangute, hüvitiste ja järelevalve praegune ning prognoositav kogukulu ja mõju eelarvele.

Vastasel juhul ei saa hinnata, kas regulatsiooni maksumus on võimaliku kahju vähendamisega

mõistlikus tasakaalus. Eelnõu võib mõjutada väga paljusid valdkondi ja asutusi, sealhulgas

energeetikat, riigikaitset, tervishoidu, toetusi jagavaid sihtasutusi, kultuuri- ja

kodanikuühiskonna valdkonda ning järelevalveasutusi. Seetõttu peavad piirangud olema

praktiliselt rakendatavad, mõistlikud ning õigusliku ja rahalise mõju poolest selgelt piiritletud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart nõustus, et eelnõuga seotud küsimused on keerulised.

Algselt kaaluti jahtumisperioodi reguleerimist avaliku teenistuse seaduses, kuid nii jääksid

tema hinnangul piirangu alt välja paljud töölepingu alusel töötavad inimesed. Kui avaliku

teenistuse seaduses on võimalik leida piisavalt kitsas lahendus, on ta valmis seda toetama. Ta

küsis Vabariigi Valitsuse esindajalt, kuidas kavatseb Rahandusministeerium kavandatavas

regulatsioonis määratleda jahtumisperioodiga hõlmatud ametikohad: kas konkreetsed

ametikohad sätestatakse õigusaktis või jäetakse nende määramine asutustele.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et Rahandusministeerium on regulatsiooni väljatöötamist

alles alustanud, mistõttu ei ole selle lõplik lahendus veel teada. Tema teada ei kavatseta

seaduses konkreetseid ametikohti loetleda, vaid piirangu kohaldamine põhineks ametikohtade

riskihindamisel. Regulatsioon peaks siiski olema piisavalt sisuline ega tohiks jääda

deklaratiivseks nagu tema hinnangul kehtiv avaliku teenistuse seaduse § 60. Lisaks tuleb

kindlaks määrata piirangu rikkumise õiguslikud tagajärjed, sealhulgas see, mis juhtub juhul,

kui inimene asub keelust hoolimata uuele töökohale. Ta soovitas küsida menetluse seisu kohta

hiljem otse Rahandusministeeriumilt, kui kavandatav lahendus on täpsustunud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, kas Rahandusministeerium või rahandusminister

teatas eelnõu arutanud Vabariigi Valitsuse istungil, et samalaadne regulatsioon on juba

väljatöötamisel. Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud ning Margus Tsahkna allkirjastatud

Vabariigi Valitsuse arvamuses ei ole Rahandusministeeriumi algatust mainitud.

6

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et ta ei oska öelda, millal Rahandusministeeriumil tekkis

kavandatava regulatsiooni väljatöötamise mõte.

Ando Kiviberg andis sõna Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni nõunik Anu

Kärtnerile.

Anu Kärtner selgitas, et tema hinnangul võimaldab avaliku teenistuse seadus palgajuhendites

ette näha lisatasusid ja hüvitisi, millega saab töötamispiirangut teenistuse ajal kompenseerida.

Pärast teenistussuhte lõppu ei saa hüvitist aga õigusliku aluseta maksta. Eelnõu lähtekohaks

olid muu hulgas Kaitsepolitseiameti aastaraamatus esitatud soovitused protsesse pidevalt

auditeerida ja hinnata juhtumipõhiselt töötamispiirangute vajadust. Piiranguid ei pruugi olla

võimalik lõplikult kindlaks määrata juba töölepingu sõlmimisel või teenistusse võtmisel, sest

inimese tööülesanded, koostööpartnerid ja tegevuse fookus võivad aja jooksul muutuda.

Seetõttu võib mõne tööandja juurde asumise piirang olla ühel ajal põhjendatud, kuid hiljem

enam mitte. Ta möönis, et pidev riskihindamine suurendab halduskoormust, kuid

Kaitsepolitseiameti soovitus eeldabki korrapärast auditeerimist. Tema hinnangul võib

täiendav halduskoormus olla põhjendatud, kui see aitab vältida riigile võimalikke suuri

kahjunõudeid või muid kulusid. Aastaraamatus käsitletakse riigi julgeolekut ohustava

korruptsiooni ennetamist ning seal tõstatatud riskid on muutunud tänavu sügisel eriti

aktuaalseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart lisas, et korruptsioonivastase erikomisjoni põhiülesanne on

korruptsiooni ennetamine. Kui korruptsioon või sellest saadav kasu on juba tekkinud, on

ennetus tema hinnangul ebaõnnestunud. Eelnõu ja komisjoni varasemad arutelud on osa

laiemast korruptsiooni ennetamise tööst. Ta viitas vestlusele Elmar Vaheriga, kelle sõnul ei

olnud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses seni korruptsiooni- ega muid riske süsteemselt

hinnatud ning selle tööga on alles alustatud. Samuti märkis ta, et Siseministeeriumis puudus

tema sõnul kuni 2024. aastani vahepeal sisekontroll, mistõttu ei auditeeritud

korruptsiooniriske piisavalt. Komisjon peab asutustelt korrapäraselt küsima, kuidas nad

korruptsiooniohte ja -riske maandavad. Üksnes järelepärimistest siiski ei piisa: seadusega

tuleb asutustele panna selge kohustus riske järjepidevalt hinnata ja ennetusmeetmeid

rakendada.

Ando Kiviberg leidis, et tõhus korruptsiooniennetus võiks seisneda selges seaduslikus

tagajärjes: kui ametiisik osaleb ettevõtja kasuks tehtava otsuse tegemisel ja asub hiljem

sellesse ettevõttesse tööle ning ettevõtja on saanud põhjendamatu eelise, tuleks otsus tühistada

ja ametiisiku suhtes alustada menetlust. Tema hinnangul oleks selline lahendus ühtaegu

ennetav, kuid võimaldaks võtta isiku rikkumise korral ka vastutusele. Seejärel küsis ta

Justiits- ja digiministeeriumi juures tegutseva korruptsioonivastase seaduse reformi töörühma

töö seisu kohta. Ta soovis teada, kas töörühm on pöördukse efekti probleemi käsitlenud ning

kas selle lahendamiseks on juba ette valmistatud väljatöötamiskavatsus või muud

lahendusettepanekud.

Kätlin-Chris Kruusmaa vastas, et väljatöötamiskavatsus on töörühma töö esimene etapp.

See peaks valmima veel 2026. aasta jooksul ja saadetakse seejärel kooskõlastamisele.

Töörühm käsitles pöördukse efekti ning leidis, et probleemiga tuleb kindlasti tegeleda.

Töörühma hinnangul peaks regulatsioon siiski paiknema avaliku teenistuse seaduses, mitte

7

korruptsioonivastases seaduses.

Kalle Laanet küsis, kas kehtivat järelevalveametnike töötamispiirangut saaks laiendada nii, et

see hõlmaks ka ametiisikut, kes on osalenud konkreetset ettevõtjat oluliselt mõjutava otsuse

tegemisel. Selline lahendus seoks piirangu konkreetse otsuse ja ettevõtjaga ning oleks tema

hinnangul täpsem kui ametiisikute või ettevõtjate loetelude koostamine, mis muudaks

regulatsiooni liiga keeruliseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart vastas, et ei välista A. Kivibergi ja K. Laaneti pakutud

otsusepõhist lahendust. Eelnõu on algversioon ning arutelu käigus saab kaaluda

korruptsioonivastasesse seadusesse sätte lisamist, mis seoks töötamispiirangu konkreetset

ettevõtjat oluliselt mõjutanud otsusega. Sellise muudatuse saaks eelnõusse lisada teise

lugemise ettevalmistamisel.

Ants Frosch arutles korruptsioonivastase võitluse pädevuse jaotuse üle Politsei- ja

Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti vahel. Tema hinnangul on korruptsioonijuhtumite

jagamine riikliku või kohaliku tähtsuse ning julgeolekumõju järgi kunstlik ja ajaloolistel

põhjustel kujunenud. Ta küsis retooriliselt, kas korruptsioonivastane võitlus oleks tõhusam

ühe asutuse vastutusalas või praegusel hajutatud kujul. Tema arvates võiks

korruptsioonivastase võitluse täideviimise eest vastutada eelkõige valitsus Politsei- ja

Piirivalveameti kaudu, samal ajal kui Kaitsepolitseiamet keskenduks riigivastastele

kuritegudele. Ta sõnas, et tegemist on üldisema mõtteavaldusega ega oodanud sellele vastust.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et korruptsioonivastane erikomisjon kohtub

järgmisel päeval Kaitsepolitseiameti esindajatega ning ta edastab kohtumisel A. Froschi

tõstatatud mõtted.

Kätlin-Chris Kruusmaa täpsustas, et Politsei- ja Piirivalveamet menetleb enamikku

korruptsioonikuritegusid ning neil on seetõttu toimuvast terviklik ülevaade.

Kaitsepolitseiamet menetleb tema sõnul vaid väikest osa korruptsioonikuritegudest.

Helir-Valdor Seeder meenutas, et omal ajal anti suuremate kohalike omavalitsuste,

sealhulgas Tallinna, Kohtla-Järve ja Narva korruptsioonijuhtumid Kaitsepolitseiameti

pädevusse, ülejäänud juhtumid jäid Politsei- ja Piirivalveametile. Tema hinnangul tuleks seda

pädevusjaotust muuta ning anda korruptsioonijuhtumite menetlemine tervikuna Politsei- ja

Piirivalveametile. Seadusandjal on võimalik selline otsus teha ning praegune ressursside ja

pädevuse killustamine ei ole otstarbekas.

Ants Frosch nõustus, et korruptsioonikuritegude menetluspädevuse senine jaotus tuleks üle

vaadata ja lõpetada. Jaotuse kujunemise ajaloolised põhjused ei ole enam aktuaalsed ning

sellest kogemusest tuleks õppida ja edasi liikuda.

Ando Kiviberg tänas külalisi ning tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

1.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11.11.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Helir-Valdor Seeder, Andrus

8

Seeme, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

1.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Andrus

Seeme, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Ants Frosch, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

1.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet,

Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak

Valge).

2. Riigikohtu kohtunõudele (PSJV asjas nr 5-24-5) vastamise arutelu

Ando Kiviberg selgitas, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi menetluses

on Erakonna Eestimaa Rohelised kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 29. aprilli 2024. aasta

otsuse nr 102 peale. Kaebaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks Euroopa

Parlamendi valimise seaduse § 29 lõike 5, mille kohaselt on Euroopa Parlamendi valimistel

kautsjoni suurus viis kuupalga alammäära. Põhiseaduskomisjon andis selles kohtuasjas

Riigikohtule arvamuse 2024. aastal. Riigikohus taotles Euroopa Kohtult eelotsust, mille

Euroopa Kohus tegi 17. septembril 2026. Euroopa Kohus otsustas: „Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikli 39 lõiget 2 koostoimes ELL artiklis 10 väljendatud

esindusdemokraatia põhimõttega, mis reguleerib Euroopa Parlamendi valimisi, tuleb

tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb Euroopa

Parlamendi valimistel kandidaadi registreerimiseks tasuda kautsjon, mille suurus on viis

asjaomases liikmesriigis kehtivat kuupalga alammäära ja mis makstakse tagasi tingimusel, et

üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri on kogunud 5% nendel valimistel antud

häältest, kuna kautsjoni suurus ja selle tagasimaksmise kord lähevad kaugemale sellest, mis

on vajalik nende õigusnormidega taotletavate eesmärkide saavutamiseks.“ Riigikohus küsis

30. septembril 2026 põhiseaduskomisjonilt vastust kolmele küsimusele, vastamise tähtajaga

21. oktoober 2026. Vastuse kavand saadeti komisjoni liikmetele enne istungit tutvumiseks.

Vastuse ettevalmistamisel oli abiks Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. Ta andis sõna

Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik Triinu Põdramägile.

Triinu Põdramägi sõnas, et Riigikohus esitas põhiseaduskomisjonile kolm eelkõige

põhiseaduse tõlgendamist puudutavat küsimust. Euroopa Kohtu eelotsus on Riigikohtule

täitmiseks kohustuslik ning Euroopa Kohtu tõlgendustest ja suunistest tuleb lähtuda. Euroopa

Kohus leidis, et Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 29 lõikes 5 sätestatud kautsjoni

suurus on vastuolus Euroopa Liidu õigusest tuleneva kandideerimisõiguse ning vabade ja

üldiste Euroopa Parlamendi valimiste põhimõttega. Riigikohus peab Erakonna Eestimaa

Rohelised 2024. aastal esitatud taotlust hindama põhiseaduse alusel. Riigikohus küsib

milliseid põhimõtteid põhiseaduses tuleks kontrollida. Erakond palus tunnistada kõnealuse

sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, kuid ei täpsustanud, milliste põhiseaduse

sätetega vastuolu seisneb. T. Põdramägi leidis, et eelkõige tuleb kontrollida

võrdsuspõhiõiguse järgimist, sest kautsjonitingimused peavad kohtlema võrdselt nii uusi kui

ka juba väljakujunenud erakondi. Ühe kandidaadi kohta nõutav 4100-eurone kautsjon on

ebaproportsionaalne, mida Euroopa Kohus on oma otsuses ka pikalt põhjendanud. Samuti

tuleb hinnata põhiseaduse §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte järgimist. Kautsjon

kui õigusinstituut on parlamendi- ja Euroopa Parlamendi valimistel iseenesest aktsepteeritav,

kuid ebaproportsionaalsed on nii kautsjoni suurus kui ka tagasimaksmise kord. Euroopa

Kohus pidas ebamõistlikuks ka tingimust, mille kohaselt tagastatakse kautsjon üksnes juhul,

kui üksikkandidaat või erakonna kandidaatide nimekiri kogub üleriigiliselt vähemalt 5%

9

häältest. Euroopa Kohus ei määranud kindlaks, milliseid samme olukorra lahendamiseks ette

võtta, ning seda peab hindama Riigikohus. Teine küsimus on tehnilist laadi ja puudutab

Euroopa Kohtu otsuse punkte 79 ja 86. Punktis 79 mainib Euroopa Kohus asjaolu, et meil on

Riigikogu valimistel kautsjoni suurus, mis oli ühe kandidaadi kohta 2024. aastal alla 1000

euro, Euroopa Parlamendi valimistel aga 4100 eurot. Punkt 86 ütleb, et see kautsjon on

ebaproportsionaalne ja vastuolus Euroopa Liidu õigusest tulenevate üldpõhimõtetega.

Riigikohus peab hindama, kas sedavõrd suur erinevus kahe valimisliigi kautsjonite vahel on

põhjendatud. Kolmandaks küsis Riigikohus, milliseid alternatiivseid meetmeid võiks

kasutada. Võimalikud lahendused on väiksem kautsjon, senisest madalam tagastamislävend

või muud abinõud. Ka Euroopa Kohus on märkinud, et mõnes liikmesriigis kasutatakse

kautsjoni asemel näiteks toetusallkirju või muid viise, mis kinnitavad kandidaadi või

poliitilise jõu tõsiseltvõetavust.

Ando Kiviberg märkis, et Riigikohtule saadetava vastuse kavandis on ühelt poolt arvestatud,

et Euroopa Liidu institutsioone puudutavates regulatsioonides on Euroopa Liidu õigus

liikmesriigi õiguse suhtes ülimuslik. Teisalt on kandidaatide tõsiseltvõetavuse hindamiseks

peale kautsjoni ka muid võimalusi. Ta küsis, kas komisjoni vastuse tulemusena võib

Riigikohus kohustada Riigikogu välja töötama uut lahendust.

Triinu Põdramägi vastas, et see sõltub Riigikohtu otsusest. Kui Riigikohus tunnistab sätte

põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, peab seadusandja selle Riigikohtu juhiste

kohaselt uuesti sõnastama. Seejuures on poliitilise otsustuse küsimus, milline kautsjoni suurus

ja tagasimaksmise kord oleks mõõdukas.

Helir-Valdor Seeder märkis, et ei ole vastuse kavandiga tutvunud, kuid küsis, millel põhineb

Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste kautsjonite ligikaudu neljakordne erinevus. Tema

hinnangul tuleks selle selgitamiseks uurida seaduse vastuvõtmise materjale ja esialgseid

põhjendusi. Ta juhtis tähelepanu ka üksikkandidaatide olukorrale. Kui kautsjonite erinevust

põhjendatakse kandidaatide arvuga, tuleb tema arvates hinnata, kas regulatsioon on

proportsionaalne üksikkandidaadi puhul, kes tasub kautsjoni üksi, võrreldes erakonnaga, kelle

nimekirjas võib Riigikogu valimistel olla kuni 125 kandidaati. Ta küsis, kas võimalik

ebaproportsionaalsus ei puuduta seetõttu laiemalt kogu kautsjoniregulatsiooni.

Ando Kiviberg selgitas, et komisjon vastab praegu üksnes Riigikohtu esitatud kolmele

küsimusele. Vastused on ette valmistatud ja komisjoni liikmetele enne istungit saadetud. Kui

vastuse kavandit soovitakse muuta, võib teha ettepaneku arutelu edasi lükata, kuid sel juhul ei

pruugi komisjon jõuda vastata Riigikohtu määratud tähtajaks ehk 21. oktoobriks.

Põhiseaduskomisjon saatis 2024. aastal samas kohtuasjas Riigikohtule vastuskirja, milles

andis arvamuse regulatsiooni põhiseaduspärasuse kohta.

Helir-Valdor Seeder sõnas, et tema ei osale hääletamisel.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsus.

Otsustati:

2.1. Kiita heaks Riigikohtule saadetava vastuse kavand, mis saadeti liikmetele enne istungit

tutvumiseks, ja saata see Riigikohtule (poolt 3: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Pipi-Liis

10

Siemann; vastu 0; erapooletuid 1: Ants Frosch).

3. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija