Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 183

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.15, lõpp 12.45

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Puudus: Lauri Läänemets

Kutsutud: Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov (2. päevakorrapunkt); algatajate esindaja

Leo Kunnas, Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross ja

Kaitseministeeriumi ametnik Jaak Mäeker (3. päevakorrapunkt); Justiits- ja digiminister

Liisa-Ly Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi

Värk ja nõunik Kristel Niidas (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Kümne Riigikogu liikme algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

(963 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (19.10.2026-23.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 19.10.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

2

seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Kümne Riigikogu liikme algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

(963 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 20.10.2026 kell 14.00

1. Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise

seaduse eelnõu (974 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Riigikohtu kohtunõudele (PSJV asjas nr 5-24-5) vastamise arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tuletas meelde, et eelmisel nädalal kuulati põhiseaduskomisjoni istungil ÜRO

Pagulaste Ülemvoliniku Ameti soovitusi eelnõu kohta ja algataja arvamust nende soovituste

osas. Ta märkis, et eelnõule ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut ning küsis, kas

komisjoni liikmetest arvab keegi soovituste valguses, et komisjoni nimel peaks esitama

muudatusettepaneku. Komisjoni liikmed nii ei arvanud. A. Kiviberg lisas, et eelnõu on

läbinud keeletoimetuse. Komisjon vaatas keelelised korrektuurid üle.

Helir-Valdor Seeder märkis, et Riigikogu liikmed esitasid eelmisel nädalal menetlusse veel

ühe Eesti kodakondsust puudutava seaduseelnõu (1059 SE). Ta tegi ettepaneku oodata ära

selle eelnõu menetlemine ja kaaluda seejärel kahe eelnõu ühist menetlemist ning võimalikku

ühendamist. Ta tegi ettepaneku eelnõuga 932 SE hetkel mitte edasi minna.

Ando Kivibergi hinnangul on eelnõudel erinevad eesmärgid, mistõttu on keeruline näha

võimalust neid ühendada. Ta pani Helir-Valdor Seederi ettepaneku mitte teha käesoleval

istungil menetluslikke otsuseid hääletusele (poolt 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; vastu 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; erapooletuid 0). Ettepanek ei leidnud toetust.

A. Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused. Ta lisas, et kuna eelmine juhtivkomisjoni

esindaja Katrin Kuusemäe ei ole enam Riigikogu liige, tuleks komisjonil määrata ka uus

juhtivkomisjoni esindaja.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

3

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.3. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

2.4. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 11.11.2026 (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets, Helir-Valdor

Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

3. Kümne Riigikogu liikme algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse

eelnõu (963 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ja andis eelnõu tutvustamiseks sõna Leo Kunnasele.

Leo Kunnas selgitas, et eelnõu eesmärk on tagada Kaitseväe luure ja vastuluure tõhusam

toimimine oluliselt halvenenud julgeolekuolukorras. Selleks soovitakse anda Kaitseväe

luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, lisada keskus julgeolekuasutuste loetellu ning

täpsustada asutuste ülesandeid. Eelnõu kohaselt oleks Kaitseväe luurekeskuse ülesanne

koguda ja töödelda riigikaitseks vajalikku teavet ning teha vastuluuret Kaitseväe

struktuuriüksuste ja teenistujate kaitseks. Tema sõnul takistab puudulik õiguslik regulatsioon

Kaitseväe luurekeskuse tööd. Keskusel ei ole praegu Kaitsepolitseiameti ja Välisluureametiga

võrreldavaid õigusi oma kaastöötajate ja konfidentsiaalsete allikate kontrollimiseks. Seda saab

teha üksnes ametiabi korras, kuid teise asutuse poole pöördumine eeldaks kontrollitavate

isikute või juriidiliste isikute andmete avaldamist. Luureteenistuse töö eripära tõttu ei ole

konfidentsiaalsete allikate selline üleandmine tema hinnangul võimalik. Eesti eriteenistuste

süsteemi kavandamisel nähti Kaitseväe luurekeskuse eelkäijat Kaitsepolitseiameti ja

välisluureteenistusega võrdse partnerina, kuid julgeolekuasutuste seaduse vastuvõtmisel jäi

kaitseväeluure julgeolekuasutuste ringist välja. Samal ajal on Kaitseväe luurekeskuse

ülesannete maht kasvanud, sest sõjaaja Kaitseväge suurendatakse 55 200 kaitseväelaseni ja

tulevikus võib selle suurus veelgi suureneda. See kasvatab vajadust nii riigisaladuse lubadega

seotud julgeolekukontrolli kui ka tavapärase vastuluurekontrolli järele. Tema hinnangul ei saa

Kaitseväe luurekeskus kehtiva staatuse tõttu täita vajalikus ulatuses Kaitseväe-sisest

vastuluurefunktsiooni. Vastuluure tugevdamine on vajalik reetmise, sabotaaži ja muude

julgeolekuohtude ennetamiseks. Eriti oluline on kontrollida isikuid, kellel on juurdepääs

kriitilise tähtsusega relvasüsteemidele, sest üks sobival ametikohal tegutsev inimene võib

süsteemi kahjustada või selle kasutamist takistada. Vastuluure terviklik korraldamine jääks ka

edaspidi Kaitsepolitseiameti ülesandeks. Kaitseväe luurekeskusele antavad õigused

võimaldaksid teha Kaitseväes vajalikku vastuluuret nii rahu- kui ka sõjaajal

Kaitsepolitseiameti üldise juhtimise ja kontrolli all.

Ando Kiviberg märkis, et põhiseaduskomisjonile edastatud Vabariigi Valitsuse seisukoht

eelnõu kohta on lakooniline, kuna selle põhjenduseks olev teave on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks. Ta andis sõna Kaitseministeeriumi esindajatele.

Margit Gross selgitas, et Vabariigi Valitsus ei toeta käesolevat eelnõu. Kaitseväe

luurekeskusele julgeolekuasutuse staatuse andmine ei tooks tema sõnul kaasa üksnes

täiendavaid volitusi, vaid muudaks ka keskuse juhtimismudelit, õigusi, pädevust ja

käsuahelat. Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse hinnangul on oluline, et luurekeskus

4

jääks tihedalt seotuks Kaitseväe juhataja juhtimisahela ja operatiivjuhtimisega. Nii on

võimalik tagada, et Kaitseväe juhataja ja Kaitsevägi saavad riigikaitseks vajaliku õigeaegse

ning asjakohase teabe kiiresti kätte. Kaitseväe luurekeskuse ja laiemalt Kaitseväe luure

volituste täiendamise vajadust tuleb analüüsida. Kaitseministeerium teeb seda praegu

koostöös Kaitseväega, hinnates, milliseid lisavolitusi Kaitseväe luure vajab. Tema sõnul ei

eelda vajalike volituste andmine siiski Kaitseväe luurekeskuse ümberkujundamist

julgeolekuasutuseks.

Margit Grossi edasine selgitus on juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks, mida

tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 39 lõikest 3 protokollis ei kajastata.

Leo Kunnas täpsustas, et eelnõuga ei kavandata Kaitseväe Luurekeskuse alluvussuhete

muutmist ega keskuse allutamist Kaitsepolitseiametile või mõnele muule asutusele. Selline

eesmärk eelnõus puudub. Probleem seisneb vajaduses täita Kaitseväes tõhusamalt

vastuluureülesandeid. Ta viitas Deniss Metsavase juhtumile ning märkis, et senised protsessid

osutavad puudustele Kaitseministeeriumi valitsemisalas vajaliku vastuluurekontrolli

tegemisel. Kaitsepolitseiametil on palju ülesandeid ning kuna see ei kuulu Kaitseväe

koosseisu, ei suuda see tema hinnangul kõiki Kaitseväe vastuluurevajadusi vajalikus mahus

täita. Tema sõnul peab keegi need ülesanded siiski täitma. Infiltreerimis- ja

sisseimbumissurve kasvab vastase poliitiliste ja sõjaliste eesmärkide tõttu ning on pärast

Ukrainasse laiaulatusliku kallaletungi algust varasemast oluliselt tugevam. Seetõttu tuleb

Kaitseväe vastuluurevõimet tugevdada.

Kalle Laanet märkis, et nõustub algatajate kirjeldatud probleemide ja L. Kunnase esitatud

seisukohtadega. Samas juhtis ta tähelepanu võimalikule vastuolule: kui algatajad on näiteks

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse puhul toetanud asutuse viimist Kaitseväe alluvusse, siis

praeguse eelnõuga soovitakse muuta Kaitseväe luurekeskus eraldiseisvaks

julgeolekuasutuseks, mis viiks selle tema hinnangul Kaitseväe ja Kaitseväe juhataja otsesest

alluvusest välja. Samas ta nõustus, et Kaitseväe luurekeskuse praegust tööriistakasti tuleb

täiendada ning olemasoleva korraldusega kaasnevad teatavad riskid. Ta küsis

Kaitseministeeriumi esindajatelt kinnitust, kas ministeerium tegeleb praegu vajalike volituste

ja töövahendite täiendamisega.

Margit Gross kinnitas, et Kaitseväe luurekeskus ja Kaitsevägi on esitanud

Kaitseministeeriumile ettepanekud vajalike lisavolituste kohta. Ministeeriumis arutatakse

praegu, millise väljatöötamiskavatsusega edasi minna. Enne selle koostamist soovitakse

küsimusi arutada ka Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiametiga. Tema sõnul on vajadused

kaardistatud ja töö jätkub, et määrata kindlaks eelhoiatuseks ning salajasse koostöösse

kaasatavate isikutega tegelemiseks vajalikud täiendavad volitused, sealhulgas

taustakontrollide tegemise võimalused.

Jaak Mäeker lisas, et Kaitseväe peastaabi ja Kaitseväe luurekeskuse uus ettepanek täidab

seatud eesmärke paremini, kuna selles käsitletakse Kaitseväe luuret tervikuna, mitte üksnes

luurekeskust. Ta märkis, et diviis arendab praegu oma võimeid ning luurevõimed on olemas

ka brigaadides ja pataljonides. Kaitseministeeriumi hinnangul toetavad Kaitseväe peastaabi

esitatud uued ettepanekud tervikliku luuresüsteemi arendamist paremini kui üksnes Kaitseväe

luurekeskuse muutmine julgeolekuasutuseks.

5

Hanno Pevkur märkis, et Kaitseväe Luurekeskuse muutmine julgeolekuasutuseks tähendaks

selle muutumist ministrile alluvaks tsiviilasutuseks. Selline asutus ei saaks alluda sõjalisele

juhtkonnale. Kuna Kaitseväe juhatajal peab sõjaliseks juhtimiseks olema oma luurevõime,

tuleks tal luurekeskuse Kaitseväest eraldamise korral luua uus luureüksus. See tooks kaasa

paralleelse struktuuri loomise. Tema sõnul analüüsitakse praegu, kas Kaitseväe luurekeskus

vajab täiendavaid õigusi ja volitusi. Vajaduse korral tuleks neid täiendada luurekeskuse

staatust muutmata. Ta lisas, et järelevalvet saab Kaitseväes teha peainspektor, kellel on selleks

vajalikud volitused. Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on varem põhjalikult käsitlenud

Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Kaitseväe Luurekeskuse ülesannete jaotust ning

asutuste vastutuspiirid on kokku lepitud. Tema hinnangul läheb eelnõu neist piiridest märksa

kaugemale ja väljendab Kaitsepolitseiameti suhtes põhjendamatult umbusaldust. Ta tõi Deniss

Metsavase juhtumi näiteks sellest, et Kaitsepolitseiamet saab Kaitseväega seotud

vastuluureülesannetega hakkama. Kui Kaitsepolitseiameti võimekust on vaja selles

valdkonnas suurendada, on seda tema sõnul võimalik teha. Tema hinnangul peaks Kaitseväe

luurekeskus keskenduma Kaitseväe-sisesele luurele ja sõjaväeluurele, samal ajal kui

vastuluuremeetmete kasutamine Eesti kaitsesüsteemis töötavate julgeolekuohtlike isikute

tuvastamiseks peaks jääma tsiviilkontrolli ülesandeks. Seetõttu ei toetanud ta eelnõu, pidades

peamiseks vastuväiteks vajadust säilitada Kaitseväe juhataja vahetu luurevõime ja vältida

dubleeriva luureüksuse loomist.

Ando Kiviberg märkis, et tema arusaama kohaselt on algatajate peamine mure seotud

mobilisatsiooniolukorraga, mil reservarmee mobiliseerimise tõttu suureneb Kaitseväe

isikkoosseis hüppeliselt ning lühikese aja jooksul tuleb teha suurele hulgale inimestele

vastuluure- ja taustakontrolle. Ta küsis, kas olemasolevatel üksustel ja võimetel jätkub selleks

suutlikkust. Ta küsis algatajate esindajalt, kas nad on kursis Kaitseministeeriumi esindajate

kirjeldatud alternatiivsete lahendustega ning miks need ei ole algatajate hinnangul piisavad

või sobivad.

Leo Kunnas nõustus, et peamine probleem on vastuluureülesannete maht, mis sõltub otseselt

sõjaaja Kaitseväe suurusest. Tema hinnangul ei ole praegune süsteem võimeline neid

ülesandeid sõjaajal vajalikus mahus täitma. Seetõttu tuleb leida lahendus, mis võimaldaks

Kaitseväel teha sõjaajal vajalikku vastuluuret.

Ants Frosch märkis, et vastuluurekontrollidega ei saa alustada alles pärast mobilisatsiooni

väljakuulutamist. Kuna mobiliseeritavad isikud on juba praegu teada, tuleb vajalikku kontrolli

teha ennetavalt rahuajal. Tema hinnangul ei ole pärast sõjategevuse algust enam võimalik

nõuetekohast vastuluuret korraldada. Praegu puudub selleks vajalik ressurss ning

Kaitsepolitseiamet ei ole suuteline kõiki vajalikke kontrolle tegema.

Ando Kiviberg küsis Kaitseministeeriumi esindajatelt, kuidas tuleks Kaitsepolitseiamet toime

sõjaaja Kaitseväe hüppeliselt suuremast isikkoosseisust tuleneva vastuluure- ja

kontrollivajadusega. Samuti soovis ta teada, kas Kaitseväe luurekeskusele kavandatav

volituste laiendamine aitaks seda suurema kontrollimahuga seotud probleemi vähemalt

osaliselt lahendada.

Margit Gross vastas, et Kaitseministeerium analüüsib täiendavaid lahendusi nii rahu- kui ka

sõjaajal tehtavate taustakontrollide ning reservväelaste riigisaladusele juurdepääsuks vajalike

julgeolekukontrollide korraldamiseks. Seda tehakse koostöös Kaitsepolitseiametiga. Tausta-

6

või julgeolekukontrolli volituste andmine Kaitseväe Luurekeskusele ei eelda selle muutmist

eraldiseisvaks julgeolekuasutuseks. Tema sõnul on tegemist volituste ja ressursside jaotamise

küsimusega, mida saab kokkuleppel Kaitsepolitseiametiga lahendada Kaitseväe korralduse

seaduse ja selle Kaitseväe luuret käsitleva regulatsiooni raames.

Ants Frosch küsis, kas Kaitseministeerium valmistab sisuliselt ette eraldi Kaitseväe luure

seadust.

Margit Gross vastas, et eraldi Kaitseväe luure seadust ette ei valmistata. Kaitseväe luure

regulatsioon paikneb praegu Kaitseväe korralduse seaduses ning Kaitseväe luurekeskus on

üks Kaitseväe luurefunktsioone täitvatest üksustest ja osa Kaitseväest. Seetõttu ei ole tema

hinnangul vaja kehtestada eraldi seadust. Eraldi Kaitseväe luure seaduse kaalumine eeldaks

kogu julgeolekuasutuste seaduse süsteemi ümbermõtestamist ja ümberkirjutamist, kuid seda

praegu ei kavandata. Kaitseväe luurekeskuse esitatud vajadusi ja eelnõu algatajate tõstatatud

probleeme on võimalik lahendada Kaitseväe korralduse seaduse muutmisega.

Ants Frosch märkis, et ettepanek lisada Kaitseväe luurekeskus julgeolekuasutuste seaduses

sätestatud julgeolekuasutuste hulka tuleneb konkreetsetest praktilistest probleemidest. Tema

hinnangul on üks peamisi puudusi see, et Kaitseväe luurekeskus ei saa praegu kasutada

julgeolekuasutuste seaduses reguleeritud teabehanget. Tema sõnul annab teabehanke

regulatsioon luure- ja vastuluureorganisatsioonidele vajalike meetodite kasutamiseks

õigusliku aluse. Ta küsis, kuidas kavatsetakse Kaitseväe korralduse seadust muuta nii, et

teabehanke kasutamine oleks lubatud Kaitseväe luurekeskusele, luurepataljonidele ja teistele

Kaitseväe luureülesandeid täitvatele üksustele.

Jaak Mäeker vastas, et vajalikku teavet ja teabehanke funktsiooni on tõenäoliselt võimalik

saada Välisluureameti või Kaitsepolitseiameti kaudu. Tema sõnul toimub asutustevaheline

teabevahetus juba praegu, kuid koostööd tuleb tugevdada. Selleks ei ole vaja kogu õiguslikku

regulatsiooni muuta.

Margit Gross lisas, et Kaitseväe korralduse seaduses on juba olemas õiguslik alus

asutustevahelise ametiabi osutamiseks. Kui selle rakendamisel esineb puudujääke, on tema

hinnangul tegemist eelkõige asutustevaheliste kokkulepete ja koostöö korraldamise, mitte

volituste puudumisega.

Jaak Mäeker täiendas, et Kaitsepolitseiameti suutlikkust teha sõjaajal vajalikus mahus

taustakontrolle tuleb hinnata riiklikel õppustel. Õppustel saab läbi mängida olukordi, kus

Kaitsepolitseiamet peab kontrollima lühikese aja jooksul suurt hulka inimesi. Kui

taustakontroll on Kaitsepolitseiameti ülesanne, peavad Kaitsevägi ja Kaitseväe luurekeskus

tagama koostöös ametiga, et vajalik teave jõuaks nendeni ka sõjaajal. Selleks tuleb asutuste

rollid ja koostöökord kokku leppida. Kaitseväe luurekeskusele seadusega lisavolituste

andmine ei pruugi praktilisi probleeme lahendada, sest sellega ei lisandu keskusele

automaatselt töötajaid ega muid ressursse. Samuti tuleks tema hinnangul analüüsida, kui palju

suurendaks uus ülesanne Luurekeskuse halduskoormust.

Ando Kiviberg esitas Kaitseministeeriumi esindajatele kaks küsimust. Esiteks soovis ta

teada, milliseks tähtajaks kavatseb ministeerium oma lahendused välja töötada ja esitada.

Teiseks märkis ta, et samalaadne eelnõu algatati Riigikogus juba 2023. aastal. Ta küsis, mida

7

on vahepeal probleemi lahendamiseks tehtud ja miks on sobivate lahendusteni jõudmine

võtnud nii kaua aega.

Margit Gross vastas, et esmalt arutatakse võimalikke lahendusi Kaitseministeeriumis ning

seejärel Siseministeeriumi valitsemisala koostööpartneritega. Pärast neid arutelusid

otsustatakse, millise väljatöötamiskavatsusega edasi minna. Muudatusettepanekute

sõnastamiseni loodetakse jõuda paari kuu jooksul, kuid täpset tähtaega ta ei osanud nimetada.

Samalaadseid küsimusi on varem arutatud nii Välisluureameti kui ka Kaitsepolitseiametiga.

Seni on leitud asutustevahelise koostöö raames lahendused, millega Kaitsevägi on rahul

olnud. Kuna nüüdseks on ilmnenud vajadus võimalike muudatuste järele, alustatakse

partneritega uusi läbirääkimisi.

Hanno Pevkur märkis, et arutelu raskendab komisjoni liikmete erinev olukorrateadlikkus.

Eelnõu keskne küsimus on, kas Kaitseväe luurekeskusel peaks olema õigus teha Kaitseväes

vastuluuret. Taustakontrolli ja teabehanke volitusi tuleb eristada, sest teabehange hõlmab väga

ulatuslikke varjatud meetmeid ning vajab selgeid õiguslikke ja järelevalvelisi piire. Seni on

Kaitseväega seotud vastuluure olnud Kaitsepolitseiameti ülesanne, samal ajal kui Kaitseväe

luurekeskuse põhiülesanne on sõjaväeluure ja väljastpoolt Eesti piire pärineva teabe

kogumine. Kaitseväes ilmnenud võimaliku julgeolekuohu kohta tuleks teave edastada

Kaitsepolitseiametile. Tema hinnangul peaksid Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja

Kaitseväe luurekeskuse eksperdid asutuste ülesanded ning vastutuspiirid omavahel läbi

arutama ja vajaduse korral esitama kokkulepitud lahenduse Riigikogule. Selliste

pädevuspiiride kujundamine poliitilise vaidluse kaudu ei ole otstarbekas. Kaitseväe

luurekeskuse muutmine julgeolekuasutuseks oleks põhimõtteline muudatus Eesti õiguskorras:

see laiendaks sõjaväeluure tegevust riigisisesele vastuluurele, muudaks keskuse juhtimis- ja

järelevalvekorda ning nõrgendaks selle seost Kaitseväe juhataja käsuahelaga. Seetõttu tuleks

lasta asjaomastel asutustel võimalikud lahendused kõigepealt professionaalsel tasandil läbi

töötada.

Ants Frosch sõnas Hanno Pevkurile, et Välisluureamet võib oma pädevusse kuuluva objekti

suhtes rakendada vastuluuremeetmeid ja teabehanget ka Eestis ning pädevus ei sõltu alati

tegevuse geograafilisest asukohast. Tema hinnangul ei ole põhiküsimus selles, kas Kaitseväe

luure tegevust tuleb tingimata reguleerida julgeolekuasutuste seaduses, vaid selles, kas

Kaitseväe luurel ja vastuluurel on oma ülesannete täitmiseks piisavad õiguslikud vahendid.

Praegu ei ole need tema arvates piisavad ning teabehanke õiguseta on Kaitseväe võimalused

vastuluure tegemisel tugevalt piiratud. Julgeolekuolukord on varasemate pädevuskokkulepete

sõlmimise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Seetõttu ei saa jätta küsimust üksnes asutuste

lahendada, vaid Riigikogu peab veenduma, et Kaitseväele ja Kaitseväe luurele on antud

vajalikud volitused. Kaitseministeeriumi lähikuudel valmivatel ettepanekutel on selles

otsustav tähtsus. Ta küsis ministeeriumi esindajatelt, milliseks konkreetseks kuupäevaks

kavatseb ministeerium ettepanekud esitada.

Margit Gross vastas, et konkreetset tähtaega ei ole võimalik anda, sest see sõltub

Siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutustega peetavate läbirääkimiste kestusest ning

tulemuslikkusest. Tema hinnangul võiks paari kuu jooksul selguda, millise

muudatusettepanekuga edasi liikuda ja kas alustada väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuid

see võib toimuda nii varem kui ka hiljem. Enne ettepaneku esitamist soovib

Kaitseministeerium saavutada sellele vähemalt Siseministeeriumi põhimõttelise toetuse.

8

Ando Kiviberg tänas külalisi ning tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin

Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 5: Ants Frosch, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet,

Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov,

Tanel Tein, Jaak Valge).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ja märkis, et eelnõuga täpsustatakse, millal ja millisel

eesmärgil võib inimese nõusolekuta töödelda tema isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringutes,

avaliku sektori uuringutes ning riikliku statistika koostamisel. Seejärel andis ta sõna justiits- ja

digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et eelnõu täpsustab Eestis kogutud andmete uuringuteks

kasutamise tingimusi ning lahendab seniseid proportsionaalsuse, õiguspärasuse ja keeruka

menetlusega seotud probleeme. Eelnõu koostamisele eelnes pikk ja ulatuslik konsulteerimine

huvirühmadega. Eelnõu võimaldab riigil ja kohalikel omavalitsustel teha selgemates raamides

rohkem uuringuid, et teenuseid paremini kavandada ja osutada. Samal ajal muudetakse

isikuandmete kaitsemeetmed selgemaks ehk uuringu käigus ega tulemustes ei tohi inimene

olla tuvastatav viisil, mis võiks talle kahju põhjustada. Samuti nähakse ette turvaline

andmetöötlussüsteem ning täpsustatakse Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomiteede

ülesandeid, et vältida senist dubleerimist. Riiklikku statistikat puudutavad muudatused on

peamiselt normitehnilised. Eelnõu koostamise üheks ajendiks oli Pere Sihtkapitali lastetute

naiste uuring, mis tõi esile kehtiva korra puudused. Muudatusi ootavad eelkõige ülikoolid,

kuid neist saavad kasu ka riik ja kohalikud omavalitsused.

Pipi-Liis Siemann küsis, kas eelnõu lahendab ka nende inimeste probleemid, kes soovivad

teha ajaloouuringuid, näiteks uurida oma perekonna lugu.

Kristel Niidas vastas, et oma perekonna ajaloo uurimisel töötlevad inimesed isikuandmeid

isiklikuks otstarbeks ning sellisele töötlemisele isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohaldu.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas seadusemuudatuste jõustumisel saavad Riigikogu liikmed

Statistikaametilt seadusloomes osalemiseks vajalikke isikustamata andmeid senisest

lihtsamalt. Ta soovis teada, kas muudatused kõrvaldavad praegused takistused ja muudavad

andmete kasutamise mõistlikumaks.

Kristel Niidas vastas, et eelnõu reguleerib andmete kasutamist teadusuuringutes, mitte

9

avaliku teabe väljaküsimist. Statistikaametilt teabe küsimine kuulub avaliku teabe seaduse

reguleerimisalasse.

Helir-Valdor Seeder täpsustas, et ta ei pidanud silmas teadusuuringut, vaid teaduspõhist

analüüsi, mida Riigikogu liige võib seadusloomes osalemiseks teha. Ta küsis, kas eelnõu loob

Riigikogu liikmele õiguse saada selleks vajalikke andmeid või sellist õigust ka edaspidi ei

teki.

Liisa-Ly Pakosta täpsustas eelkõneleja küsimust. Riigikogu liige võib omal algatusel

koostada raporti, millele eelneb mahukas uurimistöö. Selline töö võib oma olemuselt ja

mahult sarnaneda doktoritöö või ülikoolis tehtava teadustööga ning eeldada juurdepääsu

asjakohastele uurimisandmetele. Küsimus seisneb selles, kuidas saab Riigikogu liige raporti

koostamisel vajalikud andmed kätte, kui ta tegutseb sisuliselt uurija, doktorandi või

ülikooliprofessoriga võrreldavas rollis.

Kristi Värk vastas, et eelnõuga ei muudeta IKS reguleerimisala. Kehtiva IKS § 2 kohaselt

kohaldatakse seda põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende

põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates eriseaduses. Kui

Riigikogu liikme raporti koostamine ja selleks andmete kasutamine on reguleeritud Riigikogu

kodu- ja töökorra seaduses, tuleb lähtuda sellest eriregulatsioonist ning IKS-i ei kohaldata.

Kui eriseaduses vastav regulatsioon puudub, kohaldub IKS ning andmete kasutamine saab

toimuda selles sätestatud tingimustel.

Liisa-Ly Pakosta leidis, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõige 2 peaks hõlmama ka Riigikogu

liikme tehtavat uuringut, sest säte käsitleb avaliku sektori, sealhulgas põhiseadusliku

institutsiooni tehtavaid uuringuid. Seal on kirjas, et “avaliku sektori uuringu metoodika peab

vastama teadusuuringule omastele kvaliteedinõuetele”. Seega peab Riigikogu liige raportile

eelneva andmepõhise uuringu tegemisel järgima samu nõudeid nagu näiteks ministeerium

ning tema staatus ei anna teistsuguseid õigusi. Tema hinnangul laiendavad muudatused

uuringute tegemise võimalusi nii ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele kui ka

Riigikogu liikmetele. Kuna sättes nimetatakse põhiseaduslike institutsioonide uuringuid ja

järgnevad lõiked kirjeldavad uuringu tegemise tingimusi, peaks ka Riigikogu liikmel olema

edaspidi raporti või uuringu koostamiseks vajalike andmete kasutamine lihtsam.

Pipi-Liis Siemann küsis täpsustust uuringu eesmärgil isikuandmete töötlemisele kehtestatud

tingimuste kohta. Ta soovis teada, kes ja millises menetluses hindab, kas seaduses loetletud

tingimused on täidetud ning kas uuring vastab avaliku huvi nõudele. Samuti palus ta selgitada,

millistel eelnõus sätestatud IKS § 6 lõikes 4 nimetatud juhtudel on isikuandmete töötlemine

võimalik ka siis, kui kõik eelnevas lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõike 4 alusel on isikuandmete

töötlemine lubatud üksnes juhul, kui kõik selles loetletud tingimused on täidetud. Seega ei

piisa ainult avaliku huvi olemasolust, vaid täidetud peavad olema ka kõik ülejäänud nõuded.

Nende tingimuste täitmist hindab § 6 lõike 5 kohaselt Andmekaitse Inspektsioon (AKI).

Pipi-Liis Siemann täpsustas, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõike 5 sõnastuse järgi teavitab

uuringu tellija AKI-t ning see avaldab saadud teabe oma veebilehel. Ta küsis, kas AKI üksnes

võtab teavituse vastu ja avalikustab selle või teeb ka otsuse selle kohta, kas eelnõus sätestatud

10

IKS § 6 lõikes 4 olevad tingimused on täidetud.

Kristel Niidas täpsustas, et eelkontrolli kord sõltub uuringus töödeldavate andmete liigist:

pseudonüümitud andmetest, tavalistest isikuandmetest või eriliiki isikuandmetest. Mida

tundlikumad on andmed, seda rangem on eelkontroll. Eriliiki isikuandmeid kasutava avaliku

sektori uuringu puhul teeb kontrolli AKI, küsides vajaduse korral eetikakomitee hinnangut.

Muude uuringute puhul teeb kontrolli eetikakomitee.

Pipi-Liis Siemann küsis, kas eelnõus on sätestatud ka alused, mille korral võib AKI või

eetikakomitee uuringus isikuandmete töötlemise heakskiitmisest keelduda.

Kristel Niidas vastas, et eelnõus ei ole eraldi keeldumise aluseid sätestatud. Lõpliku otsuse

andmete väljastamise kohta teeb vastutav töötleja ehk asutus, kellelt andmeid küsitakse. AKI

ja eetikakomitee annavad hinnangu, mida vastutav töötleja otsustamisel arvesse võtab.

Hanno Pevkur juhtis tähelepanu, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõige 1 lubab töödelda teadus-

ja ajaloouuringute eesmärgil isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, andmesubjekti

nõusolekuta. Ta küsis, kas inimesel on sellest hoolimata õigus keelata enda andmete

kasutamine uuringutes või piirata juurdepääsu riigi andmekogudesse kogutud tundlikele

andmetele, nagu näiteks karistusregistri- ja terviseandmetele. Ta soovis teada, kas eelnõu

reguleerib piisavalt inimese vastuväiteõigust ja õigust olla unustatud või tuleks neid õigusi

eelnõus täiendavalt käsitleda. Näitena tõi ta olukorra, kus inimene ei soovi, et uuringutes

kasutataks teavet tema psühhiaatrilise ravi kohta.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et esiteks vajab õigus olla unustatud terviseandmete puhul

täiendavat reguleerimist olukorras, kus teave on konkreetse inimesega seostatav. Näiteks ei

peaks kunagine, ajutist olukorda kirjeldav tervisemärge mõjutama inimest hiljem teises

kontekstis, nagu näiteks juhiloa taotlemisel. Teiseks käsitleb eelnõu uuringuid, milles inimese

isik ei tohi avalduda. Rahvastiku tervise kohta tervikliku ülevaate saamiseks peab saama

kasutada ka tundlikke terviseandmeid, sest inimeste võimalus oma andmed uuringutest

täielikult välistada võib tulemusi moonutada. Selline kasutamine on tema hinnangul

põhjendatud, kui andmeid ega uuringutulemusi ei saa konkreetse inimesega seostada.

Hanno Pevkur rõhutas, et ka terviseandmed võivad aja jooksul oma aktuaalsuse kaotada.

Näiteks võib psühhiaatriline ravi olla asjakohane ravi ajal, kuid pärast inimese paranemist ei

peaks see teda edaspidi mõjutama, sealhulgas juhiloa taotlemisel. Ta võrdles seda kustunud

karistusega: pärast asjaolu õigusliku või sisulise tähenduse lõppemist tuleks eeldada, et

inimene on sellest vabanenud.

Liisa-Ly Pakosta nõustus, et inimesel peaks olema võimalik loobuda temaga nimeliselt

seostatavate terviseandmete edasisest kasutamisest ning see vajab täiendavat reguleerimist. Ta

lubas komisjonis tõstatatud küsimuse kaasa võtta ja otsida võimalust lahenduse leidmiseks

veel käesoleva Riigikogu koosseisu ajal. Uuringutes on seevastu põhitingimus, et inimene ei

oleks nime, isiku ega profiili järgi tuvastatav. Isikustamata terviseandmetest ilmnevad seosed

võivad olla ühiskonna seisukohalt olulised, mistõttu tuleb tema sõnul eristada nimeliselt

seostatavate terviseandmete hilisemat kasutamist ja isikut mittetuvastavate andmete

kasutamist uuringutes. Ta pidas terviseandmetega seotud õigust olla unustatud oluliseks

põhiõiguste kaitse küsimuseks, mida tuleb edasi käsitleda.

11

Kristel Niidas täiendas, et eelnõuga piiratakse andmesubjekti õigusi üksnes kahe Euroopa

Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (ELIKÜM) artikli osas. Õigus esitada oma

isikuandmete töötlemisele vastuväiteid säilib ning eelnõu seda õigust ei välista.

Kristi Värk selgitas, et ELIKÜM järgi võib inimene esitada teadusuuringus oma

isikuandmete töötlemisele vastuväite, kui see tuleneb tema konkreetsest olukorrast.

Vastuväide tuleb põhjendada, selgitades, miks tuleks just tema andmed konkreetsest uuringust

välja jätta. Eelnõus nähakse ette uuringute kohta teabe avalikustamine, et inimene saaks teada

oma andmete võimalikust kasutamisest ja vajaduse korral vastuväite esitada. See õigus kehtib

muu hulgas eraettevõtete innovatsiooniuuringute puhul. Erandina ei tulene üldmäärusest

vastuväiteõigust juhul, kui andmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks.

Helir-Valdor Seeder järeldas, et avalikes huvides tehtava uuringu puhul ei ole inimesel

õigust oma isikuandmete töötlemisele vastuväidet esitada. Tema arusaama järgi ei teki

vastuväiteõigust ka siis, kui inimene saab uuringu toimumisest ja oma andmete võimalikust

kasutamisest teada. Ta palus kinnitada, kas eelnõu sätet tuleb selliselt mõista.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et kõrge avaliku huviga uuringust ei saa inimene oma andmeid

välja arvata, kui need on anonüümitud ning tema isik ega profiil ei ole tuvastatav. Näiteks

peab kohalik omavalitsus saama kasutada rahvastikuregistri anonüümitud andmeid

0–3-aastaste laste arvu kohta, et prognoosida lasteaiakohtade vajadust. Kui suur osa

vanematest saaks laste andmete kasutamise keelata, võiks prognoos ja sellest lähtuvad otsused

muutuda ebatäpseks. Ta eristas sellest nimeliselt seostatavate terviseandmete säilitamist.

Vananenud tervisemärget võib tema hinnangul kasutada isikustamata avaliku huvi uuringus,

kuid inimesel peaks olema õigus nõuda, et enam mitteasjakohane märge kustutataks tema

isikuga seotud terviseandmetest.

Helir-Valdor Seeder küsis, mil määral on AKI ja eetikakomitee hinnangud siduvad

vastutavale töötlejale ehk teabevaldajale, kes otsustab andmete väljastamise üle. Ta soovis

teada, kas teabevaldaja võib teha nende hinnangust erineva otsuse ning millised õiguslikud

tagajärjed võivad sellise otsusega kaasneda.

Kristel Niidas kinnitas, et andmekogust andmete väljastamise üle otsustab ainuisikuliselt

selle vastutav töötleja. Seda põhimõtet ei saa eelnõuga muuta, sest see tuleneb ELIKÜM-ist.

AKI ja eetikakomitee hinnangud ei ole vastutavale töötlejale siduvad, vaid annavad sisulist

teavet selle kohta, kas kavandatav uuring on nõuetekohane. Tema sõnul ei ole ta praktikas

kohanud olukorda, kus uuringu tegija pöörduks pärast negatiivset hinnangut andmete

saamiseks vastutava töötleja poole.

Evelin Poolamets küsis arutelu põhjal, kas Riigikogu liige võib teha teiste Riigikogu liikmete

ja ametnike tervist käsitleva uuringu ning kasutada selleks nende andmeid ilma õiguslike

takistusteta.

Liisa-Ly Pakosta vastas eitavalt. Sellise uuringu puhul oleksid inimesed väikese valimi tõttu

hõlpsasti tuvastatavad, eriti kui rühma täiendavalt kitsendada. Uuringuid, mille tulemustest

saab konkreetsed inimesed välja profileerida, teha ei tohi ning selline uuring oleks välistatud

12

juba enne AKI või eetikakomitee hinnangu küsimist.

Evelin Poolamets küsis, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse, kas uuringu valim on

piisavalt suur, et inimesi ei oleks võimalik tuvastada ega välja profileerida.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et Eestis lähtutakse üldjuhul ligikaudu 1500 inimesest koosnevast

populatsioonirühmast, millest alates saab uuringuid teha nii, et üksikisiku profiil ei oleks

tuvastatav. See ei ole siiski jäik piir ning sobiva rühma suurus sõltub muu hulgas uuringu

liigist, andmete detailsusest ja tundlikkusest ning kõiki asjaolusid hinnatakse koos.

Terviseandmete puhul on tuvastamisrisk suurem ja nõuded rangemad. Näitena tõi ta

abieluvararegistri uuringu, mille ligikaudu 2700 inimesest koosnevat valimit peeti piisavaks,

et konkreetset abielupaari ei oleks võimalik tuvastada.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet,

Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

5. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu põhiseaduskomisjoni

istungi protokoll nr 183

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.15, lõpp 12.45

Juhataja: Ando Kiviberg (esimees)

Protokollija: Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Ants Frosch, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge

Komisjoni ametnikud: Erle Enneveer (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helin Leichter (nõunik),

Karin Tuulik (nõunik)

Puudus: Lauri Läänemets

Kutsutud: Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov (2. päevakorrapunkt); algatajate esindaja

Leo Kunnas, Kaitseministeeriumi õiguse ja halduse asekantsler Margit Gross ja

Kaitseministeeriumi ametnik Jaak Mäeker (3. päevakorrapunkt); Justiits- ja digiminister

Liisa-Ly Pakosta ning Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi

Värk ja nõunik Kristel Niidas (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Kümne Riigikogu liikme algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

(963 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Ando Kiviberg tegi ettepaneku kinnitada nädala töökava järgmiselt:

Riigikogu põhiseaduskomisjoni nädala (19.10.2026-23.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 19.10.2026 kell 11.15

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

2

seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

3. Kümne Riigikogu liikme algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu

(963 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 20.10.2026 kell 14.00

1. Korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise

seaduse eelnõu (974 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Riigikohtu kohtunõudele (PSJV asjas nr 5-24-5) vastamise arutelu

3. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein,

Jaak Valge).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (932 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tuletas meelde, et eelmisel nädalal kuulati põhiseaduskomisjoni istungil ÜRO

Pagulaste Ülemvoliniku Ameti soovitusi eelnõu kohta ja algataja arvamust nende soovituste

osas. Ta märkis, et eelnõule ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut ning küsis, kas

komisjoni liikmetest arvab keegi soovituste valguses, et komisjoni nimel peaks esitama

muudatusettepaneku. Komisjoni liikmed nii ei arvanud. A. Kiviberg lisas, et eelnõu on

läbinud keeletoimetuse. Komisjon vaatas keelelised korrektuurid üle.

Helir-Valdor Seeder märkis, et Riigikogu liikmed esitasid eelmisel nädalal menetlusse veel

ühe Eesti kodakondsust puudutava seaduseelnõu (1059 SE). Ta tegi ettepaneku oodata ära

selle eelnõu menetlemine ja kaaluda seejärel kahe eelnõu ühist menetlemist ning võimalikku

ühendamist. Ta tegi ettepaneku eelnõuga 932 SE hetkel mitte edasi minna.

Ando Kivibergi hinnangul on eelnõudel erinevad eesmärgid, mistõttu on keeruline näha

võimalust neid ühendada. Ta pani Helir-Valdor Seederi ettepaneku mitte teha käesoleval

istungil menetluslikke otsuseid hääletusele (poolt 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; vastu 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; erapooletuid 0). Ettepanek ei leidnud toetust.

A. Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused. Ta lisas, et kuna eelmine juhtivkomisjoni

esindaja Katrin Kuusemäe ei ole enam Riigikogu liige, tuleks komisjonil määrata ka uus

juhtivkomisjoni esindaja.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

3

Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

2.3. Teha ettepanek teine lugemine lõpetada (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets,

Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

2.4. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia

läbi lõpphääletus 11.11.2026 (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Pipi-Liis

Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 4: Ants Frosch, Evelin Poolamets, Helir-Valdor

Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

3. Kümne Riigikogu liikme algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse

eelnõu (963 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ja andis eelnõu tutvustamiseks sõna Leo Kunnasele.

Leo Kunnas selgitas, et eelnõu eesmärk on tagada Kaitseväe luure ja vastuluure tõhusam

toimimine oluliselt halvenenud julgeolekuolukorras. Selleks soovitakse anda Kaitseväe

luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, lisada keskus julgeolekuasutuste loetellu ning

täpsustada asutuste ülesandeid. Eelnõu kohaselt oleks Kaitseväe luurekeskuse ülesanne

koguda ja töödelda riigikaitseks vajalikku teavet ning teha vastuluuret Kaitseväe

struktuuriüksuste ja teenistujate kaitseks. Tema sõnul takistab puudulik õiguslik regulatsioon

Kaitseväe luurekeskuse tööd. Keskusel ei ole praegu Kaitsepolitseiameti ja Välisluureametiga

võrreldavaid õigusi oma kaastöötajate ja konfidentsiaalsete allikate kontrollimiseks. Seda saab

teha üksnes ametiabi korras, kuid teise asutuse poole pöördumine eeldaks kontrollitavate

isikute või juriidiliste isikute andmete avaldamist. Luureteenistuse töö eripära tõttu ei ole

konfidentsiaalsete allikate selline üleandmine tema hinnangul võimalik. Eesti eriteenistuste

süsteemi kavandamisel nähti Kaitseväe luurekeskuse eelkäijat Kaitsepolitseiameti ja

välisluureteenistusega võrdse partnerina, kuid julgeolekuasutuste seaduse vastuvõtmisel jäi

kaitseväeluure julgeolekuasutuste ringist välja. Samal ajal on Kaitseväe luurekeskuse

ülesannete maht kasvanud, sest sõjaaja Kaitseväge suurendatakse 55 200 kaitseväelaseni ja

tulevikus võib selle suurus veelgi suureneda. See kasvatab vajadust nii riigisaladuse lubadega

seotud julgeolekukontrolli kui ka tavapärase vastuluurekontrolli järele. Tema hinnangul ei saa

Kaitseväe luurekeskus kehtiva staatuse tõttu täita vajalikus ulatuses Kaitseväe-sisest

vastuluurefunktsiooni. Vastuluure tugevdamine on vajalik reetmise, sabotaaži ja muude

julgeolekuohtude ennetamiseks. Eriti oluline on kontrollida isikuid, kellel on juurdepääs

kriitilise tähtsusega relvasüsteemidele, sest üks sobival ametikohal tegutsev inimene võib

süsteemi kahjustada või selle kasutamist takistada. Vastuluure terviklik korraldamine jääks ka

edaspidi Kaitsepolitseiameti ülesandeks. Kaitseväe luurekeskusele antavad õigused

võimaldaksid teha Kaitseväes vajalikku vastuluuret nii rahu- kui ka sõjaajal

Kaitsepolitseiameti üldise juhtimise ja kontrolli all.

Ando Kiviberg märkis, et põhiseaduskomisjonile edastatud Vabariigi Valitsuse seisukoht

eelnõu kohta on lakooniline, kuna selle põhjenduseks olev teave on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks. Ta andis sõna Kaitseministeeriumi esindajatele.

Margit Gross selgitas, et Vabariigi Valitsus ei toeta käesolevat eelnõu. Kaitseväe

luurekeskusele julgeolekuasutuse staatuse andmine ei tooks tema sõnul kaasa üksnes

täiendavaid volitusi, vaid muudaks ka keskuse juhtimismudelit, õigusi, pädevust ja

käsuahelat. Kaitseministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse hinnangul on oluline, et luurekeskus

4

jääks tihedalt seotuks Kaitseväe juhataja juhtimisahela ja operatiivjuhtimisega. Nii on

võimalik tagada, et Kaitseväe juhataja ja Kaitsevägi saavad riigikaitseks vajaliku õigeaegse

ning asjakohase teabe kiiresti kätte. Kaitseväe luurekeskuse ja laiemalt Kaitseväe luure

volituste täiendamise vajadust tuleb analüüsida. Kaitseministeerium teeb seda praegu

koostöös Kaitseväega, hinnates, milliseid lisavolitusi Kaitseväe luure vajab. Tema sõnul ei

eelda vajalike volituste andmine siiski Kaitseväe luurekeskuse ümberkujundamist

julgeolekuasutuseks.

Margit Grossi edasine selgitus on juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks, mida

tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 39 lõikest 3 protokollis ei kajastata.

Leo Kunnas täpsustas, et eelnõuga ei kavandata Kaitseväe Luurekeskuse alluvussuhete

muutmist ega keskuse allutamist Kaitsepolitseiametile või mõnele muule asutusele. Selline

eesmärk eelnõus puudub. Probleem seisneb vajaduses täita Kaitseväes tõhusamalt

vastuluureülesandeid. Ta viitas Deniss Metsavase juhtumile ning märkis, et senised protsessid

osutavad puudustele Kaitseministeeriumi valitsemisalas vajaliku vastuluurekontrolli

tegemisel. Kaitsepolitseiametil on palju ülesandeid ning kuna see ei kuulu Kaitseväe

koosseisu, ei suuda see tema hinnangul kõiki Kaitseväe vastuluurevajadusi vajalikus mahus

täita. Tema sõnul peab keegi need ülesanded siiski täitma. Infiltreerimis- ja

sisseimbumissurve kasvab vastase poliitiliste ja sõjaliste eesmärkide tõttu ning on pärast

Ukrainasse laiaulatusliku kallaletungi algust varasemast oluliselt tugevam. Seetõttu tuleb

Kaitseväe vastuluurevõimet tugevdada.

Kalle Laanet märkis, et nõustub algatajate kirjeldatud probleemide ja L. Kunnase esitatud

seisukohtadega. Samas juhtis ta tähelepanu võimalikule vastuolule: kui algatajad on näiteks

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse puhul toetanud asutuse viimist Kaitseväe alluvusse, siis

praeguse eelnõuga soovitakse muuta Kaitseväe luurekeskus eraldiseisvaks

julgeolekuasutuseks, mis viiks selle tema hinnangul Kaitseväe ja Kaitseväe juhataja otsesest

alluvusest välja. Samas ta nõustus, et Kaitseväe luurekeskuse praegust tööriistakasti tuleb

täiendada ning olemasoleva korraldusega kaasnevad teatavad riskid. Ta küsis

Kaitseministeeriumi esindajatelt kinnitust, kas ministeerium tegeleb praegu vajalike volituste

ja töövahendite täiendamisega.

Margit Gross kinnitas, et Kaitseväe luurekeskus ja Kaitsevägi on esitanud

Kaitseministeeriumile ettepanekud vajalike lisavolituste kohta. Ministeeriumis arutatakse

praegu, millise väljatöötamiskavatsusega edasi minna. Enne selle koostamist soovitakse

küsimusi arutada ka Siseministeeriumi ja Kaitsepolitseiametiga. Tema sõnul on vajadused

kaardistatud ja töö jätkub, et määrata kindlaks eelhoiatuseks ning salajasse koostöösse

kaasatavate isikutega tegelemiseks vajalikud täiendavad volitused, sealhulgas

taustakontrollide tegemise võimalused.

Jaak Mäeker lisas, et Kaitseväe peastaabi ja Kaitseväe luurekeskuse uus ettepanek täidab

seatud eesmärke paremini, kuna selles käsitletakse Kaitseväe luuret tervikuna, mitte üksnes

luurekeskust. Ta märkis, et diviis arendab praegu oma võimeid ning luurevõimed on olemas

ka brigaadides ja pataljonides. Kaitseministeeriumi hinnangul toetavad Kaitseväe peastaabi

esitatud uued ettepanekud tervikliku luuresüsteemi arendamist paremini kui üksnes Kaitseväe

luurekeskuse muutmine julgeolekuasutuseks.

5

Hanno Pevkur märkis, et Kaitseväe Luurekeskuse muutmine julgeolekuasutuseks tähendaks

selle muutumist ministrile alluvaks tsiviilasutuseks. Selline asutus ei saaks alluda sõjalisele

juhtkonnale. Kuna Kaitseväe juhatajal peab sõjaliseks juhtimiseks olema oma luurevõime,

tuleks tal luurekeskuse Kaitseväest eraldamise korral luua uus luureüksus. See tooks kaasa

paralleelse struktuuri loomise. Tema sõnul analüüsitakse praegu, kas Kaitseväe luurekeskus

vajab täiendavaid õigusi ja volitusi. Vajaduse korral tuleks neid täiendada luurekeskuse

staatust muutmata. Ta lisas, et järelevalvet saab Kaitseväes teha peainspektor, kellel on selleks

vajalikud volitused. Julgeolekuasutuste järelevalve komisjon on varem põhjalikult käsitlenud

Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Kaitseväe Luurekeskuse ülesannete jaotust ning

asutuste vastutuspiirid on kokku lepitud. Tema hinnangul läheb eelnõu neist piiridest märksa

kaugemale ja väljendab Kaitsepolitseiameti suhtes põhjendamatult umbusaldust. Ta tõi Deniss

Metsavase juhtumi näiteks sellest, et Kaitsepolitseiamet saab Kaitseväega seotud

vastuluureülesannetega hakkama. Kui Kaitsepolitseiameti võimekust on vaja selles

valdkonnas suurendada, on seda tema sõnul võimalik teha. Tema hinnangul peaks Kaitseväe

luurekeskus keskenduma Kaitseväe-sisesele luurele ja sõjaväeluurele, samal ajal kui

vastuluuremeetmete kasutamine Eesti kaitsesüsteemis töötavate julgeolekuohtlike isikute

tuvastamiseks peaks jääma tsiviilkontrolli ülesandeks. Seetõttu ei toetanud ta eelnõu, pidades

peamiseks vastuväiteks vajadust säilitada Kaitseväe juhataja vahetu luurevõime ja vältida

dubleeriva luureüksuse loomist.

Ando Kiviberg märkis, et tema arusaama kohaselt on algatajate peamine mure seotud

mobilisatsiooniolukorraga, mil reservarmee mobiliseerimise tõttu suureneb Kaitseväe

isikkoosseis hüppeliselt ning lühikese aja jooksul tuleb teha suurele hulgale inimestele

vastuluure- ja taustakontrolle. Ta küsis, kas olemasolevatel üksustel ja võimetel jätkub selleks

suutlikkust. Ta küsis algatajate esindajalt, kas nad on kursis Kaitseministeeriumi esindajate

kirjeldatud alternatiivsete lahendustega ning miks need ei ole algatajate hinnangul piisavad

või sobivad.

Leo Kunnas nõustus, et peamine probleem on vastuluureülesannete maht, mis sõltub otseselt

sõjaaja Kaitseväe suurusest. Tema hinnangul ei ole praegune süsteem võimeline neid

ülesandeid sõjaajal vajalikus mahus täitma. Seetõttu tuleb leida lahendus, mis võimaldaks

Kaitseväel teha sõjaajal vajalikku vastuluuret.

Ants Frosch märkis, et vastuluurekontrollidega ei saa alustada alles pärast mobilisatsiooni

väljakuulutamist. Kuna mobiliseeritavad isikud on juba praegu teada, tuleb vajalikku kontrolli

teha ennetavalt rahuajal. Tema hinnangul ei ole pärast sõjategevuse algust enam võimalik

nõuetekohast vastuluuret korraldada. Praegu puudub selleks vajalik ressurss ning

Kaitsepolitseiamet ei ole suuteline kõiki vajalikke kontrolle tegema.

Ando Kiviberg küsis Kaitseministeeriumi esindajatelt, kuidas tuleks Kaitsepolitseiamet toime

sõjaaja Kaitseväe hüppeliselt suuremast isikkoosseisust tuleneva vastuluure- ja

kontrollivajadusega. Samuti soovis ta teada, kas Kaitseväe luurekeskusele kavandatav

volituste laiendamine aitaks seda suurema kontrollimahuga seotud probleemi vähemalt

osaliselt lahendada.

Margit Gross vastas, et Kaitseministeerium analüüsib täiendavaid lahendusi nii rahu- kui ka

sõjaajal tehtavate taustakontrollide ning reservväelaste riigisaladusele juurdepääsuks vajalike

julgeolekukontrollide korraldamiseks. Seda tehakse koostöös Kaitsepolitseiametiga. Tausta-

6

või julgeolekukontrolli volituste andmine Kaitseväe Luurekeskusele ei eelda selle muutmist

eraldiseisvaks julgeolekuasutuseks. Tema sõnul on tegemist volituste ja ressursside jaotamise

küsimusega, mida saab kokkuleppel Kaitsepolitseiametiga lahendada Kaitseväe korralduse

seaduse ja selle Kaitseväe luuret käsitleva regulatsiooni raames.

Ants Frosch küsis, kas Kaitseministeerium valmistab sisuliselt ette eraldi Kaitseväe luure

seadust.

Margit Gross vastas, et eraldi Kaitseväe luure seadust ette ei valmistata. Kaitseväe luure

regulatsioon paikneb praegu Kaitseväe korralduse seaduses ning Kaitseväe luurekeskus on

üks Kaitseväe luurefunktsioone täitvatest üksustest ja osa Kaitseväest. Seetõttu ei ole tema

hinnangul vaja kehtestada eraldi seadust. Eraldi Kaitseväe luure seaduse kaalumine eeldaks

kogu julgeolekuasutuste seaduse süsteemi ümbermõtestamist ja ümberkirjutamist, kuid seda

praegu ei kavandata. Kaitseväe luurekeskuse esitatud vajadusi ja eelnõu algatajate tõstatatud

probleeme on võimalik lahendada Kaitseväe korralduse seaduse muutmisega.

Ants Frosch märkis, et ettepanek lisada Kaitseväe luurekeskus julgeolekuasutuste seaduses

sätestatud julgeolekuasutuste hulka tuleneb konkreetsetest praktilistest probleemidest. Tema

hinnangul on üks peamisi puudusi see, et Kaitseväe luurekeskus ei saa praegu kasutada

julgeolekuasutuste seaduses reguleeritud teabehanget. Tema sõnul annab teabehanke

regulatsioon luure- ja vastuluureorganisatsioonidele vajalike meetodite kasutamiseks

õigusliku aluse. Ta küsis, kuidas kavatsetakse Kaitseväe korralduse seadust muuta nii, et

teabehanke kasutamine oleks lubatud Kaitseväe luurekeskusele, luurepataljonidele ja teistele

Kaitseväe luureülesandeid täitvatele üksustele.

Jaak Mäeker vastas, et vajalikku teavet ja teabehanke funktsiooni on tõenäoliselt võimalik

saada Välisluureameti või Kaitsepolitseiameti kaudu. Tema sõnul toimub asutustevaheline

teabevahetus juba praegu, kuid koostööd tuleb tugevdada. Selleks ei ole vaja kogu õiguslikku

regulatsiooni muuta.

Margit Gross lisas, et Kaitseväe korralduse seaduses on juba olemas õiguslik alus

asutustevahelise ametiabi osutamiseks. Kui selle rakendamisel esineb puudujääke, on tema

hinnangul tegemist eelkõige asutustevaheliste kokkulepete ja koostöö korraldamise, mitte

volituste puudumisega.

Jaak Mäeker täiendas, et Kaitsepolitseiameti suutlikkust teha sõjaajal vajalikus mahus

taustakontrolle tuleb hinnata riiklikel õppustel. Õppustel saab läbi mängida olukordi, kus

Kaitsepolitseiamet peab kontrollima lühikese aja jooksul suurt hulka inimesi. Kui

taustakontroll on Kaitsepolitseiameti ülesanne, peavad Kaitsevägi ja Kaitseväe luurekeskus

tagama koostöös ametiga, et vajalik teave jõuaks nendeni ka sõjaajal. Selleks tuleb asutuste

rollid ja koostöökord kokku leppida. Kaitseväe luurekeskusele seadusega lisavolituste

andmine ei pruugi praktilisi probleeme lahendada, sest sellega ei lisandu keskusele

automaatselt töötajaid ega muid ressursse. Samuti tuleks tema hinnangul analüüsida, kui palju

suurendaks uus ülesanne Luurekeskuse halduskoormust.

Ando Kiviberg esitas Kaitseministeeriumi esindajatele kaks küsimust. Esiteks soovis ta

teada, milliseks tähtajaks kavatseb ministeerium oma lahendused välja töötada ja esitada.

Teiseks märkis ta, et samalaadne eelnõu algatati Riigikogus juba 2023. aastal. Ta küsis, mida

7

on vahepeal probleemi lahendamiseks tehtud ja miks on sobivate lahendusteni jõudmine

võtnud nii kaua aega.

Margit Gross vastas, et esmalt arutatakse võimalikke lahendusi Kaitseministeeriumis ning

seejärel Siseministeeriumi valitsemisala koostööpartneritega. Pärast neid arutelusid

otsustatakse, millise väljatöötamiskavatsusega edasi minna. Muudatusettepanekute

sõnastamiseni loodetakse jõuda paari kuu jooksul, kuid täpset tähtaega ta ei osanud nimetada.

Samalaadseid küsimusi on varem arutatud nii Välisluureameti kui ka Kaitsepolitseiametiga.

Seni on leitud asutustevahelise koostöö raames lahendused, millega Kaitsevägi on rahul

olnud. Kuna nüüdseks on ilmnenud vajadus võimalike muudatuste järele, alustatakse

partneritega uusi läbirääkimisi.

Hanno Pevkur märkis, et arutelu raskendab komisjoni liikmete erinev olukorrateadlikkus.

Eelnõu keskne küsimus on, kas Kaitseväe luurekeskusel peaks olema õigus teha Kaitseväes

vastuluuret. Taustakontrolli ja teabehanke volitusi tuleb eristada, sest teabehange hõlmab väga

ulatuslikke varjatud meetmeid ning vajab selgeid õiguslikke ja järelevalvelisi piire. Seni on

Kaitseväega seotud vastuluure olnud Kaitsepolitseiameti ülesanne, samal ajal kui Kaitseväe

luurekeskuse põhiülesanne on sõjaväeluure ja väljastpoolt Eesti piire pärineva teabe

kogumine. Kaitseväes ilmnenud võimaliku julgeolekuohu kohta tuleks teave edastada

Kaitsepolitseiametile. Tema hinnangul peaksid Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja

Kaitseväe luurekeskuse eksperdid asutuste ülesanded ning vastutuspiirid omavahel läbi

arutama ja vajaduse korral esitama kokkulepitud lahenduse Riigikogule. Selliste

pädevuspiiride kujundamine poliitilise vaidluse kaudu ei ole otstarbekas. Kaitseväe

luurekeskuse muutmine julgeolekuasutuseks oleks põhimõtteline muudatus Eesti õiguskorras:

see laiendaks sõjaväeluure tegevust riigisisesele vastuluurele, muudaks keskuse juhtimis- ja

järelevalvekorda ning nõrgendaks selle seost Kaitseväe juhataja käsuahelaga. Seetõttu tuleks

lasta asjaomastel asutustel võimalikud lahendused kõigepealt professionaalsel tasandil läbi

töötada.

Ants Frosch sõnas Hanno Pevkurile, et Välisluureamet võib oma pädevusse kuuluva objekti

suhtes rakendada vastuluuremeetmeid ja teabehanget ka Eestis ning pädevus ei sõltu alati

tegevuse geograafilisest asukohast. Tema hinnangul ei ole põhiküsimus selles, kas Kaitseväe

luure tegevust tuleb tingimata reguleerida julgeolekuasutuste seaduses, vaid selles, kas

Kaitseväe luurel ja vastuluurel on oma ülesannete täitmiseks piisavad õiguslikud vahendid.

Praegu ei ole need tema arvates piisavad ning teabehanke õiguseta on Kaitseväe võimalused

vastuluure tegemisel tugevalt piiratud. Julgeolekuolukord on varasemate pädevuskokkulepete

sõlmimise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Seetõttu ei saa jätta küsimust üksnes asutuste

lahendada, vaid Riigikogu peab veenduma, et Kaitseväele ja Kaitseväe luurele on antud

vajalikud volitused. Kaitseministeeriumi lähikuudel valmivatel ettepanekutel on selles

otsustav tähtsus. Ta küsis ministeeriumi esindajatelt, milliseks konkreetseks kuupäevaks

kavatseb ministeerium ettepanekud esitada.

Margit Gross vastas, et konkreetset tähtaega ei ole võimalik anda, sest see sõltub

Siseministeeriumi ja selle valitsemisala asutustega peetavate läbirääkimiste kestusest ning

tulemuslikkusest. Tema hinnangul võiks paari kuu jooksul selguda, millise

muudatusettepanekuga edasi liikuda ja kas alustada väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuid

see võib toimuda nii varem kui ka hiljem. Enne ettepaneku esitamist soovib

Kaitseministeerium saavutada sellele vähemalt Siseministeeriumi põhimõttelise toetuse.

8

Ando Kiviberg tänas külalisi ning tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

3.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Hanno Pevkur, Evelin

Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein, Jaak Valge).

3.2. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6: Ando Kiviberg, Kalle Laanet, Hanno

Pevkur, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein; vastu 5: Ants Frosch, Anastassia

Kovalenko-Kõlvart, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge; erapooletuid 0).

3.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet,

Hanno Pevkur, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov,

Tanel Tein, Jaak Valge).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (1006 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

Ando Kiviberg tutvustas külalisi ja märkis, et eelnõuga täpsustatakse, millal ja millisel

eesmärgil võib inimese nõusolekuta töödelda tema isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringutes,

avaliku sektori uuringutes ning riikliku statistika koostamisel. Seejärel andis ta sõna justiits- ja

digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et eelnõu täpsustab Eestis kogutud andmete uuringuteks

kasutamise tingimusi ning lahendab seniseid proportsionaalsuse, õiguspärasuse ja keeruka

menetlusega seotud probleeme. Eelnõu koostamisele eelnes pikk ja ulatuslik konsulteerimine

huvirühmadega. Eelnõu võimaldab riigil ja kohalikel omavalitsustel teha selgemates raamides

rohkem uuringuid, et teenuseid paremini kavandada ja osutada. Samal ajal muudetakse

isikuandmete kaitsemeetmed selgemaks ehk uuringu käigus ega tulemustes ei tohi inimene

olla tuvastatav viisil, mis võiks talle kahju põhjustada. Samuti nähakse ette turvaline

andmetöötlussüsteem ning täpsustatakse Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomiteede

ülesandeid, et vältida senist dubleerimist. Riiklikku statistikat puudutavad muudatused on

peamiselt normitehnilised. Eelnõu koostamise üheks ajendiks oli Pere Sihtkapitali lastetute

naiste uuring, mis tõi esile kehtiva korra puudused. Muudatusi ootavad eelkõige ülikoolid,

kuid neist saavad kasu ka riik ja kohalikud omavalitsused.

Pipi-Liis Siemann küsis, kas eelnõu lahendab ka nende inimeste probleemid, kes soovivad

teha ajaloouuringuid, näiteks uurida oma perekonna lugu.

Kristel Niidas vastas, et oma perekonna ajaloo uurimisel töötlevad inimesed isikuandmeid

isiklikuks otstarbeks ning sellisele töötlemisele isikuandmete kaitse seadus (IKS) ei kohaldu.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas seadusemuudatuste jõustumisel saavad Riigikogu liikmed

Statistikaametilt seadusloomes osalemiseks vajalikke isikustamata andmeid senisest

lihtsamalt. Ta soovis teada, kas muudatused kõrvaldavad praegused takistused ja muudavad

andmete kasutamise mõistlikumaks.

Kristel Niidas vastas, et eelnõu reguleerib andmete kasutamist teadusuuringutes, mitte

9

avaliku teabe väljaküsimist. Statistikaametilt teabe küsimine kuulub avaliku teabe seaduse

reguleerimisalasse.

Helir-Valdor Seeder täpsustas, et ta ei pidanud silmas teadusuuringut, vaid teaduspõhist

analüüsi, mida Riigikogu liige võib seadusloomes osalemiseks teha. Ta küsis, kas eelnõu loob

Riigikogu liikmele õiguse saada selleks vajalikke andmeid või sellist õigust ka edaspidi ei

teki.

Liisa-Ly Pakosta täpsustas eelkõneleja küsimust. Riigikogu liige võib omal algatusel

koostada raporti, millele eelneb mahukas uurimistöö. Selline töö võib oma olemuselt ja

mahult sarnaneda doktoritöö või ülikoolis tehtava teadustööga ning eeldada juurdepääsu

asjakohastele uurimisandmetele. Küsimus seisneb selles, kuidas saab Riigikogu liige raporti

koostamisel vajalikud andmed kätte, kui ta tegutseb sisuliselt uurija, doktorandi või

ülikooliprofessoriga võrreldavas rollis.

Kristi Värk vastas, et eelnõuga ei muudeta IKS reguleerimisala. Kehtiva IKS § 2 kohaselt

kohaldatakse seda põhiseaduslikele institutsioonidele niivõrd, kuivõrd see ei puuduta nende

põhiseaduslike ülesannete täitmist ega ole reguleeritud neid puudutavates eriseaduses. Kui

Riigikogu liikme raporti koostamine ja selleks andmete kasutamine on reguleeritud Riigikogu

kodu- ja töökorra seaduses, tuleb lähtuda sellest eriregulatsioonist ning IKS-i ei kohaldata.

Kui eriseaduses vastav regulatsioon puudub, kohaldub IKS ning andmete kasutamine saab

toimuda selles sätestatud tingimustel.

Liisa-Ly Pakosta leidis, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõige 2 peaks hõlmama ka Riigikogu

liikme tehtavat uuringut, sest säte käsitleb avaliku sektori, sealhulgas põhiseadusliku

institutsiooni tehtavaid uuringuid. Seal on kirjas, et “avaliku sektori uuringu metoodika peab

vastama teadusuuringule omastele kvaliteedinõuetele”. Seega peab Riigikogu liige raportile

eelneva andmepõhise uuringu tegemisel järgima samu nõudeid nagu näiteks ministeerium

ning tema staatus ei anna teistsuguseid õigusi. Tema hinnangul laiendavad muudatused

uuringute tegemise võimalusi nii ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele kui ka

Riigikogu liikmetele. Kuna sättes nimetatakse põhiseaduslike institutsioonide uuringuid ja

järgnevad lõiked kirjeldavad uuringu tegemise tingimusi, peaks ka Riigikogu liikmel olema

edaspidi raporti või uuringu koostamiseks vajalike andmete kasutamine lihtsam.

Pipi-Liis Siemann küsis täpsustust uuringu eesmärgil isikuandmete töötlemisele kehtestatud

tingimuste kohta. Ta soovis teada, kes ja millises menetluses hindab, kas seaduses loetletud

tingimused on täidetud ning kas uuring vastab avaliku huvi nõudele. Samuti palus ta selgitada,

millistel eelnõus sätestatud IKS § 6 lõikes 4 nimetatud juhtudel on isikuandmete töötlemine

võimalik ka siis, kui kõik eelnevas lõikes sätestatud tingimused ei ole täidetud.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõike 4 alusel on isikuandmete

töötlemine lubatud üksnes juhul, kui kõik selles loetletud tingimused on täidetud. Seega ei

piisa ainult avaliku huvi olemasolust, vaid täidetud peavad olema ka kõik ülejäänud nõuded.

Nende tingimuste täitmist hindab § 6 lõike 5 kohaselt Andmekaitse Inspektsioon (AKI).

Pipi-Liis Siemann täpsustas, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõike 5 sõnastuse järgi teavitab

uuringu tellija AKI-t ning see avaldab saadud teabe oma veebilehel. Ta küsis, kas AKI üksnes

võtab teavituse vastu ja avalikustab selle või teeb ka otsuse selle kohta, kas eelnõus sätestatud

10

IKS § 6 lõikes 4 olevad tingimused on täidetud.

Kristel Niidas täpsustas, et eelkontrolli kord sõltub uuringus töödeldavate andmete liigist:

pseudonüümitud andmetest, tavalistest isikuandmetest või eriliiki isikuandmetest. Mida

tundlikumad on andmed, seda rangem on eelkontroll. Eriliiki isikuandmeid kasutava avaliku

sektori uuringu puhul teeb kontrolli AKI, küsides vajaduse korral eetikakomitee hinnangut.

Muude uuringute puhul teeb kontrolli eetikakomitee.

Pipi-Liis Siemann küsis, kas eelnõus on sätestatud ka alused, mille korral võib AKI või

eetikakomitee uuringus isikuandmete töötlemise heakskiitmisest keelduda.

Kristel Niidas vastas, et eelnõus ei ole eraldi keeldumise aluseid sätestatud. Lõpliku otsuse

andmete väljastamise kohta teeb vastutav töötleja ehk asutus, kellelt andmeid küsitakse. AKI

ja eetikakomitee annavad hinnangu, mida vastutav töötleja otsustamisel arvesse võtab.

Hanno Pevkur juhtis tähelepanu, et eelnõus sätestatud IKS § 6 lõige 1 lubab töödelda teadus-

ja ajaloouuringute eesmärgil isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, andmesubjekti

nõusolekuta. Ta küsis, kas inimesel on sellest hoolimata õigus keelata enda andmete

kasutamine uuringutes või piirata juurdepääsu riigi andmekogudesse kogutud tundlikele

andmetele, nagu näiteks karistusregistri- ja terviseandmetele. Ta soovis teada, kas eelnõu

reguleerib piisavalt inimese vastuväiteõigust ja õigust olla unustatud või tuleks neid õigusi

eelnõus täiendavalt käsitleda. Näitena tõi ta olukorra, kus inimene ei soovi, et uuringutes

kasutataks teavet tema psühhiaatrilise ravi kohta.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et esiteks vajab õigus olla unustatud terviseandmete puhul

täiendavat reguleerimist olukorras, kus teave on konkreetse inimesega seostatav. Näiteks ei

peaks kunagine, ajutist olukorda kirjeldav tervisemärge mõjutama inimest hiljem teises

kontekstis, nagu näiteks juhiloa taotlemisel. Teiseks käsitleb eelnõu uuringuid, milles inimese

isik ei tohi avalduda. Rahvastiku tervise kohta tervikliku ülevaate saamiseks peab saama

kasutada ka tundlikke terviseandmeid, sest inimeste võimalus oma andmed uuringutest

täielikult välistada võib tulemusi moonutada. Selline kasutamine on tema hinnangul

põhjendatud, kui andmeid ega uuringutulemusi ei saa konkreetse inimesega seostada.

Hanno Pevkur rõhutas, et ka terviseandmed võivad aja jooksul oma aktuaalsuse kaotada.

Näiteks võib psühhiaatriline ravi olla asjakohane ravi ajal, kuid pärast inimese paranemist ei

peaks see teda edaspidi mõjutama, sealhulgas juhiloa taotlemisel. Ta võrdles seda kustunud

karistusega: pärast asjaolu õigusliku või sisulise tähenduse lõppemist tuleks eeldada, et

inimene on sellest vabanenud.

Liisa-Ly Pakosta nõustus, et inimesel peaks olema võimalik loobuda temaga nimeliselt

seostatavate terviseandmete edasisest kasutamisest ning see vajab täiendavat reguleerimist. Ta

lubas komisjonis tõstatatud küsimuse kaasa võtta ja otsida võimalust lahenduse leidmiseks

veel käesoleva Riigikogu koosseisu ajal. Uuringutes on seevastu põhitingimus, et inimene ei

oleks nime, isiku ega profiili järgi tuvastatav. Isikustamata terviseandmetest ilmnevad seosed

võivad olla ühiskonna seisukohalt olulised, mistõttu tuleb tema sõnul eristada nimeliselt

seostatavate terviseandmete hilisemat kasutamist ja isikut mittetuvastavate andmete

kasutamist uuringutes. Ta pidas terviseandmetega seotud õigust olla unustatud oluliseks

põhiõiguste kaitse küsimuseks, mida tuleb edasi käsitleda.

11

Kristel Niidas täiendas, et eelnõuga piiratakse andmesubjekti õigusi üksnes kahe Euroopa

Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (ELIKÜM) artikli osas. Õigus esitada oma

isikuandmete töötlemisele vastuväiteid säilib ning eelnõu seda õigust ei välista.

Kristi Värk selgitas, et ELIKÜM järgi võib inimene esitada teadusuuringus oma

isikuandmete töötlemisele vastuväite, kui see tuleneb tema konkreetsest olukorrast.

Vastuväide tuleb põhjendada, selgitades, miks tuleks just tema andmed konkreetsest uuringust

välja jätta. Eelnõus nähakse ette uuringute kohta teabe avalikustamine, et inimene saaks teada

oma andmete võimalikust kasutamisest ja vajaduse korral vastuväite esitada. See õigus kehtib

muu hulgas eraettevõtete innovatsiooniuuringute puhul. Erandina ei tulene üldmäärusest

vastuväiteõigust juhul, kui andmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande

täitmiseks.

Helir-Valdor Seeder järeldas, et avalikes huvides tehtava uuringu puhul ei ole inimesel

õigust oma isikuandmete töötlemisele vastuväidet esitada. Tema arusaama järgi ei teki

vastuväiteõigust ka siis, kui inimene saab uuringu toimumisest ja oma andmete võimalikust

kasutamisest teada. Ta palus kinnitada, kas eelnõu sätet tuleb selliselt mõista.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et kõrge avaliku huviga uuringust ei saa inimene oma andmeid

välja arvata, kui need on anonüümitud ning tema isik ega profiil ei ole tuvastatav. Näiteks

peab kohalik omavalitsus saama kasutada rahvastikuregistri anonüümitud andmeid

0–3-aastaste laste arvu kohta, et prognoosida lasteaiakohtade vajadust. Kui suur osa

vanematest saaks laste andmete kasutamise keelata, võiks prognoos ja sellest lähtuvad otsused

muutuda ebatäpseks. Ta eristas sellest nimeliselt seostatavate terviseandmete säilitamist.

Vananenud tervisemärget võib tema hinnangul kasutada isikustamata avaliku huvi uuringus,

kuid inimesel peaks olema õigus nõuda, et enam mitteasjakohane märge kustutataks tema

isikuga seotud terviseandmetest.

Helir-Valdor Seeder küsis, mil määral on AKI ja eetikakomitee hinnangud siduvad

vastutavale töötlejale ehk teabevaldajale, kes otsustab andmete väljastamise üle. Ta soovis

teada, kas teabevaldaja võib teha nende hinnangust erineva otsuse ning millised õiguslikud

tagajärjed võivad sellise otsusega kaasneda.

Kristel Niidas kinnitas, et andmekogust andmete väljastamise üle otsustab ainuisikuliselt

selle vastutav töötleja. Seda põhimõtet ei saa eelnõuga muuta, sest see tuleneb ELIKÜM-ist.

AKI ja eetikakomitee hinnangud ei ole vastutavale töötlejale siduvad, vaid annavad sisulist

teavet selle kohta, kas kavandatav uuring on nõuetekohane. Tema sõnul ei ole ta praktikas

kohanud olukorda, kus uuringu tegija pöörduks pärast negatiivset hinnangut andmete

saamiseks vastutava töötleja poole.

Evelin Poolamets küsis arutelu põhjal, kas Riigikogu liige võib teha teiste Riigikogu liikmete

ja ametnike tervist käsitleva uuringu ning kasutada selleks nende andmeid ilma õiguslike

takistusteta.

Liisa-Ly Pakosta vastas eitavalt. Sellise uuringu puhul oleksid inimesed väikese valimi tõttu

hõlpsasti tuvastatavad, eriti kui rühma täiendavalt kitsendada. Uuringuid, mille tulemustest

saab konkreetsed inimesed välja profileerida, teha ei tohi ning selline uuring oleks välistatud

12

juba enne AKI või eetikakomitee hinnangu küsimist.

Evelin Poolamets küsis, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse, kas uuringu valim on

piisavalt suur, et inimesi ei oleks võimalik tuvastada ega välja profileerida.

Liisa-Ly Pakosta selgitas, et Eestis lähtutakse üldjuhul ligikaudu 1500 inimesest koosnevast

populatsioonirühmast, millest alates saab uuringuid teha nii, et üksikisiku profiil ei oleks

tuvastatav. See ei ole siiski jäik piir ning sobiva rühma suurus sõltub muu hulgas uuringu

liigist, andmete detailsusest ja tundlikkusest ning kõiki asjaolusid hinnatakse koos.

Terviseandmete puhul on tuvastamisrisk suurem ja nõuded rangemad. Näitena tõi ta

abieluvararegistri uuringu, mille ligikaudu 2700 inimesest koosnevat valimit peeti piisavaks,

et konkreetset abielupaari ei oleks võimalik tuvastada.

Ando Kiviberg tegi ettepaneku teha menetlusotsused.

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Ants Frosch,

Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor

Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

4.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg,

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet, Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder,

Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

4.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann

(konsensus: Ants Frosch, Ando Kiviberg, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Kalle Laanet,

Evelin Poolamets, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Tanel Tein).

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtaeg kümme

tööpäeva.

5. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ando Kiviberg

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija