VÄIKEOST “Kommunikatsioonistrateegia, tegevuskava ja teavitustegevused projektile „Ennetussüsteemi arendamine ja pere- ning soopõhise vägivalla ennetamine“” Käesoleva dokumendiga kutsub Justiits- ja Digiministeerium Teid esitama pakkumust väikeostul.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik

Külvi Noor, telefon: 53778071, e-post: [email protected]

1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk

Väikeostu hankemenetluse tulemusel sõlmitava lepingu esemeks on Euroopa Majanduspiirkonna 2021-2028 toetuste programmi „Rahvatervis“ raames elluviidava projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ kommunikatsioonistrateegia ja tegevusplaani koostamine ning avasündmusega seotud teavitustegevuste planeerimine ja elluviimine.

1.4 Eeldatav maksumus km-ta1

24 194 eurot

1.5 Hankelepingu rahastamisallikas

Euroopa Majanduspiirkonna toetused 2021-2028 programmi „Rahvatervis“ raames elluviidav projekt „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“. Grandi kood 5J10-NO21-05312ENNET; WBS J10-ENNETSÜST.

1.6 Lepinguperiood

Leping sõlmitakse eelduslikult hiljemalt 1.12.2026. Lepingu kestus on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest, sh. kommunikatsioonistrateegia peab olema valminud 2 kuuga alates lepingu sõlmimisest ja projekti avasündmusega seotud teavitustegevused peavad olema läbi viidud 4 kuuga alates lepingu sõlmimisest.

1.7 Maksetingimused

Töö eest tasumine toimub kahes osas poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise järgselt. 50% tasutakse peale töö esimese etapi "Kommunikatsioonistrateegia koostamine" tähtaegset valmimist ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Viimane makse toimub hiljemalt 14 päeva jooksul töö teise etapi "Projekti avasündmuse teavitustegevuste elluviimine" üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.

2. HANKE OBJEKTI OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus

Hanke objekti kirjeldus on toodud lisas 3 (tehniline kirjeldus).

2.2 Tähtaeg ja/või ajakava

Tähtaeg on 6 kuud alates lepingu sõlmimisest. Hinnanguline tööde maht kuus on 64 tundi.

2.3 Täitmise koht Kohtumised hankijaga toimuvad aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või vajadusel video vahendusel.

2.4 Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine

Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed.

2

1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT- serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

2.5 Lepingutingimused

Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi töövõtulepingute üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused

Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas 5.

2.6 Samaväärsus

Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb väikehanke dokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne".

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Hankija eeldab, et nii kommunikatsioonistrateegia kui projekti avasündmusega seotud teavitustegevuste ellu viimiseks on Hankijale üks peamine kontaktisik. Vähemalt ühel pakkuja meeskonnaliikmel peab olema vähemalt kaheaastane teavitustegevuste planeerimise ja elluviimise kogemus, soovitatavalt kriminaal-, sotsiaal-, hariduspoliitika, rahvatervise või noorsootöö valdkonnas. Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt üks inimene, kellel on kõrgharidus ajakirjanduses, kommunikatsioonis, turunduses ja/või sotsiaalteadustes (nt avalikud suhted, sotsiaaltöö, andragoogika, kasvatusteadused, psühholoogia, majandus, rahvatervis vm teema).

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1 Selgitused

Huvitatud isikutel on õigus küsida väikeostu dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressil [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine.

Pakkumuses esitab pakkuja:

 Pakkumuse vorm (lisa 1);

 Pakkuja peamise kontaktisiku (konsultandi) CV ja selle võimalikud lisad, mis võimaldavad hinnata vajalikku töökogemust kommunikatsioonistrateegia koostamisel ja teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel;

 Pakkuja nägemuse ühele järgmistest projekti tegevussuundadest: ennetussüsteemi korralduse arendamine või pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine (kirjeldatud lisas 4) planeeritud teavitustööst vastavalt tehnilises kirjelduses (lisa 3, punkt 5.1.) ettenähtule;

 Töö teostamise tegevus- ja ajakava.

Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

3

Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 10.11.2026 kell 17:00.

Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.

Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavus

Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.

Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

Hankijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mis ületab eeldatavat maksumust.

4.4 Pakkujaga läbirääkimiste pidamine

Hankija võib pidada kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega läbirääkimisi esitatud pakkumuse sisu, ajakava ja maksumuse üle. Läbi ei räägita väikeostu dokumendi pakkujale ja pakkumusele sätestatud nõuete ja hindamiskriteeriumide üle.

Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise ega avalda läbirääkimiste käigus saadud teavet diskrimineerival viisil, mis võiks anda ühele pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Hankija ei avalda pakkuja esitatud konfidentsiaalset teavet teistele läbirääkimistes osalejatele ilma pakkuja nõusolekuta.

Läbirääkimisi võib pidada vastavalt hankija ja pakkujate kokkuleppele, kas elektrooniliselt või koosoleku vormis. Suuliselt peetud läbirääkimised protokollitakse.

Läbirääkimiste lõppedes võib hankija teha pakkujatele ettepaneku lõplike, kohandatud pakkumuste esitamiseks.

4.5 Pakkumuste hindamine

Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

Edukaks tunnistatakse hindamiskriteeriumites (lisa 2) kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel enim punkte saanud pakkumus.

4.6 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

Lisad:

Lisa 1. Pakkumuse vorm

Lisa 2. Hindamiskriteeriumid ja –metoodika

Lisa 3. Tehniline kirjeldus

Lisa 4. Projekti „Ennetussüsteemi arendamine ja pere- ning soopõhise vägivalla ennetamine“ lühikirjeldus

Lisa 5. Töövõtulepingu eritingimused

4

Lisa 1

Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi

Pakkuja registrikood

Pakkuja juriidiline aadress

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel

Pakkuja kontaktisik/ volitatud isik lepingu täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber)

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Kommunikatsioonistrateegia koostamine

Projekti avasündmuse teavitustegevuste elluviimine

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta)

Käibemaks:

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga)

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikehanke dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi. 5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte-

diskrimineerimise põhimõtteid. 6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja

ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

5

Lisa 2 Hindamiskriteeriumid ja -metoodika

1. Hindamismetoodika 1.1. Hindajad võrdlevad ja hindavad kõiki vastavaks tunnistatud hankelepingu pakkumusi

hindamiskriteeriumide alusel. Edukad pakkumused selgitatakse välja väärtuspunktide

omistamise meetodil käesolevas dokumendis toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika

alusel. 1.2. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

Pakkumuse maksumus

20 punkti

Pakkumuse kirjeldav/sisuline osa

Pakkumuse tehniline lahendus ja pakkuja varasem kogemus 80 punkti

KOKKU 100 punkti

1.3. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse

täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.4. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete

väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud pakkumuse tehnilise lahenduse eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.

1.5. Pakkumusi hindavad kuni kolm sõltumatut hindajat. 1.6. Kui vastavaks on tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada pakkumusele

automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

2. Pakkumuste maksumuste hindamine Pakkumuse maksumuse hindamine toimub järgmiselt:

2.1. Hindamise aluseks võetakse pakkumuses välja toodud pakkumuse maksumus. 2.2. Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (20), järgmised

pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. 2.3. Järgmiste pakkumuste punktisummad arvutatakse valemiga:

Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal" (20).

2.4. Tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

3. Pakkumuse sisulise hindamise kriteeriumid Pakkumuse väärtuspunktid saadakse igas hindamiskriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel.

3.1. Pakkumuse sisulise kirjelduse hindamisel hinnatakse pakkumusi järgmisel skaalal (maksimaalselt 80 punkti):

Pakkuja nägemus ühele valitud projekti tegevussuunale planeeritud teavitustööst vastavalt tehnilises kirjelduses ettenähtule, koostööst hankijaga ja pakkuja varasem kogemus. Hinnang, kuidas esitatud lahenduse ja meeskonnaga, on püstitatud eesmärk saavutatav

Väärtuspunktide arv

6

Esitatu on eriliselt kõrgetasemeline ja silmapaistev, ületab ootusi ja pakub eesmärkide realiseerimiseks olulist täiendavat lisaväärtust.

Kõik tehnilises kirjelduses esitatud nõuded ja selle teostamise lahendused on pakkuja poolt lahti mõtestatud selgelt ning põhjendatult. Esitatud lähenemine vastab igati tellija vajadustele. Pakutud tegevuste hulk on piisav ja varieeruv ning eri sihtrühmadele suunatud tegevused on põhjendatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud tegevused ja sihtrühmad aitavad parimal viisil täita väikeostule püstitatud eesmärki.

Pakkuja pakub välja täiendusi, mis on tellija hinnangul vajalikud, loovad lisaväärtust ning nende vajalikkus on arusaadavalt ja objektiivselt põhjendatud.

Pakutud täiendused toetavad töö eesmärkide saavutamist, need on realistlikud ning praktilise väärtusega. Kirjeldatud on pakkujapoolne arusaam koostööst hankijaga. Kirjeldatu võimaldab parimal viisil saavutada töö eesmärki. Pakkuja senine kogemus kommunikatsioonistrateegia ja teavitustegevuste planeerimisel ja läbiviimisel on detailselt kirjeldatud ja see annab alust eeldada, et pakkuja viib väikeostu ellu kõrge kvaliteediga. Pakkuja on kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud hankija vajadusest ja töö eesmärgist. Detailselt on välja toodud iga meeskonnaliikme asjakohane pädevus ja sarnaste tööde läbiviimise kogemus ning põhjendatud, kuidas toetavad need eesmärgi saavutamist parimal viisil. Esitatud on näiteid tehtud sarnastest töödest. Pakkumuses on lahti kirjutatud iga meeskonnaliikme roll ja ülesanded ning omavaheline koostöö. Ülesannete jaotamisel liikmete vahel on arvestatud nende tugevusi, kompetentsi ja seniseid kogemusi analoogsete ülesannete täitmisel ning seda on põhjalikult kirjeldatud. Liikmete kogemused ja pädevused ületavad oluliselt pakkumuskutses esitatud nõudmisi.

80

Esitatu on üldises plaanis sobiv ja eesmärgipärane, kuid esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt nende seos väikeostu eesmärkidega) või sihtrühmade ja tegevuste valiku või kasutatavate meetodite osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud tegevuste kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodikaga on võimalik väikeostu eesmärke täielikult täita. Koostööd hankijaga on üldjoontes kirjeldatud, kuid detaile ja põhjendusi on vähe esitatud. Kirjelduste sisu ja detailide osas esineb ebatäpsusi, arusaamatust või muid puudujääke. Pakkumuses on pakkuja varasemat kogemust detailselt kirjeldatud ning see on väikeostu teostamiseks üldiselt sobiv. Senise kogemuse kirjelduses esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid või vastuolud. Pakkuja on hankelepingu täitmisse kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud hankija vajadusest ja töö eesmärgist. Pakkumuses on üldsõnaliselt kirjeldatud liikmete pädevus ja kogemus, roll ja ülesanded, omavaheline koostöö. Ülesannete jaotamine liikmete vahel jääb ebaselgeks või pole selgelt põhjendatud. Esineb mõningaid ebatäpsusi, kuid puudujäägid ei ole suured ja üldiselt on kirjeldused arusaadavad.

50

Esitatu sisaldab hulgaliselt olulisi puudujääke ja/või ebatäpsusi, nt ebasobivad lahendused, olulise nõutava info mitteesitamine, sihtrühmade ja tegevuste seotus ebapiisav, teavitustegevuste valiku alused ebaselged või põhjendamata. Hankijal tekkis pakkumuses esitatu osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud lahendusega on võimalik väikeostu eesmärke täita. Koostööd hankijaga ei ole selgelt kirjeldatud, detaile ja põhjendusi on vähe esitatud või on pakutud ebasobivaid lahendusi. Kirjelduste sisu ja detailid ei ole hankijale selged ja tekitavad arusaamatust ja võivad hankija hinnangul takistada töö eesmärkide saavutamist. Hankijal tekkisid mitmed põhimõttelised küsimused aja- ja tegevuskava ning tegevuste sobivuse osas.

1

7

Pakkuja kogemuse kirjeldus pole ammendav, varasem kogemus sarnaste projektide teostamisel ei ole piisav või on liiga üldine. Hankijal ei kujunenud esitatud pakkumuse alusel kindlat veendumust, et pakkuja suudab väikeostus planeeritut kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada. Meeskonnaliikmete varasemat kogemust ja kompetentsi ei ole kirjeldatud või on hankijal kahtlus, kas meeskonnaliikmete pädevus ja kogemus toetab hanke eesmärgi saavutamist. Iga liikme ülesannete jaotuse täpne kirjeldus puudub.

8

Lisa 3

Tehniline kirjeldus Kommunikatsioonistrateegia, tegevuskava ja teavitustegevused projektile „Ennetussüsteemi

arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ Väikeostu hankemenetluse tulemusel sõlmitava lepingu esemeks on Euroopa Majanduspiirkonna 2021- 2028 toetuste programmi „Rahvatervis“ raames elluviidava projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ kommunikatsioonistrateegia ja tegevusplaani koostamine ning avasündmusega seotud teavitustegevuste planeerimine ja elluviimine.

1. Ajakava

Projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ tööde valmimine toimub kahes osas: 1) kommunikatsioonistrateegia aastateks 2027-2030 ja selles planeeritav tegevuskava esitatakse hankijale eelduslikult 31. jaanuariks 2027 ja 2) projekti avasündmusega seotud teavitustegevused on ellu viidud eelduslikult 30. aprilliks 2027. Tegevuste elluviimise täpsustatud ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku.

2. Taustainfo

Projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ lühikirjeldus asub lisas 4.

3. Projekti kommunikatsiooni peamised sihtrühmad on

Projekti peamiseks sihtrühmaks ja mh kommunikatsiooni vaatest on poliitikakujundajad, elluviijad, otsustajad ja praktikud, kes tegutsevad sotsiaal-, hoolekande-, haridus-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonnas nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil ning kes saavad parandada ennetuse planeerimise ja tegevuste kvaliteeti oma haldus- või tegevusalas. Samuti kuuluvad sihtrühma partnerid organisatsioonidest ja asutustest, kes kujundavad ennetuspoliitikaid ja -praktikaid, sealhulgas vabaühendused ja huvikaitseorganisatsioonid ning erasektori organisatsioonid.

Projekti kaudsed kasusaajad on Eestis elavad inimesed, eelkõige lapsed, noored ja nende pered, aga ka teised haavatavamas või ebasoodsamas olukorras olevad inimesed. Nende hulka kuuluvad muu hulgas pere- ja soopõhise vägivalla ohvrid ja toimepanijad ning marginaliseeritud ja alaesindatud rühmad.

Laiemalt on kasusaaja kogu Eesti ühiskond, kelle jaoks ennetustegevuste tõhususe ja kättesaadavuse paranemine aitab kaasa riskikäitumise ja vägivalla ennetamisele ning turvalisema elukeskkonna kujundamisele.

4. Projekti kommunikatsiooni strateegilised eesmärgid ja sõnumid

Projekti kommunikatsiooni eesmärk on kujundada ühine arusaam, et tõhus ennetus on investeering inimeste heaolusse, turvalisusse ja tervisesse ning et pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine ning laiem ennetussüsteemi arendamine peavad tuginema teadmistele, koostööle ja tõenduspõhistele lahendustele.

Projekti kommunikatsioon peab toetama nii valdkonna spetsialistide kui ka otsustajate valmisolekut rakendada ennetust süsteemselt ning tugevdama avalikkuse usaldust ennetustegevuste vastu. Samuti peab toetama projekti kommunikatsioon pere- ja soopõhise vägivalla ennetamise tegevusi, mh nõusolekupõhise seksuaalvägivalla käsitluse seadusemuudatuste rakendamisel, seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste ning vägivallast loobujate teenuste hindamist ning mitmeid valdkondlikke spetsialistide hoiakute ja teadmiste ja ohvriuuringute tulemuste jagamist.

Teavitustegevuste ja sõnumite planeerimisel tuleb lähtuda valdkonnaülese ennetuse kaasamis- ja sõnumiloome strateegiast "Kelle lugu räägib ennetus?" ning kommunikatsioonistrateegia koostamisel on soovitus lähtuda meediakajastuste analüüsist.

Kommunikatsioon on seotud projekti olulisemate tegevuste ja verstapostidega. Teavitusi avaldatakse eelkõige sündmuste ning olulisemate tulemuste ja saavutuste puhul. Igapäevast või kampaaniapõhist kommunikatsiooni ei planeerita.

9

Projekti kommunikatsiooni strateegilised eesmärgid:

1) Suurendada teadlikkust tõenduspõhise ennetuse väärtusest.

Luua arusaam, et ennetamine on tulemuslikum ja kulutõhusam kui probleemide tagajärgedega tegelemine.

2) Toetada ennetusvaldkonna ühist keeleruumi ja koostööd.

Tugevdada otsustajate, praktikute ja partnerorganisatsioonide ühist arusaama ennetuse põhimõtetest. Julgustada eri valdkondade vahelist koostööd riiklikul ja kohalikul tasandil.

3) Tõsta esile projekti käigus valmivaid lahendusi ja tulemusi

Tutvustada ennetussüsteemi arendamise, koolituste, teadmuskeskuse ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamise tegevusi ja tulemusi. Näidata, kuidas projekt aitab teha paremaid otsuseid ning parandada teenuste kvaliteeti.

4) Kaasata peamised sihtrühmad arutelusse

Luua võimalusi teadmiste, kogemuste ja tagasiside vahetamiseks. Kaasata aktiivselt poliitikakujundajaid, kohalikke omavalitsusi, spetsialiste, teadlasi, vabaühendusi ja valdkondlikke võrgustikke (vt. täpsemalt sihtrühmade kirjeldus eelpool).

5) Suurendada teadlikkust pere- ja soopõhise vägivalla ennetamise olulisusest

Aidata kujundada hoiakuid, mis toetavad vägivalla varajast märkamist, ennetamist ja abi otsimist. Tõsta esile spetsialistide rolli vägivalla ennetamisel ja ohvrite toetamisel.

6) Teavitada projekti rahastusest ja rahvusvahelisest koostööst

Näidata Euroopa Majanduspiirkonna toetuste panust Eesti ennetussüsteemi arengusse. Tõsta esile Eesti ja Norra partnerite koostööst sündivat lisaväärtust ja teadmussiiret.1

5. Loetelu tegevustest, mis tuleb hankelepingu raames ellu viia

5.1. Kommunikatsioonistrateegia koostamine aastateks 2027-2030, sh

 Projekti lühinime, tunnuslause ja põhisõnumite väljatöötamine;

 Tegevussuundade kaupa põhisõnumite väljatöötamine;

 Sihtrühmade defineerimine ja nendeni jõudmise spetsiifika, kaasates noori (sh sisuloojaid);

 Peamised strateegiad projektikommunikatsiooni eesmärkide saavutamiseks, arvestades, et kommunikatsiooni viib ellu Justiits- ja Digiministeerium koos projekti partneritega Sotsiaalministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Tervise Arengu Instituudist ja doonorpartneritega ;

 Kommunikatsioonikanalite (veebileht ja/või sotsiaalmeedia, meediasuhtlus ja pressiteated, sündmused/üritused, suhtlus sihtrühmadega) kasutamise soovitused;

 Meediakajastuste analüüs;

 Tegevuskava koostamine;

 Tulemuste jälgimise raamistiku koostamine ja võimalike mõõdikute ning mõõtmise viiside väljatöötamine koos Hankijaga.

5.2. Projekti avasündmuse teavitustegevuste elluviimine (see tähendab eel- ja järelkommunikatsioon: teavitussõnumite, pressiteadete, tele- ja raadioesinemiste ning artiklite ettevalmistus) lepingu täitmise jooksul.

6. Lisatingimused

Programmist rahastatud materjalidel, slaididel, infoviitadel jne tuleb kasutada EMP toetuste logo ja artiklites, pressiteadetes jm kirjalikus sõnas viidata, et tegevusi/projekti on „toetatud Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2021–2028“, „toetatud Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist „Rahvatervis““ vms.

Kõik turundustegevused ja disainielemendid tuleb tellijaga enne teostamist kooskõlastada.Kommunikatsioonis ja visuaalis tuleb lähtuda Euroopa Majanduspiirkonna 2021-2028 toetuste kommunikatsiooni- ja kujunduse juhendist ja kasutada ametlikke logosid.

10

Lisa 4

Projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ lühikirjeldus

Projekti taustakirjeldus

Projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ elluviimisel lähtutakse muu hulgas ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvahelistest uimastiennetuse standarditest, WHO INSPIRE vägivallaennetuse raamistikust, Euroopa Liidu Uimastiameti (EUDA) teadmuspõhisest lähenemisest ning Euroopa uimastiennetuse kvaliteedistandarditest. Pere- ja soopõhise vägivalla ennetamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2024/1385 naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise kohta ning Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooni põhimõtetest. Projekt on seotud Euroopa Kuriteoennetuse Võrgustiku (EUCPN) eesmärkidega ja toetab Eesti riiklikke arengusuundi kriminaalpoliitika, siseturvalisuse, laste heaolu ja vägivalla ennetamise vallas. Projekt panustab otseselt valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamisse, spetsialistide pädevuse suurendamisse, nende vägivalda taunivate hoiakute ja normide kujundamisse, samuti ennetustegevuste hindamisse ja arendusse nii üldise ennetuse kui ka pere- ja soopõhise vägivalla ennetamise valdkondades.

Projekt lähtub valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppest, mis toetab kogu elanikkonna, eeskätt

laste ja noorte arengut, elukeskkonda, toimetulekut ja heaolu.

Projekti eesmärk ja tegevussuunad Projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ eesmärk on parandada inimeste heaolu ja tervist, sealhulgas vaimset tervist, vähendada riskikäitumisest tulenevat survet tervishoiu-, sotsiaal- ja õigussüsteemile ning pere- ja soopõhist vägivalda ning arendada kestlikku, läbipaistvat ja terviklikku ennetussüsteemi.

Projekt tugineb järgmistele aluspõhimõtetele:

• süsteemne ennetus – teaduse, praktika ja poliitika sidumine;

• heaolu ja tervis – innovaatiliste lahenduste kasutamine ja ebavõrdsuse vähendamine;

• vägivalla ennetamine ja tagajärgedega tegelemine – uutele vägivallavormidele reageerimine ja haavatavate rühmade toetamine;

• mõju mõõtmine – seire, hindamine ja tõenduspõhine otsustamine.

Projektil on 4 tegevussuunda:

1) ennetussüsteemi korralduse arendamine;

2) ennetuse valdkonna otsustajate ja praktikute pädevuse tõstmine;

3) veebipõhise teadmuskeskuse arendamine;

4) pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine.

Järgnevalt kirjeldatakse projekti tegevussuundi, sihtrühmi ja oodatavaid tulemusi.

Tegevussuund 1: Ennetussüsteemi korralduse arendamine

Tegevussuuna eesmärk on arendada Eesti ennetussüsteemi nii, et ennetustegevused oleksid paremini korraldatud, tõhusamad ja lähtuksid senisest rohkem teaduspõhistest teadmistest. Selleks analüüsitakse, kuidas ennetust riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil juhitakse, korraldatakse, rahastatakse ja hinnatakse. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, kuidas tugevdada ennetusega tegelevate spetsialistide teadmisi ja oskusi.

Analüüsi tulemuste põhjal töötatakse välja Eesti oludele sobiv ennetussüsteemi korraldusmudel. Selle eesmärk on muuta eri osapoolte vastutus selgemaks, parandada nende koostööd ja suunata ressursse tegevustesse, mille tulemuslikkuse kohta on olemas tõendid. Lisaks arendatakse ennetustegevuste

11

kvaliteedi ja mõju hindamist ning uuritakse võimalusi kasutada kohalike vajaduste väljaselgitamisel ja otsuste tegemisel senisest süsteemsemalt andmeid.

Oluline on, et ennetusega tegeletaks enne, kui probleemid süvenevad ja vajavad ulatuslikumat sekkumist. Hästi toimiv ennetussüsteem aitab toetada laste, noorte, perede ja kogukondade heaolu ning vähendada probleemide tekkimise ja süvenemise riski, sealhulgas olukordi, kus on vaja sekkuda lastekaitse- või õiguskaitsesüsteemil.

Tegevuse tulemused:

 Valmib Eesti ennetussüsteemi korraldusmudel, mis määratleb eri tasandite ja osapoolte rollid ning loob selgema aluse ennetuse juhtimiseks, koordineerimiseks ja rahastamiseks.

 Töötatakse välja indikaatorid, mille abil saab jälgida ennetussüsteemi arengut ja hinnata, kas kavandatud muudatused annavad soovitud tulemusi. Need aitavad teha teadlikumaid otsuseid ning hinnata ennetustegevuste kvaliteeti, mõju ja kulutõhusust.

 Valmivad poliitikasoovitused ennetussüsteemi edasiseks arendamiseks. Muu hulgas tehakse ettepanekuid ennetustegevuste uurimise ja nõustamise kompetentsikeskuse rolli ning ennetuse koordineerimise parandamiseks.

 Analüüsitakse ennetuse teadusnõukogu kasutatavat tõendatuse hindamise raamistikku, et muuta ennetustegevuste hindamine ühtlasemaks ja tulemuste võrdlemine lihtsamaks.

 Hinnatakse rahvusvahelise Communities That Care'i (CTC) mudeli sobivust Eesti oludesse ning tehakse ettepanekud selle võimaliku rakendamise ja rahastamise kohta.

Tegevuse otseseks sihtrühmaks on ennetuse valdkonnas nii riiklikul kui kohalikul tasandil töötavad spetsialistid, muu hulgas haridus-, sotsiaal-, tervise-, noorsootöö-, korrakaitse- ja justiitsvaldkonna esindajad, samuti ennetustegevuste arendajad, teadlased, rahastajad ja elluviijad, kelle töö on seotud ennetuse planeerimise, rahastamise, elluviimise, arendamise, uurimise või hindamisega.

Sidusrühmadena käsitatakse organisatsioone ja algatusi, mis panustavad ennetustegevuste arendamisse, rahastamisse või elluviimisse, sealhulgas erasektori ja vabaühenduste algatusi, nagu NULA inkubaator ja Heateo Mõjufond. Kuna osa ennetustegevustest rahastatakse ka annetuste kaudu, mõjutavad ennetussüsteemi arendused laiemalt ka rahastajaid, annetajaid ja kogukondi.

Tegevuse elluviija on Justiits- ja Digiministeerium.

Tegevussuund 2: Ennetuse valdkonna otsustajate ja praktikute pädevuse tõstmine

Tegevussuuna eesmärk on parandada ennetusvaldkonna otsustajate ja spetsialistide teadmisi ning oskusi, et ennetustegevuste valimine, rahastamine ja elluviimine lähtuksid rohkem teadusuuringutest ja tõendatud tulemustest.

Selleks arendatakse eri sihtrühmade vajadustele vastavaid koolitusi, mis aitavad mõista, millised ennetustegevused toimivad, kuidas hinnata nende kvaliteeti ja mõju ning milliseid vähemtulemuslikke lähenemisi vältida. Lisaks töötatakse välja ennetusteaduste mikrokraadiprogramm, mis võimaldab ennetusalaseid teadmisi põhjalikumalt omandada ja täiendada.

Eesmärk on kujundada ennetusvaldkonnas ühtsem arusaam ja tugevdada spetsialistide pädevust, et ennetustöös tehtavad otsused oleksid teadlikumad ning kasutatavad lahendused tulemuslikumad nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Nii saab suunata aega ja raha tegevustele, mis toetavad inimeste heaolu ja aitavad probleeme ennetada.

Tegevuse tulemused:

 Ennetusvaldkonna koolitused kohandatakse eri sihtrühmade vajadustele, et otsustajatel, juhtidel ja spetsialistidel oleksid oma tööks vajalikud teadmised ja praktilised oskused.

 Otsustajate ja spetsialistide oskused tulemuslikke ennetustegevusi valida, kavandada, rahastada ja ellu viia paranevad.

 Valmib ennetusteaduste mikrokraadiprogramm koos õppematerjalidega, mis võimaldab ennetusalaseid teadmisi põhjalikumalt omandada ja täiendada.

12

Sihtrühmaks on ennetuse valdkonda kuuluvad nii riigi kui ka kohaliku tasandi poliitikakujundajad, nii otsustajad kui ka muud spetsialistid, tudengid ja võimalikud huvitatud kodanikuühenduste ja kogukondade liikmed (25 inimest), kelle tööülesanded hõlmavad ennetustegevuste planeerimist, elluviimist või nende mõju hindamist ja kes võivad olla seotud samuti korduvusprobleemide ennetuse ja abistamisega. Sidusrühma hulka kuuluvad ka kõrgkoolide ning ülikoolide õppejõud, kes tulevikus saavad mikrokraadiprogrammi oma haridusasutuses pakkuma hakata, ja samuti neis asutustes õppijad, kes saavad osaleda programmi piloteerimises.

Tegevuse elluviija on Tervise Arengu Instituut.

Tegevussuund 3: Veebipõhise teadmuskeskuse arendamine

Tegevussuuna eesmärk on teha tõenduspõhine info ennetuse kohta otsustajatele ja praktikutele paremini kättesaadavaks ning aidata neil valida ja rakendada tulemuslikke ennetustegevusi.

Selleks arendatakse Tervise Arengu Instituudi ennetustegevuste veebikeskkond kasutajasõbralikuks teadmuskeskuseks, mis koondab info ennetustegevuste, nende tõendatuse, mõju, kättesaadavuse ja rakendamise kohta. Keskkond seotakse teiste asjakohaste andmekogudega ning sinna luuakse tehisarul põhinevaid lahendusi, mis aitavad vajalikku infot leida ning ennetustegevusi valida ja kavandada.

Eesmärk on, et ennetusalased otsused põhineksid rohkem usaldusväärsel infol ja oleksid läbipaistvamad. Nii saab kasutada ressursse tõhusamalt ning tagada, et ennetustegevused arvestaksid kohalike vajadustega ja jõuaksid õigete sihtrühmadeni.

Tegevuse tulemused:

 Ennetustegevuste veebikeskkonnast kujuneb kasutajasõbralik teadmuskeskus, kust leiab ajakohast infot ennetustegevuste, nende tõendatuse, mõju ja rakendamise kohta.

 Veebikeskkond seotakse teiste andmekogudega, et saada parem ülevaade ennetustegevuste kättesaadavusest, rakendamisest ja mõjust eri piirkondades.

 Arendatakse ja katsetatakse tehisarul põhinevaid lahendusi, mis aitavad ennetustegevusi valida ja kavandada ning kasutada otsuste tegemisel andmepõhiseid soovitusi.

 Otsustajatel ja praktikutel on paremad võimalused hinnata ennetustegevuste kvaliteeti ja valida sobivaid lahendusi, et suunata ressursse tulemuslikumatesse tegevustesse.

 Toetatakse teadmuskeskuse kasutuselevõttu, et tõenduspõhine info jõuaks senisest enam igapäevastesse otsustesse ja ennetustöösse.

Sihtrühma kuuluvad nii otsustajad kui praktikud, kes puutuvad kokku ennetustegevuste planeerimise ja elluviimisega eri tasanditel ning vajavad informatsiooni tegevuste mõju kohta. Lisaks kuuluvad sihtrühma ennetustegevuste omanikud ja muud valdkonnas tegutsejad, kes vajavad ressursse nii tegevuste arendamiseks kui elluviimiseks. Sidusrühm on ennetustegevuste sihtrühm, näiteks noored, lastevanemad, haridusasutuste töötajad või muud huvilised, kes puutuvad kokku ennetustegevuste rakendamisega või planeerimisega ning vajavad informatsiooni nende eesmärgi, mõju, elluviimise keskkonna ja muude tegurite kohta.

Tegevuse elluviija on Tervise Arengu Instituut.

Tegevussuund 4: Pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine

Tegevussuuna eesmärk on parandada pere- ja soopõhise vägivalla ennetamist, varajast märkamist ja sellele reageerimist ning arvestada paremini ohvrite vajadustega. Selleks arendatakse vägivallaga kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi ja praktilisi oskusi, sealhulgas nõusolekupõhise seksuaalvägivalla käsitlemisel, traumakäitumise mõistmisel, vägivalla märkamisel ja taasohvristumise vältimisel.

Samuti uuritakse vägivalla levikut ning spetsialistide teadmisi ja hoiakuid, samuti hinnatakse ohvritele mõeldud teenuste toimivust ja kvaliteeti. Tulemuste põhjal arendatakse tööjuhendeid, koolitusi ja teenuseid ning toetatakse valdkondlike otsuste tegemist.

Eesmärk on kujundada paremini toimiv ja eri valdkondade vahel koordineeritud süsteem, kus spetsialistid oskavad vägivalda varem märgata, õigel ajal sekkuda ja pakkuda ohvritele sobivat abi.

13

Tegevuse tulemused:

 Valmib kolm uuringut, mis annavad ajakohase ülevaate vägivalla levikust ning politsei-, pääste- ja haridusvaldkonna töötajate teadmistest ja hoiakutest vägivalla märkamisel ja ennetamisel.

 200 spetsialisti saavad koolituse nõusolekupõhise seksuaalvägivalla käsitlemiseks ning valmivad sihtrühmade vajadustele vastavad õppematerjalid ja juhised.

 Hinnatakse seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste süsteemi ja vägivallast loobumise nõustamisteenust, et leida võimalusi teenuste kvaliteedi parandamiseks ja ohvrite vajadustega paremaks arvestamiseks.

 Uuringute ja hindamiste tulemusi kasutatakse spetsialistide töövõtete, juhendmaterjalide, koolituste ja teenuste arendamisel ning valdkondlike otsuste tegemisel.

 Paraneb eri valdkondade koostöö ja spetsialistide valmisolek vägivalda varakult märgata ning sellele asjakohaselt reageerida, aidates vähendada vägivalda ja suurendada inimeste turvalisust.

Peamised sihtrühmad on:

 Haridusasutuste töötajad, sh õpetajad ja koolijuhid, kelle teadlikkust ja hoiakuid pere- ja soopõhise vägivalla ennetamisel soovitakse mõista.

 Politsei- ja päästetöötajad, kelle teadmiste ja hoiakute muutust perevägivallast hinnatakse.

 Teenusepakkujad, sh kriisiabikeskuste töötajad, vägivallast loobumise nõustajad ning ohvritega töötavad spetsialistid.

 Õiguskaitseasutuste, justiitsvaldkonna spetsialistid, ohvritega töötavad spetsialistid, nõustajad ja teised temaatilised eksperdid nõusolekupõhise seksuaalvägivalla käsitluse raames.

Laiemalt kaasatakse sidusrühmadena ka poliitikakujundajaid ja valdkonna spetsialistid ministeeriumides ja nende allasutustes, kes vastutavad süsteemi arendamise ja teenuste kvaliteedi eest, teenusepakkujad jt vajalikud kohaliku tasandi tegijad, nt kohalikud omavalitsused, kinniste lasteasutuste teenuse osutajad, maakondlikud arendusorganisatsioonid ja KOV-ide katusorganisatsioonina Eesti Linnade ja Valdade Liit.

Tegevuse elluviija on Justiits- ja Digiministeerium koos Sotsiaalkindlustusametiga.

14

TÖÖVÕTULEPINGU NR {viit} ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja [Jur.isiku või FIE ärinimi], registrikood [number], asukoht [aadress], keda esindab [ees- ja perekonnanimi] (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt Euroopa Majanduspiirkonna 2021-2028 toetuste programmi „Rahvatervis“ raames elluviidava projekti „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“ kommunikatsioonistrateegia ja tegevusplaani koostamine ning avasündmusega seotud teavitustegevuste planeerimine ja elluviimine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija pakkumuskutses ja töövõtja pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt [kuupäev või muu tähtaeg]. Tööd on jaotatud kaheks etapiks, mille orienteeruvad tähtajad on toodud pakkuja pakkumuskutses. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 2.2. Tööde etapid on järgmised:

2.2.1. I etapp: Kommunikatsioonistrateegia koostamine; 2.2.2. II etapp: Projekti avasündmuse teavitustegevuste elluviimine.

3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on [numbritega] eurot, millele

lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2 nimetatud juhul ( (edaspidi nimetatud „lepingu hind“).

3.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene.

3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte

allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele etappide kaupa järgmiselt: 3.4.1. I etapp: 50% lepingu hinnast; 3.4.2. II etapp: 50% lepingu hinnast.

3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E- arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

3.6. Tööd rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetused 2021-2028 programmi „Rahvatervis“ raames elluviidav projektist „Ennetussüsteemi arendamine ning pere- ja soopõhise vägivalla ennetamine“. Grandi kood 5J10-NO21-05312ENNET; WBS J10-ENNETSÜST.

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. järgima lepingu rahastaja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste 2021–2028 kommunikatsiooni

üldpõhimõtted (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale) ning lisaks kasutama viidet, et tegevusi on „toetatud Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2021–2028“;

4.1.2. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.3. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

15

4.2. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.1 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

4.3. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

4.4. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.1.2 nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel

[number], e-post [aadress], või teda asendav isik.

5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on [ees- ja perekonnanimi], tel

[number], e-post [aadress].

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 - tellija pakkumuskutse; 6.2. Lisa 2 - töövõtja pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

___.[kuu].20[__] ___.[kuu].20[__] Tel: 620 8100 Tel: [number] E-post: [email protected] E-post: [aadress]