1

EELNÕU

oktoober 2026. a.

MÄÄRUS

Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord

Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse § 8650 lõike 8 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse krediidiasutuse maksimaalselt jaotatava omakapitali summa

arvutamise kord.

§ 2. Määruse kohaldamine

Määrust kohaldatakse Eestis tegevusloa saanud konsolideerimata ja konsolideeritud alusel

tegutsevatele krediidiasutustele, sealhulgas globaalsetele süsteemselt olulistele

krediidiasutustele, kelle kriisilahendusasutus on Finantsinspektsioon (edaspidi koos

krediidiasutus).

§ 3. Maksimaalne jaotatav omakapitali summa

Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa (edaspidi maksimaalselt jaotatav summa)

arvutamiseks korrutab krediidiasutus määruse § 4 kohaselt arvutatud kasumite summa määruse

§ 5 kohase teguriga.

§ 4. Kasumite summa arvutamine

(1) Kasumite summa arvutamiseks liidetakse järgmised kasumid:

1) vahekasum, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja

määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohtaartikli 26 lõike 2 kohaselt esimese taseme

põhiomavahendite hulka arvatud ning mis on teenitud pärast viimast kasumi jaotamise otsust

või krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud väljamaksete tegemist või otsust

väljamaksed teha;

2) aastakasum, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26

lõike 2 kohaselt esimese taseme põhiomavahendite hulka arvatud ning mis on teenitud pärast

viimast kasumi jaotamise otsust või krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud

väljamaksete tegemist või otsust väljamaksed teha.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kasumist arvatakse enne kasumite

summa arvutamist maha kasumilt arvestatavad maksud, mis tuleb tasuda juhul, kui kasumit ei

maksta välja ega jaotata ja kasum jääb krediidiasutuse käsutusse.

§ 5. Tegurid

(1) Kombineeritud kapitalipuhvri nõude täitmata jätmise korral maksimaalset jaotatavat

summat arvutades kasutatakse tegurit järgmiselt:

2

1) tegur on 0, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides

a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete katmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1

kohase täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama muid riske kui

ülemäärane finantsvõimenduse risk ja mis väljendatakse protsentides sama määruse artikli 92

lõike 3 järgi arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse ehk

madalaimasse kvartiili;

2) tegur on 0,2, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides

a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete katmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1

kohase täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama muid riske kui

ülemäärane finantsvõimenduse risk ja mis väljendatakse protsentides sama määruse artikli 92

lõike 3 järgi arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise

kvartiili;

3) tegur on 0,4, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides

a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete katmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1

kohase täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama muid riske kui

ülemäärane finantsvõimenduse risk ja mis väljendatakse protsendides sama määruse artikli 92

lõike 3 järgi arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse

kvartiili;

4) tegur on 0,6, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides

a, b ja c sätestatud omavahendite nõuete täitmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1

kohase täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama muid riske kui

ülemäärane finantsvõimenduse risk ja mis väljendatakse protsentides sama määruse artikli 92

lõike 3 järgi arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude

neljandasse ehk kõrgeimasse kvartiili.

(2) Kombineeritud kapitalipuhvri nõude mittevastavuse korral krediidiasutuste seaduse § 8650

lõikes 51 sätestatule maksimaalselt jaotatavat summat arvutades kasutatakse tegurit järgmiselt:

1) tegur on 0, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

artiklis 92a ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud

nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 92 lõike 3 järgi

arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude esimesse ehk

madalaimasse kvartiili;

2) tegur on 0,2, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013

artiklis 92a ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud

nõuete katmiseks ja mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 92 lõike 3 järgi

arvutatud koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude teise kvartiili;

3) tegur on 0,4, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning

finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja

mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 92 lõike 3 järgi arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

4) tegur on 0,6, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a ning

finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse §-des 17 ja 174 sätestatud nõuete katmiseks ja

3

mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 92 lõike 3 järgi arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad kombineeritud puhvri nõude neljandasse ehk kõrgeimasse

kvartiili.

(3) Finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmise korral maksimaalset jaotatavat

summat arvutades kasutatakse tegurit järgmiselt:

1) tegur on 0, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d

sätestatud omavahendite nõuete katmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase

täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama ülemäärase

finantsvõimenduse riski ja mis ei ole piisavalt sama määruse artikli 92 lõike 1 punkti d kohaselt

kaetud ning mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 429 lõike 4 järgi arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude esimesse ehk

madalaimasse kvartiili;

2) tegur on 0,2, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d

sätestatud omavahendite nõuete katmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase

täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama ülemäärase

finantsvõimenduse riski ja mis ei ole piisavalt sama määruse artikli 92 lõike 1 punkti d kohaselt

kaetud ning mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 429 lõike 4 järgi arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude teise kvartiili;

3) tegur on 0,4, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d

sätestatud omavahendite nõuete katmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase

täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama ülemäärase

finantsvõimenduse riski ja mis ei ole piisavalt sama määruse artikli 92 lõike 1 punkti d kohaselt

kaetud ning mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 429 lõike 4 järgi arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude kolmandasse kvartiili;

4) tegur on 0,6, kui krediidiasutuse säilitatavad esimese taseme põhiomavahendid, mida ei

kasutata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d

sätestatud omavahendite nõuete katmiseks ega krediidiasutuste seaduse § 1042 lõike 1 kohase

täiendavate omavahendite nõude katmiseks, mis on mõeldud maandama ülemäärase

finantsvõimenduse riski ja mis ei ole piisavalt sama määruse artikli 92 lõike 1 punkti d kohaselt

kaetud ning mis on väljendatud protsentides sama määruse artikli 429 lõike 4 järgi arvutatud

koguriskipositsioonist, jäävad finantsvõimenduse määra puhvri nõude

neljandasse ehk kõrgeimasse kvartiili.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse

järgmiselt:

= ℎ õ

4 × ( − 1)

ü = ℎ õ

4 ×

, kus Qn näitab vastava kvartiili ordinaalarvu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud iga kvartiili alam- ja ülempiir arvutatakse

järgmiselt:

4

= õ ää ℎ õ

4 × ( − 1)

ü = õ ää ℎ õ

4 ×

, kus Qn näitab vastava kvartiili ordinaalarvu.

§ 6. Maksimaalselt jaotatava summa vähendamine

Juhul kui ilmneb, et krediidiasutus on pärast kombineeritud kapitalipuhvri nõude,

finantsvõimenduse määra puhvri nõude või omavahendite ja kõlblike kohustuste

miinimumnõude täitmata jätmist ning enne maksimaalse jaotatava summa

Finantsinspektsioonile esitamist teinud krediidiasutuste seaduse § 8650 lõikes 2 nimetatud

väljamakseid, vähendatakse maksimaalset jaotatavat summat nende maksete võrra.

§ 7. Määruse rakendamine

Krediidiasutused viivad oma dokumendid ja tegevuse määruse nõuetega kooskõlla hiljemalt

31. detsembriks 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

1

Oktoober 2026

Rahandusministri määruse

„Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 8650 lõike 8 alusel. Volitusnorm

annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada maksimaalselt jaotatava

omakapitali summa arvutamise korra. Määrusega uusi nõudeid ega kohustusi ei kehtestata; see

reguleerib üksnes arvutusmetoodikat ja selle kohaldamise tehnilisi elemente.

Käesoleva määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) ettenähtav arvutusmetoodika on kehtestatud

krediidiasutuste suhtes juba varem Eesti Panga presidendi määrusega 1 , kuid 2025. a. 15.

oktoobril vastuvõetud seadusemuudatustega2 anti pädevus see metoodika kehtestada vastava

valdkonna ministrile ehk rahandusministrile.

Üldisemalt on KAS-i § 86⁵⁰ eesmärk tagada, et krediidiasutus säilitaks piisava kapitalibaasi

olukorras, kus tema kapitalipuhvrid või muud õigusaktides sätestatud täiendavad nn kaitsekihid

ei ole täielikult täidetud.

Eelnõu põhineb:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusel nr 575/2013 krediidiasutuste ja

investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL)

nr 648/2012 muutmise kohta (kapitalinõuete määrus ehk CRR);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste

tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute

usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ

ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ

(kapitalinõuete direktiiv ehk CRD) ning

3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2014/59/EL, millega luuakse

krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse

õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ,

2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr

1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse

direktiiv ehk BRRD).

Nendest EL-i õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt ei tohi krediidiasutus kapitalipuudujäägi

korral jätkata kasumi jaotamist samas mahus nagu tavapärases olukorras. Selline piirang aitab

tagada, et krediidiasutuse käsutusse jäävaid vahendeid kasutatakse eelkõige kapitalipositsiooni

taastamiseks, mitte dividendide, boonuste või muude väljamaksete tegemiseks.

1 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/109062021005 2 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/111112025001

2

Eelnõu eesmärk on konkreetsemalt kehtestada krediidiasutuse maksimaalselt jaotatava

omakapitali summa arvutamise kord olukorras, kus krediidiasutus ei täida a)

kombineeritud kapitalipuhvri nõuet; b) finantsvõimenduse määra puhvri nõuet või c)

krediidiasutuste seaduses sätestatud juhul kombineeritud kapitalipuhvri nõuet

omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude suhtes.

Arvutamise korraga antakse krediidiasutustele juhised kalkuleerida summa, mille piires nad

võivad jätkata väljamaksete tegemist seniks, kuni nende suhtes kehtestatud puhvri nõuded on

täidetud. Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise korra täimist kontrollib

Finantsinspektsioon. Eelnõu eesmärk on seega tagada ühetaoline, läbipaistev ja kontrollitav

arvutusviis ning vähendada õiguslikku ebaselgust nii krediidiasutuste kui ka

Finantsinspektsiooni jaoks.

Laiemalt toetab määrus finantsstabiilsuse eesmärki. Kapitalipuhvrite süsteem on loodud selleks,

et krediidiasutused suudaksid katta võimalikke kahjumeid ning jätkata põhiteenuste osutamist

ka majanduslikult keerulisemates tingimustes. Maksimaalselt jaotatava summa arvutamise

korra täpsustamine aitab tagada, et kapitali säilitamise eesmärk saavutatakse praktikas tõhusalt

ja proportsionaalselt, arvestades krediidiasutuse tegelikku kapitalipositsiooni.

Eelnõu jõustub üldises korras ja krediidiasutustel on aega oma tegevuse kooskõlla viimiseks

kuni 2026. a. lõpuni. Sisuliselt ei ole antud määruse näol tegemist aga uute nõuetega, vaid need

kehtivad ka juba täna. Ehk sellest tulenevalt ei tohiks see olulist halduskoormust (kui üldse)

krediidiasutustele kaasa tuua (vt täpsemalt mõjude analüüsi osa).

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik

Anastasia Nõmmik (lahkus ministeeriumist 2026. a. suvel) ja sama osakonna osakonnajuhataja

asetäitja Thomas Auväärt ([email protected], 611 3633).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected], 5303 2849). Eelnõu juriidilist kvaliteeti ja

seletuskirja kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge

Kaskpeit ([email protected], 5885 1423).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seadusega. 3 Täpsemalt on eelnõu koostatud KAS § 86⁵⁰ lõikes 8 sätestatud

volitusnormi rakendamiseks.

Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu krediidiasutuste kapitalinõuete ja kriisilahenduse

raamistikuga. Eelnõuga ei kehtestata EL-i õigusest sõltumatut uut kapitalinõuet, vaid

täpsustatakse riigisiseselt maksimaalselt jaotatava summa arvutamist volitusnormi piires.

2. Eelnõu eesmärk ja vajadus

KAS §-s 86⁵⁰ ettenähtud omakapitali jaotamise piirangud põhinevad CRD artiklites 141 ja 141b

ning BRRD artiklis 16a sätestatud maksimaalselt jaotatava summa (MDA – Maximum

Distributable Amount) põhimõttel või reeglil. Selle reegli laiem eesmärk on tugevdada

3 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111112025001

3

krediidiasutuste vastupanuvõimet ning vähendada riski, et kapitalipuudujäägis olev

krediidiasutus vähendab oma kapitali veelgi kasumi väljamaksmise kaudu.

Krediidiasutuse kapitalipuhvrite eesmärk on võimaldada krediidiasutusel katta kahjumeid ning

säilitada usaldusväärne kapitalipositsioon ka ebasoodsates oludes. Kui krediidiasutus ei täida

tema suhtes kohaldatavat puhvrinõuet, peab kasumi ja muude väljamaksete tegemise võimalus

olema piiratud viisil, mis vastab puhvri puudujäägi ulatusele.

Kuigi juba KAS ise näeb ette kohustuse piirata kasumi ja muude väljamaksete tegemist, ei

sätesta see üksikasjalikult, kuidas maksimaalselt jaotatav summa tuleb arvutada. Arvutuse

tegemisel tuleb arvesse võtta mitmeid tehnilisi komponente, sealhulgas kasumi koosseisu,

omavahendite ja kõlblike kohustuste kasutamist erinevate regulatiivsete nõuete täitmiseks,

kvartiilide piire ning juba tehtud väljamakseid.

Nagu eespool märgitud, ei kehtesta määrus krediidiasutustele uusi kapitalinõudeid ega

lisapiiranguid, vaid täpsustab üksnes seaduses sätestatud piirangu rakendamise korda. Seetõttu

on tegemist olemuselt tehnilise rakendusaktiga. Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa

ehk MDA määrab ülempiiri, mille ulatuses võib krediidiasutus teha KAS-is nimetatud

väljamakseid. Määruse eelnõus kasutatakse sama nelja kvartiili loogikat kolme erineva aluse

korral:

a) kombineeritud kapitalipuhvri nõude täitmata jätmine (MDA);

b) kombineeritud kapitalipuhvri nõude mittevastavus omavahendite ja kõlblike kohustuste

miinimumnõude kontekstis (M-MDA);

c) finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata jätmine (L-MDA).

Määruse eelnõu määrab kindlaks arvutuse aluseks oleva kasumi, kohaldatava teguri, puhvri

kvartiilide piirid ning juba tehtud väljamaksete arvestamise. Tegur sõltub sellest, millises puhvri

kvartiilis asuvad nõuete katmiseks kasutamata omavahendid või kõlblikud kohustused. Tegurid

on vastavalt 0; 0,2; 0,4 ja 0,6.

Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud kõigi kolme MDA nõude sisu ja erinevused.

Tabel 1. MDA nõuete sisu ja erinevused.

Nõue Kombineeritud puhvrinõude

täitmata jätmine (MDA)

Finantsvõimenduse määra

puhvrinõude täitmata jätmine (L-

MDA)

Kombineeritud puhver ei

vasta MREL-i nõudele (M-

MDA)

Õiguslik alus CRD artiklid 141 ja 141aCRD artiklid 141b ja 141cBRRD artikkel 16a

Kohaldumine

Eestis

Kohaldub kõigile Eestis

asutatud krediidiasutusele (8

panka)

Kohaldub otseselt vaid G-SII-dele

(Eestis otseselt selliseid emapanku

pole, jälgitakse grupi tasemel)

Kohaldub vaid süsteemselt

olulistele pankadele (O-SII),

kel on bail-in strateegia (6 panka)

Põhifookus

Tavapärane riskipõhine

järelevalve (prudential

supervision).

Tavapärane nn riskidest kaalumata

järelevalve

Panga kriisivalmidus ja

restruktureerimisvõime

Rikkumise

sisu

Krediidiasutus ei suuda täita

kombineeritud puhvri nõuet

Krediidiasutus ei suuda täita

finantsvõimenduse määra puhvri

Krediidiasutus täidab küll

tavalised kapitalinõuded, kuid tal

4

oma tavaliste riskipõhiste

nõuete peal (Pillar 1 + P2R).

nõuet oma finantsvõimenduse

miinimumi (3,0% LRE) peal.

puudub piisav kombineeritud

puhver MREL-nõude peal.

Vajalik

kapitali liik

Esimese taseme

põhiomavahendid (CET1)

Kogu esimese taseme omavahendid

(Tier 1 = CET1 + AT1)

Panga omavahendid ja

kõlblikud kohustused

Kohaldamise

viis

Automaatne. Seadusest tulenev kohene jaotuspiirang

Diskretsiooniline (osaliselt).

Kriisilahendusasutus hindab

olukorda enne rakendamist

Otsustaja FI / ECB (järelevalve) Kriisilahendusasutus: SRB/FI

Täiendav

täitmise aeg

(grace period)

Puudub (piirang jõustub ja kordaja M rakendub kohe) 9-kuuline täiendav täitmise aeg teatud tingimustel

3. Eelnõu sisu ja paragrahvide selgitused

Paragrahv 1. Määruse reguleerimisala

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse krediidiasutuse

maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord. Säte määratleb selgelt, et määrus

ei kehtesta uut kapitalinõuet ega uut väljamaksete liiki, vaid reguleerib seadusest tuleneva

jaotuspiirangu arvutamist.

Paragrahv 2. Määruse kohaldamine

Paragrahvi 2 kohaselt kohaldatakse määrust Eestis tegevusloa saanud krediidiasutustele, kes

tegutsevad nii konsolideerimata kui ka konsolideeritud alusel. Määrus hõlmab ka globaalse

süsteemselt olulise krediidiasutuse staatusega krediidiasutusi juhul, kui nende

kriisilahendusasutus on Finantsinspektsioon.

Konsolideerimata ja konsolideeritud alustel tegutsevatele krediidiasutustele kohaldamise

eristamine on vajalik, sest kapitali- ja puhvri nõudeid võidakse kohaldada eri usaldatavusnõuete

tasanditel. Arvutus tuleb teha sellel tasandil, millel asjaomase nõude rikkumine või

mittevastavus on tuvastatud.

Paragrahv 3. Maksimaalne jaotatav omakapitali summa

Siin §-s nähakse vastava arvutuse üldvalem. Sisuliselt on selles §-s sätestatud lähenemine sama,

mis oli juba varem kehtinud Eesti Panga presidendi määruse „Maksimaalselt jaotatava

omakapitali summa arvutamise kord“ § 3 lõikes 1.

Ehk maksimaalselt jaotatav summa saadakse, kui arvutuse aluseks olev kasum korrutatakse

vastava teguriga.

Üldvalem on seega järgmine:

maksimaalselt jaotatav summa = (vahekasum + aastakasum – arvestatavad maksud) × M

Tegur M väljendab piirangu n-ö rangust. Mida väiksem on nõude katmiseks kasutamata kapitali

või kõlblike kohustuste osakaal puhvri suhtes, seda väiksem osa kasumist võib olla jaotatav.

5

Kvartiil Puhvri täitmise

vahemik

Tegur M Jaotatav osa arvutuse aluseks olevast

kasumist

1. kvartiil 0% kuni 25% 0 0%

2. kvartiil üle 25% kuni 50% 0,2 kuni 20%

3. kvartiil üle 50% kuni 75% 0,4 kuni 40%

4. kvartiil üle 75% kuni alla 100% 0,6 kuni 60%

Paragrahv 4. Kasumite summa arvutamine

Selles §-s nähakse ette vastava kasumi summa välja arvutamine. Arvutuse aluseks olev

kasum (vastav kasumite summa) hõlmab pärast viimast kasumi jaotamise otsust või seaduses

nimetatud väljamakse tegemist või otsustamist teenitud vahekasumit ja aastakasumit, mida ei

ole CRR artikli 26 lõike 2 kohaselt arvatud esimese taseme põhiomavahendite hulka. Kasumist

arvatakse maha sellega kaasnevad maksud, mis kuuluksid tasumisele juhul, kui kasumit ei

jaotata ja see osa kasumist jääb krediidiasutuse käsutusse.

Eesti krediidiasutuste puhul tuleb arvestada avansilist tulumaksu, mis erineb tavalisest Eesti

äriühingute tulumaksusüsteemist. Krediidiasutused maksavad tulumaksu jooksvalt kasumilt,

sõltumata dividendide väljamaksmisest. Seega eeltoodu kohaselt peetakse Eesti kontekstis

silmas eeskätt just:

 krediidiasutuse avansilist tulumaksu (tulumaksuseaduse § 50² alusel);

 võimalikke välisriikides tasumisele kuuluvaid kasumimakse, kui need on asjakohased.

Paragrahv 5. Tegurid

Lõige 1 käsitleb MDA arvutamist kombineeritud kapitalipuhvri nõude täitmata jätmisel.

Kvartiili määramisel võetakse arvesse esimese taseme põhiomavahendeid, mida ei kasutata

CRR artikli 92 lõike 1 punktides a–c sätestatud omavahendite nõuete ega muude riskide kui

ülemäärase finantsvõimenduse riski katmiseks kehtestatud täiendava omavahendite nõude

täitmiseks. Allesjäävat kapitali võrreldakse kombineeritud puhvri nõudega.

Lõikes 1 sätestatu on sisuliselt üsna identne varem kehtinud Eesti Panga presidendi määruse

„Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord“ § 3 lõikega 4.

Lõige 2 käsitleb M-MDA arvutamist juhul, kui krediidiasutus täidab tavapärase kapitalipuhvri

nõude, kuid kombineeritud puhver ei ole nõutud ulatuses täidetud omavahendite ja

kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL-i) suhtes. Kvartiili määramisel võetakse

arvesse vahendeid, mida ei kasutata CRR artiklis 92a ning finantskriisi ennetamise ja

lahendamise seaduses sätestatud nõuete katmiseks. M-MDA rakendamisel tuleb arvestada

kriisilahendusasutusele seadusega jäetud kaalutlusruumi ja võimalikke täiendavaid tähtaegu.

Lõige 3 käsitleb L-MDA arvutamist finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmata

jätmisel. Kvartiili määramisel võetakse arvesse esimese taseme omavahendeid, mida ei kasutata

CRR artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud finantsvõimenduse määra miinimumnõude ega

ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendava omavahendite nõude

katmiseks. Allesjäävat kapitali võrreldakse finantsvõimenduse määra puhvri nõudega, lähtudes

CRR-is sätestatud finantsvõimenduse määra riskipositsioonist.

6

Lõiked 4 ja 5 sätestavad kvartiilide alam- ja ülempiiri arvutamise. Kombineeritud

kapitalipuhvri korral arvutatakse piirid kombineeritud puhvri nõudest ning finantsvõimenduse

määra puhvri korral vastavast finantsvõimenduse määra puhvri nõudest. Qₙ tähistab vastava

kvartiili järjekorranumbrit.

kvartiili alampiir = puhvri nõue / 4 × (Qₙ – 1)

kvartiili ülempiir = puhvri nõue / 4 × Qₙ

Piirväärtuste ühetaoliseks kohaldamiseks tuleb määratleda, millisesse kvartiili kuulub täpselt

25%, 50% või 75% tasemele jääv näitaja.

Sisuliselt on lõikes 5 ettenähtud metoodika sama, mis oli juba varem kehtinud Eesti Panga

presidendi määruse „Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord“ § 3 lõikes

5.

Paragrahv 6. Maksimaalselt jaotatava summa vähendamine

Antud §-ga välditakse seadusega lubatud jaotussumma n-ö kunstlikku suurenemist olukorras,

kus krediidiasutus on pärast nõude rikkumise ilmnemist, kuid enne arvutuse

Finantsinspektsioonile esitamist juba teinud seaduses nimetatud väljamakseid. Sellisel juhul

vähendatakse arvutatud maksimaalset jaotatavat summat tehtud väljamaksete võrra.

Sama põhimõte oli sätestatud ka varem kehtinud Eesti Panga presidendi määruse

„Maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord“ § 3 lõikes 2.

Paragrahv 7. Määruse rakendamine

§ 7 kohaselt peavad krediidiasutused viima oma dokumendid ja tegevuse määruse nõuetega

vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2026. Rakendussäte annab krediidiasutustele aja

arvutusmetoodika, sisemiste protseduuride, aruandluse ja infosüsteemide kohandamiseks.

4. Euroopa Liidu õigus

Järgnevas tabelis kirjeldatakse eelnõu kooskõla direktiivi vastavate normidega.

Tabel 2. Eelnõu vastavus EL õigusele

EL õigusakt Määruse eelnõu

CRD artikkel 141, lõiked 4–6 § 3, § 4, § 5 lg 1 ja 4, § 6

CRD artikkel 141b, lõiked 4–6 § 3, § 4, § 5 lg 3 ja 5, § 6

BRRD2 artikkel 16a, lõiked 4–6 § 3, § 4, § 5 lg 2 ja 4, § 6

5. Määruse mõjud

5.1. Mõju krediidiasutustele

Võrreldes seni kehtinud Eesti Panga presidendi määrusega, ei muuda rahandusministri määrus

selle kohaldamisala. Ehk määrus mõjutab jätkuvalt Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusi,

kelle suhtes tuvastatakse asjaomase puhvri nõude täitmata jätmine või seaduses kirjeldatud

mittevastavus. Tavapärases olukorras, kus krediidiasutus täidab kõik talle kohalduvad nõuded,

ei piira määrus kasumi jaotamist.

7

Nõude rikkumise korral peab krediidiasutus arvutama maksimaalselt jaotatava summa,

dokumenteerima kasutatud lähteandmed ja esitama arvutuse pädevale asutusele seaduses

sätestatud korras. Võimalik kohanemisvajadus puudutab eelkõige sisemisi kapitali planeerimise

protsesse, juhtimisaruandlust, dividendipoliitikat ning arvutust toetavaid IT-lahendusi.

Halduskoormus on eeldatavalt üsna vähene, sest arvutuses kasutatakse andmeid, mida

krediidiasutused vajavad juba kapitali-, puhvri-, finantsvõimenduse ja kriisilahendusnõuete

täitmise jälgimiseks. Täpne kulu sõltub krediidiasutuse olemasolevate protsesside

automatiseerituse tasemest ning seda ei ole eelnõu koostamise käigus rahaliselt hinnatud.

Mõju krediidiasutuste konkurentsile on eeldatavasti neutraalne, sest samas olukorras olevatele

krediidiasutustele kohaldatakse ühetaolist arvutusmetoodikat. Konkreetne mõju krediidiasutuse

omanikele ja investoritele võib väljenduda dividendide või muude seaduses nimetatud

väljamaksete ajutises piiramises. Aga nagu eespool juba rõhutatud, siis need nn piiramise

reeglid kehtivad juba täna ja selles osas tegelikult midagi uut ette ei nähta.

5.2. Mõju Finantsinspektsioonile

Finantsinspektsioon peab kontrollima krediidiasutuse esitatud arvutuse vastavust seadusele ja

määrusele ning hindama arvutuse lähteandmete õigsust. Ühtne metoodika lihtsustab

järelevalvepraktika ühtlustamist. M-MDA puhul tuleb eristada automaatsest jaotuspiirangust

kriisilahendusasutusele seadusega antud otsustusruumi.

Eelnõu ei loo uut järelevalvepädevust. Mõju töökoormusele tekib eeskätt juhul, kui mõni

krediidiasutus satub puhvri nõude rikkumise olukorda. Selliste juhtumite sagedust ei ole

seletuskirja koostamise ajal võimalik usaldusväärselt prognoosida.

5.3. Muud mõjud

Laiemalt toetab määrus finantsstabiilsust, sest see piirab kapitali väljavoolu olukorras, kus

krediidiasutuse puhver on ebapiisav. Astmeline süsteem võimaldab siduda jaotuspiirangu

puhvri puudujäägi ulatusega ning toetab kapitalipositsiooni taastamist.

Eelnõu rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori ettevõtjatele ning töökoormus

avalikule sektorile ei muutu. Määruse muutmine ei ole seotud kohalike omavalitsustega ning

seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi

julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut.

Eelnõul ei ole tuvastatud otsest olulist sotsiaalset, regionaalset ega keskkonnamõju.

Eelnõu ei sisalda isikuandmete töötlemist puudutavaid sätteid ega muuda andmekaitsenõudeid.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud

Krediidiasutused peavad vajaduse korral ajakohastama sisemisi eeskirju, arvutusmudeleid,

juhtimisaruandlust ja infosüsteeme. Finantsinspektsioonil võib olla vaja ajakohastada

järelevalvejuhiseid või sisemisi kontrolliprotseduure. Riigile ei ole ette näha otseseid tulusid.

Eelnõu rakendamisega seotud kulusid ei ole rahaliselt kvantifitseeritud. Eeldatavalt kaetakse

võimalikud kulud krediidiasutuste ja Finantsinspektsiooni olemasolevate ressursside arvelt.

8

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, aga antakse teatud rakendusaeg vastavate nõuete kooskõlla

viimiseks. See kohustab krediidiasutusi viima oma dokumendid ja tegevuse määruse nõuetega

vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2026. See peaks olema krediidiasutustele piisav aeg

sisemiste protsesside kohandamiseks.

8. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu on juba läbinud ühe kooskõlastusringi. Kuna eelnõu on Eesti Panga ja

Finantsinspektsiooni märkuste põhjal täiendatud, esitatakse see uuesti kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse andmiseks Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale

ja Eesti Pangaliidule.

Kooskõlastamisel esitatud märkused ja nende arvestamine kajastatakse seletuskirja lisas

kooskõlastustabelina.

9

LISA 1. RAKENDUSLIKUD NÄITED

Alljärgnevad näited illustreerivad eelnõu arvutusloogikat. Näited ei asenda määruse teksti ja neis

kasutatud arvud on hüpoteetilised.

1. Näide maksimaalselt jaotatava summa kohta kombineeritud puhvrinõude täitmata jätmise

korral (MDA)

Samm 1: Arvutatakse krediidiasutuse nn vaba esimese taseme põhiomavahendid (CET1)

Kõigepealt vaadatakse, kui palju on krediidiasutusel sellist CET1 kapitali, mis ei ole juba ära kulunud

muude miinimumnõuete täitmiseks.

1. Võetakse krediidiasutuse kogu CET1 kapital.

2. Lahutatakse maha esimese samba (Pillar 1) miinimumnõue (4,5% riskiga kaalutud varadest ehk

RWA-st).

3. Lahutatakse maha teise samba (Pillar 2) täiendav CET1 nõue (P2R).

 Tulemus = CET1 kapital, mis jääb üle kombineeritud puhvri nõude (combined buffer

requirement – CBR) täitmiseks.

Samm 2: Määratakse kindlaks kvartiil (Tegur M)

CBR jagatakse neljaga, et leida kvartiili suurus. Seejärel vaadatakse, millisesse kvartiili paigutub

sammus 1 leitud nn ülejääv kapital.

Kui krediidiasutuse vaba CET1

kapital on...

...siis täidetud

kvartiil on:

faktor M

on:

krediidiasutus tohib kasumist

jaotada:

0% kuni 25% puhvri nõudest 1. kvartiil 0 0% (kasumi jaotamine on

täielikult keelatud)

>25% kuni 50% puhvri nõudest 2. kvartiil 0,2 maksimaalselt 20% kasumist

>50% kuni 75% puhvri nõudest 3. kvartiil 0,4 maksimaalselt 40% kasumist

>75% kuni <100% puhvri nõudest 4. kvartiil 0,6 maksimaalselt 60% kasumist

≥ 100% (puhver on n-ö täis) puhvri nõuet pole

rikutud

piirang

puudub

100%

Samm 3: MDA lõplik arvutamine (valem)

MDA = krediidiasutuse kasum (vahekasum + aastakasum) × M

Hüpoteetiline näide (matemaatiline arvutuskäik)

Krediidiasutuse X andmed:

 Riskiga kaalutud varad (RWA): 100 000 000 €

 CET1 kapital: 8 800 000 €

 Kasum (vahekasum + aastakasum): 5 000 000 €

Nõuded krediidiasutusele X:

 Pillar 1 miinimum (CET1): 4,5%

 Pillar 2 (P2R CET1 osa): 1,5%

 Kombineeritud puhvri nõue (CBR): 4,5%

Arvutuskäik:

10

1. Arvutatakse miinimumnõue: 4,5% + 1,5% = 6,0%. Eurodes: 100 000 000 eurot × 6,0% = 6

000 000 eurot.

2. Arvutatakse CBR vajadus (eurodes): 100 000 000 x 4,5% = 4 500 000 eurot

3. Leitakse vaba CET1-kapital (eurodes): 8 800 000 – 6 000 000 = 2 800 000 eurot.

4. Võrreldakse vaba kapitali CBR nõudega: 2 800 000 : 4 500 0000 = 62,22%

5. Määratakse kvartiili ja teguri M: kuna 62,22% jääb vahemikku 50% kuni 75%, asub

krediidiasutus 3. kvartiilis. Ehk tegur M = 0,4

6. Arvutatakse MDA: 5 000 000 eurot x 0,4 = 2 000 000

Tulemus: Omakapitali saab selle kohaselt jaotada 2 000 000 euro ulatuses (arvestamata L-MDA-st ja

M-MDA-st tulenevaid nõudeid).

2. Näide maksimaalselt jaotatava summa kohta, kui krediidiasutus täidab CBR-i, kuid see ei vasta

MREL-i kohasele CBR-le (M-MDA)

Samm 1: Arvutatakse krediidiasutuse nn vaba MREL-i kõlblik kapital ja kohustused

Kõigepealt vaadatakse, kui palju on krediidiasutusel selliseid vahendeid (omavahendid + kõlblikud

kohustused), mis jäävad üle pärast panga MREL-miinimumnõude täitmist.

1. Võetakse panga kogu MREL-kõlblike vahendite hulk.

2. Lahutatakse maha panga MREL-nõue (% RWA-st).

 Tulemus = MREL-vahendid, mis jäävad üle kombineeritud puhvri nõude (CBR) täitmiseks

MREL-i kontekstis.

Samm 2: Määratakse kindlaks kvartiil (Tegur M)

Kombineeritud puhvri nõue (CBR) jagatakse neljaga, et leida kvartiili suurus. Seejärel vaadatakse,

millisesse kvartiili sammus 1 leitud "üle jääv" MREL-kapital paigutub. Tabeli loogika ja piirangud on

identsed esimese näite põhitabeliga, seepärast seda siin uuesti ei esitata.

Samm 3: M-MDA lõplik arvutamine

M-MDA = krediidiasutuse kasum (vahekasum + aastakasum) x M

Hüpoteetiline näide (matemaatiline arvutuskäik)

Krediidiasutuse X andmed (MREL-i vaates):

 riskiga kaalutud varad (RWA): 100 000 000 € (sama mis näites 1)

 omavahendid ja kõlblikud kohustused: 23 100 000 € (sisaldab näites 1 toodud kapitali ja lisaks

panga emiteeritud MREL-võlakirju)

 kasum: 5 000 000 € (sama mis näites 1)

Krediidiasutuse X:

 MREL-RWA miinimumnõue: 22,0% RWA-st

 CBR: 4,5% RWA-st (sama mis näites 1)

Arvutuskäik:

1. Arvutatakse MREL miinimumnõue: 100 000 000 eurot x 22,0% = 22 000 000 eurot

2. Arvutatakse CBR vajadus: 100 000 000 eurot x 4,5% = 4 500 000 eurot

3. Leitakse nn vaba MREL-kapital: 23 100 000 eurot - 22 000 000 eurot = 1 100 000 eurot

11

4. Võrreldakse vaba MREL-kapitali CBR nõudega: 1 100 000 eurot : 4 500 000 euroga =

24,44%

5. Määratakse kvartiili ja teguri M: kuna tulemus on 24,44% ehk jääb vahemikku 0% kuni 25%,

kuulub pank 1. kvartiili. Ehk tegur M = 0

6. Arvutatakse M-MDA: 5 000 000 eurot x 0 = 0 eurot

Tulemus: Kuna krediidiasutus X täidab MREL-nõude ülesest kohustuslikust puhvrist vaid 24,44%, on

tulemus järgmine:

 krediidiasutuse X riski-põhine MDA lubaks jaotada 2 000 000 € (kuna asub 3. kvartiilis), kuid

kuna krediidiasutuse X MREL-põhine M-MDA on 0 eurot (kuna asub 1. kvartiilis), siis on M-

MDA antud juhul lõplik nõue;

 eeltoodu tähendab, et igasugune kasumi jaotamine krediidiasutuse jaoks keelatud, sest

krediidiasutus ei oma piisavalt MREL-kõlblikke instrumente vastava kriisilahenduse puhvri

katmiseks.

3. Näide maksimaalselt jaotatava summa kohta finantsvõimenduse määra puhvri nõude mitte-

täitmisel (L-MDA)

Samm 1: Arvutatakse krediidiasutuse nn vaba esimese taseme kõikide omavahendite (Tier 1 ehk

CET1 + AT1) suurus

Kõigepealt vaadatakse, kui palju on krediidiasutusel sellist Tier 1 kapitali, mis ei ole juba ära kulunud

finantsvõimenduse määra miinimumnõude täitmiseks.

1. Võetakse panga kogu Tier 1 kapital.

2. Lahutatakse maha finantsvõimenduse määra miinimumnõue (3,0% koguvõimenduse

riskipositsioonidest ehk LRE-st – leverage ratio exposure).

 Tulemus = Tier 1 kapital, mis jääb üle finantsvõimenduse määra puhvri nõude täitmiseks.

Samm 2: Määratakse kindlaks kvartiil (Tegur M)

Finantsvõimenduse määra puhvri nõue jagatakse neljaga, et leida kvartiili suurus. Seejärel vaadatakse,

millisesse kvartiili sammus 1 leitud nn "üle jääv" kapital paigutub. Tabeli loogika ja piirangud on

identsed eelmise näite sammu 2 tabeliga, seepärast seda siin uuesti ei esitata.

Samm 3: L-MDA lõplik arvutamine (valem)

L-MDA = krediidiasutuse kasum (vahekasum + aastakasum) x M

Hüpoteetiline näide (matemaatiline arvutuskäik)

Pank Y (G-SII) andmed:

 Koguvõimenduse ekspositsioon (LRE): 1 000 000 000 €

 Tier 1 kapital: 31 500 000 €

 Kasum: 5 000 000 € (sama kasum, mis näites 1)

Nõuded Pangale Y:

 Finantsvõimenduse miinimumnõue: 3,0% LRE-st

 G-SII finantsvõimenduse määra puhvri nõue: 4,5% LRE-st (Sünkroniseeritud CBR protsendiga)

Arvutuskäik: 1. Arvutatakse miinimumnõue: 1 000 000 000 eurot × 3,0% = 30 000 000 eurot

2. Arvutatakse finantsvõimenduse puhvri vajadus: 1 000 000 000 eurot x 4,5% = 45 000 000

eurot

12

3. Leitakse nn vaba Tier 1 kapital: 31 500 000 eurot – 30 000 000 eurot = 1 500 000 eurot

4. Võrreldakse vaba kapitali puhvri nõudega: 1 500 000 eurot : 45 000 000 eurot = 33,33%

5. Määratakse kvartiili ja teguri M: kuna 33,33% jääb vahemikku 25% kuni 50%, asub pank 2.

kvartiilis. Ehk tegur M = 0,2.

6. Arvutatakse L-MDA: 5 000 000 eurot x 0,2 = 1 000 000 eurot

Tulemus: Kuna finantsvõimenduse näitaja langes madalamasse kvartiili, on L-MDA lõppsumma 1 000

000 eurot ja juhul, kui see on madalam kui MDA tulemus, siis tuleb omakapitali jaotamisel lähtuda L-

MDA lõppsummast.

13

LISA 2. MÄRKUSTE TABEL

Märkuse esitaja Arvestatud/

mitte-

arvestatud

RaM kommentaarid

Eesti Pank

Kuna Eesti Panga presidendi 9. juuli 2014. aasta määrus nr 13 „Maksimaalselt

jaotatava omakapitali summa arvutamise kord“ muutub 1. jaanuarist 2026

kehtetuks, on tähtis, et tulevane rahandusministri määrus kataks korrektselt kogu

määruse seadustest tuleneva reguleerimisala. Palume eelnõu üle vaadata ja

tagada, et määruses oleks arvestatud nii krediidiasutuste seaduses (KAS) kui ka

finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses (FELS) sätestatud nõudeid.

Arvestatud Määruse reguleerimisala on

vastavalt täiendatud.

KASi § 86.50 lõige 1 sätestab krediidiasutuse kohustuse arvutada maksimaalne

väljamakstav summa juhul, kui kombineeritud kapitalipuhvri nõue või

finantsvõimenduse määra puhvri nõue on täitmata. Lisaks peab määrus arvesse

võtma FELSis toodud nõudeid. Seega peavad maksimaalse jaotatava omakapitali

summa arvutamise kohustus (eelnõu § 3 lõige 2) ning summa arvutamiseks

määratava teguri leidmise alused (eelnõu § 3 lõige 4) kohaselt käsitlema kõigi

kolme nõudeliigi – kombineeritud puhvri nõue, finantsvõimenduse määra puhvri

nõue ja kriisilahenduse nõuded – täitmata jätmist vastavalt kapitalinõuete

direktiivi (CRD) artiklitele 141 ja 141b ning kriisilahendusdirektiivi (BRRD)

artiklile 16a.

Arvestatud Vastavaid ettepanekuid on

arvestatud.

Regulatsiooni keerukuse tõttu peame oluliseks, et määruse seletuskirjas oleks

põhjalikult lahti kirjutatud või vajaduse korral konkreetsete näidetega selgitatud,

milliste nõuete täitmata jätmist maksimaalselt jaotatava omakapitali summa

arvutamise kord puudutab ning milliseid nõudeid summa arvutamisel tuleb

arvestada.

Arvestatud Näited on esitatus

seletuskirja lisas 1.

Finantsinspektsioon

Esitatud eelnõu § 1 kohaselt kehtestatakse määruse alusel krediidiasutustele

maksimaalselt jaotatava omakapitali summa arvutamise kord. Esitatud eelnõus

sätestatud maksimaalse arvutamise kord hõlmab samas vaid direktiivi

2014/59/EL artiklis 16a sätestatud kriteeriumeid. Sellest tulenevalt võib määruse

regulatsiooni järgides tekkida segadus, kuidas suhestub eelnõus toodud

regulatsioon KAS §-s 86.50 sätestatud teiste oluliste kriteeriumitega, mida tuleb

jaotatava omakapitali piirangu arvutamisel arvestada.

Arvestatud Eelnõud on vastavalt

täiendatud.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Finantsinspektsioon

Meie 28.10.2026 nr 1.1-10.1/5386-4

Maksimaalselt jaotatava omakapitali

summa arvutamise kord

Esitame teile uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks määruse eelnõu, millega

nähakse krediidiasutuste seaduse § 8650 lõike 8 alusel ette maksimaalselt jaotatava omakapitali

summa arvutamise kord.

Palume teie seisukohta hiljemalt 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

Thomas Auväärt 611 3633

[email protected]

Lisaadressaadid: Justiits- ja Digiministeerium

Eesti Pangaliit MTÜ

FinanceEstonia MTÜ

Eesti Pank

2