EELNÕU
25.09.2026


Muuseumiseaduse muutmise seadus

§ 1. Muuseumiseaduse muutmine
Muuseumiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolev seadus sätestab muuseumi mõiste, muuseumikogu korralduse, muuseumi tegevuse ja rahastamise alused ning museaali kindlustamise ja rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise tingimused.“;
2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seadusega luuakse avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Rahva Muuseum, kes täidab käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.“;
3) paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Rahva Muuseumile, riigimuuseumile ja riigi sihtasutuse muuseumile. Muule avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see on sätestatud käesolevas seaduses.“;
4) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „vabatahtlikult liitunud“ sõnaga „muul“;
5) paragrahvi 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata muuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub muuseumi asutaja kehtestatud korras, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“;
6) seadust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses:
„11. peatükk
Eesti Rahva Muuseum
§ 41. Eesti Rahva Muuseumi õiguslik seisund
(1) Eesti Rahva Muuseum on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes rahvusmuuseumina tegutseb käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel.
(2) Eesti Rahva Muuseumil on põhikiri.
(3) Põhikirjas sätestatakse vähemalt:
1) vara kasutamise ja käsutamise kord;
2) juhatuse liikmetega lepingu sõlmimise ja nende tasustamise kord;
3) toimingud, mille tegemiseks on juhatusel vajalik nõukogu eelnev kirjalik nõusolek;
4) nõukogu ja juhatuse koosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise ning otsuste vastuvõtmise kord;
5) muud seaduses sätestatud või muuseumi tegevuseks vajalikud küsimused.
§ 42. Eesti Rahva Muuseumi eesmärk ja ülesanded
(1) Eesti Rahva Muuseumi eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri säilimist, arengut ja mitmekülgset mõtestamist, jäädvustada Eesti ühiskonna ajaloolist kogemust ja kultuurilist mitmekesisust ning edendada kultuuripärandi uurimist, kättesaadavust ja kasutamist, ühiskondlikku sidusust ja kultuurilist heaolu.
(2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab Eesti Rahva Muuseum järgmisi ülesandeid:
1) Eesti kultuuri ja ühiskonna ning soome-ugri rahvastega seotud kultuuripärandi kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine;
2) muuseumi kogudest ja tegevusvaldkonnast lähtuv teadus- ja arendustegevus, sealhulgas museoloogia ja etnoloogia erialal, ning selle tulemuste rakendamine ja vahendamine, teadmussiire ja muuseumivaldkonna metoodiline nõustamine;
3) riigile kuuluvatele muuseumikogudele keskse hoiustamis-, konserveerimis- ja digiteerimisteenuse osutamine.
§ 43. Eesti Rahva Muuseumi juhtimine
Eesti Rahva Muuseumi juhivad nõukogu ja juhatus.
§ 44. Nõukogu
(1) Nõukogu on Eesti Rahva Muuseumi juhtorgan, kes vastutab muuseumi pikaajalise ja kestliku arengu eest ning korraldab muuseumi juhtimist ja teeb järelevalvet selle tegevuse üle.
(2) Nõukogu koosneb viiest liikmest, kellest:
1) ühe nimetavad ühiselt nende muuseumivaldkonna üleriigiliste esindusorganisatsioonide juhatused, kelle põhikirjaline tegevus hõlmab muuseumide valdkonda tervikuna;
2) ühe nimetab Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus;
3) kolm nimetab valdkonna eest vastutav minister pärast käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud liikmete nimetamist, lähtudes vajadusest tagada nõukogus muuseumivaldkonna, teadus-, juhtimis-, majandus- ja õigusalased pädevused.
(3) Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel puudub huvide konflikt Eesti Rahva Muuseumi nõukogu liikme kohustuste ja erahuvide vahel ning kellel on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Nõukogu liikme seaduse nõuetele vastavuse eest vastutab tema nimetaja.
(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
(5) Nõukogu liikme volituste tähtaeg on neli aastat ning sama isikut ei saa nõukogu liikmeks nimetada rohkem kui kaks korda järjest.
(6) Nõukogu liikme nimetajad võivad enda nimetatud liikme mõjuval põhjusel enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.
(7) Nõukogu liikme tagasikutsumisel, omal soovil tagasiastumisel või surma tõttu väljalangemisel nimetatakse tema asemele viivitamata uus nõukogu liige.
(8) Nõukogu liikme tasu on 0,3-kordses Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras ühes kuus ja nõukogu esimehe tasu on 0,5-kordses Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääras ühes kuus.
(9) Nõukogu liikmele, kes nõukogu otsuste vastuvõtmisel ei osalenud, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Kui samal kuul toimub mitu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Isikule tasu maksmata jätmise korralduse teeb nõukogu esimees või tema puudumisel koosoleku juhataja.
§ 45. Nõukogu pädevus
Nõukogu:
1) võtab vastu põhikirja;
2) võtab vastu arengukava ja määrab aasta tegevuseesmärgid;
3) võtab vastu finantsplaani vastavalt riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele;
4) võtab vastu eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis, ning kontrollib eelarve täitmist;
5) kinnitab majandusaasta aruande;
6) nimetab ja kutsub tagasi juhatuse liikmed, määrab neile makstava tasu suuruse ja maksmise korra;
7) otsustab kinnisvara omandamise, võõrandamise, piiratud asjaõigusega koormamise ja laenu võtmise;
8) otsustab Eesti Rahva Muuseumi eesmärgi täitmiseks vajaliku eraõigusliku juriidilise isiku asutamise, mittetulundusühingu ja rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks astumise;
9) annab juhatusele nõusoleku igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks;
10) täidab teisi seaduses või põhikirjas sätestatud ülesandeid.
§ 46. Juhatus
(1) Juhatus juhib ja esindab Eesti Rahva Muuseumi ning annab aru nõukogule.
(2) Juhatus koosneb ühest kuni viiest liikmest. Juhatuse tegevust korraldab juhatuse esimees, sealhulgas määrab kindlaks juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad.
(3) Juhatuse esimehel on õigus esindada Eesti Rahva Muuseumi kõikide tehingute tegemisel. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus ning juhatuse liikmete esindusõiguse piirangute seadmine sätestatakse põhikirjas.
(4) Nõukogu nimetab juhatuse liikmed ja sõlmib iga juhatuse liikmega juhatuse liikme lepingu.
(5) Juhatuse esimehe nimetamiseks korraldab nõukogu avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise kord sätestatakse põhikirjas. Teised juhatuse liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.
(6) Juhatus nimetatakse kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord.
(7) Enne juhatuse liikme volituste tähtaja lõppu võib nõukogu juhatuse liikme tagasi kutsuda mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus oma ülesandeid täita. Juhatuse esimehe tagasikutsumisel või muul mõjuval põhjusel, kui juhatuse esimeest ei ole võimalik avaliku konkursi korras nimetada, määrab nõukogu juhatuse esimehe kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.
§ 47. Juhatuse pädevus
(1) Juhatus täidab Eesti Rahva Muuseumi juhtimisel talle käesoleva seaduse, põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Juhatus vastutab eelarve täitmise ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Juhatus valmistab ette Eesti Rahva Muuseumi arengukava, finantsplaani ja eelarve ning esitab need nõukogule vastu võtmiseks.
§ 48. Eesti Rahva Muuseumi vara
(1) Eesti Rahva Muuseum on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses, Eesti Rahva Muuseumi põhikirjas ja muudes õigusaktides sätestatud korras, tagades vara eesmärgipärase, otstarbeka, säästliku ja heaperemeheliku valitsemise.
(2) Eesti Rahva Muuseumi vara moodustavad:
1) riigieelarvelised toetused;
2) põhitegevusest ja muust majandustegevusest saadav tulu;
3) omandatud kinnis- ja vallasvara;
4) varalised kingitused, annetused ja pärandused;
5) vara paigutamisest saadav tulu;
6) muudest laekumistest saadav tulu.
(3) Vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel kehtivad järgmised piirangud:
1) omatuluna teenitud, kingitustest, annetustest või pärandustest saadud rahalisi vahendeid võib paigutada hoiustesse või finantsvaradesse, sealhulgas väärtpaberitesse, nõukogu otsusel ja selles määratud tingimustel;
2) oma varaga teise isiku kohustuste tagamine ja laenu andmine ei ole lubatud;
3) rahalisi annetusi või stipendiume võib anda põhikirjas sätestatud alustel ja korras, lähtudes Eesti Rahva Muuseumi eesmärgist ning ülesannetest.
§ 49. Rahastamine ja halduslepingu sõlmimine

(1) Eesti Rahva Muuseumi tegevust rahastatakse riigieelarvelisest tegevustoetusest, põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamisest, vara müügist, sihtotstarbelistest toetustest ja muudest allikatest saadud vahenditest.
(2) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Eesti Rahva Muuseumiga halduslepingu, milles lepitakse kokku käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktides 1 ja 3 sätestatud ülesannetest ning riigi vajadustest tulenevad kohustused ja nende täitmise toetamise põhimõtted, sealhulgas käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 3 sätestatud ülesande maht ja kvaliteedinõuded, ning aruandluse kord.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel sõlmitav haldusleping hõlmab ka käesoleva seaduse §-s 9 muuseumikogu kasutamise kohta sätestatut ning Eesti Rahva Muuseumiga ei sõlmita eraldi riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise lepingut.
(4) Halduslepingu lisana sõlmitakse Eesti Rahva Muuseumile toetuste eraldamiseks igal kalendriaastal rahastuskokkulepe.
(5) Valdkonna eest vastutav minister peab Eesti Rahva Muuseumiga halduslepingu ja rahastuskokkuleppe üle läbirääkimisi, juhindudes riigi strateegilistest eesmärkidest ning võttes arvesse Eesti Rahva Muuseumi eesmärke ja ülesandeid, teiste riigile kuuluvaid muuseumikogusid kasutavate muuseumide vajadusi ning muuseumide toetamiseks riigieelarves ettenähtud vahendeid.
(6) Käesoleva seaduse § 42 lõike 2 punktis 2 sätestatud ülesande täitmiseks määratakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel.“;
7) paragrahvi 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Muuseumide andmekoguga liitunud muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kogumispõhimõtted kinnitab muuseumi juht, muu avalik-õigusliku isiku muuseumi asutaja määratud isik või otsustuskogu, arvestades muu hulgas Muinsuskaitseameti seisukohta. Muuseum avaldab kogumispõhimõtted oma veebilehel.“;

8) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigile kuuluva muuseumikogu või selle alakogu (edaspidi käesolevas paragrahvis kogu) võib anda Eesti Rahva Muuseumile, riigi sihtasutuse muuseumile, muule avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile tasuta kasutamiseks halduslepingu alusel juhul, kui tema tegevus vastab käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatule.“;
9) paragrahvi 9 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Halduslepingus nähakse ette kogu kasutamise tingimused, sealhulgas säilitamise, uurimise, täiendamise ja üldsusele vahendamise tingimused, ning nimetatud tegevuste rahastamise alused, kogu kasutamise tähtaeg, kui kogu antakse kasutamiseks tähtajaliselt, ning halduslepingu lõpetamise ja kogu tagasinõudmise alused.“;
10) paragrahvi 12 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Muu avalik-õigusliku isiku muuseumi, munitsipaalmuuseumi või riigieelarvest tegevuse lõpetamisele eelnenud kümne aasta jooksul vähemalt ühel korral tegevustoetust saanud eramuuseumi tegevuse lõpetamisel on museaali tasuta võõrandamise korral muuseumikogu omanik kohustatud seda esmalt pakkuma riigile ning pärast riigi loobumist võib ta selle võõrandada muule isikule.“;
11) paragrahvi 15 lõike 6 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Muul avalik-õigusliku isiku muuseumil, munitsipaalmuuseumil ja eramuuseumil on õigus muuseumide andmekoguga liituda, esitades selleks taotluse Muinsuskaitseametile.“;
12) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigi sihtasutuse muuseumile määratakse riigieelarvest tegevustoetus muuseumi põhikirjaliste eesmärkide, sihtasutuse asutaja või asutajate sõnastatud ootuste ning käesoleva seaduse § 9 alusel sõlmitud halduslepingus ettenähtud ülesannete täitmiseks asutajaõigusi teostava ministeeriumi kaudu.“;
13) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Muule avalik-õigusliku isiku muuseumile, munitsipaalmuuseumile ja eramuuseumile võib määrata riigieelarvest tegevustoetuse muuseumivaldkonna mitmekesisuse või muuseumiteenuste piirkondliku kättesaadavuse tagamiseks või seadusest tuleneva ülesande täitmiseks rahvusliku kultuuripärandi säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel.“;
14) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Haldusjärelevalvet Eesti Rahva Muuseumi käesolevas seaduses sätestatud ülesannete ja nõuete, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud ulatuses, ning käesoleva seaduse § 49 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise ja rahastuskokkuleppe alusel antud toetuse kasutamise üle teeb Kultuuriministeerium.“;
15) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Olulise kunsti- või ajalooväärtusega asja või sellistest asjadest koosneva näitusekomplekti (edaspidi näitus) ajutise eksponeerimise kavandamisel võivad riigimuuseum, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum ja riigi asutatud sihtasutusena tegutsev näituseasutus, kes korraldab põhitegevusena regulaarse programmi alusel kunstinäitusi (edaspidi näituseasutus), taotleda riigilt näituse omanikule tekkinud otsese varalise kahju (edaspidi kahju) katmiseks hüvitise (edaspidi näituse kahjuhüvitis) maksmise tagamist käesolevas peatükis sätestatud tingimustel.“;
16) paragrahvi 25 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) välisriigi asutuse või isiku näitus, mida eksponeeritakse Eestis riigimuuseumis, riigi asutatud sihtasutusena tegutsevas muuseumis, näituseasutuses või Eesti Rahva Muuseumis (edaspidi sissetulev näitus);“;
17) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Näituse kahjuhüvitise tagamist võivad taotleda riigimuuseum, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum ja näituseasutus, kes esitab dokumendid, mis tõendavad, et näituse vedaja ja eksponeerija töökorraldus ning eksponeerimisruum või -hoone tagavad näituse säilimise ning vastavad näituse eksponeerimise eesmärgil kasutamiseks andja esitatud tingimustele.“;
18) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) väljamineva näituse korral alates hetkest, kui näitus antakse Eestis üle vedajale, kuni hetkeni, kui vedaja annab Eestisse tagastatava näituse üle selle omanikule;“;
19) seadust täiendatakse §-dega 322 ja 323 järgmises sõnastuses:
„§ 322. Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseumi tegevuse lõpetamine ja tegevuse lõpetamisega seotud üleminekusätted 
(1) Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum tegevus lõpetatakse 2028. aasta 1. jaanuaril.
(2) Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum direktor loetakse 2027. aasta 1. aprillist nimetatuks Eesti Rahva Muuseumi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku juhatuse esimeheks kuni tema kui riigiasutuse direktoriga sõlmitud töölepingus sätestatud tähtaja saabumiseni. Juhatuse liikme tasu makstakse 1. jaanuarist 2028.
(3) Riigivara, mis 2027. aasta 31. detsembri seisuga on riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum valduses, välja arvatud muuseumikogu, võõrandatakse 2028. aasta 1. jaanuarist tasuta Eesti Rahva Muuseumile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema ülesannete täitmiseks.
(4) Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum kasutamata jäänud riigieelarve vahendid suunatakse Eesti Rahva Muuseumi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse finantseerimiseks.
(5) Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum töötajate töölepingud lähevad 2028. aasta 1. jaanuarist muutumatul kujul üle Eesti Rahva Muuseumile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
(6) Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum tegevuse lõpetamisel jätkab Eesti Rahva Muuseum kui avalik-õiguslik juriidiline isik eespool nimetatud riigiasutuse õigussuhetest tekkinud õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel tingimustel, kui õigusaktidest ei tulene teisiti või kui senise õigussuhte pooled ei lepi kokku teisiti.
(7) Riigiasutusele Eesti Rahva Muuseum antud teadus- ja arendustegevuse positiivne evalveerimise otsus kehtib Eesti Rahva Muuseumi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes kuni otsuses märgitud tähtaja lõpuni. 
(8) Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum tegevuse korraldamiseks enne 2028. aasta 1. jaanuari antud direktori käskkirju ning muid asutusesiseseid töökorralduslikke dokumente kohaldatakse Eesti Rahva Muuseumile kui avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kuni nende muutmise, kehtetuks tunnistamise või uute dokumentide vastuvõtmiseni, niivõrd kui need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
(9) Kuni rahastuskokkuleppe sõlmimiseni ja nõukogu poolt Eesti Rahva Muuseumi eelarve vastuvõtmiseni makstakse Eesti Rahva Muuseumile alates 2028. aasta 1. jaanuarist igal kuul üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal riigiasutusele Eesti Rahva Muuseum riigieelarvest eraldatud personali- ja majandamiskuludest ning üks kaheteistkümnendik eelmisel eelarveaastal Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseumi nõukogu poolt kinnitatud eelarves konserveerimis- ja digiteerimiskeskusele Kanut ette nähtud tööjõu- ja tegevuskuludest.
§ 323. Eesti Rahva Muuseumi esimese nõukogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse § 44 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel nimetatakse nõukogu liikmed hiljemalt kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates ning ülejäänud liikmed sama lõike punkti 3 alusel hiljemalt järgneva kolme kuu jooksul.
(2) Nõukogu esimese koosoleku kutsub kokku käesoleva seaduse § 322 lõikes 2 nimetatud isik ning koosolek toimub hiljemalt 2028. aasta jaanuari jooksul.
(3) Kuni Eesti Rahva Muuseumi põhikirja vastuvõtmiseni on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kolm neljandikku nõukogu koosseisust.
(4) Nõukogu liikme tasu makstakse alates 1. jaanuarist 2028.“.
§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. aprillil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

25.09.2026


Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri


1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on korraldada ümber Eesti Rahva Muuseumi (edaspidi ERM) toimimine ning luua tema tegevuseks vajalik autonoomia, mis annab ERM-ile muuseumivaldkonna teadus- ja arenduskeskuse ning riigile kuuluvate muuseumikogude hoiustamise, konserveerimise ja digiteerimise keskse korraldaja ülesanded. Selleks asutatakse ERM kui rahvusmuuseum, mis seni on tegutsenud riigi hallatava asutuse vormis, avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi AÕJI).

Eelnõus sätestatakse:
• ERM-i eesmärk ja ülesanded;
• ERM-i juhtimisstruktuur, nõukogu ja juhatuse nimetamise alused ning pädevus;
• ERM-i vara, rahastamise ja riigiga sõlmitava halduslepingu tingimused;
• üleminekusätted riigiasutusena tegutseva ERM-i lõpetamise ning tema õiguste ja kohustuste ülemineku kohta AÕJI-le.

Lisaks tehakse muuseumiseaduses (edaspidi MuuS) muudatusi, et eristada AÕJI ERM kui riigile kuuluvat muuseumikogu kasutav muuseum teistest AÕJI vormis tegutsevatest muuseumidest. Eelnõuga laiendatakse ka rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi riigi asutatud sihtasutusena tegutsevatele näituseasutustele.
Eelnõuga muudetakse muuseumivaldkonna korraldust, täpsemalt ERM-i haldusorganisatsioonilist kuuluvust. Seega ei puuduta eelnõu selles osas halduseväliseid isikuid. Eelnõu üks eesmärke on luua tingimused ERM-i täitevõimust sõltumatuks toimimiseks ja kaasata selle juhtimisse ERM-i sisuvaldkondade kompetentsi. Selleks nähakse ette nõukogu liikmete nimetamise ülesanne muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonidele ja Eesti Teaduste Akadeemiale. Ülesandega kaasneb neile vähene haldus- ja töökoormus, mida käsitletakse seletuskirja punktis 6.1.2. Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) ja ERM-i töökoormus püsivalt ei kasva, kuid ajutiselt suureneb tegevustega, mis on seotud ERM-i kui riigiasutuse tegevuse lõpetamise ja AÕJI tegevuse alustamisega (käsitletud pikemalt seletuskirja punktis 6.1.3).

Seadus jõustub 2027. aasta 1. aprillil.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud KuM-i kultuuriväärtuste osakonna juhataja Marju Reismaa ([email protected], 628 2259), õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225), õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld ([email protected], 628 2347) ning finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger ([email protected], 628 2229). Eelnõu väljatöötamises osales ka ERM-i direktor Laura Kipper. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati ministeeriumidele ja huvirühmadele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks 23. märtsil 20261. VTK-le andsid tagasisidet kaks ministeeriumi ja kaks huvirühma (tagasiside lisatud eraldi dokumendina). Tagasiside alusel on täiendatud seletuskirja mõjude peatükki.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Lähtudes Justiits- ja Digiministeeriumi koostatud andmekaitseõiguse ja avaliku teabe juhistest, on KuM ette valmistamas MuuS-i muudatusi, mis on seotud muuseumides isikuandmete töötlemise ja muuseumide andmekogu asutamise volitusnormiga. Kuna need muudatused ei ole sisuliselt seotud käesoleva eelnõu eesmärkidega ning KuM-i valitsemisalas on ka teiste seaduste alusel asutatud andmekogusid (nt kultuurimälestiste register ja rahvakultuuri andmekogu muinsuskaitseseaduse alusel), plaanib KuM käsitleda neid muudatusvajadusi tervikuna koos. Vastava eelnõu väljatöötamiskavatsus esitatakse kooskõlastamiseks 2027. aastal.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 koalitsioonileppe 2025–2027 punktiga 219 „Eesti muuseumimaastiku paremaks ja efektiivsemaks toimimiseks, mis hoiab ja teeb kättesaadavaks meie pärandit, viime lõpuni muuseumireformi. Tähtaeg I kvartal 2027“ ning sellele viitava Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga2:

Eelnõuga muudetakse MuuS-i redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 22.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga soovitakse saavutada kaks omavahel seotud eesmärki:

1) Esimene eesmärk on tagada ERM-i tegevuseks vajalik institutsiooniline sõltumatus täitevvõimust ning anda ERM-ile muuseumivaldkonna teadus- ja arenduskeskuse roll, millel on akadeemiline vabadus ja avar enesekorraldusõigus. Selle eesmärgi saavutamiseks luuakse ERM AÕJI-na.

Praegu on ERM oma õiguslikult vormilt KuM-i hallatav riigiasutus. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 43 lõigete 1 ja 2 alusel ei teosta valitsusasutuse hallatav riigiasutus riigivõimu ning täidab muu hulgas riiklikke ülesandeid kultuuri valdkonnas. Hallatav riigiasutus on selle ministeeriumi vahetus alluvuses (subordinatsioonisuhtes), mille valitsemisalasse ta kuulub.
Muuseumid osutavad teenuseid ja täidavad ülesandeid (näituseloome, hariduslik tegevus ja teadustöö, mille kaudu kujundatakse ühiskondlikke hoiakuid), mille puhul ei peeta demokraatlikes ühiskondades riigi otsest sekkumist heaks tavaks. Muuseumide poliitilise ja finantsilise sõltumatuse vajadust3 on korduvalt rõhutanud Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu ICOM4. ICOM-i muuseumide eetikakoodeksi punkti G.4 järgi peab muuseumidel olema kontroll oma tegevuste, näituste ja publikatsioonide sisu ning terviklikkuse üle5.
KuM on oma valitsemisala muuseumide võrgustiku korrastamisel lähtunud eeltoodust ning kasutanud seni muuseumide tegevuse ümberkorraldamiseks eraõigusliku sihtasutuse vormi. ERM eristub siinjuures teistest muuseumidest. Kui üldjuhul tagab eraõigusliku sihtasutuse vorm muuseumile vajaliku autonoomia (nii poliitilise kui ka finantsilise sõltumatuse) ja on sobiv instrument avaliku poliitika rakendamiseks, siis ERM-i puhul ei oleks eraõiguslikus vormis tegutsemine eesmärgipäraseim lahendus. ERM-il on suurem roll muuseumivaldkonna sisulisel ja süsteemsel arendamisel ning suunamisel. See roll on laiema tähenduse ja mõjuga ega piirdu üksnes ERM-i muuseumikoguga, vaid hõlmab ka valdkonnaülest museoloogiaalast teadustööd, mis praegu ei ole sõnaselgelt ERM-i ülesanne. See tähendab ühtlasi suuremat vastutust kogu valdkonna ja selle kompetentside arendamise ning hoidmise eest. Säärast vajadust on rõhutanud teiste seas muuseumivaldkonna organisatsioonid. 2025. aasta teisel poolel ERM-i eestvedamisel toimunud aruteludel muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonidega toodi välja, et Eesti muuseumid vajavad suuremat tuge oma sisutegevuse mõtestamisel ja kavandamisel, muu hulgas sõltumatu museoloogiaalase kompetentsikeskuse puudumise tõttu.
Seega tuleb valdkonnaülese museoloogiaalase teadustöö tegemine ja rakendamine selgemalt määratleda. Selline staatus eeldab akadeemilist vabadust ja avarat enesekorraldusõigust, mis tagavad teadus- ja arendustegevuse sisulise autonoomia alates uurimisküsimuste püstitamisest kuni arenduslahenduste väljatöötamise ja teadmussiirdeni ning välistavad teadustegevuse allutamise poliitilistele või halduseesmärkidele. Seetõttu ei saa seda korraldada vahetus riigihalduses KuM-i kaudu. Taoline museoloogiline töö on valdkond, kuhu riik ei peaks sekkuma, kuid riigil kui valdkonna üldise säilimise ja arengu eest vastutajal on kohustus luua selleks eeldused ja tingimused. Kuigi teoreetiline suunanäitamine ei ole valitsusasutuse roll, vajab see avaliku ülesandena keskset ja kestlikku lahendust ning riigiga koordinatsioonisuhtes tegutsevat koostööpartnerit nii KuM-ile kui valdkonna poliitikakujundajale kui ka muuseumivaldkonnale.
2) Teine eesmärk on luua õiguslik alus riigile kuuluvate muuseumikogude keskse hoiustamis-, konserveerimis- ja digiteerimisteenuse korraldamiseks ning tulevaste pärandihoidlate ühtseks juhtimiseks. Sellega koondatakse seni eri asutustes paiknev kompetents ERM-i ning luuakse eeldused museaalide pikaajaliseks säilitamiseks, sh digiteerimiseks ja konserveerimiseks senisest tõhusamal viisil.

Praegu puudub Eestis asutus, mille ülesanne on keskselt osutada riigile kuuluvate muuseumikogude museaalide hoiustamis-, konserveerimis-, digiteerimis- ja konsultatsiooniteenuseid.

Kõige eesmärgipärasem ja otstarbekam on anda ERM-ile nii valdkonnaülest rolli täitva museoloogiaalase teadus- ja arenduskeskuse kui ka riigile kuuluvate museaalide hoiustamise korralduse ning konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskuse ülesanded. Selleks tuuakse üle ka vastav kompetents, mis on praegu Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum (edaspidi EVM) konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut (edaspidi Kanut). ERM-il on olemas kompetentsid kõigis nimetatud valdkondades, samuti on need valdkonnad omavahel seotud, moodustades tervikliku ahela museaali säilitamisest ja uurimisest kuni selle digiteerimise, tõlgendamise ja avalikkusele vahendamiseni. Nende ülesannete koondamine ühte institutsiooni võimaldab kasutada olemasolevaid teadmisi ja taristut tõhusamalt ning loob paremad eeldused muuseumivaldkonna süsteemseks arenguks. Kuigi pärandihoidlate valmimine võib võtta veel aega, on oluline lahendada neid probleeme koos. Nii luuakse eeldus, et pärandihoidlad valmivad, toimivad ja arenevad efektiivsel, kestlikul ning uuenduslikul viisil.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Muudatused sätete kaupa
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõuga muudetakse MuuS-i.
Paragrahv 1 koosneb 19 punktist ja selles sätestatakse MuuS-i muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse MuuS § 1 lõiget 1. Muudatusega täpsustatakse seaduse reguleerimisala ja lisatakse, et seadusega reguleeritakse ka muuseumi rahastamise aluseid. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Ka kehtiv seadus sisaldab muuseumide rahastamist käsitlevaid sätteid, kuid see ei kajastu seaduse reguleerimisala kirjeldavas sättes. Muudatus on vajalik süsteemsuse ja õigusselguse tagamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse MuuS § 1 uue lõikega 1¹, millega luuakse seaduse alusel ERM AÕJI-na. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 25 kohaselt jagunevad juriidilised isikud eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks. Avalik-õiguslik juriidiline isik on lisaks riigile ja kohaliku omavalitsuse üksusele muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides. Muu AÕJI loomiseks on vajalik seadusest tulenev alus tema kohta käivast seadusest (TsÜS § 25 lõige 2). Sisulised põhjendused ERM-i loomiseks AÕJI-na on esitatud seletuskirja teises osas, milles käsitletakse seaduse eesmärki.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse MuuS § 1 lõiget 3. Kehtivas redaktsioonis kohaldatakse MuuS-i riigimuuseumidele ja riigi sihtasutuse muuseumidele. Muudatusega lisatakse ERM eraldi subjektina, sest pärast eelnõu jõustumist ei ole tegemist enam riigimuuseumiga, vaid AÕJI-ga, kes kasutab riigile kuuluvat muuseumikogu. Samas eristatakse ERM teistest AÕJI-na tegutsevatest muuseumidest, kes ei kasuta riigile kuuluvat muuseumikogu (nt Tartu Ülikooli muuseum). Neile kohaldatakse MuuS-i endiselt samas ulatuses kui seni.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tehakse muudatus MuuS § 3 lõikes 2. Muudatuse eesmärk on eristada ERM-i teistest AÕJI muuseumidest.

Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse MuuS § 4 lõiget 3. Selles sätestatakse, et muus kui riigiasutuse vormis tegutseva muuseumi valduses oleva vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub muuseumi asutaja kehtestatud korras, arvestades MuuS-i erisusi. Puudub vajadus loetleda erinevaid muuseumide õiguslikke vorme nagu seni. Erisused, mis puudutavad ERM-i kui AÕJI vara, on sätestatud eelnõu punktiga 6 lisatavas §-s 48.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse MuuS-i uue peatükiga 11 „Eesti Rahva Muuseum“, mis sisaldab paragrahve 41–49. Nendes sätestatakse ERM-i õiguslik seisund ning määratakse tema eesmärk ja ülesanded ning juhtimise, vara ja rahastamise alused.

Paragrahviga 41 sätestatakse ERM-i kui rahvusmuuseumi õiguslik seisund AÕJI-na (lõige 1). Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette põhikirja olemasolu ning sätestatakse põhikirjas reguleeritavad küsimused. Seadusega reguleeritakse üksnes organisatsiooni põhialused ja sisemine töökorraldus jäetakse nõukogu otsustada. Selline lahendus annab ERM-ile enesekorraldusõiguse ja võimaldab organisatsiooni sisemist tööd korraldada.

Paragrahviga 42 sätestatakse ERM-i eesmärk ja ülesanded.
Lõikega 1 määratakse ERM-i eesmärk. Selle kohaselt on ERM-i eesmärk toetada eesti keele ja kultuuri säilimist, arengut ja mitmekülgset mõtestamist, jäädvustada Eesti ühiskonna ajaloolist kogemust ja kultuurilist mitmekesisust ning edendada kultuuripärandi uurimist, kättesaadavust ja kasutamist, ühiskondlikku sidusust ja kultuurilist heaolu. Selle seadmisel on lähtutud põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärgist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Samuti on võetud aluseks arengukavast „Kultuur 2030“ tulenevad eesmärgid. ERM-i rolli rahvusmuuseumina on kirjeldatud seletuskirja teises osas. Samuti on lähtutud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 19 lõikest 1, mille kohaselt on teadus- ja arendusasutuse ülesanded avaliku hüve loomisel järgmised:
1) edendada teadust ning pakkuda ühiskonnale vajalikke teadus- ja arendustegevusel põhinevaid avalikke teenuseid;
2) toetada ühiskonna ja majanduse arengut, teaduse rahvusvahelistumist ning eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimist ja arendamist.
Erinevalt ERM-i senistest ülesannetest6, mis kajastasid üksnes muuseumi tegevusi (kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel), sõnastatakse konkreetsemalt avalik hüve, mille loomisele ERM oma ülesandeid täites kaasa aitab: edendada eesti keele, kultuuri ja rahvusliku identiteedi järjepidevust, suurendada ühiskonnas teadlikkust kultuuripärandist ning soodustada kultuuripärandist osasaamist, ühiskondlikku sidusust ja inimeste kultuurilist heaolu.
Lõikega 2 määratakse ERM-i kolm ülesannet:
Punktiga 1 sätestatakse muuseumide traditsiooniline ülesanne koguda, säilitada, uurida ja vahendada kultuuripärandit. Vastavalt ERM-i kogude spetsiifikale on kultuuripärand piiritletud Eesti kultuuri ja ühiskonna („Eesti“ suure algustähega, st hõlmatud on nii eestlaste kui ka teiste rahvuste kultuur Eestis) ning soome-ugri rahvaste kultuuripärandiga. Tegemist on sama ülesandega, mida ERM riigiasutusena täitis.
Punktiga 2 nähakse ülesandena ette muuseumi kogudest ja tegevusvaldkonnast lähtuv teadus- ja arendustegevus, sealhulgas museoloogia ja etnoloogia erialal, ning selle tulemuste rakendamine ja vahendamine, teadmussiire ja muuseumivaldkonna metoodiline nõustamine. Muudatusega luuakse õiguslik alus teadus- ja arendustegevuse süsteemseks korraldamiseks kogu muuseumivaldkonna huvides, mille sisu ja vajadust on selgitatud seletuskirja teises ning kuuendas osas (punkt 6.1.1). Kuigi ERM on MuuS-i tähenduses ainus muuseum, kes on positiivselt läbinud teadus- ja arendusasutuste evalveerimise ning kes teeb museoloogiaalast teadust juba praegu, ei ole see olnud tema seadusjärgne ülesanne. Muuseumide juhendamine on ülesandena kirjas ka praeguse riigiasutuse ERM põhimääruses.
Punktiga 3 määratakse ERM riigile kuuluvate muuseumikogude keskseks hoiustamis-, konserveerimis- ja digiteerimisteenuse osutajaks. Muudatusega luuakse õiguslik alus pärandihoidlate juhtimismudelile ning võimaldatakse koondada vastavad kompetentsid ühte organisatsiooni (praegu osutab keskset konserveerimis- ja digiteerimisteenust Kanut, kuid keskset hoiustamisteenust keegi ei osuta). ERM-i jaoks on tegemist täiesti uue ülesandega ning selle täitmiseks antakse Kanuti töötajad ja vara ERM-ile üle.
Paragrahviga 43 sätestatakse ERM-i juhtorganitena nõukogu ja juhatus. TsÜS § 31 lõike 4 alusel nähakse AÕJI organid ja nende pädevus ette seadusega. Erinevalt eraõiguslikest juriidilistest isikutest, kus TsÜS sätestab juhtorganitena juhatuse ja nõukogu (§ 31 lõige 2), on AÕJI puhul võimalik näha ette ka teissuguseid juhtorganeid. ERM-i puhul puudub selleks vajadus ning sobilik on eraõiguslike isikutega samalaadne kahetasandiline juhtimismudel, milles eristatakse strateegiline juhtimine (nõukogu) ja tegevjuhtimine (juhatus).
Paragrahviga 44 sätestatakse nõukogu ülesanded, nõukogu koosseisu ja nimetamise alused, volituste kestus ning liikmete tasustamine.
Lõikega 1 sätestatakse nõukogu kui ERM-i juhtorgani ülesanded. Nõukogu ülesanne on kujundada muuseumi pikaajalist arengut, teha olulisemad strateegilised juhtimisotsused ja teostada järelevalvet asutuse tegevuse üle. Igapäevane tegevjuhtimine kuulub juhatuse pädevusse.
Lõikega 2 sätestatakse nõukogu koosseis ja selle nimetamise korraldus. Nõukogu koosneb viiest liikmest. Koosseisu sätestamisel on lähtutud eesmärgist, et nõukogus oleks esindatud kaks peamist sisulist valdkonda – muuseumivaldkond ja teadus – ning lisaks juhtimis-, majandus- ja õiguskompetentsid. Nõukogu liikmete nimetamise korralduse eesmärk on tagada, et selle koosseis põhineb liikmete pädevustel ja valdkonna ühistel huvidel.
Nõukogu liikmete nimetamine nähakse ette järgmiselt:
1) Ühe nõukogu liikme nimetavad muuseumivaldkonna üleriigilised esindusorganisatsioonid7 ühiselt. Eelnõuga sätestatakse, et seda volitust realiseerivad MTÜ-de juhatused koos. Eestis on praegu kolm sellist organisatsiooni, kelle põhikirjaline tegevus hõlmab muuseumide valdkonda tervikuna: MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee (ühendab Eesti muuseume ja muuseumialal töötavaid inimesi, et esindada neid Rahvusvahelises Muuseumide Nõukogus ICOM), MTÜ Eesti Muuseumide Liit (ühendab Eesti muuseume sõltumata nende omandivormist) ning MTÜ Eesti Muuseumiühing (ühendab muuseumialal töötavaid inimesi sõltumata muuseumide omandivormist). Seega ei saa nõukogu liikmete nimetamisel osaleda üksnes kitsast piirkonda, muuseumiliiki või ametirühma esindav organisatsioon. Ühine nimetamine eeldab esindusorganisatsioonide kokkulepet ning aitab valida liikme, kellel on kogu muuseumivaldkonna usaldus. Niisugune lahendus tagab, et nõukogus on esindatud muuseumivaldkonna praktiline kompetents ja valdkonna ühised huvid. Nimetatud esindusorganisatsioonid tegutsevad mittetulundusühingu (edaspidi MTÜ) vormis, mille tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS). MTÜS-i alusel on MTÜ juhtorganid üldkoosolek (§ 18) ja juhatus (§ 26). MTÜS-i alusel MTÜ juhatus juhib ja esindab MTÜ-d tehingute tegemisel (§-d 26 ja 27). Sellest lähtuvalt on kohane anda nõukogu liikme nimetamise pädevus MTÜ juhatusele. MTÜS § 27 lõike 2 alusel võib MTÜ põhikirjas ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt ning sama paragrahvi lõike 3 alusel peavad juhatuse liikmed MTÜ nimel tehingute tegemisel järgima põhikirjas ettenähtud või üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud piiranguid. Seega saavad MTÜ-d oma põhikirjas või üldkoosolekuga soovi korral täpsustada MTÜ sees nõukogu liikme nimetamist ja koostöö tegemist teiste MTÜ-dega.
2) Ühe nõukogu liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus. Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus on Akadeemia kollegiaalne juhtimisorgan üldkogu istungite vaheaegadel ning sellesse kuuluvad president, asepresidendid, peasekretär ja üldkogu poolt akadeemikute hulgast valitud liikmed (TAS § 9 lõiked 1 ja 2). Selline lahendus rõhutab ERM-i kui teadusasutuse rolli ning võimaldab kaasata eri teadusvaldkondade vaadet, piiramata valikut üksnes etnoloogia või museoloogia esindajatega. Eesti Teaduste Akadeemia üks ülesandeid on tema kohta käiva seaduse kohaselt osalemine oma esindajate kaudu teiste teadus- ja arendusasutuste ning sihtasutuste töös kooskõlas nende tegevust reguleerivate õigusaktidega.
3) Kolm nõukogu liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister, sest ERM täidab riigi kultuuripoliitikast tulenevaid avalikke ülesandeid ning tema põhitegevust rahastatakse KuM-i kaudu. Minister nimetab liikmed pärast muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonide ja Eesti Teaduste Akadeemia nimetatud liikmete selgumist, et tagada nõukogu kui terviku tasakaalustatud pädevus.
Lõikega 3 sätestatakse nõukogu liikmele esitatavad nõuded. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Tal ei tohi olla huvide konflikti ERM-i nõukogu liikme kohustuste ja tema erahuvide vahel. Samuti peavad nõukogu liikmel olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Huvide konflikt tekib, kui nõukogu liikmel on erahuvid (võimalik kasu, mis ei pruugi olla majanduslik), mis võivad teda nõukogu liikme rolli täitmisel sobimatult mõjutada. Üksnes seotus muuseumivaldkonna või teadusasutusega ei tähenda automaatselt huvide konflikti. Nõukogu liikme nimetaja vastutab, et tema nimetatud isik vastaks nimetamise hetkel nõuetele.
Lõikega 4 nähakse ette, et nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
Lõikega 5 sätestatakse nõukogu liikme volituste tähtajaks neli aastat. Korduva nimetamise võimalus toetab nõukogu töö järjepidevust ja võimaldab kasutada liikme esimesel tähtajal omandatud kogemust. Kahe järjestikuse tähtaja piirang väldib samade isikute pikaajalist kinnistumist nõukogus ning loob võimaluse uute valdkondlike teadmiste ja vaatenurkade kaasamiseks.
Lõikega 6 reguleeritakse nõukogu liikme ennetähtaegset tagasikutsumist. Muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonid, Eesti Teaduste Akadeemia ja valdkonna eest vastutav minister võivad enda nimetatud liikme mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Pädevad organid on lõike 2 kohaselt vastavad juhatused, eestseisus ja minister.
Lõikega 7 sätestatakse, et nõukogu liikme tagasikutsumise, tagasiastumise või surma korral nimetatakse tema asemele viivitamata uus liige. See tagab nõukogu töövõime ja võimaldab jätkata juhtimisülesannete täitmist.
Lõikega 8 sätestatakse nõukogu liikmete tasustamise alused. Nõukogu liikme tasu on 0,3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast kuus ja nõukogu esimehe tasu 0,5 töötasu alammäärast kuus. Tasustamismäära valikul on aluseks võetud KuM-i valitsemisala sihtasutuste nõukogu liikmete tasud (sarnase suurusega muuseumide puhul esimees 350 eurot, liikmed 175 eurot). Arvestades aga, et nende sihtasutuste nõukogu liikmete tasud ei ole tõusnud rohkem kui kümne aasta jooksul ja nende tõstmise vajadus on päevakorras, on põhjendatud kehtestada ERM-i puhul sellest juba veidi kõrgem määr.
Lõikega 9 nähakse ette, et nõukogu liikmele, kes ei osalenud nõukogu otsuste vastuvõtmisel, ei maksta selle kuu eest tasu. Kui samal kuul toimub mitu koosolekut, makstakse tasu proportsionaalselt osaletud koosolekute arvuga. Regulatsiooni eesmärk on siduda tasu nõukogu liikme tegeliku osalemisega nõukogu töös ning tagada avalike vahendite säästlik kasutamine. Sama põhimõte on kasutusel riigi sihtasutuste ja äriühingute puhul8.
Paragrahviga 45 sätestatakse ERM-i nõukogu pädevus.
Nõukogu ülesanded on kujundatud põhimõttel, et nõukogu teostab organisatsiooni strateegilist juhtimist ja järelevalvet, kuid ei sekku igapäevasesse tegevjuhtimisse.
Punkti 1 kohaselt võtab nõukogu vastu ERM-i põhikirja. Põhikirja vastuvõtmise õiguse andmine nõukogule toetab eelnõu eesmärki tagada ERM-i organisatsiooniline iseseisvus täitevvõimust.
Punktide 2–5 kohaselt võtab nõukogu vastu arengukava, aasta tegevuseesmärgid, finantsplaani ja eelarve ning kontrollib nende täitmist. Samuti kinnitab nõukogu majandusaasta aruande. Nõukogu vastutab seega ERM-i finantsilise kestlikkuse ja aruandluse usaldusväärsuse eest. Riigieelarve seaduse (edaspidi RES) kohaselt kuulub ERM keskvalitsuse juriidiliste isikute alla. RES §-dega 6, 10, 11 ja 12 on sätestatud reeglid, mis peavad olema tagatud seadusega või seaduse alusel. Riigi sihtasutuste puhul on vastavad viited riigivaraseaduses, mis kohustab asutajaõiguste teostajaid hoolitsema selle eest, et vastavad nõuded on sihtasutuste põhikirjas. ERM-i puhul lisatakse vastavad viited MuuS-i.
Punktiga 6 sätestatakse nõukogu pädevus nimetada ja kutsuda tagasi juhatuse liikmed ning otsustada nende tasustamine.
Punktidega 7–9 sätestatakse nõukogu pädevus otsustada olulisemaid varalisi ja majandusküsimusi. Nõukogu otsustab kinnisasjade omandamise ja võõrandamise, laenu võtmise, tütarühingute asutamise ning muude igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Selline pädevusjaotus piirab juhatuse iseseisvat otsustusõigust tehingutes, mis võivad oluliselt muuta ERM-i vara koosseisu, tuua kaasa pikaajalisi rahalisi kohustusi või laiendada muuseumi tegevust uue juriidilise isiku kaudu. Juhatus juhib ERM-i igapäevategevust, kuid nimetatud küsimustes otsustab nõukogu või annab tehinguks eelneva nõusoleku. See võimaldab hinnata, kas suurema mõjuga otsused on kooskõlas ERM-i eesmärkide, eelarve ja finantsplaaniga enne kohustuse võtmist.
Punkti 10 kohaselt täidab nõukogu ka muid seadusest või põhikirjast tulenevaid ülesandeid.
Paragrahviga 46 reguleeritakse ERM-i juhatust.
Lõike 1 kohaselt juhib ja esindab ERM-i juhatus. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ees.
Lõike 2 alusel on juhatuses üks kuni viis liiget. See võimaldab nõukogul kohandada organisatsiooni tegevjuhtimist selle vajaduste järgi. Kui nõukogu on otsustanud moodustada mitmeliikmelise juhatuse, korraldab juhatuse tegevust juhatuse esimees, kes määrab ülejäänud juhatuse liikmete töö- ja vastutusvaldkonnad. Mitmeliikmelise juhatuse eelis seisneb võimaluses jagada juhatuse tasandil ülesandeid ERM-i mahukamate ja eriilmeliste tegevusvaldkondade vahel, mis vajavad erinevaid pädevusi (nt teadus- ja arendustegevus, keskne säilitusteenus, vara, taristu, finantsid).
Lõikega 3 sätestatakse juhatuse liikmete esindusõigus. Juhatuse esimehel on õigus esindada Eesti Rahva Muuseumi kõikide tehingute tegemisel. Juhatuse teiste liikmete esindusõigus ja edasivolitamise õigus ning juhatuse liikmete esindusõiguse piirangute seadmine sätestatakse põhikirjas.
Lõigetega 4–7 reguleeritakse juhatuse moodustamine.
Juhatuse esimehe leidmiseks korraldab nõukogu avaliku konkursi. Sama nõue kehtib ka praegu riigimuuseumide ja riigi sihtasutuse muuseumi juhi valimisel. Avalik konkurss võimaldab otsida pädevaid kandidaate võimalikult laiast ringist ning võrrelda neid varem kindlaks määratud valikukriteeriumide alusel. Avaliku konkursi nõue muudab kandidaatide leidmise avatuks, loob eelduse parima kandidaadi leidmiseks ja väldib riski, et valik piirdub nõukogu liikmetele teada olevate isikutega.
Juhatuse teised liikmed nimetab nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul. Seaduse järgi ei nõuta teiste juhatuse liikmete leidmiseks avaliku konkursi korraldamist. Juhatuse esimehe pädevuses on otsustada, kas juhatuse liikmed leitakse avaliku konkursiga või sihtotsingu teel.
Juhatus nimetatakse kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe volitusi võib avalikku konkurssi korraldamata ühe korra pikendada veel kuni viieks aastaks. Regulatsioonis lähtutakse kehtivast MuuS-ist, kus sama reegel kehtib nii riigiasutuste kui ka riigi sihtasutuste kohta. Tähtajaline volitus võimaldab nõukogul korrapäraselt hinnata juhtimise tulemuslikkust, kuid ühe pikendamise võimalus säilitab hästi toimiva juhtimise järjepidevuse. Piirang kehtib ainult juhatuse esimehele, teiste liikmete puhul avaliku konkursi nõuet ei ole.
Juhatuse liikme ennetähtaegne tagasikutsumine on lubatud üksnes mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus oma ülesandeid täita. Selline lahendus tugevdab juhatuse sõltumatust ja vähendab võimalust juhatuse liikmeid mittesisulistel põhjustel tagasi kutsuda.
Sarnaselt riigimuuseumidele ja riigi sihtasutustele antakse ka ERM-i nõukogule õigus määrata juhatuse esimees kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. Seda võib teha juhatuse esimehe tagasikutsumisel või muul mõjuval põhjusel, kui juhatuse esimeest ei ole võimalik avaliku konkursi korras nimetada. Erandi ettenägemine tagab organisatsiooni juhtimise katkematuse.
Paragrahviga 47 sätestatakse juhatuse ülesanded.
Lõike 1 kohaselt juhib juhatus ERM-i igapäevategevust ning täidab talle seaduse, põhikirja ja nõukogu otsustega pandud ülesandeid. Samuti vastutab juhatus eelarve täitmise ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
Lõikega 2 sätestatakse, et juhatus valmistab ette arengukava, finantsplaani ja eelarve ning esitab need nõukogule vastu võtmiseks.
Paragrahviga 48 sätestatakse ERM-i varasse puutuv.
Lõikega 1 nähakse ette, et ERM on talle kuuluva vara omanik ning vastutab selle valdamise, kasutamise ja käsutamise eest. Täpsema korra määrab nõukogu. ERM riigiasutusena kasutas riigivara riigivaraseaduse alusel. Riigile kuuluvat muuseumikogu ERM-ile ei võõrandata. Muuseumikogu jääb riigi omandisse ja antakse ERM-ile halduslepinguga tasuta kasutamiseks. Samuti ei võõrandata ERM-ile kinnisasju, mis kuuluvad Riigi Kinnisvara AS-ile – nende kasutamine jätkub üürilepingute alusel.
Lõikes 2 loetletakse muuseumi vara allikad. Lisaks riigieelarvelisele tegevustoetusele hõlmab see põhitegevusest saadavat tulu, omandatud vara, annetusi, pärandusi, investeerimistulu ja muud tulu.
Lõikega 3 sätestatakse vara kasutamise piirangud.
Piirangud on vajalikud selleks, et tagada avaliku vara sihipärane kasutamine. ERM võib investeerida üksnes nõukogu otsusel, ei või tagada kolmandate isikute kohustusi ega anda laenu ning võib anda stipendiume või toetusi üksnes oma eesmärkide saavutamiseks põhikirjas sätestatud korras.
Piirangud tagavad avalike vahendite eesmärgipärase ja kontrollitud kasutamise.
Paragrahviga 49 reguleeritakse ERM-i rahastamist ja halduslepingu sõlmimist.
Lõikega 1 sätestatakse rahastamisallikad. ERM-i tegevust rahastatakse riigieelarvelisest tegevustoetusest, põhitegevusest saadavast tulust, vara müügist, sihtotstarbelistest toetustest ja muudest allikatest. Mitme rahastamisallika võimalus toetab ERM-i majanduslikku iseseisvust, kuid ei vabasta riiki seadusest ja halduslepingust tulenevast kohustusest tagada riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise ning teiste avalike ülesannete täitmiseks vajalik rahastamine.
Lõigetega 2–5 nähakse ette halduslepingu sõlmimine ERM-iga.
Lõike 2 järgi sõlmib valdkonna eest vastutav minister ERM-iga halduslepingu. Lepingus lepitakse kokku § 4² lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud ülesannetest ja riigi vajadustest tulenevates täpsemates kohustustes ning nende täitmise toetamise põhimõtetes. Lepinguga ei määrata ERM-i üksikuid kogumis-, uurimis- või näituseotsuseid, vaid luuakse raam seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks ja riigieelarvelise toetuse kasutamiseks.
Paragrahvi 4² lõike 2 punktis 1 nimetatud põhitegevuse puhul on haldusleping seotud ERM-i kasutusse antava riigile kuuluva muuseumikoguga. Kuna riik jääb muuseumikogu omanikuks, tuleb lepingus kokku leppida kogu kasutamise tingimused ning ERM-i kohustused selle säilitamisel, uurimisel, täiendamisel ja üldsusele vahendamisel. Analoogsed lepingud on sõlmitud sihtasutustega ning halduslepingu sisu ERM-iga ei erine neist.9
Paragrahvi 4² lõike 2 punktis 3 nimetatud keskse hoiustamis-, konserveerimis- ja digiteerimisteenuse puhul määratakse halduslepingus teenuse sihtrühm (st millistele muuseumidele teenust osutatakse), kavandatav maht, konserveerimisele ja digiteerimisele minevate museaalide valikupõhimõtted ja kord, muuseumikogusid haldavate muuseumitöötajate koolitamise ja juhendamise sisu ja maht valdkonna ja kompetentside arendamisel ning kvaliteedi edendamisel.
Kohustuste täitmise toetamise põhimõtetes määratakse kindlaks, milliste ülesannete ja kulude katmiseks riigieelarvelist toetust antakse, mis näitajatest toetuse kavandamisel lähtutakse ning kuidas arvestatakse ülesannete mahu või kvaliteedinõuete muutumist. Halduslepingus sätestatakse rahastamise alused, kuid iga-aastase toetuse suurus, väljamaksete ajakava ja vajaduse korral toetuse jaotus tegevuste vahel lepitakse igaks kalendriaastaks kokku halduslepingu lisana sõlmitavas rahastuskokkuleppes.
Aruandluse korras määratakse kindlaks aruannete esitamise sagedus, vorm ja sisu ning ülesannete täitmise hindamiseks kasutatavad näitajad.
Lõikega 3 sätestatakse erisus, mille kohaselt hõlmab sama haldusleping ka riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise tingimusi. Seetõttu ei sõlmita ERM-iga eraldi MuuS § 9 kohast muuseumikogu kasutamise halduslepingut. See vähendab töökoormust ning koondab kõik riigi ja muuseumi vahelised õigussuhted ühte lepingusse.
Lõikega 4 nähakse ette iga-aastase rahastuskokkuleppe sõlmimine. Selle eesmärk on siduda pikaajaline haldusleping, milles ei ole eraldatava toetuse summat, konkreetse aasta riigieelarvega.
Lõikega 5 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister peab ERM-iga halduslepingu ja rahastuskokkuleppe üle läbirääkimisi. Minister peab juhinduma riigi strateegilistest eesmärkidest ning võtma arvesse ERM-i eesmärki ja ülesandeid, teiste riigile kuuluvaid muuseumikogusid kasutavate muuseumide vajadusi ning muuseumide toetamiseks riigieelarves ette nähtud vahendeid. See on eriti oluline kesksete teenuste mahu määramisel, sest teenus peab vastama muuseumivõrgustiku tegelikele vajadustele.
Lõikega 6 eristatakse ERM-i teadus- ja arendustegevuse rahastamine, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, muust tegevustoetusest. Museoloogia- ja etnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse ülesande täitmiseks määratakse ERM-ile asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel. Nimetatud seaduse § 21 kohaselt on toetus ette nähtud teadus- ja arendusasutuse eesmärkide täitmiseks ja avaliku hüve loomiseks ning jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks. ERM-i õigus toetusele ja toetuse suurus kujunevad selle regulatsiooni järgi. Tegemist on toetusega, mida ERM saab juba praegu, sest on positiivselt läbinud teadus- ja arendusasutuste evalveerimise. Eelnõuga ei muudeta teadusrahastust, vaid see jääb samaks.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse MuuS § 5 lõiget 2, millega reguleeritakse kogumispõhimõtete kinnitamist. Muudatusega lisatakse ERM kui AÕJI eraldi subjektina. Muudatus ei mõjuta kogumispõhimõtete koostamise sisulisi nõudeid ega Muinsuskaitseameti (edaspidi MKA) rolli nende kohta arvamuse andmisel.
Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse MuuS § 9, millega reguleeritakse riigile kuuluva muuseumikogu kasutamist halduslepingu alusel.
Punktiga 8 täiendatakse MuuS § 9 lõiget 1 ja nähakse ette võimalus anda riigile kuuluv muuseumikogu tasuta kasutamiseks ka ERM-ile.
Punktiga 9 täpsustatakse MuuS § 9 lõikes 3 halduslepingu sisu. Senise sõnastuse asemel sätestatakse täpsemalt, et muuseumikogu kasutamine hõlmab selle säilitamist, uurimist, täiendamist ja üldsusele vahendamist. Muudatusega ei lisata uusi ülesandeid, vaid piiritletakse selgemalt tegevusi, mis sisalduvad muuseumikogu kasutamise mõistes. Sellises tähenduses on kasutamist sisustatud ka juba praegu sihtasutustega sõlmitud halduslepingutes. Seega ei kaasne vajadust muuta sõlmitud halduslepinguid.
Kehtiva MuuS § 9 lõikega 3 on ette nähtud, et halduslepingus määratakse riigieelarvelise toetuse suurus. Tegelikkuses on see eksitav sõnastus ja konkreetset toetuse suurust halduslepingusse panna ei saa. Nimelt on MuuS-iga toetuse andmine, sealhulgas halduslepinguga antud ülesande täitmiseks, reguleeritud MuuS §-s 21 ja selle lõike 4 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrusega10. Samas ei ole kavas laiendada MuuS § 21 ja selle alusel antud määruse kohaldamist ERM-ile. Tema rahastamise alused ja korraldus, sealhulgas muuseumikogu säilitamiseks eraldatav toetus, sätestatakse eelnõuga lisatavas §-s 49. Sellest johtuvalt muudetakse kõnealust lõiget ning sätestatakse, et halduslepingus nähakse ette halduslepinguga üle antud muuseumikogu säilitamisega seotud tegevuste rahastamise alused. Need sõltuvad sellest, millises õiguslikus vormis tegutseb halduslepingu pooleks olev muuseum (ERM, riigi sihtasutus või munitsipaal- või eramuuseum). Muudatus ei too kaasa juba sõlmitud halduslepingute muutmist.
Eelnõu § 1 punktidega 10, 11 ja 13 tehakse muudatused MuuS § 12 lõikes 4, § 15 lõikes 6 ja § 21 lõikes 3.
Nimetatud sätetes lisatakse sõnade „avalik-õigusliku isiku muuseum“ ette sõna „muu“ vastavas käändes. Muudatus on vajalik, et eristada ERM-i teistest AÕJI muuseumidest. Neid sätteid ERM-ile ei kohaldata.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse MuuS § 21 lõiget 1, millega reguleeritakse riigi sihtasutuse muuseumile riigieelarvest tegevustoetuse määramist. Selle kohaselt määratakse toetus muuseumi põhikirjaliste eesmärkide ja sihtasutuse asutaja või asutajate sõnastatud ootuste täitmiseks. Nimetatud sätet täiendatakse ja lisatakse, et toetus hõlmab ka vahendeid MuuS § 9 alusel sõlmitud halduslepingus ettenähtud ülesannete täitmiseks. Muudatus tehakse õigusselguse huvides ja see on seotud muudatusega eelnõu punktis 9. Muudatus ei too kaasa rahastamise süsteemi sisulist muutmist, sealhulgas rahalist kulu.
Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse MuuS § 22 lõikega 4, millega sätestatakse haldusjärelevalve tegemine ERM-i üle. Selle kohaselt teeb haldusjärelevalvet ERM-i MuuS-is sätestatud ülesannete ja nõuete ning MuuS § 49 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise ja rahastuskokkuleppe alusel antud toetuse kasutamise üle KuM. VVS § 751 lõike 3 alusel hõlmab haldusjärelevalve järelevalvatava tegevuse õiguspärasuse kontrolli. Haldusjärelevalve meetmed on sätestatud VVS §-s 752. Samas sättes nähakse ette KuM-i järelevalve pädevuse ulatuse piiramine. KuM-i järelevalve pädevust ei kohaldata ulatuses, mis on sätestatud MuuS § 22 lõigetes 1–3. See tähendab, et ERM-i muuseumikogu korralduse ja selle kasutamise vastavust halduslepingule kontrollib haldusjärelevalve korras MKA, kellel on olemas vastav võimekus. Selles küsimuses ei ole põhjendatud teha ERM-ile erisust.
MKA pädevus teha haldusjärelevalvet muuseumikogu korralduse üle säilib § 22 lõigete 1–3 alusel. Seega kontrollib MKA muuseumikogu arvestust, säilitamist, märgistamist ja inventuure ning KuM ERM-i institutsiooniliste ülesannete ja rahastamistingimuste täitmist.

Eelnõu § 1 punktidega 15–18 muudetakse MuuS § 25 lõiget 1 ja lõike 2 punkti 1, § 27 lõiget 1 ning § 28 lõike 1 punkti 1, mis puudutavad rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamist.
Muudatus on vajalik, et ERM AÕJI-na saaks korraldada riigi tagatisega rahvusvahelisi näitusi. Lisaks laiendatakse kahjuhüvitise tagamise taotlejate ringi riigi asutatud sihtasutusena tegutseva näituseasutusega, mille põhikirjaline eesmärk on korraldada regulaarse programmi alusel kunstinäitusi. Muudatus võimaldab kohaldada sama tagatist riigi asutatud sihtasutuse tegevuskohas, mis korraldab rahvusvahelisi näitusi, kuid ei vasta muuseumi mõistele MuuS § 2 lõike 1 tähenduses. Taolisi riigi asutatud sihtasutusena tegutsevaid näituseasutusi on praegu üks: Sihtasutus Kunstihoone. Rahvusvaheliste näituste kahjuhüvitise süsteemi loomise ajal 2013. aastal niisuguseid institutsioone Eestis ei olnud ja seetõttu ei ole neid ka MuuS-is praegu nimetatud. Süsteem ei laiene näituseasutuste poolt välisriiki saadetavatele näitustele, sest neil puudub muuseumikogu MuuS-i mõistes.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse MuuS-i §-dega 322 ja 323.
Paragrahvidega 32² ja 32³ sätestatakse riigiasutuse ERM tegevuse lõpetamise ning ERM-i kui AÕJI tegevuse alustamise üleminekusätted. Regulatsiooni eesmärk on tagada muuseumi ülesannete, juhtimise, rahastamise, töösuhete ja muude õigussuhete jätkumine.
Paragrahviga 32² reguleeritakse riigiasutuse tegevuse lõpetamist ning selle vara, eelarvevahendite, töötajate, õiguste ja kohustuste üleminekut.
Lõike 1 kohaselt lõpetatakse riigiasutuse ERM tegevus 2028. aasta 1. jaanuaril. MuuS-i muudatused jõustuvad 2027. aasta 1. aprillil. Ajavahemik 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2027 on üleminekuperiood, mille jooksul saab teha vara ja õigussuhete üleminekuks ning AÕJI tegevuse korraldamiseks vajalikud toimingud, sh moodustada nõukogu ning teha ettevalmistusi Kanuti töötajate ja vara vastuvõtmiseks ning pidada halduslepingu ja 2028. aasta rahastuskokkuleppe läbirääkimisi. Riigiasutus jätkab sel perioodil seniste ülesannete täitmist ning kuigi nõukogu liikmed nimetatakse juba 2027. aastal, siis nõukogu esimene koosolek toimub pärast 2028. aasta 1. jaanuari, sest enne seda kuupäeva ei ole ERM-i kui AÕJI sisuline ega majanduslik tegevus alanud.
Lõikega 2 tagatakse ERM-i juhtimise ja esindamise järjepidevus. Riigiasutuse senine direktor loetakse seaduse alusel ERM-i kui AÕJI juhatuse esimeheks. Eraldi konkurssi ega nõukogu nimetamisotsust üleminekul vaja ei ole. Juhatuse esimehe volituste kestus seotakse praeguse direktori kehtivas töölepingus kokku lepitud tähtajaga. Seega ei anta senisele direktorile ülemineku tõttu uut viieaastast ametiaega. Pärast selle tähtaja saabumist nimetab nõukogu juhatuse esimehe seaduses ja põhikirjas sätestatud korras. Säte võimaldab ERM-i juhtida ja esindada ka enne esimese nõukogu moodustamist.
Juhatuse liikme tasu makstakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist, sest kuni selle ajani jätkab isik riigiasutuse direktorina ning tema tasustamine toimub senise töölepingu alusel.
Lõikega 3 reguleeritakse riigiasutuse valduses oleva riigivara üleandmist. ERM-ile võõrandatakse tasuta vara, mis on 2027. aasta 31. detsembri seisuga riigiasutuse valduses ja mida AÕJI vajab oma ülesannete täitmiseks. Vara tasuta võõrandamine on põhjendatud, sest sama vara kasutatakse seniste avalike ülesannete katkematuks täitmiseks.
Vara koosseis määratakse kindlaks 2027. aasta 31. detsembri seisuga ning vara võõrandatakse 1. jaanuarist 2028, kui ERM alustab AÕJI-na reaalset majandustegevust. Säte on riigivaraseaduses sätestatud riigivara võõrandamise üldnormide suhtes erinorm ja annab aluse vara tasuta võõrandamiseks, st KuM riigivara valitsejana ei taotle täiendavalt riigivaraseaduse § 37 lõike 2 punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse nõusolekut riigivaraks oleva kinnisasja otsustuskorras võõrandamiseks. Riigivara võõrandamisel lähtutakse siiski riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punktist 2 ning sama paragrahvi lõigetes 3, 5 ja 7 sätestatud nõuetest, mis võimaldavad riigivara tasuta võõrandada AÕJI-le tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ja seavad sellega kaasnevad piirangud. Riigivara võõrandamine vormistatakse vastavalt riigivaraseaduse § 37 lõikele 1 riigivara valitseja otsusega ning KuM-i ja ERM-i vahel sõlmitava lepinguga.
Riigile kuuluvat muuseumikogu ERM-ile ei võõrandata. See jääb riigi omandisse ning ERM‑iga sõlmitakse selle kasutamiseks haldusleping MuuS-i alusel. Samuti ei puuduta see ERM-i valduses olevat kinnisvara, mis kuulub Riigi Kinnisvara AS-ile. Selle kasutamist jätkab ERM üürilepingute alusel, mis antakse üle lõike 6 järgi.
Lõike 4 kohaselt suunatakse riigiasutuse tegevuse lõpetamise ajaks kasutamata jäänud riigieelarve vahendid ERM-i kui AÕJI tegevuse rahastamiseks. Tegemist on riigiasutusele 2027. aastaks ette nähtud, kuid 2027. aasta 31. detsembriks kasutamata eelarvevahenditega. Muudatus võimaldab kasutada neid vahendeid samade ülesannete täitmiseks AÕJI-na.
Lõikega 5 tagatakse töösuhete järjepidevus. Riigiasutuse töötajate töölepingud lähevad 2028. aasta 1. jaanuarist muutumatul kujul üle ERM-ile. Muutub üksnes tööandja. Töölepinguid ei lõpetata ja töötajatega ei ole vaja sõlmida uusi töölepinguid. Säilivad töötajate senised töölepingu tingimused, sealhulgas töötasu, -ülesanded ja -koormus ning töösuhte kestusest sõltuvad õigused. Lahendus vastab töölepingu seaduse §-s 112 sätestatud ettevõtte üleminekule ning kaitseb töötajaid asutuse õigusliku vormi muutmisega kaasnevate ebasoodsate tagajärgede eest.
Lõikega 6 sätestatakse riigiasutuse õigussuhete järjepidevus. ERM kui AÕJI jätkab riigiasutuse õigussuhetest tekkinud õiguste teostamist ning kohustuste ja lepingute täitmist senistel tingimustel. Üle lähevad muu hulgas lepingulised nõuded ja kohustused, kasutusõigused ning muud muuseumi tegevusega seotud õigused ja kohustused. Lepingute üleminekuks ei ole vaja neid lõpetada ega uuesti sõlmida, küll aga tuleb teavitada lepingupartnereid näiteks registrikoodi ja muude andmete muutusest.
Senistest lepingutingimustest võib kõrvale kalduda juhul, kui see tuleneb õigusaktist või kui õigussuhte pooled lepivad kokku teisiti. Säte tagab õigusselguse nii ERM-ile kui ka riigiasutuse senistele lepingupartneritele.
Lõike 7 kohaselt kehtib riigiasutusele ERM antud teadus- ja arendustegevuse positiivne evalveerimise otsus ERM-i kui AÕJI suhtes kuni otsuses märgitud tähtaja lõpuni. Riigiasutus ERM evalveeriti positiivselt haridus- ja teadusministri 23.05.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/25/147.
Lõike 8 eesmärk on säilitada muuseumi sisemise töökorralduse järjepidevus. Enne 2028. aasta 1. jaanuari antud direktori käskkirju ja muid töökorralduslikke dokumente kohaldatakse ERM-is kuni nende muutmise, kehtetuks tunnistamise või uute dokumentide vastuvõtmiseni. Nii ei ole vaja kõiki sisemisi töökorraldusakte AÕJI tegevuse alustamisel kohe uuesti vastu võtta.
Seniseid dokumente saab kohaldada üksnes ulatuses, milles need ei ole vastuolus MuuS-iga.
Lõikega 9 tagatakse ERM-i kui AÕJI tegevuse rahastamine, kuni KuM-iga on sõlmitud rahastuskokkulepe ning nõukogu on vastu võtnud eelarve.
Kokkuvõttes tekib ERM AÕJI-na seaduse jõustumisel ehk 2027. aasta 1. aprillil. AÕJI luuakse üheksa kuud enne riigiasutuse tegevuse lõpetamist, et enne tegevuse alustamist oleks piisavalt aega registrikande ja muude ettevalmistavate toimingute tegemiseks, sh nõukogu moodustamiseks. Uut juriidilist isikut esindab sellel perioodil riigiasutuse direktor, kes loetakse seaduse alusel juhatuse esimeheks. Esindamine piirdub toimingutega äriregistris ning nõukogu moodustamisega, sest sisuliseks tegevuseks puudub ERM-il kui AÕJI-l sel perioodil nii vara kui ka töötajad. Riigiasutus ERM jätkab kuni 2027. aasta 31. detsembrini muuseumi seniste ülesannete täitmist. Vara, töötajad, eelarvevahendid ning õigussuhetest tulenevad õigused ja kohustused lähevad avalik-õiguslikule ERM-ile üle 2028. aasta 1. jaanuarist. Seega ei teki üleminekuperioodil muuseumi tegevuses ega juhtimises katkestust. Seletuskirja lisas 2 on antud ülevaade üleminekuperioodi tähtaegadest ja tegevustest.

Paragrahviga 32³ sätestatakse ERM-i esimese nõukogu moodustamise kord.
Lõike 1 kohaselt nimetavad § 4⁴ lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud nõukogu liikmete nimetajad esimesed kaks nõukogu liiget hiljemalt kolme kuu jooksul MuuS-i muudatuste jõustumisest. Muuseumivaldkonna üleriigilised esindusorganisatsioonid nimetavad ühiselt ühe liikme ning Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus nimetab ühe liikme. Kolme kuu jooksul pärast nende liikmete nimetamist nimetab valdkonna eest vastutav minister ülejäänud kolm liiget, kelle ülesanne on seejuures tagada, et nõukogus oleksid tervikuna esindatud muuseumivaldkonna, teadus-, juhtimis-, majandus- ja õigusalased pädevused. Nimetajad teatavad riigiasutuse ERM direktorile, kes on ühtlasi ka ERM-i kui AÕJI juhatuse liikme rollis, nimetatud liikmete nimed, et oleks võimalik esimene nõukogu koosolek jaanuaris 2028 kokku kutsuda.
Lõike 2 kohaselt kutsub ERM-i juhatuse esimees esimese koosoleku kokku ning koosolek peab toimuma hiljemalt 2028. aasta jaanuari jooksul. Kokkukutsumise ülesanne antakse senisele direktorile, kes loetakse ühtlasi § 32² lõike 2 alusel ERM-i juhatuse esimeheks, ning ta vastutab juhtimise järjepidevuse eest, sest nõukogul puudub sel ajal veel esimees, kes saaks koosoleku kokku kutsuda.
Lõikega 3 kehtestatakse ajutine nõukogu otsuste tegemise kord kuni ERM-i põhikirja vastuvõtmiseni. See on vajalik, sest nõukogu koosolekute kokkukutsumise, läbiviimise ja otsuste vastuvõtmise täpsem kord nähakse ette põhikirjas, mida esimese nõukogu moodustamise ajal veel ei ole.
Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt kolm neljandikku nõukogu koosseisust. Pärast põhikirja vastuvõtmist lähtutakse nõukogu tegevuse korraldamisel põhikirjas sätestatud korrast.
Lõikega 4 sätestatakse, et nõukogu liikme tasu makstakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist, mis langeb kokku kuupäevaga, mil ERM kui AÕJI on endiselt riigiasutuselt ERM üle võtnud töötajad ja vara ning alustab oma sisulist ja majanduslikku tegevust.
Seletuskirja lisas 2 on antud ülevaade esimese nõukogu moodustamise tähtaegadest ja tegevustest.
Paragrahv 2 koosneb ühest punktist, millega sätestatakse eelnõu jõustumise ajaks 2027. aasta 1. aprill. Jõustumise põhjendust käsitletakse seletuskirja 9. punktis.
3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs
Eelnõu keskne eesmärk on luua ERM avalik-õigusliku juriidilise isikuna ning anda talle rahvusmuuseumina tegutsemiseks vajalik institutsionaalne autonoomia muuseumivaldkonna teadus- ja arenduskeskusena. Valdkonnaülese museoloogialase teadustöö keskne tegemine ja rakendamise korraldamine eeldab akadeemilist vabadust ja avarat enesekorraldusõigust, mis tagavad teadus- ja arendustegevuse sisulise autonoomia – alates uurimisküsimuste püstitamisest kuni arenduslahenduste väljatöötamise ja teadmussiirdeni – ning välistavad teadustegevuse allutamise poliitilistele või täitevvõimu eesmärkidele. Põhiseadus ei sätesta loetelu avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ega keela seadusandjal avalike ülesannete täitmiseks luua avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning selline detsentraliseerimine on põhiseaduse kohaselt lubatav.
ERM-i ümberkujundamine täitevvõimu hallatavast riigiasutusest avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks on seotud põhiseaduse preambulis sätestatud eesmärgiga tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Avalikud huvid nõuavad riigilt tegevusi eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks, sh kultuuripärandi säilimise ning teadus- ja arendustegevuse riigipoolset toetamist. Eeltoodu on seotud põhiseaduse §-st 14 tuleneva üldise põhiõigusega menetlusele ja korraldusele. Korralduse valdkonnas annab põhiõigus menetlusele ja korraldusele õiguse nõuda teatud organisatoorse raamistiku loomist. Muuseumide tegevus, sealhulgas kultuuripärandi kogumine, säilitamine, uurimine ja vahendamine, aitab kaasa nende põhiseaduslike eesmärkide täitmisele.
ERM-ile antakse eelnõuga museoloogia- ja etnoloogiaalase teadus- ja arendustegevuse ülesanne, mis seostub põhiseaduse §-s 38 tagatud teadusvabadusega. Põhiseaduse § 38 lõike 2 kohaselt on teadusasutused seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Põhiseaduse kommentaarides on rõhutatud, et autonoomia eesmärk on kaitsta teadus- ja arendustegevust põhjendamatu poliitilise mõjutamise eest. Eelnõus kavandatud lahendus, mille kohaselt ERM‑i juhivad nõukogu ja juhatus ning muuseumi sisulist tegevust ei juhi vahetult täitevvõim, toetab teadusvabaduse ja institutsionaalse autonoomia tagamist. Põhiseaduse § 38 lõikest 2 tulenev teadusasutuste autonoomia ei välista riigi õigust seadusega kujundada teadusasutuste organisatsioonilist ülesehitust, juhtimist, rahastamist ja järelevalvet. Riik võib kehtestada rahastamise tingimused, aruandlusnõuded ning kontrollimehhanismid, mis tagavad avalike vahendite õiguspärase kasutamise. Riigi sekkumine on lubatav avalike huvide kaitseks. Eelnõuga reguleeritakse neid küsimusi vajalikus ulatuses ja määras ning sellega ei mõjutata teadustegevuse sisu ja tagatakse piisav enesekorraldusõigus. Asutusel säilib tegelik võimalus teha teaduslikke otsuseid iseseisvalt ning järgida teaduslikust metoodikast tulenevaid põhimõtteid.
Eelnõu ei sisalda sätteid, mis riivaksid eraõiguslike isikute põhiõigusi. Eelnõu reguleerib riigi haldusorganisatsiooni korraldust, juhtimist ja ülesannete jaotust. Üleminekusätted näevad ette riigiasutuse ERM töötajate töölepingute ülemineku muutumatul kujul avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Sellega kaitstakse töötajate õiguspärast ootust ning välditakse ebasoodsat mõju tööalastele õigustele. Samuti jätkuvad senised õigused, kohustused ja lepingulised suhted õigusjärgluse põhimõttel.
Eelnõu ei tekita põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist põhiseaduse § 12 tähenduses. ERM-i eristamine teistest muuseumiseaduse alusel tegutsevatest muuseumidest on seotud tema staatusega rahvusmuuseumina, teadus- ja arenduskeskusena ning riigile kuuluvate muuseumikogude säilitamisega seotud kesksete teenuste korraldajana. Seega tugineb erinev kohtlemine objektiivsetele ja asjakohastele põhjustele ning on seaduse eesmärgi saavutamiseks põhjendatud.
4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Kavandatav muudatus: ERM-i asutamine AÕJI-na ning museoloogiaalase teadus- ja arenduskeskuse rolli määratlemine
6.1.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur)
Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumid ja muuseumitöötajad
Muudatus puudutab Eestis tegutsevaid muuseume ja nende töötajaid. Eestis oli 2025. aastal Statistikaameti11 andmetel 98 muuseumi, kus töötas kokku 1475 inimest. Mõju avaldub eelkõige muuseumide sisutööga tegelevatele töötajatele, sealhulgas muuseumikogude, uurimistöö, näituste ja haridustegevuse eest vastutavatele töötajatele. Teisi muuseumitöötajaid puudutab muudatus kaudselt.
Arvestades kogu kultuurivaldkonna asutuste ja organisatsioonide arvu, on sihtrühm väike. EMTAK-i tegevusala „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ alla kuuluvate riigi, kohaliku omavalitsuse asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koguarv on 2025. aasta seisuga 648912.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusega sätestatakse ERM-i püsiva ülesandena museoloogia- ja etnoloogiaalane teadus- ja arendustegevus ning selle tulemuste vahendamine. ERM teeb neis valdkondades uurimistööd ka praegu. Muudatuse sisuks ei ole seega täiesti uue tegevussuuna loomine, vaid ERM-i valdkonnaülese vastutuse selgem määratlemine. ERM-i ülesanne ei piirdu edaspidi üksikute teadusprojektide elluviimisega, vaid hõlmab ka saadud teadmiste süstemaatilist vahendamist ja nende rakendamise toetamist muuseumivaldkonnas. Muudatusel on positiivne mõju muuseumivaldkonna sisulisele arengule tervikuna. See parandab muuseumide ligipääsu museoloogilise teadus- ja arendustegevuse tulemustele ning metoodilisele toele oma sisutegevuse mõtestamisel ja kavandamisel. Muudatus loob paremad eeldused sisulise töö kvaliteedi parandamiseks ja suuremaks koostööks muuseumivaldkonnas, kuid mõju ulatus on väike, sest ei eelda muuseumidelt oma igapäevase töökorralduse muutmist. Puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele.
Muudatuse mõju avaldub muuseumide ja muuseumitöötajate töös vajaduspõhiselt (st küsitakse nõu ja juhiseid, kui vastav probleem üles kerkib), eelkõige ERM-ilt saadava metoodilise toe ja ühistegevustes (konverentsid, seminarid, töötoad, juhendmaterjalid) osalemise kaudu. Muudatus ei too kaasa regulaarseid uusi kohustusi. Iga muuseum otsustab oma vajadustest ja tegevuse eripärast lähtudes, milliseid tulemusi ta kasutab ning kas nende põhjal on vaja oma seniseid töövõtteid või -protsesse muuta. Seetõttu on mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Kokkuvõttes ei ole seega tegemist olulise mõjuga13.
6.1.2. Majanduslikud mõjud (haldus- ja töökoormus)
Muudatusest mõjutatud sihtrühm: muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonid ja Eesti Teaduste Akadeemia
Muudatus puudutab muuseumivaldkonna üleriigilisi esindusorganisatsioone, kelle põhikirjaline tegevus hõlmab muuseumide valdkonda tervikuna, ja Eesti Teaduste Akadeemiat. Praegu vastab eelnõus sätestatud tingimustele kolm muuseumivaldkonna esindusorganisatsiooni: MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee, MTÜ Eesti Muuseumide Liit ja MTÜ Eesti Muuseumiühing. Koos Eesti Teaduste Akadeemiaga kuulub sihtrühma neli organisatsiooni. Arvestades kultuurivaldkonna asutuste ja organisatsioonide koguarvu, on sihtrühm väike.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusega antakse sihtrühma kuuluvatele organisatsioonidele ülesanne osaleda ERM-i nõukogu moodustamises. Muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonid nimetavad ühiselt ühe nõukogu liikme ning Eesti Teaduste Akadeemia eestseisus nimetab samuti ühe liikme. Sellega saavad organisatsioonid osaleda ERM-i juhtorgani kujundamises. Nende nimetatud nõukogu liikmed ei esinda nõukogus neid nimetanud organisatsioonide huve, vaid täidavad nõukogu liikme ülesandeid iseseisvalt ja ERM-i eesmärkidest lähtudes.
Nõukogu liikme nimetamine toob organisatsioonidele kaasa täiendava halduskoormuse. Neil tuleb leida sobivad kandidaadid ning kontrollida, et kandidaatidel oleksid ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja kogemused ning puuduks huvide konflikt. Muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonid peavad lisaks kooskõlastama kandidaadid omavahel ja jõudma liikme nimetamises ühisele otsusele. Eesti Teaduste Akadeemia saab teha otsuse oma tavapärase juhtimiskorra kohaselt eestseisuses. Eesti Teaduste Akadeemia üks ülesandeid on akadeemia tegevust käsitleva seaduse kohaselt osaleda oma esindajate kaudu teiste teadus- ja arendusasutuste ning sihtasutuste töös kooskõlas nende tegevust reguleerivate õigusaktidega. Muudatus ei eelda organisatsioonide struktuuri muutmist, uute töökohtade loomist ega püsivate tööprotsesside ümberkorraldamist. Seetõttu on mõju ulatus väike.
Mõju avaldub esimest korda ERM-i nõukogu esimese koosseisu moodustamisel, kui liikmed tuleb nimetada ja teatavaks teha kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest. Edaspidi tuleb nimetamisülesannet täita üldjuhul kord nelja aasta jooksul või varem juhul, kui nõukogu liige kutsutakse tagasi, astub tagasi või langeb muul põhjusel enne volituste tähtaja lõppu välja. Organisatsioonidele ei kaasne nõukogu tegevusega regulaarseid aruandlus- ega muid jooksvaid kohustusi. Seetõttu on mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitava mõjuna võib muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonidele kaasneda vajadus lahendada erimeelsusi sobivate kandidaatide leidmisel. Kokkuleppe viibimine võib takistada nõukogu õigeaegset moodustamist. Riski vähendab nimetamisülesande harv esinemine ning võimalus leppida organisatsioonidevaheline kandidaatide esitamise ja otsustamise kord eelnevalt kokku. Sihtrühmale avalduva ebasoovitava mõju risk on seetõttu väike.
Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.1.3. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus)
a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: ERM
Sihtrühma suurus on väike, sest puudutab ainult ühte asutust.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Muudatusel on positiivne mõju, sest tagab ERM-ile nii poliitilise kui ka finantsilise autonoomia, millega kaasneb suurem paindlikkus ja lihtsus oma töö korraldamisel ning juhtimisotsuste vastuvõtmisel, asutuse tulude ja kulude arvestamisel, omatulu teenimisel ja kasutamisel.
ERM tegutseb juba praegu de facto paljuski valdkondliku arenduskeskusena, tehes museoloogiaalast teadustööd, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. Samas ei ole valdkonnaülene museoloogiaalane teadustöö praegu sõnaselgelt ERM-i ülesanne. Seetõttu saab muuseumivaldkond sellest palju vähem kasu, kui võiks saada. ERM-is tehtavad muuseumiuuringud on suuresti projektipõhised ning pärast projektide lõppu puudub otsene kohustus levitada tulemusi laiemalt ja toetada nende rakendamist teistes muuseumides. Seega ei ole tegemist täiesti uue ülesandega, mis eeldaks asutuse töös põhjalikke ümberkorraldusi, ning mõju ulatus on väike.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest piirdub ühekordse ümberkorraldusega, kus tegevus riigiasutusena lõpetatakse ja asutus asutatakse AÕJI-na ning luuakse ühekordselt uue organisatsiooni toimimiseks vajalikud protsessid ja dokumentatsioon.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.
b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: KuM
Muudatus mõjutab KuM-i, kes riigiasutuste puhul teeb erinevaid igapäevaseid haldustoiminguid (riigiasutuse direktori värbamine, tema lähetuste, puhkuste, majandamiskulude kinnitamine jms). Sihtrühma suurus on väike, sest puudutab ainult ühte asutust.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
ERM-i asutamine AÕJI-na muudab tema suhte ministeeriumiga koordinatsiooniliseks. Muuseum ei ole enam ministeeriumi hallatav riigiasutus ja tema tegevuse korraldamine ei ole täitevvõimu otsese juhtimise all. Ministeeriumi rolliks jääb valdkonnapoliitika kujundamine ja haldusjärelevalve. Lisandub halduslepingu ja rahastuskokkuleppe sõlmimise ning sellele eelnevate läbirääkimiste kohustus, samuti nõukogu liikmete nimetamise kohustus.
Mõju ulatus ja sagedus on väike. Muudatus ei eelda põhjalikke ümberkorraldusi ministeeriumi igapäevases töökorralduses, sest KuM-i valitsemisalas on juba praegu ka teisi AÕJI-sid (Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusooper Estonia, Eesti Rahvusraamatukogu) ning sellega seotud tööprotsessid on sisse seatud. Kuna haldusleping sõlmitakse kas tähtajatuna või mitmeks aastaks, on ka selle mõju avaldumise sagedus väike. Iga-aastase rahastuskokkuleppe sõlmimine sarnaneb riigiasutuse eelarve koostamise protsessiga. Nõukogu liikmete nimetamisülesannet tuleb üldjuhul täita kord nelja aasta jooksul või varem juhul, kui nõukogu liige kutsutakse tagasi, astub tagasi või langeb muul põhjusel enne volituste tähtaja lõppu välja.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.1.4. Mõju riigieelarvele
ERM-i asutamine AÕJI-na ei muuda muuseumi põhitegevuse rahastamise mahtu. Muuseum jätkab oma ülesannete täitmist riigieelarvest KuM-i kaudu eraldatava tegevustoetuse alusel, mille maht suureneb senise rahastamisega võrreldes üksnes nõukogu liikmete tasude võrra (vt allpool).
Kuniks ERM säilitab positiivse evalveerimise teadus- ja arendusasutusena, jätkub ka asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse alusel.
Ühekordsed kulud, mis on seotud vara üleandmisega (Heimtali muuseumi kinnistu hindamine, kinnistu tasuta võõrandamise notaritasu ja riigilõiv), katab KuM oma eelarvest ning ei taotle selleks riigieelarvest täiendavaid vahendeid.
Riigi kulutused AÕJI-le võrreldes kulutustega senisele riigiasutusele suurenevad uue juhtimisorgani (nõukogu) tasustamise võrra. Eelnõu kohaselt on nõukogus viis liiget. Tasu suuruseks on nõukogu liikmele arvestatud 0,3 kuutasu alammäära kuus ja nõukogu esimehele 0,5 kuutasu alammäära kuus.
Kui lähtuda 2026. aasta töötasu alammäärast 946 eurot kuus, on:
• nõukogu liikme tasu: 0,3 × 946 € = 283,80 € kuus;
• nõukogu esimehe tasu: 0,5 × 946 € = 473,00 € kuus.
Viieliikmelise nõukogu aastakulu:

Koosseis
Aasta brutotasu €
Tööandja aastakulu €
1 esimees + 4 liiget
19 298,40
25 666,87

KuM katab nõukogu liikmete tasude lisandumisega seotud kulud oma eelarvest ega taotle selleks riigieelarvest lisavahendeid.
Kuna eelnõu kohaselt makstakse nõukogu liikme tasu alates 2028. aasta 1. jaanuarist, ei kaasne nõukogu liikmete tasustamisega 2027. aastal riigieelarvelist kulu. Püsikulu tekib alates 2028. aastast.
AÕJI-le antakse üle tegevuseks vajalik ja praegu ERM-is kui riigiasutuses arvel olev põhi- ja väikevara ning kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused, sealhulgas ERM-i töötajate töölepingud. Üleantavat vara kasutab ERM kui AÕJI edaspidi oma eesmärkide täitmisel. Üle ei anta kinnistuid, mis kuuluvad Riigi Kinnisvara AS-ile ja mida ERM kasutab praegu üürilepingute alusel. Üürilepingud lähevad ERM-ile kui AÕJI-le üle ning nendega seotud kulude katmine riigieelarvest jätkub samadel põhimõtetel.
Riigiasutuse tegevuse lõpetamisel ja AÕJI asutamisel riigiasutuse tegevuse ja vara baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle asutatavale AÕJI-le, milles samalaadne majandustegevus jätkub, ning AÕJI võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse muuseumi põhitegevuse kvalitatiivne sisu või mis toetavad muuseumi põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis tuleks analoogia korras lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist.
Riigiasutuse muuseumikogu AÕJI-le ei võõrandata, vaid see kuulub endiselt riigile. Riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (see hõlmab nii muuseumikogu hoidmist, täiendamist, uurimist kui ka vahendamist) sõlmib KuM halduslepingu.
6.2. Kavandatav muudatus: pärandihoidlate juhtimismudeli loomine ning konserveerimis- ja digiteerimisteenuste keskne korraldamine
6.2.1. Sotsiaalsed mõjud (kultuur)
Muudatusest mõjutatud sihtrühm: riigile kuuluvaid muuseumikogusid kasutavad muuseumid
Muudatus puudutab riigile kuuluvaid muuseumikogusid kasutavaid muuseume (KaM-i valitsemisalas 1, KliM-i valitsemisalas 2, KuM-i valitsemisalas 23, RegPõM-i valitsemisalas 2, SiM-i valitsemisalas 1), kellel on praegu õigus saada Kanuti kaudu tasuta konserveerimis- ja digiteerimisteenuseid. Tegemist on kitsalt määratletud muuseumide rühmaga, mistõttu on sihtrühm väike.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
ERM-i ja Kanuti kompetentside ühendamisel tekkiv keskne konserveerimis- ja digiteerimisteenus on kõrgetasemelisem ning töökorraldus on tõhusam, mis võib suurendada teenuse osutamise kiirust ja mahtu (aasta lõikes) ning kvaliteeti. See parandab muuseumikogude seisukorda ning toetab muuseumide teadus- ja näitusetegevust. Muudatus võimaldab pakkuda konserveerimis- ja digiteerimisteenust nii Tartus kui ka Tallinnas. See vähendab museaalide transportimisega seotud kulusid ja riske ning parandab teenuse kättesaadavust muuseumidele, mis asuvad Tartule lähemal.
Eelnõuga ei muudeta Kanuti teenuste kättesaadavust ega muuseumide riigieelarvest rahastamise põhimõtteid. Ka praegu saavad kõik riigile kuuluvaid muuseumikogusid valdavad muuseumid tellida Kanutist teenuseid. See on võimalik eeldusel, et ministeerium, kes on sõlminud halduslepingu riigile kuuluva muuseumikogu kasutamiseks (st on vastava muuseumikogu kui riigivara valitseja), on selleks toetust eraldanud.
MuuS-i kohaselt rahastatakse riigi sihtasutuse muuseume (nt SA Eesti Maaelumuuseumid) ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavaid muuseume, mida ei ole asutanud riik (nt SA Eesti Piimandusmuuseum), vastava ministeeriumi kaudu, kes teostab asutajaõigusi ja/või on sõlminud riigile kuuluva muuseumikogu kasutamise halduslepingu.
KuM kui oma valitsemisalas tegutsevate muuseumide kasutuses oleva riigi muuseumikogu valitseja tellib Kanutist otse museaalide konserveerimise ja digiteerimise teenust mahus, mis tagab professionaalsete oskustega konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse kestliku tegevuse ja arengu, eraldades selleks Kanutile tegevustoetust. Kõigil muuseumidel, olenemata omandisuhtest, on võimalik tellida tasu eest Kanutist oma kogudesse kuuluvate museaalide konserveerimis- ja digiteerimisteenust. Kas muuseumikogu kui riigivara valitseja eraldab selleks toetuse muuseumile või otse Kanutile, sõltub poolte kokkuleppest ning seda MuuS-iga ei reguleerita. Nimetatud põhimõtet eelnõuga ei muudeta.
Mõju ulatus on hinnanguliselt väike, sest eelnimetatud teenuseid osutatakse muuseumidele juba praegu ning muudatus puudutab eelkõige nende korralduslikku raamistikku. Mõju ulatus suureneb siis, kui reaalselt valmivad pärandihoidlad, kuid see ei ole seotud käesoleva eelnõuga.
Muudatuse mõju avaldub muuseumide töös vastavalt vajadusele teenuste kasutamisel. Seetõttu on mõju avaldumise sagedus väike.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.2.2. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus)
a) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: ERM
Muudatus puudutab ainult ühte asutust, st sihtrühm on väike.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatud muudatuse realiseerimiseks viiakse Kanut ERM-i struktuuri. See tähendab ERM-i jaoks organisatsioonilist ümberkorraldust, mille käigus integreeritakse Kanuti töötajad, ülesanded ja tööprotsessid ERM-i tegevusse.
ERM-i ja Kanuti konservaatorite praegustes töötasudes on keskmiselt 50-eurone vahe (Kanuti kahjuks), kuid samas makstakse Kanuti konservaatoritele kutsetaseme lisatasu (63–127 eurot kuus), mida ERM‑is ei ole. Ühes organisatsioonis töötamine eeldab ühtseid palgatasemeid ja lisatasu maksmise põhimõtteid. Selle kokkuleppimine on ERM-i pädevuses.
ERM-i motivatsioonipakett töötaja kohta on kollektiivlepingu järgi umbes 560 eurot aastas. Kanuti töötajatel EVM-i koosseisus on see umbes 65 eurot aastas. Seega kaasneb ERM-ile tulevikus 27 töötaja (24 töökoha) lisandumisega ligikaudu 13 365 euro suurune lisakulu aastas.
Töötajate ja ülesannete ületulekuga kasvab ka ERM-i tugiteenuste maht, sest personalihaldus, finantsarvestus, IT-tugi ja muud tugifunktsioonid hakkavad hõlmama muu hulgas Kanuti tegevust ja töötajaid. Samas saab ühendatud organisatsioon ristkasutada ühist tehnilist taristut, kompetentse ja tugiteenuseid. Ühtne materjalide ja teenuste tellimise poliitika võimaldab saada soodsamaid hindu ning kasutada ressursse paindlikumalt. Samuti koondub konserveerimise ja digiteerimisega seotud erialane kompetents ERM-i koosseisu, luues paremad eeldused teadmiste jagamiseks ja tööprotsesside ühtlustamiseks organisatsiooni sees.
Mõju ulatus on keskmine, sest muudatus eeldab organisatsioonilisi kohandusi, et Kanuti ülesanded ja töötajad ERM-i tegevusse integreerida, kuid see ei muuda muuseumi senist põhitegevust.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest piirdub ühekordse ümberkorraldusega, kus Kanuti ülesanded ja töötajad liidetakse ERM-i kui AÕJI-ga.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.
b) Muudatusest mõjutatud sihtrühm: EVM
Muudatus puudutab ainult ühte asutust, st sihtrühm on väike.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta
Kavandatud muudatuse kohaselt viiakse EVM-i koosseisust välja konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut. Selle tulemusel väheneb sihtasutuse ülesannete maht ning kaob ära tugiteenuste osutamise vajadus Kanuti üksuse tegevuse toetamiseks.
EVM-i vaatest tähendab see organisatsioonilist muutust, mille käigus tuleb ümber korraldada senine tööjaotus, lõpetada Kanutiga seotud tugifunktsioonide osutamine ning kohandada vajaduse korral sisemisi tööprotsesse. Samal ajal muutub sihtasutuse tegevus fookustatumaks, sest organisatsiooni koosseisu ei kuulu enam muuseumivaldkonna keskseid konserveerimis- ja digiteerimisteenuseid osutav üksus.
Kanuti töötajad, vara ja lepingud ei lähe üle käesoleva eelnõu alusel, vaid selleks teevad EVM‑i asutaja (Eesti Vabariik on ainuasutaja) ja nõukogu eraldi otsused.
Mõju ulatus on väike, sest muudatus puudutab ühe struktuuriüksuse väljaviimist sihtasutuse koosseisust, kuid ei muuda sihtasutuse põhitegevust vabaõhumuuseumina.
Mõju avaldumise sagedus on väike, sest tegemist on ühekordse organisatsioonilise muutusega.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, sest negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Kokkuvõttes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.2.3. Mõju riigieelarvele
Pärandihoidlate juhtimismudeli loomine ning konserveerimis- ja digiteerimisteenuste keskne korraldamine ei too kaasa täiendavaid püsikulusid riigieelarvele.
Kanutist ERM-i üleminevate ülesannetega kaasneb samas mahus toetus, mida seni eraldati riigieelarvest EVM-ile.
Uute ametikohade loomise vajadused ja/või teenuste osutamise mahud räägitakse läbi halduslepingu ja iga-aastase rahastuskokkuleppe koostamise raames, lähtudes riigieelarve võimalustest.
Kanuti töötajate töölepingute ja vara üleminekuga EVM-ist ERM-i ei kaasne ühekordseid kulusid.
Pärandihoidlate rajamisega seotud kulud ja edaspidised ülalpidamiskulud otsustatakse praegusest seadusemuudatusest sõltumatult.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Eelnõu rakendamine eeldab riigiasutuse ERM ümberkorraldamist AÕJI-ks. Selleks tuleb KuM‑il teha järgmised tegevused:
• anda ERM-ile kui AÕJI-le üle tema tegevuseks vajalik vara (endine riigimuuseumi vara), välja arvatud riigile kuuluv muuseumikogu;
• teha vajalikud registritoimingud;
• sõlmida haldusleping;
• sõlmida esimene rahastuskokkulepe.

Eelnõu ei too kohalikele omavalitsustele kaasa lisaülesandeid ega -kohustusi. Eelnõuga ei muudeta kohalike omavalitsuste ja nende hallatavate muuseumide otsustusruumi ega paindlikkust Kanutist teenuste tellimisel. See jääb endiselt vabatahtlikuks.
Eelnõu rakendamisega kaasnevad ühekordsed kulud on seotud vara üleandmise toimingutega ja kaetakse KuM-i olemasolevate vahendite arvelt. Täiendavat riigieelarvelist rahastamist ei kavandata.
Püsikuluna lisandub ERM-i nõukogu liikmete tasustamine vastavalt seaduses sätestatud alustele (vt seletuskirja punkt 6.1.4).
Eelnõu ei avalda otsest mõju riigieelarve tuludele.
ERM-i omatulu teenimise võimalused laienevad võrreldes riigiasutuse tegevusvormiga, kuid nende mahtu on keeruline prognoosida.
Valitsemissektori sisest reorganiseerimist kajastatakse bilansist bilanssi üle antavate varade ja kohustiste puhul otse netovarade suurenemise/vähenemisena. Üleandja kajastab rahavoo koode nõudvate saldode üleandmise rahavoo koodiga 17 ja vastuvõtja rahavoo koodiga 18, sealhulgas kontol 298000 või ka kontol 292000 Sihtkapital, et vältida nende summade kajastamist jooksva aasta tulemiaruandes. Selline kajastamine ei vaja riigieelarve limiiti.
8. Rakendusaktid
Kultuuriministri 8. juuli 2013. aasta määrus nr 10 „Eesti Rahva Muuseumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.
Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2013. aasta määrus nr 140 „Rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise kord ja loetelu riskidest, mida näituse kahjuhüvitis ei kata“ viiakse kooskõlla käesoleva eelnõuga tehtavate muudatustega (ERM-i ja näituseasutuse lisandumine).
9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. aprillil. Seadus ei jõustu üldises korras, sest selle rakendamine eeldab organisatsioonilisi ja õiguslikke toiminguid, mille tegemine on otstarbekas siduda kindla kuupäevaga. Jõustumise ja riigiasutuse tegevuse lõpetamise vahele on jäetud üheksa kuud, et valmistada ette vara ja õigussuhete üleminek riigiasutuselt AÕJI-le, tagades seejuures muuseumi sisulise tegevuse katkestuseta jätkumise.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Rahandusministeerium ning ministeeriumid, kelle valitsemisalas on muuseume (Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium), Eesti Linnade ja Valdade Liit, MTÜ ICOM Eesti Rahvuskomitee, MTÜ Eesti Muuseumide Liit ning MTÜ Eesti Muuseumiühing.

Eelnõu koostamisse oli kaasatud ERM-i juhtkond ja ERM-i nõukoda.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK, ning lisaks Eesti Teaduste Akadeemiale, kellele kavandatakse eelnõus nõukogu liikmete nimetamise ülesanne, ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.


___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)