EELNÕU

19.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmisega

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 5, § 5 lõike 4, § 10 lõike 3

ja § 24 lõike 10 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite

valimise ja kasutamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord“ § 2 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ § 6 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „15. detsembri

2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele

esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §-s 2 loetletud kantserogeenset“ tekstiosaga

„8. mai 2026. a määruse nr 49 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja

keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ §-s 3 loetletud kantserogeenset, mutageenset või

reproduktiivtoksilist“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 125 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja tagab redelite regulaarse kontrollimise, arvestades valmistaja antud

kasutusjuhendit.“.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult

või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise

lõpetamist.“.

§ 5. Määruse rakendamine

(1) Määruse § 2 rakendatakse tagasiulatuvalt 16. maist 2026. a.

(2) Määruse §-e 1, 3 ja 4 rakendatakse tagasiulatuvalt 26. oktoobrist 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muutmisega“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Eelnõule esitasid arvamuse ja tagasiside Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium

ning Tööinspektsioon. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Kultuuriministeerium,

Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Ettepanek/tagasiside Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud

1. Tööinspektsioon

1.1 Eelnõu § 1 puhul märgime, et

isikukaitsevahendite väljastamise

arvestuse kohustuse kaotamisega

väheneb üks senine tõendamisvõimalus.

Kuigi muudatus ei mõjuta tööandja

kohustust tagada töötajale vajalikud

isikukaitsevahendid ega

Tööinspektsiooni järelevalvepädevust,

võib arvestuse puudumine raskendada

hilisemat asjaolude tuvastamist eelkõige

tööõnnetuste uurimisel,

järelevalvemenetluses ja

väärteomenetluses. Seejuures ei pruugi

alternatiivsete tõendite olemasolu alati

võimaldada usaldusväärselt tuvastada,

kas konkreetsele töötajale vajalik

isikukaitsevahend väljastati ja millal see

toimus. Seetõttu palume seletuskirjas

täpsemalt hinnata muudatuse mõju

Tööinspektsiooni ülesannete täitmisele

ning kaaluda, kas mõju hindamine

Tööinspektsioonile väikesena on

põhjendatud.

Arvestatud. Nõustume, et

isikukaitsevahendite väljastamise

arvestuse kohustuse kaotamisega kaob

üks senine tõendamisvõimalus ja see võib

raskendada asjaolude tuvastamist.

Arvestus tõendab siiski vaid vahendi

väljastamist, mitte selle sobivust, töötaja

juhendamist, tegelikku kasutamist ega

kasutamise kontrollimist. Need asjaolud

on tööõnnetuste uurimisel ning

järelevalve- ja väärteomenetluses olulised

ning Tööinspektsioon tuvastab need ka

praegu muude tõendite abil. Täiendasime

selles osas seletuskirja.

Seletuskirjas esitatud mõjuhinnang on

koondhinnang eelnõule kui tervikule.

Kaalusime seda uuesti ja leiame, et

eelnõu muudatuste mõju koondhinnang

Tööinspektsiooni töökorraldusele on

väike.

1.2 Eelnõu § 3 punkti 1 puhul peame

põhjendatuks regulatsiooni viimist

kooskõlla töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse (TTOS) sätestatava töövahendi

ohutusjuhendi regulatsiooniga. Samas ei

tulene muudatuse põhjendusest üheselt,

kuidas aitab määruse sätte kehtetuks

tunnistamine kaasa riskipõhise

lähenemise rakendamisele. Pigem on

muudatuse vahetuks eesmärgiks seaduse

ja määruse regulatsiooni kooskõlla

viimine. Õigusselguse huvides võiks

seletuskirjas täpsustada, et

Arvestatud. Nõustume, et muudatuse

vahetu eesmärk on viia regulatsioon

kooskõlla TTOS-iga ja täiendasime

seletuskirja vastavalt. Seletuskirjas on

nüüd selgelt välja toodud, et

ohutusjuhendi koostamise kohustus ja

sellest tehtavad erandid tulenevad

edaspidi TTOS-ist ning et erand ei

vabasta tööandjat töövahendi ohutuks

kasutamiseks vajaliku teabe andmisest

ega juhendamise ja väljaõppe

korraldamisest.

ohutusjuhendi koostamise kohustus ja

sellest tehtavad erandid tulenevad

edaspidi TTOS-ist ning ohutusjuhendi

koostamise erand ei vabasta tööandjat

töövahendi ohutuks kasutamiseks

vajaliku teabe andmisest ega

juhendamise ja väljaõppe

korraldamisest.

1.3 Eelnõu § 3 punkti 2 puhul peame

põhjendatuks paindlikumat lähenemist

redelite kontrollimise sagedusele, kuna

ühtne igakuine kontrollisagedus ei

pruugi olla põhjendatud erineva

kasutusintensiivsuse ja

kasutustingimuste korral. Määruse nr 13

„Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ § 125 lõike 2

esimese lause kohaselt jääb tööandjale

kohustus tagada redelite ja tellingute

korrasoleku kontrollimine Vabariigi

Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse

nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse

nõuded ehituses“ § 7 lõikes 3 sätestatud

korras ning alles jäävad ka määruse nr

13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §

125 lõigetes 4–6 sätestatud nõuded

kontrollija pädevusele, kontrollimise

dokumenteerimisele ja puuduste

kõrvaldamisele. Muudatuse tulemusena

kaob eelkõige redelite vähemalt kord

kuus kontrollimise konkreetne nõue.

Õigusselguse huvides palume

seletuskirjas täpsustada, millistest

asjaoludest tuleb tööandjal edaspidi

redelite regulaarse kontrollimise

sageduse määramisel lähtuda. Kuna

eelnõuga kaotatakse senine vähemalt

kord kuus toimuva kontrollimise nõue,

kuid säilib kohustus tagada redeli

regulaarne kontrollimine, peab

seletuskirjast selgelt nähtuma, millistele

objektiivsetele asjaoludele peab

tööandja kontrollisageduse määramisel

tuginema. Asjakohasteks võivad

seejuures olla redeli kasutamise sagedus

ja intensiivsus, kasutustingimused,

kasutamise laad ja kestus ning redeli

seisukord ja varasemalt ilmnenud

puudused. Samuti vajab selgitamist

Arvestatud. Täiendasime seletuskirja

selgitusega, et kontrollimise sageduse

määramisel lähtub tööandja eelkõige

redeli kasutamise sagedusest ja

intensiivsusest, kasutustingimustest,

kasutamise laadist ja kestusest ning redeli

seisukorrast ja varem ilmnenud

puudustest. Samuti täpsustasime, et neist

asjaoludest lähtub tööandja ka juhul, kui

valmistaja kasutusjuhendis ei ole

kontrollimise sagedust määratud.

olukord, kus valmistaja kasutusjuhendis

ei ole kontrollimise sagedust määratud.

Sellisel juhul peab tööandjal olema

võimalik lähtuda muudest töövahendi

kasutamisega seotud asjaoludest ning

korraldada kontrollimine sellise

sagedusega, mis võimaldab redeli

ohutust piisavalt tagada. Seletuskirja

täpsustamine aitab ühtlasi vältida

olukorda, kus kontrollimise sageduse

kindlaksmääramine jääb üksnes

tööandja subjektiivse hinnangu

küsimuseks ning järelevalves puuduvad

piisavalt selged lähtekohad selle

hindamiseks, kas redelit on kontrollitud

piisava sagedusega.

1.4 Eelnõu § 4 muudatust toetame, kuna see

võimaldab sõnaselgelt kasutada

tööõnnetuse raporti kannatanule või

tema huvide kaitsjale esitamisel ka

töökeskkonna andmekogu. Samas

palume seletuskirjas täpsustada

kavandatava muudatuse kooskõla TTOS

§ 24 lõike 41 sõnastusega. Nimetatud

säte näeb ühelt poolt ette võimaluse

koostada tööõnnetuse raport

töökeskkonna andmekogus või edastada

see kirjalikult Tööinspektsioonile, kuid

sätestab seejärel eraldi, et raport

esitatakse kannatanule või tema huvide

kaitsjale kirjalikult. Eelnõuga

kavandatakse seevastu kannatanule või

tema huvide kaitsjale esitamise viisina

lisaks kirjalikule esitamisele ka

töökeskkonna andmekogu kaudu

esitamine. Palume seletuskirjas

selgitada, millisel õiguslikul alusel on

andmekogu kaudu esitamine käsitatav

TTOS § 24 lõikes 41 nõutud raporti

esitamisena. Selgitus on vajalik, et

tagada seaduse ja määruse kooskõla

ning vältida ebaselgust raporti esitamise

nõuete kohaldamisel.

Selgitatud. Juhime tähelepanu, et

eelnõuga ei muudeta määruse § 4 lõike 5

esimest lauset, mille kohaselt koostab

tööandja tööõnnetuse uurimise raporti

töökeskkonna andmekogus või esitab

selle Tööinspektsioonile töökeskkonna

kirjalikult või andmekogu kaudu.

Nimetatud säte on kooskõlas TTOS § 24

lõikega 41.

Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse

§ 4 lõike 5 teist lauset, et viia see

kooskõlla TTOS muudatustega, mille

kohaselt on edaspidi võimalik edastada

tööõnnetuse raport kannatanule samuti

töökeskkonna andmekogu kaudu.

2. Sotsiaalministeerium

2.1 Eelnõu § 3 punkt 2:

Seletuskiri ütleb, et töövahendi

ohutusjuhendi koostamise vajadust

tuleb hinnata töökeskkonna

riskianalüüsi alusel ning ohutusjuhendit

Arvestatud. Märgime, et tähelepanek

puudutab eelnõu § 3 punkti 1.

Täiendasime seletuskirja selgitusega, et

seda, kas tootja kasutusjuhend sisaldab

töövahendi ohutuks kasutamiseks

vajalikku teavet, hindab tööandja

ei ole vaja koostada juhul, kui tootja

kasutusjuhend sisaldab töövahendi

ohutuks kasutamiseks vajalikku teavet.

Samuti öeldakse, et tööandjal säilib

kohustus tagada töötajale vajalik teave

ning juhendamine ja väljaõpe. Aga

seletuskiri ei ütle otsesõnu, et tootja

juhendi olemasolu ei vabasta tööandjat

hindamast, kas see juhend katab

konkreetse töökoha, kasutusviisi,

töötajate oskuste ja töökeskkonna

eripärast tulenevad riskid.

Seega seletuskirjas täpsustada, et tootja

kasutusjuhendi olemasolu ei vabasta

tööandjat kohustusest hinnata

töökeskkonna riskianalüüsi käigus, kas

tootja juhend katab konkreetse töökoha,

tööprotsessi, kasutusviisi, töötajate

oskuste ja töökeskkonna eripärast

tulenevad riskid. Kui tootja juhend ei

kata töövahendi ohutuks kasutamiseks

vajalikku teavet konkreetsetes

töötingimustes, tuleb tööandjal koostada

või anda täiendavad juhised ning tagada

töötaja juhendamine ja väljaõpe.

riskianalüüsi käigus, võttes arvesse

konkreetse töökoha, kasutusviisi ja

töötingimused. Tööandja kohustus tagada

töötajale vajalik teave ning juhendamine

ja väljaõpe säilib igal juhul.

2.2 Eelnõu § 4: raporti edastamine

töökeskkonna andmekogu kaudu:

Täpsustada võiks siiski, et kuidas

tagatakse raporti kättesaamine isikule,

kes andmekogu ei kasuta. Sõna esitab“

ei pruugi olla piisavalt selge, kui

dokument üksnes tehakse andmekogus

kättesaadavaks. Ja millest see sõltub,

kas esitatakse kirjalikult või andmekogu

kaudu või mõlemat kanalit pidi, kes

selle esitamise viisi otsustab? Ehk ei

tekiks valeootust, et kannatanu ootab

kirjalikult, aga tegelikult läheb see

andmekogu kaudu, mille olemasolu ta

pruugi isegi teada.

Arvestatud. Täiendasime seletuskirja

selgitusega, et raporti esitamise viisi ei

otsusta tööandja ühepoolselt, vaid selles

saavad tööandja ja kannatanu või tema

huvide kaitsja omavahel kokku leppida.

Nii on kannatanul või tema huvide

kaitsjal teada, kas tööandja esitab raporti

töökeskkonna andmekogu kaudu või

kirjalikult, näiteks digitaalselt

allkirjastatuna e-posti teel või

paberkandjal.

3. Justiits- ja Digiministeerium

3.1 Eelnõu §-s 4 muudetakse Vabariigi

Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrust nr 75

„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise

kord“ selliselt, et raporti võib esitada

töökeskkonna andmekogu kaudu ka

kannatanule ja tema huvide kaitsjale.

Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud

selgitusega, et raporti esitamine

töökeskkonna andmekogu kaudu

tähendab, et tööandja koostab ja kinnitab

tööõnnetuse raporti Tööinspektsiooni

iseteeninduskeskkonnas, misjärel tehakse

raport samas keskkonnas kannatanule või

tema huvide kaitsjale nähtavaks. Raporti

Palume seletuskirjas täpsustada, mida

praktikas tähendab tööõnnetuse raporti

esitamine kannatanule või tema huvide

kaitsjale töökeskkonna andmekogu

kaudu. Seletuskirjast ei nähtu, kas

raport tehakse isikule andmekogus

kättesaadavaks või edastatakse see

andmekogu vahendusel muul viisil.

Samuti palume selgitada, kuidas on

tagatud, et raportile pääseb ligi üksnes

kannatanu või tema õiguspärane huvide

kaitsja. Eelkõige vajab selgitamist,

kuidas kontrollitakse huvide kaitsja

esindusõiguse olemasolu ja ulatust enne

raportile juurdepääsu võimaldamist või

selle edastamist.

esitamise viisi ei otsusta tööandja

ühepoolselt, vaid selles saavad tööandja

ja kannatanu või tema huvide kaitsja

omavahel kokku leppida. Nii on

kannatanul või tema huvide kaitsjal

teada, kas tööandja esitab raporti

töökeskkonna andmekogu kaudu või

kirjalikult, näiteks digitaalselt

allkirjastatuna e-posti teel või

paberkandjal.

Samuti täiendatud kirjeldusega, kuidas

töökeskkonna andmekogus kontrollitakse

raportile juurdepääsu õigust. Kontroll

toimub kahes etapis: autentimisel

kontrollitakse rahvastikuregistri andmete

alusel kasutaja õigust konkreetset isikut

esindada ning seejärel kontrollitakse

tööõnnetuste teenuses, kas esindatav isik

on konkreetse tööõnnetusega seotud ja tal

on õigus vastavaid andmeid vaadata.

Muul alusel (näiteks volikirjaga)

tegutsevale huvide kaitsjale esitab

tööandja raporti kirjalikult.

3.2 Seletuskirjas on läbivalt märgitud, et

eelnõu eesmärk on vähendada

halduskoormust ning sellele on mitme

muudatuse puhul viidatud võrdlevas

analüüsis. Samas ei nähtu selgelt,

millised muudatused on käsitatavad

halduskoormust vähendavate

meetmetena ning millised kujutavad

endast eeskätt tehnilisi või regulatsiooni

ajakohastavaid muudatusi (nt õigusviite

korrigeerimine või tööõnnetuse raporti

edastamise korra täpsustamine). Samuti

puudub koondhinnang halduskoormuse

muutuse kohta.

Palume täiendada mõjuanalüüsi (4. osa)

ning avada halduskoormuse mõju

halduskoormuse tasakaalustamise reegli

tähenduses. Seejuures palume välja

tuua, millised nõuded muudatuste

tulemusel vähenevad, keda need

muudatused puudutavad ning milline on

eelnõu üldine mõju halduskoormusele

nii ettevõtjate kui ka üksikisikute jaoks.

Lisaks palume mõjuanalüüsis hinnata,

kas isikukaitsevahendite väljastamise

arvestuse pidamise kohustuse

kaotamine võib töövaidluste või

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja

sisukokkuvõtet on täiendatud. Selles on

välja toodud, et tööandjate

halduskoormust vähendavad kaks

muudatust: isikukaitsevahendite

arvestuse pidamise kohustuse kaotamine

ja redelite igakuise kontrolli kohustuse

asendamine riskipõhise kontrolliga.

Ülejäänud muudatused on tehnilised või

regulatsiooni ajakohastavad ning uusi

kohustusi ei lisandu.

Sama eristus on tehtud seletuskirja 4.

osas majandusliku mõju kirjelduses.

Tööandjate halduskoormus väheneb

isikukaitsevahendite arvestuse ja redelite

kontrolli arvelt. Töövahendi

ohutusjuhendi koostamise kohustus

muutub riskipõhiseks töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muudatusega ning

määrusest jäetakse välja üksnes

seadusega kattuv säte, mistõttu määruse

muudatusel eraldi mõju ei ole.

Tööõnnetuse raporti esitamine

töökeskkonna andmekogu kaudu on

lisavõimalus olemasoleva kohustuse

täitmiseks ega ole märkimisväärse

mõjuga.

järelevalvemenetluste puhul mõjutada

töötajate või teiste füüsiliste isikute

asjaajamis- ja tõendamiskoormust.

Seletuskirjas on viidatud võimalusele, et

muudatuse tulemusel võib olla

keerulisem tuvastada

isikukaitsevahendite väljastamisega

seotud asjaolusid, kuid selle mõju

füüsiliste isikute vaates ei ole käsitletud.

Eraldi koondhinnangut ei ole lisatud, sest

muudatused on väikese ulatusega ja

nende mõju halduskoormusele on väike.

Seletuskirjas on täiendatud töötajatele

avalduva mõju kirjeldust seoses

isikukaitsevahendite arvestuse kohustuse

kaotamisega. Töötaja tõendamiskoormus

ei suurene, sest isikukaitsevahendi

väljastamist peab vaidluse korral

tõendama tööandja. Üksikjuhtudel, kui

tööandja ei ole väljastamist

dokumenteerinud ja pooled esitavad

vastukäivaid väiteid, võib asjaolude

tuvastamine võtta kauem aega ning

töötajal võib olla vaja anda rohkem

selgitusi. Muudatused ei ole töötajatele

olulise mõjuga, kuna tööohutuse

tagamise põhimõtted ja tööandja vastutus

säilivad.

3.3 Täiendavalt juhime tähelepanu, et

määrusel puudub preambul. Hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja §

58 lg 1 kohaselt osundatakse määruse

eelnõu preambulis volitusnormile või -

normidele, mille alusel määrus antakse.

Palume eelnõu täiendada preambuliga,

kus on toodud volitusnormide viited.

Arvestatud. Eelnõule lisatud preambul

„Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse § 3 lõike 5, § 5 lõike

4, § 10 lõike 3 ja § 24 lõike 10 alusel.“

19.10.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega viiakse neli Vabariigi Valitsuse määrust kooskõlla töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muudatustega ning ajakohastatakse kehtivat regulatsiooni. Muudatuste

eesmärk on vähendada põhjendamatut halduskoormust ning muuta töötervishoiu ja tööohutuse

nõuete rakendamine paindlikumaks ja vajaduspõhiseks.

Eelnõu kohaselt kaotatakse kohustus pidada töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite

arvestust ning täpsustatakse töövahendite ohutusjuhendite koostamise nõudeid. Samuti

muudetakse paindlikumaks redelite kontrollimise korda, võimaldades kontrollimise sageduse

kindlaksmääramisel arvestada tegelikku vajadust ja valmistaja juhiseid.

Lisaks täpsustatakse tööõnnetuse raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale edastamise

korda, võimaldades raporti esitada ka töökeskkonna andmekogu kaudu, ning ajakohastatakse

rasedate ja rinnaga toitvate naiste töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid käsitlevas määruses olev

õigusviide.

Eelnõuga väheneb tööandjate halduskoormus, sest kaob kohustus väljastatud

isikukaitsevahendite üle arvestust pidada ning kohustus kontrollida redeleid vähemalt üks kord

kuus asendub riskipõhise kontrolliga. Ülejäänud muudatused on tehnilised või regulatsiooni

ajakohastavad. Eelnõuga uusi kohustusi ei lisandu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kristina Kaaberma (5836 0813;

[email protected]) ja Marilin Lutsoja (teenistussuhe lõppenud) ning sama

osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476; [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226; [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse järgmisi määrusi:

1) Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord“ (RT I, 15.05.2021, 3);

2) Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded

rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ (RT I, 22.05.2024, 5);

3) Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ (RT I, 17.10.2019, 7);

4) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ( RT I, 22.11.2022, 9).

Eelnõuga on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus (RT I, 16.10.2026,

3), mis jõustub 26. oktoobril 2026. a.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimesega muudetakse isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise korda, teisega korrigeeritakse viidet ohtlike kemikaalide määrusele, kolmandaga

muudetakse töövahendi kasutamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõudeid, neljandaga

tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, nendest teatamise ja nende uurimise korda

ning viiendaga sätestatakse määruse tagasiulatuv rakendamine.

Eelnõu § 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuksVabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse

nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ § 2 lõike 6 punkt 2, mille alusel on

tööandja kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust.

Muudatuse eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja anda tööandjale suurem

paindlikkus otsustada, kuidas tõendada isikukaitsevahendite väljastamist ja maandada

võimalikke vaidlusriske töötajatega. Tööandjal säilib jätkuvalt kohustus tagada töötajale

vajalikud isikukaitsevahendid ning korraldada nende kasutamine kooskõlas töötervishoiu ja

tööohutuse nõuetega. Samuti peab tööandja vaidluse korral olema suuteline tõendama, et ta on

oma kohustused täitnud, kuid selleks kasutatavad tõendid ja dokumenteerimise viis jäävad

tööandja otsustada.

Pärast arvestuse pidamise kohustuse kaotamist võib Tööinspektsioonil olla tööõnnetuste

uurimisel ning järelevalve- ja väärteomenetluses raskem tuvastada, kas ja millal konkreetsele

töötajale vajalik isikukaitsevahend väljastati. Siiski tõendab arvestus üksnes vahendi

väljastamist, mitte selle sobivust, töötaja juhendamist, vahendi tegelikku kasutamist ega

kasutamise kontrollimist. Need menetluses määravad asjaolud tuvastab Tööinspektsioon ka

praegu muude tõendite abil.

Muudatus ei vähenda töötajate kaitset ega tööandja vastutust isikukaitsevahendite tagamise

eest, vaid loob võimaluse valida ettevõtte tegevuse eripärast lähtuv sobivaim dokumenteerimise

viis. Praktikas võivad tööandjad jätkata isikukaitsevahendite arvestuse pidamist, kui nad peavad

seda vajalikuks, kuid selle pidamine ei ole enam õigusaktist tulenev kohustus.

Eelnõu § 2 kohaselt parandatakse Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruses nr 95

„Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks“ viide Vabariigi

Valitsuse määrusele, mis käsitleb ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid,

kuivõrd viidatud määrus on alates 15. maist 2026. a kehtetu ning kantserogeenset, mutageenset

ning reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad tööprotsessid on loetletud uues, 8. mai 2026. a

määruses nr 49 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste

ohutegurite mõõtmise kord“. Seega on tegemist tehnilise muudatusega.

Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a

määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ (edaspidi määrus

nr 13) § 1 lõige 7.

Punktiga 1 kavandatakse tunnistada kehtetuks nõue, mille kohaselt koostab tööandja

kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit.

Muudatuse eesmärk on viia määrus kooskõlla töötervishoiu ja tööohutuse seadusega (TTOS).

Kuna töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus ja selle erandid sätestatakse TTOS-is, ei

ole sama küsimust vaja enam määruses reguleerida.

TTOS-i § 13 lõike 1 punkti 14 kohaselt peab tööandja edaspidi töökeskkonna riskianalüüsi

alusel koostama kasutatava töövahendi ohutusjuhendi, välja arvatud töövahendile, millele

tootja ei ole kohustatud kasutusjuhendit koostama või mille tootja koostatud kasutusjuhend

sisaldab teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks. Ohutusjuhendi koostamise kohustus muutub

seega riskipõhiseks. Tööandja ei pea koostama ohutusjuhendit igale kasutatavale töövahendile,

vaid sellist vajadust tuleb hinnata töökeskkonna riskianalüüsi alusel. Samuti ei ole vaja

ohutusjuhendit koostada juhul, kui tootja koostatud kasutusjuhend sisaldab töövahendi ohutuks

kasutamiseks vajalikku teavet. Seda, kas kasutusjuhend sisaldab piisavalt vajalikku teavet,

hindab tööandja riskianalüüsi käigus, võttes arvesse konkreetset töökohta, kasutusviisi ja

töötingimusi.

Muudatus vähendab põhjendamatut halduskoormust ja väldib olukorda, kus tööandja koostatud

ohutusjuhend üksnes kordab tootja kasutusjuhendit. Ohutusjuhendi koostamise erand säilitab

tööandja kohustuse tagada, et töötajal oleks töövahendi ohutuks kasutamiseks vajalik teave ning

et töötaja oleks nõuetekohaselt juhendatud ja välja õpetatud.

Eelnõu § 3 punkti 2 kohaselt sõnastatakse määruse nr 13 § 125 lõike 2 teine lause järgmiselt:

„Tööandja tagab redelite regulaarse kontrollimise, arvestades valmistaja antud

kasutusjuhendit.“

Muudatusega loobutakse nõudest kontrollida redeleid vähemalt üks kord kuus ning

sätestatakse, et tööandja peab tagama redelite regulaarse kontrollimise, arvestades valmistaja

antud kasutusjuhendit. Muudatuse eesmärk on muuta nõue paindlikumaks ja võimaldada

kontrollimise sageduse kindlaksmääramisel senisest enam arvestada redeli tegeliku kasutuse ja

kontrollivajadusega.

Senine kohustus kontrollida kõiki redeleid vähemalt üks kord kuus ei arvesta piisavalt redelite

erineva kasutussageduse ja -tingimustega ega valmistaja juhistega. Näiteks võib harva

kasutatava redeli igakuine kontroll olla ebavajalik, samas kui intensiivselt või keerukates

tingimustes kasutatava redeli puhul võib olla põhjendatud kontrollida seda sagedamini kui üks

kord kuus. Samuti võib valmistaja kasutusjuhendis olla olenevalt redeli tüübist ja

kasutusotstarbest ette nähtud konkreetne kontrollimise kord või sagedus.

Kontrollimise sageduse kindlaksmääramisel lähtub tööandja eelkõige redeli kasutamise

sagedusest ja intensiivsusest, kasutustingimustest, kasutamise laadist ja kestusest ning redeli

seisukorrast ja varem ilmnenud puudustest. Neist asjaoludest lähtub tööandja ka juhul, kui

valmistaja kasutusjuhendis ei ole kontrollimise sagedust kindlaks määratud.

Muudatusega saab tööandja korraldada redelite kontrollimise vastavalt tegelikule vajadusele,

võttes seejuures arvesse valmistaja kasutusjuhendit. Sarnaselt teiste töövahenditega peab

tööandja tagama redelite ohutuse ja korrasoleku ning nende regulaarse kontrollimise, kuid

kontrollimise sagedus ei ole õigusaktis kindlaks määratud. See võimaldab vähendada

põhjendamatut halduskoormust juhul, kui igakuine kontroll ei ole vajalik, ning samal ajal

tagada sagedasema kontrolli juhul, kui seda tingivad redeli kasutusintensiivsus, -tingimused,

seisukord või valmistaja juhised.

Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75

„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teist

lauset ning sõnastatakse see järgmiselt: „Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti

kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme

tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“

Muudatusega täpsustatakse tööõnnetuse raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamise

korda, sätestades sõnaselgelt, et raporti võib esitada kas kirjalikult või töökeskkonna

andmekogu kaudu. Muudatuse eesmärk on viia regulatsioon kooskõlla töökeskkonna

andmekogu kasutuselevõtuga ning võimaldada raporti elektroonilist edastamist.

Kehtiva regulatsiooniga nähakse ette tööõnnetuse raporti esitamine Tööinspektsioonile

töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult, kuid kannatanule raporti esitamise viisi ei ole

täpsustatud. Praktikas võimaldab töökeskkonna andmekogu edastada raporti ka kannatanule või

tema huvide kaitsjale, mistõttu on põhjendatud see võimalus õigusaktis sõnaselgelt sätestada.

Raporti esitamine töökeskkonna andmekogu kaudu tähendab, et tööandja koostab ja kinnitab

tööõnnetuse raporti Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas, misjärel tehakse raport samas

keskkonnas nähtavaks kannatanule või tema huvide kaitsjale.

Raportile juurdepääsu kontroll kannatanu huvide kaitsja kohta toimub kahes etapis. Esmalt

kontrollitakse autentimisel rahvastikuregistri andmete alusel, kas kasutajal on õigus konkreetset

isikut ehk kannatanut esindada. Kasutaja saab esindada ja tegutseda ainult rahvastikuregistrist

saadud esindatava isiku nimel. Seejärel kontrollitakse objektipõhist kasutusõigust, ehk seda,

kas esindatav isik on konkreetse tööõnnetusega seotud ja kas kasutajal on õigus vastavaid

andmeid vaadata. Seega pääseb raportile andmekogu kaudu ligi üksnes kannatanu ise või tema

seaduslik esindaja.

Raporti esitamise viisi ei otsusta tööandja ühepoolselt, vaid selles lepivad tööandja ja kannatanu

või tema huvide kaitsja omavahel kokku. Nii on kannatanul või tema huvide kaitsjal teada, kas

tööandja esitab raporti töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult, näiteks digitaalselt

allkirjastatuna e-posti teel või paberkandjal. Kui kannatanu huve kaitseb muul alusel (nt

volikirja alusel) tegutsev isik, kellel andmekogu kaudu raportile juurdepääsu ei ole, saab

tööandja raporti esitada talle üksnes kirjalikult.

Muudatus ei mõjuta kannatanu õigust saada tööõnnetuse raport ega tööandja kohustust see

kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist esitada. Muudatusega üksnes

täpsustatakse raporti kättetoimetamise võimalusi ning toetatakse tööõnnetuste menetluse

digitaliseerimist ja halduskoormuse vähendamist.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt rakendatakse eelnõu § 2 tagasiulatuvalt 16. maist 2026. a, et

rasedate ja rinnaga toitvate naiste töö nõudeid käsitlevas määruses oleks viide ohtlike

kemikaalide määrusele õige alates uue määruse kehtima hakkamisest.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt rakendatakse eelnõu §-e 1, 3 ja 4 tagasiulatuvalt 26. oktoobrist

2026. a, et muudetavad määrused oleksid töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kooskõlas

alates seaduse muutmise seaduse jõustumisest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud ja kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

4. Määruse mõjud

Muudatuste rakendamisega kaasneb: majanduslik mõju, sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutuste

töökorraldusele. Määruses tehtavad muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat

ja infoühiskonda, haridust, kultuuri ja sporti, riigikaitset ja välissuhteid ega siseturvalisust ja

keskkonda.

Majanduslik mõju

Sihtrühm: tööandjad

Määruse mõjualasse kuuluvad tööandjad, kelle juures töötab vähemalt üks inimene töölepingu

või avaliku teenistuse seaduse alusel. Selliseid tööandjaid oli 2025. aastal ligikaudu 80 000, mis

moodustab umbes 39% kõikidest ettevõtetest1. Sihtrühma kuuluvad nimetatud tööandjate

hulgas eelkõige need, kelle tööprotsessides on töötajatel vaja kasutada isikukaitsevahendeid,

juhenditega varustatud töövahendeid või töövahendina redeleid, sh näiteks ehitus-, tööstus-,

kaubandus- ja laondusvaldkonnas.

Eelnõukohaste muudatustega kaotatakse kohustus pidada arvestust väljastatud

isikukaitsevahendite üle ja muudetakse redelite kontrollimise nõue paindlikumaks. Need

muudatused vähendavad tööandjate koormust rutiinse dokumenteerimise, vastavate süsteemide

ülalpidamise ja raporteerimise arvelt. Seega avaldub nende muudatuste mõju tööandjatele

halduskoormuse vähenemisena. Töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus muutub

riskipõhiseks kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusega ning määrusest

jäetakse välja üksnes seadusega kattuv säte, mistõttu määruse muudatusel eraldi mõju ei ole.

Muudatus, mille kohaselt võib tööõnnetuse raporti edastada ka töökeskkonna andmekogu

kaudu, ei ole märkimisväärse mõjuga, kuna tegemist on lisavõimalusega olemasoleva

kohustuse täitmiseks.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib töövaidluse või järelevalvemenetluse käigus olla

keerulisem tuvastada, kas isikukaitsevahend jäeti töötajale väljastamata või väljastati, kuid

töötaja ei kasutanud seda nõuetekohaselt. Samuti võib redelite kontrollimise paindlikum

korraldus suurendada tööõnnetuste riski ja sellest tulenevaid töökorralduslikke häireid juhul,

kui tööandja ei korralda kontrolle tegeliku vajaduse järgi. Samas säilib tööandjal võimalus

jätkata senist dokumenteerimis- ja kontrollipraktikat ning valida selleks sobiv viis.

Kokkuvõttes vähendavad muudatused tööandjate halduskoormust ning võimaldavad senisest

paindlikumat ja riskipõhist lähenemist, ilma et muutuks tööandja vastutus tööohutuse

tagamisel. Mõju ulatus ja sagedus sõltuvad ettevõtte tegevusalast ja töökorraldusest, kuid

kokkuvõttes on mõju väike.

Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sihtrühm: töötajad

Määruse mõjualasse kuuluvad töölepinguga töötajad ning avaliku teenistuse seaduse alusel

töötavad ametnikud. 2025. aastal oli töötajaid ja ametnikke kokku 604 300, mis moodustab

97,5% kõikidest palgatöötajatest2. Sihtrühma kuuluvad eelkõige need töötajad, kes oma töös

vajavad isikukaitsevahendeid või ohutusjuhenditega varustatud töövahendeid või kasutavad

töövahendina redeleid, sh näiteks ehitus-, tööstus-, kaubandus- ja laondusvaldkonnas.

1 Statistikaameti andmed töötamise registri põhjal (august 2025) ning Statistikaameti andmebaasi tabel ER006:

statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. 2 Statistikaameti andmebaasi tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi.

Muudatused ei vähenda tööandja kohustust tagada töötajale ohutu töökeskkond ja töövahendid

ning väljastada vajalikud isikukaitsevahendid. Seetõttu ei ole muudatustel töötajatele

märkimisväärset mõju ja need ei muuda tööprotsesse.

Võimaliku ebasoovitava mõjuna võib töövaidluse või järelevalvemenetluse käigus olla

keerulisem tuvastada, kas isikukaitsevahend jäeti töötajale väljastamata või see küll väljastati,

kuid töötaja ei kasutanud vahendit nõuetekohaselt. Töötaja tõendamiskoormust see ei suurenda,

sest isikukaitsevahendi väljastamist peab vaidluse korral tõendama tööandja. Üksikjuhtudel,

kui tööandja ei ole väljastamist dokumenteerinud ja pooled esitavad vastukäivaid väiteid, võib

asjaolude tuvastamine võtta kauem aega ning töötajal võib olla vaja anda rohkem selgitusi.

Samuti võib redelite kontrollimise paindlikum korraldus suurendada tööõnnetuste riski juhul,

kui tööandja ei korralda kontrolle tegeliku vajaduse järgi. Töötajale jäävad siiski alles kõik

senised õigused nõuda tööohutusnõuete täitmist ning keelduda tööst, mis seab ohtu tema elu

või tervise.

Kokkuvõttes ei ole muudatused töötajatele olulise mõjuga, kuna tööohutuse tagamise

põhimõtted ja tööandja vastutus säilivad. Võimalike ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm: Tööinspektsioon

Muudatuste tulemusena võib esialgu mõnevõrra suureneda vajadus tööandjate nõustamise ja

selgituste järele, eelkõige seoses paindlikuma ja riskipõhise lähenemise rakendamisega

isikukaitsevahendite dokumenteerimisel ja redelite kontrollimisel. Infosüsteeme ei ole vaja

täiendada, kuna töökeskkonna andmekogus on tööõnnetuse raporti edastamise võimalus juba

olemas. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele väike.

Mõju isikuandmete kaitsele

Sihtrühm: tööõnnetustes kannatanud töötajad, nende huvide kaitsjad ja tööandjad

Eelnõu mõjutab isikuandmete töötlemist üksnes seoses tööõnnetuse raporti edastamise korraga.

Muudatusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 sätestatud

tööõnnetuse raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamise korda ning nähakse ette

võimalus esitada raport lisaks kirjalikule vormile ka töökeskkonna andmekogu kaudu.

Muudatus ei too kaasa uute isikuandmete kogumist, uusi töötlemise eesmärke, uusi

andmesubjekte ega uusi andmesaajaid. Samuti ei muudeta töödeldavate andmete koosseisu ega

andmete säilitamise põhimõtteid. Tegemist on olemasoleva andmevahetuse korralduse

täpsustamisega, mis võimaldab kasutada raporti edastamiseks juba toimivat töökeskkonna

andmekogu.

Muudatuse positiivne mõju seisneb selles, et tööõnnetuse raporti saab edastada turvalise

elektroonilise kanali kaudu, mis muudab andmete kättesaadavuse kannatanule ja tema huvide

kaitsjale lihtsamaks ning vähendab tööandjate halduskoormust.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaldamisega ei kaasne isikute profileerimist,

automatiseeritud otsuste tegemist, ulatuslikku andmete töötlemist ega muid asjaolusid, mis

kahjustaksid oluliselt füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi. Seetõttu on mõju isikuandmete

kaitsele väike ja pigem positiivne.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ei kahjusta tõenäoliselt füüsiliste isikute õigusi ega

vabadusi ning seetõttu ei ole vaja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 kohast

andmekaitsealast mõjuhinnangut koostada.

Mõju isikuandmete kaitsele on väike, kuna muudatus ei too kaasa uute isikuandmete kogumist,

töödeldavate andmete mahu suurenemist ega uusi töötlemise eesmärke. Mõju avaldub väikeses

ulatuses ja pidevalt, kuna tööõnnetuse raporti edastamiseks võimaldatakse kasutada

olemasolevat töökeskkonna andmekogu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk puudub või

on väga väike, sest muudatus ei mõjuta andmesubjektide õigusi ja andmete töötlemise

põhimõtteid ega kahjusta füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega riigiasutustele tegevusi ei lisandu ning riigieelarvele ei kaasne

lisakulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu § 5 kohaselt rakendatakse eelnõu §-e 1, 3 ja 4 tagasiulatuvalt 26. oktoobrist 2026. a ning

eelnõu § 2 tagasiulatuvalt 16. maist 2026. a. Paragrahvide 1, 3 ja 4 tagasiulatuv rakendamine

on vajalik, kuna määrust ei ole võimalik kehtestada enne töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise seaduse jõustumist 26. oktoobril 2026. a ning § 2 puhul tagatakse sellega õige viide

alates uue ohtlike kemikaalide määruse kehtima hakkamisest.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Personalijuhtimise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile ning e-posti teel Eesti Linnade ja

Valdade Liidule.

Eelnõu kohta esitasid arvamuse Sotsiaalministeerium, Justiits- ja Digiministeerium ning

Tööinspektsioon. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Kultuuriministeerium,

Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Tagasiside eelnõule koos märkustega on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

28.10.2026 nr 2-2/3318-4

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine

seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi

Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse muutmisega“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa – kooskõlastustabel.

Kristina Kaaberma +372 5836 0813

[email protected]