ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Kultuuriministeerium [email protected]

Teie 20.10.2026 nr 1-11/1120-1 Meie 28.10.2026 nr 2.3-4/26/4262-2

Arvamuse avaldamine eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks spordiseaduse

täiendamise seaduse eelnõu. Seoses eelnõuga on meil järgmised märkused ja tähelepanekud.

1. Kavandatav SpS § 112 lg 5 loetleb isikuandmed, mida kolleegiumid võivad töödelda, kuid ei

sätesta piisavalt selgelt andmetöötluse eesmärki. Samuti ei ole eelnõus ega seletuskirjas nimetatud,

millisele IKÜM art 6 lg-s 1 sätestatud õiguslikule alusele ning terviseandmete töötlemisel millisele

art 9 lg-s 2 sätestatud erandile töötlemine tugineb. Seletuskirjas viidatakse üksnes sellele, et

eesmärk peab olema seotud avaliku huvi täitmisega. Kui kavandatud on tugineda IKÜM art 6 lg 1

p-le e koos art 9 lg 2 p-ga g, tuleb põhjendada, milles seisneb töötlemist õigustav oluline avalik

huvi, miks on töötlemine taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne ning

millised sobivad ja konkreetsed meetmed on ette nähtud andmesubjekti põhiõiguste ja huvide

kaitseks. Pelgalt viitest maailma dopinguvastasele koodeksile ei piisa ning see ei asenda

riigisisesest õigusest tuleneva õigusliku aluse ega IKÜM art 9 lg-s 2 sätestatud tingimuste

põhjendamist. Nimetatud koodeks võib olla abiks riigisisese regulatsiooni kujundamisel, kuid

seadusandja peab iseseisvalt määrama konkreetsed eesmärgid, õigusliku aluse ning vajalikud

kaitsemeetmed.

Eelnõu seletuskirjas küll selgitatakse, et isikuandmed on vajalikud dopinguvastaste reeglite

rikkumise menetlemiseks, asjaolude väljaselgitamiseks ja otsuste tegemiseks, kuid arvestades

töödeldavate andmete koosseisu laiust ja tundlikkust ning terviseandmete töötlemisega kaasneva

põhiõiguste riive intensiivsust, tuleb töötlemise eesmärgid piisavalt selgelt sätestada seaduses.

Need ei tohiks jääda üksnes eelnõu seletuskirjast tuletatavaks. Seletuskirjas märgitakse, et

isikuandmete töötlemise eesmärk peab olema sätestatud seaduse tasandil, kuid eelnõu tekstist

töötlemise eesmärki ei nähtu.

IKÜM art 6 lg 3 ja pp 45 kohaselt võib IKÜM art 6 lg 1 p-de c ja e põhinev liikmesriigi õigus

täpsustada mh töötlemise üldtingimusi, vastutavat töötlejat, töödeldavate isikuandmete liike,

asjaomaseid andmesubjekte, andmete saajaid, eesmärgipiiranguid, säilitamisaega ning muid

seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks vajalikke meetmeid. Käesoleval juhul ei ole töötlemise

eesmärk ega võimalike andmesaajate ring piisavalt selgelt määratud ning täpsustamist vajab ka

see, keda käsitatakse „teiste menetlusse kaasatud isikutena“.

2. Kui riigisisene õigus näeb ette eriliigiliste isikuandmete töötlemise, peab vastav regulatsioon

IKÜM art 9 lg 2 kohaldatavast punktist sõltuvalt sisaldama sobivaid ja konkreetseid meetmeid

andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Seega ei piisa üksnes sellest, et seadusega antakse

õigus terviseandmeid töödelda. Täiendavate kaitsemeetmetena võib kõne alla tulla näiteks

terviseandmete töötlemise juhtude ja eesmärkide täpne piiritlemine, juurdepääsu võimaldamine

2 (3)

üksnes konkreetse menetlusega seotud isikutele, juurdepääsutoimingute logimine ja korrapärane

kontroll, menetluse lõppemisel ebavajalike terviseandmete varasem kustutamine,

menetlusosalistele suurema läbipaistvuse tagamine, võimalusel andmete pseudonüümimine,

konfidentsiaalsuskohustus vms. Vastutava töötleja määramine ja üldise säilitustähtaja

kehtestamine on vajalikud töötlemise üldtingimuste määratlemiseks, kuid need ei ole käesoleval

juhul iseenesest piisavad terviseandmete töötlemisega kaasnevate riskide maandamiseks.

3. Kavandatava SpS § 112 lg 5 p-i 2 kohaselt võivad kolleegiumid töödelda menetlusaluse isiku ja

teiste menetlusse kaasatud isikute isikuandmeid, sh terviseandmeid, mis on asja menetlemisel

olulised. Selline sõnastus on väga avar ega piiritle piisavalt, milliseid andmeid ja millistel juhtudel

võib töödelda. Kuna säte võimaldab hõlmata sisuliselt erinevaid isikuandmeid, muudab see sama

lõike teiste punktide piiritleva tähenduse ebaselgeks ega vasta määratletuse ja ettenähtavuse

nõudele. Seletuskiri küll märgib, et loetelu ei anna alust töödelda igas menetluses kõiki andmeid,

kuid see piirang ei tulene seaduse tekstist. Lisaks töötlemise eesmärgi sätestamisele tuleb piiritleda

täpsemalt töödeldavate isikuandmete kategooriad. Sättes kasutatud sõna „olulised“ tuleks

asendada rangema vajalikkuse kriteeriumiga „ … lahendamiseks vajalikud“.

Seletuskirjas nimetatakse võimaliku töödeldava teabena mh sportlase haiguslugu. Haigusloo kui

tervikliku dokumendi töötlemise vajadus tuleb eraldi põhjendada, sest menetlusküsimuse

lahendamiseks võib olla piisav üksnes asjassepuutuv väljavõte või konkreetse tervisega seotud

asjaolu kinnitamine. Eriti rangelt tuleb hinnata menetlusalusest isikust erinevate isikute tervise- ja

raviandmete töötlemise vajadust.

4. Seletuskirja kohaselt säilitatakse isikuandmeid Kultuuriministeeriumi turvalises keskkonnas

Delta. Seletuskirjast ei nähtu aga piisavalt, kellel on juurdepääs dopingumenetluse toimikutele,

kas juurdepääs on piiratud üksnes asja menetleva kolleegiumi liikmetega ning millistele

ametnikele või süsteemi haldajatele võib veel juurdepääs olla antud. Seaduses tuleks sätestada

terviseandmetele juurdepääsu piirav aluspõhimõte.

5. Kavandatava SpS § 112 lg 6 kohaselt säilitatakse lg-s 5 nimetatud isikuandmeid asjas lõpliku

otsuse jõustumisest 10 aastat või kuni rikkumise eest määratud karistuse perioodi lõppemiseni,

sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg on pikem. Seletuskirjas põhjendatakse tähtaega ISDP lisaga A.

Üksnes viide rahvusvahelisele standardile ei ole siiski piisav põhjendus IKÜM art 5 lg 1 p-s e

sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte järgimise kohta. Riigisisese regulatsiooni seletuskirjas

tuleb põhjendada, miks on valitud säilitustähtaeg vajalik iga hõlmatud andmekategooria ja

töötlemiseesmärgi puhul. Näiteks ei nähtu seletuskirjast: miks on valitud säilitustähtajaks just

üldised kümme aastat aga mitte näiteks viis või kaheksa aastat; miks tuleb kontaktandmeid

säilitada kümme aastat või kauem; miks tuleb kõiki menetlustoimikus sisalduvaid terviseandmeid

säilitada sama kaua kui otsuse ja karistuse põhiandmeid; miks on pärast otsuse jõustumist vaja

säilitada teiste menetlusse kaasatud isikute andmeid sh terviseandmeid; kui kaua säilitatakse

andmeid menetluses, milles rikkumist ei tuvastatud; kui kaua säilitatakse andmeid juhul, kui

menetlus lõpetatakse otsust tegemata vms.

Mitmekordsete rikkumiste tuvastamise vajadus võib põhjendada lõpliku otsuse, rikkumise ja

karistuse põhiandmete pikemaajalist säilitamist. See ei põhjenda automaatselt kogu

menetlustoimiku, kõigi terviseandmete, kontaktandmete ning kolmandate isikute andmete

säilitamist sama tähtaja jooksul. Seetõttu tuleb säilitustähtaegu hinnata andmekategooriate ja

töötlemiseesmärkide kaupa. Eristada tuleks vähemalt lõplikku otsust ning rikkumise ja karistuse

põhiandmeid, menetlustoimikut ja tõendeid, menetlusaluse isiku terviseandmeid, teiste menetlusse

kaasatud isikute andmeid ning menetlusi, milles rikkumist ei tuvastatud või otsust ei tehtud.

Kõigi kogutud isikuandmete säilitamine kavandatud säilitustähtaja jooksul ei näi olevat vajalik

ega proportsionaalne. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole esitatud põhjendusi, mis tõendaksid kõigi

kogutud isikuandmete ühetaolise säilitamise vajalikkust kogu kavandatud tähtaja jooksul.

3 (3)

6. Eelnõus ei reguleerita kolleegiumide otsuste ega neis sisalduvate isikuandmete avalikustamist

või edastamist (nt teistes dopinguvastases süsteemis osalevatele isikutele või organisatsioonidele).

Juhul kui isikuandmeid avalikustatakse või edastatakse, tuleb seda seaduses reguleerida.

Seletuskirjas ei ole seda teemat ka kuidagi käsitletud.

7. Teiste menetlusse kaasatud isikute andmed võidakse saada menetlusaluselt sportlaselt või muust

allikast, mitte andmesubjektilt endalt. Sellisel juhul kohaldub IKÜM art 14. Eelnõus ega

seletuskirjas seda teemat samuti ei käsitleta kuidagi. Näiteks kuidas teavitatakse teisi menetlusse

kaasatud isikuid nende andmete töötlemisest; millal ja millise teabe ulatuses teavitamine toimub;

kas mõnel juhul kavandatakse tugineda IKÜM art 14 lg-s 5 sätestatud erandile; millised meetmed

kaitsevad teavitamata jätmise korral andmesubjekti õigustatud huve. Seda tuleb eelnõu koostajal

täiendavalt analüüsida ning vajadusel näha ette asjakohased meetmed andmesubjekti õigustatud

huvide kaitseks.

8. Eelnõu koostajal tuleb analüüsida, kas dopinguvastase menetluse eesmärkide saavutamiseks on

vajalik piirata mõnda IKÜM art-s 12–22 sätestatud andmesubjekti õigust. Kui õigusi ei piirata,

kohalduvad andmesubjekti IKÜM-ist tulenevad õigused üldises korras. Kui mõne õiguse

piiramine on vajalik, peab piirang põhinema seadusel ja vastama IKÜM art 23 tingimustele.

Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu, kas andmesubjekti õiguste võimalikku piiramist või nende

õiguste rakendamist menetluse ajal on analüüsitud.

9. Seletuskirjas puudub käsitlus selle kohta, kas kavandatava töötlemise puhul on vajalik IKÜM

art 35 kohane andmekaitsealane mõjuhinnang. Arvestades kavandatava töötlemise laadi ja ulatust,

sh terviseandmete, teiste menetlusse kaasatud isikute andmete ning võimalike alaealiste andmete

töötlemist, tuleb hinnata, kas töötlemine võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute

õigustele ja vabadustele. Seletuskirja kohaselt on menetlusi eeldatavasti kuni viis aastas, mis

vähendab töötlemise kvantitatiivset ulatust ja mida tuleb mõjuhinnangu vajaduse hindamisel

arvesse võtta, kuid see ei välista suure ohu tekkimist. Seletuskirjas tuleks esitada vähemalt

mõjuhinnangu vajaduse analüüs. Kui järeldatakse, et IKÜM art 35 kohane mõjuhinnang ei ole

vajalik, tuleb seda järeldust põhjendada. Kokkuvõttes vajab eelnõu andmekaitseõiguse vaatest täiendavat analüüsi ja korrektuure. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109