Lp Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister Meie 27.10.2026 nr 1-4/87



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamus regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõule

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), kes koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, on tutvunud regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõu ja seletuskirjaga.
EPKK toetab eesmärki suurendada tarbijate teadlikkust toitumisest ning peab vajalikuks leida lahendused, mis aidatavad neil teha teadlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid. Peame oluliseks, et selle eesmärgi saavutamiseks kasutatavad lahendused oleksid teaduspõhised, tarbijatele arusaadavad ning arvestaksid toitumist tervikuna. Samas ei saa eesmärgi olulisus iseenesest õigustada ükskõik millise märgisüsteemi kasutuselevõttu. Nutri-Score’i puhul esineb mitmeid sisulisi, teaduslikke ja rakenduslikke probleeme, mis seavad tõsise kahtluse alla selle sobivuse tarbijatele ja toidutootjatele ning millele ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt tähelepanu pööratud.
EPKK hinnangul ei ole määruse kehtestamise vajadust põhjendatud, st miks on Eesti oludes vajalik luua õiguslik alus just Nutri-Score’i kasutamiseks, samuti ei ole selgitatud, milliseid alternatiivseid lahendusi on kaalutud ning kuidas on hinnatud süsteemi võimalikke ebasoodsaid mõjusid tarbijatele ja Eesti toidutootjate konkurentsivõimele Eestis ja eksportturgudel.
EPKK ei toeta esitatud kujul määruse eelnõu vastuvõtmist ning peab vajalikuks selle menetlemisest tagasi võtmist, sest kavandatava regulatsiooni mõjusid ei ole terviklikult hinnatud, tellitud uuringute tulemusi ei ole avalikustatud ja asjaomaste huvirühmade esitatud vastuväited on sisuliselt läbi kaalumata.
1. Vastuolu valitsuse koalitsioonilepinguga ja reguleerimise vähendamise põhimõtetega
EPKK juhib tähelepanu Vabariigi Valitsuse eesmärgile vähendada ettevõtjate halduskoormust ja vältida põhjendamatut täiendavat riigisisest reguleerimist.
Valitsusliidu 2025–2027 alusleppes on võetud suund tarbetute regulatsioonide kaotamisele, asjaajamise lihtsustamisele ning Euroopa Liidu õiguse Eestile sobivaimal viisil ülevõtmisele.
Nutri-Score ei ole Euroopa Liidus kohustuslik ega ühtlustatud pakendi esikülje märgisüsteem. Seega ei tulene käesoleva määruse kehtestamise vajadus Euroopa Liidu õigusest, vaid tegemist on Eesti riigisisese valikuga luua õiguslik alus ühe konkreetse märgisüsteemi kasutamiseks.
Lisaks Nutri-Score’ile, mis on kasutusel Prantsusmaal, Saksamaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis ja Šveitsis, on eraldi riigisisesed süsteemid Itaalias (nn patareisüsteem), Soomes (südamemärgis), Ühendkuningriigis ja Iirimaal (valgusfoor) ja Põhjamaades (rohelise lukuaugu sümbol, mida kasutatakse Rootsis, Norras, Taanis, Islandil ja Leedus). Eesti jaekaubanduses müüakse kõikide mainitud märgistega varustatud tooteid.
EPKK mõistab, et eelnõu ei muuda Nutri-Score’i kasutamist ettevõtjatele kohustuslikuks. See asjaolu ei muuda aga olematuks tõsiasja, et Eesti riik loob täiendava riigisisese regulatsiooni valdkonnas, kus Euroopa Liidu tasandil ei ole ühtses märgisüsteemis kokku lepitud.
Seepärast on põhjendamatu kehtestada täiendav riigisisene regulatsioon, mille vajalikkus ei ole tõendatud, mille kasutuselevõttu sektori esindusorganisatsioonid ei toeta, mille alternatiive ei ole sisuliselt kaalutud ning mille võimalikke kaudseid mõjusid ettevõtjatele ei ole piisavalt hinnatud.
Vabatahtlikkus ei saa olla universaalne põhjendus, millega välistatakse täiendava regulatsiooni majandusliku ja haldusliku mõju hindamise vajadus.
2. Eelnõu seletuskiri on selgelt kallutatud ühe huvirühma poole
EPKK peab äärmiselt problemaatiliseks seletuskirja ülesehitust ja argumentatsiooni, milles Nutri-Score’i toetavad seisukohad on esitatud eelnõu vajalikkuse põhjendustena juba sissejuhatuses, samal ajal kui toidutootjate esindusorganisatsioonide pikaajalised ja sisulised vastuväited on jäetud dokumendi lõppu, kaasamist käsitlevasse peatükki.
Seletuskirja sissejuhatuses tuginetakse mitme tervisevaldkonna erialaorganisatsiooni seisukohtadele, kuid puudub samaväärne käsitlus EPKK, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ning teiste tootjaorganisatsioonide esitatud kriitikast. Alles seletuskirja 7. peatükis märgitakse, et algatuse suhtes on kriitilise seisukoha võtnud seitse ettevõtlus- ja tootjaorganisatsiooni.
Pelgalt vastuväidete loetlemine seletuskirja lõpus ei ole samaväärne nende sisulise analüüsimise ja kaalumisega. Seletuskirjast ei selgu, milliseid toidutootjate argumente on arvesse võetud, millised on tagasi lükatud ja millistel põhjendustel. Samuti puudub selgitus, miks on ministeerium otsustanud jätkata Nutri-Score’i kasutuselevõtu ettevalmistamist, jättes tootjate korduvalt esitatud vastuväited sisuliselt arvestamata.
Käesoleval aastal esitasid EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liit ministeeriumile ühise seisukoha, milles juhtisime tähelepanu Nutri-Score’i normatiivsele iseloomule, algoritmi piirangutele, märgimüra suurenemisele, ettevõtjate kuludele ning pikaajalise rahvatervise mõju tõendamise vajadusele.
Lisaks on EPKK ministeeriumi palvel korraldanud täiendavaid konsultatsioone oma liikmetega, sealhulgas selgitanud välja ettevõtjate hinnangud Nutri-Score’i võimalikule positiivsele mõjule ekspordis. Saadud tagasiside on ministeeriumile edastatud1. Seega ei saa ministeerium põhjendada tootjate seisukohtade vähest käsitlemist teabe puudumisega.
EPKK hinnangul ei ole tegemist üksnes seletuskirja puuduliku ülesehitusega, vaid põhimõttelise probleemiga eelnõu ettevalmistamisel. Ministeerium on olnud tootjate vastuväidetest teadlik, kuid ei ole näidanud, kuidas neid on otsustamisel sisuliselt kaalutud. Selline lähenemine jätab põhjendatud mulje, et eesmärgiks ei ole olnud välja selgitada Nutri-Score’i kasutuselevõtu vajalikkust ja põhjendatust, vaid leida argumendid juba eelistatud lahenduse rakendamiseks.
EPKK ei pea vastuvõetavaks õigusloomepraktikat, kus ühe huvirühma toetavaid seisukohti kasutatakse regulatsiooni vajalikkuse põhjendamiseks, samal ajal kui teise, kavandatavast regulatsioonist otseselt puudutatud sektori pikaajalised ja põhjendatud vastuväited jäävad sisulise vastuseta.
3. Milleks tellitakse uuring kui seda õigusloome koostamisel eiratakse?
EPKK peab vastuvõetamatuks eelnõu menetlemise ajastust, arvestades ministeeriumi varasemaid kinnitusi, et Nutri-Score’i kasutuselevõtu üle otsustamisel oodatakse ära tellitud mõjuanalüüside2 tulemus ja selle avalikustamine.
Seejuures on ministeerium ise sätestanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 (PõKa) järgmise tegevuse: „Analüüsitakse tarbija tervist toetavaid valikuid suunava märgisüsteemi loomist ja/või rakendamist, sealjuures arvestades võimalusel ELi ülest lähenemist. Samuti kaalutakse võimalust luua tarbijasõbralik teavitussüsteem käitleja toiduohutuse olukorrast (nt Smiley süsteem).“
Ka 8. juulil 2026 toimunud PõKa juhtkomisjoni koosolekul jäi kõlama seisukoht, et Eesti peab analüüsima erinevate märgisüsteemide mõju ning vajaduse korral leidma Eesti oludesse sobiva lahenduse. Seega on ministeerium nii oma arengudokumentides kui ka huvirühmadega peetud aruteludes rõhutanud vajadust hinnata erinevaid võimalusi enne konkreetse süsteemi kasuks otsustamist.
Tegelikkuses on aga ministeerium asunud looma õiguslikku alust just Nutri-Score’i kasutamiseks, ilma et tellitud uuringu tulemused oleksid olnud huvirühmadele kättesaadavad ja nende põhjal oleks toimunud sisuline arutelu.
EPKK-le teadaolevalt on Nutri-Score’i mõjude hindamiseks tellitud mitmekümne tuhande euro maksumusega uuring3, mille raames on läbi viidud ka intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega. Eelnõu seletuskirjas viidatakse seevastu LABRISe 2025. aasta teaduskirjanduse ülevaatele ning 2026. aasta analüüsile, milles hinnati Nutri-Score’i kooskõla Eesti toidusoovitustega 242 toote põhjal.
Samas puudub seletuskirjas viide kõnealusele täiendavale mõju-uuringule, selle tulemustele ja järeldustele. Samuti ei selgu, kas uuring on lõppenud, millised on selle tulemused ning miks ei ole neid seni avalikustatud.
EPKK hinnangul on äärmiselt küsitav avalike vahendite kasutamine uuringu tellimiseks ning õigusakti menetlusega alustamine enne, kui selle tulemused on avalikustatud ning asjaomastel huvirühmadel ei ole olnud võimalus nendega tutvuda ja tulemusi analüüsida.
Rõhutame, et tegemist on avalike vahendite eest tellitud uuringuga. Selle tulemused peavad olema läbipaistvad ja avalikkusele kättesaadavad ning neid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, mitte käsitleda õigusloomeprotsessist eraldiseisva formaalsusena.
EPKK peab eriti problemaatiliseks, et ministeerium on ise korduvalt rõhutanud analüüside vajalikkust ja lubanud nende tulemused ära oodata, kuid on sellest hoolimata saatnud eelnõu kooskõlastamisele. Selline menetluskäik seab kahtluse alla, kas uuringud telliti tegelikult erinevate võimaluste objektiivseks hindamiseks või oli otsus Nutri-Score’i kasuks juba varem tehtud.
Ministeeriumil tuleb avalikkusele selgitada:
1. Millised Nutri-Score’i ja pakendi esikülje märgistusega seotud uuringud ja analüüsid on aastatel 2025–2026 tellitud, milline on nende maksumus ning millised neist on valminud?
2. Miks ei oodatud uuringutulemuste avalikustamiseni4 enne eelnõu algatamist ning kui tulemused olid ministeeriumil olemas, siis miks ei ole neid käsitletueelnõu seletuskirjas?
3. Miks on ministeerium jätkanud eelnõu menetlemist, vaatamata varasematele kinnitustele, et enne Nutri-Score’i kasutuselevõtu üle otsustamist oodatakse ära tellitud mõjuanalüüside tulemused?
4. Millisel viisil on ministeerium täitnud PõKa raames võetud kohustust analüüsida erinevaid märgisüsteeme ning arvestada võimaluse korral Euroopa Liidu ülese lähenemisega?
5. Millised on Nutri-Score’i kasutuselevõtu ettevalmistamisega seotud senised ja kavandatavad avaliku sektori kulud, sealhulgas uuringud, teavitustegevused, rahvusvaheline koostöö ja järelevalve?
EPKK hinnangul ei ole vastuvõetav, et ministeerium kulutab avalikke vahendeid mõjude hindamisele, kuid liigub õigusloomega edasi enne, kui tellitud uuringu tulemused on avalikustatud ning nende mõju kavandatavale regulatsioonile on selgitatud. Selline tegevus ei ole kooskõlas läbipaistva, teadmispõhise ja huvirühmi sisuliselt kaasava õigusloome põhimõtetega.
4. Nutri-Score’i teadaolevaid puudusi ning mõju tarbijatele ja ettevõtjatele on alahinnatud
Seletuskirjas viidatud LABRISe 2026. aasta analüüsis tuvastati Nutri-Score’i algoritmi puudusi eelkõige täistera- ja rafineeritud teraviljatoodete eristamisel ning juustude hindamisel. Samuti mööndakse seletuskirjas, et Nutri-Score ei arvesta otseselt tarbimiskogust ja -sagedust, toidugruppide mitmekesisust ega toidu töötlemisastet ning seda ei saa käsitleda riiklike toidusoovituste ega toote tervislikkuse tervikliku hinnangu asendajana.
EPKK hinnangul on tegemist oluliste sisuliste piirangutega, mille võimalikke tagajärgi ei saa taandada üksnes vajadusele teha tarbijatele täiendavat selgitustööd.
Nutri-Score’i visuaalne ülesehitus põhineb viiel värvil ja tähel, mis annavad tootele koondhinnangu. Selline märgistus võib kujundada tarbijas eksliku arusaama, et rohelise tähisega toode on tervislik ja oranži või punase tähisega toode ebatervislik, sõltumata toote rollist mitmekesises ja tasakaalustatud toitumises. Lisaks ei arvesta Nutri-Score’i algoritm eraldi mitmeid olulisi mikrotoitaineid, sealhulgas vitamiine ja mineraalaineid. Seega ei kajasta antav hinnang toote kogu toitainelist koostist.
Sellest tulenevalt võib Nutri-Score mõjutada Eesti traditsiooniliste toiduainete, sealhulgas piima-, juustu-, leiva- ja teiste teraviljatoodete kuvandit ning tarbijate ostuotsuseid. EPKK hinnangul on põhjendamatu luua õiguslik alus märgisüsteemile, mille teadaolevaid piiranguid tunnistatakse ka eelnõu seletuskirjas, kuid mille võimalikku mõju Eesti toidutootmisele ja tarbijakäitumisele ei ole piisavalt hinnatud.
Samuti ei arvesta Nutri-Score’i algoritm eraldi mitmeid lihas sisalduvaid olulisi toitaineid, sealhulgas B-rühma vitamiine, rauda, tsinki ja seleeni, ega erista valkude kvaliteeti. Eesti lihatööstuse jaoks olulised väärindatud tooted, nagu singid, vorstid, viinerid, verivorstid, süldid ja pasteedid, võivad saada soola- ja rasvasisalduse tõttu madalama hinnangu, kuigi nende toitumisalane väärtus ei piirdu üksnes algoritmis arvestatavate näitajatega. Kuna hinnang arvutatakse 100 grammi toote kohta ega arvesta tavapäraseid tarbimiskoguseid, võib värvipõhine koondhinnang kujundada tarbijas lihtsustatud ettekujutuse nende toodete sobivusest tasakaalustatud toitumisse.
Täiendavalt tuleb arvestada, et lihatoodete koostise muutmisel on olulised tehnoloogilised ja toiduohutusega seotud piirangud. Soolal ning teatud toodetes kasutatavatel nitrititel on lisaks maitse ja muude tehnoloogiliste omaduste kujundamisele oluline roll mikrobioloogiliste riskide ohjamisel ja toodete säilivuse tagamisel. Kui Nutri-Score’i soodsama hinnangu saavutamine motiveerib ettevõtjaid vähendama nende koostisosade sisaldust, tuleb hinnata ka võimalikke mõjusid toiduohutusele, säilivusajale ning vajadust rakendada täiendavaid ohutusmeetmeid. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et selliseid lihatööstuse eripäradest tulenevaid mõjusid oleks eraldi analüüsitud.
EPKK hinnangul ei ole põhjendatud kehtestada õiguslikku alust märgisüsteemile, mille algoritm võib anda Eesti toidutootmise jaoks olulistele toodetele ebasoodsa koondhinnangu, ilma et oleks põhjalikult hinnatud selle mõju tarbijate ostuotsustele, tootearendusele ja ettevõtjate konkurentsivõimele. Eriti oluline on vältida olukorda, kus parema märgisehinnangu saavutamise surve hakkab mõjutama toodete koostist, arvestamata piisavalt toiduohutuse ja tootmistehnoloogia nõudeid.
Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on Nutri-Score’i kasutamine vabatahtlik. Seletuskirjas kasutatakse vabatahtlikkust läbivalt argumendina, mille põhjal hinnatakse ettevõtjatele avalduvaid mõjusid piiratud ulatusega. EPKK hinnangul on selline lähenemine eksitav, sest vabatahtlikkus ei tähenda mõjude puudumist.
Samuti on problemaatiline seletuskirjas esitatud käsitlus jaekaubanduse võimalikust survest. Toidutootjad ja nende esindusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu riskile, et Nutri-Score’i laiema leviku korral võivad jaeketid hakata märgise olemasolu arvestama tarnijate ja sortimendi valikul, muutes selle ettevõtjatele sisuliselt vältimatuks konkurentsitingimuseks.
Seletuskirjas püütakse seda riski vähendada viitega RAKE uuringu raames intervjueeritud jaekaubandusettevõtte esindajale, kelle hinnangul sellist survet praegu ei esine. Samas tõi intervjueeritav välja, et sortimendiotsustes lähtutakse eelkõige müügist, klientide nõudlusest, hinnast, kampaaniatest ja kaubamärgieelistustest, ega välistanud Nutri-Score’i tähtsuse suurenemist selle laiema leviku korral.
EPKK hinnangul ei saa ühe jaekaubandusettevõtte esindaja hinnangu põhjal välistada tulevikus tekkivat turusurvet, eriti olukorras, kus sama intervjueeritav on möönnud selle võimalikkust. Vastupidi, see kinnitab vajadust käsitleda jaekaubanduse võimalikku mõju tõsiselt.
EPKK peab lubamatuks, et tootjate tõstatatud konkurentsiriski sisuliselt ei käsitleta, vaid see jäetakse kõrvale põhjendusega, et praegu ei ole sellist survet täheldatud. Eesti toidutootjad tegutsevad turul, kus jaekaubanduse ostujõul ning tarnijatele esitatavatel tingimustel on oluline mõju ettevõtjate majanduslikele võimalustele.
Ministeeriumi esindajad on varasemates aruteludes väljendanud seisukohta, et tarnetingimused kujunevad ostja ja müüja vahelise kokkuleppena ning ettevõtjal on võimalik ebasobivate tingimuste korral valida teine jaekett. Selline käsitlus näitab selgelt, et ministeerium ei ole teadlik toidutootjate ja jaekaubanduse läbirääkimispositsioonidest ega tea, millised on tegelikult väiksemate tootjate piiratud võimalused oma toodangule üldse leida alternatiivseid turustuskanaleid .
EPKK hinnangul ei saa ministeerium vabatahtlikkusele viidates eirata riski, et Nutri-Score’i kasutamine võib kujuneda ettevõtjatele majanduslikult vältimatuks, kuigi õiguslikult kohustuslikku nõuet ei kehtestata. Samuti jääb selgusetuks, milliseid võimalusi näeb ministeerium sellise turusurve tekkimisel ettevõtjate kaitseks või konkurentsimõjude leevendamiseks.
Märgise kasutuselevõtuga võivad ettevõtjatele kaasneda täiendavad kulud, sealhulgas toodete koostise andmete töötlemine, Nutri-Score’i hinnangute arvutamine, pakendikujunduse muutmine, pakendimaterjalide väljavahetamine ning töötajate koolitamine.
Seejuures ei piirdu pakenditega seotud kulud üksnes ühekordse kujunduse muutmise ja uute pakendite tellimisega. Pakendi trükikulu sõltub muu hulgas kasutatavate trükivärvide arvust ja trükitehnoloogiast. Nutri-Score’i mitmevärvilise märgise lisamine võib suurendada trükkimiseks vajalike värvide arvu ning seeläbi ka pakendi ühikuhinda. Seega võib lisaks ühekordsetele kuludele tekkida püsiv tootmiskulu suurenemine, mis mõjutab iga toodetud ja turustatud ühiku omahinda ja seeläbi tootjate konkurentsivõimet.
Algoritmi muutmisel võivad lisanduda uued ümberarvutamise, pakendikujunduse ja pakendimaterjalide väljavahetamise kulud. Seletuskirjas küll tunnistatakse märgist kasutavate ettevõtjate täiendavaid kohustusi, kuid nende võimalikku kumulatiivset mõju ning kaudset mõju märgist mitte kasutavatele ettevõtjatele ei ole piisavalt käsitletud.
EPKK peab vastuvõetamatuks, et ministeerium on keskendunud ühe konkreetse märgisüsteemi õiguslikule võimaldamisele, ilma et oleks veenvalt põhjendanud selle eelistamist alternatiividele, tõendanud ekspordialast lisandväärtust või piisavalt hinnanud süsteemi võimalikke mõjusid tarbijatele, ettevõtjate konkurentsipositsioonile ja kuludele.
Eeltoodu kinnitab EPKK seisukohta, et Nutri-Score’i kasutuselevõtule õigusliku aluse loomine ei ole piisavalt põhjendatud ning määruse eelnõu tuleb jätta kehtestamata.
5. Nutri-Score ei anna ekspordil lisandväärtust, sest ei arvesta eksportturgudel juba kasutusel olevate märgistega
Seletuskirja kohaselt on määruse üks eesmärk luua Eesti toidukäitlejatele võrdsemad konkurentsitingimused olukorras, kus Eestis võib juba turustada teistes liikmesriikides õiguspäraselt Nutri-Score’iga märgistatud tooteid.
EPKK ei vaidlusta vajadust tagada Eesti ettevõtjatele võrdsed tegutsemistingimused Euroopa Liidu siseturul. Küll aga peab EPKK põhjendamatuks käsitlust, mille kohaselt ühe konkreetse märgisüsteemi kasutamise õigusliku aluse loomine parandab iseenesest Eesti toidutootjate konkurentsivõimet ja ekspordivõimalusi.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi enda koostatud, Statistikaameti andmetel põhineva 2025. aasta põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubanduse ülevaate5 kohaselt moodustas Eesti päritolu kaupade ekspordist ligikaudu poole eksport nelja lähiriiki – Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi. Seejuures moodustas eksport Lätti 19%, Soome 13%, Leetu 12% ja Rootsi 6%. Nendel turgudel ei kasutata ühtset Nutri-Score’i märgisüsteemi. Näiteks Rootsis ja Leedus kasutatakse lukuaugumärgist ning Soomes on kasutusel eraldi südamemärgis.
EPKK hinnangul näitavad need andmed selgelt, miks oleks ministeerium pidanud enne ühe konkreetse märgisüsteemi eelistamist analüüsima Eesti toidukaupade ekspordi sihtturge ja nendel kasutatavaid märgisüsteeme. Samuti oleks tulnud hinnata toidukaupade importi päritoluriikide ja tootegruppide kaupa, et selgitada, milliste märgisüsteemidega tähistatud toodetega Eesti tootjad siseturul tegelikult konkureerivad. Sellist võrdlevat analüüsi ei ole eelnõu seletuskirjas esitatud.
EPKK hinnangul on lubamatu põhjendada Nutri-Score’i kasutuselevõttu Eesti toidutootjate konkurentsivõime ja ekspordivõimaluste parandamisega, kui ministeerium ei ole isegi omaenda väliskaubandusstatistika põhjal hinnanud, millistel turgudel Eesti tootjad tegutsevad ja milliseid märgisüsteeme seal kasutatakse. Eriti vastuoluline on ühe konkreetse märgisüsteemi eelistamine olukorras, kus Eesti olulistel eksporditurgudel kasutatakse teistsuguseid märgiseid ning ettevõtjad ise ei näe Nutri-Score’is ekspordialast lisandväärtust. Selline põhjendus ei tugine tõendatud ettevõtlusvajadusele ega anna alust täiendava riigisisese regulatsiooni kehtestamiseks.
Ministeerium on sektoriga toimunud kohtumistel palunud selgitada, kas Eesti toidutootjad näevad Nutri-Score’i kasutamises ekspordivõimalusi toetavat lisandväärtust ning kas märgise olemasolu võib olla välisturgudel oluline argument toodete turustamisel.
EPKK on Nutri-Score’i teemat oma toidutööstuste grupis korduvalt arutanud ning küsinud liikmetelt eraldi hinnangut märgise võimalikule ekspordialasele kasule. Liikmetelt saadud tagasiside on olnud ühene: Nutri-Score’i märgistust ei peeta eksporditurgudel konkurentsieeliseks ega täiendavaks müügiargumendiks. Samuti on ettevõtjad selgitanud, et olukordades, kus välismaine ostja on soovinud Nutri-Score’i märgistuse kasutamist, on neil olnud võimalik seda seni teha, sealhulgas olukorras, kus märgistuse lisab tootele selle turustaja või omamärgitoote tellija.
EPKK on seega ministeeriumi palvel ettevõtjate huvid ja hinnangud täiendavalt välja selgitanud ning edastanud saadud tagasiside ministeeriumile. Sellest hoolimata ei nähtu seletuskirjast, milliseid järeldusi on ministeerium ettevõtjate esitatud seisukohtadest teinud või miks on otsustatud neid eelnõu põhjendamisel mitte arvestada.
EPKK peab sellist lähenemist äärmiselt problemaatiliseks. Kui ministeerium palub sektori esindusorganisatsioonil ettevõtjate seisukohti täiendavalt kaardistada, peab saadud tagasiside olema ka otsustamisel sisuliselt arvesse võetud. Vastasel juhul tekib põhjendatud küsimus, mis eesmärki selline kaasamine üldse täidab.
Samavõrd problemaatiline on asjaolu, et ministeerium on keskendunud üksnes Nutri-Score’ile, esitamata sisulist võrdlust teiste Euroopas kasutatavate pakendi esikülje toitumisalaste märgisüsteemidega.
Kui ministeeriumi eesmärk on pakkuda Eesti toidutööstustele täiendavaid võimalusi esitada pakendi esiküljel tarbijatele toitumisalast teavet ning parandada ettevõtjate konkurentsivõimet, tuleb põhjendada, miks on selleks valitud just Nutri-Score.
Euroopas kasutatakse ka teistsugustel põhimõtetel toimivaid märgisüsteeme, sealhulgas Põhjamaades laialt levinud lukuaugumärgist (Keyhole). Seda kasutatakse Rootsis, Taanis, Norras ja Islandil ning samuti Leedus. Erinevalt Nutri-Score’ist ei anna lukuaugumärgis toodetele viieastmelist värvipõhist koondhinnangut, vaid tähistab kindlatele toitumisalastele kriteeriumidele vastavaid tooteid.
Alternatiivsete märgisüsteemide võrdlemata jätmine on eriti küsitav olukorras, kus ministeerium kasutab Nutri-Score’i rakendamise ühe põhjendusena Eesti toidutööstuste konkurentsivõimet ja ekspordivõimalusi.
Eesti toidukaupade ekspordis on olulisel kohal lähiturud, sealhulgas Soome, Rootsi ja Balti riigid. Nendel turgudel ei ole Nutri-Score ühtselt kasutatav pakendi esikülje märgisüsteem. Seetõttu ei saa eeldada, et just Nutri-Score’i kasutamise õigusliku aluse loomine parandaks Eesti toidutööstuste konkurentsivõimet nende peamistel eksporditurgudel.
EPKK hinnangul tuleb selgelt eristada Eesti turule imporditavate Nutri-Score’iga märgistatud toodete konkurentsiolukorda Eesti tootjate tegelikest ekspordivajadustest. Asjaolu, et Eesti turul müüakse Nutri-Score’iga märgistatud importtooteid, ei tõenda iseenesest, et Eesti toidutööstused vajavad sama märgisüsteemi oma ekspordivõimaluste parandamiseks.
Seletuskirja lugedes saab järeldada, et ministeerium ei ole võrrelnud Eesti toidukaupade peamisi eksporditurgude ja kõrvutanud neid siis vastavalt nendel turgudel kasutatavate märgisüsteemidega, hinnanud nende võimalikku majanduslikku lisandväärtust ega selgitanud, miks eelistatakse Nutri-Score’i näiteks Põhjamaades kasutatavale lukuaugumärgisele.
EPKK hinnangul ei saa võrdsete konkurentsitingimuste ja ekspordivõimaluste parandamise vajadust kasutada määruse kehtestamise põhjendusena, kui ettevõtjate tagasiside ei kinnita Nutri-Score’i täiendavat majanduslikku väärtust, alternatiivseid märgisüsteeme ei ole sisuliselt võrreldud ning ministeerium ei ole esitanud veenvaid andmeid vastupidise kohta.
EPKK ei pea põhjendatuks kehtestada täiendavat riigisisest regulatsiooni väidetava ettevõtlusvajaduse alusel, mille olemasolu ei ole tõendatud ning mille suhtes on ettevõtjad korduvalt väljendanud kriitilist seisukohta.
6. EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu esitatud alternatiivset lahendust ei ole sisuliselt kaalutud
EPKK juhib tähelepanu, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit esitasid juba 16. veebruaril 2026 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ühises pöördumises ettepaneku kaaluda Nutri-Score’i asemel Tervise Arengu Instituudi arendatud NutriData edasiarendamist tarbijatele kasutajasõbralikumaks lahenduseks. Tegemist on Eestis juba olemasoleva teaduspõhise tööriistaga, mis võimaldab hinnata inimese toitumist tervikuna, sealhulgas vitamiinide ja mineraalainete tarbimist ning selle vastavust riiklikele toitumissoovitustele. Ettepaneku eesmärk oli suunata tähelepanu lahendusele, mis aitaks tarbijatel teha teadlikumaid ja tasakaalustatumaid toiduvalikuid, lähtudes üksikute toodete lihtsustatud hindamise asemel toitumise tervikpildist.
EPKK peab eriti vastuoluliseks, et eelnõu seletuskirjas on NutriData võimalusi küll käsitletud, kuid üksnes Nutri-Score’i rakendamist toetava vahendina. Seletuskirjas viidatakse NutriData toidu koostise andmebaasile ning tasuta arvutusprogrammile, mille abil saavad toidukäitlejad arvutada Nutri-Score’i hinnangu andmiseks vajalikke lähteandmeid. Samas puudub seletuskirjas igasugune käsitlus EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu esitatud ettepanekust arendada NutriData edasi tarbijatele suunatud lahendusena.
EPKK hinnangul on põhjendamatu, et tootjaorganisatsioonide esitatud konkreetset alternatiivset ettepanekut ei ole seletuskirjas isegi välja toodud, rääkimata selle sisulisest analüüsimisest või põhjendamisest, miks seda ei peetud sobivaks. Seletuskirja kaasamist käsitlevas peatükis piirdutakse tootjaorganisatsioonide kriitiliste seisukohtade üldise kirjeldamisega, jättes tähelepanuta asjaolu, et tootjad on pakkunud välja ka omapoolse lahenduse.

EPKK peab vastuvõetamatuks, et ministeerium jätkab ühe konkreetse märgisüsteemi kasutuselevõtu ettevalmistamist, esitamata põhjendusi, miks ei ole sisuliselt kaalutud tootjaorganisatsioonide pakutud alternatiivi, mis tugineb Eestis juba olemasolevale riiklikule tööriistale. Kui regulatsiooni eesmärk on aidata tarbijatel teha tervist toetavaid toiduvalikuid, tuleb hinnata erinevaid võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks, mitte piirduda üksnes Nutri-Score’i kasutuselevõtu põhjendamisega.
7. Eelnõu rakendamise kulusid ei ole piisavalt läbipaistvalt hinnatud
Seletuskirja 5. peatükis käsitletakse Nutri-Score’i juhtkomitees ja teaduskomitees osalemise, teavitustöö, tõlgete ning järelevalvega seotud kulusid valdavalt väikesemahulistena. Samas ei esitata nende tegevuste eeldatavat kogumaksumust ega selget ülevaadet senistest ettevalmistuskuludest.
Eelkõige vajab täpsustamist, millises mahus on kavandatud tarbijatele suunatud teavitustegevused, millised on nendega kaasnevad kulud ning milliseid ressursse vajavad märgise kasutamise kontrollimine ja võimalike algoritmimuudatuste rakendamine.
EPKK juhib tähelepanu, et Nutri-Score’i kasutamise õigusliku aluse loomine tähendab ka täiendavaid ülesandeid Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA), kelle pädevuses on toidu märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve tegemine. Märgise kasutamise kontrollimine eeldab arvutusreeglite tundmist, toitumisalaste lähteandmete hindamist ning valmisolekut rakendada algoritmi võimalikke muudatusi.
PTA kliendinõukojas on korduvalt käsitletud toidumärgistamise valdkonna järelevalvevõimekuse ja erialase pädevusega seotud probleeme. Seetõttu on põhjendatud küsida, millistele hinnangutele tuginedes on ministeerium jõudnud järeldusele, et uute ülesannete täitmine ei nõua täiendavaid ressursse. EPKK hinnangul tuleb arvestada vähemalt töötajate koolitamise, erialase pädevuse arendamise ja täiendava järelevalvetegevusega kaasneva tööajakuluga.
Samuti võib täiendav järelevalve tuua kaasa kulusid ettevõtjatele, sest toidujärelevalve toimingute eest võetakse õigusaktides sätestatud juhtudel järelevalvetasu. Seletuskirjast ei selgu, kas ja millises ulatuses võivad Nutri-Score’i kasutamise kontrolliga seotud toimingud kuuluda tasulise järelevalve hulka ning millised kulud võivad sellest ettevõtjatele tekkida.
EPKK peab küsitavaks ka asjaolu, et eelnõude infosüsteemi EIS andmetel ei ole eelnõu saadetud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kuigi kavandatava regulatsiooniga võivad kaasneda täiendavad kulud riigieelarvele. EPKK hinnangul vajab selgitamist, kas ja millisel viisil on hinnatud regulatsiooni eelarvemõjusid ning miks ei ole peetud vajalikuks Rahandusministeeriumi kaasamist.
EPKK rõhutab, et olemasolevate töötajate ja eelarvevahendite kasutamine ei tähenda, et täiendavate ülesannete täitmisega ei kaasneks kulusid. Töötajate väljaõpe, pädevuse arendamine ja täiendav kontrollitegevus nõuavad ressursse ka juhul, kui uusi ametikohti ei looda. Olemasoleva eelarve piires tehtavad kulutused võivad tähendada teiste järelevalveülesannete täitmiseks mõeldud vahendite ümberjaotamist.
EPKK hinnangul ei ole põhjendatud kehtestada täiendavat riigisisest regulatsiooni, ilma et oleks läbipaistvalt hinnatud selle rakendamise tegelikke kulusid, PTA valmisolekut täiendavate ülesannete täitmiseks ning võimalikke mõjusid ettevõtjate järelevalvekoormusele.
8. Lõppseisukoht
EPKK rõhutab, et ministeeriumil on olnud piisavalt aega ning võimalusi Nutri-Score’i kasutuselevõtu vajaduse ja mõjude hindamiseks. EPKK ja teised tootjaorganisatsioonid on korduvalt esitanud oma seisukohad ja ettepanekud alternatiivseteks lahendusteks ning andnud ministeeriumi palvel täiendavat tagasisidet.
EPKK hinnangul ei ole vastuvõetav, et ministeerium on lubanud Nutri-Score’i mõjusid põhjalikult hinnata, kuid on jätkanud õigusloomega olukorras, kus kõigi lubatud analüüside tulemused ja nende arvestamine ei ole huvirühmadele läbipaistvalt esitatud.
Eelnõu seletuskiri ei anna piisavalt veenvat vastust küsimusele, miks on Eesti riigil vaja luua õiguslik alus just Nutri-Score’i kasutamiseks, miks ei ole oodatud Euroopa Liidu ühtse lahenduse kujunemist ning milline on selle regulatsiooni tegelik lisandväärtus Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele.
EPKK ei nõustu lähenemisega, mille kohaselt tootjate põhjendatud vastuväited küll registreeritakse, kuid nendele vaatamata jätkatakse ühe konkreetse lahenduse ettevalmistamist ja propageerimist, ilma et oleks selgitatud vastuväidete sisulise arvestamata jätmise põhjuseid ning kaalutud reaalseid alternatiive.
Eeltoodust tulenevalt on EPKK seisukoht ühene: me ei toeta regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõud ning teeme ettepaneku jätta määrus kehtestamata.
EPKK toetab jätkuvalt üksnes Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud, vabatahtlikku, teaduspõhist, neutraalset ja numbrilist pakendi esikülje märgisüsteemi, mille väljatöötamisel on arvestatud kõigi liikmesriikide toidukultuuride ja tootmissektori eripäradega.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/


Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda



Teadmiseks: Rahandusministeerium



Lp Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister Meie 27.10.2026 nr 1-4/87



Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvamus regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõule

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), kes koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, on tutvunud regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõu ja seletuskirjaga.
EPKK toetab eesmärki suurendada tarbijate teadlikkust toitumisest ning peab vajalikuks leida lahendused, mis aidatavad neil teha teadlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid. Peame oluliseks, et selle eesmärgi saavutamiseks kasutatavad lahendused oleksid teaduspõhised, tarbijatele arusaadavad ning arvestaksid toitumist tervikuna. Samas ei saa eesmärgi olulisus iseenesest õigustada ükskõik millise märgisüsteemi kasutuselevõttu. Nutri-Score’i puhul esineb mitmeid sisulisi, teaduslikke ja rakenduslikke probleeme, mis seavad tõsise kahtluse alla selle sobivuse tarbijatele ja toidutootjatele ning millele ei ole eelnõu seletuskirjas piisavalt tähelepanu pööratud.
EPKK hinnangul ei ole määruse kehtestamise vajadust põhjendatud, st miks on Eesti oludes vajalik luua õiguslik alus just Nutri-Score’i kasutamiseks, samuti ei ole selgitatud, milliseid alternatiivseid lahendusi on kaalutud ning kuidas on hinnatud süsteemi võimalikke ebasoodsaid mõjusid tarbijatele ja Eesti toidutootjate konkurentsivõimele Eestis ja eksportturgudel.
EPKK ei toeta esitatud kujul määruse eelnõu vastuvõtmist ning peab vajalikuks selle menetlemisest tagasi võtmist, sest kavandatava regulatsiooni mõjusid ei ole terviklikult hinnatud, tellitud uuringute tulemusi ei ole avalikustatud ja asjaomaste huvirühmade esitatud vastuväited on sisuliselt läbi kaalumata.
1. Vastuolu valitsuse koalitsioonilepinguga ja reguleerimise vähendamise põhimõtetega
EPKK juhib tähelepanu Vabariigi Valitsuse eesmärgile vähendada ettevõtjate halduskoormust ja vältida põhjendamatut täiendavat riigisisest reguleerimist.
Valitsusliidu 2025–2027 alusleppes on võetud suund tarbetute regulatsioonide kaotamisele, asjaajamise lihtsustamisele ning Euroopa Liidu õiguse Eestile sobivaimal viisil ülevõtmisele.
Nutri-Score ei ole Euroopa Liidus kohustuslik ega ühtlustatud pakendi esikülje märgisüsteem. Seega ei tulene käesoleva määruse kehtestamise vajadus Euroopa Liidu õigusest, vaid tegemist on Eesti riigisisese valikuga luua õiguslik alus ühe konkreetse märgisüsteemi kasutamiseks.
Lisaks Nutri-Score’ile, mis on kasutusel Prantsusmaal, Saksamaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis ja Šveitsis, on eraldi riigisisesed süsteemid Itaalias (nn patareisüsteem), Soomes (südamemärgis), Ühendkuningriigis ja Iirimaal (valgusfoor) ja Põhjamaades (rohelise lukuaugu sümbol, mida kasutatakse Rootsis, Norras, Taanis, Islandil ja Leedus). Eesti jaekaubanduses müüakse kõikide mainitud märgistega varustatud tooteid.
EPKK mõistab, et eelnõu ei muuda Nutri-Score’i kasutamist ettevõtjatele kohustuslikuks. See asjaolu ei muuda aga olematuks tõsiasja, et Eesti riik loob täiendava riigisisese regulatsiooni valdkonnas, kus Euroopa Liidu tasandil ei ole ühtses märgisüsteemis kokku lepitud.
Seepärast on põhjendamatu kehtestada täiendav riigisisene regulatsioon, mille vajalikkus ei ole tõendatud, mille kasutuselevõttu sektori esindusorganisatsioonid ei toeta, mille alternatiive ei ole sisuliselt kaalutud ning mille võimalikke kaudseid mõjusid ettevõtjatele ei ole piisavalt hinnatud.
Vabatahtlikkus ei saa olla universaalne põhjendus, millega välistatakse täiendava regulatsiooni majandusliku ja haldusliku mõju hindamise vajadus.
2. Eelnõu seletuskiri on selgelt kallutatud ühe huvirühma poole
EPKK peab äärmiselt problemaatiliseks seletuskirja ülesehitust ja argumentatsiooni, milles Nutri-Score’i toetavad seisukohad on esitatud eelnõu vajalikkuse põhjendustena juba sissejuhatuses, samal ajal kui toidutootjate esindusorganisatsioonide pikaajalised ja sisulised vastuväited on jäetud dokumendi lõppu, kaasamist käsitlevasse peatükki.
Seletuskirja sissejuhatuses tuginetakse mitme tervisevaldkonna erialaorganisatsiooni seisukohtadele, kuid puudub samaväärne käsitlus EPKK, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ning teiste tootjaorganisatsioonide esitatud kriitikast. Alles seletuskirja 7. peatükis märgitakse, et algatuse suhtes on kriitilise seisukoha võtnud seitse ettevõtlus- ja tootjaorganisatsiooni.
Pelgalt vastuväidete loetlemine seletuskirja lõpus ei ole samaväärne nende sisulise analüüsimise ja kaalumisega. Seletuskirjast ei selgu, milliseid toidutootjate argumente on arvesse võetud, millised on tagasi lükatud ja millistel põhjendustel. Samuti puudub selgitus, miks on ministeerium otsustanud jätkata Nutri-Score’i kasutuselevõtu ettevalmistamist, jättes tootjate korduvalt esitatud vastuväited sisuliselt arvestamata.
Käesoleval aastal esitasid EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liit ministeeriumile ühise seisukoha, milles juhtisime tähelepanu Nutri-Score’i normatiivsele iseloomule, algoritmi piirangutele, märgimüra suurenemisele, ettevõtjate kuludele ning pikaajalise rahvatervise mõju tõendamise vajadusele.
Lisaks on EPKK ministeeriumi palvel korraldanud täiendavaid konsultatsioone oma liikmetega, sealhulgas selgitanud välja ettevõtjate hinnangud Nutri-Score’i võimalikule positiivsele mõjule ekspordis. Saadud tagasiside on ministeeriumile edastatud1. Seega ei saa ministeerium põhjendada tootjate seisukohtade vähest käsitlemist teabe puudumisega.
EPKK hinnangul ei ole tegemist üksnes seletuskirja puuduliku ülesehitusega, vaid põhimõttelise probleemiga eelnõu ettevalmistamisel. Ministeerium on olnud tootjate vastuväidetest teadlik, kuid ei ole näidanud, kuidas neid on otsustamisel sisuliselt kaalutud. Selline lähenemine jätab põhjendatud mulje, et eesmärgiks ei ole olnud välja selgitada Nutri-Score’i kasutuselevõtu vajalikkust ja põhjendatust, vaid leida argumendid juba eelistatud lahenduse rakendamiseks.
EPKK ei pea vastuvõetavaks õigusloomepraktikat, kus ühe huvirühma toetavaid seisukohti kasutatakse regulatsiooni vajalikkuse põhjendamiseks, samal ajal kui teise, kavandatavast regulatsioonist otseselt puudutatud sektori pikaajalised ja põhjendatud vastuväited jäävad sisulise vastuseta.
3. Milleks tellitakse uuring kui seda õigusloome koostamisel eiratakse?
EPKK peab vastuvõetamatuks eelnõu menetlemise ajastust, arvestades ministeeriumi varasemaid kinnitusi, et Nutri-Score’i kasutuselevõtu üle otsustamisel oodatakse ära tellitud mõjuanalüüside2 tulemus ja selle avalikustamine.
Seejuures on ministeerium ise sätestanud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 2030 (PõKa) järgmise tegevuse: „Analüüsitakse tarbija tervist toetavaid valikuid suunava märgisüsteemi loomist ja/või rakendamist, sealjuures arvestades võimalusel ELi ülest lähenemist. Samuti kaalutakse võimalust luua tarbijasõbralik teavitussüsteem käitleja toiduohutuse olukorrast (nt Smiley süsteem).“
Ka 8. juulil 2026 toimunud PõKa juhtkomisjoni koosolekul jäi kõlama seisukoht, et Eesti peab analüüsima erinevate märgisüsteemide mõju ning vajaduse korral leidma Eesti oludesse sobiva lahenduse. Seega on ministeerium nii oma arengudokumentides kui ka huvirühmadega peetud aruteludes rõhutanud vajadust hinnata erinevaid võimalusi enne konkreetse süsteemi kasuks otsustamist.
Tegelikkuses on aga ministeerium asunud looma õiguslikku alust just Nutri-Score’i kasutamiseks, ilma et tellitud uuringu tulemused oleksid olnud huvirühmadele kättesaadavad ja nende põhjal oleks toimunud sisuline arutelu.
EPKK-le teadaolevalt on Nutri-Score’i mõjude hindamiseks tellitud mitmekümne tuhande euro maksumusega uuring3, mille raames on läbi viidud ka intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega. Eelnõu seletuskirjas viidatakse seevastu LABRISe 2025. aasta teaduskirjanduse ülevaatele ning 2026. aasta analüüsile, milles hinnati Nutri-Score’i kooskõla Eesti toidusoovitustega 242 toote põhjal.
Samas puudub seletuskirjas viide kõnealusele täiendavale mõju-uuringule, selle tulemustele ja järeldustele. Samuti ei selgu, kas uuring on lõppenud, millised on selle tulemused ning miks ei ole neid seni avalikustatud.
EPKK hinnangul on äärmiselt küsitav avalike vahendite kasutamine uuringu tellimiseks ning õigusakti menetlusega alustamine enne, kui selle tulemused on avalikustatud ning asjaomastel huvirühmadel ei ole olnud võimalus nendega tutvuda ja tulemusi analüüsida.
Rõhutame, et tegemist on avalike vahendite eest tellitud uuringuga. Selle tulemused peavad olema läbipaistvad ja avalikkusele kättesaadavad ning neid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, mitte käsitleda õigusloomeprotsessist eraldiseisva formaalsusena.
EPKK peab eriti problemaatiliseks, et ministeerium on ise korduvalt rõhutanud analüüside vajalikkust ja lubanud nende tulemused ära oodata, kuid on sellest hoolimata saatnud eelnõu kooskõlastamisele. Selline menetluskäik seab kahtluse alla, kas uuringud telliti tegelikult erinevate võimaluste objektiivseks hindamiseks või oli otsus Nutri-Score’i kasuks juba varem tehtud.
Ministeeriumil tuleb avalikkusele selgitada:
1. Millised Nutri-Score’i ja pakendi esikülje märgistusega seotud uuringud ja analüüsid on aastatel 2025–2026 tellitud, milline on nende maksumus ning millised neist on valminud?
2. Miks ei oodatud uuringutulemuste avalikustamiseni4 enne eelnõu algatamist ning kui tulemused olid ministeeriumil olemas, siis miks ei ole neid käsitletueelnõu seletuskirjas?
3. Miks on ministeerium jätkanud eelnõu menetlemist, vaatamata varasematele kinnitustele, et enne Nutri-Score’i kasutuselevõtu üle otsustamist oodatakse ära tellitud mõjuanalüüside tulemused?
4. Millisel viisil on ministeerium täitnud PõKa raames võetud kohustust analüüsida erinevaid märgisüsteeme ning arvestada võimaluse korral Euroopa Liidu ülese lähenemisega?
5. Millised on Nutri-Score’i kasutuselevõtu ettevalmistamisega seotud senised ja kavandatavad avaliku sektori kulud, sealhulgas uuringud, teavitustegevused, rahvusvaheline koostöö ja järelevalve?
EPKK hinnangul ei ole vastuvõetav, et ministeerium kulutab avalikke vahendeid mõjude hindamisele, kuid liigub õigusloomega edasi enne, kui tellitud uuringu tulemused on avalikustatud ning nende mõju kavandatavale regulatsioonile on selgitatud. Selline tegevus ei ole kooskõlas läbipaistva, teadmispõhise ja huvirühmi sisuliselt kaasava õigusloome põhimõtetega.
4. Nutri-Score’i teadaolevaid puudusi ning mõju tarbijatele ja ettevõtjatele on alahinnatud
Seletuskirjas viidatud LABRISe 2026. aasta analüüsis tuvastati Nutri-Score’i algoritmi puudusi eelkõige täistera- ja rafineeritud teraviljatoodete eristamisel ning juustude hindamisel. Samuti mööndakse seletuskirjas, et Nutri-Score ei arvesta otseselt tarbimiskogust ja -sagedust, toidugruppide mitmekesisust ega toidu töötlemisastet ning seda ei saa käsitleda riiklike toidusoovituste ega toote tervislikkuse tervikliku hinnangu asendajana.
EPKK hinnangul on tegemist oluliste sisuliste piirangutega, mille võimalikke tagajärgi ei saa taandada üksnes vajadusele teha tarbijatele täiendavat selgitustööd.
Nutri-Score’i visuaalne ülesehitus põhineb viiel värvil ja tähel, mis annavad tootele koondhinnangu. Selline märgistus võib kujundada tarbijas eksliku arusaama, et rohelise tähisega toode on tervislik ja oranži või punase tähisega toode ebatervislik, sõltumata toote rollist mitmekesises ja tasakaalustatud toitumises. Lisaks ei arvesta Nutri-Score’i algoritm eraldi mitmeid olulisi mikrotoitaineid, sealhulgas vitamiine ja mineraalaineid. Seega ei kajasta antav hinnang toote kogu toitainelist koostist.
Sellest tulenevalt võib Nutri-Score mõjutada Eesti traditsiooniliste toiduainete, sealhulgas piima-, juustu-, leiva- ja teiste teraviljatoodete kuvandit ning tarbijate ostuotsuseid. EPKK hinnangul on põhjendamatu luua õiguslik alus märgisüsteemile, mille teadaolevaid piiranguid tunnistatakse ka eelnõu seletuskirjas, kuid mille võimalikku mõju Eesti toidutootmisele ja tarbijakäitumisele ei ole piisavalt hinnatud.
Samuti ei arvesta Nutri-Score’i algoritm eraldi mitmeid lihas sisalduvaid olulisi toitaineid, sealhulgas B-rühma vitamiine, rauda, tsinki ja seleeni, ega erista valkude kvaliteeti. Eesti lihatööstuse jaoks olulised väärindatud tooted, nagu singid, vorstid, viinerid, verivorstid, süldid ja pasteedid, võivad saada soola- ja rasvasisalduse tõttu madalama hinnangu, kuigi nende toitumisalane väärtus ei piirdu üksnes algoritmis arvestatavate näitajatega. Kuna hinnang arvutatakse 100 grammi toote kohta ega arvesta tavapäraseid tarbimiskoguseid, võib värvipõhine koondhinnang kujundada tarbijas lihtsustatud ettekujutuse nende toodete sobivusest tasakaalustatud toitumisse.
Täiendavalt tuleb arvestada, et lihatoodete koostise muutmisel on olulised tehnoloogilised ja toiduohutusega seotud piirangud. Soolal ning teatud toodetes kasutatavatel nitrititel on lisaks maitse ja muude tehnoloogiliste omaduste kujundamisele oluline roll mikrobioloogiliste riskide ohjamisel ja toodete säilivuse tagamisel. Kui Nutri-Score’i soodsama hinnangu saavutamine motiveerib ettevõtjaid vähendama nende koostisosade sisaldust, tuleb hinnata ka võimalikke mõjusid toiduohutusele, säilivusajale ning vajadust rakendada täiendavaid ohutusmeetmeid. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et selliseid lihatööstuse eripäradest tulenevaid mõjusid oleks eraldi analüüsitud.
EPKK hinnangul ei ole põhjendatud kehtestada õiguslikku alust märgisüsteemile, mille algoritm võib anda Eesti toidutootmise jaoks olulistele toodetele ebasoodsa koondhinnangu, ilma et oleks põhjalikult hinnatud selle mõju tarbijate ostuotsustele, tootearendusele ja ettevõtjate konkurentsivõimele. Eriti oluline on vältida olukorda, kus parema märgisehinnangu saavutamise surve hakkab mõjutama toodete koostist, arvestamata piisavalt toiduohutuse ja tootmistehnoloogia nõudeid.
Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on Nutri-Score’i kasutamine vabatahtlik. Seletuskirjas kasutatakse vabatahtlikkust läbivalt argumendina, mille põhjal hinnatakse ettevõtjatele avalduvaid mõjusid piiratud ulatusega. EPKK hinnangul on selline lähenemine eksitav, sest vabatahtlikkus ei tähenda mõjude puudumist.
Samuti on problemaatiline seletuskirjas esitatud käsitlus jaekaubanduse võimalikust survest. Toidutootjad ja nende esindusorganisatsioonid on juhtinud tähelepanu riskile, et Nutri-Score’i laiema leviku korral võivad jaeketid hakata märgise olemasolu arvestama tarnijate ja sortimendi valikul, muutes selle ettevõtjatele sisuliselt vältimatuks konkurentsitingimuseks.
Seletuskirjas püütakse seda riski vähendada viitega RAKE uuringu raames intervjueeritud jaekaubandusettevõtte esindajale, kelle hinnangul sellist survet praegu ei esine. Samas tõi intervjueeritav välja, et sortimendiotsustes lähtutakse eelkõige müügist, klientide nõudlusest, hinnast, kampaaniatest ja kaubamärgieelistustest, ega välistanud Nutri-Score’i tähtsuse suurenemist selle laiema leviku korral.
EPKK hinnangul ei saa ühe jaekaubandusettevõtte esindaja hinnangu põhjal välistada tulevikus tekkivat turusurvet, eriti olukorras, kus sama intervjueeritav on möönnud selle võimalikkust. Vastupidi, see kinnitab vajadust käsitleda jaekaubanduse võimalikku mõju tõsiselt.
EPKK peab lubamatuks, et tootjate tõstatatud konkurentsiriski sisuliselt ei käsitleta, vaid see jäetakse kõrvale põhjendusega, et praegu ei ole sellist survet täheldatud. Eesti toidutootjad tegutsevad turul, kus jaekaubanduse ostujõul ning tarnijatele esitatavatel tingimustel on oluline mõju ettevõtjate majanduslikele võimalustele.
Ministeeriumi esindajad on varasemates aruteludes väljendanud seisukohta, et tarnetingimused kujunevad ostja ja müüja vahelise kokkuleppena ning ettevõtjal on võimalik ebasobivate tingimuste korral valida teine jaekett. Selline käsitlus näitab selgelt, et ministeerium ei ole teadlik toidutootjate ja jaekaubanduse läbirääkimispositsioonidest ega tea, millised on tegelikult väiksemate tootjate piiratud võimalused oma toodangule üldse leida alternatiivseid turustuskanaleid .
EPKK hinnangul ei saa ministeerium vabatahtlikkusele viidates eirata riski, et Nutri-Score’i kasutamine võib kujuneda ettevõtjatele majanduslikult vältimatuks, kuigi õiguslikult kohustuslikku nõuet ei kehtestata. Samuti jääb selgusetuks, milliseid võimalusi näeb ministeerium sellise turusurve tekkimisel ettevõtjate kaitseks või konkurentsimõjude leevendamiseks.
Märgise kasutuselevõtuga võivad ettevõtjatele kaasneda täiendavad kulud, sealhulgas toodete koostise andmete töötlemine, Nutri-Score’i hinnangute arvutamine, pakendikujunduse muutmine, pakendimaterjalide väljavahetamine ning töötajate koolitamine.
Seejuures ei piirdu pakenditega seotud kulud üksnes ühekordse kujunduse muutmise ja uute pakendite tellimisega. Pakendi trükikulu sõltub muu hulgas kasutatavate trükivärvide arvust ja trükitehnoloogiast. Nutri-Score’i mitmevärvilise märgise lisamine võib suurendada trükkimiseks vajalike värvide arvu ning seeläbi ka pakendi ühikuhinda. Seega võib lisaks ühekordsetele kuludele tekkida püsiv tootmiskulu suurenemine, mis mõjutab iga toodetud ja turustatud ühiku omahinda ja seeläbi tootjate konkurentsivõimet.
Algoritmi muutmisel võivad lisanduda uued ümberarvutamise, pakendikujunduse ja pakendimaterjalide väljavahetamise kulud. Seletuskirjas küll tunnistatakse märgist kasutavate ettevõtjate täiendavaid kohustusi, kuid nende võimalikku kumulatiivset mõju ning kaudset mõju märgist mitte kasutavatele ettevõtjatele ei ole piisavalt käsitletud.
EPKK peab vastuvõetamatuks, et ministeerium on keskendunud ühe konkreetse märgisüsteemi õiguslikule võimaldamisele, ilma et oleks veenvalt põhjendanud selle eelistamist alternatiividele, tõendanud ekspordialast lisandväärtust või piisavalt hinnanud süsteemi võimalikke mõjusid tarbijatele, ettevõtjate konkurentsipositsioonile ja kuludele.
Eeltoodu kinnitab EPKK seisukohta, et Nutri-Score’i kasutuselevõtule õigusliku aluse loomine ei ole piisavalt põhjendatud ning määruse eelnõu tuleb jätta kehtestamata.
5. Nutri-Score ei anna ekspordil lisandväärtust, sest ei arvesta eksportturgudel juba kasutusel olevate märgistega
Seletuskirja kohaselt on määruse üks eesmärk luua Eesti toidukäitlejatele võrdsemad konkurentsitingimused olukorras, kus Eestis võib juba turustada teistes liikmesriikides õiguspäraselt Nutri-Score’iga märgistatud tooteid.
EPKK ei vaidlusta vajadust tagada Eesti ettevõtjatele võrdsed tegutsemistingimused Euroopa Liidu siseturul. Küll aga peab EPKK põhjendamatuks käsitlust, mille kohaselt ühe konkreetse märgisüsteemi kasutamise õigusliku aluse loomine parandab iseenesest Eesti toidutootjate konkurentsivõimet ja ekspordivõimalusi.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi enda koostatud, Statistikaameti andmetel põhineva 2025. aasta põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubanduse ülevaate5 kohaselt moodustas Eesti päritolu kaupade ekspordist ligikaudu poole eksport nelja lähiriiki – Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi. Seejuures moodustas eksport Lätti 19%, Soome 13%, Leetu 12% ja Rootsi 6%. Nendel turgudel ei kasutata ühtset Nutri-Score’i märgisüsteemi. Näiteks Rootsis ja Leedus kasutatakse lukuaugumärgist ning Soomes on kasutusel eraldi südamemärgis.
EPKK hinnangul näitavad need andmed selgelt, miks oleks ministeerium pidanud enne ühe konkreetse märgisüsteemi eelistamist analüüsima Eesti toidukaupade ekspordi sihtturge ja nendel kasutatavaid märgisüsteeme. Samuti oleks tulnud hinnata toidukaupade importi päritoluriikide ja tootegruppide kaupa, et selgitada, milliste märgisüsteemidega tähistatud toodetega Eesti tootjad siseturul tegelikult konkureerivad. Sellist võrdlevat analüüsi ei ole eelnõu seletuskirjas esitatud.
EPKK hinnangul on lubamatu põhjendada Nutri-Score’i kasutuselevõttu Eesti toidutootjate konkurentsivõime ja ekspordivõimaluste parandamisega, kui ministeerium ei ole isegi omaenda väliskaubandusstatistika põhjal hinnanud, millistel turgudel Eesti tootjad tegutsevad ja milliseid märgisüsteeme seal kasutatakse. Eriti vastuoluline on ühe konkreetse märgisüsteemi eelistamine olukorras, kus Eesti olulistel eksporditurgudel kasutatakse teistsuguseid märgiseid ning ettevõtjad ise ei näe Nutri-Score’is ekspordialast lisandväärtust. Selline põhjendus ei tugine tõendatud ettevõtlusvajadusele ega anna alust täiendava riigisisese regulatsiooni kehtestamiseks.
Ministeerium on sektoriga toimunud kohtumistel palunud selgitada, kas Eesti toidutootjad näevad Nutri-Score’i kasutamises ekspordivõimalusi toetavat lisandväärtust ning kas märgise olemasolu võib olla välisturgudel oluline argument toodete turustamisel.
EPKK on Nutri-Score’i teemat oma toidutööstuste grupis korduvalt arutanud ning küsinud liikmetelt eraldi hinnangut märgise võimalikule ekspordialasele kasule. Liikmetelt saadud tagasiside on olnud ühene: Nutri-Score’i märgistust ei peeta eksporditurgudel konkurentsieeliseks ega täiendavaks müügiargumendiks. Samuti on ettevõtjad selgitanud, et olukordades, kus välismaine ostja on soovinud Nutri-Score’i märgistuse kasutamist, on neil olnud võimalik seda seni teha, sealhulgas olukorras, kus märgistuse lisab tootele selle turustaja või omamärgitoote tellija.
EPKK on seega ministeeriumi palvel ettevõtjate huvid ja hinnangud täiendavalt välja selgitanud ning edastanud saadud tagasiside ministeeriumile. Sellest hoolimata ei nähtu seletuskirjast, milliseid järeldusi on ministeerium ettevõtjate esitatud seisukohtadest teinud või miks on otsustatud neid eelnõu põhjendamisel mitte arvestada.
EPKK peab sellist lähenemist äärmiselt problemaatiliseks. Kui ministeerium palub sektori esindusorganisatsioonil ettevõtjate seisukohti täiendavalt kaardistada, peab saadud tagasiside olema ka otsustamisel sisuliselt arvesse võetud. Vastasel juhul tekib põhjendatud küsimus, mis eesmärki selline kaasamine üldse täidab.
Samavõrd problemaatiline on asjaolu, et ministeerium on keskendunud üksnes Nutri-Score’ile, esitamata sisulist võrdlust teiste Euroopas kasutatavate pakendi esikülje toitumisalaste märgisüsteemidega.
Kui ministeeriumi eesmärk on pakkuda Eesti toidutööstustele täiendavaid võimalusi esitada pakendi esiküljel tarbijatele toitumisalast teavet ning parandada ettevõtjate konkurentsivõimet, tuleb põhjendada, miks on selleks valitud just Nutri-Score.
Euroopas kasutatakse ka teistsugustel põhimõtetel toimivaid märgisüsteeme, sealhulgas Põhjamaades laialt levinud lukuaugumärgist (Keyhole). Seda kasutatakse Rootsis, Taanis, Norras ja Islandil ning samuti Leedus. Erinevalt Nutri-Score’ist ei anna lukuaugumärgis toodetele viieastmelist värvipõhist koondhinnangut, vaid tähistab kindlatele toitumisalastele kriteeriumidele vastavaid tooteid.
Alternatiivsete märgisüsteemide võrdlemata jätmine on eriti küsitav olukorras, kus ministeerium kasutab Nutri-Score’i rakendamise ühe põhjendusena Eesti toidutööstuste konkurentsivõimet ja ekspordivõimalusi.
Eesti toidukaupade ekspordis on olulisel kohal lähiturud, sealhulgas Soome, Rootsi ja Balti riigid. Nendel turgudel ei ole Nutri-Score ühtselt kasutatav pakendi esikülje märgisüsteem. Seetõttu ei saa eeldada, et just Nutri-Score’i kasutamise õigusliku aluse loomine parandaks Eesti toidutööstuste konkurentsivõimet nende peamistel eksporditurgudel.
EPKK hinnangul tuleb selgelt eristada Eesti turule imporditavate Nutri-Score’iga märgistatud toodete konkurentsiolukorda Eesti tootjate tegelikest ekspordivajadustest. Asjaolu, et Eesti turul müüakse Nutri-Score’iga märgistatud importtooteid, ei tõenda iseenesest, et Eesti toidutööstused vajavad sama märgisüsteemi oma ekspordivõimaluste parandamiseks.
Seletuskirja lugedes saab järeldada, et ministeerium ei ole võrrelnud Eesti toidukaupade peamisi eksporditurgude ja kõrvutanud neid siis vastavalt nendel turgudel kasutatavate märgisüsteemidega, hinnanud nende võimalikku majanduslikku lisandväärtust ega selgitanud, miks eelistatakse Nutri-Score’i näiteks Põhjamaades kasutatavale lukuaugumärgisele.
EPKK hinnangul ei saa võrdsete konkurentsitingimuste ja ekspordivõimaluste parandamise vajadust kasutada määruse kehtestamise põhjendusena, kui ettevõtjate tagasiside ei kinnita Nutri-Score’i täiendavat majanduslikku väärtust, alternatiivseid märgisüsteeme ei ole sisuliselt võrreldud ning ministeerium ei ole esitanud veenvaid andmeid vastupidise kohta.
EPKK ei pea põhjendatuks kehtestada täiendavat riigisisest regulatsiooni väidetava ettevõtlusvajaduse alusel, mille olemasolu ei ole tõendatud ning mille suhtes on ettevõtjad korduvalt väljendanud kriitilist seisukohta.
6. EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu esitatud alternatiivset lahendust ei ole sisuliselt kaalutud
EPKK juhib tähelepanu, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit esitasid juba 16. veebruaril 2026 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ühises pöördumises ettepaneku kaaluda Nutri-Score’i asemel Tervise Arengu Instituudi arendatud NutriData edasiarendamist tarbijatele kasutajasõbralikumaks lahenduseks. Tegemist on Eestis juba olemasoleva teaduspõhise tööriistaga, mis võimaldab hinnata inimese toitumist tervikuna, sealhulgas vitamiinide ja mineraalainete tarbimist ning selle vastavust riiklikele toitumissoovitustele. Ettepaneku eesmärk oli suunata tähelepanu lahendusele, mis aitaks tarbijatel teha teadlikumaid ja tasakaalustatumaid toiduvalikuid, lähtudes üksikute toodete lihtsustatud hindamise asemel toitumise tervikpildist.
EPKK peab eriti vastuoluliseks, et eelnõu seletuskirjas on NutriData võimalusi küll käsitletud, kuid üksnes Nutri-Score’i rakendamist toetava vahendina. Seletuskirjas viidatakse NutriData toidu koostise andmebaasile ning tasuta arvutusprogrammile, mille abil saavad toidukäitlejad arvutada Nutri-Score’i hinnangu andmiseks vajalikke lähteandmeid. Samas puudub seletuskirjas igasugune käsitlus EPKK ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu esitatud ettepanekust arendada NutriData edasi tarbijatele suunatud lahendusena.
EPKK hinnangul on põhjendamatu, et tootjaorganisatsioonide esitatud konkreetset alternatiivset ettepanekut ei ole seletuskirjas isegi välja toodud, rääkimata selle sisulisest analüüsimisest või põhjendamisest, miks seda ei peetud sobivaks. Seletuskirja kaasamist käsitlevas peatükis piirdutakse tootjaorganisatsioonide kriitiliste seisukohtade üldise kirjeldamisega, jättes tähelepanuta asjaolu, et tootjad on pakkunud välja ka omapoolse lahenduse.

EPKK peab vastuvõetamatuks, et ministeerium jätkab ühe konkreetse märgisüsteemi kasutuselevõtu ettevalmistamist, esitamata põhjendusi, miks ei ole sisuliselt kaalutud tootjaorganisatsioonide pakutud alternatiivi, mis tugineb Eestis juba olemasolevale riiklikule tööriistale. Kui regulatsiooni eesmärk on aidata tarbijatel teha tervist toetavaid toiduvalikuid, tuleb hinnata erinevaid võimalusi selle eesmärgi saavutamiseks, mitte piirduda üksnes Nutri-Score’i kasutuselevõtu põhjendamisega.
7. Eelnõu rakendamise kulusid ei ole piisavalt läbipaistvalt hinnatud
Seletuskirja 5. peatükis käsitletakse Nutri-Score’i juhtkomitees ja teaduskomitees osalemise, teavitustöö, tõlgete ning järelevalvega seotud kulusid valdavalt väikesemahulistena. Samas ei esitata nende tegevuste eeldatavat kogumaksumust ega selget ülevaadet senistest ettevalmistuskuludest.
Eelkõige vajab täpsustamist, millises mahus on kavandatud tarbijatele suunatud teavitustegevused, millised on nendega kaasnevad kulud ning milliseid ressursse vajavad märgise kasutamise kontrollimine ja võimalike algoritmimuudatuste rakendamine.
EPKK juhib tähelepanu, et Nutri-Score’i kasutamise õigusliku aluse loomine tähendab ka täiendavaid ülesandeid Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA), kelle pädevuses on toidu märgistamise nõuete täitmise üle järelevalve tegemine. Märgise kasutamise kontrollimine eeldab arvutusreeglite tundmist, toitumisalaste lähteandmete hindamist ning valmisolekut rakendada algoritmi võimalikke muudatusi.
PTA kliendinõukojas on korduvalt käsitletud toidumärgistamise valdkonna järelevalvevõimekuse ja erialase pädevusega seotud probleeme. Seetõttu on põhjendatud küsida, millistele hinnangutele tuginedes on ministeerium jõudnud järeldusele, et uute ülesannete täitmine ei nõua täiendavaid ressursse. EPKK hinnangul tuleb arvestada vähemalt töötajate koolitamise, erialase pädevuse arendamise ja täiendava järelevalvetegevusega kaasneva tööajakuluga.
Samuti võib täiendav järelevalve tuua kaasa kulusid ettevõtjatele, sest toidujärelevalve toimingute eest võetakse õigusaktides sätestatud juhtudel järelevalvetasu. Seletuskirjast ei selgu, kas ja millises ulatuses võivad Nutri-Score’i kasutamise kontrolliga seotud toimingud kuuluda tasulise järelevalve hulka ning millised kulud võivad sellest ettevõtjatele tekkida.
EPKK peab küsitavaks ka asjaolu, et eelnõude infosüsteemi EIS andmetel ei ole eelnõu saadetud kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kuigi kavandatava regulatsiooniga võivad kaasneda täiendavad kulud riigieelarvele. EPKK hinnangul vajab selgitamist, kas ja millisel viisil on hinnatud regulatsiooni eelarvemõjusid ning miks ei ole peetud vajalikuks Rahandusministeeriumi kaasamist.
EPKK rõhutab, et olemasolevate töötajate ja eelarvevahendite kasutamine ei tähenda, et täiendavate ülesannete täitmisega ei kaasneks kulusid. Töötajate väljaõpe, pädevuse arendamine ja täiendav kontrollitegevus nõuavad ressursse ka juhul, kui uusi ametikohti ei looda. Olemasoleva eelarve piires tehtavad kulutused võivad tähendada teiste järelevalveülesannete täitmiseks mõeldud vahendite ümberjaotamist.
EPKK hinnangul ei ole põhjendatud kehtestada täiendavat riigisisest regulatsiooni, ilma et oleks läbipaistvalt hinnatud selle rakendamise tegelikke kulusid, PTA valmisolekut täiendavate ülesannete täitmiseks ning võimalikke mõjusid ettevõtjate järelevalvekoormusele.
8. Lõppseisukoht
EPKK rõhutab, et ministeeriumil on olnud piisavalt aega ning võimalusi Nutri-Score’i kasutuselevõtu vajaduse ja mõjude hindamiseks. EPKK ja teised tootjaorganisatsioonid on korduvalt esitanud oma seisukohad ja ettepanekud alternatiivseteks lahendusteks ning andnud ministeeriumi palvel täiendavat tagasisidet.
EPKK hinnangul ei ole vastuvõetav, et ministeerium on lubanud Nutri-Score’i mõjusid põhjalikult hinnata, kuid on jätkanud õigusloomega olukorras, kus kõigi lubatud analüüside tulemused ja nende arvestamine ei ole huvirühmadele läbipaistvalt esitatud.
Eelnõu seletuskiri ei anna piisavalt veenvat vastust küsimusele, miks on Eesti riigil vaja luua õiguslik alus just Nutri-Score’i kasutamiseks, miks ei ole oodatud Euroopa Liidu ühtse lahenduse kujunemist ning milline on selle regulatsiooni tegelik lisandväärtus Eesti ettevõtjatele ja tarbijatele.
EPKK ei nõustu lähenemisega, mille kohaselt tootjate põhjendatud vastuväited küll registreeritakse, kuid nendele vaatamata jätkatakse ühe konkreetse lahenduse ettevalmistamist ja propageerimist, ilma et oleks selgitatud vastuväidete sisulise arvestamata jätmise põhjuseid ning kaalutud reaalseid alternatiive.
Eeltoodust tulenevalt on EPKK seisukoht ühene: me ei toeta regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Toidualase teabe kaubamärgi kasutamise nõuded“ eelnõud ning teeme ettepaneku jätta määrus kehtestamata.
EPKK toetab jätkuvalt üksnes Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud, vabatahtlikku, teaduspõhist, neutraalset ja numbrilist pakendi esikülje märgisüsteemi, mille väljatöötamisel on arvestatud kõigi liikmesriikide toidukultuuride ja tootmissektori eripäradega.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/


Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda



Teadmiseks: Rahandusministeerium