Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie 06.10.2026 nr 8-1/7243-1 ,

JDM/26-1101/-1K

Meie 28.10.2026 nr 1.1-11/4024-2

Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisala riigieelarve vahendite

arvelt toetuse andmise tingimused ja

kord

Lugupeetud proua Pakosta

Kooskõlastame Rahandusministeeriumi poolt määruse eelnõu järgmiste märkustega:

 Eelnõu § 4 kohaselt võib toetus olla riigiabi või vähese tähtsusega abi, kuid täpsemaid

viiteid, milliste Euroopa Komisjoni õigusaktide (nt komisjoni määrus (EL) 2023/2831

või komisjoni määrus (EL) nr 651/2014) alusel sellist abi antakse, eelnõus (ega

seletuskirjas) ei ole. Konkurentsiseaduse § 33 (vähese tähtsusega abi) lõike 41 ja § 342

(grupierandiga hõlmatud riigiabi) lõike 22 kohaselt on abi andja kohustatud enne vähese

tähtsusega abi või grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise otsuse tegemist abi saajat

teavitama komisjoni määruses sätestatud üldpõhimõtetest, mis kohalduvad abi saajale

antava abi suhtes. Kui sellist abi antakse abikava raames, peab abi andja viitama

vastavale Euroopa Komisjoni määrusele ja grupierandi puhul ka määruse asjakohasele

artiklile ning sätestama abikavas komisjoni määruses sätestatud asjakohased

üldpõhimõtted. Palume vastavad sätted määruse eelnõusse lisada. Juhime tähelepanu,

et komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ehk grupierandi määrus kaotab kehtivuse

31.12.2026, kuid uus määrus, mille lõplikku teksti veel ei ole, võetakse vastu detsembris

2026 ja hakkab kehtima alates 1.01.2027.

 Palume seletuskirjas § 4 selgituse juures ka selgitada, mille alusel abi andja hindab, kas

tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga (VTA) või pole tegemist kummagagi.

Nt §-s 8 kirjeldatud riigisisese sotsiaaltoetuse näol ei ole tegemist riigiabi ega VTAga,

kui seda antakse füüsilisele isikule, kes ei tegele majandustegevusega. Juhime

tähelepanu, et Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107

lõike 1 tähenduses on analüüsitud riigiabi olemasolu kriteeriume ja teatis võib seetõttu

olla abiks ka eelnõu alusel antavate toetuste riigiabi analüüsil.

 Kui eelnõu näol on tegemist raamtekstiga ja täpsemad abi andmise tingimused

määratakse eelnõu § 12 lõikes 3 nimetatud avatud taotlusvooru väljakuulutamise teates,

võib esimeses kommentaaris toodud viited ja üldpõhimõtted sätestada väljakuulutamise

teates. Sellisel juhul loetakse väljakuulutamise teadet abikavaks.

 Eelnõu § 9 lõige 3 võimaldab anda toetust erandina otsustuskorras, kuid määrusest ei

selgu, millistel juhtudel võib avatud taotlusvoorust loobuda ja kuidas on põhjendatud

2

konkreetse toetuse saaja valik. Palume täiendada § 9 lõiget 3, et otsustuskorras toetuse

andmisel tuleb põhjendada avatud taotlusvoorust kõrvalekaldumist, toetuse saaja

valikut, toetuse summa kujunemist ning hinnata võimalike teiste sobivate toetuse saajate

olemasolu.

 Selgitus § 9 kohta (lk 4, esimene lõik), lauses „Sellisel juhul peab esinema avalikust

huvist tulenev põhjendatud alus ning toetuse andmine muul viisil peab olema toetuse

eesmärki arvestades otstarbekas“ peaks ilmselt asendama viimase sõna „otstarbekas“

sõnaga „ebaotstarbekas“. Lk 4, kolmas lõik – viidatud on „toetuse andmise

tingimustele“, kuid pole selge, mida selle all mõeldakse (nt taotluse väljakuulutamise

teadet vms)?

 Eelnõu § 6 lõige 3 ja § 7 lõige 5 võimaldavad anda strateegilise partnerluse toetust ja

tegevustoetust mitmel järjestikusel eelarveaastal, kuid määrusest ei selgu, kas iga aasta

rahastamine otsustatakse eraldi. Palume määruses sätestada, et iga järgmise eelarveaasta

toetus otsustatakse selle aasta riigieelarves olemasolevate vahendite piires ning

mitmeaastase koostöö kavandamine ei anna toetuse saajale õigust nõuda toetust

järgmistel aastatel ega loo riigile eelarvega katmata kohustust.

 Eelnõu § 7 lõike 4 järgi ei pea tegevustoetuse saaja aruannet esitama, kui käskkirjas või

lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Selline lahendus ei taga piisavalt selgelt toetuse

kasutamise ja tulemuste kontrollitavust, eriti suurema või mitmeaastase toetuse korral.

Palume sätestada vähemalt minimaalne kontrollikohustus, mille kohaselt peab toetuse

andjal olema dokumenteeritud teave toetuse kasutamise, saavutatud tulemuste ja

olulisemate kulude kohta ning mitmeaastase toetuse puhul tuleb enne järgmise aasta

toetuse määramist hinnata eelmise perioodi tulemusi. Eraldi aruande asemel võib

kasutada olemasolevaid tegevus- ja finantsaruandeid, kui need annavad kontrolliks

piisava teabe.

 Eelnõu § 9 lõige 5 võimaldab toetust maksta ettemaksena, kuid ei sätesta ettemakse

tegemise eeldusi, selle suuruse määramise põhimõtteid ega kasutamata raha tagastamise

korda. Kuna ettemakse puhul makstakse avalikud vahendid välja enne kulude tekkimist

ja tulemuste saavutamist, palume sätestada, et ettemakse peab olema tegevuse

elluviimiseks vajalik ja lähtuma põhjendatud rahavajadusest. Suuremate või

pikemaajaliste toetuste korral tuleks võimaldada maksmist osade kaupa ning siduda

järgmine makse senise toetuse kasutamise või tulemuste kontrolliga. Samuti peab olema

selgelt määratud kasutamata toetuse tagastamise tähtaeg ja kord.

 Eelnõu § 10 lõike 4 kohaselt võib taotleja tegevuse elluviimisse kaasata partneri. Juhime

tähelepanu, et kui partneri kulusid kaetakse, tuleb ka partnerile antava toetuse puhul

analüüsida, kas see võib olla riigiabi või vähese tähtsusega abi.

 Eelnõu §-s 11 on toodud nõuded taotlusele. Kui tegemist on riigiabiga, mida antakse

grupierandi määruse ((EL) nr 651/2014) alusel, siis peab taotluses olema toodud

grupierandi määruse artikkel 6 lõikes 2 nimetatud info, s.o ettevõtja nimi ja suurus,

(toetatava) projekti kirjeldus, sh selle algus- ja lõppkuupäev, projekti toimumise koht,

projekti kulude loetelu ja vajalik rahastamise summa. Taotlus tuleb abi andjale esitada

enne projekti töödega või tegevusega alustamist. VTA andmisel selliseid nõudeid pole.

 Eelnõu § 11 lõikes 2 on lisanõuded taotlejale, kui taotletav toetus on VTA või riigiabi,

kuid pole arusaadav, miks nõutakse lõike 2 punktis 1 toodud andmeid. Ka seletuskirjas

seda ei selgitata. Samuti pole selge, kuidas taotleja teab, kas toetuse näol on tegemist

riigiabiga (või VTAga) või mitte.

 Eelnõu §-i 13 (taotluse menetlemine) tuleks lisada ka hindamine, kas toetus on riigiabi

või VTA ja kui on, siis kas see on kokkusobiv riigiabi või VTA andmise reeglitega. §

17 (toetuse kasutamine) lõikes 3 on küll kirjas, et ministeerium selgitab välja, kas

3

tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga, kuid seda tuleks teha juba taotluse

menetlemise, mitte lepingu sõlmimise ajal.

 Eelnõu §-s 17 nimetatud toetuse kasutamise lepingus tuleks asjakohasel juhul ka

märkida, et toetus on riigiabi (või vähese tähtsusega abi) – seda nõuavad

konkurentsiseaduse § 342 lõige 21 (grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul) ja § 33 lg 44

(VTA puhul). Juhime ka tähelepanu, et grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul tuleb

Euroopa Komisjonile esitada vastav grupierandi teatis (vt konkurentsiseaduse § 342

lõige 3). Nii riigiabi kui VTA andmisel peab abi andja säilitama abi andmisega seotud

dokumente 10 aastat alates abikava alusel viimase abi andmisest.

 Eelnõu § 18 sätestab kulude abikõlblikkuse väga üldiselt ning jätab olulise osa

tingimustest taotlusvooru dokumentidesse. Ühtse ja kontrollitava rahakasutuse

tagamiseks palume määruses sätestada peamised mitteabikõlblikud kulud.

 Seletuskirjas märgitakse, et määrus ei suurenda halduskoormust ega too riigieelarvele

lisakulu, kuid samal ajal eeldab määruse rakendamine muu hulgas taotlusvooru

dokumentide, hindamispõhimõtete, otsuste, aruandluse ja lepingute ettevalmistamist

ning toetuste menetlemist ja järelevalvet. Palume täiendada seletuskirja rakendamise

töökoormuse hinnanguga. Samuti tuleks välja tuua, et kulud kaetakse olemasolevate

ressursside arvelt.

 Seletuskirjas osas 4 (Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele) selgitatakse, et iga

konkreetset toetust andes tuleb hinnata, kas nii antakse ettevõtjale majanduslik eelis, kas

meede on valikuline, kas kasutatakse riigi ressursse ning kas meede võib mõjutada

konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Kuna tegemist on toetusega, toetust

antakse riigieelarvest ja toetuse saajad valitakse taotlusvoorudega, siis eelise olemasolu,

meetme valikulisust ja riigi ressursside olemasolu enam hindama ei pea – need riigiabi

olemasolu kriteeriumid on täidetud. Seega piisab, kui hinnata, kas tegemist on

majandustegevuse toetamisega ja kas toetus võib mõjutada konkurentsi ja

liikmesriikidevahelist kaubandust. Osa 4 viimases lauses on samuti viidatud toetuse

andmise tingimustele, kuid ka siin pole selge, mida selle all mõeldakse. Osa 7, viimane

lause: viidatud on „käesolevale seadusele“, kuid ilmselt on mõeldud „käesolevat

määrust“.

Muud tehnilised tähelepanekud:

 § 12 sisaldab kahte lõiget numbriga 3;

 § 16 lõikes 4 ei nähtu selgelt taotleja nõusoleku vajadus taotluse osaliseks

rahuldamiseks, kuigi seletuskiri sellele viitab;

 § 16 lõikes 5 sätestatud 30-päevane menetlustähtaeg on seotud taotluste esitamise

tähtpäevaga, kuid määrus võimaldab ka jooksva taotlemisega vooru;

 § 14 lõike 2 punkt 2 viitab valel taotlusvormil esitatud taotlusele, kuid § 12 kohaselt ei

pruugi taotluse vormi alati kinnitada;

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Rando Kängsepp 5982 5053

4

[email protected]

Maris Kalda 5885 1434

[email protected]