Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Teie 17.09.2026 nr 2-5/26-01813;

RIIGIKOGU/26-1028/-2T ning 2-

5/26-01851; RIIGIKOGU/26-1043/-

2T ja RIIGIKOGU/26-1076/-2T

Meie 28.10.2026 nr 1.1-11/3792-2

Seisukoha esitamine alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse ja käibemaksuseaduse

muutmise seaduse eelnõu 1017 SE

kohta ning alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

muutmise seaduse eelnõude 1020 SE

ja 1029 SE kohta

Riigikogu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas käesoleva aasta septembris

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksu seaduse muutmise seaduse

eelnõu (edaspidi eelnõu 1017 SE), mille eesmärgid on järgmised:

1) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega vähendatakse bensiini,

diisli, gaasi ja kütteõlide aktsiisimäärasid Euroopa Liidu miinimummääradeni;

2) käibemaksuseaduse muudatusega lisatakse 9%-lise soodusmääraga käibemaksuga

maksustatavate kaupade nimekirja aktsiisimääraga maksustatavad kütused.

Rahandusministeerium ei toeta esitatud eelnõu. Riigieelarve on suures puudujäägis ja puudub

kate kütuseaktsiisi vähendamise ettepanekule. Meie arvutuste järgi on eelnõus sätestatud

aktsiisimääradega mõju riigieelarvele 2027. aastal juba -292 mln eurot ning -1436 mln eurot

juhul, kui vähendatud aktsiisimäära rakendada 2030. aasta lõpuni.

Perioodi pikkus (2 kuud) (6 kuud) (12 kuud) 2030. lõpuni

Langetuse lõpp 31.12.2026 30.04.2027 30.09.2027 31.12.2030

LANGETUSE MÕJU* -41,7 -126,0 -292,1 -1436

* - langetuse mõjus on arvestatud aktsiisi ja käibemaksu laekumise muutusega. Lisaks on

arvestatud ka varude soetust langetuse perioodi lõpus.

Seega on aktsiisi langetamisel riigieelarvele väga suur negatiivne mõju. Praeguses

julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalhoolekanne ning

ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid vähendada. Laiapõhjaline

aktsiisilangetus toetab võrdselt kõiki tarbijaid, sealhulgas neid, kes abi ei vaja. Riigi piiratud

ressursse on mõistlikum kasutada sihitud meetmeteks, et aidata just kõige haavatavamaid

leibkondi ja sektoreid.

2

Ei tohi unustada ka, et kütuse hinnatõus on põhjustatud eelkõige pakkumise vähenemisest.

Hinnalangetusele suunatud riigipoolsed meetmed seda probleemi ei lahendaks; vastupidi, need

suurendaksid nõudlust, mis omakorda annaks hoogu hinnakasvule.

Eelnõul 1017 SE on erinevad normitehnilised ja sisulised puudused. Nimelt puuduvad

asjakohaste alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise

seaduse redaktsioonide muutmiskäsud terviklikul kujul. Samuti puuduvad eelnõudes ja

seletuskirjades viited seaduse redaktsioonidele, mida muuta tahetakse. Eelnõus puuduvad

kütusesarnased tooted. Eelnõu seletuskirjas puudub täielikult mõjuanalüüs.

Kütustele (v.a. maagaas) käibemaksu soodusmäära rakendamist ei luba käibemaksudirektiiv.

Ka kaotaksime maagaasi soodusmäärast maksutulu ca 11 miljonit eurot aastas.

Riigikogu Isamaa fraktsioon algatas käesoleva aasta septembris alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu 1020 SE), mis langetaks

diislikütuse aktsiisimäära 2026. aasta 1. novembrist kuni 2027. aasta 30. aprillini 330 euroni

1000 liitri kohta. Alates 2027. aasta 1. maist kohaldatakse taas seaduses sätestatud üldist

aktsiisimäära.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Riigikogu liikmete Jaak Aabi,

Andre Hanimäe, Ester Karuse ja Tanel Kiige 24. septembril algatatud alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu 1029 SE) sisu on

samasugune. Selle eesmärk on langetada 6 kuuks diislikütuse aktsiisimäär Euroopa Liidus

lubatud miinimumtasemele.

Rahandusministeerium ei toeta esitatud eelnõusid 1020 SE ja 1029 SE. Diislikütuse aktsiisi

vähendamise ettepanekule puudub katteallikas. Meie arvutuste järgi on eelnõudega kavandatud

aktsiisilangetuse summaarne negatiivne mõju -51,6 mln eurot. 2027. a mõju on suhteliselt

suurem varude soetamise tõttu järgmise aasta aprillis.

Aasta Mõju laekumisele (mln eur) koos KM

2026 -14,9

2027 -36,7

Kokku -51,6

Märgime, et kõrgem hind küll suurendab diislikütuse müügihinnas sisalduvat käibemaksu, kuid

see ei tähenda samas ulatuses suuremat käibemaksutulu riigieelarvesse. Ettevõtluses kasutatava

kütuse puhul on käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvatav, mistõttu ei jää kogu tanklates

müügilt arvestatud käibemaks riigile. Tegelikku maksutulu tuleb hinnata lõpptarbimist

arvestades, mitte ainult kõrgema hinna ja müüdud kütuse koguse põhjal. SKP statistikal põhinev

mootorikütuste lõpptarbimise võrdlus ei näita olulist muutust mootorikütustelt saadavas

käibemaksutulus 2025 ja 2026. aasta I poolaastal. Mõlemal aastal on see hinnanguliselt

suurusjärgus 60 mln eurot. Ka kütuse hinnatõus oli 2026 I poolaastal suhteliselt mõõdukas

(5,5%).

Läti otsustas viia diislikütuse aktsiisi EL miinimumtasemele ehk 330 eurole 1000 liitri kohta

(kärbe 396 eurolt), samuti langetati bensiini aktsiisi. Aktsiisivähendus kestab planeeritult 1.

oktoobrist 31. detsembrini. Täpsemalt kajastab seda järgmine tabel:

ENERGIATOODE Aktsiisimäär

1.01-31.03.26

Aktsiisimäär

1.04-30.09.26

Aktsiisimäär

1.10.-31.12.26

KM

Diislikütus 1000L 467 396 330 21%

Pliivaba bensiin 1000L 555 555 490 21%

3

Läti konkurentsiamet avaldas 13.08.2026 analüüsi, milles hinnati kui suur osa 1.04.2026

jõustunud diislikütuse aktsiislangetusest jõudis jaehinda. Aktsiisilangetuse maksimaalne

võimalik mõju hinnale oli 8,6 senti liitri kohta, kuid keskmiselt langes hind 4,95 senti ehk

lõpphinda kandus ligikaudu 58% võimalikust mõjust. Analüüsis leiti, et hinnamõju oli kõige

suurem esimesel nädalal pärast aktsiisilangetust ning seejärel mõju vähenes 53%-le

maksimaalsest võimalikust mõjust.

Hindame, et arvestades Eesti kütuseturu eripärasid ja tihedat konkurentsi, võiks diislikütuse

aktsiisi langetamine Euroopa Liidu miinimumtasemele (330 eurole 1000 liitri kohta) jõuda

reaalsetesse tanklahindadesse optimistlikult ligikaudu 70% ulatuses, mis tähendaks kütusehinna

langust ca 8,5 sendi võrra liitri kohta. Tanklas oleks selline mõju vaevu märgatav. Igapäevased

diislikütuse hinna erinevused tanklate lõikes on käesoleval ajal umbes sama suured.

Järgnevas tabelis on toodud diislikütuse hinnavõrdlus Eesti ja Läti vahel. Andmeallikana on

kasutatud Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi poolt igal nädalal avaldatav aruannet

(Weekly Oil Bulletin), mis koondab ja ühtlustab kütusehindade infot kõigist Euroopa Liidu

liikmesriikidest. liikmesriikide ametliku statistika järgi.

Kuu Diisli hind

Eestis

Diisli hind Lätis Hinna erinevus

Jaanuar 1,37 1,49 -12 senti

Veebruar 1,41 1,52 -11 senti

Märts 1,78 1,87 -9 senti

Aprill 1,95 2,03 -8 senti

Mai 1,83 1,92 -9 senti

Juuni 1,68 1,77 -9 senti

Juuli 1,73 1,77 -4 senti

August 1,88 1,94 -5 senti

September 2,08 2,11 -3 senti

Tabel näitab, et diislikütus oli vaadeldud kuudel Eestis püsivalt odavam kui Lätis, järgides

sarnast ülemaailmset hinnatrendi. Samas vähenes kahe riigi hinnavahe aasta jooksul

märgatavalt (jaanuarikuiselt 12 sendilt vaid 3 sendile septembris), mille peamiseks põhjuseks

olid Läti tehtud ajutised aktsiisikärped (sealhulgas aprillis ning uuesti oktoobris), mis surusid

Läti jaehindu Eesti tasemele järjest lähemale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lauri Lelumees 5885 1404, [email protected]

Aet Külasalu 5885 1300, [email protected]

Rait Pärs 5887 2893 [email protected]

Lisaadressaadid: Kliimaministeerium