| Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
| Viit | 1-11/479-1 |
| Registreeritud | 11.04.2024 |
| Sünkroonitud | 12.04.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
| Sari | 1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid |
| Toimik | 1-11/2024 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Olümpiakomitee, EESTI PARALÜMPIAKOMITEE, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, Eesti Akadeemiline Spordiliit, Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, EESTI AUTOSPORDI LIIT, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Golfi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Jahtklubide Liit, EESTI JALGPALLI LIIT , Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Aerutamisföderatsioon , MITTETULUNDUSÜHING EESTI JÕUTÕSTELIIT , Eesti Judoliit, Eesti Kabeliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Kick-Boxingu Föderatsioon, Eesti Kirimaleühing, EESTI KOOLISPORDI LIIT , Eesti Korvpalliliit, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Lennuspordi Föderatsioon, EESTI MAADLUSLIIT, EESTI MALELIIT, Eesti Matkaliit, Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, EESTI ORIENTEERUMISLIIT, EESTI PARALÜMPIAKOMITEE, EESTI PETANQUE`I KLUBIDE LIIT, Eesti Poksiliit, MTÜ Eesti Politsei Spordiliit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Ronimisliit, Eesti Rulluisuliit, Eesti Saalihoki Liit, EESTI SAMBOLIIT, Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit, Eesti Sõudeliit, MTÜ Eesti Spordiajakirjanike selts, MTÜ Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, Eesti Spordiselts Põhjakotkas, Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Sumoliit, EESTI SUUSALIIT, EESTI TAEKWONDO FÖDERATSIOON, EESTI TAEKWONDO LIIT, Eesti Tantsuspordi Liit, Eesti Tehnika- ja Spordiliit MTÜ, MTÜ Eesti Treenerite Liit, EESTI TRIATLONI LIIT , Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Uisuliit, Eesti Ujumisliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Vehklemisliit, EESTI VIBULIIT, Eesti Võrkpalli Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, Eriolümpia Eesti Ühendus, Harjumaa Spordiliit, IDA-VIRUMAA SPORDILIIT, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, JÄRVAMAA SPORDILIIT, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT, Mittetulundusühing EESTI BOBISÕIDU JA SKELETONI LIIT, Mittetulundusühing Eesti Curlingu Liit, Mittetulundusühing Eesti Jäähokiliit, MTÜ Eesti Kepikõnni Liit, mittetulundusühing Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Mittetulundusühing Eesti Muay Thai Föderatsioon, MTÜ Eesti Olümpiaakadeemia, MITTETULUNDUSÜHING EESTI PILJARDILIIT , Mittetulundusühing EESTI RAGBI LIIT, Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV, Mittetulundusühing Eesti Tennise Liit, Eesti Tõstespordiliit, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit, mittetulundusühing EESTI VÕIMLEMISLIIT, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit, Põlva Maakonna Spordiliit, Pärnu Spordiliit, Pärnumaa Spordiliit, Rapla Maakonna Spordiliit, Saaremaa Spordiliit, Tallinna Spordiliit, Tartu Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Valgamaa Spordiliit, Viljandimaa Spordiliit, VÕRUMAA SPORDILIIT, Ühendus Hiiumaa Spordiliit, ÜHENDUS SPORT KÕIGILE, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Firmaspordi Liit, Eesti Lendavataldriku Föderatsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Olümpiakomitee, EESTI PARALÜMPIAKOMITEE, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, Eesti Akadeemiline Spordiliit, Eesti Allveeliit, Eesti Amburite Liit, EESTI AUTOSPORDI LIIT, Eesti Budo Föderatsioon, Eesti Discgolfi Liit, Eesti Golfi Liit, Eesti Indiaca Liit, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Jahtklubide Liit, EESTI JALGPALLI LIIT , Eesti Jalgratturite Liit, Eesti Aerutamisföderatsioon , MITTETULUNDUSÜHING EESTI JÕUTÕSTELIIT , Eesti Judoliit, Eesti Kabeliit, Eesti Karate Föderatsioon, Eesti Kergejõustikuliit, Eesti Kick-Boxingu Föderatsioon, Eesti Kirimaleühing, EESTI KOOLISPORDI LIIT , Eesti Korvpalliliit, Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit, Eesti Kurnimänguliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon, Eesti Laskurliit, Eesti Lauatenniseliit, Eesti Lennuspordi Föderatsioon, EESTI MAADLUSLIIT, EESTI MALELIIT, Eesti Matkaliit, Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, EESTI ORIENTEERUMISLIIT, EESTI PARALÜMPIAKOMITEE, EESTI PETANQUE`I KLUBIDE LIIT, Eesti Poksiliit, MTÜ Eesti Politsei Spordiliit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Ronimisliit, Eesti Rulluisuliit, Eesti Saalihoki Liit, EESTI SAMBOLIIT, Eesti Seeniorispordi ja Spordiveteranide Liit, Eesti Sõudeliit, MTÜ Eesti Spordiajakirjanike selts, MTÜ Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, Eesti Spordiselts Põhjakotkas, Eesti Wushu Kungfu Föderatsioon, Eesti Squashiföderatsioon, Eesti Sulgpalliliit, Eesti Sumoliit, EESTI SUUSALIIT, EESTI TAEKWONDO FÖDERATSIOON, EESTI TAEKWONDO LIIT, Eesti Tantsuspordi Liit, Eesti Tehnika- ja Spordiliit MTÜ, MTÜ Eesti Treenerite Liit, EESTI TRIATLONI LIIT , Eesti Turniiribridžiliit, Eesti Uisuliit, Eesti Ujumisliit, Eesti Veemoto Liit, Eesti Veeremängude Liit, Eesti Vehklemisliit, EESTI VIBULIIT, Eesti Võrkpalli Liit, Eestimaa Spordiliit Jõud, Eriolümpia Eesti Ühendus, Harjumaa Spordiliit, IDA-VIRUMAA SPORDILIIT, Jõgevamaa Spordiliit Kalju, JÄRVAMAA SPORDILIIT, Lääne Maakonna Spordiliit Läänela, LÄÄNE-VIRUMAA SPORDILIIT, Mittetulundusühing EESTI BOBISÕIDU JA SKELETONI LIIT, Mittetulundusühing Eesti Curlingu Liit, Mittetulundusühing Eesti Jäähokiliit, MTÜ Eesti Kepikõnni Liit, mittetulundusühing Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon, Mittetulundusühing Eesti Muay Thai Föderatsioon, MTÜ Eesti Olümpiaakadeemia, MITTETULUNDUSÜHING EESTI PILJARDILIIT , Mittetulundusühing EESTI RAGBI LIIT, Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV, Mittetulundusühing Eesti Tennise Liit, Eesti Tõstespordiliit, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liit, mittetulundusühing EESTI VÕIMLEMISLIIT, Narva Kehakultuuri ja Spordiliit, Põlva Maakonna Spordiliit, Pärnu Spordiliit, Pärnumaa Spordiliit, Rapla Maakonna Spordiliit, Saaremaa Spordiliit, Tallinna Spordiliit, Tartu Spordiliit, Tartumaa Spordiliit, Valgamaa Spordiliit, Viljandimaa Spordiliit, VÕRUMAA SPORDILIIT, Ühendus Hiiumaa Spordiliit, ÜHENDUS SPORT KÕIGILE, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Firmaspordi Liit, Eesti Lendavataldriku Föderatsioon |
| Vastutaja | Siiri Pelisaar |
| Originaal | Ava uues aknas |
Eelnõu seletuskirja lisa 2
1 / 19
VTK kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel
Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine
Justiits-
ministeerium
VTK punkti 3.4. kohaselt on spordiürituste korraldamise nõuete
ajakohastamise eesmärk korrastada spordiürituste korraldamise
regulatsiooni. Loa taotlemise nõue nende spordialade ürituste
korraldamise suhtes, millega ei ole praktikas probleeme,
asendatakse Politsei- ja Piirivalveameti teavitamise nõudega. Samas
soovitakse loakohustuse alla viia sellised mootorispordiüritused,
kus on praktikas turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on
suuremad. Lisaks eeltoodule on eesmärk määratleda ka kõrgendatud
turvanõuetega üritused laiemalt, mille puhul on kohustus kohaliku
omavalituse üksuselt luba taotleda. Seega laiem eesmärk on tagada
spordivõistlustest osasaavatele isikutele julgeolek, turvalisus ja
kvaliteetne teenindus ning korraldajatele võimalikult lihtne loa
taotlemise protsess.
Kavandatava muudatusega seoses juhime tähelepanu spordiseaduse
(SpS) §-le 25, mille kohaselt karistatakse isikut spordiürituse
korraldamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200
trahviühikut, juriidilist isikut sama teo eest rahatrahviga kuni 2000
eurot.
Arvestades asjaolu, et mootorispordi puhul on võistlustest
osasaavate isikute julgeolek ja turvalisus eriti oluline, samuti
asjaolu, et mootorispordis liiguvad piisavalt suured summad, on
Justiitsministeerium seisukohal, et juriidilisele isikule väärteo eest
ettenähtud karistusmäär on liiga väike.
Kui välja arvata muudatus, mis tehti seoses euro kasutusele
võtmisega (euro kasutusele võtmise seaduse §-ga 177 asendati SpS
§ 25 lõikes 2 ning sõnad „30 000 krooni“ sõnadega „2000 eurot“),
on SpS §-s 25 ettenähtud karistusmäär püsinud seaduse
vastuvõtmisest alates sisuliselt muutumatuna. Kui 2005. aastal oli
SpS § 25 lõikes 2 ettenähtud juriidilise isiku rahatrahv suurusega
kuni 30 000 krooni enam kui pool maksimaalsest võimalikust
Arvestatud, SpS § 25 lõikes 2 on juriidilise isiku karistusmäära
suurendatud 2000 eurolt 5000 euroni. PPA andmetel seni antud
sätet rakendatud ei ole.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
2 / 19
määrast, mida karistusseadustiku üldosa (KarS) § 47 toona kehtiva
õiguse kohaselt võimaldas juriidilisele isikule kohaldada (kuni 50
000 krooni), siis praegu kehtiva KarS § 47 kohaselt on võimalik
juriidilisele isikule väärteo eest määrata kuni 400 000 euro suurune
rahatrahv. Seega on kehtiva õiguse kohaselt SpS §-s 25 sätestatud
füüsilise isiku karistusmäär (kuni 200 trahviühikut) KarS-is lubatud
maksimaalsele määrale (kuni 300 trahviühikut) suhteliselt lähedal,
kuid juriidilise isiku karistusmäär jääb olulisel määral
maksimaalsele alla. Seetõttu palume eelnõu väljatöötamisel
analüüsida SpS § 25 karistusmäärasid, eriti juriidilise isiku osas, ja
kaaluda karistusmäära(de) tõstmist.
Lisaks palume eelnõu koostamise etapis seletuskirjas anda ülevaade
SpS § 25 seni praktikas rakendamise kohta.
2. Andmete esitamisel palume eelnõu seletuskirjas selgelt välja
tuua, keda (st millist vanusegruppi) andmed hõlmavad. Nt VTK
punktis 2.1.1 toodud andmed – kas tabelis on toodud andmed 5–19
aastaste harrastajate kohta sarnaselt punktile 2.1.2.?
Arvestatud. Seletuskirja lisatud andmete juurde, millist
sihtgruppi andmed kirjeldavad.
3. Punktis 2.1.3. on toodud välja Haridus- ja Teadusministeeriumi
(HTM) halduskoormus õppekavade hindamisel. Juhime tähelepanu,
et halduskoormuse all mõistetakse koormust eelkõige ettevõtetele.
Riigiasutuste kontekstis palume kasutada töökoormuse mõistet.
Arvestatud.
4. Eelnõu koostamisel palume sihtrühmade defineerimisel tuua
välja riigiasutuste puhul (nt HTM, Maksu- ja Tolliamet) ka hinnang
sihtrühma suurusele ja hinnata ligikaudselt, kui paljude töötajate
töökoormus (ja kui suurel määral) muudatuste tulemusel muutub.
Arvestatud.
5. Palume eelnõu etapis seletuskirjas sisukokkuvõtte ja eesmärgi all
selguse huvides välja tuua, et kavandatav tulumaksutagastuse
muudatus puudutab kuni 18-aasta vanuseid spordiharrastajaid (mitte
kuni 26-aastaseid).
Arvestatud.
6. Punktis 11.1.1. on öeldud: „Spordiregistri järgi on 5–19-aastaseid
(k.a) noori kokku 31 017. Sellest tuleb maha arvestada 18–19-
aastased harrastajad, et saada teada lõpliku sihtrühma suurus.
Arvestatud. Seletuskirjas vastav info kajastatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
3 / 19
Spordiregistril puuduvad andmed, kui paljud neist on 18- või 19-
aastased.“ Palume täiendavalt lisada, et sihtrühma moodustavad ka
alla 5-aastased, keda spordiregistri põhimääruse kohaselt nooreks
harrastajaks ei loeta, kuid kelle koolituskuludelt saab
tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt samuti
tulumaksutagastust. Palume seda asjaolu eelnõu koostamisel
seletuskirjas täpsustada.
7. VTK punktis 11.1.1. nimetatud sihtrühma puhul palume
(eelkõige majandusliku) mõju analüüsimisel eraldi välja tuua kitsam
sihtrühm – spordiorganisatsioonides huvitegevusega tegelevad
lapsed ja nende vanemad, kellel tulumaksutagastuse võimalus
hetkel puudub (ca 31 000 last). Mõjuanalüüsis on öeldud, et
laiemale sihtrühmale on majandusliku mõju ulatus väike, kuid
muudatuste eesmärk tulumaksuseaduse muutmise kontekstis ei ole
laiemat sihtrühma mõjutada, vaid just kitsamale sihtrühmale võrdne
võimalus tulumaksutagastuseks luua. Palume hinnata, milline on
majandusliku mõju olulisus kitsamale sihtrühmale.
Arvestatud. Seletuskirjas vastav info kajastatud.
Sise-
ministeerium
1. Toetame väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) punktis 9.4
väljendatud eesmärki ajakohastada spordiürituste korraldamise
nõudeid. Leiame, et kõnealused nõuded tuleks piisava täpsusega
spordiseaduses ära reguleerida, et tagada õigusselgus ning välistada
erinevad regulatsioonid kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)
lõikes.
Täpsustame, et seaduse tasandil kehtestatakse ühesugused
reeglid ainult autospordi, motospordi, veemotospordi, jalgpalli,
jäähoki, käsipalli, võrkpalli ja korvpalli A-koondise mängu või
turniiri, jalgpalliklubi UEFA karikasarja mängu või turniiri ja
kõrgendatud riskiga ürituste suhtes. Kui KOV-il on siiski oma
piirkonna eripärast soov täiendavalt oma reeglid kehtestada, siis
see õigus on olemas. Oleme lisanud ka vastava sätte
õigusselguse huvides (Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2
nimetamata spordiürituste puhul on kohaliku omavalitsuse
üksusel õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada
korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega).
2. VTK punktis 9.4 tuuakse välja, et muudatuse tulemusena ei oleks
enam teatud spordivõistluste korraldamiseks KOV-ilt loa taotlemine
kohustuslik, kuid nendest üritustest tuleks teavitada Politsei- ja
Piirivalveametit (edaspidi PPA). Kuigi tulenevalt
korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 58 lõikest 3 on ka võistlus
avalik üritus ja KorS § 60 lõike 1 kohaselt on KOV-il kohustus
Teadmiseks võetud ja arvestatud. KUM eelnõu koostamise
käigus siiski loobus teavitamise regulatsioonist, seda SiM
toodud märkusest tulenevalt (jääb ebaselgeks teavitamise
regulatsiooni olemus ja selle tagajärg). Nende seaduses toodud
ürituste puhul, mis peavad saama KOV loa enne ürituse
toimumist, tuleb saada PPA kooskõlastus.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
4 / 19
teavitada asukohajärgset prefektuuri üritusest, mille korraldamisega
on KOV nõustunud. Seega jääb selgusetuks VTK-s toodud eesmärk
teavitada PPA-d mh nendest üritustest, mille osas loa taotlemine ei
ole kohustuslik. Eelnõu koostamisel tuleb eesmärki paremini
selgitada ning täpsustada, milleks selline teavitamine vajalik oleks.
Kui eesmärk on seotud VTK punktis 11.4.2 tooduga, millega PPA-
le tekib võimalus saada praegusest parem ülevaade Eestis
toimuvatest spordivõistlustest ning tekib riskihinnangu põhjal
võimalus otsustada, kas ürituse toimumispaika on vaja lisajõudu
saata, siis protsessi mõttes peaks see olema teistpidi. Kehtiv
spordiseaduse § 20 lg 3 näeb ette kooskõlastamise PPA-ga. Just
selles protsessis saab PPA anda korraldajale täiendavaid suuniseid
turvalisuse tagamiseks kavandatud meetmete ja ressursside osas.
Üldiselt on üritusel turvalisuse tagamine korraldaja ülesanne ning
eelduseks ei saa olla lähenemine, et PPA hakkab peale vastava teate
saamist tegema omapoolseid riskihinnanguid ja lisajõude
kavandama. Märgime siinkohal, et ka avaliku ürituse korraldamise
loa andmisel soovime liikuda suunda, kus teatud kriteeriumitega
ürituse puhul kaasub PPA kooskõlastajana juba loa menetluse ajal,
mitte ei saa üritusest teada alles peale loa andmist, kui korraldajale
täiendavaid nõudeid enam esitada pole võimalik. 2 (2) Eeltoodu ei
tähenda, et Siseministeerium peab vajalikuks, et kõikide
spordiürituste jaoks tuleks ka edaspidi luba taotleda, vaid eelnõu
koostamisel tuleb selgemalt hinnata ning põhjendada, millal on PPA
teavitamine tegelikult vajalik.
3. VTK punktis 11.4.1 on märgitud, et luba ei pea taotlema
rahvusvahelise mängu või turniiri korraldamiseks, kui võistlus ei
ole kõrgendatud riskiga üritus. Eelnõu koostamisel on vaja selgelt
välja tuua kriteeriumid, mille puhul on tegemist kõrgendatud
riskiga.
Arvestatud. Seaduseelnõus kirjeldatakse ära kõrgendatud
riskiga ürituse kriteeriumid.
4. VTK punktis 13.4 on märgitud, et: „Ka PPA-l on olemas eraldi
osakond, kes nende teemadega tegeleb.“ VTK-s on jäetud
täpsustamata, et millist PPA struktuuriüksust selle all mõeldud on,
kuid eraldi osakonda spordiüritustega tegelemiseks puudub ja
tavapäraselt tegeleb sellega asukohajärgne prefektuur.
Märkusega arvestatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
5 / 19
5. Lisaks juhime tähelepanu, et VTK leheküljel 9 toodud viide
sellele, et eesmärk on mh tagada spordivõistlustest osasaavatele
isikutele julgeolek. Ilmselt ei ole mõiste „julgeolek“ kasutamine
antud kontekstis asjakohane ja eesmärk on pigem tagada „avalik
kord, turvalisus ja kvaliteetne teenindus“.
Arvestatud. Selgitame täiendavalt, et antud sõnastus on võetud
Euroopa Nõukogu vastava konventsiooni tõlkest.
6. VTK-s ei ole spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise
menetlemise poolt käsitletud, kuid teeme ettepaneku, et eelnõu
väljatöötamisel kaalutaks, kas antud väärteo osas võiks
kohtuväliseks menetlejaks olla ka kohalik omavalitsus. Kuna loa
väljastab ja loa väljastamisel seab korraldajale omapoolsed nõuded
KOV, peaks neil olema ka võimalus nende poolt seatud nõuete üle
järelevalve teostamiseks ja rikkumise menetlemiseks.
Kultuuriministeerium on jäänud eelnõu väljatöötamisel kehtiva
seaduse sõnastuse juurde, kuid omavalitsusliidu nõusolekul
oleme valmis kohtuvälist menetlejat muutma.
3. Rahandus-
ministeerium
Rahandusministeerium ei toeta täiendava maksuerisuse tegemist
kavandatud tulumaksusoodustuse laiendamise näol laste ja noorte
treeningu eest makstavale tasule. Soodustuse laiendamisega
kaasneks tulumaksu laekumise vähenemine, lisaks loetakse
koolituskulude soodustust maksukuluks, mida rahvusvahelised
organisatsioonid (OECD, IMF) soovitavad vähendada, kui on
efektiivsemaid mooduseid toetada maksusoodustusest võitvaid
sihtgruppe.
Mittearvestatud, jääme siiski eelnõus toodud regulatsiooni
juurde. Põhjendused seletuskirjas.
HTM Peame antud muudatuse valguses vajalikuks välja tuua, et Haridus-
ja Teadusministeeriumis on ettevalmistamisel alushariduse ja
lapsehoiu seaduse eelnõu, mille käigus on Haridus- ja
Teadusministeeriumi hinnangul vajalik samuti muuta
tulumaksuseaduse § 26 lõiget 2. Kehtiva õiguse kohaselt saab
lapsevanem täna lasteaiateenuse eest makstavalt tasult
tulumaksutagastust, kuid lapsehoiuteenuse eest makstavalt tasult
mitte. Seoses kavandatud muudatusega tuua lastehoiud
sotsiaalvaldkonnast üle haridussüsteemi ja lähtuvalt võrdse
kohtlemise põhimõttest, on meie jaoks oluline, et ka lastehoiu eest
makstava tasu eest oleks võimalik saada tulumaksutagastust. See
tähendab tulumaksuseaduse § 26 lõike 2 muutmist.
Teie poolt esitatud väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et 486-st
EHIS-s registreeritud huvikoolist (spordikoolist) on 377 (76%)
Teadmiseks võetud.
Seletuskirja täiendatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
6 / 19
asutanud spordiorganisatsioonid ning vaatamata õppekava
olemasolule spordikooli moodustamine praegusel kujul ja eesmärgil
noortele kvaliteetsemaid treeninguid üldjuhul ei taga, võrreldes
spordiorganisatsiooniga, kes spordikooli asutanud ei ole.
Muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks saavutada olukord,
kus spordiorganisatsioonid ei asutaks spordikoole eesmärgiga saada
konkurentsieelist, pakkudes lapsevanematele koolituskulude
tagasisaamise võimalust. Peame vajalikuks mõjuanalüüsi tegemist
eelnõu koostamise käigus, kuidas planeeritav TuMS muudatus
avaldab mõju spordikoolide arvule ja seeläbi potentsiaalselt ka
spordihuviharidusele tervikuna.
Väljatöötamiskavatsuse punktis 11.1.2. on märgitud:
Mõjuvaldkond: majanduslikud mõjud (konkurents, mõju
organisatsiooni halduskoormusele) Mõju kirjeldus ja olulisus:
Muudatus aitab võrdsustada konkurentsi, sest kaob nende 2 (2)
spordiorganisatsioonide eelis, kes on spordiorganisatsiooni kõrvale
loonud spordikooli, et pakkuda klientidele koolituskulude
tagasisaamise võimalust. Spordikooli asutanud
spordiorganisatsioonidel halduskoormus väheneb. Spordikooli
asutanud spordiorganisatsioonid ei pea enam esitama iga-aastaselt
spordikoolide kohta andmeid EHISle ning võivad soovi korral
spordikooli tegevuse lõpetada. Palume punkti 11.1.2. sõnastust
muuta, sest kohustus andmeid esitada säilib seni kuni kool on
EHISes ja ei ole huvikoolina tegevuse lõpetamiseks avaldust teinud.
Seletuskirja täiendatud.
Riigikogu
kultuurikomis-
jon
Saatsite 12.05.2023 Riigikogu kultuurikomisjonile teadmiseks
spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse. Kultuurikomisjon arutas väljatöötamise
kavatsust oma 22.05.2023 istungil koos Kultuuriministeeriumi
esindajatega. Komisjonis toimunud arutelu käigus küsiti, kas Eesti
Paralümpiakomitee poolt kasutusele võetud sõna „paralümpia“ on
korrektne. Samuti avaldati arvamust spordiseadusesse kavandatava
sätte kohta, mis näeb ette, et jalgpalli, jäähoki, käsipalli, võrkpalli ja
korvpalli A-koondise mängu või turniiri ning jalgpalli, jäähoki,
käsipalli, võrkpalli ja korvpalliklubi eurosarja mängu või turniiri
Teadmiseks võetud. Teavitamise regulatsioonist on loobutud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
7 / 19
korraldajad on kohustatud ürituse toimumisest teavitama ainult
Politsei- ja Piirivalveametit. Komisjonis kõlas seisukoht, et
nimetatud üritustest peaks lisaks Politsei- ja Piirivalveametile
teavitama ka kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil üritus
toimub.
Eesti Linnade ja
Valdade Liit
VTK-s osundatakse praktilisele murekohale, et KORSi alusel
kehtestatud spordiürituse korraldamise nõuded on KOVide lõikes
väga erinevalt sõnastatud. Ühed KOVid sätestavad, et spordiürituste
korraldamise nõuded sätestab spordiseadus, andes mõista, et
muude, spordiseaduses nimetamata spordiürituste jaoks lube vaja ei
ole. Teistes KOVides on kehtestatud spordiseaduses nimetamata
spordiüritustele reeglid vastava KOVi õigusaktiga. Nt Tallinna
linnas on need reeglid kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 26. mai
2014 määrusega nr 12 „Tallinna linnas avaliku ürituse korraldamise
ja pidamise kord“ (edaspidi Tallinna ürituste kord). Lisaks on
VTK-s leitud, et loa nõue spordiseaduses kehtestatud spordialadele
on ebaproportsionaalselt karm.
Eeltoodust tulenevalt on Kultuuriministeerium võtnud eesmärgiks
loobuda loa taotlemise nõudest spordialadele, milles ei ole praktikas
probleeme, kuid mis praegu luba nõuavad ning sätestada nendele
spordialadele ürituse korraldamiseks PPA teavitamise nõue.
Loakohustuse alla soovitakse viia mootorispordiüritused, kus on
praktikas turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad.
Lisaks mootorispordiüritustele peavad edaspidi luba taotlema
kõrgendatud turvanõuetega üritused, s.o üritused, kus toimub
liikluse ümberkorraldamine; kus pakutakse alkohoolseid jooke või
toimub nende jaemüük (v.a üritus, mis toimub alalise müügikohaga
siseruumis); mida peetakse ehitises või kohas, mis ei ole selleks ette
nähtud, või õhuruumis; mille pidamisel kasutatakse ajutist ehitist (nt
tribüün, lava, suuremõõtmeline telk või konstruktsioon) või muud
inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat lisainventari või mille
pidamisel kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid.
Peamise regulatiivse võimalusena on leitud muuta spordiseaduse 3.
peatükki, kuid tähelepanuta on jäetud KORSi regulatsioon ning
Täpsustame, et seaduse tasandil kehtestatakse ühesugused
reeglid autospordi, motospordi, veemotospordi jalgpalli
(täiskasvanute rahvuskoondise mäng v turniir, jalgpalliklubi
UEFA karikasarja mäng v turniir) osas loa taotlemiseks.
Lisandunud on kõrgendatud riskiga üritused, mille nõuded on
ühesugused kõikidele KOVidele. Samas jätame KOVidele
jätkuvalt võimaluse oma piirkonna eripärast tingituna oma
reeglid kehtestada. Oleme lisanud ka vastava sätte õigusselguse
huvides (käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetamata
spordiürituste puhul on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus
spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada
korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega).
KUM on eelnõu väljatöötamisel loobunud PPA teavitamise
regulatsioonist.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
8 / 19
selle muutmise vajadus. Kui KORSi regulatsioon jääb kehtima, siis
jääb KOVidele jätkuvalt õigus kehtestada enda regulatsioon nendele
spordiüritustele, millele spordiseadus ei laiene, mistõttu jääb
segadus loa liikide, tingimuste, nõuete osas.
VTKd võib mõista nii, et edaspidi saab nt linna tänavatel
korraldatav jooksuvõistlus, millega kaasneb liikluse
ümberkorraldamine, spordiürituse loa. Ebaselgeks jääb, kas
liiklushäiringuga (nt kõnniteel peetud jooksuvõitlused, mis ei
eelda liikluse ümberkorraldamist, aga võivad häirida
kaasliiklejaid – jalakäijaid, jalgrattureid) jooksuvõistlus saab
avaliku ürituse loa, kui KOVi ürituste kord seda nii reguleerib?
Kas nt maastikukaitsealal asuval terviserajal peetava
jalgrattavõistluse korraldamiseks piisab edaspidi
registreeringust PPAs või selleks tuleb ka avaliku ürituse luba
väljastada?
Seega probleem on tegelikult üsna suur, kuid selle lahendamine
vajab laiemat analüüsi ning üksnes spordiseaduse muutmisest VTK-
s esitatud kujul ei piisa. Hinnata tuleb ka KORSi muutmise
vajadust ning näiteks on tähelepanuta jäetud keskkonnaalase
mõjuga üritused. Väga palju võistlusi korraldatakse
looduskaitsealadel (sh terviserajad Nõmme-Mustamäe
maastikukaitsealal, Pirita jõeoru maastikukaitseala, Merimetsa
roheala) ja kaitsealustes parkides (Kadrioru park, Löwenruh' park
jt). Nimetatud aladel tuleb võistluste korraldamisel arvestada juba
täna osalejate hulgaga, seejuures sõltub osalejatele kehtestatud
piirmäär kaitsealast, kaitseala ja selle regulatsiooni kehtestajast (riik
vs KOV) ja loa taotluse menetlusring sõltub kaitseala valitsejast.
Näiteks Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määruse nr 28 „Nõmme-
Mustamäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ § 5 lg 1 p 4 kohaselt on
lubatud kaitsealal kuni 300 osalejaga rahvaürituse korraldamine
selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul
tähistamata kohas, välja arvatud rahvaürituse korraldamine Kuusiku
Eelnõu seletuskirja lisa 2
9 / 19
metsas, Rahumäe metsas ja Sütiste metsa liivikul. Kuusiku metsas,
Rahumäe metsas ja Sütiste metsas on lubatud kuni 100 osalejaga
rahvaürituse korraldamine. Suurema hulgaga ürituse korraldamiseks
on vajalik kaitseala valitseja, so riigi Keskkonnaameti luba (vt § 3
ja § 5 lg 2 p-d 1 ja 2). Rattaürituse korraldamiseks on vaja aga ala
valitseja luba sõltumata osalejate arvust.
Merimetsa roheala on kaitse alla võetud Tallinna Linnavolikogu
06.07.2017 määrusega nr 6, millest nähtuvalt rohkem kui 50
osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala
valitseja, so Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul (vt § 3 ja § 4 lg
2).
Kaitsealuste parkide kasutust reguleerib Vabariigi Valitsuse
03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja
puistute kaitse-eeskiri“, mille § 5 kohaselt on pargis lubatud kuni 50
osalejaga rahvaürituste korraldamine ning rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes riigi Keskkonnameti
nõusolekul.
Eeltoodust nähtub, et rahvaspordiüritustele sätestatud
piirangud ei tulene ainult spordiseadusest, KORSist ega KOVi
kehtestatud õigusaktidest, vaid see regulatsioon on oluliselt
laiem.
Keskkonnakriteeriumi hindamine on ka seetõttu oluline, et selle
tulemusena laieneb sihtrühm ja VTK mõju. PPAle ei piisa ürituse
registreerimisel üksi ürituse korraldaja teatest, vaid PPA peab
kindlasti kontrollima muuhulgas sedagi, kas ürituse korraldamiseks
on vaja nt riigi Keskkonnaameti nõusolekut või mitte. VTK
tulemusena valmiv muudatus mõjutab aga otseselt ka spordiürituste
korraldajaid. Nt Tallinna linn menetleb avalike, sh spordiürituste
lubade taotlusi Tallinna avalike kogunemiste infosüsteemis AKIS.
Üksi 01.01.-25.05.2023 esitati 73 sportliku avaliku ürituse taotlust
ning samal perioodil toimus kokku 51 sportlikku üritust (vaata
Eelnõu seletuskirja lisa 2
10 / 19
lisa, andmed on avalikult kättesaadavad ka https://akis.tallinn.ee/).
Täna on Tallinna linnas loa taotluse menetlemise süsteem selline, et
spordiürituse korraldaja esitab taotluse Tallinna linnale, kes
vajadusel kaasab ise riigi Keskkonnaameti, PPA, pääste jm
vajalikud riigi- ja Tallinna linna enda asutused. Kui kaotada nõue
saada KOVilt luba ürituse korraldamiseks, siis peab ürituse
korraldaja edaspidi suhtlema iga asutusega ise.
Kui spordiürituse korraldamiseks piirduda edaspidi
registreeringuga PPA juures, siis tuleb arvestada ka, et nt
Tallinna ürituste mahu juures hakkavad need kergliiklusteedel,
spordiradadel ja parkides topelt olema, sest koht ei ole
broneeritud või hakkavad segama seal toimuvat loaga avalikku
üritust. Tallinna linna kogemuse põhja võib öelda, et hetkel on
olnud võimalik suunata sportlike avalike ürituste aegu ja asukohti
ning sellega kattuvusi vältida. Ka avaliku koosoleku korraldamise ja
pidamise nõudeid ei saa üks ühele üle võtta, sest avaliku koosoleku
iseloom ei kattu sportliku avaliku üritusega, millega paratamatult
kaasneb alati vähemalt liiklushäiring ning selliste ürituste
koordineerimatu lubamisega linnaruumi kaasneb paratamatult ka
linlaste pahameel.
Eeltoodut kokku võttes on kahtlemata oluline spordiürituste
korraldamise nõudeid ajakohastada. Oleme aga seisukohal, et see
teema vajab põhjalikumat analüüsi. Arvestades Tallinna linnas
korraldatavate spordiürituste ja sportlike avalike ürituste hulka, on
mh Tallinna linn avaldanud valmisolekut oma kogemuse põhjal
panustada analüüsi ning kaasa mõtlema uute tingimuste ja nõuete
sõnastamisel.
Maksu- ja
Tolliamet
Olete esitanud Maksu- ja Tolliametile kooskõlastamiseks ja
arvamuse avaldamiseks spordiseaduse ja tulumaksuseaduse
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Olles tutvunud
väljatöötamise kavatsusega, anname teada, et meil ei ole hetkel
ettepanekuid ega kommentaare nimetatud väljatöötamise kavatsuse
osas.
Teadmiseks võetud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
11 / 19
Päästeamet Täname Teid edastamast Päästeametile arvamuse andmiseks
spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse eelnõu. Päästeametil puuduvad eelnõule
ettepanekud.
Teadmiseks võetud.
Tallinna
Kultuuri- ja
Spordiamet
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet on välja toodud spordiseaduse ja
tulumaksuseaduse muudatusettepanekutega nõus.
Täiendava kommentaari soovime lisada „Spordiorganisatsioonile
laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse
võimaldamine“ muudatusettepaneku juurde. Ettepaneku selgitustes
tuuakse välja, et spordikooli moodustamise nõue suurendab klubide
halduskoormust, vajalik on andmete dubleerimine ja see toob kaasa
ka ebavõrdse kohtlemise.
Nõustume, et spordikooli loomise nõudest loobumine vähendaks
ebavõrdsust. See vaade käsitleb eelkõige klubi ja lapsevanema
vahelist suhet. Samas on suurel osal noortespordiklubidest koostöö
ka kohaliku omavalitsusega, mis nende tegevust toetab. Toetades
klubi tegevust avaliku rahaga, peab kohalikul omavalitsusel olema
veendumus, et klubi tegutseb vastavalt kehtestatud nõuetele ja omab
selleks tegevuseks ka luba. Selles vaates on koolitusloa ja
õppekavade olemasolu oluline. Hetke muudatus lahendaks
probleemi osaliselt. Eesmärk võiks olla vähendada kõikide klubide
halduskoormust ja andmete dubleerimist. Selles valguses tuleks
leida lahendus, kuidas spordikooli loomise vajadus üldse ära
kaotada. Miks peab koolitusloa saamiseks klubi moodustama
huvikooli, kui tegelikku tegevust korraldab klubi?
Täiendav mõte ei ole otseselt setud käesoleva seaduste
muudatusettepanekutega ja võimalik, et seda saaks lahendada
seadusi muutmata. Teemaks on erinevate registrite ja andmebaaside
omavahel suhtlema panemine. Peame silmas näiteks andmebaasi,
kus oleks näha avaliku sektori poolsed toetuste eraldused. See
kätkeks nii ministeeriumi, kultuurkapitali kui ka kohaliku
omavalitsuse eraldatud toetusi. Täna on vajaliku ülevaate saamine
võimalik vaid käsitsi avalikku infot otsides.
Teadmiseks võetud. Antud seadusemuudatuse eesmärk on luua
võrdsed tingimused lastevanematele tulumaksu tagastamisel.
Kohalik omavalitsus saab ise otsustada, millistele tingimustele
peavad spordiorganisatsioonid vastama, et neid toetada.
Kultuuriministeeriumi hinnangul on piisavaks
kvaliteedinäitajaks tulumaksu tagastamise võimaldamiseks see,
kui spordiorganisatsioonil on kõik andmed spordiregistris
nõuetekohaselt esitatud ja õigeaegselt täiendatud/uuendatud.
Andmete dubleerimise probleemist on Kultuuriministeerium
teadlik ning võimalikud lahedused on kaardistatud ja tegevused
olukorra parandamiseks käivad.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
12 / 19
Teine teema on treenerite registri ja kohalike omavalitsuste
kasutatavate infosüsteemidega (nt PAI), mille osas peavad klubid
treeneritoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuse saamiseks tegema
sisuliselt topelt tööd. Selles osas oleks mõistlik viia läbi süsteemide
ühtlustamine või ehk isegi arendada välja täiesti uus lahendus.
Nimetatud tegevused on olulised ja loodetavasti leiab ministeerium
võimalusi nende tegevuste koordineerimiseks.
Eesti
Antidopingu ja
Spordieetika SA
1. Laste ja noorte treeningute eest spordiorganisatsioonile
makstavale tasule tulumaksutagastuse sisseviimine on igati
õigustatud ja likvideerib senise ebavõrdse kohtlemise sõltuvalt
teenusepakkuja vormist (huvikool vs spordiklubi). On ju
pakutava teenuse (treenimise) sisu ja teostajad sisuliselt identsed
huvikooliga. Vajadusel võiks kaaluda nõuet, et spordialaliidu poolt
oleks spordiala põhiselt kehtestatud spordiklubidele laste ja noorte
treeningu raamõppekavad sarnaselt huvikooli õppekavadele. Meie
andmetel on sellised õppekavad spordialaliitudel valdavalt juba
olemas.
Teadmiseks võetud.
2. Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine
on igati põhjendatud. Eestis korraldatud rahvusvahelised võistlused on teenitult saanud
enamasti väga head tagasisidet ning nende majanduslik positiivne
mõju on tõendatud. Rahvusvaheliste võistluste kvaliteet omakorda
põhineb riigisiseste võistluste asjatundlikul ja süsteemsel
korraldamisel, sh kaasatud inimeste kompetentsusel ja
motivatsioonil. Seetõttu tuleb äärmise tähelepanu, hoole ja
poolehoiuga suhtuda spordivõistluste korraldamisel abiks olevate
inimeste, sh vabatahtlike spordikohtunike leidmisele, arendamisele
ja hoidmisele.
Teadmiseks võetud
3. Dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste
tagasinõudmine.
3.1.Spordiseaduses on kindlasti vajalik kehtestada dopinguvastaste
reeglite kohustuslikkus sportlasele lisaks ka veel sportlase
Arvestatud eelnõu koostamisel.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
13 / 19
tugipersonalile, kelle ammendav määratlus on antud maailma
dopingvastase konventsiooni lisana kehtestatud Maailma
Dopinguvastase Agentuuri WADA koodeksis. Seda eelkõige
menetluslikel eesmärkidel, mis võimaldaks rakendada
dopinguvastast nulltolerantsi (mis on Eesti spordis kokku lepitud)
kõigile isikutele, kes teevad spordivõistlusel osaleva või selleks
valmistuva sportlasega koostööd, ravivad või abistavad teda.
3.2.Lisaks dopinguvastastele reeglitele tuleks kaaluda võimalust
kehtestada sportlase ja tugipersonali, aga ka spordiametnike
(spordiorganisatsioonide valitud ja palgatud juhid/töötajad)
kohustus järgida muid/teisi spordieetika (kokkuleppemängude
ennetamise, väärkohtlemise ennetamise jm spordieetika) reegleid.
See kindlustaks spordisisese seadusjärgse vastutuse igale spordis
osalejale, sh kohustuse järgida oma spordiorganisatsiooni
(spordialaliit, spordilubi, spordiühendus) või spordiüleselt
kehtestatud reegleid. Suuresti on need kohustused juba kehtestatud
spordialade rahvusvaheliste ja/või siseriiklike regulatsioonide ja/või
litsentside andmise tingimuste kaudu. Siiski on olukord Eestis veel
ebaühtlane ja vajaks ühtset lähenemist eelkõige menetluslikel
eesmärkidel kindlustamaks, et iga spordis osalejat on vajadusel
võimalik võtta vastutusele reeglite rikkumise eest.
Arvestatud eelnõu koostamisel
3.3.Toetame igati riiklike toetuste maksmise peatamise ja/või
tagasinõudmist sportlasele määratud võistluskeelu perioodiks.
Teadmiseks võetud
3.4.Samuti peame vajalikuks seadustada olümpiavõitja riikliku
toetuse äravõtmise võimaluse sarnaselt teenetemärkide seaduse §
13 lg 1 3) isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see
välistaks talle teenetemärgi andmise. Seda põhjusel, et
olümpiavõitja on ausa mängu eeskuju ja majakas kogu rahvale, sh
lastele ja noortele ning seetõttu on talle ka kõrgendatud eetilised
nõudmised vältimatud ka spordikarjääri järgselt.
Ettepanekut on arutatud EOKga. Kuna ettepanek ei leidnud
EOK toetust, siis otsustati seda eelnõu väljatöötamisel mitte
arvestada. Eelnõu kohaselt on võimalik olümpiavõitja riiklik
toetus ära võtta, kui isik on saanud alalise spordis tegutsemise
keelu. Seega, kui mõni olümpiavõitja paneb toime rikkumise või
hilisem käitumine on nii vääritu, mille eest talle määratakse
spordis tegutsemise keeld, siis kaotab ta ka olümpiavõitja
toetuse.
3.5.Hetkel on EADSE-l õigus menetleda vaid dopinguvastaste
reeglite rikkumisi kui rahvusvaheliselt tunnustatud riiklik
dopinguvastane organisatsioon (NADO). Muuhulgas täidab
Arvestatud eelnõu koostamisel.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
14 / 19
EADSE KuM-iga sõlmitud ja 31.12.2020 jõustunud halduslepingu
alusel spordiseaduse §111alusel spordivõistlustega manipuleerimise
vastase riikliku kontaktpunkti ülesandeid, sh info kogumine,
edastamine, vastuvõtmine, koordineerimine ja koostöö, kuid
nimetatud ülesannete hulka ei kuulu juhtumite menetlemine (sh
uurimine ja etteheite/süüdistuse vormistamine) ja süüdlaste
karistamine.
EADSE-l puudub põhikirjaline või muu alus menetleda muid
spordieetika rikkumisi, välja arvatud juhul, kui spordiorganisatsioon
palub/kutsub EADSE-t appi oma menetluse teostamsel. Viimast on
paaril oluliselt juhtumil ka rakendatud. Eelneva alusel oleks
oluline leida võimalus anda EADSE-le senisest laiemad
volitused, sh isikuandmete töötlemise õigused, viidates nt
spordieetika reeglitele (mille kohaselt EADSE oleks
uurija/menetleja ja spordialaliit või spordialade-ülene
institutsioon(kolleegium/komisjon) oleks karistuse määrajaks.
Spordiülesed spordieetika reeglid on töös ja loodetavasti võetakse
vastu kas EOK ja/või EADSE poolt juba 2023.a. lõpul.)
4. Spordiürituste korraldamise nõuded tuleb kindlasti
ajakohastada, juhindudes Euroopa Nõukogu spordivõistlustega
manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni põhimõtetest. Esmalt on vajalik määratleda spordivõistluse ja spordiürituse
mõisted, sest nende puudumine ja/või meelevaldne tõlgendamine
on viinud mitmetel juhtumitel spordialaliidu sisestele konfliktideni,
mis on lõpuks jõudnud EADSE töölauale.
On igati põhjendatud spordiürituse korraldamise kooskõlastamise
protsessi lihtsustamine ja tähtaegade lühendamine, mis lähtub
spordiala iseloomust ja võistluste tasemest ning turvariskidest.
Teatud juhtudel (nt sisevõistlused või spordiala rv karikavõistluste
iseloomust tulenev vähene etteteadmise aeg vms) võiks olla
põhjendatud vaid võistluste korraldamisest informeerimine - kas
KOV-i ja politseid või mõlemaid, sõltuvalt võistluse riskiastmest.
Teadmiseks võetud. Spordiürituste ja -võistluste defineerimise
vajadust analüüsisime eelnõu koostamise raames. Seni on
spordiürituste korraldamise loa regulatsiooni raames puudunud
vajadus spordiürituse defineerimiseks, kuid seoses
kokkuleppemängudega võib tekkida tulevikus vajadus
spordivõistluste mõiste defineerimiseks.
5. Muud spordiseaduse muudatused Teadmiseks võetud
Eelnõu seletuskirja lisa 2
15 / 19
5.1.Seoses arengukavaga nõude teemaga pooldame lähenemist, et
tegevustoetuse taotlejatel peaks jätkuvalt kehtima arengukava
olemasolu nõue.
5.2.Paralümpiakomitee lülitamine sportlasetoetuse maksmise
subjektiks on loogiline ja põhjendatud.
5.3.Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlaste ja
nende treenerite premeerimise aluste lülitamine kultuuriministri
määruse tasandile on põhjendatud ja peaks loodetavasti suurendama
ka otsuste läbipaistvust ja selgust.
Spordikoolituse
ja -Teabe SA
1. Ettepanek nr 1: lk 1, p 1.1. lisada probleemi kirjeldusse täpsustus,
et huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitletakse koolituskuluna
ainult alla 18-aastas vanuste laste puhul:
„Tulumaksuseaduse § 26 lõike 2¹ kohaselt käsitatakse
huvikoolis õppimise eest tasutud kulu koolituskuluna juhul, kui
huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1.
jaanuaril alla 18-aastane.“ (Lõigu : „Koolituskulud on...“ loetelu
(1-4) järele ja lõigu „Isikute loetellu kuuluvad…“ ette)
Antud täpsustus on ära toodud lk 10, kuid olukorrast täieliku
ülevaate andmiseks on oluline see välja tuua kohe alguses.
Arvestatud.
2. Ettepanek nr 2: lk 1, p 1.1. lisada probleemi kirjeldusse suhtarv,
kui palju noori tegelevad spordiga spordikoolides, mille pidaja ei
ole spordiorganisatsioon ning selle võrra muuta spordikooli
asutanud spordiorganisatsioonide suhtarvu:
1) 13% noortest tegelevad spordiga spordikoolides,
mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon - nende
vanematel on õigus saada lapse koolituskuludelt
tulumaksutagastust;
2) 60% noortest, kes tegelevad spordiga, on
spordikooli nimekirjas, mille pidaja on
spordiorganisatsioon - nende vanematel on õigus
saada lapse koolituskuludelt tulumaksutagastust;
Arvestatud. Seletuskirja vastav info lisatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
16 / 19
3) 27% noori tegelevad spordiga
spordiorganisatsioonides, kes ei ole asutanud
huvikooli – seega ei ole nende noorte vanematel
õiguslikku alust lapse treeningutasult
tulumaksutagastust saada
(Lõigu „Kultuuriministeerium koos Spordikoolituse ja -Teabe
Sihtasutusega…“ järel olevas loetelus)
Täiendus aitab selgemalt välja tuua asjaolu, et enamik spordikoole
asutatakse spordiorganisatsioonide poolt.
3. Ettepanek nr 3: lk 7, p. 2.1.2 lisada spordikoolide asutamise tõusu
näitavasse tabelisse aegrida spordikoolide kohta, mille pidaja ei ole
spordiorganisatsioon:
Aasta 2011 2012 2014 2016 2018 2019 2020 2021 2022
Spordikoolide arv 155 251 343 377 420 440 455 470 486
sh spordikoolid, mille pidaja ei
ole spordiorganisatsioon
41 50 70 85 90 104 105 104 109
Täiendus aitab selgemalt välja tuua asjaolu, et enamik spordikoole
asutatakse spordiorganisatsioonide poolt.
Arvestatud. Seletuskirja vastav info lisatud.
4. Ettepanek nr 4: lk 17 p 9.1 täpsustada spordiorganisatsioonile
laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse
võimaldamise eeltingimusi:
„Koolituskuludeks loetakse vaid nendes spordiorganisatsioonides
treenimise eest tasutud tõendatud kulusid, kes tegelevad noortega
ning on õigel ajal enda andmeid Eesti spordi andmekogus
uuendanud, samuti esitanud eelmise majandusaasta aruande
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile
seaduses ettenähtud tähtaegu järgides.“….
„Spordi andmekogus on 31.12.2022 seisuga 2899
spordiorganisatsiooni, sh 2679 spordiklubi. Tegutsevana on neist
Arvestatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
17 / 19
märgitud 2340, kellest 1915 tegeleb spordi harrastamise
võimaldamisega. Teisi spordiorganisatsioone on 220.
Tulumaksutagastust saaks taotleda üksnes tegutsevate noorte
harrastajatega spordiorganisatsioonid treeningkulude puhul,
tingimusel, et on enda kohta spordi andmekogusse kantud
andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks
nõuetekohaselt ajakohastanud. Vastavalt Eesti spordiregistri
põhimääruse § 29 lg 1 ja 2 peavad spordiorganisatsioonid
spordiregistris oma andmeid uuendama igal kalendriaastal
ajavahemikus 1. september kuni 31. oktoober ning esitama
majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrile või äriregistrile seaduses sätestatud tähtajaks.“
Regulatiivsete võimaluste kirjelduses on oluline ära tuua täielik
loetelu tingimustest, mis peavad olema spordiorganisatsioonide
puhul täidetud. Majandusaasta aruande esitamine on üks osa
spordiorganisatsioonile kohustuslikust andmete uuendamisest
spordi andmekogus. Kuna majandusaasta aruanne esitatakse e-
Äriregistrile, aitab selle eraldi välja toomine täpsustada
tulumaksutagastuse võimaldamiseks vajalikke eeltingimusi.
5. Ettepanek nr 5: lk 30 p 17 ettepanek lisada kaasatavate ning
kooskõlastajate nimekirja Eesti spordiregistri volitatud töötleja
Spordikoolituse ja -Teabe SA.
Arvestatud.
Eesti
Olümpiakomitee
Eesti Olümpiakomitee kooskõlastab spordiseaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse.
Teadmiseks võetud.
Eesti
Paralümpia-
komitee
Eesti Paralümpiakomitee lühend on EPK, mitte EPOK. Meie nimes
enam o-tähte pole. Kui lühend läheb seaduse muudatustesse, siis
palun kasutame õiget lühendit. P. 1.4 – spordiüritused. Siin praegu
ei ole käsitletud ligipääsetavuse nõudeid? Kas need tulevad määruse
alusel? P. 1.5.3 – medali preemiad. Kas siin oleks koht ka
paraspordi medalipreemiatest rääkimiseks? Muude punktide osas
Arvestatud. Ligipääsetavuse nõuded on eelnõusse lisatud.
Eelnõu seletuskirja lisa 2
18 / 19
oleme nõus, kooskõlastame ja täname, et muudatus p. 1.5.2. osas
tuleb.
Eesti
Firmaspordi Liit
MTÜ
Vabatahtliku kohtuniku hüvitise tõstmine 45-le eurole on hea
algatus ning mõjutab meid otseselt.
Teadmiseks võetud.
Eesti
Mootorratta-
spordi
Föderatsioon
Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon kooskõlastab alljärgneva
Kultuuriministeeriumi eelnõu Pealkiri: Spordiseaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine
Teadmiseks võetud.
Eesti Karate
Föderatsioon
Karate Föderatsioon on nõus. Teadmiseks võetud.
Eesti
Käsipalliliit
Meie ei ole vastanud, kuid me oleme ettepanekutega nõus.
Kohtunike lepingute erisust ei ole veel lahendatud (minda meie
oleme ajanud), kuid eks selle saab siis kas järgmine kord plaani
võtta või pole seda selleks ajaks enam vajagi.
Eesti Laskurliit Eesti Laskurliit teeb ettepaneku lisada spordiorganisatsioonide
nimekirja ka spordikool. Sisuliselt on spordikool kindlasti
spordiorganisatsioon, kuid praeguses Spordiseadus spordikooli
spordiorganisatsioonina ei käsitle. Eesti Laskurliidu jaoks on see
probleem, sest Eestis on arvestatav hulk spordikoole, kus
arendatakse laskesporti (Läänemaa, Viljandi, Narva ja Põlva
spordikoolid). Spordikoolidele kuulub märkimisväärne kogus relvi,
mille registreerimine on spordiorganisatsioonidele riigilõivust
vabastatud, kuid spordikoolid täna spordiorganisatsioonide hulka ei
kuulu.
KUM ei pea vajalikuks muuta spordiorganisatsioonide mudelit
riigilõivust vabastamise eesmärgil. Samas võtame antud
ettepaneku ning probleemipüstituse teadmiseks.
Eesti Saalihoki
Liit
Eesti Saalihoki Liit toetab igati plaanitud muudatusi, eriti kohtunike
hüvitise päevamäära tõstmisega seonduvalt. Lisaks teeme
ettepaneku treenerikutse omandamise osas. Ülikoolis spordi eriala
vähemalt bakalaureusega lõpetanud saalihoki tipptaustaga noor
peaks meie arvates olema kohe pädev 5. taseme saamiseks.
Teadmiseks võetud. Ettepanek edastatud treeneri kutse andjale
ehk Eesti Olümpiakomiteele.
Eesti Jäähokiliit Vabatahtlike spordikohtunike kuluhüvitiste suurendamine on väga
teretulnud. Muus osas hoki jaoks väga midagi ei muutu ja seega
ettepanekuid ei ole. Aga ettepanek on meil seoses kohtunike
toetusega. Nimelt makstakse meile siiamaani toetust 2018 aasta
fakti järgi. Meie tänased kulud on aga ca 3x kõrgemad. Ettepanek
Teadmiseks võetud. Kohtunike toetuse arvestuse alused pole
seotud spordiseaduse muudatusega. EOK-ga koostöös on
otsustatud, et 2024. aasta kohtunike toetuste määramisel
võetakse aluseks 2022. aasta näitajaid (pallimängude puhul
21/22 hooaja andmeid).
Eelnõu seletuskirja lisa 2
19 / 19
on, et kohtunike toetust makstaks viimase kolme hooaja keskmise
järgi. Tänane olukord ei soosi meiesuguseid, kes kiirelt kasvavad.
Küll aga võib tekkida olukord, et kellelgi kukub liiga kokku aga
toetused jooksevad edasi.
EELNÕU
28.03.2024
Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Spordiseaduse muutmine
Spordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „dopinguvastaste“ sõnadega „ja spordieetika“;
2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) rahvuslik paralümpiakomitee – Eesti puudega inimeste spordi- ja liikumisharrastusega
tegelevaid spordiklubisid, spordiühinguid ja spordialaliite ühendav organisatsioon ning
paraolümpialiikumise ainuesindaja Eestis.“;
3) paragrahvi 61 lõiget 6 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) spordiobjekti kohta lisatava foto autori ja litsentsiandja andmed.“;
4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Sporditoetust makstakse spordiorganisatsioonile, kes on kantud spordi andmekogusse ja
kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava
töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud, ning spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele
isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas.
(2) Sportlasele ja tema treenerile võib määrata preemia rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali
võitmise eest.
(3) Sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile ja spordivaldkonnas tegutsevale
juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste eesmärkide saavutamisele
spordivaldkonnas ning preemia määramise rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitnud
sportlasele ja tema treenerile otsustab valdkonna eest vastutav minister.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepingu alusel volitada rahvuslikku
olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule või preemiat rahvusvahelisel
tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile. Halduslepingu sõlmimisel teeb
halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal nimetatud haldusülesande täitmist
jätkata, korraldab haldusülesande edasise täitmise Kultuuriministeerium.
(6) Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate
sporditoetuste liigid, sporditoetuse taotlemise, taotleja hindamise, sporditoetuse määramise ja
määramisest keeldumise tingimused ja korra ning sportlasele ja tema treenerile rahvusvahelisel
tiitlivõistlusel medali võitmise eest preemia määramise tingimused ja korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
5) paragrahvi 92 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „45“;
6) paragrahvi 92 lõikes 3 asendatakse arv „1040“ arvuga „2340“;
7) paragrahvi 106 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „spordialaliidul“ sõnadega „ , rahvuslikul
paralümpiakomiteel“;
8) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 11. Dopinguvastaste ja spordieetika reeglite järgimine
(1) Sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik, spordiorganisatsiooni või spordikooli
töötaja või juhtorgani liige on kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on
sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja on selle alusel vastu võetud, samuti
spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja väärkohtlemise vastaseid ning muid
spordieetika reegleid, mis on sätestatud rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku
olümpiakomitee või spordialaliidu kehtestatud dokumentides. Eelnimetatud reeglid kohalduvad
ka spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele.
(2) Sportlane, treener ja sportlase tugiisik kaotab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
reeglite rikkumisel dopinguvastase organisatsiooni, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni,
rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee või spordialaliidu määratud
võistluskeelu või spordis osalemise keelu perioodiks õiguse käesoleva seaduse §-des 9, 91, 10,
101 ja 105 nimetatud preemiatele, stipendiumidele ja toetustele.
(3) Kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline spordiorganisatsioon, rahvuslik
olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või spordialaliit on määranud käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule karistuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud reeglite
rikkumise eest, on käesoleva seaduse §-des 9, 91, 10, 101 ja 105 nimetatud preemia, stipendiumi
või toetuse andjal on õigus nõuda pärast reeglite rikkumist määratud preemiad, stipendiumid ja
toetused isikult tagasi.
(4) Riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja spordiorganisatsioonidel on dopinguvastaste
toimingute tegemiseks ja rikkumiste menetlemiseks, spordivõistluste tulemustega
manipuleerimise, väärkohtlemise ja teiste spordieetika reeglite rikkumiste menetlemiseks õigus
töödelda isikuandmeid, sealhulgas dopinguvastaste toimingute tegemise ja rikkumiste
menetlemise korral isiku terviseandmeid.“;
9) paragrahvi 111 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kontaktpunktil on õigus töödelda spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastaste
toimingute tegemiseks isikuandmeid.“;
10) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine peatatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1
nimetatud reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu
perioodiks. Juhul kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld või spordis osalemise keeld,
kaotab isik õiguse olümpiavõitja riiklikule toetusele.“;
11) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda spordiürituse korraldamise asukoha
valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba (edaspidi luba), on:
1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlus;
2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir;
3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;
4) kõrgendatud turvariskiga spordiüritus.
(2) Kõrgendatud turvariskiga on spordiüritus:
1) millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine;
2) kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük, välja arvatud üritus, mis
toimub alalise müügikohaga siseruumis;
3) mida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis;
4) kus kasutatakse ajutist ehitist, näiteks tribüüni, lava, telki või muud suuremõõtmelist
konstruktsiooni, või inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat muud lisainventari;
5) kus kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 nimetamata spordiürituste puhul on kohaliku
omavalitsuse üksusel õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada korrakaitseseaduse
§ 59 lõike 1 alusel kehtestatava määrusega.
(4) Spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) esitab vähemalt üks kuu enne spordiürituse
korraldamise päeva loa saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht;
2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;
3) osalevate klubide või koondiste nimed, kui see on kohane;
4) eeldatav pealtvaatajate arv ja iga võistkonna toetajate arv eraldi;
5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;
6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või
korraldaja korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;
7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;
8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta;
9) andmed võistluspaigas kavandatud alkohoolse joogi jaemüügi korralduse kohta;
10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;
11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta ning nende maandamise
meetmed;
12) info ligipääsetavuse ning erivajadustega inimeste kaasamiseks planeeritud tegevuste kohta;
13) info pürotehniliste toodete kasutamise või tehtavate tuletööde kohta.
(5) Kui võistluse korraldaja ei ole autospordi, mootorrattaspordi ega veemotospordi
spordialaliit, lisatakse vastava spordialaliidu kinnitus selle kohta, et võistlused on planeeritud
rahvusvaheliste või riigisiseste võistluste korraldamise nõuete kohaselt.
(6) Kui spordiürituse korraldamise õigus saadakse vähem kui üks kuu enne spordiürituse
korraldamise päeva, esitab korraldaja lõikes 4 nimetatud taotluse esimesel võimalusel.
(7) Valla- või linnavalitsus edastab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loa taotluse
viivitamata kooskõlastamiseks Politsei- ja Piirivalveametile ja Päästeametile ning vajaduse
korral muudele ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata
viie tööpäeva jooksul selle kooskõlastamiseks esitamisest. Nimetatud ametkonnad võivad
turvalisuse tagamise eesmärgil loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult.
(8) Valla- või linnavalitsus võib käesolevas paragrahvis ning §-des 21 ja 22 sätestatud pädevuse
anda valla või linna ametiasutusele.“;
12) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse arv „2000“ arvuga „5000“.
§ 2. Tulumaksuseaduse muutmine
Tulumaksuseaduse § 26 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses:
„(22) Koolituskuludeks on spordi andmekogus tegutsevana märgitud spordiorganisatsioonides
treenimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Koolituskuludeks loetakse nendes
spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud tõendatud kulusid, kes tegelevad noortega, on
nõutud tähtpäevaks enda andmeid Eesti spordi andmekogus ajakohastanud ning esitanud
eelmise majandusaasta aruande mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile
seaduses ettenähtud tähtaegu järgides. Spordiorganisatsioonis treenimise eest tasutud kulu
käsitatakse koolituskuluna juhul, kui spordiorganisatsiooni treeningutes osaleja on koolituskulu
tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18-aastane.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesoleva seaduse § 2 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024
Algatab Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
1
Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse spordiseadust ja tulumaksuseadust. Muudatusega:
tõstetakse vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära;
lisatakse dopinguvastaste reeglite nõuete järgimise kohustusele kohustus järgida ka
muid spordieetika nõudeid ning reguleeritakse reeglite rikkumise korral toetuste
tagasinõudmist;
ajakohastatakse spordiürituste korraldamise nõudeid;
võimaldatakse spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule
tulumaksutagastust (puudutab kuni 18-aastaseid spordiharrastajaid);
täpsustatakse muid lahendamist vajavaid üksikküsimusi.
Eelnõu jõustub üldises korras, v.a § 2, mille jõustumine on ette nähtud 2025. aasta
1. jaanuaril.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn
([email protected], 628 2206), spordiosakonna juhataja Margus Klaan
([email protected], 628 2328), spordiosakonna nõunikud Jarko Koort
([email protected], 628 2239) ja Kaarel Nestor ([email protected], 628 2260) ning
õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225).
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetatud Kultuuriministeeriumi personali- ja
õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets (teenistusest lahkunud).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.
Spordiseaduse kavandatavad muudatused aitavad kaasa Riigikogus 18.02.2015 heakskiidetud
„Spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisele.
Seadusemuudatus aitab kaasa strateegiadokumendi „Eesti spordipoliitika põhialused aastani
2030“ punktis 5 toodud eesmärgi, mille kohaselt valdav osa elanikest liigub ja spordib,
täitmisele. Lisaks aitab tagada sama dokumendi punkti 7.7 täitmise, mille kohaselt
võideldakse spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse ning turvalisuse ja ohutu
keskkonna nimel kompromissitult dopingu kasutamise, sporditulemustega manipuleerimise ja
pealtvaatajate vägivaldse käitumise vastu, täites vastavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid,
täiendades riigisisest õiguslikku regulatsiooni ning edendades koostööd riigi sees ja riikide
vahel. Lisaks sätestab punkt 7.8 eesmärgi, et lastele ja noortele tagatakse sportimiseks
eakohased ja turvalised olud.
2
Samuti seab strateegiadokument „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ eesmärgi, et
riik ja spordiorganisatsioonid väärtustavad ja soodustavad kõigi vanuserühmadega tegelemist,
vabatahtlike kaasamist ning treenerite ja teiste spordispetsialistide kompetentsuse tõstmist.
Lisaks rõhutatakse, et spordikultuuris on oluline roll vabatahtlikul tegevusel. Vabatahtlike
paremaks kaasamiseks luuakse nende koolitamise, motiveerimise ja tunnustamise süsteem.
Vabatahtlike kaasamise süsteem on loodud, kuid seda on vaja uuendada.
Strateegiadokumendi „Eesti 2035“ üks peamine strateegiline siht on „Arukas, tegus ja tervist
hoidev inimene“. Sihi saavutamist jälgitakse mõõdikutega, millest üks on „tööhõive
kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös osalemine“.
Eelnõuga muudetakse:
spordiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.02.2020, 3;
tulumaksuseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 21.11.2023, 6.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.
2. Seaduse eesmärk
Selles peatükis on seaduse eesmärki kirjeldatud reguleeritavate suuremate teemade kaupa.
2.1. Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine
Muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks saavutada olukord, kus vabatahtliku
spordikohtuniku hüvitise määr ühes päevas suureneb kuni 45 euroni (senise kuni 20 euro
asemel), et katta spordikohtunikuks olemise hädavajalikud kulud. Vabatahtliku
spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada kalendriaastas kokku kuni
2340 euro ulatuses (keskmiselt kord nädalas kohtunikuna tegutsemise päeva eest, arvestusega,
et aastas on 52 nädalat). Hüvitise piirmäära tõstmine ei eelda täiendavaid vahendeid
riigieelarvest.
Suurenenud vabatahtliku kohtuniku hüvitis motiveerib inimesi senisest enam vabatahtlikkuse
alusel spordivõistluste korraldajaid abistama. Muudatus peaks tagama spordi-
organisatsioonidele spordiala arenguks vajaliku spordikohtunike järelkasvu, sest kohtunikuks
olemise kulude hüvitamisega kasvab ka inimeste huvi sellena võistlustel tegutseda. Teadmine,
et vabatahtlike kulud võidakse eelneval kokkuleppel hüvitada kuni 45 euro ulatuses ühe
võistluspäeva kohta, tõstab spordikohtunike motivatsiooni ennast enne võistlushooaega ja
selle jooksul koolitada ja füüsiliselt arendada, mis omakorda aitab korraldada kvaliteetsemaid
spordivõistlusi.
Senise piirmäära kuni 45 euroni tõstmine tagab, et kaetud saavad alates 2018. aastast oluliselt
suurenenud hädavalikud kulud, mis kaasnevad spordikohtunikuks olemisega, ja et summat ei
peaks lähima viie aasta jooksul elukalliduse tõusu põhjal uuesti muutma. Kuna nii kulutused
spordialadel kui ka spordiorganisatsioonide rahalised vahendid hüvitise maksmiseks on
spordiorganisatsioonide lõikes erinevad ning hüvitise maksmisel on tegemist
spordiorganisatsiooni kuluga, on vähetõenäoline, et maksma hakatakse maksimaalset
piirmäära. Samas on põhjendatud vajaduse korral võimalik seda teha.
3
2.2. Dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine
Muudatuste laiem eesmärk on tegutseda spordiideaalide, ausa konkurentsi ja spordi puhtuse
nimel. Spordiseaduse muudatusega soovitakse täpsustada § 11 (dopinguvastaste reeglite
järgimine), kohustades lisaks sportlastele ja treeneritele järgima dopinguvastaseid reegleid ka
sportlaste taustapersonali, spordikohtunikke, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajaid
või juhtorgani liikmeid, ja uuendusena teisi spordieetika, näiteks kokkuleppemängude või
väärkohtlemise vastaseid reegleid. Eelnimetatud reeglid kohalduvad ka
spordiorganisatsioonidele ja spordikoolidele.
Dopingu-, kokkuleppemängude-, väärkohtlemise vastaste ja teiste spordieetika reeglite
rikkumise eest karistada saanud sportlastele, treeneritele ja teistele taustapersonali liikmetele
ei maksta muudatuse kohaselt sporditoetusi karistuse kandmise perioodil. Toetuse andjale
antakse võimalus väljamakstud toetusi alates muudatuse jõustumisest toimepandud rikkumiste
eest tagasi nõuda.
Riiklikud toetused on näiteks riigi spordistipendium ja spordipreemia, Eesti Olümpiakomitee
(edaspidi EOK) eraldatavad saavutusspordi toetused ja medalivõitjate preemiad,
olümpiavõitja riiklik toetus, treeneri tööjõukulu toetus, sportlase stipendium ning
sportlasetoetus.
2.3. Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine
Eesmärk on ajakohastada ja korrastada spordiürituste korraldamise regulatsiooni (loobuda loa
taotlemise nõudest spordialadele, milles ei ole praktikas probleeme, kuid mille korraldamiseks
praegu luba vaja on). Samas on eemärk loakohustuse alla viia mootorispordiüritused, kus on
praktikas turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad. Lisaks eeltoodule on
eesmärk määratleda kõrgendatud turvanõuetega üritused laiemalt, mille puhul on kohustus
luba taotleda kohalikult omavalitsuselt (edaspidi KOV). Eesmärk on seega tagada
spordivõistlustest osasaavatele isikutele julgeolek, turvalisus ja kvaliteetne teenindus ning
korraldajatele võimalikult lihtne loa taotlemise protsess.
2.4. Spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule
tulumaksutagastuse võimaldamine
Tulumaksuseaduse muudatusega soovitakse saavutada olukord, kus:
1) kõik spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja nende vanemad on võrdselt koheldud. St
lisaks spordikoolide õppemaksudele saab koolituskuludena maksustamisperioodil tulust maha
arvestada ka spordi andmekogusse kantud ja noorte harrastajatega spordiorganisatsioonide
kuutasu, kursusetasu, õppemaksu vms;
2) spordiorganisatsioonid ei asuta enam seepärast spordikoole, et saada konkurentsieelist,
pakkudes lapsevanematele koolituskulude tagasisaamise võimalust. Seeläbi väheneb
ebavajalik menetluskulu Haridus- ja Teadusministeeriumis, et hinnata ja tagasisidestada
loodavate spordikoolide õppekavasid;
3) spordihuvitegevus on riiklikult soodustatud, et kaasata rohkem lapsi liikumisharrastusega
tegelema, et saavutada seeläbi riiklikult seatud eesmärgid rahvatervise seisukohast.
4
2.5. Muud lahendamist vajavad üksikküsimused
Muudatuse kohaselt ei pea igal toetust taotleval spordiorganisatsioonil arengukava
olema. See muudab menetluse paindlikumaks ja kiiremaks. Väiksemate
spordiorganisatsioonide jaoks oli arengukava nõue ebaproportsionaalne.
Kõrvaldatakse ebavõrdsus ja luuakse Eesti Paralümpiakomiteele EOK-ga samaväärne
võimalus sportlasi toetada.
Seaduses sätestatakse volitusnorm kultuuriministrile tiitlivõistlustel edukalt osalenud
sportlaste ja treenerite premeerimise tingimuste kehtestamiseks. Samuti antakse
kultuuriministrile võimalus sõlmida haldusülesande täitmiseks haldusleping
rahvusliku olümpiakomiteega.
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja
kooskõlastamine. VTK esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude
infosüsteemi kaudu 12.05.20231. VTK kohta laekunud tagasiside kohta on teave esitatud
seletuskirja 10. peatükis.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse spordiseadust. Säte koosneb 13 punktist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse spordiseaduse § 1 lõiget 1 pärast sõna „dopinguvastaste“
sõnadega „ja spordieetika“. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis 8 toodud muudatusega,
mille kohaselt peavad asjassepuutuvad isikud järgima lisaks dopinguvastastele reeglitele ka
muid spordieetika reegleid.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse spordiseaduses toodud spordiorganisatsioonide mõistete
loetelu mõistega „rahvuslik paralümpiakomitee“. See on avalikes huvides ja heategevuslikel
eesmärkidel tegutsev üleriigiline puudega inimeste spordiorganisatsioon, mis ühendab
puudega inimeste spordi ja liikumisharrastusega tegelevaid ühendusi. Mõiste defineerimise
vajadus tuleneb asjaolust, et rahvuslikule paralümpiakomiteele on spordiseaduses edaspidi
viidatud (vt ka eelnõu § 1 p 7 selgitust), kuid see organisatsioon on erinevalt rahvuslikust
olümpiakomiteest mõistena määratlemata.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse spordi andmekogus töödeldavate isikuandmete loetelu
spordiobjekti kohta lisatava foto autori ja litsentsiandja andmetega. Spordiobjektide
andmekogusse lisatakse spordiobjektide tutvustamiseks ja iseloomustamiseks juurde ka
eraisiku või juriidilise isiku tehtud fotod spordiobjektist. Andmekogu pidaja sõlmib fotode
omanikuga litsentsilepingu. Selleks, et andmekogu pidajal oleks õigus fotode autori ja
litsentsisaaja isikuandmeid töödelda, on vajalik spordiseadust muuta.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse riigieelarvest spordi finantseerimise sätet (§ 9).
Uue § 9 lõike 1 kohaselt makstakse sporditoetust spordiorganisatsioonile, kes on kantud
spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse
1 VTK on kättesaadav eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#CTcfTFbf
5
kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud, ning
spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste
eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas.
Kehtiva spordiseaduse § 9 lõike 1 kohaselt makstakse sporditoetust spordiorganisatsioonile,
kellel on arengukava, kes on kantud spordi andmekogusse ja kes on enda kohta eelmisel
kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks
ajakohastanud. Arengukava nõue kehtestati spordiseaduse vastuvõtmisel 2005. aastal. Sellel
ajal eraldati kultuuriministri määruse alusel toetust üksikutele spordiorganisatsioonidele.
Viimase kümne aasta jooksul on riigieelarvest eraldatavate toetuste maht, toetuste saajate arv
ning toetuste liigid oluliselt muutunud ja kasvanud. Lisandunud on mitmeid taotlusvoore,
näiteks rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise või treenerite tööjõukulu toetuse
taotlusvoor. Seega toetuste liikide lõikes on vaja eri lähenemist, sest asjakohane ei ole
kõikidelt spordiklubidelt arengukava nõuda. Küll on see vajalik aga tegevustoetust taotlevate
organisatsioonide puhul. Toetuste liigid, mille puhul arengukava nõutakse, täpsustatakse
kultuuriministri määrusega.
Spordiseaduse § 9 lõikes 1 täpsustatakse, et toetust võib eraldada spordivaldkonnas
tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste spordivaldkonna eesmärkide
saavutamisele. On tekkinud olukord, kus selleks on loodud juriidilisi isikuid, kes
spordiseaduse mõistes ei ole spordiorganisatsioonid, aga iga päev spordivaldkonnas
tegutsevad. Sellised organisatsioonid on näiteks EOK asutatud Eesti Antidopingu ja
Spordieetika Sihtasutus ning SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Selleks, et
Kultuuriministeeriumil oleks seaduslik alus ka nende, aga teistegi organisatsioonide tegevust
toetada, on vaja spordiseaduse § 9 lõike 1 sõnastust muuta.
Uue § 9 lõike 2 kohaselt võib sportlasele ja tema treenerile määrata preemia rahvusvahelisel
tiitlivõistlusel medali võitmise eest.
Uue § 9 lõike 3 kohaselt otsustab sporditoetuse määramise spordiorganisatsioonile ja
spordivaldkonnas tegutsevale juriidilisele isikule, kes aitab kaasa riigi strateegiliste
eesmärkide saavutamisele spordivaldkonnas ning preemia määramise tiitlivõistlusel medali
võitnud sportlasele ja tema treenerile valdkonna eest vastutav minister.
Uue § 9 lõike 4 kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister halduslepingu alusel volitada
rahvuslikku olümpiakomiteed määrama sporditoetust spordialaliidule või preemiat
tiitlivõistlusel medali võitnud sportlasele ja tema treenerile. Halduslepingu sõlmimisel teeb
halduslepingu täitmise üle haldusjärelevalvet Kultuuriministeerium.
EOK premeerib rahvusvahelistel tiitlivõistlustel edukalt esinenud sportlasi ja nende treenereid
alates 01.04.2014. Medalivõitjate premeerimise põhimõtted on kehtestanud praegu EOK
täitevkomitee. Kultuuriministeerium soovib tuua premeerimise tingimused spordiseaduse
alusel antava kultuuriministri määruse tasandile ja täpsustada, et kultuuriminister võib
volitada halduslepingu alusel EOK-d seda haldusülesannet täitma. Seega tuleb seaduse alusel
kehtestatavas määruses täpsustada premeerimise tingimusi ja sätestada seaduses korrektne
volitusnorm halduslepinguga antud ülesande täitmiseks rahvuslikule olümpiakomiteele.
Premeeritakse peamiselt olümpiaalade täiskasvanute ja juunioride tiitlivõistlustel medali
võitnud sportlasi ja nende treenereid. Mitteolümpiaaladel medali võitnud sportlasi ja
treenereid premeeritakse vahendite olemasolul. Kuna EOK eraldab praegu halduslepingu
6
alusel spordialaliitudele toetusi (sh saavutusspordi edendamise toetusi), on neile ka
medalivõitjate premeerimise ülesande delegeerimine asjakohane.
Uue § 9 lõige 5 sätestab, et kui lõikes 4 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või
esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitjal selle täitmist jätkata, korraldab edasise
täitmise Kultuuriministeerium.
Uue § 9 lõike 6 kohaselt kehtestab riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks
eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning sporditoetuse taotlemise, taotleja
hindamise, sporditoetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja korra, samuti
sportlasele ja tema treenerile rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medali võitmise eest preemia
määramise tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Eelnõu § 1 punktidega 5 ja 6 muudetakse spordiseaduse §-s 92 kehtestatud vabatahtliku
spordikohtuniku tegevusega soetud kulude hüvitamise piirmäärasid.
Kehtiva spordiseaduse § 92 kohaselt on spordi andmekogusse kantud spordiorganisatsioonil ja
spordikooli pidajal õigus maksta spordialaliidu, maakonna spordiliidu või piirkondlikul
põhimõttel tegutseva spordiühenduse veebilehel avalikustatud võistluskalendris kajastatud
võistlusel vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks
kuludokumente nõudmata kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest. Tegemist
on spordiorganisatsioonile või -koolile antud võimaluse, mitte kohustusega ning hüvitist
makstakse sellises lubatud piirmäära ulatuses, mida spordiorganisatsioonil on võimalik oma
majanduslikust seisust lähtudes maksta.
Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada üks või mitu
spordiorganisatsiooni või spordikooli pidajat kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas.
Kuluhüvitise saamiseks peab spordialaliit olema isiku atesteerinud või isik olema alla
20-aastane ega tohi samal võistlusel spordikohtunikuna tegutsemise eest töötasu või
võlaõigusliku lepingu alusel makstavat tasu saada.
Spordivõistlustel vabatahtliku spordikohtunikuna osalemine nõuab teatud kulutusi. Isik peab
tasuma koolitustel ja seminaridel osalemise, kohtunikulitsentsi saamise ning vormiriietuse,
sobivate jalanõude ja töövahendite soetamise kulu.
Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamine ilma kuludokumente
nõudmata rakendus 01.01.2018. Alates 2018. aastast on tarbijahinnaindeks tõusnud 42%
(2024. aasta jaanuari seisuga). Probleem on, et praegu kehtivad piirmäärad ei kata enam
spordikohtunikuna tegutsemise hädavajalikke kulusid (nt litsentsi taotlemine, koolitused,
transport võistlustele, kohtuniku varustus). Spordiorganisatsioonidel on aina raskem leida
inimesi, kes oleks nõus neid võistluste korraldamisel abistama, sest kohtunikud peavad
vabatahtlikule tegevusele liiga palju oma vahenditega panustama. Seetõttu kannatab võistluste
korraldamise kvaliteet.
Spordiseaduse § 92 muudetakse selliselt, et kuludokumente nõudmata võib vabatahtliku
spordikohtuniku tegevusega seotud kulude hüvitamiseks maksta päevas senise kuni 20 euro
asemel kuni 45 eurot.
7
Vabatahtliku spordikohtuniku tegevusega seotud kulusid võib isikule hüvitada kokku kuni
52 päeva eest kalendriaastas, kui spordikohtunikuna tegutsetakse, ehk keskmiselt ühe korra
eest nädalas. Senise 1040 euro asemel oleks uus aastane piirmäär 2340 eurot. Hüvitise
piirmäära tõstmine ei eelda täiendavaid vahendeid riigieelarvest.
Suurenenud vabatahtliku kohtuniku hüvitis motiveerib inimesi senisest enam vabatahtlikkuse
alusel spordivõistluste korraldajaid abistama. Muudatus peaks tagama
spordiorganisatsioonidele spordiala arenguks vajaliku spordikohtunike järelkasvu, sest
kohtunikuks olemise kulude hüvitamisega kasvab ka inimeste huvi võistlustel kohtunikuna
tegutseda. Teadmine, et vabatahtlike kulud võidakse eelneval kokkuleppel hüvitada kuni
45 euro ulatuses ühe võistluspäeva kohta, tõstab spordikohtunike motivatsiooni ennast enne
võistlushooaega ja selle jooksul koolitada ja füüsiliselt arendada, mis omakorda aitab
korraldada kvaliteetsemaid spordivõistlusi.
Senise piirmäära kuni 45 euroni tõstmine tagab, et kaetud saavad alates 2018. aastast oluliselt
suurenenud hädavalikud kulud, mis kaasnevad spordikohtunikuks olemisega, ja et summat ei
peaks lähima viie aasta jooksul elukalliduse tõusu põhjal uuesti muutma. Kuna nii kulutused
spordialadel kui ka spordiorganisatsioonide rahalised vahendid hüvitise maksmiseks on
spordiorganisatsioonide lõikes erinevad ning hüvitise maksmisel on tegemist
spordiorganisatsiooni kuluga, on vähetõenäoline, et maksma hakatakse maksimaalset
piirmäära. Samas on põhjendatud vajaduse korral võimalik seda teha.
Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse spordiseaduse §-s 106 toodud sportlasetoetuse maksmise
regulatsiooni.
Kehtiva spordiseaduse § 106 lõige 3 sätestab, et kui lepingu sõlminud spordiorganisatsioon
või spordikool maksab lepingu kehtivuse ajal sportlasele sportlasetoetust alla spordiseaduse
§ 106 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära, on kohaliku omavalitsuse üksusel,
spordialaliidul või rahvuslikul olümpiakomiteel õigus maksta sportlasele lepingu kehtivuse
ajal sportlasetoetust kuni § 106 lõikes 1 nimetatud kalendrikuu piirmäära täitumiseni,
arvestades sama paragrahvi lõikes 2 sätestatut (arvestada tuleb piirmääraga ehk 24-kordse kuu
töötasu alammääraga). Sellest loetelust on ekslikult välja jäänud rahvuslik paralümpiakomitee
(Eesti Paralümpiakomitee), mistõttu ei ole praegu Eesti Paralümpiakomiteel, kes on
paraspordi katusorganisatsioon Eestis, võimalik täiendavalt sportlasetoetust lubatud
piirmäärani maksta, kui sportlasega on mõni spordiorganisatsioon juba sportlasetoetuse
lepingu sõlminud. Selleks, et Eesti Paralümpiakomitee toetus jõuaks sportlaseni, tuleb neil
toetada spordiorganisatsiooni, kes on sõlminud sportlasega sportlaselepingu ning nimetatud
spordiorganisatsioonil tuleb maksta toetust sportlasetoetusena. See on aeganõudev ja mahukas
töö. Eesti Paralümpiakomitee on avalikes huvides ja heategevuslikel eesmärkidel tegutsev
üleriigiline puudega inimeste spordiorganisatsioon, mis ühendab puudega inimeste spordi ja
liikumisharrastusega tegelevaid ühendusi. Eesti Paralümpiakomitee eesmärk on arendada
Eesti puudega inimeste sporti ja liikumisharrastust koostöös Eesti spordiorganisatsioonide
võrgustikuga ning tagada puudega inimestele võimalus osaleda valdkonna rahvusvahelistel
võistlustel. See tähendab, et Eesti Paralümpiakomitee ülesanne on muu hulgas ette valmistada
ja toetada neid paraspordi tippsportlasi, kes osalevad rahvusvahelistel võistlustel, nagu
Euroopa meistrivõistlused, maailmameistrivõistlused ja paralümpiamängud.
Kehtiva spordiseaduse § 11 lõike 1 kohaselt on sportlane ja treener kohustatud tundma ja
järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja
8
mis on selle alusel vastu võetud. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse senist dopinguvastaste
reeglite järgmise sätet (§ 11), mis reguleerib edaspidi lisaks dopingureeglite järgimisele
laiemalt ka spordieetika reeglite järgimist.
Uue § 11 lõike 1 kohaselt on sportlane, treener, sportlase tugiisik, spordikohtunik,
spordiorganisatsiooni või spordikooli töötaja ja juhtorgani liige kohustatud tundma ja järgima
dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma dopinguvastases koodeksis ja mis on
selle alusel vastu võetud, samuti spordivõistluste tulemustega manipuleerimise ja
väärkohtlemise vastaseid reegleid ning muid spordieetika reegleid, mis on sätestatud
rahvusvahelise spordiorganisatsiooni, rahvusliku olümpiakomitee või spordialaliidu
kehtestatud dokumentides. Eelnimetatud reeglid kohalduvad ka spordiorganisatsioonidele ja
spordikoolidele.
Nende reeglite järgimise kohustuse sätestamine seaduses ning isikute ringi laiendamine
lihtsustab reeglite rakendamist, sest sel juhul on tegemist seadusest tuleneva kohustusega ja
reeglite rikkuja ei saa väita, et need ei ole tema suhtes kehtivad või siduvad.
Maailma dopinguvastane koodeks2 ja selle alusel vastu võetud Eesti dopinguvastased reeglid3
sätestavad dopinguvastaste reeglite tundma õppimise kohustuse lisaks sportlasele ja treenerile
ka spordiorganisatsioonide töötajatele ja juhtorgani liikmetele ning sportlase tugiisikutele.
Lisaks kehtivad mitmel spordialal, näiteks jalgpallis, kokkuleppemängude ja väärkohtlemise
vastased reeglid, mis kohalduvad eeltoodud sihtrühma kõrval ka spordikohtunikele.
Samuti kohalduvad reeglid juriidilistele isikutele. Seega, ka spordiorganisatsioonidel ja
-koolidel lasub seadusest tulenev kohustus reegleid tunda ja järgida. Näiteks on juriidilisel
isikul kohustus teatud rikkumiste puhul algatada menetlus, nad ei tohi uurimist takistada jne.
Uue § 11 lõike 2 kohaselt kaotab sportlane, treener ja sportlase tugiisik lõikes 1 nimetatud
reeglite rikkumisel dopinguvastase organisatsiooni, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni,
rahvusliku olümpiakomitee, rahvusliku paralümpiakomitee või spordialaliit määratud
võistluskeelu või spordis osalemise keelu perioodiks õiguse spordiseaduse §-des 9, 91, 10, 101
ja 105 nimetatud preemiatele, stipendiumidele ja toetustele. Selle muudatuse abil välditakse
olukordi, kus isik, kellele on määratud spordis tegutsemise keeld, saab riigilt toetust spordis
tegutsemiseks edasi.
Uue § 11 lõige 3 sätestab, et kui dopinguvastane organisatsioon, rahvusvaheline
spordiorganisatsioon, rahvuslik olümpiakomitee, rahvuslik paralümpiakomitee või
spordialaliit on määranud sportlasele, treenerile, sportlase tugiisikule, spordikohtunikule või
spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajale või juhtorgani liikmele karistuse sama
paragrahvi lõikes 1 nimetatud reeglite rikkumise eest, on spordiseaduse §-des 9, 91, 10, 101 ja
105 nimetatud preemia, stipendiumi või toetuse andjal on õigus nõuda pärast reeglite
rikkumist määratud preemiad, stipendiumid ja toetused neilt tagasi.
Sellisel lähenemisel oleks suur ennetav mõju. Spordieetika reeglite rikkumine ei ole praegu
Eestis levinud probleem, kuid isegi paar juhtumit aastas ohustab spordi ausust ning selle
tagamiseks on vaja luua ennetav regulatsioon.
2 Maailma dopinguvastane koodeks: https://www.wada-ama.org/en/resources/world-anti-doping-program/world-
anti-doping-code 3 Eesti dopinguvastased reeglid 2021: https://eadse.ee/wp-content/uploads/2021/12/EDR-2021.pdf
9
Maailma dopinguvastase koodeksi artikli 17 ning Eesti dopinguvastaste reeglite punkti 16
kohaselt võidakse sportlast või teist isikut teavitada toimunud antidopingu reegli rikkumise
päevast kuni kümme aastat, mistõttu on võimalik, et dopingukaristus määratakse isikule
kümme aasta tagasi antud positiivse dopinguproovi eest.
Arvestades, et spordieetika reeglite rikkumised tuvastatakse tihti ajalise viitega, peab olema
õiguslik alus pärast reeglite rikkumist määratud preemiad, stipendiumid ja toetused
sportlaselt, treenerilt, sportlase tugiisikult, spordikohtunikult, spordiorganisatsiooni või
spordikooli töötajalt või juhtorgani liikmelt tagasi nõuda, sest kui spordieetika reeglite
rikkumine oleks tuvastatud kohe nende toimepanemisel, ei oleks isikule spordialast preemiat,
stipendiumi või toetust määratud.
Toome selle sätte selgitamiseks kolm näidet, mis näitlikustavad olukorda, kus kavandatav
seadusmuudatus on kehtinud juba kümme aastat.
Esiteks, sportlasele määratakse veebruaris riiklik spordi aastapreemia eelmise aasta sportlike
tulemuste eest. Sportlasele tehakse dopingutest 8. märtsil. 15. märtsil määrab
Kultuuriministeerium samale sportlasele riikliku spordistipendiumi. 2. aprillil määrab
spordialaliit sportlasele sportlasestipendiumi. 8. aprillil selgub, et sportlase 8. märtsil antud
dopingutest on osutunud positiivseks, mille järel nõuab sportlane ka B-proovi avamist.
15. aprillil kantakse sportlasele riikliku spordistipendiumi toetus üle. 20. aprillil selgub, et
sportlase B-proov on samuti positiivne ning 27. aprillil määrab Eesti dopinguvastane
distsiplinaarkolleegium sportlasele nelja-aastase võistluskeelu. Seejärel tekib nii
Kultuuriministeeriumil kui ka spordialaliidul õigus nii riiklik spordistipendium kui ka
sportlasestipendium tagasi küsida, kuid kuna riiklik spordi aastapreemia määrati sportlasele
enne positiivse testi andmist, siis riiklikku spordi aastapreemiat sportlaselt tagasi ei nõuta..
Teiseks, spordiklubi juhile, kes on olümpiavõitja ja saab juba kümme aastat olümpiavõitja
riiklikku toetust, määratakse eluaegse töö eest riiklik spordipreemia. Lisaks tegutseb isik
treenerina ning talle on makstud viimased 30 aastat treeneri tööjõukulu toetust. Paar kuud
hiljem pöörduvad mitmed tema spordiala sportlased politsei poole teabega, mis viitab, et ta on
oma treeneriametis korraldanud kokkuleppemänge. Pärast uurimist selgub, et spordiklubi juht
on kokkuleppemänge korraldanud juba kaheksa aastat, millest viimased juhtumid olid kuni
aasta enne riikliku spordi elutööpreemia määramist. Lisaks õiguskaitseorganite määratud
karistusele otsustab ka spordialaliit määrata spordiklubi juhile eluaegse spordis tegutsemise
keelu. Selle spordiala rahvusvahelisel alaliidul on kehtiv eetikakoodeks, mille punkte on
spordiklubi juht rikkunud, ning sellest rahvusvahelisest eetikakoodeksist Eesti spordialaliit
oma põhikirja kohaselt ka juhindub. Arvestades karistust ja tegude toimepanemise aega
otsustab Vabariigi Valitsus kaalutlusõigust omades isikult riikliku spordipreemia tagasi
nõuda. Sotsiaalkindlustusamet, kes on olümpiavõitja riikliku toetuse andja, küsib isikult
tagasi viimase kaheksa aasta olümpiavõitja toetuse alatest esimesest tõendatud
kokkuleppemängust. Lisaks kaalub Spordikoolituse ja -Teabe SA tema tööandjalt treeneri
tööjõukulu toetuse viimase kaheksa aasta eest tagasi nõuda, arvestades võimalusega, et
tööandja saab nõuda töötajalt kahju hüvitamist töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise
eest.
Kolmandaks, treenerile, kelle tööjõukulude katmiseks on saadud riigilt treeneri tööjõukulu
toetust, määravad ühe võistluse jooksul kohtunikud kaks tehnilist viga nendega vaidlemise
10
eest. Spordiala ja võistluse võistlusmäärustik näeb ette, et sellisel juhul tekib selle
spordialaliidu distsiplaankolleegiumil õigus määrata isikule kuni viiemänguline võistluskeeld.
Distsiplinaarkolleegium otsustab treeneri varasemat keevalist käitumist arvestades rakendada
maksimumkaristust ning määrab talle viiemängulise keelu. See karistus ei anna siiski
Spordikoolituse ja -Teabe SA-le õigust nõuda tema tööandjalt tagasi treeneri tööjõukulu
toetust, sest tegu ei olnud eetikareeglite, vaid võistlusmäärustiku rikkumisega.
Uue § 11 lõike 4 kohaselt on riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja
spordiorganisatsioonidel õigus dopinguvastaste toimingute tegemiseks ja rikkumiste
menetlemiseks, spordivõistluste tulemustega manipuleerimise, väärkohtlemise ja teiste
spordieetika reeglite rikkumiste menetlemiseks töödelda isikuandmeid, sh dopinguvastaste
toimingute tegemise ja rikkumiste menetlemise korral isiku terviseandmeid.
Kehtiva seaduse kohaselt on riiklikul dopinguvastasel organisatsioonil ja
spordiorganisatsioonidel õigus töödelda isikuandmeid (sh isiku terviseandmeid) ainult
dopinguvastaste toimingute tegemiseks ja rikkumiste menetlemiseks. Selleks, et tagada
õigusselgus ja spordieetika reeglite tõhus täitmine, on vaja isikuandmete töötlemise õigust
laiendada ka teiste spordieetika reeglite rikkumiste vastaste toimingute tegemiseks ja
rikkumiste menetlemiseks. Terviseandmete kogumine jääb siiski vaid dopinguvastaste
toimingute regulatsiooni juurde.
Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt antakse spordiseaduse §-s 111 nimetatud spordivõistlustega
manipuleerimise vastu võitlemiseks loodud riiklikule kontaktpunktile õigus spordivõistluste
tulemustega manipuleerimise vastaste toimingute tegemiseks töödelda isikuandmeid. Euroopa
Nõukogu spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastase konventsiooni4 artikkel 14
alusel peaks iga riik tagama isikuandmete kaitse ja nende töötlemise ainult spordivõistluste
tulemustega manipuleerimise vastases tegevuses. Seega selleks, et tagada tõhus
kokkuleppemängude vastane võitlus ning samas isikuandmete kaitse, tuleks
spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks loodud riiklikule kontaktpunktile anda
õigus isikuandmete töötlemiseks selgelt kokkuleppemängude vastase võitlusega seotud
toimingute tegemiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse olümpiavõitja riikliku toetuse regulatsiooni. Uue sätte
kohaselt peatatakse olümpiavõitja riikliku toetuse maksmine käesoleva seaduse § 11 lõikes 1
nimetatud reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis osalemise keelu
perioodiks. Juhul kui isikule määratakse eluaegne võistluskeeld või spordis osalemise keeld,
kaotab isik õiguse olümpiavõitja riiklikku toetust saada.
Lisaks eelnõu § 1 punktis 8 kirjeldatud muudatustele tuleb muuta olümpiavõitja riikliku
toetuse regulatsiooni. Olümpiavõitja riiklik toetus määratakse olümpiavõitjale olümpiavõidu
eest, kuid arvestades, et spordieetika reeglite rikkumine on olümpiaväärtuste5 vastane
käitumine, ei ole spordieetika reeglite rikkumise eest määratud võistluskeelu või spordis
osalemise keelu perioodil kohane maksta olümpiavõitjale ka riikliku toetust.
4 Euroopa Nõukogu spordivõistluste tulemustega manipuleerimise vastane konventsioon;
https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=09000016801cdd
7e 5 Olympic values: https://olympics.com/ioc/olympic-values
11
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse spordiürituste korraldamise loa regulatsiooni.
Spordiürituse korraldamise nõuded on reguleeritud spordiseaduse §-des 20–26.
Korrakaitseseaduse § 59 lõike 2 kohaselt sätestab spordiürituse korraldamise ja pidamise
nõuded spordiseadus. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtestab KOV-ide
haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuded KOV-i volikogu määrusega.
Seega on igal KOV-il spordiürituste korraldamiseks oma regulatsioon.
Kehtiva spordiseaduse § 20 lõike 2 kohaselt on spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja
taotleda valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba, järgmised:
1) jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir;
2) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;
3) meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või
koondisega.
Uue § 20 lõike 1 kohaselt on spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda
spordiürituse korraldamise asukoha valla- või linnavalitsuselt spordiürituse korraldamise luba
(edaspidi luba), järgmised:
1) autospordi, mootorrattaspordi ja veemotospordi võistlus;
2) jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mäng või turniir;
3) jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir;
4) kõrgendatud turvariskiga spordiüritus.
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga on loa taotlemine edaspidi kohustuslik ka auto-,
mootorratta- ja veemotospordi võistlustele. Selle ettepaneku esitasid asjassepuutuvad
spordialaliidud. Muudatuse tulemusena ei ole enam spordivõistluste korraldamiseks KOV-ilt
loa taotlemine kohustuslik meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi välismaa klubi
või koondisega toimuva sõpruskohtumise puhul ning jäähoki ja korvpalli A-koondise mängu
või turniiri puhul, v.a juhul, kui on täidetud kõrgendatud turvariskiga spordiürituse
kriteeriumid. VTK-s väljapakutud lahendusena kaaluti jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-
koondise mängu või turniiri ning jalgpalliklubi UEFA karikasarja mängu või turniirile loa
taotlemise kohustus välja jätta ning asendada see Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA)
teavitamiskohustusega. Esialgu soovis eelnõu väljatöötaja lisada spordialade loetellu, mille
korraldamiseks tuleb PPA-d teavitada, ka võrkpalli ja käsipalli, kuid nende spordialade
lisamisest loobuti. Samas saab Siseministeeriumi hinnangul selles protsessis just PPA anda
korraldajale täiendavaid suuniseid turvalisuse tagamiseks kavandatud meetmete ja ressursside
kohta. Üritusel turvalisuse tagamine on korraldaja ülesanne ning eelduseks ei saa olla
lähenemine, et PPA hakkab pärast vastava teavituse saamist tegema oma riskihinnanguid ja
kavandama lisajõude.
Eeltoodust tulenevalt on eelnõu väljatöötaja loobunud teavitamise regulatsiooni loomisest ja
lisaks eeltoodule vaadanud kriitiliselt üle spordialade loetelu, mis seaduse kohaselt
spordiürituse korraldamise luba vajavad. Oleme eelnõust loa taotlemise kohustusest
eemaldanud jäähoki ja korvpalli A-koondise mängu või turniiri korraldajad ning jätnud loa
taotlemise kohustuse ainult jalgpalli täiskasvanute rahvuskoondise mängu või turniiri ning
jalgpalliklubi UEFA karikasarja mängu või turniiri korraldajatele. Vastav muudatus on tehtud
teadmisega, et jäähoki ja korvpalli A-koondise mängul (eelnõus kasutame ajakohast mõistet
„rahvuskoondise mäng“) või turniiril ei ole ühtegi tähelepanuväärset juhtumit olnud. Ka
jalgpalliürituste puhul ei ole suuri probleeme turvalisuse seisukohast seni esinenud ja olukord
on stabiilne, kuid jätame jalgpalli lähtudes jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel
12
turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitlevast Euroopa Nõukogu
konventsioonist6 siiski luba nõudvate spordiürituste loetellu. Konventsiooniga ühinedes
andsime signaali, et Eesti järgib rahvusvaheliselt aktsepteeritud norme ja tavasid, et tagada
jalgpallivõistlustel ja teistel suurematel spordiüritustel julgeolek ja turvalisus ning kvaliteetne
teenindus. Jalgpallivõistluste ja teiste suuremate spordiürituste turvalisuse tagamisel on
rakendatud riskide tuvastamise, hindamise ja analüüsimise meetodeid ja kaasatud vastavaid
riigiasutusi kui eraõiguslikke isikuid. Eestis kehtivad jalgpallivõistluste ja teiste suuremate
spordivõistluste korraldamise tavad ja korrad on kooskõlas konventsiooni põhimõtetega.
Uue § 20 lõike 2 kohaselt on kõrgendatud turvariskiga selline spordiüritus:
1) millega kaasneb liikluse ümberkorraldamine;
2) kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük, välja arvatud üritus, mis
toimub alalise müügikohaga siseruumis;
3) mida korraldatakse selleks mitte ette nähtud ehitises või kohas või õhuruumis;
4) kus kasutatakse ajutist ehitist, näiteks tribüüni, lava, telki või muud suuremõõtmelist
konstruktsiooni, või inimese elule ja tervisele ohtu kujutavat muud lisainventari;
5) kus kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid.
Eesti spordiregistrisse on kantud kõik spordirajatised, mis on ette nähtud eri spordialade
ürituste korraldamiseks. Teatud spordialasid saab aga harrastada ka ehitises või kohas, mis ei
ole selleks ette nähtud – näiteks on mitmeid spordiüritusi korraldatud konverentsisaalides,
muuseumides, raamatukogudes jms, kus spordiala seda võimaldab. Samas on neid korraldatud
ka kohtades, mis ei ole otseselt sobilikud – näiteks toimus ekstreemspordivõistlus Simple
Session 23.–24.09.2023 vanas tehasekompleksis. Edaspidi peab spordiürituse korraldaja
toimumispaiga sobilikkust spordiürituse korraldamiseks ise hindama ning selle alusel
otsustama loa taotlemise vajaduse.
Uue § 20 lõike 3 kohaselt on lõikes 1 ja 2 nimetamata spordiürituste puhul KOV-i üksusel
õigus spordiürituse korraldamise nõuded kehtestada korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel
kehtestatava määrusega. Nimetatud säte on vajalik õigusselguse huvides, et KOV-idel oleks
võimalus oma territooriumi eripärast lähtudes kehtestada nõudeid spordiürituste
korraldamiseks, sest näiteks 1000 osalejaga spordiüritusel Tallinnas, Võrus või Kärdlas on
piirkonnale erinev mõju.
Uue § 20 lõike 4 kohaselt esitab spordiürituse korraldaja (edaspidi korraldaja) vähemalt üks
kuu enne spordiürituse korraldamise päeva loa saamiseks kirjaliku taotluse, milles märgitakse:
1) spordiürituse nimetus, selle toimumise aeg ja koht;
2) korraldaja nimi, elukoht või aadress, sünniaeg või registrikood;
3) osalevate klubide või koondiste nimed, kui see on kohane;
4) eeldatav pealtvaatajate arv ja iga võistkonna toetajate arv eraldi;
5) andmed isiku kohta, kes vastutab avaliku korra ja turvalisuse eest;
6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud või
korraldaja korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;
7) andmed piletimüügi korraldamise kohta;
8) andmed osalevate võistkondade toetajate üksteisest eraldamise korraldamise kohta;
9) andmed võistluspaigas kavandatud alkohoolse joogi jaemüügi korralduse kohta;
6 https://www.riigiteataja.ee/akt/216012020001
13
10) andmed sõidukite parkimise korralduse kohta;
11) korraldaja hinnang võistluse ajal esineda võivate turvariskide kohta ning nende
maandamise meetmed;
12) info ligipääsetavuse ning erivajadustega inimeste kaasamiseks planeeritud tegevuste
kohta;
13) info pürotehniliste toodete kasutamise või tehtavate tuletööde kohta.
Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse loetellu kaks punkti (punktid 12 ja 13). Neist esimene
on vajalik, et aidata kaasa, et erivajadustega inimesed saaksid spordiüritustest osa, ning teine,
et tagada spordivõistluste ohutus ja turvalisus.
Lõige 5 sätestab, et kui võistluse korraldaja ei ole autospordi, mootorrattaspordi ega
veemotospordi spordialaliit, lisatakse vastava spordialaliidu kinnitus selle kohta, et võistlused
on planeeritud rahvusvahelise või riigisisese võistluste korraldamise nõuete kohaselt. Nendel
spordialadel on olnud mitmeid juhtumeid, kus võistlusi korraldatakse rahvusvaheliselt või
riigisiseselt ilma, et nende nõudeid, sh turvalisuse ja ohutuse nõudeid, järgitaks.
Uus § 20 lõige 6 sätestab, et kui spordiürituse korraldamise õigus saadakse vähem kui üks kuu
enne spordiürituse korraldamise päeva, esitab korraldaja lõikes 4 nimetatud taotluse esimesel
võimalusel. On olnud juhtumeid, kus sõelmängudel edasisaamise korral saadakse mängu
korraldamise õigus vähem kui üks kuu või nädal enne spordiürituse korraldamise päeva. Säte
on signaal ürituse korraldajale, et loa taotlus tuleb esitada igal juhul.
Uue § 20 lõike 7 kohaselt edastab valla- või linnavalitsus lõikes 4 nimetatud loa taotluse
viivitamata kooskõlastamiseks PPA-le ja Päästeametile ning vajaduse korral teistele
ametkondadele, kes kooskõlastavad või jätavad loa taotluse kooskõlastamata viie tööpäeva
jooksul selle saamisest arvates. Nimetatud ametkonnad võivad turvalisuse tagamise eesmärgil
loa taotluse kooskõlastada tingimuslikult. Samasisuline säte on ka kehtivas spordiseaduses.
Uue § 20 lõike 8 kohaselt võib valla- või linnavalitsus samas paragrahvis ning §-des 21 ja 22
sätestatud pädevuse anda valla või linna ametiasutusele. Samasisuline säte on ka kehtivas
spordiseaduses.
Eelnõu § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks seni kodumängude (jalgpalli, jäähoki ja
korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi puhul mäng teise spordiklubi vastu oma
koduväljakul või koduhallis, rahvuskoondise puhul mäng teise riigi koondise vastu Eesti
Vabariigis) korraldamist reguleeriv säte (§ 24). See säte on seaduse tasandil liiga range, sest
mängud toimuvad selleks ettenähtud kohtades, pealtvaatajate arv jääb enamasti alla 1000 ning
fänne, kes kalduvad agressiivsusele, Eestis ei ole. Seetõttu on risk turvalisusele üsna väike.
Kuna enamasti selgub nende kodumängude kalender hooaja jooksul ning rahvusvahelistest
mängudest, koondistemängudest jms ning erakorralistest sündmustest lähtudes see pidevalt
muutub, peaksid kodumängude korraldajad luba taotlema korduvalt. See on olnud suur
töökoormus nii ürituste korraldajatele kui ka omavalitsustele ega vasta ürituse riskiastmele.
Eelnõu § 1 punktis 13 toodud muudatusega asendatakse spordiseaduse § 25 lõikes 2 toodud
spordiürituse korraldamise nõuete rikkumise väärteokoosseisus toodud kuni 2000 euro
suurune rahatrahv summaga kuni 5000 eurot.
14
Spordiseaduse §-s 25 ettenähtud karistusmäär on püsinud alates seaduse vastuvõtmisest
sisuliselt muutumatuna. Karistusseadustiku § 47 kohaselt on võimalik juriidilisele isikule
väärteo eest määrata kuni 400 000 euro suurune rahatrahv. Seega on spordiseaduse §-s 25
sätestatud füüsilise isiku karistusmäär (kuni 200 trahviühikut) karistusseadustikus lubatud
maksimaalsele määrale (kuni 300 trahviühikut) suhteliselt lähedal, kuid juriidilise isiku
karistusmäär (2000 eurot) jääb olulisel määral maksimaalsele alla.
Muudatuse kohaselt tõstetakse juriidilise isiku rahatrahvi määr 2000 eurolt 5000 euroni.
Eelnõu väljatöötaja hinnangul võiks võtta eeskujuks näiteks avaliku koosoleku nõuete
rikkumise rahatrahvi määra (3200 eurot, karistusseadustiku § 2641 lg 2), kuid spordiürituste
puhul tuleb arvestada võistlustest osasaavate isikute julgeolekut ja turvalisust, mistõttu peab
summa olema suurem. Seni ei ole aga väärteomenetlusi spordiseaduse koosseisu alusel
algatatud.
Spordiseaduse §-s 25 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on PPA. Eelnõu VTK-le
laekunud ettepaneku kohaselt võiks kohtuväline menetleja olla linna- või vallavalitsus.
Kultuuriministeerium on jäänud kehtiva seaduse sõnastuse juurde, kuid omavalitsusliidu
toetusel ollakse valmis kohtuvälist menetlejat muutma.
Eelnõu § 2-ga täiendatakse tulumaksuseadust.
Kehtiva tulumaksuseaduse § 26 lõike 1 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus
maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja
oma alla 26-aastase alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud
koolituskulude puudumisel ühe alla 26-aastase Eesti alalise elaniku koolituskulud.
Tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt käsitletakse huvikoolis õppimise eest tasutud kulu
koolituskuluna juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril
alla 18-aastane.
Koolituskulud on dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on tasutud järgmiste isikute juures
õppimise eest:
1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutuses (nt munitsipaal-, riigi-, huvikoolis);
2) avalik-õiguslikus ülikoolis;
3) erakoolis, millel on asjaomase õppekava kohta tegevusluba, registreering Eesti Hariduse
Infosüsteemis (edaspidi EHIS) või õigus kõrgharidustaseme õpet korraldada;
4) eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses.
Isikute loetellu kuuluvad seega spordikoolid, mis on spordiseaduse § 5 kohaselt huvikooli
seaduse või erakooliseaduse alusel tegutsevad asutused ning sinna ei kuulu
spordiorganisatsioonid. Nende põhitegevus on spordi arendamine ja nad jaotatakse
spordiseaduse § 4 kohaselt spordiklubideks, maakonna spordiliitudeks, spordialaliitudeks,
spordiühendusteks ja rahvuslikuks olümpiakomiteeks. Probleem on, et
spordiorganisatsioonile makstavat lapse või noore treeningutasu (kuutasu, kursusetasu,
osamakset, õppemaksu vms) ei saa lapsevanem koolituskuluna maksustamisperioodi tulust
maha arvata. Seda saab teha siis, kui spordiorganisatsioon on asutanud eraldi erakoolina
huvikooli (spordikooli) ja see vastab tulumaksuseaduse § 26 lõikes 2 sätestatud nõuetele.
15
Kultuuriministeerium koos Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusega on analüüsinud riikliku
spordiandmekogu Eesti spordiregistrisse ja EHIS-isse kantud noorte harrastajate arvusid ning
jõudnud järgmistele tulemustele:
1) 13% noortest tegelevad spordiga spordikoolides, mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon –
nende vanematel on õigus saada lapse koolituskuludelt tulumaksutagastust;
2) 60% noortest, kes tegelevad spordiga, on spordikooli nimekirjas, mille pidaja on
spordiorganisatsioon – ka nende vanematel on õigus saada lapse koolituskuludelt
tulumaksutagastust;
3) 27% noortest tegelevad spordiga spordiorganisatsioonides, kes ei ole asutanud huvikooli –
nende noorte vanematel ei ole seega õiguslikku alust lapse treeningutasult
tulumaksutagastust saada.
Siinjuures on oluline märkida, et valdav osa (99%) spordiorganisatsioonide noortest
harrastajatest tegeleb spordiga spordiklubis, ülejäänud spordiühendustes või spordialaliitudes.
Sellest lähtudes on spordiorganisatsioonides spordiga tegelevate laste (31 017) vanematest
u 27% koheldud ebavõrdselt võrreldes spordiorganisatsioonide juurde loodud spordikoolides
tegutsevate laste (67 468) vanematega, sest neil ei ole õiguslikku alust lapse treeningutasult
tulumaksutagastust saada.
Tulumaksutagastus on spordivaldkonna ekspertide arvates peamine põhjus, miks
spordiorganisatsioonid, seejuures peamiselt spordiklubid, asutavad spordikoole, kus tegelevad
spordiga need samad spordiorganisatsioonide lapsed. Spordiorganisatsioonide asutatud
spordikoolide arv on viimase kümne aastaga kasvanud kolm korda ning selle peamine põhjus
on soov pakkuda lastevanematele koolituskulude tulumaksutagastuse võimalust. Nii on 486-st
EHIS-is registreeritud huvikoolist (spordikoolist) 377 (76%) asutanud spordiorganisatsioonid
ning Eesti spordiregistris kajastuvate spordikoolide harrastajatest 81,8% (67 468) on
spordiorganisatsioonide harrastajad. Täpsem ülevaade on esitatud järgmises tabelis.
Vaatamata õppekava olemasolule spordikooli moodustamine praegusel kujul ja eesmärgil
noortele kvaliteetsemaid treeninguid üldjuhul ei taga, võrreldes spordiorganisatsiooniga, kes
spordikooli asutanud ei ole. Küll aga suurendab see halduskoormust, andmete dubleerimist ja
ebavõrdset kohtlemist. Kuigi sisuline sporditegevus nii spordikoolis kui ka -organisatsioonis
on samasugune, siis u 27% laste vanematest on koheldud ebavõrdselt, võrreldes neid
spordiorganisatsioonide juurde loodud koolides sportivate laste vanematega.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse tulumaksuseaduse § 26 lõikega 22, mille kohaselt loetakse
koolituskuludeks ka spordi andmekogus tegutsevana märgitud spordiorganisatsioonides
treenimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Spordiorganisatsioonid on
spordiklubid, spordiühendused ja spordialaliidud.
Aasta 2011 2012 2014 2016 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Spordikoolide arv 155 251 343 377 420 440 455 470 486 494
sh spordikoolid,
mille pidaja ei ole
spordiorganisat-
sioon
41 50 70 85 90 104 105 104 109 112
16
Koolituskuludeks loetakse ainult nendes spordiorganisatsioonides treenimise eest tasutud
tõendatud kulusid, kes tegelevad noortega, on nõutud tähtpäevaks enda andmeid Eesti spordi
andmekogus ajakohastanud ning esitanud eelmise majandusaasta aruande
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile või äriregistrile seaduses ettenähtud tähtaegu
järgides. Spordiorganisatsioonis treenimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna juhul,
kui spordiorganisatsiooni treeningutes osaleja on koolituskulu tasumise kalendriaasta
1. jaanuaril alla 18-aastane.
Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seaduse teine paragrahv ehk
tulumaksuseaduse muudatus 2025. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu väljatöötaja soov on, et
lapsevanem saab 2025. aastal tuludeklaratsiooni täites maksustamisperioodi tulust maha
arvata 2024. aastal lapse treeningute eest tasutud kulud.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Spordi valdkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ainupädevuses. Euroopa Liit omandas
spordi valdkonnas esimest korda teatud kompetentsi Lissaboni lepingu jõustumisel
2009. aastal. Euroopa Liidu toimimise lepingu7 (edaspidi ELTL) artikli 165 kohaselt panustab
liit Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel
põhinevaid struktuure ning sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega
püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö
eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte
sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu. Veel märgitakse artikli 165
lõikes 4, et liit võib selles valdkonnas vastu võtta stimuleerivaid meetmeid, v.a igasugust
liikmesriikide õigusnormide ühtlustamist. Artikli 6 kohaselt on sport valdkond, kus liit on
pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või
täiendamiseks. Seega, tuginedes ELTL-i artiklitele 6 ja 165, on ühenduse roll
spordivaldkonnas pigem koordineeriv ja toetav.
6. Seaduse mõjud
Järgnevalt on eesmärki kirjeldatud reguleeritavate teemade kaupa.
6.1. Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine
6.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid ja spordikooli pidajad
Sihtrühma suurus: Muudatus mõjutab kõiki Eestis tegutsevaid spordiorganisatsioone ja
spordikoole, kes korraldavad võistlusi. Spordi andmekogu alusel on Eestis 27.03.2024 seisuga
2843 spordiorganisatsiooni ja 490 spordikooli (u 1,2% kõigist äriregistrisse,
mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning riigi ja KOV-i asutuse registrisse kantutest). Samas
7 Konsolideeritud tekst: http://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12016E/TXT&from=EN
17
ei tegele kõik spordiorganisatsioonid ja -koolid võistluste korraldamisega regulaarselt – paljud
korraldavad neid aastas üks kuni kaks. Samuti ei tähenda muudatus, et kõik
spordiorganisatsioonid hakkaksid edaspidi maksma maksimaalset päevamäära. Tegemist on
lisakuluga ning majanduslikel põhjustel makstakse tõenäoliselt ainult sellist hüvitist, mida
spordiorganisatsioonil on võimalik hädavajalike kulude katmiseks maksta. Seega on
sihtrühma suurus väike.
Mõju valdkond: sotsiaalseed mõjud (haridus, kultuur ja sport (spordi areng))
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju
spordivaldkonna arengule tervikuna. Muudatus peaks tagama spordiorganisatsioonidele ja
-koolidele spordialade arenguks vajaliku spordikohtunike järelkasvu, sest kohtunikuks olemise
kulude hüvitamisega kasvab ka inimeste huvi kohtunikuna võistlustel tegutseda. Muudatuse
tulemusena on spordivaldkonna vabatahtlik tegevus senisest jätkusuutlikum. Mõju ulatus on
väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemiseks mõeldud tegevusteks. Negatiivsed mõjud puuduvad.
Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks tervikuna on
muudatus positiivne.
Mõju valdkond: mõju majandusele (halduskoormus, mõju mittetulundussektorile)
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Spordiorganisatsioonide ja spordikoolide
halduskulu ega -koormus ei suurene, sest ka praegu peavad nad spordikohtunikele tehtud
kulutuste kohta nimelist arvestust. Samuti on juba olemas spordikohtunike atesteerimise
süsteemid. Eeltoodust lähtudes võib märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline.
Mõju valdkond: mõju regionaalarengule
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Eri piirkondades on eri spordialade paljususe ja
arengu tagamiseks vajalik, et lisaks sportlastele ja treeneritele on olemas ka heal tasemel
spordikohtunikud, sest muidu on võistluste korraldamine raskendatud. Spordikohtunike
toomine tõmbekeskustest väikestesse piirkondadesse võistluste ajaks on korraldajale täiendav
rahaline ja vabatahtlikule kohtunikule täiendav ajaline kulu. Väikeses piirkonnas on palju
lihtsam võistlusi korraldada, kui seal on ka spordikohtunikud olemas. Regulaarselt toimuvad
võistlused võivad omakorda tõsta piirkonnas elavate inimeste elukvaliteeti, sest pakuvad neile
võimalust veeta aktiivselt vaba aega, andes nii uusi kogemusi ja oskusi kui ka tutvusi.
Muudatusega ei suurene tõenäoliselt keskustest eemal asuvates piirkondades toimuvate
võistluste hulk või regulaarsus, sest võistluste korraldajatele ei eraldata täiendavaid rahalisi
vahendeid. Küll aga peaks muudatus aitama kaasa olemasolevate võistluste jätkumisele ning
pakkuma seeläbi endiselt võimalust eneseteostuseks nii võistlustel osalemise kui ka
kohtunikuna tegutsemise kaudu.
Mõju ulatus on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises muutusi. Kokkuvõttes ei
ole tegemist olulise mõjuga.
6.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: vabatahtlikud spordikohtunikud
Sihtrühma suurus: Vabatahtliku spordikohtunikuna tegutseb Eestis umbes 3200 inimest.
18
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju inimeste õigustele: osalemine ühiskondlikus
elus, haridus, kultuur ja sport (spordi areng))
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitab kaasa, et seni vabatahtlikena
tegutsenud spordikohtunikud oleksid motiveeritud ka edaspidi vabatahtlikud olema. Samuti
aitab muudatus juurde tuua uusi vabatahtlikke. Vabatahtlikuks olemine aitab saada uusi
kogemusi, suurendab kogukonnatunnet, toob spordi juurde uusi inimesi ning arendab
vabatahtlikkuse kultuuri riigis tervikuna. Samas on sihtrühma suurus väike. Mõju ulatus on
väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus
muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.
Vabatahtlike kaasamise soodustamine aitab kaasa kogu spordikorralduse toimimisele –
võistlusi on lihtsam korraldada ning spordiürituste korraldajad saavad keskenduda ise teenuse
kvaliteedi parendamisele. Huvi spordivaldkonna vastu tõuseb – seda nii noorte kui ka
ühiskondlikult aktiivsete täiskasvanute hulgas.
Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline.
Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (mõju elanike ja leibkondade majanduslikule
olukorrale: tulud ja kulud, mõju mittetulundussektorile)
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena makstakse vabatahtlikele
spordikohtunikele tõenäolisemalt hüvitist, mis katab ära vabatahtliku kohtunikuna tegutsemise
kulud. Seega võidab sellest vabatahtlik, kes ei pea vabatahtlikus tegevuses osalemiseks
panustama liiga palju oma vahenditega. Spordikohtunike jaoks võib suureneda kindlustunne,
et võistluste korraldajad saavad ja võivad hüvitada nüüd neile enne võistlushooaega ja selle
jooksul tehtud kulutused, kuid endiselt sõltub kulu hüvitise suurus võistluse korraldaja
rahalistest võimalustest. Teadmine, et kulud võidakse eelneval kokkuleppel teatud summa
ulatuses ühe võistluspäeva kohta hüvitada, võib tõsta spordikohtunike motivatsiooni ennast
enne võistlushooaega koolitada ja füüsiliselt arendada.
Muudatus võib tekitada praegu harrastusspordi tasemel kohtunikuna tegutsevates inimestes
soovi tõsta oma professionaalset taset ja osaleda tulevikus ka Eesti meistrivõistluste ja
karikavõistluste korraldamisel. Samas ei suurenda muudatus oluliselt Eestis
nn professionaalsete spordikohtunike ehk ainult spordikohtuniku tööst elatuvate isikute arvu,
keda on Eestis mõned üksikud. Seega ei ole tegemist töötasuga ja elukalliduse tõusu tõttu
puudub risk, et seda saaks kuritarvitada maksuvaba töötasuna, sest summa katab vaid
hädavajalikke kulusid.
Suurem hulk motiveeritud vabatahtlikke muudavad MTÜ-dele võistluste korraldamise
lihtsamaks. Spordivõistluste korraldamine sõltub vähem vähesest tööjõust. MTÜ-d saavad
pakkuda paremaid ja mitmekesisemaid teenuseid.
Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks tervikuna on
muudatus positiivne.
Mõju valdkond: regionaalareng
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Väiksemates kohtades on vabatahtlikke kaasata
keerulisem, mistõttu on raskem korraldada ka võistlusi. Kuna mujalt piirkonnast on
kohtunikke spordiorganisatsioonile kulukam tuua, on parem, kui on kohapeal inimesi, kes on
valmis vabatahtlikena osalema. Võimalus maksta neile suuremat hüvitist motiveeriks
19
kohalikke rohkem panustama.
Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks tervikuna on
muudatus positiivne.
6.1.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: alla 20-aastased noored
Sihtrühma suurus: Statistikaameti andmetel elab 2023. aastal Eestis 226 401 noort, kes on
vanuses 5–19 aastat. Neist 123 538 on Eesti spordiregistri andmetel seotud mõne spordiklubi
või -kooliga. Põhimõtteliselt võivad ka kõik need noored olla sihtrühm, aga eelnõu koostajatel
on raske prognoosida, kui paljusid seadusemuudatus reaalselt puudutab. Kultuuriministeerium
on selgitanud välja atesteeritud kohtunike arvu, kuid puudub ülevaade, kui paljud neist on alla
20-aastased või kui palju on alla 20-aastaseid atesteerimata spordikohtunikke.
Mõju valdkond: mõju majandusele (leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused),
mõju regionaalarengule (piirkondade regionaalareng), sotsiaalsed, sh demograafilised
mõjud (tööturg, osalemine ühiskondlikus elus, mõju spordile)
Mõju kirjeldus ja järeldus mõju olulisuse kohta: Meetme tulemusena kasvab tõenäoliselt
noorte huvi tegutseda spordikohtunikuna. See pakub noortele võimalust panna ennast proovile
pingelistes olukordades, kus on vaja teha kiiresti otsuseid, õpetab enesedistsipliini ja
enesekontrolli ning pakub võimalust eneseteostuseks koolivälisel ajal. Tegemist on hea
mitteformaalse õppevormiga, mille raames omandatud oskused tulevad kindlasti kasuks
edaspidi tööturul.
Alla 20-aastased noored elavad enamasti vanemate juures, kes neid ka ülal peavad. Nüüd on
võimalik noortele ja kaudselt ka nende vanematele hüvitada spordikohtunikuks olemise kulu
(nt kohtunikuriietust ja -varustust). Samas ei paku vabatahtlikult kohtunikuna tegutsemine
noortele olulist lisasissetulekut, sest kohtunikuna tegutsemine on seotud kuludega ning kulude
hüvitamise piirmäär on kuni 45 eurot kohtunikuna tegutsemise ühe päeva eest.
Alla 20-aastastest spordiklubides aktiivselt treenivatest noortest, kellest ei saa tippsportlasi ega
treenereid, võivad saada spordikohtunikud, jäädes oma valitud spordiala juurde endiselt
aktiivselt tegutsema. Selleks, et saada heaks spordikohtunikuks, on sarnaselt sportlasega
vajalik alustada võimalikult vara. On vähe näiteid, kus omal alal parimate kohtunike sekka
jõudnud inimene on sellel ametil alustanud pärast 20. eluaastat. Enamasti tutvuvad tulevased
kõrgel tasemel tegutsevad kohtunikud selle tegevusega esimest korda põhikooli ajal.
Kohtunikutööga tutvumise soodustamiseks noorte hulgas on otstarbekas mitte kohaldada
atesteerimisnõuet, sest sel juhul on võimalik võistluste korraldajatel kaasata ka atesteerimata
noori ning kompenseerida neile kohtuniku tegevusega seotud kulud. Võistluste korraldajad ei
pea eelistama noortele atesteeritud kohtunikke.
Spordikohtunikuna tegutsemine pakub noortele tõmbekeskustest eemal asuvates piirkondades
täiendava võimaluse eneseteostuseks ja vaba aja sisustamiseks.
Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline.
6.1.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet
20
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele,
kuludele ja tuludele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena Maksu- ja Tolliameti
(edaspidi MTA) töökoormus oluliselt ei suurene, sest juba praegu kontrollib MTA
spordiorganisatsioonide ja -koolide tegevust, eesmärgiga tagada maksuseadustest
kinnipidamine. Lisaks tehakse maksuauditeid. MTA ei vaja pärast muudatuse jõustumist selle
kontrollimiseks täiendavaid vahendeid. Kuluhüvitise maksmise piirmäärast kinnipidamist või
isikult piirmäärast enam saadud hüvitise deklareerimist ning hüvitise saamise tingimuste
täitmist on võimalik kontrollida tavapärase järelevalvemenetluse kaudu.
Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline.
6.2. Dopinguvastaste reeglite täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine
6.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: sportlased, treenerid ja tugipersonal,
spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani
liikmed, olümpiavõitjad ning tulevased olümpiavõitjad ja paralümpiavõitjad
Sihtrühma suurus: Mõju on eelkõige umbes 2000 sportlasele, 5000 treenerile ning teistele
sportlaste tugipersonali ja ligi 5000 spordikohtuniku, spordiorganisatsiooni või spordikooli
töötajale või juhtorgani liikmele, kes peavad arvestama, et spordivaldkonna reeglite rikkumise
korral võidakse neile spordialaste toetuste maksmine peatada ning toetused tagasi küsida.
12 000 isikut on Eesti rahvaarvu arvestades väike sihtrühm.
Eestis on olümpia- ja paralümpiavõitjaid, kellele olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse või
võidakse edaspidi maksta, 15. Tulevikus võib see arv suureneda.
Mõjuvaldkond: sotsiaalsed mõjud (mõju spordile)
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatusega lisatakse isikute loetellu, kes on
kohustatud tundma ja järgima dopinguvastaseid reegleid, mis on sätestatud maailma
dopinguvastases koodeksis ja mis on selle alusel vastu võetud, ka sportlase tugiisikud,
spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed.
Tugiisik on mis tahes juhendaja, mänedžer, agent, võistkonna abiline, ametnik, meedik või
parameedik, lapsevanem või muu isik, kes teeb spordivõistlusel osaleva või selleks
valmistuva sportlasega koostööd, ravib või abistab teda. Dopinguvastaste reeglite rikkumisena
käsitatakse näiteks keelatud aine sisaldumist sportlase proovis, keelatud aine või meetodi
kasutamist või selle katset, dopinguproovi võtmisest keeldumist või sellest kõrvale hoidumist,
sportlase asukohateabe esitamisega seotud rikkumisi, dopingukontrolli mis tahes osaga
manipuleerimist või selle katset, keelatud aine või meetodi valdamist, edasiandmist või selle
katset ning dopingu tarvitamisele kaasaaitamist või selle katset. Lisaks eeltoodule kohustuvad
muudatuse kohaselt sportlased, treenerid ja sportlase tugiisikud, spordikohtunikud,
spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed järgima teisigi
spordieetika reegleid, mida varem ei ole spordiseaduses eraldi sätestatud (nt spordivõistluste
tulemustega manipuleerimise vastased reeglid, treeneri eetikakoodeks, väärkohtlemise
vastased reeglid ja teised spordieetikaga seotud distsiplinaarreeglid, mis võivad olenevalt
spordialast erineda).
Sportlased, treenerid ja teised spordis tegutsevad isikud, sh sportlaste tugipersonal,
spordikohtunikud, spordiorganisatsiooni või spordikooli töötajad või juhtorgani liikmed,
21
peavad spordis valitsevaid, sh spordieetika reegleid järgima kogu aeg, lähtudes spordisisestest
reeglitest. Seega mõju on väike, sest reegleid järgitakse praegugi ning täiendavaid kohustusi
ei lisandu.
Muudatusel on majanduslik mõju üksikisikutele, kui reeglite rikkujatele peatatakse
spordialaste toetuste väljamaksed või nõutakse need tagasi. Samas on olemas positiivne
majanduslik mõju, sest mitmete toetuste väljamaksete peatamisel või tagasiküsimisel on
võimalik need toetused ümber suunata isikutele, kes ei ole spordieetika reegleid rikkunud.
Kuna viimastel aastatel on esinenud üksikuid juhtumeid, on majanduslik mõju väike.
Spordieetika reeglite rikkumisi võib ette tulla paar korda aastas. Rikkumisel toetuste
väljamaksete peatamine või tagasinõudmine näitab, et spordivaldkonnas ei ole ebaeetiliselt
käituvatel isikutel kohta, sellise käitumise abil ei ole võimalik rikastuda ning spordivaldkond
suudab ise nii käituvaid isikuid sanktsioneerida. See aitab avalikkusele tagada spordi
positiivse maine, kuvandi ja usalduse valdkonna vastu.
Kokkuvõttes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks on see tähtis.
Saavutusspordis tegutsejad peavad nagunii dopingu- ja kokkuleppemängude vastaseid ja teisi
spordieetika reegleid järgima ning arvestama, et nende rikkumisele võivad järgneda
spordivaldkonna alased sanktsioonid, näiteks spordis tegutsemise ajutine või alatine keeld.
See, et nende spordis tegutsemise keeldu kandev isik kaotab ka spordialased toetused, on
loogiline tagajärg. Muudatuse mõju valdkonna jaoks on väga oluline, sest aitab puhtale
spordile kaasa.
6.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid
Sihtrühma suurus: Mõju puudutab laiemalt kõiki spordis tegutsevaid organisatsioone, keda on
umbes 4000.
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju spordile)
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitab tagada spordi positiivse maine,
kuvandi ja usalduse valdkonna vastu. Arvestades, et mõju on pidev, avaldub see sageli.
Muudatus võib suurendada ka üksikute spordiorganisatsioonide (nt EOK või spordialaliidu)
koormust, kes peavad riigieelarvest saadud ja spordieetika reeglite rikkumise tõttu karistatud
isikutele toetuste maksmise peatama või väljamakstud toetused tagasi nõudma. Arvestades, et
sarnaseid juhtumeid on vähe ning spordiorganisatsioone, kes selliselt toetusi edasi kannavad,
on mõnikümmend, on mõju väike. Ebasoovitava mõjuna võib see kaasa tuua kohtuvaidlused,
kuid kui reeglid kehtestada seaduse tasandil, aitab see tagada õigusselguse ning annab
spordiorganisatsioonidele suurema õiguse toetused tagasi küsida, võrreldes senise olukorraga,
kus osad spordiorganisatsioonid on vastavad sanktsioonid ette näinud lepingulistes suhetes
toetuste saajatega. Arvestades eeltoodut ei ole mõju oluline.
6.3.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Kultuuriministeerium ning halduslepingu
alusel toetusi edasijagavad spordiorganisatsioonid
Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Nimetatud organisatsioonid peavad üle vaatama
oma spordialaste toetuste andmise korrad ning järgima hiljem reeglite täitmist. Arvestades, et
22
sarnaseid juhtumeid on vähe, on mõju väike. Positiivne mõju on, et seaduse tasandil luuakse
toetuste eraldajatele õiguslik alus toetused tagasi nõuda.
Ebasoovitava mõjuna võib see kaasa tuua kohtuvaidlused, kuid kui reeglid kehtestada seaduse
tasandil, aitab see tagada õigusselguse ning annab suurema õiguse toetused tagasi küsida.
Muudatus on positiivne, sest suurendab usaldust avaliku sektori tegevuse vastu. Arvestades
eeltoodut ei ole mõju oluline.
6.3. Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine
6.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju spordile)
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Mõju avaldub nii spordialaliitudele,
spordiklubidele kui ka teistele spordiorganisatsioonidele, kes spordivõistlusi korraldavad.
Eesti korvpalli, jalgpalli ja jäähoki spordialaliidu ning nende alaliitude 42 meistriliiga klubi
koormus väheneb, sest nad ei pea enam rahvusvahelise mängu või turniiri korraldamiseks, kui
võistlus ei ole kõrgendatud riskiga üritus, KOV-ilt luba taotlema, v.a juhul, kui KOV ise
vastavat nõuet ei kehtesta. Nimetatud spordialade liigade hooaja võistluskalender ei ole
täpselt teada ning seni on kodumängude korraldajad olnud kohustatud taotlema kodumängude
korraldamise luba hooaja jooksul mitmeid kordi.
Eesti Veemoto Liidu, Eesti Autospordi Liidu ja Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni ning
nendel spordialadel tegutsevate spordiklubide ja teiste võistlusi korraldavate
spordiorganisatsioonide jaoks on tegu lisakoormusega, sest seni ei ole nad pidanud lube
taotlema, v.a juhul, kui KOV-i kehtivate eeskirjade kohaselt tuleb seda teha. Kokku puudutab
see Eesti spordiregistri andmetel maksimaalselt 142 spordiorganisatsiooni, kes neil
spordialadel tegutsevad. Samas võistlusi korraldavad neist vaid paarkümmend. Eestis toimub
aastas ligi sada veemoto-, auto- või mootorrattaspordi võistlust. Seega nende kolme spordiala
alaliidul tuleb aastas anda oma kooskõlastus ligi sajale üritusele. Spordialaliidud on sellega
arvestanud, sest nad ise on sellise seadusemuudatuse ettepaneku teinud.
6.3.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kohaliku omavalitsuse üksused
Mõju valdkond: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kehtestatud
eeskirjade ning spordiseaduse §-de 21 ja 22 järgi on KOV-id juba praegu kohustatud välja
andma avalike ürituste, sh spordiürituste korraldamise lube. Eestis on KOV-e 79.
Planeeritav muudatus aitab korrastada spordiürituste korraldamise lubade andmist.
Arvestades, et korvpalli-, jalgpalli- ja jäähokikoondiste ja meistriliiga võistkondade üritustele
ei tuleks enam KOV-i luba taotleda, v.a juhul, kui tegu on kõrgendatud turvariskiga üritusega,
vähendab see osaliselt KOV-i koormust. Samas, arvestades, et võistluste korraldamiseks tuleb
luba taotleda auto-, mootorratta- ja veemotospordi võistluste korraldajatel, suurendab see
võistluste arvu, millele on loa taotlemine kohustuslik. Kokkuvõttes jääb lubade taotluste arv
keskmiselt samaks, mistõttu on mõju väike.
23
KOV-id peavad oma avalike ürituste korraldamise nõuded üle vaatama, et need oleksid
muudatusega kooskõlas.
6.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet
Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuludele ja tuludele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Spordiseaduse § 20 lõike 4 kohaselt esitab valla-
või linnavalitsus loa taotluse viivitamata kooskõlastamiseks PPA-le, Päästeametile ning
vajaduse korral muudele ametkondadele. Kuna esialgsete hinnangute kohaselt jääb
taotletavate lubade arv aasta kokkuvõttes samaks, siis PPA ja Päästeameti töökoormus ei
muutu. PPA-le tekib võimalus saada praegusest parem ülevaade Eestis toimuvatest
spordivõistlustest ning saab oma riskihinnangu põhjal ise otsustada, kas ürituse
toimumispaika on vaja lisajõudu saata.
Jalgpallis ei ole suuri turvalisuse probleeme seni esinenud ja olukord on stabiilne. Peamised
juhtumid on olnud seotud pürotehnika ebaseadusliku kasutamisega. Jalgpallivõistluste ja
teiste suuremate spordiürituste turvalisuse tagamisel on rakendatud riskide tuvastamise,
hindamise ja analüüsimise meetodeid ning kaasatud vastavaid riigiasutusi kui eraõiguslikke
isikuid. PPA suhtleb regulaarselt ja ennetavalt kõikide sidusrühmadega, on ise korraldanud ja
osalenud temaatilistes projektides ning koolitanud igal aastal kõrg- ja esiliiga klubisid matšide
turvalisuse teemal. Kohtutud on fänniühendustega (varem regulaarselt, praegu vajaduse
põhjal). Politseiametnikud või spotterid8 tunnevad välismaal A-koondist saatvate fännide
liidreid ja saavad nendega vajaduse korral turvalisuse küsimusi vahetult arutada.
PPA teeb oma pädevuse piires rahvusvahelist koostööd riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide
alusel, sh konventsioonis käsitletud ja sellega seotud küsimustes. Riiklik jalgpalli teabepunkt
on PPA-s loodud 2004. aastal ning see täidab kõiki loetletud ülesandeid9.
Kultuuriministeeriumi hinnangul seaduse muudatuse tulemusena PPA ja Päästeameti
töökoormus ei suurene või teeb seda minimaalselt, sest ürituste arv, millele peab luba
taotlema, kasvab mõnekümne võrra. Kokkuvõttes on mõju väike.
6.3.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordivõistlustel osalejad (nii sportlased kui ka
pealtvaatajad) ning elanikkond
Mõju valdkond: mõju siseturvalisusele
Mõju kirjeldus ja olulisus: Spordivõistluste korraldamise reeglite muutmine võib mõjutada
spordivõistlustel osalejate turvalisust. Arvestades rahvusvahelist kogemust võib
spordivõistluste turvalisusel olla mõju ka elanikkonna turvalisusele laiemalt.
Planeeritav muudatus ühtpidi lihtsustab osade võistluste korraldamist, millele ei ole vajalik
enam luba taotleda, kuid see muudatus ei suurenda ohtu siseturvalisusele. Arvestades, et
muudatus kohustab auto-, mootorratta- ja veemotospordi võistluste korraldajaid taotlema
võistluste korraldamiseks luba, mis enne ei olnud neile kohustuslik, kaasates muu hulgas
8 Vaatleja, keda kasutatakse jalgpallimängudel, et tuvastada potentsiaalseid vägivaldseid fänne. Tegemist võib
olla politseiametniku või selleks koolitatud inimesega. 9 https://www.politsei.ee/et/juhend/rahvusvaheline-koostoeoe
24
vastavat spordialaliitu, kellel on teadmine rahvusvahelistest nõuetest antud spordialadel
turvalisuse tagamisest, mõjutab muudatus siseturvalisust positiivselt. Kokkuvõttes on mõju
siiski väike.
6.4. Spordiorganisatsioonile treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse
võimaldamine
Tulumaksuseaduse muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks, et kõik
spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja nende vanemad on võrdselt koheldud. St lisaks
spordikoolide õppemaksudele saab koolituskuludena maksustamisperioodil tulust maha
arvestada ka spordi andmekogusse kantud ja noorte harrastajatega spordiorganisatsioonide
kuutasu, kursusetasu, õppemaksu vms. Seejuures ei asuta spordiorganisatsioonid enam
seepärast spordikoole, et saada konkurentsieelist, pakkudes lapsevanematele koolituskulude
tagasisaamise võimalust. Samuti on eesmärk, et spordihuvitegevus oleks riiklikult
soodustatud, et kaasata rohkem lapsi liikumisharrastusega tegelema, et seeläbi saavutada
riiklikult seatud eesmärgid rahvatervise seisukohast.
6.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja
nende vanemad
Sihtrühma suurus: 27.03.2024. aasta seisuga on Eesti spordiregistri kui riikliku andmekogu
andmetel Eestis spordiorganisatsiooni või -kooliga seotud 123 538 noort harrastajat. Nendest
73% on spordikoolide ning 27% spordiorganisatsioonide nimekirjas. Oluline on märkida, et
Eesti spordiregistri põhimääruse kohaselt loetakse nooreks harrastajaks 5–19-aastaseid.
Tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt käsitatakse koolituskuluna õppimise eest tasutud
kulu juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla
18-aastane.
Seega mõjutaks muudatus neid spordiorganisatsioonides huvitegevusega tegelevaid kuni
18-aastaseid noori, kes spordikooli õpilased ei ole. Spordiregistri järgi on 5–19-aastaseid (k.a)
noori kokku 31 017. Arvestades sellest maha 18–19-aastased harrastajad, selgub lõpliku
sihtrühma suurus. Kuna spordiregistril puuduvad andmed, kui paljud neist 18- või 19-aastased
on, on otsese sihtrühma suurus keskmine. Muudatus mõjutab ka alla 5-aastaseid, keda
spordiregistri põhimääruse kohaselt nooreks harrastajaks ei loeta, kuid kelle koolituskuludelt
saab tulumaksuseaduse § 26 lõike 21 kohaselt samuti tulumaksutagastust.
Spordiorganisatsioonides treenivate alla 5-aastaste laste sihtrühma suuruse kohta
Kultuuriministeeriumil teave puudub, kuid hinnanguliselt on sihtrühm väike ega mõjuta seega
oluliselt kogu sihtrühma suurust.
Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud (mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele, vaimne ja
füüsiline tervis, tervisekäitumine, inimeste heaolu, mõju liikumisaktiivsusele)
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitaks suurendada laste osalust
sporditegevuses olukorras, kus piirkonnas on tegutsenud vaid spordiorganisatsioonid, st
eelkõige spordiklubid, ja tulumaksutagastuse võimaluse puudumisest tingitud teenuse kallima
hinna tõttu on otsustatud lapse treeningutest loobuda. Samuti suurendaks
spordiorganisatsioonide tasudele maksutagastuse kehtestamine spordialade ja
-organisatsioonide vahel valimise võimalust piirkondades, kus spordikoolid ja
-organisatsioonid asuvad. Potentsiaalselt suurem laste osalus spordihuvitegevuses mõjutab
positiivselt laste tervist ning seeläbi nende heaolu nii nooremas kui ka vanemas eas. Umbes
25
55% lastest ei liigu tervise säilitamise seisukohast piisavalt ning iga kolmas 4. klassi laps on
ülekaaluline. Uuringutest10 selgub, et kehaliselt aktiivsemad lapsed on õnnelikumad. Terved
inimesed on igal elualal võimekamad, mistõttu mõjutab laste tervisesse panustamine väga
otseselt inimeste heaolu terve elukaare vältel.
Muudatuse mõju on väike, sest ei eelda sihtrühma kui terviku käitumises kohanemist vajavaid
muutusi. Valdkonna jaoks tervikuna on tegemist positiivse muudatusega. Ebasoovitava
mõjuna võivad spordiorganisatsioonid tulumaksutagastuse võimaluse tekkides hindasid tõsta,
kuid kliendibaasi suurendamise kaalutlustel ei pruugita seda teha. Eeltoodust lähtudes ei ole
muudatus oluline.
Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (maksukeskkond, tulud ja kulud, mõju elanike ja
leibkondade majanduslikule olukorrale, mõju tarbimiskäitumisele)
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatuse tulemusena saaksid need
spordihuvitegevust harrastavate laste vanemad, kellel tulumaksutagastuse võimalus praegu
puudub, võimaluse treeningu eest makstud tulumaksu tagasi saada, suunates selle
tõenäoliselt uuesti tarbimisse. Seeläbi liigub osaliselt saamata jäänud raha riigile tagasi teiste
maksudena. Võimaluse loomine ei tähenda, et kõik lapsevanemad seda kohe kasutada
saaksid, sest tulumaksuseaduse § 282 kohaselt võib seaduses sätestatud mahaarvamisi
maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta. Kindlasti on
lisanduvate lastevanemate hulgas juba praegugi neid, kelle mahaarvamised seaduses
sätestatud piirmäära ületavad.
MTA andmetele tuginedes on 2022. aastal spordikoolid, kus on ainult spordiõppekavad
(430 kooli), deklareerinud õppemaksu 31,6 mln eurot. Lapsevanemad on sellest
tuludeklaratsioonides ära kasutanud 28,8 mln eurot. MTA hinnangul võib sellelt tulumaksu
tagasi saada vahemikus 3,46–3,74 mln eurot. Arvestades, et neid lapsi, kes spordikoolides ei
õpi ehk kellel puudub tulumaksu tagasisaamise võimalus, on 27%, võib olla täiendav
tulumaksutagastus kuni 1,3 mln eurot.
Arvestades võimalikku lisanduvat tulumaksutagastust, on muudatuse majandusliku mõju
ulatus seega väike, sest enamikel vanematel juba on õigus spordihuvitegevuselt tulumaksu
tagasi saada. Sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muudatusi ei toimu ning vajadus
muudatusega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub. Majanduslik mõju ulatus on
väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei esine. Sellest lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.4.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: spordiorganisatsioonid
Sihtrühma suurus: Spordiorganisatsioone on Eestis 27.03.2024 seisuga 2843, sh spordiklubi
2647 ja 196 muud spordiorganisatsiooni. Noori harrastajaid on muudest
spordiorganisatsioonidest vaid spordialaliitudes ja spordiühendustes (kokku u 1200). EOK-s
ja maakonna spordiliitudes noori harrastajaid ei ole. Muudatus mõjutaks positiivselt kõiki
tegutsevaid spordiorganisatsioone, aga enim spordiklubisid, kelle tegevusala on spordi
harrastamine (27.03.2024 seisuga 1919). Need spordiorganisatsioonid, kes on praegu enda
juurde loonud spordikooli seetõttu, et klientidele tulumaksuvabastuse võimalust pakkuda, ei
peaks enam spordikooli pidama (võimalus jääb alles) ning need spordiorganisatsioonid, kes
10 Vt nt https://kul.ee/uuringud#item-1
26
spordikooli loonud ei ole, saavad pakkuda tulumaksu tagastuse võimalust. Võttes arvesse
organisatsioonide üldarvu Eestis, on sihtrühma suurus väike.
Muudatuse tulemusena olemasolevate spordikoolide arv tõenäoliselt väheneb. Samuti ei looda
arvatavasti enam nii palju spordikoole juurde, kuid seejuures ei vähene spordihuvihariduse
kättesaadavus. Seda seetõttu, et spordiklubid pakuvad samu teenuseid edasi samadele
klientidele – kaob vaid vajadus spordiklubi juurde teha spordikool, et maksusoodustuse
võimalust pakkuda. Samas ei takista muudatus olemasolevate spordikoolide tööd ning uusi
spordikoole on võimalik juurde luua tulevikuski.
Mõju valdkond: majanduslikud mõjud (konkurents, mõju organisatsiooni
halduskoormusele) Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus aitab võrdsustada konkurentsi, sest kaob
nende spordiorganisatsioonide eelis, kes on spordiorganisatsiooni kõrvale loonud spordikooli,
et pakkuda klientidele koolituskulude tagasisaamise võimalust.
Spordikooli asutanud spordiorganisatsioonidel halduskoormus väheneb. Kui
spordiorganisatsioon otsustab spordikooli pidamise lõpetada, ei pea spordikooli asutanud
organisatsioon enam igal aastal spordikooli andmeid EHIS-ile esitama.
Spordiorganisatsioonide, kes ei ole asutanud spordikooli, halduskoormus mõningal määral
suureneb. Muudatuse jõustumisel peaksid spordiorganisatsioonid sarnaselt spordikoolidega
esitama MTA-le deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud tulumaksuseaduse
§-s 26 nimetatud koolituskulude kohta vormil INF 3. Halduskoormus suureneb sihtgrupile
vähe.
Mõju ulatus on väike. Eeltoodust lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.4.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Haridus- ja Teadusministeerium
Mõju valdkonnad: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: Muudatus vähendaks Haridus- ja
Teadusministeeriumi töökoormust seoses uute spordikoolide õppekavade hindamisega, sest
uusi spordikoole hakataks looma vähem. Üht õppekava kinnitatakse kokku umbes kaks kuud
ja sellega tegeleb üks töötaja. Ühe õppekava sisulisele hindamisele, kui kõik on korras, võib
kuluda kolm kuni neli tundi. Seega ei ole spordikoolidega seotud õppekavade hindamise
töökoormus Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks väga suur, kuid sellele võib ühel aastal
kuluda nädalaid.
Mõju ulatus on väike. Eeltoodust lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.1.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: Maksu- ja Tolliamet
Mõju valdkond: mõju kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, kuludele ja
tuludele
Mõju kirjeldus ja järeldus olulisuse kohta: MTA töömaht ei suurene, sest tööprotsessid on
automatiseeritud. MTA-l on toimiv andmevahetus Eesti spordiregistriga, kus on
tulumaksutagastusele kvalifitseeruvate spordiorganisatsioonide andmed, olemas.
27
Mõju ulatus on väike. Eeltoodust lähtudes ei ole tegemist olulise mõjuga.
6.5. Muud lahendamist vajavad üksikküsimused
6.5.1 Väheneb toetuste eraldajate töökoormus, sest enam ei pea kõigi toetuse taotlejate puhul
arengukava nõuet kontrollima. Spordiorganisatsioonide halduskoormus väheneb, sest enam ei
pea igal toetust taotleval organisatsioonil arengukava olema. Väiksemate organisatsioonide
jaoks oli arengukava nõue ebaproportsionaalne. Muudatusel rahaline mõju puudub.
6.5.2. Sihtrühm on väike, sest sportlaste arv, kellega on mõni spordiorganisatsioon sõlminud
sportlaselepingu ja keda Eesti Paralümpiakomitee sooviks toetada, on maksimaalselt kümme.
Väheneb spordiorganisatsioonide töökoormus, sest Eesti Paralümpiakomitee ei pea enam
toetust eraldama sportlasega sportlaselepingu sõlminud spordiorganisatsioonile, vaid saab
selle maksta otse sportlasele. Muudatus ei nõua riigieelarvest täiendavaid rahalisi vahendeid.
Sportlasetoetust makstakse Eesti Paralümpiakomitee eelarvest.
6.5.3. Muudatusega tuuakse premeerimise tingimused seaduse alusel antava määruse tasandile
ja antakse ministrile õigus selle haldusülesande täitmiseks sõlmida haldusleping rahvusliku
olümpiakomiteega. EOK halduskoormus ei suurene, sest EOK juba premeerib tiitlivõistlustel
medali võitnud sportlasi ja nende treenereid. Muudatus ei nõua ka täiendavaid rahalisi
vahendeid riigieelarvest, sest need on praegu Kultuuriministeeriumi eelarves olemas.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse
võimaldamine eeldab infovahetuse loomist X-tee vahendusel MTA ja spordi riikliku
andmekogu vahel. Selleks lisavahendeid riigieelarvest vaja ei ole. Kuna luuakse
tulumaksutagastuse võimalus spordiorganisatsioonides treenivate laste ja noorte vanematele,
võib suureneda tagastatava tulumaksu maht. Kui lisanduks veel 27% lapsevanemaid, kelle
lapsed käivad spordiklubides, võiks riigil jääda MTA hinnangul saamata kuni 1,3 mln eurot
maksutulu.
Vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmisega riigile täiendavaid tulusid/kulusid
ega tegevusi ei kaasne.
Dopinguvastaste reeglite täpsustamise ja toetuste tagasinõudmise muudatustega riigile
täiendavaid tulusid, kulusid ega tegevusi ei kaasne. EOK, Eesti Paralümpiakomitee,
spordiorganisatsioonid ja -koolid ning muud organisatsioonid, kes jagavad riigi eelarvest
toetusi, preemiaid või stipendiumi spordialaste saavutuste eest, peavad vajaduse korral üle
vaatama oma korrad, mille alusel nad raha edasi jagavad.
Spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamise tulemusena peavad KOV-id kontrollima
oma spordiürituste ja/või avalike ürituste korraldamise loa andmise kordade nõuetele
vastavust. Samuti peab seda oma vastavate kordade puhul tegema PPA.
28
8. Rakendusaktid
Seaduse vastuvõtmisel on vaja muuta kultuuriministri määrust „Riigieelarvest
Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste
liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest
keeldumise tingimused ja kord“.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustub üldises korras, v.a tulumaksuseaduse muudatus, mis jõustub 2025. aasta
1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu ettevalmistamisele eelnes VTK koostamine. VTK kooskõlastasid märkustega Haridus-
ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium ja
Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Maksu- ja Tolliamet,
Päästeamet, Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, Spordikoolituse ja -Teabe SA, Eesti
Olümpiakomitee, Eesti Paralümpiakomitee, Eesti Laskurliit, Eesti Saalihoki Liit, Eesti
Jäähokiliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Firmaspordi Liit MTÜ, Eesti Mootorrattaspordi
Föderatsioon ja Eesti Karate Föderatsioon. Esitatud märkused ja ettepanekud koos
Kultuuriministeeriumi selgitustega on kajastatud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits-
ministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile,
Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse
avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Paralümpiakomiteele, spordiorganisatsioonidele,
Spordikoolituse ja -Teabe SA-le ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA-le.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected] 11.04.2024 nr 1-11/479-1
Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks spordiseaduse ja
tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 15 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Lisad:
1. Eelnõu 4 lehel
2. Seletuskiri 28 lehel
3. Kooskõlastustabel 19 lehel
Sama:
Justiitsministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Maksu- ja Tolliamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Päästeamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Olümpiakomitee
EESTI PARALÜMPIAKOMITEE
Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus
Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus
EOK liikmesorganisatsioonid
Margus Klaan 628 2328 [email protected]
Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]