Leping

Rahastaja ootused sihtasutusele Liikumisharrastuse kompetentsikeskus Kultuuriministeerium (KuM) (edaspidi ka rahastaja) peab oluliseks SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse (LHKK) tegevust liikumisharrastuse valdkonna kesksete ülesannete täitmisel, tagades läbi selle paremad eeldused riigi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. KuM eraldab LHKK-le igal aastal tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. KuM seab LHKK-le rahastamisega seotud eesmärgid ja ootused, mis tulenevad eelkõige strateegiatest „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ja „Eesti 2035“. Ootused väljendavad ühiselt kokku lepitud eesmärke liikumisharrastuse valdkonna arendamisel ja elanikkonna liikumisaktiivsuse tõstmisel ning on kooskõlas LHKK põhikirja ja arengukavaga. Eesmärkide ja ootuste täitmiseks viib LHKK ellu tegevusi vähemalt vastavalt rahastaja ootustes kokku lepitud eesmärkidele, töömahule ning eelarvevõimalustele. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist LHKK nõukogus ning rahastajaga. Tulemuste saavutamise eest vastutab LHKK juhatus. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. I EESMÄRGID 1. Kultuuriministeerium ja LHKK lepivad kokku järgnevates strateegilistes eesmärkides:

 LHKK on liikumisharrastuse valdkonda koordineeriv ekspertorganisatsioon Eestis, mis pakub vajalikku tuge valdkonna organisatsioonidele, tagades seeläbi võrgustiku stabiilse arengu.

 LHKK on riigi peamine partner liikumisharrastuse valdkonna edendamisel, omades laia vaadet kõikidest tegevustest ja olles abiks oluliste otsuste langetamisel.

 LHKK panustab läbi koordineerivate, koolitus-, teadus- ja kommunikatsioonialaste tegevuste inimeste liikumisaktiivsuse tõusu.

2. Strateegilised lähtekohad LHKK rahastamisel LHKK tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ strateegiliste sihtide „Inimene“, „Ühiskond“ ja „Keskkond“ saavutamisesse:

 Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.

 Koostöömeelne ühiskond põhineb ühtekuuluvustundel ning inimeste valmisolekul aktiivselt panustada ühiste eesmärkide saavutamisse ning hüvede loomisse. Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.

 Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad ligipääsetavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.

LHKK tegevus toetab „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ üldeesmärki:

 Aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate

teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu.

Samuti toetab LHKK tegevus „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ prioriteetse arengusuuna – valdav osa elanikest liigub ja spordib – eesmärkide saavutamist:

 Eestimaalastest liigub praegu iga kolmas inimene, eesmärk on jõuda liikumisaktiivsuses ja osalejate arvus Põhjamaade tasemele, mis tähendab vähemalt kahe kolmandiku elanikkonna hõivamist liikumise ja spordiga. Selleks tuleb kujundada eri vanuserühmade vajadustele sobivad tingimused.

 Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel.

 Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile.

II TEGEVUSED Rahastaja ootustes väljatoodud tegevuste tulemuslikkust hinnatakse vastavalt indikaatoritele lisas 2. 3. Tegevustoetusest rahastatud põhitegevused prioriteetsuse järjekorras LHKK viib põhitegevuse raames eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks läbi järgmised tegevused, mis on kaetud käesoleva kokkuleppega reguleeritud tegevustoetuse vahenditest.

3.1. Organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskusega koostöövormi ning tegevuste tõhususe/mõjususe hindamise metoodika väljatöötamine.

3.2. Organisatsioonide ja kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegevuste tõhususe/mõjususe hindamine ning nende koolitamine ja nõustamine.

3.3. Teaduspõhiste arendus- ja sekkumisprogrammide toetamine, väljatöötamine ja algatamine.

3.4. Parimate liikumisharrastust edendavate tegevuste kaardistamine (nii Eestis kui väljaspool), nende laiem tutvustamine ja toetamine.

3.5. Valdkondadeülese liikumisaktiivsuse statistika kogumine ja seire, uuringuvajaduste kaardistamine, andmete analüüs, teadusuuringute tellimine ja analüüsimine ning ettepanekute tegemine poliitikakujundamiseks.

3.6. Liikumisharrastuse teadmisvara koondamine ja vajadusel loomine ning levitamine. 3.7. Koostöös partneritega liikumisaktiivsust puudutavate kampaaniate korraldamine ja

teadlikkuse tõstmine. 3.8. Rahvusvahelises koostöös osalemine.

4. Tegevuspõhimõtted

4.1. LHKK teeb laiapõhjalist koostööd liikumisharrastuse valdkonna üleselt, väldib tegevuste dubleerimist teiste organisatsioonidega ja võimalusel ning vajadusel ühendab jõud tulemuste võimendamiseks. 4.2. LHKK esitab riigile majandusaasta aruanded ja tegevustoetuse kasutamise aruande tähtaegselt. Auditeeritud majandusaasta aruanne esitatakse vähemalt kord kolme aasta jooksul. 4.3. LHKK jälgib tegevuste korraldamisel säästva arengu ja keskkonnahoiu põhimõtteid ning Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud hea juhtimise tava. 4.4. LHKK peab siinses kokkuleppes loetletud strateegilisi eesmärke silmas kogu oma tegevuse ulatuses.

5. Ootuste täitmiseks vajalike tegevustega kaasnev töömaht Kirjeldatud tegevuste tagamiseks on hinnanguliselt vajalik professionaalse ettevalmistusega ja vastava kogemusega ekspertide panus vähemalt nelja aasta mahus. 6. Rahastamise alused Tegevustoetust eraldatakse LHKK-le riigieelarves ette nähtud mahus, lähtudes käesolevast kokkuleppest ning tegevuste prioriteetsusest ja võimalike ühe- või mitmekordsete lisaülesannete maksumusest. Vajadusel vaadatakse tegevuste prioriteetsus ja teostatavus eelarvevahendite piires üle lepingu sõlmimise eel.

7. Finantseesmärgid LHKK majandustegevus, mis puudutab eelkõige ürituste korraldamist, teavitustegevuste läbiviimist ja lähetusi, peab toimuma ressursisäästlikult ja kulutõhusalt.

Allkirjastatud digitaalselt

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/46

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

(edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2024. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2023 käskkirja nr 267 alusel, kooskõlas 2024. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lahutamatuteks lisadeks on

Lisa 1 – Rahastaja ootused;

Lisa 2 – Tulemus- ja seireindikaatorid.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2024 kuni 31.12.2024 toetust põhikirjaliste

eesmärkide ja tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete

projektide realiseerimiseks summas 805 032 eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 26.01.2024

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.4. Toetuse andja tunnistab toetuse andmise otsuse kehtetuks, kui toetuse saaja ei ole tagastanud

allkirjastatud lepingut ühe kuu jooksul alates lepingu väljasaatmisest toetuse andja poolt.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 28.02.2025. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal, sõltumata aruande esitamise tähtpäevast, õigus nõuda igal ajal täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus ja selle lisades sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning

eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste

teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele;

Allkirjastatud digitaalselt

2 / 3

4.1.4. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.5. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.6. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.7. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3. toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui 3 kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui mõlema poole esindajad on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja

poolt allkirjastatud lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Pool, kes

soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on

kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

Allkirjastatud digitaalselt

3 / 3

6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Norman Põder, [email protected], 6282354;

7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Alo Lõoke, [email protected], 5253801. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Sihtasutus Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90015784

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE602200221080042304

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Alo Lõoke

Kantsler Juhatuse liige