Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / Registrikood 70001952

Anu Suviste Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 28.10.2026 nr 4.2-3/2332-3

AKI taotluse täiendamine analüüsile „Erihoolekandeteenuse profiili analüüs andmete sidumise teel“ Lugupeetud Anu Suviste Täname teid kirja eest. Allpool on kirjeldatud, kuidas taotlust vastavalt teie suunistele on täiendatud:

1. Taotluse punkti 9.2.2 kohaselt töödeldakse uuringus ulatuslikku terviseandmete koosseisu, sealhulgas kõiki töövõime hindamisel arvesse võetud diagnoose, RFK koode, tegevus- ja funktsioonipiiranguid ning nende raskusastmeid. Palun täiendavalt põhjendada, miks on uuringu eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik töödelda kõiki nimetatud andmeid täies detailsuses ning miks ei ole võimalik saavutada sama eesmärki väiksema andmemahu või agregeeritud tunnuste kasutamisega (nt diagnoosirühmad, kõrgema taseme RFK klassifikaatorid või muud vähem detailsed tunnused). Samuti miks on vajalik kasutada kõiki töövõime hindamisel arvesse võetud diagnoose, mitte üksnes peamist piiranguid põhjustavat diagnoosi või muid kitsama ulatusega andmekoosseise. Vastus: Andmete eelnev agregeerimine diagnoosirühmadeks, funktsioneerimise laiemateks valdkondadeks või kõrgema taseme RFK klassifikaatoriteks vähendaks võimalust eristada sama üldise diagnoosi- või funktsioonivaldkonna sees erineva iseloomu ja raskusastmega piiranguid. See ei võimaldaks piisava täpsusega kirjeldada erihoolekandeteenuse sihtrühma vajadusprofiili ega hinnata, millised tervise- ja funktsioneerimistunnused või nende kombinatsioonid on erihoolekandeteenuse saajatele ja järjekorras olevatele inimestele iseloomulikud.Taotluse punkte 5 ja 9.2.2.on täiendatud.

2. Taotluses on kirjeldatud, et isikukoodid asendatakse pseudonüümkoodidega ning

koodivõtit Sotsiaalministeeriumile ei edastata. Koodivõtme abil moodustatakse Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registrite põhjal uuringu läbiviimiseks vajalik andmestik, mis edastatakse pseudonüümitud kujul Sotsiaalministeeriumile. Palun täiendavalt kirjeldada koodivõtme säilitamise korraldust ja turvameetmeid, sealhulgas palun põhjendada koodivõtme säilitamise tähtaega ning selle kooskõla isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 1 punktides b ja e sätestatud eesmärgi ning säilitamise piirangu põhimõttega.

2

Vastus: Koodivõtit säilitavad Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa eraldi Sotsiaalministeeriumile edastatavast pseudonüümitud analüüsiandmestikust. Sotsiaalkindlustusamet hoiab koodivõtit analüüsitalituse kettal krüpteeritud kujul. Eesti Töötukassa hoiab koodivõtit analüüsivaldkonna kettal krüpteeritud kujul. Koodivõtmele võimaldatakse mõlemas asutuses juurdepääs üksnes töötajatele, kellel on seda vaja andmete sidumise, andmekvaliteedi kontrollimise või analüüsi käigus ilmnenud võimalike tehniliste probleemide lahendamiseks. Koodivõti hävitatakse mõlema asutuse poolt esimesel võimalusel pärast seda, kui selle kasutamise vajadus on ära langenud, kuid hiljemalt 31.12.2027. Seega on 31.12.2027 koodivõtme säilitamise maksimaalne tähtaeg, mitte kohustus hoida koodivõtit selle kuupäevani. Koodivõtit ei säilitata analüüsi sisuliseks kasutamiseks ega uute, käesoleva analüüsi eesmärgiga mitteseotud analüüside tegemiseks. Selline säilitamine lähtub IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi piirangu põhimõttest, kuna koodivõtit kasutatakse üksnes käesoleva analüüsi läbiviimise ja andmete korrektse sidumise kontrollimise eesmärgil. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte järgimiseks hävitatakse koodivõti kohe, kui selle säilitamise vajadus on ära langenud, kuid hiljemalt 31.12.2027. Koodivõtme säilitamise vajadust ei seota üksnes ette kindlaksmääratud tähtajaga, vaid selle tegeliku vajalikkusega analüüsi läbiviimise ja andmete sidumise õigsuse kontrollimise seisukohast. Taotluse punkte 10.2. ja 10.3.on täiendatud.

3. Taotluses on kirjeldatud andmete liikumise protsessi, kuid puudub teave

andmetöötluse tingimustest uuringu läbiviimisel Sotsiaalministeeriumis ning töötlemisel rakendatavatest tehnilistest ja korralduslikest turvameetmetest. Palun taotlust täiendada ning selgitada millises keskkonnas analüüs läbi viiakse, kellele antakse juurdepääs analüüsiandmestikule, kuidas toimub juurdepääsude haldamine ja logimine, milliseid infoturbemeetmeid andmete säilitamisel ning töötlemisel kasutatakse jne.

Vastus: Sotsiaalministeeriumile edastatud pseudonüümitud andmestike ühendamise ja analüüsi viib läbi Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakond. Analüüs viiakse läbi Microsoft Exceli abil Sotsiaalministeeriumi hallatavas SharePointis. Juurdepääs andmestikule antakse nimeliselt ainult analüüsi läbiviivatele analüüsiosakonna töötajatele. Taotluse punkti 8 ja andmekaitsealase mõjuhinnangu punkti 5 on täiendatud.

4. Taotluses on märgitud, et pseudonüümitud analüüsiandmestikku säilitatakse kuni 31.12.2027 ehk kuni ühe aasta jooksul pärast analüüsi valmimist. Palun täpsustada analüüsi valmimise eeldatav tähtaeg ning põhjendada analüüsi alusandmestiku säilitamise aega kooskõlas IKÜM art 5 lg 1 punktide b ja e sätestatud eesmärgi ja säilitamise piirangu 2 (2) põhimõttega.

Vastus: Analüüsi eeldatav valmimise tähtaeg on 01.02.2026.Analüüsi jaoks koostatud pseudonüümitud analüüsiandmestikku säilitab Sotsiaalministeerium maksimaalselt kuni 31.12.2027. Kui andmestiku säilitamise vajadus langeb ära enne 31.12.2027, hävitatakse andmestik varem. Taotluse punkti 10.3.on täiendatud.

5. Taotluse lisas 2 esitatud andmekaitsealases mõjuhinnangus ei ole kaitsemeetmed seotud konkreetsete riskidega ning sellest ei nähtu hinnang jääkriskile pärast meetmete rakendamist. Palun täpsustada mõjuhinnangus tuvastatud peamiste riskide, nende maandamiseks kavandatud meetmete ning jääkriskide hinnangut, eelkõige seoses terviseandmete ulatusliku töötlemise, registrite vahelise andmete sidumise ja võimalikust isiku tuvastamisest tulenevate riskidega.

3

Vastus: Andmekaitsealase mõjuhinnangu punkti 4 on täiendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Uusjärv analüüsiosakonna juhataja Lisa: 1. Taotlus_muudatustega

2. Andmekaitsealane mõjuanalüüs_muudatustega Marion Rummo [email protected]

Sotsiaalministeerium

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Erihoolekandeteenuse profiili analüüs andmete sidumise teel

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah, Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

Ei

1. Vastutava töötleja üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium

70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Kaili Hendla

analüütik

tel +372 5309 7454

[email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber

Sotsiaalkindlustusamet

Registrikood: 70001975

Paldiski mnt 80, Tallinn 15092

[email protected]

1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud

ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab

taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.

Analüüsi kontaktisik: Kati Karelson, analüütik

e-mail:

[email protected]

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2.3. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Töötukassa

Registrikood: 74000085

Lõõtsa 2a, Tallinn 11415

[email protected]

Analüüsi kontaktisik: Monika Aasa, töövõime

hindamise osakonna juhataja

e-mail: [email protected],

telefon: 5169370

24. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik

alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse § 9

lõike 1 kohaselt on kõigi

ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalas tarviliku teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

kavandamine ja elluviimine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkond

on sätestatud Vabariigi Valitsuse

seaduses, mille § 67 lõike 1 kohaselt

kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

mh sotsiaalse turvalisuse,

sotsiaalhoolekande ning

pensionisüsteemi kavandamine ja

korraldamine,

sotsiaalkindlustussüsteemide piiriülene

koordineerimine, laste õiguste tagamine

ja heaolu edendamine, puudega

inimeste elukvaliteedi edendamine ja

sellealase tegevuse koordineerimine

ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb

Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse

20.03.2014. a määrus nr 42

„Sotsiaalministeeriumi

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on

ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja

teistes õigusaktides sätestatud pädevuse

piires korraldus-, arendus-, planeerimis-

ja järelevalvetoimingute tegemine oma

valitsemisalas, lähtudes valitsemisala

arengukavas esitatud ministeeriumi ja

valitsemisala strateegilistest

eesmärkidest ning põhimääruse 4.

peatükis sätestatud osakondade

põhiülesannetest.

4. Põhimääruse 4. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis

6 sätestatud, et analüüsiosakonna

põhiülesanne on mh luua eeldused

ministeeriumi poliitikakujundamise

protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaal

valdkonna arengust ja rakendatud või

kavandatava poliitika mõjususe.

5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6

lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks

ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil. Nende

koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise

vastutava või volitatud töötleja

andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse

Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust

käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimuste täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Analüüs tuleneb vajadusest kavandada teadmispõhiselt erihoolekandeteenuste reformi ning saada

terviklikum ülevaade erihoolekandeteenuse saajate ja teenuse järjekorras olevate inimeste

vajadusprofiilist. Praegu tugineb teenusvajaduse kirjeldamine peamiselt Sotsiaalkindlustusameti

andmetele, mis sisaldavad infot teenuse kasutamise kohta, kuid ei kirjelda võrreldaval ja

standardiseeritud kujul inimeste terviseseisundit, tegutsemisvõimet ega funktsioneerimisest

tulenevaid piiranguid.

Töövõime hindamise andmed on analüüsi eesmärgi saavutamiseks vajalikud, kuna need

sisaldavad ühtse metoodika alusel kogutud andmeid inimese terviseseisundi, tegutsemisvõime ja

funktsioneerimise kohta. Need andmed võimaldavad kirjeldada, milliste vajaduste ja piirangutega

inimesed erihoolekandeteenuseid kasutavad või nende järjekorras ootavad, ning määratleda

erihoolekandeteenuse saaja tüüpilise profiili. Võrreldavat ja piisavalt detailset infot ei ole

võimalik saada üksnes erihoolekandeteenuste andmete põhjal.

Analüüsi eesmärk on kirjeldada töövõime hindamise käigus kogutud terviseseisundit ja

tegutsemisvõimet iseloomustavate tunnuste jaotust erihoolekandeteenuse saajate ja järjekorras

olijate hulgas ning selgitada välja, millised tunnused on selles sihtrühmas kõige

iseloomulikumad.

Taotlusega küsitavate andmete analüüsi peamine uurimisküsimus on:

 Millised töövõime hindamise käigus kogutud terviseandmeid ja tegutsemisvõimet

kirjeldavad tunnused iseloomustavad erihoolekandeteenuse saajaid ja

erihoolekandeteenuste järjekorras olijaid ehk milline on erihoolekandeteenuse saaja

profiil?

Uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik töödelda isikuandmeid ning siduda Eesti Töötukassa

(edaspidi Töötukassa) töövõime hindamise andmed Sotsiaalkindlustusameti

erihoolekandeteenuste andmetega. Töövõime hindamise andmed sisaldavad terviseseisundi,

tegutsemisvõime ja funktsioneerimisega seotud andmeid, mistõttu töödeldakse analüüsi käigus ka

eriliiki isikuandmeid. Andmete sidumise eesmärk on tuvastada, millised töövõime hindamise

andmetes kirjeldatud tunnused on seotud erihoolekandeteenuste kasutamisega.

Analüüsi tulemusena valmivad koondatud statistilised väljundid, mille abil saab

Sotsiaalministeerium paremini hinnata erihoolekandeteenuse saajate vajadusprofiili ning kasutada

saadud teadmisi erihoolekandeteenuste arendamisel, teenusmahtude kavandamisel ja

erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamisel. Analüüsi tulemusi kasutatakse üksnes

koondatud statistilisel kujul ega rakendata üksikisikuid mõjutavate otsuste tegemiseks.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Erihoolekandeteenuste võimaliku katmata vajaduse hindamiseks ei piisa üksnes Töötukassa

töövõime hindamise andmete või Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste andmete

eraldiseisvast analüüsist. Analüüsi eesmärk on võrrelda töövõime hindamise käigus kogutud

tervise-, tegutsemisvõime- ja funktsioneerimisandmeid nende isikute vahel, kes saavad

erihoolekandeteenust, ning nende isikute vahel, kes sarnaste tunnuste olemasolust hoolimata

erihoolekandeteenust ei saa.

Analüüsi läbiviimiseks on vajalik siduda Töötukassa töövõime hindamise andmed

Sotsiaalkindlustusameti erihoolekandeteenuste saajate ja järjekorras olijate andmetega sama isiku

tasandil. Andmete sidumise eesmärk ei ole isikute tuvastamine, vaid eri andmekogudes sisalduva

teabe korrektne kokku viimine, et teha kindlaks, millised töövõime hindamise läbinud inimesed

on erihoolekandeteenuste saajad ning millised mitte. Ainult isikupõhise sidumise abil on võimalik

moodustada võrreldavad rühmad ja hinnata, kui palju võib olla selliseid inimesi, kelle töövõime

hindamise andmetes esinevad erihoolekandeteenuse vajadusele viitavad tunnused, kuid kes

teenust ei saa.

Analüüsi eesmärki ei ole võimalik saavutada anonümiseeritud andmete abil, sest sellisel juhul

puudub võimalus tuvastada, kas konkreetse töövõime hindamise tulemusega isik on

erihoolekandeteenuse saaja, selle järjekorras olija või mitte. Samuti ei ole võimalik analüüsi

eesmärke saavutada küsitlusuuringu abil, kuna analüüs põhineb töövõime hindamise käigus

kogutud detailsel tervise- ja funktsioneerimisinfol ning erihoolekandeteenuste kasutamise ja

järjekorras olemise registriandmetel.

Analüüsi tegemiseks ei ole vajalik isikute tuvastamine ega üksikisikute kohta järelduste tegemine.

Isikut tuvastamist võimaldavaid andmeid kasutatakse üksnes andmekogude vaheliseks andmete

sidumiseks. Analüüsi tulemusena valmivad koondatud statistilised väljundid, mida kasutatakse

erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamiseks, tulevase teenusvajaduse prognoosimiseks ning

võimaliku katmata vajaduse hindamiseks.

Analüüsi eesmärgi saavutamiseks ei piisa üksnes andmestike isikupõhisest sidumisest, vaid

vajalik on säilitada analüüsi lähteandmetes ka terviseseisundit, tegevus- ja funktsioonipiiranguid

kirjeldavate tunnuste piisav detailsus. Tunnuste eelnev koondamine üksnes diagnoosirühmade,

üldiste funktsioneerimisvaldkondade või muude agregeeritud näitajate tasemele vähendaks

võimalust tuvastada, millised konkreetsed tervise- ja funktsioneerimistunnused ning nende

kombinatsioonid erihoolekandeteenuse saajaid ja järjekorras olevaid inimesi iseloomustavad.

Analüüsi tulemused esitatakse üksnes statistiliselt üldistatud kujul viisil, mis ei võimalda

üksikisikute tuvastamist.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Erihoolekandeteenuste korraldamine ja arendamine on riigi ülesanne, mille eesmärk on tagada

psüühilise erivajadusega inimestele vajalik tugi ja abi. Sotsiaalministeerium vastutab

erihoolekandeteenuste poliitika kujundamise ning teenuste kättesaadavuse ja jätkusuutlikkuse

tagamise eest. Selle ülesande täitmiseks on vajalik hinnata nii olemasolevate teenuste kasutamist

kui ka võimalikku katmata vajadust.

Analüüsi läbiviimise vastu esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna analüüsi tulemused võimaldavad

hinnata, kas erihoolekandeteenused jõuavad inimesteni, kellel on töövõime hindamise andmete

põhjal teenusvajadusele viitavad tunnused, ning kui suur võib olla seni katmata vajadus. Ilma

sellise teadmiseta ei ole võimalik kavandada teenusemahte, arendada teenuste sisu ega

prognoosida tulevast ressursivajadust piisava täpsusega.

Analüüsi tulemusi kasutatakse erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamisel ning

teadmispõhiste poliitikaotsuste tegemisel. Analüüsi abil on võimalik parandada avalike

ressursside sihipärast kasutamist, toetada teenuste paremat kättesaadavust ning vähendada riski,

et abivajavad inimesed jäävad neile vajalikust toest ilma.

Ülekaalukas avalik huvi seisneb seega vajaduses tagada psüühilise erivajadusega inimestele

nende vajadustele vastavad teenused ning kasutada avalikke vahendeid tõhusalt ja põhjendatult.

Analüüsi tulemused toetavad sotsiaalhoolekande valdkonna strateegilist planeerimist ning aitavad

parandada abi kättesaadavust ühiskonnas tervikuna.

Isikuandmete töötlemisega kaasnev riive on piiratud, kuna andmeid kasutatakse üksnes analüüsi

eesmärgil, analüüs keskendub statistiliste seoste ja sihtrühmade hindamisele ning tulemused

esitatakse üldistatud kujul ilma üksikisikuid tuvastamata.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isikuandmete töötlemine toimub olemasolevate andmekogude andmete põhjal ning analüüsi

käigus andmesubjektidelt täiendavaid andmeid ei koguta. Analüüsi läbiviimiseks kasutatakse

üksnes neid andmeid, mis on vajalikud analüüsi eesmärkide saavutamiseks ehk

erihoolekandeteenuste kasutamise ja töövõime hindamise käigus kogutud tunnuste seoste

analüüsimiseks.

Andmete töötlemisel järgitakse andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. Töövõime

hindamise andmetest kasutatakse üksnes neid tervise-, tegutsemisvõime- ja funktsioneerimist

kirjeldavaid tunnuseid, mis on vajalikud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ning

võimaliku katmata vajaduse analüüsimiseks. Isikuid otseselt tuvastavaid andmeid ei kasutata

analüüsi sisulises osas ning neid kasutatakse üksnes andmete korrektsel sidumisel.

Analüüsi eesmärk ei ole teha üksikisikute kohta otsuseid ega mõjutada konkreetsete isikute

õigusi, kohustusi või teenustele juurdepääsu. Analüüsi tulemusi kasutatakse üksnes

erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamiseks, teenusvajaduse prognoosimiseks ning

poliitikakujundamise toetamiseks. Ühegi isiku suhtes ei tehta analüüsi tulemuste põhjal

automaatotsuseid ega muudeta tema õigusi, kohustusi või olemasolevaid teenuseid. Analüüsi

tulemused esitatakse ainult koondatud statistiliste väljundite kujul. Sotsiaalministeeriumile ja

teistele osapooltele ei edastata isikupõhiseid andmeid ning tulemusi avaldatakse üksnes sellisel

kujul, mis ei võimalda üksikisikuid tuvastada. Väikseid isikute arve sisaldavad tulemused

jäetakse vajaduse korral avaldamata või agregeeritakse suuremateks rühmadeks.

Seetõttu on andmesubjektide eraelu puutumatuse riive minimaalne ning analüüsi läbiviimine ei

kahjusta ülemääraselt andmesubjektide õigusi ega vabadusi ega too kaasa nende kohustuste või

õigusliku staatuse muutumist.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Kõik analüüsi eesmärgi täitmiseks kasutatavad andmed (vt punkt 9.2. töödeldavate isikuandmete

koosseis) on Töötukassal ja Sotsiaalkindlustusametil olemas sõltumata antud taotlusest.

Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:

1) Sotsiaalkindlustusamet moodustab andmete sidumise eesmärgil isikukoodide andmefaili

(punkt 9.2.1.1.);

2) Sotsiaalkindlustusamet edastab krüpteeritult pseudonüümkoodide ja isikukoodide

vastavustabeli (koodivõtme) Töötukassale dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu;

3) Töötukassa lisab saadud isikukoodidele punktis 9.2.2. nimetatud andmed;

4) Töötukassa edastab Sotsiaalministeeriumile krüpteeritult Töötukassa failivahetuskeskkonna

DHX kaudu pseudonüümitud andmestiku, mis sisaldab punktis 9.2.2 nimetatud andmeid;

5) Sotsiaalkindlustusamet lisab pseudonüümkoodidele punktis 9.2.1.2 nimetatud andmed,

eemaldab tööandmestikust isikukoodid ning edastab Sotsiaalministeeriumile pseudonüümitud

andmestiku dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu;

6) Sotsiaalministeerium seob Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmestikud

pseudonüümkoodide alusel üheks analüüsiandmestikuks;

7) Sotsiaalministeerium koostab analüüsi ning esitab tulemused üksnes statistiliselt üldistatud

kujul viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist*;

8) analüüsiandmestik ning muud käesoleva analüüsi läbiviimiseks edastatud andmed hävitatakse

hiljemalt ühe aasta möödumisel analüüsi valmimisest (vt punkt 10.3). analüüsiandmestik ning

4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite

44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server

asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.

muud käesoleva analüüsi läbiviimiseks Sotsiaalministeeriumile edastatud pseudonüümitud

andmed hävitatakse pärast nende säilitamise vajaduse äralangemist, kuid hiljemalt 31.12.2027 (vt

punkt 10.3).

Sotsiaalministeeriumile edastatakse andmed nii, et punktis 9.2.2. nimetatud andmeid

Sotsiaalkindlustusametile ega punktis 9.2.1.2. nimetatud andmeid Töötukassale ei edastata.

* Andmete töötlemine Sotsiaalministeeriumis

Sotsiaalministeeriumile edastatud pseudonüümitud andmestike ühendamise ja analüüsi viib läbi

Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakond. Analüüs viiakse läbi Microsoft Exceli abil

Sotsiaalministeeriumi hallatavas SharePointis. Juurdepääs andmestikule antakse nimeliselt ainult

analüüsi läbiviivatele analüüsiosakonna töötajatele. Analüüsi käigus töödeldakse üksnes

pseudonüümitud andmeid. Sotsiaalministeeriumile ei edastata analüüsi hõlmatud isikute nimesid,

isikukoode, kontaktandmeid ega pseudonüümimise koodivõtit.

Analüüsiandmestikule antakse juurdepääs üksnes nendele Sotsiaalministeeriumi

analüüsiosakonna töötajatele, kelle tööülesannete hulka kuulub käesoleva analüüsi läbiviimine.

Juurdepääsude andmisel lähtutakse vähima vajaliku juurdepääsu põhimõttest.

Analüüsiandmestikku ei paigutata kõigile osakonna või ministeeriumi töötajatele avatud asukohta

ning seda ei edastata e-posti, Teamsi vestluse ega muude analüüsi läbiviimiseks mittevajalike

kanalite kaudu.

Analüüsiandmestikku kasutatakse ainult käesolevas taotluses kirjeldatud analüüsi eesmärgil.

Andmestikust ei tehta isiklikele seadmetele ega analüüsi läbiviimiseks mitteettenähtud

asukohtadesse koopiaid. Analüüsi tulemuste koostamisel kasutatakse ainult statistiliselt

koondatud väljundeid. Enne väljundite jagamist või avaldamist kontrollitakse, et need ei sisaldaks

pseudonüümkoode ega selliseid väikese arvuga või haruldasi tunnusekombinatsioone, mis

võimaldaksid üksikisikuid kaudselt tuvastada.

Analüüsiandmestiku juurdepääsuõigused eemaldatakse, kui töötaja osalemine analüüsi

läbiviimises lõpeb või juurdepääsu vajadus muul põhjusel ära langeb. Analüüsiandmestikku

säilitatakse üksnes taotluse punktis 10.3 kirjeldatud tähtaja jooksul ning pärast säilitamisvajaduse

äralangemist andmestik hävitatakse.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

Käesoleva analüüsi raames töödeldakse järgmiste isikurühmade andmeid:

 tööealised erihoolekandeteenust saanud isikud;

 tööealised erihoolekandeteenuse järjekorras olevad isikud;

 tööealiste erihoolekandeteenust saanud või erihoolekandeteenuse järjekorras olevate

isikute töövõime hindamise andmed.

31.12.2025 seisuga oli:

 tööealisi erihoolekandeteenuse saajaid 5567;

 tööealisi erihoolekandeteenuse järjekorras olevaid isikuid 2097;

 tööealisi erihoolekandeteenust saanud või erihoolekandeteenuse järjekorras olevaid

isikud, kelle töövõimet on hinnatud, hinnanguliselt maksimaalselt 7664.

Tööealiste erihoolekandeteenust saanud või erihoolekandeteenuse järjekorras olevate isikute

täpne arv selgub pärast andmete ühendamist, kui selgub, kas isik on töövõime hindamist üldse

taotlenud ja tema töövõime on hinnatud.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Isikuandmete päring tehakse seisuga 31.12.2025.

Päring hõlmab 16-64 aastaseid isikuid, kes viibisid 31.12.2025 seisuga erihoolekandeteenusel

ja/või erihoolekandeteenuse järjekorras. Nende samade isikute kohta küsitakse töövõime

hindamise andmeid seisuga 31.12.2025. Kui töövõime hindamise andmed nimetatud kuupäeva

seisuga puuduvad, kasutatakse viimase töövõime hindamise andmeid, kui need on Töötukassa

andmekogus kättesaadavad.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

9.2.1. Andmekoosseis Sotsiaalkindlustusametist 31.12.2025 seisuga nende 16-64-aastaste

isikute kohta, kes said erihoolekandeteenuseid ja/või olid erihoolekandeteenuste järjekorras

ning andmete töötlemise põhjendused

9.2.1.1. Andmeedastus Töötukassale:

1) isikukood ja pseudonüümkood – vajalik Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmete

ühendamiseks sama isiku tasandil.

9.2.1.2. Andmeedastus Sotsiaalministeeriumile:

1) pseudonüümkood – vajalik Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmete ühendamiseks

analüüsiandmestikus;

2) erihoolekandeteenus(ed), mida isik 31.12.2025 seisuga sai ja/või mille järjekorras viibis –

vajalik erihoolekandeteenuste kasutajate ja teenuse järjekorras olevate isikute profiili

kirjeldamiseks ning hindamaks, kas töövõime hindamise tulemused ja funktsionaalsed

piirangud erinevad teenuste lõikes.

9.2.2. Andmekoosseis Töötukassast Sotsiaalministeeriumile 31.12.2025 seisuga

erihoolekandeteenuseid saanud ja/või erihoolekandeteenuste järjekorras viibivate isikute

kohta ning andmete töötlemise põhjendused

1) pseudonüümkood – vajalik Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmestike

ühendamiseks analüüsiandmestikus;

2) vanus – vajalik erihoolekandeteenuste kasutajate vanuselise profiili kirjeldamiseks;

3) sugu – vajalik erihoolekandeteenuste kasutajate soolise profiili kirjeldamiseks;

4) töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud, osaline, puuduv) – vajalik

erihoolekandeteenuse kasutajate profiili kirjeldamiseks;

5) osalise või puuduva töövõime kestus – vajalik erihoolekandeteenuse kasutajate seisundi

muutumise kirjeldamiseks;

6) töövõime hindamisel arvesse võetud diagnoosid, sh eristades peamist piiranguid

põhjustavat diagnoosi – vajalikud erihoolekandeteenuseid kasutavate ja teenust vajavate

isikute terviseseisundi profiili kirjeldamiseks ning töövõimet ja teenusevajadust

mõjutavate tegurite analüüsimiseks. Lisaks peamisele piiranguid põhjustavale diagnoosile

on vajalik saada andmed kõigi töövõime hindamisel arvesse võetud diagnooside kohta,

kuna märkimisväärsel osal sihtrühmast esineb samaaegselt nii vaimse tervise häireid kui

ka füüsilisi tervisepiiranguid. Erihoolekandeteenuste osutamise vajadust mõjutavad lisaks

psüühikahäiretele ka kaasuvad füüsilised haigused ja funktsioonipiirangud. Varasemad

andmed näitavad, et ligikaudu 30% töövõime hindamisel osalenud isikutest on nii

vaimsete kui füüsiliste piirangutega ning umbes 35% puuduva töövõimega inimestest, mis

on erihoolekande peamine sihtrühm, esineb liitdiagnoos. Seetõttu ei võimaldaks üksnes

peamist piiranguid põhjustava diagnoosi või üksnes teatud diagnoosirühmade kasutamine

sihtrühma vajadusi piisava täpsusega kirjeldada ega hinnata erihoolekandeteenuste

vajadust mõjutavaid tegureid. Kõigi töövõime hindamisel arvesse võetud diagnooside

kasutamine on vajalik ka seetõttu, et töövõime ja funktsioneerimise piirangud võivad

tuleneda mitme terviseseisundi koosmõjust ning peamine piiranguid põhjustav diagnoos

ei pruugi seetõttu üksi kirjeldada inimese funktsioneerimisprofiili ega

erihoolekandeteenuse vajadusega seotud terviseseisundi tervikpilti. Kui kasutada ainult

peamist diagnoosi, jääksid analüüsist välja kaasuvad diagnoosid ja nende

kombinatsioonid, mis võivad olla olulised piirangute iseloomu ja ulatuse kirjeldamisel.

Diagnooside eelnev koondamine üksnes laiematesse diagnoosirühmadesse vähendaks

omakorda võimalust hinnata, kas sama diagnoosirühma sees esinevad erinevate

diagnoosidega isikutel erinevad funktsioneerimis- ja tegevuspiirangud. Seetõttu

kasutatakse analüüsi lähteandmetes töövõime hindamisel arvesse võetud diagnoose

olemasolevas detailsuses. Analüüsi väljundites diagnoose ja diagnoosikombinatsioone

vajaduse korral agregeeritakse, et vältida väikeste rühmade või haruldaste

tunnusekombinatsioonide kaudu isikute tuvastamise võimalust.

7) töövõimet välistava seisundi esinemine (JAH/EI) – vajalik teenuse kasutajate

funktsionaalse võimekuse hindamiseks;

8) kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad, kus on tuvastatud piirang ja valdkonna

võtmetegevused ning nende raskusastmed (1-4) – vajalik erihoolekandeteenuseid

kasutavate isikute tegevuspiirangute, selle ulatuse ja raskusastme kirjeldamiseks. Üksnes

piirangu valdkonna või piirangu olemasolu/puudumise kasutamine ei võimaldaks eristada,

millistes konkreetsetes tegevustes piirang väljendub ega kui raske see on. Kuna sama

üldise võimekuse valdkonna piires võivad inimeste tegelikud tegevuspiirangud ja nende

raskusaste erineda, on võtmetegevuste ning raskusastmete kasutamine vajalik sihtrühma

vajadusprofiili sisuliseks kirjeldamiseks. Analüüsi väljundites kasutatakse vajalikul

määral agregeerimist ning detailseid tunnusekombinatsioone, mis võivad suurendada isiku

kaudse tuvastamise riski, ei avaldata;

9) RFK kood(id) – vajalik funktsioneerimisvõime ja piirangute sisuliseks kirjeldamiseks

ning erihoolekandeteenuste kasutajate profiili analüüsimiseks. RFK koodide kasutamine

võimaldab eristada konkreetseid funktsioneerimise valdkondi ja piiranguid, mida üksnes

kõrgema taseme kategooriatesse koondatud tunnused ei võimaldaks samas detailsuses

kirjeldada. Analüüsi eesmärk on välja selgitada, millised funktsioneerimisega seotud

tunnused ja nende kombinatsioonid erihoolekandeteenuse sihtrühma iseloomustavad,

mistõttu võib andmete eelnev agregeerimine kõrgema taseme RFK kategooriateks varjata

erinevusi sama üldise kategooria piires. Üksikisiku tasandi RFK koode ega väikese arvuga

tunnusekombinatsioone tulemustes ei avaldata.

Töövõime hindamise andmete detailsus on vajalik analüüsi eesmärgi saavutamiseks, kuna

analüüsi eesmärk ei ole üksnes kirjeldada erihoolekandeteenuse saajate üldist terviseseisundit,

vaid välja selgitada, millised konkreetsed terviseseisundi, tegutsemisvõime ja funktsioneerimise

tunnused ning nende kombinatsioonid iseloomustavad erihoolekandeteenuse saajaid ja teenuse

järjekorras olevaid inimesi. Andmete eelnev agregeerimine diagnoosirühmadeks,

funktsioneerimise laiemateks valdkondadeks või kõrgema taseme RFK klassifikaatoriteks

vähendaks võimalust eristada sama üldise diagnoosi- või funktsioonivaldkonna sees erineva

iseloomu ja raskusastmega piiranguid. See ei võimaldaks piisava täpsusega kirjeldada

erihoolekandeteenuse sihtrühma vajadusprofiili ega hinnata, millised tervise- ja

funktsioneerimistunnused või nende kombinatsioonid on erihoolekandeteenuse saajatele ja

järjekorras olevatele inimestele iseloomulikud.

Detailseid tunnuseid kasutatakse üksnes analüüsiandmestikus analüüsi tegemiseks. Analüüsi

tulemusi ei avaldata üksikisiku ega detailsete tunnusekombinatsioonide tasandil, vaid statistiliselt

koondatud kujul. Analüüsi käigus hinnatakse ühtlasi, millisel üldistustasemel on tulemusi

sisuliselt põhjendatud esitada, arvestades taasidentifitseerimise riski.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Analüüsis kasutatavad isikuandmed pärinevad järgmistest andmekogudest:

Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS), mille vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.

Andmekogust kasutatakse erihoolekandeteenuste osutamise ja erihoolekandeteenuse järjekorraga

seotud andmeid.

Töötukassa andmekogu, mille vastutav töötleja on Eesti Töötukassa. Andmekogust kasutatakse

töövõime hindamisega seotud andmeid.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Jah, nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka Töötukassaga on konsulteeritud ja nad on valmis analüüsi

eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed väljastama ning siduma.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Käesoleva analüüsi raames töödeldakse andmeid pseudonüümitud kujul. Isikukoodid asendatakse

pseudonüümkoodidega enne andmete edastamist Sotsiaalministeeriumile. Pseudonüümimise

eesmärk on võimaldada ainult andmestike sidumist, mitte isikute tuvastamist.

Pseudonüümimise viib läbi Sotsiaalkindlustusamet. Pseudonüümimise käigus asendatakse

isikukoodid pseudonüümkoodidega ning pseudonüümitud andmestik edastatakse

Sotsiaalministeeriumile. Sama pseudonüümkoodi kasutab ka Töötukassa andmete sidumiseks.

Pseudonüümimise võtit (isikukoodi ja pseudonüümkoodi vastavustabelit) Sotsiaalministeeriumile

ei edastata ega tehta muul viisil kättesaadavaks. Sotsiaalministeeriumil puudub võimalus analüüsi

käigus töödeldud andmete alusel füüsilisi isikuid otseselt tuvastada.

Analüüsi tulemused esitatakse üksnes statistiliselt üldistatud kujul ning avaldatavates tulemustes

ei ole võimalik üksikisikuid tuvastada.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Pseudonümiseeritud andmestik sisaldab analüüsi eesmärkide saavutamiseks vajalikke tunnuseid

Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmekogudest. Isikukoodid on enne andmete edastamist

asendatud pseudonüümkoodidega.

Pseudonümiseeritud andmestik sisaldab:

 pseudonüümkoodi;

 Sotsiaalkindlustusameti andmekogust saadavaid punktis 9.2.1.2 loetletud tunnuseid;

 Töötukassa andmekogust saadavaid punktis 9.2.2 loetletud tunnuseid.

Pseudonümiseeritud andmestik ei sisalda otseseid ja kaudseid isikut tuvastavaid andmeid,

sealhulgas nime ega isikukoodi. Pseudonüümimise võtit (isikukoodi ja pseudonüümkoodi

vastavustabelit) Sotsiaalministeeriumile ei edastata.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Analüüsi läbiviimiseks vajalikud andmed pseudonüümiseeritakse enne nende edastamist

Sotsiaalministeeriumile.

Pseudonüümiseerimise käigus asendab Sotsiaalkindlustusamet andmete sidumiseks kasutatud

isikukoodid unikaalsete pseudonüümkoodidega, mis võimaldavad ühendada

Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa andmestikud ilma otseseid isikut tuvastavaid andmeid

kasutamata. Pärast pseudonüümimist eemaldatakse Sotsiaalministeeriumile edastatavatest

andmestikest isikukoodid.

Sotsiaalministeeriumile edastatakse üksnes pseudonüümitud andmed. Pseudonüümimise võtit ehk

isikukoodide ja pseudonüümkoodide vastavustabelit Sotsiaalministeeriumile ei edastata ega tehta

muul viisil kättesaadavaks.

Pseudonüümimise võtit säilitavad Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet üksnes ulatuses ja

ajavahemikul, mis on vajalik andmekvaliteedi kontrollimiseks ning võimalike tehniliste

täpsustuste tegemiseks analüüsiprotsessi käigus., kuid mitte kauem kui kuni 31.12.2027. Pärast

säilitamistähtaja möödumist hävitatakse koodivõti turvalisel viisil. Koodivõti hävitatakse

esimesel võimalusel pärast selle kasutamise vajaduse äralangemist, kuid hiljemalt 31.12.2027.

Pseudonüümimise tulemusena puudub Sotsiaalministeeriumil võimalus tuvastada analüüsi

hõlmatud isikuid.

Pseudonüümimise võtit ehk isikukoodide ja pseudonüümkoodide vastavustabelit

Sotsiaalministeeriumile ei edastata ega tehta muul viisil kättesaadavaks. Koodivõtit säilitavad

Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa eraldi Sotsiaalministeeriumile edastatavast

pseudonüümitud analüüsiandmestikust. Sotsiaalkindlustusamet hoiab koodivõtit analüüsitalituse

kettal krüpteeritud kujul. Eesti Töötukassa hoiab koodivõtit analüüsivaldkonna kettal krüpteeritud

kujul. Koodivõtmele võimaldatakse mõlemas asutuses juurdepääs üksnes töötajatele, kellel on

seda vaja andmete sidumise, andmekvaliteedi kontrollimise või analüüsi käigus ilmnenud

võimalike tehniliste probleemide lahendamiseks.

Koodivõtit kasutatakse üksnes käesoleva analüüsi läbiviimisega seotud eesmärgil: andmekogude

vahelise korrektse sidumise tagamiseks ning vajaduse korral analüüsi käigus ilmnenud

andmekvaliteedi või tehniliste sidumisprobleemide kontrollimiseks. Koodivõtit ei kasutata

analüüsi sisulises etapis profiilide moodustamiseks ega analüüsitulemuste koostamiseks ning seda

ei edastata Sotsiaalministeeriumile.

Koodivõtme säilitamine pärast esmast andmete sidumist on vajalik üksnes niikaua, kuni võib

analüüsi läbiviimise ja tulemuste valideerimise käigus tekkida põhjendatud vajadus kontrollida

andmete sidumise õigsust või parandada andmekvaliteedist või andmete sidumisest tulenevaid

vigu. Koodivõtme säilitamine võimaldab sellisel juhul parandada sidumisest tulenevaid vigu ilma

uue isikukoodidega andmeedastuse korraldamiseta.

Koodivõti hävitatakse mõlema asutuse (Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa) poolt

esimesel võimalusel pärast seda, kui selle kasutamise vajadus on ära langenud, kuid hiljemalt

31.12.2027. Seega on 31.12.2027 koodivõtme säilitamise maksimaalne tähtaeg, mitte kohustus

hoida koodivõtit selle kuupäevani.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Käesoleva analüüsi eeldatav valmimise tähtaeg on 01.02.2026.

Käesoleva analüüsi jaoks koostatud pseudonüümitud analüüsiandmestikku säilitab

Sotsiaalministeerium maksimaalselt kuni 31.12.2027 ehk kuni ühe aasta jooksul pärast analüüsi

valmimist.

Andmete säilitamine on vajalik analüüsi tulemuste valideerimiseks, võimalike metoodiliste

täpsustuste tegemiseks ning erihoolekandeteenuse reformi ettevalmistamise ja jätkutegevuste

toetamiseks. Säilitamistähtaja möödumisel hävitatakse analüüsiandmestik turvalisel viisil.

Säilitamine on kooskõlas IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi piirangu

põhimõttega, kuna analüüsiandmestiku edasine töötlemine on piiratud käesolevas taotluses

kirjeldatud analüüsi ning selle tulemuste kontrollimise ja valideerimisega. Andmestiku

kasutamine muul, algsest analüüsieesmärgist erineval eesmärgil ei ole lubatud.

IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõtte järgimiseks säilitatakse

pseudonüümitud analüüsiandmestikku ainult nii kaua, kui see on analüüsi tulemuste

kontrollimiseks ja valideerimiseks vajalik. Kui andmestiku säilitamise vajadus langeb ära enne

31.12.2027, hävitatakse andmestik varem. Seega on 31.12.2027 maksimaalne säilitamistähtaeg,

mitte kohustus säilitada andmestikku selle kuupäevani. Hiljemalt säilitamistähtaja saabumisel

analüüsi alusandmestik hävitatakse ning edaspidiseks kasutamiseks säilitatakse üksnes

statistiliselt üldistatud analüüsitulemused, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.

Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet säilitavad analüüsi läbiviimiseks kasutatud

pseudonüümimise võtit (isikukoodi ja pseudonüümkoodi vastavustabelit) üksnes nii kaua, kui see

on vajalik andmekvaliteedi kontrollimiseks ja võimalike tehniliste täpsustuste tegemiseks

analüüsiprotsessi käigus, kuid mitte kauem kui kuni 31.12.2027. Pärast säilitamistähtaja

möödumist hävitatakse koodivõti turvalisel viisil.

Koodivõtme säilitamise eesmärk on kitsam kui pseudonüümitud analüüsiandmestiku säilitamise

eesmärk. Koodivõtit säilitatakse üksnes selleks, et analüüsi läbiviimise ja valideerimise ajal oleks

vajaduse korral võimalik kontrollida andmete korrektset sidumist ning lahendada võimalikke

andmekvaliteedi või tehnilise sidumise probleeme. Koodivõtit ei säilitata analüüsi sisuliseks

kasutamiseks ega uute, käesoleva analüüsi eesmärgiga mitteseotud analüüside tegemiseks.

Selline säilitamine lähtub IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud eesmärgi piirangu

põhimõttest, kuna koodivõtit kasutatakse üksnes käesoleva analüüsi läbiviimise ja andmete

korrektse sidumise kontrollimise eesmärgil. IKÜM artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud

säilitamise piirangu põhimõtte järgimiseks hävitatakse koodivõti kohe, kui selle säilitamise

vajadus on ära langenud, kuid hiljemalt 31.12.2027. Tähtaeg 31.12.2027 on seega maksimaalne

säilitamistähtaeg. Koodivõtme säilitamise vajadust ei seota üksnes ette kindlaksmääratud

tähtajaga, vaid selle tegeliku vajalikkusega analüüsi läbiviimise ja andmete sidumise õigsuse

kontrollimise seisukohast.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse isikuandmete

töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage5

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas teavitatakse.

Analüüsi läbiviimise kohta esitatakse teade

Sotsiaalministeeriumi kodulehel käimasolevate uuringute

rubriigis veebiaadressil https://sm.ee/uudised-ja-

pressiinfo/uuringud-ja-statistika/kaimasolevad-uuringud

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused6?

Töötukassa andmekaitsetingimused esitatakse töötukassa

veebilehel:

https://www.tootukassa.ee/et/andmekaitsetingimused/eesti-

tootukassa-andmekaitsetingimused)

Sotsiaalkindlustusameti andmekaitsetingimused esitatakse

ameti veebilehel:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-

kontakt/praktiline-teave/isikuandmete-tootlemine

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Taotluse lisad:

Lisa 1: Andmekaitsealane mõjuhinnang

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Uusjärv

analüüsiosakonna juhataja

5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art

12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).

Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:

https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.

Lisa 2. Andmekaitsealane mõjuhinnang analüüsile „Erihoolekandeteenuse

profiili analüüs andmete sidumise teel“

1. Mõjuhinnangu vajadus ja alus

Sotsiaalministeeriumi kui analüüsi vastutava töötleja ja Sotsiaalkindlustusameti ning Eesti

Töötukassa kui volitatud töötlejate hinnangul on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikli 35 lõike 3 kohaselt vaja käesoleva analüüsi kohta koostada andmekaitsealane

mõjuhinnang järgmiste kriteeriumide alusel:

1) eriliiki isikuandmete töötlemine (terviseandmed, sh diagnoosid, kehalise ja vaimse

võimekuse valdkonnad, kus on tuvastatud piirang ja valdkonna võtmetegevused ning

nende raskusastmed, maksimaalselt 7664 isiku kohta), sh profiilianalüüs;

2) isikuandmete sidumine erinevatest registritest.

Analüüsiga ei toimu süsteemset ega ulatuslikku automatiseeritud hindamist ega profileerimist,

millel oleks uuringus osalejate jaoks õiguslikke tagajärgi, ega teostata avalike alade jälgimist,

mistõttu need alused käesolevale uuringule ei kohaldu.

2. IKÜM artikkel 35, lõige 7, a) kavandatud isikuandmete töötlemise toimingute ja

töötlemise eesmärkide süstemaatiline kirjeldus

Analüüsi eesmärk on kirjeldada erihoolekandeteenuse saajate ja teenuse järjekorras olevate

inimeste vajadusprofiili, kasutades töövõime hindamisel ühtse metoodika alusel kogutud

diagnoosi, terviseseisundi, tegutsemisvõime ja funktsioneerimise andmeid.

Analüüsi tulemusi kasutatakse erihoolekandeteenuste reformi ettevalmistamisel,

teenusmahtude kavandamisel, tulevase teenusvajaduse prognoosimisel ja võimaliku katmata

vajaduse hindamisel. Tulemusi kasutatakse ainult koondatud statistilisel kujul. Analüüsi alusel

ei tehta üksikisikuid puudutavaid otsuseid, ei muudeta nende õigusi ega kohustusi ning ei

rakendata automatiseeritud otsustamist ega profileerimist.

Andmesubjektid 16–64-aastased isikud, kes 31.12.2025 seisuga said

erihoolekandeteenust ja/või olid erihoolekandeteenuse järjekorras.

Valimi suurus

5567 tööealist erihoolekandeteenuste saajat; 2097 tööealist

erihoolekandeteenuste järjekorras olevat isikut; töövõime hindamise

andmetega ühendatava rühma hinnanguline ülempiir 7664.

Sotsiaalkaitse

infosüsteem (SKAIS)

Isikukood ja pseudonüümkood sidumiseks; Sotsiaalministeeriumile

pseudonüümkood ning erihoolekandeteenus(ed), mida isik sai või

mille järjekorras viibis.

Töötukassa

andmekogu

Pseudonüümkood, vanus, sugu, töövõime ulatus ja kestus, hindamisel

arvesse võetud diagnoosid, töövõimet välistava seisundi esinemine,

kehalise ja vaimse võimekuse piirangute valdkonnad ja raskusastmed

ning RFK koodid.

Periood

Päring seisuga 31.12.2025; puuduvate sama kuupäeva andmete korral

kasutatakse viimase töövõime hindamise andmeid, kui need on

andmekogus kättesaadavad.

Tulemused Koondatud statistilised tabelid, kirjeldavad näitajad ja analüütilised

järeldused, mis ei võimalda isikute tuvastamist.

3. IKÜM artikkel 35, lõige 7, b) isikuandmete töötlemise toimingute vajalikkuse ja

proportsionaalsuse hindamine

Vajalikkus

Analüüsi eesmärki ei ole võimalik saavutada anonüümsete või eelnevalt koondatud andmete

abil, kuna vastata tuleb küsimusele, milliste tervise- ja funktsioneerimisnäitajatega inimesed

saavad erihoolekandeteenuseid või ootavad teenusele pääsemist.

Teenuseandmete ja töövõime hindamise andmete sidumine sama isiku tasandil on vajalik, et

analüüsida seoseid teenuskasutuse, terviseseisundi ning funktsioneerimisvõime vahel.

Andmete minimaalsus

Andmekoosseis sisaldab üksnes uurimusküsimuse lahendamiseks vajalikke tunnuseid.

Sotsiaalministeeriumile ei edastata:

 nimesid;

 isikukoode;

 kontaktandmeid;

 aadresse;

 muid otseseid identifikaatoreid.

Vanuse kasutamine sünnikuupäeva asemel ja pseudonüümkoodi kasutamine isikukoodi asemel

vähendab töödeldavate andmete detailsust.

Proportsionaalsus

Töötlemisega kaasnev eraelu riive on piiratud järgmistel põhjustel:

 analüüs viiakse läbi pseudonüümitud andmetega;

 uuringu tulemused avaldatakse ainult üldistatud kujul;

 üksikisikuid puudutavaid otsuseid ei tehta;

 Sotsiaalministeeriumil ei ole võimalust tuvastada isikut andmete põhjal

(taasidentifitseerida). Sotsiaalministeeriumil puudub pseudonüümkoodi alusel otsene

võimalus isikut tuvastada, kuna Sotsiaalministeeriumile ei edastata isikukoode ega

pseudonüümimise koodivõtit. Siiski võib detailsete tervise-, funktsioneerimis- ja

teenuseandmete kombinatsioon eelkõige väikestes või haruldaste tunnustega rühmades

tekitada kaudse tuvastamise riski. Selle riski vähendamiseks rakendatakse väljundite

agregeerimist, väikese arvuga rühmade avaldamise piiramist ning enne tulemuste

avaldamist taasidentifitseerimise riski hindamist.

Andmete töötlemine on eesmärgi suhtes proportsionaalne, kuna uuringuga taotletakse olulist

avalikku eesmärki, milleks on erihoolekandeteenuste planeerimiseks ja reformi

ettevalmistamiseks vajaliku teadmise saamine. Töödeldavate andmete maht on piiratud

eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning sama eesmärki ei ole võimalik saavutada isikute õigusi

vähem riivavate vahenditega.

4. IKÜM artikkel 35, lõige 7, c) andmesubjektide õigusi ja vabadusi puudutavate

ohtude hinnang

Käesolevas mõjuhinnangus hinnatakse iga tuvastatud riski puhul selle tõenäosust ja võimalikku

mõju andmesubjekti õigustele ja vabadustele enne kaitsemeetmete rakendamist ning pärast

kavandatud kaitsemeetmete rakendamist. Jääkrisk väljendab riski taset pärast tehniliste ja

korralduslike kaitsemeetmete rakendamist. Riskide hindamisel võetakse arvesse eelkõige

töödeldavate terviseandmete tundlikkust ja ulatust, erinevatest registritest pärinevate andmete

sidumist ning võimalust isikuid tunnuste kombinatsiooni alusel kaudselt tuvastada.

UUS TABEL:

Risk Võimalik mõju Risk enne

meetmeid

Konkreetne

maandamismeede

Risk

pärast

meetmeid

Jääkrisk

Volitamata

juurdepääs

ulatuslikule tervise- ja

teenuseandmestikule

Tervise- ja

teenuseinfo

sattumine

kõrvaliste isikute

kätte võib kaasa

tuua eraelu

puutumatuse

olulise rikkumise

Tõenäosus:

keskmine;

mõju:

kõrge

Andmeid töödeldakse

pseudonüümitult; SoM ei

saa isikukoode ega

koodivõtit; ligipääs antakse

ainult analüüsiga seotud

töötajatele vähima vajaliku

õiguse põhimõttel;

juurdepääsud

dokumenteeritakse

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Keskmine

Isiku kaudne

tuvastamine tervise-,

funktsioneerimis- ja

teenuseandmete

kombinatsiooni põhjal

Eelkõige

haruldaste

diagnooside,

teenuseliigi,

vanuse, soo või

muude tunnuste

kombinatsioon

võib võimaldada

isiku äratundmist

Tõenäosus:

keskmine;

mõju:

kõrge

SoMile ei edastata nime,

isikukoodi, kontaktandmeid

ega aadressi; kasutatakse

vanust, mitte

sünnikuupäeva; tulemused

avaldatakse koondatult;

väikese arvuga rühmad

jäetakse avaldamata või

ühendatakse; enne

avaldamist hinnatakse

taasidentifitseerimise riski

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Keskmine

Registrite vahelisel

sidumisel tekkiv

taasidentifitseerimise

risk

SKAISi ja

Töötukassa

andmete

ühendamisel

moodustub ühe

isiku kohta

detailsem tervise-,

funktsioneerimis-

ja teenuseinfo

Tõenäosus:

keskmine;

mõju:

kõrge

Sidumiseks kasutatakse

pseudonüümkoodi;

isikukoodid eemaldatakse

enne SoMile edastamist;

SoMile koodivõtit ei

edastata; Töötukassa

terviseandmeid ei edastata

SKA-le ja SKA

teenuseandmeid ei edastata

Töötukassale

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Keskmine

Pseudonüümkoodi ja

isikukoodi

vastavustabeli

lekkimine

Võimaldaks

pseudonüümitud

tervise- ja

teenuseandmete

seostamist

konkreetse isikuga

Tõenäosus:

madal-

keskmine;

mõju:

kõrge

Koodivõtit SoMile ei

edastata; seda säilitavad

ainult andmeid ette

valmistavad asutused;

säilitamine on ajaliselt

piiratud ja võti hävitatakse

hiljemalt 31.12.2027

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Keskmine

Andmete sattumine

valele adressaadile

andmeedastuse käigus

Tundlike

isikuandmete loata

avalikustamine

Tõenäosus:

madal-

keskmine;

mõju:

kõrge

Andmed edastatakse Delta

ja DHX kaudu; failid

krüpteeritakse; faili

vastuvõtmine kinnitatakse

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Keskmine

Andmete kasutamine

muul eesmärgil kui

analüüsi läbiviimine

Andmeid võidakse

kasutada viisil, mis

ei vasta algsele

töötlemise

eesmärgile

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Ligipääs ainult analüüsiga

seotud töötajatele; vähima

vajaliku õiguse põhimõte;

tulemused on koondatud;

üksikisikuid puudutavaid

otsuseid andmestiku alusel

ei tehta

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Keskmine

Ebatäpsed või valesti

seotud andmed

Võivad tekkida

ekslikud järeldused

sihtrühma või

teenusvajaduse

kohta

Tõenäosus:

keskmine;

mõju:

keskmine

Koodivõtit säilitatakse muu

hulgas andmekvaliteedi

kontrolliks ja tehniliste

täpsustuste tegemiseks;

andmestikud seotakse

pseudonüümkoodi alusel

Tõenäosus:

madal;

mõju:

keskmine

Madal

Andmestiku

säilitamine kauem kui

analüüsi eesmärgi

saavutamiseks vajalik

Pikendab tundlike

andmete

kokkupuudet

turvariskidega

Tõenäosus:

keskmine;

mõju:

keskmine

Analüüsiandmestik ja

koodivõtmed hävitatakse

hiljemalt 31.12.2027

Tõenäosus:

madal;

mõju:

keskmine

Madal

Ebapiisav

andmesubjektide

teavitamine

Andmesubjekt ei

pruugi olla teadlik

tema andmete

kasutamisest ega

saada oma õigusi

tõhusalt kasutada

Tõenäosus:

keskmine;

mõju:

keskmine

Analüüsi läbiviimise info

avaldatakse SoMi

veebilehel; analüüsi

kaasatakse asutuste

andmekaitsespetsialistid

Tõenäosus:

madal;

mõju:

keskmine

Madal

Inimlik eksimus

andmete töötlemisel

või analüüsiväljundite

jagamisel

Võimalik tundlike

andmete

avalikustamine või

isiku kaudne

tuvastamine

Tõenäosus:

keskmine;

mõju:

kõrge

Ligipääs on piiratud

analüüsiga seotud

töötajatele; avaldatakse

ainult koondatud tulemusi;

väikese arvuga rühmad

jäetakse avaldamata või

ühendatakse; enne

avaldamist hinnatakse

taasidentifitseerimise riski

Tõenäosus:

madal;

mõju:

kõrge

Keskmine

VANA TABEL:

Oht Võimalik mõju

andmesubjektile

Tõenäosus

enne

meetmeid

Mõju enne

meetmeid

Volitamata juurdepääs

tervise- ja

teenuseandmetele

Eraelu puutumatuse rikkumine,

terviseinfo avalikuks saamine,

võimalik stigmatiseerimine või

diskrimineerimine

Keskmine Kõrge

Isikute kaudne

tuvastamine haruldaste

tunnuste kombinatsiooni

kaudu

Isiku äratundmine diagnoosi,

teenuseliigi, vanuse või soo

kombinatsiooni põhjal

Keskmine Kõrge

Pseudonüümkoodi

vastavustabeli

(koodivõtme) lekkimine

Võimalik taasidentifitseerimine

ja terviseandmete seostamine

konkreetse isikuga

Madal-

keskmine

Kõrge

Andmete sattumine valele

adressaadile edastamise

käigus

Tundlike andmete loata

avalikustamine

Madal-

keskmine

Kõrge

Andmete kasutamine

eesmärgil, mis ei ole

seotud uuringuga

Andmesubjekti õiguste

põhjendamatu riive ja usalduse

vähenemine

Madal Kõrge

Ebatäpsed või valesti

seotud andmed

Ekslikud järeldused sihtrühma

või teenusvajaduse kohta

Keskmine Keskmine

Andmestiku säilitamine

kauem kui vajalik

Tundlike andmete tarbetult

pikaajaline kokkupuude

turvariskidega

Keskmine Keskmine

Ebapiisav

andmesubjektide

teavitamine

Andmesubjekt ei ole teadlik

andmete kasutamisest ega saa

oma õigusi tõhusalt kasutada

Keskmine Keskmine

Turvaintsident

analüüsikeskkonnas (nt

pahavara, volitamata

ligipääs)

Andmete konfidentsiaalsuse,

tervikluse või käideldavuse

rikkumine

Madal-

keskmine

Kõrge

Inimlik eksimus andmete

töötlemisel või väljundite

jagamisel

Tundlike andmete

avalikustamine või

ebakorrektsete tulemuste

levitamine

Keskmine Kõrge

5. IKÜM artikkel 35, lõige 7, e) ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed

Ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed

Alljärgnevaid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid rakendatakse eespool kirjeldatud riskide

maandamiseks. Riskide ja konkreetsete meetmete seos ning riskitase pärast meetmete

rakendamist on esitatud riskide hindamise tabelis.

Pseudonüümimine:

 isikukoodid asendatakse pseudonüümkoodidega;

 Sotsiaalministeerium ei saa isikukoode ega pseudonüümimise koodivõtit;

 koodivõtit säilitavad ainult andmeid ette valmistavad asutused.

Juurdepääsupiirangud:

 ligipääs andmetele antakse ainult uuringuga seotud töötajatele;

 rakendatakse vähima vajaliku õiguse põhimõtet;

 juurdepääsud dokumenteeritakse.

Turvaline andmeedastus:

 andmed edastatakse turvaliste kanalite kaudu (Delta ja DHX);

 edastatud failid on krüpteeritud;

 failide vastuvõtmine kinnitatakse.

Avaldamiskontroll:

 avaldatakse ainult statistilisi ja koondatud tulemusi;

 väikese arvuga grupid jäetakse avaldamata või ühendatakse suuremateks rühmadeks;

 enne tulemuste avaldamist hinnatakse taasidentifitseerimise riski.

Säilitamise piirang:

 andmestikke säilitatakse üksnes uuringu läbiviimiseks vajalikul ajal;

 andmed ja koodivõtmed hävitatakse hiljemalt 31.12.2027.

Andmesubjektide õiguste tagamine:

 analüüs avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

 kõigi kolme asutuse andmekaitsespetsialiste kaasatakse analüüsi ettevalmistamisse ja

läbiviimisse.

Analüüsiandmestikku säilitatakse Sotsiaalministeeriumi SharePointis. Juurdepääs

andmestikule antakse nimeliselt ainult analüüsi läbiviivatele analüüsiosakonna töötajatele.

6. Kokkuvõte

Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Eesti Töötukassa hindavad, et riskid on

maandatud ning rakendatud tehniliste ja korralduslike meetmete tulemusena ei teki

andmesubjektide õigustele ega vabadustele suurt ohtu. Uuring on kooskõlas IKÜM artiklitega

5 ja 25 ning järgib töötlemise eesmärgipärasuse ja andmete minimaliseerimise põhimõtteid.

Uuringust saadav avalik kasu – sotsiaalteenuste planeerimisel ja reformide ettevalmistamisel –

kaalub üles andmetöötlusega kaasnevad riskid.

Mõjuhinnangu käigus tuvastatud peamised riskid on seotud töödeldavate terviseandmete

tundlikkuse ja ulatusega, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa registriandmete

sidumisega, pseudonüümimise koodivõtme võimaliku kompromiteerimisega ning isikute

kaudse tuvastamise võimalusega detailsete tunnuste kombinatsiooni kaudu.

Riskide vähendamiseks rakendatakse pseudonüümimist, andmete minimaalsuse põhimõtet,

koodivõtme eraldi hoidmist, juurdepääsupiiranguid, krüpteeritud andmeedastust,

säilitamistähtaega ning statistiliste väljundite avaldamiskontrolli.

Pärast kavandatud tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamist hinnatakse jääkriskid

madalaks või keskmiseks. Kõrgeks hinnatud jääkriski ei jää. Keskmine jääkrisk säilib eelkõige

nende riskide puhul, mille võimalik mõju oleks realiseerumise korral terviseandmete

tundlikkuse tõttu jätkuvalt kõrge, kuigi kaitsemeetmed vähendavad riski realiseerumise

tõenäosust.

Vastutava töötleja hinnangul on pärast kirjeldatud meetmete rakendamist alles jäävad riskid

analüüsi eesmärki, andmete töötlemise vajalikkust ja taotletavat avalikku huvi arvestades

aktsepteeritavad.