Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn

Meie 27.10.2026 nr 7-1/7818

Eesti seisukohad EL pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise määruse eelnõu kohta Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidus pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Protokollilise otsuse eelnõu

2. Seletuskiri 3. Kaasamistabel

Kristiina Krause 5193 3390 [email protected]

*/

1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise õigusakti eelnõu kohta

Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud tagasiside arvestamise tabel

Ettepaneku esitaja

Ettepanek Arvestamine

Amazon Web Services

Reorient the framework from origin-based restrictions toward outcome-based requirements. Rather than

prescribing who a provider must be, the regulation should define what a provider must demonstrably

deliver: verifiable data control, operational continuity, jurisdictional safeguards, and transparency.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

Ensure coherence between the investment framework (Title II/III) and the sovereignty framework (Title

IV). The regulation should reward long-term investment, favour collaboration with all providers

demonstrating verifiable compliance with technical security, operational continuity, and sustainability

requirements.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

CADA should establish harmonised minimum designation criteria at EU level, preserving Member State

flexibility to add incentives above the baseline while ensuring cross-border consistency. Zone criteria

must incorporate demand-side signals — customer proximity, workload geography, connectivity to

existing digital infrastructure — alongside supply-side factors such as grid capacity, renewable potential,

and brownfield availability.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Harmonized minimum sustainability thresholds should be set at EU level, anchored in the DC Rating

Scheme methodology, ensuring consistent treatment across Member States. Eligibility should be

conditioned only on KPIs with agreed definitions and mature calculation methodologies — excluding

metrics still under development or lacking cross-facility comparability.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

CADA must provide exhaustive documentation checklists, explicit procedural steps with defined

responsibilities at each stage, and clear rules on completeness assessment to prevent indefinite pre-

application cycles. CADA, the Environmental Omnibus, and the Energy Grid Package must function as a

synchronized delivery system, with implementing guidance specifying how timelines across these

instruments interact within acceleration zones.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Designation criteria must reward what a project delivers — investment scale, grid contribution,

sustainability performance, local economic value, skills development — not where components originate

or where a provider is headquartered. Strategic autonomy is demonstrated through operational

integration, contractual commitments, and economic contribution to the EU — not through supply chain

mandates that reduce competition and increase costs without improving security of supply.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Aggregate EU capacity gap monitoring should rely on anonymized, Commission-collected infrastructure

data — not operator-level workload disclosure that exposes competitive positioning. Where

performance-based indicators are needed to supplement infrastructure metrics, the framework should

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.8

2

reference methodologies under active development through recognized standardization bodies (such as

SPEC) designed for cross-facility comparability without requiring workload-level transparency.

Redefine UALs 3–4 around verifiable risk mitigation controls rather than corporate nationality.

Sovereign operating models, dedicated EU regions, and disconnected solutions should be recognized as

legitimate pathways to the highest assurance levels. Introduce data classification guidance that prevents

the 'high-water mark' effect — requiring contracting authorities to segment workloads by actual data

sensitivity rather than applying the highest applicable UAL across an entire system.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Redefine UALs 3–4 around verifiable risk mitigation controls rather than corporate nationality.

Sovereign operating models, dedicated EU regions, and disconnected solutions should be recognized as

legitimate pathways to the highest assurance levels. The feasibility of a fully EU-controlled software

supply chain at Level 4 should be critically assessed — no cloud service operates on a purely EU-origin

stack, and the requirement creates a paradox with CADA's own innovation objectives under Title II.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Data residency requirements should be proportionate to data sensitivity and address a risk. For non-

sensitive or public data, there should be a UAL 0, whereby customers can continue to use public cloud

services without any additional restrictions. The data residency requirements could require maintaining a

copy of customer data available in the EU for sovereignty and operational continuity. For data residency

requirements at higher assurance levels, the scope of data should be made explicit as the customer

content and all metadata as processed by customers.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Requirements regarding technical and organizational measures to mitigate risks related to extra-territorial

reach of foreign jurisdictions should be the same for EU and non-EU providers to align with

proportionality and non-discrimination principles. Required evidence in Annex III should provide clarity

for providers and auditors as regards what is considered sufficient. The 'prove a negative' burden should

be reframed as a positive demonstration of implemented safeguards, with a rebuttable presumption that

providing listed Annex III evidence is sufficient unless a specific, documented gap is identified.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Include GPA/FTA partners by default in UAL-3, with the Commission retaining power to suspend

recognition where specific conditions are met (opt-out model, consistent with the Industrial Accelerator

Act and Chips Act 2). Alternatively, revise criteria (b)–(d) to focus on whether adequate procedural

safeguards and judicial oversight exist — not on the absence of any legal mechanism for government

access or administrative action, which most democratic countries maintain.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

SBOM and source code audit requirements should be scoped to components material to service delivery

through a risk-based threshold. Equivalent assurance mechanisms should be accepted; scope SBOM to

runtime components material to service delivery. Source code audit requirement for third-country

software components should be replaced with assurance-based evidence. Scope migration planning to

components material to service delivery.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Implementing guidance should establish that provision of all listed Annex III evidence creates a

rebuttable presumption of compliance; any request for additional evidence must be justified with

reference to a specific criterion and a documented gap, and alternative evidence demonstrating equivalent

Arvestatud

seisukohapunktis 6.9

3

assurance must be accepted where a listed item is unavailable in the prescribed form. The evaluating

NCA's role should be scoped proportionately to the UAL tier: at UAL-2 and above, limited to reviewing

the auditor's opinion, methodology, and conclusions rather than re-examining underlying provider

evidence; at UAL-1, reflecting the tier's self-assessment nature.

Clarify that the evidence in Annex III constitutes the defined standard; auditors should assess compliance

against these listed criteria. Any request for additional evidence beyond Annex III should be justified

with reference to a specific criterion and a documented gap. Accept alternative evidence demonstrating

equivalent assurance where a prescribed form is unavailable.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Include the risk assessment methodology as an Annex to the regulation rather than delegating it to a post-

adoption implementing act. This ensures the methodology is subject to full co-legislative scrutiny,

stakeholder consultation during the ordinary legislative procedure, and democratic accountability —

rather than being determined unilaterally by the Commission after the political negotiations have

concluded. Remove or limit the Commission's override power in Article 29(5) to cases with a

demonstrated, specific risk and a proportionality test.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Remove or limit the Commission's override power in Article 29(5) to cases with a demonstrated, specific

risk and a proportionality test. Member States are best placed to assess the sensitivity of their data and

the specific risks to their public order.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Introduce a risk mitigation menu in Article 30 that allows contracting authorities to deploy alternative or

complementary mitigation measures — including multi-cloud strategies, contractual exit plans,

continuity commitments, and technical controls — as legitimate alternatives to mandating a higher UAL.

Provider restriction should be a last-resort measure, applied only where a specific risk cannot be

adequately mitigated through other means.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Delete Article 31(3) or convert to ordinary legislative procedure. If retained, require: (i) mandatory

public consultation; (ii) quantified impact assessment covering costs to affected sectors, effects on

competition and competitiveness, and coherence with existing frameworks (NIS2, DORA, CSA); (iii)

materiality threshold — act only where a specific demonstrated risk exists.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.10

Critical design elements that determine market access — particularly the risk assessment methodology

and the criteria for extending requirements to the private sector — should be included in the base

regulation text or its Annexes, subject to ordinary legislative procedure. Where delegation is genuinely

necessary for technical updates, require mandatory public consultation and impact assessment before

adoption.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.10

Eesti

Teadusagentuur

Teadusandmete (eriti tundlike, nt terviseandmete) turvaline taaskasutamine on teadustööks ja

innovatsiooniks suure tähtsusega. Samas tuleb tagada, et uued tehnilised või regulatiivsed nõuded ei

tekitaks teadlastele ja teadusasutustele ebamõistlikku haldus- ega finantskoormust.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Ülikoolidest võrsuvate süvatehnoloogia idu- ja hargettevõtete (spin-offide) toetamine on Eesti

teadmussiirde vaatest võtmetähtsusega. Peame vajalikuks rõhutada, et loodavad AI kiirenduskeskused

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

4

teeksid tihedat institutsionaalset koostööd just ülikoolide ja teadusasutustega, et toetada teaduspõhise

majanduse kasvu.

Kuna CADA algatusi toetatakse osaliselt programmi Horizon Europe eelarvest, on oluline jälgida, et

uued eesmärgid ja suured väljakutsed ei vähendaks fundamentaalselt teiste oluliste teadusvaldkondade

rahastust programmi siseselt, vaid looksid uut lisandväärtust. Samuti tuleb tagada ‘grand challenges’

tingimuste seadmisel väikeriikide teadusasutustele võrdsed osalemisvõimalused.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

ETAG toetab piiriüleste teadusprojektide edendamist ressursside koondamise teel. Kuid juhime

tähelepanu, et suurprojektides ja EDIC-ites nõutav omafinantseering või ressursside maht võib osutuda

Eesti-suguse väikeriigi ja meie teadusasutuste jaoks osalemisbarjääriks. Kriteeriumites ja

rahastusmudelites peab arvestama väiksemate riikide osalemisvõimekusega.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Rangete suveräänsusnõuete (eriti usaldusväärsuse tasemetel 3 ja 4) ja riskihindamiste laiendamine

teadusasutuste infosüsteemidele võib tuua kaasa ulatusliku haldus- ja finantskoormuse. Ranged piirangud

andmete majutamisele või kolmandate riikide teenuste kasutamisele võivad negatiivselt mõjutada

rahvusvahelist teaduskoostööd (sh riikidega väljaspool EL-i, näiteks USA-ga). Riskihindamiste

raamistikus tuleb teadustegevuse (va riigisaladus/kaitsevaldkond vms) puhul säilitada paindlikkus.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Oluline on aga tagada, et uue repositooriumiga liitumine oleks tehniliselt lihtne ning teadusasutustele

pakutaks selleks vajalikku tehnilist ja õiguslikku tuge.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.5

Google Üldine: toetada täpsustustega. Google tervitab meetmeid, mis aitavad kiirendada jätkusuutliku

andmekeskuste taristu loomist ja toetada Euroopa tehisintellekti ja pilveteenuste mahutavuse vajadusi.

On oluline, et kiirendustsoonid toetaksid elujõulisi projekte, mis aitavad edendada nii andmetaristu kui

ka jätkusuutlikkuse eesmärke. Google toetab kiirendustsoonide kontseptsiooni, tingimusel et neid

kasutatakse elujõuliste ja jätkusuutlike andmekeskuste projektide hõlbustamiseks. Kiirendustsoonide

olemasolu ei tohiks aga piirata uute asukohtade geograafilist asukohta. Artikli 10(1)(f) kohta – Google

tervitab meetmeid andmekeskuste projektide lubade andmise sujuvamaks muutmiseks. Kiirem ja

prognoositavam lubade andmine saab toetada kiiresti vajalikke investeeringuid Euroopa andmetaristusse.

Artikli 10(1)(h) kohta – asukoha/piirkonna jätkusuutlikkus – toetada selgitustega – Google toetab

andmekeskuste jätkusuutlikkuse eesmärke. Jätkusuutlikkuse kriteeriumid peaksid olema kooskõlas

tulevase ELi-ülese jätkusuutlikkuse hindamissüsteemiga ega tohiks karistada tõhusaid tehnoloogiaid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Google toetab andmekeskuste projektide energiavajaduse paremat planeerimist. Võrgu planeerimine ja

jätkusuutlik taristu on Euroopa tehisintellekti ja pilveteenuste võimsuse jaoks kriitilise tähtsusega.

Google tervitab keskendumist võrgu planeerimisele ja ühendustele. Võrgule juurdepääsu hõlbustamine,

paindlikud ühenduslepingud ja PPA-de kasutuselevõtt kiirendustsoonides aitavad kaasa jätkusuutlikele

investeeringutele andmekeskustesse.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Toetada selgitustega – Google toetab andmekeskuste ruumilise planeerimise ja taristu planeerimise

paremat koordineerimist. Toetusmeetmed ei tohiks piirduda ainult kiirendustsoonides asuvate

projektidega.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

5

Google toetab ametiasutuste, põhivõrguettevõtjate ja jaotusvõrguettevõtjate vahelist koostööd, kuna

võrgule juurdepääs on andmekeskuste juurutamise peamine praktiline tegur.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Toetada selgitustega – Google toetab andmekeskuste jätkusuutlikkuse nõudeid, tingimusel, et need on

kooskõlas tulevase ELi-ülese jätkusuutlikkuse hindamissüsteemiga. Raamistik ei tohiks karistada kõige

energiatõhusamaid jahutustehnoloogiaid, näiteks vesijahutust, kui need on asjakohased.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Artikkel 12 üldiselt – Google tervitab haldusmeetmeid, mis lihtsustavad andmekeskuste projektide

elluviimist, sealhulgas lubade ja võrguga ühendamise menetluste koordineerimist. Artikkel 12(1) –

Google toetab ühtset teabepunkti, mis saab andmekeskuste operaatoreid kogu projekti elutsükli vältel

abistada.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Artikkel 12(2)(a) – ruumiline planeerimine ja ehitusload – Google toetab andmekeskuste projektide

ruumilise planeerimise ja ehituslubade menetluste koordineerimist. Artikkel 12(2)(b) – keskkonnamõju

hindamine – Google toetab koordineeritud keskkonnamõju hindamise menetlusi, tingimusel et need

jäävad prognoositavaks ja proportsionaalseks. Artikkel 12(2)(c) – vesi, reovesi, soojuse kasutamine ja

taaskasutamine – toetada selgitustega – Google toetab andmekeskuste jätkusuutlikkusega seotud lubade,

sealhulgas vee kasutamise ja soojuse taaskasutamise, koordineerimist. Jätkusuutlikkuse eeskirjad ei

tohiks karistada tõhusaid jahutustehnoloogiaid, näiteks vesijahutust. Artikkel 12(2)(d) – haldus- ja

aruandluskohustused – Google toetab koordineerimist, mis vähendab andmekeskuste projektide

halduslikku keerukust. Artikkel 12(2)(f) – elektri-, soojus- ja sidevõrgud – Google tervitab keskendumist

võrgu planeerimise ja ühenduste hõlbustamisele andmekeskuste projektide puhul.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.8

Artikkel 13 üldiselt – toetada koos selgitustega – Google tervitab kavatsust kasutada strateegilise projekti

staatust lubade andmise ja võrgule juurdepääsu sujuvamaks muutmiseks. Need eelised tuleks

reserveerida elujõulistele projektidele, mis toetavad Euroopa jätkusuutlikkuse ja andmetaristu vajadusi.

Artikkel 13(1) – toetada koos selgitustega – Google toetab kiirendustsoonides asuvate andmekeskuste

projektide strateegilise projekti staatust, tingimusel et see ei piira uute asukohtade geograafilist asukohta.

Sarnaseid toetavaid meetmeid tuleks vajaduse korral laiendada ka väljaspool kiirendustsoone

tegutsevatele andmekeskustele.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Google toetab meetmeid, mis lihtsustavad andmekeskuste projektide lubade väljastamist. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Google toetab andmekeskuste projektidele õigeaegset ja prognoositavat lubade väljastamist. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Artikkel 16 üldiselt - muuta - Google tervitab Euroopa lähenemisviisi ühtlustamist pilvesuveräänsuse

suhtes. Liidu usaldusväärsuse tasemed ei tohiks aga luua ülemaailmsetele pakkujatele suuri takistusi ega

eirata seda, kuidas ülemaailmsed tarneahelad ja küberturvalisuse funktsioonid praktikas toimivad.

Artikkel 16(1) - muuta - suveräänsuse raamistik peaks põhinema avatud suveräänsusel, partnerlusel ja

ausal konkurentsil. Nõuded peaksid võimaldama usaldusväärsetel globaalsetel partneritel panustada

Euroopa kontrolli ja vastupidavusse, mitte jätma nad olulistest turuosadest välja.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

6

Muuta – kõik liidu usaldusväärsuse tasemete ja nendega seotud tõendusnõuete muudatused peaksid jätma

ruumi innovatsioonile ja alternatiivsetele tehnilistele leevendusmeetmetele. Google soovitab binaarsete

jah/ei kriteeriumide asemel punktisüsteemil põhinevat lähenemisviisi.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9 /

6.10

Artikkel 18 - muuta - Google on mures ettepaneku piirava lähenemisviisi pärast ELi-väliste riikide suhtes

suveräänse sertifitseerimise raamistikus. Koostöö usaldusväärsete globaalsete partneritega on Euroopa

heaolu, turvalisuse, innovatsiooni ja tehisintellekti suutlikkuse jaoks kriitilise tähtsusega. Artikkel 18(1) -

muuta - raamistik ei tohiks luua usaldusväärsete ELi-väliste teenusepakkujate vaikimisi välistamist.

Piirangud peaksid olema sihipärased ja riskipõhised, mitte aga laiaulatuslike tõkete kehtestamine

ülemaailmsetele teenusepakkujatele. Artikkel 18(1)(b) - vajab muutmist - kolmandate riikide juurdepääsu

ja jurisdiktsioonilise riski hindamisel tuleks arvesse võtta tehnilisi kontrollimeetmeid ja

leevendusmeetmeid. Google soovitab punktisüsteemi, mis tunnustab alternatiivseid viise

suveräänsusprobleemide lahendamiseks, sealhulgas kliendi kontrollitavaid krüpteerimisvõtmeid. Artikkel

18(1)(c) - muuta - teenuse katkemise riski hindamine peaks võimaldama teenusepakkujatel näidata

tõhusaid tehnilisi ja operatiivseid leevendusmeetmeid. Raamistik ei tohiks tugineda ainult

teenusepakkuja päritolule või kolmanda riigi kontrollile. Artikkel 18(1)(d) - Google toetab juurdepääsu

tagamist tipptasemel tehnoloogiatele ja teenustele. Välistav lähenemisviis võib Euroopat innovatsioonist

ja andmeinfrastruktuuri kasvust isoleerida. Artikkel 18(1)(e) – Google toetab avatust ja partnerlust osana

Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse strateegiast.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Artikkel 20 üldiselt - vajab muutmist - kuivõrd auditiprotsess rakendab liidu usaldusväärsuse tasemeid

binaarsete jah/ei kriteeriumidena, soovitab Google punktisüsteemil põhinevat lähenemisviisi.

Teenusepakkujad peaksid suutma demonstreerida erinevaid ja tõhusaid leevendusmeetmeid

sõltumatusega seotud probleemide lahendamiseks. Artikkel 20(1) - vajab muutmist - Google on mures, et

kumulatiivsed kriteeriumid erinevate usaldusväärsuse tasemete vahel ei pruugi jätta piisavalt ruumi

innovatsioonile või alternatiivsetele tehnilistele kontrollidele. Kõrgemat usaldusväärsust peaks olema

võimalik demonstreerida tõhusate tehniliste, organisatsiooniliste ja lepinguliste kaitsemeetmete abil.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Artikli 20 lõike 5 punktid g–i – muuta – Google soovitab vältida puhtalt binaarset jah/ei

hindamismudelit. Suveräänse kontrolli ja kolmandate isikute juurdepääsu ning jurisdiktsioonilise riski

vahelist seost tuleks hinnata hindamiskriteeriumide abil, mis tunnustavad tõhusaid tehnilisi

leevendusmeetmeid.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Artikkel 29 üldiselt - vajab muutmist - Google on mures, et suveräänne sertifitseerimise raamistik võib

takistada liikmesriikide võimet korraldada hankeid oma riigi julgeolekuhuvides. Liikmesriikidel peaks

olema kaalutlusõigus hinnata oma vajadusi, eriti tundlikes valdkondades. Artikkel 29(1)(b) - vajab

muutmist - Liidu usaldusväärsuse taseme valik peaks olema riskipõhine ja peaks tunnustama tehnilisi

leevendusmeetmeid. See ei tohiks automaatselt kaasa tuua usaldusväärsete globaalsete partnerite

välistamist, kui suveräänseid probleeme saab lahendada tehniliste kontrollimeetmete abil.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Artikkel 29(2)(b) - vajab muutmist - kolmandate riikide juurdepääsuriski tuleks hinnata

hindamiskriteeriumide abil ja see peaks arvestama tehniliste kontrollimeetmetega, näiteks kliendi

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

7

kontrollitavate krüpteerimisvõtmetega. Google märgib, et tema krüpteerimismeetod võib võimaldada

klientidel võtmeid pilveväliselt salvestada, mistõttu on Google'il tehniliselt võimatu võtit nõudmisel

anda. Artikkel 29(2)(c) - vajab muutmist - teenuse katkemise riski tuleks hinnata tegelike tehniliste ja

operatiivsete leevendusmeetmete valguses, mitte ainult päritolupõhiste kriteeriumide alusel.

Muuta – Komisjoni metoodika peaks jätma ruumi liikmesriikide hindamiseks ega tohiks sundida

rakendama liiga jäika või vaikimisi suurima kindluse nõudvat lähenemisviisi.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Kustutada / oluliselt piirata – Google soovitab kaotada komisjoni volitused tühistada liikmesriikide

otsuseid riigiriski hindamise raames. Varuvariandina peaks see volitus olema rangelt piiratud ning selle

suhtes tuleks läbi viia ulatuslikud konsultatsioonid ja nõuetekohane menetlus.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Artikkel 30 üldiselt - muuta - Google on mures, et kavandatud suveräänsed kriteeriumid võivad jätta ELi-

välised teenusepakkujad märkimisväärsest turuosast välja ning vähendada avaliku sektori ja kriitiliste

teenuste kasutajate valikuvõimalusi. Riigihanke-eeskirjad peaksid toetama avatust, koostalitlusvõimet ja

konkurentsi.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Muuta - kui avaliku sektori asutused on kohustatud hankima UAL 1 teenuseid, ei tohi UAL 1 sisaldada

nõudeid, mis häirivad olulisi globaalseid küberturvalisuse funktsioone, näiteks telemeetria ja

küberohtude mustrite lokaliseerimist

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Muuta – UAL 2, 3 või 4 teenuste kohustuslik kasutamine tundlike avaliku sektori tegevuste jaoks võib

luua kahetasandilise turu, kus avaliku sektori ja avaliku julgeoleku organisatsioonidel on innovatsioonile

piiratud juurdepääs. Nõuded ei tohiks vaikimisi välistada usaldusväärseid globaalseid partnereid.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Muuta – erandid peaksid olema praktilised ja võimaldama hankijatel hankida asjakohaseid teenuseid

olukorras, kus UAL-i tunnustatud alternatiivid ei ole kättesaadavad, ei sobi või tekitaksid

ebaproportsionaalseid piiranguid innovatsioonile, turvalisusele või konkurentsile. Artikli 30 lõike 4 punkt

a – muuta – piisava alternatiivi olemasolu hindamisel tuleks arvestada funktsionaalsuse, turvalisuse,

innovatsiooni, koostalitlusvõime ja tipptasemel tehnoloogiale juurdepääsuga, mitte ainult UAL-i

ametliku tunnustusega.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Artikkel 31 üldiselt – selgitada/muuta – Google on mures, et suveräänsusnõuete ulatus on ebaselge ja

võib hõlmata eraettevõtteid, millel on potentsiaalne mõju avalikule korrale. See võib hõlmata suurt osa

Euroopa majandusest, sealhulgas pangandust, energeetikat ja kommunaalteenuseid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.10

Muuta – kui komisjon saab laiendada mõju hindamise või leevendamise nõudeid erasektori üksustele

kriitilise tähtsusega sektorites, tuleks seda selgitada ja hoolikalt piirata. Vastasel juhul võib ettepanek

tekitada ebakindlust ülemaailmsete tarneahelatega Euroopa ettevõtete jaoks.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.10

Artikkel 32 üldiselt – toetada ja tugevdada – Google toetab riigihangete reforme, mis väärtustavad

hinnaväliseid kriteeriume, nagu innovatsioon, jätkusuutlikkus ja koostalitlusvõime. CADA peaks hankeid

kasutama avatud tehnoloogia kasutuselevõtu ja avaliku sektori ümberkujundamise edendamiseks.

Artikkel 32(1) – toetada ja tugevdada – hinnavälised hankekriteeriumid peaksid hõlmama

koostalitlusvõimet, kaasaskantavust, turvalisust, jätkusuutlikkust, innovatsiooni ja võimet toetada mitme

pilve arhitektuuri. See aitaks vältida tarnija seotust ja võimaldaks moderniseerimist. CADA peaks võtma

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.6

8

rangemaid meetmeid tarkvaralitsentside seotuse vastu võitlemiseks. See peaks hõlmama litsentside

täielikku kaasaskantavust domineerivatelt pilvedelt konkureerivatele pilvedele, domineerivate pilvede

tarkvaralitsentside mittediskrimineerivat hinnakujundust ning tarkvara ja turvalisuse samaväärsust

olenemata kasutatavast pilveplatvormist. Riigihanked peaksid tegelema kontsentratsiooniriskiga

struktuurilisel tasandil koostalitlusvõime ja avatud tehnoloogia kaudu. Geograafilised või päritolupõhised

kriteeriumid ei tohiks olla peamine tee suveräänse kontrolli saavutamiseks.

Google toetab CADA raames avatud ja koostalitlusvõimelise ökosüsteemi edendamise meetmeid. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.6

Artikkel 37 üldiselt – toetada ja tugevdada – Google toetab riigihangete reforme, mis edendavad avatud

tehnoloogia kasutuselevõttu, koostalitlusvõimet ja avaliku sektori ümberkujundamist. Ühis- või

tsentraliseeritud hanked peaksid vältima tarnija seotust ja toetama mitme-pilve arhitektuure. Artikkel

37(1) – toetada koos selgitustega – kui komisjon hangib pilve-, tarkvara- või tehisintellekti süsteeme,

peaksid hankekriteeriumid hõlmama innovatsiooni, jätkusuutlikkust, koostalitlusvõimet ja turvalisust,

mitte tuginema peamiselt geograafilistele kriteeriumidele.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.6 / 6.12

Liidu usaldusväärsuse taseme kriteeriumid peaksid jätma ruumi innovatsioonile ja pakkuma

teenusepakkujatele erinevaid ja tõhusaid leevendusi suveräänsusprobleemidele. Google soovitab

tehniliste kriteeriumide puhul binaarse jah/ei lähenemisviisi asemel punktisüsteemi.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Muuta – suveräänse kontrolli ja kolmandate osapoolte juurdepääsu vahelise seose ning jurisdiktsioonilise

riski hindamine peaks toimuma punktisüsteemi alusel. Raamistik peaks tunnustama tehnilisi meetmeid,

näiteks kliendi kontrollitavaid krüpteerimisvõtmeid, sealhulgas mudeleid, kus kliendid salvestavad

krüpteerimisvõtmeid pilveväliselt.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2 /

6.9

Muuta – kriteeriumid ei tohiks välistada usaldusväärsete globaalsete partnerite osalemist Euroopa turu

olulistes osades. Koostöö usaldusväärsete globaalsete partneritega on Euroopa heaolu, turvalisuse ja

tehisintellekti kasvu jaoks kriitilise tähtsusega.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Muuta – kriteeriumid peaksid kajastama, kuidas globaalsed tarneahelad ja küberturvalisuse funktsioonid

praktikas toimivad. Liiga jäigad nõuded võivad häirida nii ELi-väliseid ettevõtjaid kui ka Euroopa

teenusepakkujaid, kes sõltuvad ülemaailmsetest tarneahelatest.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Muuta – UAL 1 ei tohiks takistada oluliste küberturvalisuse funktsioonide täitmist kogu maailmas. Isegi

madalaima usaldusväärsuse taseme korral võib ettepanek häirida ülemaailmseid küberturvalisuse

toiminguid.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Kustutada/kitsendada– Google soovitab eemaldada UAL 1 ja UAL 2 metaandmete ja telemeetria

lokaliseerimise nõuded. Nõue, et kogu telemeetria, sealhulgas küberohtude mustrid, jääksid Euroopasse,

takistaks oluliste küberturvalisuse funktsioonide täitmist kogu maailmas.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

Muuta – UAL 2 peaks võimaldama usaldusväärsetel teenusepakkujatel demonstreerida tõhusaid

suveräänsuse leevendamise meetmeid tehniliste ja korralduslike kontrollide abil. Hindamisel tuleks

kasutada punktikriteeriume, mitte binaarseid tehnilisi kriteeriume.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2 /

6.9

9

Kustutada/kitsendada – Google soovitab UAL 2-s metaandmete ja telemeetria lokaliseerimisnõuded

eemaldada. Küberturvalisus sõltub võimest analüüsida globaalseid ohumustreid ja hallata globaalseid

turbefunktsioone.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Kustutada/muuta – Google soovitab UAL 2-st eemaldada nõuded kolmandate riikide operaatoritele.

Sellised nõuded tuleks kehtestada ainult erandkorras, kui komisjon seab konkreetse teenusepakkuja puhul

piirangu kolmandale päritoluriigile.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Muuta – Google soovitab asendada binaarsed kriteeriumid punktisüsteemiga, mis võimaldab

teenusepakkujatel näidata samaväärseid või tõhusamaid meetmeid suveräänsusprobleemide

leevendamiseks.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2 /

6.9

Oluliselt muuta – Google on mures, et UAL 3 loob vaikimisi keelu ELi mittekuuluvate riikide

operaatoritele, mille tühistada saab ainult komisjon. See lähenemisviis tuleks ümber pöörata.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Vaikimisi sätete ümberpööramine – Google soovitab komisjoni erandi tegemise volituse ümber pöörata,

nii et usaldusväärsed ELi-välised partnerid oleksid UAL 3-s vaikimisi lubatud, kusjuures komisjon saaks

põhjendatud juhtudel loa rakendusaktidega tühistada.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Muuta – UAL 3 peaks võimaldama usaldusväärsetel globaalsetel partneritel toetada Euroopa

suveräänseid lahendusi, kui on olemas asjakohased tehnilised ja operatiivsed kontrollimeetmed.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Muuta – Google märgib, et kavandatav UAL 3 lähenemisviis tundub piiravam kui olemasolevad ranged

liikmesriikide suveräänsusraamistikud, mis on võimaldanud usaldusväärsetel globaalsetel partneritel

pakkuda ranget kontrolli toetavaid tehnilisi ja operatiivseid lahendusi.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Oluliselt muuta – Google on mures, et UAL 4 takistaks ülemaailmsetel operaatoritel igas olukorras

Euroopa oluliste kaitseteenuste toetamist. See läheks kaugemale kehtivatest rangetest suveräänsetest

raamistikest ja võiks piirata juurdepääsu tipptasemel tehnoloogiale.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Muuta – Google soovitab lubada usaldusväärsetel ELi-välistel operaatoritel toetada rangelt sõltumatuid,

Euroopa hallatavaid suveräänseid lahendusi, sealhulgas pakkudes alustarkvara.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Muuta – Google märgib, et Google Cloud on Euroopa partneritega välja töötanud Google Distributed

Cloud Airgapped, et rahuldada Euroopa riikide kaitsejõudude vajadusi, kuid tundub, et see ei vastaks

kavandatava UAL 4 kohasele nõutavale kontrollile.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

Muuta – Google soovitab ühendada UAL 3 ja UAL 4 üheks tasemeks, mis võimaldab usaldusväärsetel

ELi-välistel operaatoritel toetada rangelt sõltumatuid, Euroopa poolt hallatavaid suveräänseid lahendusi,

sealhulgas alustarkvara pakkumise kaudu.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

ITL Lisada art 1 lõikesse 1 eraldi punkt: aja lühendamine liitumiseni ja loa saamiseni ning andmekeskuse

projektide rahastamisele ligipääsu parandamine. Ilma selleta jääb p b deklaratiivseks.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Parandada nummerdus. Lisada definitsioonid: 'colocation data centre', 'data centre developer',

'acceleration zone', 'flexible connection agreement', 'anticipatory investment'. Art 2 p 11 viide

delegeeritud määrusele 2024/1364 katab operaatorit, mitte arendajat/väljaüürijat, kes on III jaotise tegelik

adressaat.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

10

Ettepanek salastatud teave defineerida CADA määruse artiklis 2. Juhul, kui kindlustasemete 3 ja 4 korral

on salastatud teabe töötlemisel siiski erisused, tuleks neid CADA määruse temaatilises põhjenduspunktis

avada.

Tuua selle punkti sisu III jaotisesse loamenetluse õigusena: kiirendustsoonid näevad ette kaasneva kindla

(firm) puhta tootmisvõimsuse ja salvestuse asukohad ning liikmesriik loob nendele eelloastamise tee. Vt

ka ettepanekud art 12 lg 2 ja art 13 lg 2 juurde.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Kustutada tingimuslik sissejuhatus. Siduda tsoonide arv ja maht art 15 alusel tuvastatud

võimsuselüngaga; ülevaatamine iga 2 aasta järel. Lisada arendaja õigus esitada ala kandidaadiks (bottom-

up nomineerimine) koos haldusorgani põhjendamiskohustusega. Tagada, et juba kehtiva planeeringu,

ehitusloa või liitumispakkumisega objektid saavad tsooni arvata ilma omandatud õigusi kaotamata. Võrdlusalus: netonullitööstuse määruse (EL) 2024/1735 art 18 netonulli-kiirendusorud on CADA

kiirendustsoonist igas mõttes tugevamad - tsoonitasandi eelnev strateegiline keskkonnamõju hindamine,

oma ühtne kontaktpunkt ning art 15-16 prioriteetne staatus ja kiirendatud kohtukäsitlus. Lihtsaim

parandus on kirjutada sama tööriistakomplekt CADA-sse. Kõige odavam üksik parandus kogu ettepanekus: siduda kiirendustsooni määramine taastuvenergia

kiirendusala määramisega. CADA ütleb praegu ainult põhjenduspunktis, et lähedus taastuvenergia

kiirendusaladele 'võiks olla asjakohane tegur'. Palume siduvat sätet: kiirendustsooni määramisel määrab

liikmesriik samal ajal kattuva või külgneva TAASTUVENERGIA JA SALVESTUSE KIIRENDUSALA

direktiivi (EL) 2018/2001 art 15c tähenduses, nii et tootmine pärib RED III tööriistakasti (vaikimisi

nõusolek, projektitasandi KMH erand kiirendusalal, ülekaaluka avaliku huvi eeldus). See ei loo uut

menetlust, vaid ühendab kaks olemasolevat.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Asendada sõnastus selliselt, et liikmesriigid tagavad andmekeskuste kiirendustsoonide ja nendega seotud

taristu käsitlemise asjakohastes ruumilistes ja arengukavades, kui see on vajalik kiirendustsooni eesmärgi

saavutamiseks. See võimaldab siduvat planeerimiskohustust seal, kus see on sisuliselt vajalik, kuid ei loo

ebaproportsionaalset üldkohustust kõigile planeeringutele. Seega ei toeta sellisel viisil kohustuslikuks

muutmist.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Kui KPI-sid kasutatakse siduvate nõuetena, peab komisjon rakendusaktiga kehtestama ühtlustatud,

tehnoloogianeutraalsed vahemikud ja mõõtmismetoodika. Mõõta 12 kuu libiseval keskmisel alates

kokkulepitud täiskoormuse saavutamisest. ERF ei ole nõue, kui soojusvõrk ja siduva kohustusega ostja

puuduvad. Nõudeid ei kohaldata tagasiulatuvalt juba loastatud või ehituses olevatele objektidele.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Lisada teine lõik: liikmesriigid tagavad, et kiirendustsoonis eraldatud võrguvõimsusele kohalduvad

verstapostipõhised säilitamistingimused (maa kontroll, sõlmitud rendi- või mahuleping, seadmete

tellimused, finantssulgemine) ning et neile mittevastav võimsus tagastatakse järjekorda. Liitumisõiguste

ülekandmine sama tsooni projektide vahel tuleb lubada.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

11

Lisada 'and small mid-caps (SMCs)' VKE-de kõrvale. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Säilitada muutmata. Laiendada sama õigus sõnaselgelt ka art 14 alusel määratud strateegilistele

projektidele, mis ei asu kiirendustsoonis (vt art 14 kommentaari).

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Kustutada võrguliitumise väljajätt põhjenduspunktist 41 ja piirata lg 2 väljajätt üksnes tõeliselt

seadmespetsiifiliste lubadega. Liitumispunkti, alajaama ja ühenduskaabli trassi load peavad olema

koondbaasloaga kaetud. Alternatiivina lisada eraldi artikkel 13a siduvate tähtaegadega

liitumispakkumisele (3 kuud) ja siduva pingestamise kuupäevaga koos hüvitisega selle ületamisel. Täna

kannab võrgu viivituse riski ainuisikuliselt arendaja, kes on samal ajal rentniku ees seotud viivistega - see

riskiasümmeetria on üks peamisi põhjuseid, miks AI-rentnikud eelistavad kindlama tarnetähtajaga turge. Samas rõhutame, et tähtaeg ja pingestamise ajakava peaksid olema siduvad ulatuses, milles nende

täitmine on võrguettevõtja kontrolli all, ning arvestama objektiivseid võrguohutuse, süsteemi

töökindluse, vajalike võrguinvesteeringute ja kolmandatest isikutest sõltuvate menetluste piiranguid. Töötav eeskuju EL-i: Itaalia 20.02.2026 dekreetseaduse nr 21 artikkel 8 kehtestab andmekeskustele ühtse

loa, mis hõlmab IPPC, KMH, maastiku-, muinsuskaitse-, vee- ja heitmeload ning igapingelised

võrguühenduse võrgud, tähtajaga 10 kuud (erandkorras +3) ja poole lühemate KMH tähtaegadega. See

tõestab, et võrguühenduse ühtsesse loamenetlusse toomine on ELis juba tehtud ja teostatav. Sama probleem kehtib tootmise kohta: koondbaasluba peab katma ka kaasneva elektritootmise ja

salvestuse tsooni tasandil hinnatud mahu ulatuses (nt X MW päikest, Y MWh salvestust, Z MW

dispetšeeritavat võimsust). Üksikprojekt esitab selle piires teavituse, mitte uue taotluse.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Lisada uus artikkel 14a 'Effects of strategic project status': (a) käsitatakse strateegilise projektina

keskkonnamõju hindamise määruse mõttes ja saab tööriistakasti, sõltumata sellest, kas projekt asub

kiirendustsoonis; (b) kohaldub art 13 lg 5 tähtaeg ja art 12 ühtse infopunkti tugi; (c) ülekaaluka avaliku

huvi eeldus; (d) eelisjärjekord TSO/DSO liitumismenetluses ja arvestamine võrgu arengukavas kindla

koormusena; (e) automaatne konkurentsivõime märgis ja toetuskõlblikkus liidu programmides ning art

14b instrumentides. Menetlus: jooksev taotlemine 90-päevase otsustustähtajaga voorude asemel;

liikmesriigi kaudu esitamise tee (liikmesriik esitab, komisjon võib vastu vaielda), nagu kriitiliste

toorainete määruses. Selgitada, et erakapitaliga rahastatud kolokatsiooniprojekt eraõigusliku rentnikuga

on toetuskõlblik. Lisada kriteerium: asukoht, kus on võrguvõimsuse ülejääk ja madal elektri

süsinikumahukus ning kus projekt ankurdab uut puhast tootmisvõimsust. P d ei tohi muutuda de facto

eeltingimuseks enne, kui ELis on AI-kiirendite mahutootmine olemas. Lisaks: (1) lg 1 p c sõnastada 'kindla (firm) võimsuse ja võrgu stabiilsuse' panusena, mitte ainult 'võrgu

stabiilsusena' - AI-koormus on baaskoormus ja vajab kindlat võimsust. (2) Lisada kriteerium, mis

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

12

tunnustab, et pikaajalise elektriostulepinguga andmekeskus RAHASTAB uut puhast tootmist, mida riik

muidu peaks oksjonile panema: 100 MW kampus katab ostukohustusega suurusjärgus 300 MW uut

tootmisvõimsust ja ca 390 mln EUR investeeringut ehk ca 17% Eesti kogu praegusest tuule- ja

päikeseparkide mahust, ja asendab suurusjärgus 40 mln EUR aastas riiklikku taastuvenergia toetust, mida

tarbijad muidu kannaksid.

Lisada lg 1 punktid: '(d) the available and planned grid capacity for large loads per Member State and,

where available, per connection point, the size of the connection queue and the average and median lead

times actually achieved for the connection of large loads; (e) the duration of permit-granting procedures

actually achieved for data centre projects, per Member State, distinguishing projects inside and outside

acceleration zones.' Lisada lõige: kui komisjon tuvastab võimsuselünga, PEAB asjaomane liikmesriik 12

kuu jooksul määrama täiendavaid kiirendustsoone või oma tegevusetust põhjendama. Praegu on seire

ainus tagajärg võimalik soovitus.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Taseme 3-4 puhul on keelatud EL välise kodakondsusega töötajad. Kodakondsusnõue võib olla

ebaproportsionaalne, sest turvariski seisukohast on tähtsam kontrollitud ligipääs, taustakontroll, asukoht

ja juurdepääsu logitavus kui kodakondsus ise. Omandi- ja kontrollikriteeriumid võivad piirata

legitiimseid partnerlusi, näiteks kui pakkuja kasutab valitud komponentides või tugiteenustes mitte-ELi

tehnoloogiat, kuid kontroll kliendiandmete ja teenuse järjepidevuse üle jääb ELi üksusele. Ka muudes

valdkondades on sarnaseid piiranguid ja siin võiks olla need ühtlustatud - keelatud on töötajad

riskiriikide kodakondsusega (vene, hinna, valgevene, põhja-korea jt) või siis läheneda riskipõhiselt:

„Personnel citizenship requirements shall be replaced by risk-based personnel assurance requirements,

including location in the Union, security screening, least-privilege access, privileged access monitoring,

contractual independence and enforceable refusal mechanisms against unlawful third-country access.”

Funktsionaalne kontrollimudel saavutab sama avaliku korra kaitse vähem diskrimineerivalt ning on

paremini kooskõlas proportsionaalsuse ja teenuste vaba liikumise põhimõtetega. Omandi- ja kontrollitestid ei tohi külge hakata FÜÜSILISELE TARISTUKIHILE ega kiirendustsooni

või strateegilise projekti kõlblikkusele. Kui see joon hoitakse, on võimsuse-samba kasu

suveräänsusdebati lahendusest sõltumatu. Enamik ELi andmekeskuste arendust rahastatakse

rahvusvahelise infrastruktuurikapitaliga; kui selle osalus muudaks rajatise kõrgema taseme jaoks

kõlbmatuks, tõstaks CADA ELi andmekeskuste kapitalikulu ja töötaks oma võimsuse kolmekordistamise

eesmärgi vastu.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

Lisada: iga art 16 lg 2 alusel tehtava muudatuse puhul vähemalt 36-kuuline üleminekuaeg ning juba

kasutuses olevate rajatiste ja kehtivate tunnistuste grandfathering. Muudatusi ei kohaldata tagasiulatuvalt

kehtivatele lepingutele.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

„Recognition shall be service-family based and reusable across materially equivalent services, locations

and configurations. Existing European cybersecurity certificates, national cloud qualifications and NIS2-

Arvestatud

seisukohapunktis 6.9

13

compliant audited controls shall be accepted as evidence to the extent they cover equivalent

requirements.”

CADA võiks sätestada ka selle, milliste rikkumiste eest konkreetselt on võimalik karistusi

määrata.Peaksime vältima olukordi, kus avalik sektor paneb kogu vastutuse erasektori pakkujale.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.9

CADA art 29 tuleks muuta nii, et 12 kuud ei oleks absoluutne lagi, vaid vaikimisi maksimum

lihtsamatele migratsioonidele; keerukate, kriitiliste või telco-integrated pilveteenuste puhul peaks olema

võimalik 24–36 kuud, kui see on vajalik teenuse järjepidevuse, küberturbe või sõltuvuste tõttu.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.3

„Contracting authorities shall require Union assurance level 1 only where the nature, sensitivity,

criticality and operational impact of the cloud computing service justify such requirement. For low-risk

or publicly available workloads, equivalent safeguards based on recognised Union or national

cybersecurity frameworks may be accepted.”

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

arusaamatu ja vajaks täpsustamist. Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Peaks vältima seda, et NIS 2 subjektidele nt on mitme õigusakti aluselmitmed erinevad

sertifitseerimisohustused sama valdkonna osas (nt küberturvalisus).

Arvestatud

seisukohapunktis 6.9

CADA eesmärk võik olla tagada, et 25% eesmärk ei välistaks suurettevõtjaid konsortsiumijuhtidena ega

karistaks skaleeritavaid lahendusi selle sättega, vaid lubada SME-de kaasamine allhankes/partnerluses.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6

Peame vajalikuks täpsustada EuroCloud Federation’i rolli selliselt, et see ei tooks kaasa erasektori pilve-,

andmekeskus- ja sideettevõtjate väljatõrjumist ega konkurentsimoonutust. Avaliku sektori üksuste

vaheline teenuste jagamine peaks olema lubatud üksnes selgelt piiritletud avaliku huvi või tõendatud

turutõrke korral ning tingimustel, mis tagavad kulude läbipaistvuse, ristsubsideerimise vältimise ja

võrdse konkurentsi kommertsteenuse pakkujatega. Tuleks rõhutada pigem meetmeid, mis ergutaks

vastava kommerts-teenuse turu tekkimist Euroopas (stabiilne nõudlus, soodsad finantseerimismudelid

jms.) Kuigi praegusel hetkel võib väita, et meil on turutõrge kvaliteetsete pilveteenuste osutamisel, siis

siin on sellise tõrke tekkimise põhjuseks pigem sobiva ärikeskkonna puudumine olukorras, kus US

suured tehnoloogiafirmad oma finantsjõuga lihtsalt investeerivad Euroopa ettevõtted selliselt turult välja.

Mastaabiefekti puudumise tõttu on Euroopas raske on olnud hoida võrreldavat hinna-kvaliteedi suhet.

Kui EL on administratiivsete vahenditega sellist turgu tekitamas, kus Euroopa firmadel oleks võimalik

vastavat äri välja arendada, siis on vaja vältida igasugust võimalust, et teise käega nullitakse selline

motivaator erasektori jaoks kohe ära läbi riikliku isetegemise ambitsiooni. Kui avaliku sektori üksused saavad teenuseid jagada kulupõhiselt ja väljaspool tavapärast hankeõigust,

võib see moonutada konkurentsi eraoperaatoritega, kes peavad kandma kapitalikulu, sertifitseerimiskulu,

küberturbe kulu ja tururiske.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.11 /

6.12

Selleks, et selliste hangete puhul ei koonduks pakkujateks ainult üksikud suured pakkujad, peaks lisama

tingimused, msi soodustaksid ka väiksemate ja lokaalsete pakkujate kaasamist: „Common procurement

shall be designed as multi-award, multi-lot and multi-cloud by default, including regional lots, security-

assurance lots, data-centre services lots and managed-service lots. Award criteria shall preserve

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6 / 6.12

14

competition, avoid over-concentration and enable EU-based telecom, cloud and data centre providers to

participate either directly or in consortia.”

KAM Toetame, kuna vähendab kriitilisi sõltuvusi ja samas suurendab EL-i suveräänset pilve- ja AI-võimekust. Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Toetame üldises raamis, kuid hetkel tekib küsimus, kuidas arevstatakse kaitsevaldkonna erisustega nt

andmete, kriitiliste teenuste, tarneahela usaldusväärsuses ja riigikaitselise toimepidavuse nõuetega.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Toetame sätte üldist suunda, kuid tuleb rõhutada vajadust arvestada kaitsevaldkonna erisustega, sh

tundlike andmete, kriitiliste teenuste, tarneahela usaldusväärsuse ja riigikaitselise toimepidavuse

nõuetega.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Toetame andmekeskuste arendamise kiirendamist, kuid lisada Eesti seisukohta vajadus hinnata

andmekeskuste asukoha, elektri- ja sideühenduste, füüsilise turbe, tarneahela ning kriisiolukorra

toimepidavuse mõju riigikaitsele.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Toetame ühtset EL-i suveräänsuse raamistikku, kuid kaitsevaldkonna kasutusjuhtude puhul peab olema

võimalik nõuda kõrgemaid suveräänsus-, kontrolli-, auditi- ja andmepaiknemise tingimusi.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

Toetame ainult siis sellist tunnustamismehhanismi, mis välistab kaitsevaldkonna tundlike kasutusjuhtude

puhul ebapiisava kontrolli kolmandate riikide jurisdiktsiooni, andmetele ligipääsu ja teenusekatkestuse

riskide üle. Kaitsevaldkonnas võib kolmanda riigi kontroll ja jurisdiktsioon olla oluline risk.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

Toetame ühtset EL-i suveräänsuse raamistikku, kuid kaitsevaldkonna kasutusjuhtude puhul peab olema

võimalik nõuda kõrgemaid suveräänsus-, kontrolli-, auditi- ja andmepaiknemise tingimusi.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Toetame sõltumatu auditi nõuet, kuid täpsustada, et kaitsevaldkonna teenuste puhul peavad

auditiorganisatsioonidele, audititõenditele ja juurdepääsule kehtima täiendavad julgeoleku-,

taustakontrolli- ja konfidentsiaalsusnõuded.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Toetame registri loomist, kuid rõhutaks üle, et registris peaks olema piisav teave teenuse

suveräänsustaseme, kehtivuse, piirangute ja auditi ulatuse kohta, mis võimaldab kaitsevaldkonnal teha

teadlikuid valikuid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Toetame ühtset EL-i suveräänsuse raamistikku, kuid kaitsevaldkonna kasutusjuhtude puhul peab olema

võimalik nõuda kõrgemaid suveräänsus-, kontrolli-, auditi- ja andmepaiknemise tingimusi.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Toetame tõhusaid ja hoiatavaid sanktsiooone, kuid riigikaitse seisukohalt oluliste ja kriitiliste teenuste

puhul peab rikkumise mõju hindamisel arvestama ka toimepidavuse, julgeoleku ja usalduskahjuga.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Toetame pädevate asutuste selget rollijaotust, kuid samas tuleb rõhutada vajadust tagada

julgeolekuastuste ja kaitsevaldkonna kaasamine juhtudel, kus järelvalve puudutab riigikaitselisi,

salastatud või kriirilisi teenuseid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Toetame riskihindamise kohustust, kuid Eesti seisukohas tuleb rõhutada, et kaitsevaldkonna puhul peab

metoodika võimaldama hinnata ka riigikaitselist mõju, salastatust, operatiivset autonoomiat, kriisi- ja

sõjaaja toimepidavust, sõltuvust kolmandatest riikidest ning vajadusel kasutada kõrgemaid

kindlsutasemeid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

15

Hetkel teadmata, millised oleksid need kehtestatud miinimumnõuded pilveteenuste hankimisel, seega

peab arvestama, et kaitsevaldkonna puhul peab olema jankijal õigus nõuda rangemaid tingimusi, sh

andmete paiknemist EL-is või Eestis, kriitilise sõltuvuse maandamist ning eraldi turva- ja

toimepidavusnõudeid.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Toetame innovatsiooni ja Euroopa lisandväärtust soodustavaid hankekriteeriume, kuid samas tuleb

rõhutada, et kaitsevaldkonna hangetes ei tohi need vähendada võimalust seada rangemaid julgeoleku-,

salastatuse, tarneahela usaldusväärsuse ja operatiivse autonoomia nõudeid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6

Toetame avaliku sektori pilveföderatsiooni arendamist, kuid Eesti seisukohas tuleks rõhutada, et

kaitsevaldkonna kasutusjuhtude kaasamine peab olema vabatahtlik ja võimalik ainult juhul, kui on

tagatud piisav suveräänsus, turvalisus, andmete kontroll, audit, kriisiaegne kätesaadavus ja vastutuse

selgus.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.11

Toetame ühishangete võimalust, kuid tuleb rõhutada, et kaitsevaldkonnale peab jääma õigus teha

eraldiseisvaid või piiratud menetlusega hankeid, kui seda nõuavad riigikaitselised vajadused, tarneahela

usalduväärsus või teabe kaitse.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6 / 6.12

Üldjoontes toetame avatud standardite ja avatud lähtekooid põhimõtet, kuid tuleb rõhutada, et

kaitsevaldkonnas peab kasutamine põhinema turvahindamisel, haavatuste haldamisel, komponentide

päritolu kontrollil ning vajadusel piiratud levitamise või erandite võimalusel.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.5

Vastuväited puuduvad, kuid Eesti seiskohast tuleks rõhutada vajadust kaasata rakendusaktide ja

delegeeritud aktide ettevalmistamisse liikmesriikide julgeoleku- ja/või kaitsevaldkonna eksperdid ning

tagada piisav üleminekuaeg.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.10

MKM

Selleks, et vältida investeeringute ja turuvõimaluste koondumist üksikutesse suurematesse EL

liikmesriikidesse võiks lisada ühe eesmärgina "võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamine

kõigi liikmesriikide ettevõtjatele". Nt "The measures established under this Regulation shall be

implemented in a manner that ensures egual and non-discriminatory access for eligible entities from all

MS"

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Art 3(2) võiks lisada uue lõike " The Commission shall ensure open, transparent and geographically

balanced participation of undertakings, inluding SMEs and start-ups, from all Member States ". See

väldiks olukorda, kus rahastus ja projektid koonduvad üksikutesse liimesriikidesse.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Tuleks seista selle eest, et vältida ebaproportsionaalset koormust VKEdele. Võimalusel lisada kusagile

"reporting obligations" alla "Reporting obligations for SMEs shall be proportionate to their size, risk

profile and participation under this Regulation".

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

RAM Lisada Artiklisse 2 "avaliku korra" definitsioon või vähemalt mitteammendav loetelu

kriteeriumidest/valdkondadest, mida mõiste hõlmab.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2 / 6.10

Täiendada Artikli 4(7)(d) sõnastust selgesõnalise viitega Euroopa terviseandmeruumi määrusele (EHDS)

ja sätestada, et käesoleva määruse alusel toimuv terviseandmete taaskasutus AI mudelite jaoks peab

vastama EHDS-is sätestatud sekundaarse kasutuse tingimustele.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

16

Pikendada tähtaega vähemalt 18 kuule. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.4

Pikendada tähtaega (nt 12 kuule) ja/või näha ette komisjoni tehniline tugi (juhendmaterjal,

näidismetoodika) tsoonide kriteeriumide hindamiseks, et väikeriigid saaksid tähtajast reaalselt kinni

pidada.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Selgesõnaliselt lubada liikmesriikidel määrata olemasolev asutus ilma täiendava institutsionaalse

loomiseta.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Lisada võimalus tähtaega mõjuval põhjusel pikendada. Arvestatud

seisukohapunktis 6.3

Täpsustada määruses (a) mõõtmismetoodika (kas 25% arvestatakse hankelepingute arvust või rahalisest

mahust), (b) aruandluskohustuse sisu ja sagedus, ning (c) näha ette proportsionaalsuse/erandi mehhanism

liikmesriikidele, kelle siseturul napib vastava suurusega ja profiiliga innovaatilisi VKE-sid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6

RIA

Säilitada eesmärgid; tagada sidusus olemasoleva EL küberraamistikuga (vt art 16). Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Komisjoni õigus teha lõplik otsus peaks hõlmama mingeid garantiisid nende riikide jaoks, kes hoiduksid

nõusoleku andmisest. Näiteks kohustus hinnata vastulauseid seoses avaliku korra või julgeolekuga või

nõue, et konsulteeritakse vastu oleva riigi pädeva asutusega.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Soovitame kaaluda lisada, et tegevuskoha/teenuse osutamise asukoha riigi pädeval asutusel oleks õigus

võtta samuti mingeid ajutisi meetmeid. Nt olukorras, kus ilmneb, et mingi nõuete rikkumine kujutab

endast ohtu avalikule korrale või julgeolekule.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Avaldada metoodika kavand menetluse käigus, et oleks võimaliks hinnata regulatsiooni reaalselt mõju;

säilitada liikmesriigi kaalutlusruum julgeolekutundlikes hinnangutes.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.10

Jätta lõplik tagatistaseme määramine liikmesriigile; Komisjoni roll piirata metoodika ja soovitustega,

mitte siduva ümberotsustamisega. Tegemist riigi julgeoleku ja siseturvalisuse küsimusega.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Näha ette pikem tähtaeg ja/või võimalus põhjendatud juhul tähtaega pikendada. Arvestatud

seisukohapunktis 6.3

Täpsustada Komisjoni volitusi täiendavatele üksustele kohustuslike nõuete kehtestamisel, anda

liikmesriikidele suurem roll.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.10

Täpsustada tasude arvutamise metoodika ja läbipaistvus. Arvestatud

seisukohapunktis 6.11 /

6.12

RIT

AI arvutusvõimsust tuleb allokeerida Frontier AI arendus projektidesse. Kas see tähendab tasuta või võib

siin raha küsida? Kas siin on ette nähtud ka võimekuse suurendamist? Kui meil võimekust pole, siis kas

on kohustus see luua?

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Article 15 ei selgita, kes on selle gap-i target kliendid. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.8

17

Kas Article 17 puhul säilib igal liikmesriigil kohustus suurettevõtete puhul hinnang eraldi teha? Samas

Article 19 ütleb, et self-assessmentit saab teha UA1 puhul. Hetkel on ebaselge, mis puhkudel peab riik

seda hindama ja mis juhul tuleb see teenusepakkujalt endalt.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Kas article 22 on riigi või EL põhine? Kas keskne register on ELi tasandi register ning milline roll jääb

liikmesriigi pädevale asutusele andmete sisestamisel/uuendamisel?

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Article 30 puhul jääb ebaselgeks millistel puhkudel on kohustus osta pilvteenust. Kas igal juhul ja p2

ning p3 sätestavad ainult taseme?

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Mis on Article 34 - 36 eesmärk? Ühtpidi on see variant kuidas erinevate riikide avaliku sektori asutused

saavad teistele oma ressurssi müüa, teistpidi tundub CADA eesmärk olevat ikkagi innovaatilistele

pilvteenustele avalikku sektorit suunata. Kas on mõeldud, et riigid hakkavad oma DC-sid kuidagi

omavahel jagama? Kas Eesti peab võimaldama oma DC-des teiste riikide asutustel oma infrat hoida?

Arvestatud

seisukohapunktis 6.11

P3 tähendab, et "komisjon" saab EU üleseks keskseks raamhankijaks, kelle käest on võimalik siis asju

otse osta/hankida? Kuidas selline raamhankija rolli võtmine konkurentsi soosib ning kas on kooskõlas

EL hangetealaste direktiividega?

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6 / 6.12

Article 44 räägib OSPO-st. Kuhu see luuakse? Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.5

RTK

Artiklite 2 ja 30 kogumis on küsimus, kas hallatavad tehisaru keelemudeliteenused (LLM API-d, hosted

model endpoints) on käsitletavad pilvandmetöötlusteenusena (NIS 2 direktiivi (EL) 2022/2555 artikkel 6

p 30). Avalikku korda, julgeolekut või õiguskaitset toetavatele asutustele rakendub käesoleva eelnõu

kohaselt nõue kasutada üksnes usaldustasemega 2-4 sertifitseeritud teenuseid. Kui tehisaru

keelemudeliteenuseid käsitleda pilvandmetöötlusteenusena, siis kuivõrd turul puuduvad praegu CADA

või EUCSi tasemetele 2-4 vastavad kommerts LLM teenused, siis tekiks juriidiline hallala ning avaliku

sektori tehisarulahenduste hankimine ja kasutus oleks takistatud. Lähtuvalt sellest leiame, et nimetatud

määratlus tuleks eelnõus selgelt sätestada.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.2

Leiame, et lisaks sellele, et nimetatud keskused ehitatakse Euroopa digitaalse innovatsiooni keskuste

baasile, peaks selgelt ka eelnõus sätestatud olema, et keskuse pädevus katab andmekaitse,

õigusraamistiku, infoturbe ning keelemudelite arhitektuuri. See võimaldaks välistada tänase olukorra, mil

iga riigiasutus lahendab neid valdkondi eraldist, dubleerib. Vt ka järgneval sheedil toodud kommentaari.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Tunnustatud pilveteenuste kohustus laieneb kogu avalikule sektorile. Kohustuse jõustumisel tekib risk, et

sobivaid teenusepakkujaid veel ei ole, mis halvab hanked. Avalik-õiguslik kohustus peab olema

objektiivselt täidetav. Kui määrusega nõutakse hankijalt registreeritud / tunnustatud pilveteenuse

hankimist, kuid pakkujaid ei ole või sertifitseerimisasutuste võimekus on puudulik, tekib ummikseis.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Nõue, et hindamiskriteerium peab olema samal ajal kohustuslik, kuid "kõrvalise tähtsusega ega ole

lepingu sõlmimisel otsustav", on sisemiselt vastuoluline. Riigihangete direktiivi 2014/24/EL artikli 67 ja

RHS § 85 kohaselt peavad hindamiskriteeriumid oleva läbipaistvad, eristatavad ning pakkumuste

hindamisel punktide kaalutud. Iga kriteerium, millele omistatakse osakaal (ka nt 1%), muutub piirjuhul

otsustavaks, kui pakkujate tulemused ülejäänud kriteeriumites on võrdsed. Formulatsioon "ei tohi olla

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.6

18

otsustav" tekitab olukorra, kus hankelepingu sõlmimise otsuse saab kohtus vaidlustada väitega, et

"kõrvaline kriteerium sai võitja selgitamisel otsustavaks". Ettepanek seega asendada säte kaalu

fikseeritud ülempiiriga (nt kuni 10%). Samuti leiame, et vajalik on komisjoni poolt tüüpkriteeriumite

juhendi koostamine.

Säte on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Direktiiv 2014/24/EL art 18 ning RHS § 3 sätestavad,

et hankija on kohustatud tagama pakkujate võrdse kohtlemise, vältima diskrimineerimist ning

konkurentsi kunstlikult piiramist. Konkurentsi peetakse kunstlikult piiratuks, kui riigihanget

kavandatakse kavatsusega teatavaid ettevõtjaid sobimatul viisil soodustada või ebasoodsasse olukorda

panna. Lisaks märgime, et Eesti-suurusel turul tehakse aastas vaid üksikuid suuri IT-taristu

raamlepinguid. Kui üks mahukas taristuhankeleping sõlmitakse suurtootjaga, võib see rahalises mahus

täita või halvata kogu riikliku aastanimetaja. Lahendusena näeme, et VKEde kaasamine saaks toimuda

protsessimeetmete kaudu (art 33 lg 5: turukonsultatsioonid, hankelepingute osadeks jaotamine,

proportsionaalsed tingimused).

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6

SIM Märkus (d) kohta, et kriitilistest tehnoloogiatest sõltuvuse vähendamine ei tohi vähendada teenuste

toimepidevust - see tähendab, et sõltuvuste vähendamiseks kehtestatavad meetmed ei tohi

põhjendamatult piirata teenuste toimepidevust, mitme pilveteenuse kasutamise strateegiaid või

juurdepääsu maailmatasemel konkurentsivõimelistele tehnoloogiatele. (e) osa võiks arvestada

liikmesriikide arhitektuuri, st. kui see toimib, siis pea ilmtingimata sundima kasutama ühist

pilveplatvormi - see on EE arhitektuuri põhimõtete vastu.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Lisada sõltumatuse nõue. Arvestatud

seisukohapunktis 6.9

(b) märkus - Eesmärgiks on andmekeskuste võimekuse suurendamine, kuid mille alusel? Oluline, et see

ei muutuks eesmärgiks omaette ning arvestama tegelikku vajadust. Tekitab survet energiataristule - mis

on prioriteetsem: andmekeskus, tööstus või kodanik. Suured AI-andmekeskused võivad tarbida väga

suuri energiakoguseid ning mõjutada nii elektrihindu kui ka võrgu koormust. (c) märkus:

kasutuselevõtmine peab olema seaduslik ja turvaline.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7 / 6.8

Märkus (c) kohta - riigiasutuse eesmärk ei tohiks olla võtta AI-d kasutusele võimalikult palju, vaid

kasutada seda õiguspäraselt, turvaliselt ja põhjendatult. AI peaks väärtust lisama.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Eestis kasutatakse hübriid- ja multi-cloud lahendusi ning täielik tehnoloogiline eraldumine ei ole

realistlik?

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Tuleks lubada ka regionaalseid keskuseid nt Balti koostöö, Eesti turu väiksust arvestades. Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Siin tuleks toetada tootja- või tehnoloogia neutraalseid hankeotsuseid. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

Väiksematel riikidel ei pruugi olla võimalik kõikides algatustes osaleda. EE jaoks väljakutse. Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.7

19

Ei peaks olema täiesti eraldiseisev strateegia vaid võib olla osana muust strateegiast, nt. DÜAK vms. Arvestatud

seisukohapunktis 6.4

Märkus (g) kohta - vältida avatud lähtekoodi kohustuslikuks muutmist olukorras, kus see ei sobi. Arvestatud

seisukohapunktis 6.5

LR-del tuleb arvestada ka oma riiklikke vajadusi. Arvestatud

seisukohapunktis 6.4

Digikümnendi eesmärgid on olulised, kuid nende täitmine ei tohiks muutuda liikmesriikidele

absoluutseks kohustuseks sõltumata kuludest või tegelikust vajadusest.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.4

Kolmeaastane kohustuslik ülevaatus võib põhjustada dubleerimist juba olemasolevate

aruandluskohustustega - vt. KÜTS näitena jne. Aruandlus ja ülevaatused võiksid toimida olemasolevate

aruandlusmehhanismide näol, et vähendada halduskoormust.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.4

Parimate praktikate jagamine on väga tervitatav. Nõustamine on tervitatav, aga tuleb silmas pidada, et

liikmesriikidel peab jääma võimalus kujundada oma digiarhitektuuri.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.4

Liikmesriikidelt ei tohiks nõuda arvutusvõimsuse reserveerimist EL prioriteetsetele projektidele

olukorras, kus see võib mõjutada riigisiseseid teenuseid.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Andmekeskuste rajamise vajadus peab sõltuma turuolukorrast, elektrivõrgu võimekusest ja

investeerimishuvi olemasolust. Eesti jaoks võib olla see kohustus liialt koormav. Andmekeskuste kiirendustsoonid võivad Eestit ebasoodsasse olukorda jätta, kuna määrus eeldab

andmekeskuste geograafiliselt tasakaalustatud rajamist ja EL võimsuse kolmekordistamist. Riskikoht on

see, et investeeringud liiguvad eelkõige: Saksamaale, Prantsusmaale, Põhjamaade piirkonda. Ettepanek on luua: Väikeriikidele eraldi toetusmehhanism või regionaalne tasakaalukriteerium

strateegiliste projektide valikul.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7 / 6.8

Siin on kindlasti on oluline kaasata ka riigi küberturvalisuse eest vastutavaid, sest andmekeskused on

sageli kriitilise infrastruktuuri osa.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Lisaks VKE-dele tuleks toetada ka avalikku sektorit. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Märkus (d) - võib piirata tehnoloogianeutraalsust olukorras, kus kohustatakse kasutusele võtma

lahendusi EL-st.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

See on piirav, s.t et tohib kasutada tulevikus ainult kindla suveräänsustasemega teenuseid - otsused

peaksid põhinema siiski riskipõhisusel ja tehnoloogia-neutraalsusel.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1

Väiksematele Eesti teenusepakkujatele võib menetlus osutuda kulukaks. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Lisaks sanktsioonidele tuleb hinnata tarneahelat, geopoliitilist riski ja võimalikku mõju teenuse

toimepidevusele.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Üksnes enesehindamisel põhinev vastavus võib olla ebapiisav kõrgema riskiga avalike teenuste jaoks. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

20

Auditi põhimõtted peavad olema proportsionaalsed, hindama tegelikku küberturvalisust, toimepidevust ja

sõltutuvsriske.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Vältida dubleerivat halduskoormust. Riskihindamise kohustus on põhjendatud, kuid tuleb vältida

dubleerimist olemasolevate KüTS-i, NIS2, E-ITS-i, riigi infosüsteemide ja toimepidevuse

riskianalüüsidega. Selle järgi tuleb asutustele (sh andmekaitsespetsialistidele) täiendavad ajaliselt määratletud kohustused,

st koostada tuleb pilveteenuseid kasutavate avaliku sektori tegevuste jaoks riskianalüüse. Artikli 29

lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb neid analüüse läbi viia vähemalt iga kahe aasta tagant ning nendes tuleb

hinnata töödeldavate isikuandmete tundlikkust, kolmandate riikide üksuste poolt ebaseadusliku

juurdepääsu riski ning võimalikku mõju avalikule korrale ja andmesubjektide õigustele. Tekib küsimus, kas see on midagi erinevat andmekaitselisest mõjuhinnangust või selle osa? (GDPR

artikkel 35 seosed). Kui see on lisaks (nagu tundub loetelust), siis toob see kaasa täiendava ressursivajaduse. Kas see eeldab ka ühtseid riskihinnanguid (art 29 lg 1 viimase lause aluse)? Nt andmekaitselist

mõjuhinnangut peab teostama vastutav töötleja aga kui tehakse CADA alusel riskihinnanguid, siis kas

tekib kohustuste konflikt? Kas ühtne riskihinnang on võimalus või kohustus? Lisaks on problemaatilised järjest artikkel 29 ja 30-ga seotud kohustused - kas on kohustus hakata

avaldama Komisjonile neid riskianalüüse? Liikmesriikide riskihindamiste harmoniseerimise osas näeb artikkel 29 näeb ette riiklikud

riskihindamised avaliku sektori kasutusjuhtudele. Sealt aga tuleneb risk, et üks liikmesriik võib määrata

taseme 4. Samas Eesti määrab taseme 2. Tulemuseks on killustunud turg. Ettepanek: ENISA või Euroopa Komisjon (või ka liikmesriigid) peaks avaldama ühise metoodika;

referentskasutusjuhtumid; ühised riskikriteeriumid. Need võiks aidata seda metoodikat ühtlustada.

Teenused on ka riikide vahel, nt Schengeni Entry-Exit vms.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Komisjonile saadetav detailne riskihindamine võib sisaldada tundlikku teavet. Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

12-kuuline migratsioonikohustus võib olla ebarealistlik väga suurte või kriitiliste infosüsteemide

puhul.Ettepanek on see viis pikemaks, nt 24 kuud kriitilistel ja/või 36 kuud keskmis eja madala riskiga

teenustel. Mis ajast alates hakkab 12 kuud jooksma?

Arvestatud

seisukohapunktis 6.3

Kas seda informatsiooni saab liikmesriigi asutus ka nõuda? Või kas seda infot avaldatakse ka EL-i

liikmesriikidele?

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Viidata riskipõhisusele. Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

21

Puudub erand olukorraks, kus nõutud suveräänsustase võib tegelikult halvendada teenuse toimimist või

küberturvalisust. See on vastuolus Eesti senise lähenemisega, kus kõige olulisem eesmärk on kriitiliste teenuste

toimepidevus (KüTS, NIS2, E-ITS põhimõtted).

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

ELis toodetud ei tähenda automaatselt eelist - lähtuma peab siiski toimepidevusest, innovatsioonist ja

toote turvalisusest.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6

SOM Toetame avaliku sektori jaoks mõeldud tehisarumudelite ja -süsteemide arendamist, sealhulgas hariduse,

teaduse ja tervishoiu valdkonnas. Säte on siiski väga üldine ega täpsusta, kuidas valitakse prioriteetsed

kasutusvaldkonnad, kuidas tagatakse liikmesriikide osalemine ning kellele kuuluvad projektide käigus

loodud mudelid, tarkvara ja intellektuaalomandi õigused. Ettepanek: Täpsustada, et prioriteetsete avaliku sektori projektide valimisel kaasatakse valdkonna eest

vastutavad liikmesriikide asutused ning tagatakse loodud lahenduste piiriülene taaskasutatavus,

koostalitlusvõime ja võimaluse korral avatud lähtekoodiga kättesaadavus. Hariduse, teaduse ja tervishoiu

valdkonna lahenduste puhul peab säilima võimalus arvestada liikmesriigi keele-, andme- ja

institutsionaalsete eripäradega.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Ettepanek: võimaldada riikliku strateegia läbivaatamistsükli (iga 3 aastat) ühildamist juba kehtivate

(tervishoiu) digiarengukavade läbivaatamistsükliga, et vähendada dubleerivat aruandluskoormust.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.4

Sättest ei selgu, millise korra alusel ja millise hinnaga saavad liikmesriigid, ülikoolid, teadusasutused ja

avaliku sektori asutused juurdepääsu arvutusressursile. Samuti pole selge, kuidas tagatakse väiksemate

liikmesriikide võrdne ligipääs. Ettepanek: Kehtestada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad juurdepääsukriteeriumid ning eraldi

võimalus avaliku huvi projektidele, teadusele, haridusele ja väikese keeleruumi mudelite arendamisele.

Ressursi jaotamisel ei tohiks lähtuda ainult liikmesriigi rahalisest panusest või projekti mahust.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.7

Ettepanek: lisada kriteerium a (olulised avaliku sektori funktsioonid, sh tervishoid) juurde nõue kaasata

strateegilise projekti staatuse hindamisse valdkondlikult pädev ministeerium

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.8

Arvutusvõimsuse seire võib hõlmata äri- ja julgeolekutundlikku infot ning tekitada andmekeskustele,

teadusasutustele ja avaliku sektori taristu haldajatele täiendavat aruandluskoormust. Ettepanek: Täpsustada kogutavate andmete ulatus, konfidentsiaalsuse tagatised, andmete kasutamise

eesmärk ja seos juba olemasoleva energiatõhususe ning digikümnendi aruandlusega. Sama infot ei tohiks

nõuda mitme ELi õigusakti alusel korduvalt

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.8

Tähelepanek: Ühtse pilvesuveräänsuse raamistiku loomist võib põhimõtteliselt toetada, kuid neli

kindlustaset ja nende kriteeriumid asuvad II lisas, mille kohta tagasisidevormis eraldi ridu ei ole.

Kriteeriumid võivad oluliselt piirata teenusepakkujate valikut ning mõjutada teenuste hinda ja

kättesaadavust. Ettepanek: Tagada, et nõuded oleksid riskipõhised, tehnoloogianeutraalsed ja proportsionaalsed ning et

madalama riskiga avaliku sektori teenustele ei kohalduks põhjendamatult kõrge suveräänsustase. Lisa

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

22

muutmisel delegeeritud õigusaktiga peab liikmesriikidel olema piisav mõju ning ettevõtjatele mõistlik

üleminekuaeg.

Tähelepanek (read 82-112): Tunnustamis- ja auditisüsteem on mahukas ning võib tekitada

teenusepakkujatele märkimisväärseid kulusid. See võib olla eriti koormav väikestele ja keskmise

suurusega Euroopa teenusepakkujatele ning vähendada konkurentsi. Samuti ei ole selge süsteemi suhe

EUCSi, NIS2, andmekaitsealaste auditite ja teiste sertifitseerimissüsteemidega. Ettepanek: Kehtestada võimalus kasutada olemasolevate auditite ja sertifikaatide tulemusi ning järgida

põhimõtet „üks kord auditeeritud – kogu ELis tunnustatud“. Väikestele teenusepakkujatele tuleks ette

näha proportsionaalsed tasud, juhendamine ja võimalusel rahaline toetus. Vältida tuleb samade

kontrollide kordamist eri õigusaktide alusel.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Ettepanek: näha ette kiirendatud (lühendatud tähtajaga) tunnustamismenetlus pilvandmetöötlusteenuse

osutajatele, kes teenindavad riiklikke kriitilisi tervishoiusüsteeme, et vältida teenusekatkestusi menetluse

ajal.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Ettepanek: näha ette riiklik toetusmehhanism auditikulude osaliseks katmiseks väiksematele tervishoiu-

IT lahenduste pakkujatele, et kõrgema kindluse taseme nõue ei vähendaks konkurentsi Eesti tervishoiu-

IT turul.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9 /

6.12

Ettepanek: võimaldada iga-aastase auditi läbivaatamise ajastust asutuste muude eelarve ja

hooldustsüklitega, et vältida sertifikaadi kehtivuse katkemist tsüklilise koormuse kokkulangemise tõttu.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.9

Kohustus hinnata iga kahe aasta järel avaliku sektori pilvekasutust on väga ulatuslik. Ebaselge on, kas

hindamine toimub keskse riikliku hindamisena, valdkondade kaupa või iga asutuse ja infosüsteemi

tasandil. Samuti võib Komisjoni võimalus nõuda liikmesriigilt kõrgema kindlustaseme rakendamist

oluliselt mõjutada riigi eelarvet ja tehnoloogilisi valikuid. Ettepanek: Täpsustada, et riskihindamine võib tugineda olemasolevatele riiklikele riskijuhtimise,

andmekaitse ja küberturvalisuse protsessidele.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.1 / 6.9

Ettepanek: töötada komisjoni metoodikale lisaks välja tervishoiuvaldkonna eripära (patsiendiohutus, ravi

järjepidevus, eriliigilised isikuandmed) arvestav hindamislisa või -juhend.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Ettepanek: näha ette liikmesriigi konsulteerimis- ja vaidlustamisõigus enne, kui komisjon oma

rakendusaktiga muudab liikmesriigi poolt määratud kindluse taset.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Ettepanek: Näha ette erand või pikendamisvõimalus 12-kuulisest üleminekutähtajast eluliselt kriitiliste

(tervishoiu)infosüsteemide puhul, koos nõudega faasiliseks, katkestusteta üleminekuks ja paralleeltöö

perioodiks. Lisaks: Üleminekuperioodi määramisel tuleb arvesse võtta süsteemi keerukust, andmemahtu,

hankemenetluse kestust, teenuse kriitilisust ning eelarvelisi võimalusi. Kohustus ei tohiks rakenduda

enne, kui turul on nõutavale tasemele vastav ja majanduslikult mõistlik alternatiiv.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.3

Tähelepanek: Ebaselge on, kuidas toimida olukorras, kus sobiva kindlustasemega teenuseid ei ole turul

piisavalt, nende hind on ebaproportsionaalselt kõrge või teenus ei vasta funktsionaalsetele vajadustele. Ettepanek: Erand peab olema kasutatav lisaks ajutisele hädaolukorrale ka turu puudumise,

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

23

ebaproportsionaalse maksumuse, tehnilise sobimatuse ja toimepidevusriski korral. Erandi kasutamise

menetlus peab olema lihtne ning liikmesriigi pädeva asutuse otsustada.

Ettepanek: lisada erandialuste loetellu selgesõnaliselt olukord, kus nõuetele vastava teenuse hankimine

seaks ohtu inimelu (sh ravi järjepidevus jmt), analoogselt olemasolevate turupõhiste eranditega.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Suured ühishanked võivad vähendada kulusid, ent samal ajal vähendavad need ka väiksemate pakkujate

turulepääsu (puudutab just tarkvara ja AI-süsteeme kus on palju väiksseid ettevõtjaid ja spetsiifilisi

tooteid). Ettepanekut sõnastada ei oska, ent komisjonile tuleks selgitada, et nendes teemades peaks

vältima kõrgeid käibe ja referentsinõudeid jmt.

Arvestatud

seisukohapunktis 6.6 / 6.12

Ettepanek: Kataloog peaks toimima olemasolevate repositooriumide metaandmete indeksi või

födereeritud otsingulahendusena. Tarkvara peaks saama hoida riiklikus või asutuse enda repositooriumis

ning ELi kataloogi tuleks edastada üksnes standarditud metaandmed ja viide

Arvestatud

seisukohapunktis 6.5

TEHIK

ANNEX 2 level 2 g Kolmanda riigi kontroll pakkuja üle: Alates tasemest 2 peab pakkuja puhul olema

õiguslike/tehniliste/organisatsiooniliste meetmetega välistatatud välisriigi mõju (andmetele juurdepääs,

teenuse häirimine, sanktsioonisurve). Selle nõudega ei oleks võimalik kasutada USA või potentsiaalselt

teiste suuremate riikide pilvteenuseid. ETTEPANEK: Antud nõue võiks kohalduda tasemest 3 alates

VÕI peaks olema sõnastatud oluliselt selgemalt, tehes selle täitmise realistlikumaks. ANNEX 2 level 2 i Lähtekoodi auditid: kolmanda riigi tootjate turvakriitilised komponendid peavad

läbima lähtekoodi auditi. Siin on oluline aru saada, kuidas lähtekoodi auditeerimine toimib, kelle

ülesanne see on ja mis mahus. ANNEX 2 level 2 i Migratsiooniplaan: määrus nõuab dokumenteeritud plaani, kuidas komponendist

loobuda/asendada, kui tootja pankrotistub või kolmas riik kehtestab piirangud (nt ekspordikeeld,

sanktsioonid). Oluline on teada, kui detailne peab migratsiooniplaan olema ja mis on selle komponendid,

muul juhul võib selle täitmine olla väga keeruline kui mitte võimatu.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.2

Euroopa Komisjonist saab keskne hankija andmekeskuste, pilveteenuste, tarkvara ja AI-süsteemide

ostmiseks. Kuigi Euroopa tasandil hankimine võib pakkuda Eesti hankijatele paremaid tingimusi ja

mastaabisäästu, siis uute määruse nõuete valguses muutub see tegelikult ainsaks võimaluseks nõuetele

vastav teenusepakkuja ühele eesti IT-majale hankida. Pilvteenuse pakkujad/AI lahenduste pakkujad ei

osale Eesti hangetes. Hankijatel on võimalus vaid teenusepakkujate üldtingimustega nõustuda. Läbi

Euroopa Komisjoni hangete teostamine on äärmiselt ajakulukas, kallis ja kauge. Selle asemel võiks

CADA määruse kohustused/nõded seada hoopis Euroopas teenuste pakkujatele, et nende üldtingimused

võimaldaksid kohe level 1, 2, 3 või 4 teenuse või muid nõutavaid eritingimusi valida. See tagaks ka Eesti

erasektorile turvalised lahendused.

Osaliselt arvestatud

seisukohapunktis 6.6 / 6.12

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

__.oktoober 2026

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa

Liidus pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamist, eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa

pilvandmetöötluse ja tehisintellekti ökosüsteemi tugevdamiseks (pilvandmetöötluse ja

tehisintellekti arendamise määrus), eelnõu (COM(2026) 502) kohta:

1.1. Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa Liidu pilve- ja tehisaruvõimekust

ning vähendada strateegilisi tehnoloogiasõltuvusi. Eesti saab toetada eelnõuga

kavandatavat erinevatel usaldustasemetel põhinevat pilvteenuste suveräänsuse

raamistikku ainult juhul, kui selle meetmed tuginevad liikmesriikide olemasolevatele

IT-lahendustele, asutustele, üksustele ja muudele struktuuridele, väldivad neile

ebaproportsionaalse töö- ja halduskoormuse lisandumist, ei piira liikmesriikide

otsustusõigust teha oma otsuseid ja riskihindamisi, arvestavad liikmesriikide erisustega

süsteemide ehitamisel ja majutamisel ning on piisavalt Euroopa Liidu poolt rahastatud.

Eesti ei toeta pilvteenuste suveräänsuse raamistiku rakendamiseks uute asutuste ja

üksuste loomist Euroopa Liidu tasandil ega kohustust liikmesriikidele selliseid asutusi

luua.

1.2. Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile õiguse andmist liikmesriigi avaliku sektori

pilvteenuse kasutamise riskihinnangut siduvalt ümber hinnata ega määrata avaliku

sektori tegevusele kohaldatavat usaldustaset, kuna see ei arvestaks riikide erinevat

halduskorraldust, tehnoloogilist taristut ega julgeolekuvajadusi. Lõpliku riskihinnangu

ja kohaldatava usaldustaseme peab määrama liikmesriik, lähtudes oma riigi erisustest,

kasutusjuhu kriitilisusest ning teenusepakkuja ja tarneahelaga seotud riskidest.

1.3. Eesti leiab, et eelnõust tulenev julgeoleku ja suveräänsuse usaldustase 1 ei tohi olla

kohustuslik avaliku sektori madala riskiga pilvteenuseid kasutavale tegevusele (näiteks

avalikult kättesaadava teabe töötlemisel või teatavates arendus- ja testkeskkondades),

kui erinevatele nõuetele vastavus, näiteks julgeoleku- ja andmekaitsenõuete täitmine

on piisavalt tagatud. Komisjon võib toetada liikmesriike ühise riskihindamise

metoodika väljatöötamisega.

1.4. Eesti leiab, et eelnõus liikmesriigile pilvteenuse vahetamiseks ette nähtud üldist

12-kuulist üleminekuperioodi peab olema võimalik põhjendatud juhtudel pikendada

vähemalt 24 kuule. Tähtaja määramisel tuleb arvestada liikmesriikide

otsustusvabadust, avaliku teenuse keerukust ja kriitilisust, hanke kestust, alternatiivide

olemasolu, tehnilist teostatavust, vajalikke õigustoiminguid, toimepidevust ja

küberturvalisust. Pikendamise õigus peab kajastuma eelnõus ja andma liikmesriikidele

õiguse seda kasutada.

1.5. Eesti toetab pilve- ja tehisaru valdkonna riiklike eesmärkide, prioriteetide ja

poliitikavalikute kindlaksmääramist, kuid ei toeta eelnõust tulenevat kohustust

koostada selleks eraldiseisev riiklik strateegia. Eesti peab vajalikuks sätestada eelnõus,

et eraldiseisva strateegia koostamise nõuet on võimalik täita ka olemasolevate

strateegiate, arengukavade ning seire- ja aruandlusmehhanismide kaudu.

1.6. Eesti leiab, et avatud lähtekoodi on võimalik muuta eelnõuga liikmesriikidele

kohustuslikuks üksnes siis, kui Euroopa Liit selle kasutamist ja ülalpidamist rahastab.

Eesti toetab üldjuhul avatud standardite ja lähtekoodi kasutamist avalikus sektoris, kuid

tehnoloogia valik peab põhinema lahenduse sobivusel, turvalisusel ja kogukulul.

1.7. Eesti toetab eelnõuga ühe keskse Euroopa Liidu avatud lähtekoodivaramu loomist,

mis ühildub olemasolevate ja loodavate varamutega, toimib ühtse platvormina,

võimaldab avaliku sektori tarkvara taaskasutada ilma täiendava halduskoormuseta ja

mis ei tohi nõuda tarkvara korduvat üleslaadimist.

1.8. Eesti toetab eelnõuga Euroopa Liidu ühishangete raamistiku loomist pilve- ja

tehisarulahenduste hankimiseks, kuid peab oluliseks, et raamistik soodustaks väikeste

ja suurte liikmesriikide koostööd ning tagaks kõigile liikmesriikidele võrdsed

võimalused osaleda ühishangete ettevalmistamises ja elluviimises. Oluline on pilve- ja

tehisaruhangetes innovatsiooni, tarnekindluse, tehnoloogiliste sõltuvuste ja Euroopa

tehnoloogiaökosüsteemi arengu arvestamine ning innovaatiliste väikeste ja keskmiste

ettevõtjate, sealhulgas idu- ja kasvufirmade osalemise parandamine. Suured

liikmesriigid peavad nendesse ühishangetesse kaasama väikseid Euroopa Liidu riike,

näiteks Eestit.

1.9. Eesti peab vajalikuks eelnõus sätestada, et pilve- ja tehisaruhangete tingimused

peab hankija määrama hanke eesmärgi ja riskide alusel, kuid Euroopa lisandväärtuse

kriteerium, 25% innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde)

tulemuseesmärk ja osalemine Euroopa Komisjoni ühishangetes, ei tohi olla eelnõu

kohaselt kohustuslikud. VKEde osalemist tuleb toetada konkurentsi soodustavate

hanketingimustega.

1.10. Eesti toetab Euroopa tehnoloogilise võimekuse tugevdamist eelnõuga loodava

ühiste pilve- ja tehisarualgatuste raamistiku kaudu, kuid peab vajalikuks tagada, et

Euroopa Liidu rahastatud koostööprojektide taristule ja pädevuste arendamise

võimalustele on võrdne ligipääs kõigi liikmesriikide ettevõtjatel, teadusasutustel ja

avaliku sektori asutustel. Tehisaru kogemus- ja kiirenduskeskused ehk selliste

koostööprojektide tugikeskused peavad põhinema olemasolevatel Euroopa digitaalse

innovatsiooni keskustel ilma, et kaasneks kohustus Euroopa Liidu või liikmesriikide

tasandil täiendavate üksuste loomiseks. Liikmesriikide strateegiliste projektide

arvutusressurssi panustamine peab olema vabatahtlik ega tohi kohustada liikmesriike

looma lisavõimsust või eelistama Euroopa Liidu projekte riiklikele kohustustele.

1.11. Eesti toetab strateegilist eesmärki edendada andmekeskuste rajamist ning

lihtsustada selleks vajalikke menetlusi. Liikmesriigil peab olema võimalik saavutada

sama eesmärk oma õigusruumi sobivate meetmetega. Kiirendustsoonide kui ühe

võimaliku meetme rakendamine peab jääma liikmesriigile vabatahtlikuks.

1.12. Eesti ei toeta eelnõuga teenusepakkujate usaldustasemele vastavuse tagamiseks

uute tunnustamis- ja auditiraamistike kehtestamist. Vajalik on taaskasutada

olemasolevaid Euroopa Liidu ja riiklikke auditeid, sertifikaate ning muid samaväärseid

tõendeid, et vältida sama nõude korduvat tõendamist erinevates auditites. Nõuded

audiitoritele peavad arvestama audiitorite tegelikku kättesaadavust. Usaldustasemetega

seotud nõuete muutmisel peab kehtima vähemalt viieaastane üleminekuaeg.

1.13. Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ulatuslike volituste andmist eelnõu olemuslike

elementide ja põhinõuete, muu hulgas riskihindamis- ja maandamisnõuete

kehtestamiseks delegeeritud aktidega, vaid peab vajalikuks sätestada need eelnõus.

Delegeeritud aktidega võib vajaduse korral täpsustada üksnes eelnõu mitteolemuslikke

tehnilisi küsimusi.

1.14. Eesti toetab eelnõuga loodavat vabatahtlikku avaliku sektori pilveressursside

koostöömehhanismi, et Euroopa Liidu üleselt jagada andmekeskus- ja pilvteenuseid.

Seejuures peab liikmesriik saama otsustada selles osalemise ning pilveressursside

jagamise ja kasutamise tingimused. Eelnõu peab ette nägema, et pilve kasutamise ja

opereerimise tasud peavad olema läbipaistvad ja kulupõhised ning koostöö ei tohi

piirata riiklike pilvelahenduste arendamist ja kasutamist.

1.15. Eesti peab vajalikuks eelnõus sätestada, et Euroopa koostöömehhanismid ja

pilvteenuste ühishangetega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest.

Liikmesriikidelt ei tohi nõuda Euroopa Komisjoni tegevuskulude katmiseks lisatasusid.

Samuti ei tohi Euroopa Komisjon teenida omatulu ühistegevuse toetamisest saadud

finantsvahenditest.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Justiits- ja Digiministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks

huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisse. Riigikantseleil esitada

punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Liidu pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise õigusakti

eelnõu kohta”

Euroopa Komisjon avaldas 3. juunil 2026. a digisuveräänsuse paketi, mis sisaldab nelja

algatust: kiibimääruse 2.0 õigusakti eelnõu, pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise

õigusakti eelnõu, Euroopa Liidu avatud lähtekoodi strateegia ning energiasüsteemi

digitaliseerimise ja tehisaru strateegiline tegevuskava.

Pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise õigusakti eelnõu (edaspidi CADA) eesmärk on

lahendada probleeme, mis tulenevad Euroopa ebapiisavast arvutusvõimsusest ja sõltuvusest

Euroopa-välistest pilvteenuse pakkujatest. CADA-ga luuakse tingimused Euroopa Liidu

pilvetehnoloogia ja tehisaru ökosüsteemi arenguks, soodustades innovatsiooni ning Euroopa

majanduse konkurentsivõime kasvu, samuti parandadakse liidu vastupanuvõimet ja

strateegilist autonoomiat pilvetehnoloogia ja tehisaru valdkonnas. CADA-l võib olla vahetu

mõju nii avaliku kui ka erasektori tehnoloogilistele valikutele, pilvteenuste kasutamise

tingimustele, andmekeskuste arendamisele ning avalike teenuste osutamisele. Eelkõige

puudutab see pilvteenuste suveräänsusega seotud nõudeid, riskihindamise ja

sertifitseerimisega seotud kohustusi, samuti tingimusi, mis võivad mõjutada andmete ja

teenuste majutamist, hanketingimusi ning teenuseosutajate vastavusnõudeid.

Eesti peamised seisukohad CADA eelnõu kohta on järgmised:

1. Eesti toetab Euroopa Liidu pilve- ja tehisaruvõimekuse tugevdamist, strateegiliste

tehnoloogiasõltuvuste vähendamist ning usaldustasemetel põhinevat raamistikku ainult siis,

kui meetmed tuginevad olemasolevatele lahendustele, asutustele, üksustele ja muudele

struktuuridele, väldivad ebaproportsionaalset töö- ja halduskoormust, ei piira liikmesriikide

otsustusõigust, arvestavad liikmesriikide erisustega ning on piisavalt Euroopa Liidu poolt

rahastatud. Eesti ei toeta uute asutuste ja üksuste loomist ELi tasandil ega kohustust

liikmesriikidele selliseid asutusi luua.

2. Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile õiguse andmist liikmesriigi riskihinnangut siduvalt

ümber hinnata ega määrata avaliku sektori tegevusele kohaldatavat usaldustaset, kuivõrd

selline lähenemine ei tugine subsidiaarsuse põhimõttele. Lõpliku riskihinnangu ja

usaldustaseme määrab liikmesriik, lähtudes oma riigi erisustest, kasutusjuhu kriitilisusest

ning teenusepakkuja ja tarneahelaga seotud riskidest.

3. Eesti toetab pilve- ja tehisaruhangetes innovatsiooni, tarnekindluse, tehnoloogiliste

sõltuvuste ja Euroopa tehnoloogiaökosüsteemi arengu arvestamist ning innovaatiliste

väikeste ja keskmiste ettevõtjate, sealhulgas idu- ja kasvufirmade osalemise parandamist.

Suured liikmesriigid peavad nendesse ühishangetesse kaasama väikseid Euroopa Liidu riike

(näiteks Eestit).

4. Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile laia volituse andmist õiguslikult siduvate nõuete

kehtestamiseks delegeeritud aktidega, muuhulgas riskihindamis- ja maandamisnõuete

kehtestamiseks. Regulatsiooni põhinõuded ja olulised valikud tuleb sätestada määruses.

Rakendusakte võib kasutada üksnes vältimatu vajaduse korral tehniliste ja menetluslike

üksikasjade täpsustamiseks.

2

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon avaldas 03.06.2026 digisuveräänsuse paketi, mille eesmärk on tugevdada

Euroopa Liidu digitaalset autonoomiat ning tuua kaasa olulist muutust tehnoloogiapoliitikas.

Digisuveräänsuse paketi üks osa on pilvetehnoloogiate ja tehisaru arendamise õigusakti eelnõu

(inglise keeles Cloud and AI Development Act ehk CADA, COM(2026) 5021).

CADA õigusakti eelnõus käsitletavad peamised kitsaskohad on järgmised:

 Euroopas ei ole piisavalt andmekeskusi ja arvutusvõimsust, et toetada kiiresti

kasvavat tehisaru kasutamist. Seetõttu sõltuvad Euroopa ettevõtted ja avalik sektor

suurel määral välismaistest pilvteenustest.

 Euroopa on liiga sõltuv vähestest Euroopa-välistest pilvteenuse pakkujatest. Kolm

suurt mitte-EL ettevõtet kontrollivad üle 70% Euroopa pilveturust, samal ajal kui

Euroopa ettevõtete turuosa on langenud 29%-lt 15%-le.

 Sõltuvus välismaistest teenusepakkujatest tekitab suveräänsuse ja julgeoleku

riske. Välisriikide seadused võivad võimaldada ligipääsu andmetele või mõjutada

teenuste kättesaadavust, mis võib ohustada Euroopa avaliku sektori ja ettevõtete

tegevuse järjepidevust.

 Euroopa pilve- ja tehisaruökosüsteem ei ole piisavalt konkurentsivõimeline. Kuigi

Euroopas on tugev teadus- ja arendusvõimekus, avatud lähtekoodiga kogukonnad ja

tehnoloogiline kompetents, ei suudeta neid piisavalt majanduslikuks väärtuseks ja

turujõuks muuta.

Seega on CADA algatusel kaks suurimat eesmärki:

 tagada ELi pilvetehnoloogia ja tehisaru ökosüsteemi konkurentsivõimeks ja

innovatsiooniks vajalikud tingimused;

 parandada siseturu toimimist, kehtestades ELi ühtse õigusraamistiku, mis suurendab

ELi vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat pilvetehnoloogia ja tehisaru

valdkonnas.

Esmase mõjuanalüüsi kohaselt on EL-i algatusel on Eesti riigile oluline majanduslik ja

eelarveline mõju. Otsesed arenduskulud võivad ulatuda kuni 75 miljoni euroni ning

kaasneb iga-aastane pilvteenuste hinnatõus. Samuti mõjutab algatus otseselt kriitiliste

teenuste toimepidevust ja riigi julgeolekuarhitektuuri. Samuti tekivad vastuolud

andmesaatkondade loogikaga ning 12-kuulise migratsiooniakna ebapiisavusega.

CADA algatus koosneb viiest peatükist:

I peatükis sätestatakse määruse reguleerimisese ja mõisted.

II peatükis luuakse pilvetehnoloogia ja tehisaru arendus- ning kasutuselevõtutegevuste

raamistik, sealhulgas nähakse ette ELi juhtalgatused, tugikeskuste võrgustik, liikmesriikide

riiklike strateegiate koostamine ning tehisaru prioriteetprojektide toetamine.

1Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing a framework of measures for strengthening Europe’s cloud and AI ecosystem (Cloud and AI Development Act), COM/2026/502. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=COM%3A2026%3A0502%3AFIN.

3

III peatükk käsitleb andmekeskuste võimsuse suurendamist, sealhulgas andmekeskuste

kiirendusalade ja strateegiliste projektide määramist, loamenetluste lihtsustamist ning ELi

arvutusvõimsuse seiret.

IV peatükis sätestatakse pilvandmetöötlusteenuste ELi suveräänsuse ja usaldustaseme

raamistik, selle hindamise, tunnustamise ja järelevalve kord, avaliku sektori pilvteenuste

hankimise nõuded, pilveressursside koostöömehhanismi ning ühishangete raamistik,

samuti avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamise, jagamise ja taaskasutamise põhimõtted.

V peatükk sisaldab lõppsätteid, mis käsitlevad komisjoni volitusi võtta vastu delegeeritud

ja rakendusakte, määruse läbivaatamist ning selle jõustumist ja kohaldamist.

Algatus on seotud mitmete Euroopa Liidu õigusaktidega ja tehnoloogiasuveräänsuse

paketis olevate teiste algatustega. Eelkõige täiendab CADA algatus ELi kehtivat digi-,

küberturvalisuse, andmekaitse, riigihanke-, energia- ja tööstuspoliitika õigusraamistikku.

Selle eesmärk ei ole olemasolevaid õigusakte asendada, vaid lisada pilvetehnoloogia ja

tehisaru arendamiseks, kasutuselevõtuks ning tehnoloogilise sõltuvuse vähendamiseks

valdkonnapõhised meetmed.

Euroopa Liidu Nõukogus on vaja algatuse vastuvõtmiseks kvalifitseeritud häälteenamust.

Täpne algatuse menetlemise ajakava ei ole seletuskirja koostamise hetkel teada.

2. Koostajad

Seisukohad ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi Euroopa Liidu asjade ja

väliskoostöö juht Kristiina Krause ([email protected]), EL asjade nõunik Sandra

Kaljumäe ([email protected]), riikliku IKT taristu talituse juhataja Erik Janson

([email protected]), IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere

([email protected]), riikliku küberturvalisuse talituse küberturvalisuse

õigusnõunik Raavo Palu ([email protected]), digiriigi osakonna AI ja andmete

talituse juhataja Keaty Siivelt ([email protected]), sama talituse projektijuht Kristel

Rillo ([email protected]), sama osakonna IT õiguse talituse nõunik Mait Heidelberg

([email protected]) ning sama talituse juhataja Stina Avvo

([email protected]). Digiriigi valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi

asekantsler Lauri Luht ([email protected]) ning küberturvalisuse valdkonna eest

asekantsler Tõnu Grünberg ([email protected]).

3. EL asja sisu ja võrdlev analüüs

CADA koosneb viiest peatükist.

Kavandatava määruse I peatükk sisaldab üldsätteid, sealhulgas reguleerimiseset (artikkel

1) ja mõisteid (artikkel 2).

II peatükk sisaldab sätteid, mis loovad raamistiku arendus- ja juurutamistegevuste

rakendamiseks kogu pilve- ja tehisaru ökosüsteemis. Raamistik on jaotatud pilve- ja

tehisaru juhtimisalgatusteks (inglise keeles Cloud and AI Leadership Initiatives) ning seda

tugevdavad täiendavad tugimeetmed. Artiklis 3 on sätestatud pilve- ja tehisaru

juhtimisalgatuste üldeesmärk, mille eesmärk on toetada teadus- ja innovatsioonitegevust

4

ning saavutada ulatuslik läbilaskevõime kogu liidu pilve- ja tehisaru ökosüsteemis. Artiklis

4 on sätestatud pilve- ja tehisaru juhtimisalgatuste tegevuseesmärgid. Artiklis 5

tutvustatakse tehisaru kogemus- ja kiirenduskeskuste võrgustikku (inglise keeles network

of Experience and Acceleration Centres for AI), mis põhineb Euroopa digitaalse

innovatsiooni keskustel (inglise keeles European Digital Innovation Hubs) ja mille

eesmärk on toetada pilve- ja tehisaru juhtimisalgatuste eesmärkide saavutamist. Artiklis 6

on sätestatud pilve- ja tehisaru juhtimisalgatuste rakendusmehhanismid. Artiklis 7 nõutakse

liikmesriikidelt riikliku pilve- ja tehisaru strateegia vastuvõtmist, mis on kooskõlas

määruse eesmärkidega, ühe aasta jooksul alates selle jõustumisest. Artiklis 8 on sätestatud

kriteeriumid projektidele, mida komisjon peab tunnustama piiriala tehisaru (inglise keeles

frontier AI) prioriteetsete projektidena. Artikkel 9 toetab tehisaru arvutusressursside

eraldamist piiriala tehisaru prioriteetsetele projektidele, toetades samal ajal ka tööstuslikke

ja füüsilisi tehisaru projekte ning tehisaru mudelite väljatöötamist ja kasutuselevõttu

avalikus sektoris.

III peatükis on sätestatud andmekeskuste võimsus. I peatüki artiklis 10 on sätestatud

liikmesriikide kohustus määrata oma territooriumil andmekeskuste kiirendustsoonid, kus

nad andmekeskuste võimsust kasutusele võtavad. Artiklis 11 on sätestatud andmekeskuste

kiirendustsoonide tingimused. Artiklis 12 on liikmesriikide kohustus määrata

andmekeskuste kiirendustsoonides asuvate andmekeskuste projektide andmekeskuste

operaatoritele ühtsed teabepunktid või võimaluse korral uuendada või integreerida need

olemasolevate ühtsete teabepunktidega ning täiendavad põhimõtted, mida tuleb

teabepunkti kohustuste osas järgida. Artikkel 13 käsitleb andmekeskuste

kiirendustsoonides kasutusele võetud andmekeskuste projektide lihtsustatud haldus- ja

lubade andmise protsesse. II peatüki artiklis 14 on sätestatud komisjoni poolt huvi

väljendamise mehhanism ning tingimused ja andmekeskuste strateegiliste projektide

määramine. III peatüki artiklis 15 on sätestatud mehhanism, mille abil komisjon jälgib liidu

edusamme saadaoleva arvutusvõimsuse suurendamisel, andmekeskuste võimsuse nõudluse

mahtu ja võimsuspuudujäägi suurust.

IV peatükk sisaldab autonoomia ja omaksvõtuga seotud sätet. I peatüki 1. jaos on artiklis

16 sätestatud liidu pilvandmetöötluse suveräänsuse raamistik, mis koosneb neljast

suveräänsustasemest, ja määruse II lisas kehtestatud nõuded, mille kohaselt

pilvandmetöötluse teenuseid saab pidada liidu suveräänsustaseme 1 kuni 4 alusel

pakkuvateks. Artikliga 17 on kehtestatud mehhanism, mille kohaselt pilvandmetöötluse

teenusepakkujaid tunnustatakse liidu suveräänsustaseme 1, 2, 3 või 4 pakkujatena,

kusjuures nad peavad esitama tunnustamise taotluse asutamiskoha riiklikule pädevale

asutusele. Artiklis 18 on sätestatud tingimused ja mehhanism kolmandate riikide

võimalikuks tunnustamiseks piisavate suveräänsustasemete pakkujatena, et kõnealusest

kolmandast riigist kontrollitavad pilvandmetöötluse teenused saaksid kvalifitseeruda liidu

suveräänsustaseme 3 alusel. 2. jaos on artiklis 19 sätestatud vastavushindamise tingimused,

mis dokumenteerivad vastavust liidu suveräänsustaseme 1 nõuetele. 3. jaos on artiklis 20

sätestatud auditeerimisorganisatsioonide poolt liidu suveräänsustasemete 2–4 nõuete alusel

tehtava hindamise raamistik. Artiklis 21 sätestatakse auditi tõendusmaterjali nõuded, mis

tuleb koostada kolmanda osapoole hindamise osana liidu suveräänsustasemete 2–4 nõuete

5

suhtes. Artiklis 22 sätestatakse komisjoni kohustus luua ja hallata keskset andmehoidlat

teenustest, mis vastavad liidu suveräänsustasemetele 1–4. Artiklis 23 sätestatakse

pilvandmetöötluse teenuse pakkujate läbipaistvuskohustused, mille kohaselt nad peavad

teatama kõikidest olulistest muudatustest, mis võivad tingida muutuse nende tunnustamises

liidu suveräänsustasemete 1–4 pakkujatena. Artiklis 24 sätestatakse pilvandmetöötluse

teenuse pakkujate rikkumiste korral kohaldatavad karistused ja hüvitamise eeskirjad. 4. jao

artiklis 25 sätestatakse liikmesriikide kohustused määrata riiklik pädev asutus. Artiklis 26

sätestatakse liikmesriikide määratud riiklike pädevate asutuste volitused. 5. jao artiklis 27

sätestatakse liikmesriikide riiklike pädevate asutuste vastastikuse abi põhimõtted teabe

jagamise ja uurimise kontekstis CADA kohaldamisel. Artiklis 28 sätestatakse

liikmesriikide riiklike pädevate asutuste piiriülese koostöö põhimõtted jõustamismeetmete

kontekstis. II peatüki 1. jao artiklis 29 on sätestatud liikmesriikide ja liidu üksuste kohustus

teha riskihindamisi, et määrata kindlaks erinevate avaliku sektori tegevuste nõutav

vastavustase liidu suveräänsustasemetele 2–4. Artiklis 30 on sätestatud pilvandmetöötluse

teenuseid hankivate hankijate kohustus hankida neid teenuseid vähemalt liidu

suveräänsustasemel 1. Kui riskihindamise tulemusel tehakse kindlaks, et selliste hankijate

tegevus on avaliku korra seisukohast oluline (inglise keeles public order relevance), peavad

nad hankima ja kasutama ainult neid teenuseid, mis on tunnustatud liidu suveräänsustaseme

2, 3 või 4 pakkujatena. 2. jao artikli 31 kohaselt võivad küberturvalisuse 2. direktiivi

tähenduses erasektori üksused teha mõjuhindamisi sarnasel eesmärgil nagu liidu asutused

ja avaliku sektori asutused. 3. jao artikli 32 kohaselt on liikmesriikide hankijate kohustus

kohaldada CADA kohaldamisalasse kuuluvate pilvandmetöötluse teenuste ja tehisaru

süsteemide riigihangetes liidu lisaväärtuse kriteerium (inglise keeles added value criteria).

Artiklis 33 sätestatakse liikmesriikide kohustus jälgida oma pilvandmetöötluse teenuste ja

tehisaru süsteemide innovatsioonihankeid, kehtestatakse lihtsustatud aruandlusraamistik

(inglise keeles lean reporting framework) ja luuakse seosed riiklike pilve- ja

tehisarustrateegiatega, mille raames peavad liikmesriigid looma kavad sama artikli

eesmärkide saavutamiseks. III peatüki artikliga 34 luuakse Euroopa avaliku sektori

pilveühendus (inglise keeles EuroCloud Federation) ning sätestatakse selle ulatus ja

eesmärk. Artiklis 35 sätestatakse tingimused andmekeskuse teenuste ja pilvandmetöötluse

teenuste jagamiseks Euroopa avaliku sektori pilveühenduses. Artiklis 36 sätestatakse,

kuidas komisjon saab sisse nõuda Euroopa avaliku sektori pilveühendusega seoses

tekkinud kulusid, sealhulgas Euroopa avaliku sektori pilveühenduse ja selle liikmete vahel

teenuste jagamist hõlbustava platvormi loomise kulusid. IV peatüki artiklis 37 sätestatakse

tingimused, mille kohaselt komisjon teostab hanketegevust liidu üksuste, liikmesriikide

hankijate ja komisjoni valitud partnerorganisatsioonide jaoks, sealhulgas kehtestades

vajalikud erandid finantsmäärusest. Artiklis 38 sätestatakse ühise hankeraamistiku

rakendamiseks vajalik kord, sealhulgas juhtimismehhanism. Artiklis 39 sätestatakse

kohaldatavad riigihanke-eeskirjad. Artiklis 40 sätestatakse mehhanism komisjoni ühise

hankeraamistiku toimimisega seotud kulude hüvitamiseks osalevatelt hankijatelt

kogutavate tasude kaudu. VI peatüki artiklis 41 on sätestatud liidu üksuste ja avaliku sektori

asutuste kohustused soodustada ja hõlbustada avatud lähtekoodiga lahenduste kasutamist

omandiõigusega kaitstud lahenduste asemel. Artiklis 42 on sätestatud nõuded liidu üksuste

ja avaliku sektori asutuste poolt või nende jaoks väljatöötatud tarkvara jagamise ja

taaskasutamise kohta. Artiklis 43 on sätestatud komisjoni kohustus pakkuda ja hallata

6

avatud lähtekoodiga lahenduste varamut (inglise keeles Open Source Solutions Catalogue).

Artiklis 44 on sätestatud liikmesriikide avatud lähtekoodiga programmide büroode

võrgustiku (inglise keeles network of Member States Open Source Programme Offices)

loomise eeskirjad.

V peatükis on sätestatud lõppsätted, sealhulgas komisjoni õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte (artikkel 45) ja rakendusakte (artikkel 46), läbivaatamisklausel (artikkel 47) ning

määruse jõustumise ja kohaldamise kuupäevade täpsustus (artikkel 48).

CADA algatus täiendab ELi kehtivat digi-, küberturvalisuse, andmekaitse, riigihanke-,

energia- ja tööstuspoliitika õigusraamistikku. Selle eesmärk ei ole olemasolevaid õigusakte

asendada, vaid lisada pilvetehnoloogia ja tehisaru arendamiseks, kasutuselevõtuks ning

tehnoloogilise sõltuvuse vähendamiseks valdkonnapõhised meetmed.

Andmemäärus (inglise keeles Data Act) võimaldab vahetada andmetöötlusteenuse osutajat

ja kasutada mitme teenuseosutaja lahendusi. Algatus tugineb sellele raamistikule, kuid lisab

meetmed ELi pilveteenuste pakkumise, arvutusvõimsuse ja tehnoloogilise autonoomia

suurendamiseks.

Digiturgude määrus (inglise keeles Digital Markets Act) edendab pilveteenuste turul õiglust

ja konkurentsi ning reguleerib pääsuvalitsejate tegevust. Algatus keskendub seevastu ELis

arendatud ja suuremat suveräänsust tagavate pilveteenuste kasutuselevõtu edendamisele.

Tehisintellekti määrus (inglise keeles AI Act) kehtestab nõuded tehisarusüsteemidele ja

üldotstarbelistele tehisarumudelitele. Algatus toetab selle eesmärke, suurendades tehisaru

arendamiseks ja kasutamiseks vajalikku arvutus- ja pilvevõimsust ning käsitledes

strateegilise autonoomia küsimusi.

Küberturvalisuse määrus ja selle kavandatav muudatus ning NIS2 direktiiv käsitlevad

küberturvalisust, tarneahela riske ja teenuseosutajate riskijuhtimist. Algatus täiendab neid

pilveteenuste suveräänsuse, tegevuse järjepidevuse ja kolmandatest riikidest sõltuvuse

vähendamise nõuetega. Pilveteenuste hindamisel võidakse edaspidi kasutada ka Euroopa

pilveteenuste küberturvalisuse sertifitseerimise kava.

Digitaalse tegevuskerksuse määrus (inglise keeles Digital Operational Resilience Act)

sätestab finantssektori digitaalse tegevuskerksuse ja kolmandatest isikutest IKT-

teenuseosutajatega seotud nõuded. Algatus täiendab seda horisontaalsema pilveteenuste

suveräänsuse raamistikuga.

Isikuandmete kaitse üldmäärus (inglise keeles General Data Protection Regulation) ja ELi-

USA andmekaitseraamistik reguleerivad isikuandmete töötlemist ja edastamist. Algatus on

nendega kooskõlas, kuid käsitleb lisaks andmete edastamisele ka teenuste operatiivset

sõltumatust ja järjepidevust.

7

ELi riigihankedirektiive täiendatakse pilveteenuste ja tehisarusüsteemide hankimiseks ette

nähtud valdkonnapõhiste nõuete, ELi lisaväärtuse hindamise kriteeriumide ning

ühishangete raamistikuga.

Energiasäästu direktiivi ja taastuvenergia direktiivi eesmärke toetatakse energiatõhusate ja

kestlike andmekeskuste rajamise edendamisega. Algatus kasutab andmekeskuste

kestlikkuse hindamisel energiatõhususe direktiivi alusel väljatöötatud hindamissüsteemi.

Algatus täiendab ka kavandatavaid kiibimääruse muudatusi, mis on samuti osa

tehnoloogiasuveräänsuse paketist, digivõrkude määrust, Euroopa elektrivõrkude paketti ja

tööstuse kiirendamise määrust. Need käsitlevad vastavalt pooljuhtide tarneahelaid,

ühenduvust, elektrivõrkude arendamist ja tööstusprojektide loamenetlusi, samal ajal kui

käesolev algatus näeb ette andmekeskustele ning pilve- ja tehisarutaristule kohandatud

meetmed.

Lisaks seostub algatus ELi avatud lähtekoodi strateegia, digikümnendi poliitikaprogrammi,

tehisaru kasutuselevõtu strateegia ning liidu toimepidevuse ja valmisoleku eesmärkidega.

Eesti hinnangul ei ole CADA õigusakti eelnõu eesmärgid vastuolus Eesti põhiseadusega,

kuid meetmete kujundamisel tuleb olla tähelepanelik ning tagada õigusselguse ja

proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ning säilitada liikmesriigi otsustusõigus riigi

julgeolekut, kriitilisi infosüsteeme ja andmekeskusi puudutavates küsimustes. Põhiõigusi

või riigi tuumikpädevusi mõjutavad olulised tingimused, kohaldamisala ja erandid tuleb

sätestada määruses endas, jättes delegeeritud ja rakendusaktidesse üksnes tehniliste ning

menetluslike üksikasjade täpsustamise. Nõuded peavad olema riskipõhised,

tehnoloogianeutraalsed ja võimaldama põhjendatud erandeid ning realistlikke

üleminekuaegu. Euroopa Liit ei tohi ületada oma pädevuse piire.

CADA algatus on selgelt seotud ka Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetidega 2025 –

2027 (edaspidi ELPOL) punktides 64, 65 ja 772. ELPOL punkt 64 kohaselt Eesti eesmärk

on saada ELis juhtivaks riigiks tehisaru arendamisel ja kasutamisel. Sellest tulenevalt

osaleme ELi tehisaru rahastusprojektides, et tugevdada Eesti tehisaru arendusvõimekust

ning tagada ligipääs strateegilistele tehnoloogiatele. ELPOL punkti 65 kohaselt, et tagada

väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääs ELi kõrgjõudlusega

andmetöötlusele, tuleb hoida teenus kättesaadav ja selle hind mõistlik. Eesti digimajanduse

edendamiseks ja -võimekuse rakendamiseks on oluline, et ettevõtjad saaksid ligipääsu või

osaluse tehisaru tehastes ning et meie väike- ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid

osalisteks ELi tehisaru hangetes. ELPOL punkti kohaselt on Eesti erihuvi kiirendada

andmekeskuste rajamist, et tagada füüsiline pilveteenuse taristu ELis ja soodustada ELi

jurisdiktsioonile alluvate füüsiliselt ELi territooriumil paiknevate pilveteenuse pakkujate

teket ja arengut. Andmekeskuste rajamisel ja pilveteenuste pakkujate toetamisel tuleb

lähtuda nii geograafilisest tasakaalust ELis kui ka tagada väikeste riikide ettevõtetele

2 Riigikantselei. Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteedid 2025 – 2027. Kättesaadav: https://riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/eesti-euroopa-liidus/eesti-eli- poliitika/digimajandus-ja-side.

8

võrdsed võimalused. ELi pilveteenuse turu elavdamiseks toetame võimaluste loomist

valida hangetel ELi pilveteenusepakkujaid.

4. Analüüs EL asja vastavuse kohta pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja

proportsionaalsuse põhimõtetele

4.1. Õiguslik alus

Õiguslikuks aluseks on ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artiklid 114 ja 173 lõige

3, mis kajastavad algatuse õiguslikku alust.

ELTL artikli 114 alusel võib Euroopa Liit ühtlustada liikmesriikide õigusnorme, et

parandada siseturu toimimist. Komisjoni algatuse kohaselt praegu erinevad liikmesriigiti

andmekeskuste rajamise ja võimsuse suurendamise tingimused, kestlikkuse nõuded,

loamenetlused, pilveteenuste riigihangete korraldus ning pilvsuveräänsuse kriteeriumid.

Komisjoni hinnangul selline killustatus võib takistada pilveteenuse osutajate piiriülest

tegevust, põhjustada turutõrkeid ja luua ebavõrdsed konkurentsitingimused.

ELTL artikli 173 lõige 3 võimaldab võtta meetmeid Euroopa Liidu tööstuse

konkurentsivõime ja innovatsioonivõime tugevdamiseks. Komisjoni hinnangul Euroopa

Liidu ebapiisav andmetöötlusvõimsus piirab pilve- ja tehisarutehnoloogiate

kasutuselevõttu, eelkõige väikese latentsuse ja suure jõudlusega andmetöötlust vajavates

valdkondades.

4.2. Subsidiaarsus

EL lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi

tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke

piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu

parem saavutada ELi tasandil.

Komisjoni hinnangul on antud valdkonnas ELi tasandi meetmetel selge lisaväärtus, sest

arvutusvõimsuse nappust ja selle geograafilist koondumist ei ole võimalik piisavalt tõhusalt

lahendada üksnes liikmesriikide meetmetega. Ühine raamistik võimaldab kavandada ja

kiirendada andmekeskuste rajamist kogu ELis koordineeritult ja geograafiliselt

tasakaalustatult, vältides samal ajal liikmesriikide nõuete killustumist ja nõuete

leevendamisel põhinevat konkurentsi. See vähendab ka investorite ja andmekeskuste

käitajate halduskoormust.

ELi tasandi tegutsemine aitab tagada ettevõtjatele ja avaliku sektori asutustele vajaliku

juurdepääsu arvutusvõimsusele. Komisjon rõhutab, et see võimaldab vähendada sõltuvust

Euroopa-välistest pilveteenuse osutajatest, parandada siseturu toimimist ning luua ELi

pilveteenuse osutajatele paremad võimalused tegutseda piiriüleselt.

Eesti hinnangul on CADA ettepanek subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas osas, milles

sellega lahendatakse piiriüleseid probleeme, vähendatakse siseturu killustatust ning

luuakse ühised raamistikud pilveteenuste tunnustamiseks, arvutusvõimsuse arendamiseks

ja liikmesriikide koostööks. Eelnõu edasisel menetlemisel on oluline pöörata tähelepanu

komisjoni soovile muuta siduvalt liikmesriigi riskihinnangu tulemust ning selliste

9

ühetaoliste kohustuste kehtestamist, mis ei võimaldaks piisavalt arvestada liikmesriigi

riskihinnangu, olemasolevate strateegiate, halduskorralduse, turuolukorra ja tehnoloogilise

taristuga. Nendes küsimustes tuleb Eesti hinnangul säilitada liikmesriigile piisav otsustus-

ja rakendusruum ning piirduda ELi tasandil ühise metoodika, miinimumnõuete ja

koostööraamistiku kehtestamisega. Sellest tulenevalt on üles ehitatud ka Eesti seisukohad,

et tagada eelnõu kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega.

4.3. Proportsionaalsus

EL lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad

konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.

Komisjon toob välja, et ettepanekus nähakse ette sihipärased meetmed, millega

lahendatakse arvutusvõimsuse puudujääki ja liigset sõltuvust kolmandate riikide

teenuseosutajatest. Meetmed keskenduvad ELi tehnoloogilise autonoomia tugevdamisele,

konkurentsivõimelise pilve- ja tehisaruturu arendamisele ning kestliku arvutusvõimsuse

kättesaadavuse suurendamisele. Komisjon rõhutab, et kavandatud lahendused tuginevad

võimalikult suures ulatuses olemasolevatele ELi õigusaktidele ning uusi nõudeid

kehtestatakse üksnes eesmärkide saavutamiseks vajalikus ulatuses. Komisjon rõhutab, et

ettepanek toob avaliku sektori asutustele ja ettevõtjatele kaasa haldus- ja kohanemiskulusid

ning neid peaksid tasakaalustama IT-süsteemide väiksemad kogukulud, kiiremad ja

usaldusväärsemad hankemenetlused, suurem õiguskindlus, riigisiseste nõuete väiksem

killustatus ning haldusmenetluste lihtsustumine.

Eesti hinnangul on CADA ettepaneku eesmärgid põhjendatud ja vajalikud, kuid ettepanek

ei ole kõigis osades proportsionaalsuse põhimõttega täielikult kooskõlas. Eelkõige vajavad

muutmist komisjoni õigus määrata liikmesriigi asemel siduvalt vajalik pilveteenuse

usaldustase, usaldustaseme 1 kohustuslik kohaldamine kogu avaliku sektori

pilvekasutusele, pilveteenuse vahetamiseks ette nähtud 12-kuuline maksimaalne

üleminekuperiood ning kohustuslikud strateegia-, hanke- ja aruandlusnõuded. Nimetatud

meetmed ei arvesta piisavalt konkreetse kasutusjuhu riski, liikmesriikide olemasolevaid

korraldus- ja juhtimisraamistikke, infosüsteemide keerukust ega riigisisese turu eripära.

Ettepaneku proportsionaalsuse tagamiseks peavad nõuded olema riskipõhised ja

tehnoloogianeutraalsed, võimaldama kasutada olemasolevaid struktuure ja tõendeid ning

jätma liikmesriigile põhjendatud juhtudel piisava otsustus- ja rakendusruumi.

5. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Euroopa Komisjon on esitanud ettepaneku CADA määruseks. Kuigi Euroopa Komisjoni

analüüs prognoosib liiduüleselt pikaajalist säästu, halduskoormuse vähenemist ning

kohalike pakkujate turuosa kasvu (15%-lt 30%-le aastaks 2035), lahkneb Eesti siseriiklik

seisukoht ja e-riigi spetsiifika mitmes punktis Komisjoni eeldustest. Tulenedes Eesti

arenenud ja detsentraliseeritud digitaalsest infrastruktuurist, pärandsüsteemide olemusest

ning toimepidevuse vajadustest on Eestile tekkivad eelduslikud mõjud järgmised:

5.1. Mõju majandusele ja IT-sektori konkurentsivõimele

10

Pilve ja tehisaru suveräänsuse ühtse raamistiku loomine kehtestab Euroopa Liidus neli

erinevat usaldustaset (liidu usaldusväärsuse tasemed 1–4, (inglise keeles Union assurance

level)). See toob Eesti majandusele kaasa asümmeetrilised mõjud. Ühelt poolt uued

investeerimisvõimalused, kuid teisalt jällegi turu jäikus. Kuigi CADA soodustab

innovatsiooni ja toetab väikeettevõtete (VKE) pilvekasutust, ei toeta Eesti CADA artikli 33

lõikes 4 sätestatud kohustust suunata vähemalt 25% pilve- ja AI-hangetest innovaatilistele

VKEdele. Eesti seisukoha kohaselt on sellised fikseeritud kvoodid väikeriigi turul

kunstlikud ja moonutavad hankeid.

Teiseks võib tekkida tehnoloogiline isolatsioon. Nimelt kõrgemate suveräänsustasemete

(tasemed 3 ja 4) puhul peab pilveteenuse pakkuja olema eranditult EL-i juriidilise isiku

omandis ja kontrolli all. Kui kolmandate riikide jurisdiktsiooni all olevaid

teenusepakkujaid (globaalsed ülisuured pilveteenuse pakkujad nagu AWS, Azure, Google

Cloud) hakatakse automaatselt välistama kasutusjuhtudest, kus tegelik risk on väike või

tehniliselt maandatav, kaotab Eesti avalik sektor ligipääsu maailmatasemel tehisaru

võimekusele ning uute tehnoloogiate ja infosüsteemide skaleeritavusele.

Lisaks ühekordsetele arenduskuludele toob CADA suveräänsusnõuete rakendamine kaasa

püsiva jooksvate tegevuskulude kasvu. Selliste tegevuskulude all peetakse silmas

pilveteenuste igakuiseid või iga-aastaseid kasutus- ja käitamiskulusid, sealhulgas

arvutusvõimsuse, andmesalvestuse, võrguteenuste, turvameetmete, tehnilise toe ja muude

pilveteenuse komponentide eest makstavaid tasusid. Kuna suveräänsete pilveteenuste

pakkujad peavad investeerima spetsiaalsesse EL-is asuvasse taristusse, kolmandate riikide

jurisdiktsioonidest lahtisidumisse ja spetsiaalsesse EL-i personali, siis kanduvad need

kulud edasi lõppkasutajale hinnapreemiana (inglise keeles price markup). Komisjoni

mõjuhinnangus arvestatakse baasstsenaariumis püsiva hinnatõusuna +5% kuni +12%, kuid

see eeldus ei pruugi konservatiivse hinnanguna kajastada tegelikku turukulu olukorras, kus

teenusepakkujal tuleb pakkuda eraldatud, piiratud jurisdiktsiooniga ja täiendavate

vastavusnõuetega pilveteenust. Seda järeldust toetavad ka globaalsed turukogemused, kus

riigisiseselt või erirežiimis osutatavate pilveteenuste hinnad on sagedasti kõrgemad kui

samaväärsetel üldistel kommertspilveteenustel, näiteks USA avalikule sektorile suunatud

valitsuspilvede hinnastuses ning Euroopa suveräänsete pilveteenuste pakkumustes.

Sõltumatute turu- ja teenusepakkujate hinnavõrdluste põhjal võib selliste lahenduste

hinnapreemia ulatuda sõltuvalt teenusest ja kasutusjuhust ligikaudu 10–30%-ni. Seetõttu

tuleb CADA võimalikku mõju Eesti avaliku sektori pilvekuludele käsitleda mitte üksnes

Komisjoni +5% kuni +12% baasstsenaariumi, vaid ka kõrgema hinnasurve riskina, mille

täpne ulatus vajab siseriiklikku mõjuanalüüsi. Sõltumatute analüüside kohaselt kujunevad

suveräänsete pilvede reaalsed hinnapreemiad järgmiselt:

 Google Sovereign Cloud: hinnapreemia +10% kuni +20% võrreldes standardse avaliku

pilvega.

 Microsoft Azure Government: hinnapreemia +15% kuni +25%.

 Oracle EU Sovereign Cloud: hinnapreemia +15% kuni +30%.

 AWS European Sovereign Cloud: empiiriline kulu on keskmiselt 15% kõrgem

võrreldes tavapärase AWS eu-central-1 (Frankfurdi) regiooniga. Eesti avaliku sektori

11

jaoks, mis haldab sadu elutähtsaid ja kriitilisi andmekogusid, tähendab selline püsiv

hinnapreemia jooksvate IT-operatiivkulude hüppelist kasvu, mille katmiseks puuduvad

riigieelarvest pikaajalised katteallikad.

5.2. Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonna arhitektuurile

Eesti e-riik toimib detsentraliseerituse, andmevahetusplatvormi (X-tee) ning tugevate

siseriiklike eID vahendite toel. CADA kavandatavad kohustused põrkuvad otseselt meie

toimiva siseriikliku mudeliga. Sellest tulenevalt tekib bürokraatliku dubleerimise oht ja

ohtu võib sattuda riiklik autonoomia. CADA artikli 29 kohaselt peavad liikmesriigid läbi

viima kohustuslikke suveräänsuse riskihindamisi. Artikkel 29 lõige 5 annaks Euroopa

Komisjonile õiguse liikmesriigi tehtud riskihindamise tulemus ja valitud usaldustase

siduvalt ümber otsustada. Eesti leiab, et nendes küsimustes tuleb säilitada liikmesriigi

piisav otsustus- ja rakendusruum ning piirduda ELi tasandil ühise metoodika,

miinimumnõuete ja koostööraamistiku kehtestamisega.

CADA artikli 29 lõige 6 näeb ette, et riskihinnangu muutumise korral tuleb avaliku sektori

kasutatav pilveteenus viia nõutud liidu suveräänsustasemega kooskõlla hiljemalt 12 kuu

jooksul. Eesti hinnangul on selline ühtne ja absoluutne tähtaeg ebapiisav, sest pilveteenuse

vahetamine ei piirdu andmete ülekandmisega, vaid eeldab sobiva nõuetele vastava teenuse

olemasolu hindamist, hanke ettevalmistamist ja läbiviimist, lepingu sõlmimist, arhitektuuri

ja integratsioonide ümberkujundamist, andmete ja teenuste migreerimist, turva- ja

koormustestimist ning vana ja uue lahenduse paralleelset käitamist. Komisjoni

mõjuhinnangu näited kinnitavad, et rakenduse migratsiooni töömaht võib sõltuvalt selle

keerukusest ulatuda sadadest kuni tuhandete töötundideni. Seetõttu võib 12-kuuline tähtaeg

keerukate või kriitiliste avalike teenuste puhul suurendada teenusekatkestuse,

turvanõrkuste ja hankeviivituste riski. Tähtaeg peaks olema vähemalt 24 kuud ning

põhjendatud juhtudel pikendatav.

CADA artikli 30 lõige 2 kohustab kõiki avaliku sektori asutusi kasutama madala riskiga

tegevuste puhul vähemalt liidu usaldustasemele 1 vastavat pilveteenust. Avaliku sektori

staatus ei tohiks iseenesest automaatselt tekitada suveräänsuskohustust teenustele, mille

risk on marginaalne (nt arenduskeskkonnad, avalikud veebid). See tõstab teenuste hinda,

vähendab valikuvabadust ning tekitab turutõrke riske olukorras, kus sertifitseeritud

pakkujaid pole piisavalt.

CADA artikkel 7 kohustab riike looma eraldiseisva riikliku pilve- ja AI strateegia ning seda

iga 3 aasta tagant uuendama. See võib tekitada ebavajalikku dubleerimist ja tõsta asutuste

töökoormust. Ebasoovitava mõju vältimiseks tuleb võimaldada neid nõudeid täita

olemasolevate arengukavade ja digistrateegiate kaudu.

5.3. Mõju küberturvalisusele, julgeolekule ja andmesaatkondadele

12

Kuigi CADA eesmärk on tugevdada riikide vastupidavust küberohtudele ja vähendada

ebaseaduslikku ligipääsu kolmandate riikide poolt, tekitaksid eelnõu jäigad nõuded Eesti

jaoks julgeolekuriske.

Esmalt tekiks konflikt andmesaatkondadega. Eesti toimepidevuse nurgakiviks on riigi

andmete ja elutähtsate registrite füüsiline dubleerimine liitlasriikides asuvatesse

andmesaatkondadesse (sh tulevikus võib olla ka väljapoole ELi territooriumi). CADA

kõrgeimate usaldustasemete (tase 3 ja 4) nõue, et andmed ja metaandmed peavad asuma

üldreeglina ELi territooriumil ning personalil peab olema asjakohasel juhul riigisisene

riigisaladuse luba, on otseses vastuolus meie andmesaatkondade põhimõttega. See võib

piirata Eesti suutlikkust tagada riigi toimimine ulatusliku füüsilise või sõjalise kriisi korral.

Küberturbe võimekuse asümmeetria: Eesti seisukohad rõhutavad, et juriidiline suveräänsus

(omaniku päritolu) ei võrdu automaatselt reaalse küberturvalisusnõuete täitmisega. Kui

Eesti on sunnitud poliitiliste omandikriteeriumide tõttu loobuma globaalsetest turvalisuse

tipplahendustest ning kolima oma süsteemid vähemküpsetele Euroopa pilveplatvormidele,

võib see suurendada e-riigi haavatavust reaalsete ja suunatud küberrünnakute (nt riiklikult

sponsoreeritud ründegrupid) ees. Omaniku päritolu on vaid üks olulistest aspektidest, mida

tuleb vastava riskianalüüsi koostamisel arvestada. Seetõttu tulebki kasutada riskipõhist

lähenemist konkreetsete kasutusjuhtumite korral.

5.4. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele

Eesti riigieelarvele ja ametkonnale toob CADA rakendamine kaasa laiaulatuslikke finants-

ja personalikulusid, mida komisjoni mõjuanalüüs on oluliselt alahinnatud.

Selleks, et muuta arendus- ja portimiskulude prognoosid auditikindlaks, on arendustööde

hindamisel siseriiklikult rakendatud Euroopa Komisjoni ametlikku Standard Cost Model

(SCM) kulumudelit. Mudel võtab pilvearhitektide, arendajate ja DevOpsi spetsialistide

konsolideeritud ühikuhinnaks standardse määra 75 EUR/h.

Vastavalt infosüsteemide keerukusele ja andmemahule jagunevad portimise (inglise keeles

cloud-to-sovereign-cloud) ühekordsed arenduskulud ja töömahu prognoosid kolme

peamisesse suurusklassi: väike rakendus 20 000-300 000 EUR, keskmine rakendus 100

000-500 000 EUR ja suur infosüsteem üle 500 000 EUR3.

Selleks, et hinnata reaalset finantsmõju asutuste tasemel, on alljärgnevalt mudeldatud kolm

tüüpilist Eesti avaliku sektori asutuse profiili 5-aastase üleminekuperioodi jooksul,

arvestades, et keskmiselt 30% asutuste süsteemidest vajab riskihindamise tulemusel

portimist kõrgematele suveräänsustasemetele (tase 2 ja tase 3)4:

3 Euroopa Komisjoni CADA mõjuhinnang (Impact Assessment), Annex 12, lk. 230 4 Euroopa Komisjoni CADA mõjuhinnang (Impact Assessment), Annex 12.4 "Aspects considered for the analysis of costs", lk 230

13

Väike asutus (nt kohalik omavalitsus): haldab ligikaudu 200 süsteemi, millest portimist

vajab 60 (valdavalt väikesed rakendused). Prognoositav kulu on 4,7–6,0 miljonit eurot (ca

1 mln EUR aastas).

Keskmine asutus (nt riiklik amet või inspektsioon): haldab ligikaudu 800 süsteemi, millest

portimist vajab 72 (tüüpiline hajutatud portfell). Prognoositav kulu on 7,3–8,6 miljonit

eurot (ca 1,6 mln EUR aastas).

Suur asutus (nt ministeerium või IT maja): haldab ligikaudu 1500 süsteemi, sealhulgas

kriitilisi kodanikuteenuseid. Prognoositav kulu on 16,6–18,6 miljonit eurot (ca 3,5 mln

EUR aastas).

Tuginedes Euroopa Komisjoni esitatud ametlikele pärandsüsteemide pilvestamise ja

portimise kulumudelitele (kus ühe suure infosüsteemi üleminekukulu on üle 500 000 EUR),

on võimalik Eesti potentsiaalse finantskoormuse suurusjärku hinnata. Võttes arvesse, et

Eestis vajab CADA nõuetest tulenevalt ümberhindamist ja potentsiaalset migreerimist

vähemalt 100–150 riiklikku infosüsteemi või andmekogu, ulatuksid esmased otsesed

migratsiooni- ja arenduskulud Eesti riigieelarvele prognoositavalt 15 kuni 75 miljoni

euroni. Need kulud hõlmavad riigihangete läbiviimist, süsteemide arhitektuuri

ümbertegemist suveräänsete pilvede tarbeks, paralleelset testimist ja tegelikku

migratsiooni.

CADA nõuetele vastavate spetsiaalsete suveräänsete pilveteenuste käitamisega kaasneb

Komisjoni andmetel püsiv hinnatõus +5% kuni +12% võrreldes tavaliste

pilvelahendustega. See toob Eesti riigiasutustele kaasa püsiva, iga-aastase tegevuskulude

kasvu pilvetaristu ülalpidamisel.

CADA artikli 32 kohaselt peavad hankijad lisama innovaatiliste pilve- ja

tehisarulahenduste hangetesse kohustusliku "Euroopa lisandväärtuse" hindamise

kriteeriumi (toetudes Euroopas disainitud või toodetud tehnoloogiale). Päritolupõhiste

kriteeriumide pealesurumine igas hankes vähendab hankijate vabadust, piirab konkurentsi,

suurendab hanke keerukust ja võib viia olukorrani, kus riik on sunnitud ostma kallimat või

tehnoloogiliselt vähem võimekat Euroopa lahendust pelgalt selle päritolu tõttu.

Tuleb vältida dubleeriva institutsionaalse koormuse tekkimist. Tehisaru kogemus- ja

kiirenduskeskuste (inglise keeles Experience and Acceleration Centres for AI) loomisel

tuleb maksimaalselt taaskasutada olemasolevaid Euroopa digitaalse innovatsiooni

keskuseid (inglise keeles European Digital Innovation Hub) ilma uusi paralleelseid

haldusstruktuure või asutusi loomata, hoides ära tarbetu püsikulude kasvu.

5.5. Töökoormuse ja uute organisatsiooniliste struktuuride kulud

CADA toob kaasa mastaapse bürokraatliku ja töökoormuse kasvu, mis nõuab kõrgelt

kvalifitseeritud ja defitsiitset IT-personalituge siseriiklikul tasandil:

14

Esmane suveräänsuse riskihindamine nõuab asutuselt uue teema ja kompetentsi puudumise

tõttu ligikaudu 10 FTE-d (täistööajaga töötaja aastane ressurss)5. Regulaarne kohustuslik

kordushindamine iga 4 aasta tagant kurnab asutust täiendavalt 5 FTE ulatuses.

CADA soodustab avatud lähtekoodi büroode (OSPO-de) võrgustiku loomist. Komisjoni

mõjuanalüüsi kohaselt on ühe uue riikliku OSPO loomise ühekordne kulu ca 2 miljonit

eurot ning püsiv jooksev halduskulu u 1 miljon eurot aastas iga büroo kohta. Tarkvara

vabastamine ja taaskasutamine eeldab koodi staatilist ja dünaamilist analüüsi, tarkvara

koostenimekirja ehk SBOM-i (inglise keeles Software Bill of Materials)6 koostamist ja

turvahaavatavuste seiret. See tegevus nõuab riigilt kokku püsivalt ligikaudu 10 FTE-d igal

aastal7.

Euroopa Komisjoni mõjuhinnang markeerib, et CADA eelistatud valik (PO2-C) toob

liiduüleselt kaasa gigantse säästu: avatud lähtekoodi edendamisega (PM20) 2–12 miljardit

eurot ning pilveföderatsiooni ja ühishangetega (PM22) täiendavad 19–49 miljardit eurot8.

Vahemike suurus tuleneb sellest, et tulemus sõltub riikide tegelikust käitumisest:

minimaalne sääst tekib siis, kui uuendustega läheb kaasa vaid osa riike, ning maksimaalne

sääst eeldab, et kõik liikmesriigid hakkavad koodi taaskasutama ja pilveteenuseid koos

ostma

Detailsem analüüs näitab, et need säästuprognoosid on Eesti e-riigi jaoks spekulatiivsed ja

asjakohased üksnes digitaalselt vähem arenenud liikmesriikides:

Föderatsiooni VM-hindade asjakohasus: Komisjoni mudel eeldab, et EuroCloudi

föderatsioon suudab pakkuda virtuaalmasina (VM) hinda 0,16 EUR/h (30% odavam kui

kommertsturu baashind 0,227 EUR/h) tänu idle-ressursside jagamisele. Eestis, kus riigi

pilvetaristu ja X-tee on juba siseriiklikult maksimaalselt optimeeritud, puudub selline

mastaapne vaba ja kasutu ressurss, mida föderatsiooni suunata, ilma et see ohustaks meie

kriitiliste teenuste toimepidevust.

Uued Komisjoni vahendustasud (inglise keeles Service Fees): Komisjoni mudel näeb ette,

et nii EuroCloudi föderatsiooni kui ka tsentraalsete ühishangete administreerimiseks

hakatakse liikmesriikidelt koguma spetsiaalseid teenustasusid (inglise keeles assigned

revenues). Näiteks ühishangete (inglise keeles joint procurement) platvormi

ülalpidamiseks hakatakse hankivatelt asutustelt koguma keskmiselt 2% suurust

5 Euroopa Komisjoni CADA mõjuhinnang (Impact Assessment), Sovereignty risk assessments for the use of cloud and AI computing services in the public sector 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus), artikkel 3 punkt 39:

„tarkvara koostenimekiri“ – ametlik kirje, milles esitatakse digielemente sisaldava toote tarkvaraelementides sisalduvate komponentide üksikasjad ja tarneahela seosed. 7 Euroopa Komisjoni CADA mõjuhinnang (Impact Assessment), Annex 4, lk 118. 8 Euroopa Komisjoni CADA mõjuhinnang (Impact Assessment), Annex 4, lk 118–120 ja lk 142 [4, 261–277, 341]

15

vahendustasu iga tehingu mahult. See tähendab, et Eesti asutused hakkavad maksma

täiendavat lõivu Komisjonile, saavutamata sealjuures reaalset täiendavat mastaabisäästu.

Kokkuvõtlikult on CADA algatusel Eesti riigile oluline majanduslik ja eelarveline mõju.

Otsesed arenduskulud võivad ulatuda kuni 75 miljoni euroni ning kaasneb iga-aastane

pilveteenuste hinnatõus. Samuti mõjutab algatus otseselt kriitiliste teenuste toimepidevust

ja riigi julgeolekuarhitektuuri. Lisaks tekivad vastuolud andmesaatkondade loogikaga ning

12-kuulise migratsiooniakna ebapiisavusega. Arvestades, et eraldiseisva siseriikliku

mõjuanalüüsi ja kaardistuse läbiviimine toob asutustele kaasa täiendava halduskoormuse

ja finantskulu (milleks riigieelarves katteallikad puuduvad), ei algatata käesolevas etapis

eraldiseisvat mõjuanalüüsi. Eesti täpsustab CADA rakendamisega seotud kulusid ja

mõjusid jooksvalt EL-i läbirääkimisprotsessi käigus olemasolevate ressursside raames.

6. Eesti seisukohad

6.1. Eesti toetab eelnõu eesmärki tugevdada Euroopa Liidu pilve- ja tehisaruvõimekust

ning vähendada strateegilisi tehnoloogiasõltuvusi. Eesti saab toetada eelnõuga

kavandatavat erinevatel usaldustasemetel põhinevat pilvteenuste suveräänsuse

raamistikku ainult juhul, kui selle meetmed tuginevad liikmesriikide olemasolevatele IT-

lahendustele, asutustele, üksustele ja muudele struktuuridele, väldivad neile

ebaproportsionaalse töö- ja halduskoormuse lisandumist, ei piira liikmesriikide

otsustusõigust teha oma otsuseid ja riskihindamisi, arvestavad liikmesriikide erisustega

süsteemide ehitamisel ja majutamisel ning on piisavalt Euroopa Liidu poolt rahastatud.

Eesti ei toeta pilvteenuste suveräänsuse raamistiku rakendamiseks uute asutuste ja

üksuste loomist Euroopa Liidu tasandil ega kohustust liikmesriikidele selliseid asutusi

luua.

Selgitus: Algatuse eesmärk on suurendada Euroopa pilve- ja tehisaruvõimekust ning

vähendada sõltuvust liiduvälistest tehnoloogiatest ja teenusepakkujatest. Artikli 16 ja II lisa

alusel luuakse pilveteenuste suveräänsuse raamistik, mis koosneb neljast usaldustasemest.

Usaldustasemed määravad, millistele suveräänsuse, kontrolli, asukoha, tarneahela ja

auditeerimise nõuetele peab pilveteenus vastama. Raamistiku eesmärk on luua Euroopa Liidus

ühtsemad tingimused pilveteenuste kasutamiseks ja vähendada liikmesriikide erinevatest

nõuetest tulenevat killustatust.

Eesti toetab ühist raamistikku, kui see arvestab konkreetse kasutusjuhu riski ning liikmesriikide

erinevaid ohuhinnanguid, IT-arhitektuuri ja olemasolevat võimekust. Eesti digiriik põhineb

detsentraliseeritud infosüsteemidel, X-tee andmevahetusel ning asutuste vastutusel oma

infosüsteemide ja teenuste toimepidevuse eest. Seetõttu peab liikmesriigil säilima võimalus

hinnata ise, milline usaldustase on konkreetse kasutusjuhtumi puhul vajalik ja

proportsionaalne. Liikmesriigil on kõige parem ülevaade oma infosüsteemidest,

julgeolekukeskkonnast, teenuste kriitilisusest ning riiklikest toimepidevuse vajadustest.

16

Meetmete rakendamine ei tohi kaasa tuua ebaproportsionaalset töö- ega halduskoormust.

Koormus hõlmab muu hulgas täiendavate riskihindamiste läbiviimist, aruandlust,

vastavushindamisi, auditeid, strateegiate koostamist, hankemenetluste kohandamist ning muid

rakendamisega seotud administratiivseid ja organisatsioonilisi tegevusi.

Uute meetmete rakendamisel tuleb võimalikult suures ulatuses kasutada olemasolevaid ELi ja

riiklikke programme, taristuid, võrgustikke ning juhtimismudeleid. Näiteks ei ole põhjendatud

eelnõu rakendamiseks luua uut tugistruktuuri ega asutust, kui sama ülesannet saab täita

olemasoleva digitaalse innovatsiooni keskuse või riikliku pilvetaristu kaudu. Paralleelsed

struktuurid suurendaksid püsikulusid, hajutaksid piiratud kompetentsi ning muudaksid

vastutuse ebaselgemaks.

Eelnõust liikmesriikidele tulenevate uute ülesannete ulatus, tähtajad ja vastutus peavad olema

selged ning nendega peab kaasnema piisav ELi rahastus. Vastasel juhul sõltuks algatustes

osalemine liikmesriigi eelarve- ja kaasrahastamisvõimest ning väiksemad liikmesriigid ei

pruugiks meetmetest võrdselt kasu saada. ELi rahastus peab katma nii investeeringud kui ka

rakendamiseks vajaliku kompetentsi ja püsikulud.

6.2. Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile õiguse andmist liikmesriigi avaliku sektori

pilvteenuse kasutamise riskihinnangut siduvalt ümber hinnata ega määrata avaliku

sektori tegevusele kohaldatavat usaldustaset, kuna see ei arvestaks riikide erinevat

halduskorraldust, tehnoloogilist taristut ega julgeolekuvajadusi. Lõpliku riskihinnangu

ja kohaldatava usaldustaseme peab määrama liikmesriik, lähtudes oma riigi erisustest,

kasutusjuhu kriitilisusest ning teenusepakkuja ja tarneahelaga seotud riskidest.

Selgitus: CADA artikli 29 kohaselt hindab liikmesriik avaliku sektori tegevustega seotud riske

ning määrab hindamise tulemusel kindlaks kohaldatava usaldustaseme. Samas võimaldab

artikli 29 lõige 5 Euroopa Komisjonil liikmesriigi riskihinnangu läbi vaadata ja määrata

rakendusaktiga teistsuguse usaldustaseme.

Eesti digiriik põhineb detsentraliseeritud infosüsteemidel, X-tee kaudu toimuval

andmevahetusel ning asutuste vastutusel oma infosüsteemide ja avalike teenuste

toimepidevuse eest. Konkreetse tegevuse risk ja sellele vastav usaldustase sõltuvad muu hulgas

töödeldavate andmete tundlikkusest, teenuse kriitilisusest, infosüsteemi arhitektuurist ja

sõltuvustest, riiklikust ohuhinnangust ning teenuseosutaja ja tema tarneahelaga seotud

riskidest. Neid asjaolusid saab kõige täpsemalt hinnata liikmesriik, kellel on terviklik ülevaade

oma digiriigi arhitektuurist, julgeolekukeskkonnast ja avalike teenuste toimepidevuse

vajadustest.

Euroopa Komisjoni õigus liikmesriigi hinnang siduvalt ümber otsustada ei võtaks piisavalt

arvesse liikmesriikide erinevat halduskorraldust, tehnoloogilist taristut ega julgeolekuvajadusi.

Samuti võib see kaasa tuua olukorra, kus liikmesriik peab kasutama kõrgema usaldustasemega

pilveteenust ka juhul, kui riikliku riskihinnangu kohaselt ei ole see konkreetse kasutusjuhu

puhul vajalik. Sellega võivad kaasneda ebaproportsionaalsed migratsiooni-, hanke- ja

käitamiskulud ning risk avalike teenuste toimepidevusele, ilma et saavutataks vastavat

17

julgeoleku- või suveräänsuskasu. Lisaks läheks selline lähenemine vastuollu subsidiaarsuse

põhimõttega, kuna madalaim tase, kes saab küsimust lahendada, ei ole Euroopa Liit.

Subsidiaarsuse põhimõttega on kooskõlas, kui Euroopa Liidu tasandil kehtestatakse ühine

metoodika ja liikmesriikide koostööraamistik. Konkreetse avaliku sektori tegevuse lõpliku

riskihinnangu ja sellele kohaldatava usaldustaseme peab siiski määrama liikmesriik. Selline

pädevusjaotus tagab ühise Euroopa raamistiku, kuid võimaldab samal ajal arvestada Eesti

digiriigi eripära, riiklikku ohuhinnangut ning avalike teenuste turvalisuse ja toimepidevuse

vajadusi.

6.3 Eesti leiab, et eelnõust tulenev julgeoleku ja suveräänsuse usaldustase 1 ei tohi olla

kohustuslik avaliku sektori madala riskiga pilvteenuseid kasutavale tegevusele (näiteks

avalikult kättesaadava teabe töötlemisel või teatavates arendus- ja testkeskkondades), kui

erinevatele nõuetele vastavus, näiteks julgeoleku- ja andmekaitsenõuete täitmine on

piisavalt tagatud. Komisjon võib toetada liikmesriike ühise riskihindamise metoodika

väljatöötamisega.

Selgitus: CADA artikli 29 kohaselt hindab liikmesriik avaliku sektori tegevuste riske ning

Komisjon kehtestab rakendusaktiga ühise metoodika usaldustasemete kohta. Artikli 29 lõige 5

võimaldab Komisjonil liikmesriigi hinnangu läbi vaadata ja määrata rakendusaktiga

teistsuguse usaldustaseme, kui seda liikmesriik ise tegi. Ühine metoodika võib parandada

hinnangute võrreldavust, kuid konkreetse tegevuse risk sõltub riiklikust ohuhinnangust,

infosüsteemidest, teenuse kriitilisusest ja arhitektuurist. Seetõttu peab lõpliku riskihinnangu ja

usaldustaseme määrama liikmesriik. Seda toetab põhjenduspunkt 62, mille kohaselt jääb teabe

tundlikkuse määramine liikmesriigi pädevusse.

Artikli 30 lõige 2 nõuab vähemalt usaldustasemele 1 vastava pilveteenuse kasutamist ka

tegevustes, mida artikli 29 riskihindamisel ei peeta avaliku korra seisukohalt oluliseks. See

laiendaks suveräänsusnõude kogu avaliku sektori pilvekasutusele sõltumata tegelikust riskist.

Näiteks avaliku veebilehe, arendus- või testkeskkonna või juurdepääsupiiranguta teabe

töötlemise risk on üldjuhul väiksem kui kriitilise avaliku teenuse või tundlike andmete

töötlemise risk. Sellisel juhul peab piisama kohaldatavate küberturvalisuse, andmekaitse ja

muude nõuete täitmisest.

Usaldustaseme kohustus peab seetõttu lähtuma kasutusjuhu tegelikust riskist. Kui nõude

täitmist tõendab juba muu usaldusväärne ja ajakohane audit, sertifikaat või vastavushindamine,

peab seda saama kasutada samaväärse tõendina. See väldib olukorda, kus formaalne

tunnustamisnõue piirab teenuse kasutamist ilma täiendava julgeoleku- või suveräänsuskasuta.

6.4. Eesti leiab, et eelnõus liikmesriigile pilvteenuse vahetamiseks ette nähtud üldist 12-

kuulist üleminekuperioodi peab olema võimalik põhjendatud juhtudel pikendada

vähemalt 24 kuule. Tähtaja määramisel tuleb arvestada liikmesriikide otsustusvabadust,

avaliku teenuse keerukust ja kriitilisust, hanke kestust, alternatiivide olemasolu, tehnilist

teostatavust, vajalikke õigustoiminguid, toimepidevust ja küberturvalisust. Pikendamise

õigus peab kajastuma eelnõus ja andma liikmesriikidele õiguse seda kasutada.

Selgitus: CADA artikli 29 lõige 6 näeb pilveteenuse vahetamiseks ette kuni 12-kuulise

üleminekuperioodi. Pilveteenuse vahetamine ei piirdu andmete ülekandmisega, vaid võib

18

nõuda uut hanget, rakenduse ümberarendamist, uue keskkonna loomist, turvatestimist,

andmete migreerimist, integratsioonide muutmist ning vana ja uue lahenduse paralleelset

käitamist. Eriti kriitiliste avalike teenuste puhul tuleb vältida olukorda, kus liiga lühike tähtaeg

suurendab teenusekatkestuse või turvavea riski.

Komisjoni mõjuhinnangu näidetes on väikese rakenduse ülemineku töömaht ligikaudu 50,

keskmise rakenduse puhul 400 ja suure rakenduse puhul 1000 tööpäeva; suure rakenduse

indikatiivseks kuluks hinnatakse ligi 500 000 eurot. Ühes keerukamas kasutusjuhus ulatus

töömaht umbes 8000 tunnini. Need näited kinnitavad, et 12-kuuline absoluutne ülempiir ei

arvesta IT-süsteemide erineva keerukuse ega tavapäraste hanke- ja investeerimistsüklitega.

Seetõttu peab olema võimalik üleminekuperioodi pikendada üle 12 kuu. Lihtsama ülemineku

võib teha kiiremini, kuid keeruka või kriitilise süsteemi puhul peab tähtaega saama

põhjendatult pikendada. Otsustamisel tuleb arvestada hanke kestust, alternatiivide olemasolu,

tehnilist teostatavust, toimepidevust ja küberturvalisust.

Komisjon ei peaks ette määrama lõpliku nimekirjana liikmesriikidele põhjendatud juhte.

Liikmesriigid peavad vastavalt oma vajadustele saama neid ise põhjendada.

6.5. Eesti toetab pilve- ja tehisaru valdkonna riiklike eesmärkide, prioriteetide ja

poliitikavalikute kindlaksmääramist, kuid ei toeta eelnõust tulenevat kohustust koostada

selleks eraldiseisev riiklik strateegia. Eesti peab vajalikuks sätestada eelnõus, et

eraldiseisva strateegia koostamise nõuet on võimalik täita ka olemasolevate strateegiate,

arengukavade ning seire- ja aruandlusmehhanismide kaudu.

Selgitus: CADA artikli 7 kohaselt peab liikmesriik ühe aasta jooksul kehtestama riikliku pilve-

ja tehisarustrateegia, teatama sellest Komisjonile ning hindama ja vajaduse korral uuendama

seda vähemalt iga kolme aasta järel. Strateegia peab hõlmama muu hulgas pilve ja tehisaru

kasutuselevõttu, andmekeskusi, suure jõudlusega arvutustaristut, innovatsiooni, riigihankeid,

avatud tarkvara ning tehisaru arendamiseks vajalikke andmeid.

Eesti toetab nende eesmärkide ja poliitikavalikute määratlemist, kuid eraldiseisev dokument ei

loo lisaväärtust, kui samad küsimused on juba käsitletud digi-, tehisaru-, majandus-, teadus-

või julgeolekupoliitika dokumentides. Samuti tuleb arvestada, et andmete, pilvetehnoloogiate

ja tehisaru teemad on horisontaalsed. Nende erinevaid komponente võib olla erinevates

riiklikes arengukavades, strateegiates, seire- ja aruandlusmehhanismides. Näiteks võib

arvutusvõimsuse vajadus olla kajastatud digiriigi arengukavas ja tehisaru kasutuselevõtt eraldi

tegevuskavas. Uue strateegia koostamine ja eraldi aruandlustsükkel tekitaks sellisel juhul

dubleeriva koormuse.

Põhjenduspunkt 33 lubab piisava olemasoleva strateegia korral uue dokumendi koostamata

jätta. See võimalus tuleb sätestada selgelt ka artiklis 7. Liikmesriik peab saama näidata,

millistes dokumentides nõutud teemad on lahendatud, ning kasutada olemasolevaid seire- ja

aruandlusmehhanisme.

6.6. Eesti leiab, et avatud lähtekoodi on võimalik muuta eelnõuga liikmesriikidele

kohustuslikuks üksnes siis, kui Euroopa Liit selle kasutamist ja ülalpidamist rahastab.

19

Eesti toetab üldjuhul avatud standardite ja lähtekoodi kasutamist avalikus sektoris, kuid

tehnoloogia valik peab põhinema lahenduse sobivusel, turvalisusel ja kogukulul.

Selgitus: Avatud lähtekoodiga lahenduste puhul toimub sageli arendamine kogukonnapõhiselt

ja on võimalik, et avatud lähtekoodiga tarkvara ei arendata ega uuendata. Kui seda tarkvara

praktikas ei uuendata, siis see võib suurendada küberintsidentide esinemise tõenäosust.

Artikkel 41 kohustab liitu ja liikmesriike soodustama avalikus sektoris avatud standardite ning

avatud lähtekoodiga komponentide kasutamist ja taaskasutamist. Valikul tuleb siiski arvestada

funktsionaalsust, turvalisust, kogukulu ja muid objektiivseid kriteeriume. Avatud lahendus

võib parandada koostalitlusvõimet, auditeeritavust ja taaskasutamist ning vähendada

tarnijalukustust, kuid ei ole automaatselt turvalisem ega odavam.

Näiteks aktiivse hoolduse, turvauuenduste, toe või vajaliku kompetentsita avatud lähtekoodiga

lahenduse elutsükli kulu võib olla suurem kui toetatud kommertslahendusel. Seetõttu peab

tehnoloogia valik põhinema konkreetse lahenduse sobivusel, turvalisusel, hooldatavusel ja

kogukulul ning avatud lähtekoodi kasutamine ei tohi muutuda kohustuslikuks, välja arvatud

juhul, kui EL selle kasutust ja ülalpidamist rahastab.

6.7. Eesti toetab eelnõuga ühe keskse Euroopa Liidu avatud lähtekoodivaramu loomist,

mis ühildub olemasolevate ja loodavate varamutega, toimib ühtse platvormina,

võimaldab avaliku sektori tarkvara taaskasutada ilma täiendava halduskoormuseta ja

mis ei tohi nõuda tarkvara korduvat üleslaadimist.

Selgitus: Artikli 42 kohaselt tuleb avaliku sektori poolt või jaoks arendatud tarkvara teatud

tingimustel teha teistele asutustele taaskasutamiseks kättesaadavaks ning artikliga 43 luuakse

Euroopa Liidu keskne avatud lähtekoodiga lahenduste varamu. Eesti toetab keskse varamu

loomist, kuna see võib parandada avalikus sektoris arendatud tarkvara leitavust, nähtavust ja

taaskasutamist ning vähendada dubleerivat arendust.

Keskne varamu peab siiski toimima olemasolevaid lahendusi koondava ja ühendava

platvormina, mitte looma täiendavat paralleelset kohustust tarkvara haldamiseks. Paljud

liikmesriigid, avaliku sektori asutused ja Euroopa Liidu institutsioonid kasutavad juba

olemasolevaid lähtekoodi varamuid ja koodivaramusid. Seetõttu peab uus ELi varamu

ühilduma olemasolevate lahendustega ning võimaldama tarkvara ja selle metaandmete

automaatset kuvamist või indekseerimist ilma, et sama tarkvara tuleks eraldi ja korduvalt

mitmesse keskkonda üles laadida.

Tarkvara korduv üleslaadimine ja haldamine erinevates süsteemides suurendaks töö- ja

halduskoormust, tekitaks versioonihalduse probleeme ning suurendaks riski, et erinevates

varamutes olev teave ei ole ajakohane. Keskse varamu eesmärk peaks olema olemasolevate

lahenduste koondamine ja nähtavaks tegemine, mitte täiendavate haldusülesannete loomine

avaliku sektori asutustele.

6.8. Eesti toetab eelnõuga Euroopa Liidu ühishangete raamistiku loomist pilve- ja

tehisarulahenduste hankimiseks, kuid peab oluliseks, et raamistik soodustaks väikeste ja

suurte liikmesriikide koostööd ning tagaks kõigile liikmesriikidele võrdsed võimalused

20

osaleda ühishangete ettevalmistamises ja elluviimises. Oluline on pilve- ja

tehisaruhangetes innovatsiooni, tarnekindluse, tehnoloogiliste sõltuvuste ja Euroopa

tehnoloogiaökosüsteemi arengu arvestamine ning innovaatiliste väikeste ja keskmiste

ettevõtjate, sealhulgas idu- ja kasvufirmade osalemise parandamine. Suured

liikmesriigid peavad nendesse ühishangetesse kaasama väikseid Euroopa Liidu riike,

näiteks Eestit.

Selgitus: Eesti toetab meetmeid, mis parandavad innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate (VKE) ning idu- ja kasvufirmade tegelikku ligipääsu pilve- ja tehisaruhangetele.

Eesti ei pea siiski põhjendatuks ja praktiliselt teostatavaks seada liikmesriikidele eesmärgiks,

et vähemalt 25% pilve- ja tehisaruhangetest tuleb anda innovaatilistele VKEdele. VKEde

osalemist tuleb toetada eelkõige konkurentsi suurendavate ja turulepääsu parandavate

meetmetega, sealhulgas turukonsultatsioonide, hangete osadeks jagamise, proportsionaalsete

kvalifitseerimistingimuste ning konsortsiumides ja allhankes osalemise võimaluste kaudu.

Toetada saab näiteks läbi turukonsultatsioonide, hangete osadeks jagamise, proportsionaalsete

kvalifitseerimistingimuste ning konsortsiumides ja allhankes osalemisega.

CADA artiklid 37–40 loovad Euroopa Liidu ühishangete raamistiku pilve- ja

tehisarulahenduste hankimiseks. Eesti toetab ühishankeid, kui need suurendavad konkurentsi,

võimaldavad saavutada mastaabisäästu ning parandavad ligipääsu innovaatilistele

lahendustele. Samas tuleb vältida olukorda, kus ühishangete ettevalmistamisel ja elluviimisel

lähtutakse üksnes suurte liikmesriikide vajadustest, turumahust või tehnoloogilisest

võimekusest.

Väiksematel liikmesriikidel on sageli piiratum ostujõud, väiksemad turud ja vähem ressursse

suuremahuliste hangete ettevalmistamiseks. Kui ühishangete tingimused kujundatakse

peamiselt suurte liikmesriikide vajadustest lähtuvalt, võib see vähendada väiksemate riikide

tegelikku võimalust hangetes osaleda või nende tulemustest kasu saada.

Seetõttu peab ühishangete raamistik soodustama väikeste ja suurte liikmesriikide koostööd

ning tagama kõigile liikmesriikidele võrdse võimaluse osaleda ühishangete ettevalmistamises

ja elluviimises. Vajaduse korral tuleb toetada ka konsortsiume, kus osalevad koos nii suuremad

kui väiksemad liikmesriigid. See aitab tagada, et Euroopa Liidu ühishangetest saadav kasu ja

võimalused jaotuvad liikmesriikide vahel tasakaalustatult ning tugevdavad kogu Euroopa

tehnoloogiaökosüsteemi, mitte üksnes suuremate turgude positsiooni.

6.9. Eesti peab vajalikuks eelnõus sätestada, et pilve- ja tehisaruhangete tingimused peab

hankija määrama hanke eesmärgi ja riskide alusel, kuid Euroopa lisandväärtuse

kriteerium, 25% innovaatiliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde)

tulemuseesmärk ja osalemine Euroopa Komisjoni ühishangetes, ei tohi olla eelnõu

kohaselt kohustuslikud. VKEde osalemist tuleb toetada konkurentsi soodustavate

hanketingimustega.

Selgitus: Artikli 32 kohaselt peavad innovaatiliste pilve- ja tehisaruhangete

hindamiskriteeriumid arvestama pakkuja panust Euroopa tehnoloogiaökosüsteemi.

Põhjenduspunktis 67 on näitena nimetatud kuni 15 punkti 120-punktilises hindamissüsteemis.

21

Tarnekindlus, tehnoloogilised sõltuvused, koostalitlusvõime ja tarnijalukustuse vähendamine

võivad olla põhjendatud kvaliteedikriteeriumid, kuid nende kasutamise ja kaalu peab määrama

hankija hanke eesmärgi, riskide ja turuolukorra alusel.

Näiteks võib kriitilise komponendi tootmine ELis vähendada tarneahela- või

toimepidevusriski, kuid Euroopa päritolu ei taga iseenesest paremat turvalisust või kvaliteeti.

Mõnes hankes võivad määravamad olla funktsionaalsus, kogukulu või olemasolevate

lahenduste valik. Seetõttu ei tohi Euroopa lisandväärtuse kriteerium olla automaatselt

kohustuslik.

Artiklid 37–40 loovad Komisjoni ühishangete raamistiku. Ühine hange võib anda väikesele

hankijale suurema ostujõu ja ligipääsu kesksele kompetentsile, kuid ei sobi kõigile, sest

liikmesriikide IT-arhitektuur, küberturvalisuse nõuded ja teenuste kriitilisus erinevad. Seetõttu

peab osalemine jääma vabatahtlikuks ning hankijal peab säilima võimalus korraldada vajaduse

korral iseseisev hange.

Artikli 33 lõige 4 seab eesmärgi anda vähemalt 25% pilve- ja tehisaruhangetest innovaatilistele

VKEdele. Tulemus sõltub siiski turustruktuurist, hanke mahust ja pakkujate võimekusest;

väikeriigis võib üks suur hange aastast osakaalu oluliselt muuta. VKEde osalemist tuleb

seetõttu toetada artikli 33 lõigetes 2 ja 5 nimetatud meetmetega, nagu turukonsultatsioonid,

hangete osadeks jagamine, proportsionaalsed kvalifitseerimistingimused ning konsortsiumides

või allhankes osalemine, mitte kohustusliku tulemuseesmärgiga.

6.10. Eesti toetab Euroopa tehnoloogilise võimekuse tugevdamist eelnõuga loodava ühiste

pilve- ja tehisarualgatuste raamistiku kaudu, kuid peab vajalikuks tagada, et Euroopa

Liidu rahastatud koostööprojektide taristule ja pädevuste arendamise võimalustele on

võrdne ligipääs kõigi liikmesriikide ettevõtjatel, teadusasutustel ja avaliku sektori

asutustel. Tehisaru kogemus- ja kiirenduskeskused ehk selliste koostööprojektide

tugikeskused peavad põhinema olemasolevatel Euroopa digitaalse innovatsiooni

keskustel ilma, et kaasneks kohustus Euroopa Liidu või liikmesriikide tasandil

täiendavate üksuste loomiseks. Liikmesriikide strateegiliste projektide arvutusressurssi

panustamine peab olema vabatahtlik ega tohi kohustada liikmesriike looma lisavõimsust

või eelistama Euroopa Liidu projekte riiklikele kohustustele.

Selgitus: Artiklid 3–6 loovad ühiste pilve- ja tehisarualgatuste raamistiku, mida võib rahastada

muu hulgas programmidest „Euroopa horisont“ ja „Digitaalne Euroopa“. Eesti toetab Euroopa

tehnoloogilise võimekuse tugevdamist, kuid ELi rahastatud taristule, projektidele, rahastusele

ja pädevusele peab olema võrdne ligipääs kõigi liikmesriikide ettevõtjatel, teadusasutustel ja

avaliku sektori asutustel. Näiteks ei tohiks osalemine sõltuda üksnes suurest riiklikust

kaasrahastamisvõimest või juba olemasolevast mahukast taristust.

Artikli 5 kohased tehisaru kogemus- ja kiirenduskeskused peavad põhinema olemasolevatel

Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustel. Eestis saab lähtuda näiteks Tallinna

Tehnikaülikooli tehisaru- ja robootikakeskuse AIRE olemasolevast kompetentsist ja

võrgustikust. Uue funktsiooni lisamine ei peaks tähendama eraldiseisva asutuse või paralleelse

tugisüsteemi loomist.

22

Artiklite 8 ja 9 kohaste strateegiliste projektide jaoks arvutusressursi panustamine peab olema

vabatahtlik ja piirduma projektis võetud kohustusega. Artikli 9 sõnastus „olemasoleva

võimsuse piires“ ei tohi kohustada liikmesriiki looma lisavõimsust ega suunama ELi projekti

riiklikuks otstarbeks vajalikku või juba eraldatud ressurssi. Seda toetab põhjenduspunkt 35,

mille kohaselt ei tohi ressursi eraldamine kahjustada käimasolevaid tegevusi ega varem ressursi

saanud projekte.

6.11. Eesti toetab strateegilist eesmärki edendada andmekeskuste rajamist ning

lihtsustada selleks vajalikke menetlusi. Liikmesriigil peab olema võimalik saavutada

sama eesmärk oma õigusruumi sobivate meetmetega. Kiirendustsoonide kui ühe

võimaliku meetme rakendamine peab jääma liikmesriigile vabatahtlikuks.

Selgitus: Artikkel 10 kohustab liikmesriiki määrama vähemalt ühe andmekeskuste rajamise

kiirendustsooni ning arvestama muu hulgas elektrivõrgu võimsust, sideühendusi, puhta energia

võimalusi ja keskkonnamõju. Artiklid 12 ja 13 näevad tsoonis ette ühtse teabepunkti,

koordineeritud menetluse ja üldjuhul kuni 12-kuulise loamenetluse. Eesti toetab

andmekeskuste rajamiseks vajalike menetluste kiirendamist, kuid peab vajalikuks, et

liikmesriik saaks ise valida oma õigussüsteemi, planeerimiskorralduse, territooriumi suuruse

ning taristu- ja energiavõimalustega sobiva lahenduse.

Eesti õiguses on ette valmistamisel strateegiliste investeeringute kiirendatud menetlus (nn

ekspressrada (Riigikogus eelnõu nr 906SE)), milles käsitletakse muuhulgas andmekeskusi

strateegiliste eelisarendatavate investeeringutena. Kiirendatud menetlus täidab sama eesmärki

kui kiirendustsoonide määramine, kuid sobib paremini Eesti kui väikeriigi õiguskorra ning

ruumiliste võimalustega.

Kiirendustsoonide kavandamine ning selleks vajalike kulude tegemine, teadmata investorite

tegelikke kavatsusi, ei ole proportsionaalne, eelkõige väiksemates liikmesriikides, kus

planeerimisotsused, elektrivõrgu võimsus, maa kättesaadavus, keskkonnamõjud ja riikliku

julgeoleku kaalutlused on tihedalt seotud. Liikmesriigil peab säilima otsustusõigus selle üle,

kas, kus ja millises ulatuses kiirendustsoone määrata või kas kasutada eesmärgi saavutamiseks

muid samaväärseid meetmeid.

6.12. Eesti ei toeta eelnõuga teenusepakkujate usaldustasemele vastavuse tagamiseks uute

tunnustamis- ja auditiraamistike kehtestamist. Vajalik on taaskasutada olemasolevaid

Euroopa Liidu ja riiklikke auditeid, sertifikaate ning muid samaväärseid tõendeid, et

vältida sama nõude korduvat tõendamist erinevates auditites. Nõuded audiitoritele

peavad arvestama audiitorite tegelikku kättesaadavust. Usaldustasemetega seotud

nõuete muutmisel peab kehtima vähemalt viieaastane üleminekuaeg.

Selgitus: Artikli 17 kohaselt taotleb teenusepakkuja usaldustasemele vastavuse tunnustamist

pädevalt asutuselt. Artikli 19 järgi põhineb usaldustase 1 enesehindamisel ning artikli 20 järgi

eeldavad tasemed 2–4 sõltumatut auditit. Eesti toetab sõltumatut vastavushindamist kõrgema

riskiga teenuste puhul, kuid olemasolevaid ELi ja riiklikke auditeid, sertifikaate ning muid

usaldusväärseid ja ajakohaseid tõendeid tuleb kasutada ulatuses, milles need tõendavad sama

nõude täitmist.

23

Näiteks ei ole põhjendatud korrata kontrolli, mis on samas ulatuses juba tehtud ELi

küberturvalisuse sertifitseerimisskeemi, riikliku auditi või muu kohaldatava raamistiku alusel.

Tõendeid ei pea automaatselt samaväärseks lugema, kuid nende ulatust, usaldusväärsust ja

ajakohasust tuleb hinnata enne uue auditi nõudmist.

Artikkel 20 näeb ette vähemalt iga-aastase ülevaatamise ja ranged audiitori sõltumatuse

nõuded, sealhulgas kümneaastase piirangu sama teenusepakkuja auditeerimisele. Need nõuded

peavad arvestama audiitorite tegelikku kättesaadavust, eriti väiksematel turgudel. Artikli 16

alusel II ja III lisa nõuete muutmisel peab olemasolevatele tunnustustele, lepingutele ja

teenustele jääma vähemalt viieaastane üleminekuaeg. Vähemalt viieaastane üleminekuaeg on

vajalik, et tagada õiguskindlus ning võimaldada teenuseosutajatel ja hankijatel viia nõuete

muutmine kokku olemasolevate tunnustuste, lepingute, investeeringute ja infosüsteemide

elutsükliga. See annab piisava aja vastavuse hindamiseks, vajalike auditite tegemiseks, hangete

ja eelarve kavandamiseks, andmete ülekandmiseks ning tehniliste muudatuste elluviimiseks,

vältides teenuste põhjendamatut katkestamist ja ebaproportsionaalseid kohanemiskulusid.

6.13. Eesti ei toeta Euroopa Komisjonile ulatuslike volituste andmist eelnõu olemuslike

elementide ja põhinõuete, muu hulgas riskihindamis- ja maandamisnõuete

kehtestamiseks delegeeritud aktidega, vaid peab vajalikuks sätestada need eelnõus.

Delegeeritud aktidega võib vajaduse korral täpsustada üksnes eelnõu mitteolemuslikke

tehnilisi küsimusi.

Selgitus: Delegeeritud aktiga võib Komisjon täiendada või muuta üksnes määruse

mitteolemuslikke osi. Artikli 31 lõige 3 võimaldab Komisjonil kehtestada kõrge kriitilisusega

erasektori üksustele mõjuhindamise ja riskimaandamise meetmete kohustuse ning artikkel 16

võimaldab muuta usaldustasemete ja audititõendite lisasid. Sellised volitused võivad mõjutada

suurt hulka ettevõtjaid ja tuua kaasa olulisi tehnilisi ning majanduslikke kohustusi.

Regulatsiooni kohaldamisala, kohustatud isikud, kohustuste põhisisu, kohaldamise tingimused

ja olulised erandid tuleb seetõttu sätestada määruses. Näiteks ei tohi delegeeritud aktiga

otsustada, millistele küberturvalisuse 2. direktiivi I lisa sektorite ettevõtjatele tekib uus

kohustus või milliseid põhilisi riskimaandamise meetmeid nad peavad rakendama. Need on

olulised poliitikavalikud, mille peab tegema liidu seadusandja.

Rakendusakte, sealhulgas artikli 29 kohase metoodika kehtestamiseks, võib kasutada üksnes

vältimatu vajaduse korral määruse ühetaoliseks rakendamiseks vajalike tehniliste või

menetluslike üksikasjade täpsustamiseks. Nendega ei tohi laiendada kohaldamisala, muuta

põhinõudeid ega kehtestada uusi iseseisvaid kohustusi.

6.14. Eesti toetab eelnõuga loodavat vabatahtlikku avaliku sektori pilveressursside

koostöömehhanismi, et Euroopa Liidu üleselt jagada andmekeskus- ja pilvteenuseid.

Seejuures peab liikmesriik saama otsustada selles osalemise ning pilveressursside

jagamise ja kasutamise tingimused. Eelnõu peab ette nägema, et pilve kasutamise ja

opereerimise tasud peavad olema läbipaistvad ja kulupõhised ning koostöö ei tohi piirata

riiklike pilvelahenduste arendamist ja kasutamist.

Selgitus: Artikkel 34 loob vabatahtliku avaliku sektori pilveressursside koostöömehhanismi,

mille kaudu saavad ELi üksused ja liikmesriikide avaliku sektori asutused jagada

24

andmekeskuse- ja pilveteenuseid. Artikli 35 järgi võib liige jagada enda või tema kontrollitava

üksuse riistvara kaudu osutatavaid teenuseid. Mehhanism võib olla kasulik näiteks ajutise suure

arvutusvajaduse või erivõimekuse korral, kui teises liikmesriigis on sobiv ressurss olemas.

Osalemine ja ressursside jagamine peavad jääma vabatahtlikuks. Liikmesriik ja ressursi

omanik peavad ise otsustama, millist ressurssi jagatakse, millistel tingimustel seda kasutatakse

ning kas teenuse kasutamine on majanduslikult, tehniliselt ja toimepidevuse seisukohalt

põhjendatud. Mehhanism peab ühilduma olemasolevate riiklike pilvelahendustega ega tohi

nõuda nende asendamist.

Artikli 35 kohaselt võib teenuse eest küsida üksnes jagamisega seotud kulusid katvat tasu;

põhjenduspunktis 73 nimetatakse näiteks ressursi eraldamise, ligipääsu haldamise,

integratsiooni ja koostalitlusvõime kulusid. Artikli 36 järgi rahastavad liikmed ka Komisjoni

haldustegevust tasude kaudu. Tasude arvestus peab olema läbipaistev ja kulupõhine, et liige

saaks enne liitumist hinnata eeldatavaid kulusid ja praktilist kasu.

Põhjenduspunkt 70 nõuab konkurentsieeliste vältimist. Seetõttu peab mehhanism täitma

avaliku sektori koostöö eesmärki ega tohi kujuneda avalikult rahastatud teenuste

müügiplatvormiks, mis konkureerib põhjendamatult erasektoriga. Samuti ei tohi see piirata

riiklike pilvelahenduste arendamist ja kasutamist.

6.15. Eesti peab vajalikuks eelnõus sätestada, et Euroopa koostöömehhanismid ja

pilvteenuste ühishangetega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu eelarvest.

Liikmesriikidelt ei tohi nõuda Euroopa Komisjoni tegevuskulude katmiseks lisatasusid.

Samuti ei tohi Euroopa Komisjon teenida omatulu ühistegevuse toetamisest saadud

finantsvahenditest.

Selgitus: Eelnõu artiklites 36 ja 40 on kirjeldatud rahastusmudel, kus vastavalt EuroCloud

föderatsiooni ja pilveteenuste ühishangetega seotud tegevusi rahastatakse ühiselt läbi Euroopa

Komisjoni poolt kogutavate tasude. Sealjuures nähakse ette, et liikmesriikidelt kogutavate

tasude arvelt kaetakse Komisjoni enda tegevuste kulu. Kogutud tasude ülejääk, kui see peaks

tekkima, suunatakse Liidu üldisesse eelarvesse. On mõistetav, et ühistegevuse kulu kaetakse

tegevuses osalevate osapoolte poolt ja üheks osapooleks on ka Komisjon. Komisjon peab oma

kulud katma läbi tavapärase eelarveprotsessi ja ühistegevuste toetamine ei tohiks kujuneda

Komisjoni struktuuride omatulu teenimise vahendiks.

7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Justiits- ja Digiministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit järgmistelt

asutustelt: Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium, Kaitsevägi, Andmekaitse Inspektsioon, Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus,

Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi IT Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Riigiside Sihtasutus,

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

25

Keskus, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia

teaduskond, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE, Eesti

Advokatuur, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Infosüsteemide

Audiitorite Ühing, Eesti Juristide Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Tööandjate Keskliit.

14.07.2026 toimus avalik kaasamisseminar, kus Justiits- ja Digiministeerium tegi

huvigruppidele ülevaate CADA algatusest ning edasistest sammudest.

Arvamuse saatsid Kaitseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium, Eesti Teadusagentuur, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

Infotehnoloogia Keskus, Riigi IKT Keskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste

Keskus, Tallinna Ülikool, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit, Amazon Web Services, Google.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamistabelis Lisa 1 ning ettepanekutega on võimaluse korral

seisukohtade koostamisel arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL

koordinatsioonikogus.