Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Teie 30.09.2026 nr 2-5/26-01886,

7.1.1/26-0278/-1T

Meie 28.10.2026 nr 11-3.1/3952-2

Eesti seisukohad nõukogu direktiivi

eelnõu kohta, millega muudetakse

direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ,

2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL)

2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest

maksustamist käsitleva liidu

raamistiku lihtsustamise ning ELi

majanduskasvu ja konkurentsivõime

toetamise osas

Austatud riigisekretär

Esitame Eesti seisukohad nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse direktiive

2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50

otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja

konkurentsivõime toetamise osas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta

2. Seletuskiri seisukohtade juurde

3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus

4. ASi Infortar arvamus

Elo Haugas 5885 1332

[email protected]

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Justiits- ja Digiministeerium

Erle Kõomets Teie nr. 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 Meie nr. 04.09.2026 nr 4-1/6-26

Maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta arvamuse avaldamine

Infortar tervitab Euroopa Komisjoni 24. juuni 2026. aasta maksulihtsustuste paketti, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, lihtsustada piiriülest tegevust ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Infortari kogemusest lähtuvalt peame oluliseks, et maksulihtsustamise kõrval vaadataks terviklikult ka kogu ettevõtete regulatiivset koormust. Uute kohustuste mõju ei piirdu aruande esitamisega seotud tööajaga, vaid hõlmab ka nõustamiskulusid, IT-arendusi, protsesside ümberkujundamist, andmete kogumist ja kontrollimist ning uute spetsialistide värbamist. Aruandluse dubleerimise vähendamine Ettevõtetelt ei tohiks nõuda sama informatsiooni esitamist mitme erineva regulatiivse raamistiku kaudu. Juba avalikustatud ja auditeeritud andmete korduv raporteerimine suurendab ettevõtete haldus- ja personalikulu, ilma et see looks proportsionaalselt täiendavat väärtust. Oluline on vältida olukorda, kus sama või sisuliselt sama andmestikku küsivad erinevad asutused erinevas formaadis ja erinevatel tähtaegadel. Praktikas tähendab see, et ettevõtte spetsialistid peavad sama info mitu korda üle töötama, kontrollima ja esitama. Digitaliseerimine ja „report once, use many times“ põhimõte EL-i aruandlus- ja maksukohustused peaksid olema võimalikult standardiseeritud ning üles ehitatud põhimõttele „report once, use many times“. Ühtne digitaalne andmevahetus ja standardiseeritud andmekoosseis võimaldaksid ettevõttel esitada info ühe korra, pärast mida saaksid seda vajaduse ja õigusliku aluse olemasolul kasutada erinevad pädevad asutused. Digitaliseerimisest ei ole ettevõtjale piisavalt kasu, kui paberipõhine või e-kirjapõhine aruandlus asendatakse lihtsalt mitme erineva digitaalse vormiga, kuhu tuleb sisuliselt sama info korduvalt sisestada. Lisaks erinevate riikide maksuametitele küsivad ettevõtetelt andmeid ka keskpangad ja statistikaametid, sageli küllaltki sarnases mahus, kuid erineva struktuuri, klassifikaatorite, esitamise viisi ja tähtajaga. Euroopa Liidu tasandil tuleks liikuda süsteemi poole, kus ettevõtte poolt juba esitatud andmeid kasutatakse maksimaalselt uuesti ning ettevõtjalt küsitakse uut infot ainult siis, kui selleks on tegelik vajadus.

Kompetents

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Ühtsed tõlgendusreeglid kogu Euroopa Liidus Maksureeglite lihtsustamise kõrval on oluline tagada ka võimalikult ühtne rakenduspraktika liikmesriikides. Erinevad tõlgendused ja menetluspraktikad suurendavad ettevõtjate õiguslikku ebakindlust ning tekitavad täiendavaid kulusid. Ettevõtete jaoks ei ole oluline üksnes see, kui lihtne on reegel paberil, vaid ka see, kui ühetaoliselt seda Euroopa Liidus praktikas rakendatakse. Piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste ümberkorralduste lihtsustamine Euroopa kapitali vaba liikumise ja investeerimiskeskkonna toetamiseks tuleks vähendada põhjendamatuid maksutõkkeid ning lihtsustada piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste restruktureerimiste maksukäsitlust. Rahvusvaheliselt tegutsevate kontsernide puhul peaks maksuraamistik võimaldama ettevõtetel teha majanduslikult põhjendatud ümberkorraldusi ilma ebaproportsionaalse halduskoormuse ja erinevate liikmesriikide menetluslike takistusteta. Regulatsioonidega kaasneva tegeliku rahalise kulu arvestamine Uute regulatsioonide mõju hindamisel tuleks senisest enam arvestada ka nende rakendamise tegelikku rahalist kulu ettevõtetele. Regulatiivne koormus ei seisne ainult aruannete koostamisele kuluvates töötundides, vaid hõlmab ka väliste nõustajate tasusid, IT-süsteemide arendamist, uute protsesside loomist ning täiendavate spetsialistide värbamist. Näiteks maksab globaalse miinimummaksu aruandluse koostamine koos väliste nõustajatega Infortarile sadu tuhandeid eurosid. Sarnane olukord oli ka CSRD aruandluse koostamisel ning ettevõtetele lisanduvad lähiajal täiendavad kohustused seoses ettevõtete hoolsuskohustuse regulatsiooniga, millega kaasnevad samuti märkimisväärsed kulud. Regulatsiooni hilisem lihtsustamine või leevendamine ei vähenda ettevõtete tegelikku koormust. Selleks ajaks, kui uus muudatuste pakett on välja töötatud, vastu võetud ja liikmesriikide õigusesse rakendatud, on ettevõtted sageli juba investeerinud märkimisväärseid summasid uute süsteemide loomisse, protsesside ümberkujundamisse, nõustamisse ja täiendava tööjõu värbamisse. Regulatiivsete muudatuste puhul tuleb arvestada ka rakendamise ajalise viivitusega. Iga uus Euroopa Liidu tasandi muudatuste pakett vajab väljatöötamist, läbirääkimist ja vastuvõtmist ning seejärel tuleb muudatused sageli veel liikmesriigi õigusesse üle võtta. Selle aja jooksul peavad ettevõtted kehtivaid nõudeid täitma ning tegema vajalikud investeeringud juba olemasoleva Euroopa Liidu regulatsiooni alusel. Seetõttu peaks regulatiivse lihtsustamise põhimõte rakenduma võimalikult varakult, eelistatavalt enne seda, kui ettevõtted on sunnitud tegema suuri ja pöördumatuid investeeringuid uute nõuete täitmiseks. Globaalse miinimummaksu aruandlus näitena regulatiivsest keerukusest Infortari kontserni kogemus OECD/G20 globaalse miinimummaksu aruandlusega (edaspidi pillar two) illustreerib hästi, miks on aruandluse dubleerimise vähendamine oluline. Infortari kontsern esitas pillar two aruandluse juba 31.12.2024 seisuga, kuigi Eestis ei olnud vastava aruandluse kohustus selleks hetkeks veel täielikult rakendunud. Samuti esitatakse aruandlus 31.12.2025 seisuga. See näitab, et rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted puutuvad kokku olukorraga, kus sama tüüpi andmeid tuleb koguda ja töödelda erinevate nõuete, tähtaegade ja aruandluskanalite jaoks. Näiteks esitab Infortar Eestis riikidepõhist aruandlust ning sarnast aruandlust esitatakse ka Tallinkis. Sisuliselt kattub selles esitatav info olulises osas andmetega, mida kasutatakse ka pillar two maksuaruandluses. Erinevad esitamise ajad, vormid ja andmestruktuurid tähendavad aga seda, et spetsialistid peavad sama majanduslikku infot korduvalt töötlema, kontrollima ja erinevatesse süsteemidesse sisestama.

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Selline lähenemine ei ole kooskõlas tegeliku digitaliseerimise ega põhimõttega „report once, use many times“. Ettevõtja jaoks ei seisne halduskoormus ainult aruande esitamisele kuluvas ajas, vaid eelkõige andmete kogumises, valideerimises, vastavusse viimises erinevate definitsioonidega ning sama info korduslikus töötlemises. Pillar two näide näitab, et uue regulatsiooni rakendamise kulud võivad olla väga suured juba enne seda, kui hilisemad lihtsustused jõuavad ettevõteteni. Kui süsteemid on välja töötatud, nõustajad kaasatud ja inimesed värvatud, ei kao tehtud kulud regulatsiooni leevendamisega. Regulatiivne lihtsustamine tähendab ettevõtete jaoks eelkõige seda, et uusi kohustusi kavandades hinnatakse nende koostoimet juba kehtivate nõuetega ning välditakse dubleerivate süsteemide loomist algusest peale. Infortari hinnangul peaks Euroopa Liidu eesmärk olema süsteem, kus ettevõtted saavad keskenduda rohkem investeerimisele, kasvule ja väärtuse loomisele ning vähem sama informatsiooni korduvale kogumisele, töötlemisele ja raporteerimisele.

Lugupidamisega

Eve Pant

Aktsiaseltsi Infortar juhatuse liige

Koostas: Kadri Laanvee

Tel. +372 5156662

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB ÜLE 3500 ETTEVÕTTE, KELLEST ENAMUS ON VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA APOLIITILINE ORGANISATSIOON.

Rahandusministeerium Teie 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 [email protected] [email protected] Meie 04.09.2026 nr 4/156 Arvamuse esitamine maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta Lugupeetud Erle Kõomets!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksuvaldkonna direktiivide ettepaneku kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta.

1. Digiplatvormide aruandluse lävendite muutmine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku Lisa V, jagu I punktiga B.4 kaotatakse lävend digiplatvormi kaudu kaupade müügi aruandluskohustuse juures kehtiva 30 tehingu suurune tehingute arvu lävend ning tõstetakse rahaline lävend 2000 eurolt 3000 euroni.

Leiame, et see muudatus vähendab aruandluskohustust juhuslike ja väiksemahuliste müüjate jaoks ning toetab ringmajandust, samal ajal kui maksuhaldur saab keskenduda oma järelevalveressurssidega olulisematele juhtumitele. Rahalise lävendi tõstmine 3000 euroni koos tehingute arvu lävendi kaotamisega on selgem ja lihtsamini rakendatav kriteerium, mis vähendab nii platvormide kui ka maksuhalduri töökoormust ega jäta kõrvale tegelikult majandustegevusega tegelevaid müüjaid.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame digiplatvormide aruandluse lävendite muutmist.

2. Tsentraliseeritud maksukohustuslase numbri (TIN) kontrollsüsteem Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikkel 36 näeb ette Komisjoni loodud digitaalse tööriista, mille abil saab kontrollida maksukohustuslase numbri (TIN) õigsust. Tööriista kasutamine on maksuhaldurile kohustuslik, kuid on vabatahtlik aruandekohustuslasele, näiteks pangale või kindlustusandjale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Kaubanduskoda toetab TINi kontrollimist võimaldava tööriista kasutuselevõttu kui lihtsustamisvahendit, mis suudab vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid. Kui TIN on tööriista kaudu kinnitatud, piisab aruandes edaspidi vaid nime ja kinnitatud TINi esitamisest, ilma täiendavat tuvastavat infot kogumata ja esitamata. Seega väheneb ettevõtjate jaoks halduskoormus ning paraneb andmekvaliteet, kuna liikmesriikide vahel vahetatav info põhineb üha suuremas ulatuses juba kontrollitud ja usaldusväärsetel andmetel, mis vähendab ka hilisemate paranduste ja järelepärimiste vajadust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame TINi tööriista kasutuselevõttu.

3. Vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikliga 8 pikendatakse vahendaja aruandlustähtaeg 90 päevale ning tähtaeg hakkab kulgema üksnes hetkest, mil on astutud esimene samm skeemi rakendamise suunas. Kehtiva õiguse kohaselt on aruandlustähtaeg 30 päeva ning see hakkab kulgema varaseimast kolmest võimalikust hetkest: kas kuupäevast, mil aruantav piiriülene skeem tehakse asjaomasele maksumaksjale rakendamiseks kättesaadavaks või kui see on asjaomase maksumaksja poolseks rakendamiseks valmis või kui asjaomane maksumaksja on teinud esimese sammu selle rakendamisel, olenevalt sellest, mis leiab aset esimesena.

Leiame, et tähtaja pikendamine lihtsustab tähtaja arvutamist, kuna kaob vajadus hinnata kolme erinevat kriteeriumi, ning annab vahendajatele oluliselt rohkem aega aruande põhjalikuks ja korrektseks koostamiseks. Uus, üheselt mõistetav käivitav sündmus ja pikem tähtaeg võimaldavad vahendajatel koguda ja kontrollida kogu vajaliku info enne aruande esitamist, mis peaks parandama nii aruannete kvaliteeti kui ka vähendama vahendajatele langevat halduskoormust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamist.

4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erand piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanekuga muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi artiklit 3, millega vabastatakse piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest (DAC6) üksnes globaalse miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvad kontsernid ehk kontsernid, mille konsolideeritud aastakäive on vähemalt 750 miljonit eurot.

VKEd jäävad seega jätkuvalt aruandluskohustuse alla, mis säilitab ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Kuna Tax Omnibus ettepanekus on VKEdele juba ette nähtud sarnane erand välismaise kontrollitava äriühingu reeglite osas, saaks samasugust lähenemist rakendada ka DAC6 aruandluskohustuse puhul.

Kaubanduskoja ettepanek:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Palume hinnata võimalust kehtestada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks erand või lihtsustatud aruandlusrežiim DAC6 aruandluskohustusest, analoogselt Tax Omnibusiga kavandatava VKEde erandiga välismaise kontrollitava äriühingu reeglitest.

Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Sandra Melani Mellikov [email protected] 6040071

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse

direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja

(EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku lihtsustamise ning ELi

majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

24. juunil 2026 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi ka komisjon) nõukogu direktiivi eelnõu

2026/0163 (CNS)1, millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL,

(EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu

raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas.

Eelnõu on osa komisjoni laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on lihtsustada liidu õigusakte,

vähendada tarbetut halduskoormust ja tugevdada siseturu konkurentsivõimet.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on liidu õigusaktide järjestikused täiendused ja muudatused otsese

maksustamise valdkonnas ning liikmesriikide erinevad rakendamiskorrad ja muutuvad

rahvusvahelised maksusuundumused märkimisväärselt suurendanud liidu äriühingu tulumaksu

raamistiku keerukust ning regulatiivset koormust piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate ja ka

maksuhaldurite jaoks. Direktiivid on välja töötatud eri aegadel ja eri kontekstides.

Lisaks on nõukogu direktiivi (EL) 2022/25232 (teise samba direktiiv) kohaste üleilmse

miinimumtulumaksu (edaspidi miinimummaks) eeskirjade rakendamine muutnud liidu mitme

olemasoleva kuritarvituste vastase meetme toimimise raamistikku. Eelkõige võivad

maksustamise vältimise vastase direktiivi teatavad sätted põhjustada dubleerimist või

ebaproportsionaalset regulatiivset koormust, kui neid kohaldatakse koos teise samba

eeskirjadega.

Samuti on intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi

kohaldamise praktika näidanud, et nende direktiivide kohased kinnipeetava maksu

vähendamise sätted on praktikas toonud kaasa menetluslikke takistusi ja õiguskindlusetust.

Direktiivi ettepanek kajastab vajadust tagada, et otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik

oleks endiselt sidus, proportsionaalne ja tõhus. Selle eesmärk on vähendada tarbetut

regulatiivset koormust, parandada õiguskindlust ja tagada siseturu ühtne toimimine. Selleks

soovitakse kõrvaldada kattuvad või üleliigsed eeskirjad, ühtlustada menetlusi, veelgi vähendada

topeltmaksustamist ja turumoonutusi, selgitada mõisteid, kõrvaldada aegunud sätted ning

vähendada eeskirjade ebajärjekindlat või erinevat kohaldamist liikmesriikides.

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiseid nõukogu direktiive:

1) direktiiv 2003/49/EÜ (intresside ja litsentsitasude direktiiv)3;

1 resource.html 2 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 3 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj).

2) direktiiv 2009/133/EL (ühinemise maksustamise direktiiv)4;

3) direktiiv 2011/96/EL (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv)5;

4) direktiiv (EL) 2016/1164, 4 (maksustamise vältimise vastane direktiiv)6, mida on

muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2017/95257;

5) direktiiv (EL) 2017/1852 (vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiv)8;

6) direktiiv (EL) 2025/508 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja

turvalisemate menetluste kohta (FASTERi direktiiv)9.

Direktiiviga kavandatakse kaotada Euroopa Liidu äriühingute vahelistelt intressi-, litsentsitasu-

ja dividendimaksetelt kinnipeetav tulumaks, ajakohastada ühinemisdirektiivi kooskõlas ELi

ühinguõigusega, kehtestada teadus- ja arendustegevuses kasutatava materiaalse põhivara

kulude kohese mahaarvamise miinimumreegel, lihtsustada ülejääva laenukasutuse kulu

mahaarvamise piirangut, laiendada üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala, muuta

välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise reegleid, lihtsustada

maksuvaidluste lahendamise menetlust ning kohandada FASTER-direktiivi.

Eesti toetab ettepaneku üldist eesmärki lihtsustada ELi otseste maksude raamistikku ning

toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Samuti toetab Eesti kinnipeetava tulumaksu

kaotamist, ühinemisdirektiivi ajakohastamist, ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise

piirangu lihtsustamist, üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamist ning

maksuvaidluste lahendamise menetluse lihtsustamist.

Samas ei toeta Eesti kohustusliku kinnipeetava maksu või intressi- ja litsentsitasu väljamakse

mahaarvamise keelu kehtestamist olukorras, kus makse saaja asub kolmandas riigis, kus

äriühingu tulumaks puudub või selle määr on null. Eesti ei toeta ka teadus- ja arenduskulude

kohustuslikku kohest mahaarvamist maksubaasist. CFC-reeglite muutmist toetab Eesti

tingimusel, et kasumi jaotamisel põhineva äriühingu tulumaksusüsteemiga liikmesriikidele

nähakse ette sobiv erand.

Direktiivi eelnõus sätestatud reeglite ülevõtmise tähtaeg on 2028. aasta 31. detsember ja

reeglite rakendamine peaks algama 2029. aastal. Teatavaid intressi- ja litsentsitasude ning ema-

ja tütarühingute direktiivi muudatusi kohaldatakse 1. jaanuarist 2037 ning 3 miljoni euro

suurust ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamisõigust 1. jaanuarist 2032.

4 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/133/oj). 5 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj). 6 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj). 7 Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 7.6.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/952/oj). 8 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1852/oj). 9 Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).

Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik tulumaksuseaduse ja selle rakendusakti, rahandusministri

29.11.2010. a. määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja

tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ muutmine. Vaidluste

lahendamise mehhanismi direktiivi muudatuste ülevõtmiseks on vajalik maksukorralduse

seaduse muutmine.

Euroopa Liidu Nõukogu Iirimaa eesistumise perioodil on toimunud direktiivi eelnõu

sissejuhatavad arutelud.

Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille kohaselt

on direktiivi vastuvõtmiseks vaja liikmesriikide ühehäälset otsust.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna nõunikud Inga Klauson (tel 5885 1357, e-post [email protected]), Elo

Haugas (tel 5885 1332, e-post [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Tiina

Hansson (tel 5885 1480, e-post [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud finants-

ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696 1216, e-post

[email protected]).

2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

2.1. Intresside ja litsentsitasude direktiivi muutmine (artikkel 1)

Nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (edaspidi ka intresside ja litsentsitasude direktiiv) kohaselt on

liikmesriigis tekkivad intressid ja litsentsitasud selles riigis kinnipeetavatest maksudest

vabastatud, kui nende tegelik kasusaaja on teises liikmesriigis asuv sidusettevõtja või teises

liikmesriigis asuva püsiva tegevuskohaga ettevõtja. Direktiivi kohaldatakse praegu ainult siis,

kui on täidetud „sidusühingu“ määratluses sätestatud minimaalse osaluse nõue. Lisaks võivad

liikmesriigid praegu kasutada haldusmenetlusi või loamenetlusi, et eelnevalt kindlaks teha, kas

tuleks võimaldada kinnipeetavast maksust vabastamist. Eelnõuga soovitakse lihtsustada

intresside ja litsentsitasude kinnipeetavast maksust vabastamise sisulisi ja menetluslikke

tingimusi.

Esiteks laiendatakse intresside ja litsentsitasude direktiivi sisulist kohaldamisala, jättes välja

praegu mõiste „sidusühing“ määratluses sisalduva 25%lise minimaalse osaluse nõude, mille

tulemusena kaob Euroopa Liidu sisestelt intressi ja litsentsitasu maksetelt kinnipeetav maks.

Sellega seoses jäetakse ka direktiivi pealkirjast välja viide äriühingute seotusele.

Teiseks kehtestatakse eelnõuga kaitsemeede võimaliku mittemaksustamise vältimiseks.

Liikmesriigid peavad kas kehtestama intressidelt ja litsentsitasudelt tulumaksu kinni pidamise

kohustuse või keelama intressi- ja litsentsitasu maksete maha arvamise maksja tulust, kui makse

saaja asub sellises kolmandas riigis või jurisdiktsioonis, kus äriühinguid tulumaksuga kas üldse

ei maksustata või kus ei maksustata saadud intresse ja litsentsitasusid.

Kaitsemeedet ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1) kui makse saaja suhtes kohaldatakse maksustamisperioodil miinimummaksu direktiivi10

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja ta ei saa sellega seoses tagasimakseid ega

otsest või kaudset rahalist kasu või

2) kui makse saaja kuulub hargmaisesse kontserni, mille suhtes kohaldatakse sellel

maksustamisperioodil teise samba direktiivis sätestatud eeskirju või kolmandate riikide

jurisdiktsioonide puhul Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)

näidiseeskirju, välja arvatud juhul, kui kontserni lõplik emaühing asub jurisdiktsioonis,

mis rakendab tunnustatud paralleelrežiimi (USA).

Kolmandaks piiratakse eelnõuga erandi kohaldamiseks vajalike haldusmenetluste või eelnevate

loamenetluste kasutamist. Üldreeglina ei saa liikmesriigid enam nõuda eelnevat loa- või

haldusmenetlust, et kontrollida, kas maksuvabastuse andmise tingimused on makse tegemise

ajal täidetud. Maksumaksja peab hindama tingimustele vastavust ise ning hiljem teeb

maksuhaldur järelkontrolle, kohaldades vajadusel kuritarvituste vastaseid eeskirju (sealhulgas

tegelike kasusaajate kohta käivaid riigisiseseid reegleid).

Kui maksu kinnipidaja ei suuda makse tegemise ajal veenduda vabastuse tingimustele

vastavuses, siis on kaks võimalust:

• kui intress tekib avalikult kaubeldavatelt väärtpaberitelt ja kui investori isik ei ole väljamakset

tegevale äriühingule teada, tuleb tagada FASTERi direktiivis sätestatud kinnipeetud maksu

tagastamise kiirmenetluse kasutamine;

• muudel juhtudel tuleb enam kinni peetud tulumaks tagastada riigisisese tagastusmenetluse

kaudu mõistliku aja jooksul.

Lisaks selgitatakse eelnõus, et intresside ja litsentsitasude direktiivi kohaldatakse maksete

suhtes, mis on omistatavad püsivale tegevuskohale olenemata sellest, kas need maksed on

püsiva tegevuskoha liikmesriigis maksustatavast tulust maha arvatavad.

Samuti ajakohastatakse direktiivi lisas nende äriühinguvormide loetelu, mille suhtes direktiivi

kohaldatakse. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.2 Ühinemise maksustamise direktiivi muutmine (artikkel 2)

Ühinemise maksustamise direktiiv (2009/133/EÜ, edaspidi ka ühinemisdirektiiv) näeb ette

äriühingute teatavatest piiriülestest ümberkorraldustest, sealhulgas eri liikmesriikide

äriühinguid hõlmavast ühinemisest, jagunemisest, varade üleandmisest ja osade või aktsiate

vahetamisest tuleneva kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamise kuni tulu tegeliku

realiseerimiseni (nt alusvara võõrandamiseni).

Direktiivi kohaldamisala ei kata aga enam ELi äriühinguõiguse viimaseid muudatusi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132 (ühinguõiguse ühinemisdirektiiv), mida on

muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121, kehtestati uued piiriüleste

ümberkorralduste vormid, mille suhtes ühinemise maksustamise direktiiv praegu ei kohaldu:

1) lihtsustatud ühinemine

2) piiriülene eraldumine

10 Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523, 14. detsember 2022, mis käsitleb hargmaiste ettevõttegruppide ja suuremate kodumaiste gruppide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamist liidus

3) piiriülene ümberkujundamine.

Neist viimase puhul katab ühinemise maksustamise direktiiv praegu Euroopa äriühingu

(Societas Europaea) ja Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) registreeritud asukoha

üle viimist. Esimesed kaks on täielikult katmata.

Seetõttu viiakse eelnõu artikliga 2 ühinemisdirektiivi mõisted kooskõlla direktiivi 2017/1132

mõistetega, et hõlmata lihtsustatud ühinemine, piiriülene eraldumine ja piiriülene

ümberkujundamine. Samuti lisatakse direktiivi uus peatükk Va (artiklid 14a-14c), mis käsitleb

piiriüleseid ümberkujundamisi, tagamaks neutraalse maksustamise põhimõtte kohaldamine.

Lisaks kaasajastatakse direktiivi lisas direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingu vormide

loetelu. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.3 Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi muutmine (artikkel 3)

Ema- ja tütarettevõtjate direktiiv (2011/96/EL,edaspidi ka ema- ja tütarühingute direktiiv)

vabastab tütarühingult teises liikmesriigis asuvale emaühingule makstavad dividendid ja muud

kasumieraldised kinnipeetavast tulumaksust ning välistab sellise tulu topeltmaksustamise

emaettevõtja tasandil. Topeltmaksustamise vältimiseks võib kasutada kas nn vabastus- või

tasaarvestusmeetodit.11

Direktiivi kohaldatakse praegu ainult juhul, kui on täidetud „emaettevõtja“ määratluses

sätestatud minimaalse osaluse (10%) nõue. Lisaks võivad liikmesriigid praegu kasutada ka

eelnevaid haldusmenetlusi, et kindlaks teha, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud.

Ettepanekuga soovitakse direktiivis sätestatud kinnipeetavast maksust vabastamise sisulisi ja

menetluslikke tingimusi lihtsustada.

Esiteks laiendatakse eelnõu artikliga 3 direktiivi sisulist kohaldamisala, jättes välja

„emaettevõtja“ määratluses sisalduva minimaalse osaluse nõude. Selle tulemusena oleksid

liikmesriikide äriühingute vahelised dividendid ja muud kasumieraldised maksuvabad,

olenemata nende osaluse suurusest (maksja riigis ei tohi tulumaksu kinni pidada ja saaja riigis

tuleb vältida majanduslikku topeltmaksustamist vabastus- või tasaarvestusmeetodit kasutades).

Sellega seoses muudetakse ka direktiivi pealkirja, kuna muudatuste järel ei piirdu selle

reguleerimisala enam ema- ja tütarühingu vaheliste kasumijaotistega, vaid hõlmab ka nn

portfelliinvesteeringuid.

Lisaks piiratakse liikmesriikide praegust võimalust lubada maha arvata osalusega seotud

kulusid või tütarühingu kasumi jaotamisega seotud kahjumit juhtudega, kus on olemas oluline

osalus (10%) ja seega on ka tegelikult juhtimiskulusid kantud.

Teiseks laiendatakse direktiivi kohaldamisala ka pensionifondidele ja -asutustele, olenemata

nende õiguslikust vormist.

Kolmandaks ei või liikmesriigid enam nõuda eelnevat luba või haldusmenetlust, et kontrollida,

kas maksuvabastuse tingimused on makse tegemise ajal täidetud, tingimusel, et nad teevad

11 Esimesel juhul dividende emaühingu tasemel ei maksustata; teisel juhul maksustatakse, lubades tasutavast maksust maha arvata dividendi aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu.

järelkontrolli ja kohaldavad kuritarvituste vastaseid reegleid. Sarnaselt intresside ja

litsentsitasude direktiivi kavandatud muudatustega kasutatakse juhul, kui maksu kinnipidajal ei

ole võimalik dividendimakse tegemise ajal tingimustele vastavuses veenduda, kinnipeetud

maksu tagastamiseks kas FASTERi direktiivi menetlust või riigisisest tagasimaksemenetlust

mõistliku aja jooksul.

Lisaks kaasajastatakse direktiivi lisas direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingu vormide

loetelu. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.4 Maksustamise vältimise vastase direktiivi muutmine (artikkel 4)

2.4.1 Teadus- ja arendustegevuse kulude mahaarvamine

Eelnõuga lisatakse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi 2016/1164 (edaspidi ATAD)

uus peatükk, mis annab õiguse arvata äriühingu maksustatavast tulust täielikult maha kulud

selliste masinate, seadmete ja muu materiaalse vara soetamiseks, mida kasutatakse otseselt

teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi ka TA) või selleks vajalike rajatiste finantseerimiseks.

Maksumaksjal on eelnõu kohaselt õigus kulu maha arvata selle tekkimise maksustamisperioodil

või nelja järgneva maksustamisperioodi jooksul.

Vara tuleb kasutada täielikult ja eranditult teadus- ja arendustegevuseks katkematult vähemalt

kolm aastat. Kolmeaastane periood peab algama hiljemalt ühe aasta jooksul pärast selle

maksustamisperioodi lõppu, mille eest soodustust esimest korda kasutati. Vara võõrandamisel,

hävimisel või muul viisil omandi lõppemisel võetakse võõrandamisväärtus maksustamisel

arvesse ning vajaduse korral tekib kohustus varem maha arvatud summa ulatuses täiendavalt

maksu tasuda.

Kuna TA kulude mahaarvamine ei kujuta endast maksustamise vältimise vastast meedet,

muudetakse direktiivi pealkirja, et kajastada ka TA kulude mahaarvamist käsitlevate sätete

lisamist direktiivi.

2.4.2 Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirang

Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu eesmärk on vältida maksubaasi

vähendamist ülemääraste intressikulude kaudu. Erinevalt dividendidest on intressikulu üldjuhul

maksustatavast kasumist maha arvatav, mistõttu võib võõrkapitaliga finantseerimine olla

maksustamise seisukohast soodsam kui omakapitaliga finantseerimine. Kehtiv ülejääva

laenukasutuse kulu mahaarvamise piirang sisaldab arvukalt erandeid ja valikuvõimalusi, mille

tulemusena kohaldatakse eri liikmesriikides erinevaid reegleid. See suurendab piiriüleselt

tegutsevate äriühingute halduskoormust, kuna nad peavad arvestama iga liikmesriigi erisustega.

Eelnõu muudab ATADi ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu mitmed seni

valikulised elemendid kohustuslikuks ja ühtlustab reeglit. Mahaarvamise ülempiiriks jääb 30%

maksumaksja EBITDAst12. Madalama piirmäära kehtestamine ei oleks enam lubatud.

Maksumaksjale antakse õigus arvata maha kuni 3 miljonit eurot ülejäävat laenukasutuse kulu.

Seda summat korrigeeritakse igal aastal direktiivis sätestatud indekseerimisreegli alusel.

12 Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum

Piirangu kohaldamisalast jäetakse välja madala riskiga kolmandate isikute laenud, kui laenu

kasutatakse üksnes laenuvõtja enda tegevuse rahastamiseks. Samuti nähakse ette erand juhul,

kui maksumaksja EBITDA väheneb võrreldes eelmise maksustamisperioodiga vähemalt 50%.

Kohustuslikuks muudetakse kontsernipõhine erand ning ülejääva laenukasutuse kulu

edasikandmine.

Pikaajalise avaliku taristu projekti erand asendatakse laiema pikaajalise avalikes huvides

projekti erandiga. Lisaks kehtestatakse ajutine erand määruses nimetatud kaitsetoodete või

muude kaitseotstarbeliste toodete rahastamiseks kasutatud laenudele, kui maksumaksja,

laenukasutuse kulu, vara ja tulu asuvad ELis. Erand hõlmab laene, mis sõlmitakse esimese viie

maksustamisperioodi jooksul alates 1. jaanuarist 2029.

2.4.3 Üldine kuritarvituste vastane säte

Üldine kuritarvituste vastane säte (edaspidi GAAR) võimaldab jätta maksustamisel kõrvale

tehingu või tehingute ahela, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis,

mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse sisu või eesmärgiga ja mis ei ole kõiki asjasse

puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Kehtiv ATADi GAAR kohaldub üksnes äriühingu

tulumaksule. Eelnõuga laiendatakse ATADi GAARi kohaldamisala kõigile äriühingute suhtes

kohaldatavatele maksudele, kinnipeetavatele maksudele ja miinimummaksule. Kohaldamisala

laiendamine parandab õigusselgust ja võimaldab GAARi kohaldada maksueelise eesmärgil

tehtud tehingutele sõltumata sellest, millise maksu tasumist üritatakse vältida.

2.4.4 Välismaise kontrollitava äriühingu kasumi maksustamise reegel

Välismaise kontrollitava äriühingu (edaspidi CFC) kasumi maksustamise reegli eesmärk on

omistada madala maksumääraga riigi tütarühingu tulu kõrge maksumääraga riigis asuvale

emaühingule, et vältida olukorda, kus kontsern laseks kasumil tekkida madala maksumääraga

riigis ja väldiks seeläbi maksukohustust kõrge maksumääraga riigis. Kehtiva direktiivi kohaselt

loetakse üksust CFCks, kui emaühingul on selles otsene või kaudne osalus üle 50% ning CFC

residendiriigis tasutud äriühingu tulumaks on väiksem kui pool tulumaksust, mis oleks samalt

tulult tasutud maksumaksja residendiriigis.

Kui üksus vastab CFC tingimustele, on emaühingu residendiriigil võimalik valida kahe

alternatiivse lähenemise vahel:

1) Mudel A – emaühingu riik maksustab CFC passiivset tulu, välja arvatud juhul, kui Euroopa

Liidus asuval CFC-l on sisuline majandustegevus, mida tõendab töötajate, seadmete, vara

ja ruumide olemasolu. Kolmandates riikides asuvate üksuste puhul ei ole liikmesriigil

kohustust seda erandit kohaldada.

2) Mudel B – emaühingu riik maksustab CFC kasumit, kui see on tekkinud maksueelise

saamise eesmärgil tehtud kunstliku tehingu tulemusel.

Eelnõuga muudetakse CFC reegleid mitmes osas. Direktiivi kohaldamisalast jäetakse välja

väikesed ja keskmise suurusega kontsernid. Samuti nähakse ette erand miinimummaksu

kohaldamisalasse kuuluvatele kontsernidele, välja arvatud juhul, kui emaühing on tunnustatud

alternatiivset maksustamiskorda (side-by-side režiim) rakendavas jurisdiktsioonis (USA-s).

Eelnõuga soovitakse kaotada mudel B ning kohustuslikuks muutuks passiivse tulu kategooriatel

põhinev mudel A. Samuti muutuks kohustuslikuks erand, mille kohaselt ei käsitata üksust CFC-

na, kui kuni üks kolmandik selle tulust on passiivne tulu. Finantsettevõtjat ei käsitataks CFC-

na, kui kuni üks kolmandik passiivsest tulust pärineb tehingutest maksumaksja või seotud

ettevõtjatega.

2.4.5 Hübriidsed ebakõlad

Hübriidsed ebakõlad on olukorrad, kus riikide maksusüsteemide erinevuste tõttu tekib

mittemaksustamine või sama kulu mitmekordne mahaarvamine. Näiteks lubatakse väljamakse

maksja riigis maksustatavast tulust maha arvata, kuid väljamakse saaja riigis ei käsitata sama

makset maksustatava tuluna. Samuti võib sama kulu olla mahaarvatav mitmes riigis korraga,

näiteks nii peakontori kui ka püsiva tegevuskoha tasandil. Hübriidsete ebakõlade vastaste

reeglite eesmärk on tagada, et tulu maksustatakse vähemalt ühes riigis ning sama kulu ei oleks

võimalik mitmekordselt maha arvata.

Eelnõuga jäetakse ATADist välja imporditud hübriidsete ebakõlade reegel. Imporditud

hübriidne ebakõla tekib olukorras, kus hübriidse ebakõla mõju kandub maksete ahela kaudu

jurisdiktsiooni, mis ise hübriidses ebakõlas otseselt ei osale. Komisjoni hinnangul on seda

reeglit rakendatud ainult üksikuil juhtudel ning kohaldamine on osutunud ülemäära keeruliseks

ning toonud nii maksumaksjatele kui ka maksuhalduritele märkimisväärse halduskoormuse.

Hübriidsete ebakõlade reegli tühistamine muudab ATADi rakendamise lihtsamaks.

2.5 Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi muutmine (artikkel 5)

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi (edaspidi ka DRM) muudatused on esitatud

nõukogu direktiivi eelnõu artiklis 5. Muudatuste kavandamisel on püütud säilitada direktiivi

üldist ülesehitust, lisades samas selgitusi ja menetluslikke lihtsustusi. Kehtiva direktiivi sätted

on üle võetud maksukorralduse seadusega (edaspidi MKS). Eesti ja Euroopa Liidu

liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise

vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või ELi vahekohtukonventsiooni

alusel tekkinud vaidluste lahendamise korda ja kaebaja ning Maksu- ja Tolliameti õigusi ja

kohustusi reguleerib MKS-i 141. peatükk.

DRM-direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti d muudatusega lisatakse kehtivasse sättesse lause

mõjutatud isiku mõiste täpsustamiseks. Kui sama vaidlusalune küsimus mõjutab otseselt

rohkem kui ühe isiku maksustamist, käsitatakse iga sellist isikut direktiivi kohaldamisel

mõjutatud isikuna. Selle selgituse eesmärk on kõrvaldada ebakindlus kaebuse esitamisel mitme

üksusega seotud juhtumite puhul.

DRM-direktiivi artiklis 3 muudetakse lõikeid 1, 4 ja 5, et ühtlustada ja selgitada kaebuste

esitamise etappi. Kui vaidlusaluse küsimusega on seotud mitu mõjutatud isikut, peavad ELi

liikmesriigid komisjoni ettepaneku kohaselt edaspidi lubama igal mõjutatud isikul esitada

kaebuse oma residendiriigi pädevale asutusele (lõige 1). Selle lähenemisviisi eesmärk on

ühendada õiguskindlus paindlike menetlustega. Kehtivas direktiivis sellist erandit ei ole ning

mõjutatud isik peab kaebuse ning muud menetluses esitatavad dokumendid ja teabe üldjuhul

esitama kõigile asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele samal ajal. Maksukorralduse

seaduse § 1513 lõige 2 lubab kaebuse esitada üksnes Maksu- ja Tolliametile Eesti residendist

füüsilisel isikul ja isikul, kes ei ole suurettevõtja ega suure konsolideerimisgrupi osa.

Teiseks asendatakse mõiste „samaaegne esitamine“ 30 kalendripäeva pikkuse

esitamisperioodiga. Komisjoni ettepanekuga püütakse lahendada mõiste „samaaegselt“

tõlgendamise probleemi eri riikides – praktikas ulatus see samal päeval esitamise nõudest

pikemate ajavahemike lubamiseni.

DRM-direktiivi artikli 3 lõikes 4 on samuti kasutusel „samaaegse esitamise“ nõue, mida

direktiivi eelnõuga muudetakse. Kui pädev asutus nõuab mõjutatud isikult kaebusega seoses

lisateavet, peab maksumaksja kehtiva direktiivi kohaselt esitama taotlusele antud vastuse

koopia kolme kuu jooksul samal ajal kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Komisjoni

ettepaneku kohaselt tuleb teistele asjaomastele pädevatele asutustele saata lisateave hiljemalt

kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

DRM-direktiivi artikli 3 lõikes 5 käsitletakse mõjutatud isiku kaebuse vastuvõtmist või

tagasilükkamist. Direktiivi eelnõuga lisatakse lõikesse 5 uus lause, mille kohaselt võivad

liikmesriikide pädevad asutused enne kaebuse vastuvõetavuse üle otsustamist omavahel nõu

pidada.

DRM-direktiivi artikli 4 lõike 3 täiendusega antakse pädevatele asutustele võimalus teavitada

maksumaksjat viivitamata, kui on jõutud järeldusele, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada,

selle asemel et oodata kaheaastase vastastikuse kokkuleppe menetluse tähtaja lõppu. Eesmärk

on võimaldada maksumaksjatele varasem juurdepääs vahekohtuetapile ja vältida tarbetuid

viivitusi.

DRM-direktiivi artikli 5 lõike 1 muudatustega täiendatakse kaebuse tagasilükkamise aluste

loetelu. Kehtiva direktiivi alusel võib pädev asutus kaebuse tagasi lükata, kui kaebus ei ole

esitatud seaduses sätestatud tähtajaks, puudub vaidlusalune küsimus või kaebus ei vasta

sätestatud nõuetele ning nõutud lisateavet ja dokumente ei ole esitatud. Muudatustega

sätestatakse, et menetlusnõuete täitmata jätmine, sealhulgas teabe esitamata jätmine uue 30-

päevase esitamisperioodi jooksul, lubatud keele kasutamata jätmine või sama teabe esitamata

jätmine kõigile pädevatele asutustele, võib kaasa tuua kaebuse tagasilükkamise.

Samal ajal tugevdatakse direktiivi eelnõuga maksumaksjate kaitset, sest pädevad asutused

peavad edaspidi andma maksumaksjatele võimaluse puudused 30 päeva jooksul kõrvaldada.

Samuti võimaldatakse maksumaksjatel esitada kaebus uuesti, tingimusel, et peetakse kinni

üldisest 3-aastasest tähtajast. Muudatuse eesmärk on vältida kaebuste ebaproportsionaalseid

menetluslikke tagasilükkamisi ja hõlbustada juurdepääsu vaidluste lahendamise

mehhanismile.

DRM-direktiivi artikli 8 lõike 5 muudatusettepanekus täpsustatakse nõuandekomisjonis

osalevate sõltumatute tunnustatud isikute suhtes vastuväidete esitamise tähtaega. Vastuväiteid

võib esitada ainult seni, kuni kõik pädevad asutused on lõpliku otsuse heaks kiitnud. Selle sätte

eesmärk on vältida olukorda, kus hilinenud vaidlustamised kahjustaksid õiguskindlust ja

lükkaksid menetluse lõpuleviimist edasi. Kehtivas direktiivis kindel tähtaeg puudub.

DRM-direktiivi artikli 10 lõike 1 muudatusega täpsustatakse, et alternatiivse vaidluste

lahendamise komisjoni võib moodustada ka kaebuste vastuvõetavusega seotud vaidluste

lahendamiseks, mitte ainult topeltmaksustamisega seotud vaidluste sisuliseks lahendamiseks.

Eesmärk on muuta menetlused paindlikumaks ja hõlbustada vaidluste tõhusat lahendamist

varasemas etapis.

DRM-direktiivi artikli 11 lõikes 2 reguleeritakse nõuandekomisjoni või alternatiivse vaidluste

lahendamise komisjoni töökorda. Punktis e on märgitud komisjoni koosseisu kohta esitatavad

andmed. Ettepanekuga lisatakse direktiivi selgitus, et töökorras märgitakse ainult sõltumatute

tunnustatud isikute kvalifikatsiooninõuded, mitte pädevate asutuste esindajate omad. Selle

täpsustuse eesmärk on vältida tarbetut ebakindlust sätte tõlgendamisel.

DRM-direktiivi artikli 16 lõikes 5 käsitletakse direktiivi ja muudel õigusraamistikel põhinevate

vaidluste lahendamise menetluste koostoimet. MKS-i § 1512 lõike 5 kohaselt lõpetab MKS-i

141. peatüki alusel esitatud kaebus kõik samas vaidlusaluses küsimuses varem algatatud

vastastikuse kokkuleppe menetlused. Muudatusega sätestatakse, et muud käimasolevad

menetlused peatatakse pärast DRM direktiivi kohase kaebuse esitamist ja lõpetatakse alles siis,

kui kõik asjaomased pädevad asutused on kõnealuse kaebuse vastu võtnud. Eesmärk on tagada,

et maksumaksjad ei jääks topeltmaksustamise eest kaitsetuks, vältides samal ajal paralleelsete

menetluste kattumist.

DRM-direktiivi artikkel 17 sisaldab erisätteid füüsiliste isikute ja väiksemate ettevõtjate kohta.

Füüsilistel isikutel ja väiksematel ettevõtjatel on õigus esitada kaebus, nõutud lisadokumendid

ja teave, kaebuse tagasivõtmise teade ning nõuandekomisjoni moodustamise taotlus üksnes

oma residendiriigi pädevale asutusele. Kehtiva direktiivi sõnastuse kohaselt peab pädev asutus

kahe kuu jooksul eespool nimetatud teabe saamisest arvates teavitama samal ajal kõiki teisi

vaidlust lahendavate liikmesriikide pädevaid asutusi. Ettepanekuga täpsustatakse, et pädev

asutus peab edastama mõjutatud isikult saadud kaebuse koopia ja muu asjakohase teabe.

Lisaks lisatakse direktiivi artiklisse 17 uus lõige, mis kohustab mõjutatud isikut kaebuses eraldi

märkima, kui ta soovib selles artiklis sätestatud erandit kasutada. Muudatuste eesmärk on

vältida menetluses ebaselgeid olukordi ja hõlbustada pädevate asutuste vahelist

koordineerimist.

DRM-direktiivi uue artikliga 19a antakse nõukogule õigus võtta vastu rakendusakte, millega

kehtestatakse siduvad tehnilised ja menetluslikud eeskirjad, mis on vajalikud direktiivi ühtse ja

tõhusa kohaldamise tagamiseks. Komisjoni hinnangul ei saa teatavaid tõlgendamis- ja

menetlusprobleeme piisavalt lahendada üksnes seadusandlike muudatustega ning need võivad

nõuda üksikasjalikumaid rakenduseeskirju.

DRM-direktiivi artikli 21 muudatusega kehtestatakse ühtlustatud statistikaaruandluse raamistik

ja antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte statistiliste andmete edastamise vormi ja

tingimuste kohta. Eesmärk on tagada liikmesriikide aruandluse järjepidevus ja kooskõla OECD

statistikaraamistikuga, parandades seeläbi direktiivi toimimise läbipaistvust ja hindamist.

2.6 FASTER direktiivi muutmine

Nõukogu direktiivi (EL) 2025/50 (direktiiv ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise

kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (edaspidi ka FASTER) eesmärk on muuta

kinnipeetava maksu menetlused ELis investorite, finantsvahendajate ja maksuhaldurite jaoks

tõhusamaks ja turvalisemaks. FASTER näeb ette standardsed kiirmenetlused kinnipeetava

maksu vähendamiseks või avalikult kaubeldavatelt väärtpaberitelt makstavatelt dividendidelt

ja intressidelt kinni peetud maksu kiireks tagastamiseks.

Nagu eespool kirjeldatud, laiendatakse ettepanekuga intresside ja litsentsitasude direktiivis ning

ema- ja tütarettevõtjate direktiivis kinnipeetavast maksust vabastuse kohaldamisala, jättes

samal ajal välja vabastuse kasutamiseks nõutavad eelmenetlused (mille kehtestamine on

liikmesriikide otsustada ja Eesti seda teinud ei ole).

Seda, kas tegelik tulusaaja vastab vabastuse tingimustele, peab hindama makse tegija ise ja

maksuhaldur saab seda kontrollida tagasiulatuvalt. Avalikult kaubeldavate väärtpaberite korral

ei ole alla 5%lise osalusega portfelliinvesteeringute omanik aga üldjuhul teada, kuna

tavapäraselt hoitakse osalusi esindajakonto kaudu ning seega pole makse saajal võimalik sellist

hinnangut anda. Sellisel juhul võiks abi olla FASTERi direktiivi kiire maksutagastuse

menetlusest, kuid selle praegune sõnastus võimaldab liikmesriikidel nende kasutamisest

keelduda, kui taotletakse täielikku vabastust kinnipeetavast maksust. Seetõttu tuleb FASTERit

vastavalt muuta ja eelnõu artikliga 6 kohandataksegi FASTERi kohaldamisala, et kiire

maksutagastuse võimalus laieneks ka maksetele, mille suhtes kohaldatakse intresside ja

litsentsitasude direktiivist või ema- ja tütarettevõtjate direktiivist tulenevat maksuvabastust.

3. EELNÕU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE

PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab Euroopa Liit jagatud pädevuse valdkonnas meetmeid

üksnes juhul ja ulatuses, milles liikmesriigid ei suuda kavandatava meetme eesmärke piisavalt

saavutada, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu

tasandil.

Komisjoni hinnangul ei saa liikmesriigid üksinda muuta kehtivat ELi otsese maksustamise

õigustikku. Erinevad riigisisesed rakendusviisid, kattuvad reeglid ja ebaselged mõisted

suurendavad piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust ning tekitavad

õiguskindlusetust. ELi tasandi muudatused võimaldavad eemaldada kattuvaid või üleliigseid

norme, ühtlustada menetlusi ning vähendada topeltmaksustamist ja turumoonutusi.

Eesti nõustub, et ELi direktiivides sätestatud reeglite muutmine ja nende omavahelise kooskõla

parandamine eeldab EL tasandi tegevust. Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse

põhimõttega. Samas tuleb läbirääkimistel hinnata iga uue kohustusliku materiaalõiguse reegli

puhul eraldi, kas ELi tasandi ühtlustamine on eesmärgi saavutamiseks vajalik ning kas

liikmesriikide maksusüsteemide eripärasid on piisavalt arvestatud.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi liidu meetme sisu ega vorm minna kaugemale

sellest, mis on aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalik. Komisjoni hinnangul piirdub

ettepanek sihipäraste muudatustega, säilitades kehtivate direktiivide põhieesmärgid ja

maksustamise vältimise vastased meetmed.

Eesti hinnangul toetavad mitmed ettepaneku osad lihtsustamise eesmärki, sealhulgas

ühinemisdirektiivi ajakohastamine, intressikulu piirangu teatud lihtsustused, üldise

kuritarvituste vastase sätte täpsustamine ja vaidluste lahendamise menetluse parandamine.

Seevastu kohustuslik kinnipeetav maks kolmandates riikides asuvatele äriühingutele tehtud

intressi- ja litsentsitasu maksetelt, teadus- ja arenduskulude kohustuslik maksubaasist

mahaarvamine ning CFC reegli mudeli A kohustuslik kohaldamine ilma jaotatud kasumi

maksusüsteemi erandita võivad Eesti jaoks minna vajalikust kaugemale. Eesti taotleb

läbirääkimistel nende sätete muutmist või asjakohase erandi kehtestamist.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

4.1 Komisjoni mõjuhinnang

Euroopa Komisjoni hinnangul lihtsustab direktiiv Euroopa Liidu maksumaksjate tegevust,

vähendades märkimisväärselt maksudirektiividega kehtestatud reeglite täitmisega seotud

kulusid ja halduskoormust, tugevdab liidu konkurentsivõimet ja lihtsustab investeerimist,

säilitades samal ajal kõrged maksustandardid. Komisjoni ligikaudse hinnangu järgi vähendaks

direktiiv ELis maksureeglite täitmise ja nendega seotud finantskulusid umbes 6,6 miljardi euro

võrra aastas, millest perioodiliselt korduva halduskoormuse vähenemine moodustaks ligikaudu

2 miljardit eurot aastas. 13

Komisjoni hinnangul vähendaks intressi-, litsentsitasu- ja dividendimaksete maksuvabastus

tuluallikariigis äriühingute kulusid (otsesed kulud ja maksukulu) ligikaudu 5,34 miljardi euro

võrra aastas. CFC-reeglite tühistamine miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvatele

kontsernidele võiks vähendada reeglite täitmise kulusid ligikaudu 160 miljoni euro võrra aastas.

Teadus- ja arendustegevuse vara soetamismaksumuse kohene kuludesse kandmine võiks

vähendada halduskulusid ligikaudu 265 miljoni euro võrra aastas. Intressikulu piirangu

muudatustest tulenev võimalik kulude vähenemine on komisjoni hinnangul samuti

märkimisväärne.

Komisjoni mõjuhinnangus hinnatakse, et ettepanek ei põhjusta ettevõtjatele ega

maksuhalduritele märkimisväärseid uusi kulusid. Samas võivad liikmesriigipõhised mõjud

sõltuda riigisisesest maksusüsteemist, kehtivatest valikutest ATADi rakendamisel ning vajalike

IT-süsteemide ja menetlusreeglite muudatuste ulatusest. Ettepanekul ei ole komisjoni

hinnangul mõju ELi eelarvele.14

4.2 Mõju Eestile

4.2.1 Mõju ettevõtjate halduskoormusele, MTA töökoormusele ja IT süsteemidele

Eelnõu mõju ettevõtjate ja MTA töökoormusele on erinevate meetmete lõikes erinev. Üldiselt

ei too direktiiv maksuhaldurile kaasa olulisi lisakulusid, kuid kaasneb vajadus IT-süsteemides

muudatuste tegemiseks.

Positiivset mõju võivad avaldada intressi- ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarühingute

direktiivi muudatused, millega kaotatakse osaluse nõuded ning eelnevad loa- ja

sertifitseerimismenetlused. Teise EL liikmesriigi residendist äriühingult saadud intressi,

litsentsitasu ja dividendi puhul väheneb vajadus koguda tõendeid, taotleda maksuvabastuse

kinnitusi ja esitada kinnipeetud maksu tagastusnõudeid. Selle tulemusena väheneb nii

maksumaksjate halduskoormus kui ka maksuhalduri töökoormus.

Ühinemisdirektiivi muudatuste mõju halduskoormusele on eeldatavasti väike. Muudatused

ajakohastavad peamiselt direktiivi kooskõlas Euroopa Liidu ühinguõigusega ning aitavad

vähendada õiguslikku ebaselgust piiriüleste ümberkujundamiste puhul.

Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu muudatused võivad vähendada

halduskoormust eelkõige piiriüleselt tegutsevate kontsernide jaoks, kuna liikmesriikide

valikuvõimaluste arvu vähendamise tulemusena muutuvad reeglid ühetaolisemaks. Samas on

13 *Impact Assessment - Proposal for a Council Directive - Taxation 14 Explanatory Memorandum - Proposal for a Council Directive - Taxation

nende muudatuste praktiline mõju Eestis tõenäoliselt piiratud, kuna Eesti on juba üle võtnud

kõik seni vabatahtlikud erandid ja valikuvõimalused, mis ettepanekuga soovitakse

kohustuslikuks muuta.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamise mõju halduskoormusele on

eeldatavasti väike. Eesti üldine kuritarvituste vastane säte kohaldub juba praegu ka

kinnipeetavale tulumaksule ning peamine muudatus seisneb selle laiendamises

miinimummaksule.

DRM-direktiivi muudatused parandavad Euroopa Komisjoni hinnangul õiguskindlust ja

vaidluste lahendamise menetluse tõhusust, vähendades menetluslikke takistusi, lihtsustades

kaebuste esitamise korda ning tagades direktiivi ühtlasema kohaldamise liikmesriikides. Kuna

DRM-direktiivi muudatused on pigem tehnilist laadi, ei too need maksuhaldurile kaasa

märkimisväärseid lisakulusid. Maksu- ja Tolliamet peab teatud juhtudel muutma oma

töökorraldust ning kohandama menetlusjuhiseid ja tähtaegade kontrollimise praktikat.

Teabevahetus ja koordineerimine teiste liikmesriikidega võib mõnevõrra suureneda. Samuti

tuleb arvestada võimalusega, et statistikaaruandlust on vaja kohandada. Seni on Eestis DRM-

direktiivi alusel algatatud vaid kolm vaidlusmenetlust, mistõttu ei ole halduskoormuse kasv

eeldatavasti suur.

FASTER-direktiivi muudatused vähendavad halduskoormust avalikult kaubeldavate

väärtpaberite puhul. Muudatused võimaldavad kasutada olemasolevaid kiireid menetlusi ka

juhtudel, kus vabastus kinnipeetavast tulumaksust tuleneb intressi- ja litsentsitasude direktiivist

või ema- ja tütarühingute direktiivist.

Teadus- ja arendustegevuse kulude kohustusliku kohese mahaarvamisega kaasneb seevastu

halduskoormuse suurenemine. Eesti äriühingu tulumaksusüsteem ei põhine kasumi iga-aastasel

maksustamisel ning Eestis puudub eraldi maksuraamatupidamine. Muudatuse rakendamiseks

tuleks luua täiendavad reeglid direktiivis sätestatud materiaalse põhivara määratlemiseks,

kulude arvestamiseks, kolme aasta kasutustingimuse jälgimiseks ning hilisemate

korrigeerimiste tegemiseks vara võõrandamisel või kasutuse muutumisel. Seetõttu ei ole

tegemist Eesti jaoks lihtsustava meetmega ning muudatus suurendaks nii ettevõtjate

halduskoormust kui ka MTA töökoormust.

CFC-reeglite muudatused võivad samuti suurendada halduskoormust, kuid mõju sõltub sellest,

milline erand lepitakse kokku kasumi jaotamisel põhinevatele äriühingu tulumaksu

süsteemidele.

4.2.2 Mõju riigieelarvele

Intressi- ja litsentsitasude ning ema- ja tütarühingute direktiivide muudatuste mõju

Otsene rahaline mõju Eesti jaoks kaasneb intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja

tütarühingute direktiivi muutmisega.

Mitteresidendist äriühingule makstavatelt litsentsitasudelt kinnipeetava tulumaksu kaotamine

tähendab negatiivset mõju riigieelarvele. 2025. aastal peeti Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna residentidele makstavatelt litsentsitasudelt kinni 721 000 eurot tulumaksu

(2024. aastal ca 660 000 eurot). Mitteresidendile makstavatelt intressidelt Eestis tulumaksu

kinni ei peeta.

Teiselt poolt kaob Euroopa Liidu sisestelt intressidelt ja litsentsitasudelt kinni peetava maksu

kaotamisega ka kohustus võimaldada nn krediiti välisriigis kinni peetud tulumaksule ehk

vähendada Eesti äriühingu kasumi jaotamisel tasutava tulumaksu summat välisriigis kinni

peetud maksu võrra (tulumaksuseaduse § 54 lõige 5).

Komisjoni andmetel on 14 liikmesriiki juba praegu kahepoolsete maksulepingute või riigisisese

õiguse alusel loobunud maksu kinnipidamisest ELi sisestelt intressidelt, 8 riiki litsentsitasudelt

ja 9 riiki dividendidelt.

Ema- ja tütarühingute direktiivist kasumijaotiste topeltmaksustamise vältimiseks nõutava

osaluse määra kaotamine tähendab, et tulumaksuseaduse § 50 lõikes 11 sätestatud

vabastusmeetodit tuleb laiendada kõikidele Eesti äriühingu makstavatele dividendidele, mille

aluseks olev dividend on saadud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi

residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult.

2025. aastal said Eesti äriühingud selliseid dividende ca 16 mln eurot (2024. aastal samas

suurusjärgus). Nendelt peeti dividendi maksja residendiriigis kinni ca 2,3 mln eurot tulumaksu,

mille võrra saab vähendada Eestis kasumi jaotamisel tekkivat tulumaksukohustust.

Eesti residendist äriühingute vahelisi vabastusmeetodile mittekvalifitseeruvaid (st väiksema kui

10% osaluse alusel makstavaid) dividende maksti 2025. aastal ca 43 mln eurot (2024. aastal ca

52 mln). Nende edasijaotamisel tekkiv tulumaksukohustus on ca 12 mln eurot.

ATAD muudatuste mõju

Statistikaameti andmetel moodustasid 2024. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutused 791,06

miljonit eurot, mis moodustab 2% SKPst. Kulutuste maht on viimastel aastatel kasvanud ning

teadus- ja arendustegevusel on oluline roll innovatsiooni ja ettevõtjate konkurentsivõime

toetamisel. 15

Direktiivi eelnõu mõju Eesti riigieelarvele ei ole nende andmete põhjal siiski võimalik

usaldusväärselt hinnata. Statistikaameti andmed kajastavad TA kogukulusid, kuid direktiivi

eelnõust tulenev kohese mahaarvamise õigus hõlmab üksnes teatavaid teadus- ja

arendustegevuses kasutatavaid materiaalse põhivara investeeringuid nagu masinad ja seadmed.

Statistikaameti andmetest ei nähtu, milline osa TA kogukuludest vastaks direktiivis sätestatud

tingimustele. Samuti puuduvad andmed selle kohta, milline osa kuludest tehakse ettevõtjate

poolt, kes jaotavad kasumit ehk kelle puhul võiks maksustatav summa tegelikult väheneda.

Seetõttu oleks mõju hindamiseks vaja täiendavaid andmeid direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvate investeeringute mahu ning nende jaotuse kohta ettevõtjate lõikes. Eesti

tulumaksusüsteemi eripära (kasumi maksustamine selle jaotamisel) juba võimaldab TA kulude

tegemist ilma kaasneva maksukoormuseta.

Ülejääva laenukasutuse kulu piirangu muudatuste mõju Eestile on eeldatavasti väike. Aastatel

2023–2026 ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel ükski maksumaksja tasunud tulumaksu

ülejäävalt laenukasutuse kulult. Selle põhjuseid ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal

üheselt hinnata, kuid üheks võimalikuks selgituseks võib olla asjaolu, et 3 miljoni euro suurune

lävend on Eesti ettevõtjate jaoks kõrge. Lisaks vähendab Eesti kasumi jaotamisel põhinev

15 Teadus- ja arendustegevus | Statistikaamet

äriühingu tulumaksusüsteem vajadust kasutada intressikulu maksustatava kasumi

vähendamiseks, kuna Eestis ei maksustata kasumit selle teenimisel, vaid selle jaotamisel.

CFC-reegli muudatuste mõju sõltub sellest, milline erand nähakse ette kasumi jaotamisel

põhineva äriühingu tulumaksusüsteemiga liikmesriikidele. Direktiivi eelnõus pakutud

lahendust ei ole Eesti tulumaksusüsteemi puhul võimalik rakendada, sest kavandatud

maksumäära test lähtub jooksvalt maksustatavast kasumist. Eesti süsteemis ei maksustata

kasumit selle teenimisel, vaid selle jaotamisel, mistõttu ei ole Eesti äriühingul jaotamata kasumi

suhtes võrreldavat efektiivset maksumäära võimalik määrata. Selle tulemusena ei võimaldaks

kavandatud test sisuliselt tuvastada Eesti maksumaksja kontrollitava välismaise üksuse

madalamat maksustamist ning CFC-reegel ei täidaks Eesti puhul oma eesmärki.

Imporditud hübriidse ebakõla reegli väljajätmisel ei ole Eestile olulist mõju. Maksu- ja

Tolliameti andmetel ei ole imporditud hübriidse ebakõla reeglit Eestis seni praktikas

kohaldatud. Seetõttu ei too kõnealuse reegli direktiivist väljajätmine tõenäoliselt kaasa

muudatusi maksumaksjate ega maksuhalduri senises praktikas.

VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS

1. Eesti seisukoht: Toetame direktiivi ettepaneku üldist eesmärki lihtsustada Euroopa Liidu

otseste maksude raamistikku ning toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

ELi otsese maksustamise raamistik on kujunenud eri aegadel vastu võetud direktiividest, mille

rakendamisel on tekkinud kattuvusi, erinevaid valikuid ja õigusselgusetust. Eesti toetab

sihipäraseid muudatusi, mis vähendavad põhjendamatut halduskoormust, parandavad normide

omavahelist kooskõla ja hõlbustavad piiriülest ettevõtlust, säilitades samal ajal tõhusa kaitse

maksustamise vältimise vastu.

2. Eesti seisukoht: Toetame kinnipeetava tulumaksu kaotamist Euroopa Liidu äriühingute

vahelistelt intressi ja litsentsitasu maksetelt, kuid ei toeta kohustusliku kinnipeetava maksu

kehtestamist või intressi ja litsentsitasu väljamakse maksja tulust mahaarvamise keelamist

olukorras, kus makse saaja asub kolmandas riigis, kus äriühingu tulumaks puudub või selle

määr on null. Kinnipeetava tulumaksu kehtestamine nimetatud tingimustel läheb vastuollu

maksureeglite lihtsustamise eesmärgiga.

Eesti seisukoha selgitus:

Kehtiv intresside ja litsentsitasude maksustamise direktiiv näeb topeltmaksustamise vältimiseks

ette vähemalt 25%lise osaluse nõude, s.t vabastatud on ainult ELis asuva äriühingute grupi

sisesed intressid ja litsentsitasud. Osaluse nõude ja vabastuse andmisele eelneva

kontrollimenetluse kaotamine lihtsustab ettevõtjate tegevust ja vähendab nende kulusid ning

maksuhalduri halduskoormust. Eesti jaoks on mõju vähem ulatuslik, sest tulumaksuseadus ei

näe ka praegu ette mitteresidendile makstavate intresside maksustamist, olenemata osaluse

olemasolust või suurusest, ning litsentsitasudelt tulumaksu kinni pidamata jätmiseks ei ole me

kehtestanud ka direktiivi kohaselt lubatavaid eelkontrolli mehhanisme.

Kohustusliku kinnipeetava maksu kehtestamist teatud kolmandate riikide (kus ei kehti

äriühingu tulumaksu või on sellise maksu määr 0%) äriühingutele makstavale intressile ja

litsentsitasule ega selliste maksete maksja tulust mahaarvamise keelamist me ei toeta, kuna see

läheb vastuollu maksureeglite lihtsustamise eesmärgiga. Maksu kinnipidajal tekiks kohustus

välja selgitada makse saaja residentsusriigis kehtivad maksureeglid ja -määrad, mis võib

osutuda keerukaks ning tekitada erinevat kohtlemist sõltuvalt maksu kinnipidajale

kättesaadavast infost.

Kehtiv tulumaksuseadus ei näe ette mitteresidendile makstavate intresside maksustamist ja

sellise maksukohustuse kehtestamine tähendaks täiendavaid kulusid ning halduskoormust.

Lisaks nõuaks see FASTERi direktiivi ulatuslikumat ülevõtmist, kui me nimetatud direktiivi

toetades vajalikuks pidasime – praeguste maksureeglitega kehtimisel peab Eesti FASTERist üle

võtma ainult residentsustõendi regulatsiooni, kuid osadelt intressidelt tulumaksu kinnipidamise

kohustuse korral peaksime üle võtma ka kiire maksutagastuse mehhanismi puudutavad sätted.

See tooks kaasa täiendava halduskoormuse ja kulusid nii maksumaksja kui ka maksuhalduri

jaoks.

Intresside ja litsentsitasude makse nende maksja tulust maha arvamise keelamine (alternatiivina

maksu kinnipidamisele) viiks aga makse tegijate erineva kohtlemiseni olenevalt makse saaja

isikust ning oleks diskrimineeriv nende äriühingute suhtes, kes teevad väljamakseid teatud

mitteresidentidele. Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi puhul tähendaks see kohustust

maksustada intress ja litsentsitasu seda maksva äriühingu tasemel, kui makse saaja on sellise

kolmanda riigi resident, kus ei kehti äriühingu tulumaksu või on sellise maksu määr 0%. Lisaks

võib mitteresidendile tehtud väljamakse maksustamine Eesti äriühingu tasandil juhul, kui

sarnast maksukohustust ei teki residendile tehtud väljamakselt, rikkuda Eesti sõlmitud

maksulepingutes kokkulepitud võrdse kohtlemise kohustust, mis vastab OECD näidislepingu

artikkel 24 lõikele 4.

Direktiivis tehtavaid tehnilist laadi muudatusi – kohaldamisalas olevate äriühingute nimekirja

kaasajastamist ja komisjoni volitamist selle edaspidiseks kaasajastamiseks – me toetame.

3. Eesti seisukoht: Toetame ühinemisdirektiivi muudatusi, et viia direktiiv kooskõlla Euroopa

Liidu ühinguõiguse arengutega piiriüleste ümberkujundamiste osas.

Ühinemisdirektiiv on jäänud ajale jalgu, sest sellesse ei ole sisse viidud reegleid Euroopa Liidu

ühinguõigusega 2023. aastal loodud uute äriühingute piiriüleste ümberkorralduste võimaluste

kohta. Seetõttu ei pruugi kõik sellised tehingud praegu olla maksuneutraalsed, võides olenevalt

konkreetse liikmesriigi käsitlusest tekitada ümberkujundamise käigus saadud kasu kohese

maksukohustuse.

Eesti äriõiguses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132 (ühinguõiguse

ühinemisdirektiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121,

kehtestatud uued piiriüleste ümberkorralduste vormid sätestatud äriseadustiku 32. peatüki 6.

jaos (piiriülene eraldumine) ja 33. peatüki 6. jaos 11 (piiriülene ümberkujundamine). Piiriülene

ühinemine, mille lihtsustatud kord samuti direktiiviga hõlmatakse, on sätestatud äriseadustiku

31. peatüki 6. jaos.

4. Eesti seisukoht: Toetame topeltmaksustamise vältimiseks vajaliku osaluse nõude kaotamist

ema- ja tütarühingute direktiivis, kui on tagatud Eesti võimalus vabastuse rakendamiseks

nõuda, et kasum on vähemalt ühe korra maksustatud.

Ema- ja tütarühingute maksustamise direktiivi kohaselt on ELi äriühingute vaheliste

kasumijaotiste topeltmaksustamise vältimiseks nõutav vähemalt 10%line osalus. Toetame

põhimõtteliselt selle miinimumlävendi kaotamist ja topeltmaksustamise vältimist olenemata

osaluse suurusest, kuid peame oluliseks, et dividendi aluseks olev kasum oleks ka tegelikult

maksustatud.

Eestis on direktiivist tulenev vabastus sätestatud tulumaksuseaduse § 50 lõikes 11 (nn

vabastusmeetodi reegel). Selles eristatakse olukordi, kus residendist äriühing on saanud

kasumijaotise aluseks oleva dividendi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi

residendist äriühingult ja olukordi, kus dividend on saadud kolmanda riigi residendist

äriühingult. Esimesel juhul piisab vabastuse saamiseks (lisaks 10% osaluse olemasolule)

sellest, et dividendi maksnud äriühing on EMP lepinguriigi või Šveitsi resident ja

tulumaksukohustuslane, sest eelduslikult on sellises riigis kasum äriühingu tulumaksuga

maksustatud. Teisel juhul on nõutav, et saadud dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle

aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

Eeldus, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendilt saadud dividendilt või selle

aluseks olevalt kasumiosalt on ka tegelikult tulumaks makstud, ei pea praktikas aga alati paika

ja vabastusmeetodi kasutamisel esineb erinevate riikide maksusüsteemide koostoimes olukordi,

kus kasum võib jääda üldse maksustamata. Seda ebakõla kasutatakse ära ka agressiivses

maksuplaneerimises.

Ema- ja tütarühingute direktiiv lubab vabastusmeetodi alternatiivina kasutada nn kaudset

tasaarvestusmeetodit, mille korral maksustatakse seotud äriühingult saadud dividend selle saaja

residendiriigis tulumaksuga, kuid maksukohustust lubatakse vähendada dividendi aluseks

olevalt kasumiosalt nii dividendi maksja tasemel kui ka kõigil varasematel astmetel tasutud

tulumaksu võrra. Selle meetodi kasutamisega kaasneb aga suur halduskoormus ja praktikas

võib topeltmaksustamise vältimine ka ebaõnnestuda, kui maksumaksja ei suuda sellist

varasematel astmetel maksustamist tõendada (mis on eriti keeruline väiksemate osaluste

korral).

Dividendi topeltmaksustamise vältimiseks nõutava miinimumlävendi kaotamisel soovime

läbirääkimiste käigus saada kindluse, et Eestil on õigus maksuvabastuse andmiseks nõuda, et

ka Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna sisestes olukordades on kasum kusagil siiski

maksustatud.

Toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist pensionifondidele ja -asutustele. Eesti jaoks

sellel praktilist mõju ei ole, kuna Eestis ei peeta dividendidelt tulumaksu kinni ega maksustata

pensionifonde ka äriühingu tulumaksuga.

5. Eesti seisukoht: Ei toeta teadus- ja arenduskulude kohustuslikku kohest mahaarvamist

maksubaasist, sest kasumi jaotamisel põhinev äriühingu tulumaksusüsteem juba täidab sama

eesmärki.

Teadus- ja arendustegevuse toetamise meetmed peavad jääma liikmesriikide pädevusse, kuna

nendel on oluline mõju liikmesriikide eelarvele. On liikmesriikide suveräänne otsus, kas toetada

teadus- ja arendustegevust maksusoodustuste kaudu või muul viisil.

Direktiivi eelnõu annab äriühingutele õiguse arvata maksustatavast tulust täielikult maha teatud

TA kulud. Eelnõu eesmärk on leevendada ettevõtjate rahavooga seotud koormust

maksustamisperioodil, mil TA kulud tekivad. Eesti äriühingu tulumaksusüsteemis, kus kasumit

maksustatakse selle jaotamise hetkel, saavutatakse see eesmärk juba süsteemi olemusest

tulenevalt, kuna TA kulude tegemine vähendab võimalikku tulevast kasumijaotist.

Eestis puudub eraldi maksuarvestus ning TA kulud kajastatakse tavalisel viisil

raamatupidamises. Kui Eestis võimaldataks lisaks vähendada jaotatud kasumi maksustamisel

maksubaasi TA kulude võrra, võetaks sama kulu arvesse nii raamatupidamisliku kasumi

kujunemisel kui ka maksustatava kasumijaotise vähendamisel. See tooks sisuliselt kaasa topelt

mahaarvamise ning vähendaks riigi maksutulu. Seetõttu ei ole TA kulude kohustuslik

maksubaasipõhine mahaarvamine Eesti kasumi jaotamisel põhinevas äriühingu

tulumaksusüsteemis vajalik ega põhjendatud.

6. Eesti seisukoht: Toetame ülejääva laenukasutuse kulu maksubaasist mahaarvamise piirangu

lihtsustamist.

Eelnõu vähendab liikmesriikide valikute arvu, kehtestab ühtse 30% EBITDA piirmäära,

muudab 3 miljoni euro suuruse ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise õiguse

kohustuslikuks ning välistab piirangu kohaldamisalast teatud madala riskiga kolmandate isikute

laenud. Muudatuste tulemusena ühtlustub ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu

rakendamine liikmesriikides. Maksumaksjatel on lihtsam reegleid järgida, kui nad ei pea

arvestama eri liikmesriikides kehtivate erinevate valikute ja eranditega. Lisaks suunavad

muudatused piirangu paremini seotud ettevõtjate vaheliste ülemääraste intressimaksetega

kaasnevatele maksubaasi vähendamise ja kasumi ümberpaigutamise riskidele ning vähendavad

halduskoormust olukordades, kus sellised riskid on madalad.

Eesti toetab ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu ühtlustamist, sest selgemad ja

ühetaolisemad reeglid vähendavad ettevõtjate halduskoormust ja maksuhalduri töökoormust.

Eesti on juba üle võtnud kõik seni vabatahtlikud olnud erandid ja valikuvõimalused. Seetõttu

ei avalda mitme vabatahtliku sätte kohustuslikuks muutmine Eesti õigusele olulist sisulist mõju.

7. Eesti seisukoht: Toetame üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamist

kõigile äriühingute suhtes kohaldatavatele otsestele maksudele, kinnipeetavale tulumaksule ja

üleilmsele miinimumtulumaksule.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamine kõigile äriühingute suhtes kohaldatavatele

otsestele maksudele, kinnipeetavale tulumaksule ja miinimumtulumaksule parandab

õigusselgust ning aitab vältida olukorda, kus kuritarvituste vastane kaitse sõltub maksu liigist.

Eesti toetab muudatust. Kuna Eesti üldine kuritarvituste vastane säte kohaldub juba nii

tulumaksule kui ka kinnipeetavale tulumaksule, seisneb muudatuse peamine mõju Eesti jaoks

selle laiendamises üleilmsele miinimummaksule.

8. Eesti seisukoht: Toetame välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise

reegli (CFC reegel) muudatusi tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks kohaldub kasumi

jaotamise hetkel, kehtestatakse erand.

CFC reegli lihtsustamine, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate erand ning kattuvuse

vähendamine üleilmse miinimummaksuga on põhjendatud, kuid Eesti ei saa siiski toetada

mudeli A kohustuslikku rakendamist ilma erandita, sest see eeldaks välismaise äriühingu

jaotamata kasumi jooksvat maksustamist ja oleks vastuolus Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi

põhiloogikaga.

Eesti äriühingu tulumaksusüsteemis maksustatakse kasum üldjuhul selle jaotamisel.

Kohustuslik CFC mudel A eeldab aga välismaise kontrollitava äriühingu jaotamata passiivse

tulu omistamist Eesti residendist emaühingule ja selle maksustamist teenimise hetkel. Sel

põhjusel võttis Eesti tulumaksuseadusesse üle mudeli B, mille kohaselt kohaldub CFC reegel

vaid kunstlikele tehingutele. Kui kasum on Eestist välja viidud kunstliku tehingu kaudu, on

põhjendatud CFC reegli kohaldamine ja tütarühingu kasumi maksustamine Eesti residendist

emaühingu tasemel.

Mudel A puhul ei ole aga sellist piirangut, et reegel kohaldub ainult kunstlike tehingute puhul.

Selle asemel on võimalik CFC kohaldamisalast välja jätta välismaine kontrollitav äriühing, mis

tegeleb sisulise majandustegevusega, mida toetavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid ning

mida kinnitavad asjakohased faktid ja asjaolud. See tingimus ei ole aga samaväärne kunstliku

tehingu tingimusega ning on liialt seotud füüsilise kohaloluga, mis ei ole tänapäeval äri

tegemiseks hädavajalik.

Hetkel ei kohalda Eesti CFC reegli rakendamisel maksumäära testi, kuna olukorras, kus kasum

on Eestist välja viidud kunstliku tehingu tagajärjel, ei ole oluline, mis määraga maksustatakse

seda CFC residendiriigis. Mudel A kohaldamisel tuleks Eestil üle võtta nn maksumäära test,

mille alusel tuleb võrrelda CFC efektiivset maksumäära selle määraga, mis kohalduks, kui CFC

asuks Eestis. Eestis oleks aga efektiivne maksumäär 0% olukorras, kus äriühing ei jaota

konkreetsel aastal kasumit. Seega ei saa Eesti üle võtta nn maksumäära testi sellisel kujul, nagu

on direktiivis. Samuti ei saa Eesti maksustada välismaal asuva CFC kasumit selle teenimise

hetkel samal ajal, kui Eesti residentide kasumit maksustatakse jaotamise hetkel. Seega saab

Eesti toetada CFC reegli muudatusi üksnes tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks

kohaldub kasumi jaotamise hetkel, kehtestatakse erand, mis võimaldab säilitada Eesti

maksusüsteemi põhiloogika ja vältida ebaproportsionaalset halduskoormust. Samuti on oluline,

et erand ei seaks Eestit ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste liikmesriikidega.

9. Eesti seisukoht: Toetame vaidluste lahendamise mehhanismi muudatusi, sest need

parandavad maksumaksjate õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise

kõrvaldamist.

Kaebuste esitamise selgemad tähtajad, puuduste parandamise võimalus, pädevate asutuste

varasem teavitamiskohustus ning menetluste omavahelise suhte täpsustamine parandavad

maksumaksjate õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise kõrvaldamist. Ühtsem

statistiline aruandlus ja tehniliste menetlusreeglite kehtestamise võimalus võivad samuti

parandada direktiivi ühetaolist rakendamist.

10. Eesti seisukoht: Toetame ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja

turvalisemate menetluste direktiivi (FASTER) muudatusi, sest need lähtuvad lihtsustamise ja

halduskoormuse vähendamise alastest eesmärkidest.

FASTER direktiivi lisatakse viide intresside ja litsentsitasude direktiivile ning ema- ja

tütarühingute direktiivile, et tagada kinnipeetud tulumaksu kiire tagastamine olukorras, kus

maks on kinni peetud, sest väljamakse tegijal polnud väljamakse tegemise ajal võimalik

veenduda maksuvabastuse tingimuste täidetuses. Muudatus on põhjendatud, arvestades

direktiivi eelnõu lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise alaseid eesmärke.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule,

Grant Thornton Baltic OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le, KPMG Baltics OÜ-le, AS-le

Pricewaterhouse Coopers, Bolt Technology OÜ-le, MM Grupp OÜ-le, AS-le Tallink, AS-le

Infortar, NG Investeeringud OÜ-le, AS-le Eesti Energia ja Baltic Classifieds Group OÜ-le.

Arvamuse esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja AS Infortar.

1

VABARIIGI VALITSUS EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2026 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetaksedirektiive 2003/49/EÜ,

2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist

käsitleva liidu raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas.

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Nõukogu direktiivile, millega

muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja

(EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu

ja konkurentsivõime toetamise osas :

1.1 Toetame direktiivi ettepaneku üldist eesmärki lihtsustada Euroopa Liidu otseste maksude

raamistikku ning toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

1.2 Toetame kinnipeetava tulumaksu kaotamist Euroopa Liidu äriühingute vahelistelt intressi ja

litsentsitasu maksetelt, kuid ei toeta kohustusliku kinnipeetava maksu kehtestamist või intressi

ja litsentsitasu väljamakse maksja tulust mahaarvamise keelamist olukorras, kus makse saaja

asub kolmandas riigis, kus äriühingu tulumaks puudub või selle määr on null. Kinnipeetava

tulumaksu kehtestamine nimetatud tingimustel läheb vastuollu maksureeglite lihtsustamise

eesmärgiga.

1.3 Toetame ühinemisdirektiivi muudatusi, et viia direktiiv kooskõla Euroopa Liidu ühinguõiguse

arengutega piiriüleste ümberkujundamiste osas.

1.4 Toetame topeltmaksustamise vältimiseks vajaliku osaluse nõude kaotamist ema- ja tütarühingute

direktiivis, kui on tagatud Eesti võimalus vabastuse rakendamiseks nõuda, et kasum on vähemalt

ühe korra maksustatud.

1.5 Ei toeta teadus- ja arenduskulude kohustuslikku kohest mahaarvamist maksubaasist, sest kasumi

jaotamisel põhinev äriühingu tulumaksusüsteem juba täidab sama eesmärki.

1.6 Toetame ülejääva laenukasutuse kulu maksubaasist mahaarvamise piirangu lihtsustamist.

1.7 Toetame üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamist kõigile äriühingute suhtes

kohaldatavatele otsestele maksudele, kinnipeetavale tulumaksule ja üleilmsele

miinimumtulumaksule.

1.8 Toetame välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise reegli (CFC reegel)

muudatusi tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks kohaldub kasumi jaotamise hetkel,

kehtestatakse erand.

1.9 Toetame vaidluste lahendamise mehhanismi muudatusi, sest need parandavad maksumaksjate

õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise kõrvaldamist.

1.10 Toetame ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste

direktiivi (FASTER) muudatusi, sest need lähtuvad lihtsustamise ja halduskoormuse

vähendamise alastest eesmärkidest.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

2

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär