1

EELNÕU

19.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Tallinn oktoober 2026 nr ...

Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 1 alusel:

1. Moodustada Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate valitsemisalade

huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu (edaspidi

Nõukogu).

2. Nimetada Nõukogu esimeheks Justiits- ja Digiministeeriumi kantsler ning Nõukogu

liikmeteks:

2.1. Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor ja tema asendusliikmeks peadirektori asetäitja

riigi infosüsteemi alal;

2.2. Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi asekantsler ja tema asendusliikmeks teenuste

talituse juhataja;

2.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna juht ning tema

asendusliikmeks arenduste ja digimuudatuste valdkonna juht;

2.4. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler ja tema asendusliikmeks tehnoloogiajuht;

2.5. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi innovatsiooni ja strateegia asekantsler ning

tema asendusliikmeks juhtkonna nõunik (IT äriarhitekt);

2.6. Kliimaministeeriumi strateegia ja innovatsiooni asekantsleri ning tema

asendusliikmeks strateegiaosakonna juhataja;

2.7. Justiits- ja Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindajana IKT juhtimise ja digitaalse

töökorralduse talituse juhataja ning tema asendusliikmeks IKT juhtimise ja digitaalse

töökorralduse talituse nõunik;

2.8. Rahandusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonna juhataja ning tema

asendusliikmeks strateegia- ja finantsosakonna nõunik;

2.9. Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna IKT valdkonna juht ning

tema asendusliikmeks strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja;

2.10. Riigikantselei IT juht ja tema asendusliikmeks strateegiabüroo nõunik;

3. Määrata Nõukogu töö eest vastutavaks justiits- ja digiminister.

4. Nõukogu ülesanded on:

4.1. teha Riigi Digikeskuse direktorile ettepanekuid keskuse arengukavade, eelarve ja

nende muudatuste kinnitamiseks;

4.2. kooskõlastada Riigi Digikeskuse teenuste portfell ja selle muudatused;

2

4.3. kinnitada Riigi Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid;

4.4. otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursi jaotamise küsimused juhul,

kui osapoolte vahel esineb erimeelsusi ning kokkulepet ei saavutata. Nõukogu ei saa

muuta valitsemisalade eelarvet ilma asjassepuutuva ministeeriumi nõusolekuta;

4.5. jälgida Keskuse pakutavate teenuste kvaliteeti, teenindatavate asutuste ja kasutajate

rahulolu ning teenustasemete täitmist ning teha ettepanekuid teenuste kvaliteedi ja

tõhususe parandamiseks;

4.6. täita muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

5. Oma ülesannete täitmisel on Nõukogul õigus:

5.1. moodustada ekspertkomisjone ja töörühmi;

5.2. saada riigiasutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid;

5.3. kaasata küsimuste lahendamisse valdkonna eksperte;

5.4. algatada analüüside koostamist;

5.5. küsida Riigi Digikeskuselt oma ülesannete täitmiseks vajalikke ülevaateid;

5.6. Riigi Digikeskuse töö parendamise eesmärgil teha ettepanekuid asjakohastele

institutsioonidele.

6. Nõukogu töökorraldus

6.1. Nõukogu töövorm on koosolek.

6.2. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.

Kõigile Nõukogu liikmetele ja Riigi Digikeskuse direktorile saadetakse vähemalt seitse

kalendripäeva enne koosoleku toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse

kokkuvõtted kõikidest koosolekul arutatavatest küsimustest ning vajadusel Nõukogu

otsuste projektid. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees. Nõukogu koosolek

kutsutakse kokku ka juhul, kui seda nõuab Nõukogu liige või esimees.

6.3. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu

liikmetest ja Nõukogu esimees. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei

ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks. Nõukogu otsus on vastu

võetud, kui selle poolt on hääletanud rohkem kui pooled koosolekul osalenud Nõukogu

liikmetest. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl. Kui

ükski komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

6.4. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja säilitamise tagab

Riigi Digikeskus. Nõukogu koosoleku protokoll edastatakse Nõukogu liikmetele pärast

koosoleku toimumist kuni viie tööpäeva pärast koosoleku toimumist.

6.5. Nõukogu liikmetel on õigus kutsuda seotud osapooli osalema kuulajatena Nõukogu

koosolekutel.

6.6. Nõukogu vastu võetud otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.

7. Nõukogu teenindamise tagab Justiits- ja Digiministeerium.

3

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

19.10.2026

Lisa 1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ eelnõu seletuskirjale

Kooskõlastustabel

Kooskõlastajad ja arvamuse avaldajad ning esitatud

märkused ja ettepanekud

Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastatud

märkustega

1. Nõukogu pädevus, valitsemisalade otsustusõigus ja

rahastamismudel

Eelnõu kohaselt kooskõlastab Nõukogu Riigi Digikeskuse

teenuste portfelli, kinnitab keskuseülesed

arendusprioriteedid, kujundab eelarvejaotuse põhimõtteid

ning lahendab valitsemisalade vahelisi prioriteedi- ja

ressursijaotuse küsimusi. Samal ajal on nii eelnõu

seletuskirjas kui ka IKT reformi memorandumites

(11.06.2026 ja 10.07.2026) rõhutatud põhimõtet, et

valdkondlike teenuste arendusvajadused, prioriteedid ja

eelarvelised valikud jäävad teenindatavate ministeeriumide

ja asutuste vastutada.

Meie hinnangul ei ole eelnõust piisavalt selge, kuidas need

põhimõtted praktikas omavahel suhestuvad. Eelnõust ei

nähtu üheselt, milline on teenindatava valitsemisala tegelik

otsustusõigus olukorras, kus tema prioriteedid erinevad

Nõukogu kinnitatud prioriteetidest või kui erinevate

valitsemisalade vajadused konkureerivad sama

arendusressursi pärast. Samuti ei ole selge, milline õiguslik

tähendus on valitsemisala või teenindatava asutuse poolt

Arvestatud osaliselt Eelnõud ja seletuskirja on täpsustatud. Nõukogu käsitleb

Riigi Digikeskuse keskuseüleseid prioriteete, ühiseid

kulusid ja arendusvõimekuse kasutamist. Valitsemisalad

määravad jätkuvalt oma teenuste sisu, arendusvajadused,

sisulised prioriteedid ja investeeringute kasutamise.

Nõukogu ei saa muuta valitsemisala eelarvet ilma

asjaomase ministeeriumi nõusolekuta.

määratud prioriteetidel ning millistel juhtudel võib Nõukogu

neid muuta või kõrvale jätta.

Palume täpsustada, kes ja milliste kriteeriumide alusel

otsustab konkureerivate arendusvajaduste järjestamise,

kuidas tagatakse seadusest, Euroopa Liidu õigusest või

muudest vältimatutest kohustustest tulenevate

kiireloomuliste arenduste elluviimine ning kuidas toimub

prioriteetide muutmine olukorras, kus arendusressurss on

piiratud.

Samuti ei ole selge, millised tegevused rahastatakse Riigi

Digikeskuse baasrahastusest ja millised tuleb teenindataval

ministeeriumil või asutusel eraldi rahastada, kuidas kujuneb

teenuste hind ning kulude jaotus ning kes otsustab

konkreetse valdkonna investeerimisvahendite kasutamise

üle. Reformi memorandumites on läbivalt rõhutatud, et

valdkondlikud investeeringud, nende kasutamise otsused

ning arendusraha jäävad valitsemisalade pädevusse, samas

kui eelnõu annab Nõukogule ulatusliku rolli prioriteetide ja

eelarvejaotuse põhimõtete kujundamisel.

Seetõttu palume eelnõu või seletuskirja täiendada selliselt, et

Nõukogu pädevuse ulatus, valitsemisalade otsustusõiguse

piirid ning rahastamismudeli põhimõtted oleksid üheselt

mõistetavad ja kooskõlas reformi alusdokumentides

kirjeldatud juhtimismudeliga. Samuti palume selgitada,

kuidas on tagatud, et valdkonnale eraldatud või

välisvahenditest saadud arendusraha kasutatakse üksnes selle

valdkonna eesmärkide saavutamiseks ning et teenindataval

valitsemisalal säilib tegelik otsustusõigus talle eraldatud

vahendite kasutamise üle.

2. Mõjutatud valitsemisala nõusolek

Meie hinnangul võimaldab eelnõus kavandatud

juhtimismudel teha lihthäälteenamusega otsuseid, mis

võivad mõjutada konkreetse valitsemisala teenuseid,

arenduste järjekorda, ressursijaotust või rahastust ka

asjaomase valitsemisala tahte vastaselt.

Teeme ettepaneku täiendada töökorraldust selliselt, et

otsused, mis mõjutavad otseselt konkreetse valitsemisala

teenuste portfelli, arendusprioriteete või sellele

valitsemisalale eraldatud ressursse, eeldavad mõjutatud

valitsemisala esindaja nõusolekut. Selline lahendus oleks

kooskõlas reformi alusdokumentides väljendatud

põhimõttega, mille kohaselt jäävad teenuste sisu,

prioriteedid ja eelarvelised valikud vastava valitsemisala

juhtida.

Arvestatud osaliselt Punkti 4.4 on lisatud piirang, mille kohaselt ei saa

nõukogu muuta valitsemisala eelarvet ilma asjaomase

ministeeriumi nõusolekuta. Üldist vetoõigust ei lisata,

sest see võiks takistada keskuseüleste küsimuste

lahendamist. Nõukogu ei otsusta valitsemisala teenuse

sisulist eesmärki ega valdkondliku investeeringu

kasutamist.

3. Vaidluste lahendamise mehhanism

IKT reformi memorandumites on ühe riskide maandamise

meetmena nimetatud vajadust luua selged

eskalatsioonikanalid olukordadeks, kus ministeeriumide

vahel tekivad erimeelsused prioriteetide, vastutuse või

ressursside osas.

Eelnõus sellist mehhanismi siiski ei sisaldu. Seetõttu jääb

ebaselgeks, kuidas lahendatakse olukord, kus Nõukogu

tasandil kokkulepet ei saavutata või kus teenindatav

valitsemisala ei nõustu talle olulist mõju omava otsusega.

Mittearvestatud Korralduses ei reguleerita eraldi eskalatsiooniprotsessi.

Lahendamata erimeelsused lahendatakse Vabariigi

Valitsuse seadusest ja Vabariigi Valitsuse reglemendist

tulenevas korras kantslerite, ministrite või Vabariigi

Valitsuse tasandil.

Teeme ettepaneku näha ette kõrgema taseme vaidluste

lahendamise kord, mille kohaselt suunatakse sellised

vaidlused enne lõpliku otsuse tegemist asjaomaste ministrite

või kantslerite tasandile arutamiseks ja lahendamiseks.

4. Hääleõiguste ja esindatuse tasakaal

Eelnõu kohaselt kuuluvad Nõukogusse muu hulgas kolm

Justiits- ja Digiministeeriumi esindajat, Riigi Digikeskuse

direktor ning Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja, kusjuures

kõigil liikmetel on üks hääl.

Sellise koosseisu tulemusena on Justiits- ja

Digiministeeriumi valitsemisala esindatud viie häälega,

samas kui teenindatavatel ministeeriumidel on üks hääl.

Arvestades, et Nõukogu ülesannete hulka kuuluvad muu

hulgas arendusprioriteetide, teenuste portfelli ja

eelarvejaotuse põhimõtete kujundamine, võib selline

ülesehitus anda ühele valitsemisalale ebaproportsionaalselt

suure mõju otsustusprotsessis.

Teeme ettepaneku vaadata üle hääleõiguste jaotus ning

kujundada juhtimisstruktuur selliselt, et teenindatavate

valitsemisalade esindatus oleks tasakaalustatum ning

otsustusmehhanism toetaks erinevate valdkondade huvide

võrdset arvestamist. Lisaks palume hinnata, kas Riigi

Digikeskuse direktori ja Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja

roll peaks olema hääleõiguslik või nõuandev, arvestades

nende seost keskuse igapäevase tegevuse korraldamisega.

Arvestatud Punktis 2 on nõukogu koosseisu muudetud. Riigi

Digikeskuse direktor ei ole nõukogu hääleõiguslik liige

ning teenindatavate valitsemisalade esindatus on

tasakaalustatum.

Kaitseministeerium

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Kliimaministeerium Kooskõlastatud

märkustega

1. Punkti 4.4sõnastus on ebaselge, mistõttu teeme

ettepaneku sõnastada see ümber järgmiselt: „otsustada

valitsemisalade vahelisi prioriteetide ja ressursside

jaotamise küsimusi juhul, kui osapoolte vahel esineb

erimeelsusi ning kokkulepet ei saavutata“.

Arvestatud Punkti 4.4 sõnastust on täpsustatud.

2. Punkti 5.3 sõnastus vajab korrigeerimist, kuna puudub

viide hääletamisele. Teeme ettepaneku sõnastada punkt

ümber järgmiselt: „Nõukogu otsus on vastu võetud, kui

selle poolt hääletavad / on hääletanud rohkem kui pooled

koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest“.

Arvestatud Punkti sõnastust on täpsustatud ja otsuse vastuvõtmise

tingimus üheselt sätestatud.

3. Punktis 5.3 on sätestatud, et otsustusvõimelisel

nõukogu koosolekul peavad osalema:

 üle poole nõukogu liikmetest;

 Riigi Digikeskuse direktor;

 nõukogu esimees.

Palume hinnata, kas direktori osalemise nõue peaks olema

absoluutne, kuna näiteks direktori haigestumise või lähetuses

olemise korral võib kogu nõukogu muutuda

otsustusvõimetuks.

Arvestatud Riigi Digikeskuse direktor ei ole nõukogu liige ega

otsustusvõimelisuse eeltingimus. Direktor osaleb

nõukogu töös keskuse juhina.

4. Punktis 5.5 toodud kirjaliku otsustamise kord ei vasta

täielikult esimesele lausele. Esimeses lauses

sätestatakse „otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik

Nõukogu liikmed“. See tähendab sisuliselt üksmeelt.

Punkti viimases lauses aga sätestatakse üksnes

vastamise tähtaeg, ja mitte:

 mis juhtub, kui mõni liige ei vasta;

Arvestatud Töökorraldus on tervikuna ümber kujundatud ja varasem

vastuoluline kirjaliku otsustamise säte eemaldatud.

 kas vastamata jätmine tähendab vastuhäält;

 kas otsus jääb vastu võtmata.

Teeme ettepaneku punkti 5.5 vastavalt täpsustada.

5. Punkti 6 pealkiri vajab korrigeerimist, kuna reguleerib

komisjoni õigusi, ja mitte nõukogu õigusi.

Arvestatud Nõukogu õigusi reguleeriva osa pealkiri on parandatud.

6. Punkti 6.1 kohaselt on nõukogul õigus moodustada

alameksperdikomisjone. Kuna antud termin on

ebatavaline, teeme ettepaneku kaaluda

ekspertkomisjoni või muu keeleliselt lihtsama

termini kasutamist.

Arvestatud Kasutatakse termineid „ekspertkomisjon“ ja „töörühm“.

Kultuuriministeerium Kooskõlastatud

märkustega

Kultuuriministeeriumi valitsemisala jaoks on oluline, et

Digiriigikeskuse pakutavate teenuste juhtimisel säiliks

teenuse omaniku otsustusõigus oma valdkondlike

eesmärkide, arendusprioriteetide, ressursside ja

investeeringute osas. Digiriigikeskuse portfelli kuuluvad

täna kultuuripärandi vaates kriitilise tähtsusega

infosüsteemid (MUIS, MUINAS), mille sisulised eesmärgid

ja arengusuunad tulenevad valdkonna poliitikast ja

õigusaktidest.

Teadmiseks võetud

1. Punkt 4.2 Kehtiv sõnastus 4.2. kooskõlastada Riigi

Digikeskuse teenuste portfell ja selle muudatused. Ettepanek

täiendada punkti sõnastust järgmiselt: 4.2. kooskõlastada

Riigi Digikeskuse teenuste portfell ja selle muudatused.

Valitsemisala põhitegevust toetava infosüsteemi või teenuse

lisamine teenuste portfelli, portfellist eemaldamine või

oluline ümberkujundamine toimub asjaomase ministeeriumi

Mitte arvestada Teenuste portfelli kooskõlastamine ei anna nõukogule

õigust ühepoolselt muuta valitsemisala teenuse sisulist

eesmärki või lõpetada teenuse osutamist. Sätte eesmärk

on reguleerida Riigi Digikeskuse osutatavate teenuste

portfelli muutmist.

nõusolekul. Põhjendus Praegune sõnastus võimaldab

teoreetiliselt muuta valitsemisala põhitegevust toetava

infosüsteemi või teenust ilma vastava valitsemisala

ministeeriumi nõusolekuta.

2. Punkt 4.3 Kehtiv sõnastus 4.3. kinnitada Riigi

Digikeskuse ülesed arendusprioriteedid. Ettepanek täiendada

punkti sõnastust järgmiselt: 4.3. kinnitada Riigi Digikeskuse

ülesed arendusprioriteedid, arvestades teenuste omanike

kinnitatud valdkondlikke prioriteete. Põhjendus Nõukogu

võib otsustada, et mõni teenus on olulisem, kui valdkondlik

teenus.

Mitte arvestada Nõukogu liikmete ülesanne on teha oma prioriteedid

nõukogule teatavaks. Keskuseülesed prioriteedid

puudutavad mitut valitsemisala või keskuse ühist

võimekust ega asenda valitsemisala enda prioriteete.

3. Punkt 4.4 Kehtiv sõnastus 4.4. otsustada valitsemisalade

vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse küsimused, kui

osapoolte vahel on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud.

Ettepanek täiendada punkti sõnastust järgmiselt: 4.4.

otsustada valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja

ressursijaotuse küsimused, kui osapoolte vahel on

erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud, välja arvatud

valitsemisalade põhitegevust toetavate infosüsteemidega

seotud küsimused, mille üle otsustatakse kokkuleppel

teenuse omanikuga. Põhjendus Praegune sõnastus võimaldab

nõukogul otsustada ressursside ümberjagamise üle isegi

olukorras, kus see mõjutab otseselt valitsemisalade

põhiülesannete täitmist ja arengut.

Arvestatud Punkti 4.4 on täpsustatud ja lisatud asjaomase

ministeeriumi nõusolekunõue valitsemisala eelarve

muutmisel.

4. Ettepanek lisada täiendav punkt 4.7 4.7. tagada, et Riigi

Digikeskuse hallatavate valdkondlike infosüsteemide

arendamisel ja teenuse osutamisel lähtutakse teenuse

omaniku seatud eesmärkidest ning õigusaktidest tulenevatest

nõuetest. Põhjendus Kinnitab põhimõtte, et Digikeskus on

teenuse osutaja, mitte valdkondliku poliitika kujundaja.

Mitte arvestada Nimetatud põhimõte tuleneb Riigi Digikeskuse

põhimäärusest ja koostöökokkulepetest. Riigi Digikeskus

tegutseb tehnilise teostajana ning teenuse sisulised

eesmärgid ja õigusaktidest tulenevad nõuded määrab

teenuse omanik.

5. Punkt 5.3 Kehtiv sõnastus Nõukogu otsused võetakse

vastu lihthäälteenamusega. Ettepanek lisada lõik järgmises

Mitte arvestada Üldist vetoõigust ei lisata. Nõukogu ei sekku

valitsemisala sisemistesse prioriteetidesse ning punkti 4.4

sõnastuses: Kui otsus puudutab otseselt konkreetse

valitsemisala põhitegevust toetavat infosüsteemi või teenust,

peab otsuse vastuvõtmiseks olema asjaomase ministeeriumi

esindaja nõusolek. Põhjendus Praegu võib 10 liiget otsustada

konkreetse valitsemisala jaoks kriitilise süsteemi üle ka siis,

kui vastav ministeerium ise on otsuse vastu.

on täpsustatud, et valitsemisala eelarvet ei saa muuta ilma

asjaomase ministeeriumi nõusolekuta.

6. Ettepanek lisada uus punkt pärast 5.6 Kehtiv sõnastus 5.6.

Nõukogu vastu võetud otsused on Riigi Digikeskusele

täitmiseks kohustuslikud. Ettepanek lisada punkt: 5.7.

Nõukogu otsus ei või muuta valitsemisala põhitegevust

toetava infosüsteemi või teenuse eesmärki,

arendusprioriteete, ressursse ega teenustaset ilma asjaomase

ministeeriumi nõusolekuta. Põhjendus Kuna p 5.6 muudab

nõukogu otsused Digikeskusele siduvaks, peab olema

kaitsemehhanism teenuse omaniku jaoks.

Mitte arvestadaNõukogu pädevus ei hõlma teenuse sisulise eesmärgi ega

valdkondliku investeeringu ühepoolset muutmist.

Teenustase ja teenuse osutamise tingimused lepitakse

kokku koostöökokkuleppes. Täiendav säte dubleeriks

punkti 4.4 piirangut ja üldist pädevusjaotust.

7. Täiendada nõukogu ülesandeid õigusega teha

ettepanekuid Digiriigikeskuse juhtimise ja korralduse kohta

Lisada uus punkt 4.x järgmises sõnastuses: 4.x. teha

valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid Riigi

Digikeskuse põhimääruse, struktuuri, töökorralduse, teenuste

juhtimise põhimõtete ning strateegiliste arengusuundade

muutmiseks. Põhjendus:  Nõukogu koondab

Digiriigikeskuse peamiste klientide ja sidusrühmade

esindajad ning omab seetõttu kõige vahetumat ülevaadet

keskuse teenuste toimimisest.  Kui nõukogule antakse õigus

mõjutada teenuste portfelli, prioriteete ja ressursside jaotust,

peaks nõukogul olema ka võimalus teha ettepanekuid

Digiriigikeskuse enda tegevuse ja juhtimise parandamiseks.

 Sarnane põhimõte on kasutusel RTK nõukoja puhul ning

see aitab tagada teenuste kasutajate sisendi keskuse

arengusse.

Arvestatud Nõukogule on antud õigus teha Riigi Digikeskuse töö

parendamiseks ettepanekuid asjakohastele

institutsioonidele.

8. Täiendada nõukogu ülesandeid teenuste kvaliteedi

hindamise rolliga Lisada uus punkt 4.x järgmises sõnastuses:

4.x. hinnata Riigi Digikeskuse teenuste kvaliteeti ja

vastavust valitsemisalade vajadustele ning teha ettepanekuid

teenuste parendamiseks. Põhjendus:  Eelnõu keskendub

peamiselt prioriteetide ja ressursside juhtimisele, kuid vähem

teenuste kvaliteedi jälgimisele.  Nõukogu peaks esindama

klientide huve ka teenuste kvaliteedi, teenustasemete ning

kasutajarahulolu küsimustes.

Mitte arvestada Ettepaneku sisu on juba hõlmatud punktiga 4.5, mille

kohaselt jälgib nõukogu teenuste kvaliteeti,

teenindatavate asutuste ja kasutajate rahulolu ning

teenustasemete täitmist ja teeb parendusettepanekuid.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Mitte kooskõlastatud

1. Eelnõu punkti 2 kohaselt on nõukogus viis liiget Justiits-

ja Digiministeeriumist ja tema valitsemisala asutustest,

teistest ministeeriumidest aga igast ühest üks esindaja.

Teeme ettepaneku selline liikmete jaotus üle vaadata ja

kaaluda võimalusi, kuidas see paremini toetaks nõukogu

ülesannet tasakaalustada erinevate valitsemisalade huvisid.

Eelnõu punkti 2.6. palume märkida Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esindavaks nõukogu liikmeks

innovatsiooni ja strateegia asekantsleri ja tema asendajaks

juhtkonna nõuniku (IT äriarhitekt).

Arvestatud Punktis 2 on koosseisu muudetud.

2. Eelnõu punktide 4.1.-4.4. kohaselt on nõukogu

ülesanneteks teha ettepanekuid Riigi Digikeskuse

arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste

kinnitamiseks, kooskõlastada Riigi Digikeskuse teenuste

portfell ja selle muudatused, kinnitada Riigi Digikeskuse

ülesed arendusprioriteedid ning otsustada valitsemisalade

vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse, kui osapoolte vahel

on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud. Tegemist on

üheselt Riigi Digikeskuse sisulist tegevust käsitlevate

ülesannetega. Samas on ministeeriumidele Riigi Digikeskuse

Arvestatud Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud, et nõukogu

käsitleb keskuse ühiseid kulusid ja keskuseülest

arendusvõimekust, kuid ei saa muuta valitsemisala

investeeringute eelarvet ilma asjaomase ministeeriumi

nõusolekuta.

loomisega seotud töögruppides selgitatud, et see nõukogu

peaks tegelema üksnes Riigi Digikeskuse hoolduse,

personali ja muude majanduskulude jaotuse küsimustega

ning eri valitsemisalade investeeringuteks ettenähtud

vahendite kasutamine on üksnes asjaomase ministeeriumi

otsustada. Eelnõust ja seletuskirjast sellist käsitlust ei nähtu.

Seletuskirjas küll tuuakse välja, et uue üleriigilise IKT

juhtimisraamistiku kohaselt jäävad valitsemisaladele õigus

määrata oma arendusvajadused, prioriteedid ja eelarved,

samal ajal kui Riigi Digikeskus vastutab arenduste tehnilise

elluviimise eest, kuid kui nõukogu ülesandeks on eelnõus

kinnitada keskuseülesed arendusprioriteedid, leppida kokku

eelarvejaotuse põhimõtted ja teha ettepanekuid eelarve

kujundamiseks ning otsustada häälteenamusega

valitsemisalade vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse

erimeelsusi, siis ei ole see üleriigilise IKT

juhtimisraamistiku ja töörühmades räägituga kooskõlas.

Teeme ettepaneku täpsustada eelnõus ja seletuskirjas

nõukogu ülesandeid nii, et nendest nähtuks eesmärk piirduda

üksnes Riigi Digikeskuse eelarves ettenähtud hoolduse,

personali ja muude majanduskulude jaotuse küsimustega

ning lisaks täiendada seletuskirja ka selgitusega selle kohta,

kuidas on tagatud ministeeriumide info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia investeeringuteks ettenähtud

vahendite kasutamine üksnes asjaomase ministeeriumi

otsuste kohaselt.

3. Eelnõu punkti 5.3. kohaselt on igal nõukogu liikmel üks

hääl ja nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on

rohkem kui pooled koosolekul osalenud nõukogu liikmetest

ning kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks nõukogu

esimehe hääl. Ministeeriumidele on nõukogu otsuste

tegemise korra kohta Riigi Digikeskuse loomisega seotud

Mitte arvestatud Pärast koosseisu tasakaalustamist säilitatakse poolthäälte

enamuse põhimõte. Konsensusnõue annaks igale liikmele

vetoõiguse ja võiks takistada nende erimeelsuste

lahendamist, mille jaoks nõukogu moodustatakse.

Valitsemisala eelarve muutmiseks on siiski vajalik

asjaomase ministeeriumi nõusolek.

töögruppides selgitatud, et see nõukogu hakkab tegutsema

üksnes konsensuslikult. Eelnõust ja seletuskirjast sellist

käsitlust ei nähtu. 23. septembril Justiits- ja

Digiministeeriumi Sharepointi keskkonda lisatud eelnõus oli

nõukogu liikmete hulgast välja jäetud Riigi Digikeskuse

direktor, mistõttu muutus hääletamine selliselt, et Justiits- ja

Digiministeeriumil ei oleks hääletades enam häälte enamust.

Samas ei oleks endiselt tegemist konsensusliku otsustamise

korraga. Teeme ettepaneku eelnõus olev nõukogu

töökorraldus selles osas üle vaadata ja viia kooskõlla

ministeeriumidele Riigi Digikeskuse loomisega seotud

töögruppides selgitatud töökorraldusega.

4. Eelnõu punktis 6.2 on märgitud, et nõukogul on õigus

saada lisaks riigiasutustele ka kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutustelt tööks vajalikke

dokumente ja andmeid. Palume täiendada

seletuskirja selgitusega, millised kohaliku omavalitsuse

üksuse ametiasutuste andmed võiks

nõukogu tööks vajalikud olla.

Arvestatud Viide kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustele on

eelnõust eemaldatud.

Sotsiaalministeerium Kooskõlastatud

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Rahandusministeerium Kooskõlastatud

märkustega

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) §-de 43 ja 49

järgi kuuluvad hallatava riigiasutuse tegevuse korraldamine,

eelarve kinnitamine ning tegevuse seaduslikkuse ja

otstarbekuse üle valvamine ministri pädevusse.

Valitsuskomisjoni üldine moodustamise volitus VVS §-s 21

ei anna iseseisvat alust nende volituste komisjonile

üleandmiseks. See puudutab eriti ressursijaotust ja eelarvet,

mille puhul korraldusega ei saa muuta seadusest ega

põhimäärusest tulenevat vastutust. Põhiseaduse § 3 lõike 1

Arvestatud osaliselt Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. Nõukogu ei kinnita

ega muuda Riigi Digikeskuse eelarvet ning ei võta üle

ministri ega direktori pädevust. Nõukogu koordineerib

keskuseüleseid prioriteete, teenuste portfelli ja ühise

arendusvõimekuse kasutamist. Nõukogu otsused on

keskusele täitmiseks kohustuslikud üksnes korraldusega

antud ülesannete ja kehtiva pädevusjaotuse piires.

seaduslikkuse põhimõte nõuab riigivõimu teostamiseks

põhiseaduslikku või seaduslikku alust ning põhiseaduse § 94

järgi juhib minister ministeeriumi ja korraldab oma

valitsemisala küsimusi. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari

2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“

(edaspidi VV reglement) § 23 lõike 1 kohaselt

moodustatakse valitsuskomisjon Vabariigi Valitsuse

pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks. Seega piiritleb

VV reglement komisjoni nii esemeliselt kui ka

funktsionaalselt: tegemist peab olema valitsuse pädevuses

oleva küsimusega ja komisjoni roll on selle läbitöötamine,

mitte teise haldusorgani seadusjärgse otsustuspädevuse

ülevõtmine. VV reglemendi § 23 lõike 2 järgi lõpevad

valitsuskomisjonid uue valitsuse ametisse astumisel, kui

valitsus ei otsusta kolme kuu jooksul teisiti. Ka komisjoni

ajutine, valitsuse koosseisuga seotud olemus ei sobitu hästi

hallatava riigiasutuse püsiva juhtimisorgani funktsiooniga.

Eelnõu punktid 4.1–4.4 ja 5.6 lähevad tavapärasest

läbitöötavast või koordineerivast rollist kaugemale. Nende

järgi kooskõlastab nõukogu teenuste portfelli, kinnitab

asutuseülesed arendusprioriteedid, otsustab valitsemisalade

vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse küsimusi ning

nõukogu otsused on Riigi Digikeskusele kohustuslikud.

Need on sisult juhtimis- ja otsustamisvolitused, mitte üksnes

ettepanekute tegemine või valitsuse pädevusse kuuluva

küsimuse ettevalmistamine. Komisjoni ülesanded ei ole

kooskõlas ka eelnõuga koos kooskõlastamiseks esitatud

Riigi Digikeskuse põhimääruses kavandatud

juhtimismudeliga, kuivõrd selle kohaselt on keskus Justiits-

ja Digiministeeriumi hallatav riigiasutus, aruandekohustuslik

ministri ees ning seda juhib direktor. Direktor planeerib ja

juhib keskuse tegevust, vastutab ülesannete täitmise ning

eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ja sõlmib

teenindatavate asutustega koostöölepped. Keskuse eelarve

kinnitab ja seda muudab minister või tema volitatud isik.

Valitsemisalade vaheliste erimeelsuste lahendamine ei saa

olla nõukogu lõplik pädevus, kuivõrd VVS § 49 lõike 2 järgi

esitatakse ministrite kokkuleppe puudumisel küsimus

Vabariigi Valitsusele. VV reglemendi § 8 lõiked 2 ja 3

näevad ette, et ministeeriumide vahelisi eriarvamusi püüavad

esmalt lahendada kantslerid, seejärel ministrid ning

ministrite kokkuleppe puudumisel esitatakse eriarvamus

Vabariigi Valitsusele. Nõukogu võib selles menetluses

seisukohti koondada ja lahendust ette valmistada, kuid ei saa

asendada ministreid ega Vabariigi Valitsust.

Arvestatud Seletuskirjas on täpsustatud, et nõukogu ei asenda

kantslereid, ministreid ega Vabariigi Valitsust.

Lahendamata erimeelsused lahendatakse Vabariigi

Valitsuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse reglemendi

kohaselt.

Me ei nõustu Justiits- ja Digiministeeriumi valdava

praktikaga eirata VV reglemendis toodud eelnõude

kooskõlastamiseks ette nähtud tähtaegu. Ei ole mitte ühtegi

põhjendust, miks antud eelnõu kooskõlastamiseks on antud

üksnes kolm tööpäeva, kuivõrd korraldus jõustuks 1.

jaanuaril 2027. a.

Teadmiseks võetud Lühike tähtaeg tulenes Riigi Digikeskuse 1. jaanuari 2027

käivitamise ettevalmistamise ajakavast. Edasistes

menetlustes järgitakse võimaluse korral Vabariigi

Valitsuse reglemendis ette nähtud tähtaegu ning

lühendatud tähtaega põhjendatakse eraldi.

Eelnõu punkti 4.4 sõnastusest ei selgu piisavalt täpselt,

milliste prioriteetide ja ressursside jaotamise üle nõukogu

otsustab. Arvestades, et valitsemisalad määravad ise oma

arendusvajadused, sisulised prioriteedid jms teeme

ettepaneku punk 4.4 sõnastada järgmiselt:

4.4. otsustada valitsemisalade vahelise erimeelsuse korral

Riigi Digikeskuses tehtavate arendustööde järjekord ja

keskuse arendusvõimekuse jaotus.

Arvestatud osaliselt Punkti 4.4 on täpsustatud ning lisatud piirang, et nõukogu

ei saa muuta valitsemisala eelarvet ilma asjaomase

ministeeriumi nõusolekuta. Sätte eesmärk on lahendada

keskuse ühise arendusvõimekuse kasutamise erimeelsusi,

mitte määrata valitsemisala sisulisi prioriteete.

Põhimääruse § 7 lõikes 2 kasutatakse mõistet „teenindatavad

asutused“, kuid korralduse punktis 4.5 mõistet

„klientasutused“. Palume kasutada punktis 4.5 samuti

mõistet „teenindatavad asutused“. Mõistet „valitsemisala“

tuleks kasutada juhul, kui ministeeriumi esindaja esindab

Arvestatud Punkti 4.5 sõnastus ja seletuskiri on viidud põhimääruse

terminoloogiaga kooskõlla.

nõukogus oma valitsemisala tervikuna, ning mõistet

„teenindatav asutus“ konkreetse Riigi Digikeskuselt

teenuseid saava asutuse kohta. Ühtlasi vajab selgust, kas

klientasutuste hulka loetakse ka Justiits- ja

Digiministeeriumi

Palume nõukogu koosseisu kirjeldus seletuskirjas viia

vastavusse korralduse punktiga 2. Seletuskirjast puuduvad

Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad.

Arvestatud Seletuskirjas on koosseisu kirjeldust täiendatud.

Seletuskirja järgi võib kirjaliku otsuse projekti saata kas

nõukogu esimees või Riigi Digikeskuse direktor. Parandada

punkti 5.5 sõnastus ja viia seletuskirjaga vastavusse.

Arvestatud Töökorraldus on ümber kujundatud ning varasem

kirjaliku otsustamise säte eemaldatud.

Siseministeerium Kooskõlastatud

märkustega

Kas uue Digiriigi Keskus nõukogu esindab vaid sinna alla

kuuluvate ministeeriumite huvisid või ka teiste

ministeeriumite huvisid, kelle esindajat seal nõukogus ei

ole?

Antud selgitus Nõukogu on Riigi Digikeskuse strateegilise suunamise

organ. Teiste valitsemisalade riigiüleseid teemasid

käsitletakse Diginõukogus või muudes asjakohastes

formaatides. Vajaduse korral saab nõukogu kaasata

mõjutatud osapoole kuulaja või eksperdina.

Eelnõu punkt 4.4 - selle järgi on nõukogu ülesanne otsustada

valitsemisalade vahelised prioriteedi- ja ressursijaotuse kui

osapoolte vahel on erimeelsusi ja kokkulepet ei saavutatud.

Meie hinnangul on see liiga hoogsalt kirjutatud. Juhime

tähelepanu, et valitsemisalade ressursid otsustab RES piires

VV ja seejärel minister VVS-i ja RES baasseaduse järgi.

VVS pädevusi ei saa VV korraldusega delegeerida. Kui

tulevikus tekib küsimusi asutuste või valitsemisaladega,

keda ei ole kaasatud Nõukogu liikmetena, kuidas näeb välja

otsustusprotsess ning kuidas osapooled võrdselt kaasa

saavad rääkida?

Arvestatud Punkti 4.4 on täpsustatud. Nõukogu käsitleb keskuse

ühise arendusvõimekuse ja keskuseüleste ressursside

kasutamist, kuid ei saa muuta valitsemisala eelarvet ilma

asjaomase ministeeriumi nõusolekuta ega võtta üle

ministri või Vabariigi Valitsuse pädevust.

Palume täpsustust, milles mahus on Nõukogul õigus eelarvet

muuta?

Antud selgitus Nõukogu ei kinnita ega muuda Riigi Digikeskuse

eelarvet. Nõukogu teeb direktorile ettepanekuid eelarve

kohta ja käsitleb keskuse ühiste kulude jaotamise

põhimõtteid oma pädevuse piires. Valitsemisala

investeeringute kasutamise otsustab asjaomane

ministeerium.

Välisministeerium Kooskõlastatud

Riigi Digikeskuse tutvustuse kohaselt tellib

Välisministeerium infosüsteemide arendused eelistatult

Digikeskusest. See hõlmab ka selliseid andmekogusid nagu

Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste

passide andmekogu (CONSUL), Välislepingute andmekogu,

Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste,

rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise

kokkuleppega loodud institutsioonide ning nende

isikkoosseisu andmekogu (VEIS), Strateegilise kaubaga

seotud toimingute andmekogu (STRATLINK) ning üldine

dokumendihaldus koos välissuhtlemiseks hädavajalike

nootidega.

Välisministeeriumi pakutavad konsulaartoimingud

puudutavad suuresti eestlasi välismaal ning seega tuleb

mistahes hukukindlust välja töötades arendada riigi

infosüsteemi andmekogude kooslust nii, et

Välisministeeriumi andmekogud kaardistatakse

ristsõltuvuste (rahvastikuregister, aadressiandmete süsteem,

automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi

andmekogu jne) suhtes. Seejuures on oluline, et

andmekogud on kriisivalmid ning koostöövõimelised,

eesmärgi saavutamisel töötaksid riiklikud andmekogud

välismaal käitamise abil töökindlalt ja Välisministeeriumi

tööd välismaal ei häiriks Eestis aset leidvad sidehäired.

Seega on äärmiselt vajalik, et Riigi Digikeskuse Nõukogusse

kuulub Välisministeeriumi esindaja. Tõrke- ja

hukukindluseks vajatakse andmesaatkonda, selles paiknevat

Mitte arvestatud Välisministeeriumi valitsemisala ei kuulu praegu keskuse

konsolideeritavate teenindatavate valitsemisalade hulka.

Välisministeerium kaasatakse tema teenuseid,

andmekogusid, andmesaatkonda või välisesinduste IKT

taristut puudutavate küsimuste arutamisse.

riigipilve, aga ka näiteks välisesinduse info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT)

infrastruktuuri, et tagada talituspidevust. Välismaal viibivate

kodanike teenindus toimib nii tavaolukorras kui kriiside ajal

andmekogu CONSUL ja Reisi Targalt rakenduse baasil ning

nende käitamine kuulub Välisministeeriumi vastutusalasse.

Riigi Digikeskuse põhimääruse kohaselt on keskuse

ülesandeks korraldada IKT-teenuste talitluspidevuspoliitika

rakendamist ning jälgida selle täitmist oma vastutuse piires.

Seega soovime anda oma panuse selle ülesande täitmisse,

mh välismaalt IKT-teenuste käitamise kogemustest lähtuvalt.

Riigikantselei

Punkt 2.8: JDMi esindaja tuleks enne kooskõlastamisele

saatmist määratleda vähemalt ametinimetuse järgi.

Teadmiseks võetud

Punkt 4: varasemas memorandumis oli nõukogu ülesanne

nõustada ministrit keskuse põhimääruse, struktuuri ja

töökorralduse küsimustes.

Mittearvestatud Pärast täiendavat õigusanalüüsi ei peetud eraldi ülesande

lisamist vajalikuks. Riigi Digikeskuse struktuur

määratakse põhimääruses ning töökorralduslikud

küsimused kuuluvad keskuse enda pädevusse. Nõukogul

on üldine õigus teha keskuse töö parendamiseks

ettepanekuid asjakohastele institutsioonidele.

Punkt 4.4: nõukogu ei saa otsustada ministrite pädevusse

kuuluva raha jaotamise üle, vaid saab teha ettepanekuid.

Arvestatud osaliselt Punkti 4.4 on täpsustatud. Sätte eesmärk on käsitleda

keskuseüleseid prioriteete ja keskuse ühise

arendusvõimekuse kasutamist olukorras, kus keskuse

tasandil kokkulepet ei saavutata. Ministrid otsustavad

jätkuvalt oma valitsemisala eelarve ja sisemised

prioriteedid ning nõukogu ei saa muuta valitsemisala

eelarvet ilma asjaomase ministeeriumi nõusolekuta.

Punkt 5: töökorralduse võiks jätta üldisemaks ning täpsemad

reeglid võiks nõukogu ise määrata.

Arvestatud osaliselt Töökorralduse osa on lihtsustatud ja vastuolulised detailid

eemaldatud. Korraldusse on jäetud nõukogu toimimiseks

vajalikud põhireeglid, sealhulgas koosoleku

kokkukutsumine, otsustusvõimelisus, hääletamine ja

protokollimine.

Punkt 5.3: sõnastusest puudub sõna „on“. Arvestatud Sõnastus on parandatud.

Punkt 5.4: protokollimise korraldamise ja säilitamise peaks

tagama Riigi Digikeskus, mitte direktor.

Arvestatud Sõnastust on muudetud ning protokollimise korraldamise

ja protokollide säilitamise tagab Riigi Digikeskus.

Punkt 5.5: eelnõu ja seletuskiri tuleb viia kirjaliku

otsustamise algataja osas kooskõlla.

Arvestatud Töökorraldus on tervikuna ümber kujundatud ning

varasem kirjaliku otsustamise säte eemaldatud.

Punkt 6.1: kasutada termini „ülemeksperdikomisjon“ asemel

terminit „ekspertkomisjon“.

Arvestatud Sõnastust on täpsustatud ning kasutatakse terminit

„ekspertkomisjon“.

Punkt 6.2: kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt andmete

küsimise vajadus ei ole põhjendatud.

Arvestatud Viide kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutustele on

eemaldatud, kuna nõukogu tööks ei ole neilt praktikas

andmeid vaja.

Punkt 6.4: täpsustada analüüside koostamise algatamise

tähendust, sest nõukogu ise hanget ei korralda.

Arvestatud Sõnastust on täpsustatud. Nõukogu võib teha Riigi

Digikeskusele ettepaneku vajaliku analüüsi tegemiseks

või tellimiseks, kuid nõukogu ise hanget ei korralda.

Arvamuse avaldajad ning esitatud arvamused

Riigi Infosüsteemi Amet Kooskõlastatud

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Nõukogu roll ja õiguslik positsioon

i. Küsimärgi alla jääb, kas hallatava

riigiasutuse juhtimismudel on

tasakaalus olukorras, kus Riigi

Digikeskuse üle luuakse

valitsuskomisjonina tegutsev

nõukogu, mille otsused on keskusele

täitmiseks kohustuslikud. Seletuskirja

järgi on nõukogu strateegilise

suunamise organ, kuid samas otsustab

ta arendusprioriteete, eelarvejaotuse

põhimõtteid, teenuste portfelli

muudatusi ning valitsemisalade

vahelisi ressursivaidlusi ning tema

otsused on keskusele kohustuslikud.

Arvestatud osaliselt Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud. Nõukogu kujundab

keskuseülest strateegilist suunda oma pädevuse piires.

Direktori vastutus keskuse juhtimise ja ministri pädevus

eelarve kinnitamise ning teenistusliku järelevalve osas

säilivad.

Seetõttu vajab täpsustamist nõukogu

ja keskuse direktori ning ministri

vaheline pädevusjaotus.

2. Nõukogu koosseis ei taga tasakaalustatud

klientesindatust

i. PRIA hinnangul ei taga kavandatud

koosseis piisavalt suurte ja kriitiliste

teenustarbijaid esindavate asutuste

huvide kaitset.

ii. Nõukogu koosseisus on:

1. Justiits- ja Digiministeeriumi

kantsler (esimees);

2. Digiriigi asekantsler;

3. Justiitsvaldkonna esindaja;

4. Riigi Digikeskuse direktor;

5. Riigi Infosüsteemi Ameti

esindaja;

6. erinevate ministeeriumite

esindajad.

iii. Samas puudub nõukogus otsene

esindatus suurimatel teenustellijatel ja

kõrgete regulatiivsete nõuetega

asutustel, sealhulgas PRIA-l. PRIA on

Euroopa Komisjoni akrediteeritud

makseasutus, kelle infosüsteemide ja

teenuste töökindlus mõjutab otseselt

EL vahendite väljamaksmist.

Dokumentides ei ole käsitletud,

kuidas selliste eritingimustega

klientide huvid tagatakse

prioriseerimisel või ressursijaotusel.

Mitte arvestada PRIAt esindab nõukogus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi esindaja. PRIA spetsiifiliste

küsimuste arutamisel saab PRIA esindaja kaasata kuulaja

või eksperdina.

Tegevused, mis mõjutavad

makseasutuse

akrediteerimistingimuste täitmist ei

ole võimalik jätta tegemata kuivõrd

kui akrediteering seatakse kahtluse

alla või võetakse ära, kaob riigil õigus

näiteks uue perioodi (riigiplaan)

vaates maksta välja 1.59 miljardit

eurot eesti siseselt.

iv. Teeme ettepaneku kaaluda nõukogu

koosseisu täiendamist PRIA , kui

akrediteerimisnõuetega

kliendiorganisatsiooni esindajaga.

3. Häälte jagunemisest tulenev juhtimisrisk

i. Eelnõu kohaselt:

1. igal liikmel on üks hääl;

2. otsus võetakse vastu

lihthäälteenamusega;

3. viigi korral otsustab nõukogu

esimehe hääl;

4. liige ei või jääda erapooletuks.

ii. Kuna nõukogu esimees on Justiits- ja

Digiministeeriumi kantsler ning

nõukogus on lisaks Digiriigi

asekantsler, Justiitsvaldkonna

esindaja, Riigi Digikeskuse direktor ja

Riigi Infosüsteemi Ameti esindaja,

tekib küsimus, kas otsustusmudel

tagab tegelikult erinevate klientide

huvide tasakaalustatud esindatuse.

Arvestatud osaliselt Punktis 2 on nõukogu koosseisu muudetud ja esindatust

tasakaalustatud. Üldist kvalifitseeritud enamuse või

vetoõiguse nõuet ei lisata, kuid valitsemisala eelarvet ei

saa muuta ilma asjaomase ministeeriumi nõusolekuta.

iii. Soovitame hinnata, kas strateegiliste

otsuste tegemisel peaks olema:

1. kvalifitseeritud häälteenamus;

2. kliendiasutuste

nõusolekunõue;

3. või eraldi mehhanism

kriitiliste valdkondade huvide

kaitseks

iv. Näiteks kas vähendada Justiits- ja

Digiministeeriumi enda ja tema

haldusala häälte arvu võrdväärseks

teiste haldusalade häälte arvuga. Või

lisada suurimad/kriitilised äritellijate

esindajad ühetaoliselt nõukogu

põhiliikmeteks.

4. PRIA akrediteerimisnõuete puudumine

i. Nõukogu ülesannete hulgas on:

1. teenuste portfelli

kooskõlastamine;

2. arendusprioriteetide

kinnitamine;

3. ressursijaotuse vaidluste

lahendamine.

ii. Dokumentidest ei nähtu mehhanismi,

mis tagaks Euroopa Komisjoni

nõuetest või makseagentuuri

akrediteerimistingimustest tulenevate

arenduste ja infoturbenõuete

prioriteetse täitmise.

iii. PRIA jaoks ei ole tegemist tavapäraste

arendussoovidega, vaid kohustustega,

Antud selgitus Kohustuslikest õigus- ja auditinõuetest tulenevaid

tegevusi ei käsitleta tavapäraste valikuliste

arendussoovidena. Nende käsitlemise, tähtajastamise ja

tõendamise täpsem kord lepitakse kokku

koostöökokkuleppes ning keskuse

prioriseerimisprotsessis.

mille täitmata jätmine võib mõjutada

makseagentuuri akrediteeringut.

iv. Teeme ettepaneku sätestada, et

Euroopa Liidu õigusest,

makseagentuuri

akrediteerimisnõuetest või muudest

kohustuslikest auditinõuetest

tulenevad tegevused ei kuulu

tavapärase prioriseerimise alla.

Eesti Tööandjate Keskliit

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

infotehnoloogiakeskus

Märkusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

ITL toetab selge valitsemisalade ülese juhtimis- ja

otsustusformaadi loomist Riigi Digikeskuse strateegiliseks

suunamiseks. Eelnõu kohaselt kujundab nõukogu keskuse

teenuste portfelli ja arendusprioriteete, käsitleb

eelarvejaotuse põhimõtteid ning lahendab valitsemisalade

vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse küsimusi.

ITL peab sealjuures vajalikuks, et riigi IKT juhtimismudelis

oleks tagatud ka erasektori süsteemne kaasamine

rakenduslikul tasandil. Riigi IKT reformi kohaselt

koonduvad riigiülesed IT-baasteenused RIA-sse ning

arendusvõimekus suuremas ulatuses Riigi Digikeskusesse.

Reformi üheks eesmärgiks on seejuures suurendada

Antud selgitus Soovitud eesmärki täidab Diginõukogu, kuhu on ITLi

kaudu kaasatud erasektori esindajad. Eraldi dubleerivat

koostööformaati Riigi Digikeskuse Nõukogu

korraldusega ei looda.

arenduste elluviimist strateegilises partnerluses erasektoriga

ning kasutada paindlikumalt turul olemasolevaid

kompetentse.

Riigi Digikeskuse Nõukogu koosseis on kavandatud avaliku

sektori põhisena, mis on nõukogu strateegilist ja

prioriseerivat rolli arvestades mõistetav. Selle kõrval teeme

ettepaneku luua RIA ja Riigi Digikeskuse ülene praktilise

tasandi nõuandev koostööformaat, kuhu oleks kaasatud ka

erasektori esindajad. Sellise koostööformaadi eesmärk ei

oleks seada riigi prioriteete, vaid anda pärast prioriteetide

kokkuleppimist praktilist sisendit nende elluviimiseks –

sealhulgas hinnata, millised lahendused ja kompetentsid on

turul juba olemas, millal on otstarbekas kasutada erasektori

teenuseid või partnerlust ning kuidas vältida olemasolevate

võimekuste põhjendamatut dubleerimist. Teeme ettepaneku

näha riigi IKT juhtimismudelis ette RIA ja Riigi Digikeskuse

ülene praktilise tasandi nõuandev koostööformaat, millesse

kaasatakse erasektori esindajad ning mille ülesanne on

toetada riigi IKT-prioriteetide rakendamist erasektori

tehnoloogilise kompetentsi ja praktilise

elluviimiskogemusega, samuti aidata tagada turul

olemasolevate lahenduste ja võimekuste süsteemne

arvestamine.

1

19.10.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Riigi Digikeskuse Nõukogu“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisu kokkuvõte

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga moodustatakse Riigi Digikeskuse Nõukogu.

Riigi Digikeskus on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse baasil moodustatud Justiits- ja

Digiministeeriumi hallatav riigiasutus, mille ülesanne on osutada erinevatele valitsemisaladele

infosüsteemide arendus-, haldus- ja hooldusteenuseid. Riigi Digikeskus teenindab mitut

valitsemisala ning selle teenuste portfelli, arendusprioriteetide ja rahastamise põhimõtete

kujundamisse on kaasatud keskuse kliendiks olevate valitsemisalade esindajad.

Korraldusega moodustatav nõukogu on Riigi Digikeskus strateegilise suunamise ja

valitsemisalade vahelise koostöö organ. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile

ettepanekuid keskuse arengukavade, aruannete, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks,

kooskõlastab teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed

arendusprioriteedid, lepib kokku eelarvejaotuse põhimõtted ning lahendab valitsemisalade

vahelisi prioriteedi- ja ressursijaotuse erimeelsusi. Samuti jälgib nõukogu teenuste kvaliteeti,

klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete täitmist. Nõukogu otsused on Riigi

Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi

(edaspidi JDM) digiriigi osakonna teenuste talituse nõunik Pille-Riin Vool (pille-

[email protected]) ja sama osakonna teenuste talituse juhtaja Maris Leivategija

([email protected]).

Valdkonna eest vastutab digiriigi asekantsler Lauri Luht.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Riigi Digikeskuse põhimääruse menetlusega.

2. Korralduse eesmärk

Korralduse eesmärk on luua Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate

valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks Vabariigi Valitsuse komisjonina tegutsev Riigi

Digikeskuse Nõukogu.

Riigi Digikeskus osutab teenuseid mitmele valitsemisalale. Uue üleriigilise IKT

juhtimisraamistiku kohaselt jäävad valitsemisaladele õigus määrata oma arendusvajadused,

prioriteedid ja eelarved, samal ajal kui Riigi Digikeskus vastutab arenduste tehnilise elluviimise

eest. Selline mudel eeldab valitsemisaladeülest juhtimisformaati, mis võimaldab kujundada

2

ühiseid prioriteete, lahendada erimeelsusi ning tagada keskuse tegevuse vastavuse

teenindatavate valitsemisalade vajadustele.

Nõukogu loomise vajadus tuleneb Riigi Digikeskuse toimemudelist, mille kohaselt osalevad

keskuse kliendid selle juhtimises Vabariigi Valitsuse moodustatud nõukogu kaudu.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb sätetest, mis reguleerivad Riigi Digikeskuse Nõukogu moodustamist, liikmeid,

ülesandeid ja töökorraldust.

Punktiga 1 moodustatakse Riigi Digikeskuse strateegiliseks suunamiseks ning erinevate

valitsemisalade huvide tasakaalustamiseks valitsuskomisjon Riigi Digikeskuse Nõukogu.

Nõukogu moodustamise õiguslik alus on Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõige 1, mille kohaselt

võib Vabariigi Valitsus moodustada valitsuskomisjone oma pädevuses olevate küsimuste

lahendamiseks.

Punktiga 2 määratakse nõukogu koosseis. Nõukogu esimeheks nimetatakse Justiits- ja

Digiministeeriumi kantsler. Nõukogu liikmeteks nimetatakse Riigi Infosüsteemi Ameti

esindaja, Justiits- ja Digiministeeriumi digivaldkonna esindaja, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja, Kliimaministeeriumi esindaja, Justiits- ja

Digiministeeriumi justiitsvaldkonna esindaja, Rahandusministeeriumi esindaja,

Kultuuriministeeriumi esindaja ning Riigikantselei esindaja. Kõigile liikmetele nähakse ette

asendusliige. Selline koosseis tagab teenindatavate valitsemisalade osalemise Riigi

Digikeskuse strateegilises juhtimises ja vastab Riigi Digikeskuse juhtimismudeli põhimõtetele.

Punktiga 3 määratakse nõukogu töö eest vastutavaks Justiits- ja Digiminister.

Punktiga 4 sätestatakse nõukogu ülesanded. Nõukogu teeb Riigi Digikeskuse direktorile

ettepanekuid keskuse arengukavade, eelarve ja nende muudatuste kinnitamiseks, kooskõlastab

teenuste portfelli ja selle muudatused, kinnitab keskuseülesed arendusprioriteedid, lepib kokku

eelarvejaotuse põhimõtted ja teeb ettepanekuid eelarve kujundamiseks. Nõukogu tegeleb Riigi

Digikeskuse eelarves ettenähtud hoolduse, personali ja muude majanduskulude jaotuse

küsimustega ning Nõukogu ei saa muuta valitsemisalade investeeringute eelarvet ilma

asjassepuutuva ministeeriumi nõusolekuta. Samuti otsustab nõukogu valitsemisalade vahelisi

prioriteedi- ja ressursijaotuse erimeelsusi, kui osapooled ei ole operatiivsel tasandil kokkulepet

saavutanud, jälgib teenuste kvaliteeti, klientasutuste ja kasutajate rahulolu ning teenustasemete

täitmist ja teeb ettepanekuid teenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks. Lisaks täidab

nõukogu muid Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid.

Punktiga 5 antakse nõukogule õigus moodustada ekspertkomisjone ja töörühmi, saada riigi

asutustelt tööks vajalikke dokumente ja andmeid, kaasata küsimuste lahendamisse

ministeeriumide ja teiste riigiasutuste spetsialiste ja eksperte, algatada analüüside koostamist,

küsida Riigi Digikeskuselt oma ülesannete täitmiseks vajalikke ülevaateid ning teha

ettepanekuid Riigi Digikeskuse töö parendamise eesmärgil asjakohastele institutsioonidele.

3

Punktiga 6 reguleeritakse nõukogu töökorraldust. Nõukogu töövorm on koosolek ning

koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas. Koosoleku kutsub

kokku nõukogu esimees. Liikmetele ja Riigi Digikeskuse direktorile saadetakse vähemalt seitse

kalendripäeva enne koosolekut kirjalik kutse koos arutatavate küsimuste kokkuvõtete ja

vajaduse korral otsuste projektidega. Koosolek kutsutakse kokku ka nõukogu liikme või

esimehe nõudmisel.

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest ja nõukogu

esimees. Igal liikmel on üks hääl. Eelnõu kohaselt ei või liige hääletamisest keelduda ega jääda

erapooletuks ning otsus võetakse vastu , kui otsuse poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud

liikmetest. Eelnõus nähakse ette ka nõukogu esimehe otsustav hääl häälte võrdse jagunemise

korral. Kui ükski komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt.

Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollimise korraldamise ja protokollide säilitamise

tagab Riigi Digikeskuse direktor. Protokoll edastatakse nõukogu liikmetele viivitamata, kuid

hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast koosolekut.

Nõukogu liikmetel on õigus kutsuda seotud osapooli osalema kuulajatena Nõukogu

koosolekutel. Nõukogu otsused on Riigi Digikeskusele täitmiseks kohustuslikud.

Korralduses ei reguleerita eraldi eskalatsiooniprotsessi. Nõukogu tegevus toimub Vabariigi

Valitsuse seadusest tuleneva valitsemise raamistiku alusel ning lahendamata küsimused

otsustatakse asjaomaste pädevate valitsemisorganite poolt.

Punktiga 7 sätestatakse, et nõukogu teenindamise tagab Justiits- ja Digiministeerium.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole seost Euroopa Liidu õigusega.

6. Korralduse mõjud

Korraldusel on organisatsiooniline mõju.

Korraldus loob Riigi Digikeskuse juhtimiseks valitsemisaladeülese koostöö- ja

otsustusformaadi, mis toetab Riigi Digikeskuse kui üleriigilise arenduskeskuse toimimist ning

aitab tagada erinevate valitsemisalade huvide arvestamise keskuse tegevuse suunamisel.

Korraldus aitab kaasa üleriigilise IKT juhtimisraamistiku rakendamisele, võimaldades

koordineerida Riigi Digikeskuse teenuste portfelli, keskuseüleseid arendusprioriteete,

eelarvejaotuse põhimõtteid ja valitsemisalade vaheliste erimeelsuste lahendamist. Teenuste

kvaliteedi, rahulolu ja teenustasemete jälgimine toetab keskuse teenuste kvaliteedi ja tõhususe

parandamist.

4

Korraldusega ei kaasne otsest mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule,

keskkonnale ega põhiõigustele. Korraldusel puudub otsene mõju ettevõtluskeskkonnale.

Tegemist on riigiasutuse juhtimist ja töökorraldust reguleeriva meetmega.

7. Korralduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Korralduse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele. Nõukogu töö

korraldamise tagab Justiits- ja Digiministeerium olemasolevate ressursside piires. Nõukogu

võib oma ülesannete täitmiseks moodustada eksperdikomisjone ja töörühmi, kaasata

spetsialiste ja eksperte ning algatada analüüside koostamist; nende tegevus korraldatakse

asjaomaste asutuste olemasolevate ressursside piires.

Korraldusega ei kaasne kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid kohustusi, kulusid ega

tulusid.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktide kehtestamise vajadus puudub.

9. Jõustumine

Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumitele, Riigikantseleile ja arvamuse avaldamiseks Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskusele, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Tööandjate Keskliidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 28.10.2026 nr 8-1/6636-4

Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine Esitame Vabariigi Valitsuse istungile korralduse „Riigi Digikeskuse Nõukogu loomine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. EN VV korraldus (komisjon)

2. SK VV korraldus (komisjon) 3. SK Lisa1 kooskolastustabel RIIGI DIGIKESKUSE NOUKOGU

Alar Teras 5885 1053 [email protected]