.10.2026 nr 1-2/26-517/9

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 26.10.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart

Maastik, Tõnis Mölder, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, sama osakonna

energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ja välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew

Sooniste

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Komisjoni määruse, mis käsitleb elektriarvete

tulevikukindlust, süsteemikulude vähendamist ning elektrifitseerimise ja digitaliseerimise

edendamist Euroopa Liidus, eelnõu kohta – COM(2026) 600

Ülevaade arutelust

Rein Vaks sõnas, et kõnealune määrus tehti käesoleva aasta suvel Euroopa Komisjoni poolt

suurema paketi raames avalikuks. Tegemist on tehnilise määrusega, mis laiendab elektrituru

direktiivis toodud põhimõtteid ja näitab, kuidas neid reaalses elus rakendada. Eesti üldjoontes

toetab algatust ja peab läbivalt oluliseks, et määrust rakendatakse selliselt, et reguleerivad

asutused jääksid iseseisvaks ja et arvestatakse ka liikmesriikide iseärasusi. Eesti toetab

määruses toodud võrgu suuremat kasutust puudutavaid meetmeid, nt salvestuse ja

digilahenduste suuremat kasutamist. Eesti nõustub, et riigieelarvest on mõistlik teatud aegadel

võrgutasudesse rahastust lisada, aga seejuures peab rahastades säilitama ka vajalikud signaalid

võrgu tõhusaks ja tulevikku vaatavaks arendamiseks. Eesti toetab elektrifitseerimist ja on

seisukohal, et see peab maksunduse mõistes olema edendatud, kuid samas ei ole seda mõistlik

teha läbi kõnealuse määruse. Ühtlasi on mõistlik vabatahtlikult rakendada ka vajadusel

liitumistaotluste eelistamist.

Mario Kadastik uuris, kuidas eelkõneleja välja toodu on puutumuses elektriarvete

jätkusuutlikkusega.

Rein Vaks ütles, et Euroopa Liidu direktiivid ja ka kõnealune määrus liigutavad võrgu

arendamist selles suunas, et olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. See

tähendab, et igal sammul ei pea taas uuesti investeerima, vaid nt olemasolevat alajaama ja

liini kasutatakse võimalikult targalt ära ja tagatakse, et võrgutasusse ei tuleks lisakuludena

lisainvesteeringuid. See peaks teoorias tähendama, et kui on suurem tarbimine, siis seda

suuremat tarbimist on võimalik praeguse taristuga nii palju kui võimalik rahuldada, ilma, et

peaks väga suurtes kogustes uusi vahendeid võrkudesse panema, mis järjekordselt tõstavad

võrgutasu.

Marek Reinaas tundis huvi, kust tuleb väljend „elektriarvete tulevikukindlus“.

2

Rein Vaks sõnas, et elektriarve koosneb väga mitmest komponendist. Hetkel keskendutakse

ainult võrgutasudele. Paratamatult läheb määruse rakendamisega aega ja sealt tulenevad

signaalid ei rakendu kohe järgmisest päevast, vaid see on pikaajaline protsess. Mõte on, et

kogu võrgu arendus peab ajaga kaasas käima, arvestades ka, millised on tööstuse ja

tarbijaskonna vajadused. Ei ole mõistlik võrku paralleelselt kuhugi rajada, kui suudetakse

olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Selle abil ongi võimalik olukorda

tulevikus kindlamaks muuta.

Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liit on teinud kalkulatsiooni, kui palju on võimalust

olemasolevat võrku ära kasutada.

Rein Vaks ütles, et tegemist on iga liikmesriigi eripära küsimusega. Direktiive ja määruseid

koostades on aru saada, et iga euro, mida võrku ei investeerita, vähendab ka võrgutasu tõusu.

Küll aga ei ole kalkulatsioon teada Euroopa Liidu tasandil ja ka Kliimaministeerium ei ole

konkreetseid arvutusi teinud.

Mart Maastik tundis huvi, kuidas määrus tulevikus Eestis elektriarveid tulevikukindlaks

muudab.

Rein Vaks ütles, et suurem osa määruses sisalduvast on Eesti õigusaktides juba olemas.

Seega Eesti on juba eelnevalt teinud ära otsused, milleni enamik liikmesriike alles jõuab.

Soovitakse üle Euroopa Liidu ühtset lähenemist.

Mart Maastik küsis, kas määrus vähendab teatud valdkonnas Eesti õiguseid või

omaotsustuse võimalust.

Brett Bartholomew Sooniste vastas, et üks selline punkt on seoses määruse artikliga 18c, kus

käsitletakse elektri- ja gaasitariifi maksustamist. Antud määruse kohaselt peaks olema

gaasitariif maksustatud kallimalt kui elektri oma. Eesti seisukoht on, et selliseid sätteid ei tohi

hääletada kvalifitseeritud häälteenamusega, vaid nende poolt peab hääletama ühehäälselt

kooskõlas Euroopa Liidu poliitika reeglistikuga. See on üks punkt, kus Eestil on määruse osas

ka negatiivne seisukoht.

Mart Maastik uuris, et mis saab edasi, kui Eesti seisukohta selles osas ei arvestata.

Brett Bartholomew Sooniste ütles, et eelduslikult seda arvestatakse, kuna ligikaudu 22

liikmesriiki on eelnimetatud sätte eemaldamise poolt.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 5: Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas,

Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

3

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]

.10.2026 nr 1-2/26-517/9

ARVAMUS

Kellele: Euroopa Liidu asjade komisjon

Istungi kuupäev: 26.10.2026

Võtsid osa: Komisjoni liikmed: Marek Reinaas, Jaak Aab, Mario Kadastik, Rene Kokk, Mart

Maastik, Tõnis Mölder, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov ja Reili Rand

Kutsutud: Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, sama osakonna

energiavõrkude ekspert Thérèse Liis Kilk ja välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew

Sooniste

Teema: Arvamuse andmine Euroopa Komisjoni määruse, mis käsitleb elektriarvete

tulevikukindlust, süsteemikulude vähendamist ning elektrifitseerimise ja digitaliseerimise

edendamist Euroopa Liidus, eelnõu kohta – COM(2026) 600

Ülevaade arutelust

Rein Vaks sõnas, et kõnealune määrus tehti käesoleva aasta suvel Euroopa Komisjoni poolt

suurema paketi raames avalikuks. Tegemist on tehnilise määrusega, mis laiendab elektrituru

direktiivis toodud põhimõtteid ja näitab, kuidas neid reaalses elus rakendada. Eesti üldjoontes

toetab algatust ja peab läbivalt oluliseks, et määrust rakendatakse selliselt, et reguleerivad

asutused jääksid iseseisvaks ja et arvestatakse ka liikmesriikide iseärasusi. Eesti toetab

määruses toodud võrgu suuremat kasutust puudutavaid meetmeid, nt salvestuse ja

digilahenduste suuremat kasutamist. Eesti nõustub, et riigieelarvest on mõistlik teatud aegadel

võrgutasudesse rahastust lisada, aga seejuures peab rahastades säilitama ka vajalikud signaalid

võrgu tõhusaks ja tulevikku vaatavaks arendamiseks. Eesti toetab elektrifitseerimist ja on

seisukohal, et see peab maksunduse mõistes olema edendatud, kuid samas ei ole seda mõistlik

teha läbi kõnealuse määruse. Ühtlasi on mõistlik vabatahtlikult rakendada ka vajadusel

liitumistaotluste eelistamist.

Mario Kadastik uuris, kuidas eelkõneleja välja toodu on puutumuses elektriarvete

jätkusuutlikkusega.

Rein Vaks ütles, et Euroopa Liidu direktiivid ja ka kõnealune määrus liigutavad võrgu

arendamist selles suunas, et olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. See

tähendab, et igal sammul ei pea taas uuesti investeerima, vaid nt olemasolevat alajaama ja

liini kasutatakse võimalikult targalt ära ja tagatakse, et võrgutasusse ei tuleks lisakuludena

lisainvesteeringuid. See peaks teoorias tähendama, et kui on suurem tarbimine, siis seda

suuremat tarbimist on võimalik praeguse taristuga nii palju kui võimalik rahuldada, ilma, et

peaks väga suurtes kogustes uusi vahendeid võrkudesse panema, mis järjekordselt tõstavad

võrgutasu.

Marek Reinaas tundis huvi, kust tuleb väljend „elektriarvete tulevikukindlus“.

2

Rein Vaks sõnas, et elektriarve koosneb väga mitmest komponendist. Hetkel keskendutakse

ainult võrgutasudele. Paratamatult läheb määruse rakendamisega aega ja sealt tulenevad

signaalid ei rakendu kohe järgmisest päevast, vaid see on pikaajaline protsess. Mõte on, et

kogu võrgu arendus peab ajaga kaasas käima, arvestades ka, millised on tööstuse ja

tarbijaskonna vajadused. Ei ole mõistlik võrku paralleelselt kuhugi rajada, kui suudetakse

olemasoleva võrgu võimalusi maksimaalselt ära kasutada. Selle abil ongi võimalik olukorda

tulevikus kindlamaks muuta.

Urve Tiidus küsis, kas Euroopa Liit on teinud kalkulatsiooni, kui palju on võimalust

olemasolevat võrku ära kasutada.

Rein Vaks ütles, et tegemist on iga liikmesriigi eripära küsimusega. Direktiive ja määruseid

koostades on aru saada, et iga euro, mida võrku ei investeerita, vähendab ka võrgutasu tõusu.

Küll aga ei ole kalkulatsioon teada Euroopa Liidu tasandil ja ka Kliimaministeerium ei ole

konkreetseid arvutusi teinud.

Mart Maastik tundis huvi, kuidas määrus tulevikus Eestis elektriarveid tulevikukindlaks

muudab.

Rein Vaks ütles, et suurem osa määruses sisalduvast on Eesti õigusaktides juba olemas.

Seega Eesti on juba eelnevalt teinud ära otsused, milleni enamik liikmesriike alles jõuab.

Soovitakse üle Euroopa Liidu ühtset lähenemist.

Mart Maastik küsis, kas määrus vähendab teatud valdkonnas Eesti õiguseid või

omaotsustuse võimalust.

Brett Bartholomew Sooniste vastas, et üks selline punkt on seoses määruse artikliga 18c, kus

käsitletakse elektri- ja gaasitariifi maksustamist. Antud määruse kohaselt peaks olema

gaasitariif maksustatud kallimalt kui elektri oma. Eesti seisukoht on, et selliseid sätteid ei tohi

hääletada kvalifitseeritud häälteenamusega, vaid nende poolt peab hääletama ühehäälselt

kooskõlas Euroopa Liidu poliitika reeglistikuga. See on üks punkt, kus Eestil on määruse osas

ka negatiivne seisukoht.

Mart Maastik uuris, et mis saab edasi, kui Eesti seisukohta selles osas ei arvestata.

Brett Bartholomew Sooniste ütles, et eelduslikult seda arvestatakse, kuna ligikaudu 22

liikmesriiki on eelnimetatud sätte eemaldamise poolt.

Otsus

Komisjon otsustas Vabariigi Valitsuse seisukohti toetada.

Komisjoni otsus tehti hääletades (poolt 5: Mario Kadastik, Tõnis Mölder, Marek Reinaas,

Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi; vastu 2: Rene Kokk, Mart Maastik; erapooletuid 0).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

majanduskomisjoni esimees

3

Koostaja: Maria Haas

631 6436 [email protected]