Rail Balticu 2025. a vahearuandest

1

PROJEKTEERIMINE

Soodevahe-Muuga põhitrass ja RB Muuga kaubaterminal

MAADE OMANDAMINE

Õigus ehitamiseks saavutatud ca 93% (omandatud ja riigi

omandis olev maa)

EHITAMINE

Ehituslepingutega kaetud põhitrass moodustab umbes

200 km 213 kilomeetrist

Erinevas ehituslikus küpsusastmes on 142km raudtee

muldkeha lõikudel Tallinn – Tootsi ja Tootsi– Pärnu +

seotud taristu (ökoduktid, viaduktid, sillad jne)

Pärnu-EST/LV piir (58km) – arendusfaasi lõpetamine,

edasised alternatiivid kaalumisel

Pealisehituse materjalide (ballast, liiprid, rööpad) lepingute

realiseerimine

FINANTSEERIMINE

Lepingulisi kohustusi võetud ca 1,9 miljardi euro eest

A1 TOOTSI - PÄRNU

(alus+pealisehitus)

* Alusehitustöödega on

alustatud

A2 PÄRNU – EST/LAT

(projekteerimine+

alus+pealisehitus)

* alternatiivid võimalikud

A1 TALLINN - TOOTSI

(pealisehitus) TALLINN - TOOTSI

(alusehitus)

* 11 lõiku

* ca 105 km ehituses

* valmis 2028

MUUGA - SOODEVAHE

(projekteerimine)

3

Uuendatud ajakava ning rahastuskava

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 212

Tallinn, Toompea Neljapäev, 22. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.52

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollijad: Airi Ausmees (konsultant), Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik ja Tõnis Mölder

Kutsutud: Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Anvar Salomets (1. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ja sama osakonna Rail

Balticu valdkonna juht Andres Lindemann (1.-2. päevakorrapunkt); Riigikogu liige ja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Reili Rand (2.-4. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks (3.-4. päevakorrapunkt).

Päevakord:

1. Ülevaade Rail Balticu hetkeseisust

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele ehitada valmis Rail Baltica Tallinn–Pärnu raudteelõik 2030.

aastaks“ eelnõu (1035 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis“ eelnõu

(955 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed elektriarvete vähendamiseks

2026/2027. aasta talvel“ eelnõu (1030 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Rail Balticu hetkeseisust

Marek Reinaas tervitas külalisi ning sõnas, et Rail Balticu (RB) projektis on viimasel ajal

tehtud muudatusi ning komisjon soovib teada, kuidas projektiga edasi minnakse ja milline on

2

rahastuse seis. M. Reinaas andis sõna külalistele saamaks ülevaadet projekti hetkeseisust ning

järgmiste aastate plaanidest.

Ain Tatter sõnas, et valitsusele on esitatud ülevaade RB uuest vahearuandest, mida

plaanitakse arutada tänasel kabinetinõupidamisel ning peale istungil selle heakskiitmist

esitatakse majanduskomisjonile. 22. septembril kohtusid kolme Balti riigi peaministrid ning

leppisid kokku uues ajakavas, mille järgi peaks RB piiriülene ühendus valmima 2034. aastaks.

Eestis on eesmärgiks ehitada raudteetrass Pärnuni 2032. aastal ja Soodevahe-Muuga lõik

2033. aastal. Ajakava muutmise peamine põhjus oli Läti valitsuse ametlik seisukoht, et

varasem eesmärk lõpetada projekt 2030. aastaks ei ole Lätis realistlik. Läti soovib kasutada

maksimaalselt Euroopa Liidu (EL) järgmise eelarveperioodi rahastust, Eesti valitsus leidis

samuti, et ei ole mõistlik suurendada riigi laenukoormust ega vähendada teiste avalike

teenuste rahastust, mistõttu otsustati ehitustegevus ajaliselt pikemale perioodile jaotada ja

kasutada võimalikult palju EL-i vahendeid. Tegemist on esialgse kokkuleppega, mis tuleb

veel läbi rääkida Euroopa Komisjoni ja Poolaga, kuna praegu kehtivad EL-i õigusaktid

näevad RB valmimise tähtajana ette 2030. aasta. Uus ajakava on juba arvesse võetud 2027-

2030 riigi eelarvestrateegias ja 2027. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel.

Anvar Salomets selgitas, etRB Eesti põhitrassi ettevalmistused on jõudnud sellesse etappi,

kus ehitust saab alustada kõigil veel välja ehitamata lõikudel kohe, kui vajalik rahastus on

olemas (lisa). Ehitustööd on juba käimas kogu Tallinna–Pärnu suunal, kusjuures kõige

aktiivsemalt ehitatakse praegu Tallinna ja Tootsi vahelisel lõigul. Ülevaade põhineb 2026.

aasta lõpu seisul ning kajastab projekti viimast arengut. RB ehitus edeneb erinevatel lõikudel

erinevas tempos. Tallinna ja Tootsi vahel on ehitustööd täies mahus käimas kogu trassi

ulatuses. Tootsi ja Pärnu vahel alustati ehitusega 2026. aasta suvel ning töid ja ehitusmahtusid

suurendatakse järk-järgult. Soodevahe–Muuga kaubalõigul käib veel projekteerimine, et leida

soodsamaid tehnilisi lahendusi ja vähendada kulusid. Kuna tegemist on lühikese lõiguga, ei

sea see ohtu selle valmimist kavandatud ajaraamis. Ehitatavatel lõikudel on vajalik maa

üldiselt juba omandatud ning suuremad maaomandamise küsimused puudutavad peamiselt

Soodevahe–Muuga lõiku. Samal ajal valmistutakse juba järgmisteks ehitusetappideks, tellides

rööpaid ja teisi olulisi raudteematerjale aastaid ette, sest nende tootmine ja kohale

toimetamine võtab palju aega. Projektile on eraldatud ligikaudu 1,9 miljardit eurot EL ja teiste

fondide vahendeid ning kohustusi võetakse ainult olemasoleva rahastuse ulatuses. RB on

jõudnud sellisesse ehitusvalmidusse, et uute rahastusotsuste korral saab ehitustöid uutel

lõikudel alustada umbes kahe kuni kolme kuu jooksul. Selline valmisolek on oluline ka

tulevaste EL toetuste saamiseks, kus konkureeritakse teiste suurte taristuprojektidega. RB

ajakava peetakse realistlikuks: Tallinna–Pärnu lõik on võimalik valmis ehitada 2032. aastaks

ning Eesti ja Läti vaheline ühendus 2034. aastaks, kui vajalik rahastus on tagatud. Selle

eesmärgi saavutamiseks on otsustatud suunata ressursid eelkõige Tallinna–Pärnu lõigule.

Seetõttu lükatakse Pärnu–Ikla lõigu suuremahulised ehitustööd edasi ning neid alustatakse

alles umbes 2030. aastal. Samuti nihkub hilisemasse aega Soodevahe–Muuga lõigu ehitus.

Varasem plaan nägi ette kogu projekti valmimist juba 2030. aastaks, kuid see oleks nõudnud

lähiaastatel vähemalt kaks korda suuremat rahastust ning pannud suure surve nii riigieelarvele

kui ka Eesti ehitusturule. Uuendatud ajakava on kooskõlastatud Läti plaanidega ja arvestab

paremini olemasolevaid rahastusvõimalusi, sealhulgas EL-i toetusi. Nii peetakse praegust

graafikut realistlikumaks ja paremini teostatavaks.

3

Marek Reinaas küsis, kas ja millises mahus oleks võimalik ehitada raudtee vähemalt Pärnuni

valmis sõltumata sellest, mis toimub Läti poolel, ning millised rahalised või muud piirangud

seda takistavad.

Anvar Salomets vastas, et tehnilisest vaatenurgast oleks RB rajamine kuni Pärnuni 2030.

aastaks võimalik. Peamine takistus on seotud rahastusega: selle eesmärgi saavutamiseks

tuleks ligikaudu 300 miljonit eurot või veidi rohkem tuua varasematesse aastatesse, eelkõige

2027. ja 2028. aastasse. Küsimus ei ole niivõrd ehitusvõimekuses, vaid selles, et vajalik raha

peaks olema oluliselt varem kättesaadav. Ligikaudu üle 100 miljoni euro lisaraha 2027. aastal

ja umbes 200 miljonit eurot lisaraha 2028. aastal.

Jaak Aab tunnustas Rail Baltic Estonia OÜ senist tööd, märkides, et varasem eesmärk jõuda

2030. aastaks valmimiseni oli väga ambitsioonikas ning selle nimel on tehtud

märkimisväärselt tööd. J. Aab-i hinnangul võeti valitsuse poolt liiga kergekäeliselt vastu otsus

RB ajakava pikendamise kohta 2034. aastani. J. Aab küsis täpsustavalt järgmise aasta eelarve

kohta viidates ligikaudu 541 miljoni euro suurusele rahastuse mahule erinevatest allikatest.

Ain Tatter vastas, et RB rahastuskavas toodud summa on suurem kui riigi eelarvestrateegias

ja riigieelarves kajastatud summa, sest riigieelarves on arvesse võetud ainult juba kinnitatud

rahastusallikad. Samas on nt Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) taotletud täiendavaid

vahendeid ning nende üle tehakse otsused alles järgmise aasta alguses. Seetõttu ei kajastu

võimalik lisarahastus veel riigieelarves, mis tekitab erinevuse RB ehituse rahastuskava ja

riigieelarve numbrite vahel.

Jaak Aab sõnas, et tulevane rahastus sõltub osaliselt veel otsustamata EL-i vahenditest,

sealhulgas võimalikest CEF-i lisarahastustest ja ümberjaotatavatest jääkidest. Ta küsis, kui

palju on järgmise aasta rahastus väiksem võrreldes varasemate plaanidega.

Ain Tatter selgitas, et RB rahastuskava on pidevas muutumises, sest regulaarselt lisanduvad

uued hanked, rahastusotsused ja toetustaotlused. Seetõttu tuleb rahastust ning eelarveplaane

igal aastal riigieelarve protsessis üle vaadata ja ajakohastada. Praegu on riigi

eelarvestrateegias (RES) järgmise nelja aasta jaoks ette nähtud isegi rohkem vahendeid, kui

kehtiv rahastuskava tegelikult eeldab. Seetõttu võib tulevikus tekkida vajadus rahastust aastate

vahel ümber jagada ja vastavaid muudatusi teha riigieelarve koostamise käigus.

Jaak Aab ütles, et RES-i tavaliselt aasta jooksul ei muudeta ning see on seotud riigieelarve

menetlusega. Järgmise aasta rahastus ei erine varasematest plaanidest väga oluliselt. Varasem

eesmärk viia RB ehitus lõpuni juba 2030. aastaks oli muutunud järjest vähem realistlikuks,

eriti arvestades Läti aeglasemat edenemist. Ta viitas komisjoni esimehe küsimusele, kas

Tallinna–Pärnu lõigu valmimist oleks võimalik siiski veelgi kiirendada ja saavutada see enne

praegu kavandatud tähtaeg ning küsis uute rongide hanke kohta, mida Balti riigid koostöös

kavandavad. Kas pärast esimese hanke ebaõnnestumist on rongide hankimise ajakava samuti

ümber vaadatud ja kohandatud vastavalt RB uuendatud valmimisgraafikule.

4

Ain Tatter vastas, et RB rongihanget korraldab küll Elron, kuid seda tehakse

Kliimaministeeriumiga sõlmitud lepingu ja volituse alusel ning rongid soetatakse riigile, mitte

Elronile. Elroni kasutatakse eelkõige tema tehnilise pädevuse tõttu, kuna tal on varasem

kogemus sarnaste hangete läbiviimisel. Esimene rongihange ebaõnnestus, kuna pakkumisi ei

laekunud. Pärast seda uuriti võimalikelt pakkujatelt hanke nurjumise põhjuseid. Selgus, et

Eesti vajadus ja hankemaht on tootjate jaoks suhteliselt väike ja väheatraktiivne, samas

hanketingimustega olid tootjatele seatud ranged tähtajad ja kaasnevalt suured riskid, mis

vähendasid huvi osalemise vastu. Uue hanke ettevalmistamisel tingimusi muudetakse: osa

riske võtab enda kanda riik ning ajakava on kohandatud RB uue valmimisgraafikuga. Uus

hange plaanitakse välja kuulutada novembri lõpus. Praeguste plaanide järgi peaksid rongid

olema valmis ja kasutusele võetavad RB Tallinna–Pärnu lõigu valmimise ajaks, kuid isegi

juhul, kui leitaks lisaraha ja soovitaks projektiga kiiremini edasi liikuda, sõltub rongide

saabumine siiski eelkõige nende hankimise ja tootmise ajakavast, mis seatakse juba novembri

lõpus avaldatavas hanketingimustes.

Jaak Aab sõnas, et rongihanke probleemid ei ole uued ning nende üle on arutatud ka

varasemate RB ülevaadete käigus. Korduvalt on küsitud, kuidas rongihange edeneb ja millal

lahendus leitakse. J. Aab möönis, et tegemist on väga keerulise hankega, kuna see hõlmab

lisaks Eestile ka võimalikku koostööd Läti ja Leeduga ning sisaldab optsioone teistele Balti

riikidele. Seetõttu on mõistetav, et hanke ettevalmistamine ja edasiliikumine on osutunud

tavapärasest keerulisemaks.

Ain Tatter sõnas, et poliitilisel tasandil tasub teha veel pingutusi, et veenda Lätit ja Leedut

liituma rongihankega juba esimeses etapis kindlate tellimustega, mitte pelgalt tulevaste

optsioonidega. Kui kõik Balti riigid avaldaksid kohe oma tegelikud vajadused ja võtaksid

koheselt ostukohustuse, suureneks hanke maht märgatavalt. See muudaks hanke tootjate jaoks

atraktiivsemaks, suurendaks konkurentsi pakkujate vahel ning aitaks tõenäoliselt saavutada

parema hinna ja soodsamad tingimused rongide soetamisel.

Mario Kadastik küsis, kui palju suurendab RB kogumaksumust projekti valmimisaja

pikenemine. Ajakava nihkumine tähendab vältimatult täiendavaid püsikulusid ning

tõenäoliselt ka ehitushindade kallinemist, kuigi viimase mõju on keeruline täpselt hinnata.

Anvar Salomets sõnas, et kuigi ka uus ajakava on endiselt väga pingeline, mõjutab selle

muutmine erinevaid lõike erinevalt. Tallinna–Pärnu lõigu puhul nähakse võimalust hoida

kulud kontrolli all, sest olemasoleva ehituspartneriga püütakse kokku leppida hinnataseme

fikseerimises. Lisaks loodetakse tehniliste lahenduste ja riskide parema juhtimise kaudu leida

kokkuhoiukohti, mis aitaksid tasakaalustada võimalikke lisakulusid. Pärnu–Ikla lõigu puhul

on olukord ebakindlam, kuna selle valmimine jääb kaugemasse tulevikku ning praegu ei ole

võimalik prognoosida, kuidas inflatsioon ja ehitushindade muutused seda mõjutavad. Seetõttu

plaanitakse seal kasutada paindlikumat hankestrateegiat ja osta töid turult sobival ajal, et

saavutada võimalikult hea hind.

Ain Tatter lisas, etRB ehituse ajastuse hindamisel tuleb arvestada ka rahastuse allikaga. Kui

puuduva raha katmiseks oleks tulnud võtta laenu, oleks projektile lisandunud

märkimisväärsed intressikulud. A. Tatter viitas hinnangule, et ehitusturu ülekuumenemine

5

võib suurendada hindu kuni 20-30%, mistõttu varasem ja kiirem ehitamine ei pruugi

kokkuvõttes olla tingimata odavam. Kuigi tulevase inflatsiooni mõju on keeruline täpselt

prognoosida, leiti, et inflatsiooniriskid võivad osaliselt tasakaalustuda sellega, et välditakse

laenukulusid ja ülekuumenenud turu kõrgemaid hindu. Seetõttu ei ole pikema ajakava

kogumaksumuse mõju võimalik üheselt hinnata, kuid kiirema ehituse potentsiaalne hinnaeelis

ei pruugi olla nii suur, kui esmapilgul tundub.

Anvar Salomets selgitas, et ehitushindade muutuse hindamisel ei peegelda ametlikud

indeksid alati tegelikku turuolukorda piisavalt kiiresti. Eriti mõjutavad ehitajaid

kütusehindade ja teiste sisendkulude muutused, mis võivad reaalses elus olla suuremad kui

statistikas näidatu. Samas on RB kui tellija praegu suhteliselt soodsas positsioonis, sest

sõlmitud ehituslepingud võimaldavad hinnatõusude mõju juhtida ning kõiki kulude kasve ei

pea automaatselt üks ühele tellija kandma. Tellija ülesanne on hinnata mõistlikku

tasakaalupunkti ehitajate jätkusuutlikkuse ja projekti kulude kontrolli vahel.

Ain Tatter tõi näiteks olukorra, kus RB kiirendatud valmimise nimel oleks tulnud tegutseda

ülekuumenenud ehitusturul. Üks rahvusvaheline ettevõte oli valmis tooma Eestisse suure

hulga tehnikat ja töötajaid teisest liikmesriigist, et projekti lepingut täita. Kui selle tulemusel

oleks Eesti pidanud projekti rahastamiseks võtma laenu, siis oleks väga kahetsusväärne kui

märkimisväärne osa meie laenurahast oleks liikunud välismaiste ettevõtete omanikutuludeks

ja teiste riikide maksutuludeks. Samal ajal oleksid hiljem avanenud EL-i rahastusvõimalused

võinud toetada sama töö tegemist meie ettevõtjate poolt ja väiksema koormusega Eesti

rahandusele. A. Tatter-i hinnangul näitab see, et liiga kiire ajagraafiku tagaajamine

ülekuumenenud turu tingimustes ei pruugi olla majanduslikult kõige mõistlikum lahendus.

Marek Reinaas küsis, kas ehitusturu ülekuumenemise väite aluseks on arvutused või

turuanalüüsid. Kas ülekuumenemine ei tähenda hoopis olukorda, kus ehitusfirmadel ei ole

piisavalt võimekust või ressursse kavandatud tööde tegemiseks.

Anvar Salomets vastas, et RB Estonia hinnangul oleks projekti kiirendatud tempos

elluviimine toonud kaasa märkimisväärse riski ehitusturu ülekoormamiseks. Seni on Eesti

taristuehituse turu suurim aastane maht olnud umbes miljard eurot, kuid RB kiirendatud

ajakava korral lisanduksid sellele samaaegselt ka Via Baltica ja kaitsetaristu projektid, millest

suur osa koondub samuti Pärnumaale. Kuigi tehniliselt oleks võimalik kaasata ehitajaid ka

välismaalt, tähendaks nii suure mahu korraga turule toomine tugevat konkurentsi tööjõu,

masinate ja ehitusmaterjalide pärast. See omakorda tõstaks hindu. Seetõttu on hinnatud, et

liiga kiire ehitustempo läheks kallimaks kui praegune ajakava. Täpset lisakulu ei ole võimalik

ette öelda, kuid analüüsid ja turult saadud hinnapakkumised viitavad, et kulud võiksid

kasvada suurusjärgus 10–30%, sõltuvalt sellest, kui palju ehitusmaht ületaks senist turu

võimekust.

Ain Tatter täpsustas, et tema varasem näide ei viidanud sellele, nagu Eesti ettevõtted poleks

suutnud töid teha. Rail Baltic Estonia OÜ alltöövõtjast rahvusvaheline ettevõte korraldas

konkursi ja viitas, et sai Läti ettevõtetelt oluliselt soodsama pakkumise kui Eestis. Seega ei

olnud küsimus Eesti turu võimekuses, vaid hinnatasemes.

6

Reili Rand nõustus, et ehitusturu ülekuumenemist tuleks vältida, kuid palus täpsustada, kas

sama risk kehtib ka siis, kui kiirendada ainult Tallinna–Pärnu lõigu valmimist, mitte kogu RB

projekti.

Anvar Salomets selgitas, et ülekuumenemise risk ei tulene ainult RB-st, vaid mitme suure

taristuprojekti samaaegsest elluviimisest. Samal ajal, kui RB-d ehitatakse Pärnumaal,

toimuvad seal ka Via Baltica teelõikude ehitused ning muud riigi taristuinvesteeringud.

Seetõttu tekitaks ka ainult Tallinna–Pärnu lõigu kiirendamine täiendavat survet samadele

ressurssidele. Märke sellest nähakse juba praegu turul: ehituse peatöövõtjad saavad

alltöövõtjatelt ja tarnijatelt hinnapakkumisi, mis viitavad ressursside nappusele. Konkurents

käib nii masinate, ehitusmaterjalide kui ka tööjõu pärast. Lisaks mõjutavad turgu hooajalised

tegurid, näiteks põllumajandussektor, mis kasutab osaliselt samu masinaid ja ressursse.

Samuti püütakse töötajaid projektide vahel üle meelitada, mis näitab, et tööjõu saadavus on

muutumas piiratud teguriks.

Urve Tiidus küsis, kas RB projekti puhul võrreldakse regulaarselt kolme Balti riigi

ehituskulusid, näiteks seda, kui palju maksab ühe kilomeetri raudtee rajamine Eestis, Lätis ja

Leedus, ning kas selline võrdlus annab projekti juhtimisel kasulikku teavet. U. Tiidus tõi

paralleeli autotööstusega, kus tema sõnul on Euroopas vähenenud huvi Tesla autode vastu ja

Hiina tootjate osakaal kasvab. Ta küsis, kas ka Hiina ettevõtted toodavad ronge ning kas nad

võiksid olla potentsiaalsed pakkujad või mõjutada konkurentsi raudteesektoris.

Ain Tatter vastas, et hanke tingimused välistavad Hiina tootjate pakkumised.

Anvar Salomets vastas,et RB ehituskulude võrdlust teiste Balti riikidega tehakse pidevalt

ning praeguste andmete järgi on Eestis ühe kilomeetri ehituse maksumus Baltikumi

madalaim, samas kui Lätis on see kõrgeim. Erinevus võib ulatuda kahe- kuni kolmekordseks.

Üks oluline põhjus on projektide ettevalmistuse tase enne hangete väljakuulutamist. Kui

ehitushanked tehakse enne ehitusprojektide valmimist, lubade saamist, keskkonnamõjude

hindamist ja maade omandamist, sisaldavad hinnapakkumised rohkem riske ning lõpphind

kujuneb kõrgemaks. RB Estonia kasutatav paindlikum lepingumudel aitab riigil muudatustega

paremini kohaneda. Näiteks ajakava muutmise korral oleks fikseeritud hinnaga tavapäraste

lepingute puhul võinud ehitajad esitada riigi vastu märkimisväärseid lisanõudeid. Praegune

lepingukorraldus vähendab selliseid riske ning annab projektijuhtimisel rohkem paindlikkust.

Marek Reinaas tänas külalisi põhjalike selgituste eest.

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele ehitada valmis Rail Baltica Tallinn–Pärnu raudteelõik

2030. aastaks“ eelnõu (1035 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Reili Rand sõnas, et eelnõu põhisisu on ettepanek taastada Tallinna–Pärnu lõigu rajamisel

varasem ajakava ning viia ehitus lõpule 2030. aasta lõpuks. Eelneva arutelu käigus saadud

info põhjal on see tehniliselt võimalik, kuid selleks on vaja poliitilisi otsuseid, eelkõige

rahastuse osas. Kuigi räägitakse ehitusturu võimalikust ülekuumenemisest, tuleb arvestada ka

üldise hinnatõusu mõjuga, mis pikema ajakava korral samuti kulusid kasvatab. Eelnõu

eesmärk on suunata valitsust koostama konkreetne tegevuskava 2030. aasta eesmärgi

7

saavutamiseks. Senine ülevaade näitab, et ehitus edeneb, rööbastee jõuab Pärnuni ning

suurimaks väljakutseks jääb infrastruktuuri valmimise ja veeremi hankimise ajastuse

kooskõlastamine. Arvestades, et ministeerium valmistab ette veeremihanget, on praegune hetk

ideaalne, et parlament väljendaks selgelt oma tahet Tallinna–Pärnu ühenduse valmimise

tähtaja osas.

Jaak Aab täiendas, et ettepanek arutada erinevaid Rail Baltica (RB) ajakava stsenaariume

tekkis pärast seda, kui avalikustati projekti valmimise tähtaja nihkumine 2034. aastasse. Eriti

tugevalt reageerisid sellele Pärnumaa omavalitsused ja ettevõtjad, kes on oma arenguplaanid

ja investeeringud sidunud kiire raudteeühenduse valmimisega. Seetõttu on vajalik hinnata, kas

Tallinna–Pärnu lõiku oleks võimalik valmis saada varem, nt 2030. või 2031. aastal.

Avalikkusel on raske mõista, kuidas vahetult pärast kinnitusi 2030. aasta tähtaja kohta teatati

järsku uuest ajakavast. See ei ole etteheide Rail Baltic Estonia OÜ-le ega ministeeriumile, kes

on projekti edenemise kohta infot jaganud, vaid pigem kriitika valitsuse otsustusprotsessi

suhtes. J. Aab-i hinnangul tehti nii suure rahalise mõjuga otsus kiiresti ning Riigikogu sai

sellest vähe sisulist teavet.

Mario Kadastik sõnas, et ettepanekute tegemisel ei piisa ainult valitsusele ülesande

andmisest koostada uus tegevuskava või analüüs. Kui on teada, et eesmärgi kiirendamine

nõuaks sadade miljonite eurode ulatuses lisaraha, tuleks juba ettepaneku esitamisel selgitada

ka selle rahastamise allikad. Ta küsis, kust vajalik lisaraha leitakse?

Jaak Aab vastas, et Eesti majanduse olukorra tõttu ei peaks investeeringuid praegu

ulatuslikult edasi lükkama. Riigieelarve on pingeline ning Tallinna–Pärnu lõigu kiirendamisel

on praktilisi takistusi, kuid üldiselt oleks investeeringute taset tulnud säilitada. RB tulevane

rahastus ei ole veel täielikult kindel, kuna Euroopa Komisjoni nõusolek ajakava

pikendamiseks ning tulevaste Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastusvoorude

tulemused on alles selgumisel. J. Aab tõi võimalike rahastusallikatena esile nii täiendava

Euroopa Liidu (EL) rahastuse kui ka CO₂ kvoodikaubandusest laekuva tulu. J. Aab-i

hinnangul tuleks neid vahendeid kasutada selgemate prioriteetide alusel ning suunata eelkõige

strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, nagu taastuvenergia, RB ja korterelamute

renoveerimine, selle asemel, et raha paljude väiksemate eesmärkide vahel hajutada.

Reili Rand lisas, et ettepaneku eesmärk ei ole kohe täiendavaid kulutusi otsustada, vaid saada

valitsuselt põhjalik tegevuskava ja hinnang võimalustele projekti kiirendada.

Jaak Aab sõnas, et probleem ei seisne niivõrd konkreetse rahasumma määramises, vaid

selles, et Riigikogule ei ole esitatud erinevate võimalike stsenaariumide võrdlust. Valitsus tegi

otsuse RB ajakava edasi lükata, kuid otsuse aluseks olnud alternatiivseid variante, nende

maksumust ja mõjusid, ei tutvustatud piisavalt. Keeruline on hinnata, kas valitsuse tehtud

valik oli parim võimalik lahendus.

Marek Reinaas viitas eelnõu teisele punktile, mille kohaselt tuleb Riigikogule vähemalt kaks

korda aastas anda ülevaade RB projektiga seotud arengutest ning täpsustas, kas ülevaateid

peaks esitama Kliimaministeeriumi esindajad koos RB Estonia esindajatega.

8

Jaak Aab hinnangul võiks minister Riigikogu ees anda ülevaate vähemalt kahel korral: siis,

kui on koostatud uus tegevus- ja rahastuskava, ning hiljem, et anda ülevaade selle

elluviimisest ja tegelikust edenemisest.

Ain Tatter selgitas, et valitsuse otsus ehituse uue ajakava kohta lähtus eelkõige soovist viia

RB ellu kooskõlas naaberriikide ehituskavadega ja kasutada maksimaalselt EL-i

sihtotstarbelist rahastust. Kui on võimalik saada sadu miljoneid eurosid Euroopa toetusi, ei

peetud mõistlikuks asendada seda raha Eesti maksumaksjaid täiendavalt koormavate

lahendustega. Lisaks saavutab raudtee oma täismahus kasu alles siis, kui valmib piiriülene

ühendus. Isegi kui otsustatakse projekti elluviimist Pärnuni kiirendada, on osa 2027. aasta

tegevusi ja lepinguid Rail Baltic Estonia OÜ poolt juba ette valmistamisel või teostamisel

ning teatud otsused, nt rongihange, tuleb teha kohe lähiajal. Seetõttu oleks ajakava muutmine,

eriti kui poliitilised otsused tehakse järgmise aasta esimeses pooles, keeruline ning tooks

kaasa täiendavaid riske. Kuigi tehniliselt võib olla võimalik mõningaid etappe kiirendada,

suureneksid nii projekti elluviimise riskid kui ka rahastamisega seotud ebakindlus. RB

rahastamine on kõikidel EL-i eelarveperioodidel põhinenud eeldusel, et EL-i toetusi tuleb

aktiivselt taotleda, ning kunagi ei ole kogu vajalik rahastus olnud projekti maksumuses

garanteeritud. Pikaajalisi mastaapseid välisrahastusega projekte ei saakski sellisel juhul

alustada, kui eeldatakse kogu rahastuse olemasolu projekti algfaasis. Praegune hinnang umbes

660 miljoni euro suurusele tulevasele CEF-i rahastusele põhineb varasematel kogemustel ja

senisel edukusel Euroopa toetuste taotlemisel ning seda peetakse realistlikuks eesmärgiks.

Täiendavaid EL-i rahastusriskide analüüse ja nende haldamise meetmeid saab tänane valitsus

ju koostada, kuid nende praktiline väärtus riskihaldamise seisukohalt on küsitav, sest

rahastusriskid võivad realiseeruda alles aastate pärast, mil konkreetsele riskile vastavad

meetmed sõltuvad siis juba järgmiste valitsuste poliitilistest prioriteetidest, EL-i ja teiste

projektiriikidega läbirääkimistest ja ajastu tegelikest valikuvõimalustest.

Jaak Aab ütles, et RB elluviimine on olnud pikaajaline ja järjepidev protsess, mida on edasi

viinud erinevad valitsused sõltumata poliitilistest muutustest. Erinevate stsenaariumide ja

rahastusvõimaluste analüüsimine on vajalik ka siis, kui otsuseid hakkavad tulevikus tegema

teised valitsused. Mida põhjalikumalt on võimalikud variandid, riskid ja kulud läbi

analüüsitud, seda lihtsam on tulevastel otsustajatel teha informeeritud valikuid. Seetõttu ei pea

J. Aab selliste analüüside koostamist asjatuks, vaid näeb neid olulise sisendina nii praegustele

kui ka tulevastele valitsustele RB edasise arengu kavandamisel.

Reili Rand sõnas, et arutelust jäi kõlama peamiselt rahastuse ja rahavoogude vaade, samas

kui eelnõu eesmärk on keskenduda eelkõige ehitustehnilisele plaanile. RB-l on olemas

tehniline tegevuskava ning otsuseid tuleks teha lähtudes sellest, milline on ehituslikult kõige

mõistlikum ja tõhusam lahendus. Rahastuskava peaks toetama ehitusplaani, mitte vastupidi.

Oluline vahe on selles, kas esmalt määratakse ehitustehniline eesmärk ja seejärel leitakse

selleks vajalik rahastus või lähtutakse olemasolevast rahastusraamist ning kohandatakse

ehituse mahtu ja ajakava vastavalt sellele. Eelnõu autorite hinnangul tuleks lähtuda esimesest

lähenemisest.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Mario

9

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis“ eelnõu

(955 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas märkis, et eelnõu sisu kattub osaliselt varem esitatud Riigikogu otsuse

eelnõuga 847 OE, kuid sisaldab ka uusi ettepanekuid, sealhulgas ettepanekuid nr 5 ja 6. Ta

lisas, et Riigikogu lükkas eelnõu 847 OE tagasi.

Reili Rand tutvustas eelnõu, mille eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut ja

varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna

stabiliseerumisele ja alanemisele. Ta selgitas, et eelnõu sisaldab seitset ettepanekut. Esiteks

tehakse ettepanek kiirendada planeeringu- ja loamenetlusi, kuna senised muudatused ei ole

uute tootmisvõimsuste võrku lisandumist piisavalt hoogustanud. Teiseks nähakse ette

taastuvenergia toetuste rahastamine riigile laekuvatest CO₂ lubatud heitkoguse ühikute

enampakkumise tuludest, et taastuvenergia arendamise kulud ei koormaks põhjendamatult

lõpptarbijaid. Kolmandaks tehakse ettepanek korraldada hiljemalt 2026. aasta neljandas

kvartalis maismaatuuleparkide vähempakkumine vähemalt 2 TWh aastase toodangu ulatuses.

Neljandaks nähakse samuti 2026. aasta neljandaks kvartaliks ette meretuuleparkide

vähempakkumine mahus, mis võimaldaks rajada vähemalt 4 TWh aastase toodanguga

tootmisvõimsusi. Viiendaks tehakse ettepanek korraldada hiljemalt 2026. aasta lõpuks

juhitavate tootmisvõimsuste ja elektrisalvestuse vähempakkumine tipukoormuste katmiseks

mahus, mis aitab tagada Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse suure tarbimisega perioodidel.

Tema sõnul võib juhitava tootmisvõimsuse vajadus kümne aasta jooksul kasvada ligikaudu

1200–1600 MW-ni ning saartalitluse korral vajab Eesti umbes 1000 MW kindlaid

tootmisvõimsusi. Kuuendaks nähakse ette, et suurem osa saartalitluse võimsusreservist

kaetakse olemasolevate Eesti Energia AS-i elektrijaamadega vähemalt 2040. aastani ning

nende reservis ja töökorras hoidmist rahastatakse vähemalt osaliselt süsteemihaldurile

laekuvast ülekoormustasust. Seitsmendaks tehakse ettepanek töötada välja ja rakendada

meetmed väiksemate koostootmisjaamade, sealhulgas tööstusettevõtete soojusvajaduse

katmiseks rajatud jaamade, elektrivõrguga liitumise ja elektriturule pääsu soodustamiseks üle

Eesti. Hajutatud tootmisüksused parandavad piirkondlikku varustuskindlust, võimaldavad

kohalikke ressursse tõhusamalt kasutada, võivad vähendada võrgukadusid ning toetavad

piirkondlike tööstusettevõtete konkurentsivõimet. Kokkuvõtvalt märkis ta, et eelnõuga

soovitakse siduda energiamajanduse arengukava üldised eesmärgid konkreetsete tegevuste ja

tähtaegadega. Eelnõu esitamise ajendiks oli vajadus astuda energiapoliitikas kiiremaid ja

konkreetsemaid samme.

Jaak Aab lisas, et komisjon on tõepoolest samasisulist eelnõu varem arutanud, kuid praegust

eelnõu on täiendatud. Ettepanekud lähtuvad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna energiaplaanist,

milles on esitatud konkreetsed sammud 2032. aastani. Energiamajanduse arengukavas on

kirjeldatud erinevaid võimalusi, kuid puuduvad piisavalt täpsed prioriteedid ja eesmärkide

10

saavutamise tegevuskava. Tuuleenergeetika arendamiseks on loodud kohalikele

omavalitsustele motivatsioonimehhanisme, kuid viimastel aastatel kehtestatud planeeringud ja

väljastatud load on kohtus vaidlustatud. Seetõttu ei ole teada, millal kavandatud

tootmisvõimsused valmivad. Maismaatuuleenergia täiendavaks vajaduseks on hinnatud

ligikaudu 2 TWh, kuid tegelik maht sõltub käimasoleva vähempakkumise tulemustest.

Meretuuleparkide rajamisel ei ole planeerimine enam peamine takistus. Vähemalt kolme

võimaliku tuulepargi kohta on tehtud vajalikud planeeringud ja keskkonnamõju hindamised

ning osa projekte on jõudnud ehitusloani. Peamine probleem on investeeringuteks vajaliku

garantiisüsteemi puudumine. Ilma pikaajalise investeerimiskindluseta ei rajata suuremaid

tootmisvõimsusi, sealhulgas meretuuleparke, tuumajaama ega Paldiski pump-

hüdroakumulatsioonijaama. Maismaatuuleparkide investeerimiskindlust võivad suurendada

pikaajalised elektriostulepingud ning tuule-, päikese- ja salvestusvõimsusi ühendavad

hübriidpargid. Suurte andmekeskuste rajamine võib mõjutada Eesti ja lähiriikide

elektrisüsteemi ning elektrihinda. Riigil peab olema strateegilistest investeeringutest

tervikpilt, et hinnata nende mõju tootmisvõimsusele, varustuskindlusele ja hinnale. Ligikaudu

40% elektrist imporditakse ning otsuste edasilükkamine suurendab energiajulgeoleku,

varustuskindluse ja elektrihinnaga seotud riske. Kriisiolukorras on olulised piirkondlikud

tootmisvõimsused ja väiksemad saartalitlusalad. Elering ja Elektrilevi arendavad selleks

vajalikku võimekust. Kindlaks tuleb teha kiiresti käivitatava uue võimsuse vajadus ning

ajavahemik, mille jooksul saavad põlevkivijaamad täita reservvõimsuse ülesannet. Varem

korraldatud hankega on lisandumas ligikaudu 220 MW juhitavat võimsust ning Kiisa

avariireservelektrijaama võimsus on ligikaudu 200 MW. Koos teiste kavandatavate

võimsustega võib lähiaastatel turule jõuda umbes 450 MW kiiresti juhitavat, peamiselt gaasil

põhinevat tootmisvõimsust. Täiendava 900 MW võimsuse vajadust tuleb põhjalikult hinnata,

arvestades tarbimise kasvu, salvestusvõimsuste arengut ja olemasolevate põlevkivijaamade

võimalikku rolli.

Mario Kadastik kommenteeris eelnõu ettepanekuid punktide kaupa. Esimese punkti puhul on

lahendustena juba kasutusel planeeringute kiirendamine ja kohalikele omavalitsustele

makstav tuulikutasu. Teine punkt väljendab ideoloogilist valikut. Kolmanda punkti kohane

vähempakkumine on juba ette valmistatud ning seda käsitleti samal päeval valitsuses. Neljas

punkt on samuti ideoloogiline valik. Meretuuleparkide rajamine võib osutuda võimalikuks

juhul, kui lisanduvad andmekeskused sõlmivad arendajatega pikaajalised elektriostulepingud.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esitatud Taani näited ja hinnatasemed ei ole Eesti oludesse

otse ülekantavad. Eesti meretuuleparkide hinnatase ületaks eeldatavasti 100 eurot megavatt-

tunni kohta, sest siin on muu hulgas kõrgem kapitalikulu. Taanis nimetatud ligikaudu 70 euro

suurust hinnataset ei peetud Eestis realistlikuks. Põlevkivielektrijaamade töös hoidmine 2040.

aastani ei pruugi olla tehniliselt võimalik. Auvere elektrijaam võib selle ajani töötada, kuid

ülejäänud jaamade säilimises sellise tähtajani on põhjust kahelda. Vanade põlevkivijaamade

töös hoidmine nõuaks väga suuri kulutusi. Samas ei saa väita, et Eestis energiatootmise

arendamisel edusamme ei tehta, sest tuumaenergia arendamise ettevalmistused edenevad

kiiresti.

Jaak Aab täpsustas, et erinevad stsenaariumid on läbi arutatud. Võimsusreservis olevatele

põlevkivijaamadele makstakse saartalitlustasu. Hinnata tuleb kiiresti käivitatavate

gaasijaamade vajalikku mahtu ning talvise ja külma ilma võimsusreservi vajadust. Samuti

11

vajab otsustamist, kas reserv tuleb katta gaasijaamadega või saab selleks jätkuvalt kasutada

põlevkivijaamu. Põlevkivijaamade kasutamise jätkamine eeldab teatavaid investeeringuid.

Rein Vaks kommenteeris eelnõu ettepanekuid. Esimese ettepaneku kohta märkis ta, et

tuulehoo meede on valmimas ning voor loodetakse avada novembris. Tema hinnangul on

maismaatuulevõimsuste turule toomiseks juba palju tehtud ja meede aitab sellele täiendavalt

kaasa. Kolmanda ettepanekuga seoses selgitas ta, et valitsusele anti ülevaade kuuendast

taastuvenergia vähempakkumisest ning võitjate nimekiri esitatakse valitsusele 30. oktoobriks.

Meretuuleparkide arendamisel on vaja aga tegutseda ettevaatlikult. Näiteks Leedu

meretuulepargi arenduses, mille puhul arendaja taotleb olulist ajapikendust, on pärast võitja

väljakuulutamist arenduskulud kasvanud 40%. Praeguses turuolukorras ei peeta meretuule

arendamisega piirkonnas senises tempos jätkamist mõistlikuks. Seetõttu tuleks vältida

investeerimist ajal, mil kogu tarneahel on väga kallis, ning suunata esialgu rohkem tähelepanu

ja ressursse maismaatuule arendamisele. Juhitavate tootmisvõimsuste arendamine toimub

mitmes etapis. Sagedusreservide hanke tulemusel peaksid 2027. aastal valmima kaks uut

gaasielektrijaama. Aasta lõpuks kavandab Elering hajutatud taaskäivitamisvõimsuse hanget,

mille esialgne maht on 900 MW. See maht tuleneb eeskätt vajadusest luua süsteemile

taaskäivitamisvõimekus. Nende sammude elluviimisel paraneks juhitavate tootmisvõimsuste

olukord märgatavalt. Olemasolevaid põlevkivijaamu on saartalitluse reservis põhjendatud

hoida seni, kuni see on tarbijatele kõige soodsam lahendus. Vanad jaamad vajavad aga

tulevikus investeeringuid ning mingil hetkel võivad nende kulud ühiskonnale ületada uute

jaamade rajamise kulusid. Seetõttu tuleb olemasoleva reservi säilitamise kõrval rajada uusi

süsteeme ja tuua turule uusi tootmisvõimsusi. Seitsmenda ettepaneku kohta märkis ta, et

koostootmisjaamad on teretulnud, kuid nende rajamine eeldab piisavat soojuskoormust.

Enamik sobivaid piirkondi on Eestis juba kasutusele võetud. Koostootmisjaamade rajamine

kohtadesse, kus vajalik soojuskoormus puudub, oleks maksumaksjale väga kulukas ning

läheks vastuollu ENMAK-i eesmärgiga tagada kogu piirkonnas konkurentsivõimeline elektri

lõpphind.

Jaak Aab selgitas, et väikeste koostootmisjaamade all peetakse eelkõige silmas näiteks

puidutööstusi, mis toodavad soojust enda tarbeks või kaugküttevõrku ning oleksid võimelised

tootma ka elektrit. Nende elektriturule pääsu võivad aga piirata võrguühenduste ebapiisav

võimsus ja muud pudelikaelad. Sellised üksused võiksid toetada Elektrilevi kavandatavat

väiksemate piirkondade saartalitlust, mis on oluline eeskätt kriisi- ja sõjaolukorraks

valmistumisel, kuid eeldab investeeringuid ning sageduse hoidmiseks vajalikku tehnoloogiat.

Juhitavate võimsuste puhul palus ta täpsustada Eleringi kavandatava hanke ülesehitust. Tema

arusaama järgi toimub see kahes etapis: esmalt hangitakse ligikaudu 300–400 MW

regionaalset taaskäivitamisvõimsust ning seejärel täiendav tehnoloogianeutraalne juhitav

võimsus pikemaajalise vajaduse katmiseks. Esimese etapi elluviimiseks ei pruugi olla vaja uut

riigiabiluba, vaid seda võib olla võimalik korraldada olemasoleva elektrijulgeoleku

tagamiseks antud loa alusel, nagu sagedusreservi hanke puhul.

Rein Vaks vastas, et kuuendale taastuvenergia vähempakkumisele esitati pakkumisi 990 GWh

ulatuses. Reeglite kohaselt jäeti välja kõige kallim pakkumine, Enefiti 160 GWh, mistõttu

peaks vähempakkumise tulemusena turule lisanduma 830 GWh uut taastuvenergia tootmist.

Tegemist on seni Eesti vähempakkumiste suurima tulemusega ning eesmärk on tootmine

12

turule tuua hiljemalt 2030. aastaks. Arendajate edenemist jälgitakse perioodiliselt koos

Eleringiga. Juhitavate võimsuste arendamine toimub mitmes etapis. Elering valmistab aasta

lõpuks ette hajutatud taaskäivitamisvõimekuse hanget, mille kavandatav maht on 900 MW,

kuid võib veel täpsustuda. ENMAK-i kohaselt on 2035. aastaks vaja ligikaudu 2,1 GW

juhitavat võimsust ehk juurde tuleks ehitada umbes 1 GW. Kui kavandatav hange ei too turule

piisavalt võimsusi, tuleb rakendada Euroopa Liidu õigusraamistikule vastavat

võimsusmehhanismi. See eeldab eraldi riigiabiluba, mille taotlemist kavatsetakse koos

Eleringiga alustada järgmisel aastal.

Reili Rand küsis kui palju uusi maismaatuuleparkide loamenetlusi on viimastel aastatel

edukalt lõpule viidud, eristades neid alles planeeringujärgus olevatest projektidest.

Rein Vaks vastas, et pärast pikemat pausi on tänavu taas hakatud väljastama tuuleparkide

ehituslube. Samas vaidlustatakse neid kohaliku tasandi küsimuste tõttu kohtus ning

menetlustes tuleb võimalikult palju arvestada kohalike elanike seisukohtadega. Ta tunnistas, et

maismaatuule arendamisel pole seni märkimisväärset edu saavutatud. Positiivsena tõi ta esile

arendajate ja Kliimaministeeriumi suurenenud panuse ning Euroopa Komisjonilt saadud

lisavahendid. Tema hinnangul tuleks rakendatud meetmetele anda aega tulemuste

saavutamiseks. Eesmärk on tuua turule piisavalt tuulevõimsusi, et aidata elektrihinda

võimalikult palju alandada, kuid edasine areng sõltub kohalike omavalitsuste planeerimis- ja

menetlusvõimekusest ning sellest, kas otsused kohtus vaidlustatakse.

Jaak Aab küsis laiemalt elektri salvestamise ja kaugkütte elektrifitseerimise võimaluste

kohta. Ta viitas Soome praktikale, kus kasutatakse lisaks akudele eri salvestuslahendusi, et

rakendada odava või negatiivse hinnaga elektrit kaugküttes ning säilitada energiat pikema aja

jooksul. Eestis tõi ta näidetena esile Tartu kaugküttesalvestuse ning Utilitase kavandatavad

lahendused, sealhulgas reoveesoojuse kasutamise. Ta palus selgitada, milliseid

elektrifitseerimis- ja salvestustehnoloogiaid Soomes kasutatakse.

Rein Vaks vastas, et lisaks akudele on olemas teisigi salvestustehnoloogiaid, kuid nende

kasutuselevõttu võivad piirata rajamisvajadus ja väga suured investeeringud. Soomes

kasutatakse järjest enam kaugkütte elektrifitseerimist, soojuspumpasid ning elektri- ja

soojussalvestust. Ulatuslikult rakendab soojuspumpasid ka Taani. Samas suunas liigub tema

sõnul ka Eesti. Tallinnas peaks järgmise aasta alguses kasutusele tulema esimene vastav jaam

ning soojussalvestus on seal töötanud juba üle aasta. Salvestuslahendusi kasutatakse ka Tartus

ja neid lisandub väiksemates piirkondades. Kaugkütte ja elektrituru ühendamine võimaldab

kasutada soodsa hinnaga elektrit soojuse tootmiseks ja salvestamiseks ning seeläbi mõlemat

turgu tõhusamalt toimima panna.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

13

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed elektriarvete vähendamiseks

2026/2027. aasta talvel“ eelnõu (1030 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Reili Rand märkis, et gaasi hind mõjutab elektriturgu ja võib kujundada olukorda eelseisval

talvel. Inimeste toimetuleku toetamiseks ja kolmeks talvekuuks valmistumiseks nähakse

eelnõuga ette lõpptarbijate ajutine vabastamine võrgutasu maksmisest ajavahemikul 1.

detsembrist 2026 kuni 28. veebruarini 2027. Eelnõu teine osa näeb ette lõpptarbijate alalise

vabastamise taastuvenergia tasust. Selle kulu katmiseks oleksid CO₂ heitkogustega

kauplemisest saadavad vahendid, sest lahendus aitaks kaasa taastuvenergia arengule ning

vähendaks selle mõju lõpptarbijate elektriarvetele. Samuti võiks see parandada elanikkonna

valmisolekut taastuvenergia arendusi vastu võtta. Eelnõu eesmärk on toetada inimeste

toimetulekut muutuvates oludes.

Jaak Aab sõnas, et on võimalikke leevendusmeetmeid arutanud ka peaministriga ning

valitsuskabinet on teemat käsitlenud. Eelseisev talv tekitab inimestes ärevust, sest gaasi hind

on raskesti prognoositav ja mõjutab otseselt elektrihinda. Täiendava riskina nimetas ta Iraani-

USA konfliktiga seotud olukorda ja Hormuzi väina praktilist sulgemist, mis takistab olulise

osa maailma LNG tarnimist. LNG-d on võimalik hankida mujalt ning Ameerikas kildagaasi

tootmist suurendada, kuid see võib olla kallim. Ekspertide hinnangul võib gaasi hind ületada

100 eurot megavatt-tunni kohta, kuid võimaliku hinnatõusu ulatus pole teada. Aastate 2021–

2022 energiakriisi ajal rakendati Kaja Kallase valitsuses leevendusmeetmeid. Ta leidis, et

tõhusam on vähendada arvet enne selle väljastamist, kui maksta hiljem hüvitisi. Elektri

võrgutasu vähendati toona esmalt kodutarbijatele nullini ja ettevõtjatele poole võrra ning

hiljem vabastati võrgutasust mõlemad tarbijarühmad. Kuigi ettevõtjate hinnangul ei olnud abi

väga suur, aitas see neil talveperioodi üle elada. Seetõttu tuleks võrgutasusid ajutiselt

vähendada või need kaotada eelkõige suurima riskiga talvekuudeks. Oluline oleks kokku

leppida hinnatase, mille ületamisel käivituksid automaatselt leevendusmeetmed ning valmis

tuleks olla ka kaugkütte hinnatõusuks. Lahendused tuleks koos rahastamisega ette valmistada

enne talve, et vältida kriisi ajal kiirkorras tegutsemist. Käesoleva ja järgmise aasta valitsuse

reservi maht võib olla ebapiisav ning riigieelarves ei ole selleks otseselt raha ette nähtud.

Seetõttu võib osutuda vajalikuks lisaeelarve. Võimaliku katteallikana nimetas ta kõrgetest

energiahindadest tulenevat täiendavat käibemaksulaekumist, kui see lisaeelarvega Riigikogu

ette tuuakse. Ta tunnustas valitsuskabinetti teema käsitlemise eest, kuid pidas tähtsaks

vajadust konkreetsete lahenduste ja selgete sõnumite järele. Käesoleva Riigikogu otsuse

eelnõu eesmärk on julgustada valitsust astuma varakult konkreetseid samme inimeste ja

ettevõtjate toetamiseks.

Urve Tiidus küsis, kas eelnõu esitajatel on leevendusmeetmete rakendamise hinnangulise

kulu kohta esialgne arvestus, kuigi täpse arvutuse tegemine jäetakse ettepaneku kohaselt

valitsuse ülesandeks.

Jaak Aab vastas, et täpset arvestust ei ole, kuid meetmete hinnanguline kulu ulatub

tõenäoliselt kümnetesse miljonitesse eurodesse, mitte sadadesse miljonitesse. Ühe võimaliku

katteallikana nimetas ta kõrgetest energiahindadest tulenevat täiendavat käibemaksulaekumist,

mis tuleks meetmete rahastamiseks eraldada lisaeelarve kaudu.

14

Mario Kadastik märkis, et eelnõu esimeses ja teises punktis käsitletakse võrgutasu

leevendamist. Ta küsis, kas esimene punkt näeb ette ajutise võrgutasu leevenduse ning teine

pidi tegelikult käsitlema alalist taastuvenergia tasust vabastamist, millest eelnõu tutvustamisel

räägiti, kuid mida eelnõu tekstis kajastatud ei ole.

Jaak Aab sõnas, et märkus on õige ja eelnõu tekstis on viga. Võrgutasu vabastus on

kavandatud ajutisena, taastuvenergia tasu vabastus aga alalisena. Seletuskirjas on aga kõik

korrektselt ära märgitud ning ta palus vastava muudatuse komisjonil teha.

Mari Tänav selgitas, et määrav on eelnõu tekst, mitte seletuskiri. Kui komisjon soovib

eelnõu punktis 2 oleva vea parandada, peab ta otsustama vastava muudatuse esitamise

muudatusettepanekuna poolthäälte enamusega. Muudatuseta läheks eelnõu täiskogu

menetlusse praegusel kujul.

Marek Reinaas sõnastas muudatusettepaneku, misjärel komisjon kujundas ettepaneku osas

seisukoha.

1. Muuta eelnõu punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2. Vabastada elektrienergia lõpptarbija taastuvenergia tasu maksmise kohustusest.“.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

Rein Vaks tutvustas Kliimaministeeriumi seisukohti eelnõule ning märkis, et peale eelnõu

punktis 2 käsitletu on vastavad meetmed juba ettevalmistamisel eesmärgiga olla valmis neid

rakendama alates 1. detsembrist. Kavandatav pakett hõlmab kodutarbijatele 50% elektri

võrgutasu ja 100% gaasi võrgutasu kompenseerimist ning kaugkütte hinna kompenseerimist

kõikidele tarbijatele üle kindlaksmääratud hinnalävendi. Meetmete rakendamise peab

novembris või detsembris otsustama Vabariigi Valitsus. Paketi hinnanguline kogumaksumus

on 30–35 miljonit eurot. Riigieelarve koormuse vähendamiseks kaalutakse ka muid

rahastamisvõimalusi, sealhulgas võimalust kasutada ülekoormustulu.

Jaak Aab küsis, kas kaugkütte hinnalävend ei ole veel otsustatud ja vajab täiendavat

kaalumist. Ta mainis, et aastatel 2021–2022 rakendati hüvitist kindlaksmääratud

hinnatasemest alates.

Rein Vaks kinnitas, et kaugkütte hinnalävend ei ole veel kindlaks määratud ja see tuleb

otsustada.

Otsustati:

4.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Mario

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Mario Kadastik, Reili Rand,

15

Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas teavitas komisjoni liikmeid eesootavatest kohtumistest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 212

Tallinn, Toompea Neljapäev, 22. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.52

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollijad: Airi Ausmees (konsultant), Markus Veia (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik), Maria Haas (konsultant)

Puudusid: Aleksei Jevgrafov, Rene Kokk, Mart Maastik ja Tõnis Mölder

Kutsutud: Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse esimees Anvar Salomets (1. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ja sama osakonna Rail

Balticu valdkonna juht Andres Lindemann (1.-2. päevakorrapunkt); Riigikogu liige ja

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Reili Rand (2.-4. päevakorrapunkt);

Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks (3.-4. päevakorrapunkt).

Päevakord:

1. Ülevaade Rail Balticu hetkeseisust

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele ehitada valmis Rail Baltica Tallinn–Pärnu raudteelõik 2030.

aastaks“ eelnõu (1035 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis“ eelnõu

(955 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed elektriarvete vähendamiseks

2026/2027. aasta talvel“ eelnõu (1030 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Ülevaade Rail Balticu hetkeseisust

Marek Reinaas tervitas külalisi ning sõnas, et Rail Balticu (RB) projektis on viimasel ajal

tehtud muudatusi ning komisjon soovib teada, kuidas projektiga edasi minnakse ja milline on

2

rahastuse seis. M. Reinaas andis sõna külalistele saamaks ülevaadet projekti hetkeseisust ning

järgmiste aastate plaanidest.

Ain Tatter sõnas, et valitsusele on esitatud ülevaade RB uuest vahearuandest, mida

plaanitakse arutada tänasel kabinetinõupidamisel ning peale istungil selle heakskiitmist

esitatakse majanduskomisjonile. 22. septembril kohtusid kolme Balti riigi peaministrid ning

leppisid kokku uues ajakavas, mille järgi peaks RB piiriülene ühendus valmima 2034. aastaks.

Eestis on eesmärgiks ehitada raudteetrass Pärnuni 2032. aastal ja Soodevahe-Muuga lõik

2033. aastal. Ajakava muutmise peamine põhjus oli Läti valitsuse ametlik seisukoht, et

varasem eesmärk lõpetada projekt 2030. aastaks ei ole Lätis realistlik. Läti soovib kasutada

maksimaalselt Euroopa Liidu (EL) järgmise eelarveperioodi rahastust, Eesti valitsus leidis

samuti, et ei ole mõistlik suurendada riigi laenukoormust ega vähendada teiste avalike

teenuste rahastust, mistõttu otsustati ehitustegevus ajaliselt pikemale perioodile jaotada ja

kasutada võimalikult palju EL-i vahendeid. Tegemist on esialgse kokkuleppega, mis tuleb

veel läbi rääkida Euroopa Komisjoni ja Poolaga, kuna praegu kehtivad EL-i õigusaktid

näevad RB valmimise tähtajana ette 2030. aasta. Uus ajakava on juba arvesse võetud 2027-

2030 riigi eelarvestrateegias ja 2027. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel.

Anvar Salomets selgitas, etRB Eesti põhitrassi ettevalmistused on jõudnud sellesse etappi,

kus ehitust saab alustada kõigil veel välja ehitamata lõikudel kohe, kui vajalik rahastus on

olemas (lisa). Ehitustööd on juba käimas kogu Tallinna–Pärnu suunal, kusjuures kõige

aktiivsemalt ehitatakse praegu Tallinna ja Tootsi vahelisel lõigul. Ülevaade põhineb 2026.

aasta lõpu seisul ning kajastab projekti viimast arengut. RB ehitus edeneb erinevatel lõikudel

erinevas tempos. Tallinna ja Tootsi vahel on ehitustööd täies mahus käimas kogu trassi

ulatuses. Tootsi ja Pärnu vahel alustati ehitusega 2026. aasta suvel ning töid ja ehitusmahtusid

suurendatakse järk-järgult. Soodevahe–Muuga kaubalõigul käib veel projekteerimine, et leida

soodsamaid tehnilisi lahendusi ja vähendada kulusid. Kuna tegemist on lühikese lõiguga, ei

sea see ohtu selle valmimist kavandatud ajaraamis. Ehitatavatel lõikudel on vajalik maa

üldiselt juba omandatud ning suuremad maaomandamise küsimused puudutavad peamiselt

Soodevahe–Muuga lõiku. Samal ajal valmistutakse juba järgmisteks ehitusetappideks, tellides

rööpaid ja teisi olulisi raudteematerjale aastaid ette, sest nende tootmine ja kohale

toimetamine võtab palju aega. Projektile on eraldatud ligikaudu 1,9 miljardit eurot EL ja teiste

fondide vahendeid ning kohustusi võetakse ainult olemasoleva rahastuse ulatuses. RB on

jõudnud sellisesse ehitusvalmidusse, et uute rahastusotsuste korral saab ehitustöid uutel

lõikudel alustada umbes kahe kuni kolme kuu jooksul. Selline valmisolek on oluline ka

tulevaste EL toetuste saamiseks, kus konkureeritakse teiste suurte taristuprojektidega. RB

ajakava peetakse realistlikuks: Tallinna–Pärnu lõik on võimalik valmis ehitada 2032. aastaks

ning Eesti ja Läti vaheline ühendus 2034. aastaks, kui vajalik rahastus on tagatud. Selle

eesmärgi saavutamiseks on otsustatud suunata ressursid eelkõige Tallinna–Pärnu lõigule.

Seetõttu lükatakse Pärnu–Ikla lõigu suuremahulised ehitustööd edasi ning neid alustatakse

alles umbes 2030. aastal. Samuti nihkub hilisemasse aega Soodevahe–Muuga lõigu ehitus.

Varasem plaan nägi ette kogu projekti valmimist juba 2030. aastaks, kuid see oleks nõudnud

lähiaastatel vähemalt kaks korda suuremat rahastust ning pannud suure surve nii riigieelarvele

kui ka Eesti ehitusturule. Uuendatud ajakava on kooskõlastatud Läti plaanidega ja arvestab

paremini olemasolevaid rahastusvõimalusi, sealhulgas EL-i toetusi. Nii peetakse praegust

graafikut realistlikumaks ja paremini teostatavaks.

3

Marek Reinaas küsis, kas ja millises mahus oleks võimalik ehitada raudtee vähemalt Pärnuni

valmis sõltumata sellest, mis toimub Läti poolel, ning millised rahalised või muud piirangud

seda takistavad.

Anvar Salomets vastas, et tehnilisest vaatenurgast oleks RB rajamine kuni Pärnuni 2030.

aastaks võimalik. Peamine takistus on seotud rahastusega: selle eesmärgi saavutamiseks

tuleks ligikaudu 300 miljonit eurot või veidi rohkem tuua varasematesse aastatesse, eelkõige

2027. ja 2028. aastasse. Küsimus ei ole niivõrd ehitusvõimekuses, vaid selles, et vajalik raha

peaks olema oluliselt varem kättesaadav. Ligikaudu üle 100 miljoni euro lisaraha 2027. aastal

ja umbes 200 miljonit eurot lisaraha 2028. aastal.

Jaak Aab tunnustas Rail Baltic Estonia OÜ senist tööd, märkides, et varasem eesmärk jõuda

2030. aastaks valmimiseni oli väga ambitsioonikas ning selle nimel on tehtud

märkimisväärselt tööd. J. Aab-i hinnangul võeti valitsuse poolt liiga kergekäeliselt vastu otsus

RB ajakava pikendamise kohta 2034. aastani. J. Aab küsis täpsustavalt järgmise aasta eelarve

kohta viidates ligikaudu 541 miljoni euro suurusele rahastuse mahule erinevatest allikatest.

Ain Tatter vastas, et RB rahastuskavas toodud summa on suurem kui riigi eelarvestrateegias

ja riigieelarves kajastatud summa, sest riigieelarves on arvesse võetud ainult juba kinnitatud

rahastusallikad. Samas on nt Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) taotletud täiendavaid

vahendeid ning nende üle tehakse otsused alles järgmise aasta alguses. Seetõttu ei kajastu

võimalik lisarahastus veel riigieelarves, mis tekitab erinevuse RB ehituse rahastuskava ja

riigieelarve numbrite vahel.

Jaak Aab sõnas, et tulevane rahastus sõltub osaliselt veel otsustamata EL-i vahenditest,

sealhulgas võimalikest CEF-i lisarahastustest ja ümberjaotatavatest jääkidest. Ta küsis, kui

palju on järgmise aasta rahastus väiksem võrreldes varasemate plaanidega.

Ain Tatter selgitas, et RB rahastuskava on pidevas muutumises, sest regulaarselt lisanduvad

uued hanked, rahastusotsused ja toetustaotlused. Seetõttu tuleb rahastust ning eelarveplaane

igal aastal riigieelarve protsessis üle vaadata ja ajakohastada. Praegu on riigi

eelarvestrateegias (RES) järgmise nelja aasta jaoks ette nähtud isegi rohkem vahendeid, kui

kehtiv rahastuskava tegelikult eeldab. Seetõttu võib tulevikus tekkida vajadus rahastust aastate

vahel ümber jagada ja vastavaid muudatusi teha riigieelarve koostamise käigus.

Jaak Aab ütles, et RES-i tavaliselt aasta jooksul ei muudeta ning see on seotud riigieelarve

menetlusega. Järgmise aasta rahastus ei erine varasematest plaanidest väga oluliselt. Varasem

eesmärk viia RB ehitus lõpuni juba 2030. aastaks oli muutunud järjest vähem realistlikuks,

eriti arvestades Läti aeglasemat edenemist. Ta viitas komisjoni esimehe küsimusele, kas

Tallinna–Pärnu lõigu valmimist oleks võimalik siiski veelgi kiirendada ja saavutada see enne

praegu kavandatud tähtaeg ning küsis uute rongide hanke kohta, mida Balti riigid koostöös

kavandavad. Kas pärast esimese hanke ebaõnnestumist on rongide hankimise ajakava samuti

ümber vaadatud ja kohandatud vastavalt RB uuendatud valmimisgraafikule.

4

Ain Tatter vastas, et RB rongihanget korraldab küll Elron, kuid seda tehakse

Kliimaministeeriumiga sõlmitud lepingu ja volituse alusel ning rongid soetatakse riigile, mitte

Elronile. Elroni kasutatakse eelkõige tema tehnilise pädevuse tõttu, kuna tal on varasem

kogemus sarnaste hangete läbiviimisel. Esimene rongihange ebaõnnestus, kuna pakkumisi ei

laekunud. Pärast seda uuriti võimalikelt pakkujatelt hanke nurjumise põhjuseid. Selgus, et

Eesti vajadus ja hankemaht on tootjate jaoks suhteliselt väike ja väheatraktiivne, samas

hanketingimustega olid tootjatele seatud ranged tähtajad ja kaasnevalt suured riskid, mis

vähendasid huvi osalemise vastu. Uue hanke ettevalmistamisel tingimusi muudetakse: osa

riske võtab enda kanda riik ning ajakava on kohandatud RB uue valmimisgraafikuga. Uus

hange plaanitakse välja kuulutada novembri lõpus. Praeguste plaanide järgi peaksid rongid

olema valmis ja kasutusele võetavad RB Tallinna–Pärnu lõigu valmimise ajaks, kuid isegi

juhul, kui leitaks lisaraha ja soovitaks projektiga kiiremini edasi liikuda, sõltub rongide

saabumine siiski eelkõige nende hankimise ja tootmise ajakavast, mis seatakse juba novembri

lõpus avaldatavas hanketingimustes.

Jaak Aab sõnas, et rongihanke probleemid ei ole uued ning nende üle on arutatud ka

varasemate RB ülevaadete käigus. Korduvalt on küsitud, kuidas rongihange edeneb ja millal

lahendus leitakse. J. Aab möönis, et tegemist on väga keerulise hankega, kuna see hõlmab

lisaks Eestile ka võimalikku koostööd Läti ja Leeduga ning sisaldab optsioone teistele Balti

riikidele. Seetõttu on mõistetav, et hanke ettevalmistamine ja edasiliikumine on osutunud

tavapärasest keerulisemaks.

Ain Tatter sõnas, et poliitilisel tasandil tasub teha veel pingutusi, et veenda Lätit ja Leedut

liituma rongihankega juba esimeses etapis kindlate tellimustega, mitte pelgalt tulevaste

optsioonidega. Kui kõik Balti riigid avaldaksid kohe oma tegelikud vajadused ja võtaksid

koheselt ostukohustuse, suureneks hanke maht märgatavalt. See muudaks hanke tootjate jaoks

atraktiivsemaks, suurendaks konkurentsi pakkujate vahel ning aitaks tõenäoliselt saavutada

parema hinna ja soodsamad tingimused rongide soetamisel.

Mario Kadastik küsis, kui palju suurendab RB kogumaksumust projekti valmimisaja

pikenemine. Ajakava nihkumine tähendab vältimatult täiendavaid püsikulusid ning

tõenäoliselt ka ehitushindade kallinemist, kuigi viimase mõju on keeruline täpselt hinnata.

Anvar Salomets sõnas, et kuigi ka uus ajakava on endiselt väga pingeline, mõjutab selle

muutmine erinevaid lõike erinevalt. Tallinna–Pärnu lõigu puhul nähakse võimalust hoida

kulud kontrolli all, sest olemasoleva ehituspartneriga püütakse kokku leppida hinnataseme

fikseerimises. Lisaks loodetakse tehniliste lahenduste ja riskide parema juhtimise kaudu leida

kokkuhoiukohti, mis aitaksid tasakaalustada võimalikke lisakulusid. Pärnu–Ikla lõigu puhul

on olukord ebakindlam, kuna selle valmimine jääb kaugemasse tulevikku ning praegu ei ole

võimalik prognoosida, kuidas inflatsioon ja ehitushindade muutused seda mõjutavad. Seetõttu

plaanitakse seal kasutada paindlikumat hankestrateegiat ja osta töid turult sobival ajal, et

saavutada võimalikult hea hind.

Ain Tatter lisas, etRB ehituse ajastuse hindamisel tuleb arvestada ka rahastuse allikaga. Kui

puuduva raha katmiseks oleks tulnud võtta laenu, oleks projektile lisandunud

märkimisväärsed intressikulud. A. Tatter viitas hinnangule, et ehitusturu ülekuumenemine

5

võib suurendada hindu kuni 20-30%, mistõttu varasem ja kiirem ehitamine ei pruugi

kokkuvõttes olla tingimata odavam. Kuigi tulevase inflatsiooni mõju on keeruline täpselt

prognoosida, leiti, et inflatsiooniriskid võivad osaliselt tasakaalustuda sellega, et välditakse

laenukulusid ja ülekuumenenud turu kõrgemaid hindu. Seetõttu ei ole pikema ajakava

kogumaksumuse mõju võimalik üheselt hinnata, kuid kiirema ehituse potentsiaalne hinnaeelis

ei pruugi olla nii suur, kui esmapilgul tundub.

Anvar Salomets selgitas, et ehitushindade muutuse hindamisel ei peegelda ametlikud

indeksid alati tegelikku turuolukorda piisavalt kiiresti. Eriti mõjutavad ehitajaid

kütusehindade ja teiste sisendkulude muutused, mis võivad reaalses elus olla suuremad kui

statistikas näidatu. Samas on RB kui tellija praegu suhteliselt soodsas positsioonis, sest

sõlmitud ehituslepingud võimaldavad hinnatõusude mõju juhtida ning kõiki kulude kasve ei

pea automaatselt üks ühele tellija kandma. Tellija ülesanne on hinnata mõistlikku

tasakaalupunkti ehitajate jätkusuutlikkuse ja projekti kulude kontrolli vahel.

Ain Tatter tõi näiteks olukorra, kus RB kiirendatud valmimise nimel oleks tulnud tegutseda

ülekuumenenud ehitusturul. Üks rahvusvaheline ettevõte oli valmis tooma Eestisse suure

hulga tehnikat ja töötajaid teisest liikmesriigist, et projekti lepingut täita. Kui selle tulemusel

oleks Eesti pidanud projekti rahastamiseks võtma laenu, siis oleks väga kahetsusväärne kui

märkimisväärne osa meie laenurahast oleks liikunud välismaiste ettevõtete omanikutuludeks

ja teiste riikide maksutuludeks. Samal ajal oleksid hiljem avanenud EL-i rahastusvõimalused

võinud toetada sama töö tegemist meie ettevõtjate poolt ja väiksema koormusega Eesti

rahandusele. A. Tatter-i hinnangul näitab see, et liiga kiire ajagraafiku tagaajamine

ülekuumenenud turu tingimustes ei pruugi olla majanduslikult kõige mõistlikum lahendus.

Marek Reinaas küsis, kas ehitusturu ülekuumenemise väite aluseks on arvutused või

turuanalüüsid. Kas ülekuumenemine ei tähenda hoopis olukorda, kus ehitusfirmadel ei ole

piisavalt võimekust või ressursse kavandatud tööde tegemiseks.

Anvar Salomets vastas, et RB Estonia hinnangul oleks projekti kiirendatud tempos

elluviimine toonud kaasa märkimisväärse riski ehitusturu ülekoormamiseks. Seni on Eesti

taristuehituse turu suurim aastane maht olnud umbes miljard eurot, kuid RB kiirendatud

ajakava korral lisanduksid sellele samaaegselt ka Via Baltica ja kaitsetaristu projektid, millest

suur osa koondub samuti Pärnumaale. Kuigi tehniliselt oleks võimalik kaasata ehitajaid ka

välismaalt, tähendaks nii suure mahu korraga turule toomine tugevat konkurentsi tööjõu,

masinate ja ehitusmaterjalide pärast. See omakorda tõstaks hindu. Seetõttu on hinnatud, et

liiga kiire ehitustempo läheks kallimaks kui praegune ajakava. Täpset lisakulu ei ole võimalik

ette öelda, kuid analüüsid ja turult saadud hinnapakkumised viitavad, et kulud võiksid

kasvada suurusjärgus 10–30%, sõltuvalt sellest, kui palju ehitusmaht ületaks senist turu

võimekust.

Ain Tatter täpsustas, et tema varasem näide ei viidanud sellele, nagu Eesti ettevõtted poleks

suutnud töid teha. Rail Baltic Estonia OÜ alltöövõtjast rahvusvaheline ettevõte korraldas

konkursi ja viitas, et sai Läti ettevõtetelt oluliselt soodsama pakkumise kui Eestis. Seega ei

olnud küsimus Eesti turu võimekuses, vaid hinnatasemes.

6

Reili Rand nõustus, et ehitusturu ülekuumenemist tuleks vältida, kuid palus täpsustada, kas

sama risk kehtib ka siis, kui kiirendada ainult Tallinna–Pärnu lõigu valmimist, mitte kogu RB

projekti.

Anvar Salomets selgitas, et ülekuumenemise risk ei tulene ainult RB-st, vaid mitme suure

taristuprojekti samaaegsest elluviimisest. Samal ajal, kui RB-d ehitatakse Pärnumaal,

toimuvad seal ka Via Baltica teelõikude ehitused ning muud riigi taristuinvesteeringud.

Seetõttu tekitaks ka ainult Tallinna–Pärnu lõigu kiirendamine täiendavat survet samadele

ressurssidele. Märke sellest nähakse juba praegu turul: ehituse peatöövõtjad saavad

alltöövõtjatelt ja tarnijatelt hinnapakkumisi, mis viitavad ressursside nappusele. Konkurents

käib nii masinate, ehitusmaterjalide kui ka tööjõu pärast. Lisaks mõjutavad turgu hooajalised

tegurid, näiteks põllumajandussektor, mis kasutab osaliselt samu masinaid ja ressursse.

Samuti püütakse töötajaid projektide vahel üle meelitada, mis näitab, et tööjõu saadavus on

muutumas piiratud teguriks.

Urve Tiidus küsis, kas RB projekti puhul võrreldakse regulaarselt kolme Balti riigi

ehituskulusid, näiteks seda, kui palju maksab ühe kilomeetri raudtee rajamine Eestis, Lätis ja

Leedus, ning kas selline võrdlus annab projekti juhtimisel kasulikku teavet. U. Tiidus tõi

paralleeli autotööstusega, kus tema sõnul on Euroopas vähenenud huvi Tesla autode vastu ja

Hiina tootjate osakaal kasvab. Ta küsis, kas ka Hiina ettevõtted toodavad ronge ning kas nad

võiksid olla potentsiaalsed pakkujad või mõjutada konkurentsi raudteesektoris.

Ain Tatter vastas, et hanke tingimused välistavad Hiina tootjate pakkumised.

Anvar Salomets vastas,et RB ehituskulude võrdlust teiste Balti riikidega tehakse pidevalt

ning praeguste andmete järgi on Eestis ühe kilomeetri ehituse maksumus Baltikumi

madalaim, samas kui Lätis on see kõrgeim. Erinevus võib ulatuda kahe- kuni kolmekordseks.

Üks oluline põhjus on projektide ettevalmistuse tase enne hangete väljakuulutamist. Kui

ehitushanked tehakse enne ehitusprojektide valmimist, lubade saamist, keskkonnamõjude

hindamist ja maade omandamist, sisaldavad hinnapakkumised rohkem riske ning lõpphind

kujuneb kõrgemaks. RB Estonia kasutatav paindlikum lepingumudel aitab riigil muudatustega

paremini kohaneda. Näiteks ajakava muutmise korral oleks fikseeritud hinnaga tavapäraste

lepingute puhul võinud ehitajad esitada riigi vastu märkimisväärseid lisanõudeid. Praegune

lepingukorraldus vähendab selliseid riske ning annab projektijuhtimisel rohkem paindlikkust.

Marek Reinaas tänas külalisi põhjalike selgituste eest.

2. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele ehitada valmis Rail Baltica Tallinn–Pärnu raudteelõik

2030. aastaks“ eelnõu (1035 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Reili Rand sõnas, et eelnõu põhisisu on ettepanek taastada Tallinna–Pärnu lõigu rajamisel

varasem ajakava ning viia ehitus lõpule 2030. aasta lõpuks. Eelneva arutelu käigus saadud

info põhjal on see tehniliselt võimalik, kuid selleks on vaja poliitilisi otsuseid, eelkõige

rahastuse osas. Kuigi räägitakse ehitusturu võimalikust ülekuumenemisest, tuleb arvestada ka

üldise hinnatõusu mõjuga, mis pikema ajakava korral samuti kulusid kasvatab. Eelnõu

eesmärk on suunata valitsust koostama konkreetne tegevuskava 2030. aasta eesmärgi

7

saavutamiseks. Senine ülevaade näitab, et ehitus edeneb, rööbastee jõuab Pärnuni ning

suurimaks väljakutseks jääb infrastruktuuri valmimise ja veeremi hankimise ajastuse

kooskõlastamine. Arvestades, et ministeerium valmistab ette veeremihanget, on praegune hetk

ideaalne, et parlament väljendaks selgelt oma tahet Tallinna–Pärnu ühenduse valmimise

tähtaja osas.

Jaak Aab täiendas, et ettepanek arutada erinevaid Rail Baltica (RB) ajakava stsenaariume

tekkis pärast seda, kui avalikustati projekti valmimise tähtaja nihkumine 2034. aastasse. Eriti

tugevalt reageerisid sellele Pärnumaa omavalitsused ja ettevõtjad, kes on oma arenguplaanid

ja investeeringud sidunud kiire raudteeühenduse valmimisega. Seetõttu on vajalik hinnata, kas

Tallinna–Pärnu lõiku oleks võimalik valmis saada varem, nt 2030. või 2031. aastal.

Avalikkusel on raske mõista, kuidas vahetult pärast kinnitusi 2030. aasta tähtaja kohta teatati

järsku uuest ajakavast. See ei ole etteheide Rail Baltic Estonia OÜ-le ega ministeeriumile, kes

on projekti edenemise kohta infot jaganud, vaid pigem kriitika valitsuse otsustusprotsessi

suhtes. J. Aab-i hinnangul tehti nii suure rahalise mõjuga otsus kiiresti ning Riigikogu sai

sellest vähe sisulist teavet.

Mario Kadastik sõnas, et ettepanekute tegemisel ei piisa ainult valitsusele ülesande

andmisest koostada uus tegevuskava või analüüs. Kui on teada, et eesmärgi kiirendamine

nõuaks sadade miljonite eurode ulatuses lisaraha, tuleks juba ettepaneku esitamisel selgitada

ka selle rahastamise allikad. Ta küsis, kust vajalik lisaraha leitakse?

Jaak Aab vastas, et Eesti majanduse olukorra tõttu ei peaks investeeringuid praegu

ulatuslikult edasi lükkama. Riigieelarve on pingeline ning Tallinna–Pärnu lõigu kiirendamisel

on praktilisi takistusi, kuid üldiselt oleks investeeringute taset tulnud säilitada. RB tulevane

rahastus ei ole veel täielikult kindel, kuna Euroopa Komisjoni nõusolek ajakava

pikendamiseks ning tulevaste Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastusvoorude

tulemused on alles selgumisel. J. Aab tõi võimalike rahastusallikatena esile nii täiendava

Euroopa Liidu (EL) rahastuse kui ka CO₂ kvoodikaubandusest laekuva tulu. J. Aab-i

hinnangul tuleks neid vahendeid kasutada selgemate prioriteetide alusel ning suunata eelkõige

strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, nagu taastuvenergia, RB ja korterelamute

renoveerimine, selle asemel, et raha paljude väiksemate eesmärkide vahel hajutada.

Reili Rand lisas, et ettepaneku eesmärk ei ole kohe täiendavaid kulutusi otsustada, vaid saada

valitsuselt põhjalik tegevuskava ja hinnang võimalustele projekti kiirendada.

Jaak Aab sõnas, et probleem ei seisne niivõrd konkreetse rahasumma määramises, vaid

selles, et Riigikogule ei ole esitatud erinevate võimalike stsenaariumide võrdlust. Valitsus tegi

otsuse RB ajakava edasi lükata, kuid otsuse aluseks olnud alternatiivseid variante, nende

maksumust ja mõjusid, ei tutvustatud piisavalt. Keeruline on hinnata, kas valitsuse tehtud

valik oli parim võimalik lahendus.

Marek Reinaas viitas eelnõu teisele punktile, mille kohaselt tuleb Riigikogule vähemalt kaks

korda aastas anda ülevaade RB projektiga seotud arengutest ning täpsustas, kas ülevaateid

peaks esitama Kliimaministeeriumi esindajad koos RB Estonia esindajatega.

8

Jaak Aab hinnangul võiks minister Riigikogu ees anda ülevaate vähemalt kahel korral: siis,

kui on koostatud uus tegevus- ja rahastuskava, ning hiljem, et anda ülevaade selle

elluviimisest ja tegelikust edenemisest.

Ain Tatter selgitas, et valitsuse otsus ehituse uue ajakava kohta lähtus eelkõige soovist viia

RB ellu kooskõlas naaberriikide ehituskavadega ja kasutada maksimaalselt EL-i

sihtotstarbelist rahastust. Kui on võimalik saada sadu miljoneid eurosid Euroopa toetusi, ei

peetud mõistlikuks asendada seda raha Eesti maksumaksjaid täiendavalt koormavate

lahendustega. Lisaks saavutab raudtee oma täismahus kasu alles siis, kui valmib piiriülene

ühendus. Isegi kui otsustatakse projekti elluviimist Pärnuni kiirendada, on osa 2027. aasta

tegevusi ja lepinguid Rail Baltic Estonia OÜ poolt juba ette valmistamisel või teostamisel

ning teatud otsused, nt rongihange, tuleb teha kohe lähiajal. Seetõttu oleks ajakava muutmine,

eriti kui poliitilised otsused tehakse järgmise aasta esimeses pooles, keeruline ning tooks

kaasa täiendavaid riske. Kuigi tehniliselt võib olla võimalik mõningaid etappe kiirendada,

suureneksid nii projekti elluviimise riskid kui ka rahastamisega seotud ebakindlus. RB

rahastamine on kõikidel EL-i eelarveperioodidel põhinenud eeldusel, et EL-i toetusi tuleb

aktiivselt taotleda, ning kunagi ei ole kogu vajalik rahastus olnud projekti maksumuses

garanteeritud. Pikaajalisi mastaapseid välisrahastusega projekte ei saakski sellisel juhul

alustada, kui eeldatakse kogu rahastuse olemasolu projekti algfaasis. Praegune hinnang umbes

660 miljoni euro suurusele tulevasele CEF-i rahastusele põhineb varasematel kogemustel ja

senisel edukusel Euroopa toetuste taotlemisel ning seda peetakse realistlikuks eesmärgiks.

Täiendavaid EL-i rahastusriskide analüüse ja nende haldamise meetmeid saab tänane valitsus

ju koostada, kuid nende praktiline väärtus riskihaldamise seisukohalt on küsitav, sest

rahastusriskid võivad realiseeruda alles aastate pärast, mil konkreetsele riskile vastavad

meetmed sõltuvad siis juba järgmiste valitsuste poliitilistest prioriteetidest, EL-i ja teiste

projektiriikidega läbirääkimistest ja ajastu tegelikest valikuvõimalustest.

Jaak Aab ütles, et RB elluviimine on olnud pikaajaline ja järjepidev protsess, mida on edasi

viinud erinevad valitsused sõltumata poliitilistest muutustest. Erinevate stsenaariumide ja

rahastusvõimaluste analüüsimine on vajalik ka siis, kui otsuseid hakkavad tulevikus tegema

teised valitsused. Mida põhjalikumalt on võimalikud variandid, riskid ja kulud läbi

analüüsitud, seda lihtsam on tulevastel otsustajatel teha informeeritud valikuid. Seetõttu ei pea

J. Aab selliste analüüside koostamist asjatuks, vaid näeb neid olulise sisendina nii praegustele

kui ka tulevastele valitsustele RB edasise arengu kavandamisel.

Reili Rand sõnas, et arutelust jäi kõlama peamiselt rahastuse ja rahavoogude vaade, samas

kui eelnõu eesmärk on keskenduda eelkõige ehitustehnilisele plaanile. RB-l on olemas

tehniline tegevuskava ning otsuseid tuleks teha lähtudes sellest, milline on ehituslikult kõige

mõistlikum ja tõhusam lahendus. Rahastuskava peaks toetama ehitusplaani, mitte vastupidi.

Oluline vahe on selles, kas esmalt määratakse ehitustehniline eesmärk ja seejärel leitakse

selleks vajalik rahastus või lähtutakse olemasolevast rahastusraamist ning kohandatakse

ehituse mahtu ja ajakava vastavalt sellele. Eelnõu autorite hinnangul tuleks lähtuda esimesest

lähenemisest.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Mario

9

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestis“ eelnõu

(955 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas märkis, et eelnõu sisu kattub osaliselt varem esitatud Riigikogu otsuse

eelnõuga 847 OE, kuid sisaldab ka uusi ettepanekuid, sealhulgas ettepanekuid nr 5 ja 6. Ta

lisas, et Riigikogu lükkas eelnõu 847 OE tagasi.

Reili Rand tutvustas eelnõu, mille eesmärk on tugevdada energiajulgeolekut ja

varustuskindlust, vähendada sõltuvust elektri impordist ning aidata kaasa elektrihinna

stabiliseerumisele ja alanemisele. Ta selgitas, et eelnõu sisaldab seitset ettepanekut. Esiteks

tehakse ettepanek kiirendada planeeringu- ja loamenetlusi, kuna senised muudatused ei ole

uute tootmisvõimsuste võrku lisandumist piisavalt hoogustanud. Teiseks nähakse ette

taastuvenergia toetuste rahastamine riigile laekuvatest CO₂ lubatud heitkoguse ühikute

enampakkumise tuludest, et taastuvenergia arendamise kulud ei koormaks põhjendamatult

lõpptarbijaid. Kolmandaks tehakse ettepanek korraldada hiljemalt 2026. aasta neljandas

kvartalis maismaatuuleparkide vähempakkumine vähemalt 2 TWh aastase toodangu ulatuses.

Neljandaks nähakse samuti 2026. aasta neljandaks kvartaliks ette meretuuleparkide

vähempakkumine mahus, mis võimaldaks rajada vähemalt 4 TWh aastase toodanguga

tootmisvõimsusi. Viiendaks tehakse ettepanek korraldada hiljemalt 2026. aasta lõpuks

juhitavate tootmisvõimsuste ja elektrisalvestuse vähempakkumine tipukoormuste katmiseks

mahus, mis aitab tagada Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse suure tarbimisega perioodidel.

Tema sõnul võib juhitava tootmisvõimsuse vajadus kümne aasta jooksul kasvada ligikaudu

1200–1600 MW-ni ning saartalitluse korral vajab Eesti umbes 1000 MW kindlaid

tootmisvõimsusi. Kuuendaks nähakse ette, et suurem osa saartalitluse võimsusreservist

kaetakse olemasolevate Eesti Energia AS-i elektrijaamadega vähemalt 2040. aastani ning

nende reservis ja töökorras hoidmist rahastatakse vähemalt osaliselt süsteemihaldurile

laekuvast ülekoormustasust. Seitsmendaks tehakse ettepanek töötada välja ja rakendada

meetmed väiksemate koostootmisjaamade, sealhulgas tööstusettevõtete soojusvajaduse

katmiseks rajatud jaamade, elektrivõrguga liitumise ja elektriturule pääsu soodustamiseks üle

Eesti. Hajutatud tootmisüksused parandavad piirkondlikku varustuskindlust, võimaldavad

kohalikke ressursse tõhusamalt kasutada, võivad vähendada võrgukadusid ning toetavad

piirkondlike tööstusettevõtete konkurentsivõimet. Kokkuvõtvalt märkis ta, et eelnõuga

soovitakse siduda energiamajanduse arengukava üldised eesmärgid konkreetsete tegevuste ja

tähtaegadega. Eelnõu esitamise ajendiks oli vajadus astuda energiapoliitikas kiiremaid ja

konkreetsemaid samme.

Jaak Aab lisas, et komisjon on tõepoolest samasisulist eelnõu varem arutanud, kuid praegust

eelnõu on täiendatud. Ettepanekud lähtuvad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna energiaplaanist,

milles on esitatud konkreetsed sammud 2032. aastani. Energiamajanduse arengukavas on

kirjeldatud erinevaid võimalusi, kuid puuduvad piisavalt täpsed prioriteedid ja eesmärkide

10

saavutamise tegevuskava. Tuuleenergeetika arendamiseks on loodud kohalikele

omavalitsustele motivatsioonimehhanisme, kuid viimastel aastatel kehtestatud planeeringud ja

väljastatud load on kohtus vaidlustatud. Seetõttu ei ole teada, millal kavandatud

tootmisvõimsused valmivad. Maismaatuuleenergia täiendavaks vajaduseks on hinnatud

ligikaudu 2 TWh, kuid tegelik maht sõltub käimasoleva vähempakkumise tulemustest.

Meretuuleparkide rajamisel ei ole planeerimine enam peamine takistus. Vähemalt kolme

võimaliku tuulepargi kohta on tehtud vajalikud planeeringud ja keskkonnamõju hindamised

ning osa projekte on jõudnud ehitusloani. Peamine probleem on investeeringuteks vajaliku

garantiisüsteemi puudumine. Ilma pikaajalise investeerimiskindluseta ei rajata suuremaid

tootmisvõimsusi, sealhulgas meretuuleparke, tuumajaama ega Paldiski pump-

hüdroakumulatsioonijaama. Maismaatuuleparkide investeerimiskindlust võivad suurendada

pikaajalised elektriostulepingud ning tuule-, päikese- ja salvestusvõimsusi ühendavad

hübriidpargid. Suurte andmekeskuste rajamine võib mõjutada Eesti ja lähiriikide

elektrisüsteemi ning elektrihinda. Riigil peab olema strateegilistest investeeringutest

tervikpilt, et hinnata nende mõju tootmisvõimsusele, varustuskindlusele ja hinnale. Ligikaudu

40% elektrist imporditakse ning otsuste edasilükkamine suurendab energiajulgeoleku,

varustuskindluse ja elektrihinnaga seotud riske. Kriisiolukorras on olulised piirkondlikud

tootmisvõimsused ja väiksemad saartalitlusalad. Elering ja Elektrilevi arendavad selleks

vajalikku võimekust. Kindlaks tuleb teha kiiresti käivitatava uue võimsuse vajadus ning

ajavahemik, mille jooksul saavad põlevkivijaamad täita reservvõimsuse ülesannet. Varem

korraldatud hankega on lisandumas ligikaudu 220 MW juhitavat võimsust ning Kiisa

avariireservelektrijaama võimsus on ligikaudu 200 MW. Koos teiste kavandatavate

võimsustega võib lähiaastatel turule jõuda umbes 450 MW kiiresti juhitavat, peamiselt gaasil

põhinevat tootmisvõimsust. Täiendava 900 MW võimsuse vajadust tuleb põhjalikult hinnata,

arvestades tarbimise kasvu, salvestusvõimsuste arengut ja olemasolevate põlevkivijaamade

võimalikku rolli.

Mario Kadastik kommenteeris eelnõu ettepanekuid punktide kaupa. Esimese punkti puhul on

lahendustena juba kasutusel planeeringute kiirendamine ja kohalikele omavalitsustele

makstav tuulikutasu. Teine punkt väljendab ideoloogilist valikut. Kolmanda punkti kohane

vähempakkumine on juba ette valmistatud ning seda käsitleti samal päeval valitsuses. Neljas

punkt on samuti ideoloogiline valik. Meretuuleparkide rajamine võib osutuda võimalikuks

juhul, kui lisanduvad andmekeskused sõlmivad arendajatega pikaajalised elektriostulepingud.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esitatud Taani näited ja hinnatasemed ei ole Eesti oludesse

otse ülekantavad. Eesti meretuuleparkide hinnatase ületaks eeldatavasti 100 eurot megavatt-

tunni kohta, sest siin on muu hulgas kõrgem kapitalikulu. Taanis nimetatud ligikaudu 70 euro

suurust hinnataset ei peetud Eestis realistlikuks. Põlevkivielektrijaamade töös hoidmine 2040.

aastani ei pruugi olla tehniliselt võimalik. Auvere elektrijaam võib selle ajani töötada, kuid

ülejäänud jaamade säilimises sellise tähtajani on põhjust kahelda. Vanade põlevkivijaamade

töös hoidmine nõuaks väga suuri kulutusi. Samas ei saa väita, et Eestis energiatootmise

arendamisel edusamme ei tehta, sest tuumaenergia arendamise ettevalmistused edenevad

kiiresti.

Jaak Aab täpsustas, et erinevad stsenaariumid on läbi arutatud. Võimsusreservis olevatele

põlevkivijaamadele makstakse saartalitlustasu. Hinnata tuleb kiiresti käivitatavate

gaasijaamade vajalikku mahtu ning talvise ja külma ilma võimsusreservi vajadust. Samuti

11

vajab otsustamist, kas reserv tuleb katta gaasijaamadega või saab selleks jätkuvalt kasutada

põlevkivijaamu. Põlevkivijaamade kasutamise jätkamine eeldab teatavaid investeeringuid.

Rein Vaks kommenteeris eelnõu ettepanekuid. Esimese ettepaneku kohta märkis ta, et

tuulehoo meede on valmimas ning voor loodetakse avada novembris. Tema hinnangul on

maismaatuulevõimsuste turule toomiseks juba palju tehtud ja meede aitab sellele täiendavalt

kaasa. Kolmanda ettepanekuga seoses selgitas ta, et valitsusele anti ülevaade kuuendast

taastuvenergia vähempakkumisest ning võitjate nimekiri esitatakse valitsusele 30. oktoobriks.

Meretuuleparkide arendamisel on vaja aga tegutseda ettevaatlikult. Näiteks Leedu

meretuulepargi arenduses, mille puhul arendaja taotleb olulist ajapikendust, on pärast võitja

väljakuulutamist arenduskulud kasvanud 40%. Praeguses turuolukorras ei peeta meretuule

arendamisega piirkonnas senises tempos jätkamist mõistlikuks. Seetõttu tuleks vältida

investeerimist ajal, mil kogu tarneahel on väga kallis, ning suunata esialgu rohkem tähelepanu

ja ressursse maismaatuule arendamisele. Juhitavate tootmisvõimsuste arendamine toimub

mitmes etapis. Sagedusreservide hanke tulemusel peaksid 2027. aastal valmima kaks uut

gaasielektrijaama. Aasta lõpuks kavandab Elering hajutatud taaskäivitamisvõimsuse hanget,

mille esialgne maht on 900 MW. See maht tuleneb eeskätt vajadusest luua süsteemile

taaskäivitamisvõimekus. Nende sammude elluviimisel paraneks juhitavate tootmisvõimsuste

olukord märgatavalt. Olemasolevaid põlevkivijaamu on saartalitluse reservis põhjendatud

hoida seni, kuni see on tarbijatele kõige soodsam lahendus. Vanad jaamad vajavad aga

tulevikus investeeringuid ning mingil hetkel võivad nende kulud ühiskonnale ületada uute

jaamade rajamise kulusid. Seetõttu tuleb olemasoleva reservi säilitamise kõrval rajada uusi

süsteeme ja tuua turule uusi tootmisvõimsusi. Seitsmenda ettepaneku kohta märkis ta, et

koostootmisjaamad on teretulnud, kuid nende rajamine eeldab piisavat soojuskoormust.

Enamik sobivaid piirkondi on Eestis juba kasutusele võetud. Koostootmisjaamade rajamine

kohtadesse, kus vajalik soojuskoormus puudub, oleks maksumaksjale väga kulukas ning

läheks vastuollu ENMAK-i eesmärgiga tagada kogu piirkonnas konkurentsivõimeline elektri

lõpphind.

Jaak Aab selgitas, et väikeste koostootmisjaamade all peetakse eelkõige silmas näiteks

puidutööstusi, mis toodavad soojust enda tarbeks või kaugküttevõrku ning oleksid võimelised

tootma ka elektrit. Nende elektriturule pääsu võivad aga piirata võrguühenduste ebapiisav

võimsus ja muud pudelikaelad. Sellised üksused võiksid toetada Elektrilevi kavandatavat

väiksemate piirkondade saartalitlust, mis on oluline eeskätt kriisi- ja sõjaolukorraks

valmistumisel, kuid eeldab investeeringuid ning sageduse hoidmiseks vajalikku tehnoloogiat.

Juhitavate võimsuste puhul palus ta täpsustada Eleringi kavandatava hanke ülesehitust. Tema

arusaama järgi toimub see kahes etapis: esmalt hangitakse ligikaudu 300–400 MW

regionaalset taaskäivitamisvõimsust ning seejärel täiendav tehnoloogianeutraalne juhitav

võimsus pikemaajalise vajaduse katmiseks. Esimese etapi elluviimiseks ei pruugi olla vaja uut

riigiabiluba, vaid seda võib olla võimalik korraldada olemasoleva elektrijulgeoleku

tagamiseks antud loa alusel, nagu sagedusreservi hanke puhul.

Rein Vaks vastas, et kuuendale taastuvenergia vähempakkumisele esitati pakkumisi 990 GWh

ulatuses. Reeglite kohaselt jäeti välja kõige kallim pakkumine, Enefiti 160 GWh, mistõttu

peaks vähempakkumise tulemusena turule lisanduma 830 GWh uut taastuvenergia tootmist.

Tegemist on seni Eesti vähempakkumiste suurima tulemusega ning eesmärk on tootmine

12

turule tuua hiljemalt 2030. aastaks. Arendajate edenemist jälgitakse perioodiliselt koos

Eleringiga. Juhitavate võimsuste arendamine toimub mitmes etapis. Elering valmistab aasta

lõpuks ette hajutatud taaskäivitamisvõimekuse hanget, mille kavandatav maht on 900 MW,

kuid võib veel täpsustuda. ENMAK-i kohaselt on 2035. aastaks vaja ligikaudu 2,1 GW

juhitavat võimsust ehk juurde tuleks ehitada umbes 1 GW. Kui kavandatav hange ei too turule

piisavalt võimsusi, tuleb rakendada Euroopa Liidu õigusraamistikule vastavat

võimsusmehhanismi. See eeldab eraldi riigiabiluba, mille taotlemist kavatsetakse koos

Eleringiga alustada järgmisel aastal.

Reili Rand küsis kui palju uusi maismaatuuleparkide loamenetlusi on viimastel aastatel

edukalt lõpule viidud, eristades neid alles planeeringujärgus olevatest projektidest.

Rein Vaks vastas, et pärast pikemat pausi on tänavu taas hakatud väljastama tuuleparkide

ehituslube. Samas vaidlustatakse neid kohaliku tasandi küsimuste tõttu kohtus ning

menetlustes tuleb võimalikult palju arvestada kohalike elanike seisukohtadega. Ta tunnistas, et

maismaatuule arendamisel pole seni märkimisväärset edu saavutatud. Positiivsena tõi ta esile

arendajate ja Kliimaministeeriumi suurenenud panuse ning Euroopa Komisjonilt saadud

lisavahendid. Tema hinnangul tuleks rakendatud meetmetele anda aega tulemuste

saavutamiseks. Eesmärk on tuua turule piisavalt tuulevõimsusi, et aidata elektrihinda

võimalikult palju alandada, kuid edasine areng sõltub kohalike omavalitsuste planeerimis- ja

menetlusvõimekusest ning sellest, kas otsused kohtus vaidlustatakse.

Jaak Aab küsis laiemalt elektri salvestamise ja kaugkütte elektrifitseerimise võimaluste

kohta. Ta viitas Soome praktikale, kus kasutatakse lisaks akudele eri salvestuslahendusi, et

rakendada odava või negatiivse hinnaga elektrit kaugküttes ning säilitada energiat pikema aja

jooksul. Eestis tõi ta näidetena esile Tartu kaugküttesalvestuse ning Utilitase kavandatavad

lahendused, sealhulgas reoveesoojuse kasutamise. Ta palus selgitada, milliseid

elektrifitseerimis- ja salvestustehnoloogiaid Soomes kasutatakse.

Rein Vaks vastas, et lisaks akudele on olemas teisigi salvestustehnoloogiaid, kuid nende

kasutuselevõttu võivad piirata rajamisvajadus ja väga suured investeeringud. Soomes

kasutatakse järjest enam kaugkütte elektrifitseerimist, soojuspumpasid ning elektri- ja

soojussalvestust. Ulatuslikult rakendab soojuspumpasid ka Taani. Samas suunas liigub tema

sõnul ka Eesti. Tallinnas peaks järgmise aasta alguses kasutusele tulema esimene vastav jaam

ning soojussalvestus on seal töötanud juba üle aasta. Salvestuslahendusi kasutatakse ka Tartus

ja neid lisandub väiksemates piirkondades. Kaugkütte ja elektrituru ühendamine võimaldab

kasutada soodsa hinnaga elektrit soojuse tootmiseks ja salvestamiseks ning seeläbi mõlemat

turgu tõhusamalt toimima panna.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Mario Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

13

4. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku

tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed elektriarvete vähendamiseks

2026/2027. aasta talvel“ eelnõu (1030 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

Reili Rand märkis, et gaasi hind mõjutab elektriturgu ja võib kujundada olukorda eelseisval

talvel. Inimeste toimetuleku toetamiseks ja kolmeks talvekuuks valmistumiseks nähakse

eelnõuga ette lõpptarbijate ajutine vabastamine võrgutasu maksmisest ajavahemikul 1.

detsembrist 2026 kuni 28. veebruarini 2027. Eelnõu teine osa näeb ette lõpptarbijate alalise

vabastamise taastuvenergia tasust. Selle kulu katmiseks oleksid CO₂ heitkogustega

kauplemisest saadavad vahendid, sest lahendus aitaks kaasa taastuvenergia arengule ning

vähendaks selle mõju lõpptarbijate elektriarvetele. Samuti võiks see parandada elanikkonna

valmisolekut taastuvenergia arendusi vastu võtta. Eelnõu eesmärk on toetada inimeste

toimetulekut muutuvates oludes.

Jaak Aab sõnas, et on võimalikke leevendusmeetmeid arutanud ka peaministriga ning

valitsuskabinet on teemat käsitlenud. Eelseisev talv tekitab inimestes ärevust, sest gaasi hind

on raskesti prognoositav ja mõjutab otseselt elektrihinda. Täiendava riskina nimetas ta Iraani-

USA konfliktiga seotud olukorda ja Hormuzi väina praktilist sulgemist, mis takistab olulise

osa maailma LNG tarnimist. LNG-d on võimalik hankida mujalt ning Ameerikas kildagaasi

tootmist suurendada, kuid see võib olla kallim. Ekspertide hinnangul võib gaasi hind ületada

100 eurot megavatt-tunni kohta, kuid võimaliku hinnatõusu ulatus pole teada. Aastate 2021–

2022 energiakriisi ajal rakendati Kaja Kallase valitsuses leevendusmeetmeid. Ta leidis, et

tõhusam on vähendada arvet enne selle väljastamist, kui maksta hiljem hüvitisi. Elektri

võrgutasu vähendati toona esmalt kodutarbijatele nullini ja ettevõtjatele poole võrra ning

hiljem vabastati võrgutasust mõlemad tarbijarühmad. Kuigi ettevõtjate hinnangul ei olnud abi

väga suur, aitas see neil talveperioodi üle elada. Seetõttu tuleks võrgutasusid ajutiselt

vähendada või need kaotada eelkõige suurima riskiga talvekuudeks. Oluline oleks kokku

leppida hinnatase, mille ületamisel käivituksid automaatselt leevendusmeetmed ning valmis

tuleks olla ka kaugkütte hinnatõusuks. Lahendused tuleks koos rahastamisega ette valmistada

enne talve, et vältida kriisi ajal kiirkorras tegutsemist. Käesoleva ja järgmise aasta valitsuse

reservi maht võib olla ebapiisav ning riigieelarves ei ole selleks otseselt raha ette nähtud.

Seetõttu võib osutuda vajalikuks lisaeelarve. Võimaliku katteallikana nimetas ta kõrgetest

energiahindadest tulenevat täiendavat käibemaksulaekumist, kui see lisaeelarvega Riigikogu

ette tuuakse. Ta tunnustas valitsuskabinetti teema käsitlemise eest, kuid pidas tähtsaks

vajadust konkreetsete lahenduste ja selgete sõnumite järele. Käesoleva Riigikogu otsuse

eelnõu eesmärk on julgustada valitsust astuma varakult konkreetseid samme inimeste ja

ettevõtjate toetamiseks.

Urve Tiidus küsis, kas eelnõu esitajatel on leevendusmeetmete rakendamise hinnangulise

kulu kohta esialgne arvestus, kuigi täpse arvutuse tegemine jäetakse ettepaneku kohaselt

valitsuse ülesandeks.

Jaak Aab vastas, et täpset arvestust ei ole, kuid meetmete hinnanguline kulu ulatub

tõenäoliselt kümnetesse miljonitesse eurodesse, mitte sadadesse miljonitesse. Ühe võimaliku

katteallikana nimetas ta kõrgetest energiahindadest tulenevat täiendavat käibemaksulaekumist,

mis tuleks meetmete rahastamiseks eraldada lisaeelarve kaudu.

14

Mario Kadastik märkis, et eelnõu esimeses ja teises punktis käsitletakse võrgutasu

leevendamist. Ta küsis, kas esimene punkt näeb ette ajutise võrgutasu leevenduse ning teine

pidi tegelikult käsitlema alalist taastuvenergia tasust vabastamist, millest eelnõu tutvustamisel

räägiti, kuid mida eelnõu tekstis kajastatud ei ole.

Jaak Aab sõnas, et märkus on õige ja eelnõu tekstis on viga. Võrgutasu vabastus on

kavandatud ajutisena, taastuvenergia tasu vabastus aga alalisena. Seletuskirjas on aga kõik

korrektselt ära märgitud ning ta palus vastava muudatuse komisjonil teha.

Mari Tänav selgitas, et määrav on eelnõu tekst, mitte seletuskiri. Kui komisjon soovib

eelnõu punktis 2 oleva vea parandada, peab ta otsustama vastava muudatuse esitamise

muudatusettepanekuna poolthäälte enamusega. Muudatuseta läheks eelnõu täiskogu

menetlusse praegusel kujul.

Marek Reinaas sõnastas muudatusettepaneku, misjärel komisjon kujundas ettepaneku osas

seisukoha.

1. Muuta eelnõu punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2. Vabastada elektrienergia lõpptarbija taastuvenergia tasu maksmise kohustusest.“.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Mario Kadastik, Reili

Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

Rein Vaks tutvustas Kliimaministeeriumi seisukohti eelnõule ning märkis, et peale eelnõu

punktis 2 käsitletu on vastavad meetmed juba ettevalmistamisel eesmärgiga olla valmis neid

rakendama alates 1. detsembrist. Kavandatav pakett hõlmab kodutarbijatele 50% elektri

võrgutasu ja 100% gaasi võrgutasu kompenseerimist ning kaugkütte hinna kompenseerimist

kõikidele tarbijatele üle kindlaksmääratud hinnalävendi. Meetmete rakendamise peab

novembris või detsembris otsustama Vabariigi Valitsus. Paketi hinnanguline kogumaksumus

on 30–35 miljonit eurot. Riigieelarve koormuse vähendamiseks kaalutakse ka muid

rahastamisvõimalusi, sealhulgas võimalust kasutada ülekoormustulu.

Jaak Aab küsis, kas kaugkütte hinnalävend ei ole veel otsustatud ja vajab täiendavat

kaalumist. Ta mainis, et aastatel 2021–2022 rakendati hüvitist kindlaksmääratud

hinnatasemest alates.

Rein Vaks kinnitas, et kaugkütte hinnalävend ei ole veel kindlaks määratud ja see tuleb

otsustada.

Otsustati:

4.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Mario

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Mario

Kadastik, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4.3. Teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (konsensus: Mario Kadastik, Reili Rand,

15

Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

5. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas teavitas komisjoni liikmeid eesootavatest kohtumistest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Airi Ausmees

protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)

Markus Veia

protokollija