Raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse muudatused (eelnõu 991 SE)

Majanduskomisjon, 20.10.2026

Eelnõu eesmärk

• Direktiivi (EL) 2026/470 (nn Omnibus II) ülevõtmine.

• Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine.

• Aruandlusnõuete muutmine proportsionaalsemaks.

Eelnõu vähendab oluliselt ettevõtjate halduskoormust, kaitseb VKE- sid ülemääraste teabenõuete eest ning keskendab kohustusliku kestlikkusaruandluse Eesti suurima mõjuga ettevõtjatele.

Miks muudatusi vaja on?

• Senised kestlikkusaruandluse nõuded on mahukad ja keerukad.

• Aruandluskohustus ja audiitorkontroll põhjustavad ettevõtjatele märkimisväärseid kulusid.

• Suurettevõtjate teabenõuded kanduvad edasi nende väärtusahelas olevatele VKE-dele.

• Liigne halduskoormus vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet

Eesmärk: keskendada kohustus kõige suurema majandusliku ja ühiskondliku mõjuga ettevõtjatele.

Peamised muudatused

• Kohustuslik kestlikkusaruanne jääb ettevõtjatele, kellel on: • müügitulu üle 450 miljoni euro;

• keskmiselt üle 1000 töötaja.

• Alla künnise jäävad ettevõtjad võivad kasutada vabatahtlikku standardit.

• Väärtusahela väiksematelt ettevõtjatelt küsitava teabe mahtu piiratakse.

• Võimaldatakse jätta avalikustamata ärisaladust ning privaatsust või turvalisust kahjustavat teavet.

• Lihtsustatakse teatavaid audiitorite kutse- ja registreerimisnõudeid.

Mõju ettevõtjatele

• Kohustuslike aruandjate arv väheneb ligikaudu 200 ettevõtjalt umbes 10 ettevõtjale.

• Kohustusest vabanevate ettevõtjate võimalik kulude kokkuhoid on kokku kuni 30 miljonit eurot aastas.

• VKE-del tekib õigus keelduda vabatahtlikku standardit ületava kestlikkusteabe esitamisest.

• Väheneb aruande koostamise, andmekogumise ja audiitorkontrolliga seotud koormus.

• Vabatahtlik aruandlus võib jätkuda investorite, pankade ja tarneahelate nõuete tõttu.

Peamised riskid ja tasakaalustavad meetmed Riskid

• Väheneb ettevõtjate kestlikkusteabe võrreldavus ja läbipaistvus.

• Osa ettevõtjaid võib loobuda kestlikkusriskide süsteemsest hindamisest.

• See võib mõjutada ligipääsu eksporditurgudele ja rahastamisele.

Tasakaalustavad meetmed

• Vabatahtlik kestlikkusaruandluse standard.

• Väärtusahela ettevõtjate õiguste ja õiguskindluse suurendamine.

• Kohustuse säilitamine kõige suurema mõjuga ettevõtjatele.

• Tundliku teabe parem kaitse.

Eelnõu jõustamine

• Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 19. märts 2027.

• Eelnõu tuleks menetleda kiireloomuliselt ja jõustada hiljemalt 2026. aasta sügisel, et vältida ettevõtjatele lisakulutuste tekkimist.

• Rakendamine ei too riigile ega kohalikele omavalitsustele täiendavaid kulusid.

• Uusi rakendusakte ei ole vaja.

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 211

Tallinn, Toompea Teisipäev, 20. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.46

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Puudusid: Rene Kokk, Tõnis Mölder ja Reili Rand

Kutsutud: Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (1.-2. päevakorrapunkt); Justiits- ja

Digiministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Kaia

Läänemets-Ester ning Patendiameti tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimees Tanel

Kalmet (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi osakonna IT-õiguse

talituse juhataja Stina Avvo ning Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna

juhataja Anna Õuekallas ja õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa (2. päevakorrapunkt);

Rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna

juhataja Rainer Osanik ja sama osakonna jurist Kersti Rahlin, ministri nõunik Kristofer

Rennel (3. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks

ning energiaturgude eksperdid Marie Ursula Vaks ja Roger Pilvik (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(1032 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1045 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (991 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(892 SE) teise lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

2

eelnõu (1032 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liisa-Ly Pakosta sõnas, et 1032 SE seadusena vastu võtmine omaks positiivset mõju nii

inimestele, kes soovivad õiguskaitset oma leiutisele või patendile kui ka Patendiametile.

Eelnõu ei tee sisulises osas suuri muudatusi, aga vormilises osas teevad muudatused

tegutsemise lihtsamaks. 17 senist määrust liidetakse kokku ja tehakse üks õigusselge

regulatsioon. Halduskoormust vähendatakse igas etapis, mis patendini jõudmiseks teha tuleb.

Kõneleja ütles, et ei saa küll kindlalt väita, et õiguse killustatus ning kohati erinev või

vastuoluline terminoloogia on olnud peamine põhjus, miks Eestis on patente vähem, kui

soovitakse, kuid ühtlustatud ja lihtsustatud regulatsioon võimaldab kindlasti kiiremini

patentideni jõuda.

Marek Reinaas tundis huvi, miks on Eestis nii vähe patente.

Tanel Kalmet lausus, et on erinevaid asjaolusid, mis võivad patentide vähesuse põhjuseks

olla. Eesti turg on väike. Kui tegemist on hea tootega, siis tasub seda kaitsta rahvusvaheliselt.

Riikides, kus on suurem turg ja potentsiaalsed konkurendid, on patendil rohkem mõju.

Kasutusel on rahvusvahelised taotlused, Euroopa patent ja nüüd ka Euroopa Liidu ühtse

toimega patent, mis võib samuti olla põhjus, et Eestis otse esitatud taotlusi on vähem. Lisaks

on vaatamata väga headele PISA (Programme for International Student Assessment)

tulemusele Eestis mõnevõrra puudu tehnikaalade inimestest, kes arendaksid oma ideed

leiutiseks ja vormiksid selle patenditaotluseks.

Kaia Läänemets-Ester ütles, et tehtud on ka uuringuid, mis näitavad, et teadlikkus on väga

väike, esiteks selles osas, et on võimalik oma intellektuaalomandi õigusi kaitsta ja teiseks,

kuidas seda teha saab. Nt kooliprogrammidesse viiakse samuti sisse õpe, et õpetada juba

väiksematele lastele intellektuaalomandi õigust.

Liisa-Ly Pakosta ütles, et teadlikkuse tõstmist eelnõu kindlasti parandab. Ühtlasi, kui

varasema 17 õigusakti asemel saab olema 1 õigusakt, siis teema on lihtsamini hallatav.

Otsustati:

1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

1.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1045 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et hetkel on Eestis kasutatavad

identifitseerimisvahendid ID-kaart, mobiil-ID ja Smart-ID. Mobiil-ID on väljaminev toode,

sest selle kasutamiseks on vaja füüsilist SIM-kaarti, aga uuemad telefonid on elektroonilise

SIM-kaardiga, mis tähendab, et füüsilist SIM-kaarti enam edaspidi ei eksisteeri ja nende

3

telefonidega mobiil-IDd kasutada ei saa. Eesti riigi ametlik soovitus on, et inimesel võiks olla

küberturvalisuse ja muu turvalisuse huvides kaks identifitseerimisvahendit ehk esmalt ID-

kaart, mis on Eestis kõigile kohustuslik alates 15. eluaastast. Teiseks võiks igal inimesel olla

kas mobiil-ID või Smart-ID. Euroopa Liit (EL) on välja pakkunud lahenduse nimega Euroopa

Liidu digiidentiteedikukkur (EL-i digikukkur), mis on identifitseerimisvahend, kuhu saab

lisada ka PDF-faile. Vastavat õigusakti läbi rääkides leidis Eesti, et riigis juba kasutusel

olevad e-identifitseerimisvahendid võiksid EL-i digikukruga paremini sobituda, kuid selles

osas ei saavutatud kokkulepet. Seega tuleb luua uus e-identifitseerimisvahend, mis vastab EL-

i digikukru nõuetele. See täidab kahte eesmärki ehk et sellega on võimalik ennast digitaalselt

identifitseerida kõikides teistes EL-i liikmesriikides ja ühtlasi kehtib teiste EL-i liikmesriikide

kodanike digitaalne identifitseerimisvahend ka Eestis. Selleks tuleb teha aga teatud õiguslikud

muudatused, mis on esitatud käesoleva eelnõuna Riigikogule. Esmalt oli Eesti murekohaks, et

EL ei aktsepteeri juba riigis tehtud ja kasutatavaid lahendusi, ühtlasi on EL-i digikukkur Eesti

jaoks veidi vanaaegne. Eesti on oma üldises positsioonis leebunud tulenevalt sellest, et on aru

saadud, et mobiil-ID on väljaminev toode ja inimesel võiks olla erinevaid alternatiive, mille

vahel valida. Eelmainitud vanaaegsus tuleneb eelkõige sellest, et kui Eestis näidatakse

mobiiltelefonis riigi rakendusest kehtivat dokumenti, siis EL-i lahendus läheb selles suunas, et

mobiiltelefonis on PDF-failina dokument, mida saab näidata. Rääkides eelnõu õiguslikest

muudatustest, siis identifitseerimisest rääkides peab olema teada, kes on pädevad asutused.

Ühtlasi peab identifitseerimisega seotu olema registris, teenusepakkujal peab olema

tegevusluba ja keegi peab tegema teema üle järelevalvet, millega käivad kaasas ka

sanktsioonid. Lisaks tuleb ette näha riigilõivud ja rikkumiste menetlused. Kõnealune eelnõu ei

too välja, kuidas protsess tehnoloogiliselt välja näeb, sest seda kirjeldab EL-i vastav õigusakt,

kuid eelnõus tuuakse välja, kuidas uue identifitseerimissüsteemi toimingud Eestis käivad, kes

vastutab ning kes millega tegeleb. Pädevaks asutuseks on Riigi Infosüsteemi Amet.

Andmekaitse Inspektsioon täidab andmekaitseasutuse rolli. Nt kui inimesele tundub, et keegi

küsib tema kukrust põhjendamatult andmeid, siis saab ta Andmekaitse Inspektsiooni poole

pöörduda. Sertifitseerimisskeemide eest hakkab vastutama Justiits- ja Digiministeerium.

Trahvimäärad tulevad EL-i õigusest, kuid need peab samuti Eesti seaduses ette nägema.

Mario Kadastik küsis, kas EL-i digikukrus saab olema ainult isiku digitaalne ID või ka muud

dokumendid, nt juhiluba. Lisaks uuris kõneleja, kuidas tõendatakse dokumentide muutmatus.

Eesti süsteemi puhul on nt digiallkirjastatud konteinerid jms, kuid kui PDF-fail lisatakse EL-i

digikukrusse, siis kuidas tagatakse, et seal ei ole tehtud muudatusi.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et eelkõneleja viimasena nimetatud probleem on ka Eesti poolt

tõstatatud. EL-i digikukru puhul on EL-i nägemus, et tegemist on n-ö digitaalse rahakotiga,

kus on digitaalne ID-kaart, aga seal on ühtlasi ka koopia nt isiku kooli lõputunnistusest,

juhiluba jms. EL-is on tegelikult olemas tehnoloogiline võimekus ehk andmebaaside

ühilduvus ja baasarhitektuur, et asjakohasus toimiks samamoodi nagu Eestis.

Anna Õuekallas ütles, et tõendeid saavad hakata pakkuma asutused, kes on andmete

omanikud. Tõendi väljastamine on digikukru ökosüsteemi osa ja üks nendest elementidest,

mis on vaja luua. See annab riigile võimaluse olla kindel ja veenduda, et tõendid on

õiguspärased ja terviklikud. Lisaks peavad tõendid olema piiriüleselt kasutatavad ehk

4

asutused peavad kokku leppima, millisel kujul tõendid on ja mis andmed peavad liikuma.

Tegemist on standardiseeritud tõenditega, mitte, et igaüks lisab enda PDF-i digikukrusse.

Liisa-Ly Pakosta tõi näite, et kui Eestis minnakse retseptiravimit välja ostma, siis

kontrollitakse, kas antud isik on üldse elus. Kui aga inimene läheb oma tõendiga sama nt Lätti

tegema, siis kuidas seda kontrollitakse. See on miski, millele tuleb mõelda.

Anna Õuekallas lausus, et tõendite väljatöötamise töögrupid käivad üle Euroopa koos ja

sellistel küsimustel arutlevadki. Kõneleja tõi näitena välja, et tegelikult ei soovita ju tõendada

ainult retseptiõigust, vaid ka õigust ravimit välja osta. Samuti ei soovita tõendada ainult

juhiloa olemasolu, vaid et inimesel on juhtimisõigus jne.

Mario Kadastik uuris, et kui isik soovib autot rentida ja näitab telefonist PDF-faili, siis

kuidas autorendifirma kontrollib, et juhiluba on päris, kehtib endiselt jne. Lisaks, kas EL-i

digikukkur integreerub ka nt Apple Wallet-iga, et tõend oleks lihtsalt ka sealt näidatav.

Anna Õuekallas vastas, et kõikidele küsimustele ei saa veel detailselt vastata, kuna

standardeid töötatakse alles välja. Lisaks, suured meediaettevõtted on väga huvitatud, et EL-i

digikukrud integreeruksid nende tehnoloogiliste lahendustega. Kuna tegemist on

otsekohalduva ja kohustusliku tehnoloogilise lahendusega, siis ilmselt tulevad ettevõtete poolt

ka vastavad ühendused.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, miks EL ei võta kasutusele kaasaegsemaid süsteeme.

Liisa-Ly Pakosta ütles, et temal on sama küsimus. Küll aga tuleb mõista, et Euroopa riikides

on digiareng väga erinev ja ebaühtlane. Eesti jaoks on aga kahjuks see n-ö tagasimineku

samm rahaliselt kulukas.

Mart Maastik uuris, et kui Eestis on hästi toimiv digilahendus juba olemas, siis miks tuleb

nõustuda üleeuroopalise halvema variandiga. Lisaks, kas ei ole võimalik paluda, et Eesti

toimivat digilahendust Euroopas aktsepteeritaks.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et kui varasemalt on toimunud EL-i digikukru läbirääkimised, on

Eesti positsioon olnud, et kaaluda tuleks ka Eesti alternatiivi, kuna see oleks teistes riikides

kasutatav. Seda ei ole aga aktsepteeritud. EL võttis 2024. aastal vastu otsekohalduva määruse

(nn eIDAS 2). Määrus on nüüd kõikide riikide jaoks ühtlustatud, kuid see ühtlustus on Eesti

jaoks veidi vanaaegne. Positiivsena saab aga välja tuua, et Eesti leiab, et inimesel peaks olema

kaks identifitseerimisvahendit ehk ID-kaart on kohustuslik ja lisaks sellele veel üks vahend.

Smart-ID on üks valikutest, kuid teine valik peaks veel olema. Hetkel on selleks mobiil-ID,

mida teatud hetkest enam ei eksisteeri. Seega teiseks valikuks saaks edaspidi olema EL-i

digikukkur. Kui Eesti EL-i digikukru nõuet üle ei võta, siis tuleb tasuda trahve, mis ei ole

samuti mõistlik. Eesti soovib EL-i digikukru nõude üle võtta võimalikult ökonoomselt ja

mõistlikult. EL-i digikukru laiem probleem on, et see ei ole ka EL-is veel täiesti valmis.

Kõnealune eelnõu ei käsitle tehnoloogiat, vaid asutuste vastutust Eestis, millised ülesanded

kellelgi on ja kuidas antakse luba sellele, kes digikurku teenust pakkuma hakkab. Eestis on nii

5

mobiil-ID kui ka Smart-ID erasektori pakutavad teenused ja ka digikurku osas minnakse edasi

erasektori poolt pakutava teenusega. Määruse tagasipööramise võimalust ei ole enam ka

seetõttu, et enamik riike juba tegelevad hangetega ja on protsessis kaugele jõudnud.

Mart Maastik uuris, kas Eesti on pidanud läbirääkimisi mõne digitaalselt arenenud EL-i

riigiga, kes on samuti arvamusel, et EL-i välja pakutu on iganenud ja ebamõistlik. Ühtlasi

leidis kõneleja, et mobiil-ID toimib väga hästi, seega Smart-IDle on alternatiiv olemas. M.

Maastik lausus, et ka majanduskomisjon peaks välja ütlema, et sellist määrust ei saa toetada.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et Eesti ei ole olnud määruse osas väga toetav ja on selle vastu

võidelnud. Rääkides mobiil-IDst, siis see ei kao koheselt. EL-is alles arutatakse ja lepitakse

kokku EL-i digikukru tehnilisi nüansse. Läheb aega enne, kui EL-i digikukkur toimima

hakkab. Selle aja jooksul suureneb ka ilma füüsilise SIM-kaardita telefonide arv turul. Seega

probleem ei ole mobiil-IDs, vaid selles, et telefonid muutuvad. EL-i digikukkur pakub Smart-

IDle teise alternatiivi, mis kindlasti üle terve EL-i ühildub. Sellele on ühiskonnas oma koht ja

vajadus. Ettevõtjad seda samuti toetavad. See on ka oluline lahendus ettevõtjatele, kes

tegelevad äriga riikides, mis ei ole digitaalselt väga arenenud. Ühtlasi on see hea lahendus

noortele, kes lähevad teise riiki õppima. Kõneleja leidis, et eelnõuga võiks kindlasti edasi

liikuda.

Mart Maastik uuris, et kui isikule tuleb krüpteeritud dokument, siis kas selle saab EL-i

digikukruga avada.

Anna Õuekallas vastas, et esmalt EL-i digikukruga kindlasti krüpteerima ei saa hakata, sest

hetkel Eestis kasutusel olev krüptograafia sobib ainult ID-kaardile. Praegu on juba välja

töötatud lahendus, mis sobiks mobiil-IDle ja Smart-IDle, seega EL-i digikukkur võiks selles

osas järgmine samm olla. Küll aga on esimese etapina oluline, et EL-i digikukkur oleks isiku

tuvastamise vahend, võimaldaks allkirjastada ja tõendeid platvormile lisada.

Urve Tiidus ütles, et eelnevast arutelust tuli välja, et Euroopas on digiarengu tase väga

erinev. Kõneleja mõtiskles, kas oleks võimalik riikide esindajatega suhelda ja näidata, et

tegemist ei ole tehnoloogiliselt väga keerulise teemaga. Isegi, kui Eesti ei võta määrust üle ja

maksab trahvi, siis sisuliselt see probleemi ei lahenda. Kui Eesti ei saa neid lahendusi

kasutada, kuna need on tehnoloogiline tagasiminek, siis võib olla tuleb ka teist korda trahvi

tasuda.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et trahvi tuleb tasuda iga päeva eest, mil määrus ei ole üle võetud.

Seega määrus tuleb igal juhul Eesti õigusesse üle võtta. EL-i digikukkur ei jõua aga kohe

Eestisse ja ilmselt jäävad ka mõnda aega veel füüsilised SIM-kaardid telefonides kehtima. On

aga näha, et füüsilisi SIM-kaarte jääb iga päevaga vähemaks, mis toob lähemale ka EL-i

digikukru kasutuselevõtule. Viimasest tuleb aegamisi teine alternatiiv Smart-ID kõrvale.

Urve Tiidus uuris, kas EL-il on arusaam, milline tehnoloogiaettevõte mõne aasta pärast kogu

digitaalse identifitseerimise teema üle võtab.

6

Liisa-Ly Pakosta lausus, et Eesti plaan on EL-i digikukru puhul teenust osta, mille üks

põhjuseid on, et ei ole teada, mis on kõige parem tehnoloogiline lahendus. Teenuse ostmine

võimaldab end kiiresti paremale teenusele ümber vahetada.

Marek Reinaas uuris, kui suur on EL-i digikukru üle võtmisega kaasnev rahaline kohustus

riigile.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et hetkel on arvestatud, et EL-i digikukru peale läheks 2027.-2030.

aastal 15,9 mln eurot. Järelevalvesse on kolme aasta peale arvestatud 300 000 eurot. Justiits-

ja Digiministeeriumi, mis tegeleb sertifikaatide jms, kuludesse on arvestatud 1,9 mln eurot.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (991 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Jürgen Ligi andis 991 SE-st ülevaate (lisa). Eelnõu eesmärk on ettevõtjate halduskoormuse

vähendamine, aga ka regulatsiooni täpsustamine ülevõetava direktiivi kaudu.

Aruandlusnõuded muudetakse proportsionaalsemaks. Eelnõu kaitseb ka väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjaid (VKE) ülemääraste teabenõuete eest ja keskendab kohustusliku

kestlikkusaruandluse Eesti suurima mõjuga ettevõtjatele. Senised kestlikkusaruandluse

nõuded on väga mahukad ja keerukad. Nüüd on Euroopa tasandil teemad veidi pidurdatud.

Suurettevõtjate teabenõuded kanduvad edasi nende väärtusahelas olevatele VKE-dele. See on

seotud konkurentsiga, kuna liigne halduskoormus vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet.

Euroopa on seda nüüd samamoodi teadvustanud nagu Eesti. Eelnõuga soovitakse

kohustuslikus korras keskendada aruandluskohustus kõige suurema majandusliku ja

ühiskondliku mõjuga ettevõtjatele, mis ei keela kellelgi teisel seda teha ilma kohustuseta.

Kohustuslik kestlikkusaruanne jääb ettevõtjatele, kellel on müügitulu üle 450 mln euro ja

keskmiselt üle 1000 töötaja. Väärtusahela väiksematelt ettevõtjatelt küsitava teabe mahtu

piiratakse ja võimaldatakse jätta avalikustamata ärisaladust ning privaatsust või turvalisust

kahjustavat teavet. Ühtlasi lihtsustatakse teatud audiitorite kutse- ja registreerimisnõudeid.

Rääkides mõjust ettevõtjatele, siis kohustuslike aruandjate arv väheneb Eestis u 200-lt

ettevõtjalt 10-le. Kohustusest vabanevate ettevõtjate võimalik kulude kokkuhoid on kokku

kuni 30 mln eurot aastas. VKE-del tekib õigus keelduda vabatahtlikku standardit ületava

kestlikkusteabe esitamisest. Väheneb aruande koostamise, andmekogumise ja

audiitorkontrolliga seotud koormus. Vabatahtlik aruandlus võib jätkuda investorite, pankade

ja tarneahelate nõuete tõttu. Kõneleja tõi välja peamised muudatustega kaasnevad riskid, nt

võivad need mõjutada ligipääsu eksporditurgudele ja rahastamisele. Direktiivi ülevõtmise

tähtaeg on 19. märts 2027. aastal. Soov oleks, et eelnõu jõustatakse käesoleva aasta sügisel.

7

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas Eesti ettevõtjad, kes tegutsevad Euroopa Liidu (EL)

turgudel, juba täidavad neid standardeid, mida suurettevõtted peavad üle võtma.

Jürgen Ligi lausus, et seni on nende standardite täitmine olnud müügiargument.

Kersti Rahlin sõnas, et need, kellele kestlikkusaruandluse kohustus hetkel kohaldub, kuid

edaspidi piirmäärast allapoole jäävad, ei pea enam hakkama kohustuslikult seda täitma, ehkki

nad võivad seda ka edaspidi vabatahtlikult teha.

Kristina Šmigun-Vähi täpsustas, kas need Eesti ettevõtjad, kes tegutsevad ka EL-i teistel

turgudel, juba võivad neid standardeid vabatahtlikult täita, aga edaspidi ei pea täitma.

Kersti Rahlin ütles, et piirmäärad on kestlikkusaruande osas EL-i ülesed ja kui alla piirmäära

ettevõtjad ei soovi neid täita, siis nad ei pea seda tegema. Eestis registreeritud ettevõtete arv

väheneb u 10-le ettevõttele.

Mart Maastik lausus, et kestlikkusaruanne on ettevõtjatele üsna kulukas ja Eesti ettevõtted ei

ole sellest suures vaimustuses. Kõneleja uuris, miks see tehakse vabatahtlikust

kohustuslikuks, ehkki piirmäära on võrreldes varasema variandiga liigutatud.

Jürgen Ligi vastas, et olukord on vastupidine ehk kestlikkusaruanne on olnud kohustuslik,

kuid nüüd muudetakse vabatahtlikumaks. Enamusele saab see olema vabatahtlik. Küll aga

tunnistavad paljud ettevõtted, et tegemist on siiski müügiargumendiga. Nt Põhjamaades on

tegemist selgelt kvaliteedimärgiga.

Rainer Osanik lisas, et 10 ettevõtet hakkab kohustuslikus korras kestlikkusaruannet esitama.

Esimest korda eelnõu tutvustades oli ettevõtete arv 350. Peale eelmist muudatust langes

ettevõtete arv 200-le ja nüüd langeb 10-le. Nimetatud 10 on Eestis väga suured ettevõtted.

Jaak Aab palus täpsustada, mis aastast kestlikkusaruande kohustus tekkis.

Rainer Osanik lausus, et direktiiv võeti üle 2024. aastal, esimest korda vähendati ettevõtete

arvu 2025. aastal ja teist korda 2026. aastal. Muudatus võeti vastu käesoleva aasta veebruaris.

Sisuliselt on 1 aasta ülevõtmiseks, kuid Eesti soovib seadust võimalikult kiiresti jõustada, sest

ettevõtjatel on juba kohustused tekkimas, kuna majandusaasta hakkab läbi saama. See

tähendab, et nad peaksid juba aruannet koostama ja audiitoritega kokkuleppeid tegema.

Ettevõtjad soovivad võimalikult kiiresti saada selguse, et neil ei ole aruande kohustust.

Jaak Aab lausus, et kui kohustuse määra allapoole tuuakse, siis on ilmselt keeruline öelda,

kui palju ettevõtteid aruandeid vabatahtlikult koostab ja kui palju neist sellega jätkab.

Rainer Osanik ütles, et seda on analüüsitud läbi küsitluste. Mitmed ettevõtted on öelnud, et

nad plaanivad kestlikkusaruande koostamisega jätkata, kuna nad ei tegutse ainult Eestis, vaid

ka teistel turgudel. Kui nad aruannet ei tee, siis neid ei peeta läbipaistvaks ja neid ei

aktsepteerita. Ei ole küll teada, kas nad ka auditeerivad, kuid aruannet teevad igal juhul.

8

Marek Reinaas lausus, et kohustuslik kestlikkusaruanne jääb ettevõtjatele, kellel on

müügitulu üle 450 mln euro ja keskmiselt üle 1000 töötaja ning uuris, kas mõlemad

tingimused peavad olema täidetud.

Rainer Osanik vastas, et üks neist tingimustest peab olema täidetud. Kõneleja lisas, et nt

hetkel on piiriks 150 mln eurot ja 500 töötajat.

Urve Tiidus uuris, kui tõenäoline on, et kestlikkusaruandluse piire veel muudetakse. Lisaks,

ehkki ettevõtete jaoks on tegemist müügiargumendiga, siis ostja ei ole teemaga kursis.

Rainer Osanik lausus, et hetkel ei toimu Brüsselis ühtegi arutelu, et piire veel leevendada.

Piirid on viidud võrdlemisi miinimumi, mida on ka Eesti soovinud, et see oleks võimalikult

vabatahtlik. Pigem on oht, et ühel hetkel soovitakse taas piire karmistada. Vaadates

kohustusliku kestlikkusaruande piire, siis on riike, kus kontrolli alla lähevad tuhanded

ettevõtted.

Kersti Rahlin sõnas, et majanduskomisjoni menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (766 SE). Seal on kaks Rahandusministeeriumi ettepanekut, millest üks on keeleline ja

teine tehniline ning mille võiks võimaluse korral tuua üle kõnealusesse eelnõusse.

Marek Reinaas ütles, et 766 SE on esimese lugemise läbinud. Kui esimese lugemise läbib ka

991 SE, siis saab arutada, kas ja milliseid ettepanekuid 991 SE-sse lisada.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

3.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

3.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (892 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 13. oktoobri 2026. aasta istungil andsid

Kliimaministeeriumi esindajad ülevaate laekunud ettepanekutest ja oma seisukohtadest neile.

Samuti tutvustasid Kliimaministeeriumi esindajad oma täiendavaid ettepanekuid eelnõule.

Käesoleval istungil on soov muudatusettepanekuid (ME) hääletada.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:

9

„Elektrituruseaduse, maagaasiseaduse ja tööstusheite seaduse

muutmise seadus“.

Selgitus: Kuna eelnõust jäetakse välja §-s 3 sätestatud riigihangete seaduse muutmine, tuleb

normitehnika nõuete kohaselt muuta ka eelnõu pealkirja ja kajastada seaduseelnõusse jäävad

kolm muudetavat seadust pealkirjas.

1.2. Jätta välja eelnõu § 3, muutes vastavalt järgmise paragrahvi numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

㤠3. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevuse avatus otsesele konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse alusel.“.“.

Selgitus: Riigihangete seaduse § 154 lõike 2 muudatus, kus tegevuse avatus otsesele

konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35

kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse alusel, jõustus 13.07.2026, seega tuleb

käesolevast eelnõust sellekohane RHS muutmine välja jätta.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 203 järgmises sõnastuses:

„203) parim võimalik tehnika – nutiarvestuse puhul seoses andmekaitse ja -turvalisusega kõige

tõhusamad, paremini väljaarendatud ja praktiliselt sobivad meetodid, mis põhimõtteliselt

loovad aluse andmekaitset ja -turvalisust käsitlevate liidu õigusnormide järgimisele;“;“.

Selgitus: Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2019/944 nõue, millega määratletakse parim võimalik tehnika nutiarvestuse

(kaugloetavate arvestite) andmekaitse ja -turvalisuse kontekstis. Muudatuse eesmärk on tagada,

et nutiarvestussüsteemide rakendamisel ja kasutamisel võetaks kasutusele ajakohased, tõhusad

ning praktikas järeleproovitud tehnilised ja korralduslikud lahendused. See kohustab

võrguettevõtjaid ja teenusepakkujaid rakendama turvameetmeid, mis vastavad Euroopa Liidu

rangeimatele andmekaitse- ja küberturvalisuse nõuetele (sh isikuandmete kaitse üldmäärusele

ehk GDPR-ile).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 4), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Kaitsetu tarbija on kodutarbija, kellele on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande

seaduse § 131 lõigete 2 ja 3 alusel.“;“.

10

Selgitus: Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2019/944 nõue määratleda siseriiklikult kaitsetu tarbija mõiste. Täienduse eesmärk on

tagada elektriturul selgus ja õiguskindlus majanduslikult haavatavate tarbijate määratlemisel

ning on aluseks kaitsetutele tarbijatele ette nähtud erimeetmete (nt kaitse elektri väljalülitamise

eest teatavatel tingimustel) kohaldamisele.

Mõiste on Eestis juba eelnevalt defineeritud maagaasiseaduses ning ühese arusaamise

tekitamiseks on vajalik elektrituruseadusesse tuua ka vastav viide.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

4.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 5), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõna „pangagarantiid“ sõnaga „garantiid“;“.

4.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 6), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur.

(22) Muutgarantii suuruse määramine ja selle muutmine toimub elektrituru toimimise

võrgueeskirjas sätestatud korras.“;“.

4.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 7), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„7) paragrahvi 20 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks.“;“.

Selgitus: Muudatus on vajalik, et kaasajastada bilansihaldurite garantiide süsteemi. Kehtiv

bilansihalduse garantiide süsteem ei kata süsteemihalduri krediidiriski, mis tuleneb

bilansihalduri maksekohustuste täitmata jätmisest. Kehtiva õiguse kohane püsigarantii suurus

(31 955 eurot) on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat ega kajasta tänaseid elektrituru mahtusid,

hinnataset ega krediidiriske, mistõttu ei taga kehtiv süsteem piisavalt riskikaitset bilansihalduri

kohustuste mitte täitmise korral.

Elektrikaubanduse kasvuga on kasvanud riskid süsteemihaldurile ning garantiimäärasid peab

tõstma. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks elektrituruseadusest käesoleval hetkel praktikas

rakendumatud muutgarantii sätted ja lisatakse volitusnorm elektrituru toimimise

võrgueeskirjas muutgarantii sisustamiseks. Elektrituru toimimise võrgueeskiri on õiguslikult

parem valik bilansihalduri garantiisätete reguleerimiseks, kuivõrd võimaldab vajaduse korral

kiiremaid muudatusi ja vähendab bürokraatiat.

Garantiisumma on muudatuste tulemusel püsigarantii suurusega 100 000 eurot või

bilansihalduri kuue viimase arvestusperioodi kahe suurima positiivse netokohustuse summa,

olenevalt sellest, kumb on suurem.

Uutele bilansihalduritele rakendatakse vaid püsigarantii bilansihalduri portfelli suurusest

sõltumatut osa, mis kehtib, kuni bilansihalduril on täidetud kuue kalendrikuu kohta

bilansienergia ostu-müügi tarnetega selgitusaruanded.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

11

5. Teha eelnõus järgmised muudatused:

5.1. Asendada eelnõu § 1 punkti 3 (uues numeratsioonis punkti 8) sissejuhatavas lauseosas

tekstiosa „paragrahvi 211 punkt 1“ tekstiosaga „paragrahvi 211 lõike 1 punkt 1“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

tehtud muudatustega parandatakse eelnõus olevat viidet.

5.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 (uues numeratsioonis punkti 9) ja sõnastada see järgmiselt:

„9) paragrahvi 211 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tootja, agregaator või

energiasalvestusüksusi omav elektriettevõtja kuulub kontserni, siis on elutähtsa teenuse

osutajaks kontserni kuuluvate ettevõtjate hulgast see ettevõtja, kelle võrku antav netovõimsus

kokku on suurim, kui kontsernisiseselt ei otsustata teisiti.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja

kontsernisisene konsolideeritud võrku antav netovõimsus ei ületa enam 90 MW, siis

teavitatakse sellest koheselt elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust.“;“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

tehtud muudatustega parandatakse eelnõus olevaid viiteid ja sätete numeratsiooni.

5.3. Asendada eelnõu § 1 punktis 5 (uues numeratsioonis punktis 10) sätestatud

elektrituruseaduse paragrahvi 212 lõikes 1 tekstiosa „käesoleva seaduse § 211 punkti

1“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punkti 1“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

tehtud muudatustega parandatakse eelnõus olevat viidet.

5.4. Asendada eelnõu § 1 punktis 22 (uues numeratsioonis punktis 33) tekstiosa „§ 1113 lõikes

31“ tekstiosaga „§ 1113 lõikes 33“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 9. mail jõustunud elektrituruseaduse muudatustega parandatakse

eelnõus olevat viidet, kuivõrd rakendussätete numeratsioon on muutunud.

5.5. Asendada eelnõu § 1 punktis 42 (uues numeratsioonis punktis 61) tekstiosa „käesoleva

seaduse § 43 lõikes 3“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 431 lõikes 1“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse eelnõus tehniline viiteviga.Sättes viidatud

riskimaandusstrateegia on nimetatud ELTS § 431 lõikes 1.

5.6. Asendada eelnõu § 1 punkti 56 (uues numeratsioonis punkti 76) sissejuhatavas lauseosas

ja lõike tekstiosas arv “31” arvuga “33”.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 9. mail jõustunud elektrituruseaduse muudatustega parandatakse

eelnõus olevat numeratsiooni, kuivõrd rakendussätete numeratsioon on muutunud.

5.7. Asendada eelnõu § 1 punkti 57 (uues numeratsioonis punkti 77) sissejuhatavas lauseosas

ja lõike tekstiosas arv “32” arvuga “34”.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 9. mail jõustunud elektrituruseaduse muudatustega parandatakse

eelnõus olevat numeratsiooni, kuivõrd rakendussätete numeratsioon on muutunud.

12

5.8. Asendada eelnõu § 2 punktis 3 sätestatud maagaasiseaduse paragrahvi 382lõikes 4sõnad

„käesoleva lõike eelmises lauses“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 3“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse eelnõus tehniline viiteviga. Käesolevas lõikes ehk MGS

§ 382 lõikes 4 on vaid üks lause, mistõttu viitamine eelnevale lausele on ebakorrektne. Mõeldud

oli lõikes 3 toodut.

5.9. Asendada eelnõu § 4 (uues numeratsioonis § 3) punktis 2 tekstiosa „või 61“ tekstiosaga

„või 71“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse eelnõus tehniline viiteviga. Eelnõu § 4 punktiga 2

täiendatakse tööstusheite seaduse § 63 lõike 1 punktis 3 olevat viidet tööstusheite seaduse §-s

44 sätestatud eranditele. Eelnõusse on ekslikult märgitud viide § 44 lõikele 61, kuid õige on

viide § 44 lõikele 71. Muudatus ei muuda eelnõu sisulist lahendust.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 (uues numeratsioonis punktiga 12), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Süsteemihaldur korraldab tarbimiskaja elektriturgudel osalemisega seotud kulude

kogumise Konkurentsiametiga kooskõlastatud referentshinna arvutamise metoodika alusel

elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras.“;“.

Selgitus: Muudatuse eesmärk on luua volitusnorm, mis lubab süsteemihalduril koguda tasu

bilansihaldurilt või iseseisvalt agregaatorilt vastavalt sellele, mis on konkreetse

kauplemisperioodi referentshind ja järgmise päeva turu hind. Säte loob eelduse, et

turukorraldaja Elering AS saab välja töötada rahastusmudeli, mis on eelduseks tarbimiskaja

kasutuselevõtuks järgmise päeva elektriturul.

Elektrituru toimimise võrgueeskirja eelnõu kohaselt eristatakse kahte võimalikku kulu tekkimise

olukorda:

1. kui referentshind on madalam kui järgmise päeva börsihind, siis jaguneb kulu tarbijate vahel

läbi bilansihaldurite, sest tarbimiskaja toob selles olukorras turuhinda alla ja võidavad kõik

tarbijad.

2. kui referentshind on kõrgem kui järgmise päeva börsihind, siis üldist sotsiaalmajanduslikku

kasu hinnalanguse näol ei teki ja kulu katab iseseisev agregaator.

Tegemist on kulude hüvitamisega bilansihaldurile, kelle bilansipositsiooni korrigeeriti seoses

tarbimise vähendamise osalemisega järgmise päeva elektriturul. Tarbimise juhtijad on

agregaatorid, kes koondavad paljusid tarbijaid üheks. Kui agregaator juhib tarbijat ja

põhjustab sellega tarbija bilansihaldurile kahju (agregaator vähendab tarbimist, kuid

bilansihaldur on arvestanud tarbija suurema tarbimisega ja ostnud selle jaoks elektrit ette), siis

peab bilansihaldurile selle kahju hüvitama. Põhimõte seisneb selles, et kahju hüvitab see kes

sellest kasu sai. Kui ühiskond võidab tarbimise vähendamisest läbi elektrihinna alanemise, siis

tasuvad tekitatud kulud kõik tarbijad. Kui aga ühiskond ei võida sellest ja toimub ikkagi

tarbimise vähendamine ja bilansihaldur saab selle tegevuse tõttu kahju, siis peavad selle kahju

hüvitama agregaatorid ise. Seda mehhanismi hakkabki looma referentshinna metoodika.

Selliselt ei ole tegemist avalik-õigusliku tasuga, vaid kahju hüvitamise mehhanismiga.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

13

Urve Tiidus uuris, mida tähendab muudatus tavatarbijale, kellel on kodus väike tootmine või

ettevõte.

Roger Pilvik vastas, et tootmisele muudatus suurt mõju ei oma. Muudatuse järgselt on

võimalus pakkuda enda tarbimise vähendamist järgmise päeva elektriturule. Kui toimub

agregeerimine ja pakkumine on edukas, siis selle tulemusel langeb järgmise päeva elektrihind.

Seega terve ühiskond võidab soodsamast elektrihinnast. Küll aga kogutakse kulud vastavalt

vajadusele kokku elektrimüüjate kaudu ja see sisaldub nende marginaalis, mida nad

elektrihinnale lisavad.

Urve Tiidus uuris, mis summa võib seeläbi elektrihinnale lisanduda.

Roger Pilvik ütles, et selle oskab välja arvutada Elering AS (Elering).

Mario Kadastik lausus, et mõte on selles, et need, kes oma tarbimist juhivad, saavad sellest

võitu. Paljudel, kes on juba hetkel sagedusturuga seotud, on olemas ka tarbimise poole

juhtimine. Hetkel on kõne all päev ette turg, kuhu saab teatada, et nt teatud õhtutundidel

ollakse nõus oma küttesüsteem teatud tingimustel välja lülitama. Kui see reaalselt pakkumisse

sisse läheb ehk selle tarbimise vähendamise tõttu tuleb hind alla, siis makstakse selle eest

tasu. Samas teatud mõttes tekitati seetõttu ebabilanss, kuna elektrimüüja oli tarbimisega

arvestanud. Seega antud vahe tuleb teatud viisil elektrimüüjale tasuda. Kui see toob üldist

ühiskondlikku kasu, siis peaks bilansihaldurid selle ühiselt tasuma. Muudatuse mõte on, et

elektrihind võiks alla tulla, kuid volitusnormi sisu on töötada välja metoodika. Seega hetkel

antakse ainult volitusnorm, kuna ilma selleta ei saa metoodikat välja töötada ja

Konkurentsiametile esitada.

Jaak Aab lausus, et kogu keerukus on seotud referentshinnaga ehk millise kogusega võrrelda

ära jäetavat tarbimist.

Mario Kadastik ütles, et probleemi sisu on kõige keerulisem siis, kui elektri hinna

lõikemoment tuleb ülekandevõrgu peale, nt Eesti-Soome või Eesti-Läti. Tegemist saab olema

üsna keerulise metoodikaga, mis on Eleringi välja töötada, sest Nord Pool ütles, et nemad

seda ei tee.

Rein Vaks sõnas, et tegemist ei ole millegi uuega, vaid seaduses on ka hetkel kirjas, et

tarbimiskaja tuleb teha. Küsimus on tehnilistes detailides, et kuidas seda lõpuks kokku panna.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

7. Teha eelnõus järgmised muudatused:

7.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 18), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„18) paragrahvi 423 lõike 3 teine lause jäetakse välja ning kolmas lause muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

14

„Süsteemihaldur esitab vähempakkumise põhimõtted Konkurentsiametile, kellel on õigus

põhjendatult nõuda nende muutmist.“;“.

Selgitus: ELTS § 423 lõike 3 muudatusega täpsustatakse reservvõimsuse mehhanismi

vähempakkumise ettevalmistamise korda ning välditakse sama sisuga küsimuste menetlemist

erinevates etappides korduvalt.

Sõnastusest jäetakse välja süsteemihalduri kohustus korraldada vähempakkumise tingimuste

kohta avalik konsultatsioon. Mehhanismi väljatöötamise käigus toimub turuosalistega mitmeid

konsultatsioone ja vähempakkumise põhimõtted tuginevad riigiabiloa otsusele ja on ka

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Seetõttu oleks vähempakkumise tingimuste täiendav

konsultatsioon ajaliselt koormav ja lükkaks mehhanismi rakendamist edasi ilma sisulist

väärtust loomata.

Peale riigiabi loa menetlust kehtestab valdkonna eest vastutav minister mehhanismi

rakendamiseks korraldatava vähempakkumise korra, mis sisaldab põhimõtteid riigiabi

andmisel, millist infot peab vähempakkumine sisaldama, mis on nõuded pakkumise

läbiviimisele, selle esitamisele ja tagasivõtmisele, menetlemisele ja teistele nõuetele. Ka selle

määruse kujundamisel kaasatakse turuosalisi tavapärase kooskõlastuse protsessi teel.

Konkurentsiametile esitatakse edaspidi vähempakkumise põhimõtted, mis peavad sisaldama

vähemalt abikõlblikkuse kriteeriume, pakkumuste hindamise korda ja võimsuskohustuse

täitmise kontrollimise ja tagatiste põhimõtteid.

7.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 19), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„19) paragrahvi 423 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui mehhanismi rakendatakse strateegilise reservina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/943 artikli 2 punkti 22 ja artikli 22 lõike 2 tähenduses, peab vähempakkumisel

esitatud pakkumuse hind põhinema põhjendatud kuludel, lähtuma kulutõhususe põhimõttest

ning võimaldama ettevõtjal täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.“;“.

Selgitus: ELTS § 423 lõike 4 esimese lause muudatusega piiratakse kulupõhine hinnakujunduse

nõue strateegilise reservina rakendatava mehhanismiga. Kehtiv ELTS § 423 lõige 4 kohaldub

sõnastuslikult igale reservvõimsuse mehhanismile, kuid turuülese võimsusmehhanismi puhul

peab tasu üldjuhul kujunema konkurentsipõhise vähempakkumise tulemusel. Seetõttu võib

kulupõhise hinnakujunduse üldine kohaldamine moonutada konkurentsipõhist hinnakujundust

ja vähendada mehhanismi kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943

artikli 22 põhimõtetega. Eestile on selline kõrvalekalle (pakkumuse hinnastamine kindlate

parameetrite alusel) lubatud strateegilise reservi puhul lähtuvalt Euroopa Komisjoni

28.10.2025 antud riigiabi otsusest asjas SA.112459 (2025/N) (Eesti strateegiline reserv, punktid

205 ja 206) olulise turujõuga turuosaliste puhul. Seetõttu on strateegilise reservi vormis

mehhanismi puhul oluline nimetatud sõnastus säilitada, et vältida vastuolu riigiabi otsusega.

7.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 20), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„20) paragrahvi 423 lõike 6 teises lauses asendatakse sõnad „kolm kuud“ sõnadega „kuus

nädalat“;“.

Selgitus: Muudatusega asendatakse riigisiseses õiguses fikseeritud kolmekuuline

vähempakkumise avaldamistähtaeg kuuenädalase tähtajaga. Süsteemihaldur peab jätkuvalt

avaldama oma veebilehel vähempakkumise tingimused, korra ning Euroopa Komisjoni riigiabi

andmist lubava otsuse. Kolmekuuline tähtaeg ei tulene Euroopa Liidu õigusest ja Euroopa

15

Komisjon on korduvalt hinnanud kuuenädalast tähtaega piisavaks, et tagada turuosaliste

võrdset kohtlemist ja tõhusat konkurentsi vähempakkumisel. Näiteks Tšehhi turuülese

võimsusmehhanismis (SA.120741) kinnitas Komisjon, et kuuenädalane avaldamistähtaeg on

kooskõlas „Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks võetavate riigiabimeetmete

raamistik“ (CISAF) I lisa nõudega 12.

7.4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 21), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„21) paragrahvi 423 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.“.

Selgitus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1747 artikli 2 punkti 10

alapunktiga b tunnistati vastav liidu õiguse säte (art 21 lg 7) alates 16.07.2024 kehtetuks. Kuna

kõnealune säte tugines sisuliselt liidu õiguse sättele, mida enam ei kohaldata, tunnistatakse see

kehtetuks ka elektrituruseaduses. Algne säte kohustas süsteemihaldurit lõpetama

reservvõimsuse mehhanismi rakendamise muu hulgas juhul, kui mehhanismi hankimiseks ei

sõlmitud kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul uusi lepinguid, viidates Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 21.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

8. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) paragrahvi 424 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-de 422 ja 423 alusel rakendatud mehhanismi rahastamise kulud

kannavad taastuvenergia tootjad vastavalt valdkonna eest vastutavale ministr määrusele.”

Isamaa fraktsioon

Eelnõu algataja esindaja seisukoht:

Ei toeta. Elektrituruseaduse ja Euroopa Liidu elektrituru põhimõtete kohaselt on

võimsusmehhanismi eesmärk tagada kogu elektrivõrgus piisavate tootmisvõimsuste olemasolu

igal ajahetkel. Tegemist on Euroopa Liidu tasandil täpselt reguleeritud tegevusega, mille

rakendamiseks on vajalik riigiabi andmist lubav otsus. Võimsusmehhanismi rahastamine ja

sellega seotud kulude jaotamine tarbijatele on reguleeritud Euroopa Liidu riigiabi reeglite ja

raamistikega, millest kõnealune lahendus ka lähtub. Raamistik ei luba jagada mehhanismiga

seotud kulu ühte liiki tootjatega.

Rein Vaks ütles, et ei ole täpselt mõistetav, miks üks segment peab tasu eest vastutama. Küll

aga on praegune süsteem selliselt välja töötatud, kuna tegemist on koos kokku lepitud riigiabi

reeglistike ja põhimõtetega. Seal on teemat väga spetsiifiliselt adresseeritud. Euroopa

Komisjoniga on arutatud, et leida rahastuse vaatest mõistlik lahendus. Parim lahendus on

seaduses sees. Sealt ei ole võimalik kaugemale minna, kuna sellised on praegused reeglid. See

ei ole Eesti-spetsiifiline, vaid üle EL-i kokku lepitud regulatsioon ja kõrvalekaldeid ei ole

Eestile võimaldatud.

Mart Maastik lausus, et eelkõneleja väidab, et EL-i reeglitest lähtuvalt peab tarbija kulud

kinni maksma ja ei ole võimalik, et seda teeb taastuvenergia tootja.

16

Rein Vaks sõnas, et regulatsioon ütleb, et võimsusmehhanismi kulud peab katma sellel

perioodil, kui tekib kõige suurem probleem võimsusega, mis on just sellel hetkel, kui on külm

ilm ja väga suur tarbimise vajadus. Mehhanism on selline, mis sekkub turule, aga ta ei saa

sekkuda olukorras, kus kõik on hästi, sest siis ta ei tööta, vaid sekkub olukorras, kus

võimsuseid on palju ja hinnasignaal peab andma täiendava tõuke, et olukorda lahendada.

Regulatsiooni loogika on, et kui hind on kõrge, väheneb ka tarbimine, mis tähendab, et

väheneb ka probleem.

Mart Maastik ütles, et selle probleemi tekitabki juhuenergia.

Rein Vaks sõnas, et kui üle EL-i on turul olemas gaasi-, põlevkivi- ja söeelektrijaamad, siis

järelikult tuleb olukorda vaadata selliselt, et võimsuseid ei ole turul piisavalt. Olemas on ka

biomassi elektrijaamad, mis on samuti juhitavad. Seega põhjused on veidi mitmekesisemad,

kui ainult n-ö juhuelekter.

Mart Maastik lausus, et kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis on vaja lisavõimsuseid ja

nende sisselülitamisel tekivad kulud. On arusaamatu, miks tarbija peab selle kinni maksma.

Taastuvenergia tootja, kes tekitab probleemi sellega, et ta ei suuda kogu aeg elektrit toota,

peaks selle eest tasuma.

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (poolt: 2: Aleksei Jevgrafov ja Mart Maastik;

vastu: 5: Marek Reinaas, Mario Kadastik, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Jaak Aab;

erapooletuid: 0).

9. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 22 (uues numeratsioonis punktiga 32), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„32) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimus peab käesoleva seaduse § 108

lõikes 31 nimetatud tootmisseadme puhul olema täidetud hiljemalt kahe aasta jooksul

tootmisseadme võrguga sünkroniseerimisest arvates.“;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse 2025. aasta suvel jõustunud elektrituruseaduse

muudatuse sõnastust. Täiendav norm võimaldab rakendada juba varasemalt väljendatud

seadusandja tahet, s.o ELTS § 108 lõiget 31, mille eesmärk on võimaldada samas sättes

loetletud tootmisseadmete toetusperioodi ja tootmise alustamist tootja avalduse alusel ka enne

tootmisseadme nõuetekohasuse saavutamist.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mario Kadastik lausus, et antud teema osas oli 13. oktoobri komisjoni istungil arutelu ja

palus selles osas kommentaari. Kõneleja tõi meeldetuletuseks näite, et kohalik omavalitsus ei

saanud talumistasu enne, kui kõik load olid korrektselt vormistatud, samas seade juba teenis ja

tootis. Kuna kõnealuses ME-s pannakse nõue, et toetus on ette nähtud alates

sünkroniseerimisest, siis kohalik omavalitsus võiks hakata samuti alates sellest hetkest

talumistasu saama, mitte hetkest, kui seade oma viimased kasutusload saab.

17

Rein Vaks ütles, et Kliimaministeerium on antud teemasse sisse vaadanud ja lahendus

tegelikult ongi hetkel selline. Juba praegu peab enne, kui seade nõuetekohaseks saab, tasuma

ka tuulikutasu ja seal selles osas erandit ei ole.

Mario Kadastik uuris, kas tema mainitud kaasuse puhul, kus tuuliku talumistasu enne ei

makstud, rikuti ettevõtte poolt seadust või tuli antud seadusemuudatus hiljem. Ühtlasi uuris

M. Kadastik, kas edaspidi on antud probleem seega lahendatud.

Rein Vaks vastas, et seadusemuudatus tuli tõenäoliselt hiljem. R. Vaks ütles, et need, kes

järgmisena muudatuse järgi tegutsevad, peavad talumistasu juba oluliselt varem maksma.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus).

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 23 (uues numeratsioonis punkti 34) ja sõnastada see järgmiselt:

„34) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Jaotusvõrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist tähtajaga, millisel juhul

on võrguettevõtjal võrgulepingu alusel õigus piirata ja kontrollida elektrienergia võrku andmist

ja võrgust võtmist (edaspidi paindlik ühendamine). Paindlikku ühendamist võimaldatakse

tähtajaga ja piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud. Paindlikku

ühendamist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja

hinnangul optimaalne või kui turuosaline on võrguettevõtjaga tähtajatus paindlikus

ühendamises kokku leppinud.

(15) Jaotusvõrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud piirkonnas

planeeritud võrgutugevdustöid edasi lükata ja ta peab pärast võrgutugevdustööde lõpetamist

võimaldama paindliku ühendamise lepingu sõlminud tarbijal sõlmida tavalepingu, välja arvatud

juhul, kui paindlik ühendamine on tagatud tähtajatult.“;“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 28. märtsil jõustunud elektrituruseaduse muudatustega

parandatakse eelnõus olevat numeratsiooni, kuivõrd eelnõus viidatud ELTS § 65 lg 13 on

seaduse numeratsioonis juba kasutusel. Samuti muudetakse terminit „paindlik

ühendumine“ ning asendatakse see terminiga „paindlik ühendamine“, et tagada seaduse

terminoloogiline järjepidevus ja õigusselgus.

10.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 59 (uues numeratsioonis punkti 79) ja sõnastada see järgmiselt:

„79) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 36 järgmises sõnastuses:

„(36) Käesoleva seaduse § 65 lõikeid 14 ja 15 rakendatakse alates 2028. aasta 1. veebruarist.“;“.

Selgitus: ELTS § 1113 lõike 36 eesmärk on pikendada võrguettevõtjatele, kellel puudub praegu

vastav tehniline võimekus, tähtaega, millal tekib kohustus pakkuda paindlikke ühendusi ning

võimaldada aega arendada välja vajalikud infotehnoloogilised lahendused ning luua vajalikud

funktsionaalsused ja nende juba olemasolevate süsteemidega integreerimise võimekus. Selleks,

et suuremal hulgal paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, on vajalik arendada kaugjuhtimiseks

sobilik süsteem ning määrata paindlike ühenduste tingimused pilootprojektide põhjal ehk

paindlikke ühendusi saab sellisel juhul võrguettevõtja võimaldada järk-järgult üha

laiapõhjalisemalt ja vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele laiendada seda

võimekust kogu teeninduspiirkonna ulatuses. Teadaolevalt on suurima jaotusvõrguettevõtja

puhul mikrotootjate kaugjuhtimisega seotud esmane võimekus seotud uue SCADA (Supervisory

Control and Data Acquisition) süsteemi tarnimisega, mis peaks toimuma 2027. aastal.

18

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

11. Teha eelnõus järgmised muudatused:

11.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 25 (uues numeratsioonis punktiga 36), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„36) paragrahvi 662 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil toimub paindlikkusteenuste

hankimine läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel. Paindlikkusteenuste

hankimisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.

(2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab paindlikkusteenuste turupõhise hankimise tingimused

Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta paindlikkusteenuste turupõhise hankimise

tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõttele.“;“.

Selgitus: Muudatuse eesmärk on tagada paindlikkusteenuse hankimine läbipaistvalt ja

mittediskrimineerivalt, mida on võimalik tagada ka ilma riigihanget korraldamata.

Paindlikkusteenused on lühiajalised ja dünaamilised ning nende vajadus sõltub võrgu

hetkeseisust. Teenuse osutajaks võib olla suurel hulgal väiksemaid turuosalisi. Selline teenus ei

sobitu riigihanke mudeliga (fikseeritud maht, hind ja tähtaeg), vaid eeldab avatud ja pidevat

ligipääsu turuosalistele, mitte üksikule hanke võitjale. Laiendamaks paindlikkusteenuste

osutajate ringi on mõistlikum, kui jaotusvõrguettevõtja saab paindlikkusteenuse osutajad leida

paindlikkusplatvormi kaudu, rakendades läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja turupõhiseid

tingimusi. Platvormipõhine avatud lahendus soodustab konkurentsi ja turu arengut ning

võimaldab jaotusvõrguettevõtjal paindlikkusteenuste vajadusi operatiivsemalt katta.

11.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 25 (uues numeratsioonis punktiga 37), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„37) paragrahvi 663 täiendatakse lõikega 21 ning lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

„(21) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku sagedusega mitteseotud tugiteenuse, välja

arvatud käesoleva seaduse §-s 426 sätestatud saartalitlusvõime tagamise teenuse, osutaja

leidmiseks korraldab võrguettevõtja läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise menetluse.

Teenuse hankimisel ei tohi võrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.

(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste kohta

korraldab võrguettevõtja avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitab Konkurentsiametile

koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise

põhimõtted kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse

kulutõhusat hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.

(4) Võrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud sagedusega

mitteseotud tugiteenuste turupõhist hankimist, kui Konkurentsiamet on võrguettevõtja taotluse

alusel hinnanud teenuse turupõhise hankimise majanduslikult ebatõhusaks ja andnud erandi.

Erandi saamiseks esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.“;“.

Selgitus: ELTS § 663 täiendatakse lõikega 21, millega nähakse sagedusega mitteseotud

tugiteenustele ette lõikes 2 sätestatud üldisest riigihanke korraldamise nõudest erinev

hankimiskord. Nende teenuste osutaja leidmine peab toimuma läbipaistva, mittediskrimineeriva

ja turupõhise korra alusel. Muudatus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/944 artikli 40 lõigetest 4 ja 5, mille kohaselt tuleb sagedusega mitteseotud tugiteenuseid

19

hankida läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise menetluse kaudu. Direktiiv ei näe

kohustusliku menetlusvormina igal juhul ette riigihankemenetlust. Seetõttu võimaldab uus lõige

21 kasutada ka muid nendele nõuetele vastavaid turupõhiseid lahendusi, sealhulgas

enampakkumist või avatud platvormipõhist menetlust.

Uut lõiget ei kohaldata saartalitlusvõime tagamise teenusele. Selle teenuse hankimisele

kohaldatakse jätkuvalt ELTS § 663 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, kuna ELTS § 425 lõige 4 viitab

sõnaselgelt nendele lõigetele. Seega tuleb saartalitlusvõime tagamise teenuse osutaja

leidmiseks ka edaspidi korraldada riigihange. Muudatus ei mõjuta ELTS §-des 425–427

sätestatud saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise korda ega sellega seotud

Konkurentsiameti pädevust.

ELTS § 663 lõike 3 muudatus on vajalik, kuna sagedusega mitteseotud tugiteenuse osutaja

võib uue lõike 21 kohaselt leida nii riigihankemenetluse kui ka muu läbipaistva,

mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel. Muudatus ei mõjuta saartalitlusvõime

tagamise teenuse hankimist.

ELTS § 663 lõiget 4 täpsustatakse, et kõrvaldada kehtiva sõnastuse ebatäpsus ja viia säte

kooskõlla selle algse eesmärgiga. Kehtiv säte nimetab ekslikult sagedusega seotud

tugiteenuseid, kuigi sätte toonase seletuskirja kohaselt käsitleb erand sagedusega mitteseotud

tugiteenuste turupõhise osutamise majanduslikku ebatõhusust. Samuti täpsustatakse, et

turupõhisest hankimisest võib loobuda üksnes Konkurentsiameti hinnangu ja erandi alusel,

nagu nõuab direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõige 5.

11.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 42 (uues numeratsioonis punktiga 60), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„60) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 31 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud

riigihanke“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 3 nimetatud hanke“;“.

Selgitus: Muudatusega viiakse Konkurentsiameti kooskõlastuspädevust käsitlev säte kooskõlla

ELTS §-des 662 ja 663 tehtavate muudatustega. Kehtivas sõnastuses viitab ELTS § 93 lõike 6

punkt 31 riigihanke tingimuste kooskõlastamisele. Kuna paindlikkusteenuste ja tugiteenuste

osutajate leidmisel loobutakse kitsamast riigihanke terminist ning asendatakse see turupõhise

hankimise korraga, tuleb vastavalt muuta ka Konkurentsiameti ülesannet kirjeldavat sätet.

Muudatus on terminoloogiline ega muuda Konkurentsiameti kooskõlastuspädevuse sisulist

eesmärki. Konkurentsiamet kontrollib ka edaspidi, kas turupõhise hankimise tingimused

tagavad teenuse kulutõhusa hankimise ning vastavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetele.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

12. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 27 (uues numeratsioonis punktiga 40), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„40) paragrahvi 72täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Energiasalvestust käsitletakse kõikide võrgutasu komponentide kehtestamisel tootjatega

võrdselt. Võrguettevõtja peab energiasalvestusüksustel käesoleva seaduse § 427 lõikes 4, § 592

lõikes 1 ja § 71 lõike 1 punktis 4 nimetatud tasude saldeerimise korral võimaldama valida

tootjatega samadel alustel asjaomase liitumispunkti peakaitsme võimsuse või samaväärse

lepingulise võrguvõimsuse kohta kehtivate võrgupakettide ja hinnastamismudelite vahel.“;“.

Selgitus: Energiasalvestusüksuste kasutuselevõtu kasvuga on võrguettevõtjad hakanud piirama

võrgutasude hinnastamismudelite ehk võrgupakettide valikut ja rakendama

energiasalvestusüksustele ainult kõige kõrgema püsitasuga võrgupaketti. Praktika kohaselt

20

võrguettevõtjad keelavad energiasalvestusüksuste saldeerimise soovi korral valida erinevate

võrgupakettide vahel ja võimaldatakse vaid kõige kõrgema püsitasuga võrgupaketti. Selline

piirang ei võimalda kasutada elektrituruseaduses ettenähtud soodustusi võrgutasu,

taastuvenergiatasu ja varustuskindluse tasu saldeerimise näol, sest püsitasu on kõrgem kui

soodustustest saadav kasu. Selline tegevus on diskrimineeriv ja kohtleb energiasalvestusüksusi

ebavõrdselt. Hoolimata sellest, et elektrituruseaduse § 65 lg 2 sätestab võrguettevõtja

kohustuse järgida võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet, on

praktikas rakendatud diskrimineerivaid piiranguid energiasalvestusüksuste suhtes. Seetõttu on

vajalik lisada uus säte, mis lahendab diskrimineeriva olukorra.

Muudatuse sisu on täiendada elektrituruseadust uue sättega § 72 lg 31, mis üheselt kohustab

võrguettevõtjat lubama valida energiasalvestusüksuste puhul kõigi saadaolevate

võrgupakettide ja hinnastamismudelite vahel ja kohtleb energiasalvestust kui tootjaid

võrgutasude, püsitasude, võrgupakettide ja hinnastamismudelite tähenduses.

Saldeerimise eesmärk on, et salvestaja ei tasuks võrku tagasi antud elektrienergialt

edastustasu, taastuvenergia toetuse rahastamise tasu ja varustuskindluse tasu. Seda põhjusel,

et võrku tagasi antud elektri puhul tasub need tasud lõpptarbija. Seadusandja eesmärk antud

muudatusega on, et võrguettevõtja ei kasutaks saldeeritavate tasude asemel kõrget püsitasu,

mis välistab saldeerimise majandusliku põhjendatuse.

Energiasalvestusüksused ei ole ise tarbijad, vaid elektri ajutised salvestajad ning salvestatud

elektrilt tasude kogumine toimub jätkuvalt vaid lõpptarbija poolt. Energiasalvestusüksused

hoiavad ära ülekoormusi võrgus ja vähendavad elektrivõrgu kasutamist, sest üldjuhul

tarbitakse elekter energiasalvestusüksuse lähedal. Seetõttu energiasalvestusüksuste

käsitlemine tootjatega võrdsetel alustel hoiab ära sama elektri topelt võrgutasudega

maksustamist. Energiasalvestusüksus on elektri ladustamise vahend ning ajutiselt salvestatud

elektri eest tasutakse võrgutasud lõpptarbija poolt. Sama olukord oleks ka siis, kui

energiasalvestusüksust elektri ülekande või jaotamise ahelas ei oleks. Seega on tegemist

võrguettevõtjale kasuliku tegevusega ja energiasalvestusüksuste võrgupakettide piiramise ja

kõrge püsitasu kehtestamise näol on tegemist diskrimineeriva topeltmaksustamisega, mis

käesoleva sättega keelatakse.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

13. Muuta eelnõu § 1 punkti 35 (uues numeratsioonis punkti 49) ja sõnastada see

järgmiselt:

„49) paragrahvi 871 lõige 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(62) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi

, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult turuosalisest sõltumatutel põhjustel

kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni, või põhjendab sellest keeldumist. Turuosaline on

kohustatud nimetatud põhjustest viivitamata teavitama võrguettevõtjat. Turuosalisest

sõltumatutel põhjustel tootmise alustamiseks antud ajapikendus ei või kokku ületada kolme

aastat.“;“.

Selgitus: Seadust täiendatakse eesmärgiga sätestada turuosalisest sõltumatu ja tõendatud

põhjuse tõttu antava ajapikenduse maksimaalne kolmeaastane periood ühe tootmisseadme

kohta kokku. Näiteks kui kolmanda isiku tegevusest tingitud kohtuvaidlus kestab 4 aastat, siis

tootja taotluse rahuldamisel lükkab võrguettevõtja ELTS § 871 lg 6 sätestatud tasu rakendamise

edasi sellest tootjast sõltumatust asjaolust tingitud viivituse võrra, maksimaalselt 3 aastat. Teise

näite puhul kui kohtuvaidlus ei ole edasilükkamise taotluse esitamise hetkeks veel lõppenud,

siis lükatakse tasu rakendamist edasi kuni vaidluse lõppemiseni ja vaidlusele kulunud aja võrra,

21

kuid mitte kauem 3 aastat kokku alates ELTS § 871 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest. Näiteks

kui kolmanda isiku tegevusest tingitud kohtuvaidlus kestab 4 aastat, siis tootja taotluse

rahuldamisel lükkab võrguettevõtja ELTS § 871 lg 6 sätestatud tasu rakendamise edasi sellest

tootjast sõltumatust asjaolust tingitud viivituse võrra, aga maksimaalselt 3 aastat. Teise näite

puhul ehk kui kohtuvaidlus ei ole edasilükkamise taotluse esitamise hetkeks veel lõppenud, siis

lükatakse tasu rakendamist edasi kuni vaidluse lõppemiseni ja vaidlusele kulunud aja võrra,

kuid mitte kauem 3 aastat kokku alates ELTS § 871 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

14. Teha eelnõus järgmised muudatused:

14.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 36 (uues numeratsioonis punktiga 50), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„50) paragrahvi 871 lõige 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(64) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata tootmisseadme puhul, mille

võrgulepingu kohane võrku antav võimsus on kuni 15 kW.“;“.

14.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 37, (uues numeratsioonis punktiga 52), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„52) paragrahvi 871 lõige 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(73) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata tootmisseadme puhul, mille

võrgulepingu kohane võrku antav võimsus on kuni 15 kW.“;“;

Selgitus: Tootja loetakse mikrotootjaks võrgulepingus kokkulepitud võrku antava võimsuse

(kuni 15 kW), mitte tootmisseadme enda võimsuse alusel. See tähendab, et kui tootja seade on

võimsam, kuid võrku edastatav võimsus on piiratud 15 kilovatiga, on tegemist ikkagi

mikrotootjaga, kellele laieneb alakasutustasu vabastus.

Muudatusega viiakse alakasutustasu vabastuse tingimus kooskõlla võrgulepingu järgse

mikrotootja mõistega. Muudatus on põhjendatud, sest olukorras kui tootja võrku antav võimsus

on piiratud 15kW-ga ja kohapeal toodetud ja tarbitud võimsus ületab 15kW, siis see ületav osa

ei mõjuta võrgu kasutamist ja seetõttu puudub vajadus sellistel juhtudel alakasutustasu

rakendada.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

15. Muuta eelnõu § 1 punkti 36 (uues numeratsioonis punkti 51) ja sõnastada see järgmiselt:

„51) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 66 järgmises sõnastuses:

„(66) Turuosalisest sõltumatu põhjus käesoleva paragrahvi lõike 62 tähenduses võib olla:

1) vääramatu jõud;

2) seadmete või materjalide tarnimisel või transportimisel tekkinud viivitused võrreldes tarne-

ja ostulepingutes kokkulepitud tähtaegadega;

3) ettenägematu muutus geoloogilistes tingimustes või pinnases, arheoloogiliste leidude või

kaitsealuste liikide avastamine, projekteerimistingimuste, planeeringu lähteseisukohtade või

keskkonnamõjude hindamise programmis esitatud tingimuste või uuringute programmi

haldusorganipoolne täiendamine või ootamatute keskkonnaprobleemide ilmnemine pärast

22

ehitusloa taotluse menetlusse võtmist, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset

rajamist;

4) kolmanda isiku vaie, kohtuvaidlus või ettekirjutus, mis takistab või lükkab edasi

tootmisseadme tähtaegset rajamist; 

5) liitumislepingulise tootmisseadme rajamise eelduseks oleva haldusmenetluse oluline

viibimine pädeva haldusorgani tootjast sõltumatu kolmanda isiku poolt tuvastatud tegevuse või

tegevusetuse tõttu, kui viivitus ei ole põhjustatud seaduse või muu õigusakti muudatusest;

6) muu käesolevas loetelus nimetamata tootjast sõltumatu ja tõendatud põhjus.“;“.

Selgitus: Muudatusega võimaldatakse sisuliselt võrguettevõtjale kaalutlusõigus alakasutustasu

rakendamise edasilükkamise otsustamisel ning jääb alles takistuse sisuline hindamine. Ehk on

võimalik hinnata, kas tootja on täitnud oma hoolsuskohustust või on takistus tekkinud tootja

enda tegevuse või tegevusetuse tõttu. Varasema sõnastuse korral oleks tulnud loetelus esineva

asjaolu esinemisel tasu rakendamist edasi lükata ainuüksi selle asjaolu esinemise tõttu, kuivõrd

need asjaolud oleks seaduse tasandil tootjast sõltumatuteks kuulutatud. Uue sõnastuse järgi

jääb võrguettevõtjale alles kaalutlusõigus tasu rakendamise edasilükkamise või edasi

lükkamata jätmise otsustamisel ka sellisel juhul, kui loetelus toodud asjaolu(sid) esineb.

Elektrituruseaduse § 871 lõige 62 annab võrguettevõtjale kaalutlusõiguse hindamaks

alakasutustasu edasilükkamise põhjendatust turuosalisest sõltumatu põhjuse olemasolul. ELTS

§ 871 lõike 66 punkti 5 kohaselt võib lugeda turuosalisest sõltumatuks põhjuseks ka

liitumisvõimsuse kasutuselevõtuga seotud menetluses haldusorganipoolsete

menetlustoimingute ning haldusakti andmise olulist viibimist.

Alakasutustasu rakendamise edasilükkamisel ei ole võrguettevõtjal vajalik tuvastada

omavalitsuse menetlustoimingute õiguspärasust, vaid piisab menetluse olulise viibimise

tuvastamisest. Viibimise hindamisel saab võrguettevõtja arvestada nii menetluse enda

asjaoludega kui ka arendajaga mitte seotud kolmandate isikute seisukohtadega, kes on pädevad

hindama haldusorganite tegevust (nt õiguskantsler, kohus või muud haldusorganite üle

järelevalvet tegevad asutused).

Haldusorgani poolt läbiviidava menetluse oluline viibimine võib ilmneda olukorras, kus

haldusorgan ei ole liitumisvõimsuse kasutuselevõtuks vajalike menetluste raames suure

tõenäosusega juhtinud menetlust efektiivselt ning eesmärgipäraselt. Sellises olukorras tuleb

arvestada, et haldusorgan peab menetluse korraldama eesmärgipäraselt ja tõhusalt,

võimalikult lihtsalt ja kiiresti ning vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Kui taotluses on kõrvaldatav puudus, peab

haldusorgan andma taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (HMS § 15

lg 2). Menetluse tõhusa korraldamisega ei oleks kooskõlas see, kui haldusorgan esitab

põhjendamatult järjestikustes menetlusringides uusi märkusi asjaolude kohta, millele olnuks

võimalik tähelepanu juhtida juba varem. Menetluse käigus uute nõuete või märkuste esitamine

võib olla põhjendatud näiteks siis, kui taotlust või projekti on muudetud või ilmnevad uued

olulised asjaolud.

Alakasutustasu rakendamise edasilükkamise otsustamise raames tähendab haldusorgani

tõhusa ja eesmärgipärase menetluse kohustus, et turuosalisest sõltumatu põhjuse olemasolule

võib viidata näiteks olukord, kus menetlus on kestnud kordades kauem, kui seaduses toodud

tähtajad seda ette näevad. Mida pikemalt on menetlus kestnud, seda tõenäolisem on, et

menetlust ei ole juhitud efektiivselt. Ümberlükatava eeldusena on võimalik käsitleda

haldusorgani poolt juhitud menetlusaega turuosalisest sõltumatu põhjusena, kui menetlusaeg

on näiteks ehitusloa puhul kestnud kauem kui 10 kuud. Võrguettevõtjal on sealjuures

menetlusaja arvestamisel võimalik arvestada ka turuosalise poolset tegevust. Kui haldusorgani

menetlusaja pikenemise ainus põhjus on näiteks turuosalise poolt esitatud tähtaja pikendamise

taotlus, ei pruugi menetlusaeg eraldiseisvalt olla piisav turuosalisest sõltumatu olulise

viibimise tuvastamiseks. Kui menetlusaeg on seevastu pikenenud, sest haldusorgan on korduvalt

esitanud täiendavaid küsimusi projekti osade kohta, mida oleks olnud võimalik esitada esimeste

23

kuude jooksul, haldusorgan kaalub mitme kuu möödudes uute uuringute vajadust või

haldusorgan on edastanud käimasoleva haldusmenetluse raames tekkinud kolmandate

osapoolte küsimused turuosalisele lahendamiseks otse ja hindamata neid ise, viitab see

menetluslikele puudustele. Kui eeltoodud põhjuste tõttu on oluliselt pikenenud ka menetlusaeg,

võib see viidata turuosalisest sõltumatu põhjuse olemasolule, mis võimaldab võrguettevõtjal

kasutada oma kaalutlusõigust alakasutustasu edasilükkamise suhtes.

Oluline on rõhutada, et eelneva raames säilib võrguettevõtja kaalutlusõigus, arvestades, et

mida kauem menetlus kestab, seda tõenäolisem on, et haldusorgani poolt läbiviidud menetlus

ei ole olnud eesmärgipärane ja tõhus.

Kuivõrd tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu eesmärk on võimaldada

võrguvõimsuse kasutuselevõttu, võib võrguettevõtja turuosalisest sõltumatu põhjuse

tuvastamisel elektrituruseaduse § 871 lõike 62 alusel hinnata lisaks ka arendaja enda tegevusi,

mis on suunatud võrguvõimsuse kasutusele võtmiseks, muu hulgas turuosalise poolt kolmandate

isikutega liitumisvõimsuse kasutusele võtmiseks sõlmitud lepinguid, sh lepingutes määratud

tähtaegu ning nende olulist ületamist. Olukord, kus vastavate lepingute ülesütlemiste või

viivituste tulemusel on oluliselt viibinud ka liitumisvõimsuse kasutuselevõtt, on sarnane

olukorrale, kus liitumisvõimsuse kasutuselevõtt venib seadmete või materjalide tarnimisel või

transportimisel tekkinud viivituste tõttu võrreldes tarne- ja ostulepingutes kokkulepitud

tähtaegadega (§ 871 lõike 66 punkt 2). Kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmise

hindamisel on oluline hinnata asjaolusid, mille tõttu lepingu täitmine viibis, ja seda, kuidas

arendaja on lepingu täitmist jõustades toiminud. Turuosalisest sõltumatuks asjaoluks ei saa

lugeda lepingu täitmise tähtaja pikendamist ega lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

16. Teha eelnõus järgmised muudatused:

16.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 37 (uues numeratsioonis punktiga 53), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„53) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 75 ja 76 järgmises sõnastuses:

„(75) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 71 nimetatud tasu rakendamise kontrollperiood

põhivõrgus tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosalise võrgulepingujärgse

tootmisvõimsuse kasutamisele on neli aastat.

(76) Jaotusvõrguettevõtja võib turuosalise põhjendatud taotluse alusel lükata käesoleva

paragrahvi lõigetes 7 ja 7¹ nimetatud tasu rakendamise edasi, kui turuosaline ei ole saanud

võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses kasutada

tõendatult temast sõltumatu, erandliku ja ajutise asjaolu tõttu ning turuosaline on rakendanud

mõistlikke abinõusid asjaolu mõju vältimiseks või vähendamiseks. Tasu rakendamine lükatakse

kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega edasi üksnes nimetatud asjaolu kestuse võrra, kuid mitte

kauemaks kui kolmeks aastaks. Turuosaline esitab taotluse enne tootmissuunalise võimsuse

kasutamist takistava asjaolu eeldatavat tekkimist või kui asjaolu ei olnud võimalik ette näha,

viivitamata pärast sellest teadasaamist. Turuosaline esitab koos taotlusega asjaolu esinemist,

mõju ja eeldatavat kestust tõendavad andmed. Tasu rakendamist ei lükata edasi taotluse

esitamisele eelnenud aja eest ning juhul, kui turuosaline ei ole edasilükkamise perioodi

lõppemisel kasutanud võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi

ulatuses, rakendatakse talle lõigetes 7 ja 7¹ sätestatud tasu ka edasilükatud perioodi eest.“;“.

Selgitus: ELTS 871 lõike 75 muudatuse eesmärk on viia põhivõrguettevõtjaga võrgulepingu

sõlminud klientidele alakasutustasu perioodi arvestus nelja aasta pikkuseks, näiteks

24

võrgulepingulise tootmisvõimsusega toimunud suuremahulise avarii korral. See tähendab, et

tootja peab üldjuhul võrgulepingujärgset tootmisvõimsust kasutama 95% ulatuses vähemalt

kord nelja aasta jooksul. Selline senisest pikem periood peaks võimaldama võrgulepingulisel

kliendil elektriseadme rikkeid lahendada senisest paindlikumalt, see tähendab tellida ka pika

tarneajaga uued seadmed.

Kontrollperioodi pikendamine kahelt aastalt neljale ning ka edaspidine nelja-aastane

kontrollperiood on vajalik, et tootjatel oleks mõistlik aeg võrgulepingulise tootmisvõimsuse

kasutamiseks ka juhul, kui tootmisseadme eluea lõppemise tõttu on vaja kogu elektrijaam

renoveerida või juhul, kui esineb tootja elektrivõrgus kriitilise tähtsusega elektriseadme rike (nt

kõrgepinge võimsuslüliti, 110/330kV trafo vms) järel vajadus seadme väljavahetamiseks, mille

pikk tarneaeg ei võimaldada tähtaegselt tootmisvõimsust kasutada.

Samuti võib varasema ühe aasta pikkuse perioodi jooksul erinevate ilmastikuolude ning

elektriturul kasvava konkurentsi tõttu koguvõimsuse kasutamine olla raskelt saavutatav.

Võrgulepingulistele klientidele seni kehtiv seadus võimsuse kasutamata jätmise eest tootjast

sõltumatu asjaolu tõttu tasu edasilükkamist ette ei ole näinud.

Juhul kui põhivõrgus on võrgulepingulise kliendi elektrijaam oma eluea lõpul ning vajab välja

vahetamist, peab tootja esitama liitumistaotluse olemasoleva tootmisseadme väljavahetamiseks

vastavalt Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustele. See tähendab, et vajalik on

viia läbi vajalikud katsetused uue tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavuse

kontrollimiseks. Selle liitumismenetluse raames sõlmitakse tootjaga võrgulepingu muudatus

tootmisvõimsuse vähendamiseks välja vahetatava tootmisseadme võimsuse ulatuses ja sama

võimsuse ulatuses liitumisleping tootmisvõimsuse suurendamiseks. Sisuliselt tähendab see seda,

et väljavahetatava tootmisseadme võimsuse ulatuses liigub tootmisvõimsus võrgulepingust

liitumislepingusse ja väljavahetatava tootmisseadme võimsuse ulatuses algab alakasutustasu

arvestus uuesti käesoleva seaduse § 871 lg 6 alusel nagu kõigil uutel tootmissuunalise

liitumislepingu sõlminud klientidel. Seega juhul, kui uue tootmisseadme rajamisel peaks

esinema tootjast sõltumatu asjaolu, mis takistab tootmisseadme rajamist, oleks võimalik

pikendada tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise tähtaega ELTS § 871

lg 62 alusel.

ELTS § 871 lõike 76 muudatusega luuakse jaotusvõrguettevõtjale võimalus lükata

tootmissuunalise võimsuse alakasutustasu rakendamine erandjuhul edasi, kui turuosaline ei ole

saanud võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses kasutada

temast sõltumatu, erandliku, ajutise ja tõendatud asjaolu tõttu. Jaotusvõrgus säilivad

üldreeglina elektrituruseaduse § 871 lõigetes 7 ja 71 sätestatud perioodid, mille jooksul

hinnatakse võrgulepingus kokku lepitud tootmisvõimsuse kasutamist (nn kontrollperioodid).

Jaotusvõrgu klientide arvu, tootmisseadmete iseloomu ja võrguvõimsuse tõhusa kasutamise

vajadust arvestades ei ole põhjendatud pikendada kõigi jaotusvõrguettevõtjaga

tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaliste kontrollperioodi üldiselt kolme aastani.

Jaotusvõrgus esineb tootmisvõimsuse kasutamist pikema aja vältel takistavaid erandlikke

asjaolusid eeldatavalt üksikutel juhtudel, mistõttu on üldise kontrollperioodi pikendamise

asemel põhjendatud võimaldada sellistel juhtudel alakasutustasu rakendamise erandkorras

edasilükkamist.

Tootmissuunalise võimsuse kasutamine võib üksikjuhtudel olla pikema aja vältel takistatud

asjaolu tõttu, mida turuosaline ei saanud mõistlikult vältida. Selliseks asjaoluks võib olla

näiteks tootmisseadme või elektrijaama vältimatult vajalik ulatuslik renoveerimine, kriitilise

tähtsusega seadme rike ja selle asendamiseks vajaliku seadme tavapärasest pikem tarneaeg või

muu võrreldava mõjuga asjaolu. Erandi kohaldamise eelduseks on, et turuosaline ei saanud

asjaolu tekkimist mõistlikult vältida ning on rakendanud mõistlikke abinõusid selle mõju

vältimiseks või vähendamiseks. Alakasutustasu kohaldamine võib olla ebaproportsionaalne

olukorras, kus tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on ajutine ja turuosaline tegutseb

tootmissuunalise võimsuse kasutuse taastamise nimel. Seetõttu antakse jaotusvõrguettevõtjale

õigus lükata tasu rakendamine turuosalise põhjendatud taotluse alusel edasi takistava asjaolu

25

tegeliku kestuse võrra. Tasu rakendamise edasilükkamine ei muuda ega pikenda § 871 lõigetes 7

ja 7¹ sätestatud jälgimisperioodi. Tegemist ei ole turuosalise automaatse õigusega tasu

rakendamise edasilükkamisele, vaid säilib jaotusvõrguettevõtja kaalutlusõigus.

Turuosaline peab esitama taotluse enne tootmissuunalise võimsuse kasutamist takistava asjaolu

eeldatavat tekkimist. Kui asjaolu ei olnud võimalik ette näha, tuleb taotlus esitada viivitamata

pärast sellest teadasaamist. Sellega välistatakse tasu rakendamise edasilükkamine tagantjärele

esitatud põhjenduste alusel. Tasu rakendamist ei lükata edasi taotluse esitamisele eelnenud aja

eest. Turuosaline peab tõendama asjaolu esinemist, selle sõltumatust turuosalisest, mõju

tootmissuunalise võimsuse kasutamisele ja eeldatavat kestust. Samuti peab turuosaline näitama,

et ta on rakendanud mõistlikke abinõusid asjaolu mõju vältimiseks või vähendamiseks.

Jaotusvõrguettevõtja hindab esitatud asjaolusid ja tõendeid juhtumipõhiselt ning võib tasu

rakendamise edasilükkamisest keelduda, kui seaduses sätestatud tingimused ei ole täidetud.

Tasu rakendamine lükatakse edasi üksnes takistava asjaolu tegeliku kestuse võrra, kuid mitte

kauemaks kui kolmeks aastaks. Kolmeaastane maksimaalne tähtaeg rakendub erandi

kohaldamisel ega kujuta endast jaotusvõrgus kohaldatavat uut üldist jälgimisperioodi ega

automaatselt kohalduvat tasuvaba perioodi.

Edasilükkamise alus langeb ära, kui tootmisvõimsuse kasutamist takistanud asjaolu lõpeb. Kui

turuosaline ei ole edasilükkamise perioodi jooksul kasutanud võrgulepingujärgset

tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses, rakendatakse talle ELTS § 871

lõigetes 7 ja 7¹ sätestatud tasu ka edasilükatud perioodi eest. Seega on tasu rakendamise

edasilükkamine tingimuslik ega vabasta turuosalist tasu maksmisest juhul, kui nõutud

kasutustaset edasilükkamise perioodi jooksul ei saavutata.

Lahendus erineb põhivõrguettevõtjaga tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosalistele

sätestatavast üldisest neljaaastasest kontrollperioodist. Jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud

võrgulepingute puhul säilib ELTS § 871 lõigetes 7 ja 71 sätestatud kontrollperiood ning tasu

rakendamise edasilükkamine on võimalik üksnes ELTS § 871 lõikes 76 sätestatud tingimustel ja

jaotusvõrguettevõtja juhtumipõhise kaalutlusotsuse alusel. Selline lahendus võimaldab

arvestada põhjendatud erandjuhtumeid, kuid säilitab alakasutustasu eesmärgi suunata

turuosalisi kasutama broneeritud võrguvõimsust sihipäraselt ning vältida võrguvõimsuse

põhjendamatult pikaajalist kasutamata hoidmist.

Uus ELTS § 871 lõige 76 erineb § 871 lõikest 62, sest lõige 62 käsitleb olukorda, kus tootmist ei

ole veel alustatud, ja lõikes 6 sätestatud tasu rakendamise edasilükkamist. Uue lõike 76 alusel

hinnatakse seevastu võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse kasutamist pärast tootmise

alustamist ning lükatakse põhjendatud juhul edasi lõigetes 7 ja 71 nimetatud tasu rakendamine.

Tegemist on alakasutustasu regulatsiooni eri etappidega, mistõttu õigusselguse tagamiseks

sätestatakse jaotusvõrguettevõtjatele võimaldatav kaalutlusõigus eraldi lõikes.

16.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 55 (uues numeratsioonis punktiga 74), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„74) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 173 ja 174 järgmises sõnastuses:

„(173) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 75 nimetatud nelja aasta pikkust perioodi rakendatakse

põhivõrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingute suhtes alates 2025. aasta 17. märtsist.

(174) Käesoleva seaduse § 871 lõiget 76 kohaldatakse ka § 871 lõikes 7 või 71 sätestatud

tootmissuunalise võimsuse kasutamise perioodi suhtes, mis ei ole lõike 76 jõustumise ajaks

lõppenud, kui lõikes 76 sätestatud asjaolu esineb või jätkub pärast selle lõike jõustumist.”;“.

Selgitus: Muudatus on vajalik, et põhivõrgus rakendada edaspidiselt võrgulepingulise

tootmisvõimsuse mitte kasutamise eest tasu nelja aasta pikkuse perioodi kaupa. Näiteks

võrgulepingute puhul, mis on sõlmitud enne 2023. aasta märtsi, esimene, kaheaastane,

tootmisvõimsuse kasutamise periood lõppes 17.03.2025, ning sellele järgnev

põhivõrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingu suhtes käimasolev tootmisvõimsuse kasutamise

periood muutub nelja aasta pikkuseks. Teisisõnu lõpeb käesoleva muudatuse jõustumisel

26

17.03.2025 alanud võrgulepingu tootmisvõimsuse kasutamise periood

17.03.2029. Võrguleping põhivõrguga sõlmiti 1.1.2025, tema esimene alakasutustasu

jälgimisperiood lõppeks ilma muudatusettepanekuta ära 1.1.2027 ning järgmine 1.1.2028, aga

nüüd koos muudatusettepanekuga lõppeb tema esimene alakasutustasu jälgimisperiood

1.1.2029, järgmine 1.1.2033.

Enne 2023. aasta 17. märtsi sõlmitud võrgulepinguliste tootmisvõimsuse kasutamise esmase

kontrolli periood lõppes 2025. aasta märtsis, mille eesmärgiks on seni pikaajaliselt

võrgulepingutega broneeritud tootmisvõimsuse vabastamine elektrivõrgus. Kuivõrd esimesed

arvestusperioodid on perioodi pikendamise hetkeks juba lõppenud, on 696 SE esmane

eesmärk täidetud, siis on põhjendatud rakendada nelja aasta pikkust perioodi põhivõrgus alates

sätte jõustumise hetkest.

Rakendussättega nähakse ette, et ELTS § 871 lõikes 76 sätestatud võimalust võib

jaotusvõrguettevõtja kohaldada ka selle sätte jõustumise ajal kestva kontrollperioodi suhtes,

kui tasu rakendamise edasilükkamise aluseks olev asjaolu esineb või jätkub pärast sätte

jõustumist.

Rakendussäte võimaldab arvestada olukordi, kus jaotusvõrgus on turuosalisest sõltumatu,

tõendatud, erandlik ja ajutine asjaolu tekkinud enne ELTS § 871 lõike 76 jõustumist, kuid

takistab tootmissuunalise võimsuse kasutamist ka pärast sätte jõustumist. Sellisel juhul saab

turuosaline esitada jaotusvõrguettevõtjale põhjendatud taotluse ning jaotusvõrguettevõtja saab

hinnata lõikes 76 sätestatud tingimuste täidetust ja tasu rakendamise edasilükkamise

põhjendatust. Säte ei anna alust enne ELTS § 871 lõike 76 jõustumist lõppenud jälgimisperioodi

ümberhindamiseks ega juba lõplikult määratud alakasutustasu tagasiulatuvaks muutmiseks.

Samuti ei anna rakendussäte turuosalisele automaatset õigust ajapikendusele.

Jaotusvõrguettevõtja hindab ka jõustumise ajal kestva jälgimisperioodi puhul kõiki lõikes 76

sätestatud tingimusi, sealhulgas asjaolu sõltumatust turuosalisest, selle erandlikku ja ajutist

iseloomu, mõju tootmisvõimsuse kasutamisele, eeldatavat kestust ning turuosalise rakendatud

abinõusid. Rakendussäte tagab, et sarnases olukorras olevaid turuosalisi ei kohelda

põhjendamatult erinevalt üksnes selle tõttu, kas erandi aluseks olev asjaolu tekkis vahetult enne

või pärast ELTS § 871 lõike 76 jõustumist. Samal ajal välditakse sätte tagasiulatuvat

kohaldamist lõppenud õigussuhetele ja säilitatakse õiguskindlus juba lõppenud

jälgimisperioodide ning lõplikult määratud tasude suhtes.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

17. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 37 (uues numeratsioonis punktiga 54), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„54) paragrahvi 871 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse

tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tarbimiskohas võrguettevõtja võrgu suunas

edastamist, mis on fikseeritud vähemalt kauplemisperioodide lõikes või täpsemalt

võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse

suurus.“;“.

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et praktikas esines sätte väära tõlgendust

ning puudus sätte sisu üheselt mõistetavus. Eksitava tõlgenduse kohaselt võis muudetavat lõiget

mõista viisil, et alakasutustasu arvestatakse tarbimiskohas, mis koosneb mitmest

liitumispunktist, iga liitumispunkti kaupa eraldi ka juhul, kui võrgulepingus on pooled

omavahel kokku leppinud liitumispunktide ülese tootmisvõimsuse ka tarbimiskohas.

Võrguettevõtjal on kohustus tagada igal ajahetkel tootjale võrgulepinguga kokkulepitud

tarbimiskoha tootmissuunaline võimsus, milleks vajalikud elektrivõrgu investeeringud

27

finantseeritakse läbi võrgutasu. Seetõttu tuleb kliendi poolt tootmisvõimsuse mittekasutamist

hinnata ka sama parameetri vastu ehk tarbimiskohas. Tarbimiskoha põhiselt tootmisvõimsuse

kasutamise kontrollimine tagab tootja poolt broneeritud võrguressursi sihipärast kasutamist ja

võimaldab võrguettevõtjal arenduskohustuse raames finantseerida võrgutariifi ja liitumistasu

eest ühiskondlikult kõige otstarbekamaid võrguinvesteeringuid. Tarbimiskoha maksimaalse

tootmisvõimsuse kasutamise kontrollimisel summeeritakse liitumispunktides ühel/samal

ajahetkel mõõdetud tootmisvõimsus. Ühtlasi viiakse lõikesse sisse täpsustus, et kõige pikem

periood, mille jooksul tootmissuunalise võimsuse kasutamist kontrollitakse, saab olla

kauplemisperiood, mis käesoleva muudatuse tegemise ajal on 15 minutit. Kui tootmissuunalise

võimsuse kasutamist on võimalik mõõta kauplemisperioodist lühema ajaperioodi jooksul

(näiteks ühe minuti jooksul, kui võrguettevõtja on paigaldanud sellise mõõteseadme), on eeldus,

et võrguettevõtja kasutab arvestuse aluseks seda.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Urve Tiidus lausus, et selgituses on välja toodud, et muudatus on vajalik, kuna praktikas

esines sätte väära tõlgendust ja uuris, kas nüüd on säte üheselt mõistetav.

Rein Vaks vastas, et oli kaasus, kus antud küsimuse osas oli arusaamatus. Muudatusega käidi

ka antud kaasus läbi ja praeguseks on arusaamatus ME-s esitatud sõnastusega likvideeritud.

Urve Tiidus küsis, kas edaspidi on kõik üheselt mõistetav ja selliseid kaasuseid ei teki.

Rein Vaks vastas, et selle küsimuse puhul on kõik selge. Küll aga ei ole elektriturgu

puudutavatel teemadel kunagi välistatud, et teatud küsimusi võib tekkida.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

18. Teha eelnõus järgmised muudatused: 18.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 49 (uues numeratsioonis punkti 68) ja sõnastada see järgmiselt:

„68) seadust täiendatakse §-dega 1016–10110 järgmises sõnastuses:

„§ 1016. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud

siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 1017. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud

turuosalise valduses oleva siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

28

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 1018. Elektri hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud

elektri hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 1019. Registreerimisnõude rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud

registreerimisnõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 10110. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud

ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;“.

18.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 52 (uues numeratsioonis punkti 71) ja sõnastada see järgmiselt:

„71) seadust täiendatakse §-ga 1031 järgmises sõnastuses:

„§ 1031. Andmete esitamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud

turuosalise poolt hulgimüügiturul sõlmitud tehingute, kauplemiskorralduste ja

struktuuriandmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;“;

29

Selgitus: Punktide 49 ja 52 muudatuste eesmärk on REMIT-määrusest ülevõetavate sätete

väärteokoosseise täiendada lühikese teokirjeldusega. Karistusõiguses kehtib määratletuse

põhimõte – isik peab seadust lugedes aru saama, mis on keelatud. Riigikohtu praktika kohaselt

võib puhtalt "blanketne" viide juriidiliselt kohtus kokku langeda. Samuti täpsustatakse

karistusmäärasid vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 18 ning kehtestatakse energia

hulgimüügituruga manipuleerimise väärtegude katse karistatavus. Energia

hulgimüügiturgudega manipuleerimise katse karistatavuse eesmärk on tagada turgude

terviklikkus, läbipaistvus ja usaldusväärne toimimine ning kaitsta turuosalisi eksitavate

turusignaalide ja kunstlikult kujundatud hindade eest. Energiahulgimüügi turul kujunevad

hinnad muu hulgas elektri ja maagaasi pakkumise, nõudluse ning tegeliku kättesaadavuse

alusel. Turumanipulatsioon kahjustab hinnakujunduse usaldusväärsust, kui turuosaliste

käitumise või levitatava teabe tulemusena antakse tegelikule turuolukorrale mittevastavaid või

eksitavaid signaale. Selline tegevus võib mõjutada teiste turuosaliste kauplemisotsuseid,

moonutada hinnakujundust ja kahjustada konkurentsi. Turuga manipuleerimise katse

keelamine tähendab, et keelatud ei ole üksnes edukas turumanipulatsioon, vaid ka vastav tahtlik

tegevus, mille eesmärk on turgu manipuleerida. Seetõttu ei ole keelu kohaldamiseks tingimata

vajalik, et kavandatud hinnamõju või muu soovitud tulemus tegelikult saabuks. Katse

hindamisel tuleb lähtuda konkreetse tegevuse asjaoludest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

19. Teha eelnõus järgmised muudatused:

Muuta eelnõu § 1 punkti 54 (uues numeratsioonis punkti 73) ja sõnastada see järgmiselt:

„73) paragrahvi 106 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 1016–10110 ja 1031 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg

on viis aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub väärteo kohtumenetluse ajaks ning selle

keelatud teo suhtes konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni poolt

konkurentsijärelevalvemenetluse otsuse kättetoimetamisel kuni ajani, mil

konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada, või selle vaidlustamisel tehtud

kohtulahendi jõustumiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo

lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud selle teo

aegumistähtajaks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

(3) Käesolevas peatükis sätestatud väärteod on karistatavad ka siis, kui tegu on toime pandud

väljaspool Eesti territooriumi, tingimusel, et teo pani toime Eesti kodanik või Eestis

registreeritud juriidiline isik.“;“.

Selgitus: ELTS § 106 lõike 2 muudatusega sätestatakse väärtegude pikem ehk 5-aastane

aegumistähtaeg ning reguleeritakse aegumise peatumine kohtumenetluse ja Konkurentsiameti

või Euroopa Komisjoni järelevalvemenetluse ajaks (nn objektiivne aegumine 10 aastat).

Energiaturu manipuleerimise ja siseteabe kuritarvituse uurimine on erakordselt mahukas,

tehniline ning sageli rahvusvahelise mõõtmega. Tavapärane kaheaastane väärteo

aegumistähtaeg ei ole piisav tõendite kogumiseks ja põhjaliku järelevalvemenetluse

läbiviimiseks.

ELTS § 106 lõike 3 muudatusega laiendatakse Eesti karistusvõimu väljapoole Eesti

territooriumi, kui rikkumise paneb toime Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Kuna energiaturg on piiriüleselt integreeritud, võimaldab eksterritoriaalsuse säte võtta Eesti

isikuid vastutusele ka siis, kui nad manipuleerivad teise liikmesriigi hulgimüügiturgu.

Pikemad aegumistähtajad tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1106

(REMIT-määrusest) tuleneva nõude, et siseriiklikud sanktsioonid peavad olema tõhusad,

30

proportsionaalsed ja heidutavad, hoides ära olukorra, kus keerukad turukuritarvitused jääksid

aegumise tõttu karistamata.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

20. Muuta eelnõu § 1 punkti 58 (uues numeratsioonis punkti 78) ja sõnastada see järgmiselt:

„78) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 35 järgmises sõnastuses:

„(35) Enne 2027. aasta 1. veebruari algatatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse

lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“;“.

Selgitus: Muudatusega viiakse kooskõlla sätte rakendumise aeg. ELTS § 1113 lõige 35 sätestab,

et enne käesoleva seaduse eelnõuga tehtud muudatuste jõustumist alustatud väärtegude

kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide

kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata

määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. veebruaril 2027 või pärast

seda. Kui isik on teo toime pannud 31. jaanuaril 2027, st enne vastava seadusemuudatuse

jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. veebruari 2027 kehtinud trahvimäärasid.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

21. Muuta eelnõu § 2 punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„5) seadust täiendatakse §-dega 448–4413 järgmises sõnastuses:

„§ 448. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud

siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 449. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud

turuosalise valduses oleva siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4410. Gaasi hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud

gaasi hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumise eest –

31

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 4411. Registreerimisnõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud

registreerimisnõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4412. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud

ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4413. Andmete esitamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud

turuosalise poolt hulgimüügiturul sõlmitud tehingute, kauplemiskorralduste ja

struktuuriandmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;“.

Selgitus: Maagaasiseaduse paragrahvide 448–4413 muudatuste eesmärk on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1106 (REMIT-määrusest) ülevõetavate sätete

väärteokoosseise täiendada lühikese teokirjeldusega ning energia hulgimüügituruga

manipuleerimise väärtegude katse karistatavus. Karistusõiguses kehtib määratletuse põhimõte

– isik peab seadust lugedes aru saama, mis on keelatud. Riigikohtu praktika kohaselt võib

puhtalt "blanketne" viide juriidiliselt kohtus kokku langeda. Energia hulgimüügiturgudega

manipuleerimise katse karistatavuse eesmärk on tagada turgude terviklikkus, läbipaistvus ja

usaldusväärne toimimine ning kaitsta turuosalisi eksitavate turusignaalide ja kunstlikult

kujundatud hindade eest. Energiahulgimüügi turul kujunevad hinnad muu hulgas elektri ja

32

maagaasi pakkumise, nõudluse ning tegeliku kättesaadavuse alusel. Turumanipulatsioon

kahjustab hinnakujunduse usaldusväärsust, kui turuosaliste käitumise või levitatava teabe

tulemusena antakse tegelikule turuolukorrale mittevastavaid või eksitavaid signaale. Selline

tegevus võib mõjutada teiste turuosaliste kauplemisotsuseid, moonutada hinnakujundust ja

kahjustada konkurentsi. Turuga manipuleerimise katse keelamine tähendab, et keelatud ei ole

üksnes edukas turumanipulatsioon, vaid ka vastav tahtlik tegevus, mille eesmärk on turgu

manipuleerida. Seetõttu ei ole keelu kohaldamiseks tingimata vajalik, et kavandatud hinnamõju

või muu soovitud tulemus tegelikult saabuks. Katse hindamisel tuleb lähtuda konkreetse

tegevuse asjaoludest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

22. Muuta eelnõu § 2 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt:

„6) paragrahvi 45 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 448–4413 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis

aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub väärteo kohtumenetluse ajaks ning selle

keelatud teo suhtes konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni poolt

konkurentsijärelevalvemenetluse otsuse kättetoimetamisel kuni ajani, mil

konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada, või selle vaidlustamisel tehtud

kohtulahendi jõustumiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo

lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud selle teo

aegumistähtajaks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

(3) Käesolevas peatükis sätestatud väärteod on karistatavad ka siis, kui tegu on toime pandud

väljaspool Eesti territooriumi, tingimusel, et teo pani toime Eesti kodanik või Eestis

registreeritud juriidiline isik.“;“.

Selgitus: MGS § 45 lõike 2 muudatusega sätestatakse väärtegude pikem ehk 5-aastane

aegumistähtaeg ning reguleeritakse aegumise peatumine kohtumenetluse ja Konkurentsiameti

või Euroopa Komisjoni järelevalvemenetluse ajaks (nn objektiivne aegumine 10 aastat).

Energiaturu manipuleerimise ja siseteabe kuritarvituse uurimine on erakordselt mahukas,

tehniline ning sageli rahvusvahelise mõõtmega. Tavapärane kaheaastane väärteo

aegumistähtaeg ei ole piisav tõendite kogumiseks ja põhjaliku järelevalvemenetluse

läbiviimiseks.

MGS § 45 lõike 3 muudatusega laiendatakse Eesti karistusvõimu väljapoole Eesti territooriumi,

kui rikkumise paneb toime Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Kuna

energiaturg on piiriüleselt integreeritud, võimaldab eksterritoriaalsuse säte võtta Eesti isikuid

vastutusele ka siis, kui nad manipuleerivad teise liikmesriigi hulgimüügiturgu.

Pikemad aegumistähtajad tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1106

(REMIT-määrusest) tuleneva nõude, et siseriiklikud sanktsioonid peavad olema tõhusad,

proportsionaalsed ja heidutavad, hoides ära olukorra, kus keerukad turukuritarvitused jääksid

aegumise tõttu karistamata.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

23. Muuta eelnõu § 2 punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„7) seadust täiendatakse §-ga 487 järgmises sõnastuses:

33

„§ 487. Enne 2027. aasta 1. veebruari algatatud väärtegude menetlemine

Enne 2027. aasta 1. veebruari algatatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse

lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“.“.

Selgitus: Muudatusega nähakse ette, et enne käesoleva seaduse eelnõuga tehtud muudatuste

jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse

alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad

suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo

toime 1. veebruaril 2027 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 31. jaanuaril 2027, st

enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. veebruari 2027

kehtinud trahvimäärasid.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

24. Muuta eelnõu § 5 (uues numeratsioonis § 4) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 31, 38 ja 76 jõustuvad 2028. aasta 31. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 22–28 jõustuvad 2030. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus: Seoses eelnõu numeratsiooni muutumisega on vajalik teha vastavad muudatused ka

jõustumissättes.

Majanduskomisjon

Marek Reinaas lausus, et ülejäänud seaduse punktid jõustuvad üldkorras. Ühtlasi oleks

võimaluse korral hea seadus vastu võtta enne 1. jaanuari 2027. aastal, et Eesti osas ei

algatataks Euroopa Liidu poolt uut rikkumismenetlust.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

4.2. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

4.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 04.11.2026 kl 17:15 (konsensus:

Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

5. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

34

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 211

Tallinn, Toompea Teisipäev, 20. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.46

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Maria Haas (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik),

Kristiina Reinfeldt (nõunik)

Puudusid: Rene Kokk, Tõnis Mölder ja Reili Rand

Kutsutud: Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (1.-2. päevakorrapunkt); Justiits- ja

Digiministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Kaia

Läänemets-Ester ning Patendiameti tööstusomandi apellatsioonikomisjoni esimees Tanel

Kalmet (1. päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi osakonna IT-õiguse

talituse juhataja Stina Avvo ning Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna

juhataja Anna Õuekallas ja õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa (2. päevakorrapunkt);

Rahandusminister Jürgen Ligi, Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna

juhataja Rainer Osanik ja sama osakonna jurist Kersti Rahlin, ministri nõunik Kristofer

Rennel (3. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks

ning energiaturgude eksperdid Marie Ursula Vaks ja Roger Pilvik (4. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Vabariigi Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(1032 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1045 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

3. Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (991 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

4. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(892 SE) teise lugemise ettevalmistamine

5. Info ja muud küsimused

1. Vabariigi Valitsuse algatatud patendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

2

eelnõu (1032 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Liisa-Ly Pakosta sõnas, et 1032 SE seadusena vastu võtmine omaks positiivset mõju nii

inimestele, kes soovivad õiguskaitset oma leiutisele või patendile kui ka Patendiametile.

Eelnõu ei tee sisulises osas suuri muudatusi, aga vormilises osas teevad muudatused

tegutsemise lihtsamaks. 17 senist määrust liidetakse kokku ja tehakse üks õigusselge

regulatsioon. Halduskoormust vähendatakse igas etapis, mis patendini jõudmiseks teha tuleb.

Kõneleja ütles, et ei saa küll kindlalt väita, et õiguse killustatus ning kohati erinev või

vastuoluline terminoloogia on olnud peamine põhjus, miks Eestis on patente vähem, kui

soovitakse, kuid ühtlustatud ja lihtsustatud regulatsioon võimaldab kindlasti kiiremini

patentideni jõuda.

Marek Reinaas tundis huvi, miks on Eestis nii vähe patente.

Tanel Kalmet lausus, et on erinevaid asjaolusid, mis võivad patentide vähesuse põhjuseks

olla. Eesti turg on väike. Kui tegemist on hea tootega, siis tasub seda kaitsta rahvusvaheliselt.

Riikides, kus on suurem turg ja potentsiaalsed konkurendid, on patendil rohkem mõju.

Kasutusel on rahvusvahelised taotlused, Euroopa patent ja nüüd ka Euroopa Liidu ühtse

toimega patent, mis võib samuti olla põhjus, et Eestis otse esitatud taotlusi on vähem. Lisaks

on vaatamata väga headele PISA (Programme for International Student Assessment)

tulemusele Eestis mõnevõrra puudu tehnikaalade inimestest, kes arendaksid oma ideed

leiutiseks ja vormiksid selle patenditaotluseks.

Kaia Läänemets-Ester ütles, et tehtud on ka uuringuid, mis näitavad, et teadlikkus on väga

väike, esiteks selles osas, et on võimalik oma intellektuaalomandi õigusi kaitsta ja teiseks,

kuidas seda teha saab. Nt kooliprogrammidesse viiakse samuti sisse õpe, et õpetada juba

väiksematele lastele intellektuaalomandi õigust.

Liisa-Ly Pakosta ütles, et teadlikkuse tõstmist eelnõu kindlasti parandab. Ühtlasi, kui

varasema 17 õigusakti asemel saab olema 1 õigusakt, siis teema on lihtsamini hallatav.

Otsustati:

1.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

1.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

1.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse,

riigilõivuseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (1045 SE) esimese

lugemise ettevalmistamine

Liisa-Ly Pakosta sõnas sissejuhatuseks, et hetkel on Eestis kasutatavad

identifitseerimisvahendid ID-kaart, mobiil-ID ja Smart-ID. Mobiil-ID on väljaminev toode,

sest selle kasutamiseks on vaja füüsilist SIM-kaarti, aga uuemad telefonid on elektroonilise

SIM-kaardiga, mis tähendab, et füüsilist SIM-kaarti enam edaspidi ei eksisteeri ja nende

3

telefonidega mobiil-IDd kasutada ei saa. Eesti riigi ametlik soovitus on, et inimesel võiks olla

küberturvalisuse ja muu turvalisuse huvides kaks identifitseerimisvahendit ehk esmalt ID-

kaart, mis on Eestis kõigile kohustuslik alates 15. eluaastast. Teiseks võiks igal inimesel olla

kas mobiil-ID või Smart-ID. Euroopa Liit (EL) on välja pakkunud lahenduse nimega Euroopa

Liidu digiidentiteedikukkur (EL-i digikukkur), mis on identifitseerimisvahend, kuhu saab

lisada ka PDF-faile. Vastavat õigusakti läbi rääkides leidis Eesti, et riigis juba kasutusel

olevad e-identifitseerimisvahendid võiksid EL-i digikukruga paremini sobituda, kuid selles

osas ei saavutatud kokkulepet. Seega tuleb luua uus e-identifitseerimisvahend, mis vastab EL-

i digikukru nõuetele. See täidab kahte eesmärki ehk et sellega on võimalik ennast digitaalselt

identifitseerida kõikides teistes EL-i liikmesriikides ja ühtlasi kehtib teiste EL-i liikmesriikide

kodanike digitaalne identifitseerimisvahend ka Eestis. Selleks tuleb teha aga teatud õiguslikud

muudatused, mis on esitatud käesoleva eelnõuna Riigikogule. Esmalt oli Eesti murekohaks, et

EL ei aktsepteeri juba riigis tehtud ja kasutatavaid lahendusi, ühtlasi on EL-i digikukkur Eesti

jaoks veidi vanaaegne. Eesti on oma üldises positsioonis leebunud tulenevalt sellest, et on aru

saadud, et mobiil-ID on väljaminev toode ja inimesel võiks olla erinevaid alternatiive, mille

vahel valida. Eelmainitud vanaaegsus tuleneb eelkõige sellest, et kui Eestis näidatakse

mobiiltelefonis riigi rakendusest kehtivat dokumenti, siis EL-i lahendus läheb selles suunas, et

mobiiltelefonis on PDF-failina dokument, mida saab näidata. Rääkides eelnõu õiguslikest

muudatustest, siis identifitseerimisest rääkides peab olema teada, kes on pädevad asutused.

Ühtlasi peab identifitseerimisega seotu olema registris, teenusepakkujal peab olema

tegevusluba ja keegi peab tegema teema üle järelevalvet, millega käivad kaasas ka

sanktsioonid. Lisaks tuleb ette näha riigilõivud ja rikkumiste menetlused. Kõnealune eelnõu ei

too välja, kuidas protsess tehnoloogiliselt välja näeb, sest seda kirjeldab EL-i vastav õigusakt,

kuid eelnõus tuuakse välja, kuidas uue identifitseerimissüsteemi toimingud Eestis käivad, kes

vastutab ning kes millega tegeleb. Pädevaks asutuseks on Riigi Infosüsteemi Amet.

Andmekaitse Inspektsioon täidab andmekaitseasutuse rolli. Nt kui inimesele tundub, et keegi

küsib tema kukrust põhjendamatult andmeid, siis saab ta Andmekaitse Inspektsiooni poole

pöörduda. Sertifitseerimisskeemide eest hakkab vastutama Justiits- ja Digiministeerium.

Trahvimäärad tulevad EL-i õigusest, kuid need peab samuti Eesti seaduses ette nägema.

Mario Kadastik küsis, kas EL-i digikukrus saab olema ainult isiku digitaalne ID või ka muud

dokumendid, nt juhiluba. Lisaks uuris kõneleja, kuidas tõendatakse dokumentide muutmatus.

Eesti süsteemi puhul on nt digiallkirjastatud konteinerid jms, kuid kui PDF-fail lisatakse EL-i

digikukrusse, siis kuidas tagatakse, et seal ei ole tehtud muudatusi.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et eelkõneleja viimasena nimetatud probleem on ka Eesti poolt

tõstatatud. EL-i digikukru puhul on EL-i nägemus, et tegemist on n-ö digitaalse rahakotiga,

kus on digitaalne ID-kaart, aga seal on ühtlasi ka koopia nt isiku kooli lõputunnistusest,

juhiluba jms. EL-is on tegelikult olemas tehnoloogiline võimekus ehk andmebaaside

ühilduvus ja baasarhitektuur, et asjakohasus toimiks samamoodi nagu Eestis.

Anna Õuekallas ütles, et tõendeid saavad hakata pakkuma asutused, kes on andmete

omanikud. Tõendi väljastamine on digikukru ökosüsteemi osa ja üks nendest elementidest,

mis on vaja luua. See annab riigile võimaluse olla kindel ja veenduda, et tõendid on

õiguspärased ja terviklikud. Lisaks peavad tõendid olema piiriüleselt kasutatavad ehk

4

asutused peavad kokku leppima, millisel kujul tõendid on ja mis andmed peavad liikuma.

Tegemist on standardiseeritud tõenditega, mitte, et igaüks lisab enda PDF-i digikukrusse.

Liisa-Ly Pakosta tõi näite, et kui Eestis minnakse retseptiravimit välja ostma, siis

kontrollitakse, kas antud isik on üldse elus. Kui aga inimene läheb oma tõendiga sama nt Lätti

tegema, siis kuidas seda kontrollitakse. See on miski, millele tuleb mõelda.

Anna Õuekallas lausus, et tõendite väljatöötamise töögrupid käivad üle Euroopa koos ja

sellistel küsimustel arutlevadki. Kõneleja tõi näitena välja, et tegelikult ei soovita ju tõendada

ainult retseptiõigust, vaid ka õigust ravimit välja osta. Samuti ei soovita tõendada ainult

juhiloa olemasolu, vaid et inimesel on juhtimisõigus jne.

Mario Kadastik uuris, et kui isik soovib autot rentida ja näitab telefonist PDF-faili, siis

kuidas autorendifirma kontrollib, et juhiluba on päris, kehtib endiselt jne. Lisaks, kas EL-i

digikukkur integreerub ka nt Apple Wallet-iga, et tõend oleks lihtsalt ka sealt näidatav.

Anna Õuekallas vastas, et kõikidele küsimustele ei saa veel detailselt vastata, kuna

standardeid töötatakse alles välja. Lisaks, suured meediaettevõtted on väga huvitatud, et EL-i

digikukrud integreeruksid nende tehnoloogiliste lahendustega. Kuna tegemist on

otsekohalduva ja kohustusliku tehnoloogilise lahendusega, siis ilmselt tulevad ettevõtete poolt

ka vastavad ühendused.

Kristina Šmigun-Vähi küsis, miks EL ei võta kasutusele kaasaegsemaid süsteeme.

Liisa-Ly Pakosta ütles, et temal on sama küsimus. Küll aga tuleb mõista, et Euroopa riikides

on digiareng väga erinev ja ebaühtlane. Eesti jaoks on aga kahjuks see n-ö tagasimineku

samm rahaliselt kulukas.

Mart Maastik uuris, et kui Eestis on hästi toimiv digilahendus juba olemas, siis miks tuleb

nõustuda üleeuroopalise halvema variandiga. Lisaks, kas ei ole võimalik paluda, et Eesti

toimivat digilahendust Euroopas aktsepteeritaks.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et kui varasemalt on toimunud EL-i digikukru läbirääkimised, on

Eesti positsioon olnud, et kaaluda tuleks ka Eesti alternatiivi, kuna see oleks teistes riikides

kasutatav. Seda ei ole aga aktsepteeritud. EL võttis 2024. aastal vastu otsekohalduva määruse

(nn eIDAS 2). Määrus on nüüd kõikide riikide jaoks ühtlustatud, kuid see ühtlustus on Eesti

jaoks veidi vanaaegne. Positiivsena saab aga välja tuua, et Eesti leiab, et inimesel peaks olema

kaks identifitseerimisvahendit ehk ID-kaart on kohustuslik ja lisaks sellele veel üks vahend.

Smart-ID on üks valikutest, kuid teine valik peaks veel olema. Hetkel on selleks mobiil-ID,

mida teatud hetkest enam ei eksisteeri. Seega teiseks valikuks saaks edaspidi olema EL-i

digikukkur. Kui Eesti EL-i digikukru nõuet üle ei võta, siis tuleb tasuda trahve, mis ei ole

samuti mõistlik. Eesti soovib EL-i digikukru nõude üle võtta võimalikult ökonoomselt ja

mõistlikult. EL-i digikukru laiem probleem on, et see ei ole ka EL-is veel täiesti valmis.

Kõnealune eelnõu ei käsitle tehnoloogiat, vaid asutuste vastutust Eestis, millised ülesanded

kellelgi on ja kuidas antakse luba sellele, kes digikurku teenust pakkuma hakkab. Eestis on nii

5

mobiil-ID kui ka Smart-ID erasektori pakutavad teenused ja ka digikurku osas minnakse edasi

erasektori poolt pakutava teenusega. Määruse tagasipööramise võimalust ei ole enam ka

seetõttu, et enamik riike juba tegelevad hangetega ja on protsessis kaugele jõudnud.

Mart Maastik uuris, kas Eesti on pidanud läbirääkimisi mõne digitaalselt arenenud EL-i

riigiga, kes on samuti arvamusel, et EL-i välja pakutu on iganenud ja ebamõistlik. Ühtlasi

leidis kõneleja, et mobiil-ID toimib väga hästi, seega Smart-IDle on alternatiiv olemas. M.

Maastik lausus, et ka majanduskomisjon peaks välja ütlema, et sellist määrust ei saa toetada.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et Eesti ei ole olnud määruse osas väga toetav ja on selle vastu

võidelnud. Rääkides mobiil-IDst, siis see ei kao koheselt. EL-is alles arutatakse ja lepitakse

kokku EL-i digikukru tehnilisi nüansse. Läheb aega enne, kui EL-i digikukkur toimima

hakkab. Selle aja jooksul suureneb ka ilma füüsilise SIM-kaardita telefonide arv turul. Seega

probleem ei ole mobiil-IDs, vaid selles, et telefonid muutuvad. EL-i digikukkur pakub Smart-

IDle teise alternatiivi, mis kindlasti üle terve EL-i ühildub. Sellele on ühiskonnas oma koht ja

vajadus. Ettevõtjad seda samuti toetavad. See on ka oluline lahendus ettevõtjatele, kes

tegelevad äriga riikides, mis ei ole digitaalselt väga arenenud. Ühtlasi on see hea lahendus

noortele, kes lähevad teise riiki õppima. Kõneleja leidis, et eelnõuga võiks kindlasti edasi

liikuda.

Mart Maastik uuris, et kui isikule tuleb krüpteeritud dokument, siis kas selle saab EL-i

digikukruga avada.

Anna Õuekallas vastas, et esmalt EL-i digikukruga kindlasti krüpteerima ei saa hakata, sest

hetkel Eestis kasutusel olev krüptograafia sobib ainult ID-kaardile. Praegu on juba välja

töötatud lahendus, mis sobiks mobiil-IDle ja Smart-IDle, seega EL-i digikukkur võiks selles

osas järgmine samm olla. Küll aga on esimese etapina oluline, et EL-i digikukkur oleks isiku

tuvastamise vahend, võimaldaks allkirjastada ja tõendeid platvormile lisada.

Urve Tiidus ütles, et eelnevast arutelust tuli välja, et Euroopas on digiarengu tase väga

erinev. Kõneleja mõtiskles, kas oleks võimalik riikide esindajatega suhelda ja näidata, et

tegemist ei ole tehnoloogiliselt väga keerulise teemaga. Isegi, kui Eesti ei võta määrust üle ja

maksab trahvi, siis sisuliselt see probleemi ei lahenda. Kui Eesti ei saa neid lahendusi

kasutada, kuna need on tehnoloogiline tagasiminek, siis võib olla tuleb ka teist korda trahvi

tasuda.

Liisa-Ly Pakosta lausus, et trahvi tuleb tasuda iga päeva eest, mil määrus ei ole üle võetud.

Seega määrus tuleb igal juhul Eesti õigusesse üle võtta. EL-i digikukkur ei jõua aga kohe

Eestisse ja ilmselt jäävad ka mõnda aega veel füüsilised SIM-kaardid telefonides kehtima. On

aga näha, et füüsilisi SIM-kaarte jääb iga päevaga vähemaks, mis toob lähemale ka EL-i

digikukru kasutuselevõtule. Viimasest tuleb aegamisi teine alternatiiv Smart-ID kõrvale.

Urve Tiidus uuris, kas EL-il on arusaam, milline tehnoloogiaettevõte mõne aasta pärast kogu

digitaalse identifitseerimise teema üle võtab.

6

Liisa-Ly Pakosta lausus, et Eesti plaan on EL-i digikukru puhul teenust osta, mille üks

põhjuseid on, et ei ole teada, mis on kõige parem tehnoloogiline lahendus. Teenuse ostmine

võimaldab end kiiresti paremale teenusele ümber vahetada.

Marek Reinaas uuris, kui suur on EL-i digikukru üle võtmisega kaasnev rahaline kohustus

riigile.

Liisa-Ly Pakosta vastas, et hetkel on arvestatud, et EL-i digikukru peale läheks 2027.-2030.

aastal 15,9 mln eurot. Järelevalvesse on kolme aasta peale arvestatud 300 000 eurot. Justiits-

ja Digiministeeriumi, mis tegeleb sertifikaatide jms, kuludesse on arvestatud 1,9 mln eurot.

Otsustati:

2.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

2.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

2.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse ja audiitortegevuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu (991 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

Jürgen Ligi andis 991 SE-st ülevaate (lisa). Eelnõu eesmärk on ettevõtjate halduskoormuse

vähendamine, aga ka regulatsiooni täpsustamine ülevõetava direktiivi kaudu.

Aruandlusnõuded muudetakse proportsionaalsemaks. Eelnõu kaitseb ka väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjaid (VKE) ülemääraste teabenõuete eest ja keskendab kohustusliku

kestlikkusaruandluse Eesti suurima mõjuga ettevõtjatele. Senised kestlikkusaruandluse

nõuded on väga mahukad ja keerukad. Nüüd on Euroopa tasandil teemad veidi pidurdatud.

Suurettevõtjate teabenõuded kanduvad edasi nende väärtusahelas olevatele VKE-dele. See on

seotud konkurentsiga, kuna liigne halduskoormus vähendab ettevõtjate konkurentsivõimet.

Euroopa on seda nüüd samamoodi teadvustanud nagu Eesti. Eelnõuga soovitakse

kohustuslikus korras keskendada aruandluskohustus kõige suurema majandusliku ja

ühiskondliku mõjuga ettevõtjatele, mis ei keela kellelgi teisel seda teha ilma kohustuseta.

Kohustuslik kestlikkusaruanne jääb ettevõtjatele, kellel on müügitulu üle 450 mln euro ja

keskmiselt üle 1000 töötaja. Väärtusahela väiksematelt ettevõtjatelt küsitava teabe mahtu

piiratakse ja võimaldatakse jätta avalikustamata ärisaladust ning privaatsust või turvalisust

kahjustavat teavet. Ühtlasi lihtsustatakse teatud audiitorite kutse- ja registreerimisnõudeid.

Rääkides mõjust ettevõtjatele, siis kohustuslike aruandjate arv väheneb Eestis u 200-lt

ettevõtjalt 10-le. Kohustusest vabanevate ettevõtjate võimalik kulude kokkuhoid on kokku

kuni 30 mln eurot aastas. VKE-del tekib õigus keelduda vabatahtlikku standardit ületava

kestlikkusteabe esitamisest. Väheneb aruande koostamise, andmekogumise ja

audiitorkontrolliga seotud koormus. Vabatahtlik aruandlus võib jätkuda investorite, pankade

ja tarneahelate nõuete tõttu. Kõneleja tõi välja peamised muudatustega kaasnevad riskid, nt

võivad need mõjutada ligipääsu eksporditurgudele ja rahastamisele. Direktiivi ülevõtmise

tähtaeg on 19. märts 2027. aastal. Soov oleks, et eelnõu jõustatakse käesoleva aasta sügisel.

7

Kristina Šmigun-Vähi küsis, kas Eesti ettevõtjad, kes tegutsevad Euroopa Liidu (EL)

turgudel, juba täidavad neid standardeid, mida suurettevõtted peavad üle võtma.

Jürgen Ligi lausus, et seni on nende standardite täitmine olnud müügiargument.

Kersti Rahlin sõnas, et need, kellele kestlikkusaruandluse kohustus hetkel kohaldub, kuid

edaspidi piirmäärast allapoole jäävad, ei pea enam hakkama kohustuslikult seda täitma, ehkki

nad võivad seda ka edaspidi vabatahtlikult teha.

Kristina Šmigun-Vähi täpsustas, kas need Eesti ettevõtjad, kes tegutsevad ka EL-i teistel

turgudel, juba võivad neid standardeid vabatahtlikult täita, aga edaspidi ei pea täitma.

Kersti Rahlin ütles, et piirmäärad on kestlikkusaruande osas EL-i ülesed ja kui alla piirmäära

ettevõtjad ei soovi neid täita, siis nad ei pea seda tegema. Eestis registreeritud ettevõtete arv

väheneb u 10-le ettevõttele.

Mart Maastik lausus, et kestlikkusaruanne on ettevõtjatele üsna kulukas ja Eesti ettevõtted ei

ole sellest suures vaimustuses. Kõneleja uuris, miks see tehakse vabatahtlikust

kohustuslikuks, ehkki piirmäära on võrreldes varasema variandiga liigutatud.

Jürgen Ligi vastas, et olukord on vastupidine ehk kestlikkusaruanne on olnud kohustuslik,

kuid nüüd muudetakse vabatahtlikumaks. Enamusele saab see olema vabatahtlik. Küll aga

tunnistavad paljud ettevõtted, et tegemist on siiski müügiargumendiga. Nt Põhjamaades on

tegemist selgelt kvaliteedimärgiga.

Rainer Osanik lisas, et 10 ettevõtet hakkab kohustuslikus korras kestlikkusaruannet esitama.

Esimest korda eelnõu tutvustades oli ettevõtete arv 350. Peale eelmist muudatust langes

ettevõtete arv 200-le ja nüüd langeb 10-le. Nimetatud 10 on Eestis väga suured ettevõtted.

Jaak Aab palus täpsustada, mis aastast kestlikkusaruande kohustus tekkis.

Rainer Osanik lausus, et direktiiv võeti üle 2024. aastal, esimest korda vähendati ettevõtete

arvu 2025. aastal ja teist korda 2026. aastal. Muudatus võeti vastu käesoleva aasta veebruaris.

Sisuliselt on 1 aasta ülevõtmiseks, kuid Eesti soovib seadust võimalikult kiiresti jõustada, sest

ettevõtjatel on juba kohustused tekkimas, kuna majandusaasta hakkab läbi saama. See

tähendab, et nad peaksid juba aruannet koostama ja audiitoritega kokkuleppeid tegema.

Ettevõtjad soovivad võimalikult kiiresti saada selguse, et neil ei ole aruande kohustust.

Jaak Aab lausus, et kui kohustuse määra allapoole tuuakse, siis on ilmselt keeruline öelda,

kui palju ettevõtteid aruandeid vabatahtlikult koostab ja kui palju neist sellega jätkab.

Rainer Osanik ütles, et seda on analüüsitud läbi küsitluste. Mitmed ettevõtted on öelnud, et

nad plaanivad kestlikkusaruande koostamisega jätkata, kuna nad ei tegutse ainult Eestis, vaid

ka teistel turgudel. Kui nad aruannet ei tee, siis neid ei peeta läbipaistvaks ja neid ei

aktsepteerita. Ei ole küll teada, kas nad ka auditeerivad, kuid aruannet teevad igal juhul.

8

Marek Reinaas lausus, et kohustuslik kestlikkusaruanne jääb ettevõtjatele, kellel on

müügitulu üle 450 mln euro ja keskmiselt üle 1000 töötaja ning uuris, kas mõlemad

tingimused peavad olema täidetud.

Rainer Osanik vastas, et üks neist tingimustest peab olema täidetud. Kõneleja lisas, et nt

hetkel on piiriks 150 mln eurot ja 500 töötajat.

Urve Tiidus uuris, kui tõenäoline on, et kestlikkusaruandluse piire veel muudetakse. Lisaks,

ehkki ettevõtete jaoks on tegemist müügiargumendiga, siis ostja ei ole teemaga kursis.

Rainer Osanik lausus, et hetkel ei toimu Brüsselis ühtegi arutelu, et piire veel leevendada.

Piirid on viidud võrdlemisi miinimumi, mida on ka Eesti soovinud, et see oleks võimalikult

vabatahtlik. Pigem on oht, et ühel hetkel soovitakse taas piire karmistada. Vaadates

kohustusliku kestlikkusaruande piire, siis on riike, kus kontrolli alla lähevad tuhanded

ettevõtted.

Kersti Rahlin sõnas, et majanduskomisjoni menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (766 SE). Seal on kaks Rahandusministeeriumi ettepanekut, millest üks on keeleline ja

teine tehniline ning mille võiks võimaluse korral tuua üle kõnealusesse eelnõusse.

Marek Reinaas ütles, et 766 SE on esimese lugemise läbinud. Kui esimese lugemise läbib ka

991 SE, siis saab arutada, kas ja milliseid ettepanekuid 991 SE-sse lisada.

Otsustati:

3.1. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

3.2. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

3.3. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (892 SE) teise lugemise ettevalmistamine

Marek Reinaas sõnas sissejuhatuseks, et 13. oktoobri 2026. aasta istungil andsid

Kliimaministeeriumi esindajad ülevaate laekunud ettepanekutest ja oma seisukohtadest neile.

Samuti tutvustasid Kliimaministeeriumi esindajad oma täiendavaid ettepanekuid eelnõule.

Käesoleval istungil on soov muudatusettepanekuid (ME) hääletada.

Järgnevalt asuti ME-de tutvustamise ja seisukohtade kujundamise juurde.

1. Teha eelnõus järgmised muudatused:

1.1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:

9

„Elektrituruseaduse, maagaasiseaduse ja tööstusheite seaduse

muutmise seadus“.

Selgitus: Kuna eelnõust jäetakse välja §-s 3 sätestatud riigihangete seaduse muutmine, tuleb

normitehnika nõuete kohaselt muuta ka eelnõu pealkirja ja kajastada seaduseelnõusse jäävad

kolm muudetavat seadust pealkirjas.

1.2. Jätta välja eelnõu § 3, muutes vastavalt järgmise paragrahvi numeratsiooni.

Väljajäetav tekst:

㤠3. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 154 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tegevuse avatus otsesele konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2014/25/EL artikli 35 kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse alusel.“.“.

Selgitus: Riigihangete seaduse § 154 lõike 2 muudatus, kus tegevuse avatus otsesele

konkurentsile määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artikli 35

kohaselt Rahandusministeeriumi või hankija taotluse alusel, jõustus 13.07.2026, seega tuleb

käesolevast eelnõust sellekohane RHS muutmine välja jätta.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3, muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni,

järgmises sõnastuses:

„3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 203 järgmises sõnastuses:

„203) parim võimalik tehnika – nutiarvestuse puhul seoses andmekaitse ja -turvalisusega kõige

tõhusamad, paremini väljaarendatud ja praktiliselt sobivad meetodid, mis põhimõtteliselt

loovad aluse andmekaitset ja -turvalisust käsitlevate liidu õigusnormide järgimisele;“;“.

Selgitus: Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2019/944 nõue, millega määratletakse parim võimalik tehnika nutiarvestuse

(kaugloetavate arvestite) andmekaitse ja -turvalisuse kontekstis. Muudatuse eesmärk on tagada,

et nutiarvestussüsteemide rakendamisel ja kasutamisel võetaks kasutusele ajakohased, tõhusad

ning praktikas järeleproovitud tehnilised ja korralduslikud lahendused. See kohustab

võrguettevõtjaid ja teenusepakkujaid rakendama turvameetmeid, mis vastavad Euroopa Liidu

rangeimatele andmekaitse- ja küberturvalisuse nõuetele (sh isikuandmete kaitse üldmäärusele

ehk GDPR-ile).

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 4), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Kaitsetu tarbija on kodutarbija, kellele on määratud toimetulekutoetus sotsiaalhoolekande

seaduse § 131 lõigete 2 ja 3 alusel.“;“.

10

Selgitus: Muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2019/944 nõue määratleda siseriiklikult kaitsetu tarbija mõiste. Täienduse eesmärk on

tagada elektriturul selgus ja õiguskindlus majanduslikult haavatavate tarbijate määratlemisel

ning on aluseks kaitsetutele tarbijatele ette nähtud erimeetmete (nt kaitse elektri väljalülitamise

eest teatavatel tingimustel) kohaldamisele.

Mõiste on Eestis juba eelnevalt defineeritud maagaasiseaduses ning ühese arusaamise

tekitamiseks on vajalik elektrituruseadusesse tuua ka vastav viide.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

4. Teha eelnõus järgmised muudatused:

4.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 5), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„5) paragrahvi 20 lõikes 1 asendatakse sõna „pangagarantiid“ sõnaga „garantiid“;“.

4.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 6), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„6) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Muutgarantii suuruse määrab süsteemihaldur.

(22) Muutgarantii suuruse määramine ja selle muutmine toimub elektrituru toimimise

võrgueeskirjas sätestatud korras.“;“.

4.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 3 (uues numeratsioonis punktiga 7), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„7) paragrahvi 20 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks.“;“.

Selgitus: Muudatus on vajalik, et kaasajastada bilansihaldurite garantiide süsteemi. Kehtiv

bilansihalduse garantiide süsteem ei kata süsteemihalduri krediidiriski, mis tuleneb

bilansihalduri maksekohustuste täitmata jätmisest. Kehtiva õiguse kohane püsigarantii suurus

(31 955 eurot) on püsinud muutumatuna ligi 20 aastat ega kajasta tänaseid elektrituru mahtusid,

hinnataset ega krediidiriske, mistõttu ei taga kehtiv süsteem piisavalt riskikaitset bilansihalduri

kohustuste mitte täitmise korral.

Elektrikaubanduse kasvuga on kasvanud riskid süsteemihaldurile ning garantiimäärasid peab

tõstma. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks elektrituruseadusest käesoleval hetkel praktikas

rakendumatud muutgarantii sätted ja lisatakse volitusnorm elektrituru toimimise

võrgueeskirjas muutgarantii sisustamiseks. Elektrituru toimimise võrgueeskiri on õiguslikult

parem valik bilansihalduri garantiisätete reguleerimiseks, kuivõrd võimaldab vajaduse korral

kiiremaid muudatusi ja vähendab bürokraatiat.

Garantiisumma on muudatuste tulemusel püsigarantii suurusega 100 000 eurot või

bilansihalduri kuue viimase arvestusperioodi kahe suurima positiivse netokohustuse summa,

olenevalt sellest, kumb on suurem.

Uutele bilansihalduritele rakendatakse vaid püsigarantii bilansihalduri portfelli suurusest

sõltumatut osa, mis kehtib, kuni bilansihalduril on täidetud kuue kalendrikuu kohta

bilansienergia ostu-müügi tarnetega selgitusaruanded.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

11

5. Teha eelnõus järgmised muudatused:

5.1. Asendada eelnõu § 1 punkti 3 (uues numeratsioonis punkti 8) sissejuhatavas lauseosas

tekstiosa „paragrahvi 211 punkt 1“ tekstiosaga „paragrahvi 211 lõike 1 punkt 1“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

tehtud muudatustega parandatakse eelnõus olevat viidet.

5.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 4 (uues numeratsioonis punkti 9) ja sõnastada see järgmiselt:

„9) paragrahvi 211 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tootja, agregaator või

energiasalvestusüksusi omav elektriettevõtja kuulub kontserni, siis on elutähtsa teenuse

osutajaks kontserni kuuluvate ettevõtjate hulgast see ettevõtja, kelle võrku antav netovõimsus

kokku on suurim, kui kontsernisiseselt ei otsustata teisiti.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja

kontsernisisene konsolideeritud võrku antav netovõimsus ei ületa enam 90 MW, siis

teavitatakse sellest koheselt elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavat asutust.“;“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

tehtud muudatustega parandatakse eelnõus olevaid viiteid ja sätete numeratsiooni.

5.3. Asendada eelnõu § 1 punktis 5 (uues numeratsioonis punktis 10) sätestatud

elektrituruseaduse paragrahvi 212 lõikes 1 tekstiosa „käesoleva seaduse § 211 punkti

1“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 211 lõike 1 punkti 1“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 1. oktoobril jõustunud kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega

tehtud muudatustega parandatakse eelnõus olevat viidet.

5.4. Asendada eelnõu § 1 punktis 22 (uues numeratsioonis punktis 33) tekstiosa „§ 1113 lõikes

31“ tekstiosaga „§ 1113 lõikes 33“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 9. mail jõustunud elektrituruseaduse muudatustega parandatakse

eelnõus olevat viidet, kuivõrd rakendussätete numeratsioon on muutunud.

5.5. Asendada eelnõu § 1 punktis 42 (uues numeratsioonis punktis 61) tekstiosa „käesoleva

seaduse § 43 lõikes 3“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 431 lõikes 1“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse eelnõus tehniline viiteviga.Sättes viidatud

riskimaandusstrateegia on nimetatud ELTS § 431 lõikes 1.

5.6. Asendada eelnõu § 1 punkti 56 (uues numeratsioonis punkti 76) sissejuhatavas lauseosas

ja lõike tekstiosas arv “31” arvuga “33”.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 9. mail jõustunud elektrituruseaduse muudatustega parandatakse

eelnõus olevat numeratsiooni, kuivõrd rakendussätete numeratsioon on muutunud.

5.7. Asendada eelnõu § 1 punkti 57 (uues numeratsioonis punkti 77) sissejuhatavas lauseosas

ja lõike tekstiosas arv “32” arvuga “34”.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 9. mail jõustunud elektrituruseaduse muudatustega parandatakse

eelnõus olevat numeratsiooni, kuivõrd rakendussätete numeratsioon on muutunud.

12

5.8. Asendada eelnõu § 2 punktis 3 sätestatud maagaasiseaduse paragrahvi 382lõikes 4sõnad

„käesoleva lõike eelmises lauses“ tekstiosaga „käesoleva paragrahvi lõikes 3“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse eelnõus tehniline viiteviga. Käesolevas lõikes ehk MGS

§ 382 lõikes 4 on vaid üks lause, mistõttu viitamine eelnevale lausele on ebakorrektne. Mõeldud

oli lõikes 3 toodut.

5.9. Asendada eelnõu § 4 (uues numeratsioonis § 3) punktis 2 tekstiosa „või 61“ tekstiosaga

„või 71“.

Selgitus: Muudatusega parandatakse eelnõus tehniline viiteviga. Eelnõu § 4 punktiga 2

täiendatakse tööstusheite seaduse § 63 lõike 1 punktis 3 olevat viidet tööstusheite seaduse §-s

44 sätestatud eranditele. Eelnõusse on ekslikult märgitud viide § 44 lõikele 61, kuid õige on

viide § 44 lõikele 71. Muudatus ei muuda eelnõu sisulist lahendust.

Majanduskomisjon

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik,

Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

6. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7 (uues numeratsioonis punktiga 12), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 214 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Süsteemihaldur korraldab tarbimiskaja elektriturgudel osalemisega seotud kulude

kogumise Konkurentsiametiga kooskõlastatud referentshinna arvutamise metoodika alusel

elektrituru toimimise võrgueeskirjas sätestatud korras.“;“.

Selgitus: Muudatuse eesmärk on luua volitusnorm, mis lubab süsteemihalduril koguda tasu

bilansihaldurilt või iseseisvalt agregaatorilt vastavalt sellele, mis on konkreetse

kauplemisperioodi referentshind ja järgmise päeva turu hind. Säte loob eelduse, et

turukorraldaja Elering AS saab välja töötada rahastusmudeli, mis on eelduseks tarbimiskaja

kasutuselevõtuks järgmise päeva elektriturul.

Elektrituru toimimise võrgueeskirja eelnõu kohaselt eristatakse kahte võimalikku kulu tekkimise

olukorda:

1. kui referentshind on madalam kui järgmise päeva börsihind, siis jaguneb kulu tarbijate vahel

läbi bilansihaldurite, sest tarbimiskaja toob selles olukorras turuhinda alla ja võidavad kõik

tarbijad.

2. kui referentshind on kõrgem kui järgmise päeva börsihind, siis üldist sotsiaalmajanduslikku

kasu hinnalanguse näol ei teki ja kulu katab iseseisev agregaator.

Tegemist on kulude hüvitamisega bilansihaldurile, kelle bilansipositsiooni korrigeeriti seoses

tarbimise vähendamise osalemisega järgmise päeva elektriturul. Tarbimise juhtijad on

agregaatorid, kes koondavad paljusid tarbijaid üheks. Kui agregaator juhib tarbijat ja

põhjustab sellega tarbija bilansihaldurile kahju (agregaator vähendab tarbimist, kuid

bilansihaldur on arvestanud tarbija suurema tarbimisega ja ostnud selle jaoks elektrit ette), siis

peab bilansihaldurile selle kahju hüvitama. Põhimõte seisneb selles, et kahju hüvitab see kes

sellest kasu sai. Kui ühiskond võidab tarbimise vähendamisest läbi elektrihinna alanemise, siis

tasuvad tekitatud kulud kõik tarbijad. Kui aga ühiskond ei võida sellest ja toimub ikkagi

tarbimise vähendamine ja bilansihaldur saab selle tegevuse tõttu kahju, siis peavad selle kahju

hüvitama agregaatorid ise. Seda mehhanismi hakkabki looma referentshinna metoodika.

Selliselt ei ole tegemist avalik-õigusliku tasuga, vaid kahju hüvitamise mehhanismiga.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

13

Urve Tiidus uuris, mida tähendab muudatus tavatarbijale, kellel on kodus väike tootmine või

ettevõte.

Roger Pilvik vastas, et tootmisele muudatus suurt mõju ei oma. Muudatuse järgselt on

võimalus pakkuda enda tarbimise vähendamist järgmise päeva elektriturule. Kui toimub

agregeerimine ja pakkumine on edukas, siis selle tulemusel langeb järgmise päeva elektrihind.

Seega terve ühiskond võidab soodsamast elektrihinnast. Küll aga kogutakse kulud vastavalt

vajadusele kokku elektrimüüjate kaudu ja see sisaldub nende marginaalis, mida nad

elektrihinnale lisavad.

Urve Tiidus uuris, mis summa võib seeläbi elektrihinnale lisanduda.

Roger Pilvik ütles, et selle oskab välja arvutada Elering AS (Elering).

Mario Kadastik lausus, et mõte on selles, et need, kes oma tarbimist juhivad, saavad sellest

võitu. Paljudel, kes on juba hetkel sagedusturuga seotud, on olemas ka tarbimise poole

juhtimine. Hetkel on kõne all päev ette turg, kuhu saab teatada, et nt teatud õhtutundidel

ollakse nõus oma küttesüsteem teatud tingimustel välja lülitama. Kui see reaalselt pakkumisse

sisse läheb ehk selle tarbimise vähendamise tõttu tuleb hind alla, siis makstakse selle eest

tasu. Samas teatud mõttes tekitati seetõttu ebabilanss, kuna elektrimüüja oli tarbimisega

arvestanud. Seega antud vahe tuleb teatud viisil elektrimüüjale tasuda. Kui see toob üldist

ühiskondlikku kasu, siis peaks bilansihaldurid selle ühiselt tasuma. Muudatuse mõte on, et

elektrihind võiks alla tulla, kuid volitusnormi sisu on töötada välja metoodika. Seega hetkel

antakse ainult volitusnorm, kuna ilma selleta ei saa metoodikat välja töötada ja

Konkurentsiametile esitada.

Jaak Aab lausus, et kogu keerukus on seotud referentshinnaga ehk millise kogusega võrrelda

ära jäetavat tarbimist.

Mario Kadastik ütles, et probleemi sisu on kõige keerulisem siis, kui elektri hinna

lõikemoment tuleb ülekandevõrgu peale, nt Eesti-Soome või Eesti-Läti. Tegemist saab olema

üsna keerulise metoodikaga, mis on Eleringi välja töötada, sest Nord Pool ütles, et nemad

seda ei tee.

Rein Vaks sõnas, et tegemist ei ole millegi uuega, vaid seaduses on ka hetkel kirjas, et

tarbimiskaja tuleb teha. Küsimus on tehnilistes detailides, et kuidas seda lõpuks kokku panna.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

7. Teha eelnõus järgmised muudatused:

7.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 18), muutes vastavalt

järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„18) paragrahvi 423 lõike 3 teine lause jäetakse välja ning kolmas lause muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

14

„Süsteemihaldur esitab vähempakkumise põhimõtted Konkurentsiametile, kellel on õigus

põhjendatult nõuda nende muutmist.“;“.

Selgitus: ELTS § 423 lõike 3 muudatusega täpsustatakse reservvõimsuse mehhanismi

vähempakkumise ettevalmistamise korda ning välditakse sama sisuga küsimuste menetlemist

erinevates etappides korduvalt.

Sõnastusest jäetakse välja süsteemihalduri kohustus korraldada vähempakkumise tingimuste

kohta avalik konsultatsioon. Mehhanismi väljatöötamise käigus toimub turuosalistega mitmeid

konsultatsioone ja vähempakkumise põhimõtted tuginevad riigiabiloa otsusele ja on ka

Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud. Seetõttu oleks vähempakkumise tingimuste täiendav

konsultatsioon ajaliselt koormav ja lükkaks mehhanismi rakendamist edasi ilma sisulist

väärtust loomata.

Peale riigiabi loa menetlust kehtestab valdkonna eest vastutav minister mehhanismi

rakendamiseks korraldatava vähempakkumise korra, mis sisaldab põhimõtteid riigiabi

andmisel, millist infot peab vähempakkumine sisaldama, mis on nõuded pakkumise

läbiviimisele, selle esitamisele ja tagasivõtmisele, menetlemisele ja teistele nõuetele. Ka selle

määruse kujundamisel kaasatakse turuosalisi tavapärase kooskõlastuse protsessi teel.

Konkurentsiametile esitatakse edaspidi vähempakkumise põhimõtted, mis peavad sisaldama

vähemalt abikõlblikkuse kriteeriume, pakkumuste hindamise korda ja võimsuskohustuse

täitmise kontrollimise ja tagatiste põhimõtteid.

7.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 19), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„19) paragrahvi 423 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui mehhanismi rakendatakse strateegilise reservina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/943 artikli 2 punkti 22 ja artikli 22 lõike 2 tähenduses, peab vähempakkumisel

esitatud pakkumuse hind põhinema põhjendatud kuludel, lähtuma kulutõhususe põhimõttest

ning võimaldama ettevõtjal täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.“;“.

Selgitus: ELTS § 423 lõike 4 esimese lause muudatusega piiratakse kulupõhine hinnakujunduse

nõue strateegilise reservina rakendatava mehhanismiga. Kehtiv ELTS § 423 lõige 4 kohaldub

sõnastuslikult igale reservvõimsuse mehhanismile, kuid turuülese võimsusmehhanismi puhul

peab tasu üldjuhul kujunema konkurentsipõhise vähempakkumise tulemusel. Seetõttu võib

kulupõhise hinnakujunduse üldine kohaldamine moonutada konkurentsipõhist hinnakujundust

ja vähendada mehhanismi kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943

artikli 22 põhimõtetega. Eestile on selline kõrvalekalle (pakkumuse hinnastamine kindlate

parameetrite alusel) lubatud strateegilise reservi puhul lähtuvalt Euroopa Komisjoni

28.10.2025 antud riigiabi otsusest asjas SA.112459 (2025/N) (Eesti strateegiline reserv, punktid

205 ja 206) olulise turujõuga turuosaliste puhul. Seetõttu on strateegilise reservi vormis

mehhanismi puhul oluline nimetatud sõnastus säilitada, et vältida vastuolu riigiabi otsusega.

7.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 20), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„20) paragrahvi 423 lõike 6 teises lauses asendatakse sõnad „kolm kuud“ sõnadega „kuus

nädalat“;“.

Selgitus: Muudatusega asendatakse riigisiseses õiguses fikseeritud kolmekuuline

vähempakkumise avaldamistähtaeg kuuenädalase tähtajaga. Süsteemihaldur peab jätkuvalt

avaldama oma veebilehel vähempakkumise tingimused, korra ning Euroopa Komisjoni riigiabi

andmist lubava otsuse. Kolmekuuline tähtaeg ei tulene Euroopa Liidu õigusest ja Euroopa

15

Komisjon on korduvalt hinnanud kuuenädalast tähtaega piisavaks, et tagada turuosaliste

võrdset kohtlemist ja tõhusat konkurentsi vähempakkumisel. Näiteks Tšehhi turuülese

võimsusmehhanismis (SA.120741) kinnitas Komisjon, et kuuenädalane avaldamistähtaeg on

kooskõlas „Puhta tööstuse kokkuleppe toetamiseks võetavate riigiabimeetmete

raamistik“ (CISAF) I lisa nõudega 12.

7.4. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 (uues numeratsioonis punktiga 21), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„21) paragrahvi 423 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks.“.

Selgitus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1747 artikli 2 punkti 10

alapunktiga b tunnistati vastav liidu õiguse säte (art 21 lg 7) alates 16.07.2024 kehtetuks. Kuna

kõnealune säte tugines sisuliselt liidu õiguse sättele, mida enam ei kohaldata, tunnistatakse see

kehtetuks ka elektrituruseaduses. Algne säte kohustas süsteemihaldurit lõpetama

reservvõimsuse mehhanismi rakendamise muu hulgas juhul, kui mehhanismi hankimiseks ei

sõlmitud kolme järjestikuse kalendriaasta jooksul uusi lepinguid, viidates Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artiklile 21.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

8. Eelnõu paragrahvi 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) paragrahvi 424 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-de 422 ja 423 alusel rakendatud mehhanismi rahastamise kulud

kannavad taastuvenergia tootjad vastavalt valdkonna eest vastutavale ministr määrusele.”

Isamaa fraktsioon

Eelnõu algataja esindaja seisukoht:

Ei toeta. Elektrituruseaduse ja Euroopa Liidu elektrituru põhimõtete kohaselt on

võimsusmehhanismi eesmärk tagada kogu elektrivõrgus piisavate tootmisvõimsuste olemasolu

igal ajahetkel. Tegemist on Euroopa Liidu tasandil täpselt reguleeritud tegevusega, mille

rakendamiseks on vajalik riigiabi andmist lubav otsus. Võimsusmehhanismi rahastamine ja

sellega seotud kulude jaotamine tarbijatele on reguleeritud Euroopa Liidu riigiabi reeglite ja

raamistikega, millest kõnealune lahendus ka lähtub. Raamistik ei luba jagada mehhanismiga

seotud kulu ühte liiki tootjatega.

Rein Vaks ütles, et ei ole täpselt mõistetav, miks üks segment peab tasu eest vastutama. Küll

aga on praegune süsteem selliselt välja töötatud, kuna tegemist on koos kokku lepitud riigiabi

reeglistike ja põhimõtetega. Seal on teemat väga spetsiifiliselt adresseeritud. Euroopa

Komisjoniga on arutatud, et leida rahastuse vaatest mõistlik lahendus. Parim lahendus on

seaduses sees. Sealt ei ole võimalik kaugemale minna, kuna sellised on praegused reeglid. See

ei ole Eesti-spetsiifiline, vaid üle EL-i kokku lepitud regulatsioon ja kõrvalekaldeid ei ole

Eestile võimaldatud.

Mart Maastik lausus, et eelkõneleja väidab, et EL-i reeglitest lähtuvalt peab tarbija kulud

kinni maksma ja ei ole võimalik, et seda teeb taastuvenergia tootja.

16

Rein Vaks sõnas, et regulatsioon ütleb, et võimsusmehhanismi kulud peab katma sellel

perioodil, kui tekib kõige suurem probleem võimsusega, mis on just sellel hetkel, kui on külm

ilm ja väga suur tarbimise vajadus. Mehhanism on selline, mis sekkub turule, aga ta ei saa

sekkuda olukorras, kus kõik on hästi, sest siis ta ei tööta, vaid sekkub olukorras, kus

võimsuseid on palju ja hinnasignaal peab andma täiendava tõuke, et olukorda lahendada.

Regulatsiooni loogika on, et kui hind on kõrge, väheneb ka tarbimine, mis tähendab, et

väheneb ka probleem.

Mart Maastik ütles, et selle probleemi tekitabki juhuenergia.

Rein Vaks sõnas, et kui üle EL-i on turul olemas gaasi-, põlevkivi- ja söeelektrijaamad, siis

järelikult tuleb olukorda vaadata selliselt, et võimsuseid ei ole turul piisavalt. Olemas on ka

biomassi elektrijaamad, mis on samuti juhitavad. Seega põhjused on veidi mitmekesisemad,

kui ainult n-ö juhuelekter.

Mart Maastik lausus, et kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis on vaja lisavõimsuseid ja

nende sisselülitamisel tekivad kulud. On arusaamatu, miks tarbija peab selle kinni maksma.

Taastuvenergia tootja, kes tekitab probleemi sellega, et ta ei suuda kogu aeg elektrit toota,

peaks selle eest tasuma.

Juhtivkomisjon: JÄTTA ARVESTAMATA (poolt: 2: Aleksei Jevgrafov ja Mart Maastik;

vastu: 5: Marek Reinaas, Mario Kadastik, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiidus, Jaak Aab;

erapooletuid: 0).

9. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 22 (uues numeratsioonis punktiga 32), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„32) paragrahvi 591 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimus peab käesoleva seaduse § 108

lõikes 31 nimetatud tootmisseadme puhul olema täidetud hiljemalt kahe aasta jooksul

tootmisseadme võrguga sünkroniseerimisest arvates.“;“.

Selgitus: Muudatusega täpsustatakse 2025. aasta suvel jõustunud elektrituruseaduse

muudatuse sõnastust. Täiendav norm võimaldab rakendada juba varasemalt väljendatud

seadusandja tahet, s.o ELTS § 108 lõiget 31, mille eesmärk on võimaldada samas sättes

loetletud tootmisseadmete toetusperioodi ja tootmise alustamist tootja avalduse alusel ka enne

tootmisseadme nõuetekohasuse saavutamist.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Mario Kadastik lausus, et antud teema osas oli 13. oktoobri komisjoni istungil arutelu ja

palus selles osas kommentaari. Kõneleja tõi meeldetuletuseks näite, et kohalik omavalitsus ei

saanud talumistasu enne, kui kõik load olid korrektselt vormistatud, samas seade juba teenis ja

tootis. Kuna kõnealuses ME-s pannakse nõue, et toetus on ette nähtud alates

sünkroniseerimisest, siis kohalik omavalitsus võiks hakata samuti alates sellest hetkest

talumistasu saama, mitte hetkest, kui seade oma viimased kasutusload saab.

17

Rein Vaks ütles, et Kliimaministeerium on antud teemasse sisse vaadanud ja lahendus

tegelikult ongi hetkel selline. Juba praegu peab enne, kui seade nõuetekohaseks saab, tasuma

ka tuulikutasu ja seal selles osas erandit ei ole.

Mario Kadastik uuris, kas tema mainitud kaasuse puhul, kus tuuliku talumistasu enne ei

makstud, rikuti ettevõtte poolt seadust või tuli antud seadusemuudatus hiljem. Ühtlasi uuris

M. Kadastik, kas edaspidi on antud probleem seega lahendatud.

Rein Vaks vastas, et seadusemuudatus tuli tõenäoliselt hiljem. R. Vaks ütles, et need, kes

järgmisena muudatuse järgi tegutsevad, peavad talumistasu juba oluliselt varem maksma.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus).

10. Teha eelnõus järgmised muudatused:

10.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 23 (uues numeratsioonis punkti 34) ja sõnastada see järgmiselt:

„34) paragrahvi 65 täiendatakse lõigetega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„(14) Jaotusvõrguettevõtja võimaldab paindlikku võrguga ühendamist tähtajaga, millisel juhul

on võrguettevõtjal võrgulepingu alusel õigus piirata ja kontrollida elektrienergia võrku andmist

ja võrgust võtmist (edaspidi paindlik ühendamine). Paindlikku ühendamist võimaldatakse

tähtajaga ja piirkondades, kus võrgu võimsus uute ühenduste jaoks on piiratud. Paindlikku

ühendamist võimaldatakse tähtajatult piirkondades, kus võrgu arendamine ei ole võrguettevõtja

hinnangul optimaalne või kui turuosaline on võrguettevõtjaga tähtajatus paindlikus

ühendamises kokku leppinud.

(15) Jaotusvõrguettevõtja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 14 nimetatud piirkonnas

planeeritud võrgutugevdustöid edasi lükata ja ta peab pärast võrgutugevdustööde lõpetamist

võimaldama paindliku ühendamise lepingu sõlminud tarbijal sõlmida tavalepingu, välja arvatud

juhul, kui paindlik ühendamine on tagatud tähtajatult.“;“.

Selgitus: Seoses 2026. aasta 28. märtsil jõustunud elektrituruseaduse muudatustega

parandatakse eelnõus olevat numeratsiooni, kuivõrd eelnõus viidatud ELTS § 65 lg 13 on

seaduse numeratsioonis juba kasutusel. Samuti muudetakse terminit „paindlik

ühendumine“ ning asendatakse see terminiga „paindlik ühendamine“, et tagada seaduse

terminoloogiline järjepidevus ja õigusselgus.

10.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 59 (uues numeratsioonis punkti 79) ja sõnastada see järgmiselt:

„79) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 36 järgmises sõnastuses:

„(36) Käesoleva seaduse § 65 lõikeid 14 ja 15 rakendatakse alates 2028. aasta 1. veebruarist.“;“.

Selgitus: ELTS § 1113 lõike 36 eesmärk on pikendada võrguettevõtjatele, kellel puudub praegu

vastav tehniline võimekus, tähtaega, millal tekib kohustus pakkuda paindlikke ühendusi ning

võimaldada aega arendada välja vajalikud infotehnoloogilised lahendused ning luua vajalikud

funktsionaalsused ja nende juba olemasolevate süsteemidega integreerimise võimekus. Selleks,

et suuremal hulgal paindlikke liitujaid hallata ja juhtida, on vajalik arendada kaugjuhtimiseks

sobilik süsteem ning määrata paindlike ühenduste tingimused pilootprojektide põhjal ehk

paindlikke ühendusi saab sellisel juhul võrguettevõtja võimaldada järk-järgult üha

laiapõhjalisemalt ja vastavalt olemasolevatele tehnilistele lahendustele laiendada seda

võimekust kogu teeninduspiirkonna ulatuses. Teadaolevalt on suurima jaotusvõrguettevõtja

puhul mikrotootjate kaugjuhtimisega seotud esmane võimekus seotud uue SCADA (Supervisory

Control and Data Acquisition) süsteemi tarnimisega, mis peaks toimuma 2027. aastal.

18

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

11. Teha eelnõus järgmised muudatused:

11.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 25 (uues numeratsioonis punktiga 36), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„36) paragrahvi 662 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Jaotusvõrgu toimimise ja arendamise tõhustamise eesmärgil toimub paindlikkusteenuste

hankimine läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel. Paindlikkusteenuste

hankimisel ei tohi jaotusvõrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.

(2) Jaotusvõrguettevõtja kooskõlastab paindlikkusteenuste turupõhise hankimise tingimused

Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet võib jätta paindlikkusteenuste turupõhise hankimise

tingimused kooskõlastamata, kui need ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõttele.“;“.

Selgitus: Muudatuse eesmärk on tagada paindlikkusteenuse hankimine läbipaistvalt ja

mittediskrimineerivalt, mida on võimalik tagada ka ilma riigihanget korraldamata.

Paindlikkusteenused on lühiajalised ja dünaamilised ning nende vajadus sõltub võrgu

hetkeseisust. Teenuse osutajaks võib olla suurel hulgal väiksemaid turuosalisi. Selline teenus ei

sobitu riigihanke mudeliga (fikseeritud maht, hind ja tähtaeg), vaid eeldab avatud ja pidevat

ligipääsu turuosalistele, mitte üksikule hanke võitjale. Laiendamaks paindlikkusteenuste

osutajate ringi on mõistlikum, kui jaotusvõrguettevõtja saab paindlikkusteenuse osutajad leida

paindlikkusplatvormi kaudu, rakendades läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja turupõhiseid

tingimusi. Platvormipõhine avatud lahendus soodustab konkurentsi ja turu arengut ning

võimaldab jaotusvõrguettevõtjal paindlikkusteenuste vajadusi operatiivsemalt katta.

11.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 25 (uues numeratsioonis punktiga 37), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„37) paragrahvi 663 täiendatakse lõikega 21 ning lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

„(21) Võrgu talitluskindluse tagamiseks vajaliku sagedusega mitteseotud tugiteenuse, välja

arvatud käesoleva seaduse §-s 426 sätestatud saartalitlusvõime tagamise teenuse, osutaja

leidmiseks korraldab võrguettevõtja läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise menetluse.

Teenuse hankimisel ei tohi võrguettevõtja eelistada endaga seotud ettevõtjaid.

(3) Sagedusega mitteseotud tugiteenuste spetsifikatsiooni ja toodete tehniliste tingimuste kohta

korraldab võrguettevõtja avaliku konsultatsiooni, mille tulemused esitab Konkurentsiametile

koos teenuse hankimise põhimõtetega. Konkurentsiamet võib jätta teenuse hankimise

põhimõtted kooskõlastamata ja teha ettekirjutuse nende muutmiseks, kui need ei taga teenuse

kulutõhusat hankimist või ei vasta võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttele.

(4) Võrguettevõtja ei pea kasutama käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud sagedusega

mitteseotud tugiteenuste turupõhist hankimist, kui Konkurentsiamet on võrguettevõtja taotluse

alusel hinnanud teenuse turupõhise hankimise majanduslikult ebatõhusaks ja andnud erandi.

Erandi saamiseks esitab võrguettevõtja Konkurentsiametile põhjendatud taotluse.“;“.

Selgitus: ELTS § 663 täiendatakse lõikega 21, millega nähakse sagedusega mitteseotud

tugiteenustele ette lõikes 2 sätestatud üldisest riigihanke korraldamise nõudest erinev

hankimiskord. Nende teenuste osutaja leidmine peab toimuma läbipaistva, mittediskrimineeriva

ja turupõhise korra alusel. Muudatus lähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2019/944 artikli 40 lõigetest 4 ja 5, mille kohaselt tuleb sagedusega mitteseotud tugiteenuseid

19

hankida läbipaistva, mittediskrimineeriva ja turupõhise menetluse kaudu. Direktiiv ei näe

kohustusliku menetlusvormina igal juhul ette riigihankemenetlust. Seetõttu võimaldab uus lõige

21 kasutada ka muid nendele nõuetele vastavaid turupõhiseid lahendusi, sealhulgas

enampakkumist või avatud platvormipõhist menetlust.

Uut lõiget ei kohaldata saartalitlusvõime tagamise teenusele. Selle teenuse hankimisele

kohaldatakse jätkuvalt ELTS § 663 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, kuna ELTS § 425 lõige 4 viitab

sõnaselgelt nendele lõigetele. Seega tuleb saartalitlusvõime tagamise teenuse osutaja

leidmiseks ka edaspidi korraldada riigihange. Muudatus ei mõjuta ELTS §-des 425–427

sätestatud saartalitlusvõime tagamise teenuse hankimise korda ega sellega seotud

Konkurentsiameti pädevust.

ELTS § 663 lõike 3 muudatus on vajalik, kuna sagedusega mitteseotud tugiteenuse osutaja

võib uue lõike 21 kohaselt leida nii riigihankemenetluse kui ka muu läbipaistva,

mittediskrimineeriva ja turupõhise korra alusel. Muudatus ei mõjuta saartalitlusvõime

tagamise teenuse hankimist.

ELTS § 663 lõiget 4 täpsustatakse, et kõrvaldada kehtiva sõnastuse ebatäpsus ja viia säte

kooskõlla selle algse eesmärgiga. Kehtiv säte nimetab ekslikult sagedusega seotud

tugiteenuseid, kuigi sätte toonase seletuskirja kohaselt käsitleb erand sagedusega mitteseotud

tugiteenuste turupõhise osutamise majanduslikku ebatõhusust. Samuti täpsustatakse, et

turupõhisest hankimisest võib loobuda üksnes Konkurentsiameti hinnangu ja erandi alusel,

nagu nõuab direktiivi (EL) 2019/944 artikli 40 lõige 5.

11.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 42 (uues numeratsioonis punktiga 60), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„60) paragrahvi 93 lõike 6 punktis 31 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud

riigihanke“ tekstiosaga „lõigetes 2 ja 3 nimetatud hanke“;“.

Selgitus: Muudatusega viiakse Konkurentsiameti kooskõlastuspädevust käsitlev säte kooskõlla

ELTS §-des 662 ja 663 tehtavate muudatustega. Kehtivas sõnastuses viitab ELTS § 93 lõike 6

punkt 31 riigihanke tingimuste kooskõlastamisele. Kuna paindlikkusteenuste ja tugiteenuste

osutajate leidmisel loobutakse kitsamast riigihanke terminist ning asendatakse see turupõhise

hankimise korraga, tuleb vastavalt muuta ka Konkurentsiameti ülesannet kirjeldavat sätet.

Muudatus on terminoloogiline ega muuda Konkurentsiameti kooskõlastuspädevuse sisulist

eesmärki. Konkurentsiamet kontrollib ka edaspidi, kas turupõhise hankimise tingimused

tagavad teenuse kulutõhusa hankimise ning vastavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse

põhimõtetele.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

12. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 27 (uues numeratsioonis punktiga 40), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„40) paragrahvi 72täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Energiasalvestust käsitletakse kõikide võrgutasu komponentide kehtestamisel tootjatega

võrdselt. Võrguettevõtja peab energiasalvestusüksustel käesoleva seaduse § 427 lõikes 4, § 592

lõikes 1 ja § 71 lõike 1 punktis 4 nimetatud tasude saldeerimise korral võimaldama valida

tootjatega samadel alustel asjaomase liitumispunkti peakaitsme võimsuse või samaväärse

lepingulise võrguvõimsuse kohta kehtivate võrgupakettide ja hinnastamismudelite vahel.“;“.

Selgitus: Energiasalvestusüksuste kasutuselevõtu kasvuga on võrguettevõtjad hakanud piirama

võrgutasude hinnastamismudelite ehk võrgupakettide valikut ja rakendama

energiasalvestusüksustele ainult kõige kõrgema püsitasuga võrgupaketti. Praktika kohaselt

20

võrguettevõtjad keelavad energiasalvestusüksuste saldeerimise soovi korral valida erinevate

võrgupakettide vahel ja võimaldatakse vaid kõige kõrgema püsitasuga võrgupaketti. Selline

piirang ei võimalda kasutada elektrituruseaduses ettenähtud soodustusi võrgutasu,

taastuvenergiatasu ja varustuskindluse tasu saldeerimise näol, sest püsitasu on kõrgem kui

soodustustest saadav kasu. Selline tegevus on diskrimineeriv ja kohtleb energiasalvestusüksusi

ebavõrdselt. Hoolimata sellest, et elektrituruseaduse § 65 lg 2 sätestab võrguettevõtja

kohustuse järgida võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet, on

praktikas rakendatud diskrimineerivaid piiranguid energiasalvestusüksuste suhtes. Seetõttu on

vajalik lisada uus säte, mis lahendab diskrimineeriva olukorra.

Muudatuse sisu on täiendada elektrituruseadust uue sättega § 72 lg 31, mis üheselt kohustab

võrguettevõtjat lubama valida energiasalvestusüksuste puhul kõigi saadaolevate

võrgupakettide ja hinnastamismudelite vahel ja kohtleb energiasalvestust kui tootjaid

võrgutasude, püsitasude, võrgupakettide ja hinnastamismudelite tähenduses.

Saldeerimise eesmärk on, et salvestaja ei tasuks võrku tagasi antud elektrienergialt

edastustasu, taastuvenergia toetuse rahastamise tasu ja varustuskindluse tasu. Seda põhjusel,

et võrku tagasi antud elektri puhul tasub need tasud lõpptarbija. Seadusandja eesmärk antud

muudatusega on, et võrguettevõtja ei kasutaks saldeeritavate tasude asemel kõrget püsitasu,

mis välistab saldeerimise majandusliku põhjendatuse.

Energiasalvestusüksused ei ole ise tarbijad, vaid elektri ajutised salvestajad ning salvestatud

elektrilt tasude kogumine toimub jätkuvalt vaid lõpptarbija poolt. Energiasalvestusüksused

hoiavad ära ülekoormusi võrgus ja vähendavad elektrivõrgu kasutamist, sest üldjuhul

tarbitakse elekter energiasalvestusüksuse lähedal. Seetõttu energiasalvestusüksuste

käsitlemine tootjatega võrdsetel alustel hoiab ära sama elektri topelt võrgutasudega

maksustamist. Energiasalvestusüksus on elektri ladustamise vahend ning ajutiselt salvestatud

elektri eest tasutakse võrgutasud lõpptarbija poolt. Sama olukord oleks ka siis, kui

energiasalvestusüksust elektri ülekande või jaotamise ahelas ei oleks. Seega on tegemist

võrguettevõtjale kasuliku tegevusega ja energiasalvestusüksuste võrgupakettide piiramise ja

kõrge püsitasu kehtestamise näol on tegemist diskrimineeriva topeltmaksustamisega, mis

käesoleva sättega keelatakse.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi)

13. Muuta eelnõu § 1 punkti 35 (uues numeratsioonis punkti 49) ja sõnastada see

järgmiselt:

„49) paragrahvi 871 lõige 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(62) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi

, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult turuosalisest sõltumatutel põhjustel

kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni, või põhjendab sellest keeldumist. Turuosaline on

kohustatud nimetatud põhjustest viivitamata teavitama võrguettevõtjat. Turuosalisest

sõltumatutel põhjustel tootmise alustamiseks antud ajapikendus ei või kokku ületada kolme

aastat.“;“.

Selgitus: Seadust täiendatakse eesmärgiga sätestada turuosalisest sõltumatu ja tõendatud

põhjuse tõttu antava ajapikenduse maksimaalne kolmeaastane periood ühe tootmisseadme

kohta kokku. Näiteks kui kolmanda isiku tegevusest tingitud kohtuvaidlus kestab 4 aastat, siis

tootja taotluse rahuldamisel lükkab võrguettevõtja ELTS § 871 lg 6 sätestatud tasu rakendamise

edasi sellest tootjast sõltumatust asjaolust tingitud viivituse võrra, maksimaalselt 3 aastat. Teise

näite puhul kui kohtuvaidlus ei ole edasilükkamise taotluse esitamise hetkeks veel lõppenud,

siis lükatakse tasu rakendamist edasi kuni vaidluse lõppemiseni ja vaidlusele kulunud aja võrra,

21

kuid mitte kauem 3 aastat kokku alates ELTS § 871 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest. Näiteks

kui kolmanda isiku tegevusest tingitud kohtuvaidlus kestab 4 aastat, siis tootja taotluse

rahuldamisel lükkab võrguettevõtja ELTS § 871 lg 6 sätestatud tasu rakendamise edasi sellest

tootjast sõltumatust asjaolust tingitud viivituse võrra, aga maksimaalselt 3 aastat. Teise näite

puhul ehk kui kohtuvaidlus ei ole edasilükkamise taotluse esitamise hetkeks veel lõppenud, siis

lükatakse tasu rakendamist edasi kuni vaidluse lõppemiseni ja vaidlusele kulunud aja võrra,

kuid mitte kauem 3 aastat kokku alates ELTS § 871 lg 4 sätestatud tähtaja möödumisest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

14. Teha eelnõus järgmised muudatused:

14.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 36 (uues numeratsioonis punktiga 50), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„50) paragrahvi 871 lõige 64 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(64) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tasu ei kohaldata tootmisseadme puhul, mille

võrgulepingu kohane võrku antav võimsus on kuni 15 kW.“;“.

14.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 37, (uues numeratsioonis punktiga 52), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„52) paragrahvi 871 lõige 73 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(73) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tasu ei kohaldata tootmisseadme puhul, mille

võrgulepingu kohane võrku antav võimsus on kuni 15 kW.“;“;

Selgitus: Tootja loetakse mikrotootjaks võrgulepingus kokkulepitud võrku antava võimsuse

(kuni 15 kW), mitte tootmisseadme enda võimsuse alusel. See tähendab, et kui tootja seade on

võimsam, kuid võrku edastatav võimsus on piiratud 15 kilovatiga, on tegemist ikkagi

mikrotootjaga, kellele laieneb alakasutustasu vabastus.

Muudatusega viiakse alakasutustasu vabastuse tingimus kooskõlla võrgulepingu järgse

mikrotootja mõistega. Muudatus on põhjendatud, sest olukorras kui tootja võrku antav võimsus

on piiratud 15kW-ga ja kohapeal toodetud ja tarbitud võimsus ületab 15kW, siis see ületav osa

ei mõjuta võrgu kasutamist ja seetõttu puudub vajadus sellistel juhtudel alakasutustasu

rakendada.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

15. Muuta eelnõu § 1 punkti 36 (uues numeratsioonis punkti 51) ja sõnastada see järgmiselt:

„51) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 66 järgmises sõnastuses:

„(66) Turuosalisest sõltumatu põhjus käesoleva paragrahvi lõike 62 tähenduses võib olla:

1) vääramatu jõud;

2) seadmete või materjalide tarnimisel või transportimisel tekkinud viivitused võrreldes tarne-

ja ostulepingutes kokkulepitud tähtaegadega;

3) ettenägematu muutus geoloogilistes tingimustes või pinnases, arheoloogiliste leidude või

kaitsealuste liikide avastamine, projekteerimistingimuste, planeeringu lähteseisukohtade või

keskkonnamõjude hindamise programmis esitatud tingimuste või uuringute programmi

haldusorganipoolne täiendamine või ootamatute keskkonnaprobleemide ilmnemine pärast

22

ehitusloa taotluse menetlusse võtmist, mis takistab või lükkab edasi tootmisseadme tähtaegset

rajamist;

4) kolmanda isiku vaie, kohtuvaidlus või ettekirjutus, mis takistab või lükkab edasi

tootmisseadme tähtaegset rajamist; 

5) liitumislepingulise tootmisseadme rajamise eelduseks oleva haldusmenetluse oluline

viibimine pädeva haldusorgani tootjast sõltumatu kolmanda isiku poolt tuvastatud tegevuse või

tegevusetuse tõttu, kui viivitus ei ole põhjustatud seaduse või muu õigusakti muudatusest;

6) muu käesolevas loetelus nimetamata tootjast sõltumatu ja tõendatud põhjus.“;“.

Selgitus: Muudatusega võimaldatakse sisuliselt võrguettevõtjale kaalutlusõigus alakasutustasu

rakendamise edasilükkamise otsustamisel ning jääb alles takistuse sisuline hindamine. Ehk on

võimalik hinnata, kas tootja on täitnud oma hoolsuskohustust või on takistus tekkinud tootja

enda tegevuse või tegevusetuse tõttu. Varasema sõnastuse korral oleks tulnud loetelus esineva

asjaolu esinemisel tasu rakendamist edasi lükata ainuüksi selle asjaolu esinemise tõttu, kuivõrd

need asjaolud oleks seaduse tasandil tootjast sõltumatuteks kuulutatud. Uue sõnastuse järgi

jääb võrguettevõtjale alles kaalutlusõigus tasu rakendamise edasilükkamise või edasi

lükkamata jätmise otsustamisel ka sellisel juhul, kui loetelus toodud asjaolu(sid) esineb.

Elektrituruseaduse § 871 lõige 62 annab võrguettevõtjale kaalutlusõiguse hindamaks

alakasutustasu edasilükkamise põhjendatust turuosalisest sõltumatu põhjuse olemasolul. ELTS

§ 871 lõike 66 punkti 5 kohaselt võib lugeda turuosalisest sõltumatuks põhjuseks ka

liitumisvõimsuse kasutuselevõtuga seotud menetluses haldusorganipoolsete

menetlustoimingute ning haldusakti andmise olulist viibimist.

Alakasutustasu rakendamise edasilükkamisel ei ole võrguettevõtjal vajalik tuvastada

omavalitsuse menetlustoimingute õiguspärasust, vaid piisab menetluse olulise viibimise

tuvastamisest. Viibimise hindamisel saab võrguettevõtja arvestada nii menetluse enda

asjaoludega kui ka arendajaga mitte seotud kolmandate isikute seisukohtadega, kes on pädevad

hindama haldusorganite tegevust (nt õiguskantsler, kohus või muud haldusorganite üle

järelevalvet tegevad asutused).

Haldusorgani poolt läbiviidava menetluse oluline viibimine võib ilmneda olukorras, kus

haldusorgan ei ole liitumisvõimsuse kasutuselevõtuks vajalike menetluste raames suure

tõenäosusega juhtinud menetlust efektiivselt ning eesmärgipäraselt. Sellises olukorras tuleb

arvestada, et haldusorgan peab menetluse korraldama eesmärgipäraselt ja tõhusalt,

võimalikult lihtsalt ja kiiresti ning vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele

(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Kui taotluses on kõrvaldatav puudus, peab

haldusorgan andma taotlejale esimesel võimalusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (HMS § 15

lg 2). Menetluse tõhusa korraldamisega ei oleks kooskõlas see, kui haldusorgan esitab

põhjendamatult järjestikustes menetlusringides uusi märkusi asjaolude kohta, millele olnuks

võimalik tähelepanu juhtida juba varem. Menetluse käigus uute nõuete või märkuste esitamine

võib olla põhjendatud näiteks siis, kui taotlust või projekti on muudetud või ilmnevad uued

olulised asjaolud.

Alakasutustasu rakendamise edasilükkamise otsustamise raames tähendab haldusorgani

tõhusa ja eesmärgipärase menetluse kohustus, et turuosalisest sõltumatu põhjuse olemasolule

võib viidata näiteks olukord, kus menetlus on kestnud kordades kauem, kui seaduses toodud

tähtajad seda ette näevad. Mida pikemalt on menetlus kestnud, seda tõenäolisem on, et

menetlust ei ole juhitud efektiivselt. Ümberlükatava eeldusena on võimalik käsitleda

haldusorgani poolt juhitud menetlusaega turuosalisest sõltumatu põhjusena, kui menetlusaeg

on näiteks ehitusloa puhul kestnud kauem kui 10 kuud. Võrguettevõtjal on sealjuures

menetlusaja arvestamisel võimalik arvestada ka turuosalise poolset tegevust. Kui haldusorgani

menetlusaja pikenemise ainus põhjus on näiteks turuosalise poolt esitatud tähtaja pikendamise

taotlus, ei pruugi menetlusaeg eraldiseisvalt olla piisav turuosalisest sõltumatu olulise

viibimise tuvastamiseks. Kui menetlusaeg on seevastu pikenenud, sest haldusorgan on korduvalt

esitanud täiendavaid küsimusi projekti osade kohta, mida oleks olnud võimalik esitada esimeste

23

kuude jooksul, haldusorgan kaalub mitme kuu möödudes uute uuringute vajadust või

haldusorgan on edastanud käimasoleva haldusmenetluse raames tekkinud kolmandate

osapoolte küsimused turuosalisele lahendamiseks otse ja hindamata neid ise, viitab see

menetluslikele puudustele. Kui eeltoodud põhjuste tõttu on oluliselt pikenenud ka menetlusaeg,

võib see viidata turuosalisest sõltumatu põhjuse olemasolule, mis võimaldab võrguettevõtjal

kasutada oma kaalutlusõigust alakasutustasu edasilükkamise suhtes.

Oluline on rõhutada, et eelneva raames säilib võrguettevõtja kaalutlusõigus, arvestades, et

mida kauem menetlus kestab, seda tõenäolisem on, et haldusorgani poolt läbiviidud menetlus

ei ole olnud eesmärgipärane ja tõhus.

Kuivõrd tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu eesmärk on võimaldada

võrguvõimsuse kasutuselevõttu, võib võrguettevõtja turuosalisest sõltumatu põhjuse

tuvastamisel elektrituruseaduse § 871 lõike 62 alusel hinnata lisaks ka arendaja enda tegevusi,

mis on suunatud võrguvõimsuse kasutusele võtmiseks, muu hulgas turuosalise poolt kolmandate

isikutega liitumisvõimsuse kasutusele võtmiseks sõlmitud lepinguid, sh lepingutes määratud

tähtaegu ning nende olulist ületamist. Olukord, kus vastavate lepingute ülesütlemiste või

viivituste tulemusel on oluliselt viibinud ka liitumisvõimsuse kasutuselevõtt, on sarnane

olukorrale, kus liitumisvõimsuse kasutuselevõtt venib seadmete või materjalide tarnimisel või

transportimisel tekkinud viivituste tõttu võrreldes tarne- ja ostulepingutes kokkulepitud

tähtaegadega (§ 871 lõike 66 punkt 2). Kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmise

hindamisel on oluline hinnata asjaolusid, mille tõttu lepingu täitmine viibis, ja seda, kuidas

arendaja on lepingu täitmist jõustades toiminud. Turuosalisest sõltumatuks asjaoluks ei saa

lugeda lepingu täitmise tähtaja pikendamist ega lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

16. Teha eelnõus järgmised muudatused:

16.1. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 37 (uues numeratsioonis punktiga 53), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„53) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 75 ja 76 järgmises sõnastuses:

„(75) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 71 nimetatud tasu rakendamise kontrollperiood

põhivõrgus tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosalise võrgulepingujärgse

tootmisvõimsuse kasutamisele on neli aastat.

(76) Jaotusvõrguettevõtja võib turuosalise põhjendatud taotluse alusel lükata käesoleva

paragrahvi lõigetes 7 ja 7¹ nimetatud tasu rakendamise edasi, kui turuosaline ei ole saanud

võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses kasutada

tõendatult temast sõltumatu, erandliku ja ajutise asjaolu tõttu ning turuosaline on rakendanud

mõistlikke abinõusid asjaolu mõju vältimiseks või vähendamiseks. Tasu rakendamine lükatakse

kaalutlusõiguse alusel tehtud otsusega edasi üksnes nimetatud asjaolu kestuse võrra, kuid mitte

kauemaks kui kolmeks aastaks. Turuosaline esitab taotluse enne tootmissuunalise võimsuse

kasutamist takistava asjaolu eeldatavat tekkimist või kui asjaolu ei olnud võimalik ette näha,

viivitamata pärast sellest teadasaamist. Turuosaline esitab koos taotlusega asjaolu esinemist,

mõju ja eeldatavat kestust tõendavad andmed. Tasu rakendamist ei lükata edasi taotluse

esitamisele eelnenud aja eest ning juhul, kui turuosaline ei ole edasilükkamise perioodi

lõppemisel kasutanud võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi

ulatuses, rakendatakse talle lõigetes 7 ja 7¹ sätestatud tasu ka edasilükatud perioodi eest.“;“.

Selgitus: ELTS 871 lõike 75 muudatuse eesmärk on viia põhivõrguettevõtjaga võrgulepingu

sõlminud klientidele alakasutustasu perioodi arvestus nelja aasta pikkuseks, näiteks

24

võrgulepingulise tootmisvõimsusega toimunud suuremahulise avarii korral. See tähendab, et

tootja peab üldjuhul võrgulepingujärgset tootmisvõimsust kasutama 95% ulatuses vähemalt

kord nelja aasta jooksul. Selline senisest pikem periood peaks võimaldama võrgulepingulisel

kliendil elektriseadme rikkeid lahendada senisest paindlikumalt, see tähendab tellida ka pika

tarneajaga uued seadmed.

Kontrollperioodi pikendamine kahelt aastalt neljale ning ka edaspidine nelja-aastane

kontrollperiood on vajalik, et tootjatel oleks mõistlik aeg võrgulepingulise tootmisvõimsuse

kasutamiseks ka juhul, kui tootmisseadme eluea lõppemise tõttu on vaja kogu elektrijaam

renoveerida või juhul, kui esineb tootja elektrivõrgus kriitilise tähtsusega elektriseadme rike (nt

kõrgepinge võimsuslüliti, 110/330kV trafo vms) järel vajadus seadme väljavahetamiseks, mille

pikk tarneaeg ei võimaldada tähtaegselt tootmisvõimsust kasutada.

Samuti võib varasema ühe aasta pikkuse perioodi jooksul erinevate ilmastikuolude ning

elektriturul kasvava konkurentsi tõttu koguvõimsuse kasutamine olla raskelt saavutatav.

Võrgulepingulistele klientidele seni kehtiv seadus võimsuse kasutamata jätmise eest tootjast

sõltumatu asjaolu tõttu tasu edasilükkamist ette ei ole näinud.

Juhul kui põhivõrgus on võrgulepingulise kliendi elektrijaam oma eluea lõpul ning vajab välja

vahetamist, peab tootja esitama liitumistaotluse olemasoleva tootmisseadme väljavahetamiseks

vastavalt Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustele. See tähendab, et vajalik on

viia läbi vajalikud katsetused uue tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavuse

kontrollimiseks. Selle liitumismenetluse raames sõlmitakse tootjaga võrgulepingu muudatus

tootmisvõimsuse vähendamiseks välja vahetatava tootmisseadme võimsuse ulatuses ja sama

võimsuse ulatuses liitumisleping tootmisvõimsuse suurendamiseks. Sisuliselt tähendab see seda,

et väljavahetatava tootmisseadme võimsuse ulatuses liigub tootmisvõimsus võrgulepingust

liitumislepingusse ja väljavahetatava tootmisseadme võimsuse ulatuses algab alakasutustasu

arvestus uuesti käesoleva seaduse § 871 lg 6 alusel nagu kõigil uutel tootmissuunalise

liitumislepingu sõlminud klientidel. Seega juhul, kui uue tootmisseadme rajamisel peaks

esinema tootjast sõltumatu asjaolu, mis takistab tootmisseadme rajamist, oleks võimalik

pikendada tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu rakendamise tähtaega ELTS § 871

lg 62 alusel.

ELTS § 871 lõike 76 muudatusega luuakse jaotusvõrguettevõtjale võimalus lükata

tootmissuunalise võimsuse alakasutustasu rakendamine erandjuhul edasi, kui turuosaline ei ole

saanud võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses kasutada

temast sõltumatu, erandliku, ajutise ja tõendatud asjaolu tõttu. Jaotusvõrgus säilivad

üldreeglina elektrituruseaduse § 871 lõigetes 7 ja 71 sätestatud perioodid, mille jooksul

hinnatakse võrgulepingus kokku lepitud tootmisvõimsuse kasutamist (nn kontrollperioodid).

Jaotusvõrgu klientide arvu, tootmisseadmete iseloomu ja võrguvõimsuse tõhusa kasutamise

vajadust arvestades ei ole põhjendatud pikendada kõigi jaotusvõrguettevõtjaga

tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaliste kontrollperioodi üldiselt kolme aastani.

Jaotusvõrgus esineb tootmisvõimsuse kasutamist pikema aja vältel takistavaid erandlikke

asjaolusid eeldatavalt üksikutel juhtudel, mistõttu on üldise kontrollperioodi pikendamise

asemel põhjendatud võimaldada sellistel juhtudel alakasutustasu rakendamise erandkorras

edasilükkamist.

Tootmissuunalise võimsuse kasutamine võib üksikjuhtudel olla pikema aja vältel takistatud

asjaolu tõttu, mida turuosaline ei saanud mõistlikult vältida. Selliseks asjaoluks võib olla

näiteks tootmisseadme või elektrijaama vältimatult vajalik ulatuslik renoveerimine, kriitilise

tähtsusega seadme rike ja selle asendamiseks vajaliku seadme tavapärasest pikem tarneaeg või

muu võrreldava mõjuga asjaolu. Erandi kohaldamise eelduseks on, et turuosaline ei saanud

asjaolu tekkimist mõistlikult vältida ning on rakendanud mõistlikke abinõusid selle mõju

vältimiseks või vähendamiseks. Alakasutustasu kohaldamine võib olla ebaproportsionaalne

olukorras, kus tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on ajutine ja turuosaline tegutseb

tootmissuunalise võimsuse kasutuse taastamise nimel. Seetõttu antakse jaotusvõrguettevõtjale

õigus lükata tasu rakendamine turuosalise põhjendatud taotluse alusel edasi takistava asjaolu

25

tegeliku kestuse võrra. Tasu rakendamise edasilükkamine ei muuda ega pikenda § 871 lõigetes 7

ja 7¹ sätestatud jälgimisperioodi. Tegemist ei ole turuosalise automaatse õigusega tasu

rakendamise edasilükkamisele, vaid säilib jaotusvõrguettevõtja kaalutlusõigus.

Turuosaline peab esitama taotluse enne tootmissuunalise võimsuse kasutamist takistava asjaolu

eeldatavat tekkimist. Kui asjaolu ei olnud võimalik ette näha, tuleb taotlus esitada viivitamata

pärast sellest teadasaamist. Sellega välistatakse tasu rakendamise edasilükkamine tagantjärele

esitatud põhjenduste alusel. Tasu rakendamist ei lükata edasi taotluse esitamisele eelnenud aja

eest. Turuosaline peab tõendama asjaolu esinemist, selle sõltumatust turuosalisest, mõju

tootmissuunalise võimsuse kasutamisele ja eeldatavat kestust. Samuti peab turuosaline näitama,

et ta on rakendanud mõistlikke abinõusid asjaolu mõju vältimiseks või vähendamiseks.

Jaotusvõrguettevõtja hindab esitatud asjaolusid ja tõendeid juhtumipõhiselt ning võib tasu

rakendamise edasilükkamisest keelduda, kui seaduses sätestatud tingimused ei ole täidetud.

Tasu rakendamine lükatakse edasi üksnes takistava asjaolu tegeliku kestuse võrra, kuid mitte

kauemaks kui kolmeks aastaks. Kolmeaastane maksimaalne tähtaeg rakendub erandi

kohaldamisel ega kujuta endast jaotusvõrgus kohaldatavat uut üldist jälgimisperioodi ega

automaatselt kohalduvat tasuvaba perioodi.

Edasilükkamise alus langeb ära, kui tootmisvõimsuse kasutamist takistanud asjaolu lõpeb. Kui

turuosaline ei ole edasilükkamise perioodi jooksul kasutanud võrgulepingujärgset

tootmissuunalist võimsust vähemalt 95 protsendi ulatuses, rakendatakse talle ELTS § 871

lõigetes 7 ja 7¹ sätestatud tasu ka edasilükatud perioodi eest. Seega on tasu rakendamise

edasilükkamine tingimuslik ega vabasta turuosalist tasu maksmisest juhul, kui nõutud

kasutustaset edasilükkamise perioodi jooksul ei saavutata.

Lahendus erineb põhivõrguettevõtjaga tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosalistele

sätestatavast üldisest neljaaastasest kontrollperioodist. Jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud

võrgulepingute puhul säilib ELTS § 871 lõigetes 7 ja 71 sätestatud kontrollperiood ning tasu

rakendamise edasilükkamine on võimalik üksnes ELTS § 871 lõikes 76 sätestatud tingimustel ja

jaotusvõrguettevõtja juhtumipõhise kaalutlusotsuse alusel. Selline lahendus võimaldab

arvestada põhjendatud erandjuhtumeid, kuid säilitab alakasutustasu eesmärgi suunata

turuosalisi kasutama broneeritud võrguvõimsust sihipäraselt ning vältida võrguvõimsuse

põhjendamatult pikaajalist kasutamata hoidmist.

Uus ELTS § 871 lõige 76 erineb § 871 lõikest 62, sest lõige 62 käsitleb olukorda, kus tootmist ei

ole veel alustatud, ja lõikes 6 sätestatud tasu rakendamise edasilükkamist. Uue lõike 76 alusel

hinnatakse seevastu võrgulepingujärgse tootmissuunalise võimsuse kasutamist pärast tootmise

alustamist ning lükatakse põhjendatud juhul edasi lõigetes 7 ja 71 nimetatud tasu rakendamine.

Tegemist on alakasutustasu regulatsiooni eri etappidega, mistõttu õigusselguse tagamiseks

sätestatakse jaotusvõrguettevõtjatele võimaldatav kaalutlusõigus eraldi lõikes.

16.2. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 55 (uues numeratsioonis punktiga 74), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„74) paragrahvi 1113 täiendatakse lõigetega 173 ja 174 järgmises sõnastuses:

„(173) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 75 nimetatud nelja aasta pikkust perioodi rakendatakse

põhivõrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingute suhtes alates 2025. aasta 17. märtsist.

(174) Käesoleva seaduse § 871 lõiget 76 kohaldatakse ka § 871 lõikes 7 või 71 sätestatud

tootmissuunalise võimsuse kasutamise perioodi suhtes, mis ei ole lõike 76 jõustumise ajaks

lõppenud, kui lõikes 76 sätestatud asjaolu esineb või jätkub pärast selle lõike jõustumist.”;“.

Selgitus: Muudatus on vajalik, et põhivõrgus rakendada edaspidiselt võrgulepingulise

tootmisvõimsuse mitte kasutamise eest tasu nelja aasta pikkuse perioodi kaupa. Näiteks

võrgulepingute puhul, mis on sõlmitud enne 2023. aasta märtsi, esimene, kaheaastane,

tootmisvõimsuse kasutamise periood lõppes 17.03.2025, ning sellele järgnev

põhivõrguettevõtjaga sõlmitud võrgulepingu suhtes käimasolev tootmisvõimsuse kasutamise

periood muutub nelja aasta pikkuseks. Teisisõnu lõpeb käesoleva muudatuse jõustumisel

26

17.03.2025 alanud võrgulepingu tootmisvõimsuse kasutamise periood

17.03.2029. Võrguleping põhivõrguga sõlmiti 1.1.2025, tema esimene alakasutustasu

jälgimisperiood lõppeks ilma muudatusettepanekuta ära 1.1.2027 ning järgmine 1.1.2028, aga

nüüd koos muudatusettepanekuga lõppeb tema esimene alakasutustasu jälgimisperiood

1.1.2029, järgmine 1.1.2033.

Enne 2023. aasta 17. märtsi sõlmitud võrgulepinguliste tootmisvõimsuse kasutamise esmase

kontrolli periood lõppes 2025. aasta märtsis, mille eesmärgiks on seni pikaajaliselt

võrgulepingutega broneeritud tootmisvõimsuse vabastamine elektrivõrgus. Kuivõrd esimesed

arvestusperioodid on perioodi pikendamise hetkeks juba lõppenud, on 696 SE esmane

eesmärk täidetud, siis on põhjendatud rakendada nelja aasta pikkust perioodi põhivõrgus alates

sätte jõustumise hetkest.

Rakendussättega nähakse ette, et ELTS § 871 lõikes 76 sätestatud võimalust võib

jaotusvõrguettevõtja kohaldada ka selle sätte jõustumise ajal kestva kontrollperioodi suhtes,

kui tasu rakendamise edasilükkamise aluseks olev asjaolu esineb või jätkub pärast sätte

jõustumist.

Rakendussäte võimaldab arvestada olukordi, kus jaotusvõrgus on turuosalisest sõltumatu,

tõendatud, erandlik ja ajutine asjaolu tekkinud enne ELTS § 871 lõike 76 jõustumist, kuid

takistab tootmissuunalise võimsuse kasutamist ka pärast sätte jõustumist. Sellisel juhul saab

turuosaline esitada jaotusvõrguettevõtjale põhjendatud taotluse ning jaotusvõrguettevõtja saab

hinnata lõikes 76 sätestatud tingimuste täidetust ja tasu rakendamise edasilükkamise

põhjendatust. Säte ei anna alust enne ELTS § 871 lõike 76 jõustumist lõppenud jälgimisperioodi

ümberhindamiseks ega juba lõplikult määratud alakasutustasu tagasiulatuvaks muutmiseks.

Samuti ei anna rakendussäte turuosalisele automaatset õigust ajapikendusele.

Jaotusvõrguettevõtja hindab ka jõustumise ajal kestva jälgimisperioodi puhul kõiki lõikes 76

sätestatud tingimusi, sealhulgas asjaolu sõltumatust turuosalisest, selle erandlikku ja ajutist

iseloomu, mõju tootmisvõimsuse kasutamisele, eeldatavat kestust ning turuosalise rakendatud

abinõusid. Rakendussäte tagab, et sarnases olukorras olevaid turuosalisi ei kohelda

põhjendamatult erinevalt üksnes selle tõttu, kas erandi aluseks olev asjaolu tekkis vahetult enne

või pärast ELTS § 871 lõike 76 jõustumist. Samal ajal välditakse sätte tagasiulatuvat

kohaldamist lõppenud õigussuhetele ja säilitatakse õiguskindlus juba lõppenud

jälgimisperioodide ning lõplikult määratud tasude suhtes.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario

Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

17. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 37 (uues numeratsioonis punktiga 54), muutes

vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:

„54) paragrahvi 871 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Tootmissuunalise võimsuse kasutamiseks loetakse liitumis- või võrgulepingu järgse

tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tarbimiskohas võrguettevõtja võrgu suunas

edastamist, mis on fikseeritud vähemalt kauplemisperioodide lõikes või täpsemalt

võrguettevõtja mõõteseadmega, mille alusel tuvastatakse kasutatud tootmissuunalise võimsuse

suurus.“;“.

Selgitus: Muudatuse vajadus on tingitud asjaolust, et praktikas esines sätte väära tõlgendust

ning puudus sätte sisu üheselt mõistetavus. Eksitava tõlgenduse kohaselt võis muudetavat lõiget

mõista viisil, et alakasutustasu arvestatakse tarbimiskohas, mis koosneb mitmest

liitumispunktist, iga liitumispunkti kaupa eraldi ka juhul, kui võrgulepingus on pooled

omavahel kokku leppinud liitumispunktide ülese tootmisvõimsuse ka tarbimiskohas.

Võrguettevõtjal on kohustus tagada igal ajahetkel tootjale võrgulepinguga kokkulepitud

tarbimiskoha tootmissuunaline võimsus, milleks vajalikud elektrivõrgu investeeringud

27

finantseeritakse läbi võrgutasu. Seetõttu tuleb kliendi poolt tootmisvõimsuse mittekasutamist

hinnata ka sama parameetri vastu ehk tarbimiskohas. Tarbimiskoha põhiselt tootmisvõimsuse

kasutamise kontrollimine tagab tootja poolt broneeritud võrguressursi sihipärast kasutamist ja

võimaldab võrguettevõtjal arenduskohustuse raames finantseerida võrgutariifi ja liitumistasu

eest ühiskondlikult kõige otstarbekamaid võrguinvesteeringuid. Tarbimiskoha maksimaalse

tootmisvõimsuse kasutamise kontrollimisel summeeritakse liitumispunktides ühel/samal

ajahetkel mõõdetud tootmisvõimsus. Ühtlasi viiakse lõikesse sisse täpsustus, et kõige pikem

periood, mille jooksul tootmissuunalise võimsuse kasutamist kontrollitakse, saab olla

kauplemisperiood, mis käesoleva muudatuse tegemise ajal on 15 minutit. Kui tootmissuunalise

võimsuse kasutamist on võimalik mõõta kauplemisperioodist lühema ajaperioodi jooksul

(näiteks ühe minuti jooksul, kui võrguettevõtja on paigaldanud sellise mõõteseadme), on eeldus,

et võrguettevõtja kasutab arvestuse aluseks seda.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Urve Tiidus lausus, et selgituses on välja toodud, et muudatus on vajalik, kuna praktikas

esines sätte väära tõlgendust ja uuris, kas nüüd on säte üheselt mõistetav.

Rein Vaks vastas, et oli kaasus, kus antud küsimuse osas oli arusaamatus. Muudatusega käidi

ka antud kaasus läbi ja praeguseks on arusaamatus ME-s esitatud sõnastusega likvideeritud.

Urve Tiidus küsis, kas edaspidi on kõik üheselt mõistetav ja selliseid kaasuseid ei teki.

Rein Vaks vastas, et selle küsimuse puhul on kõik selge. Küll aga ei ole elektriturgu

puudutavatel teemadel kunagi välistatud, et teatud küsimusi võib tekkida.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

18. Teha eelnõus järgmised muudatused: 18.1. Muuta eelnõu § 1 punkti 49 (uues numeratsioonis punkti 68) ja sõnastada see järgmiselt:

„68) seadust täiendatakse §-dega 1016–10110 järgmises sõnastuses:

„§ 1016. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud

siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 1017. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud

turuosalise valduses oleva siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

28

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 1018. Elektri hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud

elektri hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 1019. Registreerimisnõude rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud

registreerimisnõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 10110. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine

„(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud

ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;“.

18.2. Muuta eelnõu § 1 punkti 52 (uues numeratsioonis punkti 71) ja sõnastada see järgmiselt:

„71) seadust täiendatakse §-ga 1031 järgmises sõnastuses:

„§ 1031. Andmete esitamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud

turuosalise poolt hulgimüügiturul sõlmitud tehingute, kauplemiskorralduste ja

struktuuriandmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;“;

29

Selgitus: Punktide 49 ja 52 muudatuste eesmärk on REMIT-määrusest ülevõetavate sätete

väärteokoosseise täiendada lühikese teokirjeldusega. Karistusõiguses kehtib määratletuse

põhimõte – isik peab seadust lugedes aru saama, mis on keelatud. Riigikohtu praktika kohaselt

võib puhtalt "blanketne" viide juriidiliselt kohtus kokku langeda. Samuti täpsustatakse

karistusmäärasid vastavalt määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 18 ning kehtestatakse energia

hulgimüügituruga manipuleerimise väärtegude katse karistatavus. Energia

hulgimüügiturgudega manipuleerimise katse karistatavuse eesmärk on tagada turgude

terviklikkus, läbipaistvus ja usaldusväärne toimimine ning kaitsta turuosalisi eksitavate

turusignaalide ja kunstlikult kujundatud hindade eest. Energiahulgimüügi turul kujunevad

hinnad muu hulgas elektri ja maagaasi pakkumise, nõudluse ning tegeliku kättesaadavuse

alusel. Turumanipulatsioon kahjustab hinnakujunduse usaldusväärsust, kui turuosaliste

käitumise või levitatava teabe tulemusena antakse tegelikule turuolukorrale mittevastavaid või

eksitavaid signaale. Selline tegevus võib mõjutada teiste turuosaliste kauplemisotsuseid,

moonutada hinnakujundust ja kahjustada konkurentsi. Turuga manipuleerimise katse

keelamine tähendab, et keelatud ei ole üksnes edukas turumanipulatsioon, vaid ka vastav tahtlik

tegevus, mille eesmärk on turgu manipuleerida. Seetõttu ei ole keelu kohaldamiseks tingimata

vajalik, et kavandatud hinnamõju või muu soovitud tulemus tegelikult saabuks. Katse

hindamisel tuleb lähtuda konkreetse tegevuse asjaoludest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

19. Teha eelnõus järgmised muudatused:

Muuta eelnõu § 1 punkti 54 (uues numeratsioonis punkti 73) ja sõnastada see järgmiselt:

„73) paragrahvi 106 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3

järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 1016–10110 ja 1031 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg

on viis aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub väärteo kohtumenetluse ajaks ning selle

keelatud teo suhtes konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni poolt

konkurentsijärelevalvemenetluse otsuse kättetoimetamisel kuni ajani, mil

konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada, või selle vaidlustamisel tehtud

kohtulahendi jõustumiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo

lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud selle teo

aegumistähtajaks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

(3) Käesolevas peatükis sätestatud väärteod on karistatavad ka siis, kui tegu on toime pandud

väljaspool Eesti territooriumi, tingimusel, et teo pani toime Eesti kodanik või Eestis

registreeritud juriidiline isik.“;“.

Selgitus: ELTS § 106 lõike 2 muudatusega sätestatakse väärtegude pikem ehk 5-aastane

aegumistähtaeg ning reguleeritakse aegumise peatumine kohtumenetluse ja Konkurentsiameti

või Euroopa Komisjoni järelevalvemenetluse ajaks (nn objektiivne aegumine 10 aastat).

Energiaturu manipuleerimise ja siseteabe kuritarvituse uurimine on erakordselt mahukas,

tehniline ning sageli rahvusvahelise mõõtmega. Tavapärane kaheaastane väärteo

aegumistähtaeg ei ole piisav tõendite kogumiseks ja põhjaliku järelevalvemenetluse

läbiviimiseks.

ELTS § 106 lõike 3 muudatusega laiendatakse Eesti karistusvõimu väljapoole Eesti

territooriumi, kui rikkumise paneb toime Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik.

Kuna energiaturg on piiriüleselt integreeritud, võimaldab eksterritoriaalsuse säte võtta Eesti

isikuid vastutusele ka siis, kui nad manipuleerivad teise liikmesriigi hulgimüügiturgu.

Pikemad aegumistähtajad tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1106

(REMIT-määrusest) tuleneva nõude, et siseriiklikud sanktsioonid peavad olema tõhusad,

30

proportsionaalsed ja heidutavad, hoides ära olukorra, kus keerukad turukuritarvitused jääksid

aegumise tõttu karistamata.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

20. Muuta eelnõu § 1 punkti 58 (uues numeratsioonis punkti 78) ja sõnastada see järgmiselt:

„78) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 35 järgmises sõnastuses:

„(35) Enne 2027. aasta 1. veebruari algatatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse

lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“;“.

Selgitus: Muudatusega viiakse kooskõlla sätte rakendumise aeg. ELTS § 1113 lõige 35 sätestab,

et enne käesoleva seaduse eelnõuga tehtud muudatuste jõustumist alustatud väärtegude

kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide

kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad suuremal trahvimääral, saab hakata

määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo toime 1. veebruaril 2027 või pärast

seda. Kui isik on teo toime pannud 31. jaanuaril 2027, st enne vastava seadusemuudatuse

jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. veebruari 2027 kehtinud trahvimäärasid.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

21. Muuta eelnõu § 2 punkti 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„5) seadust täiendatakse §-dega 448–4413 järgmises sõnastuses:

„§ 448. Siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 3 sätestatud

siseteabel põhineva kauplemise keelu rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 449. Siseteabe avaldamise kohustuse rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 4 sätestatud

turuosalise valduses oleva siseteabe avaldamise kohustuse rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4410. Gaasi hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 5 sätestatud

gaasi hulgimüügituruga manipuleerimise keelu rikkumise eest –

31

karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 15 protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.

§ 4411. Registreerimisnõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 9 sätestatud

registreerimisnõude rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4412. Ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 15 sätestatud

ametialaselt tehinguid vahendavate või täitvate isikute kohustuste rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise

isiku eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu

saamisel on rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni kaks protsenti juriidilise isiku eelmise majandusaasta

aastasest kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv

mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

§ 4413. Andmete esitamise nõude rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklis 8 sätestatud

turuosalise poolt hulgimüügiturul sõlmitud tehingute, kauplemiskorralduste ja

struktuuriandmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 20 protsenti füüsilise isiku

eelmise kalendriaasta sissetulekust. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on

rahatrahv mitte vähem kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni üks protsent juriidilise isiku eelmise majandusaasta aastasest

kogukäibest. Rikkumisest otseselt või kaudselt rahalise kasu saamisel on rahatrahv mitte vähem

kui väärteo tulemusel teenitud kasule vastav summa.“;“.

Selgitus: Maagaasiseaduse paragrahvide 448–4413 muudatuste eesmärk on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1106 (REMIT-määrusest) ülevõetavate sätete

väärteokoosseise täiendada lühikese teokirjeldusega ning energia hulgimüügituruga

manipuleerimise väärtegude katse karistatavus. Karistusõiguses kehtib määratletuse põhimõte

– isik peab seadust lugedes aru saama, mis on keelatud. Riigikohtu praktika kohaselt võib

puhtalt "blanketne" viide juriidiliselt kohtus kokku langeda. Energia hulgimüügiturgudega

manipuleerimise katse karistatavuse eesmärk on tagada turgude terviklikkus, läbipaistvus ja

usaldusväärne toimimine ning kaitsta turuosalisi eksitavate turusignaalide ja kunstlikult

kujundatud hindade eest. Energiahulgimüügi turul kujunevad hinnad muu hulgas elektri ja

32

maagaasi pakkumise, nõudluse ning tegeliku kättesaadavuse alusel. Turumanipulatsioon

kahjustab hinnakujunduse usaldusväärsust, kui turuosaliste käitumise või levitatava teabe

tulemusena antakse tegelikule turuolukorrale mittevastavaid või eksitavaid signaale. Selline

tegevus võib mõjutada teiste turuosaliste kauplemisotsuseid, moonutada hinnakujundust ja

kahjustada konkurentsi. Turuga manipuleerimise katse keelamine tähendab, et keelatud ei ole

üksnes edukas turumanipulatsioon, vaid ka vastav tahtlik tegevus, mille eesmärk on turgu

manipuleerida. Seetõttu ei ole keelu kohaldamiseks tingimata vajalik, et kavandatud hinnamõju

või muu soovitud tulemus tegelikult saabuks. Katse hindamisel tuleb lähtuda konkreetse

tegevuse asjaoludest.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

22. Muuta eelnõu § 2 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt:

„6) paragrahvi 45 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 448–4413 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on viis

aastat. Nimetatud väärtegude aegumine peatub väärteo kohtumenetluse ajaks ning selle

keelatud teo suhtes konkurentsiasutuse või Euroopa Komisjoni poolt

konkurentsijärelevalvemenetluse otsuse kättetoimetamisel kuni ajani, mil

konkurentsijärelevalvemenetluse otsust ei saa enam vaidlustada, või selle vaidlustamisel tehtud

kohtulahendi jõustumiseni. Isikut ei tohi väärteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui väärteo

lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud selle teo

aegumistähtajaks sätestatust viie aasta võrra pikem aeg.

(3) Käesolevas peatükis sätestatud väärteod on karistatavad ka siis, kui tegu on toime pandud

väljaspool Eesti territooriumi, tingimusel, et teo pani toime Eesti kodanik või Eestis

registreeritud juriidiline isik.“;“.

Selgitus: MGS § 45 lõike 2 muudatusega sätestatakse väärtegude pikem ehk 5-aastane

aegumistähtaeg ning reguleeritakse aegumise peatumine kohtumenetluse ja Konkurentsiameti

või Euroopa Komisjoni järelevalvemenetluse ajaks (nn objektiivne aegumine 10 aastat).

Energiaturu manipuleerimise ja siseteabe kuritarvituse uurimine on erakordselt mahukas,

tehniline ning sageli rahvusvahelise mõõtmega. Tavapärane kaheaastane väärteo

aegumistähtaeg ei ole piisav tõendite kogumiseks ja põhjaliku järelevalvemenetluse

läbiviimiseks.

MGS § 45 lõike 3 muudatusega laiendatakse Eesti karistusvõimu väljapoole Eesti territooriumi,

kui rikkumise paneb toime Eesti kodanik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Kuna

energiaturg on piiriüleselt integreeritud, võimaldab eksterritoriaalsuse säte võtta Eesti isikuid

vastutusele ka siis, kui nad manipuleerivad teise liikmesriigi hulgimüügiturgu.

Pikemad aegumistähtajad tagavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/1106

(REMIT-määrusest) tuleneva nõude, et siseriiklikud sanktsioonid peavad olema tõhusad,

proportsionaalsed ja heidutavad, hoides ära olukorra, kus keerukad turukuritarvitused jääksid

aegumise tõttu karistamata.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

23. Muuta eelnõu § 2 punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt:

„7) seadust täiendatakse §-ga 487 järgmises sõnastuses:

33

„§ 487. Enne 2027. aasta 1. veebruari algatatud väärtegude menetlemine

Enne 2027. aasta 1. veebruari algatatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse

lõpuni menetluse alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt.“.“.

Selgitus: Muudatusega nähakse ette, et enne käesoleva seaduse eelnõuga tehtud muudatuste

jõustumist alustatud väärtegude kohtuvälised menetlused menetletakse lõpuni menetluse

alustamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. See tähendab seda, et karistusi, mis põhinevad

suuremal trahvimääral, saab hakata määrama või mõistma nendele isikutele, kes panevad teo

toime 1. veebruaril 2027 või pärast seda. Kui isik on teo toime pannud 31. jaanuaril 2027, st

enne seadusemuudatuse jõustumist, kohaldatakse tema karistamisel enne 1. veebruari 2027

kehtinud trahvimäärasid.

Majanduskomisjon (Kliimaministeeriumi ettepanek)

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

24. Muuta eelnõu § 5 (uues numeratsioonis § 4) ja sõnastada see järgmiselt:

„§ 4. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 31, 38 ja 76 jõustuvad 2028. aasta 31. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 22–28 jõustuvad 2030. aasta 1. jaanuaril.“.

Selgitus: Seoses eelnõu numeratsiooni muutumisega on vajalik teha vastavad muudatused ka

jõustumissättes.

Majanduskomisjon

Marek Reinaas lausus, et ülejäänud seaduse punktid jõustuvad üldkorras. Ühtlasi oleks

võimaluse korral hea seadus vastu võtta enne 1. jaanuari 2027. aastal, et Eesti osas ei

algatataks Euroopa Liidu poolt uut rikkumismenetlust.

Juhtivkomisjon: ARVESTADA TÄIELIKULT (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

Otsustati:

4.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28.10.2026 (konsensus: Jaak Aab,

Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

4.2. Teha ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada (konsensus: Jaak Aab, Aleksei

Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-

Vähi).

4.3. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 04.11.2026 kl 17:15 (konsensus:

Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Mart Maastik, Marek Reinaas, Urve Tiidus,

Kristina Šmigun-Vähi).

5. Info ja muud küsimused

Infot ei esitatud ja muid küsimusi ei arutatud.

34

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Haas

protokollija