Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 170

Tallinn, Toompea Teisipäev, 20. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Züleyxa Izmailova

Kutsutud: Tuuleenergia Assotsiatsiooni mereparkide töögrupi juht Johann-Gustav Lend,

Eesti Taastuvenergia Koja esindaja vandeadvokaat Sandor Elias, Eesti Merendusklaster MTÜ

tegevjuht Jaak Viilipus, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu juhatuse liige Georg Linkov ja

nõukogu liige Fred Siimpoeg, TÜ Eesti Mereinstituudi meresüsteemide osakonna ökoloogia

spetsialist Indrek Adler, Elering AS jurist Kerti Kokk, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti ehitus- ja tööstusbüroo ekspert Adeele Vesingi, Kliimaministeeriumi merenduse- ja

veevaldkonna asekantsler Kristjan Truu, energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, ehituse ja

elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ja energeetikaosakonna

nõunik Regina Hermandi (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender märkis, et eelnõu puudutas algselt karbi- ja vetikakasvatuse hoonestustasu,

kuid pärast eelnõu algatamist esitasid seisukohti ka teiste valdkondade esindajad. Komisjon

püüdis koostöös Kliimaministeeriumiga leida eri valdkondi arvestava ja õiguslikult lihtsalt

rakendatava lahenduse.

Liisi Pajuste selgitas, et algses eelnõus oli karbi- ja vetikakasvatuse puhul tehtud ettepanek

jätta hoonestustasu ajutiselt kohaldamata, kuid see oleks tähtajaline riigiabimeede, mis vajaks

Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kalakasvatajad on teinud ettepaneku siduda tasu

maatulundusmaa hinnaga, mis vähendaks tasu märkimisväärselt, kuid täismahus tasu võiks

sellisel juhul rakenduda alles 12 aastat pärast hoonestusloa andmist. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA) ning meretuulepargi arendajad on teinud ettepaneku kohaldada

meretuulepargile ja ühenduskaablile üht tasureeglit, kuid see lahendaks ainult

meretuuleparkide probleemi, tekitaks riigiabi küsimuse ja jätaks ühe hoonestusloa tasuta.

2

Kliimaministeeriumi teeb ettepaneku, et kõrgemat tasu makstakse ala eest, millel ehitis

paikneb, ning madalamat tasu ülejäänud hoonestusloaga koormatava ala eest. Lahendus

vähendaks hoonestustasu ning võimaldaks kohaldada kõigile ehitistele ühesugust

tasusüsteemi. Pajuste rõhutas, et hoonestustasu on riigivara kasutusse andmise tasu ning selle

kaudu ei peaks tegevusi nende keskkonnakasulikkuse alusel eristama.

Yoko Alender küsis, kas kalakasvatuse puhul maatulundusmaa hinna aluseks võtmisega

kaasneks lisaks riigi tulu vähenemisele ka õiguslikke mõjusid. Liisi Pajuste vastas, et

maatulundusmaa hinna aluseks võtmine vähendaks riigi tulu väga oluliselt ning

Kliimaministeerium ei soovita tasu sellises ulatuses vähendada. Ta märkis, et tasu peaks

olema võrreldav maismaal kasutatava samaväärse maa hinnaga.

Johann-Gustav Lend toetas hoonestustasu reeglite ühtlustamist, kuid märkis, et kavandatud

muudatuse kohaselt suureneks meretuuleparkide arendajate hoonestustasu pärast ehitusloa

saamist senisega võrreldes ligi kümme korda. Lisaks põhineks tasu arvutamine üksikasjalikel

tehnilistel andmetel, mis ei pruugi ehitusloa taotlemise ajal veel teada olla, sest ehitusloa

taotlemise aluseks olevat projekti täpsustatakse projekteerimise järgmistes etappides. Lend

tegi ettepaneku kohaldada hoonestustasu ehitamise alustamise teatise esitamisest, mitte

ehitusloa saamisest, sest selleks ajaks on tehnilised andmed täpsustunud ja algab veekogu

tegelik koormamine. See väldiks ka olukorda, kus arendaja peab ehitusloa kohtuliku

vaidlustamise ajal enne ehitamise alustamist suurenenud tasu maksma.

Rein Vaks märkis, et hoonestustasu regulatsioon peab olema mõistlik ega tohiks kujuneda

meretuuleparkide arendajatele suure investeeringu juures ülemäära koormavaks. Tema

hinnangul väärib ettepanek kaalumist, kuid seda tuleb Kliimaministeeriumis täiendavalt

analüüsida ja teiste osakondadega arutada. Yoko Alender märkis, et kuna lahendus peaks

kehtima kõigile, tuleb läbi mõelda selle mõju ka teistele hoonestustasu maksjatele, ning

ettepanek võetakse edasiseks arutamiseks kaasa.

Sandor Elias selgitas, et kehtiva korra järgi põhineb meretuulepargi hoonestustasu toodangul

ja elektri börsihinnal ning ehitusloa andmisest kuni kasutamise alguseni makstakse 0,15%

täismäärast. Eelnõu kohaselt rakenduks meretuuleparkidele pindalapõhine hoonestustasu ja

samal perioodil tuleks maksta 10% täismäärast, mistõttu suureneks arendajate koormus

oluliselt. Elias toetas uut tasusüsteemi, kuid tegi ettepaneku alustada tasu arvestamist

ehitamise alustamisest, mil arendaja hakkab mereala tegelikult kasutama ja ehitisealune pind

on teada. Ta märkis, et ehitusloa andmise ja ehitamise alustamise vahele võib jääda aeg, mil

arendajal ei ole veel finantseerimisotsust ega ehitamiseks vajalikke vahendeid. Alternatiivina

tegi Elias ettepaneku rakendada ehitusloa andmisest kuni kasutamise alguseni 10% asemel

väiksemat määra, näiteks 1% täismäärast.

Liisi Pajuste märkis, et ehitamise alustamise teatis esitatakse ehitusloakohustuslike ehitiste

puhul, kuid käsitletavate ehitiste seas on ka ehitusloakohustuseta ehitisi. Seetõttu ei saa

hoonestustasu arvestamise algust siduda üksnes teatise esitamisega. Pajuste pidas ettepanekut

siiski kaalumist väärivaks, kuid märkis, et sel juhul tuleks ehitusloakohustuseta ehitistele

kehtestada täiendav kohustus või peab TTJA-l olema võimalik ehitustegevuse tegelik

alustamine tuvastada. Sandor Elias täpsustas, et hoonestustasu arvestamine tuleks siduda

ehitamise tegeliku alustamisega, mitte ehitamise alustamise teatise esitamisega. Nii saaks

sama põhimõtet kohaldada kõigile ehitistele sõltumata teatise esitamise kohustusest.

Andres Metsoja märkis, et ehitusluba ja teatis on õiguslikult ning normitehniliselt erinevad.

Tema hinnangul võib hoonestustasu arvestamise sidumine ehitamise tegeliku alustamisega

olla õiguslikult korrektsem. Liisi Pajuste selgitas, et teatis on toiming, millega võivad

kaasneda lisatingimusi sisaldavad haldusaktid. Andres Metsoja tegi ettepaneku analüüsida

lahendust ka riigivaraseaduse kontekstis.

Yoko Alender märkis, et kaaluda tuleks tuulikutasu regulatsioonis kasutatud lahenduse

kohaldamist.

Jaak Viilikus toetas eelnõu, kuid märkis, et vesiviljeluse puhul vajab pinna arvestamise

metoodika täpsustamist, et vältida hilisemaid tõlgendamisprobleeme. Ta pidas taastuva

vesiviljeluse erandi kehtestamist ideaalseks lahenduseks, kuid leidis, et ka kavandatud

3

lahendus on suur samm edasi.

Yoko Alender selgitas, et algses eelnõus kavandatud riigiabi loa taotlus on esitatud, kuid

praegu eelistatakse edasi minna alternatiivse ühtse lahendusega, milles nähakse rohkem ja

kiiremaid võimalusi. Riigiabi loa võimalikke tingimusi ei ole veel teada.

Liisi Pajuste märkis, et pinna määramise reeglid on sätestatud määruses ja neid kohaldatakse

juba ehitusloa andmisel. TTJA hinnangul on pinna määramine võimalik, kuid avalikus

veekogus asuvate ehitiste puhul tuleb täiendavalt läbi arutada, kas arvutusmetoodika on

üheselt selge. Adeele Vesingi märkis, et vesiviljeluse valdkonnas on veel vähe praktikat, kuid

TTJA on valmis koos arendajatega pinna arvutuskäiku täpsustatud jooniste põhjal üle

vaatama. Tema hinnangul on pinna arvutamise küsimus lahendatav.

Yoko Alender märkis, et tegemist on eelkõige eelnõu rakendamise küsimusega, ning palus

kaasata lahenduse täpsustamisse asjaomased arendajad.

Kristjan Truu märkis, et vesiviljeluse puhul tuleb täpsustada, kuidas kujuneb tasu 37 000

euro asemel 6000 euro suuruseks ning kas esile toodud probleem saab sellega tegelikult

lahendatud. Ta selgitas, et esitatud arvud on indikatiivsed ning kajastavad ühelt poolt tulu,

mida riik praegu ei saa, ja teiselt poolt kulu, mida arendajad ja maakasutajad praegu ei kanna.

Truu toetas mereala kasutamise ja seal toimuva majandustegevuse laiendamist. Ta lisas, et

Euroopa Komisjoniga jätkuvad keerulised arutelud riigiabi loa üle ning Euroopa Komisjon

suunab lahendust vesiviljeluse riigiabi loa poole, mistõttu tuleb otsustada, millise lahendusega

edasi liikuda.

Yoko Alender märkis, et komisjon eelistab lahendusi, mida on võimalik rakendada Riigikogu

praeguse koosseisu ajal. Ta palus Kliimaministeeriumil, TTJA-l ja vesiviljelussektori

esindajatel arvutused ühiselt läbi vaadata ning täpsustada prognoosi ja selle aluseks olevate

summade kujunemist.

Georg Linkov märkis, et vesiviljeluse valdkond on Eestis alles käivitamisjärgus ning lubade

menetlemine on kestnud oodatust aastaid kauem, mistõttu võib jääda saavutamata eesmärk

kasvatada 2030. aastaks merekasvandustes 10 000 tonni punast kala. Tema hinnangul ei saa

tootmismaa eelistamist maatulundusmaale põhjendada üksnes sellega, et maatulundusmaa

alusel kujuneks tasu liiga väikeseks. Linkov tegi ettepaneku käsitleda kalakasvatust ning

vetika- ja karbikasvatust sektori käivitamisperioodil ühiselt ning võimaldada sel ajal

leevendusmeetmeid, arvestades riigi seatud eesmärke ja toiduga varustuskindlust.

Yoko Alender märkis, et lahenduse väljatöötamisel on lähtutud riigivara kasutusse andmisest

ning jäetud kõrvale tegevuste keskkonnamõju, taastuvenergia ja toidujulgeolekuga seotud

kaalutlused. Ta küsis, kas hoonestustasu arvestamine alates ehitamise tegelikust alustamisest

mõjutaks vesiviljelussektori olukorda.

Fred Siimpoeg märkis, et avamere kalakasvatus on suure riskiga tegevus ning väiksemad

kulud soodustaksid sellesse investeerimist. Ta juhtis tähelepanu sellele, et meresumpade

puhul ei ole enam vaja ehitus- ega kasutusluba ning TTJA selgituse kohaselt algab tasu

arvestamine keskkonnaloa väljastamisest. Keskkonnaluba võib hõlmata kõiki kavandatud

sumpasid, kuigi neid ei pruugita korraga paigaldada. Siimpoeg leidis, et tasu tuleks arvestada

tegelikult paigaldatud sumpade, mitte keskkonnaloaga lubatud maksimaalse mahu järgi. Liisi

Pajuste selgitas, et TTJA arvestab tasu tegelikult merre paigaldatud ehitiste aluse pinna järgi

ja muudab seda vastavalt ehitiste lisandumisele. Arvestus ei põhine ehitusloa, ehitusteatise

ega keskkonnaloaga antud maksimaalsel õigusel, vaid meres tegelikult paiknevatel ehitistel.

Kõrgemat tasu makstakse seega tegelikult paigaldatud sumpadega hõivatud ala eest.

Yoko Alender küsis, kuidas saab TTJA teavet mereala tegeliku hõivamise kohta ning kas

ettevõtja teavitamiskohustus tuleks õigusaktis sätestada. Liisi Pajuste selgitas, et

meretuuleparkide puhul on vastav teavitamine juba sätestatud. Ta tegi ettepaneku laiendada

teavitamiskohustust kõigile hoonestusloa omajatele, kellel on meres ehitisi, kohustades neid

esitama TTJA-le kord aastas ülevaate merel tehtust.

Georg Linkov selgitas, et erinevalt maismaal asuvatest püsivatest ehitistest on meresumbad

ajutised rajatised, mis paigaldatakse merre hooajaliselt ega ole merepõhjaga püsivalt seotud.

4

Seetõttu tuleks tasu arvestamisel lähtuda objekti tegelikust kasutusest.

Andres Metsoja küsis, kuidas seostub tegeliku kasutuse järgi tasu arvestamine tähtajalise

keskkonnaloaga, milles on määratud kalakasvatuse maksimaalne maht ja hinnatud selle

keskkonnamõju, kui ettevõtja võtab lubatud mahu kasutusele etapiviisiliselt. Liisi Pajuste

selgitas, et keskkonnaluba annab õiguse kasutada keskkonda loas määratud maksimaalses

ulatuses, kuid ei kohusta seda õigust täielikult kasutama. Samuti annab ehitusluba õiguse,

kuid mitte kohustuse ehitada. Kui rajatised viiakse vahepeal merest ära, koormatakse mereala

selle võrra vähem ning Pajuste hinnangul saaks TTJA seda tasu arvestamisel arvesse võtta.

Yoko Alender märkis, et tasu arvestamise sidumine ehitamise tegeliku alustamise või sumba

merre paigaldamisega tundub mõistlik, kuid lahendus tuleb eri juhtumite põhjal täpsemalt

sõnastada.

Regina Hermandi märkis, et hoonestusloaga antakse konkreetne mereala loa omaja

kasutusse ning sumpade hooajaline eemaldamine ei lõpeta selle ala kasutusõigust. Seetõttu ei

saa hoonestusloa kehtivust hooajaliselt katkestada. Hermandi rõhutas, et tegemist on riigivara

kasutusse andmisega ning lähtuda tuleb riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetest.

Yoko Alender palus selgitada tootmismaa ja maatulundusmaa erinevust. Liisi Pajuste

selgitas, et maakatastriseaduse kohaselt on tootmismaa tootmise eesmärgil kasutatav maa,

mille hulka kuulub ka kalamajandusehitiste maa. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste

tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, millel on põllu- või metsamajanduslik

potentsiaal. Seetõttu kuuluvad maismaal asuvad kalakasvatused ja tuulikud tootmismaa alla.

Pajuste märkis, et maatulundusmaa hinna aluseks võtmine tähendaks maakatastriseaduses

sätestatust erineva lähenemise kasutamist.

Mait Klaassen küsis, kas sumpade hooajalisel eemaldamisel viiakse merest ära ka ankrud.

Georg Linkov selgitas, et ankrud jäävad üldjuhul merepõhja, kui sumpade asukohta

hoonestusala piires ei muudeta. Sumpade asukoha muutmisel paigutatakse ümber ka ankrud,

mida saab kasutada sama hoonestusala teistes osades. Linkov märkis, et vääramatu jõu,

näiteks keskkonnareostuse tõttu võib ala kasutamine olla aastaid võimatu ning ettevõtja ei

peaks sel ajal tasuma ala eest, mida ta tegelikult kasutada ei saa. Yoko Alender palus

kontrollida, kas vääramatu jõu tõttu mereala kasutamise võimatust tuleks seaduses eraldi

reguleerida.

Indrek Adler märkis, et kavandatud lahendus on suur samm edasi, kuid ei näe ette erisust

keskkonda taastavatele tegevustele. Ta pidas vajalikuks jätkata teadusprojektide erandi

käsitlemist riigiabi loa menetluses, sest hoonestustasu ei pruugi olla projekti abikõlblik kulu.

Adler tõi näiteks Haapsalu Tagalahe taastamise projekti, mille raames rajatava karbifarmi

hoonestustasu jaoks peab Tartu Ülikool leidma projektivälised vahendid. Samuti pidas ta

vajalikuks täpsustada tasu arvutamise aluseid ja tegelikult kasutatava ala kohta teabe esitamise

korda, kuna hoonestusloaga hõlmatud ala võidakse alguses kasutada vaid osaliselt ning

vastava teabe esitamiseks puudub ehitus- ja kasutusloa menetlus. Arvutusmetoodika tuleks

selgelt sätestada, et vältida erinevaid tõlgendusi. Pikemas perspektiivis tegi Adler ettepaneku

kaaluda vesiviljeluse reguleerimist ehitusseadustiku asemel kalapüügiseaduses, kuna

kasvatusvahendid sarnanevad pigem kalapüügivahendite kui püsivate rajatistega.

Andres Metsoja küsis, kas kavandatav mudel oleks lähiriikides, sealhulgas Soomes ja

Rootsis, kasutatavate lahendustega võrreldes konkurentsivõimeline ega seaks Eesti ettevõtjaid

ebasoodsamasse olukorda. Yoko Alender märkis, et konkurentsivõime küsimus puudutab

kõiki arutelu all olevaid tegevusvaldkondi, ning palus osapooltel seda kaaluda.

Yoko Alender palus Indrek Adleril anda ülevaate karbikasvatuse konkurentsiolukorrast

Läänemere piirkonnas ja valdkonna reguleerimisest teistes riikides. Indrek Adler märkis, et

tema teada on Eesti ainus Euroopa riik, kus karbikasvatusele kohaldatakse tasu, ning juhtis

tähelepanu ka tasu kehtivas seaduses sätestatud regulatsioonile.

Tiit Maran märkis, et ühetaoliselt maksustatakse nii Läänemere koormust suurendavaid kui

ka seda vähendavaid tegevusi, kuigi koormuse vähendamine võiks olla avalik huvi. Ta tegi

ettepaneku kaaluda, kas seda erinevust saaks kavandatavas lahenduses arvestada.

5

Yoko Alender selgitas, et hoonestustasu eesmärk on koguda tasu riigivara kasutamise eest,

mitte kujundada keskkonna-, toidu- või energiapoliitikat. Tegevuste erinevat mõju tuleks

arvestada muude meetmetega. Alender pidas mõistlikuks kavandatud lahendust, mille

kohaselt vähenevad tasud mitu korda ja mõnel juhul kümneid kordi. Ta edastas Kerti Koka

seisukoha, et pakutud lahendust toetatakse, kuid tasu arvestamise algus tuleb Elering AS-iga

täiendavalt läbi arutada.

Adeele Vesingi märkis, et tasu arvutamine on TTJA-le üldjoontes selge, seni ei ole probleeme

tekkinud ning amet on valmis arvutused koos arendajatega üle vaatama. Yoko Alender pidas

vajalikuks kirjeldada tasu arvutamise metoodikat vähemalt eelnõu seletuskirjas. Ta palus

osapooltel läbi arutada pindalade kujunemise ja arvutamise alused ning leida nende

esitamiseks selge sõnastus.

Fred Siimpoeg selgitas, et kalakasvatuse maht on kasvanud 286 tonnilt 850 tonnini.

Kasvatamiseks kasutatakse Eesti maismaakasvatustest pärinevat noorkala, et toetada

kohalikke kasvatajaid ja vältida haiguste Eestisse jõudmist. Siimpoja hinnangul on Eestis

kalakasvatuse laiendamiseks palju potentsiaali ning selleks tuleb arendada ka

maismaakalakasvatust.

Mait Klaassen küsis, kas kalakasvanduste ja meretuuleparkide rajamise otsustamiseks on

olemas teadusuuringud nende mõjust merepõhjale ja elurikkusele. Ta märkis, et Läänemeri ja

Soome laht on suhteliselt madalad ning hoovused ei pruugi kalakasvatuse jääke kasvatusala

alt ära kanda. Samuti küsis Klaassen, kas on uuritud elurikkust tuuleparkide ja nende

vundamentide ümbruses ning kui usaldusväärsed need uuringud on. Indrek Adler selgitas, et

kalakasvatuste lubade andmise käigus on mereinstituut uurinud kasvatusalade

koormustaluvust. Tagalahes ei ole tema sõnul veevahetusega probleeme ning piirkond sobib

kalade, vetikate ja karpide kasvatamiseks. Samuti on uuritud karbikasvatuse mõju

merepõhjale ja põhjakooslustele, sealhulgas meriheina taastumisele ning vee selginemisele.

Adler märkis, et meretuuleparkide mõju kohta ei ole talle teadaolevalt uuringuid eriti tehtud.

Arutamisel on projekt Soome tuulikutootjatega, kes soovivad tellida teisaldatavate

vundamentide mõju käsitleva uuringu, kuid olemasolevaid tulemusi ei ole tema teada veel

esitada.

Yoko Alender märkis, et meretuuleparkide keskkonnamõju hinnatakse põhjalikult, ja palus

Johann-Gustav Lennul uuringuid kommenteerida. Johann-Gustav Lend selgitas, et

keskkonnamõju hindamine koos programmi koostamisega kestab ligikaudu kolm aastat. Tema

hinnangul ei mõjuta muudatus Eesti arendajate konkurentsiolukorda, kuna merealade

kasutusse andmiseks korraldatakse ka mujal Euroopas enampakkumisi. Lend pidas

põhjendatuks tasusid, millest saavad kasu tuuleparkide läheduses elavad inimesed ja

kohalikud omavalitsused.

Yoko Alender märkis, et ministeeriumil tuleb täpsustada eelnõu uut sõnastust, arvestuse

aluseid ja ajakava. Ta kinnitas komisjoni soovi eelnõu menetlemine lõpule viia ning selgitas,

et täpsustatud ettepanekud soovitakse komisjonis läbi vaadata ja hääletada ning saata

majanduskomisjonile arvamuse avaldamiseks. Alender pidas muudatuste ulatuse tõttu

tõenäoliseks eelnõu teise lugemise katkestamist, et Riigikogu liikmed saaksid esitada

täiendavaid muudatusettepanekuid.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 170

Tallinn, Toompea Teisipäev, 20. oktoober 2026

Algus 14.00, lõpp 15.00

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Tiit Maran,

Andres Metsoja, Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler ja Züleyxa Izmailova

Kutsutud: Tuuleenergia Assotsiatsiooni mereparkide töögrupi juht Johann-Gustav Lend,

Eesti Taastuvenergia Koja esindaja vandeadvokaat Sandor Elias, Eesti Merendusklaster MTÜ

tegevjuht Jaak Viilipus, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu juhatuse liige Georg Linkov ja

nõukogu liige Fred Siimpoeg, TÜ Eesti Mereinstituudi meresüsteemide osakonna ökoloogia

spetsialist Indrek Adler, Elering AS jurist Kerti Kokk, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti ehitus- ja tööstusbüroo ekspert Adeele Vesingi, Kliimaministeeriumi merenduse- ja

veevaldkonna asekantsler Kristjan Truu, energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks, ehituse ja

elukeskkonna osakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ja energeetikaosakonna

nõunik Regina Hermandi (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

1. Keskkonnakomisjoni algatatud ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (923 SE) teise

lugemise ettevalmistamine

Yoko Alender märkis, et eelnõu puudutas algselt karbi- ja vetikakasvatuse hoonestustasu,

kuid pärast eelnõu algatamist esitasid seisukohti ka teiste valdkondade esindajad. Komisjon

püüdis koostöös Kliimaministeeriumiga leida eri valdkondi arvestava ja õiguslikult lihtsalt

rakendatava lahenduse.

Liisi Pajuste selgitas, et algses eelnõus oli karbi- ja vetikakasvatuse puhul tehtud ettepanek

jätta hoonestustasu ajutiselt kohaldamata, kuid see oleks tähtajaline riigiabimeede, mis vajaks

Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kalakasvatajad on teinud ettepaneku siduda tasu

maatulundusmaa hinnaga, mis vähendaks tasu märkimisväärselt, kuid täismahus tasu võiks

sellisel juhul rakenduda alles 12 aastat pärast hoonestusloa andmist. Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (TTJA) ning meretuulepargi arendajad on teinud ettepaneku kohaldada

meretuulepargile ja ühenduskaablile üht tasureeglit, kuid see lahendaks ainult

meretuuleparkide probleemi, tekitaks riigiabi küsimuse ja jätaks ühe hoonestusloa tasuta.

2

Kliimaministeeriumi teeb ettepaneku, et kõrgemat tasu makstakse ala eest, millel ehitis

paikneb, ning madalamat tasu ülejäänud hoonestusloaga koormatava ala eest. Lahendus

vähendaks hoonestustasu ning võimaldaks kohaldada kõigile ehitistele ühesugust

tasusüsteemi. Pajuste rõhutas, et hoonestustasu on riigivara kasutusse andmise tasu ning selle

kaudu ei peaks tegevusi nende keskkonnakasulikkuse alusel eristama.

Yoko Alender küsis, kas kalakasvatuse puhul maatulundusmaa hinna aluseks võtmisega

kaasneks lisaks riigi tulu vähenemisele ka õiguslikke mõjusid. Liisi Pajuste vastas, et

maatulundusmaa hinna aluseks võtmine vähendaks riigi tulu väga oluliselt ning

Kliimaministeerium ei soovita tasu sellises ulatuses vähendada. Ta märkis, et tasu peaks

olema võrreldav maismaal kasutatava samaväärse maa hinnaga.

Johann-Gustav Lend toetas hoonestustasu reeglite ühtlustamist, kuid märkis, et kavandatud

muudatuse kohaselt suureneks meretuuleparkide arendajate hoonestustasu pärast ehitusloa

saamist senisega võrreldes ligi kümme korda. Lisaks põhineks tasu arvutamine üksikasjalikel

tehnilistel andmetel, mis ei pruugi ehitusloa taotlemise ajal veel teada olla, sest ehitusloa

taotlemise aluseks olevat projekti täpsustatakse projekteerimise järgmistes etappides. Lend

tegi ettepaneku kohaldada hoonestustasu ehitamise alustamise teatise esitamisest, mitte

ehitusloa saamisest, sest selleks ajaks on tehnilised andmed täpsustunud ja algab veekogu

tegelik koormamine. See väldiks ka olukorda, kus arendaja peab ehitusloa kohtuliku

vaidlustamise ajal enne ehitamise alustamist suurenenud tasu maksma.

Rein Vaks märkis, et hoonestustasu regulatsioon peab olema mõistlik ega tohiks kujuneda

meretuuleparkide arendajatele suure investeeringu juures ülemäära koormavaks. Tema

hinnangul väärib ettepanek kaalumist, kuid seda tuleb Kliimaministeeriumis täiendavalt

analüüsida ja teiste osakondadega arutada. Yoko Alender märkis, et kuna lahendus peaks

kehtima kõigile, tuleb läbi mõelda selle mõju ka teistele hoonestustasu maksjatele, ning

ettepanek võetakse edasiseks arutamiseks kaasa.

Sandor Elias selgitas, et kehtiva korra järgi põhineb meretuulepargi hoonestustasu toodangul

ja elektri börsihinnal ning ehitusloa andmisest kuni kasutamise alguseni makstakse 0,15%

täismäärast. Eelnõu kohaselt rakenduks meretuuleparkidele pindalapõhine hoonestustasu ja

samal perioodil tuleks maksta 10% täismäärast, mistõttu suureneks arendajate koormus

oluliselt. Elias toetas uut tasusüsteemi, kuid tegi ettepaneku alustada tasu arvestamist

ehitamise alustamisest, mil arendaja hakkab mereala tegelikult kasutama ja ehitisealune pind

on teada. Ta märkis, et ehitusloa andmise ja ehitamise alustamise vahele võib jääda aeg, mil

arendajal ei ole veel finantseerimisotsust ega ehitamiseks vajalikke vahendeid. Alternatiivina

tegi Elias ettepaneku rakendada ehitusloa andmisest kuni kasutamise alguseni 10% asemel

väiksemat määra, näiteks 1% täismäärast.

Liisi Pajuste märkis, et ehitamise alustamise teatis esitatakse ehitusloakohustuslike ehitiste

puhul, kuid käsitletavate ehitiste seas on ka ehitusloakohustuseta ehitisi. Seetõttu ei saa

hoonestustasu arvestamise algust siduda üksnes teatise esitamisega. Pajuste pidas ettepanekut

siiski kaalumist väärivaks, kuid märkis, et sel juhul tuleks ehitusloakohustuseta ehitistele

kehtestada täiendav kohustus või peab TTJA-l olema võimalik ehitustegevuse tegelik

alustamine tuvastada. Sandor Elias täpsustas, et hoonestustasu arvestamine tuleks siduda

ehitamise tegeliku alustamisega, mitte ehitamise alustamise teatise esitamisega. Nii saaks

sama põhimõtet kohaldada kõigile ehitistele sõltumata teatise esitamise kohustusest.

Andres Metsoja märkis, et ehitusluba ja teatis on õiguslikult ning normitehniliselt erinevad.

Tema hinnangul võib hoonestustasu arvestamise sidumine ehitamise tegeliku alustamisega

olla õiguslikult korrektsem. Liisi Pajuste selgitas, et teatis on toiming, millega võivad

kaasneda lisatingimusi sisaldavad haldusaktid. Andres Metsoja tegi ettepaneku analüüsida

lahendust ka riigivaraseaduse kontekstis.

Yoko Alender märkis, et kaaluda tuleks tuulikutasu regulatsioonis kasutatud lahenduse

kohaldamist.

Jaak Viilikus toetas eelnõu, kuid märkis, et vesiviljeluse puhul vajab pinna arvestamise

metoodika täpsustamist, et vältida hilisemaid tõlgendamisprobleeme. Ta pidas taastuva

vesiviljeluse erandi kehtestamist ideaalseks lahenduseks, kuid leidis, et ka kavandatud

3

lahendus on suur samm edasi.

Yoko Alender selgitas, et algses eelnõus kavandatud riigiabi loa taotlus on esitatud, kuid

praegu eelistatakse edasi minna alternatiivse ühtse lahendusega, milles nähakse rohkem ja

kiiremaid võimalusi. Riigiabi loa võimalikke tingimusi ei ole veel teada.

Liisi Pajuste märkis, et pinna määramise reeglid on sätestatud määruses ja neid kohaldatakse

juba ehitusloa andmisel. TTJA hinnangul on pinna määramine võimalik, kuid avalikus

veekogus asuvate ehitiste puhul tuleb täiendavalt läbi arutada, kas arvutusmetoodika on

üheselt selge. Adeele Vesingi märkis, et vesiviljeluse valdkonnas on veel vähe praktikat, kuid

TTJA on valmis koos arendajatega pinna arvutuskäiku täpsustatud jooniste põhjal üle

vaatama. Tema hinnangul on pinna arvutamise küsimus lahendatav.

Yoko Alender märkis, et tegemist on eelkõige eelnõu rakendamise küsimusega, ning palus

kaasata lahenduse täpsustamisse asjaomased arendajad.

Kristjan Truu märkis, et vesiviljeluse puhul tuleb täpsustada, kuidas kujuneb tasu 37 000

euro asemel 6000 euro suuruseks ning kas esile toodud probleem saab sellega tegelikult

lahendatud. Ta selgitas, et esitatud arvud on indikatiivsed ning kajastavad ühelt poolt tulu,

mida riik praegu ei saa, ja teiselt poolt kulu, mida arendajad ja maakasutajad praegu ei kanna.

Truu toetas mereala kasutamise ja seal toimuva majandustegevuse laiendamist. Ta lisas, et

Euroopa Komisjoniga jätkuvad keerulised arutelud riigiabi loa üle ning Euroopa Komisjon

suunab lahendust vesiviljeluse riigiabi loa poole, mistõttu tuleb otsustada, millise lahendusega

edasi liikuda.

Yoko Alender märkis, et komisjon eelistab lahendusi, mida on võimalik rakendada Riigikogu

praeguse koosseisu ajal. Ta palus Kliimaministeeriumil, TTJA-l ja vesiviljelussektori

esindajatel arvutused ühiselt läbi vaadata ning täpsustada prognoosi ja selle aluseks olevate

summade kujunemist.

Georg Linkov märkis, et vesiviljeluse valdkond on Eestis alles käivitamisjärgus ning lubade

menetlemine on kestnud oodatust aastaid kauem, mistõttu võib jääda saavutamata eesmärk

kasvatada 2030. aastaks merekasvandustes 10 000 tonni punast kala. Tema hinnangul ei saa

tootmismaa eelistamist maatulundusmaale põhjendada üksnes sellega, et maatulundusmaa

alusel kujuneks tasu liiga väikeseks. Linkov tegi ettepaneku käsitleda kalakasvatust ning

vetika- ja karbikasvatust sektori käivitamisperioodil ühiselt ning võimaldada sel ajal

leevendusmeetmeid, arvestades riigi seatud eesmärke ja toiduga varustuskindlust.

Yoko Alender märkis, et lahenduse väljatöötamisel on lähtutud riigivara kasutusse andmisest

ning jäetud kõrvale tegevuste keskkonnamõju, taastuvenergia ja toidujulgeolekuga seotud

kaalutlused. Ta küsis, kas hoonestustasu arvestamine alates ehitamise tegelikust alustamisest

mõjutaks vesiviljelussektori olukorda.

Fred Siimpoeg märkis, et avamere kalakasvatus on suure riskiga tegevus ning väiksemad

kulud soodustaksid sellesse investeerimist. Ta juhtis tähelepanu sellele, et meresumpade

puhul ei ole enam vaja ehitus- ega kasutusluba ning TTJA selgituse kohaselt algab tasu

arvestamine keskkonnaloa väljastamisest. Keskkonnaluba võib hõlmata kõiki kavandatud

sumpasid, kuigi neid ei pruugita korraga paigaldada. Siimpoeg leidis, et tasu tuleks arvestada

tegelikult paigaldatud sumpade, mitte keskkonnaloaga lubatud maksimaalse mahu järgi. Liisi

Pajuste selgitas, et TTJA arvestab tasu tegelikult merre paigaldatud ehitiste aluse pinna järgi

ja muudab seda vastavalt ehitiste lisandumisele. Arvestus ei põhine ehitusloa, ehitusteatise

ega keskkonnaloaga antud maksimaalsel õigusel, vaid meres tegelikult paiknevatel ehitistel.

Kõrgemat tasu makstakse seega tegelikult paigaldatud sumpadega hõivatud ala eest.

Yoko Alender küsis, kuidas saab TTJA teavet mereala tegeliku hõivamise kohta ning kas

ettevõtja teavitamiskohustus tuleks õigusaktis sätestada. Liisi Pajuste selgitas, et

meretuuleparkide puhul on vastav teavitamine juba sätestatud. Ta tegi ettepaneku laiendada

teavitamiskohustust kõigile hoonestusloa omajatele, kellel on meres ehitisi, kohustades neid

esitama TTJA-le kord aastas ülevaate merel tehtust.

Georg Linkov selgitas, et erinevalt maismaal asuvatest püsivatest ehitistest on meresumbad

ajutised rajatised, mis paigaldatakse merre hooajaliselt ega ole merepõhjaga püsivalt seotud.

4

Seetõttu tuleks tasu arvestamisel lähtuda objekti tegelikust kasutusest.

Andres Metsoja küsis, kuidas seostub tegeliku kasutuse järgi tasu arvestamine tähtajalise

keskkonnaloaga, milles on määratud kalakasvatuse maksimaalne maht ja hinnatud selle

keskkonnamõju, kui ettevõtja võtab lubatud mahu kasutusele etapiviisiliselt. Liisi Pajuste

selgitas, et keskkonnaluba annab õiguse kasutada keskkonda loas määratud maksimaalses

ulatuses, kuid ei kohusta seda õigust täielikult kasutama. Samuti annab ehitusluba õiguse,

kuid mitte kohustuse ehitada. Kui rajatised viiakse vahepeal merest ära, koormatakse mereala

selle võrra vähem ning Pajuste hinnangul saaks TTJA seda tasu arvestamisel arvesse võtta.

Yoko Alender märkis, et tasu arvestamise sidumine ehitamise tegeliku alustamise või sumba

merre paigaldamisega tundub mõistlik, kuid lahendus tuleb eri juhtumite põhjal täpsemalt

sõnastada.

Regina Hermandi märkis, et hoonestusloaga antakse konkreetne mereala loa omaja

kasutusse ning sumpade hooajaline eemaldamine ei lõpeta selle ala kasutusõigust. Seetõttu ei

saa hoonestusloa kehtivust hooajaliselt katkestada. Hermandi rõhutas, et tegemist on riigivara

kasutusse andmisega ning lähtuda tuleb riigivaraseaduses sätestatud põhimõtetest.

Yoko Alender palus selgitada tootmismaa ja maatulundusmaa erinevust. Liisi Pajuste

selgitas, et maakatastriseaduse kohaselt on tootmismaa tootmise eesmärgil kasutatav maa,

mille hulka kuulub ka kalamajandusehitiste maa. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste

tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, millel on põllu- või metsamajanduslik

potentsiaal. Seetõttu kuuluvad maismaal asuvad kalakasvatused ja tuulikud tootmismaa alla.

Pajuste märkis, et maatulundusmaa hinna aluseks võtmine tähendaks maakatastriseaduses

sätestatust erineva lähenemise kasutamist.

Mait Klaassen küsis, kas sumpade hooajalisel eemaldamisel viiakse merest ära ka ankrud.

Georg Linkov selgitas, et ankrud jäävad üldjuhul merepõhja, kui sumpade asukohta

hoonestusala piires ei muudeta. Sumpade asukoha muutmisel paigutatakse ümber ka ankrud,

mida saab kasutada sama hoonestusala teistes osades. Linkov märkis, et vääramatu jõu,

näiteks keskkonnareostuse tõttu võib ala kasutamine olla aastaid võimatu ning ettevõtja ei

peaks sel ajal tasuma ala eest, mida ta tegelikult kasutada ei saa. Yoko Alender palus

kontrollida, kas vääramatu jõu tõttu mereala kasutamise võimatust tuleks seaduses eraldi

reguleerida.

Indrek Adler märkis, et kavandatud lahendus on suur samm edasi, kuid ei näe ette erisust

keskkonda taastavatele tegevustele. Ta pidas vajalikuks jätkata teadusprojektide erandi

käsitlemist riigiabi loa menetluses, sest hoonestustasu ei pruugi olla projekti abikõlblik kulu.

Adler tõi näiteks Haapsalu Tagalahe taastamise projekti, mille raames rajatava karbifarmi

hoonestustasu jaoks peab Tartu Ülikool leidma projektivälised vahendid. Samuti pidas ta

vajalikuks täpsustada tasu arvutamise aluseid ja tegelikult kasutatava ala kohta teabe esitamise

korda, kuna hoonestusloaga hõlmatud ala võidakse alguses kasutada vaid osaliselt ning

vastava teabe esitamiseks puudub ehitus- ja kasutusloa menetlus. Arvutusmetoodika tuleks

selgelt sätestada, et vältida erinevaid tõlgendusi. Pikemas perspektiivis tegi Adler ettepaneku

kaaluda vesiviljeluse reguleerimist ehitusseadustiku asemel kalapüügiseaduses, kuna

kasvatusvahendid sarnanevad pigem kalapüügivahendite kui püsivate rajatistega.

Andres Metsoja küsis, kas kavandatav mudel oleks lähiriikides, sealhulgas Soomes ja

Rootsis, kasutatavate lahendustega võrreldes konkurentsivõimeline ega seaks Eesti ettevõtjaid

ebasoodsamasse olukorda. Yoko Alender märkis, et konkurentsivõime küsimus puudutab

kõiki arutelu all olevaid tegevusvaldkondi, ning palus osapooltel seda kaaluda.

Yoko Alender palus Indrek Adleril anda ülevaate karbikasvatuse konkurentsiolukorrast

Läänemere piirkonnas ja valdkonna reguleerimisest teistes riikides. Indrek Adler märkis, et

tema teada on Eesti ainus Euroopa riik, kus karbikasvatusele kohaldatakse tasu, ning juhtis

tähelepanu ka tasu kehtivas seaduses sätestatud regulatsioonile.

Tiit Maran märkis, et ühetaoliselt maksustatakse nii Läänemere koormust suurendavaid kui

ka seda vähendavaid tegevusi, kuigi koormuse vähendamine võiks olla avalik huvi. Ta tegi

ettepaneku kaaluda, kas seda erinevust saaks kavandatavas lahenduses arvestada.

5

Yoko Alender selgitas, et hoonestustasu eesmärk on koguda tasu riigivara kasutamise eest,

mitte kujundada keskkonna-, toidu- või energiapoliitikat. Tegevuste erinevat mõju tuleks

arvestada muude meetmetega. Alender pidas mõistlikuks kavandatud lahendust, mille

kohaselt vähenevad tasud mitu korda ja mõnel juhul kümneid kordi. Ta edastas Kerti Koka

seisukoha, et pakutud lahendust toetatakse, kuid tasu arvestamise algus tuleb Elering AS-iga

täiendavalt läbi arutada.

Adeele Vesingi märkis, et tasu arvutamine on TTJA-le üldjoontes selge, seni ei ole probleeme

tekkinud ning amet on valmis arvutused koos arendajatega üle vaatama. Yoko Alender pidas

vajalikuks kirjeldada tasu arvutamise metoodikat vähemalt eelnõu seletuskirjas. Ta palus

osapooltel läbi arutada pindalade kujunemise ja arvutamise alused ning leida nende

esitamiseks selge sõnastus.

Fred Siimpoeg selgitas, et kalakasvatuse maht on kasvanud 286 tonnilt 850 tonnini.

Kasvatamiseks kasutatakse Eesti maismaakasvatustest pärinevat noorkala, et toetada

kohalikke kasvatajaid ja vältida haiguste Eestisse jõudmist. Siimpoja hinnangul on Eestis

kalakasvatuse laiendamiseks palju potentsiaali ning selleks tuleb arendada ka

maismaakalakasvatust.

Mait Klaassen küsis, kas kalakasvanduste ja meretuuleparkide rajamise otsustamiseks on

olemas teadusuuringud nende mõjust merepõhjale ja elurikkusele. Ta märkis, et Läänemeri ja

Soome laht on suhteliselt madalad ning hoovused ei pruugi kalakasvatuse jääke kasvatusala

alt ära kanda. Samuti küsis Klaassen, kas on uuritud elurikkust tuuleparkide ja nende

vundamentide ümbruses ning kui usaldusväärsed need uuringud on. Indrek Adler selgitas, et

kalakasvatuste lubade andmise käigus on mereinstituut uurinud kasvatusalade

koormustaluvust. Tagalahes ei ole tema sõnul veevahetusega probleeme ning piirkond sobib

kalade, vetikate ja karpide kasvatamiseks. Samuti on uuritud karbikasvatuse mõju

merepõhjale ja põhjakooslustele, sealhulgas meriheina taastumisele ning vee selginemisele.

Adler märkis, et meretuuleparkide mõju kohta ei ole talle teadaolevalt uuringuid eriti tehtud.

Arutamisel on projekt Soome tuulikutootjatega, kes soovivad tellida teisaldatavate

vundamentide mõju käsitleva uuringu, kuid olemasolevaid tulemusi ei ole tema teada veel

esitada.

Yoko Alender märkis, et meretuuleparkide keskkonnamõju hinnatakse põhjalikult, ja palus

Johann-Gustav Lennul uuringuid kommenteerida. Johann-Gustav Lend selgitas, et

keskkonnamõju hindamine koos programmi koostamisega kestab ligikaudu kolm aastat. Tema

hinnangul ei mõjuta muudatus Eesti arendajate konkurentsiolukorda, kuna merealade

kasutusse andmiseks korraldatakse ka mujal Euroopas enampakkumisi. Lend pidas

põhjendatuks tasusid, millest saavad kasu tuuleparkide läheduses elavad inimesed ja

kohalikud omavalitsused.

Yoko Alender märkis, et ministeeriumil tuleb täpsustada eelnõu uut sõnastust, arvestuse

aluseid ja ajakava. Ta kinnitas komisjoni soovi eelnõu menetlemine lõpule viia ning selgitas,

et täpsustatud ettepanekud soovitakse komisjonis läbi vaadata ja hääletada ning saata

majanduskomisjonile arvamuse avaldamiseks. Alender pidas muudatuste ulatuse tõttu

tõenäoliseks eelnõu teise lugemise katkestamist, et Riigikogu liikmed saaksid esitada

täiendavaid muudatusettepanekuid.

2. Info ja muud küsimused

Infot ja muid küsimusi ei arutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija