Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 10

KOOSKÕLASTUSTABEL

Nr. Esitaja Ettepanek/tagasiside Arvestamine Arvestamata jätmise põhjendus /

Selgitus

1 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Eelnõu seletuskirja p-s 6.3.1 selgitatakse,

et isik võib esitada Maa- ja Ruumiametile

taotluse aeromõõdistusandmete avalikus

vaates esitatava ortofoto hägustamiseks,

kui andmete detailsus võimaldab tuvastada

isiku või tema valduses oleva objekti ning

avalikustamine riivab

ebaproportsionaalselt tema eraelu

puutumatust. Eelnõu Lisas 8 oleva määruse

kavandiga on plaanis muuta

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013

määrust nr 76, täiendades seda §-ga 46-48.

Viidatud määruse muudatusega loodav §

48 sätestab, et hägustamist võib taotleda

riigiasutus ja hägustamise eesmärk on

ainult julgeolekuriskide maandamine. Jääb

segaseks, kas ja milline seos on kavandatud

määruse muudatustel füüsilise isikuga ja

tema eraelu kaitse eesmärgiga. Iseenesest

on isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)

otsekohalduv ning andmesubjekt saab oma

õigusi Maa- ja Ruumiameti kui vastutava

töötleja suhtes teostada sõltumata, kas

eelnõu või määrus seda sõnaselgelt

käsitleb. Samas tuleks seletuskirja ja

Arvestatud

määruse kavandi vaheline sisuline vastuolu

kõrvaldada, täpsustades, kas hägustamine

on mõeldud üksnes riigi julgeoleku või on

soovitud määruses välja tuua ka

hägustamise kord füüsiliste isikute eraelu

kaitse eesmärgil. Kui kavandatud määruse

muudatuses toodud hägustamismehhanism

on mõeldud ainult riigi julgeoleku

eesmärgil, siis tuleks vähemalt

seletuskirjas selgitada, kuidas

andmesubjektil on võimalik hägustamist

taotleda IKÜM raames. IKÜM art 12 lg 2

kohase läbipaistvuse ja abistamiskohustuse

valguses pole piisavalt selge, kuidas ja

kelle poole saab pöörduda füüsiline isik

oma IKÜM-ist tulenevate õiguste (nt

vastuväite esitamine) teostamiseks selle

andmestiku osas , mis võib sisaldada

isikuandmeid. Mõistame, et eelnimetatud

kavandatud määruse muudatuste §-s 47

nimetatud õigustatud huvi all ei mõelda

õigustatud huvi IKÜM art 6 lg 1 p-s f

tähenduses, sest üldjuhul on tegemist

tehniliste ruumiandmetega, mitte

isikuandmetega. Samas

aeromõõdistusandmete hulka kuuluvad ka

ortofotod, mis teatud tingimustel võivad

olla isikuandmed. Selguse huvides tuleks

seda eelnõu seletuskirjas või määruse

kavandis selgitada.

2 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Kavandatava RAS § 736 p-i 5 kohaselt

kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega aeromõõdistusandmetele

juurdepääsu ja nende kasutamise logimise

ning nende säilitamise korra. Kuivõrd

logiandmed sisaldavad ka isikuandmeid,

siis tuleks seaduse tasandil reguleerida

säilituse eesmärgipärasuse ja

proportsionaalsuse põhimõte (IKÜM art 5

lg 1 p e), mitte jätta seda täielikult

rakendusakti otsustada. Seadusest peaks

nähtuma kui kaua ja mis eesmärgi

logiandmeid säilitatakse.

Arvestatud

3 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Eelnõu § 1 punktidega 29 ja 30

muudatustega muudetakse RAS §-i 36 nii,

et geodeetiliste punktide andmekogu

(GPA) põhimääruses sätestatakse muu

hulgas andmekogu ülesehitus, täpne

andmekoosseis, andmete andmekogusse

kandmise kord, andmete väljastamise

täpsemkord ning andmete säilitamise

täpsem kord. Sama paragrahvi

kavandatava lõike 4 kohaselt töödeldakse

GPA-s geodeetilise töö tegija üldandmeid

ning lõike 5 kohaselt säilitatakse GPA

andmeid alaliselt. Seletuskirjas on

selgitatud, et töödeldakse üksnes juriidilise

isiku või füüsilisest isikust ettevõtja nime.

Kontaktandmeid, isikukoodi ega muid

isikuandmeid ei koguta, kuna need ei ole

vajalikud andmekogu eesmärkide

täitmiseks. Samas eelnõu lisa 6 ehk GPA

põhimääruse kavand näeb aga ette

ESTPOS-i kasutajate andmete, sh nime, e-

posti aadressi, ettevõtte registrikoodi või

isikukoodi ning teenuste kasutusõigustega

seotud andmete töötlemise. Leiame, et

antud juhul tekib siin vastuolu või

vähemalt õigusselgusetus seaduse ja

põhimääruse tasandi vahel. Kui seaduse

tasandil nimetatakse GPA-s töödeldavate

isikuandmetena üksnes geodeetilise töö

tegija üldandmeid, siis ei ole üheselt selge,

kas see katab ka ESTPOS-i kasutajate,

teenuste kasutusõiguste ning võimalike

Arvestatud

kasutus-või ligipääsuandmete töötlemise.

Palume täpsustada RAS § 36 lõike 4 ja

GPA põhimääruse kavandatavate

muudatuste omavahelist kooskõla. Kui

GPA-s soovitakse töödelda ka ESTPOS-i

kasutajate ja kasutusõigustega seotud

isikuandmeid, tuleb see seaduse tasandil

selgelt ette näha või sõnastada volitus

selliselt, et põhimääruses kavandatud

andmekoosseis jääks seaduses antud raami

piiresse.

4 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Samuti nähtub GPA põhimääruse kavandi

§ 14¹ lõikest 4, et vastutav töötleja määrab

isikuandmete säilitustähtajad ning

rakendab organisatsioonilisi ja tehnilisi

turvameetmeid. Leiame, et isikuandmete

säilitustähtaja määramine üksnes vastutava

töötleja otsusega ei ole kooskõlas Justiits-

ja Digiministeeriumi juhisega, kui tegemist

on avaliku sektori andmekogu

regulatsiooniga. Juhises on selgitatud, et

andmekogu puhul tuleb seaduses sätestada

muu hulgas ka see, kui kaua isikuandmeid

Arvestatud

säilitatakse, vajadusel millisest hetkest

alates. Samuti on isikuandmete

säilitamisega seoses selgitatud, et

isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg

peab olema sätestatud seaduse tasandil

ning seletuskirjas olema lisatud

põhjendused selle pikkuse kohta (miks ei

piisa lühendmast tähtajast).

Säilitustähtaega võib määruses

täpsustada, aga seaduse tasandil peab

olema ette nähtud kõige laiem võimalik

raamistik, mida määrusega ületada ei tohi.

Seega peab isikuandmete säilitamise

maksimumraam tulenema seadusest või

vähemalt määrusest, mille volitusnorm on

seaduses piisavalt täpne. Liiga avar volitus

võib anda täidesaatvale võimule võimaluse

säilitada andmeid põhjendamatult kaua.

5 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Lisaks juhime tähelepanu GPA

põhimääruse kavandi punktile 31, mis

täiendab põhimäärust §-ga 14¹, mille

kohaselt ESTPOS kasutajaportaalis

töödeldavad isikuandmed võivad hõlmata

kasutaja nime, e-posti aadressi, ettevõtte

nime ja registrikoodi või isikukoodi,

mõõteseadme tüüpi ning teenuse

kasutusõigustega seonduvaid andmeid.

Kuna andmekogu põhimääruses peab

olema üheselt arusaadav, milliseid

isikuandmeid andmekogus töödeldakse,

siis sõnastuse „võivad hõlmata“

kasutamine ei ole andmekogu põhimääruse

Arvestatud

andmekoosseisu määratlemiseks piisavalt

täpne.

6 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Eelnõu lisas 6 muudetakse punktiga 2 GPA

põhimääruse § 4, täiendades seda lõikega

2, mille kohaselt kuuluvad GPA koosseisu

geodeetiliste punktide andmekogu, riikliku

GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS

GNSS tugijaamade haldusportaal,

ESTPOS võrguportaal ja ESTPOS

kasutajaportaal. See tähendab, et

põhimääruses öeldakse sisuliselt seda, et

andmekogu koosseisu kuulub andmekogu

ise ja mitu portaali. Märgime, et

andmekogu koosseisu ei ole kohane samal

tasandil loetleda andmekogu ennast.

Leiame, et kavandatava § 4 lõike 2

sõnastus vajab täpsustamist. Kui kehtivas

põhimääruse ülesehituses eristatakse

andmekogu ülesehitust ja pidamise viisi (§

4) ning andmekogu koosseisu (§ 5), siis

kavandiga lisatakse § 4 alla säte, mis

käsitleb andmekogu koosseisu, kuid samal

ajal jääb ka § 5 reguleerima andmekogu

koosseisu. See tekitab ebaselgust. Lisaksei

ole korrektne loetleda samal tasandil

geodeetiliste punktide andmekogu ning

ESTPOS-i haldus-, võrgu- ja

kasutajaportaale, kuna viimased näivad

Arvestatud

olevat pigem andmekogu pidamiseks

kasutatavad tehnilised komponendid või

kasutajaliidesed. Juhul kui tegemist on

andmekogu tehniliste komponentidega või

kasutajaliidestega, siis tuleb seda ka

normis selgelt väljendada. Kui nende

kaudu töödeldakse ka isikuandmeid, tuleb

põhimääruses täpsustada seal töödeldavate

andmete koosseis, töötlemise eesmärk,

juurdepääsuõigused, logimine ja

säilitustähtajad. Palume eristada

põhimääruses selgelt andmekogu

koosseisu kuuluvad osad, andmekogusse

kantavate andmete koosseis ning

andmekogu pidamiseks kasutatavad

tehnilised komponendid. Märgime, et

ebaselge regulatsioon võib kaasa tuua

vastutuse, juurdepääsuõiguste ja

isikuandmete töötlemise ulatuse

ebaselguse.

7 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Eelnõu lisas 6 plaanitakse punktiga 27

asendada kehtiva GPA põhimääruse § 14

lõikes 1 sõna „andmed“ sõnadega

„andmete metaandmed“ ning täiendada §-i

14 uute lõigetega 11–13, mille järgi GPA

avalikustatavad andmed tehakse

kättesaadavaks vastutava töötleja määratud

GPA teenuseveebi kaudu, ESTPOS-i

tugijaamade vaatlusandmed ja tuletised

tehakse kättesaadavaks ESTPOS-i

teenuseveebis vastutava töötleja

kehtestatud tingimustel ning andmete ja

teenuste avalikustamise koha määrab

vastutav töötleja. Palume täpsustada

kavandatava § 14 sõnastust kooskõlas RAS

§ 38 kavandatavate muudatustega. Nimelt

näevad RAS-i muutmise eelnõu § 1

punktid 33 ja 34 ette, et GPA andmed

avalikustatakse GPA veebilehe ja

ESTPOS-i veebilehe kaudu. Seaduse

tasandil eristatakse ESTPOS-i

teabevaldajatele kasutajaks registreerimise

kaudu kättesaadavaks tehtavaid andmeid,

avalikkusele tasuta kättesaadavaid

originaalmõõtmisandmeid, arvutus-ja

transformeerimisteenust ning tasulisi

reaalaja andmevoo ja parandite teenuseid.

Põhimääruse § 14 peaks seda jaotust

tehniliselt täpsustama, mitte looma sellest

erinevat või ebaselget juurdepääsurežiimi.

Ühtlasi palume selgitada või täpsustada,

milliseid metaandmeid Eesti geoportaali

Arvestatud

kaudu avalikustatakse, kui § 14 lõikes 1

kasutatakse sõnastust „andmete

metaandmed“. Võiks olla selge, et Eesti

geoportaalis avalikustatakse eelkõige

andmekogu, teenuste, URL-ide, API-

pöördumispunktide või andmestike

kirjeldav teave ja mitte tingimata kõiki

registriandmeid. Praegu tuleb seda

järeldada lõigetest 1¹ ja 1³, mitte normi

enda selgest ülesehitusest. Samuti palume

täpsustada, et § 14 lõikes 1² nimetatud

vastutava töötleja kehtestatud tingimused

tähendavad tehnilisi ja

kasutuskorralduslikke tingimusi ega piira

seaduses avalikkusele tasuta

kättesaadavaks määratud ESTPOS-i

andmete ja teenuste kättesaadavust.

8 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

RAS muutmise eelnõu § 1 punktiga 29

muudetakse RAS § 36 lõiget 2 ning

kavandatakse, et GPA põhimääruses tuleb

sätestada muu hulgas andmete säilitamise

täpsem kord. Kehtiva põhimääruse § 15

sisaldab säilitamise ja arhiveerimise

üldnorme ning näeb ette registri ja

registritoimiku alalise säilitamise.

Kavandatavate muudatustega lisanduvad

andmekogusse aga ESTPOS-i andmed,

kasutajate andmed, teenuste

kasutusõiguste andmed, ESTPOS-i logid ja

teenuste kirjeldused, mille säilitamise

korda ega tähtaegu § 15 ei täpsusta. Palume

GPA põhimääruse §-i 15 täiendada

selliselt, et säilitamise kord oleks määratud

andmekategooriate kaupa. Eristada tuleks

vähemalt geodeetiliste punktide ja märkide

andmed, geodeetiliste tööde andmed,

registritoimikud ja alusdokumendid,

ESTPOS-i tugijaamade ja

mõõtmisandmed, ESTPOS-i kasutaja-ja

kasutusõiguste andmed ning logiandmed.

Nagu juba eespool märkisime, siis

isikuandmete, sh isikukoodi ja

kasutusõiguste andmete säilitustähtaegu ei

ole piisav jätta üksnes vastutava töötleja

määrata.

Arvestatud

9 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et sama

punkti 29 muudatuste osas on seletuskirjas

selgitatud, et § 36 lõiget 2 muudetakse,

kuna seaduse tasandi regulatsiooni ette

nägemisega on GPA juba asutatud, seega

ei saa selle asutamist enam edasi

delegeerida. Samas on jäetud muutma GPA

põhimääruse pealkiri ja § 1 lõige 1, mis

jätkuvalt viitavad andmekogu asutamisele.

Soovitame määruse nr 164 pealkirjast ja §

1 lõikest 1 eemaldada see osa, mis

puudutab andmekogu asutamist.

Arvestatud

10 Andmekaitse Inspektsioon

(AKI)

Eelnõu lisas 2 ehk aadresside ja

kohanimede süsteemi (AKS) pidamist

reguleeriva määruse kavandi § 25 järgi

lähtutakse AKS-is andmete säilitamisel,

arhiveerimisel ja hävitamisel

arhiiviseadusest ning selle alusel

kehtestatud õigusaktidest (lõige 1);

kehtetuks tunnistatud aadressiandmed

säilitatakse AKS-i infosüsteemis (lõige 2)

ning AKS-i infosüsteemi kantud andmeid

säilitatakse tähtajatult (lõige 3). Samas

sisaldab sama kavand AKS-i

andmekoosseisus muu hulgas ka aadressi-

ja huviobjekti toimingu tegija andmeid,

toimingu tegemise aega, probleemide ja

märkuste metaandmeid, muudatuste

logisid, ligipääsuandmeid ja arhiveeritud

andmeid ehk tegemist võib olla

isikuandmetega, mida samuti säilitatakse

tähtajatult. Leiame, et tähtajatu säilitamine

Arvestatud

võib olla põhjendatud aadressi-ja

kohanimeandmete ajaloolise järjepidevuse

puhul, kuid mitte automaatselt logide,

ligipääsuandmete, toimingu tegija andmete

ja menetluslike märkuste puhul. Seetõttu

soovitame uuesti analüüsida kõikide

andmete alalise säilitamise vajadust. Juhul

kui peetakse vajalikuks kõikide andmete,

sh isikuandmete alalist säilitamist, tuleb

säilitamist puudutav säte lisada RAS-i ning

seletuskirjas isikuandmete tähtajatu

säilitamise vajadust põhjalikult

põhjendada.

11 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Eelnõu § 38 lõige 6 nimetab tasuliste

teenustena reaalaja andmevood üksikutest

tugijaamadest ja reaalaja parandid

ESTPOS-i tugijaamade võrgust.

Paragrahvi 38 lõike 8 tasuvabastus hõlmab

üksnes kõrgkoole ning teadus- ja

arendusasutusi õppe- või teadustöö

eesmärgil. Eelnõust ei nähtu üldist

tasuvabastust riigi- ega kohaliku

omavalitsuse asutustele. Eelnõu § 73⁷ järgi

võib Maa- ja Ruumiamet osutada tasulisi

teenuseid. Seaduses puudub sõnaselge

kohustus RTK-parandite teenust kõigile

kasutajatele tegelikult pakkuda. Seetõttu ei

taga eelnõu teenuse kättesaadavust ka tasu

eest. EGÜ teeb ettepaneku sätestada §-s 38

selgelt, et Maa- ja Ruumiamet tagab

ESTPOS-i RTK-parandite teenuse

järjepideva ja mittediskrimineeriva

kättesaadavuse kõigile kasutajatele

mõistlikel tingimustel. EGÜ esitas 28.

jaanuaril 2026 Kaitseministeeriumile

päringu nr 3047_2026 ESTPOS-i RTK-

parandite teenuse strateegilise tähtsuse

kohta kaitseotstarbeliste rajatiste ehitus- ja

mõõdistustöödel. Päring käsitles

andmeturvet, kriisikindlust, NATO

standardeid ja kaitsetööstuse

konkurentsivõimet, kuid on enam kui kuus

kuud vastamata. EGÜ palub enne lõplike

otsuste tegemist hinnata ESTPOS-i

kättesaadavuse ja hinnastamise mõju riigi

Mittearvestatud Eestis on toimiv RTK teenuseid pakkuv

eraturg ja riigi sekkumine selle toimimisse

lõppkliendile samasuguseteenuse

osutamisega ei ole põhjendatud ning viiks

erateenuse osutajate kadumiseni. RTCM

andmevoogude pakkumine võimaldab

kõigil soovijatel ESTPOS taristut enda

teenuste osutamiseks kasutada,

võimestades sellega eraturgu, vähendab

taristuinvesteeringute vajadust ja toob

turule uusi pakkujaid.

julgeolekule ning kooskõlastada lahendus

Kaitseministeeriumiga. Ühtlasi juhib EGÜ

tähelepanu, et hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 46 lõike 1 punkti 2

kohaselt tuleb seaduseelnõu seletuskirjas

käsitleda eeldatavat mõju riigi julgeolekule

ja välissuhetele ning olulise mõju korral

esitada mõjude analüüs; eelnõu

seletuskirjas see analüüs puudub.

12 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Lisada § 38 juurde selge kohustus pakkuda

ESTPOS-i RTK-parandite teenust ning

tagada teenuse järjepidev ja

mittediskrimineeriv kättesaadavus

mõistlikel tingimustel kõigile kasutajatele,

sealhulgas erasektorile.

Mittearvestatud Eestis on toimiv RTK teenuseid pakkuv

eraturg ja riigi sekkumine selle toimimisse

lõppkliendile samasuguseteenuse

osutamisega ei ole põhjendatud ning viiks

erateenuse osutajate kadumiseni. RTCM

andmevoogude pakkumine võimaldab

kõigil soovijatel ESTPOS taristut enda

teenuste osutamiseks kasutada,

võimestades sellega eraturgu, vähendab

taristuinvesteeringute vajadust ja toob

turule uusi pakkujaid.

13 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Hinnata enne ESTPOS-i kättesaadavuse ja

hinnastamise üle otsustamist mõju riigi

Mittearvestatud Seletuskirjas on selgitatud ESTPOS

teenuseid ja nende mõju.

julgeolekule, kriisikindlusele ja

kaitseotstarbeliste tööde tegemisele ning

kooskõlastada lahendus

Kaitseministeeriumiga.

14 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

EGÜ hinnangul on § 38 lõikes 8 sätestatud

tasuta kasutajate ring liiga kitsas. Vähemalt

üleminekuperioodil tuleb kaaluda

tasuvabastuse või soodustingimuste

laiendamist kutseliste geodeetide ja

maamõõtjate tegevusele.

Mittearvestatud ESTPOS teenused olid erasektori

kasutajatele tasuta kättesaadavad

katseperioodil ette nähtud aja jooksul.

Katseperiood oli vajalik ESTPOS süsteemi

töökindluse ning võimaluste testimiseks.

Katseperioodi kestvus ja lõpu aeg oli

kõikidele osapooltele teada ning see oli

kirjas ka lepingutes mis ESTPOS-i

katseperioodil kasutajatega sõlmiti. Kõik

eraturul teenust pakkuvad osapooled

kasutasid enne katseperioodi ja

paralleelselt katseperioodiga eraturul

pakutavat ESTPOS-ga sarnast teenust.

15 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Eelnõus tuleb ühtlasi selgitada, kuidas

tagatakse eravõrkude kasutamisel

mõõdistustulemuste vastavus riikliku

geodeetilise süsteemi ning katastri- ja

geodeetiliste tööde nõuetele, eriti

sertifitseerimissüsteemi

üleminekuperioodil.

Arvestatud

16 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Eelnõus tuleb selgemalt määratleda

tasuliste teenuste õiguslik olemus. Kui

teenus on isikule tegelikult vajalik

seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks

või riiklikku andmekogusse nõuetekohaste

andmete esitamiseks ning praktiline

alternatiiv puudub, võib tasul olla avalik-

õigusliku rahalise kohustuse tunnuseid.

Sellisel juhul peavad tasu olulised

elemendid ja selle suuruse määramise

tingimused tulenema seadusest. Igal juhul

peavad hinnastamise kulupõhisus,

läbipaistvus ja kontrollitavus olema

tagatud ning tasu ei tohi muuta riiklikku

baastaristut tegelikkuses kättesaamatuks.

Arvestatud

osaliselt

ESTPOS-i tasuliste teenuste kasutamine ei

ole isikule vältimatu seadusest tulenevate

kohustuste täitmiseks, kuna samaväärseid

teenuseid pakuvad ka eraõiguslikud

teenuseosutajad. Tasuliste teenuste

regulatsiooni on eelnõus muudetud. Tasu

kujundamisel lähtutakse kulupõhisuse ja

läbipaistvuse põhimõttest ning

hinnastamise alused on kirjeldatud eelnõu

seletuskirjas. Samuti ei vasta väide, et Eesti

oleks selles valdkonnas erandlik, kuna

mitmes Euroopa riigis osutatakse riiklikke

RTK-teenuseid samuti tasu eest, näiteks

Rootsi, Norra, Taani, Slovakkia, Tšehhi,

Euroopa võrdlus toetab kättesaadavuse

tagamist: Läti pakub riiklikku LatPos

RTK-teenust tasuta alates 2018. aastast,

sealhulgas erasektorile, Leedu LitPos on

toiminud tasuta alates 2007. aastast ning

Saksamaa SAPOS on enamikus

liidumaades tasuta; lisaks käivitas

Saksamaa BKG 2025. aasta jaanuarist

tasuta riikliku GEPOS PPP-RTK teenuse.

EGÜ 28.02.2026 resolutsiooni kohaselt

võiks ESTPOS-i täielik kättesaadavus luua

Eesti majandusele hinnanguliselt 20–35

miljonit eurot lisaväärtust aastas. Eesti on

praegu ainus Balti riik, mis liigub RTK

ligipääsu piiramise suunas.

Ungari, Austria, Sloveenia, Horvaatia,

Rumeenia, Bulgaaria, Serbia, Kreeka.

17 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Määratleda tasuliste teenuste õiguslik

olemus ning sätestada seaduse tasandil tasu

olulised kujunemispõhimõtted, kui

teenusel on avalik-õigusliku rahalise

kohustuse tunnused. Igal juhul peab

hinnastamine olema kulupõhine,

läbipaistev ja kontrollitav.

Arvestatud

18 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Eelnõu põhjendab ESTPOS-i

reaalajateenuste tasulisust muu hulgas

vajadusega vältida turu moonutamist, sest

samas valdkonnas tegutsevad

eraõiguslikud teenusepakkujad. Samal ajal

võimaldavad § 66¹ ja § 73⁷ Maa- ja

Ruumiametil osutada tasulisi

topograafiliste andmete hõive, töötlemise

ja andmeanalüüsi teenuseid valdkondades,

kus tegutsevad eraettevõtjad. Maa- ja

Ruumiametil on riigieelarvest rahastatud

taristu, andmekogud ja avalik-õiguslikud

pädevused. Nende kasutamine turuteenuste

osutamisel võib tekitada

konkurentsineutraalsuse ja riigiabi

küsimusi. EGÜ ei väida, et kavandatud

teenused kujutavad endast automaatselt

keelatud riigiabi, kuid eelnõu seletuskiri ei

sisalda piisavat konkurentsi- ega

riigiabianalüüsi ega selgita, mille alusel

eristatakse lubatavat riiklikku teenust

erasektoriga konkureerivast

majandustegevusest. EGÜ palub hinnata §

66¹ ja § 73⁷ alusel osutatavate teenuste

vastavust konkurentsineutraalsuse

põhimõttele ning Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 107 ja konkurentsiseaduse

nõuetele. Tasuliste andmeanalüüsiteenuste

sisu tuleb seaduses täpsemalt piiritleda.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

19 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

EGÜ toetab eraõiguslike GNSS-

tugijaamade võrkude sertifitseerimist, sest

eri võrkude kaudu saadud

mõõtmistulemused peavad vastama Eesti

geodeetilisele süsteemile ja olema

omavahel võrreldavad. Sertifitseerimise

vajadust kinnitavad Eesti Maaülikooli

võrdlevad uuringud aastatest 2014–2025,

mis on tuvastanud eravõrkudes ebaühtlast

kvaliteeti, sealhulgas kõrguslikke vigu

kuni –8,5 cm (Kõre, 2018) ning 4–5 cm

piirkondlikke süstemaatilisi nihkeid (Krier,

2024; Krivonogova & Kask, 2025).

Arvestatud

20 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Paragrahvi 33¹ lõige 10 võimaldab Maa- ja

Ruumiametil sertifikaadi kehtivuse

peatada ja eemaldada võrgu andmed

geodeetiliste punktide andmekogust.

Eelnõu ei kohusta võrgu omanikku

lõppkasutajaid peatamisest ja selle

võimalikust mõjust teavitama. Seaduses

tuleb sätestada kohustus teavitada

kasutajaid viivitamata sertifikaadi

peatamisest, selle põhjusest, mõjutatud

ajavahemikust ja enne peatamist tehtud

mõõdistuste võimalikust tehnilisest või

õiguslikust mõjust. Kavandatava

peatamise korral tuleb kasutajaid

võimaluse korral ette teavitada.

Mittearvestatud Sertifikaadi peatamise otsus tehakse

tugijaamade võrgu omanikule teatavaks

ning võrgu omanikul on võimalik teavitada

oma kliente vastavalt enda

teenusetingimustele. Geodeetilise töö tegija

peab igal konkreetsel juhul veenduma

kasutatava tugijaamavõrgu sobivuses ja

vastavuses töö eesmärgile. Täiendava

teavitamiskohustuse kehtestamine

suurendaks halduskoormust.

21 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Eelnõu § 85 järgi rakendatakse § 33¹ lõiget

1 alates 1. jaanuarist 2028, kuid lõigete 2–

12 rakendamist ei ole edasi lükatud. Selline

lahendus jätab ebaselgeks, kuidas saavad

sertifitseerimise taotlemise, auditeerimise,

järelevalve ja sertifikaadi peatamise sätted

toimida enne lõikes 1 sätestatud

sertifitseerimiskohustuse rakendumist.

Üleminekusätted tuleb terviklikult ümber

sõnastada.

Mittearvestatud Paragrahvi 33¹ lõike 1 rakendamise

edasilükkamise eesmärk on anda GNSS-

võrkude omanikele piisav aeg

sertifitseerimiskohustusega kohanemiseks.

Sama paragrahvi lõiked 2–12 reguleerivad

sertifitseerimise menetlust ja

sertifitseerimisteenuse osutamist ning

nende varasem jõustumine võimaldab

sertifitseerimissüsteemi rakendada enne

kohustusliku nõude kehtima hakkamist.

Seetõttu ei ole üleminekusätted

vastuolulised. §33¹ lõige ütleb, et

"Geodeetiliste punktide andmekogusse

kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS

tugijaamade andmed."

22 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Eelnõu § 85 pealkiri on „Geodeetiliste

mõõteseadmete kalibreerimine“, kuid

normis nähakse ette § 33¹ lõike 1

rakendamine alates 1. jaanuarist 2028 ja §

34¹ lõike 2 rakendamine alates 1. jaanuarist

2030. Seletuskiri käsitleb samas § 34¹

kalibreerimiskohustuse järkjärgulist

rakendamist ning märgib üldise

kalibreerimisnõude rakendamise ajaks 1.

jaanuari 2028.

Arvestatud

osaliselt

Kontrollitud rakendussätete ja seletuskirjas

toodud üleminekukorralduse vastavust

ning täpsustatud seletuskirja ja

normitehnilist sõnastust.

23 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

EGÜ hinnangul on § 85-s ilmne viiteviga:

§ 33¹ lõike 1 asemel on tõenäoliselt

mõeldud § 34¹ lõiget 1. Praeguse sõnastuse

korral ei ole § 34¹ lõike 1 rakendamine

edasi lükatud ja see jõustuks üldises korras.

Viide tuleb parandada ning sätestada

Arvestatud

osaliselt

Viited § 33¹ lõikele 1 ja § 34¹ lõikele 2 on

sisuliselt õiged ega kujuta endast viiteviga.

Küll aga nõustume, et § 85 pealkiri ei

kirjelda piisavalt kõiki selles sisalduvaid

rakendussätteid. Seetõttu pealkirja

täpsustatud.

üheselt nii § 34¹ lõike 1 kui ka lõike 2

rakendamise tähtajad.

24 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Seletuskirjas märgitakse, et Eestis puudub

praegu geodeetiliste mõõteseadmete

akrediteeritud kalibreerimisteenus ja

seadmeid tuleb saata välisriiki. See

suurendab ettevõtjate kulusid ja seadmete

kasutusest väljas olemise aega. Kohustuse

rakendamine peab olema seotud teenuse

tegeliku kättesaadavuse ja piisava

üleminekuajaga. EGÜ palub enne nõude

rakendamist koostada konkreetse

tegevuskava Eestis vajaliku

kalibreerimisvõimekuse loomiseks,

sealhulgas Vääna geodeetilise baasjoone

kasutamiseks.

Mittearvestatud Kalibreerimiskohustuse rakendamiseks on

ette nähtud pikk üleminekuaeg, mis

võimaldab turuosalistel kohaneda ning

teenusepakkujatel vajaduse korral arendada

vajalikku võimekust. Vääna geodeetiline

baasjoon on üks võimalik taristu

joonkaugusmõõturite kalibreerimise

toetamiseks, kuid selle kasutamine ei ole

geodeetiliste mõõteseadmete

kalibreerimiskohustuse eelduseks ega

määra regulatsiooni jõustumist.

25 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Paragrahv 34¹ loetleb primaarseaduses

elektro-optilised kaugusmõõturid,

digitaalsed täppisnivelliirid, invar-

koodlatid ja terrestrilised laserskannerid.

Kaasaegne täppismõõdistamine hõlmab

aga mobiilset laserskaneerimist, GNSS-i ja

inertsnavigatsiooni kombinatsioone,

drooni- ja maapealset fotogramm-meetriat,

SLAM-lahendusi ning masinapõhiseid

mõõdistussüsteeme. Nende seadmete ja

meetodite täpsuse tagamise loogika ei

pruugi põhineda akrediteeritud laboris

tehtaval tavapärasel kalibreerimisel.

Suletud seadmenimekiri võib tekitada

olukorra, kus kohustus rakendub

Mittearvestatud Paragrahv 34¹ reguleerib konkreetsete

mõõteseadmete kalibreerimist, mitte

mõõtmismeetodeid või terviklikke

tehnoloogilisi lahendusi. Nimetatud

seadmed on sellised, mille mõõtetäpsust

saab objektiivselt tõendada jälgitava

kalibreerimise kaudu akrediteeritud

mõõtelaboris. GNSS-i, SLAM-lahenduste,

mobiilse laserskaneerimise või fotogramm-

meetria puhul sõltub mõõtetulemuse

kvaliteet lisaks seadmele olulisel määral ka

metoodikast, andmetöötlusest ja

töökorraldusest, mistõttu ei ole nende

käsitlemine käesolevas

kalibreerimisnõudes asjakohane.

traditsioonilistele seadmetele, kuid mitte

tehnoloogiliselt uuematele meetoditele,

kuigi ka viimastega saadud

mõõtetulemused kantakse riiklikesse

andmekogudesse. EGÜ teeb ettepaneku

sätestada seaduses tehnoloogianeutraalne

tulemusnõue ja metroloogilise jälgitavuse

põhimõte ning anda ministrile volitus

täpsustada seadmerühmad,

kontrollimeetodid ja intervallid määrusega.

Kalibreerida saab mõõteseadet, mitte

mõõtmismeetodit.

26 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Paragrahvi 34¹ lõikes 2 kasutatud mõisted

„teostusmõõdistamine“ ja

„ehitusgeodeetiline mõõtmine“ tuleb

kooskõlastada ehitusseadustiku ning

rakendusaktide terminoloogiaga.

Geodeetiliste tööde tegemise korra

muutmisel tuleb ühtlasi selgelt määratleda

vastutuse jaotus maa-aluste tehnovõrkude

mõõdistamisel. Geodeet ei saa vastutada

võrguvaldaja esitatud arhiivi- või GIS-

andmete ebatäpsuse eest olukorras, kus

võrgu tegelikku asukohta ei ole võimalik

füüsiliselt kontrollida.

Arvestatud

osaliselt

Teostusmõõdistamine on kasutatav termin

(vt Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded,

RT I, 19.04.2016, 3). Jäetud ära mõiste

"ehitusgeodeetiline mõõdistamine", kuna

see sisaldub teostusmõõdistamise

definitsioonis. Geodeetiliste tööde

tegemise kord käsitleb vaid riiklike

geodeetiliste tööde tegemist, maa-aluste

tehnovõrkude mõõdistamise vastutuse

küsimus ei kuulu käesoleva eelnõu

reguleerimisalasse.

27 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Paragrahvi 73⁵ lõige 2 sätestab, et

aerolaserskaneerimise punktipilve failid on

suletud aeromõõdistusandmed. Sama

eelnõupaketi lisa 8 § 47 võimaldab suletud

ligipääsuga andmetele juurdepääsu

õigustatud huvi korral, sealhulgas avaliku

ülesande täitmiseks, teadus- ja

arendustegevuseks, projekteerimiseks,

planeerimiseks, keskkonnamõju

hindamiseks või muuks põhjendatud

ülesandeks. Paragrahvi 73⁶ volitusnormist

ei nähtu piisava selgusega, et minister võib

kehtestada erandeid § 73⁵ lõikes 2 seaduse

tasandil suletuks tunnistatud andmete

juurdepääsupiirangust. Seetõttu on lisa 8 §-

s 47 kavandatud õigustatud huvil põhineva

juurdepääsu õiguslik alus ebaselge. EGÜ

palub kas määratleda § 73⁵ lõikes 2

punktipilve failid piiratud ligipääsuga

andmetena ja sätestada seaduses

juurdepääsu alused või lisada § 73⁵-sse

sõnaselge erandivolitus.

Arvestatud

28 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Täieliku laussulgemise asemel tuleb

kasutada riskipõhist ja astmelist

juurdepääsumudelit. Riigi julgeoleku ja

eraelu kaitse eesmärgid on õiguspärased,

kuid piirangu ulatus peab olema

põhjendatud, proportsionaalne ning

võimaldama andmete funktsionaalset

kasutamist avalikes ja kutsealastes

huvides. Astmelise mudeli toimivust

kinnitab Euroopa praktika: Soome

Maanmittauslaitos pakub 0,5 punkti/m²

ning kõrgema tihedusega LiDAR-andmeid

tasuta ja autentimiseta 0,5 punkti/m²

tihedusega ning kõrgema, 5 punkti/m²

tihedusega andmeid autentimisega;

Holland pakub kõiki LiDAR-andmeid (üle

10 punkti/m²) CC-0 litsentsi alusel

registreerimiseta. Mõlemad riigid on

teadlikult valinud julgeolekukaalutluste

tasakaalustamise avatud juurdepääsuga,

mitte täieliku sulgemisega.

Mittearvestatud Leiame, et aerolaserskaneerimise

punktipilvede puhul ei ole otstarbekas luua

erineva detailsusastmega paralleelseid

andmekogumeid. See suurendaks

andmehalduse keerukust ja kulusid ning

tekitaks vajaduse hallata mitut sisuliselt

sama andmestiku versiooni. Samuti puudub

kindlus, et punktipilvede hõrendamine

maandaks julgeolekuriske piisavalt.

Hõrendamise korral säilib üldjuhul

objektide geomeetria ning andmete

sihipärane kvaliteedi vähendamine ei ole

meie hinnangul mõistlik lahendus.

Kasutuspraktika näitab, et

punktipilveandmete kasutamine on

valdavalt koondunud professionaalsete

kasutajate kätte. Kuna eelnõu kohaselt

säilib õigustatud huvi olemasolul

juurdepääs ka edaspidi, ei näe me vajadust

luua täiendavat madalama detailsusega

punktipilve toodet.

29 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Lisa 8 kavand näeb avalikus vaates ette

ortofoto piksli suuruse vähemalt 20

sentimeetrit ja vähemalt kuuekuulise

ajalise viite ning võimaldab autenditud

kasutajale detailsemaid andmeid. EGÜ

peab konkreetsete kriteeriumide esitamist

õigeks, kuid palub sätestada seaduses

vähemalt avaliku vaate maksimaalse

lubatud detailsuse, ajalise viite ja

piirangute proportsionaalsuse põhimõtted.

Autentimise lahendus peab olema

kasutatav ka teise Euroopa Liidu

liikmesriigi tunnustatud e-identimise

vahendiga.

Arvestatud

osaliselt

Proportsionaalsuse põhimõtte sidumine

ortofotode konkreetse eraldusvõimega on

keeruline, kuna puuduvad üldkohaldatavad

kriteeriumid, mille alusel määrata piir,

millest suurem detailsus ei ole enam

põhjendatud. Maa- ja Ruumiameti

kasutajauuring ning avalikud arutelud on

seejuures näidanud, et kasutajate vaates

kasvab andmete väärtus üldjuhul koos

detailsusega ning selget ja laiapõhjaliselt

aktsepteeritud detailsuslävendit ei ole

võimalik välja tuua. Seetõttu ei ole

võimalik objektiivselt määratleda ühtset

vähimat vajalikku detailsusastet. Lisaks

sõltub sobiva detailsuspiiri määratlemine

suuresti inimeste privaatsustunnetusest,

mis ei ole ühiskonnas ühtne ning võib ajas

muutuda. Ühe võimaliku lähtekohana

oleme kaalunud võrrelda riigi poolt

avaldatavate andmete detailsust

eraõiguslike kanalite kaudu juba

kättesaadavate andmetega. Selliselt riigi

avaldatavad andmed ei loo täiendavalt

eraelu puutumatuse riive riski. Teisalt on

võimalik ka lähtuda juba ajalooliselt

avaldatud andmete

detailsusest.Täpsustame ühtlasi, et

autentimine tähendab kasutaja

isikusamasuse kontrolli ning ei eelda

ilmtingimata e-identimise lahenduste

kasutamist. Autentimise tehniline teostus ei

ole käesoleva eelnõuga ette määratud ning

selle täpne lahendus selgub edasise

analüüsi ja rakendamise käigus.

30 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

INSPIRE-direktiivi 2007/2/EÜ artikkel 13

lubab ruumiandmetele juurdepääsu piirata

muu hulgas riigi julgeoleku, avaliku

turvalisuse, eraelu ja intellektuaalomandi

kaitseks. Piirangu aluseid tuleb siiski

tõlgendada kitsalt ning igal konkreetsel

juhul kaaluda avalikustamise huvi piirangu

eesmärgiga. Seetõttu vajab

aeromõõdistusandmete üldine sulgemine

eraldi proportsionaalsusanalüüsi.

Arvestatud

osaliselt

Täpsustame, et eelnõus kasutatud mõistega

„suletud andmed“ ei olnud mõeldud

andmete täielikku sulgemist. Ebaselguse

vältimiseks oleme selle asendanud

mõistega „piiratud ligipääsuga andmed“,

mis kirjeldab kavandatavat regulatsiooni

täpsemalt.

31 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Direktiivi artiklid 14 ja 17 lubavad teatud

ruumiandmeteenuste eest tasu võtta, kuid

näevad ette tasuta otsingu- ja üldjuhul

vaatamisteenused ning avaliku sektori

vaheliste tasude hoidmise teenuse

kvaliteedi ja pakkumise tagamiseks

vajaliku miinimumi piires. EGÜ palub

koostada ametliku analüüsi eelnõu

võrguteenuste, aeromõõdistusandmete

juurdepääsupiirangute ja tasustamise

vastavuse kohta INSPIRE-direktiivile.

ESTPOS-i RTK-parandite teenuse

kuulumist INSPIRE-võrguteenuste

kohaldamisalasse tuleb eraldi põhjendada,

mitte eeldada.

Mittearvestatud Eelnõu vastavus INSPIRE direktiivile on

eelnõus esitatud ja ei pea vajalikuks seda

täiendada. Samas juhime tähelepanu, et

eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

32 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

EGÜ peab problemaatiliseks, et sisuliselt

samal ajal menetletakse kahte eelnõu,

millega mõlemaga muudetakse

maakatastriseadust ja kujundatakse

katastripidaja tasuliste tööde süsteemi.

Formaalselt eraldi menetlused ei muuda

eelnõusid sisuliselt sõltumatuks. Mõlema

eelnõu maakatastriseadust puudutavaid

muudatusi tuleb käsitleda ühe tervikuna

ning esitada nende koondatud mõju- ja

koostoimeanalüüs.

Arvestatud

33 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

EGÜ seisukoht on põhimõtteline:

riigiasutus ei peaks tasu eest osutama töid,

mille tegemiseks on riik loonud kutse- ja

tegevusõiguse süsteemi ning milleks

tegutsevad turul pädevad maamõõtjad.

Katastripidaja roll peab olema registri

pidamine, mõõdistustööde ja andmete

nõuetele vastavuse kontroll,

registrikannete tegemine, registri

kvaliteedi tagamine, haldusmenetluse

läbiviimine ja järelevalve, mitte sama

valdkonna tasulise teenusepakkujana

turule sisenemine. Eelnõu §-s 19⁶

kirjeldatud katastrimõõdistamise

eksperthinnang hõlmab seletuskirja järgi

ajalooliste piiridokumentide süvaanalüüsi,

piirimärkide otsimist ja tuvastamist, täppis-

ja kontrollmõõdistamist maastikul,

mõõdistusandmete järeltöötlust, katastri- ja

arhiiviandmetega võrdlemist ning

graafilise joonise koostamist. Need on

sisult katastrimõõdistamise ja kutselise

maamõõtja tööga otseselt kattuvad

tegevused. Teenuse nimetamine

menetlusväliseks eksperthinnanguks ei

muuda selle tegelikku tehnilist sisu.

Selgitatud Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud. Märkuses nimetatud teenused

on eelnõust välja jäetud.

34 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Katastripidaja peab registrikande tegemisel

kontrollima esitatud töö ja andmete õigsust

ning õigusaktidele vastavust. Seetõttu tuleb

selgelt põhjendada, miks peaks sama

asutus andma eraldi tasu eest hinnangu

küsimusele, mille kontrollimine kuulub

tema põhifunktsiooni hulka. Tasulise

teenuse ja avalik-õigusliku kontrolli- ning

selgitamiskohustuse piir peab olema

seaduses üheselt määratletud.

Katastripidaja enda registriandmete

päritolu, muutmisajaloo ja halduspraktika

selgitamine ei tohi muutuda tasuliseks

juurdepääsuks registripidaja enda

teadmisele. Kui katastripidaja on pärast

mõõdistustoimiku vastuvõtmist

katastriandmeid ise muutnud või

parandanud, peab muudatuse alus, aeg,

sisu ja tegija olema üheselt jälgitav ning

selle selgitamine peab olema tasuta avalik

ülesanne.

Selgitatud Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud. Märkuses nimetatud teenused

on eelnõust välja jäetud.

35 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Kavandatud mudelis võib sama asutus

väljastada mõõdistamistingimusi,

kontrollida maamõõtja tööd, teha ja muuta

registrikandeid, teostada järelevalvet ning

samal ajal osutada tasulist objektipõhist

nõustamist, kontrollmõõdistust ja

eksperthinnangut. Üksiku ametniku

menetlusest kõrvaldamine ei lahenda

institutsionaalset rollikonflikti, kui teenuse

osutaja, töö kontrollija ja lõpliku

registrikande tegija on sama riigiasutus.

Selgitatud Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud. Märkuses nimetatud teenused

on eelnõust välja jäetud.

36 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Paralleelse maakatastriseaduse

eelnõupaketi katastriüksuse moodustamise

korra kavandis seotakse katastripidaja

tehtava katastrimõõdistamise tasu eelmise

aasta Statistikaameti avaldatud keskmisest

brutokuupalgast arvutatud

brutotunnipalga, konkreetsete tööühikute

ja arvestusliku tundide arvuga.

Ruumiandmete seaduse eelnõu

seletuskirjas lähtutakse objektipõhise

nõustamise ja katastrimõõdistamise

eksperthinnangu puhul Maa- ja

Ruumiameti baashinnast 70 eurot tunnis

ning nähakse ette võimalus määrata välitöö

tunnihind kameraaltöö omast kõrgemaks.

EGÜ ei pea hinnakujundust

põhiprobleemiks. Esmane küsimus on,

miks peab katastripidaja üldse osutama

tasulisi mõõdistamis-, analüüsi- ja

eksperditeenuseid valdkonnas, kus

tegutsevad kutset ja tegevusõigust omavad

erasektori maamõõtjad. Erinev

hinnastamisloogika näitab siiski

täiendavalt, et kavandatud teenuseid ei ole

esitatud ühe tervikliku, läbipaistva ja

kontrollitava süsteemina.

Selgitatud Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud. Märkuses nimetatud teenused

on eelnõust välja jäetud.

37 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Eelnõu § 56 lõige 3 võimaldab AKS-i

vastutaval töötlejal jätta aadressitoimingu

registreerimata, kui koha-aadress ei vasta

seaduse ja AKS-i nõuetele. Säte ei määra

registreerimismenetluse lahendamise

üldist tähtaega ega sätesta üheselt

registreerimata jätmise õiguslikku vormi ja

vaidlustamise korda. EGÜ palub sätestada

selge menetlustähtaja ning kohustus

teavitada koha-aadressi määrajat otsuse

põhjendustest ja õiguskaitsevahenditest.

Mittearvestatud Regulatsioon puudutab olukorda kui MaRu

tuvastab, et koha-aadressi määraja poolt

esitatud andmed ei vasta nõuetele.

Omavalitsused saavad praktikas vahetu

tagasiside nii AKS-i süsteemi

automatteavitustena kui ka vastava

menetlusega tegeleva MaRu teenistuja

käest. Kuna suhtlus toimib ei ole

otstarbekas protsessi ülereguleerida. MaRu

regsitripidajana ei tee ju sisulist ostustust,

koha-aadressi määrajaks on KOV ja nende

haldusakt on koha-aadressi määramise

aluseks. See haldusakt on vaidlustatav.

MaRu teeb selle alusel vaid registrikande ja

kanne peab vastama algdokumendile.

Kanne ei ole haldusakt, vaid registritoiming

ja ei ole eraldi vaidlustav. Kandemenetluses

on MaRu-l õigus kontrollida, kas

alusandmed on korras, ja juhul, kui ei ole

korras, siis saab MaRu kandest keelduda ja

paluda esitada korrektsed andmed. Kui

eriseaduses ei ole määratud eraldi tähtaega,

kohaldub HMS § 15, mille kohaselt Kui

isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud

andmed või dokumendid või kui taotluses

on muid puudusi, määrab haldusorgan

taotluse esitajale esimesel võimalusel

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks,

selgitades, et tähtpäevaks puuduste

kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan

jätta taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole

vaja eraldi sätestada ei tähtaega ega

vaidlustamise võimalusi.

38 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Paragrahvi 55 muudatused võimaldavad

teatud juhtudel määrata või muuta koha-

aadressi AKS-i vastutaval töötlejal.

Muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse

enesekorraldusõigusele tuleb analüüsida

põhiseaduse §-de 11 ja 154 valguses ning

seaduses tuleb tagada kohaliku

omavalitsuse piisav kaasamine ja tõhus

õiguskaitse.

Mittearvestatud Kui omavalitsus on määranud

katastriüksusele koha-aadressi, kuid jätnud

sellel katastriüksusel oleva hoone koha-

aadressi muutmata, siis on tegu

veasitustsiooniga. Sellises olukorras ei saa

olla muud lahendust kui määrata

katastriüksusele sama aadress, mis on tema

alusel katastriüksusel. Omavalitsus on

taolisel juhul oma tahet juba väljendanud

määrates katastriüksusele koha-aadressi,

seega peab ka sellel asuv hoone saama selle

KOV-i määratud koha-aadressiga

kooskõlas oleva aadressi. Sama kehtib ka

hoone aadressi muudatuse korral kui

vastavalt peavad muutuma ka korterite

aadressid. KOV-id on esitanud ettepanekud

vähendada nende halduskoormust ja muuta

õigusregulatsiooni. Eelnõus oleva

volitusnormi olemasolu korral on võimalik

tööprotsesseide automatiseerimisega

vähendada nii KOV-ide kui ka MaRu

halduskoormust. Kui omavalitsus soovib

teistsuguseid koha-aadresse määrata, siis

on tal alati võimalus muuta uuesti

katastriüksuse või sellel asuva hoone

aadressi vastavalt oma tahtele. Pigem on

ühiskonnale kahjulik olukord kui

infosüsteemides kasutatakse katastriüksuse

ja temal asuva hoone osas vastuolulisi

koha-aadresse ning selliste muudatuste

tegemiseks peab KOV niigi väheste

ressursside olukorras pidevalt tegema

topelt aadressitoiminguid. MaRu ei saa

määrata hoonele ega hooneosale

meelevaldseid koha-aadresse, vaid üksnes

vastavalt KOV-i poolt määratud

katastriüksuse koha-aadressile. Säte on

regulatsioon juhuks, kui KOV on passiivne

ja säte kohaldub juhul, kui KOV ise oma

kohustust koha-aadressi määramiseks ei

täida, seega ei saa öelda, et KOV oleks

jäänud kaasamata. MaRu ei määra ise koha-

aadressi juhul, kui KOV oma toimingud ise

ära teeb. See on säte juhuks, kui KOV ei

määra koha-aadressi.

39 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Paragrahvi 73⁶ punkt 5 volitab ministrit

kehtestama andmetele juurdepääsu ja

nende kasutamise logimise ning logide

säilitamise korra. Seaduses tuleb

täpsustada logimise eesmärk, peamine

andmekoosseis, andmesubjektide ring ja

Arvestatud

säilitamise kriteeriumid ning tagada

isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5

kohane eesmärgipärasus, minimaalsus ja

säilitamise piiratus.

40 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Samuti tuleb täpsustada § 36 lõikes 4

kasutatud mõiste „üldandmed“ sisu.

Arvestatud

osaliselt

Sätet täpsustatud.

41 Eesti Geodeetide Ühing

(EGÜ)

Seletuskiri käsitleb üksikute muudatuste

mõjusid, kuid ei sisalda piisavat

kumulatiivset ega sektoriteülest analüüsi

ESTPOS-i hinnastamise, eravõrkude

sertifitseerimise, kalibreerimiskohustuse,

aeromõõdistusandmete piirangute ning

Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste

koosmõju kohta. Puudub piisav analüüs

mõjust kutselistele maamõõtjatele,

maamõõduettevõtetele, kutsesüsteemile,

konkurentsile ja riigiasutuse

institutsionaalsele erapooletusele. EGÜ

palub enne eelnõu menetlemise jätkamist

koostada koondatud mõju- ja

koostoimeanalüüs, mis hõlmab geodeesia-,

ehitus-, põllumajandus-, metsandus-,

drooni- ja IT-sektorit, Eesti ettevõtjate

konkurentsivõimet ning julgeoleku- ja

kriisikindluse mõju.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi. Eelnõu seletuskiri sisaldab

HÕNTE kohast mõjuanalüüsi nende

muudatuste kohta, millel võib olla oluline

mõju. Eelnõus käsitletud muudatused

reguleerivad erinevaid valdkondi ja

sihtrühmi ning nende mõjusid on hinnatud

vastavate regulatsioonide kaupa. Puudub

alus järeldada, et muudatuste koostoimest

tekiks täiendav oluline mõju, mis eeldaks

eraldi kumulatiivse või sektoriteülese

mõjuanalüüsi koostamist. Samuti ei nähtu

eelnõust sellist mõju

konkurentsiolukorrale, kutsesüsteemile,

ettevõtjate konkurentsivõimele,

julgeolekule või kriisikindlusele, mis

nõuaks täiendavat põhjalikku analüüsi.

42 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetava

ruumiandmete seaduse (RAS) § 35 lõigete

1 ja 2 kohaselt võib geodeetilisi märke ja

võrke rajada, rekonstrueerida, mõõta ning

hooldada üksnes isik, kelle geodeedi kutse

vastab vähemalt kutseseaduses sätestatud

kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele.

Samas märgitakse seletuskirjas, et

muudatuse eesmärk on vältida riigi

sekkumist kohaliku omavalitsuse

pädevusse ning jätta KOV-ile õigus

kehtestada täpsemad

kvalifikatsiooninõuded (lk 12). Need

lähtekohad ei ole omavahel kooskõlas. Kui

seadusega kehtestatakse vähemalt 7.

taseme kvalifikatsiooninõue, ei saa KOV

oma määruse või muu õigusaktiga lubada

sama tööd teha 6. taseme kutsega

geodeedil, sest kohaliku omavalitsuse

õigusakt peab olema seadusega kooskõlas.

Kavandatud piirang ei arvesta enam 6.

taseme geodeedi kutsestandardis

kirjeldatud pädevust teha kohaliku

geodeetilise võrguga seotud töid. Liikmete

hinnangul vähendaks muudatus kohalike

geodeetiliste võrkudega seotud tööde

võimalike teenusepakkujate ringi ligikaudu

poole võrra. See võib vähendada

konkurentsi, suurendada tööde maksumust

ja pikendada tööde tegemise tähtaegu.

Neid mõjusid ei ole seletuskirjas piisavalt

hinnatud. Teeme ettepaneku säilitada

Arvestatud

seaduses võimalus, et kohaliku

geodeetilise võrgu rajamist,

rekonstrueerimist, mõõtmist ja hooldamist

võib KOV-i kehtestatud tingimustel teha

vähemalt 6. taseme geodeedi kutsega isik.

Sellest lähtudes teeme ettepaneku

täiendada RAS § 35 lõiget 1 järgmise

lausega: „Kohaliku omavalitsuse üksus

võib lubada teha kohalikke geodeetilisi

töid ka isikul, kellel on geodeedi kutse, mis

vastab kvalifikatsiooniraamistiku 6.

tasemele, kui selline võimalus on ette

nähtud kohaliku omavalitsuse üksuse

kehtestatud korras või töökorralduslikus

dokumendis.“

43 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Teeme ettepaneku muuta RAS § 34 lõike 2

sõnastust. Oleme seisukohal, et kohalike

geodeetiliste tööde korraldamise viisi

reguleerimine ei peaks olema piiratud

üksnes KOV-i määrusega, kui ülesanded,

pädevus ja vastutus on võimalik üheselt

kindlaks määrata ka KOV-i

töökorralduslikus dokumendis. Seetõttu

teeme ettepaneku sõnastada RAS § 34

lõige 2 järgmiselt: „Kohalikke geodeetilisi

töid korraldab valla- või linnavolikogu või

tema volitusel valla- või linnavalitsus.“

Mittearvestatud Ettepanekut mitte arvestada. Kehtiva

sõnastuse eesmärk on võimaldada kohaliku

omavalitsuse üksusel kehtestada kohalike

geodeetiliste tööde korraldamiseks

välissuhtes kohaldatav kord. Pakutud

sõnastus määraks küll pädeva organi, kuid

ei annaks enam piisavalt selget alust

geodeetiliste tööde tegemise ja nendega

seotud toimingute reguleerimiseks

määrusega. Arvestades, et kohaliku

omavalitsuse üksusel võib olla vajadus

kehtestada kohalikke tehnilisi ja

menetluslikke nõudeid geodeetiliste tööde

tegemiseks oma haldusterritooriumil, on

põhjendatud säilitada kehtivas sättes

sisalduv viide määrusega kehtestatavale

korrale.

44 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse

ruumiandmete seaduse § 37 ning

sätestatakse, et geodeetiliste tööde

korraldaja esitab tööde andmed

registreerimiseks geodeetiliste punktide

andmekogu (edaspidi GPA) vastutavale

töötlejale. Seletuskirja kohaselt on töö

korraldajaks riik või kohaliku omavalitsuse

üksus, kes vastutab tööde tellimise,

korraldamise ja tulemuste kasutamise ning

GPA-le esitatavate andmete õigsuse ja

täielikkuse eest. Samal ajal kaotatakse

kohalike geodeetiliste tööde Maa- ja

Ruumiametiga kooskõlastamise kohustus.

Kuigi seletuskirjas hinnatakse muudatuse

mõju KOV-idele väikeseks ja valdavalt

positiivseks, ei selgu eelnõust ega

seletuskirjast, kas ja millises ulatuses läheb

Maa- ja Ruumiameti senine

kontrollikohustus üle KOV-ile ning kuidas

jaguneb vastutus töö teostaja, töö

korraldaja ja GPA vastutava töötleja vahel.

Arvestatud

osaliselt

Nõustume, et geodeetilise töö tehnilise ja

sisulise kvaliteedi eest peab vastutama töö

teostanud ning aruande koostanud vastava

kutsepädevusega spetsialist. Eelnõu

eesmärk ei ole anda töö korraldajale

vastutust mõõtmistulemuste, arvutuste,

koordinaatide, täpsusnõuete täitmise või

muude geodeetilise töö tehniliste aspektide

eest. Töö korraldaja ülesanne on tagada töö

nõuetekohane korraldamine ning esitada

geodeetilise töö aruanne geodeetiliste

punktide andmekogu vastutavale töötlejale.

Ka kehtiva " Geodeetiliste tööde tegemise

ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise

kord" § 11 lg 4 kohaselt kohaliku

geodeetilise töö korraldaja kinnitab

geodeetilise töö aruande, kui see vastab

geodeetilise töö projektile, ja tagab

geodeetilise töö aruande esitamise

geodeetiliste punktide andmekogu

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a

määruse nr 50 muutmise kavandiga (lisa 7)

lisatava § 4¹ lõike 5 kohaselt kontrollib töö

korraldaja töö vastavust määruse nõuetele

ja allkirjastab nõuetele vastava aruande

digitaalselt. Lõike 6 kohaselt esitab töö

korraldaja aruande GPA vastutavale

töötlejale 14 kalendripäeva jooksul. Selline

sõnastus võib tähendada, et KOV peab

kontrollima ka töö tehnilist ja sisulist

õigsust ning kinnitab aruande

allkirjastamisega selles esitatud tehniliste

andmete õigsust. Paljudel KOV-idel

puudub geodeetilise töö tehniliseks

kontrollimiseks vajaliku kutsepädevusega

ametnik. Kontrollikohustuse võimalik

üleminek KOV-ile võib seetõttu kaasa tuua

täiendava töökoormuse, ekspertiisi

sisseostmise vajaduse, lisakulu ja

vastutusriski. ELVL leiab, et geodeetilise

töö ja aruande tehnilise ning sisulise

õigsuse eest peab vastutama töö teostanud

ja aruande koostanud kutsepädevusega

geodeet või geodeesiainsener. See hõlmab

vastutust mõõtmismetoodika,

mõõtmistulemuste, arvutuste,

koordinaatide, täpsusnõuete järgimise ja

mõõteseadmete nõuetekohase kasutamise

eest. KOV-i ülesanne peab piirduma töö

korraldamise, aruande vastuvõtmise ning

selle nõutava koosseisu, vormi ja muude

menetluslike eelduste kontrollimisega.

vastutavale töötlejale. Kavandatava

muudatuse eesmärk ei ole viia tehnilise

kontrolli kohustust Maa- ja Ruumiametilt

kohaliku omavalitsuse üksusele ega panna

töö korraldajale täiendavat kutsealast

vastutust geodeetilise töö tulemuste eest.

Geodeetilise töö tehnilise õigsuse eest

vastutab jätkuvalt töö teostaja vastavalt

oma kutsepädevusele ja töö koostamisel

kohaldatavatele nõuetele. Seletuskirja

täiendatud.

Aruande vastuvõtmine, digitaalne

allkirjastamine või GPA-le esitamine ei

tohi tähendada töö teostaja kutsealase

vastutuse ülevõtmist.

45 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Samuti tuleb seaduses üheselt määratleda

geodeetilise töö korraldaja ning eristada

tema ülesanded töö algataja, rahastaja,

tellija ja teostaja ülesannetest. Eraõiguslik

isik võib töö algatada või seda rahastada,

kuid seletuskirja kohaselt ei ole ta

ruumiandmete seaduse tähenduses töö

korraldaja.

Mittearvestatud Geodeetiliste tööde korraldamine on tööde

kompleks, mis sisaldab nii geodeetilise

võrgu rekonstrueerimist kui ka geodeetilise

märki teisaldamise/kõrvaldamise

menetluse läbiviimist. Leiame, et

geodeetilise töö korraldaja roll ja vastutus

on eelnõus piisavalt selged ning täiendava

määratluse lisamine seadusesse ei ole

vajalik. Geodeetiliste tööde korraldajaks on

isik või asutus, kelle ülesanne on

geodeetiliste tööde kavandamine, tellimine,

korraldamine ning töö tulemuste

kasutamise ja säilitamise eest vastutamine

vastavalt seadusest tulenevatele

ülesannetele. Kohalike geodeetiliste tööde

puhul on selleks kohaliku geodeetilise

võrgu olemasolu tagamise eest vastutav

kohaliku omavalitsuse üksus. Geodeetilise

töö korraldajat ei tule samastada töö

algataja, rahastaja, tellija ega töö

teostajaga. Samas ei ole vajalik nende

rollide ammendav seaduslik määratlemine,

kuna nende sisu sõltub konkreetse töö

korraldusest ja osapoolte vahelistest

õigussuhetest. Eelnõu ei muuda senist

vastutuse jaotust ega too kaasa olukorda,

kus töö algatajast või rahastajast

eraõiguslik isik muutuks seetõttu

automaatselt geodeetilise töö korraldajaks.

46 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Täpsustada tuleb ka GPA vastutava töötleja

kontrolli ulatust, puuduste kõrvaldamise

korda ning KOV-i vastutust juhul, kui

pärast aruande esitamist tuvastatakse töös

või andmetes puudusi. Samuti peab olema

selge, kuidas tagatakse kohalike

geodeetiliste võrkudega seotud tööde

kvaliteedikontroll pärast Maa- ja

Ruumiameti kooskõlastusmenetluse

kaotamist. Palume täiendada seletuskirja

punkti 31 ning jätta sellest välja järeldus,

mille kohaselt vastutab KOV töö

korraldajana geodeetilise töö andmete

tehnilise õigsuse ja täielikkuse eest.

Seletuskirjas tuleb üheselt eristada töö

tegija kutsealane vastutus, töö tellija või

algataja roll, KOV-i vormiline ja

menetluslik ülesanne ning GPA vastutava

töötleja ülesanded. Andmete esitamise

kohustus ei tohi tähendada geodeetilise töö

tehnilise õigsuse eest vastutuse üleminekut

KOV-ile.

Mittearvestatud Leiame, et eelnõus ja selle alusel

kehtestatavates õigusaktides on osapoolte

rollid ja vastutus piisavalt määratletud ning

täiendavate sätete lisamine ei ole vajalik.

Geodeetilise töö tehnilise ja sisulise

kvaliteedi eest vastutab töö teostanud

vastava kutsepädevusega isik, kes koostab

geodeetilise töö aruande ning vastutab

selles sisalduvate andmete õigsuse eest.

Töö korraldaja ülesanne on korraldada

geodeetilise töö tegemine ning esitada

geodeetilise töö andmed registreerimiseks

geodeetiliste punktide andmekogu

vastutavale töötlejale. Andmete esitamise

kohustus ei tähenda geodeetilise töö

tehnilise õigsuse eest vastutuse üleminekut

töö korraldajale ega kohaliku omavalitsuse

üksusele. Geodeetiliste punktide

andmekogu vastutava töötleja ülesanded,

sealhulgas andmete kontrollimise ja

andmekogu pidamisega seotud

korralduslikud küsimused, sätestatakse

geodeetiliste punktide andmekogu

põhimääruses. Eelnõuga ei muudeta

põhimõtet, mille kohaselt vastutab

geodeetilise töö tehnilise korrektsuse eest

töö teostaja.

47 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Lisaks eeltoodule teeme ettepaneku

sõnastada keskkonnaministri 28. juuni

2013. a määruse nr 50 muutmise kavandis

määruse § 4¹ lõige 5 järgmiselt: „(5) Töö

korraldaja kontrollib aruande koosseisu ja

vormi vastavust käesolevas määruses

toodud nõuetele. Aruande tehnilise ja

sisulise õigsuse eest vastutab töö teostaja.“

Mittearvestatud Ettepanekut ei pea vajalikuks arvestada.

Geodeetilise töö tehnilise ja sisulise

kvaliteedi eest vastutab töö tegija vastavalt

õigusaktidele, kutsealastele nõuetele ning

koostatud geodeetilise töö aruande sisule.

Töö korraldaja ülesanne on tagada töö

nõuetekohane korraldamine ning esitada

nõuetekohaselt vormistatud aruanne

geodeetiliste punktide andmekogu

vastutavale töötlejale. Kavandatud

regulatsiooni eesmärk ei ole panna töö

korraldajale vastutust geodeetilise töö

tehnilise teostuse, mõõtmistulemuste või

arvutuste õigsuse eest. Samas ei pea

vajalikuks sätestada määruses eraldi

vastutuse jaotust töö korraldaja ja töö tegija

vahel, kuna see tuleneb juba kehtivast

õigusraamistikust ning asjaomaste isikute

pädevusest ja rollidest. Sellise täpsustuse

lisamine ei muudaks osapoolte tegelikku

vastutust ega õigusi. Seetõttu ei pea

vajalikuks § 4¹ lõike 5 täiendamist

ettepanekus esitatud sõnastusega.

48 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Seega teeme ettepaneku täpsustada eelnõu,

määruse nr 50 muutmise kavandit ja

seletuskirja selliselt, et:

1) geodeetilise töö teostaja vastutab töö ja

aruande tehnilise ning sisulise õigsuse eest;

2) töö korraldaja vastutab töö

korraldamise, aruande vastuvõtmise ja

GPA vastutavale töötlejale esitamise eest;

3) töö korraldaja kontroll piirdub aruande

nõutava koosseisu ja vormi, vajalike

kooskõlastuste, tehniliste tingimuste ning

muude menetluslike eelduste

kontrollimisega;

4) aruande vastuvõtmine, digitaalne

allkirjastamine või GPA-le esitamine ei

tähenda töö teostaja kutsealase vastutuse

ülevõtmist;

5) seaduses määratletakse üheselt

geodeetilise töö korraldaja ning eristatakse

tema ülesanded töö algataja, rahastaja,

tellija ja teostaja ülesannetest;

6) GPA vastutava töötleja ülesanded

andmete vastuvõtmisel, registreerimisel,

kontrollimisel ja töötlemisel eristatakse

selgelt töö teostaja ja töö korraldaja

ülesannetest ning vastutusest;

7) Maa- ja Ruumiameti

kooskõlastusmenetluse kaotamisega ei

panda KOV-ile geodeetilise töö tehnilise ja

sisulise kontrollimise kohustust ilma selge

õigusliku aluse, vajalike pädevusnõuete ja

Mittearvestatud Vastatud eelmistes punktides.

ülesande täitmisega kaasnevate kulude

katmise lahenduseta.

49 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Seletuskirjas on kohalike geodeetiliste

tööde Maa- ja Ruumiametiga

kooskõlastamise kohustuse kaotamise

mõju KOV-idele hinnatud väikeseks ning

valdavalt positiivseks. Samas ei ole

piisavalt käsitletud 7. taseme

kvalifikatsiooninõude mõju

teenusepakkujate arvule, konkurentsile,

tööde hinnale ja tähtaegadele ega KOV-i

võimaliku sisulise kontrollikohustusega

kaasnevat töökoormust, pädevusvajadust,

kulu ja vastutusriski. Palume enne eelnõu

edasist menetlemist neid mõjusid

täiendavalt hinnata ning vajaduse korral

näha ette rakenduslikud lahendused, mis ei

pane kohalikele omavalitsustele uusi

ülesandeid ilma selge õigusliku aluse ja

kulude katmise lahenduseta.

Mittearvestatud Eelnõuga ei panda kohaliku omavalitsuse

üksustele uusi sisulisi geodeetiliste tööde

kontrollimise ülesandeid ega vastutust

geodeetiliste tööde tehnilise kvaliteedi eest.

Geodeetilise töö tehnilise korrektsuse,

mõõtmistulemuste, arvutuste ja aruandes

esitatud andmete õigsuse eest vastutab

jätkuvalt töö teostanud vastava

kutsepädevusega isik. Kohalike

geodeetiliste tööde Maa- ja Ruumiametiga

kooskõlastamise kohustuse kaotamine

vähendab menetluskoormust ning annab

kohaliku geodeetilise võrgu korraldamisel

suurema paindlikkuse kohaliku

omavalitsuse üksusele kui võrgu valdajale

ja korraldajale. Samuti ei nõustu

ettepanekuga, et eelnõu mõju

teenusepakkujate arvule, tööde

maksumusele või tähtaegadele oleks

hinnatud ebapiisavalt.

Kvalifikatsiooninõude muutmise eesmärk

on tagada geodeetiliste tööde ühtlane

kvaliteet ja vastavus riikliku geodeetilise

süsteemi nõuetele. Eelnõu koostamise

käigus ei ole tuvastatud sellist olulist mõju

konkurentsile või kohalike omavalitsuste

tegevusele, mis eeldaks täiendavat

mõjuanalüüsi või eraldi rakendusmeetmete

kavandamist. Seetõttu ei pea vajalikuks

eelnõu mõju hinnangute täiendamist

ettepanekus kirjeldatud ulatuses.

50 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Kohaliku omavalitsuse üksus on kohaliku

ruumilise arengu, planeerimise ning

kohanimede ja aadresside korraldamise

peamine pädev asutus. Seetõttu peab

eelnõust ja selle seletuskirjast üheselt

selguma:

- millistel juhtudel võib Maa- ja

Ruumiamet teha aadressitoimingu

kohaliku omavalitsuse asemel;

- milline on kohaliku omavalitsuse

kaasamise kord enne aadressitoimingu

tegemist;

- kuidas toimub automaatselt tehtavate

aadressitoimingute kontrollimine ja

vajaduse korral parandamine;

- millised on kohaliku omavalitsuse

õiguskaitsevõimalused olukorras, kus

Maa- ja Ruumiameti tehtud

aadressitoiming ei arvesta kohalikke olusid

või väljakujunenud aadressikorralduse

põhimõtteid.

ELVL teeb ettepaneku täiendada eelnõu ja

seletuskirja selliselt, et Maa- ja

Ruumiameti poolt tehtavad

aadressitoimingud oleksid selgelt

määratletud erandliku meetmena ning

kohaliku omavalitsuse roll ja kaasamine

oleksid õiguslikult üheselt reguleeritud.

Arvestatud

osaliselt

Kohaliku omavalitsuse üksusel on keskne

roll kohanimede ja aadresside määramisel

ning eelnõu ei muuda seda põhimõtet. Maa-

ja Ruumiameti õigus teha

aadressitoiminguid on kavandatud

erandliku ja toetava meetmena ning ei ole

mõeldud kohaliku omavalitsuse pädevuse

asendamiseks. Maa- ja Ruumiamet võib

aadressitoimingu teha eelkõige juhtudel,

kui kohalik omavalitsus ei ole talle

seadusega pandud kohustusi täitnud.

Praktikas teavitab Maa- ja Ruumiamet

sellisel juhul kohaliku omavalitsuse üksust

tuvastatud puudusest ning tuletab korduvalt

meelde vajadust seadusest tulenev kohustus

täita. Alles siis, kui vajalik tegevus jääb

sellest hoolimata tegemata, võib Maa- ja

Ruumiamet andmete kvaliteedi, tervikluse

ja kasutatavuse tagamiseks sekkuda. Lisaks

on kavandatava regulatsiooni eesmärk

võimaldada tehniliste toimingute

automatiseerimist olukordades, kus kohalik

omavalitsus on sisulise otsuse juba teinud

ning järgnev muudatus ei eelda täiendava

kaalutlusõiguse teostamist. Näiteks võib

kohaliku omavalitsuse määratud

katastriüksuse aadressi alusel toimuda

seotud hoone aadressiandmete automaatne

ajakohastamine, vältides käsitsi

andmesisestust ja vähendades vigade

tekkimise riski. Eelnõu eesmärk ei ole anda

Maa- ja Ruumiametile õigust teha kohaliku

omavalitsuse eest sisulisi aadressiotsuseid

ega muuta kohaliku omavalitsuse rolli

aadresside korraldamisel. Seletuskirja

täiendatud.

51 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

Teeme ettepaneku muuta Vabariigi

Valitsuse määruse „Aadresside ja

kohanimede süsteem“ kavandi (lisa2) § 21

lõiget 6 selliselt, et tähtlisandite määramine

toimuks üldjuhul või võimaluse korral

tähestikulises järjekorras, mitte

kohustuslikult kõigil juhtudel. Määruse

kavandi sõnastus ei arvesta piisavalt

väljakujunenud

numeratsioonisüsteemidega

tihehoonestusaladel ja

tööstuspiirkondades.

Mittearvestatud Ei pea vajalikuks kavandatud sõnastust

muuta. Tähtlisandite tähestikuline

järjestamine on oluline põhimõte, mis

toetab aadresside üheselt mõistetavust,

süsteemsust ja kasutusmugavust. Samas ei

rakendata seda põhimõtet praktikas jäigalt.

Maa- ja Ruumiamet arvestab aadresside

määramisel olemasolevate

aadressisüsteemide ning põhjendatud

kohalike vajadustega. Näiteks on praktikas

võimaldatud jätta tähtlisandeid vahele

olukordades, kus on ette näha täiendavate

aadresside määramise vajadus tulevikus.

See võimaldab vältida hilisemaid

ulatuslikke aadressimuudatusi ning

säilitada aadressisüsteemi loogilisust.

Seetõttu leiame, et kehtiv sõnastus

võimaldab saavutada soovitud eesmärki,

säilitades samal ajal piisava paindlikkuse

põhjendatud erandjuhtude lahendamiseks.

52 Eesti Linnade ja Valdade

Liit (ELVL)

ELVL leiab, et eelnõu materjalidest ei

selgu piisava täpsusega:

1) millised Maa- ja Ruumiameti poolt

praegu tasuta kasutatavad andmed,

teenused ja tooted jäävad ka edaspidi tasuta

kättesaadavaks;

2) millised teenused võivad tulevikus

muutuda tasuliseks;

3) milline võib olla muudatuste rahaline

mõju kohalikele omavalitsustele;

4) kas ja millises ulatuses mõjutavad

kavandatavad tasud kohalike omavalitsuste

seadusest tulenevate ülesannete täitmist.

Palume täiendada seletuskirja mõjude

analüüsiga, mis käsitleb eraldi kohalike

omavalitsuste finantsmõju ning sisaldab

ülevaadet tasuta säilivatest ning tasuliseks

muutuvatest teenustest. ELVL peab

oluliseks põhimõtet, et kohalikele

omavalitsustele nende seadusest tulenevate

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

avalike ülesannete täitmiseks vajalikud

ruumiandmed, aadressiandmed,

topograafilised andmed ja põhilised

ruumiandmeteenused oleksid jätkuvalt

tasuta kättesaadavad.

53 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Eelnõu üldeesmärk on parandada

ruumiandmete kvaliteeti, kättesaadavust ja

kasutatavust. Seletuskiri nimetab

aeromõõdistusandmeid oluliseks avalikuks

hüveks, mida vajavad planeerimine, ehitus,

keskkonnahaldus, teadus, ettevõtlus ja

kriisireguleerimine. Samal ajal näeb

regulatsioon ette, et: avalikus vaates on

ortofoto vähemalt 20 cm piksliga; andmed

avaldatakse vähemalt kuuekuulise

viivitusega; kõik aerolaserskaneerimise

punktipilved liigitatakse suletud

andmeteks; fotovõrkmudelid ja

kaldaerofotod ei ole tavapäraselt avalikult

kättesaadavad; MaRu võib piirata ligipääsu

andmete liigi, mahu, ala või detailsuse

järgi. Probleem on siin, et piirang rakendub

tervetele andmeliikidele automaatselt,

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on aeromõõdistusandmete

juurdepääsu regulatsiooni muudetud ja

vastavalt ka seletuskirja uuendatud.

Ortofoto avalik vaade on 10 cm ning

suletuid aeromõõdistusandmeid on

muudatusega asendatud piiratud

juurdepääsuga aeromõõdistusandmeteks.

mitte üksnes konkreetselt tuvastatud

riskiga andmetele. Näiteks kogu

aerolaserskaneerimise punktipilv loetakse

seaduse tasandil suletud andmeteks

olenemata punktitihedusest, piirkonnast,

andmete vanusest ja sellest, kas andmed

üldse võimaldavad inimest või kaitstavat

objekti tuvastada. Seega on eelnõu tegelik

toime vähemalt osaliselt vastupidine

sõnastatud eesmärgile parandada andmete

kättesaadavust ja kasutatavust.

54 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Seletuskirjas öeldakse, et

aerolaserskaneerimise punktandmetele ja

teistele suletud andmetele on ligipääs

võimalik üksnes riigi või kohaliku

omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Rakendusmääruse kavandis on aga

õigustatud huvi alused palju laiemad.

Ligipääsu võib saada ka: teadus- või

arendustegevuseks, projekteerimiseks,

planeerimiseks, keskkonnamõju

hindamiseks või muu rakendusspetsiifilise

ülesande lahendamiseks.

Kui seletuskiri kirjeldab kavandatavat

süsteemi kitsamalt kui rakendusmäärus,

tekib küsimus, kas mõjuanalüüsis on üldse

hinnatud tegelikku regulatsiooni.

Arvestatud

55 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Eelnõu § 73⁷ kohaselt võib MaRu osutada

tasulisi teenuseid juhul, kui see ei takista

õigusaktides sätestatud ülesannete täitmist.

Samal ajal: võib MaRu osutada ka tasulisi

andmeanalüüse, teenustulu jääb MaRu-le

ja MaRu võib kasutada tulu oma

põhitegevusega seotud kulude katmiseks.

Siin tekib struktuurne vastuolu. Ühelt poolt

peavad põhiülesanded olema tasulistest

teenustest sõltumatud ja prioriteetsed.

Teiselt poolt luuakse MaRu-le majanduslik

huvi tasuliste teenuste mahu

suurendamiseks, sest nende tulu võib

kasutada põhitegevuse rahastamiseks.

Eelnõus puuduvad selged mehhanismid

kuidas eristatakse põhiülesande ja tasulise

tegevuse tööaeg ning kulud; kes kontrollib,

et tasulised tööd ei tõrju põhiülesandeid

kõrvale; kuidas välditakse

maksurahastatud taristu ristsubsideerimist;

kuidas kontrollitakse konkurentsimõju

ning millal peab MaRu tellimuse tagasi

lükkama. Säte „kui see ei takista“ on

eesmärk, mitte kontrollimehhanism. Siin

on oluline juhtimis- ja huvide konflikti

risk.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud. Märkuses nimetatud teenused

on eelnõust välja jäetud.

56 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Eelnõu ütleb, et tasuliste teenuste eesmärk

on tagada MaRu vara tõhus kasutamine ja

teenuste jätkusuutlikkus. Samas võivad

teenused hõlmata: võrguteenuste loomist;

topograafiliste andmete hõivet; digitaalsete

kaardifailide loomist; andmeanalüüsi.

Need on tegevused, mida võivad osutada

ka eraettevõtjad. ESTGIS osutas, et

riigiasutusel on seejuures eelised:

alusandmed, maksurahastatud

infrastruktuur ja väiksem ettevõtlusrisk.

Eelnõu ei selgita piisavalt, kuidas

eristatakse: avalikku teenust, kulude

hüvitamist ning turul pakutavat

lisandväärtusega teenust. Samuti pole

selge, miks „vara tõhus kasutamine“ on

iseseisev piisav alus riigi sisenemiseks

konkurentsiturule. Vara olemasolu ei näita

veel, et teenuse osutamine on vajalik või

konkurentsineutraalne.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud. Märkuses nimetatud teenused

on eelnõust välja jäetud.

57 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Eelnõu ja seletuskiri ei anna veenvat

vastust küsimusele, miks on valitud

lahendused, mis laiendavad MaRu rolli

turul, piiravad andmete kasutatavust ja

suurendavad keskset halduskoormust,

eelistatud alternatiividele. Seletuskirjas on

küll mitmel juhul ESTGIS-i tõstatatud

riske kaudselt tunnistatud, kuid neid on

seejärel hinnatud väheoluliseks või

lahendatavaks ilma sisulise täiendava

analüüsita.

Selline lähenemine ei ole piisav. Kui

Arvestatud

osaliselt

Eelnõu koostamisel on kaalutud erinevaid

lahendusi ning nende mõjusid on hinnatud

seletuskirjas. Eelnõust ei nähtu sellist

olulist mõju konkurentsile, innovatsioonile

või andmete kasutatavusele, mis

põhjendaks täiendava sõltumatu võrdleva

analüüsi koostamist. Mõjuanalüüs on

koostatud vastavalt eelnõu sisule ja

eeldatavale mõjule. Juhime tähelepanu, et

eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

juhitakse tähelepanu turumõjule,

konkurentsiriskile, innovatsiooni

pidurdumisele, andmete kasutatavuse

vähenemisele ja pikaajalise kompetentsi

kahanemisele, ei saa neid seisukohti

käsitleda üksnes kitsalt huvigruppi

puudutava arvamusena. ESTGIS peab

problemaatiliseks, et eelnõu mõjuanalüüsis

hinnatakse turumõju mitmel juhul

väikeseks või mõõdukaks, kuid selle

hinnangu aluseks ei ole esitatud piisavat

sõltumatut ega võrdlevat analüüsi.

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

58 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Eelnõu koondab MaRu kätte mitu rolli,

mida tuleks ruumiandmete ökosüsteemis

selgelt lahus hoida. MaRu oleks

kavandatud regulatsiooni järgi

samaaegselt:

•alusandmete koguja ja haldaja;

•AKS-i ja huviobjektide süsteemi keskne

pidaja;

•aeromõõdistusandmete ligipääsu piiraja ja

otsustaja;

•võrguteenuste arendaja ja osutaja;

•tasuliste andmeanalüüside ja

kaarditoodete pakkuja;

•ETAK-i tellimuspõhise uuendamise

teenuse osutaja;

•teatud juhtudel ka KOV-i asemel

aadressitoimingute tegija.

Koos moodustavad need ülesanded

katkematu ahela alusandmete tootmisest ja

haldamisest kuni lõpptoodete ja analüüside

Arvestatud

osaliselt

Eelnõuga ei koondata Maa- ja

Ruumiametile uusi turutegevusi, vaid

korrastatakse ja täpsustatakse avalike

ülesannete täitmist ruumiandmete

valdkonnas. Eelnõu ei piira erasektori

võimalusi pakkuda ruumiandmetel

põhinevaid lisandväärtusega teenuseid ning

mõjuanalüüsis ei ole tuvastatud olulist

konkurentsimoonutuse või monopoli

kujunemise riski. Juhime tähelepanu, et

eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

müügini. Väikesel Eesti ruumiandmete

turul loob see de facto monopoli

kujunemise ja erasektori järkjärgulise

väljatõrjumise riski.

Selline rollide koondumine ei ole

neutraalne halduskorralduslik muudatus.

See mõjutab otseselt turgu, konkurentsi,

andmete kasutatavust, avaliku ja erasektori

rollijaotust ning valdkonna innovatsiooni.

Seletuskirjas ei ole piisavalt hinnatud,

kuidas selline tsentraliseerimine mõjutab

pikemas perspektiivis ruumiandmete

sektori arengut. ESTGIS-i hinnangul peab

riigi roll ruumiandmete valdkonnas olema

selgelt piiritletud. Riik peab tagama

kvaliteetsed ja ajakohased alusandmed,

ühtsed standardid, avatud ja hästi

dokumenteeritud liidesed ning andmete

võrdse kättesaadavuse. Lisandväärtusega

teenuste, analüüside, visualiseeringute,

kasutajapõhiste kaarditoodete ja

erilahenduste arendamine peab jääma

toimiva turu ülesandeks, kui erasektoril on

vastav võimekus olemas.

59 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Eelnõu käsitleb aeromõõdistusandmete

puhul peamise probleemina eraelu

puutumatuse ja julgeoleku riske. ESTGIS

nõustub, et neid küsimusi tuleb arvestada,

kuid kavandatud lahendused ei ole

piisavalt proportsionaalsed. Eraldusvõime

piiramine, ajaline viivitus, suletud

andmestikud ja õigustatud huvi kontroll

võivad oluliselt vähendada andmete

praktilist väärtust. Kõrge kvaliteediga

ruumiandmed on vajalikud teadus- ja

arendustegevuseks, kaugseireks,

masinõppeks, ruumianalüüsiks,

keskkonnaseireks, metsanduseks,

põllumajanduseks, linnaplaneerimiseks,

kriisijuhtimiseks ja uute teenuste

arendamiseks. Kui ligipääs muutub

keerukaks, ebaselgeks või haldusotsustest

sõltuvaks, väheneb Eesti ruumiandmete

kasutamine nii teaduses kui ettevõtluses.

Teadus- ja arendustegevuse nimetamine

üheks õigustatud huvi näiteks ei ole piisav.

See ei taga tegelikku õiguskindlust ega

stabiilset andmekasutust. ESTGIS peab

vajalikuks sätestada teadus- ja

arendustegevusele eraldi lihtsustatud ja

selge ligipääsukord.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on aeromõõdistusandmete

juurdepääsu regulatsiooni muudetud ja

vastavalt ka seletuskirja uuendatud,

aeromõõdistusandmetele on tagatud

juurdepääsu kord.

60 Eesti Geoinformaatika Selts

(ESTGIS)

Eelnõu seletuskirjas märgitakse mitmel

juhul, et kavandatud muudatuste mõju

ettevõtjatele on väike või mõõdukas.

ESTGIS ei nõustu sellise hinnanguga.

Ruumiandmete turg Eestis on väike,

spetsialiseerunud ja piiratud mahuga. Just

seetõttu võib riigi sisenemine

lisandväärtusega teenuste turule omada

oluliselt suuremat mõju kui suurematel

turgudel. Kui MaRu pakub teenuseid, mis

põhinevad maksurahast kogutud

alusandmetel, riiklikul taristul ja avaliku

võimu positsioonil, ei ole konkurents

erasektoriga võrdne isegi juhul, kui teenus

on kulupõhine. Eelnõu ei sätesta avalike

ülesannete ja tasuliste teenuste eraldi

kuluarvestust, ristsubsideerimise vältimise

korda ega sõltumatut kontrolli. Seetõttu ei

ole võimalik hinnata, kas kaartide,

analüüside ja muude teenuste hind sisaldab

kõiki taristu, andmete, personali ja

tugiteenuste tegelikke kulusid.

Kulupõhisus ei kõrvalda

konkurentsimoonutust. Riigi käsutuses on

andmed, taristu, institutsionaalne usaldus,

avaliku sektori ligipääsukanalid ja

püsirahastus. Erasektor kannab samal ajal

äririski, arenduskulu, turunduskulu ja

vastutab oma investeeringute tasuvuse

eest. Sellises olukorras võib riigi

teenusepakkumine vähendada ettevõtete

motivatsiooni investeerida uutesse

Arvestatud

osaliselt

Eelnõuga ei laiendata Maa- ja Ruumiameti

tegevust üldiseks äritegevuseks ega anta

ametile ülesannet pakkuda erasektoriga

konkureerivaid teenuseid väljaspool tema

põhitegevust. Tasu eesmärk on katta

konkreetsete teenuste osutamisega seotud

kulud. Märkuses esitatud võimalikud

mõjud on prognoositavad riskid, mille

realiseerumist ega ulatust ei ole

põhjendatud objektiivsete andmete või

analüüsidega. Juhime tähelepanu, et

eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

ruumiandmeteenustesse ning kahjustada

valdkonna innovatsiooni. Erasektori

nõrgenemise korral väheneb ka riigi enda

valikuvõimalus teenuseid turult hankida.

Pikemas vaates võib tekkida olukord, kus

nii avalik kui erasektor sõltuvad ühest

teenusepakkujast ning alternatiivne

kompetents on turult kadunud. Seetõttu

tuleb enne MaRu tasuliste teenuste

regulatsiooni laiendamist teha eraldi ja

põhjalik konkurentsi- ja turumõju analüüs.

61 Eesti Kindlustusseltside Liit

(EKsL)

Eelnõu kohaselt on rakendavate piirangute

põhjuseks eraelu puutumatuse tagamine.

Kindlustusandjad vajavad ligipääsu

detailsemate ortofotode ja kaldaerofotode

võrguteenustele vaid kindlustusteenusega

seotud toimingute läbiviimiseks, kusjuures

kindlustustegevuse seaduse (KindlTS)

kohaselt on kindlustusandjatel õigus

selleks saada juurdepääs kliendi

isikuandmetele. Eraelu puutumatuse osas

võiks kohaldada isikuandmete kaitsega

analoogi. Vastavalt KindlTS § 219 lg 1 p 1

tuleb riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutusel, tervishoiuteenuse osutajal,

kindlustusandjal või muul kolmandal isikul

kindlustuslepingu täitmiseks ja selle

Arvestatud

täitmise tagamiseks või tagasinõuete

esitamiseks vajalikke isikuandmeid

kindlustusandjale edastada või võimaldada

neile juurdepääs. Nimetatud norm on

asjakohane § 735 lg 1 mõttes, kui muu

seadusest tulenev alus. Teeme ettepaneku

täiendada õigusakte selliselt, et

kindlustusandjatel oleks autenditud

kasutajatena juurdepääs detailsemate

ortofotode ja kaldaerofotode

võrguteenustele. Palume vastavalt

täiendada ka eelnõu seletuskira, et sealt

nähtuks kindlustusandjate õigus andmeid

(§ 734, § 735 ) kõnealustel

andmetöötluseesmärkidel töödelda.

62 AS Metrosert Teeme ettepaneku olukorras, kus

muudatustega ei kehtestata seadmetele

täpsusnõudeid, kehtestada

miinimumnõudena, et

kalibreerimistulemuse alusel peab olema

võimalik hinnata seadme sobivust vastava

piirveaga mõõtmiste tegemiseks.

Mittearvestatud Kalibreerimistulemuste sisu ja nende alusel

seadme kasutuskõlblikkuse hindamine on

kalibreerimismetoodika küsimus, mida ei

ole otstarbekas seaduse või määruse

tasandil reguleerida. Kalibreerimise

nõuded ja metoodikad lähtuvad valdkonnas

kasutatavatest standarditest ning

rahvusvahelistest tavadest ega ole üksnes

siseriikliku regulatsiooni küsimus.

63 Siseministeerium Ligipääsumudeli ja punktipilve andmete

kättesaadavuse vastuolu. Seletuskirjas

kirjeldatud neljatasandiline ligipääsumudel

näeb ette, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutustele on ette nähtud eraldi

ligipääsutase (avaliku vaate, autenditud

kasutaja ja suletud andmete tasemetest

eristuv riigi- ja kohaliku omavalitsuse

tasand), mis hõlmab nende ülesannete

täitmiseks ka aerolaserskaneerimise

punktipilve andmed. Eelnõuga

kehtestatavas § 735 lõikes 2 on sätestatud,

et punktipilve failid on suletud andmed.

Erinevalt § 733 lõikest 2, mis näeb ette

riigi- ja kohaliku omavalitsuse (KOV)

asutustele ette erandi muude

aeromõõdistusandmete puhul, ei ole §-s

735 sellist erandit sätestatud. Seetõttu ei ole

riigi- ja KOV-asutustel õigust punktipilve

andmetele ligi pääseda, kuigi seletuskirjas

kirjeldatud ligipääsumudel seda eeldab.

Palume § 735 lõiget 2 täiendada erandiga

riigi- ja KOV-asutuste jaoks, analoogselt §

733 lõikes 2 sätestatuga.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on aeromõõdistusandmete

juurdepääsu regulatsiooni muudetud ja

vastavalt ka seletuskirja uuendatud.

64 Siseministeerium Suletud aeromõõdistusandmete

juurdepääsupiirangu õiguslik alus.

Eelnõuga kehtestatavas §-s 735 on

sätestatud "suletud

aeromõõdistusandmete" mõiste, mis

kujutab endast uut liiki

juurdepääsupiirangut väljaspool avaliku

teabe seaduse § 35 loetelu. Palume

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on aeromõõdistusandmete

juurdepääsu regulatsiooni muudetud ja

vastavalt ka seletuskirja uuendatud.

selgitada, kas selle piirangu õiguslikuks

aluseks on avaliku teabe seadus (ja kui, siis

täpselt milline säte) või luuakse eelnõuga

iseseisev, AvTS-ist sõltumatu

juurdepääsupiirangu alus. Kuna

juurdepääsupiirangud avalikule teabele

peavad tulenema seadusest, palume

selguse puudumisel eelnõu vastavalt

täiendada.

65 Siseministeerium Palume eelnõusse lisada või täpsustada

järgmised kaitsemeetmed autenditud

kasutajate ligipääsu kohta:

• Logide säilitustähtaeg. Autentimine loob

uue isikuandmete kogumi — andmestiku

selle kohta, kes ja millist ala ning millal

vaatas. Eelnõu ei näe praegu ette, kui kaua

selliseid andmeid säilitatakse.

Isikuandmete säilitustähtaeg on

isikuandmete kaitse põhimõtete kohaselt

oluline element, mis peab olema

kehtestatud seaduse, mitte määruse

tasandil. Palume kehtestada tähtaja

seadusega.

• Edasiandmise keeld. Palume hinnata

vajadust sätestada täiendav kaitsemeede,

mille kohaselt autenditud kasutaja, kellele

võimaldatakse ligipääs

aeromõõdistusandmetele, ei või neid ilma

õigusliku aluseta edasi anda kolmandatele

isikutele.

• Juurdepääsupiirangu säilimine

allalaaditud andmetel. Kui autenditud

Mittearvestatud Eelnõuga ei kavandata andmekasutuse

logimist ega täiendavaid piiranguid

andmete edasiandmisele. Logimise

vajadus, ulatus ja tehniline teostatavus

vajavad täiendavat analüüsi. Andmete

edasisele töötlemisele, kasutamisele ja

avalikustamisele kohaldatakse üldist

õigusraamistikku, sealhulgas avaliku teabe

seadust.

kasutaja poolt alla laaditud andmed

muutuvad asutuse enda avalikuks teabeks

(nt dokumendiringluses), tuleb tagada, et

neile kohalduks jätkuvalt asjakohane

juurdepääsupiirang. Palume selgitada,

millisest õiguslikust alusest (sh kas AvTS §

35) selline piirang sel juhul tuleneks.

66 Siseministeerium Hägustamise praktilised riskid ja juba

avalikustatud detailandmete käsitlus.

Suure eraldusvõimega ortofotod ja

aerolaserskaneerimise punktipilved on

aastaid olnud vabalt allalaaditavad ning on

juba kolmandate osapoolte süsteemides

kasutusel. Palume selgitada, kas ja kuidas

kavatsetakse käsitleda selliseid juba

avaldatud ja levinud detailandmeid.

Selgitatud Eelnõuga ei kavandata juba avaldatud

andmete tagantjärele muutmist ega

eemaldamist.

67 Siseministeerium Juhime lisaks tähelepanu, et hägustamise

rakendamisel tuleks arvestada selle

praktilise mõjuga: hägustatud ala on

iseenesest signaal, et tegemist on

julgeoleku seisukohalt tähelepanuväärse

objektiga. Palume selgitada, kas ja kuidas

seda riski hägustamise kavandamisel

arvesse võetakse.

Selgitatud Hägustamise vajaduse ja ulatuse määravad

pädevad julgeolekuasutused riskihinnangu

alusel, arvestades sealjuures ka

hägustamise võimalikke kõrvalmõjusid.

Maa- ja Ruumiamet toetab protsessi

asjakohase tehnilise sisendiga.

68 Siseministeerium Pädevate asutuste võimalus algatada

aeromõõdistusandmete hägustamise

menetlus enne andmete avalikustamist.

Eelnõuga kehtestatava § 736 punkti 4 alusel

kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega aeromõõdistusandmete

hägustamise taotluse esitamise ja

lahendamise korra. Seletuskirjas (lk 25)

märgitud avalikustamise viivitus (6–12

kuud) eeldab, et hägustamist sooviv asutus

saab taotluse esitada enne andmete

avalikustamist. Praegu jääb ebaselgeks,

kuidas ja millal jõuab asutuseni teave

eelseisvast aeromõõdistamisest. Palume

seetõttu täpsustada, kas ja kuidas Maa- ja

Ruumiamet teavitab asutusi etteulatuvalt

kavandatavast aeromõõdistamisest, et

hägustamistaotlus oleks võimalik esitada

enne, mitte alles pärast andmete avalikuks

muutumist.

Selgitatud Aeromõõdistamise piirkondade kohta

avaldatakse teave Maa- ja Ruumiameti

veebilehel. Hägustatavate objektide loetelu

on koordineeritud koostöös Luurekeskuse,

Siseministeeriumi ja

Justiitsministeeriumiga.

69 Siseministeerium Ligipääsu peatamise taotlemise kord.

Seletuskirjas (lk 24) on § 734 lõike 3

selgitusena märgitud, et ligipääsuhaldus on

vajalik muu hulgas ligipääsu peatamiseks

või lõpetamiseks julgeoleku- või avaliku

korra kaalutlustel pädeva asutuse taotlusel.

Eelnõuga täiendatavas §-s 734 endas

puudub aga regulatsioon selle kohta,

kuidas sellist taotlust esitada saab. Seetõttu

ei ole seletuskirjas kirjeldatu praegu

normina reguleeritud. Palume seaduse

Arvestatud

sätteid täiendada, et kirjeldatud võimalus

oleks ka õiguslikult sätestatud.

70 Siseministeerium Riigikaitseliste objektide mõiste

täpsustamine. Lisa 8 § 48 lõike 2 kohaselt

rakendatakse aeromõõdistusandmete

hägustamist "riigikaitseliste objektide ja

muude julgeolekuriskide maandamiseks".

Riigikaitselise ehitise (Kaitseväe

valitsemisala ehitis) ja riigikaitseobjekti

mõisted ei ole samatähenduslikud. Palume

mõiste sõnastada nii, et hägustamise

regulatsioon katab selgelt ka

riigikaitseobjektid, mitte üksnes

riigikaitselised ehitised.

Arvestatud

71 Siseministeerium Sõnastuse täpsustamine julgeolekuriski

käsitlevas sättes. Lisa 8 § 47 lõike 1 punktis

8 on kasutatud sõnastust "andmed, mille

avaldamisega kaasneb

ebaproportsionaalne risk riigi

julgeolekule". Palume see asendada

sõnastusega "oht riigi julgeolekule", mis on

kasutusel ka kehtivas õiguses (nt

välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seaduse § 78 lg 1 p 4,

välismaalaste seaduse § 2111), tagamaks

õigusterminoloogia ühtsuse.

Arvestatud

72 Siseministeerium Geodeetiliste punktide andmekogu ja

ESTPOS teenuste isikuandmed. Palume

selgitada, milliseid isikuandmete

kategooriaid geodeetiliste punktide

andmekogus ja ESTPOS teenuste

osutamisel töödeldakse, millisel õiguslikul

alusel need andmed kogutakse ning milline

on nende säilitamistähtaeg. Praegu ei ole

see eelnõust ega seletuskirjast üheselt

selge.

Arvestatud

73 Siseministeerium Töö teostajate andmete alaline säilitamine.

Eelnõu § 1 punktiga 30 nähakse ette töö

teostajate üldandmete (isikuandmed)

alaline säilitamine. Selgitustest ei nähtu,

miks selline alaline säilitamine on vajalik.

Palume seda andmesubjekti õiguste vaates

põhjendada. Lisaks palume täpsustada, kas

ja millises ulatuses need andmed

avalikustatakse, arvestades nii kehtivat kui

eelnõu § 1 punktiga 33 muudetavat §-i 38.

Arvestatud

74 Siseministeerium Arhiveeritavate isikuandmete

säilitustähtaeg ja kaitsemeetmed. Eelnõu §

1 punkt 110 näeb ette senise andmestiku

arhiveerimise. Kuna isikuandmete

arhiveerimine kujutab endast isikuandmete

jätkuvat töötlemist, peab seadus ette

nägema säilitamise lõpptähtaja ning

kaitsemeetmed, nagu anonüümimine,

pseudonüümimine või

juurdepääsupiirangud. Need näivad

eelnõust praegu puuduvat. Palume need

lisada.

Selgitatud Riikliku kohanimeregistri andmed

arhiveeritakse. Arhiveerimise all peetakse

silmas andmete üleandmist

Rahvusarhiivile. Aadressiandmete

süsteemi infosüsteemi andmeid ei

arhiveerita eraldi, kuna need viiakse üle

AKS-i infosüsteemi. Eraldi säilitustähtaja,

anonüümimise või pseudonüümimise

regulatsiooni lisamine ei ole vajalik, kuna

arhiveerimine toimub arhiiviseaduse

tähenduses arhivaalina ja sama seaduse

alusel püsivalt.

75 Siseministeerium Isikuandmete regulatsiooni tasand.

Isikuandmete kategooriad, säilitustähtajad

ja andmesubjekti õiguste piiramine on

olulised isikuandmete töötlemise

tingimused, mis peaksid isikuandmete

kaitse põhimõtete kohaselt olema

sätestatud seaduse, mitte rakendusakti

tasandil. Palume hinnata, kas osa Lisas 6

kavandatud isikuandmete töötlemise

regulatsioonist vajab seaduse tasandil

reguleerimist.

Arvestatud

76 Siseministeerium Viited isikuandmete kaitse õiguslikule

raamistikule. Seletuskirja punktist 5

puudub viide isikuandmete kaitse

üldmäärusele (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EL) 2016/679) ning

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 8,

millega eelnõul on otsene puutumus

isikuandmete töötlemise laienemise kaudu.

Palume need viited seletuskirja lisada.

Arvestatud

77 Siseministeerium Rahvastikuregistri seaduse kooskõla

eelnõuga. Rahvastikuregistri seaduse §-des

70, 73 ja 94 kasutatakse jätkuvalt mõisteid

"aadressiandmete süsteem" ja

"aadressiandmete süsteemi infosüsteem",

samas kui eelnõu kehtestab uue mõiste

AKS. Neid sätteid eelnõuga ei muudeta.

Palume need viited rahvastikuregistri

seaduses eelnõu raames läbivalt üle

vaadata ja ühtlustada.

Arvestatud

78 Siseministeerium Palume seletuskirja punktis 7.2 esitatud

muudetavate rakendusaktide loetelu

täiendada vähemalt järgmiste siseministri

määrustega, milles sisalduvad viited

aadressiandmete süsteemi infosüsteemile

vajavad samuti AKS-iga ühtlustamist:

• "Elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise kord, vormid ja nende täitmise

juhend";

• "Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimäärus";

• "Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus";

• "Teenistus- ja tsiviilrelvade registri

põhimäärus".

Arvestatud

79 Siseministeerium Rahvastikuregistrist edastatavate andmete

koosseis ja õiguslik alus. Lisa 2

rakendusakti kavandi § 6 lõike 1 punktis 4

on nimetatud andmete saamist

Siseministeeriumilt (rahvastikuregistrist),

kuid andmete täpne koosseis, eesmärk ja

õiguslik alus ei ole eelnõust selgelt

nähtavad. Kuna andmete esitamine AKS-i

on reguleeritud ruumiandmete seaduse §-s

61, tuleks selles sättes selgelt kindlaks

määrata, milliseid andmeid (vähemalt

andmekategooriate tasemel), millisest

andmekogust ja millisel eesmärgil

soovitakse. Arvestades andmete seotust

rahvastikuregistri andmestikuga, peame

põhjendatuks andmete koosseisu, allika ja

töötlemise eesmärgi täpsemat

Arvestatud

osaliselt

Andmete täpne koosseis on asjakohane

sätestada rakendusaktis, kus see on ka

kehtivas regulatsioonis tehtud.

Isikuandmete töötlemist käsitlev

regulatsioon on täiendavalt üle vaadatud.

reguleerimist seaduse tasandil. Sama

probleem esineb ka Lisa 6 §-s 141, kus on

isikuandmetena nimetatud nimi, e-posti

aadress ja isikukood, kuid ei ole märgitud,

millisest andmekogust need andmed

pärinevad.

80 Siseministeerium Lisaks jääb ebaselgeks rahvastikuregistri ja

tulevase AKS-i infosüsteemi vahelise

andmevahetuse eesmärk ja

toimimisloogika. Lisa 2 rakendusakti

kavandi § 6 lõike 1 punktist 4 nähtub, et

Siseministeerium esitab AKS-i

infosüsteemile andmeid Eesti

rahvastikuregistris kehtiva elukoha ja lisa-

aadressina kasutatavate aadressiandmete

kohta. Samas kontrollitakse kehtiva

korralduse kohaselt rahvastikuregistrisse

kantava Eesti aadressi olemasolu

aadressiandmete süsteemist (ADS).

Eelnõust ega rakendusaktide kavanditest ei

nähtu piisavalt selgelt, millise eesmärgi

täitmiseks on vajalik andmete edastamine

rahvastikuregistrist AKS-i infosüsteemi.

Palume selgitada kavandatava

andmevahetuse eesmärki, sisu ja

toimimispõhimõtteid ning seda, millist

lisandväärtust annab kavandatav lahendus

võrreldes senise andmevahetuse loogikaga.

Selgitatud Rahvastikuregistri seose olemasolu AKS-is

on vajalik aadressi unikaalsuse tagamiseks,

kuna rahvastikuregistri andmetega seotud

aadressobjekt peab olema üheselt eristatav

ja ruumis leitav. Samuti võimaldab see

kontrollida aadressiandmete ja

elukohaandmete kooskõla, vältida

olukordi, kus isikud jäävad seotuks

kehtetute või vigaste aadressidega, ning

hinnata aadressimuudatuste mõju enne

muudatuste rakendamist. AKS-is ei

säilitata rahvastikuregistrist

aadressobjektiga seotud isikute andmeid,

vaid üksnes teavet rahvastikuregistri seose

olemasolu kohta.

81 Siseministeerium AKS-i andmete informatiivse tähenduse ja

kohustusliku kasutamise vastuolu.

Eelnõuga lisatavas §-s 622 on sätestatud, et

AKS-i andmetel on informatiivne

tähendus, samas kui § 59 muudab AKS-i

kasutamise kohustuslikuks. Palume

selgitada, mida "informatiivne tähendus"

praktikas tähendab ning kuidas see

suhestub andmete kasutamise

kohustuslikkusega.

Selgitatud AKS-i andmed pärinevad valdavas osas

teistest riiklikest andmekogudest,

sealhulgas ehitisregistrist ja Eesti

topograafia andmekogust. Kuna

lähteandmetel puudub

päritoluandmekogudes iseseisev õiguslik

tähendus, ei omanda need sellist tähendust

ka AKS-is. AKS-i eesmärk ei ole luua uut

õiguslikku staatust, vaid tagada aadressi- ja

kohanimeandmete ühtne töötlemine ning

kasutamine. Samas on koha-aadresside ja

kohanimede kasutamine seadusest

tulenevalt kohustuslik, kuna nendele

puuduvad alternatiivsed riiklikud

identifitseerimisvahendid. Ruumiandmete

seaduse kohaselt tagab AKS

aadressiobjektide ja kohanimede üheselt

mõistetava identifitseerimise nii nende

asukohas kui ka eri andmekogudes ning

koha-aadresside ja kohanimede määramise

ning aadressi- ja kohanimeandmete

töötlemise ühtse korralduse.

82 Siseministeerium Aadressi automaatse määramise

teavitamise kord. Eelnõuga muudetav § 55

lõige 2 näeb ette, et kui aadressiobjekti

omanik ei esita koha-aadressi määramise

või muutmise kohta kirjalikku arvamust 15

päeva jooksul teate saamisest, loetakse ta

muudatusega nõustunuks. Palume

selgitada, kuidas tagatakse praktikas, et

omanik saab teate muudatusest reaalselt ja

õigeaegselt kätte ning talle on tagatud

Arvestatud

tegelik võimalus enne otsuse tegemist oma

arvamust avaldada, arvestades, et

arvamuse esitamata jätmine loetakse

nõustumiseks kavandatava muudatusega.

Peame oluliseks, et aadressiobjekti

omaniku teavitamise kord ja muudatustest

teavitamise praktiline korraldus oleksid

seletuskirjas või õigusaktis selgemalt

kirjeldatud.

83 Siseministeerium Kohaliku omavalitsuse vaikimise

tõlgendamine nõusolekuna. Eelnõuga

täiendatav § 48 lõike 8 kohaselt muudab

AKS-i vastutav töötleja objekti kehtetuks,

kui kohalik omavalitsus ei vasta 30 päeva

jooksul arvamuse küsimisele

aadressiobjekti kehtetuks tunnistamise

kohta. Selline vaikimise tõlgendamine

nõusolekuna andmete kustutamiseks on

riskantne lahendus, kuna see ei taga, et

otsus tehakse KOV-i tegeliku seisukoha

alusel. Palume kaaluda selle lahenduse

võimalikke alternatiive.

Arvestatud

84 Siseministeerium Aadressiandmete parandamise ja

vaidlustamise menetluse puudumine. Lisa

2 § 6 lõike 3 kohaselt ei ole AKS-i vastutav

töötleja kohustatud kontrollima andmete

sisulist õigsust — üksnes kooskõla nõuete

ja varem registreeritud andmetega (§ 10 lg

2). Eelnõust puudub aga menetlus, mille

kaudu isik saab enda kinnisasja kohta

käivat ekslikke aadressiandmeid

vaidlustada või parandada. Palume selline

Arvestatud

menetlus eelnõusse lisada, et tagada

isikutele reaalne võimalus oma õigusi

kaitsta.

85 Siseministeerium Vastuolu avalikustatavate andmete

ulatuses. Lisaga 8 muudetavas määruses on

sätestatud, et aeromõõdistusandmete

hägustamist rakendatakse riigikaitseliste

objektide ja muude julgeolekuriskide

maandamiseks, mistõttu selliste objektide

detailandmed avalikkusele kättesaadavaks

ei tehta. Samal ajal on Lisa 2 kavandis

sätestatud, et AKS-i infosüsteemis

avalikustatakse samast lähteandmestikust

tuletatud andmed — hoonete ruumikujud,

sissepääsude korrused, ligipääsuandmed ja

huviobjektid — ilma, et selleks oleks ette

nähtud piiranguvõimalust riigikaitseliste

objektide või muude julgeolekuriskide

osas. Palume seda vastuolu selgitada ja

hinnata, sh kas ja kuidas mõjutab see

Lisaga 8 taotletavat julgeoleku eesmärki

ning kas on vajalik kehtestada ka

avalikustatavatele andmetele piirangu

seadmise võimalus riigikaitseliste

objektide ja muude julgeolekuriskide osas.

Mittearvestatud AKS-is ei töödelda ega säilitata piiratud

juurdepääsuga andmeid. Andmeid, mida ei

tohi avalikustada, ei edastata AKS-i

päritoluandmekogudest ega sisestata sinna

kohaliku omavalitsuse üksuste poolt. AKS

saab andmed teistest andmekogudest

andmevahetusteenuste kaudu, mille

vahendusel edastatakse üksnes avalikud

andmed. AKS-i andmete valikuline või

ulatuslik piiramine oleks vastuolus

süsteemi eesmärgiga tagada

aadressiobjektide ja kohanimede üheselt

mõistetav identifitseerimine ning aadressi-

ja kohanimeandmete ühtne kasutamine.

86 Siseministeerium Palume seletuskirja täiendada järgmiste

hinnangutega:

Valitsemisala infosüsteemide

arendusvajadus üleminekul AKS-ile:

• Politsei- ja Piirivalveameti infosüsteemid

(Apollo, KILP, MISx) ning Häirekeskuse

SOS-süsteem kasutavad praegu

aadressiandmete süsteemi (ADS). AKS-ile

üleminek eeldab nende süsteemide

arendamist, sealhulgas PPA

andmevahetuse X-tee teenuste

ümberseadistamist. Seletuskirjas (lk 49–

50) viidatud Euroopa Liidu taasterahastu

(NextGenerationEU) vahendid on ette

nähtud AKS-i infosüsteemi enda, mitte

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste

(PPA, Häirekeskus, SMIT) infosüsteemide

kohandamise rahastamiseks. Palume

koostada hinnang, mis kirjeldab

valitsemisala asutuste infosüsteemide

tehnilisi muudatusi ja nende

rahastamisallikat.

• Lisaks võib AKS-i andmete muutmise ja

kehtetuks tunnistamise regulatsioon

mõjutada rahvastikuregistri

iseteenindusportaali ja menetlustarkvara

tööprotsesse. Eelkõige vajavad täiendavat

analüüsi aadressimuudatuste mõju

rahvastikuregistri automaatmenetlustele,

mõju kinnistusraamatuga seotud

päringutele ja aadressi kontrollimise

loogikale, samuti olukorrad, kus erinevatel

Mittearvestatud Tehniliselt toimivad Aadressiandmete

süsteem ja Kohanimeregister juba ühtses

AKS-i tehnilises lahenduses eraldi

moodulitena. Seega AKS on tänaseks

suures osas välja arendatud kehtiva

õigusregulatsiooni raames. Kõiki

Aadressiandmete süsteemi tarbijaid on

varakult teavitatud uute teenuste kasutusele

võtmise vajadusest, teenustes ei ole suuri

sisuslisi muudatusi ja neid ei ole ette näha

ka siis kui eelnõu kohane regulatsioon

kehtima hakkab. Peamine muutus seisneb

selles, et uutes AKS-i teenustes on nüüd

tehniline formaat kaasaegsem (varem

SOAP-teenused, nüüd REST-teenused).

Sarnase REST teenustele ülemineku tegi

hiljuti ka SMIT nt rahvastikuregistri poolt

pakutavate teenuste osas ja sellega

kaasnevalt tegi ka MaRu oma

infosüsteemides vastavad arendused. Seega

sellised üleminekud on riigi infosüsteemis

tavapärased ja mahuvad üldjuhul tavalise

infosüsteemi ülalhoiu kulude hulka.

Tarbijatele vastu tulles, on MaRu teinud ka

REST teenustele lisaks uued sama sisulised

SOAP teenused, mida saab kasutada

käesoleva aasta lõpuni. Viimase suhtluse

kohaselt on SMIT lubanud

rahvastikuregistri andmevahetusel üle

minna AKS-i SOAP- teenustele 2026

augusti kuu jooksul ja REST-teenustele

2026 aasta lõpuks.

objektidel võib esineda sama aadressitekst

ning vajadus saada aegsasti testandmeid ja

selgitusi süsteemide kohandamiseks,

testimiseks ja kasutuselevõtuks

valmistumiseks. Palume neid mõjusid

hinnata ja kajastada seletuskirjas.

87 Siseministeerium Samuti juhime tähelepanu, et

aeromõõdistusandmete piiratud

ligipääsuga andmete kasutuselevõtuga

seotud arendustööde vajadus sõltub

tulevasest tehnilisest lahendusest ning

valitsemisala asutuste tegelikest

kasutusvajadustest. Määruse kavandi

kohaselt võimaldatakse teatud detailsusega

aeromõõdistusandmetele ligipääs üksnes

autenditud kasutajatele, mistõttu võib

kaasneda täiendav arendusvajadus. Selle

töö mahtu ei ole praegu võimalik piisava

täpsusega hinnata, mistõttu palume seda

Arvestatud

mõju arvestada eelnõu mõjude

kirjeldamisel.

88 Siseministeerium Rakendamise tähtaja realistlikkus

Siseministeeriumi valitsemisala asutustele.

Eelnõu § 1 punkti 111 kohaselt tuleb

infosüsteemid ruumiandmete seaduse §-ga

59 vastavusse viia hiljemalt 1. märtsiks

2027. a. Arvestades eelnevalt kirjeldatud

arendusvajadusi, palume hinnata, kas see

tähtaeg on Siseministeeriumi valitsemisala

asutustele reaalselt saavutatav.

Selgitatud AKS-i uute teenuste valmimisest ja uutele

teenustele ülemineku vajadusest on MaRu

teavitanud kõiki tarbijaid varakult. Samuti

on suuremate tarbijatega, sealhulgas SMIT-

i ja Siseministeeriumiga AKS-i teenuste

muudatuste osas läbi räägitud. X-tee 2026

aasta juuni kohta käiva raporti alusel SMIT

juba osaliselt kasutab AKS-i uusi REST X-

tee teenuseid, Rahvastikuregistri osas on

teadaolev plaan uutele SOAP-teenustele

2026 augustis ja REST-teenustele

detsembris. Seega eeldame, et uute teenuste

kasutusele võtmine sujub plaanipäraselt ja

ei too kaasa suuremaid kõrvalmõjusid.

89 Siseministeerium Maa- ja Ruumiameti tasuliste teenuste

mõju Siseministeeriumi valitsemisala

eelarvele. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt

võib Maa- ja Ruumiamet kehtestada

teenuse tellijale kohustuse hüvitada teatud

võrguteenuste väljatöötamise,

ajakohastamise või uuendamisega seotud

kulud. Palume selgitada, kas ja millises

ulatuses hakkab Siseministeeriumi

valitsemisala neid tasulisi teenuseid

kasutama ning milline on nende mõju

valitsemisala eelarvele, sh kas tegemist on

Selgitatud SMIT-ile edastatakse praegu huvipunktide

(POI) andmeid ning aluskaardi

aluskomplekti andmeid. Muude Maa- ja

Ruumiameti teenuste kasutamine jääb ka

edaspidi tasuta. Täiendavad kulud võivad

kaasneda üksnes juhul, kui tekib vajadus

rakendada arendusi kõrgema

lahutusvõimega ortofotodele juurdepääsu

võimaldamiseks. Päästeametiga on

sõlmitud leping, mille alusel tehakse

varjumiskohtade X-GIS rakenduse

arendus- ja uuendustöid.

teenustega, mille soetamine eeldab

riigihangete seaduse kohaldamist.

90 Siseministeerium Geodeetilise märgi paigaldamine ehitisse.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetav § 23 lõige

1 näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse

taluda geodeetilise märgi paigaldamist

ehitisse, samas kui kehtiv regulatsioon

lubab märgi paigaldamist üksnes ehitisele.

Palume seletuskirjas selgitada, milles

seisneb erinevus senise ja kavandatava

regulatsiooni vahel ning milliseid

täiendavaid kohustusi või piiranguid see

kinnisasja omanikule kaasa toob.

Arvestatud

91 Siseministeerium Tähtaja pikendamise õiguse piiritlemine.

Eelnõu § 1 punktiga 20 lisatav § 331 lõige

7 lubab Maa- ja Ruumiametil

menetlustähtaega pikendada põhjendatud

juhul, ilma pikendamiste arvu või kestust

piiramata. Palume kaaluda selle õiguse

täiendavat piiritlemist, nähes ette

pikendamise ulatuse või maksimaalse

kestuse, et tagada menetluse kestuse

ettenähtavus ja läbipaistvus.

Arvestatud

92 Siseministeerium Andmeanalüüsi teenuse eesmärk,

andmeallikad ja õiguslik alus. Eelnõu § 1

punktiga 104 lisatava peatüki 81 kohaselt

võib Maa- ja Ruumiamet osutada

andmeanalüüsi teenuseid. Palume

täpsustada ja põhjendada andmeanalüüsi

teenuse osutamise eesmärki, kasutatavaid

andmeallikaid, töödeldavate andmete

ulatust ning vastava andmetöötluse

õiguslikku alust, sealhulgas selgitada, kas

ja millistel tingimustel on lubatud kasutada

või koondada erinevate andmekogude

andmeid.

Selgitatud Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud. Andmeanalüüsi teenus on

regulatsioonist välja jäetud.

93 Kaitseministeerium Kaitseministeeriumi vastusele seatud

AvTS § 35 lg 1 p 3 (1) alusel

juurdepääsupiirang kuni 14.09.2031.

94 Justiits- ja

Digiministeerium

Juhime tähelepanu, et isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab

liikmesriik konsulteerima

järelevalveasutusega (Andmekaitse

Inspektsiooniga), kui koostamisel on riigi

parlamendis vastu võetava õigusakti

eelnõu või sellisel õigusaktil põhinev

rakendusakt, mis seondub isikuandmete

töötlemisega (vt IKÜM art 36 lg 4).

Tavaliselt on selle kohustuse täitmiseks

AKI kaasatud eelnõu esimese

kooskõlastusringi raames arvamuse

küsimise näol. Vastavalt IKÜM artiklile 52

tegutseb AKI IKÜM-iga kooskõlas antud

ülesannete täitmisel ja volituste

kasutamisel täiesti sõltumatult. Tulenevalt

Arvestatud

eelnevast peab eelnõu koostaja ise eelnõu

AKI-le edastama. Palume seda teha.

95 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punkt 29 (muudetav RAS § 36

lõige 2) näeb ette andmekogu põhimääruse

volituse raamid. Palume täiendada

andmekogu volitusnormi raame ka

andmeandjatega. Lisaks sellele juhime

tähelepanu, et kui andmekogu kõiki

andmeid ei säilitata sama kaua, siis tuleb

põhimääruse volitusnormis näha ette ka

volitus täpsete säilitustähtaegade

määramiseks. Palume eelnõu täpsustada.

Arvestatud

96 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 30 (kavandatavad

RAS § 36 lõiked 4 ja 5) nähakse ette, et

andmekogus töödeldakse geodeetilise töö

tegija üldandmeid ja andmekogu andmeid

säilitatakse alaliselt. Seletuskirjas on

selgitatud küll andmekogu andmete alalise

säilitamise vajadust, kuid selgusetuks jääb,

miks on vaja alaliselt säilitada ka

geodeetilise töö tegija üldandmeid. Palume

seletuskirjas põhjendada, kuidas omab töö

tegija nimi ja isikukood tähtsust näiteks 75

aasta pärast.

Arvestatud

97 Justiits- ja

Digiministeerium

Juhime tähelepanu, et muuta tuleb ka

kehtivat RAS § 36 lõiget 3, kuna

andmekogu vastutav töötleja tuleb määrata

Arvestatud

kindlaks seaduse tasandil. Palume eelnõu

selles osas täiendada.

98 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 31 (muudetav RAS §

37) nähakse ette muu hulgas, et

andmekogusse kantavate andmete loetelu

sätestatakse GPA põhimääruses. Kuna

täpne andmekoosseis on ette nähtud juba

põhimääruse volitusnormis, siis puudub

vajadus seda kavandatavas sättes üle

korrata. Palume eelnõu selles osas muuta.

Arvestatud

99 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 34 (kavandatavad

RAS § 38 lõiked 3–8) nähakse ette, et Eesti

riikliku GNSS satelliitandmete keskuse

(ESTPOS) andmed tehakse

teabevaldajatele nendele õigusaktidega

pandud või rahvusvahelises lepingus

sätestatud ülesannete täitmiseks

kättesaadavaks ESTPOS-i veebilehe kaudu

ennast kasutajaks registreerides. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt tehakse andmed

kättesaadavaks muu hulgas ka riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

Avaliku teabe seaduse § 439 lg 9 näeb ette,

et andmevahetus riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogudega ja riigi

infosüsteemi kuuluvate andmekogude

vahel toimub läbi riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi. Justiits- ja

Digiministeeriumi hinnangul ei ole lubatud

kõnealusest reeglist erandeid teha, seega

peab riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude andmevahetus toimuma

Mittearvestatud Kehtiva ruumiandmete seaduse § 38

kohaselt tehakse geodeetiliste punktide

andmekogu (GPA) andmed

teabevaldajatele kättesaadavaks vajaduse

korral riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu. ESTPOS-i

andmete kättesaadavaks tegemine ei ole

käsitatav riigi infosüsteemi kuuluvate

andmekogude vahelise andmevahetusena

avaliku teabe seaduse § 43⁹ lõike 9

tähenduses.

üksnes üle X-tee. Palume eelnõu selles

osas muuta.

100 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punktidega 91 ja 92

(kavandatavad RAS § 61 lõige 1 punktid 5

ja 6 ning muudetav RAS § 61 lõige 2)

nähakse ette andmeandjad. Kehtivas

regulatsioonis on asutused, kellel lasub

kohustus andmeid infosüsteemi anda.

Kavandatava regulatsiooniga nähakse ette,

et andmed esitavad andmekogude

vastutavad töötlejad ja määrusega on

võimalik andmeandjate nimekirja

pikendada. Kavandatava regulatsiooni

kohaselt ei ole selge, kes infosüsteemi

andmeid annavad, ka seletuskirjast ei

nähtu, kellel lasub kohustus andmete

esitamiseks. Soovitame eelnõu § 1 punkti

92 esitada samuti punkti 91 all

punktiloetelus näiteks järgmiselt: „7) muud

käesoleva seaduse § 58 lõike 1 alusel

kehtestatud määruses nimetatud

andmeandjad.“. Kehtestatavast määrusest

peaks nähtuma konkreetne loetelu, kes on

andmeandjad ja milliseid andmeid nad

esitavad.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõu eesmärk on siduda andmete

esitamise kohustus konkreetsete

andmekogude ja nende vastutavate

töötlejatega, kuna huviobjektide ja muude

AKS-i andmete puhul on andmete

esmaseks allikaks vastavad andmekogud.

Selline lähenemine aitab tagada andmete

kvaliteedi, ajakohasuse ning selge

vastutuse andmete esitamise eest.

Nõustume, et andmeandjate ring ja

esitatavate andmete koosseis peavad olema

õigusselguse huvides piisavalt üheselt

mõistetavad.

101 Justiits- ja

Digiministeerium

Kehtiv RAS § 67 lõige 4 näeb ette, et Eesti

topograafia andmekogu (ETAK) asutab ja

selle põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus määrusega. Kuna ETAK-i

regulatsioon on juba seadusega ette nähtud,

siis on see ka juba seadusega asutatud,

seega palume sättest välja jätta sõnad

„asutab ja selle“.

Arvestatud

102 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 103 (kavandatavad

RAS §-id 731–736) nähakse muu hulgas

ette ka volitusnorm ministrile, et määrata

kindlaks autenditud kasutaja ligipääsu

täpsemad tingimused

aeromõõdistusandmetele. Seletuskirja lisas

nr 8 on toodud rakendusakti kavand, mille

preambulist on puudu eelnõu § 1 punktiga

103 ette nähtud volitusnorm ning lisaks on

määratud kindlaks, kuidas toimub

autenditud kasutaja ligipääs. Kuna

autenditud kasutaja saab ligipääsu

andmetele kujul, kus võivad nähtuda ka

teiste isikute eraelu riivavad andmed, siis

palume seletuskirjas selgitada, millistest

kriteeriumidest lähtuvalt võimaldatakse

autenditud kasutajatele ligipääs või saavad

ligipääsu kõik isikud, kes ennast tuvastada

võimaldaval viisil süsteemi sisse logivad.

Nimelt eelnõu § 1 punktiga 103

kavandatava sätte kohaselt võib, mitte ei

pea autenditud kasutajale ligipääsu

võimaldama.

Arvestatud

103 Justiits- ja

Digiministeerium

Lisaks sellele märgime, et rakendusakti

kavandis on piiratud õigustatud huvi alusel

suletud andmetele ligipääsu, kuid Euroopa

Kohus on leidnud, et isikuandmete kaitse

üldmäärus ei võimalda õigustatud huvi

kitsendamist riigisisese õigusega . Juhime

tähelepanu, et kui suletud andmete all on

mõeldud muu hulgas asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud andmeid, siis

toimub ligipääsu võimaldamine neile

vastavalt avaliku teabe seadusele, st

igakordselt tuleb hinnata, kas kaitstav huvi

kaalub üles avaliku huvi.

Arvestatud

104 Justiits- ja

Digiministeerium

Samuti näeb sama rakendusakti kavand

ette, et Maa- ja Ruumiamet võib piirata

ligipääsu andmete liigi, mahu, ala või

detailsuse alusel. Juhime tähelepanu, et

juurdepääsu saab piirata üksnes olukorras,

kus tegemist on asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabega,

riigisaladusega või kaitstavast huvist

lähtuvalt on vajalik kasutada tehnilisi

piiranguid (milleks on näiteks autenditud

kasutaja juurdepääs). Palume selgitada,

mida on silmas peetud ligipääsu piiramise

all rakendusaktis kõnealuses sättes. Kuna

aeromõõdistamise andmed sisaldavad

teatud resolutsioonis ka eraelu puutumust

riivavaid andmeid, siis tuleks andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg näha ette

seaduse tasandil – kõnealust tähtaega saab

rakendusaktiga täpsustada, nagu on ette

Arvestatud

nähtud eelnõu § 1 punktiga 103

kavandatava § 736 punktiga 5.

105 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 104 (kavandatav RAS

peatükk 81) lisatakse RAS-i uus peatükk,

mis reguleerib Maa- ja Ruumiameti

osutatavaid tasulisi teenuseid. Järgnev

märkus puudutab ka sätteid, mis on

tasuliste teenustega seotud ja ka eelnõu § 2

punkti 2 (kavandatavad

maakatastriseaduse §-id 195 ja 196), mis

sätestab menetlusvälised tasulised

teenused ning katastrimõõdistamise

eksperthinnangu teenuse ja objektipõhise

nõustamise. SK-s (lk 25 jj) öeldakse, et

tasulised teenused (tasulised

ruumiandmete ja andmeanalüüsi teenused)

on vaid teenused, mille kasutamine on

isikule vabatahtlik ja mis ei ole eeltingimus

seadusest tuleneva õiguse teostamiseks,

avalik õigusliku kohustuse täitmiseks,

haldusmenetluse algatamiseks jne.Palume

eelnimetatud regulatsioon eelnõust välja

jätta. Oleme korduvalt viidanud sellele, et

nii valitsusasutustele kui ka nende

haldamisel olevatele hallatavatele

asutustele on riigieelarvest ette nähtud

rahalised vahendid oma

(seadusest/põhimäärusest tulenevate)

ülesannete täitmiseks – VVS § 41 lg 3

kohaselt kasutavad valitsusasutused

riigieelarvelisi vahendeid, VVS § 43 lg 1

kohaselt valitsusasutuste haldamisel

võivad olla riigi eelarvest finantseeritavad

riigiasutused.

Arvestatud

osaliselt

Tasulisest teenusest on eelnõus säilitatud

ESTPOS-i reaalaja andmevoo ning

topograafiliste andmete hõive tasulised

teenused.

Seega üldine põhimõte on, et riigi erinevad

asutused saavad oma ülesanded ja selleks

vajalikud ressursid riigilt. See piir, milliste

teenuste pakkumine on või ei ole riigi

kohustus, peab olema selgelt määratletud.

Riik ise üldjuhul n-ö kommertsteenuseid ei

osuta.

Eristada tuleb olukorda, kus teenust

pakutakse eraisikutele/erasektorile ja

olukorda, kus teenust vajab mõni teine

valitsusasutus või hallatav riigiasutus.

Valitsusasutuse poolt tasuliste teenuste

pakkumine eraisikutele – kui on soov

pakkuda erasektorile teenuseid, mis ei ole

otse seadusega nõutavad, kuid on

eraisikute jaoks olulised, pole see keelatud

ja tavapäraselt tasutakse selliste teenuste

eest riigilõivu. Riigilõivu võetakse

riigilõivuseaduse § 3 alusel avalduse,

kaebuse või taotluse läbivaatamise,

haldusakti andmise, dokumendi

väljastamise või muu toimingu eest, mille

riigilõivu võtja teeb riigilõivu tasuja

taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja

korras ning millega riigilõivu tasuja saab

teatava õiguse, asja või muu hüve ning

mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses

ette nähtud juhul ning riigilõivuseaduses

sätestatud määras. Riigilõiv laekub

riigieelarvesse, mitte ei laeku konkreetse

asutuse eelarvesse.

Valitsusasutuse poolt tasuliste teenuste

pakkumine teisele

valitsusasutusele/hallatavale riigiasutusele

– võib tekkida olukordi, kus ühel

valitsusasutusel võib olla vaja kasutada

teise (sh nt hallatava) asutuse teenuseid –

sel juhul on üks võimalus kasutada neid

ametiabi korras. Küll aga on asutud

seisukohale, et ametiabi ei saa olla pidev

tegevus.

Riigieelarve seaduse (RES) § 56 lg 1

kohaselt riigieelarvega kindlaks määratud

vahendite jaotust ministeeriumide

valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja

programmi tegevuste vahel on võimalik

muuta vaid riigieelarve muutmisega või

lisaeelarvega, kui RES-st või riigieelarvest

ei tulene teisiti. Juhul kui asutusel tekivad

lisatöö tõttu vm objektiivsel põhjusel

täiendavad kulud, mida ei ole asutuse

eelarvesse planeeritud, saab valdkonna eest

vastutava ministeeriumi kaudu taotleda

ressursse valitsuse reservist või suurendada

asutuse rahastamist riigieelarvest.

Eelnevast lähtudes palume jätta tasuliste

teenuste regulatsiooni eelnõust välja.

106 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punkti 110 (kavandatav RAS §

84 lõige 31 ) kohaselt arhiveeritakse

aadressiandmete süsteemi infosüsteemi ja

Riigi Kohanimeregistri andmed. Palume

seletuskirjas selgitada, kas arhiveerimine

tähendab käesoleval juhul Rahvusarhiivile

üleandmist või arhiveerimist kuskil mujal.

Arvestatud

107 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 1 punkti 111 (muudetavad RAS §

84 lõiked 4 ja 5) kohaselt peavad

teabevaldajad andmekogude pidamisel ja

ruumiandmeteenuste osutamisel oma

andmekogud ja infosüsteemid RAS §-ga

59 vastavusse viima hiljemalt 2027. aasta

1. märtsiks. See tähendab, et kui

teabevaldaja töötleb andmekogus või

ruumiandmeteenuses koha-aadresside või

kohanimedega seotud andmeid, peab ta

edaspidi kasutama AKS-i raamistikku ja

AKS-i infosüsteemi andmeid RAS §-s 59

sätestatud ulatuses. Seletuskirjast ei nähtu,

et kui palju selliseid riigi infosüsteemi

kuuluvaid andmekogusid on, mille

liidestus sõltub aadressiandmete süsteemi

muutmisest, kui paljud neist peavad

liidestuse ümber tegema eelnõuga ette

nähtud kuupäevaks ning kui suur on ühe

andmekogu keskmine või tüüpiline

muudatuse tegemise kulu ja kelle kanda see

jääb. Palume seletuskirja selles osas

täiendada.

Arvestatud

108 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõu § 2 punktiga 2 (kavandatavad

MaaKatS §-id 195 ja 196) luuakse ühe

menetlusvälise tasulise teenusena

katastrimõõdistamise eksperthinnangu

teenus, mille ühe sihtrühmana on

seletuskirjas (lk 40) märgitud kohus.

Kavandatud muudatuste kohta oli VTK-s

(lk 26) märgitud, et katastrimõõdistamise

eksperthinnangu tasuline teenus pole

suunatud kohtutele ning esmase

mõjuanalüüsi raames on hinnatud, et

muudatus võimaldab vaidluste kohtueelset

lahendamist ning mh kohtu koormuse

vähenemist. Eelnõu seletuskirjas loodava

teenuse vaatest mõjuanalüüs aga sootuks

puudub – jääb selgusetuks, mis aspektist on

teenuse sihtrühmaks kohus ning millist

mõju avaldab teenuse loomine kohtule ja

kohtumenetlustele. Palume seletuskirja

selles osas täiendada.

Mittearvestatud Teenust ei ole kavandatud.

109 Justiits- ja

Digiministeerium

Eelnõus asendatakse aadressiandmete

süsteem aadresside ja kohanimede

süsteemiga. Juhime tähelepanu, et teistes

õigusaktides kasutatav terminoloogia vajab

muutmist. Näiteks

kinnistusraamatuseaduse § 7719 lõikes 1 on

märgitud „aadressiandmete infosüsteem“,

rahvastikuregistri seaduse § 70 lõige 1

punktis 5 on märgitud „aadressiandmete

süsteemis“ ja äriregistri seaduse § 10 lõikes

3 on märgitud „aadressiandmete süsteemi

infosüsteemis“. Palume viia teistes

Arvestatud

õigusaktides kasutatav terminoloogia

kooskõlla eelnõuga ja teha vajalikud

terminoloogilised muudatused.

110 Justiits- ja

Digiministeerium

Seletuskirja osas 6.1.1.3. (lk 49) on

märgitud: „AKS muutub üheks keskseks

andmebaasiks“. Palume seletuskirjas

selgitada, mida on mõeldud keskse

andmebaasi all. Nimelt Eesti digiriik on

detsentraliseeritud süsteem ning nn

põhiandmekogusid meil ei ole. Lisaks

oleks vaja samas punktis selgitada,

millised tegevused selle muudatusega

kaasnevad ja kui suur on väidetav

kokkuhoid, kui paralleelseid süsteeme

enam ei ole.

Arvestatud

111 Justiits- ja

Digiministeerium

Seletuskirja osas 6.3.1.3. on selgitatud, et

muudatusega kaasneb siiski risk, et osa

seniseid andmekasutajaid peab kohandama

oma infosüsteeme või tööprotsesse uute

autentimis- ja ligipääsunõuetega. Palume

selgitada seletuskirjas, kui suur see vajadus

on ja mida täpsemalt süsteemides

täiendada/kohandada tuleks. Lisaks tuleks

kulude all välja tuua palju selline

kohandamine maksma läheb ja kust kulud

on planeeritud katta.

Arvestatud

osaliselt

Mõistame vajadust hinnata, kas

kavandatavate meetmetega kaasnevad

kulud on saavutatava eesmärgi suhtes

proportsionaalsed. Samas ei ole käesolevas

etapis võimalik esitada usaldusväärset

hinnangut andmekasutajatele kaasnevatele

kuludele, kuna rakendatava tehnilise

lahenduse täpne sisu ei ole veel lõplikult

määratletud. Kõik võimalikud

kuluhinnangud põhineksid praegu üksnes

valdkonna ekspertide esmastel hinnangutel

ja eeldustel.

Proportsionaalse ja kasutajasõbraliku

lahenduse väljatöötamiseks on algatatud

täiendav analüüs, mille eesmärk on leida

selline autentimise ja ligipääsuhalduse

korraldus, mis tagab vajalikud

turvameetmed võimalikult väikese mõjuga

olemasolevatele tööprotsessidele ja

infosüsteemidele.

Seejuures lähtume põhimõttest, et andmete

kasutajatele ei tekitata põhjendamatuid

katkestusi olemasolevates töövoogudes.

Vajaduse korral rakendatakse

üleminekulahendusi ning pakutakse

kasutajatele tuge, et tagada teenuste ja

tööprotsesside katkematu toimimine.

Sarnast lähenemist rakendatakse ka täna

erinevate andmeteenuste pakkumisel.

112 Justiits- ja

Digiministeerium

Seletuskirja osas 6.4.1.3. on käsitletud

mõju infoühiskonnale. Leiame, et

seletuskirjas tuleks täpsemini selgitada,

milline mõju kaasneb. Seal väljatoodud

seisukoht ei anna arusaama, mis on mõju

ulatus. Seletuskirjas on väljatoodud, et

muudatusel on positiivne mõju

infoühiskonna arengule, sest ESTPOS-i

käsitlemine riikliku geodeetilise süsteemi

osana, ESTPOS-i andmete kandmine

geodeetiliste punktide andmekogusse ning

andmete avalikustamise põhimõtted

loovad selge õigusliku raamistiku, mis

suurendab õigusselgust. Palume täpsemalt

selgitada, milles ja kuidas see väljendub.

Seletuskirjast on puudu kulude ja tulude

selgitused. Palume iga IT kulud välja tuua,

selgitades mida on vaja teha, palju see

maksab ja kuidas on plaanitud need IKT

kulud katta.

Arvestatud

113 Justiits- ja

Digiministeerium

Käesoleva kooskõlastuskirja punktis 12

toodud põhjustel oleme seisukohal, et

tasuliste teenuste regulatsioon tuleks

eelnõust välja jätta ja ka seletuskirjast

vastav osa. Siiski juhime tähelepanu, et

praegusel kujul ei ole mõjuanalüüsis

piisavalt hinnatud tasuliste teenuste

regulatsiooni mõju ettevõtjatele, kohaliku

omavalitsuse üksustele, riigiasutustele ega

lõppkasutajatele. Samuti puudub terviklik

kulude ja tulude prognoos ning

konkurentsi-, regionaal- ja

Arvestatud

osaliselt

Tasulisest teenusest on eelnõus säilitatud

ESTPOS-i reaalaja andmevoo ning

topograafiliste andmete hõive tasulised

teenused. Lähtuvalt sellest on muudetud ka

mõjuanalüüsi.

halduskoormuse mõju analüüs.

Seletuskirjast ei nähtu piisavalt ka seaduse

rakendamisega seotud riigi ja kohaliku

omavalitsuse kulude ja tulude käsitlus

HÕNTE § 47 tähenduses. Täpsemad

märkused on esitatud seletuskirja failis.

114 Rahandusministeerium Seletuskirjas on järjekindlalt rõhutatud, et

tasulise teenusena saab käsitleda üksnes

sellist teenust, mille ostmine on vabatahtlik

ning mille ostmine ei ole eeltingimuseks

seadusest tuleneva õiguse või vabaduse

kasutamiseks ega avalik-õigusliku

kohustuse täitmiseks. Teisisõnu, tegemist

on justnagu eritellimusega, mille Maa- ja

Ruumiamet (edaspidi MaRu) võib omale

tasu eest tegemiseks võtta, kui see ei takista

tema põhiülesannete täitmist. Paraku aga

jääb mõneti ebaselgeks, kas kõik loodavad

tasulised teenused on ikkagi vabatahtlikud

eelkirjeldatud mõttes. Näiteks võib

loodava ruumiandmete seaduse

(edaspidi RAS) § 737 lõike 1 kohaselt

osutada tasulise teenusena RAS §-s

331 sätestatud teenuseid. RAS § 331 lõige 2

sätestab GNSS-i tugijaamade võrgustiku

omanikule kohustuse edastada kord aastas

tugijaamade võrgu sertifitseerimiseks

MaRu-le kirjalik taotlus. Seejärel MaRu

arvutab GNSS-i võrgu tugijaamade

koordinaadid vastavalt RAS § 331 lõikele

3, misjärel lõike 4 kohaselt peab GNSS-i

tugijaamade võrgu omanik need

Arvestatud

koordinaadid kasutusele võtma. RAS §

331 lõige 12 sätestab, et lõikes 3 sätestatud

teenust osutatakse peatüki 81 sätestatu

kohaselt. Nende sätete valguses võib jääda

mulje, et tegemist ei ole vabatahtliku

teenusega, vaid seadusest tuleneva

kohustuse täitmiseks vajaliku toiminguga,

mille eest on vaja tasuda. Palume seega

seletuskirjas süsteemsemalt esitada,

milliseid teenuseid MaRu hakkab

edaspidiselt osutama ning millised neist on

vabatahtlikud ja millised neist on vajalikud

seadustest tuleneva kohustuse täitmiseks.

Palume ühtlasi fikseerida, millised nendest

teenustest on tasulised ja millised tasuta.

Palume ka lisada analüüs, kas selliste

tasuliste teenuste pakkumisega tekib oht

konkurentsimoonutuseks. St kas on

erasektoris sama teenuseid pakkuvaid

ettevõtjaid.

115 Rahandusministeerium Seletuskirja kohaselt põhineb teenuste

hinnakujundus kulupõhisusel, ehk võetav

tasu peab ära katma teenuse osutamisega

seotud kulud. Samas, eelnõuga loodava §

737 lõike 4 kohaselt võib MaRu kasutada

laekunud tasu oma põhitegevusega seotud

kulude katmiseks, seejuures räägib ka

seletuskiri laiematest eesmärkidest, näiteks

vajadusest tagada MaRu pikaajaline

finantssuutlikkus ning katta MaRu

põhitegevuse ja taristu ülalpidamiskulud.

Palume selgitada, mida tähendab fraas

Selgitatud Põhitegevusega seotud kulude katmisega

oli mõeldud tasulise teenuse osutamisega

kaasneva kulu katmist.

„põhitegevusega seotud kulude katmine“.

Kas see tähendab tasulise teenuse

osutamisega kaasneva kulu katmist, või see

tähendab ka MaRu muu põhitegevuse

täiendavat rahastamist, näiteks ka

personalikulude, arendustegevuste ja

investeeringute rahastamist. Juhime

tähelepanu sellele, et kulupõhimõttele

tugineva tasumäära eesmärk on

kompenseerida konkreetse toimingu

tegemisega kaasnev kulu, mitte rahastada

asutuse tegevust tervikuna.

116 Rahandusministeerium Palume seletuskirjas selgitada, miks on

otsustatud teenuste eest tasumisele

kuuluvad rahalised kohustused kehtestada

tasuna ja mitte riigilõivuna

riigilõivuseaduse tähenduses. Vähemalt

mõned seletuskirjas kirjeldatud tasulised

teenused vastavad tüüpilistele

riigilõivustatud toimingute tunnustele,

näiteks teenus osutatakse taotluse alusel

ning tasu summa kujundamisel lähtutakse

kulupõhimõttest. Palume siinkohal

selgitada, miks on tasu vorm eelistatavam

riigilõivu õiguslikule vormile? Seda eriti

selliste tasuliste teenuste puhul, mis

pealtnäha on vajalikud seadusest tuleneva

kohustuse täitmiseks (nt GNSS

sertifitseerimisega seotud teenused)

Arvestatud

117 Rahandusministeerium Loodava RAS § 737 lõike 1 kohaselt võib

MaRu osutada tasulisi teenuseid juhul, kui

nende osutamine „[…] ei takista

õigusaktides sätestatud ülesannete

täitmist.“ Tõlgendame seda nii, et MaRu-l

on õigus keelduda tasulise teenuse

osutamisest, kui see võib takistada MaRu

teiste õigusaktidest tulenevate ülesannete

täitmist. Palume selgitada siinkohal, mis on

sellise keeldumise õiguslik vorm, näiteks

kas tegemist on toimingu või haldusaktiga

(nt otsusega), ning kas selline keeldumine

oleks vaidlustatav tellija poolt näiteks

vaide- või kohtumenetluse raames?

Ühtlasi, milliste kriteeriumite alusel hindab

MaRu seda, kas teenuse osutamine võib

takistada tema põhiülesannete täitmist ning

kuidas tagatakse tellijate ühetaoline

kohtlemine?

Arvestatud

118 Rahandusministeerium Loodava RAS § 737 lõige 5 sätestab

ministrile volitusnormi kehtestada

„[…] tasuliste teenuste täpsustatud loetelu,

tasumäärad või tasu arvestamise alused,

tasude arvestamise ja tasuliste teenuste

osutamise korra […]“ määrusega. Juhime

esmalt tähelepanu sellele, et avalik-

õiguslikud rahalised kohustused tuleb

üldreeglina kehtestada seaduse tasemel.

Täitevvõimule võib delegeerida lõpliku

tasumäära otsustamise juhul, kui seadus

seab selle tasumäära otsustamiseks selged

piirid, näiteks summalised piirmäärad või

spetsiifilised tasu arvestamise alused. Nii

näiteks sätestab kehtiv RAS § 73 lõige 2, et

„ETAK-i andmetest loodud kaardi ja plaani

ning nende digitaalse trükifaili kasutusse

andmise tasumäär on 2–20 eurot

kaardilehe kohta või 2–60 eurot kaardi

kohta.“ Paraku ei sätestata loodavas RAS

§-s 737 selgeid kriteeriume, mis piiraksid

ministri otsustusõigust tasusummade

määramisel. Teisisõnu, kui tegemist on

avalik-õigusliku rahaliste kohustustega,

siis RAS § 737 lõikes 5 sätestatud

volitusnorm võib olla põhiseaduse

(edaspidi: PS) §-ga 113 vastuolus, sest see

delegeerib kõnealuste avalik-õiguslike

rahaliste kohustuste kehtestamise õiguse

arvestataval määral ministrile. Palume

seega kehtestada tasuliste teenuste määrad

või nende lubatavad vahemikud seaduse

Arvestatud

tasandil. Kehtiv RAS § 73 lõige 2 näitab, et

printsiibis on see võimalik. Sätete

kujundamisel palume ühtlasi analüüsida

nende kooskõla PS §-ga 113. Kui

kehtestatavad tasulised teenused ei ole PS

§ 113 reguleerimisalas (ja seletuskirjas on

sellekohane analüüs), siis palume

seletuskirjas seda selgitada, et tegemist on

eraõiguslikus suhtes turutingimustel

osutatavate teenustega. Seejuures

märgime, et avalike teenuste või tegevuste

eest, millel on kohustuslik iseloom, mis

sisaldavad järelevalve-, reguleerimis-, loa

andmise või otsustusfunktsiooni, ei ole

tasu võtmine tasulise teenusena asutuse nn

omatuluna lubatav.

119 Rahandusministeerium Palume selgitada, miks viidatakse RAS §

737 lõikes 1 RAS §-le 13, kuivõrd § 13 ei

paista sisaldavat eraldiseisvat teenust, vaid

see viitab vaid §-le 12, mis on RAS §

737 lõikega 1 juba hõlmatud.

Selgitatud Viide §-le 13 ebavajalik.

120 Rahandusministeerium RAS § 737 lõikes 1 sisuliselt öeldakse, et

MaRu-l on õigus osutada „tasulisi

teenuseid tasu eest“. Kuigi säte on

arusaadav, siis on vähemasti esmamuljel

tegemist tautoloogiaga ja võiksite kaaluda

sõnastuse ökonoomsemaks muutmist.

Arvestatud

121 Rahandusministeerium Palume täiendada seletuskirja peatükki

6.3.1.4. "Mõju riigieelarvele" ja tuua välja

selles peatükis kõik riigieelarvele

kaasnevad kulud ning katteallikad. Kui

kulud tekivad erinevatele asutustele, kas

siis on planeeritud kulud katta vastava

asutuse eelarvest? Seletuskirjas on

kajastatud AKS infosüsteemi mõju

riigieelarvele vaid toote omaniku vaatest.

Kajastamata on, kas uue infosüsteemi

kasutuselevõtt eeldab arendusi teiste

registrite omanikelt, kes seni ADS teenust

kasutasid ning kui suur kulu sellega

kaasneb.

Mittearvestatud AKS-i kasutuselevõtuga seotud kulud

sõltuvad suurel määral konkreetse

andmekogu või infosüsteemi tehnilisest

lahendusest ning seni kasutatud teenuste

integreerimise viisist. Seetõttu ei ole

võimalik määrata ühtset arenduskulu, mis

oleks kohaldatav kõigile AKS-i teenuseid

kasutavatele asutustele.

Samas märgime, et AKS-i uued teenused on

olnud kättesaadavad juba alates 2025. aasta

novembrist ning asutustele on vajalikest

muudatustest aegsasti teada antud.

Teenuste arendamisel on lähtutud

eesmärgist tagada võimalikult sujuv

üleminek ning minimeerida olemasolevate

liidestuste ümbertegemise vajadust.

Seetõttu on enamikul juhtudel vajalikud

üksnes piiratud ulatuses kohandused, mitte

ulatuslikud arendustööd.

122 Rahandusministeerium Riigieelarve seaduse § 59 kohaselt

laekuvad tulud riigi likviidsete

finantsvarade hulka, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Riigieelarve seaduse § 26

lõike 1 kohaselt kajastatakse riigieelarves

vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib

koguda, saada toetusena, vahendada ja

kasutada. Rahandusministeerium ei poolda

tasude laekumise osas erisusi. Eelnevast

tulenevalt ei kooskõlasta

Rahandusministeerium eelnõu osas, mis

puudutab omatulu laekumist Maa- ja

Ruumiametile. Tulu peab laekuma

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud.

riigieelarvesse ning riigiasutuse

ülalpidamine toimub asutusele selleks ette

nähtud eelarvest, mitte tasude asutusele

laekumisest tekkivast tulust.

123 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku lisada eelnõu

seletuskirja selgitus, kas juhul kui kohaliku

omavalitsuse üksus osutab seadusest

tulenevat ülesannet või mõnda oma nn

vabatahtlikku teenust kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi

KOKS) § 6 lõike 3 punkti 2 tähenduses ja

selle käigus soovib saada Maa- ja

Ruumiametilt (edaspidi MaRu) andmeid ja

andmeanalüüse, siis kas need on kohaliku

omavalitsuse üksusele tasuta. Eelnõu

seletuskirjas on küll selgitatud, et riiklike

põhiülesannete täitmiseks ei küsi MaRu

(riigiasutuselt) tasu. Kohaliku

omavalitsuse üksuste osas paraku

analoogne selgitus puudub. Seadusest

tulenevate kohaliku omavalitsuse üksuste

kohustuslike ülesannete puhul oleks

taoline tasu küsimine MaRu poolt

põhimõtteliselt väär, arvestades, et

seadusandja on kohaliku omavalitsuse

üksustele konkreetsete ülesannete täitmise

ette näinud. Riik ei saa luua teisest

seadusest tulenevate meetmetega (tasu

kehtestamisega) takistusi kohaliku

omavalitsuse üksusele seadusest tulenevate

Arvestatud

osaliselt

Maa- ja Ruumiameti hallatavate

andmekogude andmed kohaliku

omavalitsuse üksustele jätkuvalt tasuta

kättesaadavad, sealhulgas nende seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Eelnõus

on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

ülesannete täitmiseks vajalike andmete

väljastamiseks. Teeme ettepaneku lisada

tasu võtmist selgelt välistavad tingimused

ka eelnõusse.

124 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Lisaks ei ole eelnõu seletuskirjas

kirjeldatud, kui suur on erinevate tasuliseks

muutuvate andmeanalüüside, andmete

avalikustamisega ja muude teenustega

seotud töökoormus MaRule, sealhulgas kui

suur osa sellest pärineb kohaliku

omavalitsuse üksuste poolt ning milline

võiks olla nende tööde kogumaksumus.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

125 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Samuti ei ole eelnõu seletuskirjas

käsitletud, kas mingi osa eelnõu kohaselt

tasuliseks muutuvatest teenustest võivad

olla vajalikud kohaliku omavalitsuse

üksustele seadusega pandud riiklike

ülesannete täitmiseks. Sellest tulenevalt ei

selgu, milline rahaline mõju võiks olla

teatud teenuste tasuliseks muutumisel

kohaliku omavalitsuse üksustele, ent see

info on vaja välja selgitada. Vastasel juhul

ei ole võimalik mõjusid kohalikele

omavalitsustele korrektselt hinnata. Teeme

ettepaneku eelnõu seletuskirja täiendada

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

mõjuhinnanguga selle kohta, milline on

rahaline mõju kohaliku omavalitsuse

üksustele teenuste tasuliseks muutumise

tõttu ja kas sellest on mõjutatud ka

kohaliku omavalitsuse üksustele riiklikult

pandud ülesanded ning kui suures osas.

Teatavasti on riiklike ülesannete täitmiseks

vajalik kohaliku omavalitsuse üksustele

tagada täies mahus rahastus riigi poolt ja

kui MaRu hakkab nende tagamiseks

vajalike analüüside või teenuste eest raha

küsima, tähendab see ka riigi kulude

suurenemist, kuna täiendav kulu on vaja

kohaliku omavalitsuse üksustele hüvitada

(vt KOKS § 6 lõige 41 ja 5).

126 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu seletuskirja lisas 3 oleva

rakendusakti kavandi „Maa- ja

Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste

loetelu, tasumäärad, tasude arvestamise ja

tasuliste teenuste osutamise kord“ § 1

punktides 4 ja 5 on välja toodud MaRu

põhitegevusega seotud tasuliste teenustena

topograafiliste andmete hõivamine ja

andmete töötlemine ning Eesti topograafia

andmekogu andmetest digitaalsete

kaardifailide loomine. Leiame, et

nimetatud topograafilised andmed peavad

olema jätkuvalt riigiasutustele ja

teadusuuringute jaoks tasuta

kättesaadavad, seega teeme ettepaneku

nimetatud punktid rakendusakti kavandist

välja jätta või täiendada eelnõu sättega,

Mittearvestatud Maa- ja Ruumiameti hallatavate

andmekogude andmed kohaliku

omavalitsuse üksustele jätkuvalt tasuta

kättesaadavad, sealhulgas nende seadusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Eelnõus

on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

mille kohaselt topograafilised andmed on

riigiasutustele ning teadus- ja

arendusasutustele tasuta kättesaadavad.

127 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu § 1 punktis 3 toodud ruumiandmete

seaduse (edaspidi RAS) § 12 täiendused ei

ole põhjendatud. Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet

(edaspidi PRIA) kasutab RAS § 12 lõike 1

punktides 2, 3 ja 5 nimetatud

võrguteenuseid seadustest, eelkõige

Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise

seadusest, ja Euroopa Liidu õigusest

tulenevate ülesannete täitmiseks. Nende

teenuste kasutamine ei ole PRIA jaoks

vabatahtlik ega tulene asutuse sisemisest

töökorraldusest, vaid on vajalik Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamiseks ning sellega seotud

kontrolli- ja haldussüsteemide

toimimiseks.

Arvestatud

128 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk

187–261), artikli 66 kohaselt peab

liikmesriik looma ja pidama ühtset haldus-

ja kontrollisüsteemi, mille osaks on muu

hulgas põllumajanduslike maatükkide

identifitseerimise süsteem ning

georuumiline taotlussüsteem. Sama

määruse artikli 68 kohaselt peab

põllumajanduslike maatükkide

identifitseerimise süsteem põhinema

ortofotodel või muudel samaväärset

täpsust tagavatel georuumilistel

alusandmetel ning võimaldama

põllumajanduslike maatükkide üheselt

määratlemist ja ajakohastamist.

Selgitatud Maa- ja Ruumiameti

aeromõõdistusandmete kasutamise

võimalus PRIA ülesannete täitmiseks

säilib.

129 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Komisjoni delegeeritud määruse (EL)

2022/1172, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL)

2021/2116 ühtse haldus- ja

kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning

tingimuslikkusega seotud halduskaristuste

kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L

183, 08.07.2022, lk 12–22), ning komisjoni

rakendusmääruses (EL) 2022/1173,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

Selgitatud Maa- ja Ruumiameti

aeromõõdistusandmete kasutamise

võimalus PRIA ülesannete täitmiseks

säilib.

kohaldamise eeskirjad ühise

põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja

kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183,

08.07.2022, lk 23–34), artikli 2 kohaselt

peab põllumajanduslike maatükkide

identifitseerimise süsteem toimima

võrdlusmaatükkide põhiselt ning

liikmesriik peab tagama nende andmete

korrapärase ajakohastamise. Samuti tuleb

identifitseerimissüsteemis kasutada

georuumilisi andmeid, mis võimaldavad

üheselt määrata põllumajanduslike

maatükkide asukohta ja ulatust.

130 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Komisjoni rakendusmääruse (EL)

2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise

põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja

kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183,

08.07.2022, lk 23–34), artiklid 3, 5 ja 8

kohustavad liikmesriike kasutama

georuumilist taotlussüsteemi ning tagama

taotlejatele ajakohaste georuumiliste

alusandmete kättesaadavuse. Seetõttu on

Maa- ja Ruumiameti hallatavad

võrguteenused PRIA jaoks vältimatu osa

Euroopa Liidu õigusest tulenevate

ülesannete täitmisel.

Selgitatud Maa- ja Ruumiameti

aeromõõdistusandmete kasutamise

võimalus PRIA ülesannete täitmiseks

säilib.

131 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõuga kavandatav lahendus tähendab

sisuliselt olukorda, kus üks riigiasutus

teenib tulu teise riigiasutuse Euroopa Liidu

õigusest tulenevate liikmesriigi kohustuste

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

täitmisest (müües selleks vajalikke

ruumiandmeteenuseid). PRIA jaoks ei ole

tegemist vabatahtliku lisateenuse

kasutamisega, vaid riigi põhiülesande

täitmiseks vajaliku alusandmeteenusega.

132 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu seletuskirjas ei ole piisavalt

hinnatud kavandatava muudatuse mõju

riigiasutustele. Eelnõu seletuskiri kirjeldab

teenuste hinnastamise üldpõhimõtteid ja

võimalikku tunnihinda, kuid puudub

hinnang selle kohta: 1) milline on teenuste

kasutamisest tulenev kogukulu

riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse

üksustele; 2) kuidas kulud erinevate

kasutajate vahel jagunevad; 3) milline on

mõju Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamisele; 4)

millised täiendavad eelarvevahendid

nähakse kasutajatele ette kulude katmiseks

ja nende allikad.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

133 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole

võimalik hinnata riigiasutusele tulevikus

tekkivate kulude suurust. Seetõttu ei ole

võimalik hinnata muudatuse tegelikku

mõju asutustele.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

134 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Kui põhiülesannete täitmiseks vajalike

teenuste kasutamine muutub asutuste jaoks

tasuliseks ning selleks ei eraldata

täiendavaid eelarvevahendeid, tuleb vastav

kulu katta asutuste olemasolevate

tegevuskulude arvelt. Arvestades asutuste

eelarvete pingelist seisu ja olemasolevaid

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud ning ajakohastatud

mõjuanalüüsi.

rahastamisvajadusi, tähendab see praktikas

põhiülesannete, mis võivad olla muu

hulgas vajalikud ka Euroopa Liidu

otsekohalduvatest õigusaktidest tulenevad

kohustused, nõuetekohaseks täitmiseks

vajalike ressursside täiendavat

vähendamist. See võib mõjutada avalike

ülesannete täitmise, sealhulgas haldus- ja

kontrollisüsteemide, kvaliteeti, mis

omakorda võib suurendada Euroopa

Komisjoni finantskorrektsioonide ja

sanktsioonide riski.

135 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eespool toodust tulenevalt teeme

ettepaneku näha eelnõus ette selge erisus

riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse

üksustele, kes kasutavad teenuseid

seadusest või Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.

Kui seda ei peeta võimalikuks, siis tuleb

neile tagada nende kulude katmiseks

täiendav sihtotstarbeline rahastus.

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

136 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse RASi

§ 38 lõigetega 3–7, et reguleerida riikliku

GNSS satelliitandmete keskuse (edaspidi

ESTPOS) andmete ja teenuste

kättesaadavust ning kasutamise tingimusi

selgelt ja läbipaistvalt. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ei nõustu

eelnõu § 1 punktis 34 tooduga osas, millega

muudetakse ESTPOS-i reaalaja parandite

(edaspidi RTK parandid) teenus

riigiasutustele tasuliseks, kuna tegemist on

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

avalike ülesannete täitmiseks vajaliku

alusandmeteenuse tasustamisega.

137 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

PRIA kasutab ESTPOS-i RTK parandite

teenust kohapealsete kontrollide

läbiviimiseks ning põllumajandustoetuste

andmiseks vajalike pindalamõõtmiste

tegemiseks. Teenuse kasutamise vajadus

tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2116 kohase kontrolli-

ja karistussüsteemi rakendamise

kohustusest. Ka geodeetilise

referentsteenuse kasutamine ei ole

vabatahtlik, vaid vajalik avaliku

ülesandena riiklike kontrolliülesannete

täitmiseks. Eelnõu seletuskirjas on RTK

parandite teenuse sihtrühmana nimetatud

riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse

üksused ning teenuse hinnaks kavandatud:

1) kuni 10 litsentsi korral 300 eurot aastas

litsentsi kohta; 2) alates 11 litsentsist 200

eurot aastas litsentsi kohta. Kavandatud

muudatus tähendaks PRIA näitel asutusele

ligikaudu 7000 euro suurust lisakulu

aastas. Kuigi summa võib eraldiseisvalt

näida piiratud, on tegemist põhimõttelise

muudatusega, mille kaudu tõstetakse ühe

riigiasutuse vältimatu avaliku ülesande

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

täitmise kulu teise riigiasutuse eelarvesse

ilma tervikliku mõjuanalüüsi ja

rahastamisotsuseta. Teeme ettepaneku

täiendada eelnõu § 1 punktis 34 toodud

RAS § 38 lõiget 8 selliselt, et tasu ei võeta

lisaks kõrgkoolidele ja teadusasutustele ka

riigiasutustelt ning kohaliku omavalitsuse

üksustelt juhul, kui teenust kasutatakse

seadusest või Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevate avalike ülesannete täitmiseks.

Kui sellist erisust ei lisata või kulude

katmiseks täiendavat sihtotstarbelist

rahastust ei tagata, ei ole võimalik

nõustuda eelnõu § 1 punktiga 34.

138 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja

selgete väidetega kõikide Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ §-s 46 nimetatud mõjuliikide

kohta, sh mõju regionaalarengule.

Seletuskirjas vaadeldud majanduslikke,

infoühiskonna jm mõjusid on kirjeldatud

valdavalt kvalitatiivselt, v.a. mõju MaRuga

seotud riigieelarvele, tuues esile taotletud

positiivseid muutusi. Samas, nagu nähtub

kooskõlastuskirjast eestpoolt, siis

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ja tema valitsemisala MaRu teenuseid

kasutavate riigiasutuste jaoks on enim

analüüsi vajav muutus, mille mõju peaks

olema hinnatud seletuskirja punktis 6.4.

„Tasulised teenused“ (alates seletuskirja lk

56). Seletuskirja punktis 6.4.1.1. on

järgmine lõik: „Muudatus mõjutab

riigiasutusi, kes kasutavad Maa- ja

Ruumiameti pakutavaid ESTPOS-i RTK

parandite teenust oma ülesannete täitmisel.

Suuremad kasutajad on näiteks

Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (PRIA) ning

Keskkonnaamet. Mõju avaldub eelkõige

nende asutuste tegevuskulude

suurenemises ning vajaduses planeerida

teenuse kasutamisega seotud kulusid oma

eelarves/.../.“, mis vajab eriti selget

täiendamist. Seletuskirja lk 58 olev lõik on

Arvestatud

osaliselt

Eelnõus on tasuliste teenuste regulatsiooni

muudetud ja vastavalt ka seletuskirja

uuendatud.

ebatäpne nii nummerduse kui põhiväite

„Seaduse mõju riigieelarvele on väike“

osas, sest seaduse mõju riigieelarvele ei saa

hinnata üksnes MaRu vaates, arvestada

tuleb kõigi MaRu tasulisi teenuseid

kasutavate riigiasutuste ning kohaliku

omavalitsuse üksuste kulusid, mida aga ei

ole tehtud. Seletuskirja punktis 6.3.1.4. on

järgmine lõik: „Mõju riigieelarvele.

Seaduse mõju riigieelarvele on väike.

Muudatus võimaldab Maa- ja Ruumiametil

saada lisatulu ESTPOS-i RTCM-i striimide

ja RTK pärandite teenuste osutamisest, mis

aitab katta ESTPOS-i taristu ülalpidamise

ja arendamisega seotud kulusid. Samas

suureneb RTK parandite teenust kasutavate

riigiasutuste eelarvekoormus.“. See

tähendab, et kõik MaRu tasulisi teenuseid

vajavad riigiasutused ning kohaliku

omavalitsuse üksused peavad hakkama

oma 2027+ tegevuste planeerimisel ja

eelarvestamisel nende kuludega arvestama,

kuid need kulud on hindamata. Eelnõu

seletuskirjas on seaduse jõustumisel

avalduvat mõju kohaliku omavalitsuse

üksustele avatud väga põgusalt. Teeme

ettepaneku seletuskirjas tuua selgemini

välja, mil määral võib muudatuste järel

tõusta kohaliku omavalitsuse üksuste

töökoormus ja kas seadus toob kaasa

kohalike omavalitsuste kulude

suurenemise. Seega, kuna eelnõuga

kavandatava muudatuse võimalik

koondmõju riigieelarvele ei ole teada, nagu

ka mõju Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ja tema

valitsemisala asutuste ning kohaliku

omavalitsuse üksuste eelarvetele, siis

eelnõu edasi menetlemiseks tuleb esmalt

need mõjud (kulud ja nende katmise

allikad) välja selgitada.

139 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu § 1 punkti 77 kohaselt muudetakse

RASi § 58 lõiget 1 ehk aadresside ja

kohanimede süsteemi kehtestamise

volitusnormi, sätestades et AKS-i

kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Eelnõu seletuskirja lisas 2

olevas rakendusakti kavandis „Aadresside

ja kohanimede süsteem“ (edaspidi AKS)

on selle andmise alusena märgitud lisaks

RAS § 58 lõikele 1 ka kohanimeseaduse §

111 lõige 2 ja § 16 lõige 2 ning määruse

kehtestajaks Vabariigi Valitsus. Kehtiva

kohanimeseaduse (edaspidi KNS) § 111

lõike 2 järgi kehtestab kohanime

vormistamise ja kasutamise korra

valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Viidatud riigihalduse ministri

määruses reguleeritakse ka KNS § 16 lõike

2 volitusnormis nimetatud küsimusi. KNSi

§ 16 lõike 2 kohaselt kehtestab kohanime

liigisõna, hargtäiendi või muu osa

lühendamise või ärajätmise korra samuti

valdkonna eest vastutav minister

määrusega. KNS on Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

seadus ja kõnealused volitusnormid

annavad määruse kehtestamise õiguse

regionaal- ja põllumajandusministrile.

Eespool toodut arvestades teeme

ettepaneku eelnõu või selle seletuskirja

lisas 2 olevat rakendusakti kavandit

asjakohaselt muuta.

Arvestatud Eelnõud muudetud nii, et kohanimeseaduse

§ 11¹ lõikes 2 ja § 16 lõikes 2 nimetatud

küsimuste reguleerimine jääb regionaal- ja

põllumajandusministri pädevusse.

140 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu § 1 punktis 110 teeme ettepaneku

viia registri nimi „Riigi Kohanimeregister“

kooskõlla kehtivas KNSs kasutatud registri

nimega „riiklik kohanimeregister“.

Arvestatud

141 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Teeme ettepaneku jätta välja eelnõu § 3

punkt 2. Eelnõu § 3 punktis 1 juba

sätestatakse KNS § 8 lõike 1 muutmine nii,

et uuesti sõnastatakse terve lõige. Eelnõu §

3 punktis 2 sätestatud § 8 lõike 1 punktide

1 ja 2 kehtetuks tunnistamine on seetõttu

ebavajalik.

Arvestatud

142 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Seaduseelnõu seletuskiri ja

rakendusmäärus erinevad punktipilvedele

ligipääsu osas. Seletuskirja kohaselt on

aerolaserskaneerimise punktandmetele ja

teistele suletud andmetele ligipääs

võimalik üksnes riigi või kohaliku

omavalitsuse ülesannete täitmiseks.

Rakendusakti kavandis on aga õigustatud

huvi alused palju laiemad. Ligipääsu võib

saada ka: teadus- või arendustegevuseks,

projekteerimiseks, planeerimiseks,

keskkonnamõju hindamiseks ja ka muu

rakendusspetsiifilise ülesande

lahendamiseks. Eelnõus ei ole selgelt välja

toodud aluseid ja piire MaRu jaoks teha

andmetele juurdepääsu– ja kasutuse

piiranguid. Eelnõuga seoses on seletuskirja

ja selle lisa 8 kohaselt kavas muuta

keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a

määrust nr 76 „Topograafiliste andmete

Arvestatud

hõive kord ja üldist tähtsust omavad

topograafilised nähtused“.

143 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Eelnõu seletuskirja lisas 8 toodud

rakendusakti kavandi kohaselt täiendatakse

määrust §-dega 46 ja 47. Paragrahvi 46

kavandatavate lõigete 4 ja 5 kohaselt on

kavas anda MaRule õigus kehtestada

julgeoleku, isikuandmete kaitse või muude

riskide maandamiseks täiendavaid

autentimisnõudeid ja piirata ligipääsu

andmete liigi, mahu, ala või detailsuse

alusel. Tegemist on oluliste piirangute

tegemise õiguse andmisega, mis vajavad

sellekohast selget alust ja otsuse tegemise

piire RASs. Lisaks märgime, et

kehtestamise õiguse andmine viitab

õigustloova akti kehtestamisele. Ameti

peadirektoril aga õigustloova akti andmise

õigus puudub. Paragrahvi 47 lõike 1 punkti

5 kohaselt on kõik aerolaserskaneerimise

punktipilve andmetest tuletatud

andmestikud suletud ligipääsuga andmed.

Rakendusakti kavandist ei selgu, mis

andmed on aerolaserskaneerimise

punktipilve andmetest tuletatud

Arvestatud

osaliselt

Aerolaserskaneerimise punktipilve

andmetest tuletatud andmestike all

peetakse silmas eelkõige erinevaid

kõrgusmudeleid. Tagasisidest ega Maa- ja

Ruumiameti senistest riskihinnangutest ei

nähtu vajadust käsitleda kõrgusmudeleid

samadel alustel kui aerolaserskaneerimise

punktipilve andmeid. Seetõttu on vaadatud

üle ka tuletatud andmestike käsitlus ning

täpsustatud regulatsiooni.

Aerolaserskaneerimise punktipilve

andmete kavandatav piiratud ligipääs

tuleneb julgeolekukaalutlustest.

andmestikud. Ilmselt võivad nendeks

andmeteks olla ka punktipilvest tuletatud

taimkatte kõrgusmudel, maapinna

kõrgusmudel jmt, mis on rakendusakti

kõnealuse punkti kohaselt kõik suletud

ligipääsuga andmestikud. Leiame, et

aerolaserskaneerimise andmete täielik

sulgemine ei ole põhjendatud, sest see

tõstab arvestatavalt MaRu halduskoormust

olukorras, kus oleks avalikes huvides

olulisem tõsta kogu andmekorje ja teenuse

sisulist kvaliteeti ja kiirust (valesti

klassifitseeritud andmed, kuuekuuline

viivitus jne). Punktipilvede sulgemine

üksnes andmeliigi põhjal ja ilma

riskihindamiseta tähendab piirangu

automaatset rakendumist kõikidele

andmetele, mitte üksnes konkreetselt

tuvastatud riskiga andmetele ja ei ole

seetõttu põhjendatud.

144 Henri Johann Norden Seletuskiri nimetab piirangute kaks

legitiimset eesmärki - eraelu puutumatuse

kaitse ja riigi julgeoleku kaitse - kuid ptk

3.2 põhiseaduspärasuse analüüsis on

hinnatud vaid eraelu puutumatuse kaitse

eesmärki täitvaid piiranguid. Samas eelnõu

kõige intensiivsem piirang – § 73⁵ lõikes 2

sätestatud aerolaserskaneerimise

punktipilve täielik sulgemine – tugineb

ainult riigi julgeoleku kaitse argumendile

ja pole läbinud sobivuse, vajalikkuse ega

mõõdukuse kontrolle.

Selgitatud Eelnõuga ei kavandata

aerolaserskaneerimise punktipilvede

täielikku sulgemist. Punktipilve andmed on

kavandatud piiratud ligipääsuga

andmetena. Tegemist ei ole andmete

kasutamise välistamisega, vaid nende

ligipääsu korraldamisega viisil, mis

võimaldab maandada julgeolekuriske.

Maa- ja Ruumiameti hinnangul ei ole

anonüümne ja piiranguteta ligipääs

aerolaserskaneerimise punktipilvede

andmetele tänases julgeolekuolukorras

vastutustundlik lähenemine. Vajadusele

käsitleda neid andmeid kõrgendatud

tähelepanuga on osutanud mitmed

osapooled nii eelnõu ja

väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise

käigus kui ka valdkondlikes aruteludes.

145 Henri Johann Norden Punktipilve suhtes ei ole vajalikkuse

analüüsi tehtud eraldi: kaalutud on ainult

ortofoto jaoks välja töötatud alternatiive

(vajaduspõhine ja valikuline hägustamine),

kuid mitte sama astmelist

juurdepääsumudelit, mida eelnõu ortofoto

puhul ise piisavaks peab. Kaalumata on

jäänud rida tehniliselt lihtsaid vahepealseid

meetmeid.

Mittearvestatud Punktipilvede puhul ei nähtu, et andmete

detailsuse (punktitiheduse), vähendamine

leevendaks tuvastatud riske piisaval

määral. Erinevalt ortofotodest on

punktipilv eeskätt professionaalseks

kasutuseks mõeldud andmestik, mille

kasutamine eeldab eriteadmisi ja vastavat

tehnilist võimekust. Seetõttu ei pea

punktitiheduse vähendamist või muid

sarnaseid vahemeetmeid riskide

maandamiseks piisavalt tõhusaks

lahenduseks. Professionaalsete kasutajate

vajaduste tagamiseks on välja töötatud

eraldi kontrollitud ligipääsu lahendus, mis

võimaldab andmete kasutamist õigustatud

eesmärkidel, vähendades samal ajal

andmete väärkasutuse riske.

146 Henri Johann Norden Autenditud kasutaja tasand, millele kogu

proportsionaalsusanalüüs tugineb, on

sätestatud loana („võib teha

kättesaadavaks“), samal ajal kui piirangud

Arvestatud

osaliselt

Sätte sõnastust muudetud järgmiselt

"Autentimist nõudva juurdepääsuga

aeromõõdistusandmed tehakse

on sõnastatud imperatiivselt. Kogu

tasakaalustav sisu jäetakse määruse

otsustada, mistõttu seadus ei taga isikule

juurdepääsu isegi tema enda kinnisasja

andmetele.

kättesaadavaks pärast kasutaja

isikusamasuse tuvastamist."

147 Henri Johann Norden Mõjuanalüüsis on rahaliselt hinnatud

üksnes riigi kulud. Kasutajate poolel

jäävad hindamata korduva andmehõive

kulu ja saamata jääv kasu. Eraldi

kasutajarühmana ei ole käsitletud

tehniliselt pädevaid eraisikuid, kelle jaoks

piirang on absoluutne, kuna neil puudub nii

„seadusest tulenev ülesanne“ kui ka

eelarve oma mõõdistuse tellimiseks.

Mittearvestatud Mõjuanalüüs on koostatud vastavalt eelnõu

sisule ja eeldatavale mõjule. Seletuskirjas

on käsitletud kavandatavate muudatuste

mõju peamistele mõjutatud sihtrühmadele

ulatuses, mida on võimalik põhjendatult

hinnata. Tehniliselt pädevad eraisikud ei ole

eelnõu regulatsiooni peamine sihtrühm

ning eelnõu ettevalmistamisel ei ole

tuvastatud sellist mõju sellele

kasutajarühmale, mis muudaks eelnõu

üldist mõju hinnangut.

148 Henri Johann Norden Eelnõu ülesehitus töötab vastu

seletuskirjas korduvalt nimetatud

innovatsiooni toetamise eesmärgile:

eraõiguslikule isikule ei ole ükski ruumilist

infot sisaldav andmeliik kättesaadav ning

ESTPOS-i teenuste sisenemiskünnised

(viie striimi miinimummaht, RTK

parandite mittepakkumine erasektorile)

välistavad alustaja.

Selgitatud Innovatsiooni toetamise eesmärk ei tähenda

kõigi andmeliikide piiranguteta

kättesaadavust kõigile kasutajatele.

uurdepääsupiirangud on kehtestatud üksnes

nendele andmetele, mille puhul see on

vajalik julgeoleku-, turvalisus- või muude

avalike huvide kaitseks. ESTPOS-i

teenuste tingimused on seotud teenuste

eesmärgi ja kasutusomadustega.

149 Henri Johann Norden Euroopa Liidu õigusele vastavuse hinnang

ei hõlma rakendusmäärust (EL) 2023/138,

ning keskkonnateabe direktiivi 2003/4/EÜ

osas piirdub tõdemusega, et erandid on

lubatud, ilma art 4 lõike 2 kohase

kaalumiseta.

Arvestatud

150 Henri Johann Norden Viia § 73⁵ lõikes 2 sätestatud punktipilve

täieliku sulgemise kohta läbi eraldi

proportsionaalsuse analüüs, milles on

eristatud eraelu puutumatuse kaitse ja riigi

julgeoleku kaitse eesmärk ning hinnatud

kummagi kohaldatavust sellele

andmeliigile.

Mittearvestatud Eelnõu seletuskirjas on käsitletud

juurdepääsupiirangute eesmärke ning

hinnatud nende kooskõla

proportsionaalsuse põhimõttega.

Punktipilveandmete eriregulatsioon lähtub

andmete olemusest ja nendega kaasnevatest

riskidest. Täiendava eraldiseisva

proportsionaalsuse analüüsi koostamiseks

ei ole ilmnenud õiguslikku ega sisulist

vajadust.

151 Henri Johann Norden Põhjendada, millist tegelikku

julgeolekukasu piirang annab ja kas see on

piirangu kahjuga proportsionaalne,

arvestades nii asjaolu, et samaväärsed

andmed jäävad kättesaadavaks teiste

teenusepakkujate kaudu, kui ka seletuskirja

enda seisukohta, et avalikustatud andmete

edasist levikut ei ole võimalik piirata.

Selgitatud Piirangu eesmärk on vähendada väga

detailsete aerolaserskaneerimise

punktipilve andmete anonüümset,

piiranguteta ja laialdast kättesaadavust.

Sellises mahus, detailsuses ja ühtse

katvusega punktipilve andmeid kogu Eesti

territooriumi kohta ei ole praegu võimalik

saada teistelt teenusepakkujatelt. Samuti ei

ole võimalik koguda samaväärse

kvaliteediga kõrgusandmeid satelliitide

abil. Kuigi avalikustatud andmete edasist

levikut ei ole võimalik täielikult

kontrollida, on võimalik kehtestada

andmete kasutajatele kasutustingimused

ning piirata juurdepääsu algandmetele. See

vähendab andmete massilise allalaadimise

ja koondamise võimalusi.

152 Henri Johann Norden Viia vajalikkuse analüüs läbi iga

andmeliigi kohta eraldi, mitte koondatult,

ning hinnata eraldi eraelu kaitse ja

julgeoleku eesmärgi kohaldatavust

punktipilvele.

Mittearvestatud Juurdepääsupiirangute vajalikkust ja

proportsionaalsust on hinnatud eelnõu

koostamisel terviklikult. Eelnõust ei nähtu

vajadust koostada iga andmeliigi kohta

eraldiseisvat analüüsi ega

punktipilveandmete osas täiendavat

hindamist.

153 Henri Johann Norden Asendada § 73⁵ lõikes 2 sätestatud

punktipilve tingimusteta sulgemine

astmelise juurdepääsumudeliga, mida

eelnõu ortofoto puhul juba rakendab, ning

kaaluda antud dokumendi p-s 2.2 loetletud

alternatiivseid meetmeid.

Mittearvestatud Punktipilveandmete puhul ei ole

tuvastatud, et muud alternatiivsed

vahemeetmed võimaldaksid maandada

tuvastatud riske samaväärselt kontrollitud

juurdepääsu lahendusega.

154 Henri Johann Norden Kui punktipilve täies detailsuses avamist

autenditud kasutajale ei peeta võimalikuks,

näha ette vähemalt tuletatud

kõrgusmudelite (DTM/DSM)

kättesaadavus autenditud kasutajale.

Arvestatud

155 Henri Johann Norden Käsitleda julgeolekutundlike alade

varjamist, üldistamist või asendamist eraldi

meetmena, mida ei ole võimalik tagasi

lükata taotluspõhise hägustamise

halduskoormuse argumendiga.

Selgitatud Julgeolekutundlike alade varjamine või

hägustamine ning vastava taotluse

esitamise kord on kavandatud lahenduse

osa. Piirangute kehtestamisel lähtub Maa-

ja Ruumiamet asjaomase asutuse

riskihinnangust ja ettepanekutest.

156 Henri Johann Norden Sõnastada § 73⁴ lõige 2 imperatiivselt

(„autenditud kasutajale tehakse

kättesaadavaks…“) ning sätestada seaduse

tasandil autenditud kasutaja juurdepääsu

miinimumsisu.

Arvestatud

157 Henri Johann Norden Sätestada seaduses isiku õigus saada oma

kinnisasja kohta käivaid

aeromõõdistusandmeid täies detailsuses.

Selgitatud Eelnõus ja seletuskirjas on sätestatud korda

aeromõõdistuandmetele juurdepääsuks.

158 Henri Johann Norden Andmete sulgemise korral näha ette

võimalus andmete juurdepääsu

taotlemiseks kavandatava tehingu või

naabruskonna kohta.

Mittearvestatud Kavandatav lahendus lähtub põhimõttest,

et avalikult kättesaadav andmestik on

piisava kvaliteedi ja detailsusega enamiku

tavapäraste kasutusjuhtude katmiseks.

159 Henri Johann Norden Täiendada mõjuanalüüsi kasutajapoolsete

või ühiskonnale terviklike kulude

hinnanguga, sealhulgas korduva

andmehõive kulu ja saamata jääva kasu

suurusjärguga.

Mittearvestatud Mõjuanalüüsis on hinnatud eelnõuga

kaasnevaid mõjusid ulatuses, mida on

võimalik olemasolevate andmete põhjal

põhjendatult prognoosida. Märkuses

viidatud kulude ja saamata jääva kasu

puhul on tegemist hüpoteetiliste mõjudega,

mille tegelik ulatus sõltub konkreetsetest

kasutusjuhtudest, kasutajate arvust ja

alternatiivsete andmeallikate olemasolust.

Seetõttu ei ole võimalik esitada piisava

usaldusväärsusega rahalist hinnangut

kasutajate või ühiskonna tasandil tekkida

võivatele kaudsetele kuludele.

160 Henri Johann Norden Käsitleda mõjuanalüüsis eraldi rühmana

tehniliselt pädevaid eraisikuid, kes

kasutavad andmeid vabavaraliste

vahenditega ilma ärilise või ametialase

seoseta. Praeguses ülesehituses ei kuulu

see rühm ühessegi kategooriasse: tal

puudub „seadusest tulenev ülesanne“,

kõrgkooli staatus ja eelarve eraldi

andmehõiveks, mistõttu piirang on tema

suhtes absoluutne, kuigi tal on kogu vajalik

tehniline võimekus andmeid kasutada.

Mittearvestatud Tehniliselt pädevad eraisikud ei ole eelnõu

regulatsiooni peamine sihtrühm ning

eelnõu ettevalmistamisel ei ole tuvastatud

sellist mõju sellele kasutajarühmale, mis

muudaks eelnõu üldist mõju hinnangut.

161 Henri Johann Norden Lisada mõõdukuse analüüsi eraelu

positiivne mõõde: isiku võimalus saada

andmeid oma vara ja elukeskkonna kohta,

ilma kolmandat isikut kaasamata.

Mittearvestatud Isiku huvi saada teavet oma vara või

elukeskkonna kohta ei kaalu üles piirangute

kehtestamise aluseks olevaid avalikke

huve. Täiendava mõõdukuse analüüsi

koostamiseks puudub vajadus.

162 Henri Johann Norden Sätestada autenditud kasutaja juurdepääsu

miinimumsisu seaduse tasandil, kuna mitte

ortofotoliste andmeliikide sidumine

„seadusest tuleneva ülesandega“ välistab

eraisikud kategooriliselt ja juhtumipõhise

kaalumiseta.

Selgitatud Sätte sõnastust muudetud järgmiselt

"Autentimist nõudva juurdepääsuga

aeromõõdistusandmed tehakse

kättesaadavaks pärast kasutaja

isikusamasuse tuvastamist."

163 Henri Johann Norden Näha ette eraõiguslikele isikutele

juurdepääsutase, mis võimaldab kasutada

kõrgus- ja punktipilveandmeid ärilisel

eesmärgil kontrollitud tingimustel.

Mittearvestatud Eelnõus ja seletuskirjas on sätestatud kord

aeromõõdistuandmetele juurdepääsuks.

164 Henri Johann Norden Kaotada RTCM-i striimide viie striimi

miinimummaht või kehtestada oluliselt

madalama künnisega sisenemispakett.

Mittearvestatud Eelnõus on sätestatud ja seletuskirjas

põhjendatud ESTPOS teenuste kord.

165 Henri Johann Norden Avada RTK parandite teenus ka

erasektorile turutingimustel.

Mittearvestatud Eelnõus on sätestatud ja seletuskirjas

põhjendatud ESTPOS teenuste kord.

166 Henri Johann Norden Näha ette prototüüpimis- või katsekasutuse

režiim (nt piiratud mahus tasuta või

soodustasuga juurdepääs esimesel aastal),

mis laieneb lisaks kõrgkoolidele ka

füüsilistele isikutele, MTÜ-dele ja

alustavatele ettevõtjatele.

Mittearvestatud Eelnõus on sätestatud ja seletuskirjas

põhjendatud ESTPOS teenuste kord.

167 Henri Johann Norden Kontrollida eelnõu vastavust

rakendusmäärusele (EL) 2023/138.

Arvestatud

168 Henri Johann Norden Andmete sulgemise korral sätestada

keskkonnateabe direktiivile 2003/4/EÜ

järgse keskkonnateabe juurdepääsu

taotluse esitamise ja menetlemise kord.

Arvestatud

osaliselt

Keskkonnateabele juurdepääsu

võimaldamine tuleneb kehtivast õigusest,

sealhulgas avaliku teabe seadusest ja

Euroopa Parlamendi ning nõukogu

direktiivist 2003/4/EÜ. Eelnõu sõnastust

muudetud, mille kohaselt lähtutakse

aeromõõdistusandmetele juurdepääsu

võimaldamisel avaliku teabe seadusest,

arvestades seaduses sätestatud erisusi.

Seetõttu puudub vajadus sätestada

keskkonnateabe juurdepääsutaotluste

esitamise ja menetlemise erikorda

ruumiandmete seaduses.

169 Kalle Johannes Reinmets lk 42 ilma sisulise arutelu ja selgituseta

määratud nende kõigi eraldusvõimeks 20

cm. Samuti puudub põhjendus miks valiti

just 20 cm, mitte näiteks 19 või 21 cm.

Selgitatud Maa- ja Ruumiameti kasutajauuring ning

avalikud arutelud on näidanud, et

kasutajate vaates kasvab andmete väärtus

üldjuhul koos detailsusega ning selget ja

laiapõhjaliselt aktsepteeritud

detailsuslävendit ei ole võimalik välja tuua.

Seetõttu ei ole võimalik objektiivselt

määratleda ühtset vähimat vajalikku

detailsusastet. Lisaks sõltub sobiva

detailsuspiiri määratlemine suuresti

inimeste privaatsustunnetusest, mis ei ole

ühiskonnas ühtne ning võib ajas muutuda.

Ühe võimaliku lähtekohana oleme

kaalunud võrrelda riigi poolt avaldatavate

andmete detailsust eraõiguslike kanalite

kaudu juba kättesaadavate andmetega.

Selliselt riigi avaldatavad andmed ei loo

täiendavalt eraelu puutumatuse riive riski.

Teisalt on võimalik ka lähtuda juba

ajalooliselt avaldatud andmete detailsusest.

170 Kalle Johannes Reinmets Juba eelnõu VTK menetluses tehti

ettepanek määratleda hägustamise ja

juurdepääsupiirangute reeglid selgemalt ja

paindlikumalt. Näiteks saaks lähtuda

katastriüksuse omandivormist ja

sihtotstarbest. Riigi või kohaliku

omavalitsuse omandis olev transpordimaa

ning üldkasutatav maa võiksid üldjuhul

olla avalikult kättesaadavad, sest tegemist

on olemuslikult avaliku ruumiga ning

seega oleks nende eraldusvõimel suurim

kvalitatiivne mõju lõpptarbijale.

Mittearvestatud Ettepanekut kaaluti lahenduse

väljatöötamisel. Ettepanekut ei võetud

lõplikku lahendusse, kuna katastriüksuse

sihtotstarbe, kõlvikute või omandivormi

alusel erandite tegemine tekitaks hulgaliselt

erijuhtumeid ja suurendaks lahenduse

keerukust. Ühtse eraldusvõime piiri

rakendamine on tehniliselt lihtsam, selgem

ja töökindlam lahendus ning tagab nõuete

ühetaolise rakendamise kõigis olukordades.

171 Kalle Johannes Reinmets Käesoleva eelnõu puhul tekib küsimus ka

selle kooskõlast GDPRi ning IKS §-ga 24.

Kui aerofotosid käsitatakse

isikuandmetena põhjusel, et isikut võib

näiteks tema rahvastikuregistrijärgse

elukoha kaudu tuvastada, peab isikul

olema võimalik tutvuda tema kohta

töödeldavate andmetega, ehk näha oma

Selgitatud Eelnõus on sätestatud ja seletuskirjas

põhjendatud aeromõõdistusandmete kord

sh nende kättesaadavus.

elukoha aerofotosid ja kõrgusmudeleid.

Vastava tehnilise lahenduse loomine ei

oleks iseenesest keeruline ning eeldaks

keerukaima komponendina

rahvastikuregistriga integreerimist.

172 Kalle Johannes Reinmets Seaduses ei ole määratud selgeid

mõjutusmeetmeid juhuks, kui seadust ei

täideta, puuduvad konkreetsed

sanktsioonid või trahvid. Meetmete

vajadus on põhjendatud, sest tänase

seisuga puuduvad kehtivad õigusaktid, mis

lubaks Maa- ja Ruumiametil jätta kogutud

aerofotosid avaldamata. Ometigi pole

2026. aasta orto- ja 2025.a kaldaerofotosid

avaldatud, MaRu on oma põhjendustes

viidanud kirjavahetustele ja pöördumistele,

mitte seadustele. Kui teave kuulub

tulevikus 6 kuu möödudes avaldamisele,

tekib küsimus, kuidas tagatakse selle

kohustuse tegelik täitmine, et aerofotod

avaldataks just 6, mitte 7 või 8 kuu pärast.

Selgitatud Eelnõus on sätestatud ja seletuskirjas

põhjendatud aeromõõdistusandmete kord

sh nende kättesaadavus.

173 Kalle Johannes Reinmets Eriti problemaatiline on lisa 8 § 47

sõnastus, mis hõlmab ka ebamääraselt

määratletud „aerolasers-kaneerimise

punktipilve andmetest tuletatud

andmestikke“. Nii laia sõnastust on

võimalik tõlgen-dada viisil, mis

võimaldaks piirata väga suurt hulka

andmeid, mille seos algsete

lidarandmetega võib olla vaid kaudne.

Selline sõnastus ohustab põhjendamatult

Eesti energiajulgeolekult, sest ruumi- ja

Selgitatud Eelnõus on sätestatud ja seletuskirjas

põhjendatud aeromõõdistusandmete kord

sh nende kättesaadavus.

kõrgusandmeid kasutatakse laialdaselt

taastuvenergia planeerimisel ja taristu

arendamisel.

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Geodeetiline süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 2 ja Vabariigi Valitsuse 17.

jaanuari 2008. a määruse nr 17 „Volituste andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“ ning

ruumiandmete seaduse § 32 ja Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määruse nr 101 „Volituse

andmine geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“ alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse geodeetiline süsteem ja selle koosseis.

§ 2. Geodeetilise süsteemi kasutamine

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogus peetavad ruumiandmed peavad olema

kättesaadavad vastavalt kehtiva geodeetilise süsteemi parameetritele.

(2) Kohaliku omavalitsuse andmekogu pidaja kooskõlastab Maa- ja Ruumiametiga varasemate

ja käesolevas määruses sätestatud geodeetilise süsteemi parameetrite vahelised

teisendusparameetrid.

2. peatükk

Geodeetiline süsteem ja selle koosseis

§ 3. Geodeetiline süsteem

(1) Geodeetiline süsteem koosneb:

1) geodeetiliste punktide andmekogust;

2) geodeetiliste tööde tegemisele esitatavatest nõuetest;

3) geodeetilise süsteemi parameetrite määratlustest.

(2) Geodeetiline süsteemi parameetrid on järgmised:

1) geodeetiline referentssüsteem;

2) tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem;

3) kõrgussüsteem;

4) gravimeetriline süsteem;

5) nimetatud süsteemidele vastavad geodeetilised võrgud, millest lähtuvad koordinaat-, kõrgus-

ja raskuskiirenduste väärtused on ruumiandmete aluseks.

(3) Geodeetiline süsteem tagab ühtses koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilises süsteemis

reaalmaailma nähtuste asukoha ja raskuskiirenduse määramise ning nende järjepideva

monitooringu.

§ 4. Geodeetiline referentssüsteem

(1) Geodeetiliseks referentssüsteemiks on Euroopa Terrestriline Referentssüsteem 1989

(edaspidi ETRS89).

(2) ETRS89 ühtib Rahvusvahelise Maa Rotatsiooniteenistuse (edaspidi IERS) Rahvusvahelise

Terrestrilise Referentssüsteemiga (edaspidi ITRS) epohhil 1989.0 ning see on fikseeritud

Euraasia laama stabiilses osas. Geodeetiliste koordinaatide arvutamisel kasutatakse

rahvusvahelise referentsellipsoidi GRS80 parameetreid.

(3) IERS referentssüsteem ITRS on kokkuleppeline terrestriline referentssüsteem, mis koosneb

koordinaatide alguse, mõõtkava, orientatsiooni ja ajaliste muutuste määramiseks vajalikest

eeskirjadest, kokkulepetest ning modelleeringutest vastavalt IERS kehtivatele määratlustele.

Kasutatakse tahke Maa püsiloodete mitteloodelist süsteemi.

(4) ITRS määratlustest lähtuvad geodeetiliste punktide koordinaadid tuginevad

Rahvusvahelisel Terrestrilisel Referentsraamistikul (edaspidi ITRF).

(5) Eestis loetakse ETRS89 koordinaadid ja Ülemaailmse Geodeetilise Süsteemi 1984

(WGS84) koordinaadid identseteks.

§ 5. Riiklik geodeetiline võrk

(1) Riiklik geodeetiline võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ning võrgu

hierarhilise ülesehituse kohaselt I ja II klassi võrguks ning tihendusvõrguks. I klassi võrku

täiendab riiklik GNSS satelliitandmete keskus ESTPOS, mis tagab riikliku geodeetilise võrgu

järjepideva monitooringu. Nimetatud võrkude punktid ja nende koordinaadid on aluseks teistele

geodeetilise referentssüsteemi realisatsioonidele Eestis.

(2) Eestis tähistatakse ETRS89 ruumilisi ristkoordinaate, geodeetilisi koordinaate ja

ellipsoidaalseid kõrgusi lühendiga EUREF-EST97, vastavalt XEUREF-EST97, YEUREF-EST97, ZEUREF-

EST97 ning BEUREF-EST97, LEUREF-EST97, hEUREF-EST97.

(3) EUREF-EST97 koordinaadid epohhil 1997.56 tuginevad riiklikul I klassi võrgul, mille

koordinaatide väärtused lähtuvad IERS 1996. a määratlustest, referentsraamistikust ITRF96 ja

Euroopa Referentsraamistiku Komisjoni EUREF määratluste kohasest arvutusmetoodikast.

§ 6. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem

(1) Tasapinnalised ristkoordinaadid arvutatakse EUREF-EST97 geodeetilistest koordinaatidest

kasutades Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsiooni

LAMBERT-EST ja rahvusvahelist referentsellipsoidi GRS80.

(2) Eestis tähistatakse EUREF-EST97 tasapinnalisi ristkoordinaate lühendiga L-EST97,

vastavalt xL-EST97, yL-EST97.

(3) LAMBERT-EST parameetrid on järgmised:

1) lõunapoolne lõikeparalleel BS = 58° 00' põhjalaiust;

2) põhjapoolne lõikeparalleel BN = 59° 20' põhjalaiust;

3) telgmeridiaan L0 = 24° 00' idapikkust;

4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid:

B0 = 57° 31' 03".19415 põhjalaiust, L0 = 24° 00' idapikkust;

5) koordinaatide algpunkti tasapinnalised ristkoordinaadid:

x0 = 6 375 000 m, y0 = 500 000 m.

§ 7. Kohalik geodeetiline võrk

(1) Kohaliku geodeetilise võrgu (edaspidi kohalik võrk) lähtepunktideks on riikliku geodeetilise

võrgu I ja II klassi punktid, kohaliku võrgu alal või selle vahetus läheduses paiknevad

sertifitseeritud GNSS tugijaamad ning riikliku tihendusvõrgu punktid, milliste koordinaadid ja

ellipsoidaalsed kõrgused loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise ülesehituse põhimõttest

lähtuvalt veatuteks.

(2) Kohalik võrk jaguneb mõõtmiste täpsuse, märkide kindlustatuse ja võrgu hierarhilise

ülesehituse kohaselt järkudesse alljärgnevalt:

1) 1. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohaliku võrgu lähtepunktidel;

2) 2. järk – geodeetiliste punktide plaaniline asend tugineb kohalikku võrku kaasatud lähtepunktidel

ja 1. järgu punktidel;

3) 3. järk – geodeetilised punktid, milliste plaaniline asend saadakse varasematest määrangutest

ümberarvutuste, sh transformeerimise teel.

§ 8. Kõrgussüsteem

(1) Kõrgussüsteemiks on Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem (edaspidi EVRS).

(2) EVRS on kinemaatiline referentssüsteem, mille lähtenivoo on määratletud Amsterdamis

asuva Normaal Amsterdam Peil kaudu, kus kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist

süsteemi ja kõrgused väljendatakse geopotentsiaali arvudena.

(3) Geopotensiaali arvudest normaalkõrguste arvutamisel kasutatakse referentsellipsoidi GRS-

80 normaalraskuskiirenduse väärtusi.

(4) Eesti geoidi mudel on EST-GEOID2017.

§ 9. Kõrgusvõrk

(1) Eestis tähistatakse EVRS kõrgusi lühendiga EH2000, vastavalt HEH2000.

(2) EH2000 normaalkõrgused epohhil 2000.0 tuginevad riiklikul kõrgusvõrgul, mille

kõrgusväärtused lähtuvad EVRS realisatsioonist EVRF2007.

(3) Riiklikku kõrgusvõrku täiendavad kohalikud kõrgusvõrgud. Nimetatud võrkude

geodeetilised märgid ja nende kõrgused on aluseks teistele kõrgussüsteemi realisatsioonidele

Eestis.

(4) Kohaliku võrgu punktide HEH2000 kõrguste määramisel on kõrguslikeks lähtepunktideks

riikliku ja/või kohaliku kõrgusvõrgu punktid, mis loetakse geodeetiliste võrkude hierarhilise

ülesehituse põhimõttest tulenevalt kohaliku võrgu jaoks veatuteks.

(5) Mudelit EST-GEOID2017 kasutatakse arvutustulemustele esitatavate täpsusnõuete kohaselt

EUREF-EST97 ellipsoidaalsete kõrguste ümberarvutamiseks EH2000 normaalkõrgusteks ja

vastupidi.

§ 10. Gravimeetriline süsteem

(1) Gravimeetriliseks süsteemiks on Rahvusvaheliste Gravimeetriliste Absoluutpunktide Võrgu

(edaspidi IAGBN) 1988. a andmetöötluse standarditel põhinev süsteem.

(2) Gravimeetrilise süsteemiga on määratletud ajas varieeruvate tahke Maa loodete, pooluste

triivi, atmosfääri masside mõjude arvutamiseks vajalikud eeskirjad, kokkulepped ning

modelleeringud. Kasutatakse tahke Maa püsiloodete null-loodelist süsteemi.

§ 11. Gravimeetriline võrk

(1) Riiklik gravimeetriline võrk jaguneb vastavalt mõõtmiste täpsuse, punktide kindlustatuse

ning võrkude hierarhilise ülesehituse kohaselt I, II ja III klassi võrguks. Nimetatud võrkude

geodeetilised märgid ja nende raskuskiirenduse väärtused on aluseks teistele gravimeetrilise

süsteemi realisatsioonidele Eestis.

(2) Eestis tähistatakse gravimeetrilise süsteemile vastavaid raskuskiirenduse väärtusi lühendiga

EG2000, vastavalt gEG2000.

(3) EG2000 raskuskiirenduse väärtused epohhil 2000.0 tuginevad IAGBN standardite kohaselt

läbi viidud riikliku gravimeetrilise I klassi võrgu raskuskiirenduse absoluutmõõtmiste

tulemustel. I klassi võrku täiendavad ja tihendavad II ja III klassi gravimeetrilised võrgud.

3. peatükk

Rakendussäte

§ 12. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 26. oktoobri 2016. a määrus nr 64 „Geodeetiline süsteem“ tunnistatakse

kehtetuks.

Liina Vahtras

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Aadresside ja kohanimede süsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse §

58 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse andmekogude pidamist kindlustav ja ruumiandmete

infrastruktuuri aluseks olev aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi AKS), sealhulgas

AKS-i infosüsteem.

(2) Määruses lähtutakse ruumiandmete seaduse §-s 39 sätestatud aadresside ja kohanimede

süsteemist.

(3) Koha-aadressis sisalduvate kohanimede esitamisel lähtutakse kohanimedele esitatavatest

nõuetest, arvestades käesoleva määruse erisusi.

(4) Määruses reguleeritakse:

1) nõuded selliste nimede määramise ja esitamise kohta, mis koha-aadressis kasutatavate

kohanimede hulka ei kuulu, ning kohanimede koha-aadressis kasutamise kohta;

2) paralleelaadresside esitamise nõuded;

3) nõuded eri liiki aadressiobjektide koha-aadressi esitamisel kasutatavate koha-aadressi

struktuurielementide rakendamise ja lähiaadressi esitamise viisi kohta;

4) nõuded isikunime, tähtlisandi, numbri, eraldaja ja lühendi kasutamise kohta koha-aadressis;

5) koha-aadressi määramise, muutmise või kehtetuks tunnistamise registreerimiseks esitatavate

andmete koosseis ja registreerimismenetluse kord;

6) AKS-i infosüsteemi volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemile

esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud

infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused.

2. peatükk

Aadresside ja kohanimede süsteem

§ 2. AKS-i infosüsteem

(1) AKS-i infosüsteemi peetakse järgmistel eesmärkidel:

1) aadressiandmete kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

2) aadressiobjektide ühese identifitseerimise tagamiseks;

3) koha-aadresside määramise ja aadressiandmete töötlemise funktsioonide ühetaolise

korralduse tagamiseks;

4) kohanimede kogumiseks, registreerimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

5) huviobjektiandmete kogumiseks ja töötlemiseks.

(2) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus on aadresside ja kohanimede andmete süsteemi

infosüsteem.

(3) AKS-i infosüsteemi ametlik nimetus inglise keeles on System of Addresses and Place names

Address Data System information system.

§ 3. AKS-i infosüsteemi pidamise ja andmete töötlemise viis

(1) AKS-i infosüsteemi peetakse infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ja andmete

töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust.

(2) AKS-i infosüsteemi koosseisu kuuluvad:

1) aadressiregister edaspidi (ADS);

2) kohanimeregister (edaspidi KNR);

3) AKS-i andmete töötlemise ja aadressiteenuse osutamise liidesed.

(3) AKS-i infosüsteemi turvaklass on K2T2S0. Andmekogu turbeaste on keskmine.

(4) ADS-i koosseisu kuuluvad:

1) aadressiandmed;

2) huviobjektiandmed;

3) andmed punktides 1–2 toodud andmete menetluste kohta.

(5) KNR-i koosseisu kuuluvad:

1) kohanimeandmed, sealhulgas kohanime alusdokumendi andmed ja nimeobjekti andmed;

2) andmed kohanimeandmete menetluste kohta.

§ 4. AKS-i infosüsteemiga liidestamine

(1) AKS-i kasutamiseks ruumiandmete seaduse § 59 tähenduses liidestatakse koha-aadressiga

seotud aadressiandmeid töötlev andmekogu AKS-i infosüsteemiga otse või kaudselt.

(2) Teabevaldaja liidestab oma riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu otse AKS-i

infosüsteemiga, kui tema andmekogus tekivad seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-

aadresside vahel, kasutades selleks pakutavaid X-tee teenuseid. Riigi infosüsteemi

mittekuuluva andmekogu võib liidestada AKS-i infosüsteemiga ka teiste AKS-i infosüsteemi

pakutavate teenuste kaudu.

(3) AKS-i infosüsteemiga liidestamiseks peab teabevaldaja tegema oma andmekogus järgmist:

1) viima oma andmekogus kasutuses olevad koha-aadressid vastavusse AKS-i infosüsteemi

koha-aadressi struktuurielementidega ja looma teised vajalikud seosed andmekogu

koostalitlusvõime tagamiseks;

2) seostama oma andmekogu koha-aadressid AKS-i infosüsteemi koha-aadressi

identifikaatoriga või aadressiobjekti identifikaatoriga;

3) tagama oma andmekogus kasutatavate andmete seosed AKS-i infosüsteemi ajakohaste

aadressiandmetega, sealhulgas koha-aadressi identifikaatori ja vajaduse korral aadressiobjekti

identifikaatoriga, seejuures ei ole arhiveeritud andmete seoseid vaja ajakohastada.

(4) Teabevaldaja võib oma andmekogu liidestada AKS-i infosüsteemiga kaudselt ehk teise

teabevaldaja andmekogu kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) andmekogus ei teki uusi seoseid isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel;

2) seosed isikute, esemete ja sündmuste ning koha-aadresside vahel koos AKS-i infosüsteemi

identifikaatoritega võetakse üle mõnest teisest andmekogust, mis on AKS-i infosüsteemiga otse

liidestatud.

3. peatükk

AKS-i infosüsteemi vastutav ja volitatud töötleja ning andmete esitajad

§ 5. Vastutava ja volitatud töötleja õigused ning kohustused

(1) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

(2) AKS-i infosüsteemi volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

(3) Vastutav töötleja:

1) tagab AKS-i infosüsteemi pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi;

2) tagab AKS-i infosüsteemi arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise;

3) juhib andmekogu arendustöid;

4) sisestab, töötleb ja avalikustab andmeid;

5) korraldab registri koostööd teiste andmekogudega;

6) tagab AKS-i infosüsteemile kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab nende

rakendamise;

7) tagab andmekogu andmetega seotud kasutajatoe;

8) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel

ning olulistest takistustest ja probleemidest registriga seotud kohustuste täitmisel;

9) määrab isikud, kellel on õigus registrisse andmeid sisestada, täiendada, muuta ja kustutada;

10) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle.

(4) Volitatud töötleja:

1) korraldab AKS-i infosüsteemi majutamisest, hooldamise ja infotehnoloogilise haldamise;

2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja

tõhusalt;

3) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid AKS-i infosüsteemi arendamiseks;

4) korraldab AKS-i infosüsteemi arendustöid koostöös vastutava töötlejaga ning andmekogu

infrastruktuuri hankimist või rentimist;

5) tagab AKS-i infosüsteemi suhtes kohaldatavate infoturbenõuete täitmise ning korraldab

nende rakendamise;

6) korraldab infosüsteemi kantud andmete säilitamise kehtestatud nõuete kohaselt;

7) tagab AKS-i infosüsteemi kasutajatoe;

8) teavitab vastutavat töötlejat takistustest ja probleemidest AKS-i infosüsteemiga seotud

kohustuste täitmisel.

§ 6. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajad

(1) AKS-i infosüsteemile esitavad andmeid:

1) Maa- ja Ruumiamet katastriüksuste, Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori (edaspidi

EHAK) objektide ruumiandmete, Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK) kantud

hoonete ruumiandmete ja mitteametlike aadressiandmete kohta ja ruumiandmete seaduse § 551

lõike 41, 5, 6, 7 ja 8 kohaselt koha-aadresside määramise kohta ning ehitisregistrisse kantud

hoonete ja hooneosade ruumiandmete kohta;

2) Rahandusministeerium väikekohtade ja liikluspindade kohanimeandmete kohta;

3) Statistikaamet Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori kohta;

4) Siseministeerium Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukoha ja lisa-aadressina kasutatavate

aadressiandmete kohta;

5) Justiits- ja Digiministeerium äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse,

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud füüsilise isiku, ettevõtja,

mittetulundusühingu, sihtasutuse, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse elu- või

asukoha aadressis ning korteriomandi korral kinnistusraamatusse kantud korteriomandi

eriomandi esemeks olevale hoone osale vastava eluruumi või muu adresseeritava hooneosa

aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta;

6) kohaliku omavalitsuse üksused koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks

tunnistamise kohta;

7) Maksu- ja Tolliamet töötamiseregistri tööd võimaldava isiku töökoha asukoha kohta;

8) huviobjektide andmeid haldavad andmekogude vastutavad töötlejad huviobjekti

aadressiandmete kohta.

(2) Aadressi- ja kohanimeandmete esitaja:

1) tagab aadressiandmete järjepidevuse, luues seoseid kehtivate ja ajalooliste aadressiandmete

vahel;

2) tagab oma andmekogus olevate aadressiobjekti andmete seostamise AKS-i infosüsteemis

oleva aadressiobjekti andmetega;

3) teeb aadressiandmete muudatussündmusega seotud tegevused § 9 kohaselt;

4) tagab aadressitoimingute kättesaadavuse AKS-i infosüsteemile;

5) korrastab aadressiandmeid või korraldab nende korrastamist õigusaktides sätestatu kohaselt

kooskõlastatult koha-aadressi määrajaga.

(3) Andmete õigsuse eest vastutab aadressiandmete esitaja. Vastutav töötleja ei ole kohustatud

kontrollima esitatud andmete sisulist õigsust, kuid tal on õigus seda teha.

4. peatükk

Andmete koosseis

§ 7. AKS-i infosüsteemi kantavad andmed

(1) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse aadressiregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:

1) aadressi-, ja huviobjekti ja selle versiooni identifikaator;

2) aadressi-, ja huviobjekti oleku info;

3) aadressiobjekti ruumiaadress;

4) aadressi-, ja huviobjekti ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-is infosüsteemis;

5) aadressiobjekti koha-aadress ja lähiaadress ning unikaalaadressi ja kohanime nõude

tunnused;

6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;

7) aadressi- ja huviobjekti liikide klassifikaator;

8) koha-aadressi ja selle versiooni identifikaator;

9) koha-aadressi viitepunkti koordinaadid;

10) koha-aadressi oleku info;

11) normaliseeritud koha-aadress;

12) koodaadress;

13) koha-aadressi struktuurielementide andmed;

14) EHAK-i objekti viitepunkti koordinaadid;

15) aadressikoha viitepunkti koordinaadid;

16) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegija andmed;

17) aadressi-, ja huviobjekti toimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;

18) mitteametlikud aadressiandmed;

19) aadressi- ja huviobjektiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

20) aadressiandmete õiguslik alus;

21) aadressi- ja huviobjektiandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;

22) aadressi- ja huviobjektiandmete esitaja kood;

23) aadressi- ja huviobjektiandmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;

24) aadressiandmete järgnevusinfo;

25) aadressi- ja huviobjektiandmete muudatuste logid;

26) aadressi- ja huviobjektiandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;

27) posti sihtnumbrid;

28) posti sihtnumbri ruumikuju andmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;

29) posti sihtnumbri oleku info;

30) unikaalaadressi nõudega ala ruumikuju andmed.

31) aadressi- ja huviobjekti ligipääsandmed, mis tekivad AKS-i infosüsteemis;

32) arhiveeritud andmed.

(2) AKS-i infosüsteemi kuuluvasse kohanimeregistrisse kantakse järgmised põhiandmed:

1) kohanimi;

2) kohanime staatus, mis on üks järgmistest: ametlik nimi, ametlik rööpnimi, mitteametlik

esikohanimi, mitteametlik muu nimi;

3) kohanime olek;

4) kohanimeobjekti liikide klassifikaator;

5) kohanimeobjekti ja selle versiooni identifikaator;

6) nimeobjekti liik ja olek;

7) nimeobjekti identifitseeriv tunnus nimeobjekti andmeid põhiandmetena pidavas

andmekogus, juhul kui nimeobjekti andmed võetakse teisest andmekogust;

8) nimeobjekti tunnuspunkti koordinaadid;

9) kohanimeobjekti ruumikuju koordinaadid selle nimeobjekti kohta, mille andmeid ei ole

üheski teises andmekogus ning mille asukoha tuvastamiseks ei piisa punktis 9 nimetatud

andmetest;

10) kohanime alusdokumentide kohanimemääraja kehtestatud õigusakti liik, selle väljaandmise

aeg ja jõustumisaeg;

11) kohanimenõukogu ametlikku kohanime kinnitava otsuse pealkiri, vastuvõtmise aeg ja

otsuse jõustumise aeg;

12) muu alusdokumendi nimetus ning kui on olemas, selle koostaja, väljaandja ja välja andmise

aeg;

13) kohanimetoimingu tegemise aeg, seisund, tegija andmed ja toiminguobjekti andmed;

14) kohanimeobjekti andmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

15) kohanimeandmete esitajate andmete seostamisel tekkivad andmed;

16) kohanimeobjekti andmete esitaja kood;

17) kohanimeobjekti andmete probleemid ja märkused ning nende metaandmed;

18) kohanimeandmete järgnevusinfo;

19) kohanimeandmete muudatuste logid;

20) kohanimeandmete menetluse liik ja menetluse täiendandmed;

21) arhiveeritud andmed.

(3) Ruumiaadress on aadressiobjekti arvutuslik (analüütiline) aadress, mis saadakse

aadressiobjekti ruumikujude ning haldus- ja asustusüksuste ruumikujude analüüsimisel.

Ruumiaadress koosneb haldus- ja asustusüksuste nimedest koos liigisõnadega ning vastavatest

ruumilise osakaalu protsentidest 0,01% täpsusega.

(4) Normaliseeritud koha-aadress on AKS-i infosüsteemis standardiseeritud aadress, mis vastab

ruumiandmete seaduses ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(5) Koodaadress on koha-aadressi atribuut, mis koosneb koha-aadressi moodustavate

struktuurielementide koodidest. Aadressi koodaadress peab olema unikaalne ka ajalooliste

aadresside kaupa ja võrreldav osade kaudu.

(6) Mitteametlikud aadressiandmed on aadressiandmed, mida ei kasutata koha-aadressides ja

mis ei osale aadresside normaliseerimises, kuid mida kasutatakse inimeste omavahelises

suhtluses objekti asukoha leidmisel. Mitteametlikud aadressiandmed võivad olla seostatud

üksikobjektiga (näiteks hoonega, kohanimeobjektiga) või piirkonnaga.

§ 8. Aadressi- ja kohanimeandmete ning huviobjektide esitajate esitatavad andmed

(1) Katastriüksuse kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) katastritunnus;

2) aadressiobjekti identifikaator;

3) aadressiobjekti liigi kood;

4) katastriüksuse ruumikuju andmed;

5) katastriüksuse kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

6) katastriüksuse sihtotstarve;

7) katastriüksuse kinnistusraamatu registriosa number, kui see on olemas;

8) menetluse andmed.

(2) EHAK-i objekti kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) EHAK-i objekti nimi;

2) EHAK-i objekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti

muudatusega;

3) EHAK-i objekti kood;

4) EHAK-i objekti liigi kood;

5) EHAK-i objekti ruumikuju andmed;

6) EHAK-i objekti kehtestamise, muutmise või kehtetuks tunnistamise õiguslik alus ja

õigusliku aluse vastuvõtmise kuupäev;

7) EHAK-i objekti kehtivuse algus- ja lõpuaeg.

(3) ETAK-isse kantud hoonete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) ETAK-i hoone identifikaator;

2) hoone ruumikuju andmed;

3) ETAK-i hoone tüüp.

(4) Ehitisregistrisse kantud hoonete ja hooneosade kohta ning eelnimetatud objektide ehitusloal

ja ehitusteatisel olevate andmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) hoone või hooneosa identifikaator ehitisregistris;

2) aadressiobjekti identifikaator AKS-i infosüsteemis, kui tegu on olemasoleva objekti

muudatusega;

3) aadressiobjekti liigi kood;

4) hoone ruumikuju andmed;

5) vajaduse korral hooneosa sissepääsu korrus;

6) vajaduse korral hooneosa ruumikuju andmed;

7) hoone kasutusotstarve, ehitise nimetus ja staatus;

8) hoone või hooneosa koha-aadress;

9) hoonete ja hooneosade aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

10) menetluse andmed.

(5) Lõike 3 punktis 2 ja lõike 4 punktis 4 nimetatud andmete erinevuse korral eelistatakse

ajaliselt hilisemat.

(6) Koha-aadresside määramise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta esitatakse AKS-ile

infosüsteemile järgmised andmed:

1) aadressiobjekti liik;

2) aadressiobjekti identifikaator;

3) aadressiobjekti oleku info;

4) loodava aadressiobjekti ruumikuju andmed;

5) aadressiobjekti koha-aadress;

6) aadressiobjekti ja koha-aadressi seospunkti koordinaadid;

7) vajaduse korral hooneosa sissepääsukorrus;

8) koha-aadressi oleku info;

9) aadressitoimingu tegija andmed;

10) aadressitoimingu tegemise aeg ja toiminguobjekti andmed;

11) aadressiandmete kehtivuse algus- ja lõpuaeg;

12) vajaduse korral aadressiandmete märkused ja menetluse täiendandmed.

(7) Eesti rahvastikuregistris kehtiva elukohana või lisa-aadressina kasutatavate

aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) Eesti rahvastikuregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;

2) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi identifikaator;

3) elukoha või lisa-aadressina kasutatava aadressi oleku info;

4) elukoha või lisa-aadressina kasutatav aadress, kui see ei ühti AKS-i infosüsteemi koha-

aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatav

aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) AKS-i infosüsteemi aadressiobjekti identifikaator, kui elukoha või lisa-aadressina kasutatava

aadressi seos aadressiobjektiga on leitud;

7) lisamärkus, kas tegu on elukoha aadressi või lisa-aadressiga.

(8) Äriregistrisse kantud ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressis kasutatavate

aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) äriregistri identifikaator AKS-i infosüsteemis;

2) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi identifikaator;

3) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadressi oleku info;

4) ettevõtja või ühingu elu- või asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui ettevõtja või ühingu elu- või asukoha

aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) ettevõtte või ühingu nimi;

7) vajaduse korral lisamärkus.

(9) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingu või

sihtasutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i

infosüsteemile järgmised andmed:

1) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri identifikaator AKS-i infosüsteemis;

2) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi identifikaator;

3) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadressi oleku info;

4) mittetulundusühingu või sihtasutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i koha-aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui mittetulundusühingu või sihtasutuse

asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi;

7) vajaduse korral lisamärkus.

(10) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuse asukoha ja aadressis kasutatavate aadressiandmete kohta esitatakse AKS-

i infosüsteemile järgmised andmed:

1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri identifikaator AKS-i infosüsteemis;

2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi identifikaator;

3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadressi oleku info;

4) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse asukoha aadress, kui see ei ühti AKS-i infosüsteemi

koha-aadressiga;

5) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi identifikaator, kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse

asukoha aadressina kasutatav aadress ja koha-aadress ühtivad;

6) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse nimi;

7) vajaduse korral lisamärkus.

(11) Kinnistusraamatusse kantud korteriomandi esemeks oleva hoone osaga seotud

aadressiandmete kohta esitatakse AKS-i infosüsteemile järgmised andmed:

1) kinnistusraamatu korteriomandi identifikaator;

2) korteriomandi oleku info;

3) korteriomandiga seotud katastriüksuse aadressist ja eriomandi eseme numbrist moodustatud

aadressitekst, kui korteriomandi esemele ei ole määratud seost AKS-i infosüsteemi koha-

aadressiga;

4) AKS-i infosüsteemi koha-aadressi ja aadressiobjekti identifikaatorid, kui korteriomandi

esemele on määratud seos AKS-i koha-aadressiga;

5) „seost pole vaja“ tunnus, kui korteriomandi koosseisu ei kuulu ühtegi aadressi alusel

eristamist vajavat objekti;

6) korteriomandi kirjeldus, milles on toodud eriomandi ese, eriomandi eseme otstarve (eluruum

või mitteeluruum), tähistus plaanil ja mõttelise osa suurus;

7) vajaduse korral lisamärkus.

§ 9. Aadressiandmete muudatussündmus

(1) Aadressiandmete muudatussündmuseks loetakse §-s 8 loetletud andmete muudatust.

(2) Aadressiandmete esitaja peab tagama aadressiandmete muudatussündmuse korral §-s 8

nimetatud andmete esitamise vastutavale töötlejale.

(3) Vastutav töötleja võib esitatud andmete vastuvõtmisest keelduda, kui andmed on vastuolus

õigusaktidega.

§ 10. Aadressitoimingu tegemine

(1) Koha-aadressi määraja teeb aadressitoimingud AKS-is infosüsteemis, esitades § 8 lõikes 7

loetletud andmed registreerimiseks.

(2) Kui koha-aadressi määraja on AKS-i infosüsteemi kaudu esitanud andmed

registreerimiseks, kontrollib vastutav töötleja andmete kooskõla nõuetega ja varem

registreeritud andmetega ning vajaduse korral normaliseerib esitatud koha-aadressi.

(3) Vastutav töötleja registreerib esitatud aadressiandmed ja annab AKS-i infosüsteemi

vahendusel koha-aadressi määrajale kinnituse või jätab uued andmed registreerimata ning

teavitab koha-aadressi määrajat puudustest kahe tööpäeva jooksul andmete esitamisest arvates.

Vajaduse korral määrab vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11. Andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ettenähtud juhtudel

on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.

§ 12. Andmete avalikustamine

(1) AKS-i infosüsteemi andmed, välja arvatud § 7 lõike 1 punktis 16 nimetatud andmed, on

avalikud ja kättesaadavad geoportaali kaudu.

(2) AKS-i infosüsteemi andmed on tasuta kasutatavad.

5. peatükk

Koha-aadressi esitamise nõuded

§ 13. Koha-aadressi üldnõuded ja tähtlisandi määramine

(1) Koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse kas üldiselt üksikule või vastupidi.

Ruumiandmete seaduse § 45 punktides 1–5 loetletud koha-aadressi struktuurielemendid tuleb

esitada koos liigisõnaga.

(2) Liikluspinna liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi

liigisõnu:

1) maantee = mnt;

2) puiestee = pst;

3) tänav = tn.

(3) Väikekoha liigisõna kirjutatakse täielikult välja. Erandina võib lühendada järgmisi liigisõnu:

1) väikekoht = vkt;

2) aiandusühistu = AÜ;

3) suvilaühistu = SÜ;

4) garaažiühistu = GÜ.

(4) Koha-aadressis ei kasutata:

1) lühendeid, mis ei ole kohanimede puhul lubatud või käesolevas määruses kirjeldatud;

2) ebakohaseid sümboleid (näiteks ei kasutata koolonit, jutumärke, võrdlusmärke);

3) sidesõnu, asesõnu ja arvsõnu.

(5) Maaüksuse ega hoone nimes, sealhulgas käändes, ei kasutata:

1) piisava eristusvõimeta ega juurdemõeldavaid sõnu, näiteks „number”, „krunt”, „maatükk”,

„maaüksus”, „katastriüksus”, „talu”, „maja”, „kodu”;

2) nimetuumana järgmisi maakonna, omavalitsuse, asustusüksuse, liikluspinna ega väikekoha

liigisõnu „tänav”, „tee”, „puiestee”, „maantee”, „ringtee”, „allee”, „põik”, „väikekoht”, „küla”,

„vald”, „linn”, „alev” ja „alevik”.

(6) Lõikes 5 nimetatud sõnade kasutamine on lubatud maaüksuse nimes, millel asub

samanimeline liikluspind või teeregistris registreeritud tee.

(7) Kui koha-aadressi struktuurielemendid esitatakse ühes reas, kasutatakse nende eraldamiseks

koma. Eraldi real esitades eraldusmärke ei kasutata. Koma ei kasutata väikekoha nime ja

aadressinumbri vahel ega liikluspinna nime ja aadressinumbri vahel.

(8) Aadressinumbris ja hooneosa numbris kasutatakse araabia numbritega kirjutatud nullist

erinevaid positiivseid täisarve.

(9) Erilisandis ja eristavas lisandis kasutatakse tähtlisandina eesti-ladina tähestiku tähti.

Tähtlisanditena ei kasutata tähti i, l, o, š, ž, w, õ, ä, ö, ü. Soovitatav on vältida tähti t, p, h ja q.

Tähtlisandi kasutamisel aadressinumbris ja hooneosa numbris määratakse tähtlisandid tähestiku

järjekorras, alustades tähestiku algusest.

§ 14. Paralleelaadresside esitamine

(1) Paralleelaadresside olemasolul tuleb esitada kõik objektile määratud koha-aadressid.

(2) Kui paralleelaadressidena kasutatakse aadressikoha järgi määratud aadressi ja

aadressiobjekti nime, kirjutatakse ettepoole aadressikoha järgi määratud aadress (näiteks Jänese

tn 5 // Sillaotsa).

(3) Võrdse struktuuriga paralleelaadresside korral kirjutatakse aadressid tähestikulises

järjekorras.

(4) Paralleelaadresside eraldajaks on topeltkaldkriips, mille ette ja taha jäetakse tühik (näiteks

Pärnu maakond, Pärnu linn, Kapteni tn 4 // Pärnu maakond, Pärnu linn, Sadama tn 5).

(5) Sama haldus- ja asustuskuuluvusega paralleelaadresside esitamisel võib jätta haldus- ja

asustusüksused igal järgneval aadressil välja kirjutamata, moodustades lähiaadressidest loetelu.

Lähiaadresside eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik

(näiteks Harju maakond, Anija vald, Kehra linn, Lille tn 10 // Mooni tn 2).

(6) Sama liikluspinna nimega paralleelaadressides võib igal järgneval aadressil jätta

liikluspinna nime välja kirjutamata, moodustades liikluspinna nime järele numbriosadest

loetelu. Numbriosade eraldajana kasutatakse topeltkaldkriipsu, mille ette ja taha jäetakse tühik

(näiteks Aia tn 1 // 3 // 5).

§ 15. Liikluspinna järgi koha-aadressi määramine

(1) Maaüksuse nimi peab sisaldama liikluspinna kohanime täiskujul või teeregistris oleva

terviktee nime, kui maaüksusel asub vähemalt üks järgmistest: teeregistri tee, liikluspind. Kui

maaüksusel asub peamise objektina lisaks tervikteele ka teeregistris või kohanimeregistris olev

sild, viadukt, estakaad, tunnel või liiklussõlm (edaspidi nimega teeobjektid), võib terviktee nime

asemel kasutada vastava objekti kohanime täiskujul.

(2) Teeregistris olevate teede ristmiku maaüksuse nime määramisel tuleb kasutada selle

terviktee nime, mille number teeregistris on väikseim, või nimega teeobjekti nime. Kui

teeregistri tee on ristmikulõigus liikluspind, võib maaüksuse nimes kasutada kas teeregistris

oleva väikseima numbriga terviktee nime, nimega teeobjekti nime või sellel ristmikul oleva

liikluspinna kohanime.

(3) Väikekohas asuva tee, millele ei ole liikluspinna kohanime määratud ja mis ei ole teeregistris

registreeritud, maaüksusele määratakse nimi, mis sisaldab väikekoha nimetuuma ning

liigisõnana võib kasutada asjakohast liigisõna (näiteks üldmaa, teelõik).

(4) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõike 2 punktis 1 või 3 nimetatud

viisil määratakse koha-aadress liikluspinna järgi, millelt on juurdepääs aadressiobjektile.

(5) Koha-aadressi määramisel ruumiandmete seaduse § 48 lõikes 6 nimetatud viisil, kui hoonete

vahel on suured vahemaad või liikluspinnad ristuvad, võib numbrivahemikud jätta vabaks.

(6) Võimaluse korral määratakse aadressinumber ilma tähtlisandita. Kui väljakujunenud

järjestikuse numeratsiooni korral on vaja vahele lisada tähtlisandiga erilisandeid, määratakse

tähtlisandid tähestikulises järjekorras, alustades tähestiku algusest ja arvestades

aadressinumbrite suurenemise suunda.

(7) Liikluspinna järgi määratavates lähiaadressides kasutatavad aadressinumbrid määratakse

ühesuunalises kasvavas järjekorras. Ühel pool liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või

järjestikku paiknevatel hoonetel on ühesuunalises kasvavas järjekorras paaritud ja teisel pool

liikluspinda kõrvuti asetsevatel maaüksustel või järjestikku paiknevatel hoonetel on

ühesuunalises kasvavas järjekorras paarisnumbrid. Mõlemal pool liikluspinda kasvavad

aadressinumbrid samas suunas. Väljakute ja platside ääres kõrvuti paiknevate maaüksuste ja

hoonete korral võib kasutada ühesuunalises kasvavas järjekorras järjestikuseid

aadressinumbreid.

§ 16. Maaüksuse koha-aadressi määramine

(1) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse nimes, mis sisaldab liigisõna,

võib unikaalsuse tagamiseks kasutada eristavat lisandit, milleks on:

1) liigisõnale järgnev üks suur eesti-ladina tähestiku täht ja sellele järgnev araabia numbritega

kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks Kase tänav L2, Raja-Kulla tee T4, Juurdeveo

raudtee R2);

2) liigisõnale järgnev araabia numbritega kirjutatud nullist erinev positiivne täisarv (näiteks

Paikuse metskond 19), seejuures ei või eristav number vahetult järgneda nimetuumale ega

aadressikoha liigisõnale.

(2) Hoonestamata ja hoonestamisele mittekuuluva maaüksuse, mis ei moodusta iseseisvalt

kasutatavat kinnisasja, nimes võib eristava lisandina kasutada enne liigisõna „juurdelõige”

lõikes 7 sätestatud erilisandit (näiteks Vasara tänav 1a juurdelõige; Kiige tänav 7/5a

juurdelõige).

(3) Eristava lisandi osaline asendamine sõnaga on lubatud liikluspinna ja teeregistris oleva tee

maaüksusel, kus võib eristava lisandi „L” asendada sõnaga „lõik”, muutes kohanime liigisõna

ja vajaduse korral ka nimetuuma omastavasse käändesse (näiteks Kase tee lõik 2, Pika tänava

lõik 3, Rohelise põigu lõik 4).

(4) Raudtee maaüksuse nimes võib eristava lisandina kasutada piketaaži tähistavaid numbreid

või numbrivahemikke ja nendele järgnevat lühendit „km” (näiteks Tallinn-Lelle-Pärnu 50 km;

Tallinna-Tapa raudtee 112-115,8 km). Piketti tähistav number võib sisaldada koma. Piketti

tähistavate numbrite vahele kirjutatakse sidekriips. Raudtee nime ja esimese piketi numbri ning

viimase piketi numbri ja lühendi „km” vahele jäetakse tühik.

(5) Maaüksuse nimes kasutatakse kohanimede eraldajana sidekriipsu, millele on mõlemale

poole jäetud tühik.

(6) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses, määratakse koha-aadressis neist ainult üks.

Koha-aadressis määratavaks asustusüksuseks valitakse üks järgmistest võimalustest, mis kehtib

ka sellise maaüksuse määratluse korral, mis asub mitmes linnaosas või väikekohas:

1) maaüksusel asuva aadressiobjekti asukohajärgne asustusüksus;

2) maaüksusel asuva aadressiobjekti olemasolul eelistatakse asustusüksust, kust on peamine

juurdepääs maaüksusel asuvale aadressiobjektile ja mille koosseisu maaüksus koos

aadressiobjektidega tunnetuslikult kuulub;

3) aadressiobjekti puudumise korral eelistatakse asustusüksust, kust on peamine juurdepääs

maaüksusele;

4) aadressiobjekti ja püsiva juurdepääsu puudumise või valikute võrdväärsuse korral

eelistatakse asustusüksust, kus asub kõige suurem osa selle maaüksuse territooriumist.

(7) Maaüksuse lähiaadressi erilisandiks võib olla üks järgmistest võimalustest:

1) aadressikoha järgi adresseerimisel number aadressinumbrina (näiteks Metsa tn 5);

2) aadressikoha järgi adresseerimisel number ja sellele vahetult järgnev väiketäht tähtlisandina

– kasutatakse, kui vabu järjestikuseid numbreid ei ole selles piirkonnas otstarbekas määrata

(näiteks Metsa tn 5a);

3) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips ja

täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub paarismaja, ridaelamu, kärgelamu,

vaipelamu, ridagaraaži või muu taolise hoone (edaspidi liithoone) sektsioon (näiteks Metsa tn

5/1);

4) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht,

kaldkriips ja täiendav number – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon (näiteks

Metsa tn 5a/1);

5) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad kaldkriips,

täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon ja välja on

antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused vahemikud ning teiste

aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu liithoone

sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi vajav hoone (näiteks

Metsa tn 5/1a);

6) aadressikoha järgi adresseerimisel number ning sellele vahetult järgnevad väiketäht,

kaldkriips, täiendav number ja väiketäht – kasutatakse, kui maaüksusel asub liithoone sektsioon

ja välja on antud nii põhinumbrid kui ka täiendavate numbrite järjestikused vahemikud ning

teiste aadressiobjektide ümbernumereerimine ei ole otstarbekas või maaüksusel asub mitu

liithoone sektsiooni või lisaks liithoone sektsioonile eraldiseisev unikaalaadressi nõudega

hoone (näiteks Metsa tn 5a/1a);

7) maaüksuse nimele vahetult järgnev kaldkriips ja number aadressinumbrina – kasutatakse,

kui väljaspool unikaalaadressi nõudega ala oleval maaüksusel, mida ei adresseerita

aadressikoha järgi, asub liithoone sektsioon (näiteks Maasika/1).

§ 17. Hoone koha-aadressi määramine

(1) Hoonele määratakse ainult üks koha-aadress, mis peab olema kooskõlas maaüksuse koha-

aadressiga.

(2) Kui hoone all on mitu maaüksust, peab tagama, et hoone aadressiga oleks kooskõlas selle

maaüksuse aadress, millel asub hoone peasissepääs. Kui hoone peasissepääs jääb mitmele

maaüksusele, peab hoone aadress olema kooskõlas vähemalt ühe maaüksuse aadressiga.

(3) Kui hoonesse on mitu sissepääsu, võib määrata vastavate liikluspindade järgi

paralleelaadressid. Sama liikluspinna järgi hoonele paralleelaadresside määramine on lubatud,

kui ehitustehniliselt osadeks mittejaotuv hoone koosneb välisilmelt mitmest eraldi tajutavast

hoonest.

(4) Hoonele on lubatud määrata eri paralleelaadressideks mitu nime, kui hoone all on mitu

nimega maaüksust ja sellesse hoonesse on nendelt eraldi sissepääsud ning hoonet ei saa

ehitustehniliselt maaüksuse piiri järgi osadeks jagada.

(5) Kui maaüksus asub mitmes asustusüksuses ning hooned asuvad erinevates asustusüksuses,

siis hoonele määratakse aadress tema asukohajärgse asustusüksuse järgi ning see võib erineda

tema aluse maaüksuse aadressis olevast asustusüksusest.

(6) Kui maaüksusel asub mitu unikaalaadressi nõudvat hoonet, määratakse hoonetele eristuvad

aadressid järgmiselt:

1) paragrahvi 16 lõike 7 punktide 1–6 kohaselt, seejuures peab hoonete aadressid kajastama ka

maaüksuse aadressis paralleelaadressidena (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Metsa tn 5 // 7

asub kaks hoonet Metsa tn 5 ja Metsa tn 7);

2) lisades § 16 lõike 7 punktide 1–2 kohaselt määratud maaüksuse aadressinumbrile vahetult

järgneva kaldkriipsu ja täiendava numbri, seejuures ei kajastata hoonete täiendavaid numbreid

maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel lähiaadressiga Kuuse tn 8 asub kaks hoonet Kuuse tn

8/1 ja Kuuse tn 8/2);

3) maaüksuse nimele järgneb vahetult kaldkriips ja hoone aadressinumber, seejuures ei kajastata

hoonete aadressinumbreid maaüksuse aadressis (näiteks maaüksusel nimega Raja asub kaks

hoonet aadressidega Raja/1 ja Raja/2).

(7) Kui maaüksusel asub ainult üks liithoone sektsioon või muu hooneosa ning kui hoonet on

ehitustehniliselt võimalik maaüksuse piiri järgi osadeks jagada, käsitletakse sellist liithoone

sektsiooni adresseerimisel eraldi hoonena. Sellise liithoone osa ja selle aluse maaüksuse

lähiaadressi peab määrama § 16 lõike 7 kohaselt kõikide liithoone sektsioonide lõikes

ühetaoliselt. Väljaspool unikaalaadressi nõudega ala võib eelkirjeldatud liithoone osadele ja

nende maaüksustele määrata nimed ilma erilisandit määramata.

(8) Kui maaüksuse koha-aadressiks on määratud mitu paralleelaadressi, on mitme hoone korral

lubatud kasutada erinevaid lähiaadresse.

(9) Kui maaüksuse paralleelaadresside hulgas on aadressikoha järgi määratud aadress ja nimi,

tuleb hooned adresseerida aadressikoha järgi määratud aadressiga.

(10) Erandina on lubatud lõikes 8 kirjeldatud paralleelaadresside olemasolul määrata kõigile

sellel katastriüksusel asuvatele hoonetele lähiaadressiks nime, kui tegu on ruumiandmete

seaduse § 48 lõike 21 rakendamisega.

§ 18. Korteri ja muu hooneosa koha-aadressi määramine

(1) Kui hoones asuvad korterid või muud koha-aadressi vajavad hooneosad, lisatakse hooneosa

number hoone aadressinumbrile tühikuta sidekriipsu järel (näiteks Raua tn 3-65, Pae tee 87-

26).

(2) Korteritele ja muudele hooneosadele määratakse ühe hoone ulatuses unikaalsed numbrid

järjest suurenevalt, alustades alumiselt korruselt. Kui ehitisregistrisse kantud hoonet käsitatakse

AKS-i mõistes mitme hoonena, määratakse hooneosadele unikaalsed numbrid kas ehitisregistri

hoone või selle ruumikuju kaupa.

(3) Hooneosade kokkuehitamisel määratakse kokkuehitatud hooneosale üks number ja

ülejäänud hooneosade ümbernumereerimine ei ole nõutav.

(4) Hooneosade jagamisel võib hooneosa numbrile lisada täiendava numbri kaldkriipsu järel,

alustades number 1-st (näiteks korter 12/1 ja 12/2), või lisada hooneosa numbrile vahetult

järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest (näiteks korter 12a ja 12b). Hooneosade

jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja täiendavate numbrite järjestikused vahemikud on välja

antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva tähtlisandi, alustades tähestiku algusest

(näiteks korter 12/1a ja 12/1b). Hooneosade jagamisel, kui kõik põhinumbrite ja tähtlisandite

järjestikused vahemikud on välja antud, võib lisada hooneosa numbrile vahetult järgneva

kaldkriipsu ja täiendava numbri (näiteks korter 12a/1 ja 12a/2).

(5) Hoonel, mis koosneb ainult ühest korterist või ühest adresseerimist vajavast hooneosast,

ühtivad hoone ja hooneosa koha-aadress.

(6) Kui hoonel on mitu paralleelaadressi, valitakse hooneosa adresseerimiseks neist üks.

(7) Kui liithoone sektsioonid on erinevatel maaüksustel, käsitatakse neid sektsioone eraldi

hoonetena ja adresseerimisel lähtutakse § 17 lõikes 6 sätestatud nõuetest.

(8) Kui liithoone on tervikuna ühel maaüksusel, võib sektsiooni numbri määrata ühena

järgmistest:

1) kui sektsiooni käsitatakse korteritena või muude adresseerimist vajavate hooneosadena,

määratakse sektsiooni numbrid lõike 1 järgi;

2) kui sektsiooni käsitatakse eraldi hoonetena, määratakse sektsiooni numbrid § 16 lõike 7 järgi.

6. peatükk

Andmete kandmine AKS-i infosüsteemi arhiivi

§ 19. Andmete säilitamine

(1) Andmete säilitamisel, arhiveerimisel ja hävitamisel lähtutakse arhiiviseadusest ning selle

alusel kehtestatud õigusaktidest.

(2) Kehtetuks tunnistatud aadressiandmed säilitatakse AKS-is infosüsteemis.

(3) AKS-i infosüsteemi kantud andmeid säilitatakse tähtajatult.

7. peatükk

Rahastamine ja likvideerimine

§ 20. AKS-i rahastamine

(1) AKS-i infosüsteemi pidamise kulud kaetakse riigieelarvest vastutavale ja volitatud töötlejale

selleks eraldatud vahenditest.

(2) Aadressiandmete esitajad kannavad nendele AKS-i infosüsteemi andmete edastamisega

kaasnevad kulud.

§ 21. AKS-i likvideerimise kord

(1) AKS-i infosüsteemi likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus regionaalministri

ettepanekul.

(2) AKS-i infosüsteem likvideeritakse kooskõlas arhiiviseadusega ja avaliku teabe seaduse §

439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud õigusaktiga.

8. peatükk

Rakendussätted

§ 22. Määruse kohaldamine

Paragrahvi 19 lõike 5 punktis 2 sätestatut ei kohaldata enne 2022. aasta 12. detsembrit määratud

koha-aadressidele.

§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ tunnistatakse

kehtetuks.

Kristen Michal

Peaminister

Liina Vahtras Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 3

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad, tasu

arvestamise alused ja tasuliste teenuste osutamise kord

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 731 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Maa- ja Ruumiameti osutatavate tasuliste teenuste loetelu,

tasumäärad, tasu arvestamise alused ning tasuliste teenuste osutamise kord.

§ 2. Tasuliste teenuste osutamise üldpõhimõtted (1) Maa- ja Ruumiamet osutab tasulisi teenuseid tellimuse alusel. (2) Tasulisi teenuseid osutatakse tingimusel, et teenuse osutamine ei takista Maa- ja

Ruumiametile õigusaktidega pandud ülesannete nõuetekohast ja tähtaegset täitmist. (3) Tasulise teenuse osutamiseks võib Maa- ja Ruumiamet sõlmida tellijaga lepingu, milles

sätestatakse teenuse täpsem sisu, maht, maksumus, tähtaeg ja muud teenuse osutamise

tingimused.

§ 3. Tellimuse esitamine (1) Tasulise teenuse tellimus esitatakse Maa- ja Ruumiametile kirjalikult või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

(2) Tellimuses märgitakse vähemalt:

1) tellija nimi ja kontaktandmed;

2) soovitud teenus;

3) teenuse osutamiseks vajalikud lähteandmed.

(3) Maa- ja Ruumiamet võib nõuda täiendavaid andmeid ja dokumente, mis on vajalikud

teenuse osutamiseks.

§ 4. Teenuse eest tasumine

Tellija tasub tasulise teenuse eest vastavalt määruses sätestatud tasumäärade järgi arvestatud

hinnale Maa- ja Ruumiamet väljastatud arve alusel pärast teenuse osutamist, kui ei ole kokku

lepitud teisiti.

§ 5. Teenuse osutamisest keeldumine

(1) Maa- ja Ruumiamet võib tasulise teenuse osutamisest keelduda, kui:

1) teenuse osutamine takistaks Maa- ja Ruumiametile õigusaktidega pandud ülesannete

täitmist;

2) tellija ei ole esitanud teenuse osutamiseks vajalikke andmeid;

3) teenuse osutamine ei ole tehniliselt, soovitud tähtajal ja mahus võimalik;

4) teenuse osutamine oleks vastuolus õigusaktidega. (2) Teenuse osutamisest keeldumisest teatab Maa- ja Ruumiamet tellijale kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, märkides keeldumise põhjuse.

2. peatükk

Tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad ja tasu arvestamise alused

§ 6. Tasuliste teenuste loetelu

Maa- ja Ruumiameti tasulised teenused on:

1) reaalaja andmevood üksikutest ESTPOS-i tugijaamadest;

2) topograafiliste andmete hõive.

§ 7. Reaalaja andmevoogude kasutamise tasumäärad (1) Reaalaja andmevoo kasutamise tasumäär ühe ESTPOS-i tugijaama kohta on 1250 eurot

aastas.

(2) Teenuse minimaalne tellitav maht on viis reaalaja andmevoogu.

(3) Viie reaalaja andmevoo kasutamise tasumäär on 6250 eurot aastas.

(4) Kõigi ESTPOS-i võrku kuuluvate tugijaamade reaalaja andmevoogude kasutamise tasumäär

on 40 000 eurot aastas.

(5) Kõrgkoolile ning teadus- ja arendusasutusele õppe- või teadustöö eesmärgil osutatava

teenuse eest tasu ei võeta.

§ 8. Topograafiliste andmete hõive tasumäärad ja tasu arvestamise alus

(1) Topograafiliste andmete hõive teenuse tasu arvestatakse teenuse tundides.

(2) Teenuse tund on tasu arvestamise ühik, mis hõlmab ühe tunni aeromõõdistamisega seotud

lennutöid, mõõteseadmete kasutamist ja vahetut personalikulu.

(3) Topograafiliste andmete hõive teenuse tasumäär on 6400 eurot teenuse tunni kohta.

(4) Teenuse eest tasutav summa määratakse hinnapakkumuses teenuse osutamiseks vajalike

teenuse tundide arvu alusel.

Liina Vahtras

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 4

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSTE KAVANDID

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses ruumiandmete seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 95 lõike 3, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 32

lõigete 1 ja 2, kodakondsuse seaduse § 9 lõike 6, keeleseaduse § 27 lõike 3, Eesti territooriumi

haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 5, maareformi seaduse § 29, ruumiandmete seaduse § 32, § 58

lõike 1 ja § 67 lõike 4, kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2, maaparandusseaduse § 39 lõike

2, avaliku teabe seaduse § 439 lõike 2, rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike

3 ning § 29 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime

ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruses nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja

lahkmejoonte määramise alused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi”;

2) paragrahvi 10 lõikes 51 ja 52 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemi“

tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2013. a määruse nr 171 „Eesti topograafia

andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. detsembri 2013. a määruses nr 171 „Eesti topograafia andmekogu

asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 20 ja punktis 23 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi

infosüsteemist“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist”;

2) asendatakse läbivalt sõnad „riiklik kohanimeregister” tekstiosaga „aadresside ja kohanimede

süsteemi infosüsteem” vastavas käändes.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri

põhimäärus“ § 11 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi

infosüsteem“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 125 „Maaparandussüsteemide

registri põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 125 „Maaparandussüsteemide registri

põhimäärus“ § 7 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete infosüsteemi“

tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 5. Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise

korra kinnitamine“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa riigi omandisse jätmise korra

kinnitamine“ punktis 101 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemi“

tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 6. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ § 9 lõikes 2

asendatakse tekstiosa „keskkonnaministri 16. juuni 2021. a määruse nr 32 „Aadressiandmete

süsteem” § 8 lõikes 8“ tekstiosaga „majandus- ja taristuministri määruse „Aadresside ja

kohanimede süsteem” § 8 lõikes 7“.

§ 7. Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2022. a määruse nr 37 „Riigi kinnisvararegistri

pidamise põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 24. märtsi 2022. a määruses nr 37 „Riigi kinnisvararegistri pidamise

põhimäärus“ asendatakse läbivalt sõnad „aadressiandmete süsteem” tekstiosaga „aadresside ja

kohanimede süsteemi infosüsteem” vastavas käändes.

§ 8. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu

asutamine ja põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2013. a määruse nr 27 „Testide andmekogu asutamine ja

põhimäärus“ § 13 lõikes 1 ja lõikes 4 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemist“

tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist”.

§ 9. Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määruse nr 59 „Volituse andmine

aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määrus nr 59 „Volituse andmine aadressiandmete

süsteemi kehtestamiseks“ sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Valdkonna eest vastutavatministrit volitatakse kehtestama määrusega ruumiandmete

infrastruktuuri aluseks oleva ja andmekogude pidamist kindlustava süsteemina ruumiandmete

seaduse §-s 39 nimetatud aadresside ja kohanimede süsteem.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2021. a määrus nr 32 „Aadressiandmete süsteem”

tunnistatakse kehtetuks.“.

§ 10. Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määruse nr 101 „Volituse andmine geodeetilise

süsteemi kehtestamiseks“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2011. a määruses nr 101 „Volituse andmine geodeetilise süsteemi

kehtestamiseks“ asendatakse sõna „Regionaalministrit“ sõnadega „Valdkonna eest vastutavat

ministrit“.

§ 11. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruse nr 17 „Volituste andmine

geodeetilise süsteemi kehtestamiseks“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2008. a määruses nr 17 „Volituste andmine geodeetilise

süsteemi kehtestamiseks“ asendatakse sõna „regionaalministrile“ sõnadega „valdkonna eest

vastutavale ministrile“.

Kristen Michal

Peaminister

Liina Vahtras

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 5

MINISTRI MÄÄRUSTE KAVANDID

Ministri määruste muutmine seoses ruumiandmete seaduse muutmisega

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 5 ja § 81 lõike 3, päästeseaduse § 91

lõike 3, muinsuskaitseseaduse § 78 lõike 2, § 9 lõike 3, relvaseaduse § 24 lõike 4, kohtute

seaduse § 42 lõike 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 lõike 9, maakatastriseaduse

§ 3 lõike 5, § 131 lõike 3, § 132 lõike 3, § 151 lõike 3, § 16 lõike 9, § 161 lõike 5, § 17 lõike 11,

§ 194 lõike 2 ja § 20 lõike 55, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 122 lõike 4, laeva lipuõiguse ja

laevaregistrite seaduse § 361 lõike 7, muinsuskaitseseaduse § 791 lõike 5, sotsiaalseadustiku

üldosa seaduse § 38 lõike 2, sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2, tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 264 lõike 2, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5,

rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5, spordiseaduse § 61 lõike 5, keskkonnajärelevalve seaduse

§ 83 , keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 401 lõike 2, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 192

lõike 2 ja § 193 lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 03. jaanuari 2019. a määruse nr 2 „Elukohaandmete

rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ muutmine

Siseministri 03. jaanuari 2019. a määruses nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ asendatakse läbivalt sõnad „aadressiandmete

süsteemi infosüsteem” tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem” vastavas

käändes.

§ 2. Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja

infoteadete andmekogu põhimäärus“ muutmine

Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete

andmekogu põhimäärus“ § 6 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi

infosüsteemi“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 3. Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri

põhimäärus“ muutmine

Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri põhimäärus“ § 17

lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteemiga“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemiga”.

§ 4. Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine

Siseministri 21. detsembri 2016. a määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja

päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 7 lõike 2 punktis 8 asendatakse sõnad

„aadressiandmete süsteemi infosüsteemi“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi

infosüsteemi”.

§ 5. Siseministri 4. juuli 2023. a määruse nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri

põhimäärus“ muutmine

Siseministri 4. juuli 2023. a määruse nr 13 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“

§ 9 punktis 5 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteem“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 6. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna

kodukord“ muutmine

Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“

tehakse järgmised muudatused:

1) asendatakse läbivalt sõnad „aadressiandmete süsteemi infosüsteem” tekstiosaga „aadresside

ja kohanimede süsteemi infosüsteem” vastavas käändes;

2) paragrahvi 2061 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. a

määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem““ tekstiosaga „majandus- ja taristuministri määruse

„Aadresside ja kohanimede süsteem”“.

§ 7. Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruse nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Keskkonnaministri 8. juuni 2022. a määruse nr 26 „Eesti looduse infosüsteemi põhimäärus“

§ 17 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga „aadresside

ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 8. Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise

kord“ muutmine

Keskkonnaministri 14. augusti 2018. a määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“

§ 38 lõike 10 punktis 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi“ tekstiosaga „aadresside

ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 9. Keskkonnaministri 3. veebruari 2023. a määruse nr 5 „Kütuseseire andmekogu

asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Keskkonnaministri 3. veebruari 2023. a määruse nr 5 „Kütuseseire andmekogu asutamine ja

andmekogu pidamise põhimäärus“ § 11 lõikes 2 asendatakse sõnad „aadressiandmete

süsteemist“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist”.

§ 10. Keskkonnaministri 20. septembri 2022. a määruse nr 74 „Laevade infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Keskkonnaministri 20. septembri 2022. a määruse nr 74 „Laevade infosüsteemi põhimäärus“

§ 4 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemist“ tekstiosaga „aadresside

ja kohanimede süsteemi infosüsteemist”.

§ 11. Kultuuriministri 20. jaanuari 2026. a määruse nr 1 „Rahvakultuuri andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Kultuuriministri 20. jaanuari 2026. a määruse nr 1 „Rahvakultuuri andmekogu põhimäärus“

§ 11 punktis 5 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga „aadresside ja

kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 12. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi

põhimäärus“ § 17 lõikes 18 asendatakse sõnad „Aadressiandmete süsteemi“ tekstiosaga

„Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 13. Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -

toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste

andmeregistri põhimäärus“ § 13 punktis 12 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi“

tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 14. Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse

infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 7. juuli 2022. a määruse nr 59 „Tervishoiukorralduse infosüsteemi

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemist“

tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist”.

§ 15. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ § 17 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 16. Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi

põhimäärus“ § 8 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 17. Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruse nr 4 „Eesti spordiregistri

põhimäärus“ muutmine

Kultuuriministri 27. veebruari 2020. a määruses nr 4 „Eesti spordiregistri põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”;

2) paragrahvi 21 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „riigi kohanimeregister“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 18. Keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määruse nr 46 „Objekti kontrollimise

andmekogu süsteemi asutamine ja põhimäärus“ muutmine

Keskkonnaministri 4. novembri 2016. a määruse nr 46 „Objekti kontrollimise andmekogu

süsteemi asutamine ja põhimäärus“ § 7 lõike 3 punktis 7 asendatakse sõnad „aadressiandmete

süsteemist“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist”.

§ 19. Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Keskkonnaministri 29. juuni 2017. a määruse nr 20 „Keskkonnaotsuste infosüsteemi

põhimäärus“ § 10 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 20. Keskkonnaministri 12. septembri 2022. a määruse nr 41 „Fluoritud

kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete,

süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse

andmete esitamise kord ja andmekoosseis“ muutmine

Keskkonnaministri 12. septembri 2022. a määruse nr 41 „Fluoritud kasvuhoonegaase ja

osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning

käitlemistoimingute registri põhimäärus, registrisse andmete esitamise kord ja andmekoosseis“

§ 11 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga „aadresside

ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 21. Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja

Ruumiameti põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja tööstusministri 14. augusti 2025. a määruse nr 22 „Maa- ja Ruumiameti

põhimäärus“ § 6 punktis 11 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteem“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem”.

§ 22. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti

tegevuslubade registri põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade

registri põhimäärus“ § 6 lõike 3 punktis 8 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemile

(ADS)“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemile”.

§ 23. Taristuministri 1. juuni 2026. a määruse nr 39 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde

loetelu, loa taotlemise, andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded

mõõdistustöö tegemisele“ muutmine

Taristuministri 1. juuni 2026. a määruse nr 39 „Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa

taotlemise, andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise kord ning nõuded mõõdistustöö

tegemisele“ § 2 lõike 2 punktis 4 ja § 6 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõnad „aadressiandmete

süsteemi ja kohanimeregistri“ tekstiosaga „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

§ 24. Riigihalduse ministri 15. jaanuari 2016. a määruse nr 2 „Kohanime vormistamise

ja kasutamise kord“ muutmine

Riigihalduse ministri 15. jaanuari 2016. a määruses nr 2 „Kohanime vormistamise ja

kasutamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi § 1 punktis 5 ja § 6 pealkirjas asendatakse sõna „kohanimeregistrisse“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”;

2) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 6. Nõuded aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi kantavate ametlike

kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele

Aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi kantakse kohanime koostisosad: nimetuum

ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.“;

3) paragrahvi § 7 pealkirjas, § 7 lõikes 1 ja 2 asendatakse sõna „Kohanimeregistri“ tekstiosaga

„aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi”.

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 6

MÄÄRUSE KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 164 „Geodeetiliste punktide

andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 36 lõike 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 164 „Geodeetiliste punktide andmekogu

asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „asutamine ja andmekogu“;

2) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Määrusega kehtestatakse riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu ametliku nimetusega

„Geodeetiliste punktide andmekogu” (edaspidi andmekogu) pidamise põhimäärus. Andmekogu

lühinimetus on GPA.“;

3) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Andmekogu pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja töödelda andmeid geodeetiliste tööde,

geodeetiliste võrkude, punktide ja märkide, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmete ning nende

teisenduste kohta, sertifitseeritud globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (edaspidi GNSS)

tugijaamade koordinaate ja ESTPOS-i andmeid ning nendest andmetest tehtud tuletisi.“;

4) paragrahvi 4 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Andmekogu peetakse geodeetiliste punktide andmekogu infosüsteemis, mille tehnilisteks

komponentideks on riikliku GNSS-i satelliitandmete keskuse ESTPOS tugijaamade

haldusportaal, ESTPOS võrguportaal ja ESTPOS kasutajaportaal.“;

5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „registritoimikud“ tekstiosaga „ning ESTPOS-

i logid ja teenuste kirjeldused“;

6) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „ja 11“;

7) paragrahvi 5 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „üleande-vastuvõtuakte“;

8) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogus sisalduvate andmete turbeaste on keskmine (M). Andmekogu turvaklass on

K2T1S1.“;

9) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) geodeetilise punkti tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised koordinaadid, kõrgus

geoidist, kõrgus ellipsoidist, raskuskiirenduse väärtus;“;

10) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) geodeetilise märgi asukoha skemaatiline joonis (abriss) ja fotod;“;

12) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) ESTPOS-i kohta kantakse järgmised andmed:

1) tugijaama nimi, lühend ja unikaalne koodnumber;

2) tugijaama koordinaadid EUREF‑EST97 ja ITRF referentssüsteemides;

3) GNSS-i vastuvõtja mark, mudel ja seerianumber;

4) GNSS-i antenni mark, mudel ja seerianumber;

5) reaalaja andmestiku seadistuse parameetrid – sisu, formaat, edastamise viis ja asukoht;

6) kasutaja ees- ja perekonnanimi, e-posti aadress, ettevõtte nimi;

7) teenuste kasutusõiguste kasutajalitsentsi tüüp ja aktiveerimise kuupäev.

(12) Lisaks lõikes 1 sätestatud andmetele kantakse registrisse vajadusel järgmised andmed:

1) geodeetilise töö unikaalne number;

2) andmed geodeetilise töö teostaja kohta;

3) andmed geodeetilise töö tellija kohta;

4) geodeetilise punkti unikaalne number (GPA ID);

5) andmed geodeetilise märgi hooldamise aja kohta;

6) andmed kasutatud koordinaat-, kõrgus- ja gravimeetrilise süsteemi kohta;

7) andmed kasutatud mõõtmismetoodika kohta;

8) andmed geodeetilise märgi ehitamise aja kohta;

9) andmed geodeetilise märgi märgitüübi kohta;

10) andmed geodeetilise märgi tsentrinumbri kohta;

11) andmed geodeetilise märgi asukoha skeemi, fotode, horisondi avatuse jooniste koostamise

aja kohta;

12) andmeandja nimi.“;

13) paragrahvi 7 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Andmekogusse kantakse riiklike ja kohalike geodeetiliste tööde käigus kogutud andmed.

(4) Andmekogusse kantakse riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS-i tugijaamade

võrgust kogutud mõõtmiste originaalandmed ja nende tuletised.“;

14) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Andmekogusse kantakse Maa- ja Ruumiameti poolt sertifitseeritud GNSS-i tugijaamade

koordinaadid.“;

15) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 9 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töö“ sõnaga „korraldaja“;

17) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „aruanne“ tekstiosaga „ja ESTPOS-i

teenuste leping“;

19) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alusdokument esitatakse vastutavale töötlejale elektrooniliselt või paberkandjal.

Elektrooniliselt esitatud dokument peab olema allkirjastatud kvalifitseeritud elektroonilise

allkirjaga. Kui dokumendi esitaja ei saa objektiivselt kasutada kvalifitseeritud elektroonilist

allkirja, esitatakse alusdokument paberkandjal omakäeliselt allkirjastatuna.“;

20) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmed“ tekstiosaga „ja vajaduse korral

lõikes 12 nimetatud andmed“;

21) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1“ sõnadega „ja 12“;

22) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „elektroonilises kanderaamatus“;

23) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetiliste tööde teostaja vastutab enda koostatud geodeetilise töö aruandes sisalduvate

andmete õigsuse eest.“;

24) paragrahvi 13 lõikest 1 jäetakse välja sõna „andmeandja“ ja sõna „teavitab“ asendatakse

sõnaga „teavitatakse“;

25) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Geodeetilise töö teostaja on kohustatud parandama vead ja esitama geodeetilise töö

korraldajale parandatud andmed kümne tööpäeva jooksul vigade teadasaamisest. Töö

korraldaja esitab parandatud andmed andmekogu vastutavale töötlejale 5 tööpäeva jooksul.

Paranduste aluseks olevad dokumendid lisatakse registritoimikule.“;

26) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 14 lõikes 1 asendatakse sõna „andmed“ sõnadega „andmete metaandmed“;

28) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Geodeetiliste punktide andmekogu avalikustatavad andmed tehakse kättesaadavaks

vastutava töötleja määratud GPA teenuseveebi kaudu, mille tehnilised aadressid ja

pöördumispunktid [API] avalikustatakse Eesti geoportaalis.

(12) ESTPOS-i tugijaamade vaatlusandmed ja nende tuletised tehakse kättesaadavaks ESTPOS

teenuseveebis vastutava töötleja kehtestatud tingimustel; ligipääsu ja kasutusõiguste haldus

toimub ESTPOS kasutajaportaalis. GPA ja ESTPOS-i andmete ning teenuste kättesaadavaks

tegemise veebiaadressid määrab vastutav töötleja.

(13) Andmete ja teenuste avalikustamise koha (URL‑id, API‑pöördumispunktid) määrab

vastutav töötleja ja avalikustab muudatused Eesti geoportaalis ning tagab nende ajakohasuse.“;

29) paragrahvi 14 lõikes 2 asendatakse sõnad „paberkandjal või digitaalsel andmekandjal“

sõnadega „digitaalselt või paberkandjal“;

30) paragrahvi 14 lõikes 3 asendatakse sõna „kirjaliku“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis“;

31) paragrahvi 14 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

32) määrust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses:

„§ 141. Isikuandmete töötlemine

(1) Vastutav töötleja töötleb käesoleva määruse alusel isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on

vajalik andmekogu eesmärkide täitmiseks ja ESTPOS-i teenustele ligipääsu korraldamiseks.

(2) ESTPOS-i kasutajaportaali kasutaja kohta töödeldavad andmed hõlmavad kasutaja ees- ja

perekonnanime, e‑posti aadressi ja mõõteseadme tüüpi ning teenuse kasutusõigustega

seonduvaid andmeid.

(3) Isikuandmete töötlemisel lähtutakse isikuandmete kaitse üldmäärusest (EL) 2016/679 ja

isikuandmete kaitse seadusest. Vastutav töötleja avalikustab privaatsusteatise ja andmete

töötlemise tingimused Eesti geoportaalis ja ESTPOS-i kasutajaportaalis.

(4) Vastutav töötleja rakendab organisatsioonilisi ja tehnilisi turvameetmeid kooskõlas §-ga 6

ja asjakohaste infoturbeeskirjadega.

(5) Andmesubjekti õiguste teostamine (ligipääs, parandamine, kustutamine, töötlemise

piiramine, vastuväited) toimub vastutava töötleja kehtestatud korras. Vastutav töötleja

avalikustab korra ja kontaktandmed Eesti geoportaalis ja ESTPOS-i kasutajaportaalis.“;

33) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Andmekogu andmeid säilitatakse järgmiselt:

1) geodeetiliste punktide ja märkide andmeid alaliselt;

2) geodeetiliste tööde andmeid alaliselt;

3) registritoimikuid, alusdokumente ja nende digitaalkoopiaid alaliselt;

4) ESTPOS-i tugijaamade vaatlusandmeid ning nende põhjal loodud andmeid alaliselt;

5) ESTPOS-i kasutajate ja kasutusõigustega seotud andmeid kuni kasutuslepingu või

kasutussuhte lõppemiseni;

6) andmekogu kasutamise ja turvalisuse tagamiseks kogutavaid logiandmeid üks aasta nende

tekkimisest arvates.“;

34) paragrahvi 15 lõikes 4 asendatakse sõna „punkt“ sõnaga „märk“;

Kristen Michal

Peaminister

Liina Vahtras Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 7

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning

kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 26 lõike 3, 331 lõike 11 ja § 34 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 28. juuni 2013. a määruses nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

tegutsemiseks loa taotlemise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade

referentsvõrk” tekstiosaga „Eesti riiklik globaalse positsioneerimise (edaspidi GNSS)

satelliitandmete keskus (edaspidi ESTPOS)”;

2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kohtkindlalt maapinnale, maapõue, ehitisse või

suurde piisava stabiilsusega loodusliku kivisse” tekstiosaga „kohtkindlalt maapõue või

ehitisse”;

4) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eristatakse süva-, põhja-, pinnase-, seina- ja

fundamentaalreepereid” tekstiosaga „Eristatakse fundamentaal-, süva-, pinnase- ja

seinareepereid.”;

5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

“(5) Geodeetiline märk paigaldatakse kinnisasja omaniku nõusolekul. Taotleja esitab kirjaliku

nõusoleku andjale käesoleva määruse lisas 1 toodud vormi kohase kirjaliku nõusoleku

taotluse.”;

6) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

“6) hooldustööd.”;

7) paragrahvi 4 lõiked 2-6 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 4 lõike 7 punktis 1 asendatakse sõna „korrastamine ” sõnaga „remont”;

9) paragrahvi 4 lõiked 9 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

10) määrust täiendatakse paragrahviga 41 järgmises sõnastuses:

“§41. Geodeetilise töö aruanne

(1) Töö teostaja koostab käesoleva määruse § 4 lõikes 1 sätestatud tööetappide kohta aruande,

mis vormistatakse digitaalselt allkirjastatuna.

(2) Käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud tööetappide aruannete koosseis

on esitatud lisas 3.

(3) Riiklike geodeetiliste tööde puhul on käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 2, 4 ja 5

nimetatud tööetappide aruannete koosseis on esitatud lisas 4.

(4) Töö teostaja esitab riikliku geodeetilise töö aruande Maa- ja Ruumiametile ja kohaliku

geodeetilise töö aruande kohalikule omavalitsusele.

(5) Töö korraldaja kontrollib töö vastavust käesolevas määruses toodud nõuetele ja allkirjastab

töö vastavuse korral aruande digitaalselt.

(6) Töö korraldaja esitab geodeetilise töö aruande geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi

GPA) vastutavale töötlejale 14 päeva jooksul.”;

11) paragrahvi 5 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 5. Üldnõuded mõõtmismetoodikatele“;

12) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade

referentsvõrgu” tekstiosaga „Eesti riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS”;

13) paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „gravimeetrilist tehnoloogiat ning II ja III klassi

korral relatiivset gravimeetrilist tehnoloogiat“ tekstiosaga „gravimeetrilist mõõtmismeetodit

ning II ja III klassi korral relatiivset gravimeetrilist mõõtmismeetodit“;

14) paragrahvi 5 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Kohalike geodeetiliste tööde mõõtmismetoodika:

1) kohaliku geodeetilise võrgu 1. järgu korral kastutakse staatilist suhtelist GNSS-i

mõõtmismeetodit;

2) kohaliku geodeetilise võrgu 2. järgu korral kasutatakse polügonomeetriat või staatilist

suhtelist GNSS mõõtmismeetodit;

3) 1. ja 2. järgu võrku kaasatud geodeetiliste märkide kõrguste määramisel kasutatakse

trigonomeetrilist või geomeetrilist nivelleerimist;

4) kohaliku kõrgusvõrgu korral kasutatakse geomeetrilist nivelleerimist.“;

16) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Riiklike geodeetiliste võrkude mõõtmis- ja arvutustööde metoodika on esitatud lisas 5.“;

17) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

“(7) Tehnilised tingimused ESTPOS-i tugijaamade võrku ja riiklikku gravimeetrilisse võrku

kaasatava märgi rajamiseks annab Maa- ja Ruumiamet.

(8) Nõuded riiklikku võrku kaasatava märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele on esitatud

lisas 6.”;

19) paragrahvi 9 sõnastatakse järgmiselt:

“Geodeetilise märgi kõrvaldamine, teisaldamine ja kontrollmõõtmine”;

20) paragrahvi 9 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa “kooskõlastatult Maa- ja Ruumiametiga”;

21) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

“(5) Kontrollmõõtmine on geodeetiliste punktide andmekogusse kantud punkti koordinaat-,

kõrgus- ja gravimeetrilistest väärtustest kõrvalekallete tuvastamine.

(6) Märgi teisaldamise ja kontrollmõõtmise puhul on tegemist geodeetilise võrgu osalise

rekonstrueerimisega.”;

23) paragrahvi 10 sõnastatakse järgmiselt:

“Geodeetilise märgi kõrvaldamise, teisaldamise ja kontrollmõõtmise menetlus”;

24) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad „punkti rajamise” sõnadega „märgi

teisaldamine”;

25) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

“(41) Märgi omanik esitab tehnilised tingimused märgi kontrollmõõtmiseks juhul, kui märgi

kaitsevööndis on toimunud ehitustegevus või muu ruumiandmete seaduse § 26 loetletud

tegevus.

(42) Märgi teisaldustööde või kontrollmõõtmiste kohta koostatakse geodeetilise töö projekt.

Töö tegija esitab riikliku geodeetilise töö projekti Maa-ametile, kohaliku geodeetilise töö

projekt esitatakse kohalikule omavalitsusele. Projekt esitatakse vähemalt üks kuu enne

geodeetilise märgi ehitus- ja mõõtmistööde algust.”;

26) paragrahvi 10 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna “vastab” sõnadega “käesolevas määruses”

ning jäetakse välja teine lause.

27) paragrahvi 10 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

“Geodeetilise töö aruanne esitatakse märgi omanikule viie tööpäeva jooksul pärast geodeetilise

märgi teisaldamise või kontrollmõõtmise tööde lõppu.“;

28) määruse 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad “Pinnases ja looduslikus kivis” sõnaga

“Maapõues”;

30) paragrahvis 12 lõikes 6 ja §-s 17 lõikes 3 asendatakse sõnad “Eesti globaalse

positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama” sõnadega “ESTPOS-i tugijaama”;

31) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

“(7) Geodeetilise märgi tähiste kirjeldused on toodud lisas 7.”;

32) paragrahvid 13-16 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 17 lõikes 3 asendatakse sõna “püsijaama” sõnaga “tugijaama”;

34) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse sõna “Ehitisele” sõnaga “Ehitisse”;

35) paragrahvi 17 lõike 51 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

“Baasjoone kaitsevööndi ulatuseks on 10 meetrit baasjoone pikiteljest mõlemale poole ning

see kehtib katkematult kogu baasjoone ulatuses”;

36) paragrahvi 17 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna “märkidele” sõnadega “ja eraõiguslike

GNSS-i tugijaamadele”;

37) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

“(7) Geodeetilise märgi kaitse rakendub alates geodeetilise märgi andmete kandmisest

geodeetiliste punktide andmekogusse.”;

38) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6. peatükk

GNSS-i tugijaamade sertifitseerimine

§ 19. GNSS-i tugijaamade võrku kuuluvate tugijaamade sertifitseerimise metoodika

(1) Sertifitseerimise eesmärk on kontrollida GNSS-i tugijaamade võrku kuuluvate tugijaamade

vastavust Eesti geodeetilisele süsteemile.

(2) Sertifitseerimise käigus hinnatakse:

1) tugijaamades kasutatavate koordinaatide vastavust Maa- ja Ruumiameti arvutatud

koordinaatidele;

2) tugijaamade kaudu edastatavate reaalaja parandite vastavust Eesti geodeetilisele süsteemile;

3) tugijaamade seadmestiku vastavust Maa- ja Ruumiametile esitatud andmetele.

(3) Sertifitseerimisel võrreldakse tugijaamades kasutatavaid koordinaate Maa- ja Ruumiameti

arvutatud koordinaatidega.

(4) Reaalaja parandite vastavuse hindamisel kontrollitakse, et parandite andmevoog oleks

kooskõlas Eesti geodeetilise süsteemi parameetritega.

(5) Tugijaam vastab sertifitseerimise nõuetele, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

kontrolli käigus ei tuvastata kõrvalekaldeid, mis mõjutavad GNSS-mõõtmiste vastavust Eesti

geodeetilisele süsteemile.

§ 20. Sertifikaadi vorm

(1) Ruumiandmete seaduse § 33¹ lõikes 6 nimetatud sertifikaat sisaldab vähemalt järgmisi

andmeid:

1) sertifikaadi number;

2) GNSS-i tugijaamade võrgu omaniku nimi;

3) sertifitseeritud tugijaamade nimetused või identifikaatorid;

4) sertifikaadi väljaandmise kuupäev;

5) viide sertifitseerimise õiguslikule alusele;

6) Maa- ja Ruumiameti kinnitus tugijaamade vastavuse kohta.

(2) Sertifikaadi vorm on esitatud käesoleva määruse lisas 8.“;

39) määruse lisa tunnistatakse kehtetuks;

40) määruse täiendatakse lisadega 1–8 (lisatud).

Liina Vahtras Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Lisa 1 Kinnisasja omaniku nõusoleku taotluse vorm geodeetilise märgi paigaldamisel

Lisa 2 Geodeetilise märgi ülevaatuse metoodika

Lisa 3 Geodeetiliste märkide ülevaatuse, ehitus- ja hooldustööde aruannete koosseis

Lisa 4 Riikliku võrgu projekteerimis-, mõõtmis- ja arvutustööde aruannete koosseis

Lisa 5 Riikliku võrgu mõõtmis- ja arvutustööde metoodika

Lisa . Nõuded riikliku võrgu geodeetilise märgi konstruktsioonile ja paigaldamisele

Lisa 7 Geodeetilise märgi tähised

Lisa 8 GNSS-i tugijaamade sertifikaat

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 8

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive

kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 66 lõike 4 ja 663 alusel.

Keskkonnaministri 20. detsembri 2013. a määruse nr 76 „Topograafiliste andmete hõive kord

ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse pärast sõna „kord“ sõnadega „ning aeromõõdistusandmete

haldamise ja neile juurdepääsu nõuded“;

2) paragrahvi 17 lõike 4 punktis 1, § 18 lõikes 4, § 19 lõike 4 punktis 1, § 20 lõike 3 punktis 1,

§ 21 lõike 3 punktis 1, § 29 lõike 4 punktis 1, § 32 lõike 4 punktis 1, § 35 lõike 5 punktis 3, §

38 lõike 10 punktis 2, § 38 lõikes 11 ja § 41 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad „riiklikust

kohanimeregistrist“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist“;

3) paragrahvi 33 lõike 4 punktis 1 ja § 36 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete

süsteemi infosüsteemist“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist“;

4) paragrahvi 38 lõike 9 punktis 3 ja 4 asendatakse sõnad „riiklikus kohanimeregistris“

sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemis“;

5) määrust täiendatakse 4. peatükiga järgmises sõnastuses:

„4. peatükk

Aeromõõdistusandmed, haldamine ja juurdepääs

§ 45. Aeromõõdistusandmete koosseis, töötlemine, säilitamine ja arhiveerimine

(1) Maa- ja Ruumiamet korraldab aeromõõdistusandmete töötlemist viisil, mis tagab andmete

säilimise, leitavuse, kasutatavuse ja kättesaadavuse vastavalt käesolevas määruses sätestatud

tingimustele.

(2) Aeromõõdistusandmete töötlemine hõlmab andmete säilitamist, arhiveerimist ja

kasutajatele kättesaadavaks tegemist.

(3) Aeromõõdistusandmete koosseisu kuuluvad:

1) aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise käigus kogutud algandmed;

2) algandmete töötlemisel loodud tulemid ehk ortofotod, kaldaerofotod, fotovõrkmudelid,

kõrgusmudelid ja muud aeromõõdistusandmete põhjal tuletatud andmestikud;

3) aeromõõdistusandmeid kirjeldavad metaandmed.

(4) Aeromõõdistusandmete metaandmetena on vähemalt:

1) mõõdistatud ala kirjeldust;

2) andmete kogumise aega;

3) kasutatud mõõdistusmeetodi ja tehniliste vahendite kirjeldust;

4) andmete ruumilise eraldusvõime või täpsuse andmeid;

5) andmete töötlemise ja kvaliteedi kohta käivat teavet;

6) andmete juurdepääsutingimusi.

(5) Maa- ja Ruumiamet tagab aeromõõdistusandmete säilitamise viisil, mis tagab:

1) andmete pikaajalise säilitamise ja tervikliku kasutatavuse;

2) andmete seostatavuse metaandmetega;

3) andmete taastamise tehnilise rikke või andmekao korral.

(6) Aeromõõdistusandmeid ja neid kirjeldavaid metaandmeid säilitatakse alaliselt.

(7) Aeromõõdistusandmed arhiveeritakse koos nende kasutamiseks vajalike metaandmetega

viisil, mis tagab andmete pikaajalise säilimise, leitavuse, loetavuse ja kasutatavuse.

(8) Piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmete säilitamisel ja arhiveerimisel säilitatakse

andmetele kehtiv juurdepääsupiirang.

§ 46. Aeromõõdistusandmete juurdepääsutasemete määramine

(1) Juurdepääsutaseme määramisel arvestatakse:

1) aeromõõdistusandmete detailsust ja eraldusvõimet;

2) andmete hõive ajast möödunud aega;

3) kujutatud objektide olemust;

4) võimalikku mõju riigi julgeolekule, riigikaitsele, avalikule korrale või avalikule

julgeolekule;

5) võimalikku mõju elutähtsa teenuse toimepidevusele;

6) võimalikku mõju isiku eraelu puutumatusele.

(2) Aeromõõdistusandmete juurdepääsutasemed määratakse aeromõõdistuse tulemite lõikes.

(3) Ortofotodele kohaldatakse järgmisi juurdepääsutingimusi:

1) ortofotodele, mille piksli suurus maapinnal ei ole väiksem kui 10 sentimeetrit ja

aeromõõdistusandmete hõivamisest on möödunud vähemalt kuus kuud, võimaldatakse avalik

juurdepääs;

2) ortofotodele, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 10 sentimeetrit, võimaldatakse

juurdepääs autenditud kasutajale;

3) ortofotode kaardilehtede allalaadimist võimaldatakse juurdepääs autenditud kasutajale;

4) ortofotod, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 4 sentimeetrit või

aeromõõdistusandmete hõivamisest arvates ei ole möödunud kuus kuud, on piiratud

juurdepääsuga aeromõõdistusandmed.

(4) Kaldaerofotodele kohaldatakse järgmisi juurdepääsutingimusi:

1) kaldaerofotodele võimaldatakse juurdepääs autenditud kasutajale;

2) kaldaerofotodele kohaldatakse vähemalt kuuekuulist ajalist viivitust andmete hõivamisest

arvates;

3) kaldaerofotod, mille piksli suurus maapinnal on väiksem kui 4 sentimeetrit või

aeromõõdistusandmete hõivamisest arvates ei ole möödunud kuus kuud, on piiratud

juurdepääsuga aeromõõdistusandmed.

(5) Fotovõrkmudelitele kohaldatakse järgmisi juurdepääsutingimusi:

1) fotovõrkmudelitele võimaldatakse juurdepääs autenditud kasutajale;

2) fotovõrkmudelid, mille tekstuuride või nende loomiseks kasutatud aerofotode piksli suurus

maapinnal on väiksem kui 4 sentimeetrit või aeromõõdistusandmete hõivamisest arvates ei ole

möödunud kuus kuud, on piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmed.

(6) Aerolaserskaneerimise punktipilvest tuletatud kõrgusmudelile või muule tuletatud

andmestikule võimaldatakse avalik juurdepääs, kui õigusaktist ei tulene teisiti.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud andmestiku allalaadimiseks nõutakse kasutaja

autentimist.

§ 47. Aeromõõdistusandmete kättesaadavaks tegemine

(1) Aeromõõdistusandmed tehakse kättesaadavaks vastavalt neile määratud

juurdepääsutasemele vaatamis- või allalaadimisteenuse kaudu.

(2) Vaatamisteenus peab võimaldama:

1) aeromõõdistusandmete otsimist;

2) aeromõõdistusandmete kuvamist;

3) andmeid kirjeldavate metaandmete kuvamist;

4) teabe saamist andmete juurdepääsutingimuste kohta.

(3) Avaliku juurdepääsuga aeromõõdistusandmed tehakse kättesaadavaks ilma autentimiseta.

(4) Autentimist nõudva või piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmete vaatamiseks või

allalaadimiseks kontrollitakse kasutaja juurdepääsuõigust.

(5) Allalaadimisteenus peab võimaldama:

1) aeromõõdistusandmete allalaadimist vastavalt kasutajale võimaldatud juurdepääsutasemele;

2) andmeid kirjeldavate metaandmete allalaadimist koos aeromõõdistusandmetega;

3) allalaadimisega seotud toimingute logimist käesoleva määruse § 51 kohaselt.

(6) Aeromõõdistusandmed tehakse kättesaadavaks masintöödeldavas vormingus, kui see on

tehniliselt võimalik ja kooskõlas andmetele kehtiva juurdepääsutasemega.

§ 48. Aeromõõdistusandmete muutmine

(1) Aeromõõdistusandmete muutmine on andmete eraldusvõime vähendamine, hägustamine,

üldistamine või andmete algkuju, sisu, täpsuse või detailsuse muu muutmine ulatuses, mis on

vajalik seadusega kaitstava õigushüve kaitseks.

(2) Aeromõõdistusandmeid võib muuta riigikaitseobjekti kaitseks või riigi julgeolekut,

riigikaitset, avalikku korda, avalikku julgeolekut, elutähtsa teenuse toimepidevust või isiku

eraelu puutumatust ohustava riski maandamiseks.

(3) Aeromõõdistusandmete muutmist võib taotleda riigiasutus.

(4) Taotluses esitatakse:

1) taotleja nimi ja kontaktandmed;

2) muudetava andmestiku või andmete kirjeldus;

3) geograafilise ala kirjeldus;

4) muutmise taotletav viis ja ulatus;

5) muutmise vajaduse ning kaitstava õigushüve põhjendus;

6) muutmise taotletav kestus, kui andmete muutmise vajadus on ajutine.

(5) Maa- ja Ruumiamet hindab andmete muutmise vajalikkust, sobivust ja proportsionaalsust

ning määrab muutmise viisi, ulatuse ja vajaduse korral kestuse.

(6) Aeromõõdistusandmeid muudetakse üksnes ulatuses, mis on vajalik käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud riski maandamiseks.

(7) Aeromõõdistusandmete muutmist võib kohaldada avaliku juurdepääsuga, autentimist

nõudva juurdepääsuga või piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele või nende

kombinatsioonile sõltuvalt ohu liigist, ulatusest ja kaitstava õigushüve kaitse vajadusest.

(8) Aeromõõdistusandmete hägustamisel muudetakse andmete kujutist või osa sellest viisil, mis

ei võimalda tuvastada kaitset vajavat objekti või ala.

(9) Aeromõõdistusandmete hägustamist võib kohaldada eelkõige:

1) riigikaitseobjektidele;

2) julgeolekuasutuse või korrakaitseasutuse kasutuses olevatele objektidele;

3) elutähtsa teenuse osutamiseks olulistele rajatistele;

4) muudele objektidele, mille kohta seaduses nimetatud õigushüve kaitseks on vajalik piirata

objekti detailset tuvastamist.

(10) Ajalist viivitust võib kohaldada juhul, kui aeromõõdistusandmete viivitamatu

kättesaadavaks tegemine võib suurendada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud riski.

(11) Maa- ja Ruumiamet võib jätta taotluse rahuldamata, kui andmete muutmine ei ole vajalik

või taotletav meede ei ole eesmärgi suhtes proportsionaalne.

(12) Maa- ja Ruumiamet vaatab tähtajaliselt kohaldatud andmete muutmise vajaduse

perioodiliselt üle ning lõpetab muutmise, kui selle kohaldamise alus on ära langenud.

§ 49. Autentimist nõudva juurdepääsu tingimused

(1) Autentimist nõudva juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele võimaldatakse juurdepääs

riikliku isikutuvastusvahendi või muu samaväärse autentimislahenduse kaudu.

(2) Autentimist nõudva juurdepääsu võimaldamise eelduseks on kasutaja nõustumine andmete

kasutustingimustega.

(3) Maa- ja Ruumiamet võib autentimist nõudva juurdepääsu peatada, kui:

1) kasutaja rikub andmete kasutustingimusi;

2) juurdepääsu jätkamine võib kahjustada seadusega kaitstavat õigushüve.

(4) Autentimist nõudva juurdepääsuga aeromõõdistusandmete kasutaja on kohustatud:

1) kasutama andmeid üksnes õiguspärasel eesmärgil;

2) mitte kasutama andmeid viisil, mis võib kahjustada seadusega kaitstavat õigushüve;

3) mitte võimaldama juurdepääsu kolmandale isikule, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus;

4) järgima Maa- ja Ruumiameti kehtestatud andmete kasutamise tehnilisi ja turvanõudeid.

(5) Maa- ja Ruumiamet avaldab autentimist nõudva juurdepääsuga aeromõõdistusandmete

kasutustingimused oma veebilehel.

§ 50. Piiratud juurdepääsu tingimused aeromõõdistusandmetele ja juurdepääsu

taotlemise kord

(1) Juurdepääsu saamiseks aeromõõdistusandmetele esitatakse Maa- ja Ruumiametile taotlus,

milles märgitakse:

1) taotleja nimi ja kontaktandmed;

2) piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmed, millele juurdepääsu soovitakse;

3) andmete kasutamise eesmärk;

4) soovitud juurdepääsuperiood;

5) andmete kasutamise õiguslik alus;

6) põhjendus, miks ei ole eesmärki võimalik mõistlikult saavutada avaliku või autentimist

nõudva juurdepääsuga aeromõõdistusandmete abil.

(2) Maa- ja Ruumiamet kontrollib taotluse vastavust ja otsustab juurdepääsu osas vastavalt

HMS-ile ja ruumiandmete seaduse §-s 662 sätestatud tingimustele.

(3) Juurdepääsu võimaldamisel võib Maa- ja Ruumiamet määrata andmeturbe-, kasutus- ja

edastamistingimused, mis on vajalikud juurdepääsupiiranguga kaitstava õigushüve kaitseks.

(4) Piiratud juurdepääs lõpetatakse, kui:

1) juurdepääsuperiood on lõppenud;

2) kasutaja taotleb juurdepääsu lõpetamist;

3) kasutaja on rikkunud andmete kasutustingimusi;

4) ilmneb asjaolu, mille tõttu kasutajale ei oleks juurdepääsu tohtinud võimaldada;

5) juurdepääsu võimaldamise alus on ära langenud;

6) juurdepääsu jätkamine võib kahjustada juurdepääsupiiranguga kaitstavat õigushüve.

§ 51. Juurdepääsuga seotud andmete töötlemine, logimine ja säilitamine

(1) Autentimist nõudva või piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmete kasutamisel

logitakse:

1) kasutaja nimi ja isikukood või muu isikusamasuse tuvastamiseks vajalik andmetunnus;

2) juurdepääsu aeg;

3) kasutatud andmestik;

4) kasutaja tehtud toimingud.

(2) Lõikes 1 nimetatud andmeid töödeldakse juurdepääsu võimaldamiseks ning

aeromõõdistusandmete väärkasutuse ennetamiseks, tuvastamiseks ja uurimiseks.

(3) Lõikes 1 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat nende tekkimisest arvates ning seejärel

need kustutatakse või anonüümitakse, kui seadusest ei tulene teisiti.“.

Liina Vahtras

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 9

MÄÄRUSE KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 3. detsembri 2013. a määruse nr 70 „Topograafilistele kaartidele

kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad

leppemärgid ja kartograafiliste tööde teostamise korraldus“ muutmine

Määrus kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 70 lõike 3, § 71 lõike 2 ning § 73 lõike 3 alusel.

Keskkonnaministri 3. detsembri 2013. a määruses nr 70 „Topograafilistele kaartidele kantavate

andmete koosseis, topograafiliste kaartide nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid ja

kartograafiliste tööde teostamise korraldus“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Topograafilistele kaartidele kantavate andmete koosseis, topograafiliste kaartide

nomenklatuur, kasutatavad leppemärgid, kartograafiliste tööde teostamise ja tardkujul

topograafiliste kaartide kasutusse andmise kord“;

2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „ja § 71 lõike 2“ tekstiosaga „, § 71 lõike 2 ning

§ 73 lõike 3“;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega kehtestatakse ruumiandmete seaduse § 70 lõigetes 1 ja 2 nimetatud

topograafilistele kaartidele kantavad andmed, topograafiliste kaartide nomenklatuur,

kasutatavad leppemärgid ja kartograafiliste tööde tegemise kord ning § 73 lõikes 2 nimetatud

tardkujul topograafiliste kaartide kasutusse andmise kord.“;

4) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Tardkujul topograafilise kaardi mõõtkavas 1:50 000 nimi on „Eesti topograafiline kaart

1:50 000“.“;

5) paragrahvi 3 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tardkujul topograafilisele kaardile mõõtkavas 1:50 000 on kantud järgmised andmed:“;

6) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 3, § 3 lõike 2 punktis 5 ja § 3 lõike 3 punktis 4 asendatakse

sõnad „riiklikust kohanimeregistrist“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi

infosüsteemist“;

7) paragrahvi 3 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tardkujul topograafilisele kaardile mõõtkavas 1:20 000 on kantud järgmised andmed:“;

8) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 4 ja § 3 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „aadressiandmete“

sõnadega „aadresside ja kohanimede“;

9) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Digitaalset topograafilist kaarti mõõtkavas 1:10 000 uuendatakse kord aastas, viies kaardile

Eesti topograafia andmekogus uuendatud nähtuste andmed.“;

10) paragrahvi 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tardkujul topograafilised kaardid mõõtkavas 1:20 000 ja 1:50 000 on koostatud järgmiste

põhimõtete kohaselt:“;

12) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 8 lõiked 2–5 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Digitaalse topograafilise kaardi mõõtkavas 1:50 000 koostamisel on kasutatud Eesti

topograafia andmekogu nähtusklasside automatiseeritud üldistamist, tagamaks kaardil

kujutatud ruumiobjektide vastavuse lõikes 3 nimetatud kriteeriumitele.

(3) Tardkujul topograafilisele kaardile mõõtkavas 1:50 000 kantud ruumiobjektide suurused ja

vahekaugused on olnud järgmised:

1) kõlviku pindala on vähemalt 4000 m2 ja laius vähemalt 50 m, välja arvatud õuel ja platsil,

mille pindala on vähemalt 2500 m2;

2) ehitise pindala on vähemalt 625 m2 ja küljepikkus vähemalt 25 m;

3) vooluveekogu pindobjekti laius on vähemalt 25 m ja pikkus vähemalt 500 m;

4) joonobjekti pikkus on vähemalt 125 m;

5) paralleelsete samatüübiliste joonobjektide omavaheline kaugus on vähemalt 50 m;

6) paralleelsete eritüübiliste joonobjektide vaheline kaugus on vähemalt 25 m;

7) punktobjektide omavaheline kaugus on vähemalt 250 m.

(4) Tardkujul topograafilisele kaardile mõõtkavas 1:20 000 kantud ruumiobjektide valikul on

kasutatud Eesti topograafia andmekogu nähtustele kehtestatud suurusi ja vahekaugusi, välja

arvatud järgmised erandid:

1) kõlviku pindala on vähemalt 200 m2;

2) seisuveekogu pindala on vähemalt 100 m2;

3) joonobjekti pikkus on vähemalt 50 m;

4) paralleelsete joonobjektide omavaheline kaugus on vähemalt 8 m;

5) punktobjektide omavaheline kaugus on vähemalt 200 m;

6) pindobjekti või joonobjekti käänupunktide omavaheline kaugus on vähemalt 1 m.

(5) Ruumiobjektid, mis lõigetes 3 ja 4 kehtestatud suurustele ning vahekaugustele ei vasta, on

jäetud kaardile lisamata või liidetud neid ümbritsevate ruumiobjektidega.“;

14) paragrahvi 12 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tardkujul topograafilise kaardi kaardilehe küljendamisel on lisatud:“;

15) paragrahvi 12 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tardkujul topograafilisele kaardile lisatud koordinaatvõrgustikud on järgmised:“;

16) paragrahvi 12 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Tardkujul topograafiline kaart on trükitud nelja põhivärvi ja kahe lisavärviga.“;

17) paragrahvi 12 lõike 7 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Trükkimisel kasutatud paber peab vastama järgmistele nõuetele:“;

18) määrust täiendatakse §-dega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

㤠13. Tardkujul topograafiliste kaartide kasutusse andmine

(1) Kasutusse antakse ETAK-i andmete alusel koostatud tardkujul topograafilised kaardid ja

plaanid nende olemasolu korral.

(2) Lõikes 1 nimetatud kaardi või plaani saamiseks esitab taotleja Maa- ja Ruumiametile

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse.

(3) Kaardi või plaani kasutusse andmisel litsentsilepingut ei sõlmita ning kaarti või plaani

kasutatakse kooskõlas autoriõiguse seadusega.

§ 14. Tardkujul topograafiliste kaartide tasumäärad

Tardkujul topograafilise kaardi või plaani kasutusse andmise tasumäärad on:

1) kuni A1 formaadis kaart või plaan 7 eurot;

2) kuni A0 formaadis kaart või plaan 45 eurot;

3) vanema kui kümne aasta vanune kaart või plaan 2,5 eurot.“.

Liina Vahtras

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

EELNÕU

26.10.2026

Ruumiandmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

§ 1. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „ja aadressiandmete süsteemi haldamise ning“ sõnadega

„ning aadresside ja kohanimede süsteemi haldamise tingimused,“;

2) paragrahvi 5 lõikes 2 asendatakse sõnad "ja aadressiandmete" tekstiosaga ", aadresside ja

kohanimede";

3) paragrahv 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 22. Geodeetiline märk, punkt ja võrk

(1) Geodeetiline märk on maapõue või ehitisse kohtkindlalt paigaldatud rajatis, millele on määratud

koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja raskuskiirenduse väärtus.

(2) Geodeetiline punkt on andmekandjal talletatud kirje, mis sisaldab andmeid geodeetilise märgi,

selle koordinaatväärtuste ja vajaduse korral muude seotud andmete kohta.

(3) Geodeetiline võrk on geodeetiliste mõõtmisandmete kogum, mida kasutatakse teatud piirkonda

rajatud geodeetiliste märkide koordinaatide, kõrguste ja raskuskiirenduse väärtuste määramiseks.

Geodeetilised võrgud on riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik gravimeetriline võrk,

riiklik globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi (edaspidi GNSS) tugijaamade võrk ja vajaduse

korral nendele vastavad kohalikud võrgud.

(4) Sama geodeetiline märk võib kuuluda mitmesse geodeetilisse võrku.

(5) Riiklik GNSS-i tugijaamade võrk on Maa- ja Ruumiameti hallatav Eesti riiklik GNSS-

satelliitandmete keskus (edaspidi ESTPOS).“;

4) paragrahvi 23 lõikes 1 asendatakse sõnad "maapinnale ja maapõue ning kinnisasjal asuvale

ehitisele" sõnadega "maapõue ja ehitisse";

5) paragrahvi 23 lõikes 5 asendatakse sõna „ehitisele“ sõnaga „ehitisse“;

6) paragrahvi 25 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 25. Geodeetilise märgi kaitsevöönd“;

7) paragrahvi 26 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „tähistust“ sõnaga „tähiseid“;

2

8) paragrahvi 26 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „ladestamine“ tekstiosaga „, ehitusmaterjalide

ja pinnase ladustamine“;

9) paragrahvi 26 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „pinnases“ sõnaga „maapõues“;

10) paragrahvi 27 lõikes 1 asendatakse sõnad "Geodeetilise märgi asukoha leidmiseks ja" sõnaga

"Geodeetilisest";

11) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Geodeetiliste võrkude kirjeldused sätestatakse geodeetilise süsteemi parameetrite

kehtestamisega.“;

12) paragrahvi 29 pealkirjas asendatakse sõna „koosseis“ sõnaga „parameetrid“;

13) paragrahvi 29 lõiget 1 ja § 30 pealkirja ning lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „süsteemi“

sõnaga „parameetrite“;

14) paragrahvi 33 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetilised tööd käesoleva seaduse tähenduses on geodeetiliste märkide rajamine ja

hooldamine, geodeetiliste võrkude rajamine ja rekonstrueerimine ning nendega seotud

geodeetiliste andmete töötlemine.

(2) Geodeetiliste tööde tulemusena rajatakse riiklik geodeetiline võrk, riiklik kõrgusvõrk, riiklik

gravimeetriline võrk, riiklik GNSS-i tugijaamade võrk ning vajaduse korral nendele vastavad

kohalikud võrgud.

(3) Geodeetiliste tööde tulemusena saadakse ühtsesse geodeetilisse süsteemi kuuluvate

geodeetiliste punktide kogum, millele on arvutatud koordinaadid ning vajaduse korral kõrgused ja

raskuskiirenduse väärtused.

(4) Geodeetiliste tööde tegemisel lähtutakse geodeetiliste punktide andmekogusse kantud

geodeetiliste punktide andmetest ja GNSS-i tugijaamade koordinaatidest.“;

15) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses:

㤠331. GNSS-i tugijaamade sertifitseerimine

(1) Geodeetiliste punktide andmekogusse kantakse üksnes sertifitseeritud GNSS-i tugijaamade

andmed.

(2) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik esitab tugijaamade sertifitseerimiseks Maa- ja

Ruumiametile kirjaliku taotluse. Sertifikaat kehtib ühe aasta selle väljastamisest arvates. Uus

taotlus esitatakse vähemalt 30 päeva enne kehtiva sertifikaadi kehtivuse lõppemist.

(3) Maa- ja Ruumiamet arvutab GNSS-i tugijaamadele koordinaadid Eesti geodeetilise süsteemi

parameetrite alusel ning edastab need võrgu omanikule 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

3

(4) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiameti edastatud koordinaadid

kasutusele võtma hiljemalt kümnendal tööpäeval andmete saamisest arvates.

(5) Auditeerimiseks esitab GNSS-i tugijaamade võrgu omanik väljavõtte GNSS-i tugijaamades

kasutatavatest koordinaatidest ning teeb Maa- ja Ruumiametile kättesaadavaks reaalaja parandite

andmevood võrgus kasutatavate ühenduspunktide kaudu.

(6) Maa- ja Ruumiamet auditeerib GNSS-i tugijaamades kasutatavad koordinaadid ja reaalaja

parandite andmevoo 30 päeva jooksul pärast seda, kui taotleja on need kättesaadavaks teinud.

Nõuetele vastavuse korral edastab Maa- ja Ruumiamet GNSS-i tugijaamade võrgu omanikule

asjakohase sertifikaadi ning kannab tugijaamade koordinaadid geodeetiliste punktide

andmekogusse.

(7) Põhjendatud juhul võib Maa- ja Ruumiamet käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 6 sätestatud

tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

(8) GNSS-i tugijaamade võrgu omanik on kohustatud Maa- ja Ruumiametile esitama andmed

tugijaamade seadmestiku ja selle muutuste kohta vähemalt viis tööpäeva enne muudatuste

rakendamist. Seadmestiku muutmine ei too kaasa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud

auditeerimist.

(9) Maa- ja Ruumiametil on õigus teha järelevalvet geodeetilise süsteemi parameetrite kasutamise

üle GNSS-i tugijaamade võrgus.

(10) Kui GNSS-i tugijaamade võrgu omanik ei kasuta Maa- ja Ruumiameti arvutatud tugijaamade

koordinaate või ei kõrvalda andmevoo auditeerimise käigus tuvastatud puudusi, tunnistab Maa- ja

Ruumiamet sertifikaadi kehtetuks ning eemaldab tugijaamade andmed geodeetiliste punktide

andmekogust. Uue sertifikaadi saamiseks tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

taotlus.

(11) GNSS-i tugijaamade võrku kuuluvate tugijaamade sertifitseerimise metoodika ja nõuetele

vastavuse sertifikaadi vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Käesolevas paragrahvis käsitletud sertifikaadi taotluse menetlemise eest tasutakse riigilõivu

riigilõivuseaduses sätestatud määras.“;

16) paragrahvi 34 pealkirjast jäetakse välja sõna „teostamise“;

17) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Geodeetiliste tööde tegija on isik, kes teeb geodeetilisi töid.“;

18) paragrahvi 34 lõikes 3 asendatakse sõna „punktid“ sõnaga „märgid“;

19) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

4

„(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korras sätestatakse riiklike geodeetiliste tööde

tegemise ning kohalike geodeetiliste märkide ja võrkude riigi geodeetilise süsteemiga sidumise

korraldus.“;

21) seadust täiendatakse §-ga 341 järgmises sõnastuses:

„§ 341. Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

(1) Geodeetiliste tööde tegemisel ning teostusmõõdistamisel kalibreeritakse jälgitavalt

akrediteeritud mõõtelaboris järgmised mõõteseadmed ja nende osad:

1) elektro-optilised kaugusmõõturid koos vastavate mõõteprismadega;

2) digitaalsed täppisnivelliirid;

3) invar-koodlattide skaalad;

4) skaalade joonpaisumistegurid;

5) nivelliiri ja latiskaala süsteem.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 1 kalibreeritakse teostusmõõdistamisel jälgitavalt

akrediteeritud mõõtelaboris terrestrilised laserskannerid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kalibreerimine peab olema tõendatud kehtiva kalibreerimistunnistusega, mis tagab

mõõtetulemuse jälgitavuse katkematu kalibreerimisahela kaudu riigi- või rahvusvaheliste

etalonideni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud geodeetilisi mõõteseadmeid ja nende osasid

ning terrestrilisi laserskannereid peab kalibreerima vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Lühemat

kalibreerimisintervalli rakendatakse juhul, kui see on vajalik seadme tehniliste näitajate, tootja

juhiste või mõõtetulemuse usaldusväärsust mõjutavate asjaolude tõttu.“;

22) paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 35. Nõuded riiklike geodeetiliste tööde teostajale

(1) Riiklike geodeetiliste tööde tegemisel võib geodeetilisi märke ja võrke rajada, rekonstrueerida,

mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud

kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele.

(2) Kui riiklike geodeetiliste tööde tegemisel geodeetilisi märke ja võrke rajab, rekonstrueerib,

mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud isikuga. Füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud geodeedi kutse.“;

(3) Geodeetiliste tööde tegemise õigus on ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isikul, kui

tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse

kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus

on Maa- ja Ruumiamet.“;

23) paragrahvi 36 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Geodeetiliste punktide andmekogu (edaspidi GPA) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu,

kuhu kantakse andmed geodeetiliste tööde, geodeetiliste võrkude, geodeetiliste punktide ja

5

märkide kohta, geodeetiliste võrkude mõõtmisandmed, andmed nende teisenduste kohta ning

sertifitseeritud GNSS-i tugijaamade koordinaadid ning ESTPOS-i andmed.

(2) GPA põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmeandjad;

3) andmekogu ülesehitus;

4) täpne andmekoosseis;

5) andmete andmekogusse kandmise kord;

6) andmete väljastamise täpsem kord;

7) andmete säilitamise täpsem kord ja tähtajad;

8) muud korralduslikud küsimused.

(3) GPA vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

(4) GPA volitatud töötleja määratakse GPA põhimääruses.

(5) GPA-s töödeldakse geodeetilise töö tegija nime.

(6) GPA-s töödeldakse ESTPOS-i kasutajaportaali kasutaja isikuandmetena ees- ja perekonnanime

ning e-posti aadressi.

(7) Geodeetilise töö tegija nime säilitatakse GPA-s alaliselt ning ESTPOS-i kasutajaportaali

kasutaja nime ja e-posti aadressi säilitatakse kuni kasutajakonto sulgemiseni.

24) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Geodeetiliste tööde korraldaja on kohustatud esitama geodeetiliste tööde andmed

registreerimiseks GPA vastutavale töötlejale, kes kannab andmed GPA-sse.“;

25) paragrahvi 38 pealkirja täiendatakse pärast sõna „GPA“ tekstiosaga „ja ESTPOS-i“;

26) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõnad "Eesti geoportaali" tekstiosaga "GPA veebilehe ja

ESTPOS-i kasutajaportaali";

27) paragrahvi 38 täiendatakse lõigetega 3–8 järgmises sõnastuses:

„(3) ESTPOS-i andmed tehakse teabevaldajatele nendele õigusaktidega pandud või

rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks kättesaadavaks ESTPOS-i

kasutajaportaali kaudu pärast kasutajaks registreerumist.

(4) ESTPOS-i andmed on:

1) originaalvaatlusandmed;

2) ESTPOS-i tugijaamade koordinaadid.

(5) ESTPOS-i teenused on:

1) ESTPOS-i vaatlusandmete vaatamise ja allalaadimise teenus;

2) ESTPOS-i arvutus- ja transformeerimisteenus;

3) ESTPOS-i reaalaja andmevoo teenus üksikutest tugijaamadest;

4) ESTPOS-i reaalaja parandite teenus tugijaamade võrgust.

6

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 nimetatud teenused on avalikkusele tasuta

kättesaadavad ESTPOS-i kasutajaportaali kaudu pärast kasutajaks registreerumist.

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 nimetatud teenust osutatakse tasu eest vastavalt

käesoleva seaduse 81. peatükis sätestatud korrale.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3 ja 4 nimetatud teenused on kõrgkoolile või teadus- ja

arendusasutusele tasuta, kui neid kasutatakse õppe- või teadustöö eesmärgil.“;

28) seaduse 7. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7. peatükk

Aadresside ja kohanimede süsteem“;

29) paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 39. Aadresside ja kohanimede süsteem

(1) Aadresside ja kohanimede süsteem (edaspidi AKS) on organisatsiooniliste, tehniliste ja

õiguslike vahendite raamistik, mis tagab aadressiobjektide ja kohanimede ühese identifitseerimise

nii nende asukohas kui ka eri andmekogudes, samuti koha-aadresside ja kohanimede määramise

ning aadressiandmete ja kohanimede töötlemise ühtse korralduse.

(2) AKS on ruumiandmete infrastruktuuri alus ja toetab andmekogude pidamist.

(3) AKS koosneb:

1) aadressikujule, kohanimekujule, koha-aadressi määramisele, kohanime määramisele,

aadressiandmete esitajatele, kohanimeandmete esitajale ja huviobjekti esitajale, aadresside ja

kohanimede süsteemi vastutavale töötlejale ning aadressitoimingule, kohanimetoimingutele ja

huviobjektitoimingutele esitatavatest nõuetest;

2) aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemist (edaspidi AKS-i infosüsteem).“;

30) paragrahvi 40 pealkirjas asendatakse tekstiosa "ja koha-aadress" tekstiosaga ", koha-aadress ja

huviobjekt";

31) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Huviobjekt on mis tahes maaga seotud objekt, mille asukoha tuvastamiseks on avalikku

teenust pakkuva asutuse huvi. Huviobjekt võib olla samal ajal kas kohanimeobjekt või

aadressiobjekt või muu objekt, millele ei ole kohanime ega koha-aadressi määratud.“;

32) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Koha-aadressi õiguslik tähendus

Koha-aadressi määramine, muutmine või kehtetuks tunnistamine ei loo aadressiobjektiga seotud

õigusi ega kohustusi ning ei mõjuta ehitise ega selle osa õiguslikku olekut.“;

33) paragrahvi 41 pealkirja täiendatakse pärast sõna „Aadressiandmed“ tekstiosaga

„kohanimeandmed ja huviobjektiandmed“;

7

34) paragrahvi 41 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises

sõnastuses:

„(2) Kohanimeandmed on andmed, mida kasutatakse kohanimeseaduse § 3 lõike 8 tähenduses.

(3) Huviobjektiandmed on andmed, mille abil kirjeldatakse huviobjekti ja määratakse selle

asukoht. Huviobjektiandmed võivad sisaldada tehnilisi andmeid vastavalt avalikku teenust osutava

asutuse vajadusele.“;

35) paragrahvi 43 lõike 1 teine lause ning lõike 2 punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 43 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) AKS-i infosüsteemi vastutava töötleja määratud unikaalaadressi nõudega aladel (edaspidi

unikaalaadressi nõudega ala) asuvad maaüksused;“;

37) paragrahvi 43 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „nime“ sõnadega „koos

aadressinumbriga“;

38) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) maaüksused, millel on unikaalaadressi nõudega hoone;“;

39) paragrahvi 43 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus määrata unikaalaadressi nõudega alasid ja

aadressiobjekti unikaalaadressi nõuet, lähtudes käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud leitavuse

põhimõttest ning arvestades olemasolevate ja planeeritavate hoonete maastikul paiknemise tihedust

või piirkonna kultuurilist eripära.“;

40) paragrahvi 48 lõikes 1 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemiga“ sõnaga „AKS-iga“;

41) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui hoonel on ajalooline nimi, võib selle jätta aadressikoha järgse aadressiga asendamata.

Ajalooliseks loetakse nime, mis on olnud kasutuses enne 1940. aastat. Ajalooline nimi peab olema

kooskõlas kohanime- ja aadressiandmete nõuetega. Paralleelaadressina peab selle hoone alusele

katastriüksusele olema määratud nii nimi kui ka käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1, 2 või 3

kohane aadress.“;

42) paragrahvi 48 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt adresseeritud katastriüksusele võib paralleelaadressina

jätta lähiaadressiks varem määratud nime.

(4) Kõigile maaüksustele ja hoonetele peab määrama lähiaadressi.“;

43) paragrahvi 48 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 48 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) AKS-i infosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus jätta aadressitoiming AKS-i infosüsteemis

registreerimata või algatada varem registreeritud aadressiobjekti kehtetuks muutmise menetlus,

kui:

8

1) katastriüksus ei ole kolme aasta jooksul maakatastris lõpuni registreeritud;

2) hoonet või hooneosa ei ole kinnitatud andmete alusel olemas ning puudub õiguslik alus selle

hoidmiseks aadressiobjektina;

3) andmed ei ole piisavad objekti asukoha tuvastamiseks;

4) tegu ei ole aadressiobjektiga;

5) objekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud mõistliku aja

jooksul.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 ette nähtud kehtetuks muutmise menetluse algatamisel küsib

AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust nende objektide

kehtetuks muutmise kohta. Kui linna- või vallavalitsus ei vasta 30 päeva jooksul arvamuse

küsimisest, muudab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kõnealused objektid kehtetuks.“;

45) paragrahvi 50 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 50 lõikes 3 asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemist tulenevalt“ tekstiosaga

„AKS-i kohaselt“;

47) paragrahvi 50 lõike 5 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;

48) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Maaüksusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud erandite korral, ei või olla

eri paralleelaadressideks mitut nime.

(7) Maaüksusel võib olla paralleelaadressideks mitu nime, kui maaüksus on:

1) hoonestamata ja sellel on transpordimaa sihtotstarve;

2) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning sellel on transpordimaa

sihtotstarve;

3) hoonestatud ja asub väljaspool unikaalaadressi nõudega ala ning hoone vajab eristuvat

lähiaadressi.“;

49) paragrahvi 51 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „ja“ sõnadega „vajaduse korral“;

50) paragrahvi 53 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Aadressitoimingud on aadressiobjektile koha-aadressi määramine, muutmine ja aadressiobjekti

kehtetuks tunnistamine ning koha-aadressiga seotud aadressiandmete muutmine.“;

51) paragrahvi 54 lõike 2 punktis 1, § 58 pealkirjas ja lõikes 1, § 59 pealkirjas ja lõikes 1 ning § 84

pealkirjas asendatakse sõnad „aadressiandmete süsteemi“ tekstiosaga „AKS-i“;

52) paragrahvi 55 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „Eraomandis olevale“;

53) paragrahvi 55 lõikest 3 jäetakse välja sõna „teostamise“;

54) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „koha-aadress tuleb“ tekstiosaga „koha-aadressi

võib“ ja sõna „vahetult“ sõnaga „viivitamata“;

9

55) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses:

„(42) Kui linna- või vallavalitsus ei määra riigi eriplaneeringust tuleneva maakorraldustoimingu

käigus tekkivale maaüksusele ning sellel asuvale hoonele ja hooneosale koha-aadressi 30 päeva

jooksul taotlusest arvates, määrab objektile koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

56) paragrahvi 55 lõikes 5 asendatakse sõnad „andmekogu poolt“ sõnaga „andmekogus“ ja

tekstiosa „ADS-i“ tekstiosaga „AKS-i“;

57) paragrahvi 55 lõigetes 6 ja 7, § 60 pealkirjas, § 61 pealkirjas, §-s 62 ning § 84 lõikes 5

asendatakse tekstiosa „ADS-i“ tekstiosaga „AKS-i“;

58) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Kui hoone või korteri või muu hooneosa aluseks oleva katastriüksuse koha-aadress on

muutunud või katastriüksus on maakatastris esmakordselt registreeritud ning linna- või

vallavalitsus ei ole 30 päeva jooksul katastriüksuse andmete registreerimisest maakatastris viinud

hoone või hooneosa koha-aadressi vastavusse katastriüksuse koha-aadressiga, määrab või muudab

hoone või hooneosa koha-aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja, viies selle vastavusse

katastriüksuse koha-aadressiga.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud koha-aadressi võib määrata või muuta tehniliste

võimaluste olemasolul automatiseeritud andmetöötluse teel, kui hoonele või hooneosale ei määrata

katastriüksuse koha-aadressist eristuvat koha-aadressi.

(10) Linna- või vallavalitsust teavitatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 42 ja 5–8 nimetatud koha-

aadressi määramisest või muutmisest viivitamata elektrooniliselt.“;

59) paragrahvi 56 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koha-aadressi määraja esitab uue aadressitoimingu registreerimiseks AKS-i infosüsteemi

vastutavale töötlejale andmed aadressiobjekti, sellele määratava koha-aadressi ja aadressitoimingu

menetluse kohta.

(2) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja kontrollib registreerimismenetluse käigus

aadressitoimingu vastavust käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele. Nõuetele vastavuse korral

registreeritakse uus aadressitoiming AKS-i infosüsteemis, mille kohta antakse koha-aadressi

määrajale AKS-i infosüsteemi vahendusel kinnitus.

(3) Kui koha-aadress ei vasta käesoleva seaduse ja AKS-i nõuetele ning eelnimetatud puudused

välistavad aadressitoimingu registreerimise AKS-i infosüsteemis, jätab AKS-i infosüsteemi

vastutav töötleja uue aadressitoimingu registreerimata ning teavitab puudustest koha-aadressi

määrajat. Vajaduse korral määrab AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja puuduste kõrvaldamiseks

tähtaja.“;

60) paragrahvi 57 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, sealhulgas muutub haldus- või

asustusjaotus, muutuvad koha-aadressis kasutusel olevad kohanimed“;

61) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Aadressiobjekti“ sõnaga „ja“;

10

62) paragrahvi 57 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) aadressiobjekti andmetes on olulised puudused või vastuolud ja neid ei ole kõrvaldatud

mõistliku aja jooksul.“;

63) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Koha‑aadressi ei pea käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul muutma, kui

aadressiobjekti ulatus muutub maakorraldusseaduse § 12 alusel tehtaval maakorraldustoimingul.“;

64) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Koha-aadressi muutmise ja kehtetuks tunnistamise, välja arvatud teistest andmekogudest üle

võetavate aadressiobjektide kehtetuks tunnistamise korral esitab koha-aadressi määraja AKS-i

infosüsteemi vastutavale töötlejale registreerimiseks aadressitoimingu. Registreerimismenetlusele

kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 56 sätestatut. Teisest andmekogust üle võetava aadressiobjekti

kehtetuks tunnistamise aadressitoimingu teeb AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja

automaattoiminguna.“;

65) paragrahvi 57 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) AKS-i ümberkorraldamisel, käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 sätestatud juhul ning

haldus- ja asustusjaotuse muutumise korral teeb koha-aadressi ja aadressiobjekti andmete

muudatused AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja. AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja võib

muuta koha-aadressi ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhul, kui sellega

ei kaasne haldusmenetlust.

(7) Kohanimeseaduse § 13 lõike 63 alusel tehtava aadressikoha kohanime muudatuse korral määrab

seda kohanime sisaldava koha-aadressiga katastriüksusele, hoonele ja hooneosale uue koha-

aadressi AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja.“;

66) paragrahvi 58 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

67) paragrahvi 58 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „ning kohanimede“ tekstiosaga „koha-

aadressis“;

68) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) AKS-i infosüsteemi volitatud töötleja, nõuded infosüsteemi pidamise kohta, infosüsteemi

esitatavate ja sellesse kogutavate andmete koosseis ja täpsemad nõuded, andmeandjad, andmete

esitamise kord ja vajaduse korral muud infosüsteemi pidamise korralduslikud küsimused.“;

69) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja on Maa- ja Ruumiamet.

(5) AKS-i infosüsteemi andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks veebilehe kaudu, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.“;

70) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses:

„§ 581. AKS-i infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded kohanimeandmete

töötlemisel

11

(1) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja:

1) kontrollib kohanimeandmete eritlemisel kohanime vastavust õigusakti nõuetele;

2) korraldab kohanimede süsteemset hõivet ja eritlemist ning tagab kohanimede ja nimeobjektide

ruumikujude vastavuse tegelikule kasutusele;

3) teeb vajaduse korral ettepanekuid ruumiandmekogumites ja kaartidel kasutatavate nimede

vastavusse viimiseks kohanimedele esitatavate nõuete ja tegeliku nimekasutusega.

(2) AKS-i infosüsteemi vastutav või volitatud töötleja võib keelduda kohanimeandmete

infosüsteemi kandmisest, kui kohanimi ei vasta õigusakti nõuetele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul võib AKS-i infosüsteemi vastutav või volitatud

töötleja algatada kohanimevaidluse kohanimeseaduse 7. peatükis sätestatud korras.

(4) Kohanimeandmete infosüsteemi kandmisest keeldumisest teatatakse 5 tööpäeva jooksul

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohanimemäärajale või kande tegemist taotlenud

isikule ning kohanimenõukogule.

(5) AKS-i infosüsteemi vastutav töötleja võib kohanimeandmed AKS-i infosüsteemi kanda teises

nimeobjekti põhiandmeid pidavas riigi andmekogus oleva kande alusel.“;

71) paragrahvi 59 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) kohanimede määramisel ja muutmisel ning teabevaldajatele kohanimedega seotud

kohanimeandmete töötlemisel.“;

72) paragrahvi 59 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) AKS-i kasutamise kohustuse suhtes võib teha erandi:

1) avaliku teabe seadusega ettenähtud korras rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete

täitmiseks asutatud andmekogule;

2) enne 1992. aastat kasutusel olnud ajalooliste ja kultuurilooliste andmete töötlemisel;

3) ajalooliselt või kultuurilooliselt oluliste mitteametlike kohanimede ja nimekujude töötlemisel.“;

73) paragrahvi 60 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) AKS-i infosüsteemi kantakse andmed:

1) koha-aadresside, aadressiobjektide ja aadressitoimingute kohta;

2) ametlike kohanimede, kohanimetoimingute ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavate

andmete kohta;

3) ruumiandmekogumites, aadressiandmetes või geograafilistel kaartidel kasutatavate

mitteametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavate andmete kohta;

4) huviobjektide ja huviobjektitoimingute kohta.

(2) AKS-i infosüsteemi võib kanda ajaloolise või kultuuriloolise väärtusega mitteametlikke

kohanimesid ja nimekujusid ning asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavaid andmeid.“;

74) paragrahvi 61 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) AKS-i infosüsteemi esitavad andmeid:

1) Maa- ja Ruumiamet kohanimeobjektide, huviobjektide, katastriüksuste, hoonete ja hooneosade

kohta;“;

12

75) paragrahvi 61 lõike 1 punktid 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

76) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses:

„5) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad huviobjektiandmete ja nende hilisemate

muudatuste kohta;

6) asjakohaste andmekogude vastutavad töötlejad kohanimeandmete ja nende hilisemate

muudatuste kohta;

7) muud käesoleva seaduse § 58 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmeandjad.“;

77) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vabariigi Valitsus võib käesoleva seaduse § 58 lõikes 1 sätestatud AKS-i kehtestava

määrusega AKS-i infosüsteemi andmete esitajate ringi laiendada.“;

78) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:

„(3) Füüsiline või juriidiline isik võib taotleda kohanime ja nimeobjekti andmete kandmist AKS-i

infosüsteemi, esitades kohanime, nimeobjekti liigi ja nimeobjekti asukoha andmed, asukohta

kajastava kaardi või ruumikuju.

(4) Riigi andmekogude vastutavad töötlejad, kelle andmekogudes töödeldakse nimeobjektide

andmeid põhiandmetena, esitavad AKS-i infosüsteemi vastutavale töötlejale kõigi andmekogus

olevate nimeobjektide andmed ja nende hilisemad muudatused.

(5) AKS-i infosüsteemile seadusega pandud ülesannete täitmiseks on vastutaval ja volitatud

töötlejal õigus esitada päringuid ning saada andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogudest

ning edastada AKS-i infosüsteemi andmeid teistele andmekogudele, infosüsteemidele, asutustele

ja isikutele.“;

79) seadust täiendatakse §-dega 621 ja 622 järgmises sõnastuses:

„§ 621. AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid

AKS-i infosüsteemi asutamise eesmärgid on:

1) aadressiandmete, kohanimeandmete ja huviobjektiandmete kogumine, registreerimine,

eritlemine, töötlemine, säilitamine, kasutajatele kättesaadavaks tegemine ning kohanimekasutuse

korrastamine;

2) aadressiobjektide, kohanimeobjektide ja huviobjektide ühese identifitseerimise tagamine;

3) koha-aadresside ja kohanimede määramise ning aadressiandmete töötlemise funktsioonide

ühetaolise korralduse tagamine.

§ 622. Andmekogu andmete õiguslik tähendus

AKS-i infosüsteemi kantud andmetel on informatiivne tähendus. Seadusega ette nähtud juhtudel

on AKS-i infosüsteemi kantud andmetel õiguslik tähendus.“;

80) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Maa- ja Ruumiamet võib osutada tasulist topograafiliste andmete hõive teenust

teabevaldajatele käesoleva seaduse 81. peatükis sätestatu kohaselt.“;

13

81) seadust täiendatakse §-dega 661–663 järgmises sõnastuses:

„§ 661. Aeromõõdistusandmed

(1) Aeromõõdistusandmed käesoleva seaduse tähenduses on Maa- ja Ruumiameti poolt

aeropildistamise, aerolaserskaneerimise või muu õhusõidukilt tehtava mõõdistamise käigus

kogutud algandmed, nende töötlemisel saadud andmed ja metaandmed.

(2) Aeromõõdistuse tulemid käesoleva seaduse tähenduses on:

1) ortofoto – maapinda ja sellel asuvaid objekte kujutav georeferentseeritud aerofoto, kus kujutis

on toodud ühtsele kaardiprojektsioonile;

2) kaldaerofoto – aerofoto, mille võttesuund ei ole risti maapinnaga ja mis võimaldab vaadelda

objekte külgvaates;

3) fotovõrkmudel – aeropildistamise teel saadud fotode põhjal koostatud kolmemõõtmeline mudel;

4) aerolaserskaneerimise punktipilv – aerolaserskaneerimise käigus kogutud punktandmestik;

5) aerolaserskaneerimise punktipilvest tuletatud kõrgusmudelid ja muud andmestikud.

(3) Maa- ja Ruumiamet korraldab tema valduses olevate või tema hallatavate

aeromõõdistusandmete hõivamist, töötlemist, säilitamist, arhiveerimist ja kasutusse andmist.

§ 662. Juurdepääs aeromõõdistusandmetele

(1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse Maa- ja Ruumiameti valduses olevatele või tema

hallatavatele aeromõõdistusandmetele. Juurdepääsu võimaldamisel lähtutakse avaliku teabe

seadusest, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(2) Aeromõõdistusandmed jagunevad juurdepääsuviisi järgi tasemeteks:

1) avaliku juurdepääsuga aeromõõdistusandmeteks;

2) autentimist nõudva juurdepääsuga aeromõõdistusandmeteks;

3) piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmeteks.

(3) Aeromõõdistusandmete juurdepääsutaseme määramisel arvestatakse:

1) andmete liiki ja detailsust;

2) andmete ajakohasust;

3) andmetega hõlmatud ala;

4) võimalust ühendada andmeid muude andmetega;

5) andmete kättesaadavaks tegemisega kaasnevat ohtu seadusega kaitstavale õigushüvele;

6) andmete kasutatavust avalikes huvides.

(4) Aeromõõdistusandmete juurdepääsutaset hinnatakse uuesti, kui andmete ajakohasus, detailsus,

sisu või muu juurdepääsutaseme määramisel oluline asjaolu on muutunud.

(5) Avaliku juurdepääsuga aeromõõdistusandmed tehakse kättesaadavaks ilma kasutaja

isikusamasuse tuvastamiseta.

(6) Autentimist nõudva juurdepääsuga aeromõõdistusandmed tehakse kättesaadavaks pärast

kasutaja isikusamasuse tuvastamist.

14

(7) Piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetest tuletatud andmeid ei loeta üksnes nende

lähteandmete juurdepääsupiirangu tõttu piiratud juurdepääsuga andmeteks. Tuletatud andmete

juurdepääsutase määratakse nende sisu ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kriteeriumide

alusel.

(8) Piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele võimaldatakse juurdepääs avaliku teabe

seaduses, käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud alusel. Juurdepääsu taotleja märgib

taotluses andmete kasutamise eesmärgi ja põhjendab taotletud andmete kasutamise vajadust.

(9) Piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele võimaldatakse juurdepääs taotletud eesmärgi

saavutamiseks vajalikus ulatuses, kui:

1) taotlejal on andmete kasutamiseks õiguslik alus;

2) taotletud eesmärki ei ole võimalik mõistlikult saavutada avaliku või autentimist nõudva

juurdepääsuga aeromõõdistusandmete kasutamisega;

3) juurdepääsu võimaldamine ei kahjusta ebaproportsionaalselt juurdepääsupiiranguga kaitstavat

õigushüvet.

(10) Maa- ja Ruumiamet võib enne piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele juurdepääsu

võimaldamise otsustamist küsida pädevalt riigiasutuselt arvamuse, kui see on vajalik riigi

julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra või elutähtsa teenuse toimepidevuse kaitseks.

(11) Juurdepääs piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele võimaldatakse taotletud eesmärgi

saavutamiseks vajalikus ulatuses, sealhulgas konkreetse ala, andmestiku, kasutusotstarbe või

ajavahemiku kohta.

(12) Piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele juurdepääsu taotluse menetlemiseks

töödeldakse taotleja isikusamasuse tuvastamiseks vajalikke andmeid, kontaktandmeid ning

andmeid taotletavate andmete, nende kasutamise eesmärgi ja vajaduse kohta.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud andmeid säilitatakse taotluse menetlemise,

juurdepääsu õiguspärasuse ja juurdepääsutingimuste täitmise kontrollimiseks kuni viis aastat

taotluse menetlemise lõpetamisest arvates.

(14) Aeromõõdistusandmetele juurdepääsuga seotud logiandmeid säilitatakse kuni viis aastat

nende tekkimisest arvates.

§ 663. Aeromõõdistusandmete haldamise, avalikustamise ja kasutamise täpsustavad nõuded

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:

1) aeromõõdistusandmete täpsema koosseisu ning nende töötlemise, säilitamise ja arhiveerimise

nõuded;

2) aeromõõdistusandmete juurdepääsutasemete määramise täpsemad alused, lähtudes käesoleva

seaduse § 662 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidest;

3) aeromõõdistusandmete kättesaadavaks tegemise tehnilised tingimused ning nõuded vaatamis- ja

allalaadimisteenustele;

4) aeromõõdistusandmete muutmise alused, tingimused, muutmise taotlemise ja otsustamise korra;

5) autentimist nõudva juurdepääsu võimaldamise ja peatamise korra ning kasutustingimused;

15

6) piiratud juurdepääsuga aeromõõdistusandmetele juurdepääsu taotluse esitamise, taotluses

esitatavate andmete koosseisu, taotluse menetlemise, juurdepääsu võimaldamise, juurdepääsu

tingimuste määramise ning juurdepääsu lõpetamise täpsema korra;

7) aeromõõdistusandmete juurdepääsuga seotud andmete töötlemise, logimise ja säilitamise

täpsemad nõuded ning tähtajad.“;

82) paragrahvi 67 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „asutab ja selle“;

83) paragrahvi 70 pealkiri, lõige 1 ja lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse

järgmiselt:

„§ 70. ETAK-i andmetel põhinevad topograafilised kaardid

(1) ETAK-i andmete alusel koostab Maa- ja Ruumiamet digitaalse Eesti topograafilise kaardi

mõõtkavas 1:10 000.

(2) ETAK-i andmetel põhinevad järgmised tardkujul topograafilised kaardid:“;

84) paragrahvi 73 lõikeid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) ETAK-i andmetest loodud tardkujul topograafilise kaardi ja plaani kasutusse andmise

tasumäär on kuni 35 eurot kaardi kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaartide ja plaanide loetelu, tasumäärad ning

kasutusse andmise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

85) seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses:

„81. peatükk

Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

§ 731. Maa- ja Ruumiameti osutatavad tasulised teenused

(1) Maa- ja Ruumiamet võib tasu eest osutada järgmisi ruumiandmete kogumise ja töötlemise ning

geodeetiliste töödega seotud teenuseid, kui nende osutamine ei takista õigusaktides sätestatud

ülesannete nõuetekohast ja tähtaegset täitmist:

1) reaalaja andmevood üksikutest ESTPOS-i tugijaamadest;

2) topograafiliste andmete hõive.

(2) Tasulise teenuse tasumäära või tasu arvestamise aluse kehtestamisel lähtub Maa- ja Ruumiamet

teenuse osutamisega seotud põhjendatud tööjõu-, materjali-, seadme, hooldus-, arendus-,

investeeringu- ja üldkuludest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasulise teenuse eest võetav tasu ei või ületada:

1) punktis 1 nimetatud teenuse puhul 50 000 eurot teenuse saaja kohta aastas;

2) punktis 2 nimetatud teenuse puhul 8000 eurot teenuse tunni kohta.

(4) Tasuliste teenuste osutamisest laekunud tulu kasutab Maa- ja Ruumiamet tasuliste teenuste

osutamiseks vajaliku võimekuse säilitamise, arendamise ja uuendamise ning sellega seotud

investeeringute rahastamiseks.

16

(5) Tasuliste teenuste loetelu, tasumäärad või tasu arvestamise alused, teenuste tellimise ja

menetlemise korra, teenuse osutamisest keeldumise alused ning tasuliste teenuste osutamise

täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

86) seadust täiendatakse §-ga 85 järgmises sõnastuses:

„§ 85. Aadresside ja kohanimede süsteemi rakendamine

(1) AKS-i infosüsteemi võetakse tehnilise lahenduse valmimisel üle:

1) aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemist ja loetakse käesoleva seaduse

tähenduses kehtestatud ametlikeks registreeritud aadressiandmeteks;

2) kohanimeandmed riiklikust kohanimeregistrist ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses

registreeritud kohanimeandmeteks;

3) huviobjektiandmed Maa- ja Ruumiameti andmekogust ja loetakse käesoleva seaduse tähenduses

registreeritud huviobjektiandmeteks.“;

(2) Pärast aadressiandmete süsteemi infosüsteemi ja riikliku kohanimeregistri andmete üleviimist

AKS-i infosüsteemi suletakse aadressiandmete süsteemi infosüsteem ning riiklik

kohanimeregister. Riikliku kohanimeregistri andmed arhiveeritakse.“;

(3) Andmekogude pidamisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel peavad teabevaldajad oma

andmekogud ja infosüsteemid viima käesoleva seaduse §-ga 59 vastavusse hiljemalt 2027. aasta

1. märtsiks.“.

87) seadust täiendatakse §-ga 86 järgmises sõnastuses:

„§ 86. GNSS-i tugijaamade sertifitseerimine ja geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimine

Käesoleva seaduse § 331 rakendatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist ja § 341 rakendatakse alates

2030. aasta 1. jaanuarist.“;

88) seadust täiendatakse §-ga 87 järgmises sõnastuses:

„§ 87. Seaduse mõju järelhindamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib hiljemalt 2030. aasta 1. juuniks käesoleva

seadusega tehtud muudatuste eesmärkide saavutamist ning nende rakendamisega kaasnenud

majanduslikku ja halduslikku mõju ning esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide

muutmiseks.“.

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) aadresside ja kohanimede süsteem;“.

§ 3. Kinnistusraamatuseaduse muutmine

Kinnistusraamatuseaduse § 7719 lõikes 1 asendatakse sõna „Aadressiandmete“ sõnadega

„Aadresside ja kohanimede süsteemi“.

17

§ 4. Kohanimeseaduse muutmine

Kohanimeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohanimemääraja edastab kohanime määramise õigusakti kümne päeva jooksul selle

vastuvõtmisest arvates aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteemi vastutavale töötlejale.

(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui kohanime aadresside ja kohanimede süsteemi

infosüsteemi kandmise aluseks on nimeobjekti kohta tehtud kanne teises nimeobjekti andmeid

põhiandmetena pidavas riigi andmekogus.“;

2) paragrahvi 111 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõnad „kohanimeregistrisse“ sõnadega „aadresside

ja kohanimede infosüsteemi“;

3) paragrahvi 14 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „register“ sõnadega „aadresside ja kohanimede

infosüsteem“ vastavas käändes;

4) seaduse 5. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Maakorraldusseaduse §-s 12 sätestatud maakorraldustoimingu käigus ei pea kohaliku

omavalitsuse üksus katastriüksuse sihtotstarvet ega koha-aadressi muutma, kui

maakorraldustoiminguga ei muudeta katastriüksuse kasutusotstarvet ning koha-aadressi muutmise

kohustust ei tulene ruumiandmete seadusest ega aadresside ja kohanimede süsteemi nõuetest.

Sellisel juhul kinnitab kohaliku omavalitsuse üksus elektroonilises katastris katastriüksuse

sihtotstarbe ja koha-aadressi säilimise.“.

§ 6. Rahvastikuregistri seaduse muutmine

Rahvastikuregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 70 lõike 1 punktis 5, § 73 pealkirjas ja § 94 lõikes 2 asendatakse sõnad

„aadressiandmete süsteem“ sõnadega „aadresside ja kohanimede süsteemi infosüsteem“ vastavas

käändes;

2) paragrahvi 73 tekstis ja § 94 lõikes 1 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside

ja kohanimede“.

§ 7. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse 8. peatüki 11. jagu täiendatakse 3. jaotisega järgmises sõnastuses:

„3. jaotis

Ruumiandmete seaduse alusel tehtavad toimingud

18

§ 2357. GNSS-i tugijaamade sertifitseerimine

GNSS-i tugijaamade võrgu sertifikaadi taotluse menetluse eest tasutakse riigilõivu 560 eurot.“.

§ 8. Äriregistri seaduse muutmine

Äriregistri seaduse § 10 lõikes 3 asendatakse sõna „aadressiandmete“ sõnadega „aadresside ja

kohanimede“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „…“ ……………2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)