1

Platvormitöö seaduse eelnõu 1003 SE

Riigikogu menetlus

Kooskõlastustabel

Käesolevas kooskõlastustabelis on toodud platvormitöö seaduse eelnõu 1003 SE kohta Riigikogu menetluses esitatud arvamused ja ettepanekud ning MKM

seisukohad arvamuste kohta.

Harju Maakohus

Eelnõu §-d 7 ja 8 – töösuhte tuvastamise alused ja seos töölepingu seadusega

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõule

1003 SE, mis on Riigikogu sotsiaalkomisjoni menetluses (edaspidi eelnõu).

Eelnõuga tutvumise järgselt laekunud arvamuste põhjal leiab Harju Maakohtus, et eelnõu seletuskirja ja

eelnõud ennast võiks täpsustada.

Eelnõu §-de 7 ja 8 ning seletuskirja põhjal jääb ebaselgeks kavandatava regulatsiooni suhe töölepingu

seaduses sätestatud töösuhte tuvastamise alustega. Seletuskiri viitab ühelt poolt üldistele töösuhte

tuvastamise põhimõtetele, kuid põhjendab teisalt eriregulatsiooni vajadust. Ka eelnõus esitatakse töösuhte

tuvastamise alused ning viidatakse samal ajal töölepingu seadusele. Palume üheselt määratleda, kas

kavandatakse kehtivast regulatsioonist erinevaid töösuhte tuvastamise aluseid või üksnes olemasolevate

põhimõtete kohaldamist platvormitööle. Viimasel juhul tuleks dubleeriva regulatsiooni asemel eelistada

selget viidet töölepingu seadusele.

Täname Harju Maakohut eelnõu põhjaliku läbivaatamise ja

tähelepanekute eest. Oleme iga tähelepaneku juures selgitanud

kavandatud regulatsiooni eesmärki, kohaldamist ja seoseid

kehtiva õigusega. Meie hinnangul on tõstatatud küsimused

lahendatavad olemasolevate sätete ja seletuskirjas esitatud

selgituste alusel ning need ei tingi eelnõu ega seletuskirja

muutmist. Seetõttu ei pea me taotletud täpsustuste tegemist

vajalikuks.

Seletuskirja eesmärk on avada kavandatava regulatsiooni sisu

ja põhjendused ning toetada selle mõistmist ja rakendamist.

Kõigi võimalike õiguslike olukordade ja tõlgendusküsimuste

ammendav käsitlemine muudaks seletuskirja

ebaproportsionaalselt mahukaks. Seetõttu on selles

keskendutud regulatsiooni peamistele põhimõtetele ja

rakendusküsimustele, jättes üksikjuhtumite lahendamisel

ruumi sätete tõlgendamisele koostoimes muu kehtiva

õigusega.

2

Selgitatud. Eelnõuga ei kehtestata töölepingu seadusest

erinevaid töösuhte tuvastamise aluseid. Eelnõu § 8 lõikes 1

viidatakse otseselt töölepingu seaduse §-le 1, sealhulgas selles

sätestatud töölepingu olemasolu eeldusele.

Seletuskirja § 7 selgituses (lk 10–11) on sõnaselgelt märgitud,

et uusi töösuhte tunnuseid ei sätestata ega muudeta töölepingu

seadusega ette nähtud lähenemist. Paragrahviga täpsustatakse,

et juhtimine ja kontroll võivad platvormitöös avalduda ka

algoritmilise juhtimisena.

Samuti rõhutatakse seletuskirja § 8 selgituses (lk 12), et Eestis

ei ole vaja kehtestada eraldi platvormitöö õiguslikku eeldust

koos detailsete kriteeriumidega, kuna olemasolev töölepingu

seaduse regulatsioon võimaldab hinnata ka

platvormitöösuhteid. Seega lähtutakse töösuhte tuvastamisel

jätkuvalt kehtivatest põhimõtetest. Eeltoodust tulenevalt ei

peeta lisanduvaid täpsustusi vajalikuks.

Eelnõu § 8 – töösuhte eeldus ja tõendamiskoormus

Samuti vajab täpsustamist §-s 8 sätestatud eelduse ja tõendamiskoormuse vahekord: kui vastaspoole

kohustus eeldus ümber lükata tuleneb juba eelduse kehtestamisest, tuleb eraldi tõendamiskohustuse

sätestamise vajadust põhjendada.

Selgitatud. Eelnõu § 8 lõige 1 näeb ette töölepingu seaduse §-

s 1 sätestatud töösuhte eelduse kohaldamise. Lõige 2 täpsustab

õigusselguse huvides selle eelduse ümberlükkamist, sätestades

sõnaselgelt, et platvormihalduril või vahendajal tuleb tõendada

töösuhte puudumist töölepingu seaduse tähenduses, kui ta

soovib eeldust ümber lükata.

Ka direktiivi artikli 5 lõikes 1 on eraldi sätestatud nii töösuhte

eeldus kui ka selle ümberlükkamise tõendamiskoormus.

Eelnõus muudab nende mõlema sõnaselge kajastamine

regulatsiooni adressaatidele arusaadavamaks. Maksimaalne

selgus ka õigusalaste eriteadmisteta lugejale on üks eesmärke,

millest oleme eelnõu koostamisel lähtunud.

3

Platvormitöö tegija mõiste ning füüsiliste ja juriidiliste isikute eristamine

Toetame advokatuuri ettepanekut sätestada selgelt, et platvormitöö tegija on füüsiline isik. Alternatiivselt

võiks eelnõu teha vahet nõuetel, mis kehtivad üldiselt platvormitöö tegijale st nii juriidilistele kui ka

füüsilistele isikutele, ning sätetel, mis kehtivad vaid füüsilistele isikutele

Sellele käsitlusele viitavad nii töölepingu regulatsioon kui ka §-s 9 sätestatud isikuandmete töötlemise

nõuded, sest juriidilisel isikul endal ei ole isikuandmeid. Kui eelnõuga soovitakse reguleerida ka juriidiliste

isikute kaudu teenuse osutamist, tuleks täpsustada, millised sätted ja millises ulatuses neile kohalduvad.

Mittearvestatud. Me ei pea põhjendatuks asendada eelnõus

sõna „isik” sõnadega „füüsiline isik”. Direktiivi eesmärk on

tagada kaitse kõigile platvormitööd tegevatele inimestele,

sõltumata sellest, millises õiguslikus vormis nad tööd teevad.

Kaitse peab hõlmama ka olukordi, kus inimene teeb tööd

isiklikult, kuid kasutab selleks ettevõtlusvormi, näiteks

osaühingut.

Mõiste „füüsiline isik” kasutamine võiks anda aluse

põhjendamatult kitsendavale tõlgendusele ja vaidlustele,

justkui jääksid oma osaühingu kaudu tegutsevad inimesed

regulatsiooni kohaldamisalast välja. Selliste töötegijate

kaitseta jätmine üksnes nende kasutatava ettevõtlusvormi tõttu

oleks vastuolus direktiivi eesmärgiga. Praeguse sõnastuse

eesmärk on sellist tõlgendusriski vältida.

Meie hinnangul ei esine praeguses lahenduses sisulist

probleemi, mis tingiks mõiste muutmise või täiendava

kohaldamisjaotuse sätestamise vajaduse. Üldmõiste „isik”

kasutamine ei tähenda, et kõik sätted kohalduksid füüsilistele

ja juriidilistele isikutele ühesuguses ulatuses: näiteks töötaja

staatuse ja isikuandmete kaitsega seotud õigused puudutavad

olemuslikult inimest. Praeguse sõnastuse on kooskõlastanud

ka Justiits- ja Digiministeerium, kes ei ole kõnealust

muudatust vajalikuks pidanud.

Alternatiivina pakutud füüsilistele ja juriidilistele isikutele

kohalduvate nõuete eraldi jaotamine muudaks eelnõu

ülesehituse ja selles orienteerumise keerukamaks,

parandamata meie hinnangul sisuliselt õigusselgust. Praegune

lahendus on lihtsam ja lugejasõbralikum ning võimaldab

kaitsta tegelikult tööd tegevat inimest sõltumata töö

tegemiseks kasutatavast õiguslikust vormist.

4

Eelnõu § 9 lg 1 p 1 – teenuse kvaliteedi kohta esitatud kaebuste andmete töötlemine

Eelnõu § 9 lg 1 p 1 puhul vajab selgitamist, kuidas on selles sätestatud andmetöötluspiirangut arvestades

võimalik menetleda teenuse kvaliteedi kohta esitatud kaebusi. Palume täpsustada, milliseid kaebuse

lahendamiseks vajalikke andmeid võib koguda ja töödelda ning kuidas eristada lubatud andmetöötlust

sättes keelatud andmetöötlusest. Tavapäraselt saab platvormi kasutav tarbija esitada tagasisidet teenuse

osas sh selgitada näiteks teenusepakkuja emotsionaalset seisundit, mis teenuse kasutajat häiris. Kas sellise

tagasiside kogumine ja töötlemine on sätte kohaselt lubatud, ei ole selge.

Selgitatud. Meie hinnangul tuleneb sätte kohaldamisala

sõnastusest selgelt: keelatud on töötegija emotsionaalset või

psühholoogilist seisundit käsitlevate isikuandmete töötlemine

automaatsüsteemi abil. See ei takista kaebuste lahendamist

inimese poolt. Kaebust lahendav inimene saab hinnata kliendi

kirjeldatud juhtumit ja selle asjaolusid, järgides isikuandmete

kaitse nõudeid.

Seletuskirja § 9 selgituses on kirjeldatud, et piirangu eesmärk

on vältida töötegija emotsioonide ja psühholoogilise seisundi

automaatset jälgimist ning sellega kaasnevat varjatud

profileerimist. Keelatud on näiteks emotsioonide tuvastamine

töötegija näoilmete, hääletooni, kirjutamisstiili või muude

käitumuslike signaalide automaatse analüüsi kaudu.

Eristada tuleb käitumise kirjeldamist automaatsüsteemi

hinnangutest töötegija emotsionaalsele või psühholoogilisele

seisundile. Näiteks kliendi väide „teenusepakkuja karjus mu

peale“ kirjeldab platvormitöö tegija käitumist, mitte ei ole

automaatsüsteemi hinnang.

Eelnõu § 17 – teabe ärisaladusena käsitlemise vaidlustamine

Seletuskiri ei ava piisavalt § 17 viimase lause õiguslikku tähendust: „Kui isik ei nõustu teabe ärisaladusena

käsitlemisega, tuleb talle selle ärisaladusena käsitlemist põhjendada.“ Ebaselgeks jääb, millised tagajärjed

on teabe saaja mittenõustumisel ning kas ja kuidas mõjutab põhjendamiskohustuse täitmine või täitmata

jätmine tema saladuse hoidmise kohustust ja vastutust. Ärisaladuse omaja määratleb kaitset vajava teabe,

kuid selle õiguslik kaitse sõltub seaduses sätestatud tunnuste täitmisest. Ärisaladuse hoidmise kohustus ei

saa sõltuda üksnes sellest, kas kohustatud isik ise nõustub teabe ärisaladuseks liigitamisega. Palume sätte

eesmärki ja õiguslikke tagajärgi selgitada.

Selgitatud. Sätte viimase lause eesmärk on võimaldada teabe

saajal mõista ja hinnata, miks käsitatakse talle antud teavet

ärisaladusena, ning vältida põhjendamatut ärisaladusele

tuginemist. Lähtutud on töötajate usaldusisiku seaduse § 15

lõike 2 eeskujust, mille kohaselt peab tööandja põhjendama

teabe konfidentsiaalsust, kui usaldusisik sellega ei nõustu.

Teabe saaja mittenõustumine toob kaasa

põhjendamiskohustuse, kuid ärisaladuse olemasolu ega kaitse

ei sõltu tema nõusolekust. Teave peab vastama ebaausa

konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes

2 sätestatud tunnustele. Üksnes teabe ärisaladuseks

nimetamisest selleks ei piisa.

5

Nagu seletuskirjas selgitatud, on § 17 eesmärk tagada teabe

kasutamine seadusest tulenevate õiguste teostamiseks või

kohustuste täitmiseks vajalikus ulatuses ning vältida selle

põhjendamatut avaldamist kõrvalistele isikutele. Paragrahvi

esimene lause lubab ärisaladust nimetatud eesmärkidel

kasutada, mistõttu ei takista teabe ärisaladusena käsitlemine

isikul oma platvormitöö seadusest tulenevaid õigusi kaitsta.

Põhjendamiskohustus toetab nende õiguste kasutamist ega loo

ärisaladuse kaitse tekkimiseks või lõppemiseks eraldi alust.

Eelnõu § 18 – digitaalse suhtluskanali jälgimise piirang

Eelnõu §-s 18 sätestatud digitaalse suhtluskanali jälgimise piirangu puhul vajab põhjendamist selle

erinevus töösuhtes kohaldatavatest reeglitest. Kui kohtupraktikas on teatud tingimustel peetud lubatavaks

tööandja õigust tööalast e-postkasti ja suhtlust jälgida, tuleks selgitada, millised digitaalse suhtluskanali

eripärad õigustavad platvormitöö puhul teistsugust lahendust. Samuti tuleks hinnata, kas kavandatav

regulatsioon annab platvormitöö tegijale võrreldes teiste töötajatega ulatuslikuma kaitse ning millega

selline erinevus on põhjendatud.

Selgitatud. Eelnõu § 18 eesmärk on tagada platvormitöö

tegijatele turvaline ja konfidentsiaalne võimalus suhelda

omavahel ning oma esindajatega. Säte ei reguleeri

tööülesannete täitmiseks kasutatava e-postkasti kontrollimist

üldiselt, vaid selleks ettenähtud suhtluskanalit, kus töötegijad

saavad vahetada kogemusi, arutada töötingimusi ja tasustamist

ning korraldada oma ühiste huvide kaitset. Asjaolu, et sellises

vestluses käsitletakse tööga seotud küsimusi, ei muuda seda

platvormihalduri kontrollile alluvaks ametlikuks

asjaajamiseks.

Erikaitse vajadus tuleneb platvormitöö korralduse eripärast.

Nagu selgitab direktiivi põhjenduspunkt 62, puudub

platvormitöö tegijatel sageli ühine töökoht, kus üksteisega

tutvuda, suhelda ning oma esindajatega ühendust võtta.

Digitaalne suhtluskanal aitab seda puudujääki korvata. Selle

eesmärgi saavutamiseks peab töötegijatel olema võimalik

arutada ka platvormihalduri tegevust ja oma õiguste kaitsmist

ilma platvormihalduri jälgimiseta. Juurdepääs sellistele

vestlustele võiks pärssida vaba suhtlust, esindajate poole

pöördumist ja ühiste huvide kaitset.

Suhtlusele juurdepääsu ja selle jälgimise keeld tuleneb

sõnaselgelt direktiivi artiklist 20, mis kohustab liikmesriike

6

nõudma digitaalselt tööplatvormilt sellistest kontaktidest ja

suhtlusest eemalehoidmist. Seetõttu ei saa tööalase e-postkasti

kontrollimise teatud tingimustel lubatavust automaatselt üle

kanda kõnealusele konfidentsiaalsele suhtluskanalile.

Eelnõu § 19 – seos töölepingu ülesütlemise üldreeglitega

Eelnõu § 19 puhul tuleb täpsustada selle suhet töölepingu ülesütlemise regulatsiooniga. Ebaselgeks jääb,

kas säte kohaldub üksnes muu võlaõigusliku lepingu alusel tegutsevale platvormitöö tegijale või ka

töölepingu alusel töötavale isikule. Arvestades eelnõus sätestatud töölepingu olemasolu eeldust, peab

olema üheselt arusaadav, kas ja millises ulatuses näeb § 19 ette erisusi töölepingu ülesütlemise

üldreeglitest.

Selgitatud. Eelnõu § 19 lõigetes 1–4 kasutatakse mõistet

„platvormitöö tegija“, mis hõlmab eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt

platvormitööd tegevat isikut sõltumata sellest, millise lepingu

alusel ta tööd teeb. Seega kohaldub nimetatud kaitse nii

töölepingu kui ka muu võlaõigusliku lepingu alusel

tegutsevatele platvormitöö tegijatele ega sõltu töölepingu

olemasolu tuvastamisest.

Paragrahvi 19 eesmärk on kaitsta platvormitöö tegijat

ebasoodsate tagajärgede, sealhulgas lepingu ülesütlemise ja

samaväärse mõjuga meetmete eest põhjusel, et ta kasutab

seadusest tulenevaid õigusi. Tegemist on täiendava kaitsega,

mis rakendub koos asjaomasele lepingule kohalduva

regulatsiooniga. Töölepingu korral tuleb jätkuvalt järgida

TLS-is sätestatud ülesütlemise aluseid, vorminõudeid,

etteteatamistähtaegu ja vaidlustamise korda.

Eelnõu § 19 lg 5 – inimjärelevalve ülesandeid täitva isiku ülesütlemiskaitse

Samuti vajab täpsustamist § 19 lg-s 5 sätestatud kaitse ulatus ja selle seos inimjärelevalve ülesannete

täitmisega. Sätte sõnastusest peab selgelt nähtuma, kas keelatud on lepingu ülesütlemine inimjärelevalve

ülesannete täitmise tõttu või nähakse ette laiem ülesütlemiskaitse. Kaitse nende ülesannete täitmisega

seotud ebasoodsa kohtlemise eest ei tohiks välistada lepingu ülesütlemist muul õiguspärasel alusel,

sealhulgas töökohustuste olulise rikkumise tõttu.

Selgitatud. Eelnõu § 19 lõikes 5 sätestatud kaitse on seotud

inimjärelevalve ja automaatsüsteemide mõju hindamise

ülesannete täitmisega. Sätte lõpus kasutatud sõnastus „tema

ülesannete täitmise tõttu” kehtib nii lepingu ülesütlemise kui

ka muul viisil ebasoodsa kohtlemise kohta. Ette ei nähta üldist

ülesütlemiskaitset pelgalt seetõttu, et isik täidab nimetatud

ülesandeid, vaid keelatakse ebasoodsad meetmed, mille

põhjuseks on nende ülesannete täitmine.

Nagu seletuskirjas selgitatud, on kaitse eesmärk tagada

järelevalve- ja kontrollimehhanismide tegelik toimimine.

Ülesannete täitja peab saama sõltumatult hinnata

automaatsüsteemide mõju, juhtida tähelepanu puudustele ning

7

teha vajaduse korral ettepaneku süsteemi muutmiseks või selle

kasutamise lõpetamiseks, kartmata seetõttu lepingu

ülesütlemist või muud ebasoodsat kohtlemist. Kaitse tuleneb

direktiivi artikli 10 lõikest 2.

Nõustume, et selline kaitse ei välista lepingu ülesütlemist muul

õiguspärasel alusel, sealhulgas töökohustuste olulise

rikkumise tõttu, kui täidetud on vastava lepingu ülesütlemiseks

seaduses sätestatud eeldused. Samas ei või rikkumisena

käsitada nõuetekohast järelevalveülesannete täitmist üksnes

põhjusel, et selle tulemused või tehtud ettepanekud ei ole

platvormihaldurile meelepärased. Meie hinnangul väljendab

olemasolev sõnastus seda eristust piisavalt selgelt ega vaja

muutmist.

Eesti Ametiühingute Keskliit

Üldine seisukoht – kõigi platvormitöö tegijate kaitse ja sotsiaalsed tagatised

Täname eelnõu kohta arvamuse esitamise võimaluse eest.

Platvormitöö ei ole Eestis seni olnud terviklikult reguleeritud, mistõttu on oluline, et seadusega

kehtestatavad nõuded aitaksid platvormitöö turgu korrastada ning tagaksid platvormitöö tegijate õiguste

kaitse. Kahjuks on riigi eesmärgiks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2831

platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv) üle võtta siseriiklikusse õigusesse ainult

miinimumnõuetega ja mitte kaitsta platvormitöö tegijaid laiemalt. Oleme eelnevalt juhtinud eelnõu

koostajate tähelepanu sellele, et kõik platvormitöö tegijad vajaksid tugevamat kaitset juba seadusega.

Eelnõu kahjuks ei muuda olukorda, et paljud platvormitööd tegevad isikud on ilma sotsiaalse kaitseta

hoolimata sellest, et töötavad platvormidel ainuüksi sissetuleku saamiseks üle lubatud tööaja kahjustades

enda tervist.

Teadmiseks võetud.

Riiklik järelevalve ja platvormitöö eripärade arvestamine

Riiklik järelevalve ja sanktsioonid

Selgitatud. Vastutusnormid on tõepoolest kujundatud TTOS-

i loogikat järgides. Ka TTOS-is ei ole kõigi töötervishoiu ja

tööohutuse kohustuste rikkumine väärteokorras karistatav,

8

Direktiivi artikkel 24 punkti 5 kohaselt: Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud määruse (EL) 2016/679

kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu

võetud liikmesriigi sätete või käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate õiguste puhul juba kehtivate

asjakohaste sätete rikkumise korral. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, hoiatavad ja

proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mõjutatud töötajate arvuga.

Eelnõu koostamisel on riikliku järelevalve ja vastutuse küsimustes lähtutud töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse (TTOS) vastutusnormide loogikast. Samas on TTOS-i kohaldamisala ja regulatsioon kujundatud

eelkõige traditsioonilisi töösuhteid silmas pidades ning see ei arvesta piisavalt olukordadega, kus töö

korraldamine ja juhtimine toimub täielikult digitaalsete süsteemide kaudu.

Platvormitöö eeldab tõhusat ja selle eripärasid arvestavat riiklikku järelevalvet. Platvormitöö ei ole oma

olemuselt alati võrdsustatav tavapärase töölepingu alusel tehtava tööga, sest sellega kaasnevad

spetsiifilised riskid, nagu pidev algoritmiline jälgimine, ebaühtlane tööintensiivsus, ebastabiilne sissetulek

ning neist tulenevad psühhosotsiaalsed ohutegurid.

Eeltoodust tulenevalt leiame jätkuvalt, et eelnõu peab tagama senisest ulatuslikuma kaitse kõigile

platvormitöö tegijatele ning kehtestama nende õiguste kaitseks tõhusad järelevalvemehhanismid.

Praktika näitab, et seadusest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sageli vaja ette näha ka nende

rikkumisega kaasnev vastutus. Seetõttu on oluline, et eelnõus sätestatud kohustuste rikkumise eest oleksid

ette nähtud mõjusad ja tõhusad sanktsioonid. Üksnes võimalus pöörduda oma õiguste kaitseks

töövaidluskomisjoni või kohtusse ei taga alati seadusest tulenevate kohustuste täitmist, eriti juhul, kui

rikkumise eest ei ole ette nähtud konkreetset sanktsiooni.

vaid vastutus on seotud eeskätt rikkumistega, millega kaasneb

oht töötaja tervisele või elule. Sellest põhimõttest lähtudes on

ka käesolevas eelnõus peetud põhjendatuks siduda karistus

nende rikkumistega, millel võib olla vahetum ja raskem mõju

platvormitöötaja tervisele ja ohutusele.

Tööinspektsioon teeb järelevalvet kõigi §-s 14 sätestatud

nõuete täitmise üle. Ka riskide hindamata jätmise või

töötervishoiu ja tööohutuse rikkumistest teavitamise kanali

puudumise korral saab Tööinspektsioon teha ettekirjutuse

rikkumise kõrvaldamiseks ning rakendada selle täitmise

tagamiseks vajaduse korral sunniraha. Seega on ka nende

kohustuste täitmine tagatud järelevalvemeetmetega, kuigi iga

kohustuse rikkumise eest ei ole ette nähtud eraldi

väärteovastutust.

Lisaks teeb Andmekaitse Inspektsioon § 20 lõike 3 alusel

ulatuslikku järelevalvet §-des 9–13 sätestatud isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise üle. See hõlmab muu hulgas

andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamist,

automaatsüsteemide kasutamise läbipaistvust,

inimjärelevalvet ning õigust saada automaatotsuse kohta

selgitusi ja taotleda selle läbivaatamist inimese poolt. Need

kaitsemeetmed hõlmavad ka muu lepingu kui töölepingu

alusel tegutsevaid platvormitöö tegijaid.

Nimetatud nõuete rikkumise eest näeb § 22 juriidilisele isikule

ette rahatrahvi kuni 20 miljonit eurot või kuni 4% eelmise

majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt

sellest, kumb summa on suurem. Rikkumiseks võib olla

näiteks andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamata jätmine,

otsuse selgitamiseks pädeva kontaktisikuga ühenduse võtmise

või otsuse inimese poolt läbivaatamise võimaluse tagamata

jätmine ning konto täisautomaatne sulgemine. Konkreetne

9

karistus määratakse rikkumise asjaolusid ja proportsionaalsust

arvestades.

Eelnõu § 18 – sanktsioon suhtluskanali tagamise kohustuse rikkumise eest

Suhtluskanal platvormitöö tegijatele

Oleme oma varasemas tagasisides juhtinud tähelepanu vajadusele näha ette sanktsioon juhuks, kui

platvormihaldur ei taga platvormitöö tegijatele nõuetekohast suhtluskanalit. Eelnõu koostajad on leidnud,

et selle kohustuse täitmist võib olla keeruline siduda selgepiirilise järelevalve- või

sanktsioonimehhanismiga, eelkõige olukorras, kus suhtlus võib toimuda ka üldkasutatavate vahendite

kaudu.

Leiame, et suhtluskanali loomise kohustuse täitmata jätmise eest sanktsiooni puudumine ei ole

põhjendatud. Lisaks on eelnõu § 18 sõnastust võrreldes varasema versiooniga muudetud viisil, mis

vähendab platvormitöö tegijate õiguste tagatust.

Mittearvestatud. Suhtluskanali tagamise kohustuse puhul

tuleb arvestada, et direktiivi artikkel 20 võimaldab

platvormihalduri digitaristu kõrval kasutada ka muid

samaväärselt tulemuslikke vahendeid. Seega ei pea

platvormihaldur tingimata looma eraldi tehnilist

suhtluskanalit, vaid suhtlusvõimalus võib olla korraldatud ka

mõnes üldkasutatavas keskkonnas. Selline paindlikkus

muudab kohustuse täitmise üle tehtava järelevalve ja

võimaliku rikkumise piiritlemise keeruliseks.

Eelnõu § 18 – teiste platvormitöö tegijate ja nende esindajate kontaktandmete teatavaks

tegemine

Eelnõu 13. mai 2026. aasta versiooni kohaselt oli platvormihalduril selge kohustus teha platvormitöö

tegijale teatavaks teiste platvormitöö tegijate ja nende esindajate kontaktandmed. Eelnõu viimase versiooni

§ 18 järgi tuleb need kontaktandmed teatavaks teha aga üksnes vajaduse korral.

Direktiivi artikkel 20 kohaselt: Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et digitaalsed

tööplatvormid annavad platvormitöö tegijatele digitaalsete tööplatvormide digitaristu või muude sarnaste

tulemuslike vahendite kaudu võimaluse üksteisega eraviisiliselt ja turvaliselt ühendust võtta ja omavahel

suhelda ning võimaluse võtta ühendust platvormitöö tegijate esindajatega ja esindajatel nendega ühendust

võtta, järgides samal ajal määrust (EL) 2016/679. Liikmesriigid nõuavad, et digitaalsed tööplatvormid

hoiduksid juurdepääsu võimaldamisest sellisele suhtlusele ja teabevahetusele või selle jälgimisest.

On arusaamatu, miks on muudetud esindajate kontaktandmete teatavaks tegemise tingimusi. Kui vajaduse

olemasolu hindab platvormihaldur, võimaldab selline sõnastus tal jätta platvormitöö tegijale esindajate

kontaktandmed esitamata. See võib praktikas takistada platvormitöö tegijatel oma õiguste kollektiivset

kaitsmist ja esindajatega suhtlemist.

Mittearvestatud. Muudatuse eesmärk on võimaldada

erinevaid toimivaid suhtluslahendusi ning vältida dubleerivaid

kohustusi. Direktiivi artikkel 20 nõuab, et platvormitöö

tegijatel oleks võimalik omavahel ja oma esindajatega

turvaliselt ning konfidentsiaalselt ühendust võtta ja suhelda.

Sellest ei tulene kohustust teha igal juhul eraldi kättesaadavaks

teiste isikute kontaktandmed, kui nõuetekohane

suhtlusvõimalus on juba muul viisil tagatud.

Näiteks võib platvormi suhtluskeskkond võimaldada

töötegijatel üksteise ja oma esindajaga vahetult ühendust võtta

ilma telefoninumbreid või e-posti aadresse jagamata. Sellises

olukorras kaasneks kontaktandmete eraldi kogumise, jagamise

ja ajakohastamisega täiendav halduskoormus, mis ei ole

suhtlusvõimaluse tagamiseks vajalik. Teise lahendusena võib

kasutada väliseid suhtlusvahendeid, mille puhul aitab

kontaktandmete nõusolekupõhine kättesaadavaks tegemine

suhtlust korraldada. Eelnõus on arvestatud mõlema

võimalusega.

10

Tõhus suhtlusvõimalus on oluline eeldus, et platvormitöö tegijad saaksid ühiselt oma huve kaitsta,

töötingimuste üle läbi rääkida ja vajaduse korral oma esindajatelt abi saada. Seetõttu peab seadus looma

selleks reaalsed ja toimivad võimalused, mitte jätma nende tagamist platvormihalduri kaalutlusõiguse

sõltuvusse.

Sõnastus „vajaduse korral” puudutab üksnes kontaktandmete

kättesaadavaks tegemist, mitte suhtlusvõimaluse tagamise

kohustust. Platvormihalduril ei ole õigust otsustada, kas

töötegijad peaksid saama üksteise või esindajatega suhelda –

selle võimaluse tagamine on § 18 esimese lause järgi

kohustuslik. Kui valitud lahendus ei võimalda tegelikult teiste

töötegijate või esindajatega ühendust võtta, ei ole kohustus

täidetud ning platvormihaldur peab lahendust täiendama või

valima muu toimiva viisi.

Seega ei vähenda muudatus töötegijate õiguste tagatust, vaid

võimaldab saavutada sama eesmärgi erinevate tehniliste ja

korralduslike lahendustega.

Eelnõu § 18 – kollektiivläbirääkimiste ja esindajatega suhtlemise soodustamine

Ka direktiivi artikkel 25 kohustab riiki edendama kollektiivläbirääkimisi. Artikkel 25: Ilma et see piiraks

sotsiaalpartnerite autonoomiat ja võttes arvesse riigisiseste tavade mitmekesisust, võtavad liikmesriigid

piisavaid meetmeid, et edendada sotsiaalpartnerite rolli ja soodustada kollektiivläbirääkimiste õiguse

kasutamist platvormitöös, sealhulgas meetmeid, et määrata kindlaks platvormitöötajate õige tööalane

staatus ja hõlbustada III peatükis sätestatud algoritmilise juhtimisega seotud platvormitöötajate õiguste

kasutamist.

On oluline, et seadus soodustaks platvormitöötajate õigust ise enda töötingimusi läbirääkida ja lihtsalt

suhelda enda esindajaga. Leiame, et eelnõu § 18 sõnastus ei ole kooskõlas direktiivi artiklite 20 ja 25

eesmärkidega ja seetõttu tuleks § 18 sõnastust muuta.

Mittearvestatud. Nõustume, et tegelik võimalus omavahel ja

oma esindajatega suhelda on oluline eeldus töötegijate ühiste

huvide kaitsmiseks ning kollektiivläbirääkimisteks. Seda

eesmärki teenibki eelnõu § 18, mis kohustab platvormihaldurit

tagama turvalise ja konfidentsiaalse suhtlusvõimaluse ning

keelab platvormihalduril sellele suhtlusele ligi pääseda ja seda

jälgida.

Kontaktandmete jagamine on üks võimalik vahend selle

eesmärgi saavutamiseks, kuid mitte ainus. Kui suhtluskanal

võimaldab töötegijatel omavahel ja esindajatega ühendust

võtta ning esindajatel töötegijatega ühendust võtta, on

suhtlusvõimalus tagatud ka kontaktandmid edastamata.

Meie hinnangul on selline tulemusest lähtuv ja erinevaid

lahendusi võimaldav regulatsioon kooskõlas direktiivi artiklite

20 ja 25 eesmärkidega. Kohustusliku kontaktandmete

jagamise lisamine ka toimiva suhtluskanali olemasolul ei ole

nende eesmärkide saavutamiseks vajalik.

11

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit (edaspidi Tööandjate keskliit) tänab, et küsite meie arvamust platvormitöö

seaduse eelnõu 1003 SE (edaspidi eelnõu) kohta, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv).

Toetame direktiivi ülevõtmist miinimumnõuete tasemel, ilma täiendavate siseriiklike nõueteta, kuna nii

täidetakse direktiivi eesmärk suurendada läbipaistvust ja kaitsta platvormitöö tegijate õigusi, kuid samas

säilib ettevõtlusvabadus ja ettevõtetele ei teki ebaproportsionaalseid lisakohustusi.

Seetõttu toetame eelnõu praegusel kujul ja peame oluliseks, et sama lähenemine säiliks ka edasises

menetluses.

Eesti tööturu tugevus on töövormide mitmekesisus, mis võimaldab arvestada nii ettevõtete vajaduste kui

ka inimeste erinevate eelistuste ja elukorraldusega ning suurendada paindlikkust töötamisel.

Platvormimajanduse keskne väärtus on paindlikkus: võimalus otsustada, millal ja kui palju teenuseid

pakkuda, sealhulgas põhitöö, õpingute või perekondlike kohustuste kõrvalt.

Seda kinnitavad ka sektori andmed kullerpartnerite kohta. 2024. aastal Eestis läbi viidud Copenhagen

Economics küsitluse järgi nimetas 78% kullerpartneritest platvormitöö peamise eelisena vabadust sobitada

töö muude tegevustega, näiteks õpingute või hobidega ja 78% ka paindlikkust otsustada töötundide arvu

üle.

Tööandjate keskliit on seisukohal, et regulatsioon peab säilitama võimaluse tegutseda iseseisva

teenuseosutajana seal, kus see vastab pooltevahelise suhte tegelikule sisule ning tagama ettevõtetele selge

ja prognoositava õigusraamistiku.

Eelnevalt viidatud küsitluses leidis 87% kullerpartneritest, et uued seadused ei tohiks sundida kedagi vastu

tahtmist muutma oma staatust iseseisvast teenuseosutajast töötajaks.

Samas küsitluses vastas 69%, et kui nad kaotaksid seaduse tõttu vabaduse valida oma töötunde, ülesandeid

või sõiduvahendit, kaaluksid nad platvormil töötamise lõpetamist.

Meie hinnangul toetavad Eestis iseseisvat teenuseosutamist juba olemasolevad lahendused, sealhulgas

võimalus osutada teenuseid töövõtulepingu alusel ning kasutada maksude tasumiseks ettevõtluskontot.

Teadmiseks võetud.

12

Tööandjate keskliit peab oluliseks, et platvormitöö reguleerimisel arvestatakse digiplatvormide laiemat

panust Eesti majandusse.

Platvormid toetavad tootlikkust, innovatsiooni ja uute ärimudelite arengut, aitavad ettevõtetel jõuda

klientideni ning loovad inimestele täiendavaid teenimisvõimalusi.

Platvormitöö ja platvormimajanduse käsitlemisel tuleb seetõttu arvestada ka nende laiema majandusliku

ja ühiskondliku kasuga.

Samuti tuleb arvestada, et platvormitöö hõlmab erinevaid tegevusalasid ja koostöömudeleid, mistõttu ei

saa ühe valdkonna või platvormi kohta tehtud järeldusi automaatselt laiendada kogu sektorile.

Platvormitöö tuntumad ja nähtavamad esindajad on küll kullerid ja sõidujagajad, kuid platvormide kaudu

peetakse palju erinevaid ameteid. Näiteks pakutakse kohati rohkemgi keerukaid oskusi eeldavaid ja

professionaalseid teenuseid, mis meenutavad pigem projektipõhist ettevõtlust: tarkvaraarendus, disain,

raamatupidamine, e-kaubandus, digiteenused, õigusabi ja palju muud.

Eesti HR Selts

Eelnõu §-d 7 ja 8

Keskne sõnum: Töötingimuste kaitse peab toimima ka siis, kui inimeste tööd korraldab algoritm. Selleks

tuleb hinnata töösuhte olemust töö tegeliku korralduse, mitte üksnes lepingu vormi järgi, tagada sisuline

inimjärelevalve ning ennetada algoritmilise töökorralduse psühhosotsiaalseid riske.

Töösuhte tegeliku olemuse hindamine peab olema praktikas selge ja rakendatav

Eelnõu §8 näeb ette töösuhte eelduse, mille saab ümber lükata, kui platvormihaldur või vahendaja tõendab,

et töösuhet töölepingu seaduse tähenduses ei ole. §7 järgi tuleb arvestada töö korraldamise juhtimise ja

kontrolli ulatust, sealhulgas automaatsüsteemide kasutamist.

Personalivaldkonna ekspertide jaoks on keskne küsimus, kuidas eristada tegelikku iseseisvat

teenuseosutamist tööst, mille puhul inimene allub sisuliselt platvormi juhtimisele ja kontrollile.

Ettepanekud

Selgitatud. Seaduse rakendamise toetamiseks on kavas

koostada praktilised juhised ja selgitavad näited, mis aitavad

platvormihalduritel, platvormitöö tegijatel ja teistel osalistel

hinnata õigussuhte tegelikku olemust. Juhistes saab avada muu

hulgas tööülesannete jagamise, tasustamise kujundamise,

töötulemuste hindamise, töö tegemise viisi, aja ja koha valiku

vabaduse ning sanktsioonide rakendamise võimalikku

tähendust tööõiguslikus kontekstis.

Nagu on selgitatud ka eelnõu §-de 7 ja 8 seletustes, tuleb

töösuhte tuvastamisel lähtuda töö tegemise tegelikest

asjaoludest ning hinnata neid kogumis ja konkreetse juhtumi

põhjal. Seega saavad koostatavad juhised ja töösuhte tunnuste

loetelu olla selgitavad ja indikatiivsed. Platvormide

töökorraldus ning üksikjuhtumite asjaolud võivad erineda,

13

● Töötada välja praktilised näited ja hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnata platvormi tegelikku mõju

töötegija tegevusele.

● Käsitleda koos selliseid asjaolusid nagu tööülesannete jagamine, tasustamise kujundamine, töötulemuste

hindamine, töö tegemise vabadus ning algoritmiliste otsuste mõju inimese võimalustele tööd teha.

● Selgitada, kuidas hinnata neid tunnuseid tervikuna, vältides olukorda, kus üksik lepingutingimus või

töötegija formaalne staatus määrab tulemuse.

mistõttu ei saa juhistega anda ette siduvat tulemust üksnes

teatud tunnuste esinemise või nende arvu põhjal. Juhised

saavad toetada asjaolude esmast hindamist, kuid ei asenda

vaidluse korral töövaidluskomisjoni või kohtu hinnangut

õigussuhtele.

Helen Pärli – sisuline inimjärelevalve ja võimalus automaatotsust muuta

Helen Pärli, SMARTFUL Growth asutaja, värbamis- & talendipartner, sertifitseeritud coach &

koolitaja

Siin on minu meelest päris hea paralleel AI kasutamisega värbamises. AI ei ole ju automaatselt objektiivne

– seda treenitakse andmetel, mis võivad peegeldada inimeste varasemaid eelarvamusi ja kohati ka

diskrimineerivaid otsuseid. Sama risk on ka algoritmilises juhtimises, kus süsteem teeb otsuseid inimeste

töövõimaluste, tulemuslikkuse või tasustamise kohta. Seega võiks rõhutada, et otsuste ülevaatamine ei

jääks lihtsalt formaalsuseks, vaid inimesel oleks päriselt võimalus otsuse põhjendatust hinnata ja vajadusel

seda muuta. Ja tegelikult võiks mõelda ka sellele, kuidas ennetada algoritmide kaudu tekkivat ebavõrdset

kohtlemist, mitte ainult tegeleda tagajärgedega. Ehk siis tehnoloogia võib juhtimist toetada, aga kogu

vastutust ei saa masinale anda.

Selgitatud. Nõustume, et automaatsete süsteemide

kasutamine ei taga iseenesest otsuste objektiivsust ning

inimese kontroll peab olema sisuline. Ettepanekus tõstatatud

küsimusi on eelnõus juba arvestatud nii süsteemide mõju

hindamise, diskrimineerimisriski ennetamise kui ka

üksikotsuste läbivaatamise kaudu.

Eelnõu § 12 lõige 1 kohustab platvormihaldurit tagama

järjepideva inimjärelevalve automaatsüsteemide tehtavate või

toetatavate üksikotsuste mõju üle, sealhulgas töötingimustele

ja võrdsele kohtlemisele. Lõige 2 näeb lisaks ette süsteemi

mõju hindamise vähemalt kord iga kahe aasta jooksul

platvormitöötajate esindajate osalusel. Lõike 4 kohaselt peab

platvormihaldur juba diskrimineerimisriski ilmnemisel võtma

meetmed selliste olukordade vältimiseks, vajaduse korral

süsteemi muutes või selle kasutamise lõpetades. Seega ei

piirdu regulatsioon toimunud rikkumiste tagajärgede

kõrvaldamisega, vaid nõuab ka riskide ennetamist.

Selleks, et inimkontroll ei jääks formaalseks, kohustab § 12

lõige 3 platvormihaldurit tagama järelevalve tegijate ja mõju

hindajate pädevuse, väljaõppe ning vajalikud volitused,

sealhulgas automaatotsuse tühistamiseks. Inimesel peab seega

olema nii suutlikkus hinnata otsuse põhjendatust kui ka tegelik

võimalus selle tagajärgedesse sekkuda.

14

Täiendavalt reguleerib § 13 automaatsüsteemi tehtud või

toetatud otsuste selgitamist, vaidlustamist ja parandamist. Säte

näeb ette võimaluse suhelda pädeva ja vajalike volitustega

kontaktisikuga ning taotleda otsuse läbivaatamist inimese

poolt. Õigusi rikkuv otsus tuleb parandada ning võtta meetmed

samalaadsete olukordade vältimiseks.

Helen Pärli – väiksemate platvormide halduskoormus ning praktilised juhendid ja

näidisprotsessid

Teine mõte puudutab väiksemaid platvorme ja seda, et uute nõuete täitmine ei tooks neile kaasa

ebamõistlikult suurt halduskoormust. Näiteks võiks riigi poolt olla praktilised juhendid või

näidisprotsessid, mis aitaksid nõudeid täita. Sarnast lähenemist on ju kasutatud ka töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muudatuste puhul, kus üks eesmärk oli just väiksemate ettevõtete halduskoormust

vähendada. Võiks ka siin sama loogikat silmas pidada.

Selgitatud. Seaduse rakendamise toetamiseks on kavas

koostada platvormihalduritele juhendid ja selgitavad

materjalid, mis aitavad uusi nõudeid mõista ja täita. Juhendite

koostamisel peame oluliseks arvestada ka väiksemate

platvormide vajadustega, et lihtsustada nõuete rakendamist ja

vältida tarbetut halduskoormust.

Jaanika Jelistratov, töötervishoiu ja tööohutuse platvormi VITS asutaja ja tegevjuht - fookuses §14

Töötervishoid ja tööohutus

Algoritmi surve on sama, olenemata lepingu vormist

Toetan eesmärki, et algoritmiline juhtimine ei tohi kahjustada platvormitöö tegija tervist ega ohutust. § 14

kohaldub siiski ainult töölepingu alusel töötavale platvormitöötajale. Ettevõtlusvormis (FIE või OÜ

kaudu) töötav inimene teeb sageli täpselt sama tööd sama automaatsüsteemi juhtimisel, kuid töötervishoiu

ja tööohutuse kaitset ta ei saa. Näiteks peab töölepinguga jalgrattakullerile andma isikukaitsevahendid

tööandja, kuid OÜ kaudu töötav kuller ostab kiivri ise. Samas tekitavad mõlemale sama liiklusriski

algoritmi seatud ajasurve ja kiirusboonused.

Seletuskiri tunnistab, et platvormihaldurid võivad lepinguid kohandada nii, et töösuhte tuvastamine oleks

raskem. Kui platvormitöö liigub praktikas veelgi enam ettevõtlusvormi, kaitseb § 14 vaid väikest osa

platvormitöö tegijatest, kuigi terviserisk on kõigile sama.

Mittearvestatud. Mõistame, et algoritmilisest juhtimisest

tulenevad tervise- ja ohutusriskid võivad puudutada ka

iseseisvaid teenuseosutajaid. Direktiivi ülevõtmise vaates

jääme seisukohale, mida oleme varasemalt selgitanud

kooskõlastustabelis: direktiivi artikkel 12 näeb töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ette platvormitöötajate ehk töölepingu

alusel töötavate isikute suhtes. Nende nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele tähendaks direktiivis nõutust

ulatuslikumat regulatsiooni.

Paindlikkus peab jääma inimesele Selgitatud. Ettepanekus nimetatud riske on eelnõus juba

arvestatud. Seletuskiri toob näidetena töö kuhjumise lühikesse

ajavahemikku, järjest intensiivsemad tööpakkumised ning

15

Platvormitöö väärtus on inimese võimalus ise otsustada, millal, kus ja kui palju ta töötab. Seetõttu tuleb

riskide maandamisel eelistada surve allika kõrvaldamist inimese valikute piiramisele. Kõige tõhusam

ohutusmeede on see, et inimene saab ülesandest keelduda, pausi teha või töö katkestada ilma, et see

mõjutaks tema reitingut, ligipääsu tööülesannetele või sissetulekut. Seletuskirjas näitena toodud

kohustuslikud puhkepausid ja tempopiirangud peaksid olema teisejärgulised meetmed. Esmalt tuleks

muuta automaatsüsteemi tööloogikat: loobuda kiirusboonustest ja keeldumise eest karistamisest ning

vältida tellimuste kuhjamist lühikesse aega.

ülesandest keeldumise eest karistamise viisil, mis sunnib

töötama ka suure väsimuse korral. Töölepingu alusel

töötamisel tuleb neid asjaolusid § 14 kohaselt hinnata ning

rakendada abinõusid põhjendamatu surve ja terviseriskide

vältimiseks, vajaduse korral muutes automaatsüsteemi

tööloogikat.

Lisaks näeb § 13 ette võimaluse suhelda pädeva

kontaktisikuga, selgitada otsusega seotud asjaolusid ning

taotleda otsuse läbivaatamist inimese poolt. Näiteks kui

tervislikel põhjustel ülesandest keeldumisega kaasneb

ebasoodne automaatsüsteemi tehtud või toetatud otsus, saab

töötegija selgitada keeldumise põhjuseid ja taotleda nende

arvestamist otsuse läbivaatamisel.

Eelnõu § 14 lg 1 p-d 3 ja 4 – põhjendamatu surve keelu ja teavituskanali nõude laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele

Ettepanekud

1. Laiendada § 14 lg 1 p 3 keeldu (automaatsüsteemi ei tohi kasutada viisil, mis avaldab põhjendamatut

survet või seab ohtu ohutuse või tervise) ning p 4 teavituskanali nõuet kõigile platvormitöö tegijatele, mitte

ainult töölepingu alusel töötajatele. See ei piira inimese vabadust oma tööaega ise korraldada ega pane

platvormihaldurile tööandja kohustusi.

Mittearvestatud. Mõistame ettepaneku eesmärki ning

nõustume, et automaatsüsteemidega seotud tervise- ja

ohutusriskid võivad puudutada ka muu lepingu kui töölepingu

alusel tegutsevaid platvormitöö tegijaid. Eelnõu § 14

kohaldamisala lähtub siiski direktiivi artiklist 12, milles on

kõnealused töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ette nähtud

platvormitöötajatele.

Eelnõu koostamisel on järgitud põhimõtet võtta Euroopa Liidu

õigus üle nõutavas ulatuses ning hoiduda direktiiviga nõutust

täiendavate kohustuste lisamisest. Seetõttu ei toeta me nende

sätete kohaldamisala laiendamist käesoleva eelnõuga.

Samas ei takista eelnõu platvormihalduril pakkuda

tööohutusega seotud teavituskanalit vabatahtlikult kõigile

platvormitöö tegijatele. Kui vastav kanal on juba loodud, võib

selle kasutamise võimaldamine kõigile sama platvormi kaudu

tööd tegevatele inimestele olla praktiline ja otstarbekas

lahendus, mis aitab platvormihalduril saada parema ülevaate

tööga seotud riskidest.

16

Eelnõu § 14 – kaitse ebasoodsa otsuse eest ohutusest tingitud keeldumise või töö katkestamise

korral

2. Sätestada selgelt, et kui inimene keeldub ohutuse tõttu ülesandest või katkestab selle, ei tohi

automaatsüsteem teha tema suhtes ebasoodsat otsust. See puudutab ka kliendihinnangutel põhinevaid

süsteeme, sest seletuskirja järgi need survestavad inimesi taluma ohtlikke olukordi, sealhulgas ahistamist.

Selgitatud. Eelnõu juba käsitleb kirjeldatud riske. Paragrahvi

14 lõike 1 punktid 1–3 kohustavad platvormihaldurit hindama

ja maandama automaatsüsteemidega seotud tervise- ja

ohutusriske ning keelavad süsteemide kasutamise viisil, mis

avaldab platvormitöötajale põhjendamatut survet või ohustab

tema tervist. See hõlmab ka kliendihinnangutel põhinevaid

süsteeme. Seletuskirjas on nimetatud nii ohtlikes tingimustes

töötama survestamist kui ka halva kliendihinnangu kartusest

tulenevaid riske.

Töötajal on TTOS § 14 lõike 5 punkti 4 alusel õigus keelduda

tervist ohustavast tööst või töö peatada, teatades sellest

seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 19 lõige 1 keelab

ebasoodsa kohtlemise oma õigustele tuginemise tõttu. See

keeld kehtib ka automaatsüsteemi kaudu rakendatavate

meetmete puhul.

Lisaks võimaldab platvormitöö seaduse eelnõu § 13 kõigil

platvormitöö tegijatel saada automaatotsuse kohta selgitusi,

pöörduda pädeva kontaktisiku poole ning taotleda otsuse

läbivaatamist inimese poolt. Nii saab töötegija selgitada ka

ülesandest keeldumise või selle katkestamise ohutusega seotud

põhjuseid. Kui otsus rikkus tema õigusi, tuleb see parandada

või kui see ei ole võimalik, siis hüvitada.

Eelnõu § 14 – teavituskanali miinimumnõuded

3. Seada teavituskanalile miinimumnõuded: vastamise tähtaeg, võimalus teatada konfidentsiaalselt ning

kohustus arvestada saadud infot riskianalüüsi ja automaatsüsteemi uuendamisel.

Mittearvestatud. Direktiivi artikli 12 lõige 5 nõuab tõhusate

teavituskanalite tagamist, kuid ei sätesta üksikasjalikku

menetluskorda ega ühtset vastamistähtaega. Eelnõu

koostamisel on lähtutud direktiivi minimaalsest ülevõtmisest

ning peame põhjendatuks jätta kanali praktiline korraldus

platvormihalduri otsustada. Mõistlik on, et reageerimine

vastama teate sisule ja ohu tõsidusele – vahetut tervise- või

ohutusriski puudutava teatega tegelemist ei saa

põhjendamatult edasi lükata. Saame esitatud ettepanekute

17

rakendamise vajadust kaaluda tulevikus, kui see peaks

osutuma vajalikuks.

Eelnõu § 14 – arusaadavad tervise- ja ohutusjuhised kõigile platvormitöö tegijatele

4. Kohustada platvormihaldurit andma kõigile platvormitöö tegijatele arusaadavad tervise- ja

ohutusjuhised: tööga seotud peamised riskid, soovitatav kaitsevarustus ning soovitused puhkepauside ja

koguaja kohta, sealhulgas mitmel platvormil töötamise korral. Valik jääb inimesele.

Mittearvestatud. Mõistame, et algoritmilisest juhtimisest

tulenevad tervise- ja ohutusriskid võivad puudutada ka

iseseisvaid teenuseosutajaid. Direktiivi ülevõtmise vaates

jääme seisukohale, mida oleme varasemalt selgitanud

kooskõlastustabelis: direktiivi artikkel 12 näeb töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ette platvormitöötajate ehk töölepingu

alusel töötavate isikute suhtes. Nende nõuete laiendamine

kõigile platvormitöö tegijatele tähendaks direktiivis nõutust

ulatuslikumat regulatsiooni.

Töölepingu alusel töötamisel on tööandjal juba kohustus

töötajat tööga seotud ohtudest ja nende vältimisest teavitada

ning juhendada. Platvormihaldur võib arusaadavaid

ohutusjuhiseid vabatahtlikult jagada ka kõigile teistele

platvormitöö tegijatele ning peame seda heaks praktikaks.

Eelnõu § 14 – hajutatud töökeskkonnas töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise

selgitamine

5. Täpsustada seletuskirjas, kuidas platvormitöötajate puhul rakendatakse hajutatud töökeskkonnas

juhendamist ja väljaõpet, isikukaitsevahendite tagamist, tervisekontrolli ja tööõnnetuste uurimist.

Selgitatud. Platvormitöötajate juhendamisele ja väljaõppele,

vajalike isikukaitsevahendite tagamisele, tervisekontrollile

ning tööõnnetuste uurimisele kohalduvad TTOS-i nõuded.

Nende rakendamisel tuleb arvestada konkreetset

töökorraldust, töö tegemise kohta ja töökeskkonna riske.

Kõigi võimalike olukordade üksikasjalik käsitlemine just

õigusakti seletuskirjas ei ole otstarbekas. Nõuete praktilist

rakendamist hajutatud töökeskkonnas on asjakohane selgitada

koostöös Tööinspektsiooniga seaduse rakendamise

toetamiseks koostatavates juhendites ja selgitavates

materjalides. Seetõttu ei pea me seletuskirja täiendamist selles

osas vajalikuks.

Wolt Eesti OÜ

18

Direktiivi ülevõtmine miinimumnõuete tasemel ja senise kaasamisprotsessi tunnustamine

Wolt Eesti OÜ (edaspidi Wolt) esitab oma kirjaliku arvamuse platvormitöö seaduse eelnõu 1003 SE

(edaspidi eelnõu) kohta, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta

direktiiv (EL) 2024/2831 platvormitöö tingimuste parandamise kohta (edaspidi direktiiv).

Wolt toetab valitsuse põhimõtet lähtuda direktiivi ülevõtmisel selle miinimumnõuetest. See tagab

direktiivi eesmärkide täieliku ja täpse rakendamise, tekitamata platvormidele ebaproportsionaalseid

kohustusi. Ühtlasi säilib paindlik koostöömudel, mis on platvormimajanduse alus ja mida platvormitöö

tegijad ise kõrgelt hindavad.

Samuti tunnustab Wolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhjaliku ja konstruktiivse dialoogi

eest huvirühmadega. Selle tulemusel on eelnõu oluliselt paranenud ning eelkõige suurenenud õigusselgus

selle kesksete sätete kohaldamisel. Peame seda heaks näiteks tõenduspõhisest ja kaasavast

poliitikakujundamisest.

Teadmiseks võetud.

Eelnõu § 12 lg-d 6 ja 7 – ajutiste automatiseeritud kaitsemeetmete lubamine

Kõike arvestades on meil vaid üks põhimõtteline taotlus – teha eelnõusse muudatus, mis võimaldaks

platvormidel paremini kaitsta kõiki, kes teenusega kokku puutuvad.

Ajutised automatiseeritud kaitsemeetmed

Wolt palub komisjonil täiendavalt kaaluda eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatud absoluutset keeldu peatada või

lõpetada lepinguline suhe, peatada või sulgeda konto või piirata platvormitöö tegija kontot üksnes

automatiseeritud süsteemi otsusega.

Praktilise küsimusena hõlmab absoluutne keeld praegu ka konto ajutist peatamist olukorras, kus inimese

otsuse ootamine võib põhjustada kahju.

Seda arvestades teeb Wolt ettepaneku lubada kitsalt piiritletud ajutisi automatiseeritud kaitsemeetmeid

tingimusel, et seejärel vaatab inimene otsuse põhjendamatu viivituseta läbi. See võimaldaks platvormil

kohe sekkuda, et vältida olulist kahju platvormitöö tegijale, teenuse saajale või kolmandale isikule,

säilitades inimese järelevalve otsuse üle.

Wolt teeb ettepaneku täiendada eelnõu § 12 lõikega 7 järgmises sõnastuses:

Mittearvestatud. Nõustume, et platvormihalduril peab olema

võimalik ohutusjuhtumitele kiiresti reageerida. Samas tuleneb

eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatud nõue otseselt direktiivi artikli

10 lõikest 5, mille kohaselt teeb kõik otsused platvormitöö

tegija lepingulise suhte või konto piiramise, peatamise või

lõpetamise kohta ning muud samaväärselt kahjuliku mõjuga

otsused inimene. See nõue hõlmab ka ajutisi piiranguid.

Otsuse nimetamine ajutiseks kaitsemeetmeks ei muuda selle

mõju töötegijale ega kõrvalda nõuet, et otsuse peab tegema

inimene. Hilisem läbivaatamine, sealhulgas ettepanekus

nimetatud 48 tunni jooksul, ei asenda inimese otsust piirangu

rakendamisel.

Oleme Euroopa Komisjonilt taaskordselt üle küsinud, kas

kõnealusest nõudest oleks võimalik teha erandeid. Komisjon

on kinnitanud, et direktiivi artikli 10 lõige 5 erandeid ei

võimalda ning keeld puudutab ka täielikult automatiseeritud

ajutisi piiranguid. Meile teadaolevalt lähtuvad samast

tõlgendusest ka teised liikmesriigid ega ole kõnealuseid

19

„(7) Käesoleva paragrahvi lõige 6 ei välista automaatsüsteemi abil ajutise ja proportsionaalse otsuse

tegemist isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud tingimustel, kui otsuse tegemisega viivitamisel

kaasneks oht, et platvormitöö tegijale, teenusesaajale või kolmandale isikule tekib kahju. Otsus peab

vastama käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud nõuetele ning inimene vaatab selle läbi põhjendamatu

viivituseta, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul otsuse tegemisest arvates.“

Põhjendus

Wolti hinnangul ei arvesta praegune keeld direktiivi ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

omavahelist seost. Nagu märgib ka eelnõu seletuskiri, sätestab tegelikult just IKÜM-i artikkel 22

tingimused, millal on lubatud teha otsuseid üksnes automaatse andmetöötluse alusel. Selline otsus on

lubatud muu hulgas juhul, kui see on vajalik lepingu, sealhulgas võlaõigusliku lepingu täitmiseks. Üldjuhul

on andmesubjektil siiski õigus sellele, et tema suhtes ei tehtaks üksnes automatiseeritud töötlusel põhinevat

otsust.

Kuigi Wolti kullerpartnerid on iseseisvad teenuseosutajad, peavad nad järgima Eesti õigusakte ja teenuse

osutamise tingimusi. Konto ajutine automatiseeritud peatamine võib olla vajalik näiteks järgmistel

juhtudel:

● Vägivaldne või agressiivne käitumine. Sellisest käitumisest teatamisel võib olla vajalik konto ajutiselt

peatada, et vältida olulist kahju teenuse saajatele või kolmandatele isikutele.

● Võimalik lubamatu konto jagamine. Selle tunnuste tuvastamisel võib olla vajalik konto ajutiselt peatada,

et takistada volitamata isikul teenuseid osutada ja vältida väärkasutusest tulenevat kahju.

Ettepanek kohalduks üksnes vajalikele, proportsionaalsetele ja objektiivselt põhjendatud ajutistele

meetmetele ega looks erandit eelnõu §-s 9 sätestatud isikuandmete töötlemise piirangutest. Inimene peaks

otsuse läbi vaatama hiljemalt 48 tunni jooksul. See aitaks platvormidel kaitsta kiiresti asjaosaliste ohutust,

tagades ühtlasi direktiivis nõutud tõhusa inimjärelevalve automatiseeritud otsuste üle.

Kokkuvõte

Wolt toetab eelnõu tervikuna ja valitsuse lähenemist direktiivi ülevõtmisele. Palume komisjonil toetada §

12 täiendamist lõikega 7, mis võimaldaks ohtlikus olukorras võtta ajutisi kaitsemeetmeid, säilitades samal

ajal direktiivikohase tõhusa inimjärelevalve ja platvormitöö tegijate õigused.

erandeid kavandamas. Seetõttu tähendaks ettepaneku

arvestamine direktiivis ette nähtud kaitsetaseme vähendamist.

IKÜM-i artiklis 22 sätestatud erandid ei anna alust jätta

platvormitöö direktiivi erinõudeid kohaldamata. Platvormitöö

direktiiv kehtestabki IKÜM-i suhtes täiendavaid ja

täpsustavaid kaitsemeetmeid, mis võivad olla üldmääruse

nõuetest rangemad. Direktiivi põhjenduspunktis 48

selgitatakse sõnaselgelt, et arvestades konto või lepingulise

suhte piiramise, peatamise ja lõpetamise tõsist mõju

töötegijale, peab sellised otsused lisaks IKÜM-is ette nähtud

tagatistele alati tegema inimene. Seega ei piisa kõnealuste

otsuste õiguspärasuseks üksnes IKÜM-i artikli 22 tingimuste

täitmisest.

Samuti tuleb arvestada automaatsete süsteemide arvukate

valepositiivsete tulemustega ning ebatäpse või pahatahtliku

tagasiside võimalusega. Näiteks ei tõenda kliendi väide

töötegija ohtliku käitumise kohta iseenesest, et kirjeldatud

juhtum tegelikult aset leidis. Üksnes sellisele teatele või

automaatsele ohusignaalile tuginev piirang võib seetõttu

tabada ka inimest, kes ei ole rikkumist toime pannud.

Inimkontroll enne piirangu rakendamist aitab neid olukordi

üksteisest eristada.

Konto peatamine või piiramine ei ole töötegija jaoks pelgalt

tehniline kõrvalmeede, vaid võib tähendada kohest

töötegemise võimaluse ja sissetuleku kaotust. See mõju tekib

ka ajutise piirangu korral. Kui töötegija jäetakse eksliku otsuse

tõttu kuni 48 tunniks ilma võimalusest tööd vastu võtta, ei

kõrvalda piirangu hilisem tühistamine juba tekkinud

sissetulekukaotust.

Platvormihaldurite endi selgituste kohaselt esineb ettepanekus

kirjeldatud tõsiseid ohutusjuhtumeid harva. Sellest lähtudes ei

20

Wolt on valmis vastama komisjoni küsimustele ning tutvustaks hea meelega oma seisukohta lähemalt

komisjoni kohtumisel huvirühmadega.

pea me ülemääraseks kohustust korraldada kiire inimkontroll,

mis tagaks kõnealustele juhtumitele kiire reageerimise.

Arvestades kõnealuste juhtumite harva esinemissagedust ning

ekslike piirangutega kaasnevat olulist riivet töötegijate

õigustele ja toimetulekule, ei pea me taotletava erandi

eeldatavat kasu selle riskidega proportsionaalseks.

Automaatsete süsteemide kasutamine ohu või võimaliku

rikkumise tuvastamiseks ja inimese otsuse toetamiseks jääb

lubatuks. Platvormihaldur saab korraldada oma töö nii, et

süsteemi edastatud ohusignaal jõuab kiiresti pädeva inimeseni,

kes hindab asjaolusid ja otsustab vajaduse korral viivitamata

konto piiramise või peatamise. Nii on võimalik tagada kiire

reageerimine koos direktiivis nõutud kaitsega.

Bolt Technology OÜ

Bolt Technology OÜ toetab Vabariigi Valitsuse algatatud platvormitöö seaduse eelnõu (1003 SE) ning

selle vastuvõtmist esitatud kujul. Eelnõu pakub tasakaalustatud lahenduse, mis parandab platvormitöö

tegijate õiguste kaitset, suurendab töökorralduse läbipaistvust ning säilitab platvormimajanduse ühe

oluliseima väärtuse, paindlikkuse.

Platvormitöö paindlikkuse säilitamine on oluline eelkõige töötegijate huvides.

Arenguseire Keskuse andmetel teeb ligikaudu 90% platvormitöö tegijatest seda muu töö või õppimise

kõrvalt. Ka Bolti platvormil Eestis tegutsevate kullerite ja juhtide seas 2025 aastal läbiviidud küsitlustes

nimetas ca 70% vastanutest platvormitöö peamise eelisena võimalust ise otsustada, millal tööd teha.

Paindlikkus on peamine põhjus, miks inimesed platvormil töötavad. Need tulemused kinnitavad, et

platvormitöö on inimestele oluline võimalus teenida täiendavat sissetulekut muude kohustuste kõrval.

Seetõttu on oluline, et platvormitöö õiguslik käsitlus arvestaks erinevate töötamise viisidega ega piiraks

põhjendamatult inimeste võimalust tegutseda iseseisva teenuseosutajana. Töösuhte olemasolu peab

sõltuma töö tegelikust korraldusest ja asjaoludest, mitte üksnes sellest, et tööd tehakse digitaalse platvormi

vahendusel. Toetame eelnõus valitud lähenemist, mille kohaselt lähtutakse töösuhte tuvastamisel Eestis

juba kehtivatest tööõiguse põhimõtetest.

Teadmiseks võetud.

21

Samal ajal peame õigeks ja vajalikuks platvormitöö tegijate õiguste kaitse tugevdamist.

Platvormid peavad selgitama, milliseid automaatsüsteeme nad kasutavad ja kuidas need mõjutavad

tööülesannete jaotamist ning tasu kujunemist. Konto piiramise, peatamise või sulgemise otsuse peab

tegema inimene. Platvormitöö tegijal on õigus otsus vaidlustada ja saada põhjendatud vastus 14 päeva

jooksul. Keelatud on töödelda tundlikke andmeid ja koguda andmeid väljaspool platvormitöö tegemise

aega. Oluline on, et mitmed kavandatud kaitsemeetmed kohalduvad platvormitöö tegijatele sõltumata

nende lepingulisest vormist. Bolt toetab nende põhimõtete rakendamist.

Tunnustame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi senist põhjalikku kaasamisprotsessi.

Eelnõu ettevalmistamisel on toimunud mitu kaasamisringi, mille käigus on saanud oma seisukohti esitada

nii platvormiettevõtted, tööandjate ja ettevõtjate organisatsioonid, ametiühingud, teadlased kui ka

järelevalveasutused. Leiame, et selle tulemusena on kujunenud tasakaalustatud lahendus.

Õigusselgus ja proportsionaalne halduskoormus on seaduse eduka rakendamise eeldus.

Eelnõu loob platvormidele esmakordselt tervikliku kohustuste ja aruandluse süsteemi. Peame oluliseks, et

uued nõuded oleksid selged, praktiliselt rakendatavad ja proportsionaalse halduskoormusega. See on

kooskõlas Eesti pikaajalise eesmärgiga hoida ettevõtluskeskkond lihtne ja läbipaistev. Eelnõu määratleb

selgelt vahendajate vastutuse ja platvormitöö tegijate esindusõiguse. Samuti võimaldab see platvormidel

tõhusalt reageerida ohutus- ja pettuseriskidele. Need küsimused mõjutavad otseselt ettevõtjate võimet uusi

nõudeid täita ning jätkata innovaatiliste teenuste arendamist.

Peame oluliseks, et ministeerium on eri osapoolte ettepanekuid põhjalikult kaalunud ja oma seisukohti

põhjendanud. Senise menetluse tulemusena on kujunenud tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii

platvormitöö tegijate õiguste, ettevõtjate kohustuste kui ka Eesti ettevõtluskeskkonna eripäradega.

Platvormimajanduse rolli tuleb hinnata ka laiemas majanduslikus kontekstis.

KPMG analüüsi kohaselt ulatus Bolti ja meie platvormi kasutavate juhtide ning kullerite kombineeritud

maksupanus Eestis 2025. aastal ligikaudu 91 miljoni euroni. Sellest 51,3 miljonit eurot moodustas Bolti

enda maksupanus ning 39,7 miljonit eurot juhtide ja kullerite hinnanguline maksupanus. Lisaks otsesele

majanduslikule panusele võimaldab platvormimajandus tuhandetel inimestel teenida täiendavat

sissetulekut ning toetab Eesti digimajanduse ja teenuste ekspordi arengut.

22

Bolt tegi aasta jooksul väljamakseid ligi 14 000 ettevõtluskontole, mille kaudu tasutakse maksud

automaatselt. Platvormi andmed annavad uuringutele olulise lisavaate. 2025. aastal kulutas tellimuste

täitmisele üle 50 tunni nädalas 1% juhtidest ja alla 2% kulleritest. Täistööajale vastava 160 tunni eest teenis

sõiduteenuse pakkuja pärast maksude ja sõidukikulude mahaarvamist keskmiselt 1000–1300 eurot ning

kuller 1000–1080 eurot kuus. Oleme valmis neid andmeid ja nende metoodikat komisjonile lähemalt

tutvustama ning panustama ka laiemasse arutellu iseendale tööandjate sotsiaalse kaitse üle.

Mõistame ka Riigikogu liikmete tõstatatud küsimusi erinevate töötamisvormide maksustamise ja

sotsiaalsete garantiide kohta. Leiame siiski, et nende küsimuste võimalik lahendamine peaks toimuma

kõiki ettevõtlusvorme ja tegevusvaldkondi hõlmava arutelu ning põhjaliku mõjuanalüüsi kaudu.

Platvormitöö direktiivi ülevõtmine ei peaks muutuma üksnes ühe valdkonna maksustamise või

ettevõtlusvormide ümberkorraldamise vahendiks.

Eeltoodust tulenevalt toetab Bolt eelnõu edasist menetlemist valitsuse esitatud kujul ega esita täiendavaid

muudatusettepanekuid. Leiame, et põhjaliku kaasamise tulemusena saavutatud tasakaalu on oluline

säilitada. Arvestades ka direktiivi ülevõtmise tähtaega 2. detsembril 2026, tuleks keskenduda kavandatud

muudatuste tulemuslikule rakendamisele ning vältida täiendavate kohustuste kehtestamist, mille mõju

platvormitöö paindlikkusele ja ettevõtluskeskkonnale ei ole piisavalt hinnatud.

Peame eelnõus oluliseks järgmisi põhimõtteid ja palume need menetluse käigus säilitada.

1. Paindlikkus on platvormitöö tegijatele kõige olulisem.

Platvormitöö on paljude inimeste jaoks võimalus teenida lisatulu õpingute, põhitöö, pere või muude

kohustuste kõrvalt. Seetõttu peab seadus jätma platvormitöö tegijale vabaduse valida, kas ja millal ta tööd

teeb.

2. Töösuhte olemasolu hinnatakse kehtiva tööõiguse alusel.

Töösuhte olemasolu hinnatakse samade kriteeriumide alusel nagu teistes valdkondades ning see sõltub töö

tegelikust korraldusest, mitte üksnes digitaalse platvormi kasutamisest. Nii saavad nii töötaja kui ka

iseseisva teenuseosutaja staatus vastata tegelikkusele. Vaidluse korral on tõendamiskoormis on platvormil,

nagu direktiiv nõuab.

3. Platvormitöö tegijate õigused kehtivad sõltumata lepingu vormist.

23

Automaatsüsteemide läbipaistvus, oluliste otsuste inimkontroll, õigus otsus vaidlustada ning tundlike

andmete töötlemise keeld tugevdavad usaldust platvormide ja platvormitöö tegijate vahel. Bolt toetab

nende põhimõtete rakendamist.

4. Nõuded on selged ja proportsionaalse halduskoormusega.

Eelnõu loob platvormidele esmakordselt tervikliku kohustuste ja aruandluse süsteemi. Seaduse eesmärk

saab täidetud siis, kui nõudeid on võimalik praktikas ühetaoliselt täita ja kui ettevõtluskeskkond püsib

selge ja lihtne.

Oleme valmis jätkama konstruktiivset koostööd Riigikogu sotsiaalkomisjoni ja teiste osapooltega, et

tagada uue regulatsiooni selge ja sujuv rakendamine.