EELNÕU 28.10.2026

MÄÄRUS

Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2027. aastal

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel.

§ 1. Õppekoha tegevuskulu piirmäär

Ühe õppekoha tegevuskulu piirmäär on 122 eurot kuus.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal peaminister

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Keit Kasemets riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2027. aastal“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi õpetajapoliitika ja haridusjuhtimise osakonna üldhariduse peaekspert Salle Andresson (tel 735 0145; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsanalüütik Hille Vares (tel 735 0272; [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Indrek Kilk (tel 735 0144; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 käsitleb munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemist, sätestades, et munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub nende valdade või linnade haldusterritooriumil. Paragrahvi 83 lõige 7 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab igaks eelarveaastaks õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta. Seega on seadusandja volitanud Vabariigi Valitsust iga- aastaselt kehtestama ühe õpilase õppekoha tegevuskulu piirmäära. Piirmäär arvutatakse ja sätestatakse määruses ühe kuu kohta. Lisaks sätestatakse paragrahvi 83 lõikes 7, et ühe kuu õppekoha tegevuskulu piirmäära kehtestamisel lähtutakse üle-eelmise eelarveaasta munitsipaalkoolide tegevuskulude mahust ja õpilaste arvust sellele eelarveaastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Tegevuskulu hulka ei arvata: 1) riigieelarveliste toetuste arvelt kaetavaid kulusid; 2) kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulusid; 3) põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust; 4) põhivara soetamisega seotud käibemaksu kulusid. Tegevuskulude piirmäär on viimasel seitsmel aastal kasvanud (vt tabel 1). Seda on mõjutanud õpilaste arvu ja arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude muutus. Tabel 1. Tegevuskulu piirmäär aastatel 2020 – 2027 (eurodes)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 92 94 96 99 102 109 116 122

2027. aasta tegevuskulu piirmäära arvestuse aluseks on võetud 2025. aasta kohaliku omavalitsuse üksuste üldhariduskoolide saldoandmike kulud ning Eesti hariduse infosüsteemis kajastuv õpilaste arv lähtudes 10. novembri 2026. a andmetest. Arvlemise piirsummasse kuuluvatest kuludest on välja jäetud ka riigieelarvest kohalikele omavalitsustele antavad sihtotstarbelised toetused lõimumiseks, eesti keele õppele üleminekuks, vanglaõppe läbiviimiseks jne.

2027. aasta piirmäär on kasvanud võrreldes 2026. aasta piirmääraga 6 euro ehk 5,4% võrra õpilase kohta ühes kalendrikuus. Arvlemise piirsummasse kuuluvate kulude kasv on 4,7% (vt tabel 2). Võrreldes eelneva aastaga kasvasid tööjõukulud 2,8% (17,2 miljonit eurot) ning majanduskulud 11,7% (15,7 miljonit eurot). Lähtudes eelnevast on 2027. aasta tegevuskulu piirmäära arvestamise aluseks võetud kulude summa 204 107 150, mis jagatuna 12 kuu ja õpilaste arvuga 138 952 saadakse ühe (1) kuu piirsummaks 122 eurot (vt tabel 2). Tabel 2. 2027. aasta õppekoha tegevuskulu piirmäära arvestus ühe kuu kohta võrreldes eelmise aastaga (hallil taustal olevad kulud ei ole tegevuskulu piirmäära arvestuses).

2024 Saldoandmiku

andmed

2025 Saldoandmiku

andmed

Muutu s

50 - tööjõukulud 609 755 641 626 918 557 2,8% 55 - majanduskulud 133 966 236 149 691 403 11,7%

sh 551108 - kinnistute, hoonete, ruumide Üür ja rent (va kinnisvarainvesteeringud) 16 012 737 16 564 244 3,4%

sh 551280 - Üür, rent, kasutusõiguse tasu 1 865 1612 -13,5%

sh 552450 - koolitusteenused (ainult arvlemine KOV-de vahel) 18 188 774 18 744 423 3,2%

60 - muud tegevuskulud 33 165 793 35 544 347 7,2% sh 601002 - käibemaks põhivara

soetuselt 14 469 113 12 719 302 -12,1%

61 põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 42 944 389 45 891 872 6,9%

65 - finantstulud/kulud 24 555 9 354 -61,9% Kulud kokku 819 856 613 858 055 533 4,7% sh muud kulud 91 616 878 93 951 433 2,5% Toetusfondist kaetavad kulud (v.a koolilõuna) 470 403 229 472 619 710 0,5%

Tasu töövihikute, õppematerjali ja muude õppekulude katteks -63 669 -74 512 17,0%

Arvlemise piirsummasse kuuluvad kulud 195 106 326 204 107 150 4,6% õpilaste arv (v.a erakoolid) 139 932 138 952 -0,7% Kuine piirsumma (ümardatud täisarvuni) 116 122 5,4%

Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 2 võivad arveid esitav ja arveldav kohaliku omavalitsuse üksus kokku leppida ka teisiti ehk näiteks selles, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirsummat omavahelisel arvlemisel ei rakendata või rakendatakse suuremat või väiksemat piirsummat. Sellisel juhul kehtib pooltevaheline kokkulepe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 82 lõikest 3 lähtudes arvestatakse õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, iga-aastase riigieelarve seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 1 lõige 12 näeb ette, et tegevuskulu toetust antakse tõhustatud tuge vajava statsionaarses õppes õppiva õpilase eest põhikoolis 1-kordses ja gümnaasiumis 1,7-kordses, mittestatsionaarses õppes

õppiva õpilase eest põhikoolis 0,7-kordses ja gümnaasiumis 1,3-kordses ning erituge vajava õpilase eest 4-kordses vastava aasta kohta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmääras. Tegevuskulu arvlemise piirmäär on ka üheks aluseks eraüldhariduskoolide pidajatele tegevuskulutoetuse maksmisel. Erakooliseaduse § 223 sätestab riigi osalemise eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises. Tegevuskulutoetuse suuruse arvutamise aluseks on tegevuskulutoetuse eraldamisele eelneva kalendriaasta eraüldhariduskoolis õppivate õpilaste arv 10. novembri seisuga Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel ja selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille haldusterritooriumil eraüldhariduskool tegutseb, üldhariduskooli õppekoha keskmine tegevuskulu, kuid mitte rohkem kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud piirmäär. Määruses on kaks paragrahvi, millest esimene sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta 2027. aastal. Selleks piirmääraks on 122 eurot. Määruse teine paragrahv sätestab määruse jõustumise aja – määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolev määrus loob võimaluse tegevuskulude katmisel erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahel tagada olukorra, kus üks kohaliku omavalitsuse üksus ei saa nõuda teiselt kohaliku omavalitsuse üksuselt ülemääraselt suurt tegevuskulu katmist. 9. novembril 2017. a on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium võtnud vastu otsuse nr 5-17-8, millega tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks selliste õigustloovate aktide andmata jätmine, mis sätestaksid kohaliku omavalitsuse üksusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikega 1 pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest, kui kohaliku omavalitsuse üksus on taganud kõigile oma rahvastikuregistri järgsetele elanikele võimaluse õppida oma munitsipaalkoolis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 83 sätestatud regulatsioon kehtib ning kohalikud omavalitsused saavad selle alusel omavahel arveldada või nimetatud paragrahvi lõikest 2 tulenevalt arveldada omavahelisel kokkuleppel teistel tingimustel. Käesoleva määrusega ei looda eelmiste aastatega võrreldes sisuliselt uut õiguslikku regulatsiooni, kuna õppekoha tegevuskulu piirmäära on Vabariigi Valitsus kehtestanud juba põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse jõustumisest (2010. aastal) alates.

Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga tegeleb varem viidatud riigikohtu otsuse valguses arvlemisega seonduva õigusruumi korrastamisega, saavutamaks olukorda, kus riigikohtu väljatoodu oleks põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooskõlas, aga samas peredel oleks jätkuvalt võimalus lapse haridustee üle vabalt otsustada. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused Lähtudes üldhariduskoolides õppivate laste arvust ja kohaliku omavalitsuse üksuste tegevuskulude kasvust suureneb järgmisel aastal riigieelarvest antav tegevuskulude toetus nii

kohalikele omavalitsustele kui ka eraüldhariduskoolide pidajatele. Piirmäära kasvuks vajalikud vahendid on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves. Täpne summa jaotus kohalike omavalitsuste ja erakoolide vahel selgub 10. novembri 2026. a seisuga Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) kajastatud õpilaste arvu alusel.

Määruse eelnõu sätestab ühe õppekoha tegevuskulu piirmäära ühe kuu kohta, kuid ei kohusta sarnaselt seadusega määruses sätestatud summa alusel arvlema. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõige 2 rõhutab omavahelise kokkuleppe sõlmimise võimalust. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Kristlike Erakoolide Liidule ja Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendusele.

Kristina Kallas haridus- ja teadusminister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

m

Kooskõlastamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

29.10.2026 nr 8-1/26/5809

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta 2027. aastal“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Kristlike Erakoolide Liit Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus

Indrek Kilk 735 0144 [email protected]