AINUOSANIKU OTSUS

Tallinn 29.10.2026 nr 1-3/26/46

Osaühing Transpordi Varahaldus

Registrikood: 12927802

Aadress: Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn

Osaühingu ainuosanik on Eesti Vabariik

Osaniku esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister

Häälte arv: 1 000 000

Osaühingu Transpordi Varahaldus põhikirja

muutmine ja tegevuse lõpetamine

Riigivaraseaduse § 76 lõike 3 punkti 1, äriseadustiku § 168 lõike 1 punktide 1 ja 11, § 201, § 202,

§ 205 ja § 206 lõike 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 39 punkti 1 ning Vabariigi Valitsuse 19. oktoobri 2026. aasta korralduse nr 171 „Volitus Osaühingu Transpordi Varahaldus lõpetamiseks“

alusel:

1. Põhikirja muutmine

1.1. Muuta Osaühingu Transpordi Varahaldus põhikirja ja kinnitada põhikiri uues redaktsioonis

(lisatud).

1.2. Otsuse punkt 1.1. jõustub käesoleva otsuse allkirjastamisel.

1.3. Osaühingu Transpordi Varahaldus juhatusel esitada pärast käesoleva otsuse allkirjastamist äriregistrile avaldus põhikirja muudatuste registrisse kandmiseks.

2. Osaühingu Transpordi Varahaldus lõpetamine

2.1. Lõpetada Osaühing Transpordi Varahaldus äriseadustiku § 201 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 39 p 1 alusel.

2.2. Seoses Osaühingu Transpordi Varahaldus lõpetamisega, määrata Osaühingu Transpord i Varahaldus likvideerijaks senine juhatuse liige Ergo Blumfeldt, isikukood 37512100313.

2.3. Käesoleva otsuse punktid 2.1 ja 2.2 jõustuvad 31.10.2026. Kuupäev 31.10.2026 on

Osaühingu Transpordi Varahaldus lõpetamisotsuse vastuvõtmise ja likvideerimisaruande koostamise kuupäevaks.

2.4. Osaühingu Transpordi Varahaldus juhatusel esitada pärast punktides 2.1 ja 2.2 viidatud otsuste jõustumist äriregistrile avaldus osaühingu lõpetamise ning likvideerija registrisse kandmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis taristuminister

Saata: OÜ Transpordi Varahaldus, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Maigi Pärnik-

Pernik, Ave Henberg, Raoul Lättemäe

1

Kinnitatud ainuosaniku otsusega

29.10.2026 nr 1-3/26/46

Osaühingu Transpordi Varahaldus

PÕHIKIRI

1. OSAÜHINGU ÄRINIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD

1.1. Ärinimi

Osaühingu (edaspidi osaühing) ärinimi on Osaühing Transpordi Varahaldus.

1.2. Asukoht

Osaühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Tegevusalad ja eesmärk

Osaühingu peamine tegevusala on valdusfirma tegevus (EMTAK kood 64211). Osaühingu

tegevuse eesmärgiks on toimida investeerimisettevõttena, mis finantseerib ja haldab

investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris (sh varade omandamine ja rentimine).

2. OSAKAPITAL JA OSAD

2.1. Osakapital

Osaühingu miinimumosakapital on 1 000 000 (üks miljon) eurot ja maksimumosakapital 4 000 000

(neli miljonit) eurot. Miinimumosakapitali ja maksimumosakapitali piires võib osaühingu

osakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.

2.2. Osakapitali suuruse muutmine

Osaühingu osakapitali (edaspidi osakapitali) suurendamine ja vähendamine toimub osanike

koosoleku otsusel seaduses sätestatud korras. Ühingul on õigus osasid välja lasta hinnaga, mis

ületab nende nimiväärtuse (ülekurss).

2.3. Osad

2.3.1. Osakapital on jaotatud osadeks (edaspidi vastavalt „Osa“ ja „Osad“). Igale osanikule

kuulub üks osa. Osa nimiväärtuse iga üks (1) euro annab osanikule ühe (1) hääle.

2.3.2. Osa annab osanikule õiguse osaleda osanike koosolekul ning kasumi ja osaühingu

lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud

õigused.

2.4. Osade registreerimine

2.4.1. Osaühingu osad registreeritakse Eesti väärtpaberite registris.

2.4.2. Osaühingu juhatus tagab Eesti väärtpaberite registrile seadusega sätestatud ja õigete

andmete õigeaegse esitamise.

2

2.5. Osade eest tasumine

2.5.1. Osade eest tasutakse rahaliste või mitterahaliste sissemaksetega.

2.5.2. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda osaühingu pangaarvele.

2.5.3. Mitterahalist sissemakset hindab osaühingu juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks

oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise

sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Seaduses sätestatud juhtudel kontrollib mitte-

rahalise sissemakse väärtuse hindamist audiitor.

3. OSAÜHINGU JUHTIMINE

3.1. Osaühingu juhtimisorganid

Osaühingu juhtimisorganiteks on:

3.1.1. osaühingu osanike koosolek (edaspidi osanike koosolek),

3.1.2. osaühingu nõukogu (edaspidi nõukogu),

3.1.3. osaühingu juhatus (edaspidi juhatus).

3.2. Osanike koosolek

3.2.1. Osanike koosolek on osaühingu kõrgeim juhtimisorgan. Osanike koosoleku pädevuses on:

3.2.1.1. põhikirja muutmine;

3.2.1.2. osakapitali suurendamine ja vähendamine;

3.2.1.3. nõukogu liikmete ja nõukogu esimehe valimine;

3.2.1.4. nõukogu liikmete ennetähtaegne tagasikutsumine;

3.2.1.5. nõukogu liikmete tasustamise otsustamine;

3.2.1.6. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

3.2.1.7. audiitori(te) valimine;

3.2.1.8. erikontrolli määramine;

3.2.1.9. nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu

esindaja määramine;

3.2.1.10. osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine;

3.2.1.11. teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, sealhulgas

osaühingu tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamine või

võõrandamine;

3.2.1.12. osaühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine;

3.2.1.13. osaühingu omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse osaühingu

valdkondlikud ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal

kolmandal aastal;

3.2.1.14. otsuste määramine, milliste tegemiseks peab osaühingu tütarettevõtjal olema

osaühingu osanike koosoleku või nõukogu nõusolek;

3.2.1.15. muude seadusega osanike koosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

3.2.2. Osanike koosolek toimub koosoleku toimumise teates näidatud kohas.

3.2.3. Osanike koosoleku kutsub kokku juhatus.

3

3.2.4. Osanike koosoleku majandusaasta aruande kinnitamiseks kutsub juhatus kokku hiljemalt

nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

3.2.5. Osanike koosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt üks nädal. Koosoleku

toimumise teates peab märkima seaduses sätestatud andmed.

3.2.6. Osanike koosoleku pädevuses on äriseadustiku § 168 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud

küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib osanike koosolek otsuse vastu võtta

juhatuse või nõukogu ettepanekul.

3.2.7. Osanike koosolek võib kõigis küsimustes võtta vastu otsuseid, kui sellel osaleb või on

esindatud üle poole osaühingu osadega esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei

ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui koosolek ei ole otsustusvõimeline,

kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku

uue koosoleku sama päevakorraga. Uus koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata

koosolekul esindatud häältest.

3.2.8. Kui osaühingul on ainult üks osanik, on tal koos seadusest tulenevate erisustega kõik

osanike koosoleku õigused.

3.2.9. Osanike koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse seaduses sätestatud andmed.

3.3. Nõukogu

3.3.1. Nõukogusse kuulub kolm (3) kuni viis (5) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel

lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada

äriseadustikus ja põhikirjas sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine.

3.3.2. Nõukogu liikmed määrab ja kutsub tagasi osanike koosolek, kooskõlas seaduses sätestatud

nõuete ja piirangutega. Nõukogu liikme määramisel on vajalik tema kirjalik nõusolek.

3.3.3. Nõukogu liikmete volitused kestavad kuni kolm aastat.

3.3.4. Nõukogu planeerib osaühingu tegevust ja korraldab tema juhtimist ning teostab järelevalvet

juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.3.5. Nõukogu annab juhatusele korraldusi osaühingu juhtimise korraldamisel. Nõukogu

nõusolek on vajalik osaühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:

3.3.5.1. osaühingu äriplaani ja eelarve kinnitamine;

3.3.5.2. osaluse omandamine või võõrandamine teistes juriidilistes isikutes;

3.3.5.3. osaühingu tütarettevõtja asutamine või lõpetamise otsustamine;

3.3.5.4. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

3.3.5.5. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine;

3.3.5.6. välisriigis filiaali asutamine ja sulgemine;

3.3.5.7. investeeringute tegemine, mis ületavad osaühingu eelarves selleks

majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa;

3.3.5.8. laenude või muude võlakohustuste võtmine, mille suurus ületab osaühingu

eelarves selleks majandusaastaks ettenähtud summa;

3.3.5.9. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub osaühingu igapäevase

majandustegevuse raamest;

3.3.5.10. prokuristi nimetamine ning osaühingu nimel tegutsemiseks üldvolituse andmine;

3.3.5.11. juhatuse liikmete valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse esimehe määramine;

4

3.3.5.12. juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine,

õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses osaühingu

esindaja määramine;

3.3.5.13. osaühingu osanikuga tehingu tegemise otsustamine ja tehingu tingimuste

määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning tehingus või õigusvaidluses

osaühingu esindaja määramine;

3.3.5.14. nõukogu poolt moodustatavate organite liikmete valimine ja tagasikutsumine ning

töökorra kehtestamine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3.3.6. Osanike koosoleku poolt valitud nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.

3.3.7. Nõukogu teeb otsuseid osaühingu juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö

planeerimisel põhikirjas ja seaduses sätestatud juhtudel või juhataja või juhatuse esimehe

taotlusel.

3.3.8. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis.

3.3.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu

liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhataja või

juhatuse esimees võib osaleda nõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta.

3.3.10. Nõukogu kinnitab osaühingu strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes

osanike koosoleku poolt kehtestatud omaniku ootustest.

3.3.11. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on äriühinguga sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa,

registreeritud elukaaslane, vanem, laps, lapselaps ning isik, kel on nõukogu liikmega ühine

majapidamine):

(1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb osaühinguga samal tegevusalal ega ole

osaühingu osanik;

(2) on osaühinguga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu

täisosanik, kui ta ei ole osaühingu osanik;

(3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb

osaühinguga samal tegevusalal ja mis ei ole osaühingu osanik;

(4) on osaühinguga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või osaühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga või äriühinguga, mis on osaühingu osanik;

(5) omab osaühinguga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on osaühinguga oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või

tellija.

3.3.12. Nõukogu liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev

piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

5

3.3.13. Punkti 3.3.12 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist.

3.3.14. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab ainuosanik

ainuosaniku otsusega.

3.3.15. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi

Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu.

Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega

audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

3.3.16. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses.

3.3.17. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

3.3.18. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul

osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.

3.4. Juhatus

3.4.1. Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel on

seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.4.2. Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Juhatuse liikmed valib nõukogu kuni kolmeks

aastaks. Juhatuse liikmel on õigus loobuda kohast juhatuses samadel tingimustel ja korras,

millel tal on õigus lõpetada punktis 3.4.6 nimetatud leping. Juhatuse liikme volitused

lõpevad tema loobumise korral, arvates loobumise avalduse esitamise aasta kohta käiva

osaühingu majandusaasta aruande kinnitamisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.4.3. Kui juhatuses on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse

esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.

3.4.4. Põhikirjas ettenähtud juhtudel, samuti muul juhul, kui seda soovib juhataja või juhatuse

esimees, võtab juhatus vastu otsuseid osaühingu tegevuse kohta. Juhatuse otsuste tegemise

suhtes kohaldatakse äriseadustiku § 321 lõigetes 2 ja 4 ning § 322 ja 323 aktsiaseltsi

nõukogu otsuste kohta sätestatut. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele.

Koosoleku kutsub kokku juhataja või juhatuse esimees, kes määrab ka koosoleku

päevakorra.

3.4.5. Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt volitatud isik lepingud, milles nähakse täpsemalt

ette juhatuse liikmete õigused ja kohustused osaühingu suhtes ning nende tasustamise kord.

3.4.6. Osaühingu juhatuse liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

Käesolev piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist

kustutatud.

6

3.4.7. Punkti 3.4.7 alapunktides (1)-(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju

hüvitamist.

3.4.8. Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele makstakse

tema ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra otsustab

nõukogu.

3.4.9. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel.

Kui juhatuse liige täidab lisaks osaühingu juhatuse liikme ülesannetele muid osaühingule

vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette

nähtud juhatuse liikme lepingus.

3.4.10. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust .

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab osaühingule

seatud eesmärkide täitmist ning osaühingu loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille

arvutamisel ei võeta arvesse juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud täiendavat

tasu;

3.4.11. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

3.4.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

3.5. Audiitor

Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise korra määrab osanike

koosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

3.6. Sisekontroll ja siseaudit

3.6.1. Osaühingus toimib sisekontrollisüsteem.

3.6.2. Osaühing moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust

audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on osaühingu bilansimaht suurem

kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot.

3.6.3. Osaühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest audiitorühingult, kui osaühingule ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99

sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, osaühingu nõukogu sellekohane otsus on

kooskõlastatud osaühingu ainuosanikuga ning ainuosanik võimaldab osaühingu nõukogul

kasutada siseauditite tegemiseks ainuosaniku juhitava asutuse siseauditi üksust.

3.6.4. Ainuosanikul on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

3.6.5. Ainuosanikul on õigus tutvuda osaühingu nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.

7

3.7. Eelarve ja finantsplaan

Osaühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaani. Nimetatud finantsplaan on aluseks osaühingu eelarve koostamisel.

3.8. Toetuste maksmise ja annetuste tegemise kord

Osaühing ei tee annetusi ega maksa toetusi.

4. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES,

OSAÜHINGU STRUKTUURIÜKSUSED JA OSAÜHINGU ESINDAMINE

4.1. Osalemine äriühingutes

4.1.1. Osaühing võib osaleda teistes äriühingutes.

4.1.2. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise otsustab osanike koosolek.

Emaettevõtja osanike koosoleku otsus on vajalik ka selle äriühingu tütarettevõtjate poolt

teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks;

4.1.3. Osanike koosolek peab kehtestama äriühingu tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse

põhimõtted.

4.2. Struktuuriüksused

4.2.1. Osaühing võib moodustada struktuuriüksusi.

4.2.2. Osaühingu struktuuriüksuste moodustamise ja nende tegevuse lõpetamise otsustab ning

nende pädevuse ja juhid määrab juhataja või juhatuse esimees.

4.3. Osaühingu esindamine

Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.

5. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

5.1. Majandusaasta

Osaühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

5.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine

5.2.1. Juhatus peab seaduses sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu

koostama raamatupidamise aastaaruande (bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande ja

omakapitali muutuste aruande ning aastaaruande lisad) ja esitama need osanike

koosolekule kinnitamiseks. Juhatus peab rakendama äriühingu juhtimisel hea

ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ja

kirjeldama selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus.

Aruanne peab sisaldama ülevaadet osaühingu tegevuse olulistest majanduslikest,

sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest mõjudest, mis

võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

5.2.2. Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et

osanikud jõuaksid kontrollitud aruande kinnitada enne seaduses sätestatud tähtaja

möödumist.

8

5.2.3. Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja

Eesti finantsaruandluse standardist.

5.2.4. Osaühing on kohustatud nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates kinnitama

majandusaasta aruande ja esitama selle äriregistrile. Osaühing avalikustab oma veebilehel

koos majandusaasta aruandega samal aja ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on

osaühingu tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näitab nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude

summa, kus eristatakse riigivaraseaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele

makstud täiendav tasu.

5.2.5. Osaühing avalikustab oma veebilehel kasumiaruande ning bilansi ja rahavoogude aruande

majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta

võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse

ülevaate kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist

5.2.6. Osanike koosoleku otsused, nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus avaldatakse osaühingu veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

5.3. Kasumi jaotamine

Osaühingu majandusaasta kasumi jaotamise otsustab osanike koosolek vastavalt seadusele.

5.4. Dividendide maksmine

5.4.1. Dividendide maksmise aluseks on kinnitatud majandusaasta aruanne.

5.4.2. Dividendide suuruse ning maksmise täpsema korra ja tähtajad otsustab osanike koosolek.

5.4.3. Osaühingu juhatus võib teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne

majandusaasta aruande kinnitamist osanikele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni

poole summa ulatuses.

5.5. Reservkapital

5.5.1. Osaühingul on kahjumi katmiseks ja osakapitali suurendamiseks reservkapital, mis

moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis

kantakse reservkapitali seaduses ettenähtud korras.

5.5.2. Reservkapitali suurus on 1/10 osakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni

kantakse reservkapitali igal aastal 1/20 osaühingu puhaskasumist.

6. OSAÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA

ÜMBERKUJUNDAMINE

6.1. Osaühingu tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub

seaduses sätestatud korras. Osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.

6.2. Osaühingu likvideerimisel võib allesjäänud vara jagada nii rahaliste kui mitterahaliste

väljamaksetena.