Martin Herem

Kaitseministeerium

[email protected]

Teie

Meie 28.10.2026 nr 7-4/261515/2609098

Legio väljaõppemissioonile soovijate taustakontroll

Lugupeetud kaitseminister

Õiguskantsleril paluti kontrollida Kaitseväe poolt tehtava taustakontrolli õiguspärasust. Kontrolli

aluseks on taotlus isikult, kes oli kandideerinud väljaõppemissioonile, kuid keda keelduti

missioonile lubamast viitega taustakontrollis selgunud arhiveeritud karistusandmetele.

Kindlasti väärib tunnustamist Kaitseväe soov kaasata väljaõppesse vaid laitmatu mineviku ja

taustaga reservväelasi, sh vabatahtlikke. Taustakontrolli läbi viies tuleb siiski tugineda korrektsele

õiguslikule alusele, see kehtib ka praeguses julgeolekuolukorras.

Õiguskantslerile saadetud taotluse ja sellega seotud sündmuste käigu õiguslik analüüs (vt all) lubab

järeldada, et Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet kõnealusel juhul eksisid, kui andsid avaldajale

konkursi korraldamise ja taustakontrolli tegemise kohta ebaselget ja -korrektset teavet. Samuti

polnud seadustega kooskõlas Kaitseväe tehtud päring avaldaja arhiveeritud karistusandmete kohta.

Ebaselge info peamiseks põhjuseks näib olevat Kaitseväe korralduse seadusemittepiisav

regulatsioon taustakontrolli tegemise osas, mis tingis omakorda ka arhiveeritud karistusandmete

ebaseadusliku töötlemise. Üks võimalik lahendus on täpsustada seaduse sätteid viisil, et kõigi

rahvusvahelistel väljaõppemissioonidel osaleda soovijate (mh reservväelaste) taustakontrolli saaks

teha Kaitseväe korralduse seaduse § 413‒4110 alusel. See võimaldaks vajadusel teha ka päringu

näiteks juurepääsuloa väljastamisel (julgeolekukontrolli teostamisel) arhiveeritud karistusregistri

andmete kohta. Praegu lähtutakse reservväelaste taustakontrolli tegemisel üksnes

kaitseväeteenistuse seaduse sätetest.

Palun andke võimalusel ühe kuu jooksul alates käesoleva kirja saamisest teada meetmetest, mida

Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet on rakendanud või kavatsevad rakendada, et tagada edaspidi

taustakontrolli ja karistusregistrisse tehtavate päringute õiguspärasus.

Reservväelaste väljaõppekogunemisel osalemine

1. Rahvusvahelist väljaõppemissiooni Legio korraldatakse Norra riigi juhtimisel Poolas,

missiooni algatajad on Põhjamaad, Poola ja Balti riigid. Missiooni eesmärk on toetada Ukraina

sõjaväelaste väljaõpet ning tugevdada nende võitlusvõimet. Eesti kaitseväelased tegelevad

missioonil Ukraina sõdurite ja jaoülemate väljaõppega.

2

2. Kaitseväe selgituste kohaselt käsitatakse rahvusvahelisel väljaõppemissioonil osalemist

kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) alusel õppekogunemisena ehk reservteenistusena, mille

raames reservväelane täidab kaitseväeteenistuskohustust (KVTS § 5 lg 3).

3. Väljaõppemissioonil Legio osalemiseks tuleb kandidaadil täita Kaitseressursside Ameti

(KRA) veebilehel avaldus ning anda nõusolek isikuandmete töötlemiseks ja taustakontrolliks,

mida teeb Kaitsevägi. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse KRA isikuandmete töötlemise

põhimõtetest. Taustakontrolliga nõusolekut tuleb kandidaadil kinnitada veebivormi kaudu,

selle sõnastus on järgmine: „Olen nõus Kaitseväe taustakontrolli teostamisega kaitseväe

korralduse seaduse §-de 41³–41¹⁰ alusel.“ Muud allkirjastatud avaldust ega nõusolekut ei ole

kandidaatidelt seni nõutud.

4. KRA teatas avaldajale 23. veebruaril 2026, et tema kohta tehtud taustakontrolli käigus ilmnesid

asjaolud, mis ei võimalda tal värbamismenetluses osaleda. Teatati, et seda tingivad Kaitseväe

korralduse seadusega kehtestatud piirangud. Kaitsevägi selgitas 25. veebruaril, et

taustakontrolli iseloomu arvestades ning KKS § 41¹⁰ lõigetest 3 ja 4 lähtudes ei ole võimalik

täpsustada, milliste meetmetega tuvastati asjaolu, mille tõttu peetakse avaldaja kaasamist

Legio missioonile ebasoovitavaks.

5. Pärast avaldaja korduvaid pöördumisi andis Kaitsevägi talle 12. märtsil lisaselgitusi. Selgus,

et KRA taotluse alusel ja KVTS §-st 14 lähtudes tegi Kaitsevägi päringu karistusregistrisse

ning registri arhiiviandmete põhjal hindas avaldaja ebasobivaks väljaõppemissioonil osalema.

Seega ei tehtud taustakontrolli algselt viidatud KKS §-de 41³–41¹⁰ alusel, vaid KVTS § 14

põhjal. Kaitsevägi tunnistas 18. juunil saadetud kirjas oma eksimust ning teavitas

reservteenistuse osas eksitava teabe esitamisest KRA-d. Paraku on KRA veebilehel aga

jätkuvalt teave, et taustakontrolli tehakse üksnes KKS §-de 41³–41¹⁰ alusel.

6. Kui seaduse kohaselt puudub Kaitseväel pädevus hinnata reservis oleva inimese sobivust

reservteenistusse kutsumiseks või vabatahtlikuna reservteenistuses osalemiseks ning KKS §-

de 41³–41¹⁰ kohane taustakontroll saab kaitseväeteenistuskohustust täitva isiku suhtes kõne

alla tulla üksnes juhul, kui inimesele on vaja taotleda riigisaladusele juurdepääsu õigust (KKS

§ 41³ lg 1), tuleb veebilehel esitatud teavet pidada vähemast eksitavaks.

7. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia

eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides isikule üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi. Kuigi veebivormi kaudu kandideerimiseks ning taustakontrolli

tegemiseks nõusoleku küsimine võib olla menetluslikult lihtne lahendus, peab haldusorgan

tagama, et kandidaadile antakse tõest ja üheselt mõistetavat teavet ning et teda teavitatakse ka

isikuandmete töötlemise ja taustakontrolli õiguslikest alustest.

8. Riigikohus on põhiseaduse §-st 14 tuletanud õiguse heale haldusele. Hea halduse põhimõte

näeb ette, et riigiasutuse tegevus peab olema eesmärgipärane ja läbipaistev, isikuid tuleb

menetlustesse kaasata ja nad ära kuulata, otsuseid tuleb põhjendada ja menetlused tuleb läbi

viia mõistliku aja jooksul.

3

9. Praegusel juhul lähtuti reservväelase reservteenistusse sobivust hinnates KVTS § 14 lõigetest

1 ja 2. Kaitseväel on õigus reservteenistuse korraldamiseks isikuandmeid töödelda (KVTS §-

st 69¹). Lisaks sätestavad KVTS § 70 lõike 3 punktid reservteenistusse kutsumist välistavad

asjaolud. Kaitsevägi andis KRA-le 17. juunil teada, et veebilehel esitatud teave ei ole õige ning

seda tuleb reservteenistuse osas parandada. Hoolimata sellest ei ole seda tehtud.

10. Hea halduse põhimõttega oli vastuolus see, et KRA küsis kandidaadilt nõusolekut

taustakontrolliks ja isikuandmete töötlemiseks viitega KKS §-dele 41³–41¹⁰, kuid tegi kontrolli

tegelikult muul õiguslikul alusel, millest kandidaati ei teavitatud. Samuti ei võetud

kandidaadilt kirjalikku nõusolekut ning esialgu keelduti talle andmast arusaadavaid ja piisavalt

põhjalikke selgitusi taustakontrolli ja negatiivse hinnangu õiguslike aluste kohta. Nii võis

kandidaadil tekkida eksitav ettekujutus menetluse olemusest ja tema isikuandmete töötlemise

õiguslikust alusest. Riigikohus on rõhutanud (p 10), et igaühel on õigus eeldada, et riigilt

saadud teave ja juhised ei ole eksitavad, väärad, vastuolulised ega moonuta fakte. Seega ei

täitnud KRA ja Kaitsevägi kohustust anda kandidaadile korrektset, selget ja usaldusväärset

teavet.

Taustakontrolli tegemine ja karistusregistri arhiiviandmetele tuginemine

11. Kaitseväel on KKS §-de 413-4110 alusel õigus esitada asutustele ja isikutele järelepärimisi,

vestelda kontrollitava inimese ja teiste inimestega, kontrollida andmekogudes olevaid

andmeid, saada karistusregistri arhiivist andmeid (KKS § 415 lg 1 p 5) ning teha

terviseandmete kohta piiratud ulatuses päringuid. Üldjuhul tuleb nende andmete kogumiseks

saada inimeselt eelnev kirjalik nõusolek.

12. Kaitseväe hinnangul on taustakontrolli tehes ekslikult tuginetud KKS §-dele 413-4110,

sealhulgas viidatud neile sätetele ankeedis ja (või) veebilehel. KKS-i alusel ei ole Kaitseväel

õigust hinnata, kas reservis olevat inimest sobib reservteenistusse kutsuda või kas ta võib

vabatahtlikus teenistuses osaleda. Õiguskantsleri päringule vastates selgitas Kaitsevägi, et

karistusregistri arhiiviandmete kohta esitati päring tegelikult KVTS § 14 lõigete 1 ja 2 ja § 70

lõike 3 alusel.

13. KVTS § 14 lõike 1 kohaselt võivad Kaitseministeerium, Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi

teha oma ülesannete täitmiseks päringuid andmekogudesse ning saada riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustelt ja avalik- ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt nende valduses olevaid

andmeid ja tõendeid. Muu hulgas võivad ministeerium, Kaitsevägi ja KRA saada andmeid

kaitseväekohustuslase hariduse, elukoha, kodakondsuse, õppe- või töökohta, karistatuse,

mootorsõiduki juhtimise õigust, jahipidamisõigust, kalastuskaarti, relvaloa, perekondliku ja

majandusliku olukorra kohta. Andmeid võib nõuda haldusakti andmiseks või toimingu

tegemiseks.

14. Kaitseväeteenistus jaguneb kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks, tegevteenistuseks ja

vabatahtlikuks teenistuseks (KVTS § 3 lg 2). Reservteenistus on üks

kaitseväeteenistuskohustuse täitmise vorm, see seisneb õppekogunemisel või

lisaõppekogunemisel osalemises (KVTS § 5 lg-d 1 ja 3). Seega võib KVTS § 14 lõike 1 alusel

teha reservteenistusega seoses päringuid kaitseväekohustuslase karistatuse kohta. Eraldi

küsimus on see, kas arhiivi kantud karistusandmete kohta on Kaitseväel õigus teha päringut

ning kas nende andmete alusel võib reservteenistuse osas teha keelduva otsuse.

4

15. Kaitsevägi põhjendas keelduvat otsust sellega, et väljaõppemissioonil Legio osaleva

reservväelase või tegevväelase taust peab olema laitmatu. Muu hulgas põhjendati, et väljaõpe

hõlmab kriisiolukorras tegutsemiseks valmistumist. Kaitseväe hinnangul ei saa isikuvastases

kuriteos süüdi mõistetud inimene esindada Kaitseväge rahvusvahelises meeskonnas ega

koolitada instruktorina koostööpartnereid.

16. Selline soov ja sellest tõukuv põhjendus on iseenesest õiged. Samas tuleb soovitud eesmärgini

jõuda õiguslikult korrektsel viisil.

17. Karistusandmete töötlemist reguleerib karistusregistri seadus (KarRS). KarRS-i järgi saab

igaüks teha päringuid karistusregistrile enda ja teiste inimeste karistusandmete kohta. Teiste

inimeste kohta andmete küsimisel tuleb päringus kinnitada, et karistusandmetega tutvumiseks

on olemas õiguslik alus (KarRS 15 lg 1). Registri arhiivis asuvaid andmeid väljastatakse

päringu põhjal, milles tuleb märkida andmete saamise õiguslik alus (KarRS § 20 lg 2). Registri

arhiivi andmeid väljastatakse KarRS-is sätestatud tingimustel ja korras (KarRS § 15 lg 3).

18. Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ning töötlemine peab toimuma selle

alusega kooskõlas ja isikuandmete töötlemise põhimõtteid järgides. Riigisisest õigust tuleb

tõlgendada ja kohaldada kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (Riigikohtu 26.09.2022

otsus nr 3-20-1449, p 22). KarRS § 5 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud karistusandmetel

õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni. KarRS §-s 24 sätestatud tähtaegade möödumisel

kantakse karistusandmed karistusregistri arhiivi. Arhiivi kantud karistusandmetel on õiguslik

tähendus üksnes seaduses ette nähtud juhtudel (KarRS § 5 lg 2).

19. Tavaliste isikuandmete töötlemise õiguslikud alused on sätestatud isikuandmete üldmääruse

artiklis 6. Ka süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuseid ja süütegusid või nendega seotud

turvameetmeid puudutavaid isikuandmeid töödeldakse isikuandmete kaitse üldmääruse artikli

6 lõike 1 alusel. Isikuandmete kaitse üldmääruse järgi on selliste andmete töötlemine võimalik

ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi

õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja

vabaduste kaitseks (isikuandmete kaitse üldmääruse art 10).

20. Kaitseväel on KarRS § 5 lõike 2 punkti 5² ja § 20 lõike 1 punkti 10 kohaselt õigus tööandjana

saada karistusregistri arhiivist andmeid inimese Kaitseväe teenistusse või tööle võtmisel ning

tegevväelase sobivuse hindamisel. Karistusandmeid edastab Registrite ja Infosüsteemide

Keskus kui karistusregistri volitatud töötleja. Nii Kaitsevägi kui ka Registrite ja

Infosüsteemide Keskus peavad inimeste karistusandmete töötlemisel silmas pidama

isikuandmete kaitse üldmäärust (art 4 p-d 1, 2 ja 7, art-d 2 ja 3).

21. Kaitseväe tegevteenistusse võtmist välistavad asjaolud ja tegevväelase sobivusnõuded on

sätestatud KVTS § 7 lõikes 1. Need nõuded ei laiene automaatselt reservteenistusele ega

reservväelase õppekogunemisele kutsumisele. Kaitseväeteenistus jaguneb

kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks, sealhulgas aja- ja reservteenistuseks,

tegevteenistuseks ning vabatahtlikuks teenistuseks. Tegevteenistus on seejuures avaliku

teenistuse eriliik, mille raames töötatakse sõjaväelise auastmega ametikohal (KVTS § 7 lg 1).

22. KVTS §-de 83 ja 86 kohaldamisala piirdub sõnaselgelt tegevteenistusse võtmise ja

tegevväelastega. Reservteenistusse kutsumist välistavad asjaolud on sätestatud eraldi ja

ammendavalt KVTS § 70 lõigetes 3 ja 4. Näiteks ei kutsuta reservteenistusse inimest, kellele

5

kohus on mõistnud üle ühe aasta reaalset vangistust ning kelle karistuse andmeid ei ole

karistusregistri seaduse alusel arhiivi kantud (KVTS § 70 lg 3 p 7).

23. Reservteenistusse kutsumist ja õppekogunemisel osalemist reguleerivad erinormid, eelkõige

KVTS §-d 70 ja 76. KVTS § 86 tegevteenistust puudutavad nõuded reservväelastele üle ei

kandu. Karistusandmetel on pärast registrist kustutamist ja arhiivi kandmist õiguslik tähendus

üksnes KarRS § 5 lõikes 2 ammendavalt loetletud juhtudel. Samuti on arhiiviandmete saamise

õigus piiratud KarRS § 20 lõikes 1 sätestatud alustega.

24. KVTS § 70 lõike 3 punkti 7 järgi ei kutsuta reservteenistusse reservis olevat inimesi, kellele

on jõustunud kohtuotsusega mõistetud üle ühe aasta reaalset vangistust ja kelle karistuse

andmed ei ole KarRS-i alusel kantud karistusregistri arhiivi. Sellest järeldub, et pärast andmete

arhiivi kandmist ei takista see asjaolu reservteenistusse kutsumist (KVTS § 70 lg 3 p 7).

25. KarRS § 5 lõike 2 ja § 20 eesmärk on kaitsta kustutatud ja arhiivitud karistusandmeid ning

piirata neile juurdepääsu. Erandid, mis lubavad juurdepääsu sellistele andmetele, peavad olema

sõnaselgelt sätestatud seaduses ning need peavad olema põhjendatud avaliku huvi või

konkreetse õiguspärase eesmärgiga. Isikuandmete töötlemine peab olema seaduslik,

eesmärgipärane ja minimaalne (isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 p-d a, b ja c). Samuti

tuleb tagada, et andmed oleksid õiged ja ajakohased (isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 p

d) (vt ka isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendus nr 39).

26. Karistuse kehtivuse ajal on inimese süütegu ühiskondlikult taunitav ja tema õigusi võib

põhjendatud juhtudel seadusega mõnevõrra laiemalt piirata. Kui inimese karistusandmed on

kustutatud, kaalub õigus eraelu puutumatusele üles ühiskondliku hukkamõistu ja

häbimärgistamise. Karistusandmete kustutamine kannab seega ühiskonnaellu tagasi aitamise

eesmärki (võimalust alustada n-ö puhtalt lehelt), mistõttu ei tohi inimese õigusi ja vabadusi

varasema karistatuse tõttu üldjuhul piirata.

27. Riigikohtu selgituste (p 11) kohaselt kaotavad kustutatud karistusandmed õigusliku tähenduse

ja neid ei saa arvesse võtta, välja arvatud juhul, kui seadus näeb selgesõnaliselt ette, et

varasemat karistatust tuleb arvestada. Ilma õigusliku aluseta isikuandmete töötlemine ei ole

seaduslik ning on seega vastuolus ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis

a nimetatud seaduslikkuse põhimõttega. Kaitseväel ei olnud õiguslikku alust teha

karistusregistrile päringut reservväelase väljaõppemissioonile kandideerija kustutatud ja

arhiivitud karistusandmete kohta ning Kaitseväe selline tegevus oli õigusvastane.

28. Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal on samas õigus keelduda inimest

õppekogunemisele kutsumast, kui see inimene soovib õppekogunemisel osaleda vabatahtlikult

(KVTS § 74 lg 4). Seadus ei sätesta siiski, et keelduda võib karistusregistri arhiivi kantud

andmete alusel. Lisaks keelab KarRS § 16 lõige 1 nõuda inimeselt tema kohta karistusregistri

arhiivis hoitavaid andmeid.

29. Reservväelased osalevad Legio raames korraldataval õppekogunemisel vabatahtlikult.

Seetõttu on Kaitseväel meeskonna moodustamisel kaalutlusruum. Avalduse esitanud

kandidaat ei saa eeldada enda meeskonda valimist isegi siis, kui tema tausta kontrollimisel ei

ilmnenud välistavaid asjaolusid või kui tema kohta antakse soodne hinnang.

6

30. Avaldaja põhiõiguste piiramisel tuleb arvestada ka praegust julgeolekuolukorda. Seetõttu võib

Kaitseväe põhjalikum taustakontrolli tegemine olla põhjendatud ja vajalik. Samas ei saa

Kaitseväe väljaõppemeeskonna koosseisu määramisest keeldumist põhjendada üksnes

viidetega avalikele allikatele või Kaitseväe põhiväärtustele. Keelduv otsus peab tuginema

konkreetsetele, isikuga ja väljaõppekogunemise tingimustega seostatavatele asjaoludele ning

selgele õiguslikule põhjendusele (HMS § 56 lg-d 2 ja 3).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet.

Rait Sannik 693 8438

[email protected]