| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 1-13/24176-2 |
| Registreeritud | 29.10.2026 |
| Sünkroonitud | 30.10.2026 |
| Liik | Kiri SISSE |
| Funktsioon | 1 Juhtimine |
| Sari | 1-13 Ameti juhtimisega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 1-13/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigiprokuratuur |
| Saabumis/saatmisviis | Riigiprokuratuur |
| Vastutaja | Meeli Miidla-Vanatalu (SKA) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Maret Maripuu
Sotsiaalkindlustusamet
Paldiski mnt 80
15092, Tallinn
Teie: 11.10.2026 nr 1-13/24176-1 Meie: 27.10.2026 nr RP-6-1/26/9541-2
Prokuratuuri arvamus lastega töötamise teabematerjali projektile
Lugupeetud Sotsiaalkindlustusameti peadirektor
Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus lastega töötamise teabematerjali projektile.
Prokuratuur toetab LasteKS-i ning KarS-i koostoimest tulenevat lastega töötamise piirangut kui
efektiivset laste turvalisust ning heaolu kaitsvat meedet. Sotsiaalkindlustusameti soov avaldada
teabematerjal, mis abistaks selle piirangu paremat rakendamist ning aitaks vältida olukordi, kus
kontrollikohustus on jäetud järgimata, toetab kõnealuse meetme tõhusust.
Teabematerjali projekti praegune sõnastus toob välja arvukalt sellised asjaolusid, mis piirangu
kontrollimise kohustust iseenesest ei välista (nt see, kui kontrollitava isiku ametinimetus ei viita
seosele lastega, organisatsiooni põhitegevus pole suunatud lastele, lastega tegelemise osakaal
kontrollitava isiku tööülesannetest on väike, lastega kokku puutumise regulaarsus on madal,
lapsega kokkupuutel viibib kontrollitava isiku juures ka teine täiskasvanu). Kuna teabematerjali
üheks eesmärgiks ongi vältida olukordi, kus kontrollivajadus on tegelikult olemas, aga mõne
levinud eksiarvamuse tõttu kontrolli ei tehta, siis on selline ülevaade ilmselt põhjendatud.
Mõnevõrra vähem on materjalis selgitatud, milliste asjaolude esinemisel kontrollikohustus
puudub. Üldjoontes selgitatakse, et kohustuse olemasolu hindamisel tuleb lähtuda inimese
tegelikest tööülesannetest ja lapsega kokkupuute olemusest.
Seda, millal kontrollikohustus puudub, on selgitanud seadusandja ning kohus. Nii KarS-i
muutmise seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas
(RT I 13.12.2013,5) kui lastekaitseseaduse eelnõu seletuskirjas (RT I, 06.12.2014, 1) on nt
rõhutatud, et seadusandja tahe ei ole kindlasti olnud kontrolli laiendada „isikutele, kes
tööülesannete täitmisel teiste hulgas ka lapsi teenindavad (müüjad, juuksurid, bussijuhid jne).“.
Kohtupraktika kohaselt (vt nt TlnHKo 09.10.2024, 3-24-1142/7) tuleb hinnata, kuivõrd vahetu
on vaidlusaluse isiku kokkupuude lastega ning kuivõrd haavatavas olukorras kõnealune laps
kokkupuutel kontrollitava isikuga on. Niisiis on kohus andnud suunise, et kui kokkupuude pole
piisavalt vahetu ning laps pole haavatavas olukorras (nt laps on reisija bussis või ostja
kaupluses), siis kontrollikohustus puudub.
2 (2)
Et teabematerjal võimaldaks kohustatud isikul korrektselt eristada kontrollikohustuse alla
kuuluvaid lapsega töötavaid isikuid (LasteKS § 18 lg 2) ning kõiki töös lastega kokkupuutuvaid
isikuid, oleks otstarbekas materjalis ka seda küsimust praegusest rohkem avada. Näiteks on
Prokuratuuri hinnangul küsitav, kas materjalis toodud kolm kontrollküsimust („Kas teenust
osutatakse lapsele? Kas ülesanded eeldavad lapse /---/ teenindamist? Kas kokkupuude tuleneb
töö olemusest, mitte ei ole üksnes juhuslik?“) välistaks „müüja“ või „bussijuhi“ töökoha.
Teabematerjali eesmärgiks on vältida olukordi, kus kontrolli tegemise kohustust kandev isik
arvab ekslikult, et lastega töötamise piirangu kontrollimise kohustust ei ole. Niisamuti oleks
Prokuratuuri hinnangul aga materjaliga tarvilik vältida ka olukordi, kus lastega töötamise
piirangut kontrollitakse isikute osas, kelle osas seda tegelikult vaja kontrollida ei ole.
Teabematerjalis on ka mõned tarbetud kordused. Nii on dokumendis kokku neljal korral
rõhutatud, et kontrollikohustuse olemasolu hindamisel ei piisa kontrollitava isiku
ametinimetusest lähtumisest. Samuti on kahel korral märgitud, et kontrollikohustust ei välista
see, kui hinnatava isiku juures viibib teine täiskasvanu.
Ettevaatlik tasub olla seadusesätete ümber sõnastamisel. Teabematerjali kohaselt vastutab
kontrolli tegemise eest „tööandja või muu lastega töötamist võimaldav organisatsioon“,
LasteKS § 20 lg 3 sätestab, et piirangutest kinnipidamist on kohustatud kontrollima „lapsega
töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja“.
Materjali selles osas, mis avab, et kui lastega töötamise piiranguga inimesele võimaldatakse
lastega töötamist või kontrollikohustust jäetakse süstemaatiliselt täitmata, võib tegemist olla
väärteoga, oleks Prokuratuuri hinnangul ilmselt otstarbekas teha otseviide karistusseadustiku
vastavale sättele st KarS §-le 179¹.
Prokuratuur tänab teabematerjali koostamise eest ning toetab selle abil lastega töötamise
piirangu rakendamise praktika ühtlustamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
riigi peaprokurör
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|