RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Teie: 12.10.2026 nr 8-1/7378-1 Meie: 29.10.2026 nr RP-1-6/26/9419

Prokuratuuri arvamus karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

(kriminaaltulu direktiiv) eelnõu kohta

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (kriminaaltulu direktiiv) eelnõu kohta. Prokuratuur toetab eelnõu eesmärki tõhustada

kuriteoga seotud vara tuvastamist, säilitamist ja konfiskeerimist ning luua täiendavad

võimalused kuritegeliku vara äravõtmiseks olukordades, kus süüküsimuse lahendamine ei ole

erinevatel põhjustel võimalik. Samuti toetab prokuratuur vara väärtuse säilitamisele ja

põhjendamatute haldamiskulude vältimisele suunatud muudatusi.

Järgnevalt esitab prokuratuur ettepanekud, mis tagaks kavandatavate muudatuste rakendumise

praktikas ega kitsendaks põhjendamatult hetkel kehtivat regulatsiooni.

I Karistusseadustiku muutmine

Laiendatud konfiskeerimise kohaldamisala ja majandusliku kasu saamise eesmärk (KarS § 832

lg 1 muutmine)

Teeme ettepaneku säilitada laiendatud konfiskeerimist võimaldavate kuritegude kataloog ning

täiendada seda direktiivi nõuetest ja praktilistest vajadustest lähtudes. Kataloogi kaotamine ei

anna olulist seadustehnilist ega sisulist lihtsustust, kui teiste kavandatavate

konfiskeerimisaluste puhul kasutatakse jätkuvalt kuritegude loetelusid. Alternatiivina tuleks

lähtuda Eesti karistusõiguses kasutatavast varalise kasu mõistest ja määratleda selgelt selle

tähendus laiendatud konfiskeerimise kontekstis, seadmata püsivat tegevusmudelit, korduvust

või kuritegevusest põhilise sissetuleku saamist üldiseks lisatingimuseks.

Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine (KarS § 833) ja laiendatud konfiskeerimise

põhimõtete säilimine

Prokuratuur teeb ettepaneku hõlmata KarS § 833 lõikega 1 ka KarS §-s 832 sätestatud laiendatud

konfiskeerimise võimalus. Eelnõu kohaselt võib süüküsimuse lahendamise takistus välistada

sellise vara konfiskeerimise, mida ei saa seostada konkreetse menetletava kuriteoga, kuid mille

2 (5)

asjaolud viitavad kuritegelikule päritolule. Sätte sõnastuses võiks väljendist „selgelt ülekaaluka

tõenäosusega“ välja jätta sõna „selgelt“, mille iseseisev sisu on ebaselge, või kasutada

alternatiivselt sõna „eeldatavalt“. Samuti võiks KarS § 833 lõige 3 sõnastada nii, et vara päritolu

saaks seostada loetelus nimetatud kuritegevusega, mitte üksnes konkreetse tuvastatud

kuriteoga. Nii säiliks võimalus konfiskeerida vara ka juhul, kui selle päritolu aluseks olev

konkreetne tegu jääb tuvastamata.

Kriminaalmenetluse lõpetamise ja jätkamise võimatuse eristamine

KarS § 833 lõikes 2 võiks eristada juhtumeid, kus kriminaalmenetlus lõpetatakse seaduses

sätestatud alusel olukordadest, kus süüküsimuse lahendamist või menetluse jätkamist takistab

seaduses nimetatud asjaolu, kuid menetlust ei lõpetata. Eelkõige ei peaks menetlusest

kõrvalehoidumise korral konfiskeerimise võimalus sõltuma menetluse lõpetamisest, kui selleks

puudub seaduslik alus. Teeme ettepaneku siduda lõike 2 punktid 3 ja 4 kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud lõpetamise alustega ning nimetada punktis 3 nii kahtlustatav kui ka

süüdistatav, et säte hõlmaks süüküsimuse lahendamise takistusi nii kohtueelses menetluses kui

ka kohtumenetluses.

Aegumine ja mõistliku menetlusaja möödumine

KarS § 833 lõikes 2 sätestatud aluste loetelu võiks täiendada kriminaalmenetluse lõpetamisega

mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Loetelu täiendamine on oluline eelkõige juhtudel, kus

viivitus ei ole tingitud riigiasutuste tegevusest või tegevusetusest. Konfiskeerimine võiks olla

võimalik eelkõige juhul, kui kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus on jõustunud, uues

menetluses ei lahendata ega omistata isikule kriminaalsüüd ning kohtul tuleb hinnata meetme

proportsionaalsust, põhimenetluse kestust, viivituse põhjuseid ning vara aresti all olemise aega.

Tõendamisstandard ja tõendamiskoormus

KarS §-des 832-834 kasutatud sõnastuse puhul teeme ettepaneku jätta väljendist „selgelt

ülekaalukas tõenäosus“ välja sõna „selgelt“. Alternatiivselt palume kaaluda senise

konfiskeerimise regulatsiooniga sidusat lahendust, mille puhul põhjendatult eeldatakse vara

kuritegelikku päritolu.

Seletamatu päritoluga vara konfiskeerimise kohaldamine (KarS § 834)

Teeme ettepaneku loobuda KarS § 834 kohaldamise üldtingimusena nõudest, et kuritegu peab

olema toime pandud grupis või kuritegeliku ühenduse raames. Suurt varalist kasu võimaldavaid

kuritegusid saab toime panna ka üksinda ning kuritegevuse korraldus ei võimalda alati

tuvastada püsivat organisatsiooni või rollijaotust. Konfiskeerimise võimalus ei peaks seetõttu

sõltuma toimepanijate arvust või kuritegeliku tegevuse korraldusest, kui muud eeldused on

täidetud. Samuti teeme ettepaneku ühtlustada KarS § 834 lõikes 2 sätestatud kuritegude loetelu

KarS § 833 lõike 3 loeteluga ning säilitada põhimõte, mille kohaselt piisab põhjendatud

eeldusest vara kuritegeliku päritolu kohta (sarnaselt kehtivale laiendatud konfiskeerimise

regulatsioonile), ilma et vara peaks olema üheselt seostatav konkreetse kataloogis nimetatud

kuriteoga.

Varasema kriminaalmenetluse, selle lõpetamise ja vara tagamise tähendus

KarS § 834 ja iseseisva konfiskeerimismenetluse regulatsioonis võiks selgelt määratleda,

millised kriminaalmenetluse lõpetamise alused võimaldavad konfiskeerimismenetlust ja

millised selle välistavad. Samuti võiks arvestada juhtudega, kus vara kuritegelikule päritolule

viitavad kaalukad asjaolud, kuid kriminaalmenetluse alustamine on välistatud. Nõue, et

iseseisvale konfiskeerimismenetlusele peab alati eelnema alustatud ja seejärel lõpetatud

kriminaalmenetlus, võib sellised juhtumid regulatsiooni kohaldamisalast välja jätta.

Välisriigis süüdimõistetud isiku Eestis asuv vara

3 (5)

Eelnõu raames vajaks selgitamist, kas ja millistel tingimustel võimaldab kavandatav

regulatsioon Eestis konfiskeerida välisriigis süüdimõistetud isiku Eestis asuvat võimalikku

kuritegelikku vara, kui välisriigi konfiskeerimisotsus seda ei hõlma ja välisriik ei ole selle

suhtes taotlust esitanud. Eelkõige vajavad täpsustamist Eesti pädevuse alus, välisriigi

kohtulahendi ja varasemate konfiskeerimisotsuste tähendus ning topelt konfiskeerimise ja sama

teo korduva menetlemise vältimine. Regulatsioon võiks hõlmata olukorda, kus süüteo uus

menetlemine on välistatud, kuid Eestis asuva vara konfiskeerimist ei ole varem lahendatud.

II Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eraldi konfiskeerimismenetluse alustamine (KrMS § 4031)

Sarnaselt Siseministeeriumi kriminaaltulu konfiskeerimise võimekuse töörühmale teeb

prokuratuur ettepaneku täiendada KrMS 161. peatükis sätestatud konfiskeerimise erimenetlust

selliselt, et konfiskeerimismenetlust oleks võimalik iseseisvalt alustada, mitte üksnes

kohtueelsest menetlusest eraldada. Menetluse alustamine võiks olla võimalik ka

kohtumenetluse ajal ning seaduses sätestatud tingimustel pärast süüdimõistva kohtuotsuse

jõustumist, kui konfiskeeritav vara või seda puudutavad asjaolud ilmnevad hiljem.

Regulatsioonis võiks sätestada menetluse alustamise eeldused ja ajalised piirid ning välistada

samade konfiskeerimisküsimuste põhjendamatu korduv lahendamine.

Menetlusest kõrvalehoidumine ja kolmandate isikute õigused

Konfiskeerimismenetlus peab olema rakendatav ka juhul, kui kahtlustatav, süüdistatav või

kolmas isik hoidub menetlusest kõrvale või viibib välisriigis ning tema osalemist ei ole

võimalik tagada. Eelnõu edasisel menetlemisel tuleks hinnata KrMS 161. peatüki ja

kavandatava iseseisva konfiskeerimismenetluse regulatsiooni koostoimet puudutatud isiku

osavõtuta menetlemise võimalustega. Seejuures tuleb arvestada ka 1. novembril 2026

jõustuvaid kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi ning hinnata, kas need katavad

konfiskeerimismenetluse ja kolmanda isiku kõrvalehoidumise olukorrad.

Teeme ettepaneku võimaldada konfiskeerimismenetlus lõpule viia ja kohtus lahendada ka

puudutatud isiku osavõtuta, kui tema kaasamiseks on tehtud mõistlikud pingutused või ta

hoidub teadlikult menetlusest kõrvale ning tema menetlusõigused on tagatud kaitsja või

esindaja kaudu. Regulatsioon peab tagama nõuetekohase teavitamise, juurdepääsu

asjakohastele materjalidele, tõendite esitamise ja vaidlustamise võimaluse ning tõhusa

kaebeõiguse. Eraldi vajaks reguleerimist pärijate kaasamine isiku surma korral ning tagada

kolmandale isikule võimalus vaidlustada tema vara konfiskeerimise aluseks olevaid asjaolusid

ka süüdimõistva kohtuotsuse puudumisel.

Iseseisva konfiskeerimismenetluse tähtaeg (KrMS § 40311 lg 2)

Eelnõus kavandatav kaheaastane tähtaeg konfiskeerimistaotluse kohtule esitamiseks võib

keerukates, eelkõige rahvusvahelise elemendiga menetlustes osutuda liiga lühikeseks. Vara

päritolu ja tegelike kasusaajate tuvastamine ning välisriikidest kohtukõlblike tõendite

hankimine võib olla pikaajaline ning kahe aasta jooksul ei pruugi olla võimalik koguda taotluse

esitamiseks piisavaid tõendeid. Teeme ettepaneku kehtestada iseseisvas

konfiskeerimismenetluses kaheaastasest tähtajast oluliselt pikem tähtaeg.

Jälitustoimingu tegemise alused

Teeme ettepaneku kaaluda KrMS § 1262 lõige 1 punktis 4 sidesõna „ja“ asendamist sidesõnaga

„või“, et varaga seotud tõendite kogumiseks jälitustoimingute tegemine ei eeldaks samal ajal

uue teabe kogumist kuriteo kohta.

Vara käsutamise ajutine piiramine (KrMS § 1415)

4 (5)

Ajutise piirangu kohaldamisel võiks olla tagatud, et prokuratuuril ja kohtul jääb enne piirangu

lõppemist piisavalt aega arestimistaotluse esitamiseks ja lahendamiseks. Seetõttu teeme

ettepaneku sätestada kohtule arestimistaotluse lahendamiseks konkreetne tähtaeg, näiteks 48

või 72 tundi. Samuti vajaks täpsustamist KrMS § 1415 ajutise piirangu ja KrMS § 142 lõige 3

edasilükkamatu aresti suhestumine. Edasilükkamatu arest peaks jääma juhtumi

kiireloomulisusest tulenevaks erandiks.

Vara väärtuse, säilimise ja haldamiskulude hindamine

Toetame põhimõtet, et vara arestimisel arvestatakse selle väärtust, väärtuse eeldatavat muutust

ning hoidmise, hooldamise ja haldamise kulusid. Samas tuleb eristada menetleja esmast

põhjendatud hinnangut eriteadmisi nõudvast eksperthinnangust. Hindamiskohustus ei tohiks

muutuda ebaproportsionaalselt koormavaks ega takistada kiireloomulistel juhtudel vara

arestimist. Lisaks võiks eelnõus täpsustada vara hindamise aega, ulatust ja täpsusastet ning vara

haldamise üksuse rolli. Edasilükkamatus olukorras võiks olla võimalik lähtuda olemasolevatest

andmetest ning täiendada hinnangut pärast vara säilitamiseks vajaliku meetme kohaldamist.

Arestitud vara menetlusaegne võõrandamine (KrMS § 1421)

Toetame arestitud vara menetlusaegse võõrandamise võimaluste laiendamist, et vara väärtuse

säilitamiseks oleks põhjendatud juhul võimalik eelistada selle õigeaegset müüki pikaajalisele

hoiustamisele. Teeme ettepaneku võimaldada võõrandamine otsustada võimalikult vara,

vajaduse korral juba koos vara arestimisega, kui vara väärtuse oluline vähenemine või

ebamõistlike hoiukulude tekkimine on põhjendatult prognoositav. Omaniku nõusoleku

puudumine ei peaks olema võõrandamise absoluutne takistus, kuid sellisel juhul tuleb tagada

selged alused, kohtulik kontroll ning omaniku ärakuulamis- ja vaidlustamisõigus. Seejuures

tuleb arvestada vara eripära ja omaniku põhjendatud huvi konkreetse eseme säilitamise vastu.

III Koostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega kuriteoga seotud vara tuvastamisel

Politsei- ja Piirivalveameti ning prokuratuuri pädevusjaotus

Eelnõu § 48956 lõige 3 nimetab pädevate asutustena nii Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kui

ka prokuratuuri, kuid ei erista selgelt nende ülesandeid. Kuigi seletuskirja kohaselt täidab PPA

teabevahetusega seotud ülesandeid ning prokuratuur kriminaalmenetlusega seotud ülesandeid,

ei kajastu selline pädevusjaotus seaduse sõnastuses. Ebaselgus võib tekitada praktilisi

probleeme eelkõige kiireloomuliste taotluste puhul, muu hulgas § 48959 lõige 1 punktis 2

sätestatud kaheksatunnise tähtaja arvestamisel. Seetõttu teeme ettepaneku eristada seaduses

selgelt PPA ülesanded rahvusvahelise teabevahetuse pädeva asutuse ja kontaktpunktina ning

prokuratuuri pädevus küsimustes, milles prokuratuuri osalemine on vajalik kriminaalmenetluse

juhtimiseks või konkreetse menetlusotsuse tegemiseks.

Vara käsutamise ajutine piiramine rahvusvahelises koostöös

Eelnõu § 48960 ja § 1415 koostoimes ei ole selge vara käsutamise ajutise piiramise menetlemine

rahvusvahelises koostöös. Paragrahv 48960 alusel on ajutise piirangu eesmärk säilitada vara

kuni teise liikmesriigi arestimistunnistuse saabumiseni. Samas eeldab § 1415 lõige 6, et

prokuratuur esitab pärast ajutisest piirangust teadasaamist viivitamata kohtule vara arestimise

või muu vara tagamise abinõu taotluse. Rahvusvahelises koostöös ei ole prokuratuur

arestimistunnistuse saabumisel vara arestimise taotleja ning ei saa sellest tulenevalt KrMS §

1415 lõige 6 regulatsiooni täita ja taotlust esitada. Seega tekib vastuolu § 1415 lõike 6 üldise

menetluskorra ja § 48960 alusel toimuva rahvusvahelise koostöö erikorra vahel. KrMS §-s 48960

võiks viidata üksnes KrMS § 1415 lõigetele 1–5 ja 7. Vara edasine arestimine toimuks määruse

(EL) 2018/1805 ja selle rakendamiseks sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku regulatsiooni

alusel.

5 (5)

Edastatavale teabele kasutuspiirangu seadmine

Eelnõu § 48962 lõige 1 võimaldab pädeval asutusel piirata edastatud teabe kasutamist välisriigi

kohtumenetluses, kuid ei sätesta piisavalt selgelt sellise piirangu seadmise aluseid. Kui teave

puudutab Eestis toimuvat kriminaalmenetlust, saab piirangu vajadust hinnata selle menetluse

huvidest lähtudes. Ebaselge on aga piirangu seadmise alus juhul, kui Eestis kriminaalmenetlust

ei toimu. Arvestades teabevahetuse eesmärki, peaks lähtekoht olema, et edastatud teavet saab

kasutada vähemalt selle eesmärgi saavutamiseks, milleks see edastati. Seejuures võib olla

põhjendatud eristada teabe kasutamist vara tuvastamiseks ja arestimise taotlemiseks ning selle

hilisemat kasutamist tõendina põhimenetluses. Seetõttu teeme ettepaneku sätestada §-s 48962

üldised alused, millal võib edastatud teabe kasutamist piirata, lähtudes piirangu vajalikkusest ja

proportsionaalsusest kaitstava huvi suhtes.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör