ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 15.9.2026 COM(2026) 980 final

2026/0271 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digiüleminekut ja

millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) raamistik ning

muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009 ja (EL) 2018/1724

{SEC(2026) 980 final} - {SWD(2026) 981 final} - {SWD(2026) 982 final} -

{SWD(2026) 983 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Isikute vaba liikumine on üks neljast ELi ühtse turu keskmes olevast põhivabadusest ja

Euroopa integratsiooni oluline saavutus. Hõlbustades töötajate liikuvust, aitab see

vähendada tööjõupuudust ja oskuste nappust ning toetab majanduskasvu ja konkurentsivõimet

kõigis liikmesriikides. Lisaks sellele, et isikute vaba liikumine toob kasu Euroopa

majandusele, laiendab see üksikisikute kutsealaseid ja isiklikke võimalusi, soodustab

kultuurivahetust ja ühist kogukonnatunnet, edendades seeläbi Euroopa Liidu integratsiooni.

Selle vabaduse tulemuslikuks kasutamiseks on vaja selgeid eeskirju, tugevaid

jõustamismehhanisme ja liikmesriikide vahel kooskõlastatud poliitikat, et toetada liikuvust,

tagades samal ajal õigluse, õiguskindluse ja õiguste kaitse. Sellega seoses on peamine

tugisammas ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise raamistik1. Sellega tagatakse, et

üksikisikud saavad jätkuvalt hüvitisi, nagu pension, töötus- ja perehüvitised, ning et neil

on teistesse liikmesriikidesse kolimise või seal viibimise või reisimise korral

tervisekindlustus. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid hiljuti esialgsele kokkuleppele

selle raamistiku ajakohastamises2. Kui läbivaadatud raamistik on vastu võetud, hõlbustatakse

sellega kodanike õiguste kasutamist, tagatakse suurem õigusselgus ja nõuete täitmise tagamise

lihtsus ning lihtsustatakse ettevõtjate ja töötajate jaoks lühiajalist piiriülest tegevust ja ärireise.

Samal ajal on endiselt olemas suur potentsiaal muuta ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimist

käsitlevate eeskirjade kohaldamine lihtsamaks. Seda on võimalik saavutada digitehnoloogia

ulatuslikuma ja parema kasutamisega selles valdkonnas osana ELi laiematest

jõupingutustest, mille eesmärk on i) lihtsustada menetlusi; ii) vähendada üksikisikute,

ettevõtjate ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste koormust ning iii) toetada ELi

ühtse turu konkurentsivõimet.

Digiüleminek on ELi strateegiliste prioriteetide keskne osa ning innovatsiooni ja

konkurentsivõime peamine liikumapanev jõud. Kooskõlas digikümnendi

poliitikaprogrammiga 2030 ning Euroopa deklaratsiooniga digiõiguste ja -põhimõtete kohta

edendab liit sujuvate ja inimkesksete digitaalsete avalike teenuste arendamist kogu Euroopas.

Enrico Letta ja Mario Draghi hiljutistes aruannetes ühtse turu tuleviku ja Euroopa

konkurentsivõime kohta rõhutatakse tungivat vajadust seda digiüleminekut kiirendada ja

kõrvaldada tõkked, mis kahjustavad ühtse turu dünaamilisust. Samamoodi on ka 2026. aasta

ühtse turu ja konkurentsivõime aruandes tuvastatud oluliste takistustena püsivad lüngad

piiriüleste digiteenuste valdkonnas ja liikuvusega seotud probleemid – eriti väikeste ja

1 Määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrus (EÜ) nr

987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord. Neid määrusi kohaldatakse

ka Norra, Islandi, Liechtensteini ja Šveitsi suhtes. Ühendkuningriigiga sõlmitud lepingutes on

kehtestatud erieeskirjad. 2 Euroopa Parlament kiitis esialgse kokkuleppe heaks 7. juulil 2026, kuid nõukogu ei ole seda veel

ametlikult vastu võtnud.

ET 2 ET

keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) jaoks3 –, mis takistavad Euroopa majanduskasvu ja

digitaalse ühtse turu sujuvat toimimist. Lisaks rõhutatakse ELi 2025. aasta idu- ja

kasvufirmade strateegias õigusliku killustatuse negatiivset mõju idu- ja kasvufirmade

suutlikkusele ühtsel turul tõhusalt tegutseda ja talente ligi meelitada.

Kuigi komisjon ja liikmesriigid on juba astunud praeguse raamistiku alusel samme piiriüleste

menetluste, teenuste ja andmevahetuse digitaliseerimiseks sotsiaalkindlustuse koordineerimise

valdkonnas, on vaja ELi tasandil täiendavaid meetmeid. See on kooskõlas Euroopa

Parlamendi korduvate üleskutsetega, sealhulgas 2021. aasta resolutsioonis Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi kohta, mida kajastati komisjoni teatises sotsiaalkindlustuse

koordineerimise digiülemineku kohta, nõukogu 2023. aasta novembri järeldustes ja eespool

nimetatud Letta aruandes. Samuti vastab see Euroopa sotsiaalpartnerite4 ja

kodanikuühiskonna organisatsioonide taotlustele tugevdada töötajate sotsiaalkindlustusõiguste

kaitset, tõhustada jõustamist ja hõlbustada töötajate liikuvust, vähendades samal ajal

halduskoormust.

Sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteem5 on märkimisväärselt

parandanud juhtumite käsitlemist ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate

eeskirjade kohaselt. EESSI, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu haigused, tööõnnetused,

pensionid, töötus- ja perehüvitised, võimaldab 32 osalevas riigis (27 liikmesriiki ning Island,

Liechtenstein, Norra, Šveits ja Ühendkuningriik) rohkem kui 3 100 sotsiaalkindlustusasutusel

vahetada teavet elektrooniliselt ja turvaliselt, asendades paberkandjal teabevahetuse. Alates

selle rakendamisest on menetletud rohkem kui 42 miljonit juhtumit, mis on toonud

käegakatsutavat kasu miljonitele inimestele, kelle sotsiaalkindlustusnõudeid menetletakse

nüüd tõhusamalt.

Vaatamata nendele edusammudele on endiselt mõningaid takistusi süsteemi eeliste täielikul

ärakasutamisel. Need hõlmavad viivitusi piiriüleste pensionijuhtumite käsitlemisel, mille tõttu

on oht, et üksikisikud jäävad ilma õigeaegsest juurdepääsust oma õigustele, mis õõnestab

inimeste usaldust ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise raamistiku vastu. EESSI

rakendamisel saadud kogemused on toonud esile ka piiriüleste sotsiaalkindlustusmenetluste

digitaliseerimisega seotud tehnilised, menetluslikud ja koordineerimisprobleemid. Kuna

kaasatud on tuhanded institutsioonid ja hõlmatud on kõik sotsiaalkindlustusliigid, on vaja

paindlikumat koostööd ja sujuvamat otsustusprotsessi.

Kuigi sotsiaalkindlustusasutuste vahelise teabevahetuse parandamine EESSI kaudu on

äärmiselt oluline, on see alles esimene samm. Vaja on täiendavat digitaliseerimist, et

3 Vt ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma 2024. aasta aruanne:

https://ec.europa.eu/internal_market/smet/_docs/2024/smet-report-2024_en.pdf, lk 12. 4 BusinessEurope’i seisukohavõtt: „Stepping up EU simplification efforts in the field of social affairs“

(ELi lihtsustamispüüdluste tõhustamine sotsiaalküsimuste valdkonnas), Euroopa Ametiühingute

Keskliidu panus avalikku konsultatsiooni. 5 EESSI projekt käivitati 2008. aastal ja süsteem võeti kasutusele 2019. aastal. Lisateabe saamiseks vt

„Electronic Exchange of Social Security Information (EESSI) - Employment, Social Affairs and

Inclusion“ (Sotsiaalkindlustusteabe elektrooniline vahetamine (EESSI) – tööhõive, sotsiaalküsimused ja

kaasatus).

ET 3 ET

• tugevdada üksikisikute ja töötajate kaitset, hõlbustades tulemuslikumat juurdepääsu

sotsiaalkindlustusõigustele kogu Euroopas;

• vähendada haldustakistusi ja kulusid üksikisikute jaoks, kes saavad juurdepääsu

sotsiaalkindlustushüvitistele teistes liikmesriikides, ja piiriüleselt tegutsevate

ettevõtjate jaoks;

• parandada piiriüleste avalike teenuste kvaliteeti;

• anda liikmesriikidele mõjusamad vahendid pettusevastaseks võitluseks, tugevdades

seeläbi õiguste kaitset ja õiglast liikuvust.

Endiselt esineb piiriülestes sotsiaalkindlustusega seotud olukordades probleeme üksikisikute,

ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste vahelises teabevahetuses. Üksikisikutel on piiriülese

liikumise, reisimise või töötamise korral sageli raske oma sotsiaalkindlustusõigusi kiiresti

tõendada. Samal ajal puuduvad sotsiaalkindlustusasutustel, tööinspektsioonidel ja

tervishoiuteenuse osutajatel tõhusad ja turvalised viisid selle teabe kinnitamiseks kõigis

liikmesriikides. Samas on ettevõtjatel – eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel

(VKEd) – pidevalt raskusi nõuete sujuval täitmisel, kui nad saadavad töötajaid ajutiselt

välismaale tööle6.

Probleem tuleneb järgmisest:

• sotsiaalkindlustusdokumentide, sealhulgas Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemise,

väljastamise ja kontrollimise olemasolevad menetlused, mis on endiselt suuresti

paberipõhised;

• dokumentide vormingu ja kontrollimeetodite piiratud piiriülene koostalitlusvõime ja

standardimine;

• protsessid, mis ei vasta piisavalt üksikisikute ja ettevõtjate vajadustele.

See põhjustab ebatõhusust, tarbetut menetluslikku keerukust, suuremaid kulusid, ajakadu,

vigu ja pettusi. See võib raskendada juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele teistes

liikmesriikides, luues seega konkreetseid takistusi ELi-sisesele liikuvusele,7

asutamisvabadusele ja teenuste piiriülesele osutamisele.

Selleks käivitati Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) katseprojekt. Projekti eesmärk oli uurida digilahendust

sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamiseks ja piiriüleseks kontrollimiseks. Aastatel 2021–

6 2025. aasta ühtse turu strateegia kohaselt peetakse töötajate lähetamise menetlustega seotud

haldustakistusi üheks kõige olulisematest takistustest, mis ei võimalda ettevõtjatel teistesse

liikmesriikidesse laieneda. Vt ka ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma aruanne, lk 12. 7 Draghi aruandes rõhutatakse, et hirm kaotada teistes liikmesriikides juurdepääs sotsiaalkaitsele või

kogeda raskusi juurdepääsul sotsiaalkindlustusele pärsib inimeste ümberasumist, kuigi ELi

õigusaktidega on tagatud sotsiaalkindlustusõiguste ülekantavus.

ET 4 ET

2025 katsetati porditava dokumendiga A18 ja Euroopa ravikindlustuskaardiga seotud

menetluste digilahendusi märkimisväärse arvu liikmesriikide osalusel9.

Katseprojekti edu näitas selgelt, et Euroopa sotsiaalkindlustuspassiga saab

• anda üksikisikutele võimaluse oma õigusi hõlpsamalt ja turvalisemalt piiriüleselt

tõendada ja kasutada;

• vähendada ettevõtjate halduskoormust;

• tõhustada pettuste ennetamist standarditud digidokumentide reaalajas kontrollimise

kaudu;

• suurendada riiklike ametiasutuste tõhusust, vähendades paberipõhiseid protsesse.

Neid tõestatud eeliseid arvesse võttes on komisjon kuulutanud ühtse turu strateegias ja oma

2026. aasta tööprogrammis välja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi reguleeriva õigusraamistiku,

mis on töötajate õiglase liikuvuse paketi oluline osa. Kavandatavas määruses sätestatakse

eeskirjad Euroopa sotsiaalkindlustuspassi kiireks kasutuselevõtuks kõigis

liikmesriikides. Sellega kehtestatakse spetsiaalne õigusakt, mis hõlmab piiriülest

digitaalset andmevahetust ja menetlusi, mis on vajalikud ELi sotsiaalkindlustuse

koordineerimist käsitlevate eeskirjade tulemusliku rakendamise ja täitmise tagamiseks,

sealhulgas selliste eeskirjade, mille täitmist hõlbustatakse EESSI süsteemi kaudu.

Õigusselguse, järjepidevuse, jõustatavuse ja paindlikkuse tagamiseks on vaja eraldiseisvat

määrust, milles käsitletakse kõiki sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiaspekte. Neid

eesmärke ei ole võimalik täielikult saavutada olemasoleva sotsiaalkindlustuse

koordineerimise raamistiku killustatud sätetega. Spetsiaalse õigusaktiga kehtestataks

vajalikud õigusnõuded, tehnilised kirjeldused ja standardid, koostalitlusvõime nõuded,

juhtimiskord ning tugevad turva- ja andmekaitsemeetmed. Samuti tagataks sellega, et

vastavaid siduvaid rakendusmeetmeid kohaldatakse kõigis liikmesriikides ühetaoliselt ja

tulemuslikult. Lisaks võimaldaks selline lähenemisviis suuremat paindlikkust, et võtta arvesse

tulevast tehnoloogia arengut. Eraldades digiaspektid ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise

põhiraamistikust, võimaldaks kavandatav määrus tehnilisi nõudeid õigeaegselt ajakohastada,

ilma et oleks vaja seda raamistikku muuta. Selles keskendutaks üksnes sotsiaalkindlustuse

koordineerimise digiüleminekule, täiendades seeläbi olemasolevat õigusraamistikku.

Kavandatava määrusega toetatakse sujuvat üleminekut Euroopa sotsiaalkindlustuspassi

katseetapist täiemahulisele rakendamisele. Määrust hakatakse porditava dokumendi A1 suhtes

kohaldama üks aasta pärast jõustumist ja Euroopa ravikindlustuskaardi suhtes kolm aastat

pärast jõustumist. Pärast kolme aasta möödumist hõlmab see ka kõiki muid

8 Porditava dokumendiga A1 tõendatakse, millise liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte

kohaldatakse piiriüleselt töötava isiku suhtes. 9 Projektis DC4EU katsetati Euroopa digiidentiteedi raamistiku kasutamist. See hõlmas 80 asutust 22

riigist, kusjuures 15 riiki (AT, DE, DK, PL, BE, NL, FR, LU, BG, CZ, ES, PT, IT, FI, CH) osalesid

sotsiaalkindlustuse koordineerimise tööpakettides.

Projektis EBSI-Vector uuriti plokiaheltehnoloogial põhinevat lahendust, kaasates 52 partnerit 20 riigist,

kusjuures viis riiki (AT, BE, DE, IT, NL) olid seotud sotsiaalkindlustuse koordineerimise

kasutusjuhtumitega. Neid projekte toetati rahaliselt programmist „Digitaalne Euroopa“.

ET 5 ET

sotsiaalkindlustusdokumente, välja arvatud need, mille puhul näitab hindamine, et ESSPASSi

raames toimuv digitaliseerimine ei annaks lisaväärtust.

Kavandatava määrusega, mis tugineb Euroopa digiidentiteedi ja ühtse digivärava raamistikele,

antakse üksikisikutele turvaline otsejuurdepääs oma sotsiaalkindlustusdokumentidele Euroopa

digiidentiteedikukrute kaudu, samal ajal kui riiklikel ametiasutustel on võimalik neid

dokumente koheselt kontrollida ja paremini pettusi avastada. Siduvate tähtaegade

kehtestamine dokumentide väljastamiseks parandab veelgi prognoositavust üksikisikute ja

ettevõtjate, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, ning vähendab tarbetuid viivitusi.

See aitab tagada ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise raamistikust tulenevate õiguste

tõhusa ja õigeaegse kasutamise. Lisaks hõlbustab see ettevõtjate piiriüleseid toiminguid,

andes neile kindlustunde oma tegevuse planeerimiseks ja võimaldades vältida halduslikke

kitsaskohti, mis on seotud erinevate menetlusaegadega. Piiriülestel töötajatel ja piiriüleselt

tegutsevatel füüsilisest isikust ettevõtjatel on tänu menetluste suuremale läbipaistvusele ja

sellele, et neil on otsejuurdepääs nende õigusi tõendavatele dokumentidele, lihtsam tõendada

oma sotsiaalkindlustusega kaetust, samuti vähendab see paberipõhiste menetlustega seotud

haldustakistusi ning aitab ennetada pettusi ja kuritarvitusi, mis võivad nende isikute õigusi

kahjustada. Ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks lihtsustatakse lähetamisnõuete täitmist,

ühtlustades porditava dokumendi A1 taotlustele esitatavaid teabenõudeid ja vähendades

üleliigsete andmete esitamist kooskõlas ühekordsuse põhimõttega. See vähendab

halduskulusid, parandab õiguskindlust töötajate lähetamisel välismaale ning aitab tagada

kiirema ja usaldusväärsema juurdepääsu nõutavatele dokumentidele. Samuti tugevdatakse ja

lihtsustatakse juhtimist, asendades praeguse korra paindlikuma ja struktureerituma

lähenemisviisiga. Liikmesriikide esindajatest moodustatakse spetsiaalne sotsiaalkindlustuse

koordineerimise digiülemineku töörühm, et aidata töötada välja tehnilisi kirjeldusi, jälgida

edusamme ja jagada kogemusi. See töörühm jätkab tööd, mida on varem teinud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/200410 artikli 73 alusel loodud andmetöötluse

tehniline komisjon ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni

ajutine Euroopa sotsiaalkindlustuspassi töörühm. Lisaks toetab liikmesriikide esindajatest

koosnev komitee komisjoni rakendusaktide vastuvõtmisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 182/201111 artiklis 5 sätestatud kontrollimenetlusega

(„komiteemenetluse komitee“). Sellega tagatakse, et eeskirjad on jätkuvalt kohandatavad ja

tulevikukindlad, ning säilitatakse samal ajal nende siduv iseloom.

Kavandatav määrus puudutab isikuid, kelle suhtes kohaldatakse sotsiaalkindlustuse

koordineerimist käsitlevaid ELi eeskirju, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 883/2004

artiklis 2, sealhulgas töötajaid, füüsilisest isikust ettevõtjaid, pensionäre, töötuid ja

majanduslikult mitteaktiivseid kindlustatud isikuid ning nende pereliikmeid.Neid eeskirju

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/883/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 6 ET

kohaldatakse määruse (EL) nr 1231/201012 alusel ka kolmandate riikide kodanike suhtes, kes

elavad seaduslikult liikmesriigis ja on piiriüleses olukorras. Seepärast tuleb määrust (EL) nr

1231/2010 muuta tagamaks, et käesoleva ettepanekuga kehtestatud meetmeid kohaldatakse ka

nende kolmandate riikide kodanike suhtes.

Territoriaalse katvuse osas hõlmab kavandatav määrus kõiki liikmesriike ning on asjakohane

ka EMP riikide, Šveitsi ja Ühendkuningriigi jaoks, kui kohaldatavast õiguslikust korrast ei

tulene teisiti.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kavandatava määrusega toetatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke ja see on

kooskõlas kehtivate liidu õigusaktidega, eelkõige ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimist

käsitlevate eeskirjadega. Sellega täiendatakse neid eeskirju, kehtestades spetsiaalse õigusakti,

millega reguleeritakse kõiki piiriüleseid digimenetlusi ja kogu andmevahetust, mis on

vajalikud nende tulemusliku rakendamise ja täitmise tagamise hõlbustamiseks. Ettepanekuga

ei muudeta sotsiaalkindlustuse koordineerimise raamistikuga kehtestatud õigusi ja kohustusi

ega seata ohtu sellega kaasnevat üksikisiku kaitse taset. Raamistikku ajakohastati ja lihtsustati

hiljutise läbivaatamise käigus. Ettepanek on selle lähenemisviisiga kooskõlas, kuna sellega

ajakohastatakse ja lihtsustatakse kõnealuse raamistiku kohaldamist veelgi digitaliseerimise

kaudu. Edendades digitehnoloogia kasutamist kõigis liikmesriikides, tugevdatakse

ettepanekuga olemasolevat kaitset, lihtsustades piiriülest juurdepääsu

sotsiaalkindlustusõigustele ja -teenustele.

Ettepanek on kooskõlas ühtse digivärava määrusega13. Ühtse digivärava määruse kohaselt

peavad liikmesriigid tagama, et haldusmenetlused on üksikisikutele ja ettevõtjatele täiel

määral veebis kättesaadavad ja läbitavad, sealhulgas seoses järgmisega: i) taotlused selle

kindlaksmääramiseks, millised sotsiaalkindlustusalased õigusaktid kehtivad õiguste omaja

suhtes, mille tulemusena väljastatakse porditav dokument A1; ii) Euroopa

ravikindlustuskaardi rakendused ning iii) pensioninõuded. Tagamaks, et üksikisikud saavad

täielikult kasutada oma vaba liikumise õigust ilma haldustakistusteta, laiendatakse

ettepanekuga ühtse digivärava määrust, et lisada võimalus esitada täielikult veebipõhiseid

taotlusi täiendavate sotsiaalkindlustusdokumentide kohta.

Ettepanek on osa töötajate õiglase liikuvuse paketist. Pakett sisaldab meetmeid, mille eesmärk

on ajakohastada ja lihtsustada töötajate liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist

käsitlevate eeskirjade kohaldamist ja täitmise tagamist. Selle eesmärk on tagada, et liikuvus

ELis oleks õiglane ja seejuures kaitstaks töötajaid liikuvusega seotud ärakasutamise või

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1231/2010, millega

laiendatakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja määrust (EÜ) nr 987/2009 kolmandate riikide kodanikele,

keda nimetatud määrused veel ei hõlma üksnes nende kodakondsuse tõttu (ELT L 344, 29.12.2010, lk

1, ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2010/1231/oj). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne

digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).

ET 7 ET

ebasoodsate tingimuste eest, edendades samal ajal oskustel ja innovatsioonil põhinevat

konkurentsivõimelist ja dünaamilist ettevõtluskeskkonda.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanekuga toetatakse Euroopa eesmärki lihtsustada haldusmenetlusi üksikisikute,

ettevõtjate ning riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks: vähem bürokraatiat,

rohkem usaldust, parem nõuete täitmise tagamine. See aitab taastada ELi konkurentsivõimet

kooskõlas Draghi aruande ja ELi konkurentsivõime kompassiga. Samuti täiendab see 28.

õigusraamistikku, et aidata ettevõtetel (eelkõige idu- ja kasvufirmadel) ületada tõkkeid, mis

takistavad tegutsemist kogu Euroopas, toetades kasvu, innovatsiooni ja üleilmset konkurentsi.

Ettepanek tugineb ELi tasandil tehtavatele jõupingutustele, et edendada kõigi inimeste

kaasavat digitaalset osalemist kogu Euroopas14 ja kiirendada piiriüleste avalike teenuste

digitaliseerimist. See on kooskõlas digikümnendi programmi eesmärgiga pakkuda 2030.

aastaks 100 % põhiteenuseid veebis ja tagada üksikisikutele juurdepääs turvalistele e-

identimise lahendustele. Ettepanek tugineb ka olemasolevatele sektoriülestele algatustele,

nagu ühtse digivärava määrus ja andmete ühekordse küsimise tehniline süsteem, Euroopa

digiidentiteedi raamistik ja potentsiaalselt ka tulevased Euroopa ettevõtluskukrud, siseturu

infosüsteem ja Koostalitleva Euroopa määrus.

Ettepanekuga täiendatakse muid õigusakte, süsteeme ja vahendeid, millega toetatakse

töötajate liikuvust, teenuste piiriülest osutamist, sotsiaalkaitset, piiriülest tervishoidu ja

tööõiguse jõustamist, mille eesmärk on veelgi hõlbustada ELis üksikisikute ja töötajate

liikuvust, lihtsustada inimeste, ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste jaoks haldusmenetlusi ning

kaitsta töötajate õigusi. Sellised süsteemid ja vahendid hõlmavad järgmist:

• ELi tasandi pensionide jälgimise teenus;

• ettepanek töötajate lähetamise e-deklaratsiooni kohta, milles Euroopa Parlament ja

nõukogu on esialgselt kokku leppinud, ning maanteetranspordi

lähetusdeklaratsioonide portaal15;

• Euroopa terviseandmeruum, sealhulgas taristu MyHealth@EU, mis on sätestatud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2025/32716;

• algatused, mille eesmärk on uurida eri liikmesriikide töö- ja sotsiaalkaardi

koostalitlusvõime võimalusi.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

14 Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsioon. 15 Viidatakse autoveosektorile, sest see on ainus transpordiliik, mille jaoks on loodud spetsiaalne ELi

lähetusdeklaratsioonide portaal. Teiste transpordiliikide puhul samaväärset süsteemi ei ole. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2025. aasta määrus (EL) 2025/327,

mis käsitleb Euroopa terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust

(EL) 2024/2847 (ELT L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj).

ET 8 ET

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“)

artiklil 48. Selle artikliga antakse liidule õigus võtta meetmeid liikmesriikide

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks, et hõlbustada töötajate vaba liikumist ja

nende sotsiaalkindlustusõiguste kaitset kogu liidus. Kui ELi toimimise lepingu artiklit 48

kohaldatakse liikuvate töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate ning nende ülalpeetavate

suhtes, siis määrusega (EÜ) nr 883/2004, mis põhineb ELi toimimise lepingu praegustel

artiklitel 48 ja 352, on sotsiaalkindlustuse koordineerimist laiendatud liidu piires liikuvatele

isikutele, kes ei tegele majandustegevusega. ELi toimimise lepingu artiklis 48 on sätestatud

kindel õiguslik alus selliste meetmete vastuvõtmiseks, millega täiendatakse olemasolevat

sotsiaalkindlustuse koordineerimise raamistikku, et digitaliseerida piiriülesed

sotsiaalkindlustusmenetlused ning hõlbustada juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele ja

õiglast liikuvust ELis.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Isikute vaba liikumine ja teenuste osutamise vabadus on Euroopa Liidu põhivabadused. Et

neid vabadusi täiel määral ära kasutada, peavad üksikisikud ja ettevõtjad tuginema tõhusatele

avalikele teenustele, sealhulgas sotsiaalkindlustushüvitistele juurdepääsul või töötajate

välismaale lähetamisel. Liikmesriigid ei suuda üksi tulemuslikult kõrvaldada tõkkeid, mis

takistavad sotsiaalkindlustusõiguste ja kindlustusstaatuse sujuvat tõendamist ja piiriülest

kontrollimist. Ühes liikmesriigis rakendatavate digilahendustega ei tagata piiriülest

koostalitlusvõimet ega sotsiaalkindlustusdokumentide tunnustamist ja kontrollimist.

ELi tasandi meetmetega parandatakse sotsiaalkindlustusõiguste ja kindlustusstaatuse

tõendamist ja kontrollimist. See omakorda parandab juurdepääsu hüvitistele ja tervishoiule,

luues seeläbi toetavama keskkonna töötajatele, kes asuvad ümber või kaaluvad ümberasumist

ELi piires, ja piiriülestes olukordades olevatele töötajatele. Arvestades olemasolevate

probleemide piiriülest olemust, on kõige parem leida mõjusaid lahendusi ELi tasandil, mitte

liikmesriikide individuaalsete jõupingutuste kaudu. ELi tasandi meetmed toovad liikuvatele

isikutele kasu, muutes nende sotsiaalkindlustusõigused läbipaistvamaks ja kättesaadavamaks

ning vähendades samal ajal petturlikke ja ekspluateerivaid tavasid. Vähendades tarbetuid

haldusraskusi ja keerukust, aidatakse ELi meetmetega piiriüleselt tegutsevaid ettevõtjaid,

toetades samal ajal riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi protsesside lihtsustamise

ja piiriülese koostöö tugevdamise kaudu. Seeläbi parandatakse eeskirjade mõistmist ja

rakendamist ning hõlbustatakse nende jõustamist ning suurendatakse samal ajal usaldust ELi

sotsiaalkindlustuse koordineerimise raamistiku ja Euroopa ühtse turu vastu.

ELi meetmetega maksimeeritakse ka varasemate ELi investeeringute mõju, täiendades

peamisi ELi digialgatusi, nagu ühtse digivärava määrus ja andmete ühekordse küsimise

tehniline süsteem (OOTS), Euroopa digiidentiteedi raamistik, Euroopa ettevõtluskukrud,

Koostalitleva Euroopa määrus ja Euroopa terviseandmeruum. Sel viisil moodustavad need

meetmed osa ühtsest ja sidusast ELi digimaastikust, mis teenib ELi ja selle liikmesriikide

huve. Kui EL kohe ei tegutse, kaasnevad liikmesriikide tegevusega tõenäoliselt killustatud,

kooskõlastamata ja kokkusobimatud lahendused, mida ei ole võimalik integreerida

ET 9 ET

olemasolevatesse ELi algatustesse. Selle tagajärjeks võivad olla mitteoptimaalsed tulemused

ja hilisemas etapis võib selle tagasipööramine olla kulukam.

• Proportsionaalsus

Ettepanekus järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet, kuna sellega ei minda kaugemale

sellest, mis on ELi meetmete jaoks vajalik ja asjakohane Sellega luuakse Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi raamistik ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade alusel

koostatud sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks, väljastamiseks ja piiriüleseks

kontrollimiseks. Sellega tagatakse koostalitlusvõime, digitaalne teabevahetus ja selliste

dokumentide vastastikune tunnustamine, sekkumata riiklikesse

sotsiaalkindlustussüsteemidesse. Tuginedes olemasolevale ELi raamistikule (eelkõige

Euroopa digiidentiteedi raamistikule), selle asemel et luua täiesti uus lahendus, järgitakse

Euroopa sotsiaalkindlustuspassi puhul lisaks proportsionaalsuse põhimõtet, kasutades

kulutõhusat strateegiat, millega minimeeritakse kulusid ja optimeeritakse tõhusalt ressursse.

Ettepanekuga ei kehtestata tööandjatele ega füüsilisest isikust ettevõtjatele uusi deklareerimis-

, aruandlus- ega dokumenteerimisnõudeid, samuti ei muudeta sellega kriteeriume, mille alusel

määratakse kindlaks piiriüleses olukorras oleva isiku suhtes kohaldatavad

sotsiaalkindlustusalased õigusaktid.

• Vahendi valik

Võttes arvesse probleemi piiriülest olemust ja vajadust vältida õiguslikku killustatust,

peetakse määrust kõige sobivamaks, tulemuslikumaks ja proportsionaalsemaks õiguslikuks

vahendiks kindlaksmääratud poliitikaeesmärkide saavutamiseks. Kuna tegemist on vahetult

kohaldatava õigusaktiga, tagatakse sellega ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides,

vältides killustatust ning tagades õiguskindluse ja mõjususe. See on kooskõlas ka

kindlaksmääratud õigusliku alusega ja olemasoleva sotsiaalkindlustuse koordineerimise

raamistikuga, mida see täiendab.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon seadis algusest peale sidusrühmade kaasamise strateegilisel planeerimisel

esikohale, tunnistades selle määrava tähtsusega rolli mõjusa poliitika kujundamisel. Komisjon

käivitas Euroopa sotsiaalkindlustuspassi katseprojektina, et kaasata liikmesriike aktiivselt

alates arendustöö varajastest etappidest ja edendada isevastutust. Sellega tagati, et algatus on

nii teostatav kui ka vastab nende isikute vajadustele ja tegelikule olukorrale, kellele see on

ET 10 ET

suunatud. Katsetegevuse tulemusel oli ilmne mitte ainult Euroopa sotsiaalkindlustuspassi

elujõulisus ja sellest saadav kasu, vaid see andis ka väärtuslikku tagasisidet, tehnilist

oskusteavet ja teavet. Nendest lähtuti otseselt algatuse edasist väljatöötamist käsitlevates

otsustes.

Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega korraldas komisjon ulatuslikud konsultatsioonid,

et tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade seisukohtade ja huvide arvessevõtmine ning

poliitikakujundamise protsessi lõimimine. Konsultatsiooniprotsessi käigus koguti tagasisidet

lahendamist vajavate probleemide ulatuse ja laadi, kavandatud algatuse eesmärkide,

kaalutavate poliitikavariantide ja nende võimaliku mõju, sealhulgas kulude ja

lihtsustamisvõimaluste kohta. See põhjalik tõendite kogumine hõlmas järgmisi tegevusi,

millest mõned olid osa sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiüleminekut toetavast

uuringust:

– kaks uuringut (märts–aprill 2025), mis olid suunatud sotsiaalkindlustusasutustele,

tervishoiuteenuse osutajatele ja täitevasutustele ning millele saadi 32 riigist 87

vastust;

– 97 intervjuud sidusrühmadega (2025), mis hõlmasid riiklikke ametiasutusi,

sotsiaalpartnereid ja tehnilisi eksperte, et hinnata kulusid, kasu ja teostatavust;

– kaks seminari (juuni 2025) vastavalt 62 ja 44 osalejaga, et kinnitada probleemide

määratlused ja poliitikavariandid;

– kohtumised Euroopa sotsiaalkindlustuspassi katseprojektides osalevate ekspertidega

(2025–2026);

– seminarid ja arutelud sotsiaalkindlustuse koordineerimise raames, sealhulgas

erikohtumised Euroopa sotsiaalkindlustuspassi ja mõjuhinnangute teemal;

– dialoog töötajate õiglase liikuvuse rakendamise üle (16. september 2025);

– kõrgetasemeline kohtumine liikmesriikide esindajatega sotsiaalkindlustuse

koordineerimise digiülemineku teemal (30. september 2025);

– ELi sotsiaalpartnerite kuulamine (6. november 2025), kus koguti töötajate ja

tööandjate organisatsioonide seisukohti;

– tagasisidekorje seoses Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (14. jaanuar 2026 – 11.

veebruar 2026) ja töötajate õiglase liikuvuse paketiga;

– avalik konsultatsioon (22. jaanuar – 16. aprill 2026).

Nendel konsultatsioonidel selgus laialdane toetus sotsiaalkindlustuse koordineerimise

edasisele digiüleminekule ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi algatusele kui vahendile, millega

lihtsustada piiriüleseid sotsiaalkindlustusmenetlusi, hõlbustada piiriülest juurdepääsu

sotsiaalkindlustushüvitistele, vähendada pettusi ning üksikisikute, ettevõtjate ja riiklike

ametiasutuste halduskoormust. Sidusrühmad, sealhulgas ametiühingud, tööandjad ja avaliku

sektori asutused, rõhutasid vajadust tugevate jõustamismehhanismide, lihtsustatud protsesside

ja reaalajas kontrollimise mehhanismide järele, et suurendada mõjusust. Laialdaselt oldi

üksmeelel seoses ELi digiidentiteedikukrute kui esmase digilahenduse taaskasutamisega.

Samuti valitses laialdane üksmeel selles, et neile, kes ei saa või ei soovi kasutada

digivahendeid, tuleb tagada varuvariant, näiteks turvalised, kontrollitavad ja tühistatavad

ET 11 ET

füüsilised dokumendid. Mõningal määral väljendati muret rakenduskulude ja andmete

turvalisuse pärast.

Avalik konsultatsioon ja tagasisidekorje kinnitasid neid järeldusi, kusjuures 93 % avalikus

konsultatsioonis osalenutest toetas sotsiaalkindlustusdokumentide, porditavate dokumentide ja

Euroopa ravikindlustuskaardi digitaliseerimise standardlahendust. Peamiste valupunktidena

nimetati viivitusi dokumentide väljastamisel, piiriülese kontrolliga seotud probleeme ja

pettusteriski, samal ajal kui peamiste prioriteetidena kerkisid esile reaalajas kontrollimine ja

koostalitlusvõime. Üldiselt rõhutati konsultatsioonis Euroopa sotsiaalkindlustuspassi

potentsiaali töötajate õiglase liikuvuse edendamisel, pettuste vastu võitlemisel ja

sotsiaalkindlustuse koordineerimise ajakohastamisel, tingimusel et see on kavandatud

kaasavalt, seda juhitakse kindlalt ja see integreeritakse sujuvalt olemasolevate süsteemidega.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ei kohaldata

• Mõjuhinnangud

Määruse ettepanekule on lisatud mõjuhinnang,17 mille esialgne versioon esitati

õiguskontrollikomiteele 29. aprillil 2026. Õiguskontrollikomitee esitas 4. mail 2026

reservatsioonidega positiivse arvamuse ja mõjuhinnangu aruanne vaadati kooskõlas komitee

soovitustega läbi. Samuti käsitleti õiguskontrollikomitee üksikasjalikumaid tehnilisi märkusi.

Mõjuhinnangus uuriti mitmesuguseid poliitikavariante. Valitud variandid tuginevad

katseprojektide järeldustele, sidusrühmade esitatud teabele ja muudele teguritele, nagu a)

kooskõla ELi eesmärkidega, eelkõige ELi lihtsustamise ja digiülemineku tegevuskavaga; b)

tuginemine olemasolevatele ELi algatustele, nagu ühtse digivärava määrus ja Euroopa

digiidentiteedi raamistik, et minimeerida kulusid ja optimeerida ressursside kasutamist; ning

c) ELi üleminek kasutajakesksusele ja lõimprivaatsusele ning vajadus tegeleda digilõhega.

Hinnati kolme poliitikavarianti.

– 1. poliitikavariant, millega luuakse lahendus, millega tõhustatakse porditavate

dokumentide ja Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolevat vormingut ning

võimaldatakse nende piiriülest kontrollimist. See hõlmab dokumentide väljastamist

digitaalsete turvaelementidega standardvormis, mida saab välja trükkida või

elektroonilisel kujul salvestada.

– 2. poliitikavariant, millega võetakse kasutusele lahendus porditavate dokumentide ja

Euroopa ravikindlustuskaardi väljastamiseks ja viivitamatuks kontrollimiseks,

tuginedes Euroopa digiidentiteedi raamistikule. Üksikisikud ja ettevõtjad saaksid

säilitada neid dokumente turvaliselt oma Euroopa digiidentiteedikukrutes. Kui nad ei

saa kasutada või eelistavad mitte kasutada Euroopa digiidentiteedikukruid, oleksid

jätkuvalt kättesaadavad täiustamata füüsilised dokumendid.

17 SWD (2026) …

ET 12 ET

– 3. poliitikavariant, millega luuakse 2. poliitikavariandi põhielemente hõlmav

lahendus. Üksikisikud ja ettevõtjad, kes ei saa kasutada või eelistavad mitte kasutada

Euroopa digiidentiteedikukruid, saaksid siiski täiustatud füüsilised dokumendid,

mida saab kontrollida isegi trükitud kujul (nagu 1. poliitikavariandi puhul).

Kõigi poliitikavariantide puhul olid ühised järgmised meetmed, millega tagada nende sujuv

rakendamine ning tugevdada nende mõju ELi konkurentsivõimele ja lihtsustamisele:

– kõigi liikmesriikide üksikisikutele porditavate dokumentide elektroonilise taotlemise

ja kättesaamise võimaldamine, isegi juhul, kui ühtse digivärava määrus neid ei

hõlma;

– liikmesriikide ametiasutustele siduvate tähtaegade kehtestamine

sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamiseks, tagades seeläbi nende õigeaegse

kättesaadavuse piiriüleseks kasutamiseks ilma täpsust kahjustamata;

– porditava dokumendi A1 taotlemiseks nõutavale teabele esitatavate riiklike nõuete

ühtlustamine ning võimalus kasutada mitmekeelset avalikku liidest lähetatud

töötajate deklareerimiseks (e-deklaratsioon), kui see on loodud, ulatuses, milles

teabenõuded kattuksid e-deklaratsiooniga. See võimaldaks taotlejatel esitada

andmeid ainult üks kord (järgides ühekordsuse põhimõtet), nagu soovisid

sidusrühmad ja mitu liikmesriiki e-deklaratsiooni üle peetud läbirääkimistel. See

oleks kooskõlas ELi üldise eesmärgiga vähendada piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate

haldustõkkeid. Teabenõuete ühtlustamisega tagataks ka enne tõendi A1 väljastamist

tehtavate kontrollide parem kooskõla.

Pärast poliitikavariantide analüüsimist leiti, et eelistatud valik on 3. poliitikavariant. Seda

varianti peeti eesmärkide saavutamisel kõige tulemuslikumaks, kulude ja tulude seisukohast

kõige tõhusamaks ning variandiks, millega tagatakse kõrgeimal tasemel kooskõla muude ELi

poliitikavaldkondadega.

Hinnangust ilmneb, et eelistatud variandi puhul väheneb tõenäoliselt märkimisväärselt

paberipõhistele protsessidele tuginemine, kuna võetakse kasutusele standarditud ja

lihtsustatud digimenetlused sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks, väljastamiseks ja

kontrollimiseks liikmesriikide vahel. Sellega tagatakse dokumentide sujuv tunnustamine kogu

ELis, pakkudes samal ajal üksikisikutele paindlikkust seoses andmete säilitamise ja esitamise

viisidega. Selle poliitikavariandi rakendamine peaks tooma märkimisväärset kasu

üksikisikutele, riiklikele ametiasutustele, tööinspektsioonidele, tervishoiuteenuse osutajatele

ja ettevõtjatele. Eeliste hulgas on dokumentide kontrollimise aja lühenemine vaid mõne

sekundini Euroopa digiidentiteedikukrutes salvestatud dokumentide puhul ja umbes ühe

minutini muude dokumentide puhul. See erineb praegusest 5–16 minutist porditava

dokumendi A1 puhul ja 2–5 minutist Euroopa ravikindlustuskaardi puhul. 12 aasta jooksul

aitab selline tõhusus kontrollijatel (nt tööinspektsioonidel) hoida porditava dokumendiga A1

seoses kuludelt kokku 24–72 miljonit eurot ja ettevõtjatel 21–64 miljonit eurot (see on eriti

oluline VKEde jaoks, kes moodustavad ELi ettevõtjatest 99 %). Euroopa ravikindlustuskaardi

kontrollimisel säästavad tervishoiuteenuse osutajad hinnanguliselt 23–69 miljonit eurot.

Teine oluline eelis on suurem turvalisus. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide viivitamatu

kontrollimise korral muutub võltsimine erinevalt praegusest olukorrast peaaegu võimatuks. 12

aasta jooksul saab tänu sellele hoida porditava dokumendi A1 puhul pettuste vähendamise

ET 13 ET

tõttu kuludelt kokku kuni 157 miljonit eurot ja Euroopa ravikindlustuskaardi puhul 120

miljonit eurot. Lisaks võib plasti kasutamise vähendamine (hinnanguliselt kuni 1 482 tonni

võrra) anda kuni 161 miljoni euro suuruse kokkuhoiu.

Eelistatud variandiga toetatakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirjade

kohaldamist, lihtsustades juurdepääsu hüvitistele ja tervishoiule. Samuti suurendatakse sellega

usaldust, õiglust ja andmekaitset, andes kasutajatele kontrolli oma andmete üle ja tagades

isikuandmete töötlemise kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Sotsiaalsed eelised

hõlmavad suuremat läbipaistvust ja õiglust: töötajatel on otsejuurdepääs porditavatele

dokumentidele A1 ning nad saavad välismaale lähetusse minnes selgema ülevaate oma

sotsiaalkindlustusstaatusest ja -õigustest. Kui töötajad on täielikult teadlikud oma

sotsiaalkindlustuse korraldusest, on nad pettuste suhtes vähem vastuvõtlikud ja neil on lihtsam

saada hüvitisi, millele neil võib olla õigus vastuvõtvas riigis.

Eelistatud variandiga toetatakse ka konkurentsivõimet, lihtsustades menetlusi piiriüleselt

tegutsevate ettevõtjate jaoks, ning toetatakse digiülemineku ja innovatsiooni edenemist.

Euroopa digiidentiteedikukrute kasutamine laialt levinud dokumentide, näiteks Euroopa

ravikindlustuskaardi salvestamiseks ja jagamiseks kiirendab digiidentiteedikukrute

kasutuselevõttu. Nii pannakse alus töötajate liikuvust käsitlevate täiendavate dokumentide

edaspidiseks integreerimiseks valdkondlike õigusaktide kaudu.

Eelistatud variant hõlmab alginvesteeringuid ja iga-aastaseid hoolduskulusid. Neid kulusid

kannaksid peamiselt riiklikud haldusasutused, sealhulgas ministeeriumid,

sotsiaalkindlustusasutused ja tööinspektorid, samuti tervishoiuteenuse osutajad. Eeldatakse, et

üksikisikute ja ettevõtjate kulud on minimaalsed. Sellised kulud oleksid peamiselt seotud

nutitelefonide kasutamisega, kui sotsiaalkindlustuse koordineerimise dokumente soovitakse

säilitada riiklikes Euroopa digiidentiteedikukrutes. Kokku on ELi ühekordsed kulud (kolme

aasta jooksul) hinnanguliselt 186–218 miljonit eurot, kusjuures kumulatiivsed korduvkulud

ulatuvad järgmise 12 aasta jooksul 278 miljoni euroni (23,2 miljonit eurot aastas). Kulud

kajastavad taristu ja integreerimisega seotud vajalikke jõupingutusi ning neid tasakaalustab

prognoositav pikaajaline tõhusus ja kulude kokkuhoid.

Nende investeeringute toetamiseks peaks kasutuselevõtuks olema võimalik saada ELi

rahastust, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+-le (avalike teenuste ja institutsioonide

digiüleminek) ja Euroopa Konkurentsivõime Fondile järgnevast vahendist 2027. aasta

järgseks programmitöö perioodiks.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Algatusel on eeldatavasti positiivne mõju konkurentsivõimele. Ettevõtjate kulud tõenäoliselt

vähenevad tänu väiksematele haldustakistustele ja sellele, et porditava dokumendi A1

saamiseks ja kontrollimiseks ning lisateabe esitamiseks juhul, kui selle kehtivuses on kahtlusi,

kulub vähem aega. VKEd, kes moodustavad 99 % ELi ettevõtjatest ja kellel on oma piiratud

haldusressursside tõttu tavaliselt suuremaid raskusi regulatiivsete nõuete täitmisel, peaksid

saama sellest rohkem kasu kui suuremad ettevõtjad. See kehtib eelkõige sellistes sektorites

ET 14 ET

nagu ehitus ja teenused, kus lähetamine ja tegevus kahes või rohkemas liikmesriigis on

tavalisem. Nõuete lihtsam täitmine võib suurendada tõhusust vahendite eraldamisel väärtust

loovale tegevusele. See võib omakorda suurendada tootlikkust. Parem juurdepääs piiriülestele

tööturgudele võimaldab ettevõtjatel kasutada ära laiemat talendipagasit ja optimeerida

tegevust, mis muudab nad konkurentsivõimelisemaks nii kohalikel kui ka rahvusvahelistel

turgudel. Algatusega edendatakse ka tehnoloogia arengut, soodustades avalike teenuste

digitaliseerimist ning üksikisikute ja ettevõtjate sujuvat juurdepääsu teenustele. Võttes

kasutusele uuenduslikud lahendused sotsiaalkindlustusõiguste ja kindlustusstaatuse

tõendamiseks ja piiriüleseks kontrollimiseks, tugevdatakse algatusega suutlikkust teha

avalikus sektoris täiendavaid uuendusi. See peaks aitama veelgi kaasa ELi majanduskasvule

ja ettevõtjate konkurentsivõimele.

Ettepanek on kooskõlas digikontrolliga. See on täielikult kooskõlas e-halduse

aluspõhimõtetega:

• vaikimisi digitaalsus, digitaalsete menetluste edendamine eelistatud valikuna,

pakkudes samas ka alternatiivseid võimalusi;

• ühekordsuse põhimõte, millega vähendatakse liigsete andmete esitamist;

• sisseprojekteeritud koostalitlusvõime, mis hõlbustab dokumentide piiriülest

tunnustamist ja kontrollimist ning piiriülest andmevahetust ning vähendab

killustatust;

• kasutajakesksus, keskendudes inimestele ja tagades prognoositavad menetlusajad;

• kaasavus ja ligipääsetavus, mis tagab võrdse juurdepääsu kõigile, eelkõige puuetega

inimestele, eakatele ja piiratud digioskustega inimestele, pakkudes võimalust taotleda

täiustatud füüsilisi dokumente;

• usaldusväärsus ja turvalisus, millega edendatakse isikuandmete kaitset ja kõrgeid

turvastandardeid;

• vaikimisi piiriülesus, millega luuakse piiriüleselt kättesaadavad teenused ja

vähendatakse liikuvuse tarbetuid takistusi.

• Põhiõigused

Kavandatav määrus peaks hõlbustama sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist,

lihtsustades sotsiaalkindlustushüvitiste ja tervishoiuteenuste kättesaadavust kõikjal Euroopas

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 34 ja 35). See saavutatakse kogu ELis liikuvate

isikute sotsiaalkindlustusõiguste ja kindlustusstaatuse parema tõendamise ja kontrollimisega.

Esialgse kaitsetaseme vähenemist ei ole kindlaks tehtud.

Tagades, et sotsiaalkindlustusõigused ja -dokumendid on lihtsustatud menetluste ja lühemate

haldusmenetluste abil hõlpsamini ülekantavad ja kontrollitavad, peaks algatusel olema

positiivne mõju järgmisele:

• isikute ja töötajate vaba liikumine, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis

45 ning põhiõiguste harta artiklites 15 ja 45;

ET 15 ET

• ELi toimimise lepingu artiklis 56 ja harta artiklis 16 sätestatud teenuste osutamise

vabadus.

Selle tulemusena oleksid töötajad tõenäolisemalt valmis piiriüleseid töövõimalusi ära

kasutama ning ettevõtted oleksid rohkem huvitatud piiriülesest tegutsemisest. Kavandatava

määrusega ei piirata neid vabadusi.

Ettepanek mõjutab tõenäoliselt positiivselt ka põhiõiguste harta artiklis 41 sätestatud õigust

heale haldusele. Eeldatakse, et menetluste lihtsustamise ja menetlusaja lühendamise korral

tegeletakse taotluste ja toimingutega mõistliku aja jooksul, suurendades seeläbi üksikisikute ja

ettevõtjate õiguskindlust.

Kavandatav määrus hõlmab isikuandmete töötlemist. Seepärast tuleks sellega tagada, et

selline töötlemine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

(edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“)18 nõuetega ning põhiõiguste hartaga tagatud

põhiõigustega, eelkõige õigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, mis on sätestatud

harta artiklites 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingus, eriti selle artiklis 16, mis käsitleb õigust

isikuandmete kaitsele. Eelistatud poliitikavariandiga tagatakse eelduste kohaselt turvalisuse ja

andmekaitse kõrge tase, andes kasutajatele kontrolli, avaldades võimalikult väheseid andmeid,

tagades nende valikulise avaldamise ning isikuandmete kaitse üldmäärusele vastava, turvalise

ja läbipaistva käitlemise Euroopa digiidentiteedikukrute kasutamisel. Samuti on kasutajatele

tagatud õiguslikud kaitsemeetmed, kui nad tuginevad täiustatud füüsilistele dokumentidele.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepaneku finantsmõju ELi eelarvele on väga piiratud. Jooksvad kulud tekivad üksnes

komitee ja digiülemineku töörühma koosolekute korraldamisel ning ettepaneku alusel loodud

digilahenduste rakendamise toetamisel liikmesriikides. Need kulud kaetakse olemasolevate

sisemiste eelarveridade kaudu olemasolevate vahendite ümberpaigutamise teel.

5. MUU TEAVE

• Rakendusstrateegia, rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse

kord

Algatuse rakendamise jälgimiseks ja selle mõju hindamiseks on koostatud põhjalik

seireraamistiku kavand, millega tagatakse, et algatus on jätkuvalt eesmärgipärane ja sellega

saavutatakse kavandatud eesmärgid. Seda raamistikku täiustatakse veelgi, tuginedes lõplikele

õiguslikele kirjeldustele ja rakendamise ajakavale. Edusamme jälgitakse erieesmärkidega

seotud tegevus-, tulemus- ja mõjunäitajate abil. Raamistik aitab kindlaks teha ka

rakendamisega seotud probleeme ning tagada, et algatuse algusest peale ja kogu selle

rakendamise ajal on olemas õigeaegne ja järjepidev rakendamisalane tugi. Komisjon kogub ja

analüüsib tihedas koostöös liikmesriikidega korrapäraselt andmeid, kasutades olemasolevaid

aruandlusmehhanisme. Andmeid kasutatakse selleks, et teha kindlaks rakendamisel esinevad

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

ET 16 ET

lüngad ja tekkivad rakendamisega seotud vajadused, hinnata meetme tõhusust ja luua

tulevaseks hindamiseks vajalik tõendusbaas.

Selleks et hinnata ettepaneku tegelikku mõju, võiks algatust hinnata mitte varem kui seitse

aastat pärast selle jõustumist.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 määratletakse reguleerimisese ja selgitatakse ettepaneku eesmärke.

Artiklis 2 sätestatakse ettepaneku sisuline ja isikuline kohaldamisala ning täpsustatakse

isikute kategooriaid ja sotsiaalkindlustusliike, mille suhtes ettepanekut kohaldatakse.

Artiklis 3 sätestatakse kavandatavas määruses kasutatud põhimõistete määratlused, et

hõlbustada ühetaolist tõlgendamist ja kohaldamist.

Artikliga 4 kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi digilahenduse raamistik

sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks, väljastamiseks, piiriüleseks kontrollimiseks ja

tunnustamiseks ning kirjeldatakse selle põhiomadusi.

Artikliga 5 määratakse kindlaks kuupäev, millest alates kohaldatakse Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi käsitlevat I peatükki sotsiaalkindlustusdokumentide suhtes.

Edasilükatud kohaldamiskuupäeva eesmärk on anda liikmesriikidele piisavalt aega uute

nõuetega kohanemiseks.

Artiklis 6 sätestatakse liikmesriikide kohustus anda üksikisikutele ja ettevõtjatele võimalus

esitada ettepanekuga hõlmatud sotsiaalkindlustusdokumentide taotlusi täielikult veebipõhiselt,

kasutades menetlusi, mis on kooskõlas määrusega (EL) 2018/172419.

Artiklis 7 sätestatakse sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamist, kehtivust ja kontrollimist

reguleerivad eeskirjad. Sellega nähakse nende dokumentide jaoks ette vaikimisi digivorming,

mis on mõeldud kasutamiseks Euroopa digiidentiteedikukrutes, võimaldades samal ajal

kasutada füüsilisi dokumente, mida täiustatakse digielementidega, et suurendada nende

turvalisust. Artikliga nähakse ette ka asjaomaste isikute ja tööandjate automaatne teavitamine

dokumentide tühistamise korral ning tagatakse määratud kontrollijate poolne piiriülene

tunnustamine ja kontroll, et kinnitada dokumentide autentsust, terviklust ja kehtivust. Lisaks

antakse artikliga komisjonile rakendamisvolitused digilahenduse funktsionaalsete, talitlus- ja

tehniliste kirjelduste kehtestamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikliga 8 kehtestatakse siduvad tähtajad sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamiseks.

Selle eesmärk on vältida tarbetuid viivitusi, tagada ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimist

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne

digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).

ET 17 ET

käsitlevate eeskirjade kohaste õiguste tulemuslik ja õigeaegne kasutamine ning hõlbustada

ettevõtjate piiriülest tegevust. Artikliga antakse komisjonile õigus kehtestada

dokumendipõhised tähtajad rakendusaktide abil, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr

182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlust.

Artikliga 9 nähakse ette erisätted Euroopa ravikindlustuskaardi kohta.

Artikliga 10 ühtlustatakse porditava dokumendi A1 taotlustele kohaldatavaid teabenõudeid.

Selle eesmärk on vältida liikmesriikide vahelisi vastuolusid asjakohaste faktide kontrollimisel

enne selliste dokumentide väljastamist ning ühtlustada samal ajal taotlusprotsesse. Artikliga

nähakse ette ka võimalik tulevane tehniline koostalitlusvõime ühelt poolt porditava

dokumendi A1 taotlemiseks kasutatavate riiklike portaalide ja teiselt poolt siseturu

infosüsteemiga ühendatud avalike liideste vahel, mis on mõeldud sõidukijuhtide lähetamiseks

autoveosektoris ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL20 kohaste

lähetusdeklaratsioonide esitamiseks. Eesmärk on vähendada halduskoormust ja edendada

andmete taaskasutatavust.

Artikliga 11 tugevdatakse EESSI süsteemi kasutamist sotsiaalkindlustusasutuste vahelise

piiriülese andmevahetuse peamise kanalina ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimist

käsitlevate eeskirjade alusel. Artikliga nähakse ette, et süsteem peaks jätkuvalt toimima

kehtivate tehniliste ja talitluskirjelduste kohaselt. Kõik hilisemad kohandused või täiendused

tuleks teha rakendusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud

kontrollimenetlustega, et tagada nende siduv ja ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides.

Selleks et veelgi parandada süsteemi usaldusväärsust ja tagada üksikisikutele õigeaegne

juurdepääs oma sotsiaalkindlustushüvitistele, kehtestatakse artikliga liikmesriikidele ka

kohustus pidada kinni EESSI kaudu toimuva teabevahetuse maksimaalsetest tähtaegadest, mis

on sätestatud kavandatava määruse I lisas. Lisaks antakse artikliga komisjonile õigus võtta

vajaduse korral vastu delegeeritud õigusakte kõnealuse lisa muutmiseks.

Artikliga 12 tugevdatakse liikmesriikidevahelist koostööd, nähes ette õigusliku aluse, mis

võimaldab elektroonilises teabevahetuses tuvastada sotsiaalkindlustusõigusi ja -kohustusi

mõjutavate asjaolude muutusi ning võidelda paremini pettuste vastu. Artikliga antakse

komisjonile õigus võtta kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud

kontrollimenetlusega rakendusaktide kaudu vastu tehniline kord, kui EESSI süsteemi ei peeta

kõige mõjusamaks või asjakohasemaks teabevahetusmeetodiks.

Artikliga 13 luuakse sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiülemineku töörühm, et pakkuda

operatiivtuge ning luua kogemuste ja teadmiste vahetamiseks praktikakogukond, hõlbustades

seeläbi liikmesriikidevahelist koostööd.

Artikliga 14 kehtestatakse liikmesriikidele aruandekohustus, et tagada läbipaistvus ja vastutus

artikli 8 lõikega 1 ja artikli 11 lõikega 2 seotud sätete rakendamisel.

Artiklis 15 täpsustatakse kavandatava määruse alusel isikuandmete töötlemise suhtes

kohaldatavaid andmekaitsenõudeid. Sellega tagatakse, et kavandatava määruse kohane

20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb

direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega

muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat

halduskoostööd (ELT L 159, 28.5.2014, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/67/oj).

ET 18 ET

isikuandmete töötlemine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2016/679 ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2018/172521.

Artikliga 16 antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290

vastu delegeeritud õigusakte ja sätestatakse kõnealuse delegeerimise tingimused.

Artiklis 17 sätestatakse, et komisjoni abistab kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011

rakendusaktide vastuvõtmisel komitee.

Artikliga 18 nähakse ette kavandatava määruse rakendamise ja tõhususe

hindamine. Artiklitega 19 ja 20 nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

883/2004 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 muutmine, et tagada nende kooskõla kavandatava

määruse ja uue juhtimisraamistikuga ning säilitada õiguslik järjepidevus.

Artikliga 21 nähakse ette määruse (EL) 2018/1724 II lisa muutmine, et lisada ühtse digivärava

määruse kohaldamisalasse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate

sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks mõeldud veebipõhised menetlused.

Artiklis 22 sätestatakse kavandatava määruse jõustumist käsitlevad normid.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) nr 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 19 ET

2026/0271 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

milles käsitletakse sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digiüleminekut ja

millega kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) raamistik ning

muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009 ja (EL) 2018/1724

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 48,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Isikute vaba liikumine on Euroopa Liidu toimimise lepinguga (edaspidi „ELi

toimimise leping“) tagatud põhivabadus ja liidu ühtse turu nurgakivi. Selle vabaduse

täielikuks rakendamiseks on oluline, et üksikisikud, töötajad ja nende perekonnad

saaksid teise liikmesriiki kolides või seal viibides, elades või töötades tõhusalt oma

sotsiaalkindlustusõigusi kasutada.

(2) Selleks on liit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 883/200422 ja (EÜ)

nr 987/200923 alusel kehtestanud tervikliku õigusraamistiku. Selle eeskirjadega

koordineeritakse liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteeme, et tagada piiriülestes

olukordades olevatele isikutele juurdepääs sotsiaaltoetusele, nagu pensionid,

töötushüvitised ja tervishoiuteenused. Kõnealuste eeskirjade nõuetekohaseks

kohaldamiseks on aga vaja tõhusaid sotsiaalkindlustusmenetlusi, mis peavad sammu

tehnoloogia arengu ja muutuvate ühiskondlike vajadustega.

(3) Sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiüleminek on oluline, et tõhustada

andmevahetust, kiirendada nõuete menetlemist, lihtsustada juurdepääsu hüvitistele

ning vähendada haldustakistusi üksikisikute, ettevõtjate ja riiklike ametiasutuste jaoks.

See aitab tugevdada ka pettuste ennetamist ning suurendada seeläbi usaldust liidu

sotsiaalkindlustuse koordineerimise raamistiku vastu, samuti aitab see muuta liikuvuse

kõigi jaoks vabaks ja õiglaseks.

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/883/oj).

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles

sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta)

rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/987/oj).

ET 20 ET

(4) Tulenevalt piiriülese andmevahetuse keerukusest ja sotsiaalkindlustuse

koordineerimise menetluste edasisest digitaliseerimisest on vaja spetsiaalset õigusakti,

mida oleks võimalik kohandada tulevaste tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja poliitiliste

arengusuundumustega. See õigusakt peaks määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr

987/2009 sätestatud liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirju täiendama,

käsitledes digisüsteeme ja -protsesse, mis on vajalikud nende eeskirjade tõhusaks

rakendamiseks ja täitmise tagamiseks. Kuna käesoleva õigusakti sätted on omavahel

lahutamatult seotud ning peaksid toimima koos sotsiaalkindlustuse koordineerimise

määrustega ja neid täiendama, peavad ka need sätted olema esitatud määruse vormis.

(5) Arvestades tehnilist eripära, koostalitlusvõime nõudeid ja digiprotsesside kiiret

arengut, on asjakohane võtta vajalikud eeskirjad vastu eraldi õigusaktina. Selle

eesmärk on tagada õigusselgus ja ühetaoline kohaldamine kogu liidus ning võimaldada

paindlikkust, et võtta arvesse uusi digisuundumusi, ilma et oleks vaja muuta

sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid liidu eeskirju.

(6) Selleks et tagada õiguskindlus ja kooskõla määrusega (EÜ) nr 883/2004, tuleks

käesoleva õigusakti kohaldamisala viia kooskõlla kõnealuses määruses sätestatud

isikulise ja sisulise kohaldamisalaga.

(7) On vaja kehtestada Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) loomise ja toimimise

eeskirjad. ESSPASS on digilahendus sotsiaalkindlustusdokumentide, sealhulgas

Euroopa ravikindlustuskaardi elektrooniliseks taotlemiseks, väljastamiseks ja

piiriüleseks kontrollimiseks. ESSPASS peaks aitama tagada, et üksikisikud saavad

kiiresti tõendada oma sotsiaalkindlustusõigusi, samuti peaks see aitama toetada nende

õiguste tõrgeteta kasutamist piiriülestes olukordades, võimaldades samal ajal

sotsiaalkindlustusasutustel, tööinspektsioonidel ja tervishoiuteenuste osutajatel

asjakohast teavet tõhusalt ja turvaliselt kontrollida. See omakorda hõlbustaks

pettuskontrolle ja tugevdaks nõuete täitmise tagamist. ESSPASS peaks lihtsustama ka

kohaldatavate nõuete täitmist palgatöötajaid kaasavate ettevõtjate jaoks ja füüsilisest

isikust ettevõtjate jaoks piiriülestes olukordades.

(8) Aastatel 2021–2025 toimunud ESSPASSi katseetapp, mis käivitati Euroopa

sotsiaalõiguste samba tegevuskava raames ja mida toetati programmist „Digitaalne

Euroopa“, tõestas nii ESSPASSi tehnilist toimivust kui ka praktilist kasu.

(9) On juba näha, et porditava dokumendiga A1 ja Euroopa ravikindlustuskaardiga seotud

menetlustega on võimalik vähendada halduskoormust, ning katseetapp tõendas nende

tehnilist teostatavust. ESSPASSi raamistikku tuleks kõigepealt kohaldada porditava

dokumendi A1 suhtes, arvestades selle tehnilise valmisoleku kõrget taset. Seejärel

tuleks raamistikku kohaldada Euroopa ravikindlustuskaardi ja muude

sotsiaalkindlustusdokumentide suhtes, välja arvatud dokumendid, mille puhul

hindamine näitab, et see pole asjakohane, teostatav ega kulutõhus.

(10) Jõupingutuste dubleerimise vältimiseks peaks ESSPASS tuginema olemasolevatele

liidu digialgatustele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL)

2018/1724,24 (EL) 2024/90325 ja (EL) 910/2014,26 ning neid täiendama.

24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne

digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks

ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/903, millega kehtestatakse

meetmed avaliku sektori koostalitlusvõime kõrge taseme tagamiseks kogu liidus (Koostalitleva Euroopa

määrus) (ELT L, 2024/903, 22.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/903/oj).

ET 21 ET

(11) Määruse (EL) 2018/1724 kohaselt peavad liikmesriigid võimaldama üksikisikutel ja

ettevõtjatel läbida teatavad menetlused täiel määral veebis. See hõlmab taotlusi selle

kindlaksmääramiseks, millised sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte dokumendi

omaniku suhtes kohaldatakse ja mille tulemusena väljastatakse porditav dokument A1,

samuti Euroopa ravikindlustuskaardi taotlusi ja pensionihüvitiste taotlusi. Selle

tagamiseks, et üksikisikud saaksid täielikult ja ilma haldustakistusteta kasutada oma

vaba liikumise õigust ja tööjõu liikuvuse õigust, tuleks võimalust esitada taotlused

otsast lõpuni veebis laiendada nii, et see hõlmaks käesoleva määruse kohaldamisalasse

kuuluvaid sotsiaalkindlustusdokumente. Seepärast tuleks muuta määruse (EL)

2018/1724 II lisa ja lisada sellesse veebipõhised menetlused käesoleva määruse

kohaldamisalasse kuuluvate sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks.

(12) Selleks et säilitada digiüleminekul inimkeskne lähenemisviis ja optimeerida

liikmesriikide investeeringuid, on äärmiselt oluline tugineda Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2024/1183 loodud Euroopa digiidentiteedikukrutele

koostoimes määrusega (EL) 2018/1724. Need kukrud pakuvad ühtlustatud, õiguslikult

usaldusväärset, väga turvalist ja privaatsusnõudeid järgivat mehhanismi digiidentiteedi

andmete ja dokumentide turvaliseks säilitamiseks ja jagamiseks.

(13) Tõhususe ja ajakohastamise edendamiseks tuleks digitaalsed

sotsiaalkindlustusdokumendid muuta vaikevorminguks. Samal ajal peab üksikisikutele

ja ettevõtjatele jääma õigus taotleda ja saada füüsilisi sotsiaalkindlustusdokumente.

Sellega edendatakse kaasavust ja välditakse ebavõrdsuse süvenemist teenustele

juurdepääsul. Füüsilisi sotsiaalkindlustusdokumente tuleks täiendada standarditud

digielementidega, mille abil saab dokumente turvaliselt kontrollida, aidates seeläbi

vähendada pettuseohtu. Kuna kõnealused füüsilised dokumendid sisaldavad

digielemente, peaksid need kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse.

(14) Piiriülestel töötajatel puudub sageli selge teave oma sotsiaalkindlustusolukorra kohta.

Näiteks ei pruugi nad olla teadlikud sellest, et tööandjad on taotlenud nende piiriülese

tegevusega seotud porditavat dokumenti A1 või on lasknud selle väljastada. Seetõttu

tuleks võimaldada töötajate otsest juurdepääsu sotsiaalkindlustusdokumentidele, et

muuta sotsiaalkindlustusõigustega ja sotsiaalkindlustussüsteemi kuulumisega seonduv

läbipaistvamaks. See peaks vähendama pettustega kokkupuute ohtu ja tagama, et

töötajad saavad kiiresti sotsiaalkindlustushüvitisi, millele neil on õigus.

(15) Võttes arvesse, kui oluline on võidelda piiriüleste sotsiaalkindlustuspettuste vastu ja

tugevdada vastastikust usaldust, peaksid liikmesriigid enne

sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamist nõuetekohaselt ja hoolsuskohustust täites

kontrollima esitatud teabe täpsust. Selle protsessi toetamiseks tuleks edendada

digivahendite kasutamist.

(16) Seadusjärgselt esindatud füüsilistel isikutel, sealhulgas alaealistel lastel, ei pruugi olla

Euroopa digiidentiteedikukrule juurdepääsu. Seepärast peaks seadusjärgsetel

esindajatel, nagu vanemad, eestkostjad või muud nõuetekohaselt volitatud isikud,

olema võimalik võtta vastu ja säilitada esindatava isiku digitaalseid

sotsiaalkindlustusdokumente oma Euroopa digiidentiteedikukrus. See on vajalik, et

hõlbustada juurdepääsu seadusjärgselt esindatud isikute digidokumentidele, mis on

eriti oluline, kui nad vajavad erakorralist arstiabi.

26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-

tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj

ET 22 ET

(17) Võrdse juurdepääsu tagamiseks peaksid sotsiaalkindlustusdokumendid ning nende

taotlemise, kättesaadavaks tegemise ja jagamise menetlused olema juurdepääsetavad

puuetega inimestele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)

2016/210227 ning asjakohasel juhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)

2019/88228.

(18) Selleks et tagada määruses (EÜ) nr 883/2004 sätestatud õiguste õigeaegne kasutamine,

tuleks pädevatelt asutustelt nõuda, et nad väljastaksid asjaomasele isikule ja

asjakohasel juhul tööandjale sotsiaalkindlustusdokumendid siduva tähtaja jooksul.

Kogemused on näidanud, et viivitused selliste dokumentide väljastamisel võivad

takistada üksikisikute õigeaegset juurdepääsu hüvitistele ja luua takistusi ettevõtjate

piiriülesele tegevusele. Võttes arvesse, kui oluline on kiire juurdepääs

tervishoiuteenustele ajutise välismaal viibimise ajal, ei tohiks Euroopa

ravikindlustuskaardi väljastamise maksimaalne tähtaeg ületada 24 tundi alates täieliku

taotluse esitamisest. See peaks olema saavutatav, kuna kontrollida tuleb ainult seda,

kas isikul on tegelik kindlustus.

(19) Sujuva piiriülese liikuvuse toetamiseks tuleks uurida ESSPASSi ja määruse (EÜ) nr

987/2009 kohaselt loodud sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise (EESSI)

süsteemi koostalitlusvõimet ja koostoimet. Vajaduse korral tuleks uurida ka

ESSPASSi ja muude liidu algatuste, sealhulgas andmete ühekordse küsimise tehnilise

süsteemi, kavandatud Euroopa ettevõtluskukrute, siseturu infosüsteemi (IMI) ning

töötajate lähetamise, pensionide jälgimise, tööõiguse, äriühinguõiguse, maksustamise

ja e-tervise valdkonna digialgatuste vahelist koostalitlusvõimet ja koostoimet.

(20) Euroopa ravikindlustuskaardi digitaliseerimine ESSPASSi raames parandab veelgi

inimeste ajutisel viibimisel teistes liikmesriikides nende juurdepääsu meditsiiniliselt

vajalikele tervishoiuteenustele. See omakorda võimaldab tervishoiuteenuste osutajatel

kogu Euroopas isikute kindlustusstaatust kiiresti ja täpselt kontrollida ning nii peaksid

vähenema juhtumid, kus Euroopa ravikindlustuskaarti ei aktsepteerita või seda ei

kasutata asjakohaselt. Selleks et hõlbustada hüvitamistaotluste kiiremat, täpsemat ja

turvalisemat menetlemist liidu sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade alusel

ning parandada üldist tõhusust, on väga oluline, et tervishoiuteenuse osutajad

ühtlustaksid asjakohaste andmete edastamise automatiseeritud vahendite abil. Seda

tuleks teha andmekaitse-eeskirju ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides.

Võimendada tuleks ühtse Euroopa terviseandmeruumi raames juba ette nähtud

tervishoiu digisüsteemide investeeringuid ja kohandusi, et luua koostoime, mis

maksimeerib digitaalsete tervishoiusüsteemide tõhusust, eelkõige juhul, kui mõlemas

valdkonnas on ette nähtud koostoime Euroopa digiidentiteedikukrutega.

(21) Kõigis liikmesriikides tuleks ühtlustada porditava dokumendi A1 taotlemiseks

vajalikud põhiandmed. Selle eesmärk on tagada kohaldatavate õigusaktide

kindlaksmääramiseks asjakohaste asjaolude järjepidev kontrollimine, mis on oluline,

et aidata avastada ebakorrektseid deklaratsioone ja pettusi ning vähendada töötajaid

lähetavate tööandjate halduskoormust. Lisaks peaksid porditava dokumendi A1

taotlemiseks ettenähtud riiklikud portaalid olema ühtlustatud tehnilise rakendamise

kaudu koostalitlusvõimelised siseturu infosüsteemiga (IMI) ühendatud avalike

liidestega, mis võimaldab ühiseid andmeid vastavalt ühekordsuse põhimõttele esitada

27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku

sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust (ELT L 327, 2.12.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2102/oj).28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).

ET 23 ET

vaid üks kord ja seejärel võimaluse korral taaskasutada. Selline võimalik

koostalitlusvõime peaks kooskõlas komisjoni lihtsustamiseesmärkidega vähendama

ettevõtjate halduskoormust ja hõlbustama ka teenuste piiriülest osutamist. Komisjon

peaks arendustööks vajaliku teabe andmiseks ja arendustöö tugevdamiseks hindama

liikmesriikide toetusel ka lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise kulude-tulude

suhet, ühilduvust olemasolevate süsteemidega ning kooskõla käimasolevate ja

tulevaste liidu algatustega, eelkõige IMI õigusraamistiku ajakohastamisega. Kõik

koostalitlusmeetmed peaksid olema kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724 ning

hõlbustama täielikult veebipõhise menetluse suhtes kohaldatavate nõuete täitmist ja

ühekordsuse põhimõtte järgimist taotluste korral, mis käsitlevad kohaldatavate

sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kindlaksmääramist.

(22) ESSPASS on mõeldud sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi

täiendamiseks. Kuigi ESSPASS pakub üksikisikutele ja ettevõtjatele lahendust

digitaalseks suhtluseks liikmesriikide ametiasutustega, peaks käesolev määrus

reguleerima ka teabevahetust sotsiaalkindlustusasutuste vahel, eelkõige EESSI

süsteemi kaudu toimuvat teabevahetust. Tõhususe ja järjepidevuse tagamiseks peaks

sellise teabevahetuse peamiseks vahendiks olema EESSI süsteem.

(23) Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni võrdlev uuring näitas,

et piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite menetlemine võtab kõigis

sotsiaalkindlustusvaldkondades keskmiselt neli korda kauem aega kui võrreldavate

siseriiklike juhtumite menetlemine. Seetõttu on väga oluline kehtestada meetmed,

millega hoida ära hilinenud andmevahetusest tingitud tarbetuid viivitusi piiriüleste

juhtumite käsitlemisel.

(24) Selleks et piiriülestes sotsiaalkindlustusküsimustes vigu ja pettusi tõhusalt ennetada ja

avastada, on vaja tõhusat teabevahetust ja tihedat koostööd liikmesriikide vahel.

Seepärast on vaja kehtestada andmevahetuse eeskirjad juhuks, kui EESSI süsteemi ei

saa tulemuslikult kasutada. Need eeskirjad peaksid tagama pädevatele asutustele ja

institutsioonidele suurema õiguskindluse ja tugevama õigusliku aluse andmete

vahetamiseks, et avastada pettusi ja ebatäpsusi seoses määruses (EÜ) nr 883/2004

sätestatud õiguste aluseks oleva teabega, ning andmete kontrollimiseks teiste

liikmesriikide asutuste ja institutsioonidega tehtava ristkontrolli kaudu, kasutades

elektroonilist teabevahetust või turvalist otsejuurdepääsu andmebaasile. Kõik

teabenõuded ja vastused peaksid olema vajaduspõhised ja proportsionaalsed.

(25) Selleks et toetada käesoleva määruse järjepidevat rakendamist ning luua

praktikakogukond kogemuste ja teadmiste vahetamiseks, tuleks asutada

sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiülemineku töörühm, mille koosseisu kuuluvad

igast liikmesriigist kaks esindajat, kellel on sotsiaalkindlustuse koordineerimise

valdkonna digiaspekte käsitlevad tehnilised ja poliitilised eksperditeadmised, ning

komisjoni esindajad. Töörühma koosseisu üksikasjad tuleks sätestada selle töökorras.

Töörühm peaks jätkama ka tööd, mida on varem teinud määruse (EÜ) nr 883/2004

artikli 73 kohaselt loodud andmetöötluse tehniline komisjon ja

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni ajutised töörühmad,

sealhulgas ESSPASSiga tegelev töörühm. Selleks et tagada Euroopa digiidentiteedi

raamistikul põhineva ESSPASSi raamistiku tulemuslik rakendamine, peaks

digiülemineku töörühm tegema vajaduse korral koostööd sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise halduskomisjoni ja Euroopa digiidentiteedi koostöörühmaga.

(26) Liikmesriikide piiriüleste sotsiaalkindlustusprotsesside digitaliseerimise alaste

jõupingutuste toetamisel peaks jätkuvalt olema oluline roll Euroopa Tööjõuametil

ET 24 ET

(ELA). See peaks eelkõige hõlmama heade tavade ja kogemuste korrapärase

vahetamise hõlbustamist, digivahendite tõhusa kasutamise edendamist ning

suutlikkuse suurendamise meetmete, näiteks koolitus- ja teadmiste jagamise algatuste

pakkumist, et suurendada liikmesriikide ametiasutuste digivalmidust. Euroopa

Tööjõuamet peaks jätkama ka üksikisikute, tööandjate ja muude asjaomaste

sidusrühmade, näiteks tervishoiuteenuste osutajate teadlikkuse suurendamist

sihipäraste teavituskampaaniate, juhendmaterjalide ja teavitustegevuse kaudu. See

peaks aitama parandada arusaamist piiriülestest sotsiaalkindlustusõigustest ja -

kohustustest ning olemasolevatest digivahenditest ja nende läbipaistvust.

(27) Käesoleva määruse alusel tuleks isikuandmeid töödelda kooskõlas määrustega (EL)

2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning direktiiviga 2002/58/EÜ29. Käesoleva määruse

alusel tuleks isikuandmeid töödelda üksnes selles määruses ning määrustes (EÜ) nr

883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 sätestatud konkreetsetel eesmärkidel, ilma et see

mõjutaks edasist töötlemist avalikes huvides toimuva arhiveerimise eesmärgil

kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1 punktiga b ja artikliga 89.

(28) Käesoleva määrusega luuakse õiguslik alus sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvate andmete säilitamiseks ja töötlemiseks, mille eesmärk on tõendada ja

kontrollida sotsiaalkindlustusõigusi piiriülestes olukordades. Käesoleva määruse alusel

töödeldavad isikuandmed peaksid olema nendes sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad andmed. Need isikuandmed peaksid eelkõige hõlmama teavet, mida on vaja

füüsiliste isikute digitaalseks identifitseerimiseks, määrusest (EÜ) nr 883/2004

tulenevate õiguste kiiremaks ja täpsemaks kasutamiseks ning vahetatava teabe ja

dokumentide kehtivuse ja sisu kontrollimiseks. Need andmed kuuluvad järgmistesse

andmekategooriatesse: nimi, sünniaeg ja -koht, aadress, isikukood, ametialased

andmed ja terviseandmed. Käesoleva määruse kohaldamisel töötlevad neid

isikuandmeid liikmesriikide dokumentide väljastajad ja kontrollijad. Määrusega

piiratakse isikuandmete säilitamise aega ajavahemikuga, mis on rangelt vajalik nende

kontrollimiseks. Käesolevas määruses sätestatud meetmed on proportsionaalsed, kuna

need piirduvad rangelt sellega, mis on vajalik õiguste kontrollimiseks,

sotsiaalkindlustusjuhtumite haldamiseks, nõuete täitmise tagamiseks ja pettuste vastu

võitlemiseks. Minimaalse sekkumise tagamiseks tuleks rakendada tugevaid

kaitsemeetmeid, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumine, juurdepääsu

kontroll ja krüpteerimine, ning rakendusaktides tuleks täpsustada ühised

andmemudelid.

(29) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks

komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 delegeerida õigus võtta

vastu õigusakte seoses selliste sotsiaalkindlustusdokumentide loeteluga, mille puhul

ESSPASSi raamistik ei paku mingit lisaväärtust, ja seoses I lisa muudatustega. On eriti

oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid

konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid

viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema

õigusloome kokkuleppes30 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada

delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa

Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse

isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja

elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37). 30 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

ET 25 ET

nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,

millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(30) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused selleks, et määrata kindlaks

sotsiaalkindlustusdokumentide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused ja menetlused,

sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamise tähtajad, sätestada ühised teabenõuded

porditava dokumendi A1 taotlemiseks, kehtestada ühtne tehniline raamistik, et tagada

koostalitlusvõime selle dokumendi taotlemiseks kasutatavate liikmesriikide portaalide

ning töötajate ja sõidukijuhtide lähetamise deklareerimiseks kasutatavate IMIga

ühendatud avalike liideste vahel, täpsustada EESSI süsteemi tulevasi funktsionaalseid

ja tehnilisi kirjeldusi seoses teatavate valdkondadega, kehtestada ühtne lähenemisviis

määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 nõuetekohase kohaldamise või

täitmise tagamise kontrollimiseks vajalike andmete turvaliseks vahetamiseks või neile

juurdepääsuks ning täpsustada käesoleva määruse rakendamist käsitlevate

liikmesriikide aruannete vorm ja struktuur. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201131.

(31) Selguse huvides ja käesoleva määrusega kooskõla tagamiseks tuleks määrustest (EÜ)

nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 välja jätta aegunud sätted, mis on seotud

elektroonilise andmevahetuse reguleerimisega. Nimetatud määrusi tuleks seepärast

vastavalt muuta.

(32) Selleks et anda liikmesriikidele piisavalt aega oma haldus- ja tehnilise korra

kohandamiseks ESSPASSi arendamisega, tuleks ESSPASSi käsitlevate sätete

kohaldamine edasi lükata.

(33) Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 konsulteeriti Euroopa

Andmekaitseinspektoriga[, kes esitas oma arvamuse …].

(34) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua ühtne, turvaline ja

koostalitlusvõimeline digiraamistik sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks,

väljastamiseks ja piiriüleseks kontrollimiseks ning sotsiaalkindlustusteabe piiriüleseks

vahetamiseks, ei suuda liikmesriigid eraldi tegutsedes piisavalt saavutada, küll aga

saab neid meetme piiriülese laadi ja ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil,

võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja selles

seatud eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas määruses sätestatakse sotsiaalkindlustusteabe piiriülese vahetamise

digitaliseerimise eeskirjad, mis hõlbustavad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr

987/2009 tulemuslikku kohaldamist ja täitmise tagamist.

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 26 ET

2. Eelkõige sätestatakse määruses eeskirjad järgmise kohta:

a) Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) kui sellise vahendi loomine ja

toimimine, mille abil digitaalselt ja õigeaegselt tõendada ja kontrollida vaba

liikumise õigust kasutavate isikute sotsiaalkindlustusõigusi ning muuta

tööandjatele nõuete täitmine lihtsamaks;

b) sotsiaalkindlustusasutuste vahel turvalise, standarditud ja koostalitlusvõimelise

andmevahetuse tagava sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise

(EESSI) süsteemi toimimine, arendamine ja täiustamine;

c) muu pädevate asutuste vaheline digitaalne piiriülene andmevahetus, mis on

vajalik piiriüleste sotsiaalkindlustuspettuste vastu võitlemiseks ning asjaolude

muutumise, ebatäpsuste, vastuolude või vigade avastamiseks.

3. Käesoleva määrusega täiendatakse määruseid (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009.

See ei mõjuta nimetatud määrustes sätestatud õigusi ja kohustusi, kui käesolevas

määruses ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 2 kohaldamisalasse

kuuluvate isikute suhtes ja kõnealuse määruse artikli 3 lõikes 1 loetletud

sotsiaalkindlustusliikide suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009

sätestatud mõisteid.

2. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „Euroopa sotsiaalkindlustuspass“ ehk „ESSPASS“ – digilahendus

sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks, väljastamiseks, piiriüleseks

kontrollimiseks ja tunnustamiseks liidus;

b) „sotsiaalkindlustusdokument“ – määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr

987/2009 rakendamiseks vajalikud andmed (olenemata nende vormist), mis

tõendavad isiku sotsiaalkindlustusalast olukorda;

c) „Euroopa digiidentiteedikukkur“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 42 määratletud Euroopa

digiidentiteedikukkur;

d) „digitaalne sotsiaalkindlustusdokument“ – liikmesriigi pädeva asutuse

väljastatud sotsiaalkindlustusdokument, mis on kavandatud säilitamiseks,

haldamiseks ja jagamiseks Euroopa digiidentiteedikukru kaudu ning mis on

elektrooniliselt kontrollitav;

ET 27 ET

e) „porditav dokument A1“ – määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 19 lõikes 2

osutatud sotsiaalkindlustusdokument, mille on välja andnud liikmesriigi pädev

asutus ja mis tõendab, et kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte määruse

(EÜ) nr 883/2004 II jaotise alusel;

f) „Euroopa ravikindlustuskaart“ – määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 25 kohaselt

väljastatud sotsiaalkindlustusdokument;

g) „väljastaja“ – määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 1 punktis p määratletud asutus

või liikmesriigi õiguse alusel määratud, tunnustatud või muul viisil pädev

organ või asutus, kes vastutab määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009

kohaldamisalasse kuuluvate sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamise,

edastamise ja vajaduse korral parandamise või tagasivõtmise eest;

h) „kontrollija“ – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus või

ametiülesandeid täitev füüsiline isik, kelle liikmesriik on määranud, volitanud

või keda ta tunnustab isikuna, kellel on õigus kontrollida

sotsiaalkindlustusdokumente kooskõlas käesoleva määrusega.

I peatükk

Euroopa sotsiaalkindlustuspass

Artikkel 4

ESSPASSi õigusraamistik

1. ESSPASSi õigusraamistik koosneb käesolevas peatükis sätestatud eeskirjadest

järgmise kohta:

a) asjaomaste isikute ja tööandjate poolne sotsiaalkindlustusdokumentide taotluste

veebipõhine esitamine liikmesriikide pädevatele asutustele;

b) sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamine liikmesriikide pädevate asutuste

poolt asjaomastele isikutele ja tööandjatele;

c) sotsiaalkindlustusdokumentide elektrooniline kontrollimine kontrollijate poolt,

et kinnitada nende autentsust, terviklust ja kehtivust.

Artikkel 5

ESSPASSi õigusraamistiku kohaldamisala ja kohaldamine

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse:

a) porditava dokumendi A1 suhtes alates [jõustumise kuupäev pluss 12 kuud];

b) Euroopa ravikindlustuskaardi ja muude sotsiaalkindlustusdokumentide suhtes,

välja arvatud need, mis on kindlaks määratud lõike 2 kohaselt vastu võetud

delegeeritud õigusaktides, alates [jõustumise kuupäev pluss kolm aastat].

ET 28 ET

2. Komisjon võib hiljemalt [jõustumise kuupäev pluss 18 kuud] võtta vastu

delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse hindamise alusel loetelu

sotsiaalkindlustusdokumentidest, välja arvatud porditav dokument A1 ja Euroopa

ravikindlustuskaart, mille suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.

3. Hindamisel võetakse arvesse järgmist:

c) asjaomaste dokumentide operatiivne asjakohasus, võttes eelkõige arvesse

nende väljaandmise sagedust, väljastatud dokumentide arvu ja pettuste

ennetamise potentsiaali;

d) asjaomaste dokumentide digitaliseerimise eeldatavad kulud ja sellest saadav

eeldatav kasu seoses sotsiaalkindlustusõiguste kasutamisega ning määruste

(EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 tõhusa rakendamisega, sealhulgas

üksikisikute ja ettevõtjate halduskoormuse vähendamine.

Artikkel 6

Sotsiaalkindlustusdokumentide veebipõhine taotlemine

Asjaomastel isikutel ja asjakohasel juhul tööandjatel peab olema võimalik esitada käesoleva

määruse kohaldamisalasse kuuluvate sotsiaalkindlustusdokumentide taotlusi täielikult

veebipõhiselt, kasutades menetlusi, mis on kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724.

Veebipõhise taotlemise menetlus peab olema kasutajasõbralik, juurdepääsetav ja vastama

järgmistele nõuetele:

a) võimaldab asjaomase isiku ja asjakohasel juhul tööandja e-identimist ja e-

autentimist;

b) võimaldab esitada elektrooniliselt määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 3 lõikes 2

osutatud teabe, dokumendid või tõendusmaterjali, mis on vajalikud taotluse

menetlemiseks;

c) tagab, et taotlust on võimalik lõplikult esitada kaugmeetodil;

d) väljastab asjaomasele isikule ja asjakohasel juhul tööandjale pärast taotluse lõplikku

esitamist automaatse kättesaamiskinnituse, välja arvatud juhul, kui dokument

väljastatakse kohe;

e) teavitab asjaomast isikut ja asjakohasel juhul tööandjat elektrooniliselt, et

väljastamise menetlus on lõpule viidud.

Artikkel 7

Sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamine, kehtivus ja kontrollimine

1. Pädevad asutused väljastavad digitaalsed sotsiaalkindlustusdokumendid vormingus,

mis võimaldab neid asjaomasel isikul ja vajaduse korral tööandjal kasutada Euroopa

ET 29 ET

digiidentiteedikukrus. Digitaalsed sotsiaalkindlustusdokumendid peavad vastama

lõike 11 kohaselt vastu võetud tehnilistele kirjeldustele.

2. Erandina lõikest 1 väljastavad pädevad asutused sotsiaalkindlustusdokumendi

asjaomase isiku või tööandja taotlusel standardses ja kättesaadavas füüsilises

vormingus. Selline dokument peab sisaldama ruutkoodi või muid elektroonilisi

elemente, et suurendada selle turvalisust, ning vastama lõike 11 kohaselt vastu

võetud tehnilistele kirjeldustele.

3. Iga liikmesriik edastab komisjonile väljastajate nimekirja ja ajakohastab seda.

Komisjon teeb need nimekirjad turvalise kanali kaudu avalikkusele kättesaadavaks

automaatseks töötlemiseks sobivas, elektrooniliselt allkirjastatud või e-templiga

varustatud vormis. Porditava dokumendi A1 väljastajate nimekiri edastatakse

komisjonile hiljemalt [jõustumise kuupäev pluss 12 kuud]. Liikmesriigid edastavad

Euroopa ravikindlustuskaardi ja muude käesoleva peatüki kohaldamisalasse

kuuluvate sotsiaalkindlustusdokumentide väljastajate nimekirja hiljemalt [jõustumise

kuupäev pluss kolm aastat].

4. Enne sotsiaalkindlustusdokumendi väljastamist kontrollivad väljastajad asjaomaste

isikute ja asjakohasel juhul tööandjate poolt oma taotluse toetuseks esitatud teabe

õigsust, sealhulgas digivahendite abil.

5. Kui lõikes 1 või 2 osutatud sotsiaalkindlustusdokument tunnistatakse kehtetuks,

teavitab väljastaja sellest viivitamata asjaomast isikut ja asjakohasel juhul tööandjat.

Teavitamine toimub elektrooniliselt, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik ja

asjakohasel juhul tööandja on eelistusena märkinud muud vahendid.

6. Väljastajad tagavad, et isik saab oma Euroopa digiidentiteedikukrus vastu võtta ja

säilitada oma alaealiste laste ja sellise füüsilise isiku digitaalseid

sotsiaalkindlustusdokumente, keda ta seaduslikult esindab.

7. Ühe liikmesriigi poolt lõigete 1 ja 2 alusel välja antud sotsiaalkindlustusdokumente

tunnustavad kõigi liikmesriikide kontrollijad.

Kui käesoleva määruse kohaselt välja antud dokumendi kehtivust või autentsust on

kontrollitud, ei kohaldata selle suhtes vastuvõtvas liikmesriigis täiendavaid

tõendamisnõudeid. Käesolev lõige ei piira kahtluste või vaidluste korral vastavalt

määrustele (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 kohaldatavate menetluste

kohaldamist.

8. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asuvatel kontrollijatel on vajalikud

tehnilised vahendid käesoleva artikli alusel välja antud

sotsiaalkindlustusdokumentide kontrollimiseks, olenemata nende vormist, et

kinnitada nende autentsust, terviklust ja kehtivust. Kontrollijad peavad suutma

kontrollida, et:

a) dokumendi on välja andnud selleks volitatud asutus;

b) dokumendis sisalduvaid andmeid ei ole pärast selle väljaandmist lubamatult

muudetud;

c) dokument ei ole aegunud ega kehtetuks tunnistatud.

9. Kontrollija ei tohi säilitada asjaomase isiku sotsiaalkindlustusdokumendi

kontrollimise eesmärgil töödeldud isikuandmeid pärast kontrollimise lõpuleviimist,

välja arvatud juhul, kui see on vajalik määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr

ET 30 ET

987/2009 kohaldamiseks või lubatud muu liidu või liikmesriigi õigusaktiga

kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 või direktiiviga (EL) 2016/68032.

10. ESSPASS peab olema koostalitlusvõimeline EESSI süsteemiga ja vajaduse korral

muude asjakohaste liidu digialgatustega, sealhulgas Euroopa ühtse

terviseandmeruumi ja andmete ühekordse küsimise tehnilise süsteemiga.

11. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud

dokumentide funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused. Need rakendusaktid peavad

sisaldama järgmist:

a) tehnilised ja koostalitlusvõime kirjeldused, sealhulgas ühtsed andmemudelid,

millega määratakse kindlaks töödeldavad andmed, standardid ja

ligipääsetavusnõuded;

b) dokumentide taotlemise, väljastamise, kehtetuks tunnistamise ja kontrollimise

kord, sealhulgas väljastajate nimekirjadega seotud aspektid vastavalt käesoleva

artikli lõikele 3;

c) tehnilised ja korralduslikud turvameetmed, sealhulgas krüpteerimis- ja

juurdepääsukontrolli meetmed;

d) isikuandmete töötlemise ja kaitse korralduslikud meetmed, sealhulgas seoses

säilitamistähtaegadega, ning vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate rollid

kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamise tähtajad

1. Pädevad asutused väljastavad sotsiaalkindlustusdokumendid asjaomasele isikule ja

asjakohasel juhul tööandjale vastavalt lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestatud

tähtaegadele.

2. Komisjon võtab hiljemalt [jõustumise kuupäev pluss 18 kuud] vastu rakendusaktid,

milles täpsustatakse käesoleva peatüki kohaldamisalasse kuuluvate

sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamise tähtajad, mis arvutatakse alates täieliku

taotluse esitamisest.

3. Erandina lõikest 2 võetakse rakendusakt, milles täpsustatakse porditava dokumendi

A1 väljastamise tähtaeg, vastu hiljemalt [jõustumise kuupäev pluss 12 kuud].

32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).

ET 31 ET

4. Euroopa ravikindlustuskaardi väljastamise maksimaalne tähtaeg ei tohi olla pikem

kui 24 tundi.

5. Tähtaegade kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse järgmist:

a) taotletava sotsiaalkindlustusdokumendi liik;

b) menetlustoimingud, mis on vajalikud esitatud teabe kontrollimiseks enne

taotletud sotsiaalkindlustusdokumendi väljastamist, sealhulgas, kui see on

asjakohane, vajalik teabevahetus pädevate asutuste vahel;

c) vajadus tagada määrusest (EÜ) nr 883/2004 tulenevate õiguste õigeaegne

kasutamine.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

6. Taotluse saamisel teavitab väljastaja asjaomaseid isikuid või asjakohasel juhul

tööandjaid eeldatavast ajast, mis kulub nende taotluse menetlemiseks, ja

kohaldatavatest tähtaegadest, mis on sätestatud lõike 2 kohaselt vastu võetud

rakendusaktides.

Artikkel 9

Euroopa ravikindlustuskaardid

1. Alates [jõustumise kuupäev pluss kolm aastat] peavad kõik uued väljastatud Euroopa

ravikindlustuskaardid vastama artiklis 7 sätestatud nõuetele. Juba kasutusel olevad

Euroopa ravikindlustuskaardid, mis ei ole selleks kuupäevaks aegunud, asendatakse

hiljemalt [jõustumise kuupäev pluss viis aastat].

2. Liikmesriigid tagavad alates [jõustumise kuupäev pluss kolm aastat], et nende

territooriumil asuvad tervishoiuteenuse osutajad saavad elektrooniliselt edastada

teisest liikmesriigist pärit patsiendi Euroopa ravikindlustuskaardil olevaid andmeid ja

kõiki andmeid, mis tuleb hüvitamise eesmärgil edastada ravi osutava liikmesriigi

pädevatele asutustele.

Artikkel 10

Porditav dokument A1

1. Komisjon võtab hiljemalt [jõustumise kuupäev pluss 12 kuud] vastu rakendusaktid,

millega kehtestatakse porditava dokumendi A1 taotlemise ühtsed teabenõuded, mis

ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja kohaldatavate õigusaktide

kindlaksmääramiseks, ning milles võetakse nõuetekohaselt arvesse halduskoormuse

vähendamist.

2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ühtse tehnilise raamistiku, et tagada

koostalitlusvõime porditava dokumendi A1 taotlemiseks kasutatavate liikmesriikide

ET 32 ET

portaalide ning siseturu infosüsteemiga33 ühendatud avalike liideste vahel, mida

kasutatakse töötajate lähetamise deklareerimiseks ja sõidukijuhtide lähetamiseks

autoveosektoris, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 1 lõikes 11. See

tehniline raamistik võimaldab asjakohaseid esitatud andmeid taaskasutada porditava

dokumendi A1 taotlemise ja lähetusdeklaratsioonide esitamise menetlustes kooskõlas

määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 ning ühekordsuse põhimõttega.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 17 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetluse kohaselt.

II peatükk

Asutustevaheline teabevahetus

Artikkel 11

Teabevahetus EESSI süsteemi kaudu

1. Liikmesriigid vahetavad, kasutavad ja töötlevad määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ)

nr 987/2009 kohaldamiseks nõutavaid andmeid EESSI süsteemi kaudu kooskõlas

määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 78 sätestatud funktsionaalsete ja tehniliste

kirjeldustega.

2. Liikmesriigid peavad EESSI süsteemi kaudu andmeid vahetades kinni käesoleva

määruse I lisas sätestatud maksimaalsetest tähtaegadest.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte I lisa

muutmiseks, võttes arvesse järgmist:

a) talitluse kasutusmallid ja andmevahetusega seotud struktureeritud

elektroonilised sõnumid;

b) teabe kogumiseks vajalikud menetlusetapid, sealhulgas, kui see on asjakohane,

vajalik teabevahetus pädevate asutuste vahel liikmesriigi tasandil;

c) vajadus tagada määrusest (EÜ) nr 883/2004 tulenevate õiguste õigeaegne

kasutamine.

4. EESSI süsteemis isikuandmete töötlemisel käsitatakse komisjoni määruse (EL)

2018/1725 artikli 3 punktis 12 määratletud volitatud töötlejana ja liikmesriike

määruse (EL) 2016/679 artiklis 26 osutatud kaasvastutavate töötlejatena.

5. Komisjon täpsustab rakendusaktidega EESSI süsteemi funktsionaalseid ja tehnilisi

kirjeldusi seoses järgmiste valdkondadega:

a) talitluse kasutusmallid ning vahetatava teabe struktuur, vorming, sisu ja

andmemudelid;

33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb

siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni

otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).

ET 33 ET

b) andmevahetuse menetlus- ja tehnilised eeskirjad;

c) andmevahetuses osalevate organite roll ja vastutus;

d) talitluspidevuse meetmed;

e) turva- ja andmekaitsemeetmed;

f) toimimis- ja toetusmeetmed;

g) määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 88 lõikes 4 täpsustatud teavet sisaldava

avaliku andmebaasi üksikasjad;

h) teenusetasemed.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 12

Elektrooniline teabevahetus

väljaspool EESSI süsteemi

1. Kui andmete vahetamine, mis on vajalik määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr

987/2009 nõuetekohase kohaldamise või täitmise tagamise kontrollimiseks,

sealhulgas asjaolude muutumise, ebatäpsuste, vastuolude, pettuste ja vigade

tuvastamiseks, ei ole EESSI süsteemi kaudu tulemuslikult võimalik, võib erandina

artikli 11 lõikest 1 selliseid andmeid või turvalist juurdepääsu sellistele andmetele

pakkuda väljaspool EESSI süsteemi kooskõlas lõike 2 kohaselt kehtestatud ühiste

menetluste ja kirjeldustega.

2. Komisjon võtab vajaduse korral vastu rakendusaktid, et kehtestada lõikes 1 osutatud

turvalise andmevahetuse või andmetele juurdepääsu jaoks ühtsed menetlused ning

funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused.

3. Rakendusaktid võivad sisaldada järgmist:

a) kord, mis käsitleb vahetatavate või kättesaadavaks tehtavate andmete

kategooriaid ning teabevahetuses osalevate organite rolli ja vastutust;

b) andmete vahetamise või neile juurdepääsu vahendid;

c) standardvormingud või -struktuurid;

d) meetmed, millega tagatakse andmevahetuse või andmetele juurdepääsu

turvalisus, terviklus ja usaldusväärsus.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

ET 34 ET

III peatükk

Juhtimine ja andmetöötlus

Artikkel 13

Digiülemineku töörühm

1. Luuakse sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiülemineku töörühm (edaspidi

„digiülemineku töörühm“), et hõlbustada piiriülest koostööd käesolevas määruses

sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digiaspektide valdkonnas.

2. Digiülemineku töörühm koosneb iga liikmesriigi valitsuse kahest esindajast, keda

vajaduse korral abistavad ekspertnõunikud. Digiülemineku töörühma koosolekutel

osalevad ka Euroopa Komisjoni esindajad. Töörühma koosolekuid juhatab komisjon,

kes tagab ka sekretariaaditeenused.

3. Digiülemineku töörühmal on järgmised ülesanded:

a) toetada käesoleva määruse järjepidevat rakendamist, hõlbustades

koordineerimist, teabevahetust ja parimate tavade edendamist liikmesriikides

ning töötades välja suunised, et toetada käesoleva määruse täitmise tagamist;

b) anda artiklis 17 osutatud komiteele vajaduse korral soovitusi

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise edasise digiülemineku kohta;

c) toetada elektroonilise andmevahetuse arendamist ja toimimist kooskõlas

käesoleva määrusega;

d) nõustada vajaduse korral komisjoni käesoleva määruse kohaselt vastuvõetavate

rakendusaktide eelnõude ettevalmistamise varajases etapis.

4. Digiülemineku töörühm teeb vajaduse korral koostööd määruse (EÜ) nr 883/2004 IV

jaotises osutatud sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga ja

määruse (EL) nr 910/2014 artiklis 46e osutatud Euroopa digiidentiteedi

koostöörühmaga.

5. Digiülemineku töörühm võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Seire ja aruandlus

1. Liikmesriigid koguvad artikli 8 lõike 1 ja artikli 11 lõike 2 rakendamise jälgimiseks

vajalikke andmeid ning edastavad need komisjonile kord kvartalis igale

kalendrikvartalile järgneva kuu lõpuks. Komisjon avaldab kogutud andmetel

põhineva statistika.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud

aruannete vorming ja struktuur. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas

artikli 17 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 35 ET

Artikkel 15

Isikuandmete kaitse ja töötlemine

1. Liikmesriikide väljastajad ja kontrollijad töötlevad käesoleva määruse kohaldamiseks

vajalikke isikuandmeid sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamise ja kontrollimise

eesmärgil, nagu on määratletud käesoleva määruse alusel vastu võetud

rakendusaktides. Käesoleva määruse alusel töödeldakse isikuandmeid eelkõige

järgmistel eesmärkidel:

a) sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamine;

b) dokumentide omanike sotsiaalkindlustusõiguste kindlaksmääramine;

c) sotsiaalkindlustusdokumentide ja neis sisalduva teabe kehtivuse kontrollimine.

2. Käesoleva määruse alusel töödeldakse isikuandmeid, mis sisalduvad

sotsiaalkindlustusdokumentides, mida liikmesriikide väljastajad ja kontrollijad

menetlevad lõikes 1 osutatud eesmärkidel. Isikuandmete töötlemine käesoleva

määruse alusel piirdub ulatusega, mis on vajalik lõikes 1 sätestatud eesmärkide

saavutamiseks, välja arvatud isikuandmete edasine töötlemine avalikes huvides

toimuva arhiveerimise eesmärgil kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 5 lõike 1

punktiga b ja artikliga 89.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse ESSPASSi raamistiku kohaste

sotsiaalkindlustusdokumentide väljastajaid liikmesriikides vastutavate töötlejatena

määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 tähenduses. Vastutavad töötlejad tagavad

lõikes 1 sätestatud eesmärkidel töödeldavate andmete turvalisuse, tervikluse,

autentsuse ja konfidentsiaalsuse.

IV peatükk

Lõppsätted

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise

kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 3 osutatud

volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse

otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast

ET 36 ET

selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval.

See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 2 ja artikli 11 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub

üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast

õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.Euroopa Parlamendi või nõukogu

algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

Artikkel 17

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 18

Hindamine

1. Komisjon hindab hiljemalt [seitse aastat pärast jõustumise kuupäeva] käesoleva

määruse rakendamist ja tõhusust.

2. Hindamise käigus hinnatakse eelkõige seda, kas käesoleva määruse eesmärgid on

saavutatud ning kas selle sätted on endiselt asjakohased, tulemuslikud, tõhusad,

sidusad ja proportsionaalsed.

3. Komisjon esitab aruande hindamise järelduste kohta Euroopa Parlamendile ja

nõukogule. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

Artikkel 19

Määruse (EÜ) nr 883/2004 muudatused

1. Määrust (EÜ) nr 883/2004 muudetakse järgmiselt:

1) artikli 72 punkt d jäetakse välja;

2) artikkel 73 jäetakse välja.

2. Digiaspekte käsitlevad halduskomisjoni otsused, mis on vastu võetud määruse (EÜ)

nr 883/2004 artikli 72 punkti d alusel, on jätkuvalt suunisteks kuni käesolevas

määruses sätestatud rakendusaktide jõustumiseni. Otsuses nr H15 osutatud

ET 37 ET

sotsiaalkindlustuse koordineerimise tehniline komisjon jätkab tööd kuni

digiülemineku töörühma töökorra vastuvõtmiseni vastavalt artikli 13 lõikele 5.

Artikkel 20

Määruse (EÜ) nr 987/2009 muudatused

Määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

1) lõige 1 jäetakse välja;

2) lõike 3 teine lause jäetakse välja.

Artikkel 21

Määruse (EL) 2018/1724 muudatused

Määruse (EL) 2018/1724 II lisa muudetakse järgmiselt.

Tabelisse lisatakse rea „Pensionile jäämine“ järele järgmine rida:

Sotsiaalkindlustusõiguste

kasutamine

Määruse [ESSPASSi käsitlev

ettepanek] kohaste

sotsiaalkindlustusõiguste

kasutamisega seotud taotlused,

nõuded ja teatised

Määruse [ESSPASSi käsitlev

ettepanek] kohaste

sotsiaalkindlustusõiguste

kasutamisega seotud taotluste,

nõuete ja teatiste kinnitamine

ning kõigi kõnealuse määruse

kohaste menetlustega seotud

väljundid

Artikkel 22

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6

2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

ET 2 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digiüleminekut ja millega

kehtestatakse Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) raamistik ning

muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EÜ) nr 987/2009 ja (EL) 2018/1724

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Inimesed, ühiskond ja sotsiaalne mudel, isikute vaba liikumine, töötajate liikuvus

Teenuste kättesaadavus

Haldusasutuste digiüleminek

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Algatuse eesmärk on edendada ELis õiglast liikuvust, hõlbustades kõigi inimeste

juurdepääsu sotsiaalkindlustusõigustele kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja

ühtse turu strateegiaga. Sellega toetatakse liidu valdkonnaüleseid eesmärke, milleks

on lihtsustamine ja haldustakistuste vähendamine digitaliseeritud piiriüleste avalike

teenuste kaudu.

1.3.2. Erieesmärgid

Algatuse erieesmärgid on järgmised.

1) Piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite puhul, milles on vaja tõendada ja

kontrollida sotsiaalkindlustusõigusi ja kindlustusstaatust, sekkutakse vähem

käsitsi ja tehakse sujuvamaid haldustoiminguid, millega kaasneb kiirem ja

järjepidevam menetlemine.

2) Piiriülest koostalitlusvõimet tugevdatakse dokumentide vormingute,

andmemudelite ja kontrollimeetodite ühtlustamisega kogu ELis,

võimaldades sujuvat teabevahetust ja vähendades pettusi.

3) Üksikisikutel on parem juurdepääs oma piiriülestele

sotsiaalkindlustusõigustele ja -andmetele, parem teadlikkus neist ja kontroll

nende üle.

Üksikisikutel on parem juurdepääs oma piiriülestele sotsiaalkindlustusõigustele ja -andmetele,

parem teadlikkus neist ja kontroll nende üle.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Algatusega tugevdatakse eeldatavasti sotsiaalkindlustuse koordineerimise

raamistikku, parandades eeskirjade kohaldamist ning muutes nende rakendamise

lihtsamaks, tõhusamaks ja pettusekindlamaks.

Sellega suurendatakse üksikisikute õiguste läbipaistvust ja kättesaadavust, aidates

samal ajal vähendada petturlikke ja ekspluateerivaid tavasid. Samuti eeldatakse, et

ET 4 ET

sellega aidatakse ettevõtteid, hõlbustades nende piiriülest tegevust, ning toetatakse

riiklikke ametiasutusi, lihtsustades protsesse ja tugevdades koostööd. Algatusega

edendatakse piiriüleste avalike teenuste digitaliseerimist, aidates lõppkokkuvõttes

kaasa ELi majanduse paremale konkurentsivõimele.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Algatuse rakendamise jälgimiseks ja selle mõju hindamiseks on koostatud põhjalik

seireraamistiku kavand, millega tagatakse, et algatus on jätkuvalt eesmärgipärane ja

sellega saavutatakse kavandatud eesmärgid. Seda raamistikku täiustatakse veelgi,

tuginedes lõplikele õiguslikele kirjeldustele ja rakendamise ajakavale.

Näitajad hõlmavad järgmist:

1) täielikult veebipõhiste menetluste protsent,

2) elektrooniliselt välja antud dokumentide osakaal,

3) nõudeid täitvate riiklike asutuste protsent,

4) tähtaegu ületavate juhtumite korral ettevõtjate ja üksikisikute esitatud kaebuste

arv,

5) liikmesriikides automaatselt töödeldavate dokumentide osakaal,

6) dokumentide väljastamiseks ja kontrollimiseks kuluva menetlusaja lühenemine,

7) tagasilükatud tervishoiukulude hüvitamise arvete arv,

8) porditavate dokumentide võltsimise ja Euroopa ravikindlustuskaardi sobimatu

kasutamise juhtude vähenemine,

9) lahendusega rahul olevate kasutajate protsent ja teadlikkuse hinnang,

10) kasutajate taotluste täitmise aeg (keskmise aja lühenemine, minimaalse ja

maksimaalse vajaliku aja erinevuse vähenemine liikmesriikide vahel),

11) edukalt lõpule viidud piiriüleste kontrollide arv (tehingu maht, suurenemine),

12) andmeturbega seotud küberturvalisuse indeksid.

Algatuse rakendamise jälgimiseks ja selle mõju hindamiseks on koostatud põhjalik

seireraamistiku kavand, millega tagatakse, et algatus on jätkuvalt eesmärgipärane ja sellega

saavutatakse kavandatud eesmärgid. Seda raamistikku täiustatakse veelgi, tuginedes lõplikele

õiguslikele kirjeldustele ja rakendamise ajakavale.

Näitajad hõlmavad järgmist:

ET 5 ET

täielikult internetis kättesaadavate menetluste protsent,

elektrooniliselt välja antud dokumentide osakaal,

nõudeid täitvate riiklike asutuste protsent,

tähtaegu ületavate juhtumite korral ettevõtjate ja üksikisikute esitatud kaebuste arv,

liikmesriikides automaatselt töödeldavate dokumentide osakaal,

dokumentide väljastamiseks ja kontrollimiseks kuluva menetlusaja lühenemine,

tagasilükatud tervishoiukulude hüvitamise arvete arv,

porditavate dokumentide võltsimise ja Euroopa ravikindlustuskaardi sobimatu

kasutamise juhtude vähenemine,

lahendusega rahul olevate kasutajate protsent ja teadlikkuse hinnang,

kasutajate taotluste täitmise aeg (keskmise aja lühenemine, minimaalse ja maksimaalse

vajaliku aja erinevuse vähenemine liikmesriikide vahel),

edukalt lõpule viidud piiriüleste kontrollide arv (tehingu maht, suurenemine),

andmeturbega seotud küberturvalisuse indeksid.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest34

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Lühiajalises perspektiivis on peamine nõue see, et kaasseadusandjad jõuaksid

seadusandliku ettepanekuga seoses kokkuleppele 2027. aasta kolmandaks kvartaliks.

Ettepanekuga nähakse ette rakendusaktide vastuvõtmine.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetmed annavad märkimisväärset lisaväärtust, toetades inimeste vaba

liikumist õppimise, reisimise, elama asumise, perekonnaga seotud või ettevõtluse

eesmärgil. Võttes arvesse tuvastatud probleemide piiriülest olemust, saab neid

tulemuslikult lahendada üksnes ELi tasandi sekkumisega, mitte üksikute

liikmesriikide jõupingutustega. ELi tasandi meetmega tagatakse kooskõla muude ELi

digialgatustega, nagu ühtse digivärava määrus ja Euroopa digiidentiteedi raamistik,

34 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 6 ET

tagades vajaliku tõhususe. ELi tasandi meetmetega välditakse killustatust, mis võib

tekkida, kui liikmesriigid töötavad välja eraldi digilahendused, mille tagajärjeks on

mitteoptimaalsed tulemused ja potentsiaalselt suuremad parandusmeetmete kulud.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Üks peamisi kaalutlusi selle algatuse eelarvevajaduste hindamisel on olnud

varasematest kogemustest saadud väärtuslikud õppetunnid, eelkõige need, mis on

saadud sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise (EESSI) süsteemi

rakendamisel. Finantsprognoosides võetakse arvesse liikmesriikides rakendamiseks

vajalikku operatiiv- ja tehnilist tuge, tagades piisavate vahendite eraldamise. Lisaks

on Euroopa sotsiaalkindlustuspassi katsetegevusest saadud teave andnud selgema

arusaama jõupingutuste ja vahendite eraldamise ulatusest.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga.

See on osa töötajate õiglase liikuvuse paketist ning sellega toetatakse Euroopa

sotsiaalõiguste sammast ja digikümnendi poliitikaprogrammi.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Käesoleva seadusandliku ettepaneku rakendamiseks on vaja korraldada

sotsiaalkindlustuse koordineerimise digiülemineku töörühmas ja rakendusaktide

vastuvõtmist toetavas komitees kohtumisi liikmesriikidega, samuti on vaja

inimressursse, et toetada rakendamist liikmesriikides. Nende kohtumiste

korraldamiseks vajalikud kulud, st delegaatide reisikulud, ja selle toetuse andmine

kaetakse üldeelarvest.

ET 7 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

•  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

•  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

Piiramatu kestusega

1) Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2026–2030,

2) millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

•  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

•  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

•  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

•  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

•  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

•  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

•  avalik-õiguslikele asutustele;

•  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

•  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja

erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

•  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

• liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust

või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu

rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid

asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad

eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse

vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga

meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

Alates 2028. aastast tekib tagasihoidlik, kuid püsiv rahastamisvajadus. Seda tuleb arvesse

võtta 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) ettevalmistamisel,

tagades piisava eraldise jätkuvaks rakendustoetuseks.

ET 8 ET

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

ET 9 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kavandatava määrusega kehtestatakse liikmesriikidele aruandekohustus, et tagada

läbipaistvus ja vastutus sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamise ning

sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi kaudu andmete

vahetamise tähtaegadega seotud sätete rakendamisel.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Eelistatud eelarve täitmise viis on eelarve otsene täitmine finantsmääruse artikli 62

lõike 1 punkti a kohaselt, sest meetmeid rakendab Euroopa Komisjon, eelkõige

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL), kes

tagab koordineerimise liikmesriikide ja mitmesuguste sidusrühmadega.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Kontrollid on osa tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi

sisekontrollisüsteemist. Uute tegevuste suhtes kohaldatakse sama riskide

kindlakstegemise ja maandamise lähenemisviisi.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Kontrollid on integreeritud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse

peadirektoraadi sisekontrollisüsteemi. Uute tegevuste tõttu tekivad peadirektoraadi

tasandil väheolulised täiendavad kontrollikulud.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Komisjon tagab, et rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuste,

korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavate meetme kohaldamise, tõhusa

kontrollimise ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui

tuvastatakse eeskirjade eiramine, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

Komisjon on volitatud korraldama käesoleva otsuse alusel kohapealseid kontrolle vastavalt

nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb

komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste

finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest. Euroopa Pettustevastane

Amet viib vajaduse korral läbi uurimisi, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

25. mai 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste

kohta.

ET 10 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

– Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr rubriigid 2

Liigendama

ta 35

.

EFTA

riigid 36

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d 37

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2

Õigused – tööjõu vaba liikumine ning

sotsiaalkindlustusskeemide ja

võõrtöötajate, sh kolmandatest riikidest

tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate

meetmete koordineerimine.

Liigendat

ud JAH/EI JAH/EI JAH/EI EI

35 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 36 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 37 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 11 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3)  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

1)  Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: EMPL

Aast

a

Aast

a

Aast

a

Aast

a

Aast

a

Aast

a

Aast

a

Mitmeaastan

e

finantsraami

stik 2028–

2034

KOKKU

202

8

202

9

203

0

203

1

203

2

203

3

203

4

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Õigused –

tööjõu vaba liikumine

ning sotsiaalkindlustusskeemide ja võõrtöötajate,

sh kolmandatest riikidest tulnud võõrtöötajate suhtes rakendatavate meetmete

koordineerimine.

Kulukohustu

sed (1a

)

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0 5,25

Maksed (2a

)

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0 5,25

Eelarverida

Kulukohustu

sed (1b

) 0

Maksed (2b

) 0

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud38

Eelarverida (3) 0

assigneeringud KOKKU Kulukohustu

sed

=

1a

+

1b

+ 3

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0 5,25

38 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 12 ET

DG EMPL Maksed

=

2a

+

2b

+ 3

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0

0,75

0 5,25

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU

Kulukohustused (4) 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 5,25

Maksed (5) 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 5,25

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU (6) 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGI 2

assigneeringud KOKKU Maksed = 4 + 6 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 5,25

Mitmeaastase

finantsraamistiku

= 5

+ 6 0,750 0,750 0,750 0,750 0,250 0,250 0,250 5,25

==================================================================================================

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud

KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0 0 0 0 0 0 0 0

Maksed (5) 0 0 0 0 0 0 0 0

• Eriprogrammide vahenditest

rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid)

(6) 0 0 0 0 0 0 0 0

Rubriikide 1‒3

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 5,25

ET 13 ET

Mitmeaastase

finantsraamistiku Maksed = 5 + 6 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 0,750 5,25

(vajalikud vahendid)

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast

finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku

2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 2028–

2034 4 „Halduskulud“39

DG: EMPL Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0,299 0,299 0,299 0,299 0,299 0,299 0,299 2,093

Muud halduskulud, eelarverida 20.020602 0,164 0,164 0,164 0,164 0,164 0,164 0,164 1,148

DG EMPL

KOKKU Assigneeringud 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 3,241

DG: EMPL Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

 Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0

39 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 14 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 3,241

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustused 1,213 1,213 1,213 1,213 1,213 1,213 1,213 8,491

Mitmeaastase

finantsraamistiku Maksed 1,213 1,213 1,213 1,213 1,213 1,213 1,213 8,491

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast

finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku

2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

ET 15 ET

 Väljun

di

liik 40

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRGID nr 1, 2 ja 3 41

…

- Väljund Konsult

ant

1 0,750 1 0,750 1 0,750 1 0,750 1 0,750 1 0,750 1 0,750 7 5,25

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2...

- Väljund

Erieesmärk kokku

KOKKU 7 5,25

40 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 41 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.

ET 16 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

2)  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,299 0,299 0,299 0,299 0,2990,2990,299 2,093

Muud halduskulud 0,164 0,164 0,164 0,164 0,1640,1640,164 1,148

RUBRIIK 4 kokku 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 0,463 3,241

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0. 463 0. 463 0. 463 0. 463 0. 463 0. 463 0. 463 3,241

===================================================================

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise

eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste

kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle

peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks

iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

1)  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

2)  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes) 1 1 1 1 1 1 1

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(Kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

ET 17 ET

(Otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest

rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

1 1 1 1 1 1 1

20 02 03 (lepingulised töötajad,

kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] • ELi

delegatsiooni

des

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread – Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (07.200301) – Rubriigist 4 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 2 2 2 2 2 2 2

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate

ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-

aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse

rubriigist 7 või

teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

1 Ei kohaldata Ei kohaldata ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

1 Ei kohaldata Ei kohaldata Ei kohaldata

ET 18 ET

renditööjõud)

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad Üks ametnik toetab läbirääkimisi, koostab rakendusaktid ja korraldab kohtumisi

liikmesriikidega.

Koosseisuvälised töötajad Üks koosseisuväline töötaja toetab vastutavat ametnikku

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Rubriigis 4 puuduvad digitehnoloogia ja IT-kulud.

Digi- ja IT-

assigneeringud

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Institutsiooni tasandi IT-kulud

0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 0 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 0

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

9)  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

.

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil

sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate

institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need

kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv

alates 2028. aastast on soovituslikud.

ET 19 ET

10)  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

11)  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

12)  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

13)  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Kokku 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Nimetage

kaasrahastav

asutus

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Kaasrahastatavad

assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

14)  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

15)  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

 omavahenditele

 muudele tuludele

 märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

ET 1 ET

Viide

nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud või sellega

seotud osalejad Üldised protsessid Kategooriad

R1

Artikkel 6

Asjaomastel isikutel ja asjakohasel

juhul tööandjatel peab olema

võimalik esitada käesoleva määruse

kohaldamisalasse kuuluvate

sotsiaalkindlustusdokumentide

taotlusi täielikult veebipõhiselt,

kasutades menetlusi, mis on

kooskõlas määrusega (EL)

2018/1724. Veebipõhise taotlemise

menetlus peab olema

kasutajasõbralik, juurdepääsetav ja

vastama järgmistele nõuetele:

a) võimaldab asjaomase isiku

ja asjakohasel juhul tööandja

e-identimist ja e-autentimist;

b) võimaldab esitada

elektrooniliselt määruse

(EÜ) nr 987/2009 artikli 3

lõikes 2 osutatud teabe,

dokumendid või

tõendusmaterjali, mis on

vajalikud taotluse

menetlemiseks;

c) tagab, et taotlust on

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e väljastajad

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e omanikud ja taotlejad

Sotsiaalkindlustusdokumentide

taotlemine

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

• Digitaalsed

avalikud teenused

ET 2 ET

võimalik lõplikult esitada

kaugmeetodil;

d) väljastab asjaomasele isikule

ja asjakohasel juhul

tööandjale pärast taotluse

lõplikku esitamist

automaatse

kättesaamiskinnituse, välja

arvatud juhul, kui dokument

väljastatakse kohe;

e) teavitab asjaomast isikut ja

asjakohasel juhul tööandjat

elektrooniliselt, et

väljastamise menetlus on

lõpule viidud.

R2

Artikli 7

lõige 1

Pädevad asutused väljastavad

digitaalseid

sotsiaalkindlustusdokumente

vormingus, mis sobib kasutamiseks

asjaomase isiku ja asjakohasel juhul

tööandja Euroopa

digiidentiteedikukrus. Digitaalsed

sotsiaalkindlustusdokumendid

peavad vastama lõike 11 kohaselt

vastu võetud tehnilistele

kirjeldustele.

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e väljastajad

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e omanikud ja taotlejad

Digitaalsete

sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamine

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

• Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

ET 3 ET

R3

Artikli 7

lõige 2

Erandina lõikest 1 väljastavad

pädevad asutused asjaomase isiku või

tööandja taotlusel

sotsiaalkindlustusdokumendi

standarditud ja ligipääsetavas

füüsilises vormingus. Selline

dokument sisaldab ruutkoodi või mis

tahes muid elektroonilisi elemente, et

suurendada selle turvalisust

kooskõlas lõike 11 kohaselt vastu

võetud tehniliste kirjeldustega.

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e väljastajad

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e omanikud ja taotlejad

Digielementidega täiustatud

füüsiliste dokumentide

väljastamine

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

• Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

R4

Artikli 7

lõige 3

Iga liikmesriik edastab komisjonile

väljastajate nimekirja ja ajakohastab

seda. Komisjon teeb need nimekirjad

turvalise kanali kaudu avalikkusele

kättesaadavaks automaatseks

töötlemiseks sobivas, elektrooniliselt

allkirjastatud või e-templiga

varustatud vormis. Porditava

dokumendi A1 väljastajate nimekiri

edastatakse komisjonile hiljemalt

[jõustumise kuupäev pluss 12 kuud].

Liikmesriigid edastavad Euroopa

ravikindlustuskaardi ja muude

käesoleva peatüki kohaldamisalasse

kuuluvate

• Liikmesriigid

Sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamine

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

• Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

ET 4 ET

sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastajate nimekirja hiljemalt

[jõustumise kuupäev pluss kolm

aastat].

R5

Artikli 7

lõige 4

Enne sotsiaalkindlustusdokumendi

väljastamist kontrollivad väljastajad

asjaomaste isikute ja asjakohasel

juhul tööandjate poolt oma taotluse

toetuseks esitatud teabe õigsust,

sealhulgas digivahendite abil.

• Liikmesriigid

Teabe kontrollimine enne

sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamist

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

• Digilahendused

R6

Artikli 7

lõige 5

Kui lõikes 1 või 2 osutatud

sotsiaalkindlustusdokument on

kehtetuks tunnistatud, teavitab

väljastaja sellest viivitamata

elektrooniliselt asjaomast isikut ja

asjakohasel juhul tööandjat, välja

arvatud juhul, kui asjaomane isik ja

asjakohasel juhul tööandja on

märkinud teavitamiseks muud

vahendid.

• Väljastaja

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e omanikud ja taotlejad

Sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamisest ja kehtetuks

tunnistamisest teavitamine

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

• Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

R7

Artikli 7

lõige 6

Väljastajad tagavad, et isik saab oma

Euroopa digiidentiteedikukrus vastu

võtta ja säilitada alaealiste laste ja

tema poolt seaduslikult esindatava

füüsilise isiku digitaalseid

• Liikmesriigid

Seaduslikult esindatavate

isikute digitaalsete

sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamine

• Andmed

• Digitaalsed

avalikud teenused

ET 5 ET

sotsiaalkindlustusdokumente.

R8

Artikli 7

lõige 7

Ühes liikmesriigis lõigete 1 ja 2

kohaselt väljastatud

sotsiaalkindlustusdokumente

tunnustavad kontrollijad kõigis

teistes liikmesriikides.

• Liikmesriigid

• Sotsiaalkindlustustõendite

kontrollijad

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e omanikud

Sotsiaalkindlustusdokumente

tunnustamine

• Andmed

• Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

R9

Artikli 7

lõige 8

Liikmesriigid tagavad, et nende

territooriumil asutatud kontrollijatel

on vajalikud tehnilised vahendid

käesoleva artikli alusel välja antud

sotsiaalkindlustusdokumentide

kontrollimiseks, et kinnitada nende

autentsust, terviklust ja kehtivust.

Kontrollijad peavad suutma

kontrollida, et

a) dokumendi on välja andnud

volitatud asutus;

b) dokumendis sisalduvaid

andmeid ei ole pärast väljaandmist

omavoliliselt muudetud;

c) dokument ei ole aegunud ega

kehtetuks tunnistatud.

• Liikmesriigid

• Kontrollijad

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e omanikud

Sotsiaalkindlustusdokumente

kontrollimine

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

• Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

R10

Artikli 9

lõige 2

Alates [jõustumise kuupäev pluss

kolm aastat] tagavad liikmesriigid, et

nende territooriumil asuvad

tervishoiuteenuse osutajad saavad

• Liikmesriigid

• Tervishoiuteenuse osutajad

• Ravi saavad kindlustatud

isikud

Andmete edastamine kulude

hüvitamiseks ELi

sotsiaalkindlustuse

koordineerimist käsitlevate

• Andmed

• Protsesside

digitaliseerimine

ja

automatiseerimine

ET 6 ET

elektrooniliselt edastada teisest

liikmesriigist pärit patsiendi Euroopa

ravikindlustuskaardil olevaid

andmeid ja kõiki andmeid, mida

tuleb edastada hüvitamise eesmärgil,

ravi osutava liikmesriigi pädevatele

asutustele.

eeskirjade alusel • Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

R11

Artikkel 8

Pädevad asutused väljastavad

asjaomasele isikule ja vajaduse korral

tööandjale

sotsiaalkindlustusdokumendid

kooskõlas lõike 2 kohaselt

kehtestatud tähtaegadega.

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e väljastajad

• Sotsiaalkindlustusdokumentid

e omanikud ja taotlejad

Sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamine • Digitaalsed

avalikud teenused

R12

Artikli 10

lõige 2

Komisjon kehtestab

rakendusaktidega ühtse tehnilise

raamistiku, et tagada

koostalitlusvõime porditava

dokumendi A1 taotlemiseks

kasutatavate liikmesriikide portaalide

ning siseturu infosüsteemiga

ühendatud avalike liideste vahel,

mida kasutatakse töötajate lähetamise

deklareerimiseks ja sõidukijuhtide

lähetamiseks autoveosektoris, nagu

on sätestatud direktiivi (EL)

2020/1057 artikli 1 lõikes 11. See

• Komisjon

• Liikmesriigid

• Porditava dokumendi A1

taotlejad

Porditava dokumendi A1

taotlused

• Andmed

• Digilahendused

• Digitaalsed

avalikud teenused

ET 7 ET

tehniline raamistik võimaldab

asjakohaseid esitatud andmeid

taaskasutada porditava dokumendi

A1 taotlemise ja

lähetusdeklaratsioonide esitamise

menetlustes kooskõlas määrustega

(EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725

ning ühekordsuse põhimõttega.

R14

Artikli 14

lõige 1

Liikmesriigid koguvad ja edastavad

komisjonile andmeid artikli 8 lõike 1

ja artikli 11 lõike 2 rakendamise

kohta.

• Liikmesriigid

• Komisjon Aruanne • Andmed

R15 –

Artikli 11

lõiked 1–2

Liikmesriigid vahetavad ja töötlevad

määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ)

nr 987/2009 kohaldamiseks vajalikke

andmeid ning saavad neile

juurdepääsu sotsiaalkindlustusteabe

elektroonilise vahetamise (EESSI)

süsteemi kaudu kooskõlas selle

funktsionaalsete ja tehniliste

kirjeldustega, mis on määratud

kindlaks määruse (EÜ) nr 987/2009

artikli 78 kohaselt. EESSI süsteemi

kaudu andmeid vahetades peavad

liikmesriigid kinni käesoleva

määruse I lisas sätestatud

maksimaalsetest tähtaegadest.

Liikmesriigid Piiriülene teabevahetus

Andmed

Protsesside

digitaliseerimine ja

automatiseerimine

Digitaalne avalik

teenus

ET 8 ET

R16 –

Artikli 7

lõige 10

Euroopa sotsiaalkindlustuspassi

koostalitlusvõime EESSI ja muude

algatustega

Koostalitlusvõime Digitaalsed avalikud

teenused

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on asjakohane)

Digitaalsetes sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja isikustamata

andmed

R2

R7

R8

R9

R10

Nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 11, määratakse digitaalsete

sotsiaalkindlustusdokumentide andmete kirjeldused kindlaks

rakendusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5

osutatud kontrollimenetlusega. Need kirjeldused vastavad Euroopa

digiidentiteedi raamistiku alusel kehtestatud ühistele standarditele,

skeemidele, vormingutele ja tehnilistele kirjeldustele. Need

põhinevad ka Euroopa sotsiaalkindlustuspassi katseprojektide

käigus tehtud tööl ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi

halduskomisjoni ajutise töörühma soovitustel.

ET 9 ET

Füüsilistes sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja isikustamata

andmed, mida on täiendatud digielementidega

R3

R8

R9

R10

Nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 11, määratakse täiustatud

füüsiliste sotsiaalkindlustusdokumentide andmete kirjeldused

kindlaks rakendusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011

artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega. Need kirjeldused

põhinevad ka Euroopa sotsiaalkindlustuspassi katseprojektide

käigus tehtud tööl ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi

halduskomisjoni ajutise töörühma soovitustel.

Euroopa digiidentiteedikukrus hoitavad

isikutuvastusandmete atribuudid

R2

R7

R8

R9

R10

Isikutuvastusandmete atribuudid avaldatakse kontrollijale Euroopa

digiidentiteedikukru esitusprotokollide kaudu, mis on kindlaks

määratud Euroopa digiidentiteedi raamistikus.

Isikutuvastusandmed või

identifitseerimistunnus ja muud andmed,

mida on vaja sotsiaalkindlustusdokumentide

taotlemiseks internetis

R1

R5

Identimine ja autentimine riiklikes portaalides ning teabevahetus

sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks toimub liikmesriikides

kasutatavate spetsifikatsioonide ja protokollide kohaselt.

Andmed sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastajate kohta

R4 Väljastajate registreerimisel usaldusnimekirjadesse järgitakse

Euroopa digiidentiteedi raamistikus määratletud spetsifikatsioone

ja protokolle

Andmed artikli 8 lõike 1 ja artikli 11 lõike 2

rakendamise kohta

R13 Aruandekohustuse vorm ja struktuur määratakse kindlaks

rakendusaktidega kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artikli 11

lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr

987/2009 kohaldamiseks vajalikud andmed, R15

Andmeid vahetatakse EESSI süsteemi kaudu vastavalt selle

funktsionaalsetele ja tehnilistele kirjeldustele, mis on sätestatud

ET 10 ET

mida vahetatakse pädevate asutuste vahel –

isikuandmed ja isikustamata andmed

määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 78 kohaselt.

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Nõuded on kooskõlas Euroopa andmestrateegia eesmärkidega. Need hõlbustavad turvalist juurdepääsu standarditud andmetele ja nende

koostalitlusvõimelist piiriülest vahetamist asjaomaste sidusrühmade vahel.

Nõuded on kooskõlas õigusega eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta, Euroopa Liidu toimimise

lepingu, isikuandmete kaitse üldmääruse ja ELi andmekaitsemäärusega.

Nende nõuete kohaselt ei töödelda avaandmeid. Artiklis 14 sätestatud aruandekohustusega kogutakse andmeid üksnes järelevalve eesmärgil, ilma et

oleks vaja esitatud teavet taaskasutada.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Nõuded on kooskõlas ühekordsuse põhimõttega: riiklikud ametiasutused väljastavad sotsiaalkindlustusdokumente olenemata nende vormist ühe korra,

võimaldades üksikisikutel ja ettevõtjatel neid turvaliselt digitaalselt taaskasutada ilma samu andmeid uuesti esitamata. Neid dokumente kontrollitakse

piiriüleselt pärast nõusoleku saamist.

Artikli 10 lõigete 2 ja 3 eesmärk on rakendada ühekordsuse põhimõtet, et vähendada halduskoormust ja kaotada üleliigne andmete esitamine porditava

dokumendi A1 taotlemisel.

Andmevoogude üldine kirjeldus

Andmete liik Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele)

Osalejad, kes

andmeid esitavad

Osalejad, kes andmeid

saavad

Andmevahetuse ajend Sagedus

(kui see on

asjakohane)

Digitaalsetes R2 Väljastajad Dokumentide omanikud ja Digitaalsete

ET 11 ET

sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja

isikustamata andmed

R7 taotlejad sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamine

Füüsilistes

sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja

isikustamata andmed, mida on

täiendatud digielementidega

R3 Väljastajad Dokumentide omanikud ja

taotlejad

Digielementidega täiustatud

füüsiliste

sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamine

Euroopa digiidentiteedikukrus

hoitavad isikutuvastusandmete

atribuudid

R9 Dokumentide

omanikud

Kontrollijad Kontrollijate taotlus ja

omanike sõnaselge luba

Digitaalsetes

sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja

isikustamata andmed

R9 Dokumentide

omanikud

Kontrollijad Kontrollijate taotlus ja

omanike sõnaselge luba

Füüsilistes

sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja

isikustamata andmed, mida on

täiendatud digielementidega

R9 Dokumentide

omanikud

Kontrollijad Kontrollijate taotlus ja

füüsiliste dokumentide

esitamine omanike poolt

Isikutuvastusandmed või

identifitseerimistunnus ja muud

andmed, mida on vaja

sotsiaalkindlustusdokumentide

veebipõhiseks taotlemiseks

R1 Taotlejad Riiklikud portaalid

sotsiaalkindlustusdokumentide

taotlemiseks

Sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastamise taotlus

Andmed R4 Väljastajad Komisjon Komisjonile väljastajate

ET 12 ET

sotsiaalkindlustusdokumentide

väljastajate kohta

usaldusnimekirjade

edastamine ja nende hilisem

ajakohastamine

Euroopa digiidentiteedikukrus

hoitavad isikutuvastusandmete

atribuudid

R10 Euroopa

ravikindlustuskaardi

kontrollijad

Ravi osutava liikmesriigi

ametiasutused

Andmete edastamine hüvitise

menetlemiseks

Digitaalsetes

sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja

isikustamata andmed

R10 Euroopa

ravikindlustuskaardi

kontrollijad

Ravi osutava liikmesriigi

ametiasutused

Andmete edastamine hüvitise

menetlemiseks

Füüsilistes

sotsiaalkindlustusdokumentides

sisalduvad isikuandmed ja

isikustamata andmed, mida on

täiendatud digielementidega

R10 Euroopa

ravikindlustuskaardi

kontrollijad

Ravi osutava liikmesriigi

ametiasutused

Andmete edastamine hüvitise

menetlemiseks

Andmed artikli 8 lõike 1 ja

artikli 11 lõike 2 rakendamise

kohta

R13 Liikmesriigid Komisjon Aruandekohustus

Määruste (EÜ) nr 883/2004 ja

(EÜ) nr 987/2009

kohaldamiseks vajalikud

andmed

R15 Liikmesriigid Liikmesriigid Vajaduse alusel ja I lisas

sätestatud maksimaalsete

tähtaegade jooksul

Ei kohaldata

ET 13 ET

4.3. Digilahendused

Digilahenduste üldine kirjeldus

Digilahendus

Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Peamised

volitatud

funktsioonid

Vastutav

asutus

Kuidas on arvesse võetud

juurdepääsetavust?

Kuidas on arvesse

võetud

korduvkasutatavust

?

Tehisintellekti

tehnoloogia

kasutamine

(kui see on

asjakohane)

Euroopa

sotsiaalkindlustu

spassi

väljastamise

taristu

R2

R3

Digitaalsete ja

digielementidega

täiustatud

füüsiliste

sotsiaalkindlustu

sdokumentide

väljastamine,

haldamine ja

kehtetuks

tunnistamine

Liikmesriikide

pädevad

asutused

Digitaalsete

sotsiaalkindlustusdokumen

tide puhul käsitletakse

ligipääsetavust ELi

digiidentiteedikukrute

rakendamise kaudu

liikmesriikides (määruse

(EL) nr 910/2014 artikli 5a

lõige 21). Füüsiliste

dokumentide puhul

määratakse

ligipääsetavusnõuded

kindlaks artikli 7 lõike 11

kohaselt rakendusaktiga

vastu võetavas tehnilises

kirjelduses.

Digitaalsete

sotsiaalkindlustusdok

umentide puhul

põhineb lahendus

Euroopa

digiidentiteedi

raamistikul, kusjuures

taaskasutatakse selle

põhikomponente,

nagu Euroopa

digiidentiteedi

usaldusraamistik,

Euroopa

digiidentiteedikukkur,

isikutuvastusandmete

väljastamise taristu,

usaldusregistrid ja -

nimekirjad ning

koostalitlusvõime

spetsifikatsioonid.

Samuti kaalutakse

Ei kohaldata

ET 14 ET

Euroopa

digiidentiteedi

usaldusraamistiku

taaskasutamist seoses

füüsiliste

sotsiaalkindlustusdok

umentidega.

Euroopa

sotsiaalkindlustu

spassi

kontrollirakendu

s(ed)

R8

R9

Digitaalsete ja

digielementidega

täiustatud

füüsiliste

sotsiaalkindlustu

sdokumentide

kontrollimine

Liikmesriikide

pädevad

asutused

Kontrollijate rakenduste

ligipääsetavusnõuded

määratakse kindlaks

rakendusaktidega

kooskõlas artikli 7 lõikega

11.

Ühe

rakendamisvõimaluse

na võib komisjon

esitada rakenduse

etalonteostuse, mida

liikmesriigid saavad

vabatahtlikkuse alusel

taaskasutada ja

konfigureerida. Seda

arutatakse

liikmesriikidega enne

rakendusetappi.

Kontrollirakenduse

üksikasjad

määratakse kindlaks

rakendusaktidega

vastavalt artikli 7

lõikele 11.

Kuna tervishoiu

digisüsteemide

investeeringud ja

kohandused on juba

ET 15 ET

Euroopa

terviseandmeruumi

raames ette nähtud,

tuleks neid ära

kasutada, et luua

koostoime, millega

maksimeeritakse

nende mõju ja

tõhusust.

Veebiportaalid

sotsiaalkindlustu

sdokumentide

taotlemiseks

R1 Sotsiaalkindlustu

sdokumentide

taotlemine

Liikmesriikide

pädevad

asutused

Riiklike portaalide

ligipääsetavuse tagamise

eest vastutavad

liikmesriigid.

Artikli 6 lõikes 1 on

sätestatud, et veebipõhine

taotluste esitamise

menetlus peab olema

kättesaadav.

Sõltuvalt liikmesriigi

digimaastikust ja

organisatsioonilisest

struktuurist võiks

olemasolevaid

portaale ajakohastada,

et need hõlmaksid

täiendavate

sotsiaalkindlustusdok

umentide

veebipõhiseid

taotlusi.

Digilahenduse vastavusse viimine kohaldatava digipoliitika ja õigusaktidega

Euroopa sotsiaalkindlustuspassi väljastamise taristu

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on

asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

ET 16 ET

Tehisintellektimäärus Kavandatavas määruses ei ole tehisintellekti kasutamist ette nähtud.

ELi küberturvalisuse raamistik ELi digiidentiteedi raamistiku määrus hõlmab kõiki väljastamistaristu turvaaspekte,

sealhulgas digitaalsete sotsiaalkindlustusdokumentide väljastajate turvanõudeid,

Euroopa digiidentiteedikukru turvaelemente ning väljastaja ja digiidentiteedikukru

vahelisi sideprotokolle. Digitaalsete sotsiaalkindlustusdokumentide väljastamisel

kohaldatavad turvanõuded kehtivad ka digitaalsete turvaelementidega täiustatud

füüsiliste dokumentide suhtes. Neid kirjeldatakse üksikasjalikumalt tehnilises

kirjelduses.

eIDAS Lahendus põhineb Euroopa digiidentiteedi raamistikul ja selles kasutatakse selle

põhikomponente. Samuti kaalutakse Euroopa digiidentiteedi usaldusraamistiku

taaskasutamist seoses füüsiliste sotsiaalkindlustusdokumentidega. Need

dokumendid hõlmavad eIDASe nõuetele vastavaid e-allkirju, mille puhul tagatakse

sama kindlustase kui digitaalsete sotsiaalkindlustusdokumentide puhul.

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem Lahendus tugineb ühtse digivärava määrusega loodud alustele, millega kohustatakse

liikmesriike võimaldama täielikult veebipõhist juurdepääsu haldusmenetlustele,

nagu porditava dokumendi A1 ja Euroopa ravikindlustuskaardi taotlused ning

pensioninõuded, tagades samal ajal väljundite elektroonilise väljastamise.

Lahendusega standarditakse nende väljundite vorming, et hõlbustada piiriülest

kontrolli, ja laiendatakse digitaliseerimist veelgi kõigile kavandatava määruse

kohaldamisalasse kuuluvatele sotsiaalkindlustusdokumentidele.

Muu

Kontrollirakendus

ET 17 ET

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on

asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Kavandatavas määruses ei ole tehisintellekti kasutamist ette nähtud.

ELi küberturvalisuse raamistik Kõik kontrollirakenduse turvaaspektid, sealhulgas kontrolliprotokollid, peavad

vastama Euroopa digiidentiteedi raamistikus kindlaks määratud küberturvalisuse

nõuetele. Neid kirjeldatakse üksikasjalikumalt tehnilises kirjelduses.

eIDAS Digitaalsete sotsiaalkindlustusdokumentide kontrollimisel järgitakse Euroopa

digiidentiteedi protokolle ja standardeid, mis on mõeldud eIDASe rakendamise

toetamiseks. Digielementidega täiustatud füüsilised dokumendid hõlmavad eIDASe

nõuetele vastavaid e-allkirju, mida saab kontrollida sama kontrollirakenduse abil.

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem Koostalitlusvõime siseturu infosüsteemiga.

Muu

Portaalid Euroopa sotsiaalkindlustuspassi tõendite taotlemiseks

Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui see on

asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Kavandatavas määruses ei ole tehisintellekti kasutamist ette nähtud.

ELi küberturvalisuse raamistik Kavandatava määrusega ei kehtestata täiendavaid küberturvalisuse nõudeid.

eIDAS Portaalid peaksid toetama Euroopa digiidentiteedikukrus esitatud

isikutuvastusandmetel põhinevat sisselogimist.

ET 18 ET

Ühtne digivärav ja siseturu infosüsteem Portaal „Teie Euroopa“ on taotlejate jaoks võimalik ühtne kontaktpunkt ühtse

digivärava määrusega hõlmatud sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks,

suunates nad dokumentide taotlemiseks riiklikesse portaalidesse.

Kavandatava määruse artiklis 10 (R13) käsitletakse porditava dokumendi A1

taotlemise riiklike portaalide ja siseturu infosüsteemiga ühendatud avalike liideste

koostalitlusvõimet töötajate lähetamise deklareerimiseks, mille üle peetakse praegu

läbirääkimisi, ning sõidukijuhtide lähetamiseks autoveosektoris.

Muu

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Nõuetest mõjutatud digitaalse avaliku teenuse (digitaalsete avalike teenuste) üldine kirjeldus

Digitaalne avalik teenus või

digitaalsete avalike teenuste

kategooria

Kirjeldus Viide (viited)

nõudele

(nõuetele)

Koostalitleva

Euroopa

lahendus(ed)

(EI

KOHALDATA)

Muu(d)

koostalitluslahendus(ed)

Euroopa

sotsiaalkindlustuspass –

sotsiaalkindlustusdokumentide

taotlemine, väljastamine ja

tühistamine

See liikmesriikide pädevate

asutuste osutatav teenus

võimaldab taotlejatel taotleda ja

saada

sotsiaalkindlustusdokumente kas

digivormingus, et neid saaks

kasutada Euroopa

digiidentiteedikukrus, või

R2

R3

R7

R13

// Euroopa digiidentiteedi

raamistik ja kukkur

ET 19 ET

füüsilise dokumendina, mida on

täiustatud digielementidega.

Euroopa

sotsiaalkindlustuspass –

sotsiaalkindlustusdokumentide

kontrollimine

See teenus, mida osutavad

kontrollijad, võimaldab

sotsiaalkindlustusdokumentide

omanikel lasta oma dokumente

digitaalselt (st

kontrollirakenduse kaudu)

viivitamatult kontrollida ja

kinnitada.

Digitaalsete

sotsiaalkindlustusdokumentide

puhul võimaldab teenus

dokumendi omanikul ka

kinnitada, kas kontrollijal on

õigus dokumenti taotleda ja

kontrollida.

R8

R9

Euroopa digiidentiteedi

raamistik ja kukkur

Digitaalse avaliku teenuse nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele

Sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemine, väljastamine ja tühistamine

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on

asjakohane)

Kooskõla kehtivate digi- ja - Euroopa digiidentiteedi määruses

ET 20 ET

valdkondlike poliitikameetmetega

Loetlege kohaldatavad

kindlakstehtud digi- ja

valdkondlikud poliitikameetmed

sätestatud tehnoloogia ja standardite

vastuvõtmine

- Digiallkirjade kasutamine kooskõlas

eIDASe määrusega (digielementidega

täiustatud füüsiliste

sotsiaalkindlustusdokumentide puhul)

- Vastavus isikuandmete kaitse

üldmäärusele

- Sünergia EESSIga seotud protsessidega

(R 15)

Korralduslikud meetmed

digitaalsete avalike teenuste

sujuvaks osutamiseks

Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

- Nüüdisaegse ja tõhusa juhtimisstruktuuri

loomine, mis koosneb määruse (EL) nr

182/2011 kohasest komiteest, et toetada

komisjoni rakendusaktide vastuvõtmisel,

ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise

digiülemineku nõuanderühmast, et

pakkuda tehnilist nõu, operatiivtuge ja

praktikakogukonda kogemuste ja

teadmiste vahetamiseks.

- Usaldusväärsete väljastajate

registreerimine usaldusraamistikus ja

vastavate usaldusnimekirjade edastamine

komisjonile.

- Sotsiaalkindlustusdokumentide

vastastikune tunnustamine

Meetmed, mis on võetud andmete

ühise mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised meetmed

- Ühised kirjeldused, mis on võetud vastu

rakendusaktidega kooskõlas määruse

(EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud

kontrollimenetlusega.

- Nõuanderühm, mis pakub komisjonile

eksperditeadmisi rakendusaktide

ET 21 ET

ettevalmistamise varajases etapis enne

nende esitamist komiteele.

Ühiselt kokku lepitud avalike

tehniliste kirjelduste ja standardite

kasutamine

Loetlege sellised meetmed

- Artikli 7 lõikes 1 sätestatud digitaalsete

sotsiaalkindlustusdokumentide tehniliste

kirjelduste vastuvõtmine

- Artikli 7 lõikes 2 sätestatud

digielementidega täiustatud füüsiliste

sotsiaalkindlustusdokumentide tehniliste

kirjelduste vastuvõtmine

Võimalik suur mõju madalama tehnoloogilise küpsuse

astmega ametiasutustele

Sotsiaalkindlustusdokumentide kontrollimine

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked (kui see on

asjakohane)

Kooskõla kehtivate digi- ja

valdkondlike poliitikameetmetega

Loetlege kohaldatavad

kindlakstehtud digi- ja

valdkondlikud poliitikameetmed

- Euroopa digiidentiteedi määruses

sätestatud tehnoloogia ja standardite

vastuvõtmine

- Digiallkirjade kasutamine kooskõlas

eIDASe määrusega (digielementidega

täiustatud füüsiliste

sotsiaalkindlustusdokumentide puhul)

- Koostoime e-tervise algatustega, milles

kasutatakse Euroopa

digiidentiteedikukruid

Korralduslikud meetmed

digitaalsete avalike teenuste

sujuvaks osutamiseks

Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

- Nüüdisaegse ja tõhusa juhtimisstruktuuri

loomine, mis koosneb määruse (EL) nr

182/2011 kohasest komiteest, et toetada

komisjoni rakendusaktide vastuvõtmisel,

ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise

digiülemineku nõuanderühmast, et

ET 22 ET

pakkuda tehnilist nõu, operatiivtuge ja

praktikakogukonda kogemuste ja

teadmiste vahetamiseks.

- Volitatud kontrollijate registreerimine

kooskõlas Euroopa digiidentiteedi

usaldusraamistikuga.

Meetmed, mis on võetud andmete

ühise mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised meetmed

- Ühised kirjeldused, mis on võetud vastu

rakendusaktidega kooskõlas määruse

(EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud

kontrollimenetlusega.

- Nõuanderühm, mis pakub komisjonile

eksperditeadmisi rakendusaktide

ettevalmistamise varajases etapis enne

nende esitamist komiteele.

Ühiselt kokku lepitud avalike

tehniliste kirjelduste ja standardite

kasutamine

Loetlege sellised meetmed

- Sotsiaalkindlustusdokumentide

kontrollimise tehniliste kirjelduste

vastuvõtmine, olenemata nende

vormingust, nagu on sätestatud artikli 7

lõikes 11

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Digimõõtme rakendamist toetavate meetmete üldine kirjeldus

Meetme kirjeldus Viide (viited) nõudele (nõuetele) Komisjoni roll Kaasatavad Eeldatav ajakava

ET 23 ET

(kui see on

asjakohane)

osalejad

(kui see on42

asjakohane)

(kui see on

asjakohane)

Artikli 7 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud

funktsionaalseid, talitlus- ja tehnilisi

kirjeldusi käsitlevate rakendusaktide

vastuvõtmine.

R2

R3

R7

R8

R9

Rakendusaktide

ettevalmistamine

ja vastuvõtmine

Komisjon,

liikmesriikide

esindajatest

koosnev

komitee

42

1

Eesti seisukohad Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise digitaliseerimise

ja Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) määruse eelnõu kohta

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 15. septembril 2026 määruse eelnõu, millega luuakse Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi (European Social Security Pass - ESSPASS) raamistik ja arendatakse

edasi sotsiaalkindlustusasutuste vahelist elektroonilist andmevahetust. Eelnõu eesmärk on

lihtsustada piiriüleselt kasutatavate sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemist, väljastamist ja

kontrollimist, vähendada inimeste, ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust ning muuta

liikmesriikidevaheline andmevahetus kiiremaks ja tõhusamaks. Määrus ei muuda

sotsiaalkindlustusõiguste sisu ega kohaldatava õiguse kindlaksmääramise reegleid, vaid nende

õiguste ja kindlustusstaatuse tõendamise viisi ning asutustevahelise elektroonilise

andmevahetuse korraldust.

ESSPASS tugineb Euroopa digiidentiteedi raamistikule (electronic IDentification,

Authentication and trust Services – eIDAS), millega võetakse kasutusele Euroopa

digiidentiteedikukkur. Eelnõuga tekib liikmesriikidel kohustus tagada piiriüleselt kasutatavate

sotsiaalkindlustusdokumentide täielikult veebipõhine taotlemine ja väljastamine digikukrusse.

Alternatiivselt tuleb säilitada võimalus väljastada ühtsetele nõuetele vastav kontrollitav

füüsiline dokument. Alaealise või esindatava isiku digitaalset dokumenti peab olema võimalik

hoida seadusliku esindaja digikukrus. Liikmesriigid peavad looma võimaluse kontrollida nii

digitaalsete kui ka füüsiliste dokumentide ehtsust ja kehtivust.

Lisaks nähakse ette riiklike digilahenduste koostalitlusvõime teiste asjaomaste Euroopa Liidu

digisüsteemidega. Koostalitlusvõime nõue puudutab eelkõige asutustevahelise

andmevahetussüsteemi EESSI (Electronic Exchange of Social Security Information), siseturu

infosüsteemi (Internal Market Information System – IMI) ja ühtse digivärava (Single Digital

Gateway – SDG) koostoimimist, andmete tõhusat ja turvalist vahetamist ning taaskasutamist.

Täiendavalt kehtestatakse EESSI kaudu toimuvale andmevahetusele maksimaalsed

menetlustähtajad ning luuakse lisavõimalused turvaliseks elektrooniliseks andmevahetuseks.

ELi tasandil lahendatav probleem on aktuaalne, praegu kehtivad Euroopa ravikindlustuskaart

ja muud tõendid väljastamise ajal olemas olnud andmete alusel, kuigi inimese õigused võivad

hiljem muutuda. Hetkel ei toimu LRide vaheline infovahetus piisavalt tõhusalt, mistõttu pole

alati teada, kellel, millised ja mis LRi poolt antavad sotsiaalkindlustushüvitused kehtivad.

Seetõttu tekib kuritarvitusi ja tagasinõudeid, mis toovad kaasa halduskoormuse ja rahalise kahju

liikmesriikidele.

Komisjoni hinnangul lihtsustab ESSPASS sotsiaalkindlustusõiguste tõendamist teises

liikmesriigis, kiirendab dokumentide kontrollimist, vähendab sama teabe korduvat esitamist

ning parandab võimalusi tuvastada kehtetuid või võltsitud dokumente.

Sama põhimõte kehtib A1 tõendite puhul. Reaalajas kontroll aitab tuvastada aegunud või

võltsitud dokumente, muudab järelevalve tõhusamaks ning toetab sotsiaalkindlustusreeglite

korrektset kohaldamist ja ausat konkurentsi ettevõtjate vahel.

2

Määrust kavandatakse rakendada järk-järgult:

- Eelnõu kohaselt peab 12 kuud pärast määruse jõustumist vastama A1 tõend ESSPASSi

nõuetele. A1 tõend kinnitab, millise liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte

isiku suhtes kohaldatakse. Eestis väljastab A1 tõendit Sotsiaalkindlustusamet.

- Kolm aastat pärast määruse jõustumist peab nõuetele vastama Euroopa

ravikindlustuskaart ja teised sotsiaalkindlustusdokumendid, mida pole määruse

kohaldamisalast välja jäetud. Euroopa ravikindlustuskaart tõendab õigust saada ajutise

viibimise ajal teises liikmesriigis meditsiiniliselt vajalikku arstiabi sealsete

kindlustatutega samadel tingimustel. Eestis väljastab nimetatud kaarti Tervisekassa.

Kolmeaastase tähtaja jooksul peavad tervishoiuteenuse osutajad looma võimekuse teise

liikmesriigi ravikindlustuskaardi elektrooniliseks kontrollimiseks ning ravikulude

hüvitamiseks vajalike andmete edastamiseks pädevatele asutustele. Varem väljastatud

ravikindlustuskaardid tuleb uutele nõuetele vastavate kaartidega asendada hiljemalt viie

aasta jooksul pärast määruse jõustumist.

Eelnõu on Eesti jaoks oluline, sest rahvusvaheliste sotsiaalkindlustusmenetluste kiirendamine

ja lihtsustamine mõjutavad meie inimeste ja ettevõtjate elu ja tegevust. Eesti ettevõtjad

lähetavad töötajaid ja osutavad teenuseid teistes liikmesriikides, samal ajal kui teiste

liikmesriikide ettevõtjad lähetavad töötajaid Eestisse. Samuti kasutavad Eesti inimesed

piiriüleseid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuseid ning teiste liikmesriikide inimesed

vastavaid teenuseid Eestis. 2025. aastal väljastas Sotsiaalkindlustusamet ligikaudu 16 200 A1

tõendit ning Tervisekassa väljastab aastas ligikaudu 150 000 Euroopa ravikindlustuskaarti.

ESSPASSi kasutuselevõtt puudutab seetõttu otseselt Eesti ettevõtjaid, töötajaid, teisi piiriüleselt

liikuvaid inimesi ning mõjutab asjaomaste asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate töökorraldust.

Määrusega kavandatav lahendus võib pikemas perspektiivis vähendada dokumentide

väljastamise ja kontrollimisega seotud halduskoormust ning kulusid. Positiivne mõju võib

avalduda ka tervishoiuteenuse osutajate töös, kuna ravikindlustuskaardi elektrooniline

kontrollimine võimaldab kiiremini tuvastada patsiendi kindlustuskaitset ning vähendada

raviarvelduse vigu ja hilisemaid tagasinõudeid.

Eesti jaoks on eelnõuga seotud peamiseks probleemiks kavandatud rakendamistähtajad. See

tuleneb kahest peamisest asjaolust.

a) Tehniliste nõuete ja spetsifikatsioonide puudumine

Määruse eelnõus ei ole kirjeldatud ESSPASSi rakendamiseks vajalikke täpseid tehnilisi

nõudeid, kontrollilahendusi ega andmemudeleid. Need kehtestatakse suures osas Euroopa

Komisjoni rakendusaktidega alles pärast määruse jõustumist. Seetõttu ei ole praegu võimalik

piisava täpsusega hinnata vajalike arendustööde mahtu, maksumust ega ajakava.

Eelkõige on probleemiks A1 tõendile kavandatud rakendamistähtaeg, mille kohaselt tuleb uusi

nõudeid kohaldada juba 12 kuu möödumisel määruse jõustumisest, kuigi tehnilised nõuded

võivad selguda alles sama perioodi jooksul. See jätab liikmesriikidele ebapiisavalt aega

infosüsteemide arendamiseks, liidestamiseks ja testimiseks.

3

b) Eesti riiklike infosüsteemide arendused ja digikukru valmisolek

Eestis on A1 tõendi ja Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine juba praegu täielikult

veebipõhine. Seetõttu seisnevad peamised muudatused dokumentide väljastamises ESSPASSi

nõuetele vastaval kujul, nende digitaalse kontrollimise võimaluste loomises ning olemasolevate

infosüsteemide ja andmevahetuslahenduste kohandamises.

Muudatused eeldavad mitme infosüsteemi planeeritud arenduste jätkamist, samaaegset edasi

arendamist ja liidestamist, eelkõige Sotsiaalkindlustusametis, Tervisekassas ja

tervishoiuteenuse osutajate juures. Muudatused võivad puudutada ka Tööinspektsiooni ning

Maksu- ja Tolliameti infosüsteeme.

Lisaks sõltub ESSPASSi kasutuselevõtt Euroopa digiidentiteedikukru ja Eesti riiklike

infosüsteemide arenduste valmimisest ning nende omavahelisest koostalitlusvõimest. Eesti

praeguste arenduskavade kohaselt oleks A1 tõendi väljastamine ESSPASSi nõuetele vastaval

kujul teostatav kõige varem 2030. aastal ning Euroopa ravikindlustuskaardi puhul 2031. aastal.

Seetõttu ei ole eelnõus kavandatud rakendamistähtajad Eesti jaoks praeguste arenduskavade

alusel realistlikud.

.

Määruse rakendamisega kaasnevad riigiasutustele ja tervishoiuteenuse osutajatele täiendavad

arendus-, haldus- ja koolituskulud ning vajadus kohandada tööprotsesse. Üleminekuajal tuleb

tagada nii digitaalsete kui ka füüsiliste dokumentide kasutamine ja kontrollimine. Samuti tuleb

lahendada andmekaitse, infoturbe, volituste haldamise ja süsteemide toimepidevusega seotud

küsimused. Kuna suur osa tehnilistest nõuetest ja süsteemidevahelisest tööjaotusest määratakse

4

kindlaks hiljem, ei ole muudatuste rakendamise lõplikku töömahtu ja kulusid praegu võimalik

täpselt hinnata.

Probleemkohtade lahendamiseks on Eesti jaoks oluline:

a) siduda rakendamistähtajad rakendusaktide jõustumisega;

b) ESSPASSi arendamisel kasutada võimalikult suures ulatuses juba olemasolevaid

toimivaid ELi ja riiklikke digilahendusi; vältida paralleelsete andmevahetuskanalite

loomist.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu

ja väliskoostöö osakonna nõunik Berit McGinley ([email protected]), sotsiaalküsimuste

nõunik EV alalises esinduses Euroopa Liidu juures Triin Uusberg ([email protected]),

Hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna sotsiaalkindlustuspoliitika juht Leili Eenlo

([email protected]) ja sama osakonna nõunik Kati Kümnik ([email protected]), Tervisekassa

Euroopa Liidu teenuste teenusejuht Liisa Merimaa ([email protected]),

Tervisekassa Euroopa Liidu teenuste peaspetsialist Tiina Koemets

([email protected]), Tervisekassa ravikindlustuse teenusejuht Eda Palm

([email protected]), Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse heaolu valdkonnajuht

Epp Laanepõld ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti arendus- ja

teenuseosakonna teenuseomanik Merle Trufanova ([email protected]). Seisukohad on

kooskõlastanud Nele Labi, innovatsiooni valdkonna asekantsler ning Hanna Vseviov,

valdkonna eest vastutav sotsiaalala asekantsler.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu sisu peatükkide kaupa

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Määruse eelnõuga luuakse õiguslik raamistik sotsiaalkindlustuse koordineerimise

digitaliseerimiseks Euroopa Liidus. Selle peamised eesmärgid on võtta kasutusele ESSPASS,

arendada edasi EESSI andmevahetussüsteemi ning võimaldada liikmesriikide vahelist turvalist

digitaalset andmevahetust. Samuti luuakse alus andmete vahetamiseks, pettuste avastamiseks

ja vigade parandamiseks. Lisaks täpsustatakse ESSPASSi, Euroopa ravikindlustuskaardi, A1

tõendi ning nende väljastajate ja kontrollijate mõisted, et tagada reeglite ühtne kohaldamine

kogu Euroopa Liidus. Määrus kohaldub kõigile isikutele, kelle suhtes kehtib sotsiaalkindlustuse

koordineerimise määrus (EÜ) nr 883/20041. See mõjutab nii ELi kodanikke kui ka Euroopa

Liidus seaduslikult viibivaid kolmandate riikide kodanikke, kes töötavad, lähetatakse teise riiki

või taotlevad piiriüleselt sotsiaalkindlustushüvitisi.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A32004R0883&qid=1792400070868

5

I peatükk ESSPASS

Peatükis kehtestatakse ESSPASSi põhiraamistik, mis võimaldab

sotsiaalkindlustusdokumentide digitaalset taotlemist, väljastamist ja kontrollimist. Samuti

nähakse ette rakendumise tähtajad: ESSPASSi nõuded hakkavad A1 tõendile kehtima 12 kuud

ning ravikindlustuskaardile ja teistele dokumentidele kolm aastat pärast määruse jõustumist.

Komisjon võib 18 kuu jooksul kehtestada delegeeritud aktiga nimekirja lisanduvatest

sotsiaalkindlustusdokumentidest, millele määrus ei rakendu.

Eesti peab eelnõu rakendamise ajakava ülemäära ambitsioonikaks, arvestades vajalike IT-

arenduste mahtu ja digikukru rakendumise tõenäolist viibimist aastani 2030. Eesti jaoks on

teostatav A1 tõendi rakendumine kõige varem 2030. a. ja ravikindlustuskaardi väljaandmine

kõige varem 2031. a. Seetõttu on oluline võimaldada riikidele piisav aeg vajalike hanke- ja

projektitööde teostamiseks ning digikukruga liidestumiseks. Eesti digikukru valmimine on

planeeritud aastaks 2030. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2025 direktiiv

2025/22052, mis käsitleb juhilubasid, on liikmesriikidele pannud juhiloa digikukrusse

väljastamise tähtajaks samuti 2030. a.

Eelnõuga kohustatakse liikmesriike võimaldama kõigi määruse kohaldamisalasse kuuluvate

dokumentide täielikult veebipõhist ja kaugmeetodil taotlemist. Lisaks peavad menetlused

vastama ühtse digivärava määruses3 sätestatud nõuetele (sh täielik veebipõhisus, piiriülene

kättesaadavus, andmete ühekordse küsimise (once only) põhimõtte rakendamine). Eestis on

juba praegu vastavad teenused digitaalsed. Määruse eelnõu ühtlustab A1 tõendi taotlemisel

minimaalse nõutava info ning loob aluse andmete korduvkasutuseks lähetatud töötajate

deklaratsiooniga seotud süsteemides. See peaks tulevikus veelgi vähendama ettevõtjate

halduskoormust ning tõhustama lähetatud töötajatega seotud menetlusi.

Sotsiaalkindlustusdokumendid tuleb edaspidi väljastada vaikimisi digitaalsel kujul

digikukrusse, säilitades samas võimaluse taotleda füüsilist dokumenti. Dokumentide ehtsust

peab saama mõlemal juhul koheselt kontrollida. Samuti tuleb võimaldada alaealiste laste ja

seaduslikult esindatavate isikute digitaalsete dokumentide hoidmist esindaja digikukrus.

Väljastamisele seatakse siduvad tähtajad rakendusaktidega, sealjuures ravikindlustuskaart peab

tulevikus olema võimalik väljastada maksimaalselt 24 tunni jooksul pärast korrektse taotluse

saamist. Eesti väljastab juba praegu nii A1 tõendit kui ka ravikindlustuskaardi

asendussertifikaati allalaetaval kujul vähem kui 24 tunniga. Uute kehtestatavate nõuete kohaste

dokumentide väljastamiseks ja kontrollimiseks, andmevahetuse täiendamiseks, volituste

haldamiseks ja digikukruga liidestamiseks on aga vajalikud ulatuslikud arendused. See mõjutab

nii riigiasutusi kui ka ettevõtjaid ja teenuseosutajaid.

Määruse eelnõu näeb ette ravikindlustuskaardi digitaliseerimise ja elektroonilise kasutamise

tervishoius. Ravikindlustuskaart muutub digitaalselt kontrollitavaks ning piiriülese ravi ja

ravikulude hüvitamisega seotud andmevahetus muutub digitaalseks. Määruse jõustumisest

2 Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2025/2205, mis käsitleb juhilubasid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202502205&qid=1792400324190 3 Ühtse digivärava määrus https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018R1724

6

alates peavad kõik uued ravikindlustuskaardid vastama digitaalsetele nõuetele kolme aasta

jooksul. Olemasolevad kaardid tuleb asendada viie aasta jooksul. Tervishoiuteenuse osutajad

peavad kolme aasta jooksul olema võimelised edastama teise liikmesriigi patsiendi

ravikindlustuskaardi andmeid elektrooniliselt hüvitamise korraldamiseks.

Digitaalsete ravikindlustuskaartide kasutuselevõtt mõjutab otseselt Tervisekassat, haiglaid,

perearste ja teisi tervishoiuteenuse osutajaid. Kindlustuskaitse ja hüvitamistega seotud andmete

elektrooniliseks edastamiseks ja kindlustuskaitse olemasolu kontrolli teostamiseks võib olla

vajalik lisainvesteering tervishoiu infosüsteemidesse. Samuti on vajalik teavitustöö tegemine

elanikkonnale uute kaartide kehtimisest.

Määruse eelnõus olevad rakendamistähtajad on ülemäära optimistlikud, arvestades, et

tehnilised detailid selguvad 18 kuu jooksul peale määruse vastuvõtmist. Tähtaegne

rakendamine oleks realistlik, kui määruse rakendamise tähtaeg siduda rakendusaktide

jõustumisega, jättes vajalike arendustööde planeerimiseks piisava aja.

Juba kasutusel olevate füüsiliste ravikindlustuskaartide asendamine määruse vastuvõtmisest 5

aasta jooksul, mitte selle jõustumisest 5 aasta jooksul, toob endaga kaasa lisakulu. Tervisekassa

väljastab iga-aastaselt ligikaudu 150 tuhat uut Euroopa ravikindlustuskaarti. Inimesel, kellel on

üleminekuperioodi lõppedes veel kehtiv füüsiline Euroopa ravikindlustuskaart, peaks olema

võimalus saada digitaalne kaart oma digikukrusse. Sellisel juhul puudub vajadus füüsilisi kaarte

tagasi koguda ja uusi väljastada, mis hoiab kokku halduskoormust ja kulusid.

Eelnõu I peatükk näeb ette ESSPASSi koostalitlusvõime olemasolevate Euroopa Liidu

digilahendustega, sealhulgas Euroopa digiidentiteedikukru, ühtse digivärava ja siseturu

infosüsteemiga. Eesmärk on võimaldada eri süsteemidel omavahel andmeid vahetada, et

inimesed ja ettevõtjad ei peaks samu andmeid korduvalt esitama ning ametiasutused saaksid

dokumente kiiremini ja usaldusväärsemalt kontrollida. Täpsemad tehnilised nõuded

kehtestatakse rakendusaktidega. Nende rakendamine võib aga liikmesriikidelt täiendavaid IT-

arendusi ja tuua kaasa märkimisväärseid kulusid.

II peatükk asutustevaheline andmevahetus

Määruse eelnõus kehtestatakse EESSI roll peamise andmevahetuskanalina ning

liikmesriikidele kehtib kohustus järgida maksimaalseid vastamisaegu. Samuti antakse

komisjonile volitus süsteemi tehniliste nõuete täpsustamiseks. Lisaks luuakse ka õiguslik alus

teha andmevahetust väljaspool EESSI süsteemi, kui see on vajalik pettuste avastamiseks,

andmete kontrollimiseks või õiguste tuvastamiseks. Eesti täidab juba praegu kehtivate

vabatahtlike teenuslepingutega ette antud tähtaegu.

III peatükk juhtimine ja andmetöötlus

Määruse rakendamise toetamiseks luuakse liikmesriikide esindajatest koosnev digiülemineku

töörühm, mida juhib Euroopa Komisjon. Töörühma ülesanne on toetada määruse ühtset

rakendamist, edendada liikmesriikide vahelist koostööd ja parimate praktikate vahetamist, anda

soovitusi sotsiaalkindlustuse edasiseks digitaliseerimiseks, toetada digitaalse andmevahetuse

arendamist ning nõustada komisjoni rakendusaktide ettevalmistamisel. Digitaliseerimise

7

teemad liiguvad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjonist

digiülemineku töörühma, kuid töörühmad teevad koostööd omavahel ja samuti Euroopa

digiidentiteedi koostöörühmaga. Iga liikmesriik nimetab 2 liiget.

Edaspidi hakkavad liikmesriigid esitama komisjonile kvartaalselt andmeid dokumentide

väljastamise tähtaegadest kinnipidamise ja EESSI andmevahetuse toimimise kohta. Hetkel

väljastab TEHIK iga kvartali kohta EESSI teenusetaseme ning -tõrgete info ja igas kuus info

EESSI kaudu sisse ja välja liikunud sõnumivahetuse kohta. Uuena lisandub dokumentide

väljastamise tähtaegade aruandlus.

ESSPASSi rakendamisel tuleb tagada, et sotsiaalkindlustusandmete digitaalne väljastamine ja

kontrollimine vastab ELi andmekaitsenõuetele: kasutada võib ainult sotsiaalkindlustusõiguste

tõendamiseks ja kontrollimiseks vajalikke isikuandmeid ning liikmesriigid vastutavad nende

turvalisuse eest. See eeldab Eesti jaoks vastutuse selget jaotust asutuste vahel ning turvaliste

IT-lahenduste rakendamist ja võib kaasa tuua täiendavaid arendus- ja halduskulusid.

3. EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 48, mis annab õiguse võtta

vastu meetmeid liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks, et hõlbustada

töötajate vaba liikumist ja nende sotsiaalkindlustusõiguste kaitset kogu liidus. Artikkel 48

annab ka kindla õigusliku aluse täiendada olemasolevat sotsiaalkindlustuse koordineerimise

raamistikku, et digitaliseerida piiriüleseid sotsiaalkindlustusmenetlusi ning hõlbustada

juurdepääsu sotsiaalkindlustushüvitistele ja õiglast liikuvust ELis.

Kuna probleemid on piiriülesed, on nende lahendamine tõhusam ELi tasandil kui liikmesriikide

poolt eraldi. ELi tasandi tegevus parandab eelduste kohaselt sotsiaalkindlustusõiguste ja

kindlustusstaatuse piiriülest tõendamist ning kontrollimist, muutes hüvitistele ja

tervishoiuteenustele juurdepääsu lihtsamaks ning toetades töötajate liikuvust Euroopa Liidus.

Ühtne lähenemine suurendaks õiguste läbipaistvust, vähendab pettusi ja halduskoormust,

toetaks piiriüleselt tegutsevaid ettevõtteid ning tugevdab ametiasutuste koostööd ja reeglite

rakendamist. Samuti täiendab see olemasolevaid ELi digilahendusi ja investeeringuid, aidates

luua sidusa digikeskkonna. ELi tegevuse puudumisel tekiks oht killustatud ja omavahel

ühildumatute riiklike lahenduste tekkeks, mis oleksid vähem tõhusad ja hiljem kulukamad

korrigeerida.

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna ettepaneku eesmärgid on olemuselt

piiriülesed ning sotsiaalkindlustusõiguste tõendamine ja kontrollimine teistes liikmesriikides

eeldab koordineeritud lähenemist, mida ükski liikmesriik eraldiseisvalt tagada ei saa. Seetõttu

on Euroopa Liidu tasandi regulatsioon põhjendatud.

Ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kavandatavad meetmed ei lähe

kaugemale sellest, mis on eesmärkide saavutamiseks vajalik. Sellega luuakse ESSPASSi

raamistik sotsiaalkindlustusdokumentide taotlemiseks, väljastamiseks ja piiriüleseks

kontrollimiseks vastavalt ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjadele. See tagab

dokumentide koostalitlusvõime, digitaalse vahetamise ja vastastikuse tunnustamise, sekkumata

8

liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidesse. Tuginedes olemasolevale ELi raamistikule,

eelkõige Euroopa digitaalse identiteedi raamistikule, mitte täiesti uue lahenduse loomisele,

järgib ESSPASS samuti proportsionaalsuse põhimõtet ja kasutab kulutõhusat lähenemisviisi.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalne mõju

Aastatel 2021–2025 viidi ellu ESSPASSi pilootprojekt eesmärgiga katsetada Euroopa

sotsiaalkindlustusdokumentide digitaalset väljastamist ja piiriülest kontrollimist. Testiti A1

tõendi ja ravikindlustuskaardi kasutamist digitaalsel kujul, sealhulgas nende säilitamist ja

jagamist digikukru kaudu. Pilootprojekti tulemused näitasid, et ESSPASS on tehniliselt

teostatav. Katsetatud tingimustes leiti, et ESSPASS võimaldab isikutel oma

sotsiaalkindlustusõigusi tõendada. Samuti kinnitasid katsed, et digitaalsete dokumentide

reaalajas kontrollimine võib vähendada halduskoormust ettevõtjatele ja asutustele ning

tõenäoliselt raskendab võltsitud dokumentide kasutamist. Komisjoni hinnangul võimaldab

ESSPASS parandada õiguste kasutamist piiriülestes olukordades, vähendada paberipõhist

asjaajamist ning toetada tõhusamat järelevalvet ja pettuste ennetamist. Pilootprojektis osales 13

liikmesriiki, kuid Eesti jäi eemale pilootprojekti töömahukuse ja meie piiratud ressursside tõttu.

Tuginedes pilootprojekti tulemustele on eelnõul eeldatavasti positiivne mõju Euroopa Liidus

liikuvatele inimestele. Digitaalsed tõendid võimaldavad kiiremini tõendada õigust

ravikindlustusele, pensionidele, perehüvitistele ja teistele sotsiaalkindlustushüvitistele.

Töötajad saavad vahetu juurdepääsu oma A1 tõenditele, mis suurendab teadlikkust nende

sotsiaalkindlustuse staatusest ning vähendab väärkasutuse võimalust. Euroopa

ravikindlustuskaardi digitaliseerimine parandab juurdepääsu arstiabile teistes liikmesriikides.

Dokumentide kohese kontrolli võimalus vähendab ühtlasi menetlusvigu ja võltsitud või

kehtetute dokumentide kasutamist ning väldib hilisemad tagasinõude menetlusi.

Ehkki dokumentide jaoks nähakse edaspidi ette vaikimisi digivorming, mis on mõeldud

kasutamiseks digikukrutes, võimaldatakse samal ajal edasi kasutada füüsilisi dokumente.

Digilahendust mitte kasutavatele inimestele, sealhulgas eakatele ja erivajadustega inimestele,

jääb alternatiivina võimalus kasutada täiustatud füüsilist, turvaelementidega varustatud, samuti

koheselt kontrollitavat sotsiaalkindlustusdokumenti. Seetõttu toetab eelnõu ligipääsetavust ja

kaasatust ega suurenda digilõhet.

Mõju majandusele

Eelnõu puudutab ettevõtjaid, kes lähetavad töötajaid ajutiselt välismaale või kelle töötajad

tegutsevad kahes või enamas liikmesriigis. Dokumentide väljastamise tähtaegade kehtestamine,

andmenõuete suurem ühtlustamine ja kiirem kontroll peaksid lihtsustama nõuete täitmist,

lühendama ooteaegu ning vähendama sama teabe korduva esitamise vajadust. A1 tõendite

kontrollimise kiirenemisest tulenevaks ettevõtjate kulusäästuks Euroopa üleselt hinnatakse 12

aasta jooksul 21–64 miljonit eurot. Komisjoni hinnangul peaksid ettevõtjate otsesed

rakenduskulud olema minimaalsed ja seostuma peamiselt nutitelefoni kasutamisega digikukru

rakendamiseks. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad võivad saada muudatusest suuremat

kasu kui suurettevõtjad, sest nende haldussuutlikkus nõuete täitmiseks on üldjuhul piiratum.

9

Eriti puudutab see ehitus- ja teenindussektorit, kus töötajate lähetamine ja mitmes liikmesriigis

töötamine on sagedasem. Üleminekuperioodil võivad ettevõtjatele siiski kaasneda

tööprotsesside ja juhendite kohandamise ning töötajate koolituse kulud.

Mõju tervishoiuteenustele ja raviasutustele

Tervishoiuteenuse osutajatel tekib võimalus kontrollida ravikindlustuskaardi kehtivust

kiiremini ja usaldusväärsemalt. Digikukrus oleva dokumendi kontroll peaks võtma mõne

sekundi ning digikukruvälise dokumendi kontroll ligikaudu ühe minuti. Praegu kulub

ravikindlustuskaardi kontrollimiseks komisjoni hinnangul kaks kuni viis minutit. Kiirem

kontroll peaks vähendama raviasutuste koormust, lihtsustama teises liikmesriigis kindlustatud

patsiendi õiguste tuvastamist ning vähendama vigadest või võltsitud dokumentidest tulenevaid

probleeme. 2025 a. esitasid Eesti raviasutused ravikindlustuskaardi alusel osutatud

tervishoiuteenuste eest Tervisekassale 5898 raviarvet kogusummas 2,1 miljonit eurot. Samal

aastal esitati ravikindlustuskaardi valesti kasutamise kohta 38 nõuet 35 tuhande euro väärtuses.

Samas peavad tervishoiuteenuse osutajad arvestama digilahenduse kasutuselevõtuks vajalike

esialgsete investeeringute ja iga-aastaste hoolduskuludega. Üleminekuperioodil (jõustumise

kuupäev pluss viis aastat) ja enne uuele süsteemile üleminekut väljastatud kaartide kehtivusaja

lõpuni peavad raviasutused siiski säilitama võime kontrollida ka varem väljastatud plastkaarte,

mis võib tähendada paralleelsete kontrolliprotsesside ja hüvitamisprotseduuride kasutamist.

Mõju sotsiaalkindlustusasutustele, tööinspektsioonile ja avalikule haldusele

Riigiasutuste jaoks peaks ühtlustatud lahendus lihtsustama dokumentide väljastamist, piiriülest

kontrollimist ja liikmesriikidevahelist koostööd. Näiteks kulub A1 tõendi kontrollimiseks

praegu hinnanguliselt 5–16 minutit, kuid digikukrus oleva tõendi kontrollimine peaks võtma

mõne sekundi ja digikukruvälise tõendi kontrollimine umbes ühe minuti. Kontrollijate,

sealhulgas tööinspektsioonide A1 tõenditega seotud võimalikuks kulusäästuks hinnatakse

Euroopas 12 aasta jooksul 24–72 miljonit eurot.

Pikema mõjuna eeldatakse menetluste kiirenemist, väiksemat halduskoormust, paremat

andmekvaliteeti ning pettuste ja vigade vähenemist. Lahendus tugineb osaliselt liikmesriikides

juba tehtavale tööle ühtse digivärava määruse ja Euroopa digiidentiteedi raamistiku

rakendamisel. Komisjoni sõnul oleks ESSPASSi rakendamise kulude katteks võimalik taotleda

raha Euroopa Konkurentsivõime Fondi (ECF – European Competititiveness Fund) ja Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+ – European Social Fund Plus) vahenditest.

Mõju riigieelarvele ja rahalised kulud

Kõige olulisem eelarvemõju avaldub infosüsteemide arendamise vajaduses. ESSPASSi

kasutuselevõtt, digikukruga liidestumine, dokumentide reaalajas kontrollimine ning

tervishoiusüsteemide kohandamine eeldavad märkimisväärseid IT-arendusi

sotsiaalkindlustusasutustele ja Tööinspektsioonile, kuid nende täpset ulatust ei ole võimalik

veel prognoosida, sest puuduvad tehnilised nõuded.

A1 tõendiga seotud riigisiseste arenduste hinnanguline kogumaksumus on 1,35 miljonit eurot.

Sellest ligikaudu 1 miljon eurot moodustab A1 funktsionaalsuse korrastamine ja eelduste

10

loomine määrusega sätestatud funktsionaalsuse realiseerimiseks ning 350 000 eurot

digikukruga liidestumine, valideerimisrakendus ja vajalikud andmevahetuse muudatused.

Tööinspektsiooni võimalik ühekordne arenduskulu on esialgsel hinnangul 40 000–150 000

eurot, millele võivad lisanduda hoolduskulud. Hinnang põhineb olemasolevate lahenduste

kohandamisel A1 tõendite andmete kasutamiseks IMI päringutele vastamisel ning järelevalve

kavandamisel. Täpne arendusvajadus ja selle maksumus selguvad tehniliste nõuete

vastuvõtmise järgselt.

Euroopa ravikindlustuskaardi lisamine digikukrusse ja välisriigis väljastatud

ravikindlustuskaartide kontroll Eesti tervishoiuteenuse osutajate poolt hõlmab Tervisekassa

tõendiväljastaja võimekust, kehtivuse elutsüklit, tervishoiuteenuse osutaja kontrollivahendit

ning raviarvelduse integratsiooni. Arenduste elluviimiseks tuleks planeerida arenduskuludeks

esialgu 0,4–0,9 mln eurot käibemaksuta. Arenduste täpne maht sõltub EL rakendusaktidest,

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) pakutavatest korduvkasutatavatest komponentidest ja otsusest,

kas tervishoiuteenuse osutaja vajab eraldi rakendust. Samas hoiaks Tervisekassa kulusid kokku

plastkaartide printimise ja postiteenuse pakkumise arvelt. Hetkel väljastab Tervisekassa aastas

umbes 150 tuhat ravikindlustuskaarti ning printimise kulule lisandub ka postikulu ning ajakulu

postis kaduma läinud kaartide otsimisele ja vajadusel uute kaartide väljastamisele (2025. aastal

oli posti ja kaardi printimise kulu 263 tuhat eurot). Digitaalsete kaartide väljastamisega hoiab

Tervisekassa kokku printimise ja postikulud ning kaob ära olukord, kus inimene ei saa tellitud

kaarti kätte.

Eelarvelisi kulusid menetletakse edaspidi riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamise

käigus vastavalt selguvatele tehnilistele tingimustele ja riigi eelarvelistele võimalustele.

Mõju andmekaitsele ja infoturbele

Eelnõu on kooskõlas Eesti digiriigi põhimõtetega ning toetab Euroopa digitaalse identiteedi

kasutuselevõttu. Dokumentide kvalifitseeritud digiallkirjastamine ja kohene kehtivuskontroll

peaksid oluliselt suurendama tõendite turvalisust ning muutma nende võltsimise praegusega

võrreldes väga keeruliseks. Ka füüsilisel kujul dokumendi kehtivust saab kontrollida ja

vajaduse korral tühistada. Lahendus võimaldab kasutajal paremini kontrollida oma andmete

jagamist, vähendada kontrollimiseks avaldatavate andmete hulka ning tagada isikuandmete

töötlemine kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega. Reaalajas kontroll suurendab

sõltuvust digitaristu ja infosüsteemide töökindlusest, mistõttu tuleb hinnata süsteemide

toimepidevust, varulahendusi, juurdepääsude haldust ning osapoolte vastutuse jaotust.

Keskkonnamõju

Dokumentide digitaliseerimine vähendab paber- ja plastmaterjalide kasutamist. Komisjoni

hinnangul võib lahendus vähendada plasti kasutamist Euroopas kuni 1482 tonni võrra, eelkõige

seoses füüsiliste kaartide vajaduse vähenemisega. Sellega seotud võimalikuks kulusäästuks

hinnatakse 12 aasta jooksul kuni 161 miljonit eurot kõikide liikmesriikide peale kokku.

11

Valitsuse seisukoha selgitus

1. Eesti toetab piiriüleste sotsiaalkindlustusmenetluste kiirendamist ja tõhustamist

Euroopa sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) kasutuselevõtmise kaudu, säilitades

alternatiivina füüsilise lahenduse kasutamise võimaluse. Peame oluliseks, et

sotsiaalkindlustusdokumendid väljastatakse ühtse kokkulepitud standardi järgi.

Selgitus: Eesti toetab algatuse eesmärki vähendada paberipõhiseid menetlusi ning lihtsustada

piiriüleste sotsiaalkindlustusõiguste tõendamist. ESSPASS võib parandada nii kodanike,

tööandjate kui ka ametiasutuste kasutajakogemust ning vähendada dokumentide käsitsi

kontrollimise vajadust. Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt toetab ka Euroopa Liidu siseturu

toimimist ja tööjõu vaba liikumist.

ESSPASS ei eelda sotsiaalkindlustustõendite kasutamist üksnes digikukru kaudu, vaid

võimaldab kasutada ka alternatiivseid lahendusi. Kuigi tõendid väljastatakse vaikimisi

digitaalselt, jääb alles võimalus taotleda A1 tõendit ka füüsilisel kujul. Seetõttu ei teki

ettevõtetele, sealhulgas VKE-dele, kohustust kasutada digikukrut. See on kooskõlas ka eIDAS

määrusega, mille kohaselt ei ole digikukru kasutamine VKE-dele kohustuslik. Eelnõu

läbirääkimiste käigus on osad riigid väljendanud soovi lisada teksti tööandjate vaatest ärikukru

kasutamine, kuid Eesti poolt saame sellega nõustuda viisil, mis rõhutab ka ärikukru kasutamise

vabatahtlikkust.

Ühtse tõendamisstandardi kasutamine on oluline, et kõik liikmesriigid saaksid dokumentide

autentsust ja päritolu kontrollida võrreldaval, usaldusväärsel ja tehnoloogianeutraalsel viisil.

Erinevate standardite kasutamine liikmesriikides võib tuua kaasa täiendavaid tehnilisi arendusi,

vähendada süsteemide koostalitlusvõimet ning raskendada dokumentide automaatset

valideerimist piiriüleses keskkonnas. Ühtne lähenemine aitab tagada, et ESSPASSi kaudu

väljastatud dokumendid on kõikjal Euroopa Liidus samaväärselt usaldusväärsed ja tunnustatud

ning vähendab nii liikmesriikide asutuste kui ka ettevõtjate halduskoormust.

2. Eesti toetab digitaliseerimise alustamist A1 tõendist ja Euroopa ravikindlustuskaardist

ning peab vajalikuks tagada piisav rakendusaeg uutel tingimustel väljastatava

sotsiaalkindlustustõendi A1 ja ravikindlustuskaardi välja andmiseks. Kuna tehnilised

tingimused on määravaks nii ettevalmistuste ja arenduste mahtude kui maksumuse

puhul, siis leiame, et lõplik rakendumistähtaeg peab olema vähemalt 24 kuud peale

rakendusaktide vastuvõtmist.

Selgitus: A1 tõend on juba praegu kasutatav elektrooniliselt ning seda kasutatakse piiriüleselt

ka Eesti ettevõtete poolt aktiivselt (2025. aastal väljastas Sotsiaalkindlustusamet ligikaudu 16

200 A1 tõendit). Euroopa ravikindlustuskaart on laialdaselt kasutusel (aastas väljastab

Tervisekassa umbkaudu 150 000 ravikindlustuskaarti) ning digitaalse ja koheselt kontrollitava

kaardi kasutamine kiirendab protsessi nii terviseteenuse osutaja kui patsiendi jaoks. Seetõttu

toetame digitaliseerimise alustamist nimetatud dokumentidest.

Eelnõu sisaldab 8 rakendusakti ja 3 delegeeritud akti, milles täpsustatakse tehnilised nõuded,

andmemudelid, kontrollimislahendused ja koostalitlusvõime nõuded. A1 tõendi puhul nähakse

ette nõuete kohaldamist juba 12 kuu möödumisel määruse jõustumisest, kuigi tehnilised nõuded

12

võivad selguda samuti 12 kuu jooksul peale määruse jõustumist ning 18 kuu jooksul võib

komisjon kehtestada delegeeritud aktiga nimekirja lisanduvatest

sotsiaalkindlustusdokumentidest, millele määrus ei rakendu. Oluline on tagada, et

liikmesriikidel on piisavalt aega tehniliste nõuete analüüsimiseks, infosüsteemide

arendamiseks, testimiseks, ametnike koolitamiseks, andmevahetuslahenduste rakendamiseks.

Lisaks toob uutel tingimustel väljastatavate ravikindlustuskaartide kasutusele võtmine kaasa

täiendava kulu tervishoiuteenuse osutajatele, kes peavad tagama võimekuse uues formaadis

kaarte reaalajas kontrollida. Liikmesriikidel puudub ilma rakendusaktideta piisav sisend

ESSPASSi rakendamise töömahu, ressursivajaduse ja kulude hindamiseks. Seetõttu on Eesti

jaoks oluline, et enne siduvate rakendamistähtaegade määramist on liikmesriikidele teada

ESSPASSi tehnilised nõuded, rakendamise etapid, sõltuvused ning rahastusvõimalused.

Eestis on Sotsiaalkindlustusametis ja Tervisekassas praegu käimas ulatuslikud siseriiklikud

infosüsteemide uuendused, millest sõltub ka ESSPASSi nõuetele vastavate dokumentide

väljastamine ja kontrollimine. Seetõttu ei ole võimalik alustada ESSPASSiga seotud arendusi

kohe ega enne, kui nende süsteemide põhivõimekus on uuendatud. Lisaks eeldab dokumentide

väljastamine digikukrusse, et siseriiklik digikukru lahendus on valmis ja asjaomaste

süsteemidega liidestatav. Seetõttu ei saa Eesti määruses sätestatud tähtaegadest sõltumata

lubada A1 tõendi ja Euroopa ravikindlustuskaardi väljastamist ESSPASSi nõuetele vastavas

formaadis enne 2030. aastat.

Edendamaks piiriülest koostööd eelnõus sätestatud sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise digitaalsete aspektide vaatest luuakse uus sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise digiteerimise töörühm, mis asendab senise andmetöötluse tehnilise komisjoni,

millel saab olema oluline roll tehniliste aspektide väljatöötamisel.

3. Eesti nõustub, et kasutusel olevad Euroopa ravikindlustuskaardid, mis ei ole aegunud

ajaks, kui ravikindlustuskaarte hakatakse väljastama ESSPASSi nõuetele vastavalt,

asendatakse hiljemalt kahe aasta jooksul pärast ESSPASSi nõuetele vastavaks muutumise

tähtaega. Seejuures peaks füüsilise plastikkaardi omanikel olema võimalus tellida uus

digitaalne ravikindlustuskaart digikukrusse hoolimata kaardi kehtivusest.

Selgitus: Eestis väljastatakse ravikindlustuskaart viieks aastaks kuni 19-aastastastele ning

kolmeks aastaks alates 19-aastastastele ravikindlustatud isikutele. Määruse jõustumise järgselt

tuleb hiljemalt kolme aasta jooksul hakata välja andma ESSPASSi nõutele vastavat

ravikindlustuskaarti. Sellele järgnevalt kehtib veel 2-aastane üleminekuaeg, mille jooksul nii

vanad kui ka uued ESSPASSi nõuetele vastavad kaardid kehtivad paralleelselt. See on

optimaalne, kuna liikmesriikides on kaartide kehtivusajad väga erinevad ja võivad kehtida ka

tähtajatult. Kaartide kehtivuse jätkamine aitab vältida kaartide massilist ennetähtaegset

kinnipanekut ning sellega kaasnevat halduskoormust nii kaardi kasutajatele kui ka

Tervisekassale. Kui isikud saavad samaaegselt tellida omale digikukrusse uue digitaalse kaardi,

siis väldib see tervishoiuteenuse pakkujatele lisakoormuse tekitamist ning paralleelselt vana

süsteemi järgi kaartide kehtivuse kontrollimist ja vana süsteemi järgi kindlustuse hüvitamist

tuleb ette vähem.

13

4. Eesti peab oluliseks, et tagatud on ESSPASSi koostalitlusvõime digikukru, ühtse

digivärava ning teiste olemasolevate EL digilahendustega vältides seejuures paralleelsete

tehniliste lahenduste loomist. Samuti on oluline koostalitlusvõime teiste

andmevahetussüsteemidega nagu siseturu infosüsteem (IMI). Süsteemide

koostalitlusvõime väljatöötamisel tuleb arvestada liikmesriikides juba kasutusel olevate

infosüsteemidega ning minimeerida liikmesriikide arendus-, rakendus- ja halduskulusid.

Lahenduse elluviimisel tuleks tagada rahastus Euroopa Liidu eelarvest.

Selgitus: ESSPASS-i arendamisel on komisjonil plaanis võimalikult suurel määral kasutada

juba olemasolevaid Euroopa Liidu süsteeme ja taristuid, sealhulgas digikukrut, EESSI

süsteemi, ühtset digiväravat ja Euroopa terviseandmeruumi lahendusi. Eesti peab oluliseks

vältida uute paralleelsete infosüsteemide loomist, mis suurendaksid kulusid ja halduskoormust.

EESSI jääb sotsiaalkindlustusasutuste ametliku teabevahetuse peamiseks kanaliks. Samas näeb

eelnõu ette, et A1 tõendi taotlemiseks ettenähtud riiklikud portaalid peavad olema

koostalitlusvõimelised siseturu infosüsteemiga (IMI), mis võimaldab ühiseid andmeid vastavalt

ühekordsuse põhimõttele esitada. Selleks kavatseb komisjon rakendusaktidega kehtestada

ühtsed tehnilised reeglid, et liikmesriikide A1 tõendi taotlemise portaalid ja siseturu

infosüsteemiga ühendatud avalikud liidesed saaksid omavahel sujuvalt andmeid vahetada. Enne

tehniliste nõuete kehtestamist peame vajalikuks põhjalikumalt analüüsida koostalitlusvõime

nõuete tegelikku lisandväärtust ja proportsionaalsust. Eelkõige tuleb hinnata, kas kavandatud

koostalitlusvõime ulatusest tulenev kasu õigustab liikmesriikidele kaasnevaid

märkimisväärseid arendus-, rakendus- ja halduskulusid. Enne täiendavate tehniliste kohustuste

kehtestamist peab olema selgelt tõendatud reaalne vajadus ja konkreetne kasutusjuht, mille

puhul koostalitlusvõime annab võrreldes olemasolevate lahendustega olulist lisaväärtust.

Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ESSPASSi dokumentide tehnilised ja toimimisreeglid.

Nendega määratakse kindlaks dokumentide andmemudelid, standardid ja koostalitlusvõime

nõuded, dokumentide taotlemise, väljastamise, kehtetuks tunnistamise ja kontrollimise kord,

turvanõuded ning isikuandmete töötlemise ja kaitse põhimõtted, sealhulgas andmete säilitamise

tähtajad ja osapoolte vastutused. Kavandatavate rakendusaktide ettevalmistamisel tuleb arvesse

võtta eIDAS 2.0 raamistikus juba reguleeritud küsimusi, et vältida paralleelsete või

vastuoluliste identiteedi- ja usaldusteenuste lahenduste kujunemist.

Komisjoni sõnul oleks ESSPASSi rakendamise kulude katteks võimalik taotleda raha Euroopa

Konkurentsivõime Fondi (ECF – European Competititiveness Fund) ja Euroopa Sotsiaalfond+

(ESF+ – European Social Fund Plus) vahenditest.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks kaasvastutavatele ministeeriumitele Justiits-

ja Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja

Siseministeeriumile. Lisaks küsis Sotsiaalministeerium arvamust Haiglate Liidult, Perearstide

Seltsilt, Tööandjate Keskliidult, Kaubandus-ja Tööstuskojalt ja Tööinspektsioonilt. Oma

arvamuse esitasid Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja

14

Kommunikatsiooniministeerium, Haiglate Liit, Tööandjate Keskliit, Perearstide Selts,

Tööandjate Keskliit, Tööinspektsioon ja Maksu- ja Tolliamet. Info arvamuse saamise ja

ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale.

1

Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud

Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium

Eesti vaates on oluline hinnata riiklike süsteemide kohandamise,

hoolduse ja personaliga seotud kulusid ning selgitama, millises

ulatuses neid katab EL-i rahastus.

Arvestatud.

Samas ei pruugi ettevõtjate halduskoormus oluliselt väheneda, kui

liikmesriikide nõuded ja menetlused jäävad erinevaks. Eesti huvi on

tagada, et ühised infonõuded, dokumentide kontroll ja andmete

korduskasutus vähendaksid dubleerimist ning väldiksid uute

riigipõhiste tehniliste nõuete teket.

Arvestatud.

Riiklik IMI koordinaator peab tagama pädevatele asutustele

ligipääsu süsteemi, kuid on oluline, et oleks määratud ka

valdkondliku koordinaatori roll, kes saab pakkuda kasutajatele

sisulist tuge konkreetse mooduli kasutamisel.

Teadmiseks võetud, arvestame edasistes

aruteludes. IMIga koostalitlusvõime detailid

selguvad rakendusaktide väljatöötamise käigus.

Samuti tuleks analüüsida, kas A1 taotluse ja lähetamise

deklaratsiooni ühendamine vähendab päriselt ettevõtjate kulusid või

jääb kasu peamiselt dokumentide digitaalsele kontrollimisele.

Sealjuures on oluline, et A1 tõendi digitaliseerimine ei tähendaks

vaid võimalust tõendi kehtivust elektrooniliselt kontrollida, vaid

vähendaks ka reaalset koormust juhtudel, kus töötaja

sotsiaalkindlustusstaatus või väljastatud tõendi kehtivus hiljem

muutub.

Arvestatud.

2

Justiits- ja Digiministeerium Meie hinnangul on positiivne, et ESSPASS ei eelda

sotsiaalkindlustustõendite kasutamist üksnes Digikukru kaudu ning

säilib võimalus kasutada ka alternatiivseid lahendusi. Samas tuleks

arvestada, et kuigi Digikukru kasutamine ei ole VKE-dele

kohustuslik, nähakse ESSPASSi puhul just VKE-de jaoks olulist

lisandväärtust. Seetõttu tuleks eelnõus üheselt tagada, et digitaalsete

tõendite kasutamise nõuded ei tooks VKE-dele kaudselt kaasa

kohustust Digikukru kasutamiseks.

Arvestatud.

Samuti võiks analüüsida nõuet, mille kohaselt peab isik saama

Digikukrus hallata ka alaealiste laste ja seaduslikult esindatavate

täisealiste isikute dokumente. See võib sisuliselt kaasa tuua

täiendavaid kohustuslikke Digikukru funktsionaalsusi

liikmesriikidele.

Arvestatud.

Eelnõust ei ole üheselt aru saada, kas ESSPASSi raames kasutatavad

digitaalsed tõendid peavad vastama kvalifitseeritud elektrooniliste

atribuuditõendite (QEAA) nõuetele või on lubatud ka muud

lahendused. Soovitame täpsustada tõendite usaldusraamistikku, et

tagada ühtlane piiriülene usaldatavus ja koostalitlusvõime.

Arvestatud, tõendite usaldusraamistikus

lepitakse kokku rakendusaktidega.

Artiklis 7 kavandatavate rakendusaktide ettevalmistamisel tuleks

vältida kattuvusi eIDAS 2.0 raamistikus juba reguleeritud

küsimustega.

Väga oluline on ESSPASSi koostoime EUDI Walleti, Single Digital

Gateway ning teiste olemasolevate EL digilahendustega, et vältida

dubleerivate lahenduste loomist.

Arvestatud.

3

Lisaks tuleks hinnata ESSPASSi rakendamisega dokumentide

kontrollijatele tekkivaid tehnilisi arendus- ja liidestusvajadusi

Arvestatud, täpsemad vajadused selguvad

rakendusaktide väljatöötamise käigus.

Arvestades EUDI Walleti rakendamise ajakavasid liikmesriikides,

tuleks hinnata, kas kavandatud rakendustähtajad on praktiliselt

teostatavad.

Arvestatud.

Siseministeerium Toetame ESSPASSI laiendamisest seaduslikult liikmesriigis

elamisloa alusel elavatele kolmandate riikide kodanikele ja

elamisõigus alusel elavatele EL kodanikele (liikmesriigi elanikele).

Eesti identiteedihalduse põhimõtted peavad olema kooskõlas EL

digiidentiteedi raamistikuga ja digiidentiteedikukrute pakkumine

peab tuginema liidu kodanike, elanike või juriidiliste isikute

õiguslikult määratletud identiteedile.

Arvestatud.

Tööinspektsioon Digitaalse sotsiaalkindlustusdokumendi autentsuse kontrollimine ei

tohi piirata Tööinspektsiooni võimalust kontrollida

järelevalvemenetluses muid asjakohaseid faktilisi asjaolusid.

Eelkõige A1 tõendi puhul on oluline eristada dokumendi tehnilist

valideerimist selle väljastamise aluseks olnud asjaolude

kontrollimisest. Digitaalse dokumendi valideerimine ei saa

automaatselt tähendada seda, et täiendav kontroll ei ole põhjendatud.

Arvestatud, määruse eelnõu tekst ei keela

täiendavate küsimuste küsimist.

Eelnõu rakendamisel peab olema arusaadav, milline

teabevahetuskanal on kasutatav olukorras, kus digitaalse

A1 tõendi kehtivus on kinnitatud, kuid järelevalvemenetluses tekib

kahtlus tõendi aluseks olevate asjaolude suhtes.

Sellisel juhul peab Tööinspektsioonil olema võimalik pöörduda

tõendi väljastanud asutuse poole ning teabevahetus

Arvestatud, määruse eelnõu kohaselt on lubatud

infovahetus ka EESSI väliselt.

4

peab toimima piisavalt tõhusalt ja viivituseta.

Tööinspektsiooni jaoks on eriti oluline, et ESSPASSi rakendamisel

oleks selgelt piiritletud selle seos EESSI, IMI ja teiste piiriüleste

teabevahetuse lahendustega. Kuna eelnõu kohaselt jääb EESSI

sotsiaalkindlustusasutuste vahelise teabevahetuse peamiseks

vahendiks, tuleb rakendamisel vältida olukorda, kus sama juhtumi

lahendamiseks tekivad paralleelsed või kattuvad

teabevahetuskanalid või suureneb põhjendamatult halduskoormus.

Teadmiseks võetud ja arvestame rakendusaktide

aruteludes, detailsed seosed teiste teabevahetuse

lahendustega selguvad rakendusaktide

väljatöötamise käigus.

Kavandatav kontrollilahendus peab olema järelevalveasutustele

praktikas lihtsalt kasutatav ning võimaldama vajaduse korral

kontrolli tulemust järelevalvemenetluses nõuetekohaselt

dokumenteerida. Rakendusaktide ja tehniliste lahenduste

väljatöötamisel on vaja arvestada ka järelevalveasutuste tegelike

kasutusjuhtudega, sealhulgas olukordadega, kus kontroll toimub

väljaspool tavapärast kontoritöö keskkonda või esineb tehnilisi

tõrkeid.

Arvestame rakendusaktide aruteludes,

kontrollilahenduste detailid selguvad

rakendusaktide väljatöötamise käigus.

Tööinspektsiooni (TI) võimalike kulude esialgse hindamisel võiks

arvestada 40 000–150 000 euro suuruse ühekordse arenduskuluga,

millele võivad lisanduda lahenduse hoolduskulud. Hinnang lähtub

eeldusest, et olemasolevat lahendust saab kohandada TI vajadustele,

et kasutada A1 andmeid näiteks IMI päringutele vastamisel (kas

isikule on A1 väljastatud ja kas see kehtib) ning ühis- ja

sihtkontrollide kavandamisel, et saada teavet A1 olemasolu kohta

kontrollitavate töötajate puhul.

Arvestatud.

5

Seda suurusjärku tuleb käsitada esialgse stsenaariumipõhise

hinnanguna, mitte tehnilise analüüsi või arendaja hinnapakkumise

alusel koostatud kuluprognoosina. TI-l ei ole praegu ESSPASSi

eelnõu alusel tuvastatud uut iseseisvat A1 dokumentide

kontrollimise kohustust ega kindlat vajadust eraldi

kontrollirakenduse järele. TI puhul on esialgse hinnangu aluseks

piiratud funktsionaalsus, mitte ulatusliku eraldiseisva lahenduse

loomine.

Kuna TI-l puudub praegu piisav tehniline ja finantsanalüüs, tuleb

tegelik arendusvajadus ja maksumus täpsustada tooteomaniku ning

arendajaga. Samuti ei ole praegu võimalik kinnitada, kas arendus on

üldse vajalik või kas vajalik funktsionaalsus oleks võimalik tagada

SKA loodava teenuse või muu olemasoleva lahenduse kaudu.

Maksu- ja Tolliamet Täna A1 tõendiga seotud töövoog on paljuski käsitööna

organiseeritud, kuna need vormid ei ole digitaliseeritud. Samas, kui

ELi üleselt seda tehtaks, siis see tekitaks meie jaoks erinevaid

võimalusi käsitöö vähendamiseks ja töövoogude

automatiseerimiseks. See võiks tähendada näiteks seda, et saame IT

lahendustes automaatselt ja jooksvalt A1 infot arvesse võtta. See

omakorda võimaldaks tagada kiiremini ja õigemat maksuarvestust.

Lühidalt eelkõige oleks esimene positiivne mõju võimalik saavutada

läbi IT süsteemide täiendamise. Veel võiks see olla abiks ehk ka

järelevalves õige maksukohustuse tuvastamisel.

Arvestatud.

Haiglate Liit EHL toetab ettepaneku eesmärki muuta piiriülesed

sotsiaalkindlustusmenetlused kiiremaks, digitaalsemaks ja paremini

kontrollitavaks.

Arvestame rakendusaktide aruteludes,

lahenduste detailid selguvad rakendusaktide

väljatöötamise käigus.

6

EHL peab oluliseks, et vajalikud riiklikud ja Euroopa tasandi

liidestused ning andmevahetuseks vajalikud lahendused rajataks

võimalikult suures ulatuses tsentraalselt ning haiglate

infosüsteemidele ei tekiks ebaproportsionaalseid täiendavaid

arendusnõudeid.

Planeeritavate muudatuste rakendamisega võivad kõigile haiglatele

kaasneda arendus- ja rakenduskulud, mis võivad olla eelkõige

märkimisväärse mõjuga väikese ja keskmise suurusega haiglatele.

Seega tuleks rakendamisega kaasnevate kulude katmiseks ette näha

vajalik rahastus, et uute lahenduste kasutuselevõtt ei tooks haiglatele

kaasa täiendavat katmata kulu.

Samuti tuleks vajalikud arendused aegsasti läbi rääkida ja

kavandada, et haiglatel oleks võimalik arendustega seotud tegevusi

ja ressursse ette planeerida.

Perearstide Selts Üldiselt pooldame liikumist digitaliseerimise suunas, aga praegu ei

ole esitatud piisavalt informatsiooni, et hinnata, kas see konkreetne

lahendus lihtsustab tööprotsessi või muudab selle keerulisemaks.

Nii kindlustuse kontroll kui ravidokumentide edastamine peab

toimuma olemasolevate tsentraalsete süsteemide kaudu - nagu

tavatöö käigus. Praegu edastavad perearstid kõik raviarved läbi oma

infosüsteemi Tervisekassale; kõik ravilood läbi oma infosüsteemi

Tervise Infosüsteemi; ravikindlustuse kontroll toimub

perearstikeskuse infosüsteemi kaudu Tervisekassa andmekogu

andmete alusel).

Kindlasti tuleb vältida lahendusi, mille puhul tervishoiutöötaja peab

dokumentide edastamiseks sisenema eraldi keskkonda, andmeid

Arvestame rakendusaktide aruteludes,

lahenduste detailid selguvad rakendusaktide

väljatöötamise käigus.

7

käsitsi sisestama, dokumente skaneerima või otsustama, millised

andmed tuleb edastada.

Protsesside väljatöötamisse tuleb kaasata nii Tervisekassa kui

tervishoiuteenuse osutajate esindajad (nii esmatasand kui teised

TTO-d).

Kuna ei tea, kuidas sisulised protsessid hakkavad toimima, siis ei

oska vastata küsimusele, milliseid arendusi tuleb teha TTO-de

infosüsteemidesse. Kui on vajalik teha arendusi, siis tuleb selleks

leida ka rahastus. Perearstikeskused ei saa üldjuhul tellida oma

infosüsteemide arendajalt soovi järgi suuremaid täiendusi,

arendustööd toimuvad valdavalt seadusest tulenevate nõuete põhjal.

Seega tuleb perearstide infosüsteemides tehtavaid arendusi juhtida

samuti tsentraalselt ning jõustumis- ja rakendusmisaegade

määramisel tuleb arvestada lahenduste realistlike väljatöötamis-,

arendus- ja testimisaegadega.

Arvestatame rakendusaktide aruteludes,

täpsemad arendusvajadused TTO süsteemides

selguvad rakendusaktide koostamise käigus.

Tervishoiuteenuse osutajale ei tohiks panna dokumentide paber- ega

digikoopiate säilitamise kohustust. Kogu säilitamist vajav teave,

sealhulgas kindlustuskaitse kontrollimise tulemus ja vajalikud logid,

peaks automaatselt liikuma kesksesse süsteemi ning olema sealt

vajaduse korral kättesaadav.

Arvestame rakendusaktide aruteludes.

Määrusega piiratakse isikuandmete säilitamise

aega ajavahemikuga, mis on rangelt vajalik

nende kontrollimiseks ja täpsed säilitustähtajad

pannakse paika rakendusaktidega.

Tööandjate Keskliit Tööandjate jaoks on oluline, et A1 tõendi digitaliseerimine ei

tähendaks üksnes võimalust tõendi kehtivust elektrooniliselt

kontrollida, vaid vähendaks ka tegelikku halduskoormust

olukordades, kus töötaja sotsiaalkindlustusstaatus või väljastatud

tõendi kehtivus hiljem muutub.

Arvestame rakendusaktide aruteludes, tõendite

detailid selguvad rakendusaktide väljatöötamise

käigus.

8

Soovime täpsustada, kuidas saab tööandja teada A1 tõendi

muutmisest, parandamisest või kehtetuks tunnistamisest ning kas

süsteem näeb ette tööandja teavitamise, et vältida vajadust tõendi

kehtivust korduvalt kontrollida.

Kaubandus- ja Tööstuskoda Toetame muudatusi, mis lihtsustavad ja digitaliseerivad

sotsiaalkindlustusdokumentide, eelkõige A1 tõendi, taotlemist ja

väljastamist, vähendades seeläbi piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate

halduskoormust. Muid täiendavaid ettepanekuid või kommentaare

meil praegu ei ole.

Arvestatud.