| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02179-2 |
| Registreeritud | 29.10.2026 |
| Sünkroonitud | 30.10.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
14756/26 1
GIP.B EN
Council of the European Union
Brussels, 22 October 2026 (OR. en)
14756/26
SIMPL 235 ANTICI 233 DATAPROTECT 345 CYBER 422 TELECOM 498 PROCIV 198 COMPET 1231 MI 1054 CODEC 1945
Interinstitutional File: 2025/0360 (COD)
OUTCOME OF PROCEEDINGS
From: General Secretariat of the Council
To: Delegations
No. prev. doc.: 14532/26
No. Cion doc.: 15698/25 + ADD 1
Subject: Proposal for a Regulation amending Regulations (EU) 2016/1679, (EU) 2018/1724, (EU) 2018/1725, (EU) 2023/2854, (EU) 2024/1689 and Directives 2002/58/EC, (EU) 2022/2555 and (EU) 2022/2557 as regards the simplification of the digital legislative framework, and repealing Regulations (EU) 2018/1807, (EU) 2019/1150, (EU) 2022/868, and Directive (EU) 2019/1024 (Digital Omnibus)
- Mandate for negotiations with the European Parliament
Delegations will find in the Annex the text of the mandate for negotiations with the European
Parliament on the above-mentioned file as agreed by the Permanent Representatives Committee at
its meeting on 21 October 2026.
Changes compared to the Commission proposal are marked in bold and deletions in strikethrough.
14756/26 2
ANNEX GIP.B EN
ANNEX
2025/0360 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
amending Regulations (EU) 2016/679, (EU) 2018/1724, (EU) 2018/1725, (EU) 2019/1150, (EU)
2023/2854, (EU) 2022/2554, and (EU) 910/20142023/2854 and Directives 2002/58/EC, (EU)
2022/2555 and (EU) 2022/2557 as regards the simplification of the digital legislative
framework, and repealing Regulations (EU) 2018/1807, (EU) 2019/1150, (EU) 2022/868, and
Directive (EU) 2019/1024 (Digital Omnibus)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 16
and 114 thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,
Having regard to the opinion of the European Central Bank2,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions3,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
1 OJ C […], […], p. […]. 2 OJ C […], […], p. […]. 3 OJ C […], […], p. […].
14756/26 3
ANNEX GIP.B EN
(1) In its Communication on a simpler and faster Europe4 , the Commission announced its
commitment to an ambitious programme to promote forward-looking, innovative policies
that strengthen the Union’s competitiveness and radically lighten the regulatory load for
people, businesses and administrations, while maintaining the highest standard in
promoting the Union’s values. Consequently, the Commission prioritised the proposal of
immediate adjustments to legislation, including digital legislation, to address the
competitiveness challenge of the Union.
(2) Union digital legislation sets high standard in the Union and can be a powerful source of
competitive advantage for businesses that abide by the rules, showing a world-leading
mark of quality, safety and trustworthiness. Digital regulations have framed the clear rules
of the game in the Union for responsible businesses, ensuring fairness and transparency in
business-to-business relations, stimulating innovative business models, setting high
standard of consumer protection and safety, and for the protection of fundamental rights,
not least privacy and data protection.
(3) Union digital legislation has evolved incrementally over the past years, in response to the
rapidly growing footprint of digital technologies in the Union’s economy and societal
dynamic, and in view of addressing emerging challenges and promoting business
opportunities in the EU. Notwithstanding the Commission’s commitment to a systematic
‘stress test’ of the digital rules, along with other Union rules, which might lead to further
regulatory adjustments notably following the forthcoming Digital Fitness Check, as well as
other targeted evaluations of digital rules, immediate regulatory changes are necessary.
Consequently, this Regulation proposes a first set of amendments to the digital legislative
framework, aimed at providing immediate regulatory clarifications that stimulate
innovation in the Union market, and that cut administrative compliance costs in particular
for businesses, while also streamlining supervisory and administrative costs for
supervisory authorities and advisory bodies. The amendments also seek to provide clarity
to individuals.
4 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the
European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A simpler
and faster Europe: Communication on implementation and simplification, COM(2025)47
final, 11 February 2025
14756/26 4
ANNEX GIP.B EN
(4) Given the foundational role of data in driving value-creation in the digital economy, and
pursuant to the objectives of the Communication for a European Data Union Strategy, the
amendments presented in this Regulation to the legislative framework regarding data seek
to build a coherent and cohesive regulatory framework for the availability and use of data,
streamlining and consolidating the data regulatory framework into only two legal acts,
namely Regulations (EU) 2016/6795 and (EU) 2023/28546 of the European Parliament and
of the Council, from currently five different applicable acts. The amendments seek to cut
unnecessary administrative costs and stimulate the availability of data as a prerequisite for
supporting competitive digital businesses in the Union, while maintaining the highest
standard of protections for privacy, personal data protection, and fair business practices,
and ensuring core regulatory objectives, including compliance with EU and national
competition law.
(5) Acknowledging the iterative evolution of horizontal and sector-specific rules, it is
indispensable to address also overlaps in specific provisions that result in unnecessary
duplications of administrative burdens. This is the case in requirements across several rules
for reporting following cybersecurity and related incidents, where digital solutions, as
proposed in this Regulation, can bring an immediate relief to businesses across all
concerned sectors.
(6) Similarly, with the iterative regulation of online platforms over the past years, more recent
rules have established a clearer and more ambitious framework than some of the predating
rules, rendering them obsolete. It is therefore necessary that the legal framework evolves,
eliminating any unnecessary duplications that add legal complexity.
5 REGULATION (EU) 2016/679 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL of 27 April 2016 on the protection of natural persons with regard to the
processing of personal data and on the free movement of such data, and repealing Directive
95/46/EC (General Data Protection Regulation) 6 REGULATION (EU) 2023/2854 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE
COUNCIL of 13 December 2023 on harmonised rules on fair access to and use of data and
amending Regulation (EU) 2017/2394 and Directive (EU) 2020/1828 (Data Act)
14756/26 5
ANNEX GIP.B EN
(7) Regulation (EU) 2022/868 of the European Parliament and of the Council7 has established
rules for intermediary functions in three different settings: (a) functions that support the re-
use of protected data held by public sector bodies under controlled conditions; (b) data
intermediation services that facilitate data sharing between data subjects, data holders and
data users; and (c) data altruism organisations that support the use of data made available
by data subjects and data holders on an altruistic or philanthropic basis. Functions
supporting the re-use of protected data held by the public sector have a close link with
rules of Directive (EU) 2019/1024 of the European Parliament and of the Council8. Their
interplay has caused confusion namely among public sector bodies. It is thus necessary to
merge the two sets of rules. The evaluation of the rules on data intermediation services has
shown that the definition of data intermediation service providers has weaknesses and that
the rules are overly stringent for service providers to find a sustainable financial model. It
is thus also necessary to streamline the regime. With respect to data altruism, certain rules
of Regulation (EU) 2022/868, notably the obligation on Member States to have national
policies on data altruism in place, the establishment of a ‘rulebook’ and developing a
European data altruism consent form appear unnecessary regulation, also in light of on-
going work by the European Data Protection Board referred to in Article 68 of Regulation
(EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council9 on guidance on the
processing of personal data in the context of scientific research.
7 Regulation (EU) 2022/868 of the European Parliament and of the Council of 30 May 2022
on European data governance and amending Regulation (EU) 2018/1724 (Data Governance
Act) (OJ L 152, 3.6.2022, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/868/oj). 8 Directive (EU) 2019/1024 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019
on open data and the re-use of public sector information (OJ L 172, 26.6.2019, p. 56, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj). 9 Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016
on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the
free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection
Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
14756/26 6
ANNEX GIP.B EN
(8) While the importance of data intermediation services is recognised in the context of many
initiatives supporting data sharing and collaboration, the rules of Regulation (EU)
2022/868 on data intermediation service providers should be clarified. In particular, the
definition of such providers should be made more precise. It should eliminate elements that
served merely as illustrative examples, rather than exceptions. Moreover, it should address
loopholes resulting from ambiguous formulations, notably as regards the notion of ‘closed
group’. Services should not be eligible to register as data intermediation services where
they are exclusively used by a closed group of companies and where any extension of that
group of companies can only be decided by that group and not the service provider. More
importantly, making this emerging market subject to a compulsory regime has created
unnecessary compliance costs. At this stage of market development, a voluntary regime,
allowing neutral players to distinguish themselves from other players, appears sufficient.
Also, in order to enable sustainable business models, the regime should be made less strict
by abolishing the requirement for a legal separation between data intermediation services
and other value-added services that a data intermediation service provider should be
allowed to offer, replacing it with a functional separation while keeping certain safeguards.
The administrative monitoring regime should be simplified. Instead of national and a
Union public register for data intermediation services providers and data altruism
organisations, there should only be Union public registers, namely one for data
intermediation service providers and another for data altruism organisations. Competent
authorities overseeing the award of the label and the compliance of the entities with the
requirements for obtaining it should be independent in this task. This should be understood
to mean that they are legally and functionally independent from a data intermediation
service or data altruism organisation, including at the level of their top-management. It
should be possible for government organisations to financially support data intermediation
services or data altruism organisations, in particular given the emerging nature of these
entities, provided that they are legally separate entities. In order to ensure that recognised
entities are easily identifiable throughout the Union, the Commission established
Implementing Regulation (EU) 2023/1622 on the design of common logos to identify data
intermediation services providers and data altruism organisations recognised in the Union.
on the design of common logos to identify data intermediation services providers and data
altruism organisations recognised in the Union.
14756/26 7
ANNEX GIP.B EN
(9) Regulation (EU) 2023/2854 removes barriers to data access and use, unlocks data-driven
innovation and competitiveness, and safeguards the incentives of those who invest in data
technologies.
(10) Chapter II of Regulation (EU) 2023/2854 requires data holders to make data available,
including data protected as trade secrets, to users and their selected third parties, provided
confidentiality measures established by the data holder are maintained. This requirement of
maintaining confidentiality complements Directive (EU) 2016/943 of the European
Parliament and of the Council 10, which sets the standard for protecting trade secrets within
the Union. However, disclosure of trade secrets to third-country entities may increase risks
to their integrity and confidentiality where there is exposure to jurisdictions with
inadequate protections or difficulties in their actual enforcement, potentially resulting in
unauthorised use, economic damage and legal uncertainty.
(11) It is necessary to strengthen Regulation (EU) 2023/2854 by introducing an additional
ground for data holders to refuse access to data where such access could lead to the
disclosure of trade secrets, supplementing existing provisions which allow refusal based on
the data holder’s demonstration of a high likelihood of serious economic damage. Under
the new provision, data holders may refuse a request to access to datato disclose trade
secrets if they demonstrate a high risk of unlawful acquisition, use, or disclosure to entities
subject to regimes with inadequate protection, non-equivalent, or weaker legal frameworks
than the applicable Union rules. The new provision also covers instances where the third
country legal framework, in theory, is robust or exceeds such Union rules, but lacks
appropriate enforcement in practice. Such risks highlight the possibility that trade secrets
could be acquired, used, or disclosed in violation of Union law, threatening the integrity
and confidentiality of trade secrets.
10 Directive (EU) 2016/943 of the European Parliament and of the Council of 8 June 2016 on
the protection of undisclosed know-how and business information (trade secrets) against
their unlawful acquisition, use and disclosure (OJ L 157, 15.6.2016, p. 1).
14756/26 8
ANNEX GIP.B EN
(12) The activation of the refusal mechanism should remain voluntary, and the demonstration
done only upon its activation. Data holders should not be required to conduct a full-scale
analysis or demonstration of the level of trade secret protection in third countries or by a
third country entity as a precondition to be able to substantiate their refusal to sharing data
or to disclose trade secrets. In their demonstration, data holders may take into
consideration various factors, such as insufficient or inadequate legal standards, poor or
arbitrary enforcement, historical infringements, foreign disclosure obligations conflicting
with Union law, limited legal recourse or remedies for Union entities, the strategic misuse
of procedural tactics to undermine competitors, or undue political influence. Given the
diverse range of entities, third countries, and data sharing scenarios involved, data holders
should focus their assessment and demonstration on pertinent risks and act accordingly,
including by setting appropriate safeguards or activating the refusal mechanism. Refusals
should be clear, and proportionate, and tailored to the specific circumstances of each case,
rather than being applied systematically or in a generalized manner across an entire third
country.
(13) An insufficient protection of trade secrets and the challenges in enforcing them it in third
countries may cause irreparable harm to European businesses. The objective is therefore to
strengthen the safeguards for trade secrets by preventing their leakage to natural or legal
persons that are established in or subject to jurisdictions posing such risks. This includes
Union-based entities controlled by third country entities, who may be acting in bad faith or
as fronts for third country entities. Additionally, the objective is to avert direct exposure to
third country entities operating within the Union, that are subject to such jurisdictions.
Being subject to a third country jurisdiction means the natural or legal person is legally
governed, controlled or otherwise bound by the laws or regulatory authority of a third
country. Subsidiaries or affiliates of third country parent companies may exploit these
jurisdictions to evade or circumvent Union laws. Direct or indirect control refers to the
ability to exercise decisive or dominant influence over another entity’s management or
strategic decisions, whether through ownership of capital or voting rights, financial
participation, contractual arrangements, or intermediary entities. Control may be exercised
directly or through other means, even without majority ownership. Data holders should use
best efforts to obtain the relevant information, which may include searches in public
registers or requesting it from the user or third party directly, while ensuring it remains
appropriately non-intrusive.
14756/26 9
ANNEX GIP.B EN
(14) Protecting trade secrets from those vulnerabilities is essential for European
industriesbusinesses to sustain their market position and competitive advantage. While
data holders may exercise discretion in protecting their trade secrets, refusals to share data
should be limited to justified, exceptional circumstances, in order to preserve the objectives
of Regulation (EU) 2023/2854 of fostering data-driven innovation and a thriving digital
economy in the Union. Safeguards against misuse of the refusal mechanism should remain
in place, including the data holder’s obligation to demonstrate in a duly substantiated
manner that disclosure poses a high risk and to notify competent authorities. This
demonstration should be provided in writing without undue delay to the user or third party
and proportionate to the case at hand. All parties involved should treat the decision and
supporting demonstration as confidential in order to uphold the confidential nature of the
trade secrets concerned. Users and third parties, as the case may be, may challenge the data
holder’s decision with the competent authority, in court, or through dispute settlement
bodies.
(14a) To help businesses in understanding the trade secrets ‘handbrake’ mechanism, and
ensuring that it can be an effective tool in preserving the confidentiality of trade
secrets, the Commission should issue guidelines for data holders to apply the
handbrake in practice, giving them necessary legal certainty. In these guidelines, the
Commission should in particular provide guidance on how to assess serious economic
damage and what data holders need to take into account when examining the
enforceability of trade secrets protection in third countries. The guidance should
include an assessment of categories of data that are especially sensitive in critical
sectors and could, when leaked or when their confidentiality is disclosed, be
particularly harmful to the interests of data holders. An example of especially
sensitive categories of data could be industrial manufacturing know-how. Critical
sectors could include, in particular, those listed in Annex I and Annex II, Number 3,
5a, 5d and 5e, of Directive (EU) 2022/2555).
14756/26 10
ANNEX GIP.B EN
(15) To simplify the business-to-government data sharing framework under Regulation (EU)
2023/2854 and to clarify ambiguities that previously imposed broader obligations on
businesses, it is necessary to narrow the scope of Chapter V of that Regulation from
‘exceptional need’ to ‘public emergencies’. The concept of ‘public emergencies’, which is
defined under Article 2(29) of Regulation (EU) 2023/2854, thus ensures that the
obligations laid down in that Chapter are invoked only underin well-defined, urgent
situations, which are unforeseeable and limited in time, reducing the technical,
administrative and legal challenges that businessbusinesses faced under the previous
regime. This would ensure that data requests are relevant and proportionate to responding,
mitigating, or supporting the recovery from public emergencies. While ‘responding to’ a
public emergency presupposes an ongoing public emergency, which has been
determined or officially declared in accordance with the relevant procedures under
Union or national law, ‘supporting the recovery from’ a public emergency covers
measures undertaken after the public emergency has been determined or officially
declared over. The third alternative of ‘mitigating’ a public emergency under
Regulation (EU) 2023/2854 should be deleted because it is already covered by the
notion of ‘responding to’ public emergencies. Given that the scope of Chapter V is
narrowed substantially and to simplify the request mechanism, a body requesting
data to ‘support the recovery from’ a public emergency should not be obligated
anymore to exhaust all other means at its disposal to obtain such data before
launching the request, such as purchasing the non-personal data on the market by
offering market rates. Instead, it should be sufficient that the requesting body was
unable to otherwise obtain the data in a timely and effective manner and under
equivalent conditions. Since the updated Union framework on European statistics under
Regulation (EC) No 223/2009 of the European Parliament and of the Council11 does not
address public emergencies, it is essential to preserve the role of official statistics under
Chapter V of Regulation (EU) 2023/2854 to ensure clarity and effectiveness in such
11 Regulation (EC) No 223/2009No 223/2009No 223/2009 of the European Parliament and of
the Council of 11 March 2009 on European statistics and repealing Regulation (EC,
Euratom) No 1101/2008No 1101/2008No 1101/2008 of the European Parliament and of the
Council on the transmission of data subject to statistical confidentiality to the Statistical
Office of the European Communities, Council Regulation (EC)
No 322/97No 322/97No 322/97 on Community Statistics, and Council Decision
89/382/EEC, Euratom establishing a Committee on the Statistical Programmes of the
European Communities (OJ L 87, 31.3.2009, p. 164, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj).
14756/26 11
ANNEX GIP.B EN
situationswhen the production of official statistics is required to respond to or support
the recovery from a public emergency. It is also necessary to clarify the compensation
regime for situations where microenterprises and small enterprises are required to provide
data to addressrespond to a public emergency, in which case such enterprises are allowed
to claim compensation.
(16) In order to mitigate legal uncertainties that could discourage innovative business models, it
is necessary to address the substantial compliance ambiguities and burdens associated with
the provisions on smart contracts executing data sharing agreements under Article 36 of
Regulation (EU) 2023/2854. The absence of harmonised standards and clear definitions for
key concepts such as ‘robustness’, ‘access control’, and ‘consistency with contractual
terms’, combined with the requirement for a ‘safe termination or interruption mechanism’
potentially incompatible with decentralised or public blockchain architectures built on
immutable ledgers, posed challenges to innovators from a cost and opportunity
perspective. Additionally, the ambiguity surrounding the performance of the conformity
assessment under Article 36(2) of that Regulation risks imposing disproportionate burdens.
The elimination of Article 36 of Regulation (EU) 2023/2854 would therefore promote the
development and market introduction of new business models, foster innovation, and
reduce barriers for emerging technologies.
14756/26 12
ANNEX GIP.B EN
(17) Certain data processing services, which do not fall within the Infrastructure as a Service
(IaaS) delivery model, are custom-made to the needs or ecosystem of a customer. The
provision of such data processing services is based on time-intensive pre-contractual and
contractual negotiations to determine the specific requirements of the customer and
subsequent technical efforts to customise the data processing service and to deliver a
tailored solution. Those are services not provided off-the-shelf and are personalised to the
needs of a customer to provide a tailored solution where the majority of features and
functionalities of the data processing service has been adapted by the provider to the
specific needs of the customer where the majority of features and functionalities would not
be usable for a customer without prior adaptation by the provider. Those services differ
from custom-built data processing services referred to in Article 31(1) of Regulation (EU)
2023/2854. Custom-built data processing services are services of which the majority of
main features has been custom-built to accommodate the specific needs of an individual
customer or where those data processing services are not offered at broad commercial scale
via the service catalogue of the provider. To avoid additional costs and administrative
burden connected to the need to reopen and renegotiate contracts concluded before or on
12 September 2025, it is necessary to clarify that, with the exception of the obligation to
reduce and ultimately remove switching and egress charges, custom-made services
provided according to contracts concluded before or on 12 September 2025 should not fall
within scope of Chapter VI of Regulation (EU) 2023/2854.
14756/26 13
ANNEX GIP.B EN
(18) For reasons relating to financial planning and attracting investment, providers of data
processing services, especially SMEs and SMCs, may prefer and offer contracts of a fixed
duration. It is necessary to clarify that providers of data processing services may include
provisions on proportionate early termination penalties in those contracts as long as they
do not constitute an obstacle to switching. In addition, providers of data processing
services that are SMEs or SMCs are particularly burdened by the need to align existing
contracts for the provision of data processing services to Regulation (EU) 2023/2854. It is
therefore necessary to establish a specific regime for those providers if they provide data
processing services, other than IaaS, based on contracts concluded before or on 12
September 2025. Taking into account the aim of Regulation (EU) 2023/2854 to enable
switching between data processing services and given that switching charges, including
egress charges, constitute a serious obstacle to switching, the new lighter regimes for data
processing services that are custom-made or are provided by SMEs or SMCs should not
undermine the gradual withdrawal of those charges. Contractual provisions running
contrary to that objective should be considered to never have existed, if they are included
in contractual agreements on the provision of services falling within the scope of those two
new specific regimes.
14756/26 14
ANNEX GIP.B EN
(19) Regulation (EU) 2018/1807 of the European Parliament and of the Council12 introduced a
key principle for supporting the data-driven economy within the Union, underpinning in
concrete terms the freedom of establishment and freedom to provide a service. ‘Free flow
of data’ inwithin the Union, clarified through the prohibition to impose data localisation,
remains a fundamental principle, providing legal certainty to businesses, and should be
retained in Regulation (EU) 2023/2854. The Commission should continue monitoring
deviations from this principle. The provision does not affect the data processing in so far
as it is carried out as part of an activity which falls outside the scope of Union law, in
particular as regards national security, in accordance with Article 4 of the Treaty on
European Union. At the same time, other provisions of Regulation (EU) 2018/1807 are
superseded by more recent rules. Notably, Chapter VI of Regulation (EU) 2023/2854
introduced a modern horizontal legal framework addressing switching between data
processing services and rendered Article 6 of Regulation (EU) 2018/1807 practically
obsolete. The co-existence of those provisions has increased legal complexity for
businesses. Therefore, Regulation (EU) 2018/1807 should be repealed.
(20) The concept of ‘public security’, within the meaning of Article 52 TFEU and as interpreted
by the Court of Justice, covers both the internal and external security of a Member State, as
well as issues of public safety, in order, in particular, to facilitate the investigation,
detection and prosecution of criminal offences. It presupposes the existence of a genuine
and sufficiently serious threat affecting one of the fundamental interests of society, such as
a threat to the functioning of institutions and essential public services and the survival of
the population, as well as the risk of a serious disturbance to foreign relations or the
peaceful coexistence of nations, or a risk to military interests. In compliance with the
principle of proportionality, data localisation requirements that are justified on grounds of
public security should be suitable for attaining the objective pursued, and should not go
beyond what is necessary to attain that objective.
12 Regulation (EU) 2018/1807 of the European Parliament and of the Council of 14 November
2018 on a framework for the free flow of non-personal data in the European Union (OJ L
303, 28.11.2018, p. 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1807/oj).
14756/26 15
ANNEX GIP.B EN
(21) Both Directive (EU) 2019/1024 and Chapter II of Regulation (EU) 2022/868 regulate the
re-use of public sector information for innovation purposes. The interplay of the two sets
of rules has created legal uncertainty, mainly for public sector bodies. An alignment of the
rules in one legal instrument is therefore necessary to bring further legal coherence and
certainty.
(22) Since both Directive (EU) 2019/1024 and Regulation (EU) 2022/868 share the goal of
enhancing the re-use of public sector information, and innin order to simplify rules from
the perspective of both public sector bodies and of re-users of public sector information, it
is rational to repeal Directive (EU) 2019/1024 and Regulation (EU) 2022/868, and align
the two regimes and consolidate the rules in a single Chapter under this Regulation (EU)
2023/2854. This solution will increase harmonisation of those rules across the Union,
reduce the administrative burden associated with interpreting and implementing national
legislation and make it easier for businesses to develop cross-border services and products.
When designating competent bodies, Member States should ensure that even where sector-
specific competent bodies are designated, all relevant sectors are ultimately covered. The
amendments in this Regulation should be understood not to alter the interpretation of the
different definition and terms, unless clearly specified. However, the consolidation
respects and allows to maintain national organisational specificities to ensure
flexibility for national, regional and local administrations. To this end, the minimum
harmonisation for data and documents in scope of Section II of Chapter VIIc should
ensure that Member States are able to adopt policies, practical arrangements and
rules that exceed the minimum standards laid down for such data and documents,
thus allowing for more extensive re-use.
14756/26 16
ANNEX GIP.B EN
(22a) It should be recalled that the intellectual property rights of third parties are not
affected by Chapter VIIc. The term ‘intellectual property rights’ refers to copyright
and related rights, including sui generis forms of protection, and to industrial
property rights, such as patents and registered designs and trademarks. Chapter VIIc
Section 2 does not apply to data and documents covered by intellectual property
rights of third parties, including industrial property rights such as patents and
registered designs and trade marks. Chapter VIIc Section 3 applies to data protected
on the ground of intellectual property rights of third parties, including on the
grounds of industrial property rights. Provisions of Chapter VIIc Section 3 of
Regulation (EU) 2023/2854 oblige public sector bodies to ensure that re-use does not
affect the protected nature of those data.
(23) Data and documents, which can be made publicly available for reuse, and data and
documents, which are protected on the grounds of commercial confidentiality, including
business, professional and company secrets, statistical confidentiality, the protection of
intellectual property rights of third parties or the protection of personal data, are often held
by the same public sector bodies. Therefore, it is necessary to align definitions and
common principles applying to all public sector information and to address questions
regarding the interplay of the two sets of rules.
(24) The existing rules should be streamlined to enhance clarity and consistency. Nevertheless,
the two reuse regimes should remain distinct and their respective scope of application
should continue to depend on the characteristics of the data or documents and the context
of their reuse. Public sector bodies should apply the open data regime whenever possible.
Only where they determine that data or a document contains information corresponding to
certain categories of protected data, should they limit its public availability and consider
making it available for reuse as protected data.
14756/26 17
ANNEX GIP.B EN
(24a) The consolidation of the rules should in particular maintain the principle that the
rules under Section 3 of Chapter VIIc should not create an obligation to allow the re-
use of certain categories of protected data held by public sector bodies. In particular,
Member States should therefore be able to decide whether such protected data is
made accessible for re-use, also in terms of the purposes and scope of such access. The
rules under Chapter VIIc Section 3 should complement and be without prejudice to
more specific obligations on public sector bodies to allow re-use of protected data laid
down in sector-specific Union or national law. Public access to official documents may
be considered to be in the public interest. Taking into account the role of public
access to official documents and transparency in a democratic society, Chapter VIIc
of Regulation (EU) 2023/2854 should also be without prejudice to Union or national
law on granting access to and disclosing official documents. Access to official
documents may in particular be granted in accordance with national law without
imposing specific conditions or by imposing specific conditions that are not provided
by Chapter VIIc Section 3 of Regulation (EU) 2023/2854.
14756/26 18
ANNEX GIP.B EN
The re-use regime provided for under Section 3 of Chapter VIIc should apply to
protected data the supply of which forms part of the public tasks of the public sector
bodies concerned under law or other binding rules in the Member States. In the
absence of such rules, the public tasks should be defined in accordance with common
administrative practice in the Member States, provided that the scope of the public
tasks is transparent and subject to review. The public tasks could be defined
generally or on a case-by-case basis for individual public sector bodies. The protected
data held by public undertakings should not be covered by Chapter VIIc Section 3 of
Regulation (EU) 2023/2854. Protected data held by cultural establishments, such as
libraries, archives and museums as well as orchestras, operas, ballets and theatres,
and by educational establishments should not be covered by the rules under Section 3
of Chapter VIIc, since the works and other documents they hold are predominantly
covered by third party intellectual property rights. Research-performing
organisations and research-funding organisations could also be organised as public
sector bodies or bodies governed by public law. The rules relating to protected data
should apply to such hybrid organisations only in their capacity as research-
performing organisations. If a research-performing organisation holds protected data
as a part of a specific public-private association with private sector organisations or
other public sector bodies, bodies governed by public law or hybrid research-
performing organisations, i.e. organised as either public sector bodies or public
undertakings, with the main purpose of pursuing research, those protected data
should also not be covered by the rules governing the re-use of protected data. Where
relevant, Member States should be able to apply the rules on protected data under
Section 3 Chapter VIIc to public undertakings or private undertakings that exercise
public sector duties or provide services of general interest. The exchange of protected
data, purely in pursuit of their public tasks, among public sector bodies in the Union
or between public sector bodies in the Union and public sector bodies in third
countries or international organisations, as well as the exchange of protected data
between researchers for non-commercial scientific research purposes, should not be
subject to the provisions concerning the re-use of certain categories of protected data
held by public sector bodies.
14756/26 19
ANNEX GIP.B EN
(24b) Member States should establish a single information point as an interface for re-users
seeking to re-use specific categories of protected data held by public sector bodies.
The single information point should have a cross-sector remit, complement sectoral
arrangements where necessary, and may rely on automated means to transmit
enquiries or requests for re-use, subject to appropriate human oversight. Existing
arrangements, such as open data portals, may be used for that purpose. It should
maintain an asset list providing an overview of available data resources, including,
where relevant, data resources accessible through sectoral, regional or local
information points, together with relevant descriptive information. Member States
should also designate, establish or facilitate the establishment of one or more
competent bodies to support public sector bodies in enabling the re-use of protected
data. Such bodies may, where provided for under Union or national sectoral law,
grant access to data. They should assist public sector bodies by providing expertise on
state-of-the-art techniques for structuring, storing and making data accessible,
including through application programming interfaces, and for ensuring
interoperability, transferability and searchability. They should also support the use of
best practices, applicable regulatory and technical standards, and secure processing
environments that enable data analysis while preserving privacy, confidentiality and
other protected interests. Competent bodies should act in accordance with the
instructions of the public sector body concerned. They may also support data subjects
and data holders in managing consent or permissions for re-use, including for
scientific research conducted in accordance with recognised ethical standards.
Without prejudice to the powers of data protection authorities, any processing of
personal data should remain under the responsibility of the public sector body
responsible for the relevant register, which remains the controller within the meaning
of Regulation (EU) 2016/679. Member States should be able to designate one or more
competent bodies, including internal services of public sector bodies. A competent
body may assist other public sector bodies in enabling re-use of data or may itself
enable such re-use. Assistance may include providing guidance on compliance with
the rules relating to re-use of protected data, including on secure processing
environments and technical measures to ensure privacy and confidentiality. Where
competent bodies grant or refuse access for the re-use Articles 32k, 32w, 32x, 32y and
32ab should apply to those competent bodies.
14756/26 20
ANNEX GIP.B EN
(25) Start-ups, small enterprises and enterprises that qualify as medium-sized enterprises under
Articlepoint 2 of the Annex to Commission Recommendation 2003/361/EC13 and
enterprises from sectors with less-developed digital capabilities struggle to re-use data and
documents. At the same time a few very large entities have emerged with considerable
economic power in the digital economy through the accumulation and aggregation of vast
volumes of data and the technological infrastructure for monetising them. Those very large
enterprises include undertakings that provide core platform services and are designated as
gatekeepers under Regulation (EU) 2022/1925 of the European Parliament and of the
Council14 and subject to special obligations to address the imbalances. To address those
imbalances and strengthen competition and innovation, public sector bodies should be able
to introduce special conditions in licences pertaining to the re-use of data and documents
by very large enterprises. Member States may further specify the criteria for what
constitutes a very large enterprise for the purpose of Regulation (EU) 2023/2854. Any
such conditions should be proportionate, be based on objective criteria, taking into
consideration the economic power, the entity’s ability to acquire data or the designation as
a gatekeeper under Regulation €(EU) 2022/1925, other such criteria, where appropriate.
Such special conditions may, inter alia, pertain to the charges and fees or the purposes of
re-use.
13 Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and
medium-sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 14 Regulation (EU) 2022/1925 of the European Parliament and of the Council of 14 September
2022 on contestable and fair markets in the digital sector and amending Directives (EU)
2019/1937 and (EU) 2020/1828 (Digital Markets Act) (OJ L 265, 12.10.2022, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj).
14756/26 21
ANNEX GIP.B EN
(26) In the spirit of fostering innovation and maintaining fair competition within the Union’s
digital market, it is imperative to ensure that access to and reuse of public sector
datainformation benefit a wide range of market participants and do not inadvertently
reinforce existing dominant positions. Very large enterprises, and in particular
undertakings designated as gatekeepers under Regulation (EU) 2022/1925, hold significant
power and influence over the internal market. To prevent such entities from leveraging
their substantial means to the detriment of fair competition and innovation, public sector
bodies should be able to set out higher charges and fees for the re-use of public sector
open government data and protected data. Such higher charges and fees should be
proportionate and should be based on objective criteria, taking into consideration the
economic power and the entity’s ability to acquire data. This measure serves to safeguard
opportunities for smaller businesses and new market entrants to innovate and compete in
the digital economy.
14756/26 22
ANNEX GIP.B EN
(26a) While Member State are required to designate one or more competent authorities to
be responsible for the application and enforcement of Regulation (EU) 2023/2854
(competent authorities), uncertainty persists about the role of supervisory authorities
responsible for monitoring and enforcement of Regulation (EU) 2016/679 and
Regulation (EU) 2018/1725 under Regulation (EU) 2023/2854. Regulation (EU)
2023/2854 recalls that Regulation (EU) 2016/679 applies to the processing of personal
data by private and public authorities of the Member States and Regulation (EU)
2018/1725 applies to the processing of personal data by all Union institutions and
bodies when these organisations are data holders, data users or third parties under
this regulation. It further stipulates that the powers and competences of supervisory
authorities under Regulation (EU) 2016/679 and (EU) 2017/1725 remain unaffected
by Regulation (EU) 2023/2854. In addition, the current rules of Regulation (EU)
2023/2854 state that these authorities are responsible for monitoring the application
of Regulation (EU) 2023/2854 insofar as the protection of personal data is concerned
and impose fines for the infringement of this regulation. To clarify the role and
responsibilities of the supervisory authorities responsible for monitoring and
enforcing Regulation (EU) 2016/679 and Regulation (EU) 2018/1725 when personal
data are processed pursuant to this regulation and to increase legal certainty, it is
necessary to amend Regulation (EU) 2023/2854 by clarifying that the supervisory
authorities responsible for monitoring the application of Regulation (EU) 2016/679
should be responsible for monitoring the application of Regulation (EU) 2023/2854
insofar as the protection of personal data is concerned. As a consequence of this
clarification, Articles 40(4) and (5) of that Regulation should be deleted.
14756/26 23
ANNEX GIP.B EN
(26b) The European Data Innovation Board’s character as a consultative body as regards
the implementation and the enforcement of the Data Act should be maintained.
However, its structure should be simplified and should allow for more strategic
discussions. Notwithstanding these changes, the Board should continue to serve as a
forum to develop consistent practice of competent authorities in the enforcement of
Chapters II, III, V and VII, VIIa and VIIc. To this end, technical exchanges relating
to best practices and dialogue between national enforcement bodies, including
information sharing shall continue to be possible in various subgroups. These
subgroups should also be able to discuss matters relating to the newly added
Chapters VIIa and VIIc. The European Data Innovation Board should also be
consulted on guidelines the Commission may issue to support the sectorial
implementation of the Data Act.
(26c) The special provision of the Data Act on the right to lodge a complaint and the right
to an effective judicial remedy should not apply to Chapters VIIb and VIIc. It is
clarified that this is without prejudice to any rights or obligations stemming from the
Charter of Fundamental Rights.
14756/26 24
ANNEX GIP.B EN
(27) This Regulation proposes a series of targeted amendments to Regulation (EU) 2016/679
for clarification and simplification, whilst preserving the same level of data protection.
Article 4 of Regulation (EU) 2016/679 provides that personal data is any information
relating to an identified or identifiable natural person. In order to determine whether a
natural person is identifiable, account should be taken of all the means reasonably likely to
be used to identify the natural person directly or indirectly. Taking into account the case-
law of the Court of Justice of the European Union concerning the definition of personal
data, it is necessary to provide further clarity on when a natural person should be
considered to be identifiable. The existence of additional information enabling the data
subject to be identified does not, in itself, mean that pseudonymised data must be regarded
as constituting, in all cases and for every person or entity, personal data for the purposes of
the application of Regulation (EU) 2016/679. In particular, it should be clarified that
information is not to be considered personal data for a given entity where that entity does
not have means reasonably likely to be used to identify the natural person to whom the
information relates. A potential subsequent transmission of that information to third parties
who have means reasonably allowing them to identify the natural person to whom the
information relates, such as cross-checking with other data at their disposal, renders that
information personal data only for those third parties who have such means at their
disposal. An entity for which the information is not personal data, in principle, does not fall
within the scope of application of Regulation (EU) 2016/679. In this respect the Court of
Justice of the European Union has held that a means of identifying the data subject is not
reasonably likely to be used where the risk of identification appears in reality to be
insignificant, in that the identification of that data subject is prohibited by law or
impossible in practice, for example because it would involve a disproportionate effort in
terms of time, cost and labour. An example of a prohibition against reidentification can be
found in the obligations of health data users in Article 61(3) of Regulation (EU) 2025/327
of the European Parliament and of the Council15. The Commission, together with the
European Data Protection Board, should support controllers in the application of this
updated definition by stipulating technical criteria in an implementing act.
15 Regulation (EU) 2025/327 of the European Parliament and of the Council of 11 February
2025 on the European Health Data Space and amending Directive 2011/24/EU and
Regulation (EU) 2024/2847 (OJ L, 2025/327, 5.3.2025, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj)
14756/26 25
ANNEX GIP.B EN
(27a) Pseudonymisation is one of the possible measures within the meaning of Article 25
and Article 32 of Regulation (EU) 2016/679 and does not necessarily have to be
applied in all cases. Controllers and processors should remain free to use other
equally effective or more effective technical and organisational measures capable of
achieving the substantive confidentiality, integrity and data-protection outcomes
required by this Regulation. Whether pseudonymisation is appropriate, should be
assessed on a case-by-case basis and depends on the context, the nature of the
personal data and the existence of other appropriate technical and organisational
measures. It is important that pseudonymised data remains subject to appropriate
security measures, taking into account the circumstances of a particular processing,
in order to protect from the risk of loss, theft or unauthorised disclosure. The
effective application of pseudonymisation may also be clarified for controllers and
processors through the approval of specific codes of conduct in accordance with
Article 40 of Regulation (EU) 2016/679, taking account of the specific characteristics
of the processing carried out in certain sectors and the specific needs of micro, small
and medium enterprises. It is important that Member States, supervisory authorities,
the Board and the Commission support and encourage the drawing up of such code of
conducts with regard to the pseudonymisation of personal data. Apart from
pseudonymisation, other privacy-enhancing technologies could be applied as
appropriate.
14756/26 26
ANNEX GIP.B EN
(27b) In light of the interpretation provided in the case law of the Court of Justice of the
European Union, it is important to provide further clarity on when a natural person
should be considered to be identifiable following the application of pseudonymisation
to personal data and the transmission to a third party, as well as when such a third
party further discloses, transmits or otherwise makes such data available to another
third party. Pseudonymisation may, depending on the circumstances of the case,
effectively prevent persons other than the controller from identifying the data subject
in such a way that, for them, the data subject is not or is no longer identifiable.
In order to determine whether a natural person is identifiable, account should be
taken of all the means reasonably likely to be used to identify the natural person
directly or indirectly, such as singling out or online identifiers. A third party who
processes the pseudonymised data should not be considered to have access to such
means, if the likelihood of identification appears in reality to be insignificant, because
it would be impossible to do or would involve disproportionate effort in terms of time,
cost and labour, or because of a legal prohibition. The identifiability of a natural
person should be assessed considering the actual technical and organisational
measures, and based on objective factors, including legal obligations and prohibitions
by law applicable to the third party. These factors may also include the state of the
art of the techniques used to pseudonymise the data, the properties of the data itself,
and the cost and time needed for the third party to obtain such additional
information. It is important to recall that, for a controller applying pseudonymisation
or a processor processing on behalf of the controller, the data subject remains
identifiable and therefore Regulation (EU) 2016/670 applies. Data may become
‘personal’ where they are put at the disposal of other persons who have means
reasonably likely to enable the data subject to be identified. This applies to both the
party that transmits this data and the third party that subsequently processes this
data. Whether means are reasonably likely to be used will depend on the relevant
circumstances, which include the specific nature and context of the processing such as
who has access to or control over the data, whether the data is being transmitted from
one party to another, the relationship between those parties, and whether a receiver
of the data might process it on behalf of another party.
14756/26 27
ANNEX GIP.B EN
(27c) The European Data Protection Board should ensure consistency and support
organisations by adopting an opinion on pseudonymisation and anonymisation,
assessing and specifying the state of the art of available techniques, as well as the
technical and organisational measures and criteria to apply pseudonymisation and
anonymisation to personal data effectively and by clarifying circumstances whether
and when the application of pseudonymisation to personal data may effectively
prevent persons other than the controller from identifying the data subject in such a
way that, for them, the data subject is not or is no longer identifiable. The opinion
should also address the processing to be undertaken and other measures to be applied
in order to effectively render personal data anonymous. It is important that the
Board carries out a public consultation with relevant stakeholders prior to issuing its
opinion. While controllers remain fully responsible to determine and demonstrate
whether pseudonymised data do not lead to re-identification of data subjects by
persons other than the controller, the opinion should support and provide guidance to
organisations regarding the effective application of pseudonymisation to personal
data.
(28) In order to assess whether scientific research meetsactivities meet the conditions of
scientific research for the purpose of this Regulation (EU) 2016/679, account can be taken
of elements such as the purpose of the research, the methodological and systematic
approach and ethical standards applied in the specific area while conducting the
research, and adherence to the principles of transparency, reliability, accountability,
oversight, verifiability, and rules for in the specific area. research integrity.
Transparency could, among other things, involve making research results publicly
available with due regard to legitimate limitations to access such as protection of
intellectual property and trade secrets. Scientific research activitiesand technology
development should be conducted autonomously and independently, free from undue
pressure and contribute to the growth of society's general knowledge and wellbeing.
This does not exclude that the outcome of scientific research activities may also aim to
further commercial or private interests.
14756/26 28
ANNEX GIP.B EN
It is important that processing for scientific research activities prevent individuals
from being subjected to harm or other adverse effects due to their participation in
scientific research and respect, amongst others, human autonomy and, to the extent
necessary, the notion of consent to participate in research should be used as a
safeguard and is to be considered distinctively from consent under Regulation (EU)
2016/679. Scientific research can, amongst others, be part of and support innovation,
such as technology or medical development. The fact that scientific research activities
are to be conducted autonomously and independently does not exclude that such
activities can be mandated and conducted by public authorities or private entities,
including small and medium sized undertakings, in academic, industry and other
settings, including small and medium-sized undertakings, (Article 179(2) TFEU) and . The
outcome of scientific research may be applied for public interest, private or
commercial purposes.
The qualification of processing as being carried out for scientific research purposes
should be always of a of high qualityassessed and substantiated by the controller on a
case-by-case basis, considering the objective characteristics of the research activity,
and should adhere to the principles of principles of reliability, honesty, respect and
accountability (verifiability not undermine the obligation to apply appropriate
safeguards as provided for in Article 89 of Regulation (EU) 2016/679.
(29) It should be reiterated that further processing for archiving purposes in the public interest,
scientific or historical research purposes or statistical purposes should be considered to be
compatible lawful processing operations. In such cases it is notshould not be necessary to
ascertain on the basis of Article 6(4) of this Regulation (EU) 2016/679 whether the
purpose of the further processing is compatible with the purpose for which the personal
data are initially collected. Such further processing should be considered compatible,
and should be carried out in compliance with the principles and appropriate
safeguards laid down in Regulation (EU) 2016/679, in particular Article 89.
14756/26 29
ANNEX GIP.B EN
(30) Trustworthy AI is key in providing for economic growth and supporting innovation with
socially beneficial outcomes. The development and use of AI systems and the underlying
models such as large language models and generative video models rely on data, including
personal data, in various phases in the AI lifecycle, such as the training, testing and
validation phase and may in some instances be retained in the AI system or the AI model.
The processing of personal data in this context may therefore be carried out for purposes of
a legitimate interest within the meaning of Article 6 of Regulation (EU) 2016/679, where
appropriate. This does not affect the obligation of the controller to ensure that the
development or use (deployment) of AI in a specific context or for specific purposes
complies with other Union or national law, or to ensure compliance where its use is
explicitly prohibited by law. It also does not affect its obligation to ensure that all other
conditions of Article 6(1)(f) of Regulation (EU) 2016/679 as well as all other requirements
and principles of that Regulation are met.
(31) When the controller, in the light of the risk-based approach which informs the scalability
of the obligations under this Regulation, is balancing the legitimate interest pursued by the
controller or a third party and the interests, rights and freedoms of the data subject,
consideration should be given to whether the interest pursued by the controller is beneficial
for the data subject and society at large, which may for instance be the case where the
processing of personal data is necessary for detecting and removing bias, thereby
protecting data subjects from discrimination, or where the processing of personal data is
aiming at ensuring accurate and safe outputs for a beneficial use, such as to improve
accessibility to certain services. Consideration should also, among others, be given to
reasonable expectations of the data subject based on their relationship with the controller,
appropriate safeguards to minimise the impact on data subjects’ rights such as providing
enhanced transparency to data subjects, providing an unconditional right to object to the
processing of their personal data, respecting technical indications embedded in a service
limiting the use of data for AI development by third parties, the use of other state of the art
privacy preserving techniques for AI training and appropriate technical measures to
effectively minimise risks resulting, for example, from regurgitation, data leakage and
other intended or foreseeable actions.
14756/26 30
ANNEX GIP.B EN
(32) The processing of personal data for scientific research purposes and the application of the
GDPR’s provisions on scientific research are conditional on the adoption of appropriate
safeguards for the rights and freedoms of data subjects, pursuant to Article 89(1) GDPR.
To that end, the GDPR balances the right to protection of personal data, pursuant to Article
8 CFREU, with the freedom of science, pursuant to Article 13 CFREU. The processing of
personal data for the purpose of scientific research therefore pursues acan follow public
interest within the meaning of Article 6(1)(e) of Regulation (EU) 2016/679 or be based
on Member States and Union law. The processing of personal data for the purpose of
scientific research may also be necessary for the purposes of the legitimate
interestinterests pursued by a controller or by a third-party within the meaning of
Article 6(1)(f) of Regulation (EU) 2016/679, provided that such research is not contrary to
Union or Member State law. This is without prejudice to the obligation of the controller to
ensure that all other conditions of Article 6(1)(f) of Regulation (EU) 2016/679 as well as
all other requirements and principles of that Regulation are met.
14756/26 31
ANNEX GIP.B EN
(33) The development of certain AI systems and AI models may involve the collection of large
amounts of data, includingwhich can include personal data and special categories thereof.
Special categories of personal data may incidentally and residually exist in the training,
testing or validation data sets or be retained in the AI system or the AI model, although the
special categories of personal data are not necessary for the purpose of the processing. and
the controller did not intend to process such personal data and has taken the
appropriate technical and organisational measures to avoid such processing, such as
the filtering out of special categories of personal data at the collection stage.
In order not to disproportionately hinder the development and operation of AI and taking
into account the capabilities of the controller to identify and removeerase special
categories of personal data, including technical capabilities, derogating from the
prohibition on processing special categories of personal data under Article 9(2) of
Regulation (EU) 2016/679 should be allowedlimited to incidental and residual
processing of special categories of data in the context of the development and
technical operation of AI systems or AI models. The derogation should not be
understood as covering the processing of special categories of personal data directly
acquired by or provided to the AI system or AI model in the course of the
deployment. The derogation should only apply where the controller has implemented
appropriate technical and organisational measures in an effective manner to avoid the
processing of those data, takes the appropriate measures duringthroughout the entire
lifecycle, that is to say during the development and operation, of an AI system or AI
model and, once it identifies such data, effectively remove them. If removalerase them. If
erasure would prove technically impossible or require manifestly disproportionate
effort, notably where the removalerasure of special categories of data memorised in the AI
system or AI model would require re-engineering the AI system or AI model, or would be
technically impossible, the controller should effectively protect such data from being
further processed or processed for other purposes, in particular being used to infer
outputs, being disclosed or otherwise made available to third parties. In line with the
accountability principle, the controller should document its assessment and have
processes in place to monitor and demonstrate the effectiveness of these measures.
This derogation should not apply where the processing of special categories of personal
data is necessary for the purpose of the processing for example if special categories of
personal data relating to a natural person’s voice, image or other personal
characteristics are used in a way that goes beyond incidental or residual existence. In
14756/26 32
ANNEX GIP.B EN
this case, the controller should rely on the derogations pursuant to Article 9(2)(a) – (j) of
Regulation (EU) 2016/679 or on other Union law, such as Regulation (EU) 2024/1689
regarding the processing of special categories of personal data for the purpose of
ensuring bias detection and correction. The notion of AI system and AI model should
be understood in the same manner as in Regulation (EU) 2024/1689.
(33a) The processing of personal data in the context of the development and operation of an
AI system or of an AI model, may be carried out for a legitimate interest of the
controller concerned in accordance with Article 6(1)(f) of Regulation 2016/679, where
appropriate, except where such interests are overridden by the interests, or
fundamental rights and freedoms of the data subject which require protection of
personal data, in particular where the data subject is a child, or where other Union or
national laws explicitly require consent. This does not affect the obligation of the
controller to choose an appropriate lawful ground of processing set out in Article 6 of
Regulation (EU) 2016/679, such as Article 6(1)(e) with regard to processing by public
authorities. It is recalled that Article 6(1)(e) may be regarded as a lawful ground of
processing where a public authority develops, including training, or operates an AI
system or an AI model used in the performance of a task carried out in a public
interest or in the exercise of official authority. Regardless of the lawful ground of
processing, any such processing should be subject to appropriate organisational,
technical measures and safeguards for the rights and freedoms of the data subject,
such as respect data minimisation during the stage of selection of sources, and to
protect against non-disclosure of residually retained data in the AI system or AI
model. Other provisions of this Regulation remain unaffected by the fact that a
controller relies on this legal basis. It is important to clarify that the development and
operation of an AI system or AI model does not in itself constitute a legitimate
interest, and the applicability of Article 6(1)(f) to processing in the context of AI is to
be assessed on a case-by-case basis, taking into account the underlying purpose of
that processing.
14756/26 33
ANNEX GIP.B EN
(34) Processing of biometric data, as defined in Article 4(14) of Regulation (EU) 2016/679,
means processing of certain characteristics of a natural person through a specific technical
means and which allows or confirms the unique identification of that person. The
notionProcessing of biometric data includescould be carried out for two distinct
functions, namely the identification of a natural person or the verification (also called
'authentication') of his or her claimed identity, both of which rely on different technical
processes. The identification process is based on a ‘one-to-many’ search of the data
subject’s biometric data in a database, while the verification process is based on a ‘one-to-
one’ comparison of biometric data provided by the data subject, who is thereby claiming
his or her identity. Derogating from the prohibition to process biometric data under Article
9(1) of the Regulation (EU) 2016/679 should also be allowed where the verification of the
claimed identity of the data subject is necessary for a purpose pursued by the controller,
and, where applicable, safeguards laid down in Union law or national law adopted in
accordance with Article 9(4) of Regulation (EU) 2016/679. The controller should
choose from equally effective means the less intrusive one. The processing of
biometric data for identity verification should therefore only be used where necessary
and proportionate and subject to appropriate safeguards. For example, such
safeguards could include technical and organisational measures ensuring that
original biometric samples of the data subject cannot be reconstructed from the
template stored on a device or a database.
14756/26 34
ANNEX GIP.B EN
For the purposes of this Regulation, biometric identification should be understood as
the processing of biometric data through comparison against a database intended to
determine the identity of a natural person, whereas biometric verification refers to a
one-to-one comparison used solely to confirm a claimed identity. This derogation
should apply where suitable safeguards apply to enable the data subject to haveensure
that the biometric data or the means needed for the verification are under the sole
control of the data subject. Sole control means that the data subject can effectively
decide when his or her biometric data are used for verification, without the controller
having the technical capacity to access such biometric data in decrypted form or
process them outside the strictly limited comparison process necessary for
verification. For example, this is the case where the biometric data are securely stored
solely at the sidedevice of the data subject or are securely stored at the side ofby the
controller in a state-of-the-art encrypted form and the encryption key or equivalent means
is securely held solely by the data subject, thatand subject to measures ensuring the
overall security of processing is not likely to create significant risks to his or her
fundamental rights and freedoms. The controller does not gain knowledge of the,
including during the enrolment phase of data subject’s biometric data or only for a very
limited timeand during the verification process. Such verification may in particular be
required in the context of electronic identification systems and trust services under
Union law. Other examples of appropriate safeguards are ensuring that end-to-end
encryption is used when data are transmitted over a communication channel and
providing data subjects with the possibility to securely erase their biometric data at
any time.
14756/26 35
ANNEX GIP.B EN
(35) Chapter III of Regulation (EU) 2016/679 sets out rights of the data subject and
corresponding obligations of the controller. Article 15 of Regulation (EU) 2016/679
provides data subjects with the right to obtain confirmation from the controller
confirmation as to whether or not personal data concerning him or her are being processed
and, where that is the case, access to the personal data and certain additional information.
The right of access should allow the data subject to be aware of, and to verify, the
lawfulness of the processing and enable him or her to exercise his or her other rights under
Regulation (EU) 2016/679. By contrast, it should be clarified in Article 12 (5) of that
Regulation already provides that where the request to exercise a right underof the
Regulation that the right of access, which is from the outset favourable to data
subjects,(EU) 2016/679 is manifestly unfounded or excessive, the controller may either
charge a reasonable fee or refuse to act on the request. The controller should not be
abused in the sense thatprovide the data subjects abuse them for purposes other than the
protection of their datasubject with the reason thereof. A request made under Article
15 of Regulation (EU) 2016/679 is also to be considered excessive where an abusive
intention on the part of the data subject submitting those requests can be
demonstrated by the controller. For example, such an abuse of the right of
accessabusive intention would arise where the data subject intends to cause the controller
to refuse an access request, in order to subsequently demand the payment of compensation,
potentially under the threat of bringing a claim for damages. Other examples of abuse
include situations where data subjects makesubmits excessive use of the right of
accessnumbers of identical or largely similar requests with the onlysole intent of
causing damage or harm to the controller or when an individual makes. Repeated requests
are not automatically excessive in nature but may indicate an abusive intent on the
part of the data subject. Other examples of an abusive intention include situations
where a data subject submits a request, but at the same time offers to withdraw it in
return for some form of benefit from the controller. Moreover, in order to keep their
burden to a reasonable extent, controllers should bear a lower burden of proof regarding
the excessive character of a request than regarding the manifestly unfounded character of a
request. The reason is that the manifestly unfounded character of a request depends on
facts that lie principally within the controller’s sphere of responsibility, whereas the
excessive character of a request concerns the possibly abusive conduct of, when a data
subject, submits a request with the sole purpose of obtaining compensation for an
alleged infringement which lies primarily outside the controller’s sphere of influence, and
14756/26 36
ANNEX GIP.B EN
therefore the controller may be able to prove such abuse only to a reasonable level. In any
event, while requesting access under Article 15 of Regulation (EU) 2016/679is
deliberately provoked by the data subject should be as specific as possible. Overly broad
and undifferentiated, or when the exercise of a right is made with the intention to
adversely affect and burden public authorities, for instance by utilising AI agents for
malicious automated requests should also be regarded as excessive.
(35a) Article 57 of Regulation (EU) 2016/679 provides rules for situations where requests
from a data subject to the supervisory authority, including complaints under Article
77 of Regulation (EU) 2016/679, are manifestly unfounded or excessive, in particular
because of their repetitive character. Repeated requests are not automatically
excessive in nature but may indicate an abusive intent on the part of the data subject.
Articles 12 and 57 of Regulation (EU) 2016/679 use the same wording and pursue the
same objective, namely to provide for an exception to the free-of-charge principle
applicable to the tasks carried out by the supervisory authorities and the exercise of
rights of the data subject, respectively. In order to reduce the burden of controllers
with regard to excessive requests, which may also occur in relation to requests,
including complaints, to the supervisory authority concerning the controller, the
notion of excessiveness in Article 57 of Regulation (EU) 2016/679 should be adapted
likewise.
14756/26 37
ANNEX GIP.B EN
(36) Article 13 of Regulation (EU) 2016/679 requires the data controller to provide the data
subject with certain information on the processing of his or her personal data as well as
certain further information necessary to ensure fair and transparent processing, as defined
in paragraphs 1, 2 and 3 of that provision. According to paragraph 4 of Article 13 of
Regulation (EU) 2016/679, that obligation does not apply where and insofar as the data
subject already has the information. To further reduce the burden of data controllers,
without undermining the possibilities of the data subject to exercise his or her rights under
Chapter III of thethat Regulation, this derogation should be extended to situations where
the processing is not likely to result in a high risk, within the meaning of Article 35 of the
Regulation, and there are reasonable grounds to assumebelieve that the data subject
already has the information referred to in points (a) and (c) of paragraph 1 of Article 13 of
Regulation (EU) 2016/679, in the light of the context in which the personal data havehas
been collected, in particular regarding the relationship between data subjects and the
controller. Theseand where the processing is not likely to result in a high risk, within
the meaning of Article 35 of that Regulation. This derogation should be the
situationsnot apply where the context of theprocessing requires complex processing
operations, the processing of large amounts of personal data, or personal data
referred to in Articles 9 and 10 of Regulation (EU) 2016/679. For example, there can
be reasonable grounds to believe that the data subject already has such information
in a direct and clearly circumscribed relationship, established for instance where
between the controller and the data subject is very clear and circumscribed and the
controller’s activity is not data-intensiveinteract directly in a specific occasion, such as
the relationship between a craftsman and their clients,.
14756/26 38
ANNEX GIP.B EN
The application of the derogation from the information obligation should not
undermine the principle of transparency and should be limited to situations where
the controller has reasonable grounds to believe that the data subject already
possesses the required information. These should be the situations where the personal
data are collected in the context of a direct and clearly circumscribed
relationship between data subjects and a controller and does not involve the
processing of a large amount of personal data nor complex processing operations or
the processing of personal data referred to in Articles 9 and 10 of Regulation (EU)
2016/679 and where the scope of processing is limited to the minimum data necessary to
perform the service. The controller’s activity is not data-intensive where it collects a low
amount of personal data and its processing operations are not complex, which is not the
case, for example, in the field of employment. In such circumstances, that is to say when
the processing is non data-intensive, non-complex and where the controller collects a low
amount of personal datacases, it should be reasonable to expect, for instance, that the data
subject has the information on the identity and contact details of the controller, as well as
on the purpose of the processing when that processing is carried out for the performance of
a contract to which a data subject is a party, or when the data subject has given his or her
consent to that processing, in accordance with the requirements laid down in Regulation
(EU) 2016/679. The same should apply, under the aforementioned conditions, to
associations and sport clubs where the processing of personal data is confined to the
management of membership, communication with members and the organisation of
activities. Nevertheless, this derogation from the obligations of Article 13 is without
prejudice to the independent obligations of the controller under Article 15 of that
Regulation, which applies in case the data subject requests access based on the latter
provision. This derogation should only apply to processing operations which are
foreseeable and non-complex, which is not the case in the field of employment or in
relations with public authorities or public bodies or private entities for the
performance of a task in the public interest. Where the derogation from the obligations
of Article 13 does not apply, in order to balance the need for completeness and easy
understanding by the data subject, controllers may adopt a layered approach when
providing the information required, notably by allowing users to navigate to further
information.
14756/26 39
ANNEX GIP.B EN
(37) Where the further processing by the same controller takes place for the purpose of
scientific research and the provision of information to the data subject proves to be
impossible or would involve a disproportionate effort it should not be necessary to provide
the information provided for under Article 13 of this Regulation. The controller should
make reasonable efforts to acquire contact details if they are readily available and
acquisition would not require a disproportionate effort. The provision of the information
would involve a disproportionate effort in particular where the controller at the time of
collection of the personal data did not know or anticipate that it would process personal
data for scientific research purposes at a later stage, in which case it may not have easily
available contact details of the data subjects. In such situations the controller should inform
data subjects indirectly, such as by making the information publicly available. The
provision of such information should ensure that as many data subjects concerned as
possible are reached. Relevant means to make the information publicly available should be
determined depending on the context of the research project and the data subjects involved.
(38) Article 22 of Regulation (EU) 2016/679 provides forthat data subject has the right not
to be subject to a decision based solely on automated processing, except when specific
conditions are met and in accordance with rules governing the processing of personal
data when the data controller makes decisions which have legal effects concerning the
data subject or similarly significant effects on the data subject, based solely on automated
processing. In order to provide greater legal certainty, it should be clarified that
decisionswhen assessing whether a decision based solely on automated processing are
allowed when specific conditions are met, as set out in Regulation (EU) 2016/679. It
should also be clarified that when assessing whether a decision is necessary for entering
into, or performance of, a contract between the data subject and a data controller, as set out
in Article 22(2)(a) of Regulation (EU) 2016/679, it should not be required that the decision
could be taken only by solely automated processing. This means that The fact that the
decision could also be taken by a human does not prevent the controller from taking the
decision by solely automated processing. When several equally effective automated
processing solutions exist, the controller should use the less intrusive one.
14756/26 40
ANNEX GIP.B EN
(39) In order to reduce the burden on controllers while ensuring that supervisory authorities
have access to the relevant information and can act on violations of the Regulation, the
threshold for notification of a personal data breach to the supervisory authority under
Article 33 of Regulation (EU) 2016/679 should be aligned with that of communication of a
personal data breach to the data subject under Article 34 of that Regulation. In the case of a
data breach that is not likely to result in a high risk to the rights and freedoms of natural
persons, the controller should not be required to notify the competent supervisory
authority. The higher threshold for notifying a data breach to the supervisory authority
does not affect the obligation of the controller to document the breach in accordance with
paragraph 5 of Article 33 of Regulation (EU) 2016/679, or its obligation to be able to
demonstrate its compliance with that Regulation, in accordance with Article 5(2) of that
Regulation. In order to facilitate compliance by controllers and a harmonised approach in
the Union, the Board should prepare a common template for notifying data breaches to the
competent supervisory authority andestablish and make public a common list of
circumstances in which a personal data breach is likely to result in a high risk to the rights
and freedoms of a natural person, and a common list of circumstances in which a
personal data breach does not result in such a high risk. To further facilitate
compliance, the Board should prepare a common template for notifying data
breaches to the competent supervisory authority. The Commission should take due
account of the proposal prepared by the Board and review themit, as necessary, prior to
adoption. by means of an implementing act. In order to take account of new information
security threats, the common template and the list should be reviewed at least every three
years and updated where necessary. The lack of a common list of circumstances in which a
personal data breach is likely to result in a high risk to the rights and freedoms of a natural
person should not affect the obligations of controllers to notify those breaches. The
alignment of notification thresholds should not affect the controller’s obligation to
carry out an individual risk assessment and to maintain complete documentation of
personal data breaches in accordance with Article 33(5) of Regulation (EU) 2016/679.
The common lists of circumstances in which a personal data breach is likely to result
in a high risk to the rights and freedom of a natural person and in which a personal
data breach is not likely to result in a high risk should also apply in order to
determine when communicating the data breaches to the data subject, in accordance
with Article 34.
14756/26 41
ANNEX GIP.B EN
(39a) In order to facilitate compliance obligations and the establishment of the contract or
other legal act governing the processing by a processor on behalf of the controller, the
processor should also be subject to the general obligation of data protection by design
and by default under Regulation (EU) 2016/679 to extent it relates to their own
obligations under that Regulation. This obligation does not affect the level of
responsibility and relationship between the controller and processor, nor does it
affect the principle of accountability or the respective obligations of controller and
processor as laid down under Article 28 of Regulation (EU) 2016/679). Accordingly,
the controller remains solely responsible for determining the purpose and means of
processing and for complying with related obligations, while the processor should
ensure that data protection by design and by default is applied to its offered means
and services to carry out processing.
14756/26 42
ANNEX GIP.B EN
(40) Article 35 of that Regulation (EU) 2016/679 requires controllers to conduct a data
protection impact assessment where the processing of personal data is likely to result in a
high risk to the rights and freedoms of natural persons. The supervisory authorities
established pursuant to that Regulation are required to establish and make public a list of
the kind of processing operations which are subject to the requirement for a data protection
impact assessment. In addition, the Regulation provides that supervisory authorities may
establish and make public a list of the kind of processing operations for which no data
protection impact assessment is required. In order to effectively contribute to the aim of
convergence of the economies and to effectively ensure free flow of personal data between
Member States, increase legal certainty, facilitate compliance by controllers and ensure a
harmonised interpretation of the notion of a high risk to the rights and freedoms of data
subjects, a single list of processing operations should be provided at EU level, to replace
the existing national lists. In addition, the publication of a list of the type of processing
operations for which no data protection impact assessment is required, which is currently
optional, should be made mandatory. The lists of processing operations should be
preparedestablished and made public by the Board and adopted by the Commission as an
implementing act. In establishing the lists, due account should be taken of the nature,
scope, context and purposes of the processing and the risk to the rights and freedoms
of natural persons. In order to facilitate compliance by controllers, the Board should also
prepare a common template and a common methodology for conducting data protection
impact assessments, to be adopted by the Commission as an implementing act. The
Commission should take due account of the proposals prepared by the Board and review
them, as necessary, prior to adoption by mean of an implementing act. In order to take
account of technological developments, the lists and the common template and
methodology should be reviewed at least every three years and updated where necessary.
14756/26 43
ANNEX GIP.B EN
(40a) In order to ensure consistency of interpretation of this Regulation (EU) 2016/679, it is
important that national supervisory authorities ensure that the adoption of
guidelines, recommendations and best practices at national level on matters already
covered by guidelines adopted by the Board, is consistent and does not contradict
those issued by the Board, including by updating or repealing national relevant
guidelines, recommendations and best practices when necessary. It is also important
that national supervisory authorities and the Board duly consider matters of
consistent application of this Regulation, including when such matters are identified
and brought to their attention by controllers or other relevant stakeholders. The
consistent application of Regulation (EU) 2016/679 should also contribute to
innovation and competitiveness of the Union.
(40b) Further, for the purpose of the consistent application of that Regulation, it is recalled
that data transfers to a third country or an international organisation where one of
the derogations of Article 49(1), points (d) and (f) to (g), of Regulation (EU) 2016/679
applies are not required to be non-repetitive. Thus, for example, the derogation in
point (d) allows such data transfers where necessary for important reasons of public
interest, including international data exchange between tax administrations, even
where those transfers are repetitive, if that is necessary to achieve the public interest
at issue.
14756/26 44
ANNEX GIP.B EN
(41) Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council16 applies to the
processing of personal data by the Union institutions, bodies, offices and agencies.
Directive (EU) 2016/680 of the European Parliament and of the Council17 applies to the
processing of personal data by competent authorities for the purposes of the prevention,
investigation, detection or prosecution of criminal offences or the execution of criminal
penalties. Regulation (EU) 2018/1725 and Directive (EU) 2016/680 should be brough into
alignment with the amendments to Regulation (EU) 2016/679 introduced by this
Regulation.
(42) As clarified in recital 5 of Regulation (EU) 2018/1725, whenever the provisions of
Regulation (EU) 2018/1725 follow the same principles as the provisions of Regulation
(EU) 2016/679, those two sets of provisions should, under the case law of the Court of
Justice of the European Union, be interpreted homogeneously. The scheme of Regulation
(EU) 2018/1725 should be understood as equivalent to the scheme of Regulation (EU)
2016/679. Therefore, this Regulation also amends the provisions of Regulation (EU)
2018/1725 that are concerned by the amendments of Regulation (EU) 2016/679, insofar as
the latter amendments are also relevant in the context of the processing of personal data by
the Union institutions, bodies, offices and agencies.
(43) In order to provide a strong and coherent data protection framework in the Union, the
necessary adaptations of Directive (EU) 2016/680 and any other Union legal act applicable
to such processing of personal data should follow after the adoption of this regulation, in
order to allow for their application as close as possible to the entry into application of the
amendments to Regulation (EU) 2016/679 and Regulation (EU) 2018/1725.
16 Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October
2018 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data by
the Union institutions, bodies, offices and agencies and on the free movement of such data,
and repealing Regulation (EC) No 45/2001 and Decision No 1247/2002/EC (OJ L 295,
21.11.2018, p. 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 17 Directive (EU) 2016/680 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016 on
the protection of natural persons with regard to the processing of personal data by competent
authorities for the purposes of the prevention, investigation, detection or prosecution of
criminal offences or the execution of criminal penalties, and on the free movement of such
data, and repealing Council Framework Decision 2008/977/JHA (OJ L 119, 4.5.2016, p. 89,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).
14756/26 45
ANNEX GIP.B EN
(43a) Directive 2002/58/EC on privacy and electronic communications (‘ePrivacy
Directive’), last revised in 2009, provides a framework for the protection of the right
to privacy, including the confidentiality of communications. It also specifies
Regulation (EU) 2016/679 in relation to processing of personal data in the context of
electronic communication services. It protects the privacy and the integrity of
subscriber’s or user's terminal equipment used for such communications.
(44) The storing of personal datainformation, or the gaining of access to personal
datainformation already stored, in a terminal equipment and the subsequent processing of
such data should be regulated under a single legal framework, namely Regulation (EU)
2016/679Directive 2002/58/EC on privacy and electronic communications, where the
subscriber of the electronic communications service or the user of the terminal equipment
is a natural person. The amendments presented in this Regulationto this Directive should
continue to offer the highest levels of protection for personal data, while simplifying the
experiences of data subjects in exerting their rights and expressing their choices online.
The amendments concern in particular storage of information in that equipment, accessing
or otherwise collecting information from that equipment that entails the processing of
personal data through cookies or similar technologies to gain information from the terminal
equipment. Privacy enhancing technologies that reduce the processing of personal
data and support the effective implementation of the obligations of data minimisation
and data protection by design and by default under Regulation (EU) 2016/679 can
play a crucial role in maintaining citizens’ trust in online digital ecosystems and it is
important to incentivise the update of such technologiesThe relevant rules should also
apply regardless of whether the terminal equipment is owned by the natural person or by
another legal or natural person.
(44a) The storing of personal datainformation, or the gaining of access to personal
datainformation already stored, in a terminal equipment should continue to be allowed
only on the basis of consent. Similar to the approach in Directive 2002/58/EC, this
requirement should not preclude storing of personal data, or gaining of access to personal
data already stored, in the terminal equipment of a natural person, when that is based on
Union or Member State law within the meaning of Article 6 of Regulation (EU) 2016/679
and if it fulfils all conditions of lawfulness laid down in that provision, and is done for the
objectives laid down in Article 23(1) of Regulation (EU) 2016/679.
14756/26 46
ANNEX GIP.B EN
(44b) With a view to reducing the compliance burden and providing legal clarity to controllers,
and given that certain purposes of processing pose a low risk to the rights and freedoms of
data subjects or that such processing may be necessary to provide a service requested by
the data subjecta subscriber or user, it is necessary to define a limitative list of purposes
for which the processing should be permitted without consent. As regards storing of
personal datainformation, or the gaining of access to personal datainformation already
stored, in a terminal equipment, and subsequent processing that is necessary for those
purposes, this Regulationthe Directive should therefore provide that thesuch processing is
lawful. The, including when being carried out jointly with or on the behalf of a
controller, such as. For example a media service provider, may mandate a processorthird
party, such as a market research company, to carry out thesuch processing on its behalf..
(44c) Consent should not be required, where placing of information on or gaining access to
information stored is necessary to provide a service explicitly requested by user or
subscriber. This should include placing of information or gaining access to
information stored for the purpose of ensuring certain functionalities necessary for
the service explicitly requested by the user or subscriber. This could include
memorising the user’s choices and selected elements such as, among others, the user’s
language settings, configuration choices, items placed in shopping baskets,
information to facilitate filling in of online forms, or functionalities of a requested
service related to information on vehicles.
(44d) In order to improve their services, providers of online services should be able to gain
information about the use of their service on an aggregated level without analysing
individual subscriber or user behaviour. To enable this, measuring the audience of an
online service by creating anonymous aggregated information about the usage of an
online service, where it is carried out by the provider of that online service, or by a
provider acting on their behalf should not require consent. The aggregated data used
for such measurement should not relate to a specific data subject and should
therefore be anonymous. Data of users or subscribers used for this purpose should
not be further processed for another purpose nor combined with data from other
services from the provider of the online service or from a third party, such as
analytics information from other websites. The aggregated information could be
shared with third parties, including companies and non-commercial organizations.
14756/26 47
ANNEX GIP.B EN
(44e) Regulation (EU) 2024/1083 emphasises the importance of audience measurement for
evaluating the performance of media content and understanding the preferences of
audiences in order to plan the future production of content and for the purposes of
decisions regarding advertising allocation and pricing, as well as for fostering
transparency and verifiability of audiences. Such measurement should be in principle
carried out in accordance with widely accepted industry self-regulatory mechanisms,
such as joint industry committees, and is often conducted by independent entities
acting as joint controllers under Regulation (EU) 2016/678. Thus, measuring
audiences of media services or of content on online platforms by collecting data about
the number and characteristics of users of media services or users of content on
online platforms should be possible without consent, provided that data collected are
not processed for another purpose, are pseudonymised and that audience
measurement reports generated do not contain personal data. Exempting such
measurement from the consent requirement should contribute to the sustainability of
the media ecosystem as highlighted in Regulation 2024/1083. The limitations should
ensure that the personal data collected is not reused for providing personalised
advertising, profiling or other unrelated purposes. The reports containing anonymous
and aggregated information could be shared with third parties, including companies
and non-commercial organisations.
(44f) Maintaining or restoring the security of a service provided by a service provider and
requested by the subscriber or user, or the terminal equipment used for the provision
of such service, should only be allowed without consent to the extent that the security
measures, such as security updates, are strictly necessary and proportionate, to
maintain or restore the security of the service or terminal equipment, are provided
separately from functionality updates where technically feasible, and do not
introduce changes to functionality, interactions with other software or settings chosen
by the subscriber or user beyond what is strictly necessary and proportionate for that
security purpose. The subscriber or user has the possibility to turn off the automatic
installation of these updates. The maintaining or restoring the security of the service
or of the terminal equipment should include in particular cybersecurity and the
necessary security requirements to ensure a proper functioning of the terminal
equipment as well as the protection of personal data and privacy of the user.
14756/26 48
ANNEX GIP.B EN
(44g) The simple display of contextual advertising does not typically require access to or
storing of information on a user or subscriber’s device. Contextual advertising is
placed solely on the basis of the immediate content displayed on the subscriber or
user’s online interface – such as a website or an app - during an individual visit or on
the basis of a single search query. Such advertising does not involve the processing of
personal data, and it is not based on profiling, and it does not involve retention or link
with an individual’s past of future activity. At the same time, the effectiveness of such
advertising often relies on the possibility to measure the display and the performance
of the advertisement displayed such as capping cookies and advertising measurement
cookies. Such measurement of the display and performance of contextual advertising
should be lawful without the consent of the user where it is carried out by the
provider of an online service, including jointly with others, or on behalf of that
provider, provided that data collected are pseudonymised after collection, as a key
security measure, and are not processed for another purpose including profiling or
providing programmatic advertising, and that the measurement does not involve any
profiling nor processing of data relating to the subscriber or user’s past or future
activity, including activity across sites, apps or services.
14756/26 49
ANNEX GIP.B EN
(44g) For the subsequentfurther processing of personal data for other purposecompatible
purposes than those defined in the limitative list, Article 6 and, where relevant, Article 9
of Regulation (EU) 2016/679 should be applied. It is the responsibility of the controller in
the light of the principle of accountability to choose the appropriate legal basis for the
intended processing. In order to be able to rely on legitimate interest under Article 6(1),
point f, of Regulation (EU) 2016/679 as a ground for the subsequentfurther processing of
personal data, the controller must show that it pursues the controller’s or third parties’
legitimate interest, the processing is necessary in order to achieve the purpose of that
legitimate interest, and the interests or fundamental rights of the data subject do not
override the interests pursued by the controller. In this context, controllers should take
outmost account of the following elements: whether the data subject is a child; the
reasonable expectations of data subject; the impact on the individual either because of the
scale of data processed or the sensitivity of the data processed; the scale of the processing
at issue in the sense that the processing cannot be particularly extensive either because of
their amount or the range of categories of data; the processing should be based on data
limited to what is necessary and cannot be based on monitoring of large parts of the online
activity of the data subjects; and other relevant factors as appropriate. The processing
should not give rise to the continuous monitoring of the data subject’s private life.
Where the controller cannot rely on legitimate interest as a legal ground for the subsequent
processing, the processing should be based on another ground in Article 6(1), in particular
on consent in accordance with Articles 6 and 7 of Regulation (EU) 2016/679, provided that
all principles of Regulation (EU) 2016/679 are met.
14756/26 50
ANNEX GIP.B EN
(45) Data subjectsSubscribers or users that have refused a request for consent are often
confronted with a new request to give consent each time they visit the same
controllerprovider’s online service again. This may have detrimental effects to the data
subjectssubscribers or users which may consent just in order to avoid repeating requests.
The controllerprovider should therefore be obliged to respect the data subject’ssubscriber
or users' choices to refuse a request for consent for at least a certain period. This
obligation is applicable to any provider that accesses or stores information in the
terminal equipment of a subscriber or user, including so-called third-party cookie.
The provider may request consent within this period where a new request for consent
is necessary, for example if the purpose of processing changes. This could be the case
where a new service is offered or where substantial changes to the service are made.
A new request may also be made where the cookie or other technology recording the
subscriber or user’s choice is no longer valid for reasons beyond the service
provider’s control, including when the user has deleted the cookies. Furthermore, the
amendments to Directive 2002/58/EC should not be understood as setting out
conditions relating to the online revenue streams of media services providers.
(46) Data subjects should have the possibility to rely on automated and machine-readable
indications of their choice to consent or refuse a consent request or object to the processing
of data. Such means should follow the state of the art. They can be implemented in the
settings of a web browser or in the EU Digital Identity Wallet as set out by Regulation
(EU) 914/2014, or any other adequate means. Rules set out in this Regulation should
support the emergence of market-driven solutions with appropriate interfaces. The
controller should be obliged to respect automated and machine-readable indications of data
subject’s choices once there are available standards. In light of the importance of
independent journalism in a democratic society and in order not to undermine the
economic basis for that, media service providers should not be obliged to respect the
machine-readable indications of data subject’s choices. The obligation for providers of web
browsers to provide the technical means for data subjects to make choices with respect to
the processing should not undermine the possibility for media service providers to request
consent by data subjects.
14756/26 51
ANNEX GIP.B EN
(47) Directive 2002/58/EC on privacy and electronic communications ‘ePrivacy Directive’),
last revised in 2009, provides a framework for the protection of the right to privacy,
including the confidentiality of communications. It also specifies Regulation (EU)
2016/679 in relation to processing of personal data in the context of electronic
communication services. It protects the privacy and the integrity of user’s or subscriber’s
terminal equipment used for such communications. The current provision of Article 5(3) of
Directive 2002/58/EC should remain applicable insofar as the subscriber or user is not a
natural person, and the information stored or accessed does not constitute or lead to the
processing of personal data.
(48) Article 4 of Directive 2002/58/EC should be repealed. Article 4 of Directive 2002/58/EC
sets requirements for providers of publicly available electronic communications services as
regards safeguarding the security of their services and notification requirements.
Subsequently, Directive (EU) 2022/2555 has set new requirements as regards
cybersecurity risk-management measures and incident reporting for those providers. In
order to reduce overlapping obligations for entities in the electronic communications
sector, Article 4 of Directive 2002/58/EC should be repealed. As regards the security of
processing of personal data pursuant to Article 4(1) and (1a) of this directive and the
notification of personal data breaches pursuant to Article 4(3) to (5) of Directive
2002/58/EC this directive, the Regulation (EU) 2016/679 already provide for
comprehensive and up-to-date rules. These rules should therefore apply to providers of
publicly available electronic communication services and providers of public
communications networks, thereby ensuring that one regime applies to the controllers and
processors.
14756/26 52
ANNEX GIP.B EN
(49) Several horizontal or sectorial Union legal acts require the notification of the same event to
different authorities using different technical means and channels. The single-
entryestablishment by Member States of a national entry point for incident reporting
should allow entities to fulfil reportingsupport and facilitate the fulfilment of obligations
to the reporting of incidents and related events under Directive (EU) 2022/2555,
Regulation (EU) 2016/679, Regulation (EU) 2022/2554, Regulation (EU) No 910/2014
and Directive (EU) 2022/2557 by submitting notifications to a single interface.
Furthermore, the single-entrynational entry point shouldcould give a possibility for
entities to retrieve information that they have previously submitted using the single-
entrynational entry point, thereby helping entities to keep track of their compliance with
reporting obligations in connection with specific incidents.
(49a) In order to facilitate compliance with the obligation to report incidents and related
events, including the identification of the applicable related obligations, ENISA
should develop and maintain an incident reporting information point for incident
reporting. That information point should serve as a clearly arranged source of
information to support entities in identifying their reporting obligations and to guide
them to the appropriate national entry point. Further information on related
obligations, especially in terms of cybersecurity risk management, may be added.
Structured communication channels should be established to ensure that the
information available on the single information point is swiftly updated based on all
the relevant and necessary information communicated by Member States.
14756/26 53
ANNEX GIP.B EN
(50) To ensure the security of the single-entry pointnational entry points in particular and
with a view to designing interoperable national entry points, ENISA should
takedevelop non-binding recommendations addressing the appropriate and
proportionate technical, operational and organisational measures to manage the risks posed
to the security of the single-entryfor Member States to develop, maintain and securely
operate their respective national entry point and the information submitted or
disseminated via the single-entry point. When assessing the risk, and the appropriateness
and proportionality of those measures, ENISA should take into account the sensitivity of
information submitted or disseminated pursuant to the relevant Union legal acts. ENISA
should consultestablish a cross-sector working group to develop these
recommendations in cooperation with CSIRTs and competent authorities under the
relevant Union legal acts when drafting, making use of existing cooperation groups and
networks of Member States established under these acts, with a view draft the
technical, operational and organisational measures necessary to establish, maintain and
securely operate the single-entrynational entry point by making use of existing
cooperation groups and networks of Member States established under these acts.
(50a) The term 'national entry point' should be understood as a national infrastructure or
arrangement, which may take the form of an online digital interface, platform or
technical interoperability hub, established and maintained by the Member State,
supporting entities to fulfil their incident notification obligations across multiple
regulatory frameworks through notifications at national level which will reach all
competent authorities, CSIRTs and/or other designated authorities. Member States
should retain flexibility to configure such infrastructure or arrangement in
accordance with their specific needs, notably their national infrastructures and the
allocation of competences among CSIRT’s and competent and/or other designated
authorities, including by connecting existing systems and enabling the sharing,
routing or distribution of relevant information where needed. The creation of the
national entry point does not necessarily interfere with the allocation of functions
among competent authorities, CSIRT’s and/or other designated authorities within
each national system.
14756/26 54
ANNEX GIP.B EN
(50b) The national entry point could, depending on Member States’ organisational
arrangement and national structure, allow for tasks and functionalities supporting
the reporting of relevant incidents, such as enabling the submission of notifications,
receiving and processing notifications submitted by entities, ensuring or facilitating
access to such notifications for the competent authorities under the relevant Union
act, transmitting or making available relevant information to other national
authorities, where foreseen under Union or national law, supporting coordination
among competent authorities in relation to reported incidents or information, or
providing guidance or assistance to entities regarding notification procedures.
(50c) The development and operation of national entry points may involve important costs
for Member States, particularly where national reporting systems need to be built or
existing ones need to be adapted. Further costs might be related to ensuring their
cross-border interoperability. It is therefore important that, where applicable and
foreseen in the relevant instruments, such activities are financially supported through
relevant Union funding instruments, such as the Digital Europe Programme, the
European Structural and Investment Funds and other relevant Union funding
programmes.
14756/26 55
ANNEX GIP.B EN
(51) Before enabling theIt is important to support the further harmonisation of incident
notification of incidents, ENISA should pilot the functioning of the single-entry point
which should include a thorough testing of the specificities and requirements for the
notifications for the relevant Union legal acts. Basedand reporting, including by working
on the results of the piloting, the Commission should assess the proper functioning,
reliability, integrity and confidentiality of the single-entry point. The Commission should
consult theexchange and interoperability of information regarding incident reporting.
For this purpose and in cooperation withhe CSIRTs network and the, the Cooperation
Group and competent authorities under the relevant Union legal acts, by making use of
existing cooperation groups and networks of Member States established under these acts,
when carrying out the assessment. Where the Commission finds that the single-entry point
ensures the proper functioning, reliability, integrity and confidentiality, it should publish a
notice to that effect in the Official Journal of the European Union. In case the Commission
considers that the proper functioning, reliability, integrity and confidentiality is not
ensured, ENISA should take all necessary corrective measures, followed by a reassessment
by the Commissiondevelop guidelines to foster the harmonisation of incident
notifications.
(52) To ensure the continuity and interoperability with existing national technical solutions that
facilitate incident reporting, to the extent feasible, ENISA should take into account such
national technical solutions when developing the specifications on the technical,
operational and organisational measures necessary to establish, maintain and securely
operate the single-entry point. Further, ENISA should consider technical protocols and
tools such as application programming interfaces and machine-readable standards that
enable entities to integrate reporting obligations into business processes, and authorities to
connect the single-entry point with their national reporting systems.
(53) To ensure that the single-entry point enables the relevant entities to submit the type of
information and the format required under the relevant Union legal acts, ENISA should
consult the Commission and the competent authorities under those acts. Where a Union
legal act is not fully harmonized regarding the type of information and the format of
notifications, Member States should inform ENISA about their national provisions.
14756/26 56
ANNEX GIP.B EN
(54) Based on Regulation (EU) 2022/2554, the financial sector has been at the forefront in
implementing a harmonised, comprehensive and effective framework, including with
regard to incident reporting. In order to simplify compliance, it is appropriate to align the
incident reporting framework established under Regulation (EU) 2022/2554 with the
single-entrynational entry point, while ensuring continuity and stability of the existing
reporting framework, and considering that the single-entry point would be operational after
it has been assessed that it ensures the proper functioning, reliability, integrity and
confidentiality. Further, Regulation (EU) 2022/2554 has introduced standardised reporting
templates streamlining the content of reports for major ICT-related incidents for the
financial sector. The experience gained from the adoption of these templates provides
valuable insights and best practices that should be taken into account when specifying the
type of information, the format and the procedure of a notification for the purposes of
reporting to the single-entrynational entry point under Directive (EU) 2022/2555,
Directive (EU) 2022/2557 or Regulation (EU) 2016/679, where appropriate. For this
purpose, the CommissionMember States should take due account of the regulatory
technical standards adopted pursuant to Regulation (EU) 2022/2554 and the reporting
templates developed under Directive (EU) 2022/2555 (NIS2), which specify the content
of the initial notification, as well as the intermediate and final reports, concerning major
ICT-related incidents. While appropriate sector-specific adaptation should remain
possible, this approach aims to ensure consistency, promote synergies and reduce
administrative burden on entities by minimizing the number of data fields that entities are
required to complete, thereby facilitating more efficient and streamlined reporting
processes.
(55) Under the relevant Union legal acts, certain incident-specific information is to be shared at
a subsequent stage between competent authorities to facilitate effective oversight and
coordination. Therefore, the single-entry point should be designed to accommodate and
support the exchange of information at that level for each relevant Union legal act,
ensuring it is important to ensure that appropriate data flows between authorities are
enabled in a secure, timely, and efficient manner, while remaining under the control of
Member States, should the Member States decide to make use of this additional feature.
14756/26 57
ANNEX GIP.B EN
(56) To ensure that incident reporting is carried out via the single-entrynational entry point
Directive (EU) 2022/2555, Regulation (EU) 2016/679, Regulation (EU) 2022/2554,
Regulation (EU) 910/2014, and Directive (EU) 2022/2557 should therefore be amended
accordingly. The single-entrynational entry point should start being used for the purpose
of reporting under those acts within 1830 months from the entry into force of this
Regulation. When the Commission initiates the mechanisms of the notice delayingAny
new amendment to other Union legal acts or new proposals for Union legal acts
should establish the date of application to 24 months from thewhen national entry into
force of the Regulation, the corresponding provisions of Directive (EU) 2022/2555,
Regulation (EU) 910/2014, Regulation (EU) 2022/2554 and Directive (EU)
2022/2557point should continue to apply for the purpose of meeting thebe used for
reporting obligations laid down in the provisions.incidents or related events.
(57) In the exceptional event that a technical impossibility prevents the submission of incident
notifications using the single-entrynational entry point, entities should fulfil their
reporting obligations through alternative means. For that purpose, addressees of incident
notifications under the relevant Union legal acts should ensure that they can receive such
incident notifications through alternative means and should make information about that
alternative means publicly available.
(58) The European Data Protection Supervisor wasand the European Data Protection Board
were consulted in accordance with Article 42(1)42 of Regulation (EU) 2018/1725 of the
European Parliament and of the Council18, and delivered itstheir joint opinion on [DATE].
The European Data Protection Board was consulted in accordance with Article 42(2) of
Regulation (EU) 2018/1725 and delivered an opinion on [DATE]10 February 2026.
18 Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October
2018 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data by
the Union institutions, bodies, offices and agencies and on the free movement of such data,
and repealing Regulation (EC) No 45/2001 and Decision No 1247/2002/EC (OJ L 295,
21.11.2018, p. 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
14756/26 58
ANNEX GIP.B EN
(59) Regulation (EU) 2019/1150 establishes a targeted set of mandatory rules at Union level to
ensure a fair, predictable, sustainable and trusted online business environment within the
internal market. Regulation (EU) 2022/2065 and Regulation (EU) 2022/1925 provide a
comprehensive regulatory framework for a safe, predictable and trusted online
environments for all end-users of online services, and establish a level playing field for
businesses in digital markets. In the interest of simplification of Union legislation in the
field of online intermediation services and online platforms, and given that the objectives
and material provisions of the Platform-to-Business Regulation are largely covered by the
Digital Services Act and the Digital Markets Act, several provisions of Regulation (EU)
2019/10502019/1150 should be repealeddeleted. Regulation (EU) 2022/2065 and
Regulation (EU) 2022/1925 contribute to a fully harmonised regulatory framework for
digital services and digital markets, by approximating national measures concerning the
requirements for providers of intermediary services and the contestability and fairness of
core platforms services provided by gatekeepers. For purposes of legal certainty and for
purposes of keeping the necessary level of protection for business users, selected
definitions in Article 2, the provisions on terms and conditions in Article 3, on
restrictions and suspensions in Article 4, as well ason ranking in Article 5, and on
differentiated treatment in Article 7, on the internal complaint-handling system in
Article 11 of Regulation (EU) 2019/1150 that are cross-referenced by other legal acts, in
particular Directive (EU) 2023/2831 on improving working conditions in platform work,
and, as well as provisions in Article 15 ensuring enforcement, will temporarily remain in
application until the original acts are amended and in Article 18(1) mandating the
Commission to evaluate that Regulation are maintained.
(60) Given the technical nature of the amendments proposed in this Regulation and the urgency
to deliver on a simplified legal framework, this Regulation should enter into force
immediately after its publication in the Official Journal. As appropriate, transitional
periods should be afforded for Member States and regulated entities to adjust to the rules.
(61) The amendments to Regulation (EU) 2016/679 and Regulation (EU) 2018/1725 are
based on Article 16 TFEU. The amendments to Directive 2002/58/EC are based on
Article 16 TFEU and Article 114 TFEU. All other amendments are based on Article
114 TFEU.
14756/26 59
ANNEX GIP.B EN
(62) The reasons that led the European Parliament and the Council to adopt those
provisions of Regulation (EU) 2022/868, Regulation (EU) 2018/1807, and Directive
2019/1024 which are being re-enacted in the present regulation remain valid.
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
14756/26 60
ANNEX GIP.B EN
Article 1
Amendments to Regulation (EU) 2023/2854
Regulation (EU) 2023/2854 is amended as follows:
1. Article 1 is amended as follows:
(-a) in paragraph 1 point (c) is replaced by the following:
‘(c) the making available of data by data holders to public sector bodies, the
Commission, the European Central Bank and Union bodies, where there is the
need for those data for the performance of a specific task carried out in the
public interest;’
(a) in paragraph 1, the following points are inserted:
‘(ea) voluntary registration of data intermediation services;
(eb) voluntary registration of entities which collect and process data made available
for altruistic purposes;
(ec) the establishment of a European Data Innovation Board;
(ed) data localisation requirements and the availability of data to competent
authorities;
(ee) the re-use of certain data and documents held by public sector bodies or by
certain public undertakings, and of research data.;
(aa) in paragraph 2, point (f) is replaced by the following:
‘(f) Chapter VII applies to any non-personal data held in the Union by
providers of data processing services, public sector bodies making available
data in accordance with Chapter VIIc Section 3, the natural or legal person
to which the right to re-use data in accordance with Chapter VIIc Section 3
was granted, a data intermediation services provider or a recognised data
altruism organisation.’. ’
14756/26 61
ANNEX GIP.B EN
(b) in paragraph 2, the following points are added:
‘(g) Chapter VIIa applies to personal and non-personal data;
(h) Chapter VIIb applies to any non-personal data;
(i) Chapter VIIc applies to personal and non-personal data, namely the following:
(i) documents held by public sector bodies of Member States as referred
(1) to in Article 32i(1), point (a) or by public undertakings as referred
(2) to in Article 32i(1), point (b);
(ii) research data as referred to in Article 32i(1), point (c);
(iii) certain categories of protected data as referred to in Article 32i(1), point
(a).’
(c) in paragraph 3, point (g) ispoints (e) and (g) are replaced by the following:
‘(e) public sector bodies, the Commission, the European Central Bank and Union
bodies that request data holders to make data available where there is the need for
those data for the performance of a specific task carried out in the public interest
and to the data holders that provide those data in response to such request;
‘(g) participants in data spaces.;
(ca) in paragraph (5) the following subparagraph is added:
‘The rules set out in Chapters VIIa and VIIc do not create a legal basis for
the processing of personal data.’’
(d) paragraph 7 is deleted.
14756/26 62
ANNEX GIP.B EN
(e) the following paragraphs 11, 12 and 13 are added:
‘11. Chapter VIIb of this Regulation is without prejudice to laws, regulations, and
administrative provisions that relate to the internal organisation of Member
States and that allocate, among public authorities and bodies governed by
public law, powers and responsibilities for the processing of data without
contractual remuneration of private parties, as well as to laws, regulations, and
administrative provisions of Member States that provide for the
implementation of such powers and responsibilities.
12. Where sector-specific Union or national law requires public sector bodies, data
intermediation services providers or recognised data altruism organisations to
comply with specific additional technical, administrative or organisational
requirements that relate to Chapters VIIa and VIIb, including through an
authorisation or certification regime, those provisions of that sector-specific
Union or national law shall also apply. Any such specific additional
requirements shall be non-discriminatory, proportionate and objectively
justified.’
13. With regards to data and documents in scope of Section II of Chapter VIIc,
Chapter VIIc of this Regulation establishes a set of minimum rules
governing the re-use and the practical arrangements for facilitating the re-
use of data and documents and does not affect the possibility for Member
States to adopt more detailed or stricter rules, provided that those rules allow
for more extensive re-use of data and documents.’’
2. Article 2 is amended as follows:
(a) the following points (4a), (4b) and (4c) are inserted:
‘(4a) ‘consent’ means consent as defined in Article 4, point (11), of Regulation (EU)
2016/679;
(4b) ‘permission’ in the context of Chapters VIIa and VIIc means giving data
users the right to the processing of non-personal data;
14756/26 63
ANNEX GIP.B EN
(4c) ‘access’ means data use, in accordance with specific technical, legal or
organisational requirements, without necessarily implying the transmission or
downloading of data;
(b) point (10) is replaced by the following:
‘(10) ‘data intermediation service’ means a service which aims to establish
relationships of an economic character for the purposes of data sharing
between an undetermined number of data subjects or data holders and data
users, through technical, legal or other means, including for the purpose of
exercising the rights of data subjects in relation to personal data, and which :
(a) does not have as its main purpose the intermediation of copyright-
protected content;
(b) is not jointly procured by several legal persons for exclusive use among
them; ’
(b) point (13) is replaced by the following:
‘(13) ‘data holder’ means a natural or legal person that has the right or obligation, in
accordance with this Regulation, applicable Union law or national legislation
adopted in accordance with Union law, to use or make available data,
including, where contractually agreed, product data or related service data,
which it has retrieved or generated during the provision of a related service;’
(ba) point (28) is replaced by the following:
‘(28) ‘public sector body’ means the State, national, regional or local authorities
of the Member States and bodies governed by public law of the Member States,
or associations formed by one or more such authorities or one or more such
bodies.
(c) the following points (28a) and (28b) are inserted:
‘(28a) ‘bodies governed by public law’ means bodies that have all of the following
characteristics:
14756/26 64
ANNEX GIP.B EN
(a) they are established for the specific purpose of meeting needs in the
general interest, not having an industrial or commercial character;
(b) they have legal personality;
(c) they are financed, for the most part by the State, national, regional or
local authorities, or by other bodies governed by public law; or are
subject to management supervision by those authorities or bodies; or
have an administrative, managerial or supervisory board, more than half
of whose members are appointed by the State, national, regional or local
authorities, or by other bodies governed by public law;
(28b) ‘public undertaking’ means any undertaking over which a public sector body
may exercise directly or indirectly a dominant influence by virtue of their
ownership of it, their financial participation therein, or the rules which govern
it. A dominant influence on the part of the public sector bodies shall be
presumed in any of the following cases in which those bodies, directly or
indirectly:
(a) hold the majority of the undertaking's subscribed capital;
(b) control the majority of the votes attaching to shares issued by the
undertaking;
(c) can appoint more than half of the undertaking's administrative,
management or supervisory body;;’
(d)(e) the following points (38a) and (38b) arepoint (38a) is inserted:
‘(38a) ‘data intermediation service’ means a service which aims to establish
relationships of an economic character for the purposes of data sharing
between an undetermined number of data subjects or data holders and data
users, through technical, legal or other means, including for the purpose of
exercising the rights of data subjects in relation to personal data, and which:
(1) do not have as their main purpose the intermediation of copyright-
protected content;
14756/26 65
ANNEX GIP.B EN
(2) are not jointly procured by several legal persons for exclusive use among
them;
(38b38a) ‘data altruism’ means the voluntary sharing of data on the basis of the
consent of data subjects to process personal data pertaining to them, or of
permissions of data holders to allow the use of their non-personal data without
seeking or receiving a reward that goes beyond compensation related to the
costs that they incur where they make their data available for objectives of
general interest as provided for in national law, where applicable, such as
healthcare, combating climate change, improving mobility, facilitating the
development, production and dissemination of official statistics, improving the
provision of public services, public policy making or scientific research
purposes in the general interest;
(ea) point (39) is deleted.
(f) point (42) is amended as follows:
(42) ‘common specifications’ means a set of technical requirements, other
than a standard, that provides means of complying with certain requirements
and obligations established under this Regulation.’
(e) the following points (44) to (6362) are added:
‘(44) ‘medium-sized enterprise’ means a medium-sized enterprise as defined in
Articlepoint 2 of Annex I to Recommendation 2003/361/EC;
(45) ‘small mid-cap’ or ‘SMC’ means a small mid-cap enterprise as defined in
Articlepoint 2 of the Annex to Commission Recommendation (EU)
2025/1099;
(46) ‘university’ means aany public sector body that provides post-secondary-
school higher education leading to academic degrees;
(47) ‘standard licence’ means a set of predefined re-use conditions in a digital
format, preferably compatible with standardised public licences available
online;
14756/26 66
ANNEX GIP.B EN
(48) ‘document’ means:
(a) any content that is non-digital whatever its medium (paper or as a sound,
visual or audiovisual recording); or
(b) any part of such content;
(49) ‘dynamic data’ in the context of Chapter VIIc means data and documents in a
digital form, subject to frequent or real-time updates, in particular because of
their volatility or rapid obsolescence; data generated by sensors are typically
considered to be dynamic data;
(50) ‘research data’ means data , other than scientific publications, which are
collected or produced in the course of scientific research activities and are used
as evidence in the research process, or are commonly accepted in the research
community as necessary to validate research findings andor results;
(51) ‘re-use’ means the use by natural persons or legal entities ofpersons of data or
documents held by:
(a) public sector bodies, for commercial or non-commercial purposes other
than the initial purpose within the public task for which the data or
documents were produced, except for the exchange of data or documents
between public sector bodies purely in pursuit of their public tasks; or
(b) public undertakings, under Chapter VIIc Section 2 for commercial or
non-commercial purposes other than for the initial purpose of providing
services in the general interest for which the data or documents were
produced, except for the exchange of data or documents between public
undertakings and public sector bodies purely in pursuit of the public tasks
of public sector bodies;
14756/26 67
ANNEX GIP.B EN
(52) ‘high-value datasets’ means data and documents the re-use of which is
associated with important benefits for society, the environment and the
economy, in particular because of their suitability for the creation of value-
added services, applications and new, high-quality and decent jobs, and
because of the number of potential beneficiaries of the value-added services
and applications based on those data and documents;
(53) ‘certain categories of protected data’ means data and documents held by public
sector bodies which are protected on the grounds of
(a) commercial confidentiality, including business, professional and
company secrets;
(b) statistical confidentiality;
(c) the protection of intellectual property rights of third parties; or
(d) the protection of personal data, insofar as such data fall outside the
scope of Section 2 of Chapter VIIc;
(54) ‘secure processing environment’ means the physical or virtual environment and
organisational means to ensure compliance with Union law in particular with
regard to data subjects’ rights, intellectual property rights, and commercial and
statistical confidentiality, integrity and accessibility, as well as with applicable
national law, and to allow the entity providing the secure processing
environment to determine and supervise all data processing actions, including
the display, storage, download and export of data and the calculation of
derivative data through computational algorithms;
(55) ‘re-user’ means a natural or legal person who was granted the right to re-use
data or documents held by a public sector body or a public undertaking under
Chapter VIIc or to research data or certain categories of protected data;
(56) ‘machine-readable format’ means a file format structured so that software
applications can easily identify, recognise and extract specific data, including
individual statements of fact, and their internal structure;
14756/26 68
ANNEX GIP.B EN
(57) ‘open format’ means a file format that is platform-independent and made
available to the public without any restriction that impedes the re-use of
documentsdata ;
(58) ‘formal open standard’ means a standard which has been laid down in written
form, detailing specifications for the requirements on how to ensure software
interoperability;
(59) ‘reasonable return on investment’ means a percentage of the overall charge, in
addition to the amount needed to recover the eligible costs, not exceeding 5
percentage points above the fixed interest rate of the ECB;
(60) ‘data localisation requirement’ means any obligation, prohibition, condition,
limit or other requirement provided for in the laws, regulations or
administrative provisions of a Member State or resulting from general and
consistent administrative practices in a Member State and in bodies governed
by public law, including in the field of public procurement, without prejudice
to Directive 2014/24/EU, which imposes the processing of data in the territory
of a specific Member State or hinders the processing of data in any other
Member State;
(61) ‘draft act’ means a text drafted for the purpose of being enacted as a law,
regulation or administrative provision of a general nature, the text being
at the stage of preparation at which substantive amendments can still be
made;
(6162) ‘pseudonymisation’ means pseudonymisation as referred to under Article
4(5) of Regulation (EU) 2016/679.
14756/26 69
ANNEX GIP.B EN
3. in Article 4, paragraph 6 is replaced by the following:
Trade secrets shall be preserved and do not have to be disclosed, unless the
data holder and the user have taken all necessary measures prior to the
disclosure to preserve their confidentiality in particular regarding third
parties. The data holder or, where they are not the same person, the trade
secret holder shall identify the data which are protected as trade secrets,
including in the relevant metadata, and shall agree with the user
proportionate technical and organisational measures necessary to preserve
the confidentiality of the shared data, in particular in relation to third
parties, such as model contractual terms, confidentiality agreements, strict
access protocols, technical standards and the application of codes of conduct.’
33a. in Article 4, paragraph 8 is replaced by the following:
‘8. In exceptional circumstances, Where the data holder who is a trade secret holder is
able to demonstrate that, despite the technical and organisational measures taken by
the user pursuant to paragraph 6 of this Article, it is highly likely to suffer serious
economic damage from the disclosure of trade secrets or that the disclosure of trade
secrets to the user poses a highsignificant risk of unlawful acquisition, use, or
disclosure to third country entities, or entities established in the Union under the
direct or indirect control of such entities, which are subject to jurisdictions offering
weaker or non-equivalent protection compared to that under Union law, in
particular as regards trade secrets representing industrial manufacturing
know-how for entities in the sectors referred to in Annex I and Annex II points
3, 5a, 5d and 5e of Directive (EU) 2022/2555), that data holder may refuse on a
case-by-case basis a request for access to the specific data in question. That
demonstration shall be duly substantiated on the basis of objective elements, such as
the enforceability of trade secrets protection in third countries, the nature and level of
confidentiality of the data requested, and the uniqueness and novelty of the
connected product. It shall be provided in writing to the user without undue delay.
Where the data holder refuses
14756/26 70
ANNEX GIP.B EN
Data holders who refuse to share data pursuant to this paragraph, itthe first sub-
paragraph shall notify all instances of refusal to the competent authority
designated pursuant to Article 37 every 3 months.;
The Commission shall issue guidelines, in consultation with the European Data
Innovation Board (EDIB), on the application of this paragraph, such as the
assessment of serious economic damage, the critical economic sectors and the
type of data in those critical economic sectors that typically may give rise to
serious economic damage when unlawfully disclosed to third parties, and as
regards risks for third country disclosure, on the enforceability of trade secrets
protection in third countries, and how to assess the control of economic
operators by third-country entities.
4. in Article 5, paragraph 9 is replaced by the following:
Trade secrets shall be preserved and do not have to be disclosed to third parties,
unless the disclosure is strictly necessary to fulfil the purpose agreed between the
user and the third party and the data holder and the third party have taken all
necessary measures prior to the disclosure to preserve their confidentiality in
particular regarding other parties. The data holder or, where they are not the
same person, the trade secret holder shall identify the data which are protected as
trade secrets, including in the relevant metadata, and shall agree with the third
party proportionate technical and organisational measures necessary to preserve
the confidentiality of the shared data, in particular in relation to other parties,
such as model contractual terms, confidentiality agreements, strict access
protocols, technical standards and the application of codes of conduct.’
14756/26 71
ANNEX GIP.B EN
44a. in Article 5, paragraph 11 is replaced by the following:
‘11. In exceptional circumstances, Where the data holder who is a trade secret holder is
able to demonstrate that, despite the technical and organisational measures taken by
the third party pursuant to paragraph 9 of this Article, it is highly likely to suffer
serious economic damage from the disclosure of trade secrets or that the disclosure
of trade secrets to the third party poses a high risksignificant of unlawful acquisition,
use, or disclosure to third country entities, or entities established in the Union under
the direct or indirect control of such entities, which are subject to jurisdictions
offering weaker or non-equivalent protection compared to that under Union law, in
particular as regards trade secrets representing industrial manufacturing
know-how for entities in the sectors referred to in Annex I and Annex II points
3, 5a, 5d and 5e of Directive (EU) 2022/2555), that data holder may refuse on a
case-by-case basis a request for access to the specific data in question. That
demonstration shall be duly substantiated on the basis of objective elements, such as
the enforceability of trade secrets protection in third countries, the nature and level of
confidentiality of the data requested, and the uniqueness and novelty of the
connected product. It shall be provided in writing to the third party without undue
delay. Where the data holder refuses
Data holders who refuse to share data pursuant to this paragraph, itthe first sub-
paragraph shall notify all instances of refusal to the competent authority
designated pursuant to Article 37 every 3 months.;
The Commission shall issue guidelines, in consultation with the European Data
Innovation Board (EDIB), on the application of this paragraph, such as the
assessment of serious economic damage, the critical economic sectors and the
type of data in those critical economic sectors that typically may give rise to
serious economic damage when unlawfully disclosed to third parties, and as
regards risks for third country disclosure, on the enforceability of trade secrets
protection in third countries, and how to assess the control of economic
operators by third-country entities.
14756/26 72
ANNEX GIP.B EN
4a- In article 10 paragraph 12 is replaced by the following:
‘(12) The decision of a dispute settlement body shall be binding on the parties only
if the parties have explicitly agreed to its binding nature prior to the start of the
dispute settlement proceedings’.
4a. in Article 11 paragraph 1 is replaced by the following:
'(1) A data holder may apply appropriate technical protection measures, including
encryption, to prevent unauthorised access to data, including metadata, and to
ensure compliance with Articles 4, 5, 6, 8 and 9, as well as with the agreed
contractual terms for making data available. Such technical protection measures
shall not discriminate between data recipients or hinder a user’s right to obtain a
copy of, retrieve, use or access data, to provide data to third parties pursuant to
Article 5 or any right of a third party under Union law or national legislation
adopted in accordance with Union law. Users, third parties and data recipients
shall not alter or remove such technical protection measures unless agreed by the
data holder.’
5. the title of Chapter V is replaced by the following:
‘MAKING DATA AVAILABLE TO PUBLIC SECTOR BODIES, THE COMMISSION,
THE EUROPEAN CENTRAL BANK AND UNION BODIES ON THE BASIS OF A
PUBLIC EMERGENCY;’
6. Articles 14 and 15 are deleted;
14756/26 73
ANNEX GIP.B EN
7. the following Article 15a is inserted:
‘Article 15a
Obligation for data holders to make data available on the basis of a public emergency
1. Where a public sector body, the Commission, the European Central Bank or a Union
body demonstrates an exceptionalthe need to use certain data to carry out its
statutory duties in the public interest when responding to, mitigating, or supporting
the recovery from a public emergency, it may request from data holders that are legal
persons, other than public sectors bodies, to make available those data, including the
metadata necessary to interpret and use those data. Upon such duly reasoned request,
data holders shall make the data and metadata available to the requesting public
sector body, the Commission, the European Central Bank or Union body. Such
requests may also be made where the production of official statistics is required in
relation to a public emergency.
2. Where the data requested are necessary to respond to a public emergency, and the
requesting body pursuant to paragraph 1 is unable to obtain such data by other means
in a timely and effective manner under equivalent conditions, the request shall
concern non-personal data. Where the provision of non-personal data is insufficient
to addressrespond to the public emergency, personal data may also be requested
and, where possible, made available in pseudonymizedpseudonymised form, subject
to appropriate technical and organisational measures to ensure their protection.
3. Where the data requested are necessary to mitigate or support the recovery from a
public emergency, a and the requesting body pursuant to paragraph 1 acting on the
basis of Union or national law is unable to obtain such data by other means in a
timely and effective manner under equivalent conditions, it may request specific
non-personal data, the lack of which preventprevents it from mitigating or
supporting the recovery from a public emergency. Such requests shall not be made to
microenterprises and small enterprises.;’’
14756/26 74
ANNEX GIP.B EN
8. in Article 16, paragraph 2 is replaced by the following:
‘2. This Chapter shall not apply to activities carried out by public sector bodies, the
Commission, the European Central Bank or Union bodies relating to the prevention,
investigation, detection or prosecution of criminal or administrative offences or the
execution of criminal penalties, or to customs or taxation administration. This
Chapter does not affect Union or national law governing such activities.’
9. Article 17 is amended as follows:
(a) paragraph 1 is amended as follows:
(i) the introductory wording is replaced by the following:
‘When requesting data pursuant to Article 15a, a public sector body, the
Commission, the European Central Bank or a Union body shall:;’
(ii) points (b) and (c) are replaced by the following:
‘(b) demonstrate that the conditions to make a for the request under Article
15a are met;
(c) explain the purpose of the request, the intended use of the data requested,
including, where applicable, by a third party in accordance with
paragraph 4 of this Article, the duration of that use, and, where relevant,
how the processing of personal data is to address the public emergency;;’
(b) paragraph 2 is amended as follows:
(i) point (c) is replaced by the following:
‘(c) be proportionate to the public emergency and duly justified, regarding the
granularity and volume of the data requested and the frequency of access
to the data requested;;’
(ii) point (e) is deleted.;
14756/26 75
ANNEX GIP.B EN
(iii) Point (i) is replaced by the following:
‘(i)where personal data are requested, be notified without undue delay to
the supervisory authority responsible for monitoring the application of
Regulation (EU) 2016/679 in the Member State where the public sector
body is established or to the EDPS where the request is made by the
Commission, the European Central Bank or a Union body.’
(ba) paragraph 4 is replaced by the following:
‘Paragraph 3 of this Article does not preclude a public sector body, the
Commission, the European Central Bank or a Union body to exchange
data obtained pursuant to this Chapter with another public sector body or
the Commission, the European Central Bank or a Union body in view of
completing the tasks referred to in Article 15a, as specified in the request
in accordance with paragraph 1, point (f), of this Article or to make the
data available to a third party where it has delegated, by means of a
publicly available agreement, technical inspections or other functions to
that third party. The obligations on public sector bodies pursuant to
Article 19, in particular safeguards to preserve the confidentiality of trade
secrets, shall apply also to such third parties. Where a public sector body,
the Commission, the European Central Bank or a Union body transmits or
makes data available under this paragraph, it shall notify the data holder
from whom the data was received without undue delay.’
(c) paragraphs 5 and 6 are deleted;
10. Article 18 is amended as follows:
14756/26 76
ANNEX GIP.B EN
(a) in paragraph 2, the introductory wording is replaced by the following:
‘2. Without prejudice to specific needs regarding the availability of data defined in
Union or national law, a data holder may decline or seek the modification of a
request to make data available under this Chapter without undue delay and, in
any event, no later than five working days after the receipt of a request
pursuant to Article 15a(2) and without undue delay and, in any event, no later
than 30 working days after the receipt of a request pursuant to Article 15a(3),
on any of the following grounds:;’
(b) paragraph 5 is deleted;
11. Article 19 is amended as follows:
(a) in paragraph 1, the introductory wording is replaced by the following:
‘A public sector body, the Commission, the European Central Bank or a Union body
receiving data pursuant to a request made under Article 15a shall:;’
(aa) point (c) of paragraph 1 is replaced by the following:
c) erase the data as soon as they are no longer necessary for the stated purpose
and inform the data holder and individuals or organisations that received the
data pursuant to Article 21(1) without undue delay that the data have been
erased, unless archiving of the data is required in accordance with Union or
national law on public access to information in the context of transparency
obligations.’
14756/26 77
ANNEX GIP.B EN
(b) paragraph 3 is replaced by the following:
‘3. Disclosure of trade secrets to a public sector body, the Commission, the
European Central Bank or a Union body shall be required only to the extent
that it is strictly necessary to achieve the purpose of a request under Article
15a. In such a case, the data holder or, where they are not the same person, the
trade secret holder shall identify the data which are protected as trade secrets,
including in the relevant metadata. The public sector body, the Commission,
the European Central Bank or the Union body shall, prior to the disclosure of
trade secrets, take all necessary and appropriate technical and organisational
measures to preserve the confidentiality of the trade secrets, including, as
appropriate, the use of model contractual terms, technical standards and the
application of codes of conduct.;’
12. Article 20 is replaced by the following:
‘Article 20
Compensation for making data available under Chapter V
1. Data holders shall make available data necessary to respond to a public emergency
pursuant to Article 15a(2) free of charge. The public sector body, the Commission,
the European Central Bank or the Union body that has received data shall provide
public acknowledgement to the data holder if requested by the data holder.
2. The data holder shall be entitled to fair compensation for making data available in
compliance with a request made pursuant to Article 15a(3). Such compensation shall
cover the technical and organisational costs incurred to comply with the request
including, where applicable, the costs of anonymisation, pseudonymisation,
aggregation and of technical adaptation, and a reasonable margin. Upon request of
the public sector body, the Commission, the European Central Bank or the Union
body, the data holder shall provide information on the basis for the calculation of the
costs and the reasonable margin.
14756/26 78
ANNEX GIP.B EN
3. By way of derogation from paragraph 1 of this Article, a data holder that is a
microenterprise or small enterprise may claim compensation for making data
available in response to a request under Article 15a(2), according to the conditions
set in paragraph 2 of this Article.
4. Data holders shall not be entitled to compensation for making data available in
compliance with a request made pursuant to Article 15a(2) or 15a(3), where the
specific taskstatutory duty carried out in the public interest is the production of
official statistics and where the purchase of data is not allowed by national law.
Member States shall notify the Commission where the purchase of data for the
production of official statistics is not allowed by national law.’;’
13. Article 21 is amended as follows:
(a) the heading is replaced by the following:
‘Sharing of data obtained in the context of a public emergency with research
organisations or statistical bodies;’
(b) paragraph 5 is replaced by the following:
‘5. Where a public sector body, the Commission, the European Central Bank or a
Union body intends to transmit or make data available under paragraph 1, it
shall without undue delay notify the data holder from whom the data was
received, stating the following:
(a) the identity and contact details of the organisation or the individual
receiving the data;
(b) the purpose of the transmission or making available of the data;
(c) the period for which the data is to be used and the technical protection;
(d) the technical protection and organisational measures taken, including
where personal data or trade secrets are involved.;’
14756/26 79
ANNEX GIP.B EN
14. The following Article 22a is inserted before Chapter VI:
‘Article 22a
Right to lodge a complaint
Where a dispute arises concerning a request for data under Article 15a, including its refusal,
modification, the level of compensation, or the transmission or making available of data, the
data holder, the public sector body, the Commission, the European Central Bank or the Union
body may lodge a complaint with the competent authority, designated pursuant to Article 37,
of the Member State where the data holder is established.;’
15. in Article 31, the following paragraphs 1a, 1b and 1c and 1b are inserted:
‘1a. The obligations laid down in Chapter VI, with the exception of Article 29, and in
Article 34 shall not apply to data processing services other than those referred to in
Article 30(1), where the majority of features and functionalities of the data
processing service has been adapted by the provider to the specific needs of the
customer, if the provision of such services is based on a contract concluded before or
on 12 September 2025.
The provider of such data processing services shall not be required to renegotiate or
amend a contract for the provision of those services before its expiry if that contract was
concluded before or on 12 September 2025. Any contractual provision contained in that
contract that is contrary to Article 29(1), (2), or (3) shall be considered null and void.
1b. A provider of a data processing service may include provisions on proportionate
early termination penalties in a contract of fixed duration on the provision of data
processing services other than those referred to in Article 30(1).
1b. Where the provider of data processing service is a small and medium-sized enterprise
or a small mid-cap, the obligations laid down in Chapter VI, with the exception of
Article 29, and in Article 34 shall not apply to data processing services other than
those referred to in Article 30(1), if the provision of such services is based on a
contract concluded before or on 12 September 2025.
14756/26 80
ANNEX GIP.B EN
Where the provider of a data processing service is a small and medium-sized enterprise
or a small mid-cap, the provider shall not be required to renegotiate or amend a contract
for the provision of a data processing service other than those referred to in Article
30(1) before its expiry 1 if that contract was concluded before or on 12 September 2025.
Any contractual provision contained in that contract that is contrary to Article 29(1),
(2), or (3) shall be considered null and void.;
1c. A provider of a data processing service may include provisions on proportionate
early termination penalties in a contract of fixed duration on the provision of
data processing services.’;’
16. Article 32 is amended as follows:
(a) paragraph 1 and 2 are replaced by the following:
‘1. Providers of data processing services, the public sector body making available
data or documents in accordance with Chapter VIIc Section 3, the natural or
legal person to which the right to re-use data or documents in accordance with
Chapter VIIc Section 3 was granted, a data intermediation services provider or
a recognised data altruism organisation shall take all adequate technical,
organisational and legal measures, including contracts, in order to prevent
international and third-country governmental access and transfer of non-
personal data held in the Union where such transfer or access would create a
conflict with Union law or with the national law of the relevant Member State,
including criminal law provisions of Member States, or national law
provisions protecting their essential security interests within the meaning
of Article 4(2) of the Treaty on European Union, without prejudice to
paragraph 2 or 3.
14756/26 81
ANNEX GIP.B EN
2. Any decision or judgment of a third-country court or tribunal and any decision
of a third-country administrative authority requiring a provider of data
processing services, the public sector body making available data or documents
in accordance with Chapter VIIc Section 3, the natural or legal person to which
the right to re-use data or documents in accordance with Chapter VIIc Section
3 was granted, a data intermediation services provider or a recognised data
altruism organisation to transfer or give access to non-personal data falling
within the scope of this Regulation held in the Union shall be recognised or
enforceable in any manner only if based on an international agreement, such as
a mutual legal assistance treaty, in force between the requesting third country
and the Union, or any such agreement between the requesting third country and
a Member State.;’
(b) in paragraph 3, first subparagraph, the introductory wording is replaced by the
following:
‘3. In the absence of an international agreement as referred to in paragraph 2,
where a provider of data processing services, the public sector body making
available data or documents in accordance with Chapter VIIc Section 3, the
natural or legal person to which the right to re-use data or documents in
accordance with Chapter VIIc Section 3 was granted, a data intermediation
services provider or a recognised data altruism organisation is the addressee of
a decision or judgment of a third-country court or tribunal or a decision of a
third-country administrative authority to transfer or give access to non-personal
data falling within the scope of this Regulation held in the Union and
compliance with such a decision or judgement would risk putting the addressee
in conflict with Union law or with the national law of the relevant Member
State, transfer to or access to such data by that third-country authority shall
take place only where:’;’
14756/26 82
ANNEX GIP.B EN
(c) paragraphs 4 and 5 are replaced by the following:
‘4. If the conditions laid down in paragraph 2 or 3 are met, the provider of data
processing services, the public sector body making available data or documents
in accordance with Chapter VIIc Section 3, the natural or legal person to which
the right to re-use data or documents in accordance with Chapter VIIc Section
3 was granted, the data intermediation services provider or the recognised data
altruism organisation shall provide the minimum amount of data permissible in
response to a request, on the basis of the reasonable interpretation of that
request by the provider or relevant national body or authority referred to in
paragraph 3, second subparagraph.
5. The provider of data processing services, the public sector body making
available data or documents in accordance with Chapter VIIc Section 3, the
natural or legal person to which the right to re-use data or documents in
accordance with Chapter VIIc Section 3 was granted, the data intermediation
services provider or the recognised data altruism organisation shall inform the
natural or legal person whose rights and interests might be affected about the
existence of a request of a third-country authority to access its data before
complying with that request, except where the request serves law enforcement
purposes and for as long as this is necessary to preserve the effectiveness of the
law enforcement activity.;’
17. Article 36 is deleted.
14756/26 83
ANNEX GIP.B EN
18. the following Chapters VIIa, VIIb and VIIc are inserted:
‘CHAPTER VIIa
Voluntary registration of data intermediation services and data altruism organisations’
Article 32a
Public Union registers for voluntary data intermediation services and data altruism
organisations
(1) The Commission shall keep and regularly update public Union registers of:
(a) recognised data intermediation services providers; and
(b) recognised data altruism organisations.
(2) Data intermediation services providers registered in the public Union register
referred to in paragraph 1 point (a) may use the label ‘data intermediation services
provider recognised in the Union’ in its written and spoken communication, as well
as a common logo referred to in paragraph 4.
(3) Data altruism organisations registered in the public Union register referred to in
paragraph 1 point (b) may use the label ‘data altruism organisation recognised in the
Union’ in its written and spoken communication, as well as the common logo
referred to in paragraph 4.
(4) In order to ensure that data intermediation services providers recognised in the
Union and data altruism organisations recognised in the Union are easily
identifiable throughout the Union, the Commission is empowered to
adopt implementing acts establishing a design for the common logo. Those
implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure
referred to in Article 46(1a).
14756/26 84
ANNEX GIP.B EN
Article 32b
Competent authorities for the registration of data intermediation services providers and
data altruism organisations
(1) Each Member State shall designate one or more competent authorities responsible for
the application and enforcement of this Chapter in accordance with Article 37(1).
(2) The competent authorities shall be set up in a manner so that their independence
from any recognised data intermediation services provider or recognised data
altruism organisation is guaranteed.
Article 32c
General requirements for registration of recognised data intermediation services
providers
In order to qualify for registration in the public Union register referred to in Article 32a
paragraph 1 point (a), a data intermediation services providerproviders shall meet all of
the following requirements:
(a) they do not use the data for which it provides data intermediation services for
purposes other than to put them at the disposal of data users;
(b) the data they collect with respect to any activity of a natural or legal person for
the purpose of the provision of the data intermediation service, including the
date, time and geolocation data, duration of activity and connections to other
natural or legal persons established by the person who uses the data
intermediation service, are used only for the development of that data
intermediation service;, which may entail the use of data for the detection of
fraud or for cybersecurity.
14756/26 85
ANNEX GIP.B EN
(c) where they offer additional tools and services to data holders or, data subjects
or data users for the specific purpose of facilitating the exchange of data, such
as temporary storage, curation, conversion, encryption, anonymisation and
pseudonymisation or other relevant privacy-enhancing technologies, such
tools and services are used only at the explicit request or approval of the data
holder or data subject or data user;
(d) where data intermediation service providers which are not micro and small
sized enterprises offer value-added services to their clients other than data
intermediation services and the additional tools andthe services referred to
in point (c), they fulfil the following conditions:
(i) the value-addedsuch other services are explicitly requested by the data
holder, data subject or data user;
(ii) the data are not used for other purposes than performing the value-
addedrequested service;
(iii) the value-addeddata intermediation services are offered through aan
entity functionally separate entityfrom entities offering other services;
(iv) the undertaking seeking to offer the value-addedother services is not
designated as a gatekeeper pursuant to Article 3 of Regulation (EU)
2022/1925;
(v) the commercial terms, including pricing, for the provision of data
intermediation services to a data holder or data user are not dependent
upon whether the data holder or data user uses value-addedother services
provided by the data intermediation services provider or by a related
entity;
14756/26 86
ANNEX GIP.B EN
(e) the data intermediation services provider offering services to data subjects acts
in the data subjects’ best interest where it facilitates the exercise of their rights,
in particular by informing and, where appropriate, advising data subjects in a
concise, transparent, intelligible and easily accessible manner about intended
data uses by data users and standard terms and conditions attached to such uses
before data subjects give consent.
(f) the data intermediation services provider ensures that the procedure for
access to its service is fair, transparent and non-discriminatory for both
data subjects and data holders, as well as for data users, including with
regard to prices and terms of service;
(g) the data intermediation services provider maintains a log record of the
data intermediation activity;
(h) the data intermediation services provider takes necessary technical or
organizational measures to ensure an appropriate level of security for the
storage, processing and transmission of non-personal data.
Point (d)(iii), of the first sub-paragraph does not apply to micro and small
sized enterprises.
Article 32d
General requirements for registration of recognised data altruism organisations
In order to qualify for registration in the public Union register referred to in Art. 32a
paragraph 1 point (b), a data altruism organisation shall meet all of the following
requirements:
(a) they carry out data altruism activities;
(b) they are a legal person established pursuant to national law to meet objectives
of general interest as provided for in national law, where applicable;
(c) they operate on a not-for-profit basis and are legally independent from any
entity that operates on a for-profit basis;
14756/26 87
ANNEX GIP.B EN
(d) they carry out their data altruism activities through a structure that is
functionally separate from their other activities.
Article 32e
Registration in public Union register
(1) Data intermediation services provider which meets the requirements set out in Article
32c may submit an application for registration in the public Union register of
recognised data intermediation services providers to the competent authority referred
to in Article 32b in the Member State in which they have their main establishment.
A data altruism organisation which meets the requirements set out in Article 32d may
submit an application for registration in the public Union register of recognised data
altruism organisations to the competent authority referred to in Article 32b in the
Member State in which they have their main establishment.
(2) Data intermediation services providers and data altruism organisations that have no
main establishment in the Union shall designate a legal representative in one of the
Member States. The legal representative shall be mandated to be addressed in
addition to or instead of the data intermediation services provider or data altruism
organisation by competent authorities, data users or data subjects and data holders.
The legal representative shall cooperate with and comprehensively demonstrate to
the competent authority, upon request, the actions taken and provisions put in place
by the data intermediation services provider or the data altruism organisation to
ensure compliance with this Regulation. Article 37(11) and (12) do not apply to
data intermediation services providers and data altruism organisations.
The data intermediation services provider or data altruism organisation shall be deemed
to be under the jurisdiction of the Member State in which the legal representative is
located. The designation of a legal representative shall be without prejudice to any legal
actions which could be initiated against the data intermediation services provider or data
altruism organisation.
14756/26 88
ANNEX GIP.B EN
(3) Competent authorities shall establish the necessary application forms.
(4) Where a data intermediation services provider has submitted all necessary
information pursuant to paragraph 3 of this Article, and complies with the
requirements set out in Article 32c, the competent authority shall, within 12 weeks
after the receipt of the application for registration, take a decision on whether the
provider complies with the criteria set out in Article 32c. Where the competent
authority requests the applicant to provide additional information necessary to
assess compliance with Article 32c, the time limit shall be suspended until the
competent authority has received that information. In duly justified cases,
where the assessment of compliance requires additional time due to the
complexity or novelty of the services, the competent authority may extend the
time limit once by a maximum of 12 weeks and shall inform the applicant
accordingly, stating reasons. Where the provider complies with the criteria, the
competent authority shall submit the relevant information to the Commission which
shall register the providers in the public Union register as a recognised data
intermediation services provider.
The first subparagraph shall also apply where a data altruism organisation has submitted
all necessary information pursuant to paragraph 23, and complies with the registration
requirements set out in Article 32d.
The registration in the public Union register shall be valid in all Member States.
(5) The competent authority may charge fees for the registration in accordance with
national law. Such fees shall be proportionate and objective and be based on the
administrative costs related to the monitoring of compliance. In the case of small-mid
caps, small and medium-sized enterprises, and start-ups, the competent authority may
charge a discounted fee or waive the fee.
14756/26 89
ANNEX GIP.B EN
(6) Registered entities shall notify within a reasonable time the competent authority of
any subsequent changes to the information as provided during the application process
or where they cease their data intermediation or data altruism activities in the Union.
(7) The competent authority shall without delay and by electronic means notify the
Commission of any notification pursuant to paragraph 6. The Commission shall
without undue delay update the public Union register.
Article 32f
Duties of recognised data altruism organisations
(1) Recognised data altruism organisations shall inform data subjects or data holders
prior to any processing of their data in a clear and easily comprehensible manner of
the following:
(a) the objectives of general interest and, if applicable, the specified, explicit and
legitimate purpose for which personal data is to be processed, and for which it
permits the processing of their data by a data user;
(b) the location of the processing and the objectives of general interest for which it
permits any processing carried out in a third country, where the processing is
carried out by the recognised data altruism organisation.
(2) Recognised data altruism organisations shall not use the data for other objectives
than the objectives of general interest for which the data subject or data holder allows
the processing. The recognised data altruism organisation shall not use misleading
marketing practices to solicit the provision of data.
(3) Recognised data altruism organisations shall provide electronic means for obtaining
consent from data subjects or permissions to process data made available by data
holders as well as for their withdrawal.
(4) Recognised data altruism organisations shall, without delay, inform data holders in
the event of any unauthorised transfer, access or use of the non-personal data that it
has shared.
14756/26 90
ANNEX GIP.B EN
(5) Where recognised data altruism organisations facilitate data processing by third
parties, including by providing tools for obtaining consent from data subjects or
permissions to process data made available by data holders, they shall, where
relevant, specify the third-country in which the data use is intended to take place.
Article 32g
Monitoring of compliance
(1) The competent authorities referred to in Article 32b shall, either on their own
initiative or on a request by a natural or legal person, monitor and supervise whether
recognised data intermediation services providers and recognised data altruism
organisations comply with the requirements laid down in this Chapter, including
whether they continue to comply with the requirements for registration laid down
therein. Those competent authorities may also monitor and supervise the
compliance of data intermediation services providers and recognised data
altruism organisations, on the basis of a request by a natural or legal person.
(2) The competent authorities shall have the power to request from recognised data
intermediation services providers or recognised data altruism organisations, or their
legal representative, all the information that is necessary to verify compliance with
the requirements laid down in this Chapter. Any request for information shall be
proportionate to the performance of the task and shall be reasoned.
(3) Where a competent authority finds that a recognised data intermediation services
provider or a recognised data altruism organisation does not comply with one or
more of the requirements laid down in this Chapter, it shall notify that entity, or its
legal representative, of those findings and give it the opportunity to state its views,
within 30 days of the receipt of the notification.
(4) The competent authority shall have the power to require the cessation of the non-
compliance referred to in paragraph 3 either immediately or within a reasonable time
limit and shall take appropriate and proportionate measures with the aim of ensuring
compliance.
14756/26 91
ANNEX GIP.B EN
(5) If a recognised data intermediation services provider or a recognised data altruism
organisation does not comply with one or more of the requirements laid down in this
Chapter even after having been notified in accordance with paragraph 3, that entity
shall:
(a) lose its right to use the label referred to in Article 32a in written and spoken
communication;
(b) be removed from the public Union register referred to in Article 32a.
Any decision revoking the right to use the label as referred to in the first subparagraph,
point (a), shall be made public by the competent authority and shall be notified to the
Commission. The Commission shall remove the entity from the public Union
register..
CHAPTER VIIb
Free flow of non-personal data inwithin the Union’
Article 32h
Prohibition of localisation requirements for non-personal data within the Union
(1) Data localisation requirements for non-personal data shall be prohibited, unless they
are justified on grounds of public security in compliance with the principle of
proportionality or laid down on the basis of Union law.
(2) Member States shall immediately communicate to the Commission any draft act
which introduces a new data localisation requirement or makes changes to an
existing data localisation requirement in accordance with the procedures set out in
Articles 5, 6 and 7 of Directive (EU) 2015/1535 of the European Parliament and of
the Council.’
14756/26 92
ANNEX GIP.B EN
Chapter VIIc
Re-use of data and documents held by public sector bodies
Section 1
General Provisions
Article 32i
Subject matter and scope
(1) This Chapter establishes a set of rules governing the re-use and the practical
arrangements for facilitating the re-use of the following:
(a) existing data and documents held by public sector bodies of the Member
States, including certain categories of protected data;
(b) existing data and documents held by public undertakings that are:
(i) active in the areas referred to in Chapter II of Directive 2014/25/EU of
the European Parliament and of the Council;
(ii) acting as public service operators pursuant to Article 2 of Regulation
(EC) No 1370/2007 of the European Parliament and of the Council;
(iii) acting as air carriers fulfilling public service obligations pursuant to
Article 16 of Regulation (EC) No 1008/2008 of the European Parliament
and of the Council; or
(iv) acting as Community shipowners fulfilling public service obligations
pursuant to Article 4 of Council Regulation (EEC) No 3577/92 ;
(c) research data pursuant to the conditions set out in Article 32t.
14756/26 93
ANNEX GIP.B EN
(2) This Chapter does not apply to the following:
(a) data and documents the supply of which is an activity falling outside the
scope of the public task of the public sector bodies concerned as defined by law
or by other binding rules in the Member State, or, in the absence of such rules,
as defined in accordance with common administrative practice in the Member
State in question, provided that the scope of the public tasks is transparent and
subject to review;
(b) data and documents held by public undertakings and:
(i) produced outside the scope of the provision of services in the general
interest as defined by law or other binding rules in the Member State;
(ii) related to activities directly exposed to competition and therefore,
pursuant to Article 34 of Directive 2014/25/EU, not subject to
procurement rules;
(c) data and documents, such as sensitive data or documents, which are excluded
from access by virtue of the access regimes in the Member State on grounds of
the protection of national security (namely, State security), defence, or public
security;
(d) data and documents held by public service broadcasters and their subsidiaries,
and by other bodies or their subsidiaries for the fulfilment of a public service
broadcasting remit.
(3) Section 2 of this Chapter does not apply to:
(a) data or documents, such as sensitive data or documents, which are excluded
from access by virtue of the access regimes in the Member State, including on
grounds of:
(i) statistical confidentiality;
(ii) commercial confidentiality (including business, professional or company
secrets);
14756/26 94
ANNEX GIP.B EN
(b) data or documents access to which is restricted by virtue of the access regimes
in the Member States,
(i) including cases whereby citizens or legal entities have to prove a
particular interest to obtain access to documents;
(ii) on grounds of protection of personal data, andas well as parts of data or
documents accessible by virtue ofunder those regimes which contain
personal data the re-use of which has been defined by law as being
incompatible with the law concerninglegal framework for the protection
of individuals with regard to the processing of personal data or as
undermining the protection of privacy and the integrity of the individual,
in particular in accordance withunder Union or national law regarding
the protection of personal data; logos, crests and insignia;
(c) logos, crests and insignia;
(c)(d) data or documents for which third parties hold intellectual property rights;
(d)(e) data or documents held by cultural establishments other than libraries,
including university libraries, museums and archives;
(e)(f) data or documents held by educational establishments of secondary level and
below, and, in the case of all other educational establishments, data other than
those referred to in paragraph 1, point (c);
(f)(g) data or documents other than those referred to in paragraph 1, point (c), held by
research performing organisations and research funding organisations,
including organisations established for the transfer of research results;
(g)(h) data or documents access to which is excluded or restricted on grounds of
critical entity or critical infrastructure protection related information as defined
in points (1) and (4) of Article 2 of Directive (EU) 2022/2557.
14756/26 95
ANNEX GIP.B EN
(4) Section 3 of this Chapter does not apply to:
(a) data and documents that are not certain categories of protected data;
(b) data or documents held by public undertakings;
(c) data or documents held by cultural establishments and educational
establishments;
(d) data and documents covered by Section 2 of this Chapter.
Section 3 does not create any obligation on public sector bodies to allow
the re-use of data, nor does it release public sector bodies from their
confidentiality obligations under Union or national law.
(5) This Chapter builds on, and is without prejudice to, Union and national access
regimes, in particular with regard to the granting of access to and disclosure of
official data or documents.
(6) The obligations imposed in accordance with this Chapter shall apply only insofar as
they are compatible with the provisions of international agreements on the protection
of intellectual property rights, in particular the Berne Convention for the Protection
of Literary and Artistic Works (Berne Convention), the Agreement on Trade-related
Aspects of Intellectual Property Rights (TRIPS Agreement and the World
Intellectual Property Organization Copyright Treaty (WCT).
(7) The right for the maker of a database provided for in Article 7(1) of Directive
96/9/EC shall not be exercised by public sector bodies in order to prevent the re-use
of data and documents or to restrict re-use beyond the limits set by this Chapter.
(8) This Chapter governs the re-use of existing data and documents held by public sector
bodies and public undertakings of the Member States, including data and documents
to which Directive 2007/2/EC of the European Parliament and of the Council applies.
(9) This Chapter is without prejudice to Union and national law and international
agreements to which the Union or Member States are party on the protection of
categories of data or documents referred to in Article 2(5453).
14756/26 96
ANNEX GIP.B EN
(10) This Chapter shall enter into application as of [24 months after the publication
in the Official Journal of the European Union of this Regulation].
Article 32j
Non-discrimination
(1) Any applicable conditions for the re-use of data or documents shall be non-
discriminatory, transparent, proportionate and objectively justified with regard to the
categories of data or documents and the purposes of re-use and the nature of the data
or documents for which re-use is allowed. Those conditions shall not be used to
restrict competition. This principle shall equally apply for comparable categories of
re-use, including for cross-border re-use.
(2) If data or documents are re-used by a public sector body as input for its commercial
activities which fall outside the scope of its public tasks, the same charges and other
conditions shall apply to the supply of the data or documents for those activities as
the ones that apply to other re-users.
Article 32k
Exclusive arrangements
(1) The re-use of data or documents shall be open to all potential actors in the market,
even if one or more market actors already exploit added-value products based on
those data or documents. Agreements or other arrangements or practices pertaining
to the re-use of data or documents, which have as their objective or effect to grant
exclusive rights or to restrict the availability of data or documents for re-use by
entities other than the parties to such agreements, arrangements or practices, shall be
prohibited.
(2) By way of derogation of paragraph 1, where an exclusive right is necessary for the
provision of a service of general interest, such a right may be granted to the extent
necessary for the provision of the service or the supply of the product under the
following conditions:
14756/26 97
ANNEX GIP.B EN
(a) the exclusive right is granted through an administrative act or contractual
agreement in accordance with applicable Union and national law and in
compliance with the principles of transparency, equal treatment and non-
discrimination.
(b) the agreements or administrative acts granting the exclusive right, including
the reasons as to why it is necessary to grant such a right, isshall be transparent
and shall be made publicly available online, in a form that complies with
relevant Union law on public procurement and national law.
(c) except for exclusive rights related to the digitisation of cultural resources, the
validity of the reason for granting exclusive rights concerning data and
documents within the scope of Section 2 shall be subject to regular review, and
for data and documents in scope of Section 2 shall in any event, be reviewed
every three years.
(d) exclusive arrangements concerning data and documents in Scope of Section
2 established on or after 16 July 2019 shall be made publicly available online at
least two months before they come into effect. The final terms of such
arrangements shall be transparent and shall be made publicly available online.
(3) By way of derogation of paragraph 1, where an exclusive right relates to the
digitisation of cultural resources, the period of exclusivity shall in general not exceed
10 years. Where that period exceeds 10 years, its duration shall be in accordance
with applicable Union and national law subject to review during the 11th year and, if
applicable, every seven years thereafter.
(4) In the case of an exclusive right referred to in paragraph 3, the public sector body
concerned shall be provided free of charge with a copy of the digitised cultural
resources as part of those arrangements. That copy shall be available for re-use at the
end of the period of exclusivity.
(5) For certain categories of protected data, the duration of an exclusive right to re-use
data shall not exceed 12 months. Where a contract is concluded or administrative
act is adopted, the duration of the contractarrangement shall be the same as the
duration of the exclusive right.
14756/26 98
ANNEX GIP.B EN
(6) Agreements or other arrangements or practices that, without expressly granting an
exclusive right, aim at, or could reasonably be expected to lead to, a restricted
availability for the re-use of data and documents within the scope of Section 2 by
entities other than parties to such arrangementsshallarrangements shall be made
publicly available online at least two months before their coming into effect. The
effect of such legal or practical arrangements on the availability of data for re-use
shall be subject to regular reviews and shall, in any event, be reviewed every three
years. The final terms of such arrangements shall be transparent and made publicly
available online.
(7) For existing exclusive arrangements, the following shall apply:
(a) exclusive arrangements concerning data and documents within the scope of
Section 2existing2 existing on 17 July 2013 that do not qualify for the
exceptions set out in paragraphs 2 and 3 and that were entered into by public
sector bodies shall be terminated at the end of the contract and in any event not
later than 18 July 2043;
(b) exclusive arrangements concerning data and documents within the scope of
Section 2 existing on 16 July 2019 that do not qualify for the exceptions set out
in paragraphs 2 and 3, and that were entered into by public undertakings, shall
be terminated at the end of the contract and in any event not later than 17 July
2049;
Article 32l
General principles relating to charging
(1) Any charges set out under Section 2 or Section 3 shall be transparent, non-
discriminatory, proportionate and objectively justified and shall not restrict
competition.
(2) In the case of standard charges for the re-use of data or documents, any applicable
conditions and the actual amount of those charges, including the calculation basis for
such charges, shall be established in advance and published, through electronic
means where possible and appropriate.
14756/26 99
ANNEX GIP.B EN
(3) In the case of charges for the re-use other than those referred to in paragraph 12, the
factors that are taken into account in the calculation of those charges shall be
indicated at the outset. Upon request, the holder of the data or documents in question
shall also indicate the way in which such charges have been calculated in relation to
a specific re-use request.
(4) Public sector bodies shall ensure that any charges can also be paid online through
widely available cross-border payment services, without discrimination based on the
place of establishment of the payment service provider, the place of issue of the
payment instrument or the location of the payment account within the Union.
Article 32la
Procedure for re-quests for re-use
(1) Public sector bodies shall, through electronic means where possible and
appropriate, process requests for re-use and shall make the data or document
available for re-use to the applicant or, if a licence is needed, finalise the licence
offer to the applicant within a reasonable time that is consistent with the time
frames laid down for the processing of requests for access to data or documents.
(2) Unless shorter time limits have been established in accordance with national
law:
(a) Public sector bodies shall process the request for re-use of data and documents
in scope of Section II of this Chapter and, in case of a positive decision, shall
deliver the data or documents to the applicant or, if a licence is needed, finalise
the licence offer to the applicant as soon as possible and in principle within 20
working days of receipt. That time frame may be extended by a further 20
working days in the case of extensive or complex requests;
14756/26 100
ANNEX GIP.B EN
(b) Public sector bodies or the competent bodies referred to in paragraph 1 of
Article 32z shall adopt a decision on the request for re-use of certain categories
of protected data as soon as possible and in any event within two months of
receipt and, in the case of a positive decision, shall grant access to the protected
data for re-use in accordance with the modalities referred to in Article 32w,
where possible. In the case of exceptionally extensive and complex requests for
re-use, the two-month period to adopt a decision may be extended by up to 30
days.
(2a) Where time limits under paragraph 2 are extended, the public sector body and
in the case of certain categories of protected data the competent body shall
notify the applicant as soon as possible, and in any event within three weeks of
the initial request, stating the reasons.
(3) In the event of a negative decision, the public sector bodies or competent bodies
where relevant, shall communicate the grounds for refusal to the applicant on
the basis of the relevant provisions of the access regime in that Member State or
the provisions of this Regulation. Where a negative decision is based on point
(d) of paragraph 3 of Article 32i, the public sector body or competent body shall
include a reference to the natural or legal person who is the rightsholder, where
known, or alternatively to the licensor from which the public sector body has
obtained the relevant material. Libraries, including university libraries,
museums and archives, shall not be required to include such a reference.
(4) Any natural or legal person directly affected by a decision as referred to in
paragraph 1, 2 or 3 shall have an effective right of redress in the Member State
where the relevant body is located. Such a right of redress shall be laid down in
national law and shall include the possibility of review by an impartial body with
the appropriate expertise, such as the national competition authority, the relevant
access-to-documents authority, the supervisory authority established in
accordance with Regulation (EU) 2016/679 or a national judicial authority, whose
decisions are binding upon the public sector body or the competent body
concerned.
14756/26 101
ANNEX GIP.B EN
(5) Where the request for re-use relates to data and documents in scope of Section
2 of this Chapter, this article shall not apply to the following entities:
(a) public undertakings;
(b) educational establishments, research performing organisations and
research funding organisations.
Article 32m
Information on means of redress
Public sector bodies shall ensure that applicants for re-use of data or documents are
informed of available means of redress relating to decisions or practices affecting them.
Any decision on re-use shall contain a reference to the means of redress by which
the applicant may challenge the decision.
Section 2
Re-use of public sector open government data
Subsection 1
Scope and General Principles
Article 32n
General principle for re-use of public sector open government data
(1) Data or documents in scope of this Section shall be re-usable for commercial or non-
commercial purposes in accordance with Section 1 and Section 2 Subsection 32.
(2) For data or documents in which libraries, including university libraries, museums and
archives hold intellectual property rights and for data or documents held by public
undertakings, where the re-use of such data or documents is allowed, those data or
documents shall be re-usable for commercial or non-commercial purposes in
accordance with Section 1 and Section 2 Subsection 32.
14756/26 102
ANNEX GIP.B EN
Subsection 2
Requests for re-use
Article 32o
Processing requests for re-use
(1) Public sector bodies shall, through electronic means where possible and appropriate,
process requests for re-use and shall make the document available for re-use to the
applicant or, if a licence is needed, finalise the licence offer to the applicant within a
reasonable time that is consistent with the time frames laid down for the processing
of requests for access to data or documents.
(2) Where no time limits or other rules regulating the timely provision of data or
documents have been established, public sector bodies shall process the request and
shall deliver the data or documents for re-use to the applicant or, if a licence is
needed, finalise the licence offer to the applicant as soon as possible, and in any
event within 20 working days of receipt. That time frame may be extended by a
further 20 working days in the case of extensive or complex requests. In such cases,
the applicant shall be notified as soon as possible, and in any event within three
weeks of the initial request, that more time is needed to process the request and the
reasons why.
(3) In the event of a negative decision, the public sector bodies shall communicate the
grounds for refusal to the applicant on the basis of the relevant provisions of the
access regime in that Member State or the provisions of this Regulation, in particular
points (a) to (c) of paragraph 2 of Article 32i and points (a) to (d) of paragraph 3 of
Article 32i or Article 32n (general principle ODD Section). Where a negative
decision is based on point (d) of paragraph 3 of Article 32i, the public sector body
shall include a reference to the natural or legal person who is the rightsholder, where
known, or alternatively to the licensor from which the public sector body has
obtained the relevant material. Libraries, including university libraries, museums and
archives, shall not be required to include such a reference.
14756/26 103
ANNEX GIP.B EN
(4) The means of redress shall include the possibility of review by an impartial review
body with the appropriate expertise, such as the national competition authority, the
relevant access to data or documents authority, the supervisory authority established
in accordance with Regulation (EU) 2016/679 or a national judicial authority, whose
decisions are binding upon the public sector body concerned.
(5) For the purposes of this Article, Member States shall establish practical arrangements
to facilitate effective re-use of data or documents. Those arrangements may in
particular include the means to supply adequate information on the rights provided
for in this Regulation and to offer relevant assistance and guidance.
(6) This Article shall not apply to the following entities:
(a) public undertakings;
(b) educational establishments, research performing organisations and research
funding organisations.
Subsection 32
Conditions for re-use
Article 32p
Available formats
(1) Without prejudice to Subsection 5, public sector bodies and public undertakings shall
make their data or documents available in any pre-existing format or language and,
where possible and appropriate, by electronic means, in formats that are open,
machine-readable, accessible, findable and re-usable, together with their metadata.
Both the format and the metadata shall, where possible, comply with formal open
standards. Public sector bodies and public undertakings shall make their
documents available in any pre-existing format or language.
(2) Member States shall encourageWherever possible and appropriate, public sector
bodies and public undertakings to shall produce and make available data or
documents falling within the scope of this Section in accordance with the principle of
‘open by design and by default’.
14756/26 104
ANNEX GIP.B EN
(3) Paragraph 1 shall not imply an obligation for public sector bodies to create or
adapt data or documents or provide extracts in order to comply with that
paragraph where this would involve disproportionate effort, going beyond a simple
operation.
(4) Public sector bodies shall not be required to continue the production and storage of a
certain type of data or document with a view to the re-use of such data or documents
by a private or public sector organisation.
(5) Public sector bodies shall make dynamic data available for re-use immediately after
collection, via suitable APIs and, where relevant, as a bulk download.
(6) Where making dynamic data available for re-use immediately after collection, as
referred to in paragraph 5, would exceed the financial and technical capacities of the
public sector body, thereby imposing a disproportionate effort, those dynamic data
shall be made available for re-use within a time frame or with temporary technical
restrictions that do not unduly impair the exploitation of their economic and social
potential.
(7) Paragraphs 1 to 6 shall apply to existing data or documents held by public
undertakings which are available for re-use.
(8) The high-value datasets, as listed in accordance with Article 32v(1) shall be made
available for re-use in machine- readable format, via suitable APIs and, where
relevant, as a bulk download.’
Article 32q
Principles governing charging for public sector open government data
(1) The re-use of data or documents within the scope of this Section shall be free of
charge. However, the recovery by the public sector body holding the data or
documents of the marginal costs incurred for the reproduction, provision, extensive
searches and dissemination of such data or documents as well as for anonymisation
of personal data and measures taken to protect commercially confidential
information and other information protected by law may be allowed.
14756/26 105
ANNEX GIP.B EN
(2) Paragraph 1 shall not apply to the following entities:
(a) public sector bodies that are required to generate revenue to cover a substantial
part of their costs relating to the performance of their public tasks;
(b) libraries, including university libraries, museums and archives;
(c) public undertakings.
(3) Member States shall publish online a list of the public sector bodies referred to in
paragraph 2, point (a).
(4) In the cases referred to in paragraph 2, points (a) and (c), the total charges shall be
calculated in accordance with objective, transparent and verifiable criteria. Such
criteria shall be laid down by Member States. The total income from supplying and
allowing the re-use of data or documents over the appropriate accounting period shall
not exceed the cost of their collection, production, reproduction, dissemination and
data storage, together with a reasonable return on investment, and where applicable,
the anonymisation of personal data and measures taken to protect commercially
confidential information. Charges shall be calculated in accordance with the
applicable accounting principles.
(5) Where charges are made by the public sector bodies referred to in paragraph 2, point
(b), the total income from supplying and allowing the re-use of data or documents
over the appropriate accounting period shall not exceed the cost of collection,
production, reproduction, dissemination, data storage, preservation and rights
clearance and, where applicable, the anonymisation of personal data and measures
taken to protect commercially confidential information, together with a reasonable
return on investment. Charges shall be calculated in accordance with the accounting
principles applicable to the public sector bodies involved.
14756/26 106
ANNEX GIP.B EN
(6) Public sector bodies may set outCharges higher than the charges provided for in
paragraphs 1, 4 and 5 may be set out for the re-use of data and documents by very
large enterprises than the charges provided for in paragraphs 1, 4 and 5. Any such
charges shall be proportionate and based on objective criteria, taking into account the
economic power, or the ability of the entity to acquire data or documents, including
in particular a designation as a gatekeeper under Regulation (EU) 2022/1925. In
addition to the elements listed in paragraph 1 of this Article, such charges may cover
the cost of collection, production, reproduction dissemination and data storage and
where applicable the cost of anonymisation or measures to protect the confidentiality
of the data or documents, together with a reasonable return on investment.
(7) The re-use of the following shall be free of charge for the userre-user:
(a) subject to Article 32v paragraph (3), (4) and (5), the high-value datasets, as
listed in accordance with paragraph 1 of that Article;
(b) research data referred to in point (c) of paragraph 1 of Article 32i.
Article 32r
Standard licences
(1) The re-use of data or documents shall not be subject to conditions, unless such
conditions are objective, proportionate, non-discriminatory and justified on grounds
of a public interest objective.
(2) When re-use is subject to conditions, those conditions shall not unnecessarily restrict
possibilities for re-use and shall not be used to restrict competition.
(3) In Member States where licences are used, public sector bodies and public
undertakings shall ensure that the standard licences for the re-use of public sector
data or documents, which can be adapted to meet particular licence applications, are
available in digital format and able to be processed electronically.
14756/26 107
ANNEX GIP.B EN
(4) Public sector bodies and public undertakings may establish special conditions for
the re-use of data and documents by very large enterprises. Such conditions shall be
proportionate and should be based on objective criteria. They shall be established
taking into consideration the economic power, or the ability of the entity to acquire
data and documents, including in particular a designation as a gatekeeper under
Regulation (EU) 2022/1925.
Article 32s
Practical arrangements
(1) Member States shall make practical arrangements facilitating the search for data or
documents available for re-use, such as asset lists of main data or documents with
relevant metadata, accessible where possible and appropriate online and in machine-
readable format, and portal siteson data portals that are linked to the asset lists.
Where possible, Member States shall facilitate the cross-linguistic search for data or
documents, in particular by enabling metadata aggregation at Union level.
Member States shall also encourage public sector bodies to make practical arrangements
facilitating the preservation of data orand documents available for re-use.
(2) Member States shall, in cooperation with the Commission, continue efforts to
simplifyensure simple access to datasets, in particular by providing a single point of
access and by progressively making available suitable datasets held by public sector
bodies with regard to the data or documents to which this Section applies, as well as
to data and documents held by Union institutions, in formats that are accessible,
readily findable and re-usable by electronic means.
14756/26 108
ANNEX GIP.B EN
Subsection 43
Research data
Article 32t
Research data
(1) Member States shall support the availability of research data by adopting national
policies and relevant actions aiming at making publicly funded research data openly
available (‘open access policies’), following the principle of ‘open by default’ and
compatible with the FAIR principles. In that context, concerns relating to intellectual
property rights, personal data protection and confidentiality, security and legitimate
commercial interests, shall be taken into account in accordance with the principle of
‘as open as possible, as closed as necessary’. Those open access policies shall be
addressed to research performing organisations and research funding organisations.
(2) Without prejudice to Article 32n32i, paragraph 3, point (d), research data shall be re-
usable for commercial or non-commercial purposes in accordance with Section 1 and
Section 2 Subsection 32, insofar as they are publicly funded and researchers,
research performing organisations or research funding organisations have already
made them publicly available through an institutional or subject-based repository. In
that context, legitimate commercial interests, knowledge transfer activities and pre-
existing intellectual property rights shall be taken into account.
Subsection 54
High-value datasets
Article 32u
Thematic categories of high-value datasets
(1) The thematic categories of high-value datasets shall be as set out in Annex I.
(2) The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article
45(2a)45(2) in order to amend Annex I by adding new thematic categories of high-
value datasets reflecting technological and market developments.
14756/26 109
ANNEX GIP.B EN
Article 32v
Specific high-value datasets and arrangements for publication and re-use
(1) The Commission shall adopt implementing acts laying down a list of specific high-
value datasets belonging to the categories set out in Annex I and held by public
sector bodies and public undertakings among the data or documents to which this
Section applies.
Such specific high-value datasets shall be:
(a) available free of charge, subject to paragraphs 3, 4 and 5and 4;
(b) machine readable;
(c) provided via APIs; and
(d) provided as a bulk download, where relevant.
Those implementing acts may specify the arrangements for the publication and re-use of
high-value datasets. Such arrangements shall be compatible with open standard licences.
The arrangements may include terms applicable to re-use, formats of data and metadata
and technical arrangements for dissemination. Investments made by the Member States
in open data approaches, such as investments into the development and roll-out of
certain standards, shall be taken into account and balanced against the potential benefits
from inclusion in the list.
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 46(2).
(2) The identification of specific high-value datasets pursuant to paragraph 1 shall be
based on the assessment of their potential to:
(a) generate significant socioeconomic or environmental benefits and innovative
services;
(b) benefit a high number of users, in particular SMEs and SMCs;
(c) assist in generating revenues; and
14756/26 110
ANNEX GIP.B EN
(d) be combined with other datasets.
For the purpose of identifying such specific high-value datasets, the Commission shall
carry out appropriate consultations, including at expert level, conduct an impact
assessment and ensure complementarity with existing legal acts, such as Directive
2007/2/EC and Directive 2010/40/EU of the European Parliament and of the Council,
with respect to the re-use of data or documents. That impact assessment shall include a
cost-benefit analysis and an analysis of whether providing high-value datasets free of
charge by public sector bodies that are required to generate revenue to cover a
substantial part of their costs relating to the performance of their public tasks would lead
to a substantial impact on the budget of such bodies. With regard to high-value datasets
held by public undertakings, the impact assessment shall give special consideration to
the role of public undertakings in a competitive economic environment.
(3) By way of derogation from paragraph 1, second subparagraph, point (a), the
implementing acts referred to in that paragraph shall provide that the availability of
high-value datasets free of charge is not to apply to specific high-value datasets held
by public undertakings where that would lead to a distortion of competition in the
relevant markets.
(4) The requirement to make high-value datasets available free of charge pursuant to
point (a) of the second subparagraph of paragraph 1 shall not apply to libraries,
including university libraries, museums and archives.
(5) Where making high-value datasets available free of charge by public sector bodies
that are required to generate revenue to cover a substantial part of their costs relating
to the performance of their public tasks would lead to a substantial impact on the
budget of the bodies involved, Member States may exempt those bodies from the
requirement to make those high-value datasets available free of charge for a period of
no more than two years following the entry into force of the relevant implementing
act adopted in accordance with paragraph 1.
14756/26 111
ANNEX GIP.B EN
Section 3
Re-use of certain categories of protected data held by public sector bodies
Article 32w
Conditions for re-use of certain categories of protected data
(1) Public sector bodies which are competent under national law to grant or refuse access
for the re-use of data or documents belonging to certain categories of protected data
shall make publicly available the conditions for allowing such re-use and the
procedure to request the re-use via the single information point referred to in Article
32aa. Where they grant or refuse access for re-use, they may be assisted by the
competent bodies referred to in Article 32z (1).
Member States shall ensure that public sector bodies are equipped with the necessary
resources to comply with this Article and Article 32x.
(2) Re-use of certain categories of protected data or documents shall not affect the
protected nature of those data or documents and shall only be allowed:
(a) in compliance with intellectual property rights.
(b) if data that isare considered confidential in accordance with Union or national
law on commercial or statistical confidentiality, isare not disclosed, as a result
of allowing re-use, unless such re-use is allowed based on the data subject’s
consent or the data holder’s permission in accordance with paragraph 5.
(c) in compliance with Regulation (EU) 2016/679.
(3) To ensure the preservation of the protected nature as referred to in paragraph 2,
public sector bodies may establish the following requirements:
(a) to grant access for the re-use of data or documents only where the public sector
body or the competent body, following the request for re-use, has ensured that
those data or documents have been:
(i) anonymised, in the case of personal data;
14756/26 112
ANNEX GIP.B EN
(ii) subject to other forms of preparation of personal data;
(iii) modified, aggregated or treated by any other method of disclosure
control, in the case of commercially confidential information, including
trade secrets or content protected by intellectual property rights;
(b) to access and re-use the data or documents remotely within a secure processing
environment that is provided or controlled by the public sector body;
(c) to access and re-use the data or documents within the physical premises in
which the secure processing environment is located in accordance with high
security standards, provided that remote access cannot be allowed without
jeopardising the rights and interests of third parties.
In the case of re-use allowed in accordance with the first subparagraph, point (a)(i), the
re-use of data or documents shall be subject to the rules on public sector open
government data set out in Section 2. This is without prejudice to Article 32y, which
prevails in case of conflict.
In the case of re-use allowed in accordance with the first subparagraph, points (b) and
(c), the public sector bodies shall impose conditions that preserve the integrity of the
functioning of the technical systems of the secure processing environment used.
(4) The public sector body shall reserve the right to verify the process, the means and
any results of processing of certain categories of data or documents undertaken by
the re-user to preserve the integrity of the protection of the data or documents. It
shall also reserve the right to prohibit the use of results that contain information
jeopardising the rights and interests of third parties. The decision to prohibit the use
of the results shall be comprehensible and transparent to the re-user.
14756/26 113
ANNEX GIP.B EN
(4a) Unless national law provides for specific safeguards on applicable confidentiality
obligations relating to the re-use of certain categories of protected data, the public
sector body shall make the re-use of data or documents provided in accordance with
paragraph 3 conditional on the adherence by the re-user to a confidentiality
obligation that prohibits the disclosure of any information that jeopardises the rights
and interests of third parties and that the re-user may have acquired despite the
safeguards put in place. Re-users shall be prohibited from re-identifying any data
subject and shall take technical and operational measures to prevent re-
identification and to notify any data breach resulting in the re-identification of
the data subjects concerned to the public sector body. In the event of the
unauthorised re-use of non-personal data, the re-user shall be obliged, without delay,
where appropriate with the assistance of the public sector body, to inform the natural
or legal persons whose rights and interests may be affected.
(5) Where the re-use of data that are protected on the grounds of commercial or
statistical confidentiality or of intellectual property rights of third partiesor
documents cannot be allowed in accordance with paragraphs 3 and 4, re-use shall
only be possible:
(a) where there is no legal basis other than consent for transmitting the data under
Regulation (EU) 2016/679, with the consent of the data subjects;
(b) with the permission from the data holders whose rights and interests may be
affected by such re-use.
The public sector body shall make best efforts, in accordance with Union and national
law, to provide assistance to potential re-users in seeking consent of the data subjects or
permission from the data holders whose rights and interests may be affected by such re-
use, where this is feasible without a disproportionate burden on the public sector body.
Where it provides such assistance, the public sector body may be assisted by the
competent bodies referred to in Article 32z.
14756/26 114
ANNEX GIP.B EN
Article 32x
Requirements for transfers of non-personal protected data to third countries by re-users
(1) Where a re-user intends to transfer certain categories of protected data that are non-
personal to a third country, it shall inform the public sector body of its intention to
transfer such data and the purpose of such transfer at the time of requesting the re-use
of the data. In the case of re-use based on the data holder’s permission the re-user
shall, where appropriate with the assistance of the public sector body, inform the
natural or legal person whose rights and interests may be affected of that intention,
purpose and the appropriate safeguards. The public sector body shall not allow the
re-use unless the natural or legal person gives permission for the transfer.
(2) Public sector bodies shall transmit non-personal confidential data or data protected
by intellectual property rights to a re-user which intends to transfer those data to a
third country other than a country designated in accordance with paragraph 75 only if
the re-user contractually commits to:
(a) complying with the obligations imposed in accordance with intellectual
property rights and Union or national law on commercial or statistical
confidentiality even after the data is transferred to the third country;
(b) accepting the jurisdiction of the courts or tribunals of the Member State of the
transmitting public sector body with regard to any dispute related to
compliance with intellectual property rights and Union or national law on
commercial or statistical confidentiality.
(3) The Commission may adopt implementing acts establishing model contractual
clauses for complying with the obligations referred to in paragraph 2 of this Article.
Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 46(2).
(4) Public sector bodies shall, where relevant and to the extent of their capabilities,
provide guidance and assistance to re-users in complying with the obligations
referred to in paragraph 2.
14756/26 115
ANNEX GIP.B EN
(5) Where justified because of the substantial number of requests across the Union
concerning the re-use of non- personal data in specific third countries, the
Commission may adopt implementing acts declaring that the legal, supervisory and
enforcement arrangements of a third country:
(a) ensure protection of intellectual property and trade secrets in a way that is
essentially equivalent to the protection ensured under Union law;
(b) are being effectively applied and enforced; and
(c) provide effective judicial redress.
(6) Those implementing acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 46(2).
(7) Specific Union legislative acts may deem certain non-personal data categories held
by public sector bodies to be highly sensitive for the purposes of this Article where
their transfer to third countries may put at risk Union public policy objectives, such
as safety and public health or may lead to the risk of re-identification of non-
personal, anonymised data. Where such an act is adopted, the Commission shall
adopt delegated acts in accordance with Article 45 supplementing this Regulation by
laying down special conditions applicable to the transfers of such data to third
countries.
Those special conditions shall be based on the nature of the non-personal data
categories identified in the specific Union legislative act and on the grounds for
deeming those categories to be highly sensitive, taking into account the risks of re-
identification of non-personal, anonymised data. They shall be non-discriminatory
and limited to what is necessary to achieve the Union public policy objectives
identified in that act, in accordance with the Union’s international obligations.
If required by a specific Union legislative act referred to in the first subparagraph, such
special conditions may include terms applicable for the transfer or technical
arrangements in this regard, limitations with regard to the re-use of data in third
countries or categories of persons entitled to transfer such data to third countries or, in
exceptional cases, restrictions with regard to transfers to third countries.
14756/26 116
ANNEX GIP.B EN
The re-user to whom the right to re-use non-personal data was granted may transfer the
data only to those third countries for which the requirements set out in paragraphs 2, 4
and 55 and 7 are met.
Article 32y
Fees for the re-use of certain categories of protected data
(1) Public sector bodies which allow re-use of certain categories of protected data may
charge fees for allowing the re-use of such data.
(2) Where public sector bodies charge fees are charged, Member States, they shall
take measures to provide incentives for the re-use of certain categories of protected
data for non-commercial purposes, such as scientific research purposes, and by start-
ups, SMEs and SMCs in accordance with Union State aid rules. In that regard, public
sector bodies may also make the data available at a discounted fee or free of charge,
in particular to start-ups, SMEs and SMCs, civil society, research and educational
establishments. To that end, public sector bodies may establish a list of categories
of re-users to which data or documents for re-use is made available at a discounted
fee or free of charge may be established. That list, together with the criteria used to
establish it, shall be made public.
(3) Any fees shall be derived from the costs related to conducting the procedure for
requests for the re-use of certain categories of protected data and limited to the
necessary costs in relation to:
(a) the reproduction, provision and dissemination of data;
(b) the clearance of rights;
(c) anonymisation or other forms of preparation of personal data and preparation
of commercially confidential data as provided for in Article 32w(3)[conditions
for re-use];
(d) the maintenance of the secure processing environment;
14756/26 117
ANNEX GIP.B EN
(e) the acquisition of the right to allow re-use in accordance with this Section by
third parties outside the public sector; and assisting re-users in seeking consent
from data subjects and permission from data holders whose rights and interests
may be affected by such re-use.
(f) assisting re-users in seeking consent from data subjects and permission
from data holders whose rights and interests may be affected by such re-
use.
(4) The criteria and methodology for calculating fees shall be laid down by the Member
States and published. The public sector body shall publish a description of the main
categories of costs and the rules used for the allocation of costs.
(5) Public sector bodies may charge higher fees than those allowed in accordance with
paragraph 2 and 3 of this Article with respect to very large enterprises, based on
objective criteria, taking into account the economic power, or the ability of the entity
to acquire data, including in particular a designation as a gatekeeper under
Regulation (EU) 2022/1925. Any such calculated fees shall be proportionate. In
addition to the elements listed in paragraph 3 of this Article, they can cover the cost
of collection and production of the data, together with a reasonable return on
investment.
Article 32z
Competent bodies
(1) For the purpose of carrying out the tasks referred to in this Article, each Member
State shall designate one or more competent bodies in accordance with Article 37(1),
which may be competent for particular sectors, but that collectively need to cover all
sectors, to assist the public sector bodies which grant or refuse access for the re-use
of certain categories of protected data. Member States may either establish one or
more new competent bodies or rely on existing public sector bodies or on internal
services of public sector bodies that fulfil the conditions laid down in this Section.
14756/26 118
ANNEX GIP.B EN
(2) The competent bodies may be empowered to grant access for the re-use of certain
categories of protected data pursuant to Union or national law which provides for
such access to be granted. Where they grant or refuse access for re-use, those
competent bodies shall be subject to Articles 32k, 32w, 32x, 32y and 32ab.
(3) The competent bodies shall have adequate legal, financial, technical and human
resources to carry out the tasks assigned to them, including the necessary technical
knowledge to be able to comply with relevant Union or national law concerning the
access regimes for the categories of protected data referred to in in Article 2(54).
(4)(3) The assistance referred to in paragraph 1 shall include, where necessary:
(a) providing technical support by making available a secure processing
environment for providing access for the re-use of certain categories of
protected data or documents;
(b) providing guidance and technical support on how to best structure and store
certain categories of protected data to make that those data or documents
easily accessible;
(c) providing technical support for anonymization, pseudonymisation and state-of-
the-art privacy-preserving methods. not limited to personal data, but also to,
and the commercially confidential information, including trade secrets or
content protected by intellectual property rights;
(d) assisting the public sector bodies, where relevant, to provide support to re-users
in requesting consent for re-use from data subjects or permission from data
holders in line with their specific decisions, including on the jurisdiction in
which the data processing is intended to take place and assisting the public
sector bodies in establishing technical mechanisms that allow the transmission
of requests for consent or permission from re-users, where practically feasible;
(e) providing public sector bodies with assistance in assessing the adequacy of
contractual commitments made by a re-user pursuant to Article 32x(2).
14756/26 119
ANNEX GIP.B EN
Article 32aa
Single information point
(1) Each Member State shall designate a single information point. That point shall make
available easily accessible information concerning the application of Articles 32w,
32x and 32y. The single information point may be linked to sectoral, regional or
local information points.
(2) The single information point shall be competent to receive enquiries or requests for
the re-use of the certain categories of protected data and shall transmit them, where
possible and appropriate by automated means, to the competent public sector bodies,
or the competent bodies referred to in Paragraph 1 of Article 32z, where relevant.
(3) The single information point may include a separate, simplified and well-
documented information channel for SMEs, SMCs, start-ups and research
establishments addressing their needs and capabilities in requesting the re-use of the
certain categories of data referred to in Article 2(5453).
(4) The single information point shall make available by electronic means a searchable
asset list containing an overview of all available documentdata resources including,
where relevant, those documentdata resources that are available at sectoral, regional
or local information points, with relevant information describing the available data or
documents, including at least the data format and size and the conditions for their re-
use.
(5) The Commission shall establish a European single access point offering a searchable
electronic register of data or documents available in the national single information
points and further information on how to request data or documents via those
national single information points.
14756/26 120
ANNEX GIP.B EN
Article 32ab
Procedure for requests for re-use
(1) Unless shorter time limits have been established in accordance with national law, the
competent public sector bodies or the competent bodies referred to in paragraph 1 of
Article 32z shall adopt a decision on the request for the re-use of certain categories of
protected data within two months of the date of receipt of the request.
(2) In the case of exceptionally extensive and complex requests for re-use, that two-
month period may be extended by up to 30 days. In such cases the competent public
sector bodies or the competent bodies referred to in paragraph 1 of Article 32z shall
notify the applicant as soon as possible that more time is needed for conducting the
procedure, together with the reasons for the delay.
(3) Any natural or legal person directly affected by a decision as referred to in
paragraph 1 shall have an effective right of redress in the Member State where the
relevant body is located. Such a right of redress shall be laid down in national law
and shall include the possibility of review by an impartial body with the appropriate
expertise, such as the national competition authority, the relevant access-to-
documents authority, the supervisory authority established in accordance with
Regulation (EU) 2016/679 or a national judicial authority, whose decisions are
binding upon the public sector body or the competent body concerned.
18aa. Article 33 is amended as follows:
(a) Point (d) in paragraph 1 is replaced by the following:
'where applicable, the means to enable the interoperability of tools for automating
the execution of data sharing agreements shall be provided.'
(b) the second subparagraph of paragraph 2 is replaced as follows:
'The Commission shall when adopting delegated acts take into account the advice
of the EDIB.
14756/26 121
ANNEX GIP.B EN
18a. Article 37 is amended as follows:
(a) Paragraph (1) is replaced by the following:
(1) ‘Each Member State shall designate one or more competent authorities to be
responsible for the application and enforcement of this Regulation, with
exception of Chapters VIIb and VIIc (competent authorities). Member States
may establish one or more new authorities or rely on existing authorities.’
(b) paragraph 3 is replaced by the following:
The supervisory authorities responsible for monitoring the application of
Regulation (EU) 2016/679 shall be responsible for monitoring the application of
this Regulation insofar as the protection of personal data is concerned.
The European Data Protection Supervisor shall be responsible for monitoring the
application of this Regulation insofar as it concerns the Commission, the European
Central Bank or Union bodies.
The tasks and powers of the supervisory authorities referred to in this
paragraph shall be exercised with regard to the processing of personal data.
(c) paragraph 5 is amended as follows:
(-i) point f is replaced by the following:
'(f) cooperating with competent authorities of other Member States and, where
relevant, with the Commission, or the EDIB, or BEREC, to ensure the consistent
and efficient application of this Regulation, including the exchange of all relevant
information by electronic means, without undue delay, including regarding
paragraph 10 of this Article;'
14756/26 122
ANNEX GIP.B EN
(ii) point g is replaced by the following:
‘(g) cooperating with the relevant competent authorities responsible for the
implementation of other Union or national legal acts, including with authorities
competent in the field of data and electronic communication services, with the
supervisory authority responsible for monitoring the application of Regulation
(EU) 2016/679 or with sectoral authorities to ensure that this Regulation is
enforced consistently with other Union and national law, including the exchange of
all relevant information;’
(d) paragraph 17 is added:
17. 'BEREC shall facilitate regular exchanges among national competent
authorities responsible for the application and enforcement of Articles 23 to 31
and Articles 34 and 35 of this Regulation and shall collect and disseminate,
among those national competent authorities, best practices for the application
and enforcement of those articles.’
19. Article 38 is replaced by the following:
‘(1) Without prejudice to any other administrative or judicial remedy, natural and legal
persons shall have the right to lodge a complaint, individually or, where relevant,
collectively:
(a) with the relevant competent authority in the Member State of their habitual
residence, place of work or establishment if they consider that their rights
under this Regulation have been infringed;
(b) any matter falling within the scope of this Regulation specifically against a
recognised data intermediation services provider or a recognised data altruism
organisation, with the relevant competent authority for the registration of data
intermediation services or the relevant competent authority for the registration
of data altruism organisations.
(2) The data coordinator shall, upon request, provide all the necessary information to
natural and legal persons for the lodging of their complaints with the appropriate
competent authority.
14756/26 123
ANNEX GIP.B EN
(3) The competent authority with which the complaint has been lodged shall inform the
complainant, in accordance with national law, of:
(a) the progress of the proceedings, of the decision taken; and
(b) the judicial remedies provided for in Article 39.
(4) Competent authorities shall cooperate to handle and resolve complaints
effectively and in a timely manner, including by exchanging all relevant
information by electronic means, without undue delay. This cooperation
shall not affect the cooperation mechanisms provided for by Chapters VI
and VII of Regulation (EU) 2016/679 and by Regulation (EU) 2017/2394.
(5) This Article shall not apply to Chapters VIIb and VIIc.’
19a. in Article 39, paragraph (4) is inserted:
'(4) This Article shall not apply to Chapters VIIb and VIIc.’’
20. in Article 40, paragraph (6) is inserted(4) is replaced by the following:
‘6.(4) This Article shall not apply to Chapter VIIb and VIIc.
(b) paragraph 5 is deleted. ’
21. after Article 41, the following heading is inserted:
‘CHAPTER IXa
European Data Innovation Board;’
14756/26 124
ANNEX GIP.B EN
22. the following Article 41a is inserted:
‘Article 41a
European Data Innovation Board
(1) The European Data Innovation Board is established as a means to advising and
assisting the Commission in coordinating the enforcement of this Regulation and to
serve as a forum of strategic discussion for the development of a European data
economy and data policies.
(2) It shall be composed at least of representatives of Member States competent for
matters related to data, the competent authorities for enforcement of Chapters II, III,
V, VIIa of this Regulation and representatives' of Member States' authorities
overseeing or competent bodies supporting the implementation of Chapterand
VIIc of this Regulation, the European Data Protection Board, the European Data
Protection Supervisor, ENISA, the EU SME Envoy or a representative appointed by
the network of SME envoys. If a Member State has designated more than one
competent authority or competent body, they are represented in the plenary
meetings of the Board by the designated data coordinator. Other competent
authorities or competent bodies entrusted with specific operational
responsibilities for the application and enforcement of this Regulation may
participate in the thematic subgroups of the Board relevant for their
responsibilities. The Commission may decide to add additional categories of
members. In its appointments of individual experts, the Commission shall aim to
achieve gender and geographical balance among the members of the group.
(3) The Commission shall decide on the composition of the different configurations in
which the Board will fulfil its tasks.
(4) The Commission shall chair the meetings of the European Data Innovation Board.’
14756/26 125
ANNEX GIP.B EN
23. Article 42 is replaced by the following:
‘Article 42
Role of the EDIB
(1) The EDIB shall support the consistent application of this Regulation by:
(a) serving as a forum for strategic discussions on data policies, data governance,
international data flows and cross-sectoral developments relevant to the
European data economy;
(b) advising and assisting the Commission with regard to developing consistent
practice of competent authorities in the enforcement of Chapters II, III, V, VII,
VIIa and VIIc;
(c) facilitating cooperation between competent authorities through capacity-
building and the exchange of information;
(d) fostering an exchange of experience and good practice between the Member
States in the field of re-use of public sector information in collaboration with
other relevant governance bodies.;
(e) advising and assisting the Commission with regard to the implementation
of Chapters II, III, V, VII, VIIa and VIIc by suggesting development of
guidance for businesses and public organisations;
(f) advising and assisting the Commission on cross-sector standardisation
issues;
(g) ensuring active cooperation and coordination with other relevant bodies,
and expert groups to ensure policy consistency in the digital single
market.’;’
14756/26 126
ANNEX GIP.B EN
24. Article 45 is amended as follows:
(a) paragraph 2 is replaced by the following:
‘2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 29(7), Article 32u(2),
Article 32x(7), and Article 33(2) shall be conferred on the Commission for an
indeterminate period of time.’
(b) paragraph 3 is replaced by the following:
‘3. The delegation of power referred to in Article 29(7), Article 32u(2), Article
32x(7), and Article 33(2) may be revoked at any time by the European
Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the
delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day
following the publication of the decision in the Official Journal of the
European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the
validity of any delegated acts already in force.’
(c) paragraph 6 is replaced by the following:
‘6. A delegated act adopted pursuant to Article 29(7), Article 32u(2), Article
32x(7), or Article 33(2) shall enter into force only if no objection has been
expressed either by the European Parliament or by the Council within a period
of three months of notification of that act to the European Parliament and to the
Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the
Council have both informed the Commission that they will not object. That
period shall be extended by three months at the initiative of the European
Parliament or of the Council.’
25. Article 46 is amended as follows:
(a) in paragraph 1, the first sentence is replaced by the following:
‘The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.’
14756/26 127
ANNEX GIP.B EN
(b) the following paragraph 1a is inserted:
‘1a. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU)
No 182/2011 shall apply.’
26. Article 49 is amended as follows:
(a) paragraph 1 is amended as follows:
(i) the introductory wording is replaced by the following:
‘1. By 12 September 2028, the Commission shall carry out an evaluation of
chapters II, III, IV, V, VI, VII, and VIII and submit a report on its main
findings to the European Parliament and to the Council, and to the
European Economic and Social Committee. That evaluation shall assess,
in particular:’
(ia) point (a) is replaced by the following:
(a) situations to be considered to be situations of public emergency for
the purpose of Article 15a of this Regulation and the application of
Chapter V of this Regulation in practice, in particular the experience in
the application of Chapter V of this Regulation by public sector bodies,
the Commission, the European Central Bank and Union bodies; the
number and outcome of the proceedings brought to the competent
authority under Article 18(5) on the application of Chapter V of this
Regulation, as reported by the competent authorities; the impact of
other obligations laid down in Union or national law for the purposes of
complying with requests for access to information; the impact of
voluntary data-sharing mechanisms, such as those put in place by data
altruism organisations, on meeting the objectives of Chapter V of this
Regulation, and the role of personal data in the context of Article 15a of
this Regulation, including the evolution of privacy-enhancing
technologies;’
14756/26 128
ANNEX GIP.B EN
(ii) point (m) is replaced by the following:
‘(m) the impact of this Regulation on SMEs and SMCs with regard to their
capacity to innovate and to the availability of data processing services for
users in the Union and the burden of complying with new obligations’
(b) the following paragraph 2a is inserted:
‘2a. By [date = entry into force plus 5 years], the Commission shall carry out an
evaluation of chapters VIIa, VIIb and VIIc of this Regulation and submit a
report on its main findings to the European Parliament and to the Council as
well as to the European Economic and Social Committee.
The report shall assess, in particular:
(a) the state of registrations of data intermediation services and the type of
services they offer;
(b) the type of data altruism organisations registered and an overview of the
objectives of general interests for which data are shared in view of
establishing clear criteria in that respect.’
(c) the scope and social and economic impact of Chapter VIIc Section 2
including
(d) the extent of the increase in re-use of public sector documents to which
Section 2 of Chapter VIIc applies, especially by SMEs and SMCs;
(e)(ii) the impact of the high-value datasets;
(f)(iii) the interaction between data protection rules and re-use possibilities;
(g) Member States shall provide the Commission with the Information
necessary for the preparation of that report.’
14756/26 129
ANNEX GIP.B EN
(c) paragraph 54 is replaced by the following:
‘54. On the basis of the reports referred to in paragraphs 1, and 2 and 2a, the
Commission may, where appropriate, submit a legislative proposal to the
European Parliament and to the Council to amend this Regulation.’
27. Annex I is added as set out in the Annex II to this Regulation.
Article 2
Amendments to Regulation (EU) 2018/1724
In the table in Annex II to Regulation (EU) 2018/1724, the entry ‘Starting, running and closing a
business’ is replaced by the following:
Life events Procedures Expected output
subject to an
assessment of the
application by the
competent authority in
accordance with
national law, where
relevant
Starting, running and
closing a business
Notification of
business activity,
permission for
exercising a business
activity, changes of
business activity and
the termination of a
business activity not
involving insolvency
or liquidation
procedures, excluding
the initial registration
of a business activity
with the business
register and excluding
procedures concerning
the constitution of or
any subsequent filing
by companies or firms
within the meaning of
the second paragraph
of Article 54 TFEU
Confirmation of the
receipt of notification
or change, or of the
request for permission
for business activity
14756/26 130
ANNEX GIP.B EN
Registration of an
employer (a natural
person) with
compulsory pension
and insurance schemes
Confirmation of
registration or social
security registration
number
Registration of
employees with
compulsory pension
and insurance schemes
Confirmation of
registration or social
security registration
number
Submitting a corporate
tax declaration
Confirmation of the
receipt of the
declaration
Notification to the
social security
schemes of the end of
contract with an
employee, excluding
procedures for the
collective termination
of employee contracts
Confirmation of the
receipt of the
notification
Payment of social
contributions for
employees
Receipt or other form
of confirmation of
payment of social
contributions for
employees
Registration as a data
intermediation services
provider
Confirmation of the
registration
Registration as a data
altruism organisation
recognised in the
Union
Confirmation of the
registration
14756/26 131
ANNEX GIP.B EN
Article 3
Amendments to Regulation (EU) 2016/679 (GDPR)
Regulation (EU) 2016/679 is amended as follows:
1. Article 4 is amended as follows:
(a) in point 1, the following sentences are added:
‘Information relating to a natural person is not necessarily personal data for every other
person or entity, merely because another entity can identify that natural person.
Information shall not be personal for a given entity where that entity cannot identify the
natural person to whom the information relates, taking into account the means
reasonably likely to be used by that entity. Such information does not become personal
for that entity merely because a potential subsequent recipient has means reasonably
likely to be used to identify the natural person to whom the information relates.’
(b) the following points are added:
‘(32) ‘terminal equipment’ means terminal equipment as set out in Article 1(1) of
Directive 2008/63/EC;
(33) for ‘electronic communications networks’ the definition of Article 2(1) of
Directive (EU) 2018/1972 shall apply;
(34) ‘web browser’ means web browser as defined in Article 2(11) of Regulation
(EU) 2022/1925;
(35) ‘media service’ means a media service as defined in Article 2(1) of Regulation
(EU) 2024/1083;
(36) ‘media service provider’ means a media service provider as defined in Article
2(2) of Regulation (EU) 2024/1083;’
(37) ‘online interface’ means an online interface as defined in Article 3(m) of
Regulation (EU) 2022/2065.’
14756/26 132
ANNEX GIP.B EN
(38) “'scientific research”' means any research which can also support innovation,
such as technological development and demonstration. These actions shall
contribute to existing scientific knowledge or apply existing knowledge in
novel ways, be carried outconducted with the aim of contributing to the
growth of society´ssociety's general knowledge and wellbeing, generating
new or complementing existing scientific knowledge, following a
methodological and systematic approach consistent with standards of the
relevant scientific field, including and adhere to ethical standards, and
producing verifiable and transparent results in an autonomous and
independent manner in the relevant research area. This does not exclude that
the research may also aim to further a commercial interest.’
2. Article 5 (1)(b) is replaced by the following:
‘collected for specified, explicit and legitimate purposes and not further processed in a
manner that is incompatible with those purposes; further processing for archiving purposes in
the public interest, scientific or historical research purposes or statistical purposes shall,
subject to the application of appropriate safeguards in accordance with Article 89(1), be
considered to be compatible with the initial purposes, independent of the conditions of Article
6(4) of this Regulation, (‘purpose limitation’);’
3. Article 9 is amended as follows:
(a) in paragraph 2, the following points are added:
‘(k) incidental processing of residual data, where not intended by the
controller, in the context of the development and technical operation of an AI
system as defined in Article 3, point (1), of Regulation (EU) 2024/1689 or an
AI model as referred to in Regulation (EU) 2024/1689, subject to the
conditions referred to in paragraph 5.
14756/26 133
ANNEX GIP.B EN
(l) processing of biometric data is necessary for the purpose of confirming the
identity of a data subject (verification), where the biometric data or the means
needed for the one-to-one verification is under the sole control of the data
subject and, where applicable, subject to appropriate safeguards to protect
the fundamental rights and the interests of the data subject as laid down in
Union law or Member State law, in accordance with paragraph 4 of this
Article.’
(b) the following paragraph is added:
‘5. For processing referred to in point (k) of paragraph 2, appropriate
organisational and technical measures shall be implemented to avoid v the
collection and otherwise processing of special categories of personal data.
Where, despite the implementation of such measures, the controller identifies
special categories of personal data that are incidentally and residually
involved in the datasets used for training, testing or validation or inthe
development of and technical operation of the AI system or AI model,
including training, validation and testing, the controller shall removeerase
such data without undue delay. If erasure. If removal of those data proves to
be technically impossible or requires manifestly disproportionate effort, the
controller shall in any event effectively protect, without undue delay and in
any event, effectively protect such data from being further processed or
processed for other purposes, used to produce outputs, from being disclosed
or otherwise made available to third parties.’
14756/26 134
ANNEX GIP.B EN
4. In Article 12, paragraph 5 is replaced by the following:
‘5. Information provided under Articles 13 and 14 and any communication and any
actions taken under Articles 15 to 22 and 34 shall be provided free of charge. Where
requests from a data subject are manifestly unfounded or excessive, in particular
because of their repetitive character or also, for requests, for a request under Article
15, where an abusive intention on the part of because the data subject abuses the
rights conferred by this regulation for purposes other than the protection of their
datasubmitting those requests can be demonstrated, the controller may either:
(a) charge a reasonable fee taking into accountproportionate to the administrative
costs of providing the information or communication or taking the action
requested; or
(b) refuse to act on the request and inform the data subject of the reasons
thereof.
The controller shall bear the burden of demonstrating that the request is manifestly
unfounded or that there are reasonable grounds to believe that, in the light of all the
relevant circumstances of the case, that the request it is excessive or that there is an
abusive intention on the part of the data subject.’
5. In Article 13, paragraph 4 is replaced by the following paragraph 5 is added:
‘4.5 Paragraphs 1, 2 and 3 shall not apply where the personal data have been collected in
the context of a clear and circumscribed relationship between data subjects and a
controller exercising an activity that is not data-intensive andif and to the extent
that:
a) there are reasonable grounds to assumebelieve that the data subject already has the
information referred to in points (a) and (c) of paragraph 1, unless the controller
transmits the data to other recipients or categories of recipients, transfers the data to a
third country, carries out automated decision-making, including profiling, referred to
in Article 22(1), orand
b) the processing is not likely to result in a high risk to the rights and freedoms of
data subjects within the meaning of Article 35.
14756/26 135
ANNEX GIP.B EN
This paragraph shall not apply where the processing requires complex
processing operations, the processing of large amounts of personal data, or
personal data referred to in Articles 9 and 10.’
6. In Article 13, paragraph 56 is added:
‘56. When the further processing takes place for scientific research purposes by the
same controller and where and insofar asand the provision of information referred
to under paragraphs 1, 2 and 3 proves impossible or would involve a disproportionate
effort subject to the conditions and safeguards referred to in Article 89(1) or in so far
as the obligation referred to in paragraph 1 of this Article is likely to render
impossible or seriously impair the achievement of the objectives of that further
processing, subject to the conditions and safeguards referred to in Article 89(1),
the controller does not need to provide the information referred to under paragraphs
1, 2 and 3. In such cases the controller shall take appropriate measures to protect the
data subject's rights and freedoms and legitimate interests, including making the
information publicly available.’
7. In Article 22, paragraphs 1 and 2 are is replaced by the following:
‘1. A decision which produces legal effects for aThe data subject or similarly
significantly affects him or her may beshall have the right not to be subject to a
decision based solely on automated processing, including profiling, only where that
decisionwhich produces legal effects concerning him or her or similarly
significantly affects him or her, unless such processing:
(a) is necessary for entering into, or performance of, a contract between the data
subject and a data controller regardless of whether the decision could be taken
otherwise than by solely automated means;
(b) is authorised by Union or Member State law to which the controller is subject
and which also lays down suitable measures to safeguard the data subject's
rights and freedoms and legitimate interests; or
(c) is based on the data subject's explicit consent.
14756/26 136
ANNEX GIP.B EN
2. In the cases referred to in points (a) and (c) of paragraph 1, the data
controller shall implement suitable measures to safeguard the data
subject's rights and freedoms and legitimate interests, at least the right to
obtain human intervention on the part of the controller, to express his or
her point of view and to contest the decision.
3. Decisions referred to in paragraph 1 shall not be based on special
categories of personal data referred to in Article 9(1), unless point (a) or
(g) of Article 9(2) applies and suitable measures to safeguard the data
subject's rights and freedoms and legitimate interests are in place.’
(7a) In Article 25, paragraphs 1 and 2 are replaced by the following:
'1. Taking into account the state of the art, the cost of implementation and the nature,
scope, context and purposes of processing as well as the risks of varying likelihood
and severity for rights and freedoms of natural persons posed by the processing, with
particular regard to the lists referred to in Article 35(4) and (5), the controller and
the processor shall, both at the time of the determination of the means for processing
and at the time of the processing itself as applicable, implement, in an effective
manner, appropriate technical and organisational measures, such as
pseudonymisation, which are designed to implement data-protection principles, such
as data minimisation, and to integrate the necessary safeguards into the processing in
order to meet the requirements of this Regulation and protect the rights of data
subjects.
2. The controller and the processor shall implement appropriate technical and
organisational measures to ensure that, by default, only personal data which are
necessary for each specific purpose of the processing are processed. That obligation
applies to the amount of personal data collected, the extent of their processing, the
period of their storage and their accessibility. In particular, such measures shall
ensure that by default personal data are not made accessible to an indefinite number
of natural persons without the individual's intervention.
14756/26 137
ANNEX GIP.B EN
8. Article 33 is amended as follows:
(a) paragraph 1 is replaced by the following:
‘1. In the case of a personal data breach that is likely to result in a high risk to the
rights and freedoms of natural persons, the controller shall without undue delay
and, where feasible, not later than 96 hours after having become aware of it,
notify the personal data breach via the single-entrywith the support of the
national entry point established pursuant to Article 23a23b of Directive (EU)
2022/2555 to the supervisory authority competent in accordance with Article
55 and Article 56 of this Regulation. Where the notification to the supervisory
authority is not made within 96 hours, it shall be accompanied by reasons for
the delay.’
(b) the following paragraph is added:
‘1a. Until the establishment of the single-entrynational entry point pursuant to
Article 23a23b of Directive (EU) 2022/2555, controllers shall continue to
notify personal data breaches directly to the competent supervisory authority in
accordance with Article 55 and Article 56 of this Regulation.’
(c) the following paragraphs are added:
‘6. The Board shall prepare and transmit to the Commission a proposal for a
common template for notifying a personal data breach to the competent
supervisory authority referred to in paragraph 1 as well as forestablish and
make public a list of the circumstances in which a personal data breach is
likely to result in a high risk to the rights and freedoms of a natural person and
a list of the circumstances in which it is not likely to result in such a high
risk. The lists. The proposals shall be submitted to the Commission
withinavailable by [OP date = nine months of thefrom the date of entry into
application of this Regulation]. The Commission after due consideration
reviews it, as necessary, and is empowered to adopt it by way of an
implementing act in accordance with the examination procedure set out in
Article 93(2).
14756/26 138
ANNEX GIP.B EN
7. The template and the listlists referred to in paragraph 6 shall be reviewed by
the Board at least every three years and updated where necessary. The Board
shall submit its assessment and possible proposals for updates to the
Commission in due time. The Commission after due consideration of the
proposals reviews them and is empowered to adopt any updates following the
procedure in paragraph 6.
8. The Board shall prepare and transmit to the Commission a proposal for a
common template for notifying a personal data breach to the competent
supervisory authority referred to in paragraph 1. That proposal shall be
submitted to the Commission by [OP date = nine months from the date of
entry into application of this Regulation]. The Commission after due
consideration of the proposal reviews it and is empowered to adopt it by
way of an implementing act in accordance with the examination procedure
set out in Article 93(2).
9. The template referred to in paragraph 8 shall be reviewed at least every
three years and updated where necessary. The Board shall submit its
assessment and possible proposals for updates to the Commission in due
time. The Commission after due consideration of the proposal reviews it
and is empowered to adopt any updates by way of an implementing act in
accordance with the examination procedure set out in Article 93(2).’
9. Article 35 is amended as follows:
(a) paragraphs 4, 5 and 6 are replaced by the following:
‘4. The Board shall prepare and transmit to the Commission a proposal
forestablish and make public a list of the kind of processing operations which
are subject to the requirement for a data protection impact assessment pursuant
to paragraph 1.
5. The Board shall prepare and transmit to the Commission a proposal
forestablish and make public a list of the kind of processing operations for
which no data protection impact assessment is required.
14756/26 139
ANNEX GIP.B EN
6. The lists referred to in paragraphs 4 and 5 shall be published by [OP date
= 9 months from the date of entry into application of this Regulation].
These lists shall be reviewed by the Board shall prepare and transmit to the
Commission a proposal for a common template and a common methodology
for conducting data protection impact assessmentsat least every three years
and updated where necessary.’
(b) the following paragraphs areparagraph is inserted:
‘6a. The proposals for the lists referred to in paragraphs 4 and 5 and forBoard shall
prepare and transmit to the Commission a proposal for a common
template and a common methodology for conducting data protection
impact assessments. The template and methodology referred to in paragraph 6
shall be submitted to the Commission withinby [OP date = 9 months of
thefrom the date of entry into application of this Regulation]. The
Commission after due consideration reviews them, as necessary, and is
empowered to adopt them by way of an implementing act in accordance with
the examination procedure set out in Article 93(2).
6b. The lists and The template and methodology referred to in paragraph 6a- shall
be reviewed at least every three years and updated where necessary. The Board
shall submit its assessment and possible proposals for updates to the
Commission in due time. The Commission after due consideration of the
proposals reviews them and is empowered to adopt any updates following
theby way of an implementing act in accordance with the examination
procedure set out in Article 93(2)in paragraph 6a.
6c. Lists of the kind of processing operations which are subject to the requirement
for a data protection impact assessment and of the kind of processing
operations for which no data protection impact assessment is required
established and made public by supervisory authorities remain valid until the
Commission adopts the implementing actBoard establishes and makes public
the lists referred to in paragraph 6a4 and 5.’
14756/26 140
ANNEX GIP.B EN
10. The following article is added:
‘Article 41a25a - Application of pseudonymisation and identification of a natural person
(1) The Commission may adopt implementing acts to specify means and criteria to
determine whether data resulting fromControllers and processors may apply
pseudonymisation no longer constitutesin order to reduce the risks to the data
subjects concerned and to comply with their obligations under this Regulation,
in such a manner that the personal data for certain entitiescan no longer be
attributed to a specific data subject without the use of additional information.
The application of pseudonymisation shall be subject to appropriate technical
and organisational measures, including security measures, to prevent other
persons from identifying the data subject.
(2) Pseudonymised data shall not be considered personal data for third party if that
third party is unable to identify the natural person to whom the data relates.
(2)(3) For the purpose ofWhere a third party discloses, transmits or otherwise makes
data referred to in paragraph 1 the Commission shall:2 available to another third
party and, in light of all relevant circumstances, that other third party possesses
or can obtain means reasonably likely to enable the data subject to be identified,
both the transmission of the data to that other third party and the subsequent
processing of the data by that other third party is processing of personal data.
(a)(4) assess the state of the art of available techniques;Where a processor processes
personal data on behalf of a controller, that data shall be considered
personal data for the processor, and the processor continues to be subject
to the obligations applicable under this Regulation.
(b)(5) develop criteria and or categories for controllers and recipients to assess the
risk of re-identification in relation to typical recipients of dataTo determine
whether a natural person is identifiable, including through personal data
having undergone pseudonymisation, account shall be taken of all the
means reasonably likely to be used to identify the natural person directly
or indirectly.
14756/26 141
ANNEX GIP.B EN
(6) The Board shall issue an opinion, in accordance with Article 64(2) of this
Regulation, addressing the application of pseudonymisation and anonymisation,
including related technical and organisational measures.
(3)(7) The implementationChair of the means and criteria outlined in an implementing act
may be used as an element to demonstrate that data cannot lead to reidentification of
the data subjectsBoard shall request the opinion referred to in paragraph 4 no
later than 6 months after the entry into force of this Regulation. The opinion
shall be reviewed and updated where necessary.
(4) The Commission shall closely involve the EDPB in the preparations of the
implementing acts. The EPDB shall issue an opinion on the draft implementing acts
within a deadline of 8 weeks as of the receipt of the draft from the Commission.
(5) The Implementing Acts shall be adopted in accordance with the examination
procedure referred to in Article 93(3).’
11. In Article 57(1)57 is amended as follows:
(a) in paragraph 1, point (k) is deleted;
(ab) paragraph 4 is replaced by the following;
'4. Where requests are manifestly unfounded or excessive, in particular because
of their repetitive character or where an abusive intention on the part of the
data subject submitting those request can be demonstrated, the supervisory
authority may charge a reasonable fee based on administrative costs, or refuse
to act on the request. The supervisory authority shall, in the light of all the
relevant circumstances of the case, bear the burden of demonstrating the
manifestly unfounded or excessive character of the request.'
12. In Article 64(1), point (a) is deleted.
14756/26 142
ANNEX GIP.B EN
(12a) In Article 70(1), point (f) is amended as follows:
(f) issue guidelines, recommendations and best practices in accordance with point (e) of
this paragraph for further specifying the criteria and conditions for decisions based
on profiling pursuant to Article 22(1);
13. In Article 70(1), point (h) is deleted.
14. In Article 70(1), the following points are inserted:
‘(ha) prepare and transmit to the Commission a proposal forestablish a list of the kind of
processing operations which are subject to the requirement for a data protection
impact assessment and for which no data protection impact assessment is required,
pursuant to Article 35.
haa establish a list of the circumstances in which a personal data breach is likely to
result in a high risk to the rights and freedoms of a natural person pursuant to
Article 33 and a list of the circumstances in which it is not likely to result in such
a high risk.
(hb) prepare and transmit to the Commission a proposal for a common template and a
common methodology for conducting data protection impact assessments, pursuant
to Article 35.
(hc) prepare and transmit to the Commission a proposal for a common template for
notifying a personal data breach to the competent supervisory authority as well as for
a list of the circumstances in which a personal data breach is likely to result in a high
risk to the rights and freedoms of a natural person pursuant to Article 33.
(hca) issue guidelines, recommendations and best practices in accordance with point
(e) of this paragraph for the purpose of further specifying the appropriate
technical and organisational measures to ensure a level of security appropriate
to the level of risk pursuant to Article 32.
(hcb) issue the opinion on the application of pseudonymisation and anonymisation
referred to in Article 25a.’
14756/26 143
ANNEX GIP.B EN
15. After Article 88, the following articles arearticle is added:
‘Article 88a
Processing of personal data in the terminal equipment of natural persons
(1) Storing of personal data, or gaining of access to personal data already stored, in the
terminal equipment of a natural person is only allowed when that person has given
his or her consent, in accordance with this Regulation.
(2) Paragraph 1 does not preclude storing of personal data, or gaining of access to
personal data already stored, in the terminal equipment of a natural person, based on
Union or Member State law within the meaning of, and subject to the conditions of
Article 6, to safeguard the objectives referred to in Article 23(1).
(3) Storing of personal data, or gaining of access to personal data already stored, in the
terminal equipment of a natural person without consent, and subsequent processing,
shall be lawful to the extent it is necessary for any of the following:
(a) carrying out the transmission of an electronic communication over an
electronic communications network;
(b) providing a service explicitly requested by the data subject;
(c) creating aggregated information about the usage of an online service to
measure the audience of such a service, where it is carried out by the controller
of that online service solely for its own use;
(d) maintaining or restoring the security of a service provided by the controller and
requested by the data subject or the terminal equipment used for the provision
of such service.
(4)
Where storing of personal data, or gaining of access to personal data already stored, in
the terminal equipment of a natural person is based on consent, the following shall
apply:
14756/26 144
ANNEX GIP.B EN
(a) the data subject shall be able to refuse requests for consent in an easy and
intelligible manner with a single-click button or equivalent means;
(b) if the data subject gives consent, the controller shall not make a new request for
consent for the same purpose for the period during which the controller can
lawfully rely on the consent of the data subject;
(c) if the data subject declines a request for consent, the controller shall not make a
new request for consent for the same purpose for a period of at least six
months.
This paragraph also applies to the subsequent processing of personal data based on
consent.
(5) This Article shall apply from [OP: please insert the date = 6 months following the
date of entry into force of this Regulation]
Article 88b
Automated and machine-readable indications of data subject’s choices with respect to
processing of personal data in the terminal equipment of natural persons
(1) Controllers shall ensure that their online interfaces allow data subjects to:
(a) Give consent through automated and machine-readable means, provided that
the conditions for consent laid down in this Regulation are fulfilled;
(b) decline a request for consent and exercise the right to object pursuant to Article
21(2) through automated and machine-readable means.
(2) Controllers shall respect the choices made by data subjects in accordance with
paragraph 1.
(3) Paragraphs 1 and 2 shall not apply to controllers that are media service providers
when providing a media service.
(4)
14756/26 145
ANNEX GIP.B EN
The Commission shall, in accordance with Article 10(1) of Regulation (EU) 1025/2012,
request one or more European standardisation organisations to draft standards for the
interpretation of machine-readable indications of data subjects’ choices.
Online interfaces of controllers which are in conformity with harmonised standards or
parts thereof the references of which have been published in the Official Journal of the
European Union shall be presumed to be in conformity with the requirements covered
by those standards or parts thereof, set out in paragraph 1.
(5) Paragraphs 1 and 2 shall apply from [OP: please insert the date = 24 months
following the date of entry into force of this Regulation].
(6) Providers of web browsers, which are not SMEs, shall provide the technical means to
allow data subjects to give their consent and to refuse a request for consent and
exercise the right to object pursuant to Article 21(2) through the automated and
machine-readable means referred to in paragraph 1 of this Article, as applied
pursuant to paragraphs 2 to 5 of this Article.
(7) Paragraph 6 shall apply from [OP: please insert the date = 48 months following the
date of entry into force of this Regulation].
Article 88c88 bis
Processing in the context of the development and operation of AI
(1) Where The processing of personal data is necessary for the interests of the controller
in the context of the development and operation of an AI system as defined in Article
3, point (1), of Regulation (EU) 2024/1689 oror of an AI model, such processing
may be pursued forcarried out for a legitimate interests within the meaning
ofinterest of the controller or a third party in accordance with Article 6(1)(f) of
this Regulation (EU) 2016/679, where appropriate, except where other Union or
national laws explicitly require consent, and where such interests are overridden by
the interests, or fundamental rights and freedoms of the data subject which require
protection of personal data, in particular where the data subject is a child.
14756/26 146
ANNEX GIP.B EN
(2) Any such processing shall be subject toParagraph 1 does not affect the obligation
of the controller to choose an appropriate organisational, technical measures and
safeguards for the rights and freedoms of the data subject, such as to ensure respect
of data minimisation during the stage of selection of sources and the training and
testing of AI an system or AI model, to protect against non-disclosure of residually
retained data in the AI system or AI model to ensure enhanced transparency to data
subjects and providing data subjects with an unconditional right to object to
thelawful ground of processing set out in Article 6 of this Regulationof their
personal data.
(3) Regardless of the lawful ground of processing pursuant to Article 6, processing
in the context of the development and operation of AI shall be subject to
appropriate technical and organisational measures and safeguards to protect
the rights and freedoms of the data subject in accordance with this Regulation,
including the right to object under Article 21.
16. Article 97, after paragraph 5, the following paragraph 5a is added:
5a. By [six months after entry into force of this amending Regulation], the
Commission shall issue a dedicated report with recommendations on Chapter
IV on controller and processor, with particular regard to the proportionality of
the obligations for small and medium enterprises and non-commercial
organisations undertaking low risk processing activities and whether such
obligations should be amended taking into account the level of risk for data
subjects.’
14756/26 147
ANNEX GIP.B EN
Article 4
Amendments to Regulation (EU) 2018/1725 (EUDPR)
Regulation (EU) 2018/1725 is amended as follows:
1. Article 3 is amended as follows:
(a) in point 1, the following sentences are added:
‘Information relating to a natural person is not necessarily personal data for every other
person or entity, merely because another entity can identify that natural person.
Information shall not be personal for a given entity where that entity cannot identify the
natural person to whom the information relates, taking into account the means
reasonably likely to be used by that entity. Such information does not become personal
for that entity merely because a potential subsequent recipient has means reasonably
likely to be used to identify the natural person to whom the information relates.’
(b) point 25 is replaced by the following:
‘(25) for ‘electronic communications networks’ the definition of Article 2(1) of
Directive (EU) 2018/1972 shall apply;’
(c) the following points are added:
‘(27) ‘mobile application’ means a mobile application as defined in Article 3(2) of
Directive (EU) 2016/2102;
(28) ‘online interface’ means an online interface as defined in Article 3(m) of
Regulation (EU) 2022/2065;
14756/26 148
ANNEX GIP.B EN
(2927) “'scientific research”' means any research which can also support
innovation, such as technological development and demonstration. These
actions shall contribute to existing scientific knowledge or apply existing
knowledge in novel ways, be carried out with the aim of contributing to the
growth of society´ssociety's general knowledge and wellbeing, generating
new or complementing existing scientific knowledge, following a
methodological and systematic approach consistent with standards of the
relevant scientific field, including and adhere to ethical standards, and
producing verifiable and transparent results conducted in an autonomous
and independent manner in the relevant research area. This does not exclude
that the research may also aim to further a commercial interest.’
2. Article 4 (1)(b) is replaced by the following:
‘(b) collected for specified, explicit and legitimate purposes and not further processed in a
manner that is incompatible with those purposes; further processing for archiving
purposes in the public interest, scientific or historical research purposes or statistical
purposes shall, subject to the application of appropriate safeguards in accordance
with Article 13, be considered to be compatible with the initial purposes,
independent of the conditions of Article 6 of this Regulation, (‘purpose limitation’);’
3. Article 10 is amended as follows:
(a) in paragraph 2, the following points are added:
‘(k) incidental processing of residual data, where not intended intended by the
controller, in the context of the development and technical operation of an AI
system as defined in Article 3, point (1), of Regulation (EU) 2024/1689 or an
AI model as referred to in Regulation (EU) 2024/1689, subject to the
conditions referred to in paragraph 4. .
14756/26 149
ANNEX GIP.B EN
(l) processing of biometric data is necessary for the purpose of confirming the
identity of a data subject (verification), where the biometric data or the means
needed for the one-to-one verification is under the sole control of the data
subject and, where applicable, subject to appropriate safeguards to protect
the fundamental rights and the interests of the data subject, as laid down
in Union law.’
(b) the following paragraph 4 is added:
‘4. For processing referred to in point (k) of paragraph 2, appropriate
organisational and technical measures shall be implemented to avoid the
collection and otherwise processing of special categories of personal data.
Where, despite the implementation of such measures, the controller identifies
special categories of personal data that are incidentally and residually
involved in the datasets used for the development and technical operation of
the AI system or AI model, including training, testing or validation or in the
AI system or AI model, the controller shall removeerase such data without
undue delay. If erasure. If removal of those data proves to be technically
impossible or requires manifestly disproportionate effort, the controller shall
in any event effectively protect, without undue delay and in any event,
effectively protect such data from being further processed or processed for
other purposes, used to produce outputs, from being disclosed or otherwise
made available to third parties.’
14756/26 150
ANNEX GIP.B EN
4. in Article 14, paragraph 5 is replaced by the following:
‘5. Information provided under Articles 15 and 16 and any communication and any
actions taken under Articles 17 to 24 and 35 shall be provided free of charge. Where
requests from a data subject are manifestly unfounded or excessive, in particular
because of their repetitive character or also, for requests, for a request under Article
17, where an abusive intention on the part of because the data subject abuses the
rights conferred by this Regulation for purposes other than the protection of their
datacan be demonstrated, the controller may refuse to act on the request and
inform the data subject of the reason thereof. The controller shall bear the burden
of demonstrating that the request is manifestly unfounded or that there are reasonable
grounds to believe that, in light of all the relevant circumstances of the case, that
the request is it is excessive or that there is an abusive intention on the part of
the data subject.’
5. in Article 15 the new paragraph 5 is added:
‘5. When the further processing takes place for scientific research purposes by the
same controller and where and insofar asand the provision of information referred
to under paragraphs 1, 2 and 3 proves impossible or would involve a disproportionate
effort subject to the conditions and safeguards referred to in Article 13 or in so far as
the obligation referred to in paragraph 1 of this Article is likely to render impossible
or seriously impair the achievement of the objectives of that further processing,
subject to the conditions and safeguards referred to in Article 13, the controller
does not need to provide the information referred to under paragraphs 1, 2 and 3. In
such cases the controller shall take appropriate measures to protect the data subject's
rights and freedoms and legitimate interests, including making the information
publicly available.’
14756/26 151
ANNEX GIP.B EN
6. in Article 24 paragraphs 1 and 2 areis replaced by the following:
‘1. A decision which produces legal effects for aThe data subject or similarly
significantly affects him or her may beshall have the right not to be subject to a
decision based solely on automated processing, including profiling, only where that
decisionwhich produces legal effects concerning him or her or similarly
significantly affects him or her, unless such processing:
(a) is necessary for entering into, or performance of, a contract between the data
subject and a data controller regardless of whether the decision could be taken
otherwise than by solely automated means;
(b) is authorised by Union law to which the controller is subject and which also
lays down suitable measures to safeguard the data subject's rights and freedoms
and legitimate interests; or
(c) is based on the data subject's explicit consent.
2. In the cases referred to in points (a) and (c) of paragraph 1, the data controller
shall implement suitable measures to safeguard the data subject's rights and
freedoms and legitimate interests, at least the right to obtain human
intervention on the part of the controller, to express his or her point of view and
to contest the decision.
3. Decisions referred to in paragraph 1 shall not be based on special categories of
personal data referred to in Article 10(1), unless point (a) or (g) of Article 10(2)
applies and suitable measures to safeguard the data subject's rights and
freedoms and legitimate interests are in place.’
14756/26 152
ANNEX GIP.B EN
(6a) in Article 27, paragraphs 1 and 2 are replaced by the following:
1. Taking into account the state of the art, the cost of implementation and the nature,
scope, context and purposes of processing as well as the risks of varying likelihood
and severity for rights and freedoms of natural persons posed by the processing, with
particular regard to the lists referred to in Article 39(4) and (5), the controller and
the processor shall, both at the time of the determination of the means for processing
and at the time of the processing itself as applicable, implement, in an effective
manner, appropriate technical and organisational measures, such as
pseudonymisation, which are designed to implement data-protection principles, such
as data minimisation, and to integrate the necessary safeguards into the processing in
order to meet the requirements of this Regulation and protect the rights of data
subjects.
2. The controller and the processor shall implement appropriate technical and
organisational measures to ensure that, by default, only personal data which are
necessary for each specific purpose of the processing are processed. That obligation
applies to the amount of personal data collected, the extent of their processing, the
period of their storage and their accessibility. In particular, such measures shall
ensure that by default personal data are not made accessible to an indefinite number
of natural persons without the individual's intervention.
(6b) The following Article 30a is added:
30a - Application of pseudonymisation and identification of a natural person
(1) Controllers and processors may apply pseudonymisation in order to reduce the
risks to the data subjects concerned and to comply with their obligations under this
Regulation, in such a manner that the personal data can no longer be attributed to a
specific data subject without the use of additional information. The application of
pseudonymisation shall be subject to appropriate technical and organisational
measures, including security measures, to prevent other persons from identifying the
data subject.
14756/26 153
ANNEX GIP.B EN
(2) Pseudonymised data shall not be considered personal data for a third party if that
third party is unable to identify the natural person to whom the data relates.
(3) Where a third party discloses, transmits or otherwise makes data referred to in
paragraph 2 available to another third party and, in light of all relevant
circumstances, that other third party possesses or can obtain means reasonably likely
to enable the data subject to be identified, both the transmission of the data to that
other third party and the subsequent processing of the data by that other third party
is processing of personal data.
(4) Where a processor processes personal data on behalf of a controller, that data
shall be considered personal data for the processor, and the processor continues to be
subject to the obligations applicable under this Regulation.
(5) To determine whether a natural person is identifiable, including through
personal data having undergone pseudonymisation, account shall be taken of all the
means reasonably likely to be used to identify the natural person directly or
indirectly.
(6) The European Data Protection Board shall issue an opinion, in accordance with
Article 64(2) of the Regulation (EU) 2016/679, addressing the application of
pseudonymisation and anonymisation, including the related technical and
organisational measures.’
7. in Article 34, paragraph 1 is replaced by the following
‘1. In the case of a personal data breach that is likely to result in a high risk to the rights
and freedoms of natural persons, the controller shall without undue delay and, where
feasible, not later than 96 hours after having become aware of it, notify the personal
data breach to the European Data Protection Supervisor. Where the notification to the
European Data Protection Supervisor is not made within 96 hours, it shall be
accompanied by reasons for the delay.’
14756/26 154
ANNEX GIP.B EN
8. In Article 37 the following paragraphs are added:
‘(2) Storing of personal data, or gaining of access to personal data already stored, in the
terminal equipment of a natural person is only allowed when that person has given
his or her consent, in accordance with this Regulation.
(3) Paragraph 1 does not preclude storing of personal data, or gaining of access to
personal data already stored, in the terminal equipment of a natural person, based on
Union law within the meaning of, and subject to the conditions of Article 5, to
safeguard the objectives referred to in Article 25(1).
(4) Storing of personal data, or gaining of access to personal data already stored, in the
terminal equipment of a natural person without consent, and subsequent processing,
shall be lawful to the extent it is necessary for any of the following:
(a) carrying out the transmission of an electronic communication over an
electronic communications network;
(b) providing a service explicitly requested by the data subject;
(c) creating aggregated information about the usage of an online service to
measure the audience of such a service, where it is carried out by the controller
of that online service solely for its own use;
(d) maintaining or restoring the security of a service provided by the controller and
requested by the data subject or the terminal equipment used for the provision
of such service.
(5)
Where storing of personal data, or gaining of access to personal data already stored, in
the terminal equipment of a natural person is based on consent, the following shall
apply:
(a) the data subject shall be able to refuse requests for consent in an easy and
intelligible manner with a single-click button or equivalent means;
14756/26 155
ANNEX GIP.B EN
(b) if the data subject gives consent, the controller shall not make a new request for
consent for the same purpose for the period during which the controller can
lawfully rely on the consent of the data subject;
(c) if the data subject declines a request for consent, the controller shall not make a
new request for consent for the same purpose for a period of at least six
months.
This paragraph also applies to the subsequent processing of personal data based on
consent.
(6) This Article shall apply from [OP: please insert the date = 6 months following the
date of entry into force of this Regulation] ]
(7) Controllers shall ensure that their online interfaces allow data subjects to:
(a) give consent through automated and machine-readable means, provided that
the conditions for consent laid down in this Regulation are fulfilled;
(b) decline a request for consent through automated and machine-readable means.
(8) Controllers shall respect the choices made by data subjects in accordance with
paragraph 7.
(9) Online interfaces of controllers which are in conformity with harmonised standards
or parts thereof referred to in paragraph 4 of Article 88b of Regulation (EC)
2016/679 shall be presumed to be in conformity with the requirements covered by
those standards or parts thereof, set out in paragraph 7.
(10) Paragraphs 7 to 9 shall apply from [OP: please insert the date = 24 months following
the date of entry into force of this Regulation].’
14756/26 156
ANNEX GIP.B EN
9. Article 39 is amended as follows:
(a) paragraph 4 is replaced by the following:
‘4. The lists, the template and methodology adopted by the Commission and
referred to in paragraph 6a of Article 35 of Regulation (EU) 2016/679 should
apply to the processing of personal data under this Regulation.’
(b) Paragraphs 5 and 6 are deleted.
10. the following article is added:
‘Article 45a
The common criteria adopted by the Commission and referred to in article 41a of the
Regulation (EU) 2016/679 should apply to the processing of personal data under this
Regulation.’
Article 5
Amendments to and Directive 2002/58/EC (ePrivacy Directive)
Directive 2002/58/EC is amended as follows:
1. Article 4 is deleted;
2. AfterIn Article 5(3)5, paragraph 3 is replaced by the following subparagraph is added:
‘This paragraph3. Member States shall not apply if theensure that the storing of
information, or gaining of access to information already stored, in the terminal
equipment of a subscriber or user is a naturalonly allowed when that person has given his
or her consent, in accordance with Regulation (EU) 2016/679.
Storing of information, or gaining of access to information already stored, in the
terminal equipment of a subscriber or user without consent, and subsequent processing
of personal data for the same purpose, shall be lawful to the extent it is solely related to
and strictly necessary for the following purposes:
14756/26 157
ANNEX GIP.B EN
a) carrying out the transmission of an electronic communication over an electronic
communications network;
b) providing a service, including its functionality, explicitly requested by the subscriber
or user;
c) Creating anonymous aggregated information about the usage of an online service to
measure the audience of that service, provided that it is carried out by the provider of
the service requested by the subscriber or user, or by a third party on behalf of that
provider, and the data collected for the purpose of aggregating, and the information stored
or accessed constitutes or leads toare not processed for another purpose, shared with third
parties or combined with data from third parties;
d) performing audience measurement in compliance with Article 24 of Regulation (EU)
2024/1083, provided that personal data are pseudonymised after collection and not
processed for another purpose, that the processing of personal data does not involve
tracking the activity of the subscriber or user outside of the service or the media content
to be measured, and that any information shared with third parties other than those
acting either on behalf of or jointly together with that provider does not contain
personal data;
e) maintaining or restoring the technical security of the means strictly necessary for the
provision of a service requested by the subscriber or user or the technical security of the
terminal equipment used for the provision of such service;
f) measuring the display and performance of advertising that is based solely on the
immediate content displayed on a subscriber or user’s online interface during an
individual visit or on the basis of a single search query and that does not involve the
processing of personal data, where such measurement is carried out by the provider of
an online service, including jointly with others, or on behalf of that provider. Such
measurement shall not involve profiling or processing of data relating to the subscriber
or user’s past or future activity, including activity across sites or services. Data collected
for such measurement shall be pseudonymised after collection and shall not be
processed for another purpose.
14756/26 158
ANNEX GIP.B EN
The subscriber or user shall be able to refuse requests for consent in an easy and
intelligible manner with a single-click button or equivalent means. If the subscriber or
user gives consent, the provider shall not make a new request for consent for the same
purpose for the period during which the controller can lawfully rely on the consent of
the subscriber or user. If the subscriber or user refuses a request for consent, the
provider shall not make a new request for consent for the same purpose for a period of
at least four months.
2a. In Article 15a, the following paragraph is added:
5. Member States shall designate the competent supervisory authority under
Regulation (EU) 2016/679 for the supervision and enforcement of the rules
under this Article 5, paragraph 3, of this Directive.
2b. In Article 17, the following paragraph is added:
3. Member States shall adopt and publish, by [24 months after the adoption of this
Regulation] the laws, regulations and administrative provisions necessary to
comply with Article 5(3). They shall immediately communicate the text of those
measures to the Commission.
They should apply those measures from [24 months after the adoption of this
Regulation].
2c. In Article 18, the following paragraph is added:
The Commission shall submit to the European Parliament and the Council, no
later than [12 months after the adoption of this Regulation], a report reviewing
and assessing the use of privacy-enhancing technologies, including in relation to
the storing of, or gaining access to information on terminal equipment, taking into
account the state of the art, and with a view to provide incentives and legal
certainty for service providers in deploying such technologies. Where appropriate,
the Commission shall submit proposals to update the applicable legal framework,
taking account of the results of that report, any sectoral developments and any
other proposal it may deem necessary in order to improve the effectiveness of the
rules on the storing of, or gaining access to information on terminal equipment.’
14756/26 159
ANNEX GIP.B EN
Article 6
Amendments to Directive (EU) 2022/2555
Directive (EU) 2022/2555 is amended as follows:
1. The following Article 23a is added:
‘Article 23a
Single-entry point for Incident reporting information point
(1) ENISA shall develop and maintain a single-entryan incident reporting information
point to support the identification and fulfilment of the obligation to report
incidents and related events under the Union legal acts where those Union legal acts
provide so (‘single-entryincident reporting information point’). Without prejudice
to Article 16 of Regulation (EU) 2024/2847 of the European Parliament and of the
Council, ENISA may ensure that the single-entry point builds on the single reporting
platform established under that Regulation.
(2) ENISA shall take appropriate and proportionate technical, operational and
organisational measures to manage the risks posed to the security of the single-entry
point and the information submitted or disseminated via the single-entry point.
ENISA shall take into account the sensitivity of information submitted or
disseminated pursuant to the Union legal acts referred to in paragraph (1) and ensure
that competent authorities under those Union legal acts have access to and process
the information as required under those Union legal acts.
(2) The incident reporting information point shall:
(a) be designed to allow, on the basis of relevant information provided, the
identification of the applicable reporting obligations referred to in
paragraph 1 and the direction to the appropriate national entry point
referred in Article 23b, and
(c) make available simplified and documented information on incident
notification processes in the different Member States.
14756/26 160
ANNEX GIP.B EN
(3) When developing the incident reporting information point, ENISA shall consult
the relevant national competent authorities under the relevant Union legal acts,
the Cooperation Group, the CSIRT Network and other relevant bodies or
groups established at Union level under relevant Union legal acts. ENISA shall
establish structured communication channels to ensure that information
available on the incident reporting information point is swiftly and effectively
updated. Member States shall communicate to ENISA all relevant and
necessary information for the purpose of paragraph 1a.
(4) The incident reporting information point shall not enable the submission,
transmission, storage or processing of any incident notification or related data,
and shall not collect any information allowing the identification of the notifying
entity or of any incident.
(5) After establishing the incident reporting information point and in cooperation
with the Cooperation Group, ENISA shall explore the possibility to extend the
incident reporting information point by providing a report on:
(a) regulatory mapping of relevant EU legal acts imposing cybersecurity risk
management measures;
(b) national measures, including transposition measures, implementing relevant
Union legal acts imposing cybersecurity risk management obligations;
(c) content to support entities in complying with obligations, in particular
regarding entity registration, and cybersecurity risk-management.
(3) ENISA shall provide and implement the specifications on the technical, operational
and organisational measures regarding the establishment, maintenance and secure
operation of the single-entry point. ENISA shall develop the specifications in
cooperation with the Commission, the CSIRTs network and the competent
authorities under the Union legal acts referred to in paragraph (1). The specifications
shall ensure that:
(a) the necessary capability for interoperability with regard to other relevant
reporting obligations referred to in paragraph (1) is ensured;
14756/26 161
ANNEX GIP.B EN
(b) technical arrangements for the relevant entities and authorities under the Union
legal acts referred to in paragraph (1) to access, submit , retrieve, transmit or
otherwise process information from the single-entry point, are in place and,
provide technical protocols and tools that allow the entities and authorities to
further process the receive information within their systems;
(c) the specificities of the incident reporting requirements set out under the Union
legal acts referred to in paragraph (1) are duly taken into account;
(d) where relevant, the single-entry point is interoperable and compatible with
European Business Wallets referred to in [Proposal for a Regulation: Insert title
of the proposal] and that the European Business Wallets can be used at least to
identify and authenticate entities using the single-entry point;
(e) entities using the single-entry point can retrieve and supplement information
that they have previously submitted via the single-entry point;
(f) a single notification of information submitted by an entity via the single-entry
point can be used to fulfil reporting obligations as set out under any of the
other Union legal acts which provide for incident reporting to the single-entry
point.
(4) Unless provided for in the Union legal acts referred to in paragraph (1) of this,
ENISA shall not have access to the notifications submitted through the single-entry
point.
(5) Within [18] months from the entry into force of this Regulation, ENISA shall pilot
the functioning of the single-entry point for each added Union legal act, including
testing that takes into account the specificities and requirements for the notifications
set out by each respective Union legal act, and after consulting the Commission and
the relevant competent authorities under the respective Union legal acts. ENISA shall
enable the notification of incidents under each Union legal act referred to in
paragraph (1) only after piloting the functioning and after the Commission published
a notice pursuant to paragraph 6.
14756/26 162
ANNEX GIP.B EN
(6) The Commission shall, in cooperation with ENISA, assess the proper functioning,
reliability, integrity and confidentiality of the single-entry point. When the
Commission, after consultation of the CSIRTs network and the competent authorities
under the Union legal acts referred to in paragraph 1, finds that the single-entry point
ensures the proper functioning, reliability, integrity and confidentiality, it shall
publish a notice to that effect in the Official Journal of the European Union.
1a. The following Article 23b is added:
‘Article 23b
National entry point for incident reporting
(1) Member States shall establish and maintain a national entry point supporting
and facilitating the reporting of incidents and related events under the Union
legal acts where those Union legal acts provide so.
(2) Member States shall retain flexibility to configure their national entry point in
accordance with their existing national structures and the allocation of
competences among authorities, including by connecting existing systems and
enabling the sharing, routing or distribution of relevant information.
(3) Member States shall endeavour to design their national entry point with a view
to making the national entry points interoperable with the national entry points
of other Member States.
14756/26 163
ANNEX GIP.B EN
(4) ENISA shall, by [12 months from the date of entry into force of this amending
Regulation], in consultation with the CSIRTs network, the Cooperation
Group and other relevant bodies or groups established at Union level under
relevant Union legal acts provide non-binding recommendations to support
Member States in the establishment, maintenance and secure operation of their
respective national entry point. Those recommendations shall address technical,
operational and organisational measures, taking into account experiences and
lessons learned from existing reporting structures. Those recommendations
shall include technical specifications to ensure interoperability between all
Member States’ national entry points as referred to in paragraph 3 and to
facilitate the alignment of incident notifications submitted via their respective
national entry point with cross-border reporting obligations.
(5) ENISA shall, by [18 months from the date of entry into force of this amending
Regulation], in cooperation with Member States, develop an open-source
solution that may be used by Member States in setting up their national entry
point in accordance with paragraph 1, with the objective of strengthening
interoperability between national systems and enable faster, more effective
cross-border data sharing when a situation requires coordinated action
1b. The following article 23c is added :
‘Article 23c
Harmonising incident notification framework
(1) By [6 months after the entry into force of this Regulation] the Commission shall
submit a report to the European Parliament and to the Council outlining
common elements and differences in definitions, thresholds, deadlines, formats
and procedures applying to Article 23 of Directive (EU) 2022/2555, Article 19a
(1a), Article 24 (2a) and Article 45a (3a) of Regulation (EU) 910/2014, Article 33
(1) of Regulation (EU) 2016/679, Article 19 (1) and (2) of Regulation (EU)
2022/2554, and Article 15(1) of Directive (EU) 2022/2557.
14756/26 164
ANNEX GIP.B EN
The report shall in particular consider concrete steps and a timeline for further
harmonisation efforts on incident reporting under the Union legal acts.
(3) Building on the report referred in paragraph (1), ENISA shall, in cooperation
with the CSIRTs network, the Cooperation Group and competent authorities
under the relevant Union legal acts, and other relevant bodies or
groups established at Union level under relevant Union legal acts,
develop guidelines for further harmonisation on incident notifications. These
guidelines shall, in particular:
(a) Identify ways to further harmonise templates for entities but also between
CSIRTs across different sectors and legislative frameworks;
(b) Provide a thorough analysis on the different sectoral thresholds, and, where
appropriate, provide suggestions with regards to possible harmonization to
improve efficiency;
(c) Review the stages of incident notifications under different Union legal acts and
recommend measures to streamline the process for entities.
ENISA shall present to the Commission and Council a first draft of these
guidelines [by - within 12 months after the entry into force of this Regulation], and
a final version within 18 months, and shall update them regularly thereafter.
(7) Where the Commission finds in its assessment that the single-entry point does not
ensure the proper functioning, reliability, integrity or confidentiality, ENISA shall
take, in cooperation with the Commission and without undue delay, all necessary
corrective measures to ensure the proper functioning, reliability, integrity or
confidentiality without delay and inform the Commission of the results. Thereafter,
the Commission shall reassess the proper functioning, reliability, integrity or
confidentiality of the single-entry point and shall publish a notice in accordance with
paragraph 6.
14756/26 165
ANNEX GIP.B EN
1c. The following article 23d is added :
‘Article 23d
Cross-border incident notification
(1) Member States should aim at facilitating cross-border notifications between
national entry points, where incidents have cross-border impacts.
(2) ENISA shall, in cooperation with the CSIRTs network, the Cooperation
Group and competent authorities under the relevant Union legal acts, as well as
with other relevant bodies or groups established at Union level under relevant
Union legal acts, harmonise its relevant tools with national incident notification
templates and facilitate an automatisation process to exchange information about
cross-border impacts.
(3) Member States shall retain control over the scope of information shared and
any access to such information. ’
2. Article 23 is amended as follows:
(a) in paragraph 1, the first sentence is replaced by the following:
‘Each Member State shall ensure that essential and important entities notify, without
undue delay, its CSIRT or, where applicable, its competent authority in accordance with
paragraph 4 of this Article of any incident that has a significant impact on the provision
of their services as referred to in paragraph 3 of this Article (significant incident) via the
single-entrynational entry point established pursuant to Article 23a23b.
The following paragraph 1b is added:
(b) ENISA shall, in cooperation with the Cooperation Group, provide a mapping
of all the competent authorities and CSIRTs referred to in paragraph 1 in the
incident reporting information point established pursuant to Article 23a. ’
14756/26 166
ANNEX GIP.B EN
(b) the following paragraph 12 is added:
‘When a manufacturer notifies a severe incident pursuant to Article 14(3) of Regulation
(EU) 2024/2847 and the incident reporting under that Article contains relevant
information as required under paragraph 4 of this Article, the reporting of the
manufacturer under Article 14(3) of Regulation (EU) 2024/2847 shall constitute
reporting of information under paragraph 4 of this Article.;’
3. in Article 30, paragraph 1 is replaced by the following:
‘1. Member States shall ensure that, in addition to the notification obligation provided
for in Article 23, notifications can be submitted to the CSIRTs or, where applicable,
the competent authorities, on a voluntary basis via the single-entrynational entry
point established pursuant toreferred to in Article 23a23b, by:
(a) essential and important entities with regard to incidents, cyber threats and near
misses;
(b) entities other than those referred to in point (a), regardless of whether they fall
within the scope of this Directive, with regard to significant incidents, cyber
threats and near misses.’
Article 7
Amendment of Regulation (EU) 910/2014
Regulation (EU) 910/2014 is amended as follows:
1. in Article 19a, the following paragraph 1a is inserted:
‘1a. Notifications pursuant to paragraph 1, point (b) of this Article to the supervisory
body and, where applicable, to other relevant competent authorities, shall be
madesupported through the single-entrynational entry point pursuant to Article
23a23b of Directive (EU) 2022/2555.;’
14756/26 167
ANNEX GIP.B EN
2. in Article 24, the following paragraph 2a is inserted:
‘2a. Notifications pursuant to in paragraph 2, point (fb), of this Article to the supervisory
body and, where applicable, to other relevant competent bodies, shall be
madesupported through the single-entrynational entry point pursuant to Article
23a23b of Directive (EU) 2022/2555.;’
3. in Article 45a the following paragraph 3a is inserted:
‘3a. Notifications pursuant to in paragraph 3 to the Commission and to the competent
supervisory body, shall be madesupported through the single-entrynational entry
point pursuant to Article 23a23b of Directive (EU) 2022/2555.’
Article 8
Amendments to Regulation (EU) 2022/2554
Article 19 of Regulation (EU) 2022/2554 is amended as follows:
1. in paragraph 1, the first subparagraph is replaced by the following:
‘Financial entities shall report major ICT-related incidents to the relevant competent authority
as referred to in Article 46 via the single-entrywith the support of the national entry point
established pursuant to Article 23a23b of Directive (EU) 2022/2555 in accordance with
paragraph 4 of this Article.’
2. in paragraph 2, the first subparagraph is replaced by the following:
‘Financial entities may, on a voluntary basis, notify via the single-entrywith the support of
the national entry point established pursuant to Article 23a23b of Directive (EU) 2022/2555
significant cyber threats to the relevant competent authority when they deem the threat to be
of relevance to the financial system, service users or clients. The relevant competent authority
may provide such information to other relevant authorities referred to in paragraph 6.’
14756/26 168
ANNEX GIP.B EN
Article 9
Amendments to Directive (EU) 2022/2557
Article 15 of Directive (EU) 2022/2557 is amended as follows:
1. in paragraph 1, the first sentence is replaced as follows:
‘Member States shall ensure that critical entities notify via the single-entrywith the support
of the national entry point established pursuant to Article 23a23b of Directive (EU)
2022/2555 the competent authority, without undue delay, of incidents that significantly
disrupt or have the potential to significantly disrupt the provision of essential services.;’
2. in paragraph 2, the following sub-paragraph is added:
‘The Commission may adopt implementing acts further specifying the type and format of
information notified pursuant to Article 15(1). Those implementing acts shall be adopted in
accordance with the examination procedure referred to in Article 24(2).’
Article 10
Amendments, repeals and transitory clauses
1. Regulation 2019/1150/EU is repealed with effect from [date = entry into application of this
Regulation].amended as follows:
Articles 2(11), 2(12), 6, 8 to 10, 12 to 14, 16, 17, and 18 paragraphs (2) to (4), are deleted as of
[date of entry into force].
2. By way of derogation from paragraph 1, the following provisions shall continue to apply
until 31 December 2032:
(a) Article 2, point (1);
(b) Article 2, point (2);
(c) Article 2, point (5);
14756/26 169
ANNEX GIP.B EN
(d) Article 4;
(e) Article 11;
(f) Article 15.
32. The following acts are repealed, with effect from [Date, aligned with the entry into
application of the amendments]:
a) Chapters III, IV, V, VI, VII of Regulation (EU) 2022/868;
b) Regulation (EU) 2018/1807;
3. Chapter I and II of Regulation (EU) 2022/868 and Directive 2019/1024 are
repealed [24 months after the publication in the Official Journal of the
European Union].
c) Directive 2019/1024.
4. References to Regulation (EU) 2022/868, Regulation (EU) 2018/1807 and Directive
2019/1024 shall be read in accordance with the correlation table set out in Annex I of this
Regulation.
Article 11
Final provisions
This Regulation shall enter into force on the third day following that of its publication in the
Official Journal of the European Union.
Deviating from paragraph 3, Article 5(2) shall enter into application 6 months after the publication
in the Official Journal of the European Union.
14756/26 170
ANNEX GIP.B EN
By way of derogation from paragraph 1, Article 3(8), points (a) to (c), Articles 6 (2) and (3) and
7 to 9, shall enter into application 18 months from the entry into force of this Regulation.
DeviatingBy way of derogation from the first sentence, where the Commission finds in its
assessment pursuant to Article 23a (7) of Directive (EU) 2022/2555 that the single-entry point does
not ensure the proper functioning, reliability, integrity or confidentiality, the obligations to report
via the single-entrynational entry point set out in Article 23(4)23b of Directive (EU) 2022/2555,
Article 19a (1a), Article 24 (2a) and Article 45a (3a) of Regulation (EU) 910/2014, Article 33 (1) of
Regulation (EU) 2016/679, Article 19 (1) and (2) of Regulation (EU) 2022/2554, and Article 15(1)
of Directive (EU) 2022/2557 shall enter into application 2430 months from the entry into force of
this Regulation.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
14756/26 171
ANNEX GIP.B EN
ANNEX I
Correlation table
Directive (EU) 2019/1024 (Open
Data Directive)
Regulation (EU) 2023/2854
amended by this Regulation (Data
Act)
Article 1(1) 32i(1)
Article 1(2)(a)(b) 32i(2)(a)(b)
Article 1(2)(c) 32i(3)(d)
Article 1(2)(d)(i) 32i(2)(c)
Article 1(2)(d)(ii)-(iii) 32i(3)(a)
Article 1(2)(e) 32i(3)(g)
Article 1(2)(f) 32i(3)(b)(i)
Article 1(2)(g) 32i(3)(c)
Article 1(2)(h) 32i(3)(b)(ii)
Article 1(2)(i) 32i(2)(d)
Article 1(2)(j) 32i(3)(d)
Article 1(2)(k) 32i(3)(e)
Article 1(2)(l) 32i(3)(f)
Article 1(3) 32i(5)
Article 1(4) 1(5)
Article 1(5) 32i(6)
Article 1(6) 32i(7)
Article 1(7) 32i(8)
Article 2 2
Article 3 32n
Article 4 32o32la
14756/26 172
ANNEX GIP.B EN
Article 5 32p
Article 6 (1-5) 32q(1-5)
Article 6(6) 32q(7)
Article 7(1) 32l(2)
Article 7(2) 32l(3)
Article 7(3) 32m
Article 8 32r
Article 9 32s
Article 10 32t
Article 11 32j
Article 12 32k
Article 13 32u
Article 14 32v
Article 15 45(2)
Article 16 46(1) (2)
Article 17 Repealed
Article 18 49(2a)
Article 19 Repealed
Article 20 Repealed
14756/26 173
ANNEX GIP.B EN
Regulation (EU) 2022/868 Data
Governance Act
Regulation (EU) 2023/2854
amended by this Regulation (Data
Act)
Article 1(1) 1(1)
Article 1(2) first subpraragraph 32i(4)
Article 1(2) second subpraragraph
(a)
32i (5)
Article 1(2) second subparagraph
(b)
Repealed
Article 1(2) third subpraragraph 1(12)
Article 1(3) 1(5)
Article 1(4) Repealed
Article 1(5) 1(6) second subpraragraph
Article 3(1) 2(54), 32i(1)(a), 32i(4)(a)
Article 3(2)(a) 32i(4)(b)
Article 3(2)(b) 32i(2)(d)
Article 3(2)(c) 32i(4)(c)
Article 3(2)(d) 32i(2)(c)
Article 3(2)(e) 32i(2)(a)
Article 3(3)(a) 32i(9)
Article 3(3)(b) 32i(5)
Article 4 32k
Article 5 (1), (3) – (6), (8) 32w
Article 5(2) 32j
Article 5(7) 32i(7)
Article 5 (9)- (14) 32x
Article 6 32y
14756/26 174
ANNEX GIP.B EN
Article 7 32z
Article 8 32aa
Article 9 32ab32la
Art. 10 Repealed
Art. 11 (1) 32e(1)
Art. 11 (2) Art. 32e (1)
Art. 11 (3) Art. 32e (2) in conjunction with
Art. 37 (11) Art. 37 (12) Art. 32g
(1) Art. 37 (13)
Art. 11 (4) 32e(4)
Art. 11 (5) 32e(4)
Art. 11 (6) Art. 32e(3)
Art. 11 (7) Repealed
Art. 11 (8) Repealed
Art. 11 (9) Art. 32a (3), (4), (6)
Art. 11 (10) Art. 32g (4) Art. 32a (2) Art. 32g
(5)
Art. 11 (11) Art. 32g(7)
Art. 11 (12) Art. 32g(8)
Art. 11 (13) Art. 32g(8)
Art. 11 (14) Art. 32g(9)
Art. 12 Art. 32g (partially repealed)
Art. 13 (1) Art. 32b, 37(1), (7)
Art. 13 (2) Repealed
Art. 13 (3) Art. 37(3), (5)(g)
Art. 14 (1) Art. 32g (1)
Art. 14 (2) Art. 32g (2)
Art. 14 (3) Art. 32g(3)
14756/26 175
ANNEX GIP.B EN
Art. 14 (4) Art. 32g(4) Art. 14(a)-(c) Repealed
Art. 14 (5) Repealed
Art. 14 (6) 32g (5)
Art. 14 (7) Art. 37 (5) (f) Art. 37(15) Art.
37(16)
Art. 15 Repealed
Art. 16 Repealed
Art. 17 (1) Art. 32a(1)
Art. 17 (2) Art. 32a(2), (3), (5)
Art. 18 Art. 32d
Art. 19 (1) Art. 32e(1), 37 (10)
Art. 19 (2) Art. 37(10)
Art. 19 (3) Art. 32d(a), 37(11) Art. 37(13)
Art. 19 (4) Art. 32e(3)
Art. 19 (5) Art. 32e(4)
Art. 19 (6) Art. 32e(4)
Art. 19 (7) Art. 32e(6), (7)
Art. 20 (1) Repealed
Art. 20 (2) Repealed
Art. 21 (1) Art. 32f (1)
Art. 21 (2) Art. 32f (2)
Art. 21 (3) Art. 32f (3)
Art. 21 (4) Repealed
Art. 21 (5) Art. 32f (4)
Art. 21 (6) Art. 32f (5)
Art. 22 Repealed
Art. 23 (1) Art. 32b, 37(1)
14756/26 176
ANNEX GIP.B EN
Art. 23 (2) Art. 37(7)
Art. 23 (3) Art. 37(5)(g)
Art. 24 (1) Art. 32g (1)
Art. 24 (2) Art. 32g (2)
Art. 24 (3) Art. 32g(3)
Art. 24 (4) Art. 32g(4)
Art. 24 (5) Art. 32g(5)
Art. 24 (6) Art. 37 (5) (f) Art. 37(15) Art.
37(16)
Art. 25 Art. 32h
Art. 26 (1) Art. 32b(2)
Art. 26 (2) Repealed
Art. 26 (3) Art. 32b(4)
Art. 26 (4) Art. 32b(5)
Art. 26 (5) Art. 37(9)
Art. 26 (6) For MS: Art. 37(5)(f) Art. 37(15)
Art. 37(16)
Art. 27 (1) Art. 38(1)
Art. 27 (2) Art. 38(2)
Art. 28 (1) Art. 39(1)
Art. 28 (2) Art. 39(3)
Art. 28 (3) Art. 39(2)
Art. 29 (1) Art. 41a (1), (2), 42
Art 29(2) Repealed
Art 29(3) Art 41a(4)
Art. 29(4) Repealed
Art. 30 Art 42
14756/26 177
ANNEX GIP.B EN
Art. 31 Art. 32
Art. 32 Art. 45
Art. 33 Art. 46(1),(1a),(2)
Art. 34 Repealed
Art. 35 Art. 49(2a)
Art. 36 Amends Regulation 2018/1724
Art. 37 Repealed
Art.38 Repealed
14756/26 178
ANNEX GIP.B EN
Regulation (EU) 2018/1807 (Free
Flow of Non-personal Data
Regulation)
Regulation (EU) 2023/2854
amended by this Regulation (Data
Act)
Article 1 Repealed
Article 2(1) Repealed
Article 2(2) Repealed
Article 2(3) subparagraph 1 Repealed
Article 2(3) subparagraph 2 Art. 1(11)
Article 3(1) Repealed
Article 3(2) Repealed
Article 3(3) Repealed
Article 3(4) Repealed
Article 3(5) Art. 2(62)
Article 3(6) Repealed
Article 3(7) Repealed
Article 3(8) Repealed
Article 4(1) Art. 32h
Article 4(2) Repealed
Article 4(3) Repealed
Article 4(4) Repealed
Article 4(5) Repealed
Article 5 Repealed
Article 6 Repealed
Article 7 Repealed
Article 8 Repealed
Article 9 Repealed
14756/26 179
ANNEX GIP.B EN
Annex II
List of thematic categories of high-value datasets, as referred to in Article 32ab(1) of Regulation
(EU) 2023/2854
1. Geospatial
2. Earth observation and environment
3. Meteorological
4. Statistics
5. Companies and company ownership
6. Mobility
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Meie: 29.10.2026 nr 2-5/26-02179-2
Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus
Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Edastan Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 2026. a istungi teadmiseks võetud justiits- ja digiministri põhjendus 21. oktoobril 2026. a Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee istungil Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketile vastu hääletamise kohta. Vastu hääletamise põhjenduseks on vastuolu koondpaketi sisu ning Vabariigi Valitsuse 12. veebruari 2026. a istungil heakskiidetud ja 2. märtsil 2026. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et isikuandmete kaitse üldmääruse muudatustega reguleeritakse tehisaru kui ühte eraldiseisvat tehnoloogilist lahendust ja sellega seoses ei täpsustata piisavalt andmesubjekti õigusi kaitsvaid meetmeid. Samuti on Eesti jaoks probleemne, et tulevane andmemäärus ei loo selgust isikuandmete arvandmetena avalikustamise küsimuses ja et ettepanekute suhtes pole tehtud mõjuanalüüsi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. 21.10 Coreperis heaks kiidetud Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi kompromisstekst 3. Määruse eelnõu COM(2025) 837 4. Määruse eelnõu lisa COM(2025) 837 Sandra Metste [email protected]
.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 19.11.2025
COM(2025) 837 final
2025/0360 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725 ja
(EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses
digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrused
(EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv (EL) 2019/1024
(digivaldkonna koondpakett)
{SWD(2025) 836 final}
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Komisjon esitas teatises rakendamise ja lihtsustamise kohta („Lihtsam ja kiirem Euroopa“)1
oma lähenemisviisi liidu õigusraamistiku kohandamiseks üha muutlikumale maailmale, nähes
ette liidu aquis’ uue hooga lihtsustamise, selgitamise ja täiustamise kui olulise meetme, mis
toetab liidu konkurentsivõimet.
See visioon vastab ulatuslikumale kavale, mille komisjoni president von der Leyen esitas oma
poliitilistes suunistes aastateks 2024–20292. Nagu on rõhutatud nii Draghi3 kui ka Letta4
aruandes, on õigusnormide kuhjumine avaldanud mõnel juhul negatiivset mõju
konkurentsivõimele. Inimesed ja ettevõtted vajavad kiiret ja nähtavat paranemist, mis
saavutatakse liidu õigusnormide kulutõhusama ja innovatsioonisõbralikuma rakendamisega,
säilitades samal ajal kõrged standardid ja kokkulepitud eesmärgid.
Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta järeldustes kutsuti komisjoni üles „jätkama ELi
õigustiku läbivaatamist ja stressitestimist, et teha kindlaks viisid kehtivate õigusaktide
edasiseks lihtsustamiseks ja konsolideerimiseks“5. Samuti rõhutati, et on vaja tegeleda uute
lihtsustamisalgatustega. Oma 26. juuni järeldustes rõhutas Euroopa Ülemkogu „lõimitud
lihtsuse“ põhimõtte tähtsust õigusaktides, „kahjustamata prognoositavust, poliitikaeesmärke ja
kõrgeid standardeid“6. Euroopa Ülemkogu 23. oktoobri 2025. aasta järeldustes kinnitati taas
„pakilist vajadust edendada ambitsioonikat ja horisontaalselt juhitud lihtsustamise ja parema
õigusloome tegevuskava kõigil tasanditel – ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil – ning
kõigis valdkondades, eesmärgiga tagada Euroopa konkurentsivõime“. Samuti kutsuti
komisjoni üles „esitama kiiresti täiendavaid ambitsioonikaid lihtsustamispakette, muu hulgas
[...] digiküsimuste [...] valdkonnas“7.
Euroopa Parlament rõhutas oma resolutsioonis „ELi siseturureeglite rakendamise ja
ühtlustamise kohta siseturu tugevdamiseks“, mille üle hääletati 11. septembril täiskogu
istungil,8 vajadust lihtsustada õigusnorme, et ettevõtjatel oleks lihtsam nõudeid täita,
kahjustamata seejuures ELi peamisi poliitikaeesmärke.
1 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“
(COM(2025) 47 final, 11. veebruar 2025).
2 Von der Leyen, U. (2024), „Euroopa valik.Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile (2024–
2029)“. Kättesaadav aadressil: e6cd4328-673c-4e7a-8683-f63ffb2cf648_et. 3 Draghi, M. (2024), „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik).
Kättesaadav aadressil: Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta. 4 Letta, E. (2024), „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg). Kättesaadav aadressil: Enrico Letta,
„Much more than a market“ (aprill 2024). 5 Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO 1/25, Brüssel, 20. märts 2025, punkt 13. 6 Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO 12/25, Brüssel, 26. juuni 2025, punkt 30. 7 Euroopa Ülemkogu järeldused, EUCO 18/25, Brüssel, 23. oktoober 2025, punktid 33 ja 35. 8 Euroopa Parlamendi resolutsioon „ELi siseturureeglite rakendamise ja ühtlustamise kohta siseturu
tugevdamiseks“, 11. september 2025 (2025/2009/INI).
ET 2 ET
Lihtsustamiskavaga seoses toimunud komisjoni konsultatsioonide ja kaasamistegevuste
käigus on erinevaid huve esindavad sidusrühmad kutsunud üles tegema sihipäraseid
muudatusi teatavatesse digivaldkonna normidesse, et optimeerida nõuete täitmisega seotud
kulusid ja täpsustada õigusnormide vastastikust mõju oma sektoris.
2022. aastal oli IKT-sektori lisaväärtus Euroopa Liidus 791 miljardit eurot9 ning see sektor
täidab nii digiettevõtete kasvu kui ka oluliste digilahenduste pakkumise kaudu olulist rolli ELi
konkurentsivõime edendamisel kõigis majandussektorites. Digivaldkonna normid on aidanud
kujundada õiglast ettevõtluskeskkonda ELis. Nende abil on loodud digiteenuste jaoks tõeliselt
ühtne turg. EL on olnud digivaldkonna reguleerimisel esirinnas ning kujunenud põhiõiguste,
tarbijaohutuse ja Euroopa väärtuste kõrgeimal tasemel kaitse etaloniks.
Komisjon on võtnud kohustuse viia oma praeguse ametiaja jooksul läbi digivaldkonda
käsitlevate õigusnormide põhjalik stressitest. Eesmärk on väga selge: tagada, et õigusnormid
on jätkuvalt sobivad innovatsiooni ja majanduskasvu toetamiseks, täidavad oma eesmärke ja
on konkurentsivõime tõukejõuks. Komisjon püüab selle protsessi vältel pakkuda veenvaid
lahendusi, et lihtsustada ja täpsustada õigusnorme ning parandada nende tõhusust ja täitmise
tagamist kõigi kättesaadavate vahendite abil, olgu selleks siis õigusnormide kohandused,
asutustevahelise koostöö tõhustamine, lõimituse abil õigusnormidele vastavust lihtsustavate
digilahenduste edendamine või muud toetavad meetmed.
Digivaldkonna koondpaketi ettepanek on esimene samm digivaldkonda käsitlevate
õigusnormide kohaldamise optimeerimiseks. Ettepanek hõlmab paljudesse digivaldkonda
käsitlevatesse õigusaktidesse tehtavaid tehnilisi muudatusi, mis on valitud eesmärgiga
pakkuda ettevõtetele, avalikele haldusasutustele ja kodanikele kiiret leevendust ning
stimuleerida konkurentsivõimet. Lähieesmärk on tagada, et õigusnormide järgimine oleks
odavam, võimaldaks saavutada samad eesmärgid ja annaks vastutustundlikele ettevõtetele
konkurentsieelise. Muudatused seati tähtsuse järjekorda, tuginedes sidusrühmadega peetud
konsultatsioonidele ja esimestele rakendamist käsitlevatele dialoogidele, mille viisid läbi
juhtiv asepresident Henna Virkkunen ja volinik Michael McGrath.
Seetõttu keskenduvad muudatused andmete kasutamise võimaluste ärakasutamisele, kuna
andmed on ELi majanduse oluline ressurss, eelkõige pidades silmas usaldusväärsete
tehisintellektilahenduste arendamise ja ELi turul kasutamise toetamist. Andmekaitset ja eraelu
puutumatust käsitlevate õigusnormide sihipärased muudatused toetavad seda eesmärki ning
pakuvad ettevõtetele ja üksikisikutele viivitamatuid lihtsustamismeetmeid, mis tugevdaksid
nende võimet oma õigusi teostada.
Lisaks sellele on digivaldkonna koondpaketti kuuluva eraldi õigusakti ettepanekus esitatud
määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellektimäärus10) muudatuste eesmärk hõlbustada
tehisintellekti ohutut ja usaldusväärset arendamist ja kasutamist reguleerivate õigusnormide
sujuvat ja tulemuslikku kohaldamist.
9 Eurostat (2025), Statistics explained: ICT sector – value added, employment and R&D. Kättesaadav
aadressil: ICT sector – value added, employment and R&D – Statistics Explained – Eurostat. 10 Vastavalt eraldi õigusakti ettepanekule.
ET 3 ET
Samuti on digivaldkonna koondpaketis kavandatud väga selge lahendus küberintsidentidest
teatamise lihtsustamiseks, koondades kõik asjaomased aruandluskohustused ühe
teavitamismehhanismi alla.
Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks platvormide reguleerimise valdkonna aegunud
õigusnormid, mis on asendatud uuemate õigusnormidega.
Muudatuste eesmärk on õigusnorme lihtsustada, vähendades õigusaktide arvu ja ühtlustades
sätteid. Sätete ja menetluste lihtsustamisega vähendatakse halduskulusid. Lisaks väikestele ja
mikroettevõtjatele, kelle suhtes juba kehtib erirežiim, vabastatakse teatavatest
andmevaldkonna õigusaktidega ja määrusega (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev
määrus11) ette nähtud kohustustest väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad.
Samuti soodustavad muudatused dünaamilise ärikeskkonna tekkimist, luues suurema
õiguskindluse ja rohkem võimalusi, eelkõige seoses andmete jagamise ja taaskasutamise,
isikuandmete töötlemise ja tehisintellektisüsteemide ja -mudelite treenimisega.
Samal ajal on kavandatavad muudatused oma olemuselt tehnilised ja taotlevad
õigusraamistiku kohandamist, mitte selle aluseks olevate eesmärkide muutmist. Meetmed on
koostatud nii, et põhiõiguste kaitse standard jääks samaks.
Koos digivaldkonna koondpaketiga esitab komisjon ka Euroopa ettevõtluskukru määruse
ettepaneku, mis on õigusnormidele vastavuse lihtsustamise ja ettevõtete halduskoormuse
vähendamise üks põhialgatusi. Ettevõtluskukkur kavandatakse ettevõtete jaoks turvalise
digivahendina, mis toimib ühtse platvormina, et lihtsustada ettevõtjate tegevust kogu ELis.
Kordumatu ja püsiva identifikaatori kasutamine võimaldab ettevõtetel ühe lahenduse abil
digitaalselt identiteeti kontrollida, dokumente allkirjastada ning kontrollitud digiteavet
ajatempliga varustada ja sujuvalt piiriüleselt vahetada. Euroopa ettevõtluskukru
kasutuselevõtuga on äriühingutel, eriti VKEdel, võimalik hõlpsasti õigusnorme järgida, mis
vabastab olulised ressursid, mida saab suunata kasvu ja innovatsiooni edendamiseks.
Teise sammuna digivaldkonda käsitlevate õigusnormide „stressitesti“ läbiviimise kohustuse
täitmisel viib komisjon läbi ka digitaalse toimivuse kontrolli. Kuigi digivaldkonna
koondpaketi ettepanekud on kiireloomulised ja sihipärased, keskendub digitaalse toimivuse
kontrolli raames tehtav komisjoni analüüs digivaldkonna normide kumulatiivsele mõjule, et
kontrollida, kuidas need toetavad ELi konkurentsivõimet ja millistes valdkondades on vaja
käesoleva ametiaja teises pooles kavandada täiendavaid kohandusi.
Digitaalse toimivuse kontroll käivitatakse samal ajal koondpaketi ettepanekuga ja sellega
kaasneb laiaulatuslik avalik konsulteerimine. Komisjon soovib kaasata kõik sidusrühmad ja
korraldada laiaulatuslikud konsultatsioonid. Eesmärk on koostada ülevaade ja ulatuslikult
kaardistada, kuidas on ELi strateegilised tööstussektorid digivaldkonda käsitlevate
õigusnormidega kaetud, ning uurida, milline on õigusnormide kumulatiivne mõju nende
sektorite konkurentsivõimele. Selle alusel analüüsitakse teises etapis põhjalikumalt
koostoimet ja valdkondi, mida võiks veelgi ühtlustada, alates mõistetest ja õiguslikest
11 Vastavalt eraldi õigusakti ettepanekule.
ET 4 ET
kontseptsioonidest kuni juhtimissüsteemide ja muude toetusmeetmete tõhususe ja vastastikuse
mõjuni.
Digiõigustiku „stressitest“ jätkub ka rakendamist käsitlevate dialoogide kaudu ning kõigi
peamiste õigusaktide hindamisega. Praeguse kava kohaselt kavatseb komisjon lisaks
muudele algatustele avaldada 2026. aastal digiturgude määruse, digikümnendi
poliitikaprogrammi, kiibimääruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise ja
autoriõiguse direktiivi hindamise. 2027. aastal on kavas hinnata muu hulgas kübersolidaarsuse
määrust, avatud interneti määrust, küberturvalisuse 2. direktiivi ja digiteenuste määrust.
2028. aastal peaks komisjon hindama näiteks Euroopa meediavabaduse määrust ja
andmemäärust, millele järgneb 2029. aastal tehisintellektimääruse hindamine ning
küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa pädevuskeskuse
ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustiku loomise määruse aegumisklausli hindamine.
Sidusrühmad on korduvalt rõhutanud, et sageli ei ole lihtsustamise eesmärk mitte niivõrd
õigusnormide muutmine, kui pigem nende kohaldamise selgitamine. Komisjon seab
esikohale rea suuniseid, mille eesmärk on toetada õigusnormide ühtset kohaldamist, ilma et
see piiraks Euroopa Kohtu tõlgendusi.
Komisjon teatas oma andmevaldkonna õigusraamistiku alastest prioriteetidest andmeliidu
strateegias ning keskendub eelkõige mõistlikku hüvitist käsitlevatele suunistele, et täpsustada,
millist tasu võib andmete jagamise eest küsida, et tagada õiguskindlus nii andmevaldajatele
kui ka andmesaajatele, ning suunistele mõistete selgitamise kohta.
Tehisintellektimääruse kohaldamise toetamiseks peab komisjon jätkuvalt prioriteetseks
suuniste avaldamist mitme aspekti kohta, mida on täpsemalt kirjeldatud tehisintellektimäärust
muutva digivaldkonna koondpaketi ettepaneku seletuskirjas.
Digivaldkonna koondpaketi õigusaktide ettepanekud
Andmealast õigustikku on viimastel aastatel laiendatud, nii et see hõlmab mitut õigusakti –
sellega on loodud keeruline õiguslik olukord, sealhulgas mõned kattuvused, osaliselt
ühtlustamata mõisted ja õigusaktide vastastikuse mõju probleemid. Eelkõige võeti vastu
määrus (EL) 2018/1807 (isikustamata andmete vaba liikumise määrus), mille eesmärk oli luua
pilvteenuste ühtne turg. See on osaliselt asendatud määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
VI peatükiga, milles on sätestatud andmetöötlusteenuste vahetamisega seotud kohustused.
Veel üks näide on määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükk, mis täiendab
direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sätestatud avaliku sektori teabe
taaskasutamise õigusnorme andmete puhul, mida ei saa piiranguteta taaskasutada. Lisaks
kehtestati määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) teistes peatükkides õigusnormid,
mis käsitlevad andmevahendusteenuseid, andmealtruismi ja välisriikide valitsuste taotlusi
juurdepääsuks isikustamata andmetele, ning loodi Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu.
Määrusega (EL) 2023/2854 (andmemäärus) kehtestati aga ühendatud seadmete tootjate ja
seotud teenuste osutajate oluline kohustus jagada andmeid kasutajatega ja ettevõtete kohustus
jagada andmeid valitsusasutustega, samuti kehtestati õigusnormid õiglaste
andmejagamislepingute kohta.
Selle probleemi lahendamiseks soovitatakse koondpaketi ettepanekus tunnistada kehtetuks
aegunud õigusnormid, eelkõige määruse (EL) 2018/1807 (isikustamata andmete vaba
liikumise määrus) kehtivad sätted, välja arvatud andmete asukoha nõuete keeld liidus, ning
konsolideerida ja ühtlustada määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) õigusnorme,
ET 5 ET
näiteks andmealtruismi ja andmevahendusteenuseid käsitlevaid õigusnorme, et suurendada
nende andmejagamismehhanismide atraktiivsust. Samal ajal ühendatakse andmehalduse
määruse õigusnormid, mis käsitlevad kaitstud andmete taaskasutamist, direktiivi
(EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) õigusnormidega, et luua avaliku sektori asutuste
valduses olevate andmete taaskasutamiseks ühtne raamistik, mis kajastub määruses
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). See lahendus toob palju kasu nii avaliku sektori andmeid
valdavatele avalikele haldusasutustele kui ka andmete taaskasutajatele, kuna see võimaldab
protsesse tõhustada ning vähendada erinevate riiklike õigusaktide tõlgendamise ja
rakendamisega seotud halduskoormust.
Ettepanekuga antakse avaliku sektori asutustele võimalus kehtestada erinevad tingimused ja
nõuda andmete taaskasutamise eest suuremat tasu väga suurtelt ettevõtjatelt, eelkõige määruse
(EL) 2022/1925 (digiturgude määrus) artiklis 3 määratletud pääsuvalitsejaks määratud
ettevõtjatelt, kellel on siseturul oluline võim ja mõju. Vältimaks olukorda, kus kõnealused
üksused kasutavad oma märkimisväärset turuvõimu viisil, mis kahjustab ausat konkurentsi ja
innovatsiooni, peab avaliku sektori asutustel olema võimalik kehtestada eritingimused
andmete ja dokumentide taaskasutamiseks selliste üksuste poolt.
Ettepanekuga lisatakse määruse (EL) 2024/1689 (andmete vaba liikumise määrus), määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) ja direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv)
konsolideeritud ja ühtlustatud õigusnormid määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus),
millega luuakse Euroopa andmemajanduse jaoks ühtne konsolideeritud õigusakt. Määrus
(EL) 2024/1689 (andmete vaba liikumise määrus), direktiiv (EL) 2019/1024 (avaandmete
direktiiv) ja määrus (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) tunnistatakse kehtetuks. Kõigis
neljas õigusaktis sisalduvad õigusnormid viiakse paremini kooskõlla ja neid lihtsustatakse, et
suurendada selgust ja järjepidevust, mis omakorda muudab need toimivamaks ja toetab
ettevõtteid innovatsiooni edendamisel. See algatus on kooskõlas andmeliidu strateegiaga,
mille põhieesmärk on lihtsustada õigusraamistikku.
Selleks et väiksemaid ettevõtteid veelgi enam aidata, laiendatakse väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks ELi andmevaldkonna õigusaktide järgimist hõlbustavaid
õigusnorme ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele. Määrus
(EL) 2023/2854 (andmemäärus), mida kohaldatakse alates 12. septembrist 2025, on oluline
samm õiglase ja konkurentsivõimelise andmemajanduse suunas ELis. Käesolevas ettepanekus
esitatud muudatuste eesmärk ei ole muuta määrusega (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
saavutatut.
Selleks aga, et saavutada täielikult kõnealuse määruse eesmärk viia innovatsioon ja andmete
kättesaadavus tasakaalu andmevaldajate õiguste ja huvide kaitsega, tuleb siiski täpsustada
nelja olulist aspekti. Täpsemalt on äärmiselt tähtis tagada, et määrus (EL) 2023/2854
(andmemäärus) mitte ainult ei vähendaks koormust, vaid ka suurendaks õigusselgust ja
edendaks konkurentsivõimet. Esiteks on tungiv vajadus tugevdada kaitsemeetmeid, millega
hoitakse ära oht, et esemevõrgu andmete jagamist käsitlevate kohustuslike sätetega seoses
lekitatakse ärisaladusi kolmandatesse riikidesse. Teiseks võib ettevõtetelt riigile andmete
jagamise raamistiku ulatuslik kohaldamisala põhjustada õiguslikku ebaselgust. Kolmandaks
võib sätetest, mis käsitlevad andmete jagamise kokkulepete täitmiseks mõeldud nutilepingute
suhtes kohaldatavaid olulisi nõudeid, tuleneda õiguskindlusetus. Samuti jäävad määruse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus) sätted andmetöötlusteenuste vahetamise kohta oluliseks,
andes keskse panuse avatuma ja konkurentsivõimelisema pilvteenuste turu loomisel.
Sellegipoolest ei võetud neis sätetes piisavalt arvesse selliste teenuste eripära, mida
kohandatakse kasutatavuse huvides oluliselt kliendi vajadustele või mida osutavad VKEd ja
ET 6 ET
väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad. Käesolevas ettepanekus sisalduvate
muudatustega säilitatakse eesmärk kaotada sõltuvus müüjast, eelkõige vahetustasud ja
andmete väljaviimise tasud, vähendades samal ajal eespool nimetatud teenuste osutajate
halduskoormust. Seega esitatakse ettepanekus muudatused, mis suurendavad õigusselgust ja
on tihedalt kooskõlas määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) üldiste eesmärkidega.
Selleks et väiksemaid ettevõtteid veelgi enam aidata, laiendatakse väikeste ja keskmise
suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks ELi andmevaldkonna õigustiku järgimist hõlbustavaid
õigusnorme ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
Isikuandmetega seoses kohaldatakse alates 25. maist 2018 määrust (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus), millega kehtestati kogu liidus ühtsed standardid, normid ja
kaitsemeetmed üksikisikute isikuandmete töötlemiseks, andmesubjektide õigused ning üldine
õigusraamistik isikuandmete töötlejate jaoks. Kuigi sidusrühmad on üldiselt leidnud, et
määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) on tasakaalustatud ja mõistlik ning
jätkuvalt otstarbekas, on mõned üksused, eelkõige väiksemad äriühingud ja ühendused, kus
teostatakse vähesel arvul vähemahukaid ja sageli väikese riskiga andmetöötlustoiminguid,
väljendanud muret seoses mõne isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud kohustuse
kohaldamisega. Mõned neist murekohtadest on võimalik lahendada järjepidevama ja ühtsema
tõlgendamise ja täitmise tagamisega liikmesriikides, teised aga nõuavad õigusakti sihipärast
muutmist. Sellega seoses on käesolevas ettepanekus sisalduvate muudatuste eesmärk neid
murekohti käsitleda, eelkõige selgitades teatavaid põhimõisteid (nt isikuandmete mõistet),
hõlbustades õigusnormidele vastavust, näiteks toetades vastutavaid töötlejaid selliste
kriteeriumide ja vahendite osas, mille põhjal teha kindlaks, et pseudonüümimisest tulenevad
andmed ei kujuta endast isikuandmeid seoses teabele esitatavate nõuete ja isikuandmetega
seotud rikkumisest järelevalveasutustele teatamisega, samuti selgitades teatavaid aspekte
seoses andmete töötlemisega tehisintellekti treenimiseks ja arendamiseks. Kavandatavate
muudatustega vähendatakse ka teadusuuringute tingimuste ebaselgust, määratledes
teadusuuringute mõiste, täpsustades täiendavalt, et teaduslikel eesmärkidel toimuv edasine
töötlemine on kooskõlas töötlemise esialgse eesmärgiga, ning selgitades, et teadusuuringud
kujutavad endast õigustatud huvi. Samuti tehakse ettepanek laiendada töötlemisest
teavitamise kohustuse erandeid. Asjakohasel juhul kajastab käesolev ettepanek isikuandmete
kaitse üldmääruse muudatusi, mis on sätestatud määruses (EL) 2018/1725 füüsiliste isikute
kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes.
Lisaks on juba ammu vaja regulatiivset lahendust nõusolekuväsimusele ja küpsiste
teavitusribade ohtrusele. Direktiiviga 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja elektroonilise side
kohta (e-privaatsuse direktiiv), mis vaadati viimati läbi 2009. aastal, on kehtestatud raamistik
side konfidentsiaalsuse kaitseks ja täpsustatud määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse
üldmäärus), kui isikuandmeid töödeldakse elektroonilise side kontekstis. Samuti kaitseb see
kasutajate lõppseadmeid, mida võidakse kasutada nende eraelu puutumatuse rikkumiseks ja
nendega seotud teabe kogumiseks. Lõppseadmete, nagu telefonide ja personaalarvutite
kasutamise oluline osa on sisu tarbimine ja veebiteenuste kasutamine. Paljud neist
veebiteenustest sõltuvad reklaamitulust, sealhulgas isikustatud reklaamist saadavast tulust.
Sama kehtib ka meediateenuste kohta. Veebiteenuste osutajad kasutavad nn küpsiseid või
sarnaseid tehnoloogialahendusi, mis kasutavad ära lõppseadmete töötlemis- ja
salvestamisfunktsioone, pääsedes nii juurde näiteks lõppseadmes salvestatud või neist
edastatavale teabele. Seda kasutatakse mitmesugustel eesmärkidel, näiteks konkreetse
lõppseadme jaoks teenuse osutamise optimeerimiseks, lõppseadme ja teenuse turvalisuse
ET 7 ET
tagamiseks, aga ka üksikisiku käitumise ja erinevate veebiteenustega suhtlemise jälgimiseks,
et pakkuda isikustatud reklaami.
Kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vajalik tehniliseks salvestamiseks või
juurdepääsuks, mille ainus eesmärk on elektroonilise sidevõrgu kaudu teabe edastamine või
selle hõlbustamine, või kui see on rangelt vajalik abonendi või kasutaja poolt sõnaselgelt
taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks, on direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse
direktiiv) kohaselt vajalik nõusolek. Sellist nõusolekut küsitakse tavaliselt veebisaidil või
mobiilrakenduses kuvatavate hüpikribade kaudu. Sellised teavitusribad sisaldavad teavet
töötlemise eesmärkide kohta, mis on sageli seotud küpsiste liikide ja andmesaajatega, ning
need ei ole inimestele alati kergesti mõistetavad. Seetõttu ei pruugi nad saavutada oma
eesmärki – teavitada isikut ja anda talle kontroll oma eraelu puutumatuse kaitse ja
isikuandmete töötlemise üle –, vaid internetikasutajad peavad neid pigem tüütuks. Samal ajal
põhjustab nõuetele vastavate teavitusribade kujundamine veebiteenuste pakkujatele
märkimisväärseid kulusid.
Olukorra muudab veelgi keerukamaks see, et kasutaja lõppseadmest teabe saamiseks küpsiste
paigaldamise või sarnase tehnoloogia suhtes kohaldatakse direktiivi 2002/58/EÜ (e-
privaatsuse direktiiv) artikli 5 lõiget 3, samas kui isikuandmete edasist töötlemist reguleerib
määrus (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kuigi nõusolek on vajalik, et tagada
andmesubjektide poolne kontroll, ei ole see alati kõige sobivam õiguslik alus edasiseks
töötlemiseks, näiteks kui töötlemine on vajalik muude kui infoühiskonna teenuste
osutamiseks. See on põhjustanud vastutavatele töötlejatele, kes töötlevad lõppseadmetest
saadud isikuandmeid, õiguskindlusetust ja suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid. Lisaks
sellele tekitas e-privaatsuse määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohane topeltkord
olukorra, kus järelevalvet nende kahe õigusraamistiku normide üle olid pädevad teostama
erinevad riiklikud asutused.
Seetõttu tehakse ettepanek kohaldatavate õigusnormide koostoimet viivitamatult lihtsustada.
Lõppseadmetes olevate ja lõppseadmetest saadud isikuandmete töötlemist tuleks reguleerida
ainult määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), mis hõlmab ka selget nõuet
saada isikuandmete kogumisel nõusolek juurdepääsuks füüsilise isiku lõppseadmetele.
Kavandatavate muudatustega nähakse ette ka teatavad eesmärgid, mille puhul ei oleks
nõusolekut vaja ja mille puhul tuleks edasist töötlemist pidada seaduslikuks, eelkõige juhul,
kui need eesmärgid kujutavad endast väikest ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele
või kui sellise tehnoloogia paigaldamine on vajalik andmesubjekti tellitud teenuse
osutamiseks.
Samuti loob ettepanek võimaluse konkreetsete valikute automatiseeritud ja masinloetavas
vormingus märkimiseks ning selliste märgete arvessevõtmiseks veebisaitide,
mobiilirakenduste ja mobiiltelefonirakenduste pakkujate poolt pärast seda, kui standardid on
kättesaadavaks tehtud. See põhineb direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv) 2009. aasta
muudatustel (vt direktiivi 2009/136/EÜ põhjendus 66), milles juba soovitati võimaldada
kasutajal anda nõusolek brauseri või muu rakenduse asjakohaste seadete abil, kui see on
tehniliselt võimalik ja toimiv, ning määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
artikli 21 lõikel 5, samuti komisjoni 2017. aasta määruse ettepanekul, milles käsitletakse
eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet (COM(2017) 10), milles tehti ettepanek kasutaja
valikute haldamiseks veebibrauseri seadetega. See annab komisjonile volitused paluda
standardimisasutustel välja töötada standardid, et kodeerida andmesubjekti valikud
automaatselt ja masinloetavalt ning edastada need valikud brauseritest veebisaitidele ja
mobiilrakendustest veebiteenustele. Kui need on kättesaadavad (ja pärast kuuekuulist
ET 8 ET
üleminekuperioodi), on vastutavad töötlejad, kes kasutavad oma teenuse osutamiseks
veebisaiti ja mobiilrakendusi, kohustatud neid kodeeritud automatiseeritud ja masinloetavaid
märkeid arvesse võtma. Kui vastutavad töötlejad tagavad oma veebisaitide või
mobiilrakenduste vastavuse sellistele standarditele, peaksid nad saama kasu õigusnormidele
vastavuse eeldusest. Selle alusel eeldatakse, et töötatakse välja ka brauserite asjakohased
seaded. Sätted on sõnastatud tehnoloogiliselt neutraalselt, nii et kasutajaid võiksid nõusoleku
andmisel toetada ka muud vahendid (nt agentne tehisintellekt), kui need on isikuandmete
kaitse üldmääruse nõuete täitmise tagamiseks sobivad. Võttes arvesse veebipõhiste tulude
tähtsust sõltumatu ajakirjanduse kui demokraatliku ühiskonna hädavajaliku alustala jaoks, ei
peaks määruses (EL) 2024/1083 (Euroopa meediavabaduse määrus) määratletud
meediateenuste osutajad olema kohustatud selliseid signaale arvesse võtma, mis võimaldab
neil kasutajatega vahetult suhelda, kui nad neid teavitavad ja võimaldavad neil anda oma
nõusoleku.
Käesolevas määruses esitatud muudatustega nähakse ette ühtne kontaktpunkt, mille kaudu
saavad üksused samaaegselt täita mitme õigusakti kohaseid intsidentidest teatamise
kohustusi. Ühtne kontaktpunkt, mis toetab põhimõtet „teata üks kord, jaga paljudele“,
vähendab üksuste halduskoormust, tagades samal ajal asjakohases õigusaktis määratletud
andmesaajatele toimiva ja turvalise teabevoo turvaintsidentide kohta.
Ettepanekus sätestatakse ENISA kohustus luua ühtne kontaktpunkt, võttes arvesse ühtset
aruandlusplatvormi aktiivselt ärakasutatavatest nõrkustest ja tõsistest intsidentidest
teatamiseks vastavalt määrusele (EL) 2024/2847 (küberkerksuse määrus). Töövahendi kohta
kehtestatakse konkreetsed nõuded, sest tegemist peab olema üksuste esitatava ja pädevatele
asutustele saadetava teabe edastamise turvalise kanaliga. See ei muuda intsidentidest
teatamise aluseks olevaid õiguslikke nõudeid, kuid optimeerib oluliselt töövoogu ja üksustelt
nõutavaid ressursse.
Ettepanekus sätestatakse ka ühtse kontaktpunkti kasutamine direktiivi (EL) 2022/2555
(küberturvalisuse 2. direktiiv), määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus),
määruse (EL) 2022/2554 (digitaalse tegevuskerksuse määrus), määruse (EL) 910/2014
(eIDASe määrus) ja direktiivi (EL) 2022/2557 (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
direktiiv) kohaste intsidentidest teatamise tihedalt seotud kohustuste täitmiseks. Muud
sektoripõhised aruandluskohustused, näiteks need, mis on sätestatud piiriüleste
elektrivoogude küberturvalisuse aspekte käsitleva võrgueeskirja raames ja asjaomastes
lennundussektorit käsitlevates õigusaktides, viiakse samuti ühtse kontaktpunkti alla, muutes
vastavaid delegeeritud õigusakte ja rakendusakte, millega on kehtestatud nende raamistike
kohased aruandluskohustused.
Ettepaneku eesmärk on ka ühtlustada esitatava teabe sisu, kehtestades volitused seoses mitme
õigusaktiga, kui need puuduvad. Ettepanekus selgitatakse, et direktiivi (EL) 2022/2555,
direktiivi (EL) 2022/2557 ja määruse (EL) 2016/679 ühiste aruandlusvormide väljatöötamisel
tuleks komisjonil võtta nõuetekohaselt arvesse määruse (EL) 2022/2554 (digitaalse
tegevuskerksuse määrus) raames saadud kogemusi ja välja töötatud ühiseid vorme, et tagada
järjepidevus, edendada koostoimet ja vähendada üksuste halduskoormust, minimeerides
üksuste poolt täidetavate andmeväljade arvu.
Lisaks nendele olulistele muudatustele kasutatakse ettepanekuga võimalust tunnistada
kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis
käsitleb õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks
(edaspidi „platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määrus“ või „P2B-määrus“). Kõnealust
määrust kohaldatakse alates 12. juulist 2020 ja see oli esimene samm platvormimajanduse
jaoks tervikliku õigusraamistiku loomise suunas. Alates selle määruse jõustumisest on
ET 9 ET
veebipõhiseid vahendusteenuseid ja veebiplatvorme hakatud reguleerima ka muude ELi
õigusaktidega. Need on näiteks määrus (EL) 2022/1925 (digiturgude määrus) ja määrus
(EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus), mis suures osas asendavad P2B-määruse sätted. P2B-
määruse valitud sätted jäävad kehtima, et tagada õiguskindlus nendele sätetele viitavate
õigusaktide, näiteks platvormitöö tingimuste parandamist käsitleva direktiivi (EL) 2023/2831
puhul. Üldiselt vähendab veebiplatvormide õigusraamistiku lihtsustamine mitmekihilistest ja
kattuvatest õigusnormidest tulenevaid nõuete täitmisega seotud kulusid, nagu sidusrühmad on
soovinud. Veebivahendusteenuste osutajad saavad kasu selgematest õigusnormidest. Täitmise
tagamine muutub sihipärasemaks.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanekuga kaasneb teine ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) 2024/1689
(tehisintellektimäärus), ja koos moodustavad need „digivaldkonna koondpaketi“, mis kujutab
endast esimest ja vahetut sammu digivaldkonda käsitlevate õigusnormide lihtsustamisel.
Lisaks digivaldkonna koondpaketile hõlmab määruse (EL) 2019/881 (küberturvalisuse
määrus) läbivaatamise ettepanek muu hulgas Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA)
ajakohastatud volitusi ning meetmeid, mille eesmärk on lihtsustada küberturvalisuse nõuete
täitmist.
Digivaldkonna koondpakett on osa digipaketi kaudu välja kuulutatud laiemast õigusnormide
lihtsustamise strateegiast, mida on täpsemalt kirjeldatud käesoleva seletuskirja sissejuhatavas
osas.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Ettepanek on osa komisjoni tegevuskavast ELi õigusraamistiku lihtsustamiseks. Muudetud
õigusaktide suur ulatus näitab selget võimalust lihtsustamiseks, käsitledes eri õigusnormide
vastastikust mõju, sealhulgas juhul, kui need puudutavad erinevaid poliitikavaldkondi. See
kehtib näiteks intsidentidest teatamise ühtse kontaktpunkti raames välja töötatud lihtsustamise
digilahenduse puhul, mis ei muuda aluseks olevaid regulatiivseid kohustusi, kuid koondab
ühte liidesesse küberturvalisuse normid, mida kohaldatakse oluliste üksuste ja finantssektori
suhtes, andmekaitse-eeskirjad jms.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 114 ja 16, mis vastab
muudetavate õigusaktide õiguslikule alusele. Määrust (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse
üldmäärus) ja määrust (EL) 2018/1725 muutvate sätete puhul on sobiv õiguslik alus
aluslepingu artikkel 16. Kuna kõik muud muudetud õigusaktid põhinevad aluslepingu
artiklil 114, on sama õiguslik alus sobiv ka käesoleva määruse vastavate muutmissätete puhul.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kuna muudetud õigusnormid on liidu õigusnormid, saab neid muuta ainult liidu tasandil.
Käesolevas määruses esitatud tehnilised kohandused säilitavad muudetud õigusaktide aluseks
oleva subsidiaarsuse põhimõtte.
Määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) puhul tugevdavad muudatused määruse eesmärki
kõrvaldada takistused andmepõhise majanduse ühtsel turul. Selleks liidetakse määrusesse
olemasolevad õigusnormid. Nende õigusnormide sihipärase muutmise eesmärk on lihtsustada,
ET 10 ET
selgitada ja vähendada nii erasektori kui ka riikide ametiasutuste halduskoormust.
Muudatused ei mõjuta liikmesriikide ega ELi institutsioonide pädevust.
Sama kehtib ka direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) kehtetuks tunnistamise
kohta: selle sisulised normid võetakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) üle ilma
liikmesriikidele antud pädevusi oluliselt muutmata. Oluline osa avaliku sektori andmetest
kuulub juba praegu vahetult kohaldatava rakendusmääruse (EL) 2023/138 (väärtuslike
andmestike kohta)12 kohaldamisalasse. Määrusena vormistamine hõlbustab kavandatud
muudatuste ühtset kohaldamist kõigis liikmesriikides. Protsesside lihtsustamise ning erinevate
riiklike õigusaktide tõlgendamise ja rakendamisega seotud halduskoormuse vähendamise
kaudu toetatakse sellega eelkõige avaliku sektori andmeid valdavaid avalikke haldusasutusi,
aga ka selliste andmete taaskasutajaid Vahetult kohaldatavate õigusnormide täitmise tagamise
muutub tõenäoliselt järjepidevamaks. Ettepanekuga ei muudeta riiklikke juurdepääsukordi ja
selle eesmärk on pakkuda piisavat paindlikkust riiklike lahenduste jaoks (selle õiguse tähtsust
on rõhutanud liikmesriigid).
Määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EL) 2018/1725 puhul
on kavandatavate muudatuste eesmärk suurendada kehtivate õigusnormide kohaldamise
selgust ja prognoositavust ning vähendada võimaluse korral halduskoormust, kahjustamata
seejuures määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse
(EL) 2018/1725 kohast kõrgetasemelist andmekaitset. Samuti ei muudeta nendega
liikmesriikide ega ELi organite ja institutsioonide pädevust.
Intsidentidest teatamise ühtse kontaktpunkti kasutuselevõtuga pakutakse välja üleeuroopaline
lahendus, st üks kanal, mille kaudu saab täita mitut õiguslikku kohustust, mis on ettevõtetele
pandud sisuliselt samast intsidendist teatamiseks. Lahendus ei muuda mingil viisil riiklike
asutuste õigusi ja pädevust selliseid teateid saada. Selle asemel see soodustab aruandlust,
pakkudes ühtset kontaktpunkti lihtsalt kasutatava liidesena, kus näiliselt esitatakse üks teade,
kuid tegelikult täidetakse korraga mitu õiguslikku kohustust. Kuna paljusid asjaomaseid
teenuseid osutatakse piiriüleselt ja teenuseosutajad tegutsevad mitmes liikmesriigis, on vaja
Euroopa tasandi lahendust.
• Proportsionaalsus
Ettepanek sisaldab tehnilisi muudatusi, mis on vajalikud halduskoormuse vähendamise ja
õigusaktide selguse tagamise eesmärgi saavutamiseks, säilitades samal ajal muudetud
õigusaktide aluseks olevad eesmärgid ja neid optimeerides. Muudatused on proportsionaalsed,
kuna tekitavad ettevõtetele ja ametiasutustele tühiseid ülemineku- ja kohanemiskulusid (kui
üldse), kuid võimaldavad järgnevatel aastatel saavutada suurt kulude kokkuhoidu.
Mitme käesolevas määruses esitatud muudatusega taotletakse lihtsustamise eesmärki,
pakkudes eelkõige õiguskindlust ja selgitades õigusnormide kohaldamist, näiteks esitades
andmevaldajatele selgitusi ärisaladuste kaitse kohta määruses (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
või selgitades määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) kohaldamisalasse
kuuluvaid isikuandmeid sisaldavate tehisintellektimudelite ja -süsteemide treenimist või
12 Rakendusmäärus (EL) 2013/138.
ET 11 ET
isikuandmete mõistet määruses (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruses
(EL) 2018/1725. Mõne sätte eesmärk on kodifitseerida Euroopa Liidu Kohtu tõlgendused,
näiteks isikuandmete pseudonüümimise kohta, mida on täpsustatud määruses (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus). Seega sisaldavad need väga sihipäraseid õigusnormide
muudatusi ning eeldatavasti on neil suur mõjutulenevalt ettevõtetele ja investoritele
õiguskindluse tagamisest.
Käesolevas määruses kavandatud muudatuste eesmärk on ka vähendada ettevõtete ja
ametiasutuste otseseid kulusid, võttes arvesse, et samu regulatiivseid eesmärke on võimalik
saavutada väiksema koormusega ja õigusnormide proportsionaalsust tagades. Näiteks
määruses (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) sätestatud andmevahendusteenuste suhtes
kohaldatav kohustuslik kord muudetakse määruses (EL) 2023/2854 (andmemäärus) usaldust
suurendavaks vabatahtlikuks korraks.
Laiendades väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldatavaid teatavaid sätteid
väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, on lihtsustamismeetmed sihipärased
ja muudavad nende kohustuste ulatust minimaalselt, pakkudes samal ajal õiguskindlust
laiemale ettevõtete ringile, millel on suur potentsiaal toetada ELi konkurentsivõimet.
Ettepanekud piirduvad muudatustega, mis on vajalikud selle tagamiseks, et väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad saaksid kasu samast õigusraamistikust nagu VKEd.
Ühtne kontaktpunkt intsidentidest ja isikuandmetega seotud rikkumistest teatamiseks toob
ettevõtetele kaasa suure kulude kokkuhoiu ning lahendab samal ajal ka teatamata jätmise
üldise probleemi. See ei ole mitte ainult proportsionaalne lahendus, vaid pakub digivahendi
abil ka olulist lihtsustust ja toetab kontaktpunktiga hõlmatud aruandluskohustuste toimivat
täitmist.
Määrus (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) tuleb tunnistada kehtetuks, et lõpetada õigusnormide
dubleerimine; määrusel on ainult jääkväärtus ning proportsionaalset regulatiivset
lähenemisviisi veebiplatvormide reguleerimisele arvesse võttes tuleb topeltkohustused
kaotada.
• Vahendi valik
Võttes arvesse muudetavate õigusnormide laadi, esitatakse muudatused määruse vormis.
Direktiivide muutmise korral on sätted suunatud Euroopa institutsioonidele või tehakse
sihipäraseid muudatusi eelkõige selleks, et jätta välja sätted, mida on määrustes põhjalikumalt
käsitletud.
ET 12 ET
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Enamik käesolevas ettepanekus käsitletavatest õigusaktidest on suhteliselt uued ja nende
tulemuste hindamine on veel pooleli. Olulisemad tähelepanekud on kokkuvõtlikult esitatud
lisatud komisjoni talituste töödokumendis.
Erandiks on määruse (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) esialgne läbivaatamine 2023. aastal13).
Aruandes täheldati esialgset positiivset mõju, mis tuleneb näiteks lepingute läbipaistvusest
ärikasutajate jaoks ja kaebuste käsitlemise nõuetekohasest menetlusest. Samas toodi aruandes
välja, et nii ärikasutajad kui ka veebipõhiste vahendusteenuste ja veebipõhiste
otsingumootorite pakkujad ei ole teadlikud oma õigustest ja kohustustest, mis tulenevad
määrusest (EL) 2019/1150 (P2B-määrus). Sellele lisandus ka määruse (EL) 2019/1150 (P2B-
määrus) ebapiisav järgimine ja puudulik rakendamine. Kuni 2023. aastani esitati määruse
(EL) 2019/1150 (P2B-määrus) alusel väga vähe kaebusi. Aruandes jõuti järeldusele, et
„määruse (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) potentsiaali ei ole praegu täielikult ära kasutatud“.
Vahepeal hakati määrust (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus) ja määrust (EL) 2022/1925
(digiturgude määrus) täielikult kohaldama ning need on määruse (EL) 2019/1150 (P2B-
määrus) sätted suures osas asendanud.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepaneku koostamise käigus korraldati mitu konsultatsiooni. Kõik konsultatsioonid olid
kavandatud üksteist täiendama, puudutades kas erinevaid aktuaalseid aspekte või erinevaid
sidusrühmi.
2025. aasta kevadel avaldati kolm avalikku konsultatsiooni ja tagasisidekorjet ettepaneku
peamiste sammaste kohta. 9. aprillist kuni 4. juunini toimus konsultatsioon tehisintellekti
kasutamise strateegia kohta,14 11. aprillist kuni 20. juunini toimus konsultatsioon määruse
(EL) 2019/881 (küberturvalisuse määrus) läbivaatamise kohta15 ja 23. maist kuni 20. juulini
toimus konsultatsioon Euroopa andmeliidu strateegia kohta16. Igas küsimustikus oli eraldi osa
(või mõnel juhul mitu osa) rakendamise ja lihtsustamisega seotud probleemide kohta, mis olid
otseselt seotud digivaldkonna koondpaketi üle peetud aruteludega. Esimese
konsultatsioonivoo raames saadi kokku 718 üksikvastust.
13 Komisjoni talituste töödokument, „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Määruse (EL) 2019/1150 (mis käsitleb õigluse
ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks) rakendamise esimene
esialgne läbivaatamine““ (SWD(2023) 300 final). 14 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje tehisintellekti kasutamise strateegia kohta“. Kättesaadav:
Tehisintellekti kasutamise strateegia – Euroopa tugevam positsioon tehisintellekti vallas. 15 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje küberturvalisuse määruse läbivaatamise kohta“.Kättesaadav:
ELi küberturvalisuse määrus. 16 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje Euroopa andmeliidu strateegia kohta“. Kättesaadav: Euroopa
andmeliidu strateegia.
ET 13 ET
Digivaldkonna koondpaketi kohta avaldati täiendav tagasisidekorje 16. septembrist kuni
14. oktoobrini 202517. Selle eesmärk oli anda sidusrühmadele võimalus esitada
konsolideeritud ettepaneku kohta märkusi, mis käsitlevad digivaldkonna koondpaketi
kohaldamisala. Saadi 513 vastust eri sidusrühmadelt, sealhulgas ettevõtjatelt ja ettevõtjate
ühendustelt, kodanikuühiskonnalt, teadusringkondadelt, ametiasutustelt ning kodanikelt.
Juhtiv asepresident Henna Virkkunen korraldas kaks rakendamist käsitlevat dialoogi
digivaldkonna koondpaketis käsitletud peamiste teemade üle: esimese andmepoliitika kohta18
(1. juulil 2025) ja teise küberturvalisuse poliitika kohta19 (15. septembril).
Volinik McGrath korraldas rakendamist käsitleva dialoogi, mis puudutas isikuandmete kaitse
üldmääruse kohaldamist (16. juulil 2025).
Komisjoni talitused korraldasid ka mitu „reaalsuskontrolli“ – põhjalikud teemarühmad
ettevõtete ja kodanikuühiskonna esindajatega, mis korraldati ajavahemikus 15. septembrist
kuni 6. oktoobrini 2025, et arutada igapäevaselt kogetud praktilisi rakendamisprobleeme ja
hinnata nõuete täitmisega seotud kulusid.
Ajavahemikus 4. septembrist kuni 16. oktoobrini 2025 korraldati Euroopa
ettevõtlusvõrgustiku (EEN)20 kaudu spetsiaalne VKEde paneel konkreetselt väikeste ja
keskmise suurusega ettevõtjatega (VKEd) konsulteerimiseks ja nendelt tagasiside
kogumiseks.
Lisaks said komisjoni talitused arvukalt seisukohti ja korraldasid kahepoolseid kohtumisi eri
sidusrühmadega. Samuti tegid komisjoni talitused ümarlaudade kaudu või mitmesuguste
nõukogu töörühmade raames koostööd liikmesriikidega.
Üldiselt olid sidusrühmad oma tagasisides ühel meelel, et mõnede digivaldkonna
õigusnormide kohaldamist tuleks lihtsustada. Sidusrühmad väljendasid heameelt, et
tähelepanu keskmes on õigusnormide ühtsus ja konsolideerimine ning nõuete täitmisega
seotud kulude optimeerimine.
Selgelt sooviti andmevaldkonna õigustiku ühtlustamist ja õigusnormide konsolideerimist.
Seda küsimust käsitletakse ettepanekus koos sidusrühmade toetatud sihipäraste muudatustega,
sealhulgas seoses isikuandmete kaitse üldmäärusega ja küpsiste teavitusribade põhjustatud
väsimusega. Lisaks on ettevõtjad osutanud selliste andmeid käsitlevate õigusnormide
vastastikuse mõju täiendavale hindamisele, mis nõuavad põhjalikumat analüüsi parema
õigusloome vahendite, eelkõige eelseisva digitaalse toimivuse kontrolli abil.
17 Euroopa Komisjon (2025), „Tagasisidekorje digipaketi ja digivaldkonna koondõigusakt kohta“. Kättesaadav:
Lihtsustamine – digipakett ja digivaldkonna koondõigusakt. 18 Euroopa Komisjon (2025), „Dialoog rakendamise üle – andmepoliitika“. Kättesaadav: Dialoog rakendamise
üle – andmepoliitika – Euroopa Komisjon. 19 Euroopa Komisjon (2025), „Dialoog juhtiva asepresidendi Henna Virkkusega küberturvalisuse poliitika
rakendamise üle“. Kättesaadav: Dialoog juhtiva asepresidendi Henna Virkkusega küberturvalisuse poliitika
rakendamise üle – Euroopa Komisjon. 20 Euroopa ettevõtlusvõrgustik on maailma suurim väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugivõrgustik
ning seda rakendab Euroopa Komisjoni Euroopa Innovatsiooninõukogu ja VKEde Rakendusamet
(EISMEA).
ET 14 ET
Samuti on eri sektorite ettevõtjad juhtinud tähelepanu asjaolule, et mitme õigusraamistiku
kohane intsidentidest topeltteatamine tekitab põhjendamatut koormust. Sellele meetmete
võtmise kutsele vastatakse ettepanekuga luua intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt.
Seoses tehisintellekti käsitleva määrusega on sidusrühmad osutanud vajadusele tagada
õigusnormide kohaldamisel õiguskindlus ning rõhutanud eelkõige vajadust kättesaadavate
standardite ja suuniste järele enne õigusnormide kohaldamist. Nende probleemide
lahendamiseks on digivaldkonna koondpaketi raames esitatud eraldi õigusakti ettepanek.
Sidusrühmad ei ole platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määruse mõju kohta oma
arvamust avaldanud, mis kinnitab vahehindamise aruande tulemusi, et need õigusnormid ei
ole hästi tuntud ega oma eesmärgi saavutamisel tõhusad. Käesoleva määrusega tehakse
ettepanek tunnistada platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määruse normid kehtetuks,
eelkõige seetõttu, et need kattuvad uuemate õigusnormidega.
Digivaldkonna koondpaketti toetavas komisjoni talituste töödokumendis on esitatud
üksikasjalik ülevaade sidusrühmadega peetud konsultatsioonidest ja nende kajastamisest
ettepanekus.
• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Lisaks eespool kirjeldatud konsultatsioonidele tugines komisjon käesoleva ettepaneku
koostamisel peamiselt siseanalüüsile. Ettepaneku andmeid käsitlevate peatükkide analüüsi
toetamiseks telliti ka kaks uuringut. Esimene keskendus määruse (EL) 2018/1807
(isikustamata andmete vaba liikumise määrus), direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete
direktiiv) ja määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) rakendamisele. Teine uuring,
mis on tihedamalt seotud andmeliidu strateegiat käsitleva teatisega (mis võeti vastu sama
lihtsustamispaketi osana koos digivaldkonna koondpaketiga), keskendus andmepoliitika
arengusuundumustele, mis on seotud generatiivse tehisintellekti, õigusnormidele vastavuse ja
rahvusvaheliste mõõtmetega. Mõlemad uuringud on lõppjärgus ja avaldatakse hiljem.
Komisjoni talitused on teinud ka uuringu määruse (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus) ja
muude õigusaktide, sealhulgas määruse (EL) 2019/1150 (P2B-määrus) vastastikuse mõju
kohta. Komisjon avaldab vastavalt määruse (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus) artikli 91
nõuetele digipaketi osana aruande, milles kirjeldatakse määruse (EL) 2022/2065 (digiteenuste
määrus) ja muude seonduvate õigusnormide vastastikust mõju.
• Mõju hindamine
Käesolevas määruses esitatud muudatused on sihipärased ja tehnilist laadi. Nende eesmärk on
tagada õigusnormide tõhusam rakendamine. Need ei hõlma mitut poliitikavarianti, mida oleks
võimalik mõttekalt testida ja võrrelda, ning vastavalt parema õigusloome suunistele ei toetu
need täielikule mõju hindamise aruandele.
Lisatud komisjoni talituste töödokumendis käsitletakse põhjalikult muudatuste
sekkumisloogikat ja sidusrühmade seisukohti seoses erinevate meetmetega ning esitatakse
ettepanekute kulude-tulude analüüs, sealhulgas saavutatav kulude kokkuhoid ja muu mõju.
Paljudel juhtudel tugineb see asjakohastele mõjuhinnangutele, mis koostati algselt erinevate
õigusaktide jaoks.
• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
Kavandatava määrusega vähendatakse oluliselt ettevõtjate, avalike haldusasutuste ja kodanike
koormust. Esialgsete hinnangute kohaselt on alates selle jõustumise hetkest võimalik säästa
vähemalt 1 miljard eurot aastas, millele lisandub veel 1 miljard eurot ühekordsete kulude
ET 15 ET
kokkuhoidu, mis teeb kokku vähemalt 5 miljardit eurot kolme aasta jooksul kuni
2029. aastani. Samuti oodatakse suures osas mittekvantifitseeritavat kasu, eelkõige tänu
õigusnormide lihtsustamisele, mis hõlbustab nende rakendamist ja järgimist. Arvutustes ei ole
arvesse võetud kavandatud regulatiivse lähenemisviisi abil loodavaid ärivõimalusi.
Kuigi VKEd on juba vabastatud digivaldkonna koondpaketiga muudetavate õigusaktide
teatavate sätete kohaldamisest, pakutakse pilvteenuste vahetamise valdkonnas välja
täiendavad toetusmeetmed. Ühtlustatud andmete jagamise norme käsitlevas peatükis
laiendatakse mõningaid VKEde suhtes juba kehtivaid erandeid ka väikestele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
Ettepanek on ka täielikult kooskõlas komisjoni digikontrolliga, mille eesmärk on tagada
poliitikaettepanekute piisav kooskõla digikeskkonnaga. Täpsemalt on seda käsitletud lisatud
finants- ja digiselgituse 4. peatükis.
• Põhiõigused
Kavandatavad muudatused toetavad ettevõtjate innovatsioonivõimalusi ühtsel turul ja
edendavad seega õigust tegeleda liidus ettevõtlusega.
Teatavad sätted on seotud ka muude põhiõiguste, eelkõige eraelu puutumatuse ja
isikuandmete kaitse õiguse kaitsmise ja edendamisega ning need on koostatud nii, et säiliksid
rangeimad kaitsestandardid ja üksikisikuid toetataks nende õiguste tõhusal kasutamisel,
optimeerides samal ajal kulusid ja luues uusi innovatsioonivõimalusi. Nii järgib ettepanek
rangelt harta artiklis 52 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet.
Määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EL) 2018/1725 puhul
lihtsustatakse kavandatavate sihtotstarbeliste muudatustega väikese riskiga töötlemise suhtes
kohaldatavaid nõudeid, ühtlustatakse teatavaid standardeid ning selgitatakse määruse
(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) ja määruse (EL) 2018/1725 teatavaid
põhimõisteid, võimaldades vastutavatel töötlejatel rakendada tõhusamaid
andmekaitsepõhimõtteid. See võimaldaks neil suunata oma ressursid andmemahukamatele ja
suure riskiga tegevustele, mille puhul on isikuandmete kaitse meetmed kõige olulisemad.
Mis puudutab side privaatsust, siis ettepanekus säilitatakse rangeimad kaitsestandardid,
sealhulgas nõusolekul põhinev juurdepääs lõppseadmetele. Direktiivi 2002/58/EÜ (e-
privaatsuse direktiiv) muudatusega sisulisi kaitsemeetmeid ei muudeta. Sellega viiakse
lõppseadmetes olevate ja lõppseadmetest saadud isikuandmete töötlemise normid vastavusse
määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Direktiivi kohased lõppseadmete
puutumatuse nõuded säilivad ka isikustamata andmete töötlemisel.
4. MÕJU EELARVELE
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) loodava ja hallatava intsidentidest teatamise
ühtse kontaktpunkti mõju eelarvele on üksikasjalikult kirjeldatud määruse (EL) 2019/881
(küberturvalisuse määrus) muudatustes ENISA-le ettenähtud ressursside raames.
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ei kohaldata
ET 16 ET
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) muutmine
Andmevaldkonna õigusraamistiku muudatustega koondatakse määrusesse (EL) 2023/2854
(andmemäärus) märkimisväärselt lihtsustatud viisil määruse (EL) 2018/1807 (andmete vaba
liikumise määrus), määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) ja direktiivi
(EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sätted. I peatükk sisaldab ka sihtotstarbelisi
muudatusi, mille eesmärk on kohandada määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) kehtivaid
norme.
Artikkel 1 sisaldab määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) muudatusi, mis käsitlevad
andmetele õiglase juurdepääsu ja nende kasutamise ühtlustatud norme ning millega
muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828.
Artikliga 1 tehakse järgmised muudatused
Lõikega 1 ajakohastatakse määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) kohaldamisala, kuna
sellesse määrusesse lisatakse uued peatükid, nagu on täpsemalt selgitatud allpool.
Lõikega 2 muudetakse mõisteid ja lisatakse uusi mõisteid.
Lõikega 3 kehtestatakse määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) artikli 4 lõikes 8 uus norm,
mis võimaldab andmevaldajatel keelduda ärisaladuste avaldamisest kasutajale, kui on suur
oht, et need omandatakse või neid kasutatakse ebaseaduslikult või need avalikustatakse
kolmandatele riikidele või nende riikide kontrolli all olevatele üksustele, mis alluvad
jurisdiktsioonile, kus kaitse on nõrgem kui liidus.
Lõikega 5 kehtestatakse sama norm määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) artikli 5
lõikes 11, mis käsitleb andmevaldajaid, kes avalikustavad ärisaladusi kolmandatele isikutele.
Lõigetega 5–19 kitsendatakse V peatüki kohaldamisala, asendades termini „erakorralised
vajadused“ terminiga „üldine hädaolukord“. Artiklid 14 ja 15 jäetakse välja ning lisatakse uus
artikkel 15a, mis on ainus artikkel, millele tuginedes võib üldise hädaolukorra ajal esitada
taotlusi määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) ettevõtetelt riigile andmete jagamise korra
alusel. Taotlusi võib esitada, kui see on vajalik üldise hädaolukorra lahendamiseks (artikli 15a
lõige 2) või leevendamiseks või üldisest hädaolukorrast taastumise toetamiseks (artikli 15a
lõige 3). Ristviiteid kohandatakse vastavalt ning sõnastust lihtsustatakse ja muudetakse
selgemaks. Artikli 1 lõikega 21 lisatakse uus artikkel 22a, mis raamistab V peatüki kohase
kaebuste menetlemise korra, ühendades varem kordunud sätted.
Lõigetega 20–22 lisatakse teatavad erandid määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
VI peatükki (andmetöötlusteenuste vahetamine): artiklisse 31 lisatakse leebem erikord seoses
andmetöötlusteenustega, mis on loodud tellimustööna, st andmetöötlusteenustega, mis ei ole
valmisteenused ja mis ei toimiks ilma, et neid enne kasutaja vajaduste ja ökosüsteemiga
kohandataks, kui neid teenuseid osutatakse enne 12. septembrit 2025 sõlmitud lepingute
alusel. Samamoodi lisatakse artiklisse 31 uus leebem erikord seoses andmetöötlusteenustega,
mida VKEd ja väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad osutavad enne
12. septembrit 2025 sõlmitud lepingute alusel, ning täpsustus, et need teenuseosutajad võivad
tähtajalistesse lepingutesse lisada trahvi lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest.
ET 17 ET
Lõiked 23–25 sisaldavad määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) artikli 32 muudatusi, mis
tulenevad praegu määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) kohaldamisalasse
kuuluvate asutuste integreerimisest määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
Lõikega 26 kaotatakse nutilepingute pakkujate kohustus järgida olulisi nõudeid ning antakse
komisjonile volitused võtta vastu ühtlustatud standardid.
Lõikega 27 integreeritakse kaks õiguslikku korda, mis on praegu sätestatud määruses
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus), mis tunnistatakse koondpaketi jõustumisel kehtetuks.
Sellega kujundatakse ümber andmehalduse määruse III ja IV peatüki kehtivad normid, milles
on sätestatud andmevahendusteenuse osutajate suhtes kohaldatav kohustuslik teatamiskord ja
andmealtruismiorganisatsioonide suhtes kohaldatav vabatahtlik registreerimiskord. Mõlemad
korrad lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) uue VIIa peatükina. Võttes
arvesse, et andmevahendusteenuste turg on kujunemisjärgus, muudetakse määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) kohased kohustused paindlikumaks, et see turg saaks
kasvada. Esiteks muudetakse andmevahendusteenuse osutajate suhtes kohaldatav kord
vabatahtlikuks. Teiseks asendatakse kõige tähtsam kohustus, nimelt kohustus hoida
andmevahendusteenused õiguslikult lahus mis tahes muudest teenustest, mida ettevõte võib
soovida pakkuda, kohustusega hoida teenused funktsionaalselt eraldiseisvana ning
kehtestatakse täiendavad tingimused. Samuti lühendatakse oluliselt kohustuste loetelu.
Andmealtruismi puhul tunnistatakse kehtetuks andmealtruismiorganisatsioonide suhtes
kohaldatavad aruandlus- ja läbipaistvuskohustused ning loobutakse mõttest täiendada määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) „andmealtruismi eeskirja“ norme veelgi
üksikasjalikumate normidega.
Kehtestatakse uus VIIb peatükk, millega lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854
(andmemäärus) isikustamata andmete asukoha nõude keeld liidu piires, mis varem sisaldus
kehtetuks tunnistatavas määruses (EL) 2018/1807 (isikustamata andmete vaba liikumise
määrus). Komisjonile teatamise kohustus jääb kehtima, kuid kaotatakse ühtne veebipõhine
riiklik teabepunkt, kus liikmesriigid peaksid avaldama kohaldatavad andmete asukoha
nõuded.
Lõigetes 4 ja 33–58 esitatakse ühendatud sätted avaliku sektori asutuste valduses olevate
andmete ja dokumentide taaskasutamise kohta vastavalt määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) II peatükile ja direktiivile (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv).
• Punktiga 4 võetakse kasutusele mõisted määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus)
lisatud sätetest, ühtlustades andmete ja dokumentide määratlusi ning eristades rangelt
digitaalset (andmed) ja mitte-digitaalset (dokumendid) sisu.
• Lisatakse uus VIIc peatükk avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja
dokumentide taaskasutamise kohta.
• Lisatakse uus 1. jagu, milles sätestatakse uue lisatud peatüki suhtes kohaldatavad
üldpõhimõtted.
• Lisatakse määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatüki ja direktiivi
(EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) ühiseid õigusnorme sisaldava ühendatud
peatüki reguleerimisese ja kohaldamisala.
• Sätestatakse ühine mittediskrimineerimise põhimõte, mida kohaldatakse avaliku
sektori avaandmete ja teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
jagamise suhtes.
ET 18 ET
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete korrale ja teatavatesse kategooriatesse
kuuluvate kaitstud andmete korrale ühine ainuõiguslike kokkulepete keeld.
• Sätestatakse üldpõhimõtted, mis käsitlevad tasu võtmist avaliku sektori avaandmete
või teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise eest. Uue
reeglina peavad avaliku sektori asutused avaliku sektori avaandmete taaskasutamist
diskrimineerimata tagama, et kõiki tasusid saab maksta ka võrgus laialdaselt
kättesaadavate piiriüleste makseteenuste kaudu. Sellega laiendatakse reeglit, mis
varem kehtis ainult teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamise suhtes vastavalt määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus)
II peatükile.
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete ja teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutajate õigus saada teavet õiguskaitsevahendite kohta, mis
on seotud neid mõjutavate otsuste või tavadega.
• Lisatakse jagu avaliku sektori avaandmete taaskasutamise normide kohta, mis varem
olid direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) normid.
• Määratletakse selle jao kohaldamisala, sealhulgas selle kohaldamata jätmine
teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete suhtes, mis kuuluvad
avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamist
käsitleva üldpeatüki kohaldamisalasse.
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete taaskasutamise üldpõhimõte.
• Sätestatakse avaliku sektori avaandmete taaskasutamise taotluste menetlemise
normid, lisades direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) endise sätte.
• Kehtestatakse normid avaliku sektori avaandmete taaskasutamiseks kättesaadavate
vormingute kohta, mis varem sisaldusid direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete
direktiiv).
• Kehtestatakse normid seoses avaliku sektori avaandmete eest tasu võtmisega, mida
varem reguleeriti direktiiviga (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv). Uue normi
kohaselt võivad avaliku sektori asutused võtta väga suurtelt ettevõtetelt
taaskasutamise eest suuremat tasu. Sellised tasud peavad olema proportsionaalsed ja
nende summa peab põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.
• Kehtestatakse normid avaliku sektori avaandmete taaskasutamise standardlitsentside
kohta, mis varem sisaldusid direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv). Uue
normi kohaselt võivad avaliku sektori asutused näha väga suurtele ettevõtetele ette
eritingimused. Sellised tingimused peavad olema proportsionaalsed ja põhinema
objektiivsetel kriteeriumidel.
• Varem direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sisaldunud normid
praktiliste vahendite kohta lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus), et
hõlbustada taaskasutamiseks kättesaadavate andmete või dokumentide otsimist.
• Varem direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sisaldunud normid
teadusandmete kohta lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
• Varem direktiivis (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) sisaldunud normid
väärtuslike andmestike kohta lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
• Luuakse uus jagu teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamise kohta, et lisada sellesse peatükki määruse (EL) 2022/868
ET 19 ET
(andmehalduse määrus) II peatüki endised normid. Punktis kirjeldatakse selle
kolmanda jao kohaldamisala, millega välistatakse avaliku sektori avaandmete
taaskasutamise korda reguleeriva teise jao kohaldamisalasse kuuluvad andmed ja
dokumendid. Uue normi kohaselt kuuluvad dokumendid selle jao kohaldamisalasse.
• Sätestatakse teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamisega seotud üldpõhimõte. See on määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) II peatükis sätestatud põhimõte, mille kohaselt kõnealuse
jaoga ei kehtestata avaliku sektori asutustele kohustust lubada kaitstud andmete
taaskasutamist, vaid nähakse ette miinimumtingimused, mille alusel avaliku sektori
asutused otsustavad sellised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks teha.
• Lihtsustatud ja ühtlustatud kujul kehtestatakse normid, mis käsitlevad teatavatesse
kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise tingimusi, mis olid varem
sätestatud määruse (EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükis. See hõlmab
selgitust, selle kohta, milliseid norme kohaldatakse juhul, kui isikuandmed on
anonüümitud. Isikustamata andmete kolmandatesse riikidesse edastamise suhtes
kohaldatavad nõuded säilitatakse, kuid need esitatakse eraldi uue artiklina punkti 54
alla.
• Tasude võtmist käsitlevad normid, mis varem moodustasid osa määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükist, lisatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). Uue normi kohaselt võivad avaliku sektori asutused
näha väga suurtele ettevõtetele ette suuremad taaskasutamise tasud. Sellised tasud
peavad olema proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.
Erimeetmeid, mille eesmärk oli soodustada taaskasutamist VKEde poolt,
laiendatakse ka väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.
• Pädevaid asutusi käsitlevad normid, mis varem moodustasid osa määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükist, lisatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). Pädevate asutuste ülesanne on aidata avaliku
sektori asutustel vastata andmete ja dokumentide taaskasutamise taotlustele, mida
käsitletakse 3. jaos.
• Ühtseid teabepunkte käsitlevad normid, mis varem moodustasid osa määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) II peatükist, lisatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus). Ühtsete teabepunktide eesmärk on aidata
taaskasutajatel leida lihtsal viisil teavet teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutamise kohta.
• Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise taotluste
menetlemist käsitlevad normid, mis varem olid sätestatud määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) II peatükis, lisatakse määrusesse (EL) 2023/2854
(andmemäärus).
Lõikega 57 integreeritakse põhieeskirjad Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu kohta, mis on
andmemääruse järjepideva täitmise tagamise küsimustes komisjoni nõustav rühm, mis toimib
andmemajanduse valdkonnas poliitikakujundamise koordineerimise foorumina. Sellega
integreeritakse põhieeskirjad andmemäärusesse. Muudatused võimaldavad komisjonil muuta
asjaomaseid Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu alusdokumente (komisjoni 20. veebruari
2023. aasta otsus C(2023) 1074 final) ja laiendada selle liikmeskonda, kaasates peale
pädevate asutuste ka liikmesriikide poliitikat kujundavate asutuste esindajad.
ET 20 ET
Lõiked 61–65 sisaldavad määruse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) komiteemenetlust ja
volituste delegeerimist käsitlevate sätete muudatusi ning lõige 66 sisaldab määruse
(EL) 2022/868 (andmehalduse määrus) muudatusi, mis on vajalikud määruse (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus) ja direktiivi (EL) 2019/1024 (avaandmete direktiiv) normide
lisamiseks määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus).
Lõikega 68 laiendatakse hindamise kontekstis VKEdele suunatud eritähelepanu väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele ning lõikega 69 kehtestatakse määrusesse
(EL) 2023/2854 (andmemäärus) lisatud uute normide hindamine.
Artikliga 2 lisatakse määruse (EL) 2018/174 lisasse seoses „ettevõtte asutamise, juhtimise ja
tegevuse lõpetamisega“ asjakohased viited andmevahendusteenustele ja andmealtruismile.
Määruse (EL) 2016/679, määruse (EL) 2018/1725 ja direktiivi 2002/58/EÜ muutmine
Ettepaneku artikliga 3 tehakse määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
sihtotstarbelised muudatused.
Artikliga 3 tehakse järgmised muudatused
Lõikega 1 selgitatakse määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artiklis 4
esitatud isikuandmete mõistet ning sedastatakse, et teavet ei käsitata konkreetse üksuse puhul
isikuandmetena, kui sellel üksusel puuduvad vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutada
selle füüsilise isiku tuvastamiseks, keda teave puudutab. Sellest tulenevalt ei kuulu selline
üksus põhimõtteliselt kõnealuse määruse kohaldamisalasse.
Lõikega 2 nähakse ette kaks täiendavat erandit seoses isikuandmete eriliikide töötlemisega.
Nähakse ette erand biomeetriliste andmete töötlemise üldisest keelust, kui selline töötlemine
on vajalik andmesubjekti identiteedi kinnitamiseks ning kui sellise kontrolli tegemiseks
vajalikud andmed ja vahendid on asjaomase andmesubjekti ainukontrolli all. Samuti
sätestatakse erand, mis puudutab isikuandmete eriliikide jääkide töötlemist
tehisintellektisüsteemi või -mudeli arendamiseks ja käitamiseks, kui täidetud on teatavad
tingimused, sealhulgas võetud asjakohased organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, et
vältida isikuandmete eriliikide kogumist ja selliste andmete eemaldamist.
Lõikega 3 täpsustatakse määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 12
kohast olukorda, kus andmesubjektid kuritarvitavad õigust tutvuda andmetega ja kasutavad
seda muul eesmärgil kui oma isikuandmete kaitseks. Sellisel juhul võib vastutav töötleja
keelduda taotluse rahuldamisest või nõuda mõistlikku tasu. Lisaks täpsustatakse tingimusi,
mille alusel saab tõendada, et juurdepääsutaotlus oli ülemäärane.
Lõikes 4 käsitletakse vastutava töötleja kohustust teavitada andmesubjekte nende
isikuandmete töötlemisest vastavalt määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
artiklile 13 ning kaotatakse see kohustus olukordades, kus on mõistlik alus eeldada, et
andmesubjektil on see teave juba olemas, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja edastab
andmed teistele andmesaajatele või andmesaajate kategooriatele, edastab andmed
kolmandasse riiki, teeb automatiseeritud otsuseid või kui töötlemine võib kujutada suurt ohtu
andmesubjekti õigustele.
Lõikega 5 selgitatakse määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 22
kohaseid automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise nõudeid seoses
andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu sõlmimise või täitmisega, eelkõige seda,
et „vajalikkuse“ nõue kehtib sõltumata sellest, kas otsus võidakse teha muul viisil kui ainult
automatiseeritud vahendite abil.
ET 21 ET
Lõikega 6 viiakse vastutava töötleja kohustus teavitada pädevat järelevalveasutust andmetega
seotud rikkumisest määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 33 alusel
vastavusse tema kohustusega teavitada andmesubjekte sellistest rikkumistest, ning
sätestatakse, et teavitamine on nõutav ainult juhul, kui andmetega seotud rikkumine võib
tõenäoliselt kujutada endast suurt ohtu andmesubjekti õigustele. Samuti pikendatakse
teavitamise tähtaega 96 tunnini. Tehakse ka ettepanek, et vastutavad töötlejad kasutaksid
andmetega seotud rikkumisest järelevalveasutusele teatamiseks ühtset kontaktpunkti. Lisaks
pannakse Euroopa Andmekaitsenõukogule kohustus koostada ja esitada komisjonile ettepanek
andmetega seotud rikkumistest teatamise ühtse vormi kohta ning komisjoni volitatakse see
vorm rakendusaktiga vastu võtma, vajaduse korral pärast selle läbivaatamist.
Lõikega 7 ühtlustatakse nende töötlemistoimingute loetelud, mis nõuavad või ei nõua
andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemist, ning sätestatakse, et ELi tasandil esitatakse ühtsed
loetelud töötlemistoimingutest, mis nõuavad või ei nõua andmekaitsealase mõjuhinnangu
tegemist, aidates sellega ühtlustada suure ohu mõistet. Euroopa Andmekaitsenõukogule
pannakse kohustus koostada selliste loetelude ettepanekud. Samuti pannakse talle kohustus
koostada andmekaitsealase mõjuhinnangu ühtse vormi ja ühtse metoodika ettepanek ning
komisjoni volitatakse seda ettepanekut rakendusaktiga vastu võtma, vajaduse korral pärast
selle läbivaatamist.
Lõikes 8 sätestatakse, et komisjon võib koos Euroopa Andmekaitsenõukoguga toetada
vastutavaid töötlejaid selle hindamisel, kas pseudonüümimise tulemusel tekkivad andmed ei
kujuta endast isikuandmeid, täpsustades sellise hindamise jaoks asjakohased vahendid ja
kriteeriumid, sealhulgas tagasituvastuse ohu hindamiseks kasutatavate tehniliste vahendite ja
kriteeriumide taseme.
Lõikega 12 kujundatakse ümber lõppseadmetes (ühendatud seadmetes) olevate või
lõppseadmetest saadud isikuandmete töötlemise õiguslik kord, mis on praegu sätestatud
direktiivis 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv). Määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete
kaitse üldmäärus) lisatakse uus artikkel 88a, milles sätestatakse nõue saada nõusolek
isikuandmete talletamiseks füüsiliste isikute lõppseadmetesse või lõppseadmetes olevatele
andmetele juurdepääsuks ning millega kaasatakse lõppseadmetes olevate ja lõppseadmetest
saadud isikuandmete töötlemine määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus)
normide hulka. Määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) lisatakse uus
artikkel 88b, mis käsitleb konkreetsete valikute automatiseeritud ja masinloetavas vormingus
märkimist ning selliste märgete arvessevõtmist veebisaitide pakkujate poolt pärast seda, kui
kättesaadavaks on tehtud sellekohased standardid.
Artikliga 4 tehakse järgmised muudatused
Ettepaneku artikliga 4 tehakse määrusesse (EL) 2018/1725 sihtotstarbelised muudatused, et
viia selle tekst vastavusse artikliga 3 määrusesse (EL) 2016/679 tehtavate muudatustega.
Artikliga 5 tehakse järgmised muudatused
Artiklis 5 sätestatakse muudatused, mis tehakse direktiivis 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja
elektroonilise side kohta (e-privaatsuse direktiiv). Kõnealuse direktiivi artikkel 4 tunnistatakse
kehtetuks. Direktiivi artikli 5 lõike 3 täiendus võimaldab viia füüsilise isiku lõppseadmesse
isikuandmete talletamist ja neile andmetele lõppseadmest juurdepääsu käsitlevad normid üle
määrusesse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus), lisades määrusesse
(EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) uue artikli 88a, nagu on eespool kirjeldatud.
Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt
ET 22 ET
Artikliga 6 tehakse järgmised muudatused
Lõigetega 1 ja 2 luuakse intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt, lisades ENISA-le
esitatavad konkreetsed nõuded. Lisaks sätestatakse, et küberturvalisuse 2. direktiivi kohane
intsidentidest teatamine peaks toimuma uue ühtse kontaktpunkti kaudu.
Artikliga 7 tehakse järgmine muudatus: sätestatakse, et ühtset kontaktpunkti on
kohustuslik kasutada ka määruse (EL) nr 910/2014 (eIDASe määrus) kohaseks intsidentidest
teatamiseks.
Artikliga 8 tehakse järgmine muudatus: sätestatakse, et ühtset kontaktpunkti on
kohustuslik kasutada ka määruse (EL) 2022/2554 (digitaalse tegevuskerksuse määrus) puhul.
Artikliga 9 tehakse järgmine muudatus: sätestatakse, et ühtset kontaktpunkti on
kohustuslik kasutada ka direktiivi (EL) 2022/2557 (elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse
direktiiv) puhul.
Lisaks sätestatakse artikli 3 lõikes 6, et ka määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse
üldmäärus) kohaseks andmetega seotud rikkumistest teatamiseks on kohustuslik kasutada
ühtset kontaktpunkti. Artikli 5 lõikega 1 tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2002/58/EÜ (e-
privaatsuse direktiiv) aruandlusnõuded, kuna need on määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete
kaitse üldmäärus) sätteid arvesse võttes iganenud.
Õigusaktide kehtetuks tunnistamine ja lõppsätted
Artikliga 10 tehakse järgmised muudatused
Lõikega 1 tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/1150 (P2B-määrus), mida ei peeta enam
asjakohaseks, võttes arvesse hiljutisi õigusnorme, mis käsitlevad suures osas samu küsimusi.
Erandina käsitletakse lõikes 2 kõiki muudes õigusaktides sisalduvaid viiteid määrusele
(EL) 2019/1150 (P2B-määrus): need jäävad kehtima kuni nende muutmiseni algsetes
õigusaktides, mida tehakse hiljemalt 31. detsembriks 2032, et vältida õiguskindlusetust.
Lõikega 3 tunnistatakse kehtetuks määrusesse (EL) 2023/2854 (andmemäärus) üle võetud
õigusaktid.
Artiklis 11 esitatakse muutmismääruse lõppsätted.
ET 0 ET
2025/0360 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725 ja
(EL) 2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses
digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrused
(EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv (EL) 2019/1024
(digivaldkonna koondpakett)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 16 ja 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust21,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust22,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust23,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) Teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa“24 teatas komisjon oma kindlast kavatsusest viia
ellu ambitsioonikas programm, et edendada tulevikku vaatavaid uuenduslikke
poliitikameetmeid, mis tugevdavad liidu konkurentsivõimet ning vähendavad oluliselt
inimeste, ettevõtete ja haldusasutuste regulatiivset koormust, säilitades samal ajal liidu
väärtuste edendamisel kõrgeimad standardid. Seetõttu seadis komisjon prioriteediks
õigusaktide, sealhulgas digivaldkonna õigusaktide viivitamatu kohandamise
ettepaneku, et tegeleda liidu konkurentsivõime probleemiga.
(2) Liidu digivaldkonna õigusaktidega on liidus kehtestatud ranged standardid ja need
õigusaktid võivad anda jõulise konkurentsieelise ettevõtetele, mis järgivad
õigusnorme, tagades maailmatasemel kvaliteedi, ohutuse ja usaldusväärsuse.
21 ELT C […], […], lk […]. 22 ELT C […], […], lk […]. 23 ELT C […], […], lk […]. 24 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“
(COM(2025) 47 final, 11. veebruar 2025).
ET 1 ET
Digivaldkonna õigusnormidega on liidus loodud selged tegevusreeglid nii
vastutustundlikele ettevõtetele (nendega tagatakse ettevõtjatevahelistes suhetes õiglus
ja läbipaistvus, stimuleeritakse uuenduslikke ärimudeleid ning kehtestatakse
tarbijakaitse ja -ohutuse ranged nõuded) kui ka põhiõiguste kaitseks, eelkõige eraelu
puutumatuse ja andmekaitse tagamiseks.
(3) Liidu digivaldkonna õigusakte on viimastel aastatel järk-järgult muudetud, et
reageerida digitehnoloogia kiiresti kasvavale mõjule liidu majanduses ja ühiskonna
arengus ning eesmärgiga lahendada tekkivad probleemid ja edendada ärivõimalusi
ELis. Hoolimata komisjoni võetud kohustusest teha digivaldkonna normidele ja
muudele liidu normidele süstemaatiline stressitest, mille tulemusena võidakse teha
õigusaktidesse täiendavaid kohandusi, eriti pärast eelseisvat digitaalse toimivuse
kontrolli, ning viia läbi muid digivaldkonna normide sihtotstarbelisi hindamisi, on
õigusaktide muudatused viivitamatult vajalikud. Seetõttu esitatakse käesolevas
määruses digivaldkonna õigusraamistiku esimesed muudatused, mille eesmärk on
muuta õigusakte viivitamatult selgemaks, et stimuleerida innovatsiooni liidu turul ja
vähendada eelkõige ettevõtete nõuete täitmisega seotud halduskulusid, vähendades
samal ajal ka järelevalveasutuste ja nõuandvate organite järelevalve- ja halduskulusid.
Samuti on muudatuste eesmärk tagada selgus üksikisikutele.
(4) Võttes arvesse andmete olulist rolli väärtuse loomisel digimajanduses ning vastavalt
Euroopa andmeliidu strateegiat käsitleva teatise eesmärkidele, on käesolevas määruses
esitatud andmeid käsitlevate õigusaktide muudatuste eesmärk luua andmete
kättesaadavuse ja kasutamise ühtne ja sidus õigusraamistik , lihtsustades
andmevaldkonna õigusraamistikku ja konsolideerides viis praegu kehtivat õigusakti
ainult kahte õigusakti, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustesse
(EL) 2016/67925 ja (EL) 2023/285426. Muudatuste eesmärk on vähendada tarbetuid
halduskulusid ja soodustada andmete kättesaadavust, mis on liidu
konkurentsivõimeliste digiettevõtete toetamise eeltingimus, säilitades samal ajal eraelu
puutumatuse, isikuandmete kaitse ja ausate äritavade kaitse kõrgeima taseme ning
tagades peamised regulatiivsed eesmärgid, sealhulgas vastavuse ELi ja riikide
konkurentsiõigusele.
(5) Tunnistades horisontaalsete ja sektoripõhiste õigusnormide järkjärgulist arengut, on
vältimatu, et tegeleda tuleb ka konkreetsete sätete kattumisega, mis põhjustab
halduskoormuse tarbetut dubleerimist. See kehtib mitmes õigusnormis sätestatud
nõuete kohta, mis käsitlevad küberintsidentidest ja nendega seotud intsidentidest
teatamist pärast nende toimumist ning mille puhul võivad käesolevas määruses välja
pakutud digilahendused tuua kõigi asjaomaste sektorite ettevõtetele kohest leevendust.
(6) Samamoodi on veebiplatvormide järkjärguline reguleerimine viimastel aastatel viinud
selleni, et uuemad õigusnormid on loonud selgema ja ambitsioonikama raamistiku kui
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854 ühtlustatud õigusnormide
kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja andmete kasutamist, millega muudetakse
määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi (EL) 2020/1828 (andmemäärus).
ET 2 ET
mõned varasemad, muutes viimased iganenuks. Seetõttu on vaja õigusraamistikku
edasi arendada, kõrvaldades kõik tarbetud dubleerimised, mis muudavad õigusliku
olukorra keerulisemaks.
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/86827 on kehtestatud
vahendustegevuse normid kolmes erinevas keskkonnas: a) funktsioonid, mis toetavad
avaliku sektori asutuste valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist kontrollitud
tingimustel; b) andmevahendusteenused, mis hõlbustavad andmete jagamist
andmesubjektide, -valdajate ja -kasutajate vahel, ning c)
andmealtruismiorganisatsioonid, mis toetavad andmesubjektide ja -valdajate poolt
altruistlikul või filantroopsel alusel kättesaadavaks tehtud andmete kasutamist.
Avaliku sektori valduses olevate kaitstud andmete taaskasutamist toetavad
funktsioonid on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
(EL) 2019/102428 normidega. Nende vastastikune mõju on tekitanud segadust eelkõige
avaliku sektori asutuste seas. Seega on vaja need kaks normistikku ühendada.
Andmevahendusteenuseid käsitlevate normide hindamine on näidanud, et
andmevahendusteenuse osutajate määratluses on puudusi ja et normid on liiga ranged,
et teenuseosutajad saaksid leida kestliku finantsmudeli. Seega on vaja ka seda korda
ühtlustada. Andmealtruismi puhul tundub, et teatavad määruse (EL) 2022/868 normid,
eelkõige need, mis puudutavad liikmesriikide kohustust luua andmealtruismi riiklik
poliitika, „eeskirja“ koostamist ja Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi
väljatöötamist, on ebavajalikud, seda ka siis, kui võetakse arvesse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2016/67929 artiklis 68 osutatud Euroopa
Andmekaitsenõukogu käimasolevat tööd selliste suuniste väljatöötamiseks, mis
käsitlevad isikuandmete töötlemist teadusuuringute kontekstis.
(8) Kuigi andmevahendusteenuste tähtsust on tunnustatud paljudes andmete jagamist ja
koostööd toetavates algatustes, tuleks selgitada määruse (EL) 2022/868 sätteid, mis
käsitlevad andmevahendusteenuse osutajaid. Eelkõige tuleks täpsustada selliste
teenuseosutajate määratlust. Välja tuleks jätta elemendid, mis olid pigem illustreerivad
näited kui erandid. Lisaks tuleks kõrvaldada ebaselgest sõnastusest tulenevad lüngad,
eelkõige seoses mõistega „suletud grupp“. Teenuseid ei peaks saama registreerida
andmevahendusteenustena, kui neid kasutab ainult ettevõtjate suletud grupp ja kui
selle ettevõtjate grupi laiendamise üle otsustab ainult see grupp, mitte teenuseosutaja.
Veelgi olulisem on, et selle tekkiva turu allutamine kohustuslikule korrale on tekitanud
tarbetuid nõuete täitmisega seotud kulusid. Turu praeguses arenguetapis tundub
piisavat vabatahtlikust korrast, mis võimaldab neutraalsetel osalistel eristuda teistest
osalistest. Samuti tuleks kestlike ärimudelite võimaldamiseks seda korda leevendada ja
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2022. aasta määrus (EL) 2022/868 Euroopa andmehalduse
kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (andmehalduse määrus) (ELT L 152, 3.6.2022,
lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/868/oj). 28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku
sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
ET 3 ET
kaotada nõue, et andmevahendusteenused ja muud lisaväärtusega teenused, mida
teenuseosutajal peaks olema võimalik pakkuda, peavad olema õiguslikult
eraldiseisvad, ning asendada see funktsionaalse eraldamisega, säilitades sealjuures
teatavad kaitsemeetmed. Haldusjärelevalve korda tuleks lihtsustada.
Andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide riiklike ja liidu
avalike registrite asemel peaksid olema ainult liidu avalikud registrid, nimelt üks
andmevahendusteenuse osutajate jaoks ja teine andmealtruismiorganisatsioonide
jaoks. Pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet märgise andmise ja ettevõtete
nõuetele vastavuse üle, peaksid olema seda ülesannet täites sõltumatud. Seda tuleks
mõista nii, et nad on andmevahendusteenusest või andmealtruismiorganisatsioonist
õiguslikult ja funktsionaalselt sõltumatud, sealhulgas kõrgema juhtkonna tasandil.
Valitsusasutustel peaks olema võimalik andmevahendusteenuse osutajaid või
andmealtruismiorganisatsioone rahaliselt toetada, eriti võttes arvesse nende üksuste
kujunevat iseloomu, tingimusel et need on õiguslikult eraldiseisvad üksused. Selleks et
tagada, et tunnustatud üksused on kogu liidus kergesti tuvastatavad, kehtestas
komisjon rakendusmääruse (EL) 2023/1622 liidus tunnustatud andmevahendusteenuse
osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide tuvastamiseks kasutatavate ühtsete
logode kujunduse kohta.
(9) Määrusega (EL) 2023/2854 kõrvaldatakse andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise
takistused, avatakse andmepõhise innovatsiooni ja konkurentsivõime võimalused ning
kaitstakse andmetehnoloogiasse investeerijate huve.
(10) Määruse (EL) 2023/2854 II peatükis nõutakse andmevaldajatelt, et nad teeksid
andmed, sealhulgas ärisaladusena kaitstud andmed, kättesaadavaks kasutajatele ja
nende valitud kolmandatele isikutele, tingimusel et säilitatakse andmevaldaja
kehtestatud konfidentsiaalsusmeetmed. See konfidentsiaalsuse säilitamise nõue
täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943,30 millega on liidu
piires kehtestatud ärisaladuste kaitse standard. Ärisaladuste avalikustamine
kolmandate riikide üksustele võib siiski suurendada ohtu nende saladuste
puutumatusele ja konfidentsiaalsusele, kui tegemist on jurisdiktsioonidega, kus kaitse
on ebapiisav või selle tegelik jõustamine keeruline, mis võib kaasa tuua asjaomaste
ärisaladuste loata kasutamise, majandusliku kahju ja õiguskindlusetuse.
(11) On vaja tugevdada määrust (EL) 2023/2854 ja kehtestada andmevaldajatele täiendav
alus ärisaladuste avalikustamisest keeldumiseks, täiendades olemasolevaid sätteid, mis
lubavad keelduda, kui andmevaldaja tõendab, et tõsise majandusliku kahju tekkimine
on väga tõenäoline. Uue sätte kohaselt võivad andmevaldajad keelduda ärisaladuste
avalikustamisest, kui nad tõendavad, et on suur risk, et toimub ebaseaduslik
omandamine, kasutamine või avalikustamine üksustele, kelle suhtes kohaldatakse
ebapiisava kaitsega, mitte samaväärset või liidus kohaldatavatest eeskirjadest leebema
õigusraamistikuga korda. Uus säte hõlmab ka juhtumeid, kus kolmanda riigi
õigusraamistik on teoreetiliselt tugev või läheb asjaomastest liidu õigusnormidest
kaugemale, kuid praktikas ei jõustata seda nõuetekohaselt. Sellised riskid suurendavad
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/943, milles käsitletakse
avalikustamata oskusteabe ja äriteabe (ärisaladuste) ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise
vastast kaitset (ELT L 157, 15.6.2016, lk 1).
ET 4 ET
võimalust, et ärisaladusi võidakse omandada, kasutada või avalikustada liidu õigust
rikkudes, mis ohustab ärisaladuste puutumatust ja konfidentsiaalsust.
(12) Keeldumismehhanismi aktiveerimine peaks jääma vabatahtlikuks ja tõendamine peaks
toimuma ainult selle aktiveerimise korral. Andmevaldajatelt ei tohiks andmete
jagamisest või ärisaladuste avalikustamisest keeldumise põhjendamise eeltingimusena
nõuda kolmandates riikides kohaldatava või kolmanda riigi üksuse poolt rakendatava
ärisaladuste kaitse taseme täielikku analüüsi või tõendamist. Tõendamisel võivad
andmevaldajad arvesse võtta mitmesuguseid tegureid, nagu ebapiisavad või
puudulikud õigusnormid, puudulik või meelevaldne täitmise tagamine, varasemad
rikkumised, liidu õigusega vastuolus olevad välisriikide avalikustamiskohustused,
liidu üksuste piiratud õiguskaitsevõimalused või -vahendid, menetlusliku taktika
strateegiline kuritarvitamine konkurentide kahjustamise eesmärgil või lubamatu
poliitiline mõju. Võttes arvesse asjaomaste üksuste, kolmandate riikide ja andmete
jagamise stsenaariumide mitmekesisust, peaksid andmevaldajad keskenduma
hindamisel ja tõendamisel asjakohastele riskidele ning tegutsema vastavalt, sealhulgas
kehtestades asjakohased kaitsemeetmed või aktiveerides keeldumismehhanismi.
Keeldumine peaks olema selge, proportsionaalne ja kohandatud iga juhtumi
konkreetsetele asjaoludele ning seda ei tohiks kohaldada süstemaatiliselt või üldistatult
kogu kolmanda riigi suhtes.
(13) Ärisaladuste ebapiisav kaitse ja selle jõustamise raskused kolmandates riikides võivad
tekitada Euroopa ettevõtetele pöördumatut kahju. Seega on eesmärk tugevdada
ärisaladuste kaitsemeetmeid, takistades nende lekitamist füüsilistele või juriidilistele
isikutele, kes on asutatud sellist ohtu kujutavates jurisdiktsioonides või kuuluvad
nende jurisdiktsiooni alla. See hõlmab kolmandate riikide üksuste kontrolli all olevaid
liidus asuvaid üksusi, kes võivad tegutseda pahauskselt või kolmandate riikide üksuste
variisikutena. Lisaks on eesmärk vältida otsest kokkupuudet liidus tegutsevate
kolmandate riikide üksustega, mis kuuluvad selliste jurisdiktsioonide alla. Kolmanda
riigi jurisdiktsiooni alla kuulumine tähendab, et füüsiline või juriidiline isik on
kolmanda riigi õigusnormidega või kolmanda riigi reguleeriva asutuse poolt
õiguslikult reguleeritud või juhitud või muul viisil nendega seotud. Kolmandate riikide
emaettevõtjate tütar- või sidusettevõtjad võivad neid jurisdiktsioone ära kasutada, et
vältida liidu õigusaktide kohaldamist või hoiduda nende täitmisest. Otsene või kaudne
kontroll tähendab võimet avaldada kas kapitali või hääleõiguste omamise,
finantsosaluse, lepinguliste kokkulepete või vahendavate üksuste kaudu otsustavat või
domineerivat mõju teise üksuse juhtimisele või strateegilistele otsustele. Kontrolli võib
teostada otseselt või muude vahendite abil, isegi ilma enamusosaluseta.
Andmevaldajad peaksid tegema asjakohase teabe saamiseks kõik endast oleneva, mis
võib hõlmata otsinguid avalikes registrites või teabe taotlemist otse kasutajalt või
kolmandalt isikult, tagades samal ajal, et see tegevus jääb asjakohaselt
mittesekkuvaks.
(14) Ärisaladuste kaitsmine selliste nõrkuste eest on Euroopa tootmisharude jaoks
hädavajalik, et säiliks nende turupositsioon ja konkurentsieelis. Kuigi andmevaldajad
võivad oma ärisaladusi kaitsta oma äranägemise järgi, peaks andmete jagamisest
keeldumine piirduma põhjendatud erandjuhtudega, et säilitada määruse
(EL) 2023/2854 eesmärgid, milleks on liidus andmepõhise innovatsiooni ja eduka
digimajanduse edendamine. Tuleks säilitada kaitsemeetmed keeldumismehhanismi
väärkasutamise vastu, sealhulgas andmevaldaja kohustus nõuetekohaselt põhjendatult
tõendada, et avalikustamine kujutab endast suurt riski, ning teavitada sellest pädevaid
asutusi. Selline tõendamine tuleb esitada kasutajale või kolmandale isikule viivitamata
ET 5 ET
kirjalikult ning see peab olema proportsionaalne asjaomase juhtumiga. Kõik
asjaosalised peaksid otsust ja seda toetavat tõendamist käsitlema konfidentsiaalsena, et
säilitada asjaomaste ärisaladuste konfidentsiaalsus. Kasutajad ja kolmandad isikud
võivad vastavalt olukorrale esitada andmevaldaja otsuse peale kaebuse pädevale
asutusele, kohtule või vaidluste lahendamise organitele.
(15) Selleks et lihtsustada määruse (EL) 2023/2854 kohast ettevõtetelt riigile andmete
jagamise raamistikku ning muuta selgemaks ebaselged sätted, millega varem kehtestati
ettevõtjatele laiemad kohustused, on vaja kitsendada kõnealuse määruse V peatüki
kohaldamisala, asendades termini „erakorraline vajadus“ terminiga „üldine
hädaolukord“. Määruse (EL) 2023/2854 artikli 2 punktis 29 määratletud mõiste
„üldine hädaolukord“ tagab seega, et kõnealuses peatükis sätestatud kohustusi
kohaldatakse ainult selgelt määratletud kiireloomulistes olukordades, millega
vähendatakse tehnilisi, halduslikke ja õiguslikke probleeme, millega ettevõtjad eelmise
korra alusel kokku puutusid. See tagaks, et andmetaotlused on üldisele hädaolukorrale
reageerimiseks, selle leevendamiseks või sellest taastumise toetamiseks asjakohased ja
proportsionaalsed. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/200931
alusel ajakohastatud Euroopa Liidu statistikaraamistikus ei käsitleta üldisi
hädaolukordi, on oluline säilitada määruse (EL) 2023/2854 V peatükis sätestatud
ametliku statistika roll, et tagada sellistes olukordades selgus ja toimivus. Samuti on
vaja selgitada hüvitamise korda olukordades, kus mikro- ja väikeettevõtjad peavad
esitama andmeid üldise hädaolukorra lahendamiseks, mille puhul sellistel ettevõtjatel
on õigus nõuda hüvitist.
(16) Selleks et vähendada õiguskindlusetust, mis võib pärssida uuenduslike ärimudelite
kasutuselevõttu, on vaja tegeleda oluliste nõuetele vastavuse alaste ebamäärasuste ja
koormusega, mis on seotud andmete jagamise kokkulepete täitmiseks sõlmitavaid
nutilepinguid käsitlevate määruse (EL) 2023/2854 artikli 36 sätetega. Ühtlustatud
standardite ja selgete määratluste puudumine selliste põhimõistete puhul nagu
„töökindlus“, „juurdepääsukontroll“ ja „kooskõla lepingutingimustega“ koos „ohutu
lõpetamise või katkestamise mehhanismi“ nõudega, mis võib olla vastuolus
muutumatutel arvestusraamatutel põhinevate detsentraliseeritud või avalike
plokiahelaarhitektuuridega, tekitas novaatoritele probleeme kulude ja võimaluste
seisukohast. Lisaks võib kõnealuse määruse artikli 36 lõike 2 kohase
vastavushindamisega seotud ebaselgus põhjustada ebaproportsionaalset koormust.
Seega edendaks määruse (EL) 2023/2854 artikli 36 väljajätmine uute ärimudelite
väljatöötamist ja turuletoomist, soodustaks innovatsiooni ja vähendaks takistusi
kujunemisjärgus tehnoloogia kasutuselevõtul.
(17) Teatavad andmetöötlusteenused, mis ei kuulu taristu teenusena osutamise (i.k:
„Infrastructure as a Service“ ehk IaaS) mudeli alla, luuakse tellimustööna vastavalt
31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika
kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete
statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ)
nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse
Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009,
lk 164, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/223/oj).
ET 6 ET
kliendi vajadustele või ökosüsteemile. Selliste andmetöötlusteenuste osutamine
põhineb aeganõudvatel lepingueelsetel ja lepinguläbirääkimistel, mille käigus
määratakse kindlaks kliendi erinõuded, ning sellele järgnevatel tehnilistel
jõupingutustel, mille eesmärk on andmetöötlusteenust kohandada ja pakkuda
kohandatud lahendust. Need on teenused, mida ei pakuta valmislahendusena, vaid mis
individualiseeritakse vastavalt kliendi vajadustele, et pakkuda kohandatud lahendust,
mille puhul teenuseosutaja on kohandanud enamiku andmetöötlusteenuse omadusi ja
funktsioone kliendi konkreetsetele vajadustele, kusjuures klient ei saaks suuremat osa
omadustest ja funktsioonidest kasutada, kui teenuseosutaja neid eelnevalt ei
kohandaks. Need teenused erinevad määruse (EL) 2023/2854 artikli 31 lõikes 1
osutatud tellimustööna loodud andmetöötlusteenustest. Tellimustööna loodud
andmetöötlusteenused on teenused, mille enamik põhiomadusi on loodud
tellimustööna konkreetse kliendi erivajaduste rahuldamiseks, või
andmetöötlusteenused, mida ei pakuta andmetöötlusteenuse osutaja teenusekataloogi
kaudu laias kaubanduslikus mastaabis. Selleks et vältida lisakulusid ja
halduskoormust, mis on seotud vajadusega enne 12. septembrit 2025 või sel kuupäeval
sõlmitud lepingud uuesti avada ja nende üle läbi rääkida, on vaja selgitada, et määruse
(EL) 2023/2854 VI peatüki kohaldamisalasse ei peaks kuuluma 12. septembril 2025
või enne seda kuupäeva sõlmitud lepingute alusel osutatavad teenustööna loodud
teenused, välja arvatud kohustus vähendada vahetustasusid ja andmete väljaviimise
tasusid ning lõpuks need kaotada.
(18) Finantsplaneerimise ja investeeringute ligimeelitamisega seotud põhjustel võivad
andmetöötlusteenuste osutajad, eriti VKEd ja väikesed keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, eelistada ja pakkuda kindla kestusega lepinguid. On
vaja selgitada, et andmetöötlusteenuste osutajad võivad lisada sellistesse lepingutesse
proportsionaalsed ennetähtaegse lõpetamise trahvid, tingimusel et need ei takista
andmetöötlusteenuste vahetamist. Lisaks lasub andmetöötlusteenuste osutajatel, kes on
VKEd või väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, eriti suur koormus,
kuna olemasolevad andmetöötlusteenuste osutamise lepingud on vaja viia vastavusse
määrusega (EL) 2023/2854. Seetõttu on vaja kehtestada nende teenuseosutajate jaoks
erikord, kui nad osutavad 12. septembril 2025 või enne seda kuupäeva sõlmitud
lepingute alusel muid andmetöötlusteenuseid kui taristu pakkumine teenusena. Võttes
arvesse määruse (EL) 2023/2854 eesmärki võimaldada andmetöötlusteenuste
vahetamist ja asjaolu, et vahetustasud, sealhulgas andmete väljaviimise tasud, on
vahetamisele tõsiseks takistuseks, ei tohiks uus leebem kord, mida kohaldatakse
tellimustööna loodud andmetöötlusteenuste või VKEde või väikeste keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjate poolt osutatavate andmetöötlusteenuste suhtes,
pärssida nende tasude järkjärgulist kaotamist. Selle eesmärgiga vastuolus olevaid
lepingutingimusi tuleks käsitada nii, nagu neid ei oleks kunagi eksisteerinud, kui need
sisalduvad lepingutes, mis käsitlevad nende kahe uue erikorra kohaldamisalasse
kuuluvate teenuste osutamist.
ET 7 ET
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/180732 kehtestati liidus
andmepõhise majanduse toetamise aluspõhimõte, mis toetab konkreetselt
asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust. „Andmete vaba liikumine“ liidus,
mida on selgitatud andmete asukoha nõude keeluga, on endiselt aluspõhimõte, mis
tagab ettevõtjatele õiguskindluse, ja see tuleks määruses (EL) 2023/2854 säilitada.
Kõnealune säte ei mõjuta andmete töötlemist, kui seda tehakse Euroopa Liidu lepingu
artikli 4 kohaselt väljaspool liidu õiguse kohaldamisala toimuva tegevuse raames,
eelkõige seoses riikliku julgeolekuga. Samal ajal on määruse (EL) 2018/1807 muud
sätted asendatud uuemate õigusnormidega. Eelkõige kehtestati määruse
(EL) 2023/2854 VI peatükiga nüüdisaegne horisontaalne õigusraamistik, mis käsitleb
andmetöötlusteenuste vahetamist ning millega muudeti määruse (EL) 2018/1807
artikkel 6 sisuliselt iganenuks. Nende sätete kooseksisteerimine on suurendanud
ettevõtjate jaoks õiguslikku keerukust. Seetõttu tuleks määrus (EL) 2018/1807
kehtetuks tunnistada.
(20) „Avaliku julgeoleku“ mõiste ELi toimimise lepingu artikli 52 tähenduses ja Euroopa
Kohtu tõlgenduses hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeolekut ning ühiskonna
turvalisuse küsimusi, selleks et eelkõige hõlbustada kuritegude uurimist, avastamist ja
nende eest vastutusele võtmist. Selle puhul eeldatakse tõelise ja piisavalt tõsise ohu
olemasolu, mis mõjutab ühte ühiskonna põhihuvi, nagu oht institutsioonide ja oluliste
avalike teenuste toimimisele ning elanike ellujäämisele, samuti välissuhete või
rahvaste rahumeelse kooseksisteerimise tõsise häirimise oht või oht sõjalistele
huvidele. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaksid andmete asukoha nõuded,
mis on põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustega, sobima taotletava eesmärgi
saavutamiseks ega tohiks minna selle eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(21) Avaliku sektori teabe taaskasutamist innovatsiooni eesmärgil reguleerivad nii direktiiv
(EL) 2019/1024 kui ka määruse (EL) 2022/868 II peatükk. Kahe normistiku
vastastikune mõju on tekitanud peamiselt avaliku sektori asutuste jaoks
õiguskindlusetust. Seetõttu on vaja koondada need õigusnormid ühte õigusakti, et
tagada suurem õiguslik ühtsus ja õiguskindlus.
(22) Kuna nii direktiivi (EL) 2019/1024 kui ka määruse (EL) 2022/868 eesmärk on
suurendada avaliku sektori teabe taaskasutamist ja eesmärgiga lihtsustada õigusnorme
nii avaliku sektori asutuste kui ka avaliku sektori teabe taaskasutajate seisukohast, on
mõistlik tunnistada direktiiv (EL) 2019/1024 ja määrus (EL) 2022/868 kehtetuks ning
ühtlustada neid kaht korda ja koondada õigusnormid käesoleva määruse ühte peatükki.
See lahendus suurendab nende õigusnormide ühtlustamist kogu liidus, vähendab
riiklike õigusaktide tõlgendamise ja rakendamisega seotud halduskoormust ning
muudab ettevõtjate jaoks piiriüleste teenuste ja toodete arendamise lihtsamaks.
Liikmesriigid peaksid pädevate asutuste määramisel tagama, et isegi kui määratakse
sektoripõhised pädevad asutused, oleksid lõppkokkuvõttes kaetud kõik asjaomased
sektorid.Käesolevas määruses esitatud muudatustega ei muudeta erinevate mõistete ja
terminite tõlgendust, kui seda ei ole selgelt märgitud.
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1807, mis käsitleb
isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (ELT L 303, 28.11.2018, lk 59, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1807/oj).
ET 8 ET
(23) Andmed ja dokumendid, mida võib teha taaskasutamiseks avalikult kättesaadavaks,
ning andmed ja dokumendid, mis on kaitstud äriteabe konfidentsiaalsuse, sealhulgas
äri-, kutseala- ja äriühingu saladuste, statistiliste andmete konfidentsiaalsuse,
kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste kaitse või isikuandmete kaitse alusel,
on sageli samade avaliku sektori asutuste valduses. Seetõttu on vaja kogu avaliku
sektori teabe suhtes kohaldatavad mõisted ja ühised põhimõtted ühtlustada ning
tegeleda kahe normistiku vastastikuse mõju küsimustega.
(24) Kehtivad õigusnormid tuleks ühtlustada, et suurendada selgust ja järjepidevust.
Sellegipoolest peaksid kaks andmete taaskasutamise korda jääma eraldiseisvateks ning
nende kohaldamisalad peaks jätkuvalt sõltuma andmete või dokumentide tunnustest ja
nende taaskasutamise kontekstist. Avaliku sektori asutused peaksid võimaluse korral
rakendama avaandmete korda. Ainult siis, kui nad leiavad, et andmed või dokumendid
sisaldavad teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud andmeid, peaksid nad
piirama nende avalikku kättesaadavust ja kaaluma nende taaskasutamiseks
kättesaadavaks tegemist kaitstud andmetena.
(25) Idufirmadel, väikeettevõtjatel ja ettevõtjatel, kes kvalifitseeruvad komisjoni
soovituse 2003/361/EÜ33 lisa artikli 2 alusel keskmise suurusega ettevõtjateks, ning
väiksema digivõimekusega sektorite ettevõtjatel on raskusi andmete ja dokumentide
taaskasutamisega. Samal ajal on tekkinud mõned väga suured üksused, kellel on
digimajanduses märkimisväärne majanduslik võim suurte andmemahtude kogumise ja
koondamise kaudu ning tehnoloogiline taristu nende pealt raha teenimiseks. Nende
väga suurte ettevõtjate hulka kuuluvad põhilisi platvormiteenuseid osutavad
äriühingud, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/192534
kohaselt määratud pääsuvalitsejateks ning kellel on erikohustused tasakaalustamatuse
kõrvaldamiseks. Sellise tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks ning konkurentsi ja
innovatsiooni tugevdamiseks peaks avaliku sektori asutustel olema võimalik seada
litsentsides eritingimused, mis käsitlevad andmete ja dokumentide taaskasutamist väga
suurte ettevõtjate poolt. Sellised tingimused peaksid olema proportsionaalsed ning
põhinema objektiivsetel kriteeriumidel, milles võetakse arvesse majanduslikku
võimsust, üksuse võimet andmeid hankida või määramist pääsuvalitsejaks määruse
(EL) 2022/1925 alusel, ja vajaduse korral muudel sellistel kriteeriumidel. Sellised
eritingimused võivad muu hulgas olla seotud tasude ja lõivudega või taaskasutamise
eesmärkidega.
(26) Pidades silmas innovatsiooni edendamist ja liidu digiturul ausa konkurentsi säilitamist,
on hädavajalik tagada, et juurdepääs avaliku sektori andmetele ja nende
taaskasutamine tooks kasu paljudele turuosalistele ega tugevdaks tahtmatult
olemasolevaid turgu valitsevaid seisundeid. Väga suurtel ettevõtjatel, eelkõige
määruse (EL) 2022/1925 kohaselt pääsuvalitsejaks määratud ettevõtjatel, on siseturul
33 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratluse
kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). 34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb
konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive (EL) 2019/1937
ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj).
ET 9 ET
oluline võim ja mõju. Vältimaks olukorda, kus sellised üksused kasutavad oma
märkimisväärselt suuri vahendeid ausa konkurentsi ja innovatsiooni kahjustamiseks,
peaks avaliku sektori asutustel olema võimalik kehtestada avaliku sektori avaandmete
ja kaitstud andmete taaskasutamiseks suuremaid tasusid ja lõive. Sellised suuremad
tasud ja lõivud peaksid olema proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel
kriteeriumidel, milles võetakse arvesse majanduslikku võimsust ja üksuse võimet
andmeid hankida.See meede aitab kaitsta väiksemate ettevõtjate ja uute turuletulijate
võimalusi teha uuendusi ja konkureerida digimajanduses.
(27) Käesoleva määrusega tehakse määrusesse (EL) 2016/679 mitu sihtotstarbelist
muudatust selgitamise ja lihtsustamise eesmärgil, säilitades ühtlasi samal tasemel
andmekaitse. Määruse (EL) 2016/679 artiklis 4 on sätestatud, et isikuandmed on
igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. Füüsilise isiku
tuvastatavuse kindlakstegemisel tuleks arvesse võtta kõiki vahendeid, mida mõistliku
tõenäosusega kasutatakse füüsilise isiku otseseks või kaudseks tuvastamiseks. Võttes
arvesse Euroopa Liidu Kohtu praktikat isikuandmete mõiste kohta, on vaja selgitada,
millal tuleks füüsilist isikut pidada tuvastatavaks. Andmesubjekti tuvastamist
võimaldava täiendava teabe olemasolu ei tähenda iseenesest, et pseudonüümitud
andmeid tuleb kõigil juhtudel ja iga isiku või üksuse puhul käsitada määruse
(EL) 2016/679 kohaldamisel isikuandmetena. Eelkõige tuleks selgitada, et teavet ei
loeta konkreetse üksuse puhul isikuandmeteks, kui asjaomasel üksusel puuduvad
vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutada selle füüsilise isiku tuvastamiseks,
keda teave puudutab. Kui see teave edastatakse hiljem kolmandatele isikutele, kellel
on vahendid, mis võimaldavad neil mõistliku tõenäosusega tuvastada selle füüsilise
isiku, keda teave puudutab, näiteks võrreldes seda teavet muude nende käsutuses
olevate andmetega, muutub see teave isikuandmeteks ainult nende kolmandate isikute
jaoks, kellel on sellised vahendid. Üksus, mille jaoks teave ei kujuta endast
isikuandmeid, ei kuulu põhimõtteliselt määruse (EL) 2016/679 kohaldamisalasse.
Sellega seoses on Euroopa Liidu Kohus leidnud, et andmesubjekti tuvastamise
vahendit ei kasutata mõistliku tõenäolisega juhul, kui tuvastamise risk on tegelikult
ebaoluline, kuna andmesubjekti tuvastamine on seadusega keelatud või praktikas
võimatu, näiteks seetõttu, et see nõuaks ebaproportsionaalselt palju aega, kulusid ja
tööd. Üks tagasituvastuse keelu näide on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2025/32735 artikli 61 lõikes 3 sätestatud terviseandmete kasutajate kohustused.
Komisjon peaks koos Euroopa Andmekaitsenõukoguga toetama vastutavaid töötlejaid
selle ajakohastatud mõiste kohaldamisel, kehtestades rakendusaktiga tehnilised
kriteeriumid.
(28) Selleks et hinnata, kas teadusuuring vastab käesoleva määruse kohastele teadusuuringu
tingimustele, võib arvesse võtta selliseid elemente nagu konkreetses valdkonnas
teadusuuringu läbiviimisel kasutatav metoodiline ja süstemaatiline lähenemisviis.
Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine peaksid toimuma akadeemilises, tööstus-
ja muus keskkonnas, sealhulgas väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes (ELi
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2025. aasta määrus (EL) 2025/327, mis käsitleb ühtset
Euroopa terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847
(ELT L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj).
ET 10 ET
toimimise lepingu artikli 179 lõige 2), ning need peaksid alati olema kõrge
kvaliteediga ja järgima usaldusväärsuse, aususe, austuse ja vastutuse (kontrollitavuse)
põhimõtteid.
(29) Tuleb veel kord rõhutada, et edasist töötlemist avalikes huvides toimuva
arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil tuleks käsitada
eesmärgile vastavate isikuandmete töötlemise seaduslike toimingutena. Sellistel
juhtudel ei ole vaja käesoleva määruse artikli 6 lõike 4 alusel kindlaks teha, kas
edasise töötlemise eesmärk on kooskõlas isikuandmete kogumise esialgse eesmärgiga.
(30) Usaldusväärne tehisintellekt on oluline majanduskasvu tagamisel ja ühiskonnale
kasuliku innovatsiooni toetamisel. Tehisintellektisüsteemide ja nende aluseks olevate
mudelite, nagu suurte keelemudelite ja generatiivsete videomudelite arendamine ja
kasutamine tugineb tehisintellekti elutsükli erinevates etappides, nagu treenimis-,
testimis- ja valideerimisetapis, andmetele, sealhulgas isikuandmetele, ning need
andmed võivad mõnel juhul jääda tehisintellektisüsteemi või -mudelisse. Sellega
seoses võib isikuandmete töötlemine toimuda asjakohasel juhul õigustatud huvi
eesmärgil määruse (EL) 2016/679 artikli 6 tähenduses. See ei mõjuta vastutava
töötleja kohustust tagada, et tehisintellekti arendamine või kasutamine (juurutamine)
konkreetses olukorras või konkreetsetel eesmärkidel toimub kooskõlas muude liidu
või liikmesriigi õigusaktidega, või tagada vastavus, kui selle kasutamine on
õigusnormidega sõnaselgelt keelatud. See ei mõjuta ka tema kohustust tagada, et kõik
muud määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktis f sätestatud tingimused on
täidetud ning et järgitakse kõiki muid kõnealuse määruse nõudeid ja põhimõtteid.
(31) Kui vastutav töötleja tasakaalustab enda või kolmanda isiku õigustatud huve
andmesubjekti huvide, õiguste ja vabadustega, pidades silmas riskipõhist
lähenemisviisi, millele tugineb käesoleva määruse kohaste kohustuste skaleeritavus,
tuleks kaaluda, kas vastutava töötleja huvi on andmesubjektile ja ühiskonnale
tervikuna kasulik, mis võib olla nii näiteks juhul, kui isikuandmete töötlemine on
vajalik eelarvamuste avastamiseks ja kõrvaldamiseks, et kaitsta seeläbi andmesubjekte
diskrimineerimise eest, või kui isikuandmete töötlemise eesmärk on tagada täpsed ja
turvalised tulemused, et neid saaks tulusalt kasutada, näiteks teatavate teenuste
kättesaadavuse parandamiseks. Lisaks tuleks muu hulgas arvesse võtta andmesubjekti
mõistlikke ootusi, mis põhinevad tema suhtel vastutava töötlejaga, ja selliseid
asjakohaseid kaitsemeetmeid andmesubjektide õigustele avalduva mõju
vähendamiseks nagu andmesubjektidele suurema läbipaistvuse tagamine, tingimusteta
õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemise suhtes, selliste teenuses
sisalduvate tehniliste näitajate järgimine, mis piiravad andmete kasutamist kolmandate
isikute poolt tehisintellekti arendamiseks, muu tehisintellekti treenimiseks kasutatava
privaatsust tagava tipptasemel tehnoloogia kasutamine ning asjakohased tehnilised
meetmed, et tulemuslikult vähendada riske, mis tulenevad näiteks andmete
kordamisest, andmelekkest ja muudest kavandatud või ettenähtavatest tegevustest.
(32) Isikuandmete töötlemine teadusuuringute eesmärgil ja isikuandmete kaitse üldmääruse
teadusuuringuid käsitlevate sätete kohaldamise tingimuseks on, et andmesubjektide
õiguste ja vabaduste tagamiseks võetakse asjakohased kaitsemeetmed vastavalt
isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 89 lõikele 1. Selleks on isikuandmete kaitse
üldmääruses tasakaalustatud õigus isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu
põhiõiguste harta artiklile 8 ja teaduse vabadus vastavalt harta artiklile 13.
Isikuandmete töötlemine teadusuuringute eesmärgil toimub seega õigustatud huvi
eesmärgil määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti f tähenduses, tingimusel et
sellised teadusuuringud ei ole vastuolus liidu või liikmesriigi õigusega. See ei mõjuta
ET 11 ET
vastutava töötleja kohustust tagada, et kõik muud määruse (EL) 2016/679 artikli 6
lõike 1 punktis f sätestatud tingimused on täidetud ning et järgitakse kõiki muid
kõnealuse määruse nõudeid ja põhimõtteid.
(33) Teatavate tehisintellektisüsteemide ja -mudelite arendamine võib hõlmata suure hulga
andmete, sealhulgas isikuandmete ja nende eriliikide kogumist. Isikuandmete eriliike
võib jäänukina esineda treenimis-, testimis- või valideerimisandmekogumites või
säilida tehisintellektisüsteemis või -mudelis, kuigi need isikuandmete eriliigid ei ole
töötlemise eesmärgi seisukohast vajalikud. Selleks et tehisintellekti arengut ja
käitamist mitte ebaproportsionaalselt takistada ning võttes arvesse vastutava töötleja
suutlikkust tuvastada ja eemaldada isikuandmete eriliike, tuleks lubada erandit
määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 2 sätestatud isikuandmete eriliikide töötlemise
keelust. Erandit tuleks kohaldada ainult juhul, kui vastutav töötleja on toimival viisil
rakendanud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et vältida selliste
andmete töötlemist, võtab asjakohaseid meetmeid kogu tehisintellektisüsteemi või -
mudeli elutsükli jooksul ning eemaldab sellised andmed mõjusalt, kui need on
tuvastatud. Kui andmete eemaldamine nõuaks ebaproportsionaalselt suuri
jõupingutusi, eelkõige juhul, kui tehisintellektisüsteemis või -mudelis salvestatud
isikuandmete eriliikide eemaldamine nõuaks tehisintellektisüsteemi või -mudeli
ümberprojekteerimist, peaks vastutav töötleja toimival viisil kaitsma selliseid andmeid
järelduste tegemiseks kasutamise eest, avalikustamise eest või muul viisil
kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemise eest. Seda erandit ei tohiks kohaldada,
kui isikuandmete eriliikide töötlemine on vajalik töötlemise eesmärgi saavutamiseks.
Sellisel juhul peaks vastutav töötleja tuginema määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõike 2
punktides a–j sätestatud eranditele.
(34) Määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 14 määratletud biomeetriliste andmed
tähendavad, et konkreetse tehnilise vahendi abil töödeldakse füüsilise isiku teatavaid
omadusi ja see võimaldab kõnealuse isiku kordumatult tuvastada või kinnitab selle
isiku tuvastamist. Biomeetriliste andmete mõiste hõlmab kahte erinevat funktsiooni,
nimelt füüsilise isiku identifitseerimist ja tema väidetava identiteedi kontrollimist
(mida nimetatakse ka autentimiseks), mis mõlemad tuginevad erinevatele tehnilistele
protsessidele. Identifitseerimisprotsess põhineb andmesubjekti biomeetriliste andmete
„üks-mitmele“ otsingul andmebaasis, samas kui kontrollimisprotsess põhineb
andmesubjekti poolt oma väidetava identiteedi kohta esitatud biomeetriliste andmete
„üks-ühele“ võrdlusel. Erandi tegemine biomeetriliste andmete töötlemise keelust
määruse artikli 9 lõike 1 alusel peaks olema lubatud ka juhul, kui andmesubjekti
väidetava identiteedi kontrollimine on vajalik vastutava töötleja poolt taotletava
eesmärgi saavutamiseks ja kui rakendatakse sobivaid kaitsemeetmeid, mis
võimaldavad andmesubjektil teostada kontrolliprotsessi üle ainukontrolli. Näiteks
juhul, kui biomeetrilised andmed on turvaliselt talletatud ainult andmesubjekti poolel
või on turvaliselt talletatud vastutava töötleja poolel tipptasemel krüpteeritud kujul ja
krüpteerimisvõti või samaväärne vahend on ainult andmesubjekti valduses, ei ole
tõenäoline, et selline töötlemine kujutaks endast olulist ohtu andmesubjekti
põhiõigustele ja -vabadustele. Vastutav töötleja ei saa biomeetrilistest andmetest teada
või saab neist teada ainult väga piiratud aja jooksul kontrollimise käigus.
(35) Määruse (EL) 2016/679 artikliga 15 on antud andmesubjektidele õigus saada
vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid
töödeldakse, ning juhul, kui neid töödeldakse, on tal õigus juurdepääsuks
isikuandmetele ja teatavale täiendavale teabele. Andmetele juurdepääsu õigus peaks
võimaldama andmesubjektil olla teadlik andmete töötlemise õiguspärasusest ja seda
ET 12 ET
kontrollida ning võimaldama tal kasutada oma muid õigusi, mis on sätestatud
määruses (EL) 2016/679. Määruse artiklis 12 tuleks seevastu täpsustada, et andmetele
juurdepääsu õigust, mis on algusest peale andmesubjektide jaoks soodne, ei tohiks
kuritarvitada selles mõttes, et andmesubjektid kasutavad seda muul eesmärgil kui oma
andmete kaitsmiseks. Sellise andmetele juurdepääsu õiguse kuritarvitamisega oleks
näiteks tegemist juhul, kui andmesubjekt kavatseb sundida vastutavat töötlejat
keelduma andmetele juurdepääsu taotluse rahuldamisest, et seejärel nõuda hüvitist,
võimalik et ähvardades esitada kahju hüvitamise nõude. Muud kuritarvitamise näited
hõlmavad olukordi, kus andmesubjektid kasutavad andmetele juurdepääsu õigust
ülemääraselt ainsa eesmärgiga kahjustada vastutavat töötlejat või kui isik esitab
taotluse, kuid pakub samal ajal, et võtab selle tagasi, kui saab vastutavalt töötlejalt
vastutasuks mingi eelise. Et hoida vastutavate töötlejate koormus mõistlikul tasemel,
peaks nende tõendamiskohustus olema taotluse ülemäärasuse korral väiksem kui
taotluse ilmselge põhjendamatusega korral. Seda seetõttu, et taotluse ilmselge
põhjendamatus sõltub asjaoludest, mis kuuluvad peamiselt vastutava töötleja
vastutusalasse, samas kui taotluse ülemäärasus on seotud andmesubjekti poolse
võimaliku kuritarvitamisega, mis jääb peamiselt vastutava töötleja mõjusfäärist
väljapoole, mistõttu võib juhtuda, et vastutav töötleja saab sellist kuritarvitamist
tõendada ainult mõistliku tasemeni. Igal juhul peaks andmesubjekt määruse
(EL) 2016/679 artikli 15 alusel juurdepääsu taotlemisel olema võimalikult konkreetne.
Ülemäärasteks tuleks pidada ka liiga ulatuslikke ja diferentseerimata taotlusi.
(36) Määruse (EL) 2016/679 artiklis 13 on nõutud, et vastutav töötleja esitaks
andmesubjektile teatava teabe tema isikuandmete töötlemise kohta ning teatava
täiendava teabe, mis on vajalik õiglase ja läbipaistva töötlemise tagamiseks, nagu on
sätestatud kõnealuse sätte lõigetes 1, 2 ja 3. Vastavalt määruse (EL) 2016/679
artikli 13 lõikele 4 ei kohaldata seda kohustust, kui ja sel määral, mil andmesubjektil
on see teave juba olemas. Selleks et veelgi vähendada vastutavate töötlejate koormust,
kahjustamata seejuures andmesubjekti võimalusi kasutada määruse III peatükis
sätestatud õigusi, tuleks seda erandit laiendada olukordadele, kus töötlemine ei
põhjusta tõenäoliselt suurt ohtu määruse artikli 35 tähenduses ja on mõistlik alus
eeldada, et andmesubjektil on juba lõike 1 punktides a ja c osutatud teave, võttes
arvesse isikuandmete kogumise tausta, eelkõige andmesubjektide ja vastutava töötleja
vahelisi suhteid. Need peaksid olema olukorrad, kus vastutava töötleja ja
andmesubjekti vahelise suhte kontekst on väga selge ja piiritletud ning vastutava
töötleja tegevus ei ole andmemahukas, näiteks käsitööettevõtja ja tema klientide
vaheline suhe, kus töötlemise ulatus piirdub teenuse osutamiseks vajalike
miinimumandmetega. Vastutava töötleja tegevus ei ole andmemahukas, kui ta kogub
vähe isikuandmeid ja tema töötlemistoimingud ei ole keerulised, mis ei ole nii näiteks
tööhõive valdkonnas. Sellistes olukordades, st kui töötlemine ei ole andmemahukas
ega keeruline ja kui vastutav töötleja kogub vähe isikuandmeid, peaks olema mõistlik
eeldada näiteks seda, et andmesubjektil on teave vastutava töötleja identiteedi ja
kontaktandmete ning töötlemise eesmärgi kohta, kui töötlemine toimub sellise lepingu
täitmiseks, mille osapool andmesubjekt on, või kui andmesubjekt on andnud oma
nõusoleku selliseks töötlemiseks vastavalt määruses (EL) 2016/679 sätestatud
nõuetele. Sama peaks kehtima ka ühingute ja spordiklubide puhul, kui isikuandmete
töötlemine piirdub liikmesuse haldamise, liikmetega suhtlemise ja tegevuste
korraldamisega. Sellest hoolimata ei piira see erand artiklis 13 sätestatud kohustustest
vastutava töötleja sõltumatuid kohustusi, mis tulenevad kõnealuse määruse artiklist 15,
mida kohaldatakse juhul, kui andmesubjekt taotleb andmetejuurdepääsu le viimati
nimetatud sätte alusel. Kui erandit artiklis 13 sätestatud kohustustest ei kohaldata,
ET 13 ET
võivad vastutavad töötlejad andmete täielikkuse ja andmesubjekti jaoks arusaadavuse
nõude tasakaalustamiseks kasutada nõutava teabe esitamisel mitmetasandilist
lähenemisviisi, võimaldades kasutajatel liikuda edasi täiendava teabe juurde.
(37) Kui töötlemine toimub teadusuuringute eesmärgil ja andmesubjekti teavitamine osutub
võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi, ei peaks käesoleva
määruse artiklis 13 sätestatud teabe edastamine olema vajalik. Vastutav töötleja peaks
tegema mõistlikke jõupingutusi kontaktandmete hankimiseks, kui need on kergesti
kättesaadavad ja nende hankimine ei nõua ebaproportsionaalselt suuri jõupingutust.
Teabe esitamine nõuaks ebaproportsionaalselt suuri jõupingutusi eelkõige siis, kui
vastutav töötleja ei teadnud isikuandmete kogumise ajal ega osanud sel ajal ette näha,
et ta hakkab isikuandmeid hiljem teadusuuringute eesmärgil töötlema, mistõttu
andmesubjektide kontaktandmed ei pruugi olla talle kergesti kättesaadavad. Sellises
olukorras peaks vastutav töötleja andmesubjekte teavitama kaudselt, näiteks teabe
avalikustamise teel. Sellise teabe esitamine peaks tagama, et jõutakse võimalikult
paljude asjaomaste andmesubjektideni. Asjakohased vahendid teabe avalikustamiseks
tuleks kindlaks määrata sõltuvalt teadusprojektist ja asjaomastest andmesubjektidest.
(38) Määruse (EL) 2016/679 artiklis 22 on sätestatud õigusnormid, mis reguleerivad
isikuandmete töötlemist, kui vastutav töötleja teeb ainult automatiseeritud töötlemisele
tuginedes otsuseid, millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või samaväärsed
olulised tagajärjed. Suurema õiguskindluse tagamiseks tuleks selgitada, et ainult
automatiseeritud töötlemisel põhinevad otsused on lubatud, kui on täidetud
konkreetsed tingimused, nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/679. Samuti tuleks
selgitada, et kui hinnatakse, kas otsus on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja
vahelise lepingu sõlmimiseks või täitmiseks, nagu on sätestatud määruse
(EL) 2016/679 artikli 22 lõike 2 punktis a, ei tohiks nõuda, et otsuse võib teha üksnes
automatiseeritud töötlemise teel. See tähendab, et asjaolu, et otsuse võib teha ka
inimene, ei takista vastutaval töötlejal otsust teha ainult automatiseeritud töötlemise
teel. Kui on olemas mitu võrdselt toimivat automatiseeritud töötlemise lahendust,
peaks vastutav töötleja kasutama vähem sekkuvat lahendust.
(39) Selleks et vähendada vastutavate töötlejate koormust ning tagada samal ajal
järelevalveasutustele juurdepääs asjakohasele teabele ja võimaldada neil võtta
meetmeid määruse rikkumise korral, tuleks määruse (EL) 2016/679 artikli 33 kohane
järelevalveasutusele isikuandmetega seotud rikkumisest teatamise künnis viia
vastavusse sama määruse artikli 34 kohase isikuandmetega seotud rikkumisest
andmesubjektile teatamise künnisega. Sellise andmetega seotud rikkumise korral, mis
tõenäoliselt ei põhjusta suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, ei peaks
vastutav töötleja olema kohustatud pädevat järelevalveasutust teavitama.
Isikuandmetega seotud rikkumisest järelevalveasutusele teatamise kõrgem künnis ei
mõjuta vastutava töötleja kohustust dokumenteerida rikkumine vastavalt määruse
(EL) 2016/679 artikli 33 lõikele 5 ega tema kohustust tõendada oma vastavust
kõnealusele määrusele kooskõlas selle määruse artikli 5 lõikega 2. Selleks et
hõlbustada vastutavate töötlejate jaoks nõuete järgimist ja tagada liidus ühtlustatud
lähenemisviis, peaks Euroopa Andmekaitsenõukogu koostama ühtse vormi, millega
teatada pädevale järelevalveasutusele andmetega seotud rikkumistest, ning ühtse
loetelu asjaoludest, mille korral isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt
põhjustada suurt ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele. Komisjon peaks võtma
Euroopa Andmekaitsenõukogu koostatud ettepanekut nõuetekohaselt arvesse ja selle
vajaduse korral enne vastuvõtmist läbi vaatama. Uute infoturbeohtude
arvessevõtmiseks tuleks ühtne vorm ja loetelu vähemalt iga kolme aasta järel läbi
ET 14 ET
vaadata ja vajaduse korral tuleks neid ajakohastada. Selliseid asjaolusid sisaldava
ühtse loetelu puudumine, mille korral isikuandmetega seotud rikkumine võib
tõenäoliselt põhjustada suurt ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele, ei tohiks
mõjutada vastutavate töötlejate kohustust sellistest rikkumistest teatada.
(40) Määruse (EL) 2016/679 artikli 35 kohaselt peavad vastutavad töötlejad tegema
andmekaitsealase mõju hindamise, kui isikuandmete töötlemisel tekib tõenäoliselt suur
oht füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Kõnealuse määruse alusel loodud
järelevalveasutused peavad koostama ja avalikustama selliste isikuandmete töötlemise
toimingute tüüpide loetelu, mille suhtes kohaldatakse nõuet teha andmekaitsealane
mõjuhinnang. Lisaks on määruses sätestatud, et järelevalveasutus võib koostada ja
avaldada selliste isikuandmete töötlemise toimingute tüüpide loetelu, mille puhul ei
ole andmekaitsealane mõjuhinnang nõutav. Selleks et aidata tõhusalt saavutada
liikmesriikide majanduste lähenemise eesmärki ja tagada reaalselt isikuandmete vaba
liikumine liikmesriikide vahel, suurendada õiguskindlust, hõlbustada vastutavate
töötlejate poolset nõuete järgimist ning tagada andmesubjektide õigusi ja vabadusi
ähvardava suure ohu mõiste ühtne tõlgendamine, tuleks ELi tasandil esitada ühtne
töötlemistoimingute loetelu, mis asendaks olemasolevad riiklikud loetelud. Lisaks
tuleks muuta kohustuslikuks praegu vabatahtlikkuse alusel toimuv selliste
töötlemistoimingute loetelu avaldamine, mille puhul andmekaitsealane mõjuhinnang ei
ole nõutav. Töötlemistoimingute loetelud peaks koostama Euroopa
Andmekaitsenõukogu ja komisjon peaks need vastu võtma rakendusaktina. Selleks et
hõlbustada vastutavate töötlejate jaoks nõuete täitmist, peaks andmekaitsenõukogu
koostama ka andmekaitsealase mõju hindamise ühtse vormi ja ühtse metoodika, mille
komisjon võtab vastu rakendusaktina. Komisjon peaks võtma Euroopa
Andmekaitsenõukogu koostatud ettepanekuid nõuetekohaselt arvesse ja need vajaduse
korral enne vastuvõtmist läbi vaatama. Tehnoloogia arengu arvessevõtmiseks tuleks
loetelud ning ühtne vorm ja metoodika vähemalt iga kolme aasta järel läbi vaadata ja
vajaduse korral tuleks neid ajakohastada.
(41) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/172536 kohaldatakse liidu
institutsioonide, organite ja asutuste poolt teostatava isikuandmete töötlemise suhtes.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/68037 kohaldatakse pädevate
asutuste poolt teostatava isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub kuritegude
ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või
kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil. Määrus (EL) 2018/1725 ja
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb
füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete
vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ
(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste
andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT L 119,
4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).
ET 15 ET
direktiiv (EL) 2016/680 tuleks viia vastavusse käesoleva määrusega määrusesse
(EL) 2016/679 tehtud muudatustega.
(42) Nagu on selgitatud määruse (EL) 2018/1725 põhjenduses 5, kui määruse
(EL) 2018/1725 sätted tuginevad samadele põhimõtetele kui määruse (EL) 2016/679
sätted, tuleks mõlemaid õigusnormide kogumeid Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktika
kohaselt tõlgendada ühetaoliselt. Määruse (EL) 2018/1725 ülesehitust tuleks mõista
kui määruse (EL) 2016/679 ülesehituse vastena. Seetõttu muudetakse käesoleva
määrusega ka määruse (EL) 2018/1725 neid sätteid, mida puudutavad määruse
(EL) 2016/679 muudatused, kuivõrd viimati nimetatud muudatused on asjakohased ka
liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt isikuandmete töötlemise kontekstis.
(43) Tugeva ja ühtse andmekaitseraamistiku loomiseks liidus tuleks pärast käesoleva
määruse vastuvõtmist teha direktiivi (EL) 2016/680 ja muudesse sellise isikuandmete
töötlemise suhtes kohaldatavatesse liidu õigusaktidesse muudatused, et neid saaks
hakata kohaldama võimalikult kiiresti pärast seda, kui on hakatud kohaldama määruse
(EL) 2016/679 ja määruse (EL) 2018/1725 muudatusi.
(44) Isikuandmete talletamist lõppseadmesse või juurdepääsu lõppseadmesse juba
talletatud isikuandmetele ning selliste andmete edasist töötlemist juhul, kui
elektroonilise side teenuse abonent või lõppseadme kasutaja on füüsiline isik, tuleks
reguleerida ühtse õigusraamistikuga, nimelt määrusega (EL) 2016/679. Käesolevas
määruses esitatud muudatused tagavad jätkuvalt kõrgeima isikuandmete kaitse taseme,
lihtsustades samal ajal andmesubjektide jaoks nende õiguste kasutamist ja valikute
väljendamist veebis.Muudatused puudutavad eelkõige teabe talletamist asjaomastesse
seadmetesse, juurdepääsu sellele teabele või teabe kogumist nendest seadmetest, mis
hõlmab isikuandmete töötlemist küpsiste või sarnase tehnoloogia abil, et
lõppseadmetest teavet saada. Asjaomased normid peaksid kehtima ka sõltumata
sellest, kas lõppseadet omab konkreetne füüsiline isik või mõni muu juriidiline või
füüsiline isik.
Isikuandmete talletamine lõppseadmesse või juurdepääs lõppseadmesse juba talletatud
isikuandmetele peaks olema lubatud ainult nõusoleku alusel. Sarnaselt direktiivis
2002/58/EÜ sätestatud lähenemisviisiga ei tohiks see nõue välistada isikuandmete
talletamist füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääsu füüsilise isiku
lõppseadmesse juba talletatud isikuandmetele, kui see põhineb liidu või liikmesriigi
õigusaktidel määruse (EL) 2016/679 artikli 6 tähenduses ning kui see vastab kõigile
kõnealuses sättes esitatud õiguspärasuse tingimustele ja toimub määruse
(EL) 2016/679 artikli 23 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.
Selleks et vähendada nõuete täitmisest tulenevat koormust ja tagada vastutavatele
töötlejatele õigusselgus ning võttes arvesse, et teatavad töötlemise eesmärgid
kujutavad endast väikest ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele või et selline
töötlemine võib olla vajalik andmesubjekti taotletud teenuse osutamiseks, on vaja
kindlaks määrata piiratud loetelu eesmärkidest, mille puhul peaks töötlemine olema
lubatud ilma nõusolekuta. Käesolevas määruses tuleks seega sätestada, et töötlemine
on õiguspärane seoses isikuandmete talletamisega lõppseadmesse või juurdepääsuga
lõppseadmesse juba talletatud isikuandmetele ning edasise töötlemisega, mis on
sellistel eesmärkidel vajalik. Vastutav töötleja, näiteks meediateenuse pakkuja, võib
anda volitatud töötlejale, näiteks turu-uuringute ettevõttele, õiguse töödelda andmeid
enda nimel.
Isikuandmete edasiseks töötlemiseks muul kui piiratud loetelus kindlaks määratud
eesmärgil tuleks kohaldada määruse (EL) 2016/679 artiklit 6 ja asjakohasel juhul
ET 16 ET
artiklit 9. Pidades silmas vastutuse põhimõtet, on vastutava töötleja ülesanne valida
kavandatava töötlemise jaoks sobiv õiguslik alus. Selleks et isikuandmete edasise
töötlemise alusena oleks võimalik tugineda õigustatud huvile vastavalt määruse
(EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktile f, peab vastutav töötleja näitama, et ta
tegutseb vastavalt vastutava töötleja või kolmandate isikute õigustatud huvile, et
töötlemine on vajalik selle õigustatud huvi eesmärgi saavutamiseks ning et
andmesubjekti huvid või põhiõigused ei kaalu üles vastutava töötleja huve. Sellega
seoses peaksid vastutavad töötlejad võtma eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid: kas
andmesubjekt on laps; andmesubjekti mõistlikud ootused; mõju isikule kas
töödeldavate andmete ulatuse või tundlikkuse tõttu; kõnealuse töötlemise ulatus selles
mõttes, et töötlemine ei saa olla kas andmete hulga või andmekategooriate arvu tõttu
eriti ulatuslik; töötlemine peaks põhinema ainult vajalikul andmehulgal ega tohi
põhineda andmesubjektide veebitegevuse ulatuslikul jälgimisel ja muud asjakohased
tegurid vastavalt vajadusele. Töötlemine ei tohi põhjustada andmesubjekti eraelu
pidevat jälgimist.
Kui vastutav töötleja ei saa edasise töötlemise õigusliku alusena tugineda õigustatud
huvile, peaks töötlemine põhinema mõnel muul määruse (EL) 2016/679 artikli 6
lõikes 1 sätestatud alusel, eelkõige artiklite 6 ja 7 kohasel nõusolekul, tingimusel et
järgitakse kõiki määruse (EL) 2016/679 põhimõtteid.
(45) Andmesubjektidelt, kes on keeldunud nõusoleku andmisest, küsitakse sageli uuesti
nõusolekut iga kord, kui nad külastavad sama vastutava töötleja veebiteenust. See võib
avaldada kahjulikku mõju andmesubjektidele, kes võivad anda nõusoleku ainult
selleks, et vältida korduvat nõusoleku küsimist. Seetõttu peaks vastutaval töötlejal
olema kohustus austada vähemalt teatava ajavahemiku jooksul andmesubjekti valikut
keelduda nõusoleku andmisest.
(46) Andmesubjektidel peaks olema võimalus tugineda automaatsete ja masinloetavate
märgete abil tehtavale valikule, et anda nõusolek või keelduda nõusoleku andmisest
või esitada vastuväide andmete töötlemisele. Sellised vahendid peaksid olema
kooskõlas tehnika arenguga. Need saab rakendada veebibrauseri seadetes või ELi
digiidentiteedikukrus, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 914/2014, või muul sobival
viisil. Käesolevas määruses sätestatud normid peaksid toetama asjakohaste liidestega
turupõhiste lahenduste teket. Vastutav töötleja peaks olema kohustatud võtma arvesse
andmesubjekti valikut väljendavaid automatiseeritud ja masinloetavaid märkeid, kui
asjakohased standardid on kättesaadavaks tehtud. Võttes arvesse sõltumatu
ajakirjanduse tähtsust demokraatlikus ühiskonnas ja et mitte kahjustada selle
majanduslikku alust, ei tohiks meediateenuste osutajad olla kohustatud järgima
andmesubjekti valikut väljendavaid masinloetavaid märkeid. Veebibrauserite
pakkujate kohustus pakkuda andmesubjektidele tehnilisi vahendeid andmete
töötlemisega seotud valikute tegemiseks ei tohiks kahjustada meediateenuste
pakkujate võimalust küsida andmesubjektidelt nõusolekut.
(47) Direktiivis 2002/58/EÜ eraelu puutumatuse ja elektroonilise side kohta (e-privaatsuse
direktiiv), mis vaadati viimati läbi 2009. aastal, on sätestatud eraelu puutumatuse
õiguse, sealhulgas side konfidentsiaalsuse kaitse raamistik. Samuti on sellega
täpsustatud määrust (EL) 2016/679 seoses isikuandmete töötlemisega elektrooniliste
sideteenuste kontekstis. See kaitseb sellise side jaoks kasutatavate kasutaja või
abonendi lõppseadmete puutumatust ja terviklikkust. Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5
lõike 3 praegune säte peaks jääma kohaldatavaks, kui abonent või kasutaja ei ole
füüsiline isik ja talletatav või juurdepääsetav teave ei kujuta endast isikuandmete
töötlemist ega vii selle töötlemiseni.
ET 17 ET
(48) Direktiivi 2002/58/EÜ artikkel 4 tuleks tunnistada kehtetuks. Direktiivi 2002/58/EÜ
artiklis 4 on sätestatud nõuded, mida kohaldatakse üldsusele kättesaadavate
elektroonilise side teenuste osutajate suhtes seoses nende teenuste turvalisuse
tagamisega, ja teavitamisnõuded. Hiljem on direktiiviga (EL) 2022/2555 kehtestatud
nende teenuste osutajate suhtes uued nõuded seoses küberturvalisuse
riskijuhtimismeetmete ja intsidentidest teatamisega. Elektroonilise side sektoris
tegutsevate üksuste kattuvate kohustuste vähendamiseks tuleks direktiivi 2002/58/EÜ
artikkel 4 kehtetuks tunnistada. Mis puudutab isikuandmete töötlemise turvalisust
vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõigetele 1 ja 1a ning isikuandmetega seotud
rikkumistest teatamist vastavalt direktiivi 2002/58/EÜ artikli 4 lõigetele 3–5, siis
määruses (EL) 2016/679 on juba sätestatud terviklikud ja ajakohased normid. Seega
peaksid need normid kehtima üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutajate ja
üldkasutatavate sidevõrkude operaatorite suhtes, tagades sellega, et vastutavate
töötlejate ja volitatud töötlejate suhtes kohaldatakse üht korda.
(49) Mitmes horisontaalses või valdkondlikus liidu õigusaktis on nõutud, et samast
sündmusest teatataks eri asutustele, kasutades selleks erinevaid tehnilisi vahendeid ja
kanaleid. Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt peaks andma üksustele
võimaluse täita ühes liideses teate esitamisega direktiivi (EL) 2022/2555, määruse
(EL) 2016/679, määruse (EL) 2022/2554, määruse (EL) nr 910/2014 ja direktiivi
(EL) 2022/2557 kohased teatamiskohustused. Lisaks peaks ühtne kontaktpunkt andma
üksustele võimaluse otsida teavet, mille nad on varem ühtse kontaktpunkti kaudu
esitanud, ning aitama üksustel seega jälgida oma aruandluskohustuste täitmist seoses
konkreetsete intsidentidega.
(50) Ühtse kontaktpunkti turvalisuse tagamiseks peaks ENISA võtma asjakohaseid ja
proportsionaalseid tehnilisi, operatsioonilisi ja korralduslikke meetmeid, et hallata
ühtse kontaktpunkti turvalisust ja ühtse kontaktpunkti kaudu esitatavat või levitatavat
teavet ohustavaid riske. Riske ning nimetatud meetmete asjakohasust ja
proportsionaalsust hinnates peaks ENISA võtma arvesse asjaomaste liidu õigusaktide
kohaselt esitatud või levitatud teabe tundlikkust. ENISA peaks ühtse kontaktpunkti
loomiseks, haldamiseks ja turvaliseks toimimiseks vajalike tehniliste, operatsiooniliste
ja korralduslike meetmete väljatöötamisel konsulteerima asjaomaste liidu õigusaktide
kohaste pädevate asutustega, kasutades selleks kõnealuste õigusaktide alusel loodud
liikmesriikide koostöörühmi ja võrgustikke.
(51) Enne intsidentidest teatamise võimaldamist peaks ENISA ühtse kontaktpunkti
toimimist katsetama, mis peaks hõlmama asjaomaste liidu õigusaktide kohaste teadete
iseärasuste ja nõuete põhjalikku testimist. Komisjon peaks katsetamise tulemuste
põhjal hindama ühtse kontaktpunkti nõuetekohast toimimist, usaldusväärsust,
terviklust ja konfidentsiaalsust. Komisjon peaks hindamise käigus konsulteerima
küberintsidentidele reageerimise üksuste (CSIRTide) võrgustiku ja asjaomaste liidu
õigusaktide kohaste pädevate asutustega, kasutades selleks kõnealuste õigusaktide
alusel loodud liikmesriikide koostöörühmi ja võrgustikke. Kui komisjon leiab, et ühtne
kontaktpunkt tagab nõuetekohase toimimise, usaldusväärsuse, tervikluse ja
konfidentsiaalsuse, peaks ta avaldama Euroopa Liidu Teatajas sellekohase teate. Kui
komisjon leiab, et nõuetekohane toimimine, usaldusväärsus, terviklus ja
konfidentsiaalsus ei ole tagatud, peaks ENISA võtma kõik vajalikud
parandusmeetmed, mille järel hindab komisjon olukorda uuesti.
(52) Selleks et tagada võimaluse piires järjepidevus ja koostalitlusvõime olemasolevate
riiklike tehniliste lahendustega, mis hõlbustavad intsidentidest teatamist, peaks ENISA
võtma ühtse kontaktpunkti loomiseks, haldamiseks ja turvaliseks toimimiseks vajalike
ET 18 ET
tehniliste, operatsiooniliste ja korralduslike meetmete spetsifikatsioonide
väljatöötamisel neid riiklikke tehnilisi lahendusi arvesse. Lisaks peaks ENISA
kaaluma tehnilisi protokolle ja vahendeid, nagu rakendusliideseid ja masinloetavaid
standardeid, mis võimaldavad üksustel integreerida aruandluskohustused
äriprotsessidesse ja ametiasutustel ühendada ühtse kontaktpunkti oma riiklike
aruandlussüsteemidega.
(53) Selleks et tagada, et ühtne kontaktpunkt võimaldab asjaomastel üksustel esitada
asjaomaste liidu õigusaktide kohaselt nõutavat liiki teavet nõutavas vormingus, peaks
ENISA konsulteerima komisjoni ja kõnealuste õigusaktide kohaste pädevate
asutustega. Kui mõni liidu õigusakt ei ole teabe liigi ja teate vormingu osas täielikult
ühtlustatud, peaksid liikmesriigid teavitama ENISA-t oma riiklikest sätetest.
(54) Tuginedes määrusele (EL) 2022/2554, on finantssektor olnud ühtse, tervikliku ja
tõhusa raamistiku rakendamisel esirinnas, muu hulgas seoses intsidentidest
teatamisega. Nõuete täitmise lihtsustamiseks on asjakohane viia määruse
(EL) 2022/2554 alusel kehtestatud intsidentidest teatamise raamistik kooskõlla ühtse
kontaktpunktiga, tagades samal ajal olemasoleva intsidentidest teatamise raamistiku
järjepidevuse ja stabiilsuse ning võttes arvesse, et ühtne kontaktpunkt hakkab toimima
pärast seda, kui on hinnatud, et see tagab nõuetekohase toimimise, usaldusväärsuse,
tervikluse ja konfidentsiaalsuse. Lisaks on määrusega (EL) 2022/2554 kehtestatud
standarditud aruandlusvormid, millega ühtlustatakse finantssektori tõsiste IKT
intsidentide kohta esitatavate teadete sisu. Nende vormide kasutuselevõtust saadud
kogemused annavad väärtuslikku teavet ja parimaid tavasid, mida tuleks arvesse võtta,
kui direktiivi (EL) 2022/2555, direktiivi (EL) 2022/2557 või määruse (EL) 2016/679
kohaselt ühtsele kontaktpunktile teabe esitamise eesmärgil määratakse kindlaks teabe
liik vormingu ja teatamise kord. Selleks peaks komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse
määruse (EL) 2022/2554 kohaselt vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid,
milles on täpsustatud tõsiseid IKT intsidente käsitleva esialgse teate ning vahe- ja
lõpparuannete sisu. Selle lähenemisviisi eesmärk on tagada järjepidevus, edendada
sünergiat ja vähendada üksuste halduskoormust, vähendades miinimumini nende
andmeväljade arvu, mida üksused peavad täitma, hõlbustades seeläbi
aruandlusprotsesse ja muutes need tõhusamaks.
(55) Asjaomaste liidu õigusaktide kohaselt tuleb teatavat intsidentide kohta käivat teavet
hilisemas etapis pädevate asutuste vahel jagada, et hõlbustada tulemuslikku
järelevalvet ja koordineerimist. Seetõttu tuleks ühtne kontaktpunkt kavandada nii, et
see võimaldaks ja toetaks selle tasandi teabevahetust iga asjaomase liidu õigusakti
puhul, tagades asutustevahelise asjakohase andmevoo turvalise, õigeaegse ja tõhusa
toimimise, juhul kui liikmesriigid otsustavad seda lisafunktsiooni kasutada.
(56) Selleks et tagada intsidentidest teatamine ühtse kontaktpunkti kaudu, tuleks direktiivi
(EL) 2022/2555, määrust (EL) 2016/679, määrust (EL) 2022/2554, määrust (EL)
nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2022/2557 vastavalt muuta. Ühtset kontaktpunkti tuleks
hakata kasutama kõnealuste õigusaktide kohaselt teadete esitamiseks 18 kuu jooksul
alates käesoleva määruse jõustumisest. Kui komisjon käivitab teatamismehhanismid,
millega lükatakse kohaldamise kuupäev edasi 24 kuu võrra alates määruse
jõustumisest, tuleks jätkata direktiivi (EL) 2022/2555, määruse (EL) nr 910/2014,
määruse (EL) 2022/2554 ja direktiivi (EL) 2022/2557 asjakohaste sätete kohaldamist,
et täita neis sätestatud aruandluskohustusi.
(57) Erandjuhul, kui tehnilised takistused ei võimalda intsidendist teatada ühtse
kontaktpunkti kaudu, peaksid üksused oma teatamiskohustuste täitmiseks kasutama
ET 19 ET
muid vahendeid. Selleks peaksid asjaomaste liidu õigusaktide kohase intsidentidest
teatamise adressaadid tagama, et nad saavad selliseid teateid vastu võtta muul viisil,
ning tegema teabe selle muu viisi kohta avalikult kättesaadavaks.
(58) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172538 artikli 42
lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse
[kuupäev]. Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 2 konsulteeriti
Euroopa Andmekaitsenõukoguga, kes esitas arvamuse [kuupäev].
(59) Määrusega (EL) 2019/1150 on liidu tasandil kehtestatud sihtotstarbeline kohustuslike
õigusnormide kogum, et tagada siseturul õiglane, prognoositav, kestlik ja
usaldusväärne veebipõhine ärikeskkond. Määrustega (EL) 2022/2065 ja
(EL) 2022/1925 on kehtestatud kõigile veebiteenuste lõppkasutajatele turvalise,
prognoositava ja usaldusväärse veebikeskkonna jaoks terviklik õigusraamistik ning
loodud digiturgudel ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused. Pidades silmas liidu
õigusaktide lihtsustamist veebipõhiste vahendusteenuste ja veebiplatvormide
valdkonnas ning võttes arvesse, et platvormi ja ettevõtjate vaheliste suhete määruse
eesmärgid ja sisulised sätted on suures osas hõlmatud digiteenuste määruse ja
digiturgude määrusega, tuleks määrus (EL) 2019/1050 kehtetuks tunnistada. Määrused
(EL) 2022/2065 ja (EL) 2022/1925 aitavad luua digiteenuste ja digiturgude täielikult
ühtlustatud õigusraamistikku, ühtlustades riiklikke meetmeid, mis puudutavad
vahendusteenuste osutajate suhtes kohaldatavaid nõudeid ning pääsuvalitsejate poolt
osutatavate põhiliste platvormiteenuste konkurentsile avatust ja õiglust. Õiguskindluse
tagamiseks jäävad määruse (EL) 2019/1150 artiklis 2 esitatud valitud mõisted,
artiklis 4 esitatud piiramist ja peatamist käsitlevad sätted ning artiklis 11 esitatud
ettevõttesisest kaebuste menetlemise süsteemi käsitlevad sätted, millele viidatakse
teistes õigusaktides, eelkõige platvormitöö tingimuste parandamist käsitlevas
direktiivis (EL) 2023/2831, ja õigusaktide täitmise tagamist käsitlev artikkel 15
ajutiselt kehtima kuni algsete õigusaktide muutmiseni.
(60) Võttes arvesse käesolevas määruses kavandatud muudatuste tehnilist laadi ja
lihtsustatud õigusraamistiku loomise kiireloomulisust, peaks käesolev määrus
jõustuma kohe pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vajaduse korral tuleks
liikmesriikidele ja reguleeritud üksustele võimaldada üleminekuperiood, et nad
saaksid normidega kohaneda,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2023/2854 muutmine
Määrust (EL) 2023/2854 muudetakse järgmiselt.
38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste
isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba
liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ
(ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
ET 20 ET
1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
(a) lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:
„ea) andmevahendusteenuste vabatahtlikku registreerimist;
eb) altruistlikel eesmärkidel kättesaadavaks tehtud andmete kogumise ja
töötlemisega tegelevate üksuste vabatahtlikku registreerimist;
ec) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu asutamist;
ed) andmete asukoha nõudeid ja andmete kättesaadavust pädevatele asutustele;
ee) avaliku sektori asutuste või teatavate riigi osalusega äriühingute valduses olevate
teatavate andmete ja dokumentide ning teadusandmete taaskasutamist.“;
(b) lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
„g) VIIa peatükki kohaldatakse isikuandmete ja isikustamata andmete suhtes;
h) VIIb peatükki kohaldatakse kõigi isikustamata andmete suhtes;
i) VIIc peatükki kohaldatakse isikuandmete ja isikustamata andmete, nimelt järgmise
suhtes:
i) dokumendid, mis on liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses, nagu on
osutatud
1) artikli 32i lõike 1 punktis a, või riigi osalusega äriühingute valduses, nagu on
osutatud
2) artikli 32i lõike 1 punktis b;
ii) teadusandmed, nagu on osutatud artikli 32i lõike 1 punktis c;
iii) teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kaitstud andmed, nagu on osutatud
artikli 32i lõike 1 punktis a.“;
(c) lõike 3 punkt g asendatakse järgmisega:
„g) andmeruumides osalejate suhtes.“;
(d) lõige 7 jäetakse välja;
(e) lisatakse järgmised lõiked 11, 12 ja 13:
„11. Käesoleva määruse VIIb peatükk ei piira liikmesriikide sisemist
korraldust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme, millega nähakse ametiasutustele
ja avalik-õiguslikele isikutele ette andmete töötlemise volitused ja kohustused
ilma eraõiguslike isikute lepingulise tasustamiseta, ega liikmesriikide õigus- ja
haldusnorme, millega nähakse ette selliste volituste ja kohustuste rakendamine.
12. Juhul kui avaliku sektori asutused, andmevahendusteenuse osutajad või
tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid peavad sektoripõhise liidu või
liikmesriigi õiguse kohaselt täitma VIIa ja VIIb peatükiga seotud konkreetseid
tehnilisi, halduslikke või korralduslikke lisanõudeid, muu hulgas tulenevalt
loaandmise või sertifitseerimise korrast, kohaldatakse samuti kõnealuse
sektoripõhise liidu või liikmesriigi õiguse asjaomaseid sätted. Kõik sellised
konkreetsed lisanõuded peavad olema mittediskrimineerivad, proportsionaalsed
ja objektiivselt põhjendatud.
ET 21 ET
13. Seoses VIIc peatüki II jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja
dokumentidega ei mõjuta käesoleva määruse VIIc peatükk liikmesriikide
võimalust võtta vastu üksikasjalikumad või rangemad õigusnormid, tingimusel
et need õigusnormid võimaldavad andmete ja dokumentide ulatuslikumat
taaskasutamist.“
2. Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
(a) lisatakse järgmised punktid 4a, 4b ja 4c:
„4a) „nõusolek“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 11 määratletud
nõusolek;
4b) „luba“ – andmekasutajatele isikustamata andmete kasutamise õiguse
andmine;
4c) „juurdepääs“ – andmete kasutamine kooskõlas konkreetsete tehniliste,
õiguslike või korralduslike nõuetega, ilma et see tähendaks ilmtingimata
andmete edastamist või allalaadimist;“
(b) punkt 13 asendatakse järgmisega:
„13) „andmevaldaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva määruse,
kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse alusel vastu võetud riigisiseste õigusaktide
kohaselt õigus või kohustus kasutada või teha kättesaadavaks andmeid, sealhulgas
lepingu korral toote kasutamisel loodud andmeid või seotud teenuse kasutamisel
loodud andmeid, mis ta on välja võtnud või loonud seotud teenuse osutamise
käigus;“
(c) lisatakse järgmised punktid 28a ja 28b:
„28a) „avalik-õiguslik isik“ – isik, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a) see on asutatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes
huvides ning sellel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;
b) see on juriidiline isik;
c) seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud
omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud või selle juhtimine
toimub kõnealuste omavalitsuste või isikute järelevalve all või selle
haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud
riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud
isikud;
28b) „riigi osalusega äriühing“ – mis tahes äriühing, mille suhtes avaliku sektori
asutusel võib otseselt või kaudselt olla valitsev mõju, mis tuleneb sellest, et äriühing
on tema omanduses või tal on selles finantsosalus või äriühingu suhtes kehtivatest
õigusnormidest. Eeldatakse, et avaliku sektori asutustel on valitsev mõju järgmistel
juhtudel, kui need asutused otseselt või kaudselt
a) omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist;
b) kontrollivad enamust äriühingu emiteeritud aktsiatega seotud häältest;
c) võivad nimetada rohkem kui poole äriühingu haldus-, juht- või
järelevalveorgani liikmetest;“;
(d) lisatakse järgmised punktid 38a ja 38b:
ET 22 ET
„38a) „andmevahendusteenus“ – teenus, mille eesmärk on luua tehniliste,
õiguslike või muude vahendite abil majandussuhted andmete jagamiseks
määramata arvu andmesubjektide või andmevaldajate ja -kasutajate vahel,
sealhulgas andmesubjektide õiguste kasutamise eesmärgil seoses
isikuandmetega, ning
1) mille peamine eesmärk ei ole autoriõigusega kaitstud sisu vahendamine;
2) mida mitu juriidilist isikut ei ole ühiselt hankinud üksnes omavaheliseks
kasutamiseks;
38b) „andmealtruism“ – andmete vabatahtlik jagamine, mis põhineb
andmesubjektide nõusolekul, et nende kohta käivaid isikuandmeid
töödeldakse, või andmevaldajate loal kasutada nende isikustamata
andmeid liikmesriigi õiguses ette nähtud üldhuvi eesmärgil, kui see on
kohaldatav, näiteks tervishoiu, kliimamuutuste vastase võitluse, liikuvuse
parandamise, ametliku statistika arendamise, tegemise ja levitamise,
hõlbustamise, avalike teenuste osutamise parandamise, avaliku poliitika
kujundamise või üldhuviga seotud teadusuuringute eesmärgil, soovimata
või saamata selle eest tasu, mis ületab nende andmete kättesaadavaks
tegemise tulemusena neile tekkinud kuludega seotud kompensatsiooni;“
(e) lisatakse järgmised punktid 44–63:
„44) „keskmise suurusega ettevõtja“ – soovituse 2003/361/EÜ I lisa artiklis 2
määratletud keskmise suurusega ettevõtja;
45) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituse
(EL) 2025/1099 lisa artiklis 2 määratletud väike keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtja;
46) „ülikool“ – avaliku sektori asutus, mis pakub akadeemilise kraadi
omandamiseni viivat keskharidusjärgset kõrgharidust;
47) „standardlitsents“ – eelnevalt määratletud taaskasutamise tingimused
digitaalses vormingus, mis eelistatavalt ühildub veebis kättesaadavate
standardsete avalike litsentsidega;
48) „dokument“ –
a) igasugune mittedigitaalne sisu mis tahes andmekandjal (paberil või
heli-, visuaal- või audiovisuaalsalvestisena) või
b) osa sellisest sisust;
50) „dünaamilised andmed“ – digikujul olevad andmed ja dokumendid, mida
ajakohastatakse sageli või reaalajas eelkõige seetõttu, et nad muutuvad pidevalt
või aeguvad kiiresti; andurite abil saadud andmeid käsitatakse tavaliselt
dünaamiliste andmetena;
51) „teadusandmed“ – andmed, v.a teaduslikud publikatsioonid, mida
kogutakse või mis koostatakse teadustöö käigus ning mida kasutatakse
teadusprotsessis tõendusmaterjalina või peetakse teadusringkondades üldiselt
vajalikuks, et tõestada teadustöö käigus tehtud avastusi ja teadustöö tulemusi;
52) „taaskasutamine“ – järgmiste dokumentide kasutamine füüsiliste ja
juriidiliste isikute poolt:
ET 23 ET
a) dokumendid, mis on avaliku sektori asutuste valduses ärilisel või
mitteärilisel eesmärgil, mis ei lange kokku algse eesmärgiga, mille
täitmiseks dokumendid avalik-õigusliku ülesande raames loodi,
välja arvatud avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide
vahetamine puhtalt avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks, või
b) dokumendid, mis on VIIc peatüki 2. jao kohaselt riigi osalusega
äriühingute valduses ärilisel või mitteärilisel eesmärgil, mis ei
lange kokku algse eesmärgiga osutada üldhuviteenuseid, mille
jaoks dokumendid koostati, välja arvatud riigi osalusega
äriühingute ja avaliku sektori asutuste vaheline dokumentide
vahetamine puhtalt avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike
ülesannete täitmiseks;
53) „väärtuslikud andmestikud“ – andmed ja dokumendid, mille taaskasutamist
seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega
eelkõige tänu nende sobivusele lisaväärtusega teenuste ja rakenduste ning uute
kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ja tänu nende
inimeste arvule, kes võiksid saada kasu sellistel andmetel ja dokumentidel
põhinevatest lisaväärtusega teenustest ja rakendustest;
54) „teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kaitstud andmed“ – avaliku sektori
asutuste valduses olevad andmed ja dokumendid, mis on kaitstud järgmistel
alustel:
a) äriteabe konfidentsiaalsus, sealhulgas äri-, kutseala- ja äriühingu
saladused;
b) statistiliste andmete konfidentsiaalsus;
c) kolmandate isikute intellektuaalomandi õiguste kaitse või
d) isikuandmete kaitse, kui sellised andmed jäävad väljapoole
VIIc peatüki 2. jao kohaldamisala;
56) „turvaline töötlemiskeskkond“ – füüsiline või virtuaalne keskkond ja
korralduslikud vahendid, millega tagatakse vastavus liidu õigusele, eelkõige
seoses andmesubjektide õiguste, intellektuaalomandi õiguste ning äriteabe ja
statistiliste andmete konfidentsiaalsuse, tervikluse ja kättesaadavusega ning
liikmesriigi õigusele ning võimaldatakse turvalist töötlemiskeskkonda
pakkuval üksusel fikseerida ja kontrollida kõiki andmetöötlemistoiminguid,
mida tehakse muu hulgas andmete kuvamiseks, salvestamiseks, allalaadimiseks
ja eksportimiseks ning arvutialgoritmide abil tuletisandmete saamiseks;
57) „taaskasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele on antud õigus
taaskasutada VIIc peatüki alusel avaliku sektori asutuse või riigi osalusega
äriühingu valduses olevaid andmeid või dokumente või teadusandmeid või
teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud andmeid;
58) „masinloetav vorming“ – failivorming, mis on struktureeritud selliselt, et
tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid
faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergelt tuvastada, ära tunda ja teha
andmetest väljavõtteid;
59) „avatud vorming“ – platvormist sõltumatu failivorming, mis tehakse
üldsusele kättesaadavaks ilma dokumentide taaskasutamise piiranguteta;
ET 24 ET
60) „ametlik avatud standard“ – kirjalikult kehtestatud standard, mis sisaldab
üksikasjalikke nõudeid selle kohta, kuidas tagada andmehaldustarkvara
koostalitlusvõime;
61) „mõistlik investeeringutulu“ – protsentides väljendatav osa üldistest
tasudest, mis lisandub tingimustele vastavate kulude katmiseks vajalikule
summale; see osa ei tohi olla suurem kui viis protsendipunkti üle Euroopa
Keskpanga fikseeritud intressimäära;
62) „andmete asukoha nõue“ – kohustus, keeld, tingimus, piirang või muu
liikmesriigi õigus- või haldusnormides sätestatud või liikmesriigi ja avalik-
õiguslike isikute (sealhulgas riigihangete valdkonnas) üldisest ja järjepidevast
haldustavast tulenev nõue, mis ei piira direktiivi 2014/24/EL kohaldamist ja
millega nähakse ette andmete töötlemine teatava liikmesriigi territooriumil või
millega takistatakse andmetöötlust teises liikmesriigis;
63) „pseudonüümimine“ – määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 5 osutatud
pseudonüümimine.“
3. Artikli 4 lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Erandlikel asjaoludel, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab
tõendada, et hoolimata kasutaja poolt käesoleva artikli lõike 6 kohaselt võetud
tehnilistest ja korralduslikest meetmetest on väga tõenäoline, et ärisaladuste
avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju või et ärisaladuste
avalikustamine kasutajale tekitab suure ohu, et need võidakse ebaseaduslikult
omandada, neid kasutada või need avalikustada kolmandate riikide üksustele või
liidus asutatud üksustele, mis on selliste üksuste otsese või kaudse kontrolli all ja
mille suhtes kohaldatakse liidu õigusega võrreldes nõrgemat või mitte samaväärset
kaitset, võib andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele andmetele juurdepääsu
taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline tõendamine peab olema
igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele asjaoludele, näiteks ärisaladuse
kaitse jõustamisele kolmandates riikides, taotletud andmete konfidentsiaalsuse
laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele ja uudsusele. See esitatakse
kasutajale kirjalikult ja põhjendamatu viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub
andmete jagamisest käesoleva lõike alusel, teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud
pädevat asutust.“
4. Artikli 5 lõige 11 asendatakse järgmisega:
„11. Erandlikel asjaoludel, kui andmevaldaja, kes on ärisaladuse omaja, suudab
tõendada, et hoolimata kolmanda isiku poolt käesoleva artikli lõike 9 kohaselt
võetud tehnilistest ja korralduslikest meetmetest on väga tõenäoline, et ärisaladuste
avalikustamine põhjustab talle suurt majanduslikku kahju või et ärisaladuste
avalikustamine kolmandale isikule tekitab suure ohu, et need võidakse
ebaseaduslikult omandada, neid kasutada või need avalikustada kolmandate riikide
üksustele või liidus asutatud üksustele, mis on selliste üksuste otsese või kaudse
kontrolli all ja mille suhtes kohaldatakse liidu õigusega võrreldes nõrgemat või
mitte samaväärset kaitset, võib andmevaldaja kõnealustele konkreetsetele
andmetele juurdepääsu taotluse igal üksikjuhul eraldi rahuldamata jätta. Selline
tõendamine peab olema igakülgselt põhjendatud, tuginedes objektiivsetele
asjaoludele, näiteks ärisaladuse kaitse jõustamisele kolmandates riikides, taotletud
andmete konfidentsiaalsuse laadile ja tasemele ning ühendatud toote ainulaadsusele
ja uudsusele. See esitatakse kolmandale isikule kirjalikult ja põhjendamatu
ET 25 ET
viivituseta. Kui andmevaldaja keeldub andmete jagamisest käesoleva lõike alusel,
teavitab ta artikli 37 kohaselt määratud pädevat asutust.“
5. V peatüki pealkiri asendatakse järgmisega:
„AVALIKU SEKTORI ASUTUSTELE, KOMISJONILE, EUROOPA
KESKPANGALE JA LIIDU ORGANITELE ÜLDISE HÄDAOLUKORRA TÕTTU
ANDMETE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE“.
6. Artiklid 14 ja 15 jäetakse välja.
7. Lisatakse järgmine artikkel 15a:
„Artikkel 15a
Andmevaldajate kohustus teha andmed kättesaadavaks üldise hädaolukorra tõttu
1. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ tõendab
erakorralist vajadust kasutada teatavaid andmeid oma seadusjärgsete kohustuste
täitmiseks avalikes huvides, et reageerida üldisele hädaolukorrale, seda leevendada
või toetada sellest taastumist, võib ta nõuda, et andmevaldajad, kes on juriidilised
isikud, välja arvatud avaliku sektori asutused, teeksid need andmed, sealhulgas nende
andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks vajalikud metaandmed, kättesaadavaks.
Pärast sellise põhjendatud taotluse saamist teevad andmevaldajad andmed ja
metaandmed taotluse esitanud avaliku sektori asutusele, komisjonile, Euroopa
Keskpangale või liidu organile kättesaadavaks. Selliseid taotlusi võib esitada ka siis,
kui seoses üldise hädaolukorraga on vaja koostada ametlikku statistikat.
2. Kui taotletud andmed on vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks ning
vastavalt lõikele 1 taotluse esitanud asutus ei saa selliseid andmeid samaväärsetel
tingimustel mõnel muul moel õigel ajal ja tulemuslikult hankida, käsitleb taotlus
isikustamata andmeid. Kui üldise hädaolukorra lahendamiseks ei piisa isikustamata
andmete esitamisest, võib nõuda ka isikuandmete esitamist ning need võidakse
võimaluse korral teha kättesaadavaks pseudonüümitud kujul, tingimusel et nende
kaitseks on võetud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed.
3. Kui taotletavad andmed on vajalikud üldise hädaolukorra leevendamiseks või sellest
taastumise toetamiseks, võib lõike 1 kohaselt taotluse esitanud asutus, kes tegutseb
liidu või liikmesriigi õiguse alusel, taotleda konkreetseid isikustamata andmeid, mille
puudumine takistab tal üldise hädaolukorra leevendamist või sellest taastumise
toetamist. Selliseid taotlusi ei esitata mikro- ja väikeettevõtjatele.“
8. Artikli 16 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Käesolevat peatükki ei kohaldata avaliku sektori asutuste, komisjoni, Euroopa
Keskpanga ega liidu organite tegevuse suhtes, mis on seotud kuritegude või
haldusrikkumiste tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele
võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega, ega tolli- või maksuametite
suhtes. Käesolev peatükk ei mõjuta sellist tegevust reguleerivat liidu või liikmesriigi
õigust.“
9. Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
ET 26 ET
i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„Artikli 15a kohaselt andmeid taotledes teeb avaliku sektori asutus, komisjon,
Euroopa Keskpank või liidu organ järgmist:“;
ii) alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:
„b) tõendab, et artikli 15a kohase taotluse esitamise tingimused on
täidetud;
c) selgitab taotluse eesmärki, taotletavate andmete kavandatavat kasutust,
sealhulgas asjakohasel juhul kolmanda isiku poolt kooskõlas käesoleva
artikli lõikega 4, ja kasutamise kestust, ning asjakohasel juhul seda,
kuidas isikuandmete töötlemisega seda üldist hädaolukorda
lahendatakse;“;
b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) olema üldise hädaolukorraga proportsionaalne ja põhjendatud, nii
taotletud andmete üksikasjalikkuse ja mahu kui ka taotletud andmetele
juurdepääsu sageduse osas;“;
ii) punkt e jäetakse välja;
c) lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.
10. Artiklit 18 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„2. Ilma et see piiraks liidu või liikmesriigi õiguses kindlaks määratud andmete
kättesaadavusega seotud erivajadusi, võib andmevaldaja käesoleva peatüki
kohase andmete kättesaadavaks tegemise taotluse tagasi lükata või paluda selle
muutmist põhjendamatu viivituseta ja igal juhul mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul pärast seda, kui ta on saanud kätte artikli 15a lõike 2 kohase taotluse, ja
põhjendamatu viivituseta ning igal juhul mitte hiljem kui 30 tööpäeva jooksul
pärast seda, kui ta on saanud kätte artikli 15a lõike 3 kohase taotluse, ühel
järgmisel põhjusel:“;
b) lõige 5 jäetakse välja.
11. Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„Artikli 15a alusel esitatud taotluse põhjal andmeid vastu võttev avaliku sektori
asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Ärisaladuste avalikustamine avaliku sektori asutusele, komisjonile,
Euroopa Keskpangale või liidu organile on nõutav üksnes sellises ulatuses, mis
on artikli 15a kohase taotluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
Andmevaldaja või ärisaladuse omaja, kui tegemist ei ole sama isikuga, teeb
sellisel juhul kindlaks andmed, mis on kaitstud ärisaladusena, sealhulgas
asjaomastes metaandmetes. Avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa
Keskpank või liidu organ võtab enne ärisaladuste avalikustamist nende
konfidentsiaalsuse säilitamiseks kõik vajalikud ja asjakohased tehnilised ja
ET 27 ET
korralduslikud meetmed, sealhulgas kasutades kohasel juhul lepingu
näidistingimusi, tehnilisi standardeid ning tegevusjuhendeid.“
12. Artikkel 20 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 20
V peatüki kohaselt andmete kättesaadavaks tegemise hüvitamine
1. Andmevaldajad teevad tasuta kättesaadavaks andmed, mis on artikli 15a
lõike 2 kohaselt vajalikud üldisele hädaolukorrale reageerimiseks. Avaliku
sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ, kes on saanud
andmeid, tunnustab andmevaldajat avalikult, kui andmevaldaja seda nõuab.
2. Andmevaldajal on õigus saada artikli 15a lõike 3 kohaselt esitatud taotluse
rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest õiglast hüvitist. Hüvitis
katab taotluse rahuldamiseks kantud tehnilised ja korralduslikud kulud,
sealhulgas, kui see on kohaldatav, anonüümimise, pseudonüümimise,
koondamise ja tehnilise kohandamise kulud ning mõistlikus suuruses
marginaali. Andmevaldaja esitab avaliku sektori asutuse, komisjoni, Euroopa
Keskpanga või liidu organi taotluse alusel teabe kulude ja mõistliku marginaali
arvutamise aluste kohta.
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib andmevaldaja, kes on mikro- või
väikeettevõtja, taotleda hüvitist andmete kättesaadavaks tegemise eest
vastusena artikli 15a lõike 2 kohasele taotlusele vastavalt käesoleva artikli
lõikes 2 sätestatud tingimustele.
4. Andmevaldajatel ei ole õigust nõuda artikli 15a lõike 3 kohaselt esitatud
taotluse rahuldamisel andmete kättesaadavaks tegemise eest hüvitist, kui
avalikes huvides täidetav eriülesanne on ametliku statistika tegemine ning kui
andmete ostmine ei ole liikmesriigi õigusega lubatud. Liikmesriigid annavad
komisjonile teada, kui andmete ostmine ametliku statistika tegemiseks ei ole
liikmesriigi õigusega lubatud.“
13. Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„Üldise hädaolukorra kontekstis saadud andmete jagamine teadusasutuste või
statistikaasutustega“;
b) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Kui avaliku sektori asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ
kavatseb lõike 1 alusel andmeid edastada või kättesaadavaks teha, teavitab ta
sellest põhjendamatu viivituseta andmevaldajat, kellelt andmed saadi,
täpsustades järgmist:
a) andmeid saava organisatsiooni või isiku nimi ja kontaktandmed;
b) andmete edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärk;
c) andmete kasutamise ajavahemik ja tehniline kaitse;
d) võetud korralduslikud meetmed, sealhulgas siis, kui tegemist on
isikuandmete või ärisaladustega.“
14. VI peatükki ette lisatakse järgmine artikkel 22a:
ET 28 ET
„Artikkel 22a
Õigus esitada kaebus
Kui tekib vaidlus seoses artikli 15a kohase andmete taotlusega, sealhulgas selle
rahuldamata jätmisega, muutmisega, hüvitise suurusega või andmete
edastamise või kättesaadavaks tegemisega, võib andmevaldaja, avaliku sektori
asutus, komisjon, Euroopa Keskpank või liidu organ esitada kaebuse artikli 37
kohaselt määratud pädevale asutusele andmevaldaja asukohaliikmesriigis.“
15. Artiklisse 31 lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:
„1a. VI peatükis (v.a artikkel 29) ja artiklis 34 sätestatud kohustusi ei kohaldata
muude andmetöötlusteenuste suhtes kui artikli 30 lõikes 1 osutatud teenused,
kui selliste teenuste osutamine põhineb 12. septembril 2025 või enne seda
kuupäeva sõlmitud lepingul ja kui teenuseosutaja on enamiku
andmetöötlusteenuse omadusi ja funktsioone kohandanud kliendi
konkreetsetele vajadustele.
Kui leping oli sõlmitud 12. septembril 2025 või enne seda, ei ole selliste
andmetöötlusteenuste osutaja kohustatud nimetatud teenuste osutamise lepingu
üle enne selle kehtivuse lõppemist uuesti läbi rääkima ega lepingut muutma.
Kõik sellise lepingu sätted, mis on vastuolus artikli 29 lõikega 1, 2 või 3,
loetakse õigustühiseks.
1b. Andmetöötlusteenuse osutaja võib lisada andmetöötlusteenuste osutamise
kindlaksmääratud tähtajaga lepingusse sätted proportsionaalsete ennetähtaegse
lõpetamise trahvide kohta, välja arvatud artikli 30 lõikes 1 viidatud teenuste
korral.
Juhul kui andmetöötlusteenuse osutaja on väike- või keskmise suurusega
ettevõtja või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, ei kohaldata
VI peatükis (v.a artikkel 29) ja artiklis 34 sätestatud kohustusi muude
andmetöötlusteenuste suhtes kui artikli 30 lõikes 1 osutatud teenused, kui
selliste teenuste osutamine põhineb 12. septembril 2025 või enne seda
kuupäeva sõlmitud lepingul.
Juhul kui andmetöötlusteenuse osutaja on väike- või keskmise suurusega
ettevõtja või väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja, ei ole
teenuseosutaja kohustatud muu kui artikli 30 lõikes 1 viidatud
andmetöötlusteenuse osutamise lepingu üle enne selle kehtivuse lõppemist
uuesti läbi rääkima ega lepingut muutma, kui see leping oli sõlmitud
12. septembril 2025 või enne seda. Kõik selle lepingu sätted, mis on vastuolus
artikli 29 lõikega 1, 2 või 3, loetakse õigustühiseks.“
16. Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Andmetöötlusteenuste osutajad, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon võtavad kõik asjakohased tehnilised,
korralduslikud ja õiguslikud meetmed, sealhulgas sõlmivad lepingud, et hoida
ära rahvusvaheline ja kolmandate riikide valitsusasutuste juurdepääs liidus
hoitavatele isikustamata andmetele ja nende andmete edastamine, kui selline
ET 29 ET
edastamine või juurdepääs oleks vastuolus liidu õiguse või asjaomase
liikmesriigi õigusega, ilma et see piiraks lõike 2 või 3 kohaldamist.
2. Kolmanda riigi kohtu ja haldusasutuse otsust, millega nõutakse
andmetöötlusteenuste osutajalt, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegevalt avaliku sektori asutuselt, VIIc peatüki
3. jao kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud
füüsiliselt või juriidiliselt isikult, andmevahendusteenuse osutajalt või
tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonilt, et ta edastaks käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluvaid liidus hoitavaid isikustamata andmeid või annaks
neile juurdepääsu, peab tunnustama või selle mis tahes viisil täitmisele
pöörama üksnes siis, kui kõnealune otsus põhineb nõude esitanud kolmanda
riigi ja liidu vahelisel kehtival rahvusvahelisel lepingul, näiteks vastastikuse
õigusabi lepingul, või nõude esitanud kolmanda riigi ja liikmesriigi vahelisel
mistahes sellisel lepingul.“;
b) lõike 3 esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahvusvahelise lepingu puudumisel, kui
andmetöötlusteenuste osutaja, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon on sellise kolmanda riigi kohtu või
haldusasutuse otsuse adressaadiks, mille kohaselt on kohustus edastada
käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid liidus asuvaid isikustamata
andmeid või anda neile juurdepääs, ja selle otsuse täitmine tingiks otsuse
adressaadi jaoks ohu minna vastuollu liidu õigusega või asjaomase liikmesriigi
õigusega, toimub selliste andmete edastamine kõnealusele kolmanda riigi
asutusele või tema juurdepääs neile ainult juhul, kui:“;
c) lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:
„4. Kui lõikes 2 või 3 sätestatud tingimused on täidetud, esitab
andmetöötlusteenuste osutaja, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon taotlusele vastates minimaalse lubatud koguse
andmeid, võttes aluseks teenuseosutaja või lõike 3 teises lõigus osutatud
asjaomase riigiorgani või asutuse taotlust puudutava mõistliku tõlgenduse.
5. Andmetöötlusteenuste osutaja, VIIc peatüki 3. jao kohaselt andmeid või
dokumente kättesaadavaks tegev avaliku sektori asutus, VIIc peatüki 3. jao
kohaselt andmete või dokumentide taaskasutamise õiguse saanud füüsiline või
juriidiline isik, andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon teavitab füüsilist või juriidilist isikut, kelle
õigusi ja huve võib mõjutada kolmanda riigi asutuse taotlus saada juurdepääs
tema andmetele, enne kõnealuse taotluse täitmist, välja arvatud juhul, kui
taotlus on esitatud õiguskaitse eesmärgil, ja nii kaua, kui see on vajalik
õiguskaitsealase tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks.“
17. Artikkel 36 jäetakse välja.
18. Lisatakse VIIa, VIIb ja VIIc peatükk:
ET 30 ET
„VIIa PEATÜKK
ANDMEVAHENDUSTEENUSED
JA ANDMEALTRUISMIORGANISATSIOONID
Artikkel 32a
Liidu avalikud registrid
(1) Komisjon peab ja uuendab korrapäraselt järgmisi liidu avalikke registreid:
a) tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate register ja
b) tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide register.
(2) Lõike 1 punktis a osutatud liidu avalikus registris registreeritud
andmevahendusteenuse osutajad võivad oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada
märgist „liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja“ ning lõikes 4 osutatud
ühist logo.
(3) Lõike 1 punktis b osutatud liidu avalikus registris registreeritud
andmealtruismiorganisatsioonid võivad oma kirjalikus ja suulises suhtluses kasutada
märgist „liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon“ ning lõikes 4 osutatud
ühist logo.
(4) Selleks et liidus tunnustatud andmevahendusteenuse osutajad oleksid kogu liidus
kergesti äratuntavad, on komisjonil õigus võtta vastu rakendusakte, millega
kehtestatakse ühtse logo kujundus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 46 lõikes 1a osutatud nõuandemenetlusega.
Artikkel 32b
Andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide registreerimiseks
pädevad asutused
(1) Iga liikmesriik määrab artikli 37 lõike 1 kohaselt ühe või mitu pädevat asutust, kes
vastutavad käesoleva peatüki kohaldamise ja täitmise tagamise eest.
(2) Pädevad asutused luuakse viisil, mis tagab nende sõltumatuse kõigist tunnustatud
andmevahendusteenuse osutajatest ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidest.
Artikkel 32c
Tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate registreerimise üldnõuded
Artikli 32a lõike 1 punktis a osutatud liidu avalikus registris registreerimiseks peab
andmevahendusteenuse osutaja vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
a) ta ei kasuta andmeid, millega seotud andmevahendusteenuseid ta osutab, muul
eesmärgil kui selleks, et anda need andmed andmekasutajate käsutusse;
b) andmeid, mida ta kogub füüsilise või juriidilise isiku mis tahes tegevuse kohta
eesmärgiga osutada andmevahendusteenust, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja
asukohaandmed, tegevuse kestus ning andmevahendusteenust kasutava isiku seosed
muude füüsiliste või juriidiliste isikutega, kasutatakse ainult nimetatud
andmevahendusteenuse arendamiseks;
c) kui ta pakub andmevaldajatele või andmesubjektidele lisavahendeid ja -teenuseid,
mille erieesmärk on hõlbustada andmete vahetamist, näiteks andmete ajutine
ET 31 ET
säilitamine, hooldamine, teisendamine, krüpteerimine, anonüümimine ja
pseudonüümimine, kasutatakse selliseid vahendeid ja teenuseid üksnes andmevaldaja
või andmesubjekti sõnaselgel taotlusel või nõusolekul;
d) kui andmevahendusteenuse osutajad, kes ei ole mikro- ega väikeettevõtjad, pakuvad
oma klientidele muid lisaväärtusega teenuseid kui punktis c osutatud teenused,
peavad nad täitma järgmised tingimused:
i) kasutaja on lisaväärtusega teenuseid sõnaselgelt soovinud;
ii) andmeid ei kasutata muul eesmärgil kui lisaväärtusega teenuse
osutamiseks;
iii) lisaväärtusega teenuseid pakutakse funktsionaalselt eraldiseisva üksuse
kaudu;
iv) lisaväärtusega teenuseid pakkuda sooviv äriühing ei ole määratud
pääsuvalitsejaks vastavalt määruse (EL) 2022/1925 artiklile 3;
v) andmevaldajale või andmekasutajale andmevahendusteenuste osutamise
äritingimused, sealhulgas hinnakujundus, ei sõltu sellest, kas
andmevaldaja või andmekasutaja kasutab andmevahendusteenuse osutaja
või sellega seotud üksuse osutatavaid lisaväärtusega teenuseid;
e) andmesubjektidele teenuseid osutav andmevahendusteenuse osutaja tegutseb
andmesubjektide parimates huvides, kui ta nende õiguste kasutamist hõlbustab,
ennekõike andes andmesubjektidele, enne kui nad oma nõusoleku annavad,
kokkuvõtlikul, läbipaistval, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul teavet ja
vajadusel nõu andmete andmekasutajate poolse kavandatud kasutamise kohta ning
sellise kasutamisega seotud tüüptingimuste kohta.
Artikkel 32d
Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise üldnõuded
Artikli 32a lõike 1 punktis b osutatud liidu avalikus registris registreerimiseks peab
andmealtruismiorganisatsioon vastama kõikidele järgmistele nõuetele:
a) ta tegeleb andmealtruismiga;
b) ta on liikmesriigi õiguse kohaselt asutatud juriidiline isik liikmesriigi õiguses ette
nähtud üldhuvi eesmärkide saavutamiseks, kui see on kohaldatav;
c) ta tegutseb mittetulunduslikul alusel ja on õiguslikult sõltumatu mis tahes üksusest,
kes tegutseb tulunduslikul alusel;
d) ta viib ellu oma andmealtruismi tegevusi muudest tema tegevustest funktsionaalselt
eraldiseisva struktuuri kaudu.
Artikkel 32e
Registreerimine
(1) Andmevahendusteenuse osutaja, kes vastab artiklis 32c sätestatud nõuetele, võib
esitada taotluse registreerimiseks tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate
avalikus liidu registris artiklis 32b osutatud pädevale asutusele selles liikmesriigis,
kus on tema peamine tegevuskoht.
Andmealtruismiorganisatsioon, kes vastab artiklis 32d sätestatud nõuetele, võib
esitada taotluse registreerimiseks tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide
ET 32 ET
avalikus liidu registris artiklis 32b osutatud pädevale asutusele selles liikmesriigis,
kus on tema peamine tegevuskoht.
(2) Andmevahendusteenuse osutajad ja andmealtruismiorganisatsioonid, kelle peamine
tegevuskoht ei ole liidus, määravad seadusliku esindaja ühes liikmesriigis.
Seaduslikule esindajale antakse sellised volitused, et pädevad asutused või
andmesubjektid ja andmevaldajad võivad pöörduda tema poole lisaks
andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsiooni poole
pöördumisele või selle asemel, et pöörduda nende poole. Seaduslik esindaja teeb
pädeva asutusega koostööd ja tõendab talle taotluse korral põhjalikult
andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsiooni poolt käesoleva
määruse järgimise tagamiseks võetud meetmeid ja kehtestatud norme.
Andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsioon loetakse selle
liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvaks, kus on seadusliku esindaja asukoht.
Seadusliku esindaja määramine ei piira kohtumenetlusi, mida võidakse algatada
andmevahendusteenuse osutaja või andmealtruismiorganisatsiooni enda vastu.
(3) Pädevad asutused kehtestavad vajalikud taotlusvormid.
(4) Kui andmevahendusteenuse osutaja on esitanud kogu käesoleva artikli lõikes 3
nõutud teabe ja vastab artiklis 32c sätestatud nõuetele, teeb pädev asutus 12 nädala
jooksul pärast registreerimistaotluse saamist otsuse selle kohta, kas teenuseosutaja
vastab artiklis 32c sätestatud kriteeriumidele. Kui teenuseosutaja vastab
kriteeriumidele, esitab pädev asutus asjakohase teabe komisjonile, kes registreerib
teenuseosutaja tunnustatud andmevahendusteenuse osutajana liidu avalikus registris.
Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui andmealtruismiorganisatsioon on esitanud
kogu lõikes 2 nõutud teabe ja vastab artiklis 32d sätestatud registreerimisnõuetele.
Liidu avalikus registris registreerimine kehtib kõikides liikmesriikides.
(5) Pädev asutus võib registreerimise eest võtta tasu vastavalt liikmesriigi õigusele.
Selline tasu peab olema proportsionaalne ja objektiivne ning põhinema
halduskuludel, mis on seotud järelevalvega nõuete täitmise üle. Väikestelt keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatelt, väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt
ning idufirmadelt võib pädev asutus võtta väiksemat tasu või loobuda tasu võtmisest.
(6) Registreeritud üksused teavitavad pädevat asutust kõigist hilisemast muudatustest
taotlemisprotsessi käigus esitatud teabes või kui nad lõpetavad liidus
andmevahenduse või andmealtruismi tegevuse.
(7) Pädev asutus teavitab komisjoni viivitamata ja elektrooniliselt kõigist lõike 6
kohastest teadetest. Komisjon ajakohastab liidu avalikku registrit põhjendamatu
viivituseta.
Artikkel 32f
Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide ülesanded
(1) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid teavitavad andmesubjekte või
andmevaldajaid enne nende andmete töötlemist selgel ja hõlpsasti arusaadaval viisil
järgmisest:
a) üldhuvi eesmärgid, ja kui see on asjakohane, isikuandmete töötlemise täpselt
kindlaksmääratud ning õiguspärane eesmärk ja milleks ta lubab andmekasutajal
nende andmeid töödelda;
ET 33 ET
b) töötlemise asukoht ja üldhuvi eesmärgid, milleks ta lubab töötlemist
kolmandas riigis, kui andmeid töötleb tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon.
(2) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid ei kasuta andmeid muul eesmärgil kui
üldhuvi eesmärgid, milleks andmevaldaja või andmesubjekt töötlemist lubab.
Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei tohi andmete esitamise üleskutsetes
kasutada eksitavaid turundusvõtteid.
(3) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid pakuvad elektroonilisi vahendeid
andmesubjektide nõusoleku või andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete
töötlemise lubade saamiseks ning sellise nõusoleku või loa tagasivõtmiseks.
(4) Tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid teavitavad andmevaldajaid viivituseta
igast enda jagatud isikustamata andmete loata edastamisest, neile loata juurdepääsust
või nende loata kasutamisest.
(5) Kui tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid hõlbustavad andmete töötlemist
kolmandate isikute poolt, muu hulgas pakkudes vahendeid, et saada andmesubjektide
nõusolek või et saada luba andmevaldajate poolt kättesaadavaks tehtud andmete
töötlemiseks, täpsustavad nad vajaduse korral, millises kolmandas riigis on kavas
andmeid kasutada.
Artikkel 32g
Järelevalve nõuete täitmise üle
(1) Artiklis 32b osutatud pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad omal algatusel või
füüsilise või juriidilise isiku taotlusel, kas tunnustatud andmevahendusteenuse
osutajad ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonid täidavad käesolevas peatükis
sätestatud nõudeid, sealhulgas kas nad jätkuvalt täidavad selles sätestatud
registreerimisnõudeid.
(2) Pädevatel asutustel on õigus nõuda tunnustatud andmevahendusteenuse osutajatelt
või tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonidelt või nende seaduslikelt esindajatelt
kogu teavet, mis on vajalik, et kontrollida käesolevas peatükis sätestatud nõuete
täitmist. Iga teabenõue peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne ja
põhjendatud.
(3) Kui pädev asutus leiab, et tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja või
tunnustatud andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis
sätestatud nõuet, teavitab ta kõnealust üksust või tema seaduslikku esindajat neist
järeldustest ja annab talle võimaluse esitada 30 päeva jooksul pärast teavituse saamist
oma seisukohad.
(4) Pädeval asutusel on õigus nõuda, et lõikes 3 osutatud rikkumine lõpetataks
viivitamatult või mõistliku aja jooksul, ning ta võtab nõuete täitmise tagamiseks
asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid.
(5) Kui tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon ei täida üht või mitut käesolevas peatükis sätestatud
nõuet ka pärast seda, kui teda on lõike 3 kohaselt teavitatud, siis see üksus
a) kaotab õiguse kasutada kirjalikus ja suulises suhtluses artiklis 32a osutatud
märgist;
b) kustutatakse artiklis 32a osutatud avalikust liidu registrist.
ET 34 ET
Pädev asutus avaldab esimese lõigu punktis a osutatud otsuse märgise kasutamise
õiguse tühistamise kohta.
VIIb PEATÜKK
Isikustamata andmete vaba liikumine liidus
Artikkel 32h
Isikustamata andmete asukoha nõuete keeld liidus
(1) Isikustamata andmete asukoha nõuded on keelatud, välja arvatud juhul, kui need on
põhjendatud avaliku julgeoleku kaalutlustel kooskõlas proportsionaalsuse
põhimõttega või on kehtestatud liidu õiguse alusel.
(2) Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata igast õigusakti eelnõust, millega
kehtestatakse uus andmete asukoha nõue või muudetakse olemasolevat andmete
asukoha nõuet, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535
artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud korrale.
VIIc peatükk
Avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide
taaskasutamine
1. JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 32i
Reguleerimisese ja kohaldamisala
(1) Käesoleva peatükiga kehtestatakse õigusnormid, mis reguleerivad järgmiste andmete
ja dokumentide taaskasutamist, ja nende taaskasutamist soodustav praktiline kord:
a) liikmesriikide avaliku sektori asutuste valduses olevad olemasolevad andmed
ja dokumendid, sealhulgas teatavatesse kategooriatesse kuuluvad kaitstud
andmed;
b) olemasolevad andmed ja dokumendid, mis on sellise riigi osalusega äriühingu
valduses, kes
i) tegutseb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL
II peatükis osutatud valdkondades;
ii) tegutseb avaliku teenuse pakkujana vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 artiklile 2;
iii) tegutseb lennuettevõtjana, kes täidab avaliku teenindamise kohustust
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008
artiklile 16, või
ET 35 ET
iv) tegutseb ühenduse laevaomanikuna, kes täidab avaliku teenuse osutamise
kohustust vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 3577/92 artiklile 4;
c) teadusandmed artiklis 32t sätestatud tingimustel.
(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata järgmise suhtes:
a) andmed ja dokumendid, mille väljastamine ei kuulu asjaomaste avaliku sektori
asutuste avalik-õiguslike ülesannete alla, mis on määratletud liikmesriigi
õiguses või muudes siduvates õigusnormides, või selliste normide puudumisel
kõnealuse liikmesriigi üldise haldustava kohaselt tingimusel, et avalik-
õiguslike ülesannete ulatus on läbipaistev ja see vaadatakse läbi;
b) riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed ja dokumendid,
i) mille koostamine ei kuulu liikmesriigi õiguses või muudes siduvates
õigusnormides määratletud üldhuviteenuste pakkumise alla;
ii) mis on seotud tegevusega, mis on otseselt avatud konkurentsile ja mille
suhtes ei kohaldata seetõttu hanke-eeskirju vastavalt direktiivi
2014/25/EL artiklile 34;
c) andmed ja dokumendid, näiteks tundlikud andmed, millele juurdepääs on
liikmesriigi juurdepääsukorra kohaselt keelatud riikliku julgeoleku (st riigi
julgeoleku) kaitse, riigikaitse või avaliku julgeoleku kaitse eesmärgil;
d) andmed ja dokumendid, mis on avalik-õiguslike ringhäälingute ja nende
filiaalide ning muude asutuste või nende filiaalide valduses avaliku
ringhäälinguteenuse osutamise eesmärgil.
(3) Käesoleva peatüki 2. jagu ei kohaldata järgmise suhtes:
a) andmed või dokumendid, näiteks tundlikud andmed või dokumendid, millele
juurdepääs on liikmesriikide juurdepääsukorra kohaselt keelatud, sealhulgas
järgmistel põhjustel:
i) statistiliste andmete konfidentsiaalsus;
ii) äriteabe konfidentsiaalsus (sealhulgas äri-, kutseala- või äriühingu
saladused);
b) andmed või dokumendid, millele juurdepääs on liikmesriikide
juurdepääsukorraga piiratud,
i) sealhulgas juhud, kus dokumentidele juurdepääsu saamiseks peavad
kodanikud või juriidilised isikud tõendama oma konkreetse huvi
olemasolu;
ii) isikuandmete kaitse tõttu, ning andmete või dokumentide osad, mis on
selle korra kohaselt juurdepääsetavad ja sisaldavad isikuandmeid, mille
taaskasutamine on õiguses määratletu kohaselt vastuolus õigusaktiga,
millega reguleeritakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, või
mis kahjustab üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust,
eelkõige isikuandmete kaitset käsitleva liidu või liikmesriigi õiguse
kohaselt; logod, vapid ja sümbolid;
c) andmed või dokumendid, mille intellektuaalomandiõigused kuuluvad
kolmandatele isikutele;
ET 36 ET
d) andmed või dokumendid, mis on muude kultuuriasutuste kui raamatukogude,
sealhulgas ülikooliraamatukogude, muuseumide ja arhiivide valduses;
e) andmed või dokumendid, mis on kuni teise taseme haridusasutuste valduses,
ning kõigi teiste haridusasutuste puhul muud kui lõike 1 punktis c nimetatud
andmed;
f) muud kui lõike 1 punktis c nimetatud andmed või dokumendid, mis on
teadustööga tegelevate organisatsioonide ja teadustööd rahastavate
organisatsioonide, sealhulgas teadustöö tulemuste edasiandmiseks loodud
organisatsioonide valduses;
g) andmed või dokumendid, millele juurdepääs on välistatud või piiratud
direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 2 punktides 1 ja 4 määratletud elutähtsa
teenuse osutaja või elutähtsa taristu kaitsega seotud teabe tõttu.
(4) Käesoleva peatüki 3. jagu ei kohaldata järgmise suhtes:
a) andmed ja dokumendid, mis ei ole teatavatesse kategooriatesse kuuluvad
kaitstud andmed;
b) riigi osalusega äriühingute valduses olevad andmed ja dokumendid;
c) kultuuriasutuste ja haridusasutuste valduses olevad andmed ja dokumendid;
d) käesoleva peatüki 2. jaoga hõlmatud andmed ja dokumendid.
(5) Käesolev peatükk tugineb liidu ja liikmesriikide juurdepääsukordadele, eelkõige
seoses juurdepääsu andmisega ametlikele dokumentidele ja nende avalikustamisega,
ega piira nende kohaldamist.
(6) Käesoleva peatüki kohaselt kehtestatud kohustusi tuleks rakendada üksnes niivõrd,
kuivõrd need on kooskõlas intellektuaalomandi kaitset käsitlevate rahvusvaheliste
lepingute, eelkõige Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (Berni
konventsioon), intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-
leping) ning Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõiguse
lepingu sätetega.
(7) Avaliku sektori asutused ei kasuta direktiivi 96/9/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud
andmebaasi tegija õigust, et takistada andmete ja dokumentide taaskasutamist või
piirata taaskasutamist rohkem, kui see on käesoleva peatüki sätete kohaselt võimalik.
(8) Käesolev peatükk reguleerib liikmesriikide avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega
äriühingute valduses olevate andmete ja dokumentide taaskasutamist ning hõlmab
muu hulgas andmeid ja dokumente, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2007/2/EÜ.
(9) Käesolev peatükk ei piira liidu ega liikmesriigi õiguse või selliste liidu või
liikmesriikide osalusega rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mis käsitlevad
artikli 2 punktis 54 osutatud andmete või dokumentide kategooriate kaitset.
Artikkel 32j
Diskrimineerimiskeeld
(1) Andmete või dokumentide taaskasutamise suhtes kohaldatavad tingimused peavad
olema mittediskrimineerivad, läbipaistvad, proportsionaalsed ja objektiivselt
põhjendatud andmete või dokumentide kategooriate, taaskasutamise eesmärkide ja
ET 37 ET
selliste andmete või dokumentide iseloomu seisukohast, mille taaskasutamine on
lubatud. Kõnealuseid tingimusi ei kasutata konkurentsi piiramiseks. See põhimõte
kehtib samamoodi võrreldavate taaskasutamisviiside suhtes, sealhulgas piiriülese
taaskasutamise suhtes.
(2) Kui avaliku sektori asutus kasutab andmeid või dokumente oma äritegevuses, mis ei
kuulu tema avalik-õiguslike ülesannete hulka, kohaldatakse selleks tegevuseks
andmete või dokumentide väljastamise suhtes samu tasusid ja muid tingimusi, mis
kehtivad teistele taaskasutajatele.
Artikkel 32k
Ainuõigused
(1) Andmete või dokumentide taaskasutamine on avatud kõigile potentsiaalsetele
turuosalistele, isegi juhul, kui vähemalt üks turuosaline juba pakub nendel andmetel
või dokumentidel põhinevaid lisaväärtusega tooteid. Keelatud on andmete või
dokumentide taaskasutamist käsitlevad kokkulepped ja muud korraldused või tavad,
mille eesmärk või tulemus on ainuõiguste andmine või andmete või dokumentide
taaskasutamise piiramine selliste isikute puhul, kes ei ole kõnealuste kokkulepete,
korralduste või tavade osalised.
(2) Erandina lõikest 1, kui ainuõigus on vajalik üldhuviteenuse osutamiseks, võib sellise
õiguse anda teenuse osutamiseks või toote tarnimiseks vajalikul määral järgmistel
tingimustel:
a) ainuõigus antakse haldusakti või lepingupõhise kokkuleppega vastavalt
kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele ning kooskõlas läbipaistvuse,
võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttega;
b) ainuõiguse andmise kokkulepe, sealhulgas põhjendus selle kohta, miks on vaja
selline õigus anda, on läbipaistev ja see tehakse veebis avalikult kättesaadavaks
vormis, mis on vastavuses asjakohase riigihankeid käsitleva liidu õigusega ja
liikmesriigi õigusega;
c) välja arvatud juhul, kui on tegemist kultuurivarade digiteerimisega seotud
ainuõigustega, tuleb 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja
dokumentide suhtes ainuõiguste andmise põhjendatus korrapäraselt läbi
vaadata ning igal juhul vaadatakse see läbi iga kolme aasta järel;
d) 16. juulil 2019 või pärast seda kuupäeva sõlmitud ainuõiguste kokkulepped
tehakse veebis avalikult kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende
jõustumist. Selliste kokkulepete lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad
ja need tehakse veebis avalikult kättesaadavaks.
(3) Erandina lõikest 1 ei ületa kultuurivarade digiteerimisega seotud ainuõiguse kestus
üldiselt kümmet aastat. Kui see ajavahemik ületab kümmet aastat, peab selle kestus
olema kooskõlas kohaldatava liidu ja liikmesriigi õigusega ning see vaadatakse läbi
11. aastal ja vajaduse korral seejärel iga seitsme aasta tagant.
(4) Kui kultuurivarade digiteerimiseks on antud lõikes 3 osutatud ainuõigus, antakse
asjaomasele avaliku sektori asutusele kokkuleppe osana digiteeritud kultuurivarade
tasuta koopia. Kõnealune koopia tehakse ainuõiguse kestuse lõppemisel
taaskasutamiseks kättesaadavaks.
ET 38 ET
(5) Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise ainuõiguse
kestus ei tohi olla pikem kui 12 kuud. Lepingu sõlmimise korral on lepingu kestus
võrdne ainuõiguse kestusega.
(6) Kokkulepped või muud korraldused või tavad, millega ei anta küll selgelt ainuõigust,
kuid mille eesmärk on piirata või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need
piiravad 2. jaoga hõlmatud andmete ja dokumentide kättesaadavust taaskasutamiseks
muude isikute poolt kui sellise kokkuleppe osalised, tehakse veebis avalikult
kättesaadavaks vähemalt kaks kuud enne nende jõustumist. Nimetatud õiguslike
meetmete ja praktiliste vahendite mõju andmete taaskasutamiseks kättesaadavusele
vaadatakse läbi korrapäraselt ja igal juhul iga kolme aasta tagant. Selliste meetmete
lõplikud tingimused peavad olema läbipaistvad ja need tehakse veebis avalikult
kättesaadavaks.
(7) Olemasolevate ainuõiguslike kokkulepete suhtes kohaldatakse järgmist:
a) 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja dokumentide suhtes 17. juulil
2013 kehtinud ainuõigused, mis ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite
tingimustele ja mille on sõlminud avaliku sektori asutused, lõpetatakse lepingu
lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 18. juulil 2043;
b) 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja dokumentide suhtes 16. juulil
2019 kehtinud ainuõigused, mis ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud erandite
tingimustele ja mille on sõlminud riigi osalusega äriühingud, lõpetatakse
lepingu lõppemisel ja igal juhul hiljemalt 17. juulil 2049.
Artikkel 32l
Tasu võtmisega seotud üldpõhimõtted
(1) 2. või 3. jao kohaselt võetav tasu peab olema läbipaistev, mittediskrimineeriv,
proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning see ei tohi piirata konkurentsi.
(2) Andmete või dokumentide taaskasutamise standardtasude puhul määratakse eelnevalt
kindlaks ja avaldatakse, kui see on võimalik ja asjakohane, siis elektrooniliselt, tasu
kohaldamise tingimused ja tasu tegelik summa, sealhulgas tasu arvutamise alus.
(3) Kui tegemist on muude taaskasutamise tasudega kui lõikes 1 osutatud tasud,
teatatakse eelnevalt, milliseid tegureid võetakse nende tasude arvutamisel arvesse.
Taotluse korral teatab selliste andmete või dokumentide valdaja ka seda, kuidas need
tasud konkreetse taaskasutamistaotluse puhul arvutati.
(4) Avaliku sektori asutused tagavad, et tasusid saab maksta ka internetis, kasutades
laialdaselt kättesaadavaid piiriüleseid makseteenuseid, ilma et kedagi
diskrimineeritaks makseteenuse osutaja asukoha, makseinstrumendi väljastamise
koha või maksekonto asukoha põhjal liidus.
Artikkel 32m
Teave õiguskaitsevahendite kohta
Avaliku sektori asutused tagavad, et andmete või dokumentide taaskasutamise taotlejaid
teavitatakse õiguskaitsevahenditest, mis on seotud neid mõjutavate otsuste või tavadega.
ET 39 ET
2. JAGU
AVALIKU SEKTORI AVAANDMETE TAASKASUTAMINE
1. alajagu. Kohaldamisala ja üldpõhimõtted
Artikkel 32n
Avaliku sektori avaandmete taaskasutamise üldpõhimõtted
(1) Käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvaid andmeid ja dokumente võib taaskasutada
ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel vastavalt 1. jaole ja 2. jao 3. alajaole.
(2) Kui tegemist on andmete või dokumentidega, mille intellektuaalomandiõigused
kuuluvad raamatukogudele, sealhulgas ülikoolide raamatukogudele, muuseumidele
ja arhiividele, ning riigi osalusega äriühingute valduses olevate andmete või
dokumentidega ja kui selliste andmete või dokumentide taaskasutamine on lubatud,
võib neid andmeid või dokumente taaskasutada ärilistel või mitteärilistel eesmärkidel
vastavalt 1. jaole ja 2. jao 3. alajaole.
2. alajagu
Taaskasutamistaotlused
Artikkel 32o
Taaskasutamistaotluste menetlemine
(1) Avaliku sektori asutused menetlevad taaskasutamistaotlusi elektrooniliselt, kui see
on võimalik ja asjakohane, ning teevad dokumendi taotlejale taaskasutamiseks
kättesaadavaks, või kui on vaja litsentsi, esitavad taotlejale litsentsipakkumise
mõistliku aja jooksul, mis peab olema vastavuses andmetele või dokumentidele
juurdepääsu taotluste menetlemiseks kehtestatud tähtaegadega.
(2) Kui tähtaegu või muid andmete või dokumentide õigeaegset esitamist reguleerivaid
norme ei ole kehtestatud, menetlevad avaliku sektori asutused taotlust ja annavad
andmed või dokumendid taotlejale taaskasutamiseks, või kui on vaja litsentsi,
esitavad taotlejale litsentsipakkumise niipea kui võimalik ja igal juhul 20 tööpäeva
jooksul alates taotluse saamisest. Seda ajavahemikku võib mahukate või keerukate
taotluste korral pikendada 20 tööpäeva võrra. Sellistel juhtudel teatatakse taotlejale
niipea kui võimalik ja igal juhul kolme nädala jooksul alates esialgse taotluse
saamisest, et selle menetlemiseks on vaja lisaaega, ja põhjendatakse seda vajadust.
(3) Äraütleva otsuse korral teatavad avaliku sektori asutused taotlejale keeldumise
põhjused vastavalt asjaomase liikmesriigi juurdepääsukorra asjakohastele sätetele või
käesoleva määruse sätetele, eelkõige artikli 32i lõike 2 punktidele a–c ja artikli 32i
lõike 3 punktidele a–d või artiklile 32n (avaliku sektori avaandmete taaskasutamise
üldpõhimõte). Kui äraütleva otsuse aluseks on artikli 32i lõike 3 punkt d, viitavad
avaliku sektori asutused füüsilisele või juriidilisele isikule, kellele õigus kuulub, kui
see on teada, või litsentsiandjale, kellelt avaliku sektori asutus on asjakohase
materjali saanud. Raamatukogud, sealhulgas ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja
arhiivid, ei ole kohustatud sellist viidet lisama.
(4) Õiguskaitsevahendid hõlmavad võimalust, et otsuse vaatab läbi asjakohaste
eriteadmistega erapooletu asutus, näiteks liikmesriigi konkurentsiasutus, asjaomane
andmetele või dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asutus, määruse
ET 40 ET
(EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi kohtuasutus, kelle
otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele siduvad.
(5) Käesoleva artikli kohaldamiseks võtavad liikmesriigid kasutusele praktilised
vahendid, et hõlbustada andmete või dokumentide toimivat taaskasutamist. Need
vahendid võivad eelkõige hõlmata viise piisava teabe esitamiseks käesolevas
määruses sätestatud õiguste kohta ning vajaliku abi ja juhiste pakkumiseks.
(6) Käesolevat artiklit ei kohaldata järgnevate üksuste suhtes:
a) riigi osalusega äriühingud;
b) haridusasutused, teadustööga tegelevad organisatsioonid ja teadustööd
rahastavad organisatsioonid.
3. alajagu
Taaskasutamise tingimused
Artikkel 32p
Pakutavad vormingud
(1) Ilma et see piiraks 5. alajao kohaldamist, teevad avaliku sektori asutused ja riigi
osalusega äriühingud oma andmed või dokumendid kättesaadavaks juba olemas
olevas vormingus või keeles, ning kui see on võimalik ja asjakohane, elektrooniliste
vahendite abil vormingus, mis on avatud, masinloetav, juurdepääsetav, leitav ja
taaskasutatav, koos nende metaandmetega. Nii vorming kui ka metaandmed peavad
võimaluse korral vastama ametlikele avatud standarditele.
(2) Liikmesriigid julgustavad avaliku sektori asutusi ja riigi osalusega äriühinguid
koostama ja kättesaadavaks tegema käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvaid
andmeid ja dokumente, järgides kavandatud ja vaikimisi avatuse põhimõtet.
(3) Lõikest 1 ei tulene avaliku sektori asutustele kohustust luua või mugandada andmeid
või dokumente või teha väljavõtteid, et järgida kõnealust lõiget, kui see nõuaks
ebaproportsionaalseid jõupingutusi, mis ei ole pelgalt lihtsad toimingud.
(4) Avaliku sektori asutustelt ei nõuta teatavat liiki dokumentide koostamise ja
talletamise jätkamist selleks, et avaliku või erasektori organisatsioon saaks selliseid
andmeid või dokumente taaskasutada.
(5) Avaliku sektori asutused teevad dünaamilised andmed taaskasutamiseks
kättesaadavaks kohe pärast kogumist selleks sobiva rakendusliidese kaudu ning
asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmetena.
(6) Kui dünaamiliste andmete taaskasutamiseks kättesaadavaks tegemine kohe pärast
nende kogumist, nagu on osutatud lõikes 5, käiks avaliku sektori asutusele rahaliselt
ja tehniliselt üle jõu, eeldades seega ebaproportsionaalsete jõupingutuste tegemist,
tehakse need dünaamilised andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks sellise aja
jooksul või selliste ajutiste tehniliste piirangutega, mis ei kahjusta põhjendamatult
nende andmete majandusliku ja sotsiaalse potentsiaali kasutamist.
(7) Lõikeid 1–6 kohaldatakse riigi osalusega äriühingute valduses olevate olemasolevate
andmete ja dokumentide suhtes, mis on taaskasutamiseks kättesaadavad.
(8) Väärtuslikud andmestikud, mis on loetletud vastavalt artikli 32v lõikele 1, tehakse
taaskasutamiseks kättesaadavaks masinloetavas vormingus selleks sobiva
rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditud andmestikuna.
ET 41 ET
Artikkel 32q
Avaliku sektori avaandmete eest tasu võtmise põhimõtted
(1) Käesoleva jao kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja dokumentide taaskasutamise
eest tasu ei võeta. Avaliku sektori asutusel, kelle valduses andmed on, võib olla siiski
lubatud selliste andmete või dokumentide paljundamisest, esitamisest ja levitamisest
ning isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks
võetud meetmetest tulenevad piirkulud tagasi nõuda.
(2) Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste üksuste suhtes:
a) avaliku sektori asutused, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma
avalik-õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest;
b) raamatukogud, sealhulgas ülikoolide raamatukogud, muuseumid ja arhiivid;
c) riigi osalusega äriühingud.
(3) Liikmesriigid avaldavad lõike 2 punktis a osutatud avaliku sektori asutuste loetelu
veebis.
(4) Lõike 2 punktides a ja c osutatud juhtudel arvutatakse tasude kogusumma välja
objektiivsete, läbipaistvate ja kontrollitavate kriteeriumide alusel. Kõnealused
kriteeriumid kehtestatavad liikmesriigid. Andmete või dokumentide väljastamisest ja
taaskasutamise lubamisest asjaomasel arvestusperioodil saadav kogutulu ei tohi
ületada nende kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest ja andmete
talletamisest tulenevaid kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutulu, ning
asjakohasel juhul isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe
kaitsmiseks võetud meetmetest tulenevaid kulusid. Tasu arvutatakse vastavalt
kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.
(5) Kui tasu võtavad lõike 2 punktis b osutatud avaliku sektori asutused, ei tohi andmete
või dokumentide väljastamisest ja taaskasutamise lubamisest asjaomasel
arvestusperioodil saadav kogutulu ületada kulusid, mis tulenevad andmete või
dokumentide kogumisest, koostamisest, paljundamisest, levitamisest, andmete
talletamisest, säilitamisest ja õiguste väljaselgitamisest ning asjakohasel juhul
isikuandmete anonüümimisest ja äriliselt konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks võetud
meetmetest, millele lisandub mõistlik investeeringutulu. Tasu arvutatakse vastavalt
asjaomaste avaliku sektori asutuste suhtes kohaldatavatele arvestuspõhimõtetele.
(6) Avaliku sektori asutused võivad kehtestada väga suurtele ettevõtjatele andmete ja
dokumentide taaskasutamise eest tasud, mis on lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tasudest
suuremad. Sellised tasud peavad olema proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel
kriteeriumidel, võttes arvesse majanduslikku võimsust või üksuse võimet andmeid
hankida, sealhulgas eelkõige määramist pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925
alusel. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elementidele võivad sellised tasud
hõlmata andmete või dokumentide kogumise, koostamise, taasesitamise, levitamise
ja säilitamise kulusid ning asjakohasel juhul andmete või dokumentide
anonüümimisest või nende konfidentsiaalsuse kaitsmiseks võetud meetmetest
tulenevaid kulusid, millele lisandub mõistlik investeeringutulu.
(7) Järgmiste andmete taaskasutamine on kasutaja jaoks tasuta:
a) võttes arvesse artikli 32v lõikeid 3, 4 ja 5, väärtuslikud andmestikud, mis on
loetletud vastavalt nimetatud artikli lõikele 1;
b) artikli 32i lõike 1 punktis c osutatud teadusandmed.
ET 42 ET
Artikkel 32r
Standardlitsentsid
(1) Andmete või dokumentide taaskasutamisele ei seata tingimusi, välja arvatud juhul,
kui need tingimused on objektiivsed ja proportsionaalsed, ei ole diskrimineerivad
ning neid saab põhjendada avaliku huvi eesmärgiga.
(2) Kui taaskasutamisele seatakse tingimused, ei tohi need tingimused taaskasutamist
põhjendamatult piirata ning neid ei tohi kasutada konkurentsi piiramiseks.
(3) Liikmesriikides, kus kasutatakse litsentse, tagavad avaliku sektori asutused, et
avaliku sektori andmete või dokumentide taaskasutamise standardlitsentsid, mida
saab konkreetse litsentsitaotluse jaoks kohandada, on kättesaadavad digivormingus
ning neid on võimalik elektrooniliselt töödelda.
(4) Avaliku sektori asutused võivad kehtestada väga suurtele ettevõtjatele andmete ja
dokumentide taaskasutamise eritingimused. Sellised tingimused peavad olema
proportsionaalsed ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel. Need tingimused
kehtestatakse, võttes arvesse majanduslikku võimsust või üksuse võimet andmeid
hankida, sealhulgas eelkõige määramist pääsuvalitsejaks määruse (EL) 2022/1925
alusel.
Artikkel 32s
Praktilised vahendid
(1) Liikmesriigid kasutavad taaskasutamiseks kättesaadavate andmete ja dokumentide
otsingu hõlbustamiseks praktilisi vahendeid, näiteks peamiste andmete või
dokumentide loetelusid koos asjaomaste metaandmetega, mis on kättesaadavad
veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja asjakohane, ja portaale,
milles on lingid sellistele loeteludele. Võimaluse korral hõlbustavad liikmesriigid
andmete ja dokumentide keeltevahelist otsingut, võimaldades eelkõige metaandmete
koondamist liidu tasandil.
Liikmesriigid innustavad ka avaliku sektori asutusi kasutama praktilisi vahendeid,
mis hõlbustaksid taaskasutamiseks kättesaadavate andmete või dokumentide
säilitamist.
(2) Liikmesriigid jätkavad koostöös komisjoniga jõupingutuste tegemist, et lihtsustada
juurdepääsu andmestikele, eelkõige luues ühtse juurdepääsupunkti ning tehes järk-
järgult kättesaadavaks avaliku sektori asutuste valduses olevad sobivad andmestikud
kõikidest andmetest või dokumentidest, mille suhtes käesolevat jagu kohaldatakse,
samuti liidu institutsioonide valduses olevatele andmetele, seda vormingus, mis on
juurdepääsetav, kergesti leitav ja taaskasutatav elektrooniliste vahendite abil.
4. alajagu
Teadusandmed
Artikkel 32t
Teadusandmed
(1) Liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust ning kehtestavad selleks
riigisisesed põhimõtted ja asjaomased meetmed, et muuta avaliku sektori rahastatud
teadusandmed vaikimisi avatuse põhimõtet järgides vabalt kättesaadavaks („avatud
juurdepääsu põhimõte“) ja FAIR-põhimõtetega ühilduvaks. Seejuures võetakse
intellektuaalomandi õigusi, isikuandmete kaitset, konfidentsiaalsust, turvalisust ja
ET 43 ET
õigustatud ärihuvisid arvesse kooskõlas põhimõttega „nii avatud kui võimalik, nii
suletud kui vajalik“. Avatud juurdepääsu põhimõte on suunatud teadustööga
tegelevatele organisatsioonidele ja teadustööd rahastavatele organisatsioonidele.
(2) Ilma et see piiraks artikli 32n lõike 3 punkti d kohaldamist, peavad teadusandmed
olema vastavalt 1. jaole ning 2. jao 3. alajaole ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel
taaskasutatavad, juhul kui nende andmete loomist on rahastanud avalik sektor ning
teadlased, teadustööga tegelevad organisatsioonid või teadustööd rahastavad
organisatsioonid on need institutsiooni- või teemapõhise hoidla kaudu juba avalikult
kättesaadavaks teinud. Seejuures võetakse arvesse õiguspäraseid ärihuve,
teadmussiirde valdkonna tegevust ja varem olemas olnud intellektuaalomandiõigusi.
5. alajagu
Väärtuslikud andmestikud
Artikkel 32u
Väärtuslike andmestike temaatilised kategooriad
(1) Väärtuslike andmestike temaatilised kategooriad on sätestatud I lisas.
(2) Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikli 45 lõikega 2a vastu delegeeritud
õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada sinna väärtuslike andmestike uusi temaatilisi
kategooriaid, mis kajastavad tehnoloogia ja turgude arengut.
Artikkel 32v
Teatavad väärtuslikud andmestikud ning nende avaldamise ja taaskasutamise kord
(1) Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse loetelu teatavatest
väärtuslikest andmestikest, mis kuuluvad I lisas esitatud kategooriatesse ning on
avaliku sektori asutuste ja riigi osalusega äriühingute valduses nende andmete või
dokumentide hulgas, mille suhtes kohaldatakse käesolevat jagu.
Kõnealused väärtuslikud andmestikud peavad olema
a) tasuta kättesaadavad, kui lõikest 3, 4 või 5 ei tulene teisiti;
b) masinloetavad;
c) rakendusliideste kaudu esitatavad ja
d) asjakohasel juhul hulgiallalaaditavad.
Rakendusaktidega võidakse täpsustada väärtuslike andmestike avaldamise ja
taaskasutamise korda. Kõnealune kord peab olema kooskõlas avatud
standardlitsentsidega.
See kord võib hõlmata taaskasutamise, andmevormingute ja metaandmete suhtes
kohaldatavaid tingimusi ning levitamise tehnilist korda. Liikmesriikide tehtud
investeeringuid avaandmete lähenemisviisidesse, näiteks teatavate standardite
arendamisse ja kasutuselevõtmisse tehtud investeeringuid, võetakse arvesse ja
hinnatakse võrreldes loetellu kaasamisest tuleneva võimaliku kasuga.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
(2) Teatavate väärtuslike andmestike kindlaksmääramine vastavalt lõikele 1 põhineb
nende potentsiaalil
ET 44 ET
a) luua olulisi sotsiaal-majanduslikke või keskkonnaga seotud hüvesid ja
innovaatilisi teenuseid;
b) tuua kasu suurele arvule kasutajatele, eelkõige VKEdele ja väikestele
keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele;
c) aidata saada tulu ja
d) kombineerida neid teiste andmestikega.
Komisjon korraldab selliste väärtuslike andmestike väljaselgitamise eesmärgil
asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas eksperditasandil, viib läbi mõjuhindamise
ning tagab andmete ja dokumentide taaskasutamise küsimuses täiendavuse
olemasolevate õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
2010/40/EL. Mõjuhinnangus tuleb esitada kulude-tulude analüüs ning analüüs selle
kohta, kas väärtuslike andmestike tasuta pakkumisel selliste avaliku sektori asutuste
poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-õiguslike ülesannete
täitmisest tulenevatest kuludest, oleks oluline mõju asjaomaste asutuste eelarvele.
Riigi osalusega äriühingute valduses olevate väärtuslike andmestike puhul
pööratakse mõju hindamise käigus erilist tähelepanu riigi osalusega äriühingute
rollile konkurentsipõhises majanduses.
(3) Erandina lõike 1 teise lõigu punktist a tuleb kõnealuses lõikes nimetatud
rakendusaktides sätestada, et väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavust ei
kohaldata riigi osalusega äriühingute valduses olevate teatavate väärtuslike
andmestike suhtes, kui see põhjustaks asjaomastel turgudel konkurentsimoonutusi.
(4) Lõike 1 teise lõigu punkti a kohast väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks
tegemise nõuet ei kohaldata raamatukogude, sealhulgas ülikooliraamatukogude,
muuseumide ja arhiivide puhul.
(5) Juhul kui väärtuslike andmestike tasuta kättesaadavaks tegemine selliste avaliku
sektori asutuste poolt, kes peavad teenima tulu, et katta oluline osa oma avalik-
õiguslike ülesannete täitmisest tulenevatest kuludest, avaldaks olulist mõju
asjaomaste asutuste eelarvele, võivad liikmesriigid vabastada need asutused kuni
kaheks aastaks pärast lõike 1 kohaselt vastu võetud asjakohase rakendusakti
jõustumist kohustusest teha väärtuslikud andmestikud tasuta kättesaadavaks.
3. jagu
Avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutamine
Artikkel 32w
Taaskasutamise tingimused
(1) Avaliku sektori asutused, kes on liikmesriigi õiguse alusel pädevad andma
taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele
kaitstud andmetele või dokumentidele või juurdepääsu andmisest keelduma, teevad
artiklis 32aa osutatud ühtse teabepunkti kaudu üldsusele kättesaadavaks sellise
taaskasutamise lubamise tingimused ja taaskasutamise taotlemise korra. Neid võivad
taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu andmisel või sellest keeldumisel aidata
artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevad asutused.
Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutused on varustatud käesoleva artikli ja
artikli 32x järgimiseks vajalike ressurssidega.
ET 45 ET
(2) Andmete või dokumentide taaskasutamine ei mõjuta nende andmete või
dokumentide kaitstust ja on lubatud üksnes:
a) kooskõlas intellektuaalomandi õigustega;
b) juhul, kui taaskasutamise lubamise tulemusena ei avalikustata andmeid, mida
käsitatakse ärisaladust või statistiliste andmete konfidentsiaalsust käsitlevate
liidu või liikmesriigi õigusaktide kohaselt konfidentsiaalsena, välja arvatud
juhul, kui selline taaskasutamine on lubatud andmesubjekti nõusolekul või
andmevaldaja loal vastavalt lõikele 5;
c) kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.
(3) Selleks et tagada lõikes 2 osutatud kaitstuse säilimine, võivad avaliku sektori
asutused kehtestada järgmised nõuded:
a) andmete või dokumentide taaskasutamiseks antakse õigus vaid juhul, kui
avaliku sektori asutus või pädev asutus on taaskasutamise taotluse saamisel
taganud, et
i) need andmed või dokumendid on anonüümitud, kui tegemist on
isikuandmetega;
ii) need andmed või dokumendid on isikuandmete osas muul viisil ette
valmistatud;
iii) neid andmeid või dokumente on muudetud, koondatud või nende suhtes
on rakendatud muud aimatavuse kontrolli meetodit, kui tegemist on
äriliselt konfidentsiaalse teabega, sealhulgas ärisaladustega või
intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisuga;
b) andmetele või dokumentidele juurdepääs ja nende taaskasutamine võrgu kaudu
peab toimuma turvalises töötlemiskeskkonnas, mida pakub või kontrollib
avaliku sektori asutus;
c) kui kaugjuurdepääsu ei saa võimaldada kolmandate isikute õigusi ja huvisid
ohtu seadmata, peab andmetele või dokumentidele juurepääs ja nende
taaskasutamine toimuma ruumides, kus asub turvaline töötlemiskeskkond,
kooskõlas rangete turvastandarditega.
Esimese lõigu punkti a alapunktis i lubatud taaskasutamise korral kohaldatakse
andmete või dokumentide taaskasutamise suhtes 2. jaos sätestatud avaliku sektori
avaandmeid käsitlevaid norme. See ei piira artikli 32y kohaldamist, mis on
vastuolude korral ülimuslik.
Esimese lõigu punktide b ja c kohaselt lubatud taaskasutuse puhul kehtestavad
avaliku sektori asutused tingimused, mis tagavad kasutatava turvalise
töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse.
(4) Avaliku sektori asutus jätab endale õiguse andmete või dokumentide kaitse
tervikluse säilitamiseks kontrollida taaskasutaja poolt andmete või dokumentide
töötlemise protsessi, vahendeid ja kõiki tulemusi. Samuti jätab ta endale õiguse
keelata selliste tulemuste kasutamine, milles sisalduv teave seab ohtu kolmandate
isikute õigused ja huvid. Otsus keelata tulemuste kasutamine peab olema taaskasutaja
jaoks arusaadav ja läbipaistev.
Kui liikmesriigi õigus ei näe ette konkreetseid kaitsemeetmeid seoses teatavatesse
kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise puhul kohaldatavate
ET 46 ET
konfidentsiaalsuskohustustega, siis seab avaliku sektori asutus lõike 3 kohaselt
esitatud andmete või dokumentide taaskasutamise tingimuseks, et taaskasutaja peab
järgima konfidentsiaalsuskohustust, millega keelatakse sellise kolmandate isikute
õigusi ja huve ohustava teabe avalikustamine, mille taaskasutaja võib olla saanud
hoolimata kehtestatud kaitsemeetmetest. Isikustamata andmete loata taaskasutamise
puhul on taaskasutaja kohustatud viivituseta teavitama füüsilisi või juriidilisi isikuid,
kelle õigusi või huvisid see võib mõjutada, kasutades vajaduse korral avaliku sektori
asutuse abi.
(5) Kui andmete või dokumentide taaskasutamist ei saa vastavalt lõigetele 3 ja 4
võimaldada, on taaskasutamine võimalik ainult järgmistel juhtudel:
a) andmesubjekti nõusolekul, kui andmete edastamiseks ei ole muud õiguslikku
alust kui andmesubjekti nõusolek vastavalt määrusele (EL) 2016/679;
b) selliste andmevaldajate loal, kelle õigusi ja huve võib selline taaskasutamine
mõjutada.
Avaliku sektori asutus teeb kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega kõik endast
oleneva, et osutada abi võimalikele taaskasutajatele selliste andmesubjektide
nõusoleku või selliste andmevaldajate loa taotlemisel, kelle õigusi ja huvisid võib
niisugune taaskasutamine mõjutada, kui see on võimalik ilma, et sellest tuleneks
ebaproportsionaalne koormus avaliku sektori asutusele.
Kui avaliku sektori asutus osutab sellist abi, võivad teda aidata artiklis 32z osutatud
pädevad asutused.
Artikkel 32x
Nõuded seoses isikustamata andmete edastamisega taaskasutajate poolt kolmandatesse
riikidesse
(1) Kui taaskasutaja kavatseb edastada teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud
isikustamata andmeid kolmandasse riiki, siis teavitab ta avaliku sektori asutust oma
kavatsusest edastada sellised andmed ja sellise edastamise eesmärgist andmete
taaskasutamise taotlemise ajal. Andmevaldaja loal toimuva taaskasutamise korral
teavitab taaskasutaja füüsilist või juriidilist isikut, kelle õigusi ja huve
taaskasutamine võib mõjutada, kõnealusest kavatsusest, eesmärgist ja asjakohastest
kaitsemeetmetest, kasutades vajaduse korral avaliku sektori asutuse abi. Avaliku
sektori asutus lubab taaskasutamist üksnes juhul, kui füüsiline või juriidiline isik
annab edastamiseks loa.
(2) Avaliku sektori asutused edastavad isikustamata konfidentsiaalseid või
intellektuaalomandi õigustega kaitstud andmeid taaskasutajale, kes kavatseb edastada
need andmed kolmandasse riiki, mis ei kuulu lõike 7 kohaselt kindlaks määratud
riikide hulka, üksnes juhul, kui taaskasutaja võtab lepingulise kohustuse
a) täita vastavalt intellektuaalomandi õigustele ning ärisaladust või statistiliste
andmete konfidentsiaalsust käsitlevale liidu või liikmesriigi õigusele
kehtestatud kohustusi isegi pärast seda, kui andmed on edastatud kolmandasse
riiki;
b) tunnistada andmeid edastava avaliku sektori asutuse liikmesriigi kohtute
pädevust mis tahes vaidluse puhul, mis puudutab intellektuaalomandi õiguste
ning ärisaladust ja statistiliste andmete konfidentsiaalsust käsitleva liidu või
liikmesriigi õiguse järgimist.
ET 47 ET
(3) Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse standardsed
lepingutingimused käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kohustuste täitmiseks.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
(4) Avaliku sektori asutused annavad vajaduse korral ja oma võimete piires
taaskasutajatele suuniseid ja abi seoses lõikes 2 osutatud kohustuste täitmisega.
(5) Kui seda õigustab märkimisväärne arv taotlusi kogu liidus seoses isikustamata
andmete taaskasutamisega teatavates kolmandates riikides, võib komisjon võtta vastu
rakendusakte, milles kinnitatakse, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalve- ning
täitmise tagamise kord vastab järgmistele tingimustele:
a) see tagab intellektuaalomandi ja ärisaladuste kaitse viisil, mis on sisuliselt
samaväärne liidu õiguse kohaselt tagatud kaitsega;
b) seda kohaldatakse ja täidetakse tõhusalt ning
c) sellega on ette nähtud tõhusad õiguskaitsevahendid.
(6) Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 46 lõikes 2 osutatud
kontrollimenetlusega.
(7) Konkreetsete liidu seadusandlike aktidega võidakse lugeda teatavad avaliku sektori
asutuste valduses olevad isikustamata andmete kategooriad käesoleva artikli
kohaldamisel väga tundlikeks, kui nende edastamine kolmandatesse riikidesse võib
seada ohtu liidu avaliku poliitika eesmärgid (näiteks ohutuse ja rahvatervise) või
põhjustada isikustamata ja anonüümitud andmete tagasituvastuse riski. Kui selline
õigusakt vastu võetakse, võtab komisjon kooskõlas artikliga 45 vastu delegeeritud
õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, sätestades eritingimused, mis kehtivad
selliste andmete kolmandatesse riikidesse edastamise puhul.
Kui esimeses lõigus osutatud konkreetse liidu seadusandliku aktiga seda nõutakse,
siis võivad sellised eritingimused hõlmata edastamise suhtes kohaldatavaid tingimusi
või sellega seotud tehnilist korda, piiranguid seoses andmete taaskasutamisega
kolmandates riikides või isikute kategooriatega, kellel on õigus selliseid andmeid
kolmandatesse riikidesse edastada, või erandjuhtudel piiranguid seoses
kolmandatesse riikidesse edastamisega.
Taaskasutaja, kellele on antud õigus isikustamata andmeid taaskasutada, võib
andmeid edastada ainult neisse kolmandatesse riikidesse, mille puhul on täidetud
lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud tingimused.
Artikkel 32y
Tasud
(1) Teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamist lubavad
avaliku sektori asutused võivad võtta tasu selliste andmete taaskasutamise lubamise
eest.
(2) Kui avaliku sektori asutused kohaldavad tasusid, võtavad nad meetmeid, et pakkuda
stiimuleid teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamiseks
mitteärilistel eesmärkidel, näiteks teadusuuringuteks, ning idufirmade, VKEde ja
väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate poolt kooskõlas riigiabi
eeskirjadega. Sellega seoses võivad avaliku sektori asutused teha andmed
kättesaadavaks ka väiksema tasu eest või tasuta, eelkõige idufirmadele, VKEdele ja
väikestele keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele, kodanikuühendustele ning
ET 48 ET
teadus- ja haridusasutustele. Selleks võivad avaliku sektori asutused koostada loetelu
selliste taaskasutajate kategooriatest, kellele tehakse andmed või dokumendid
kättesaadavaks väiksema tasu eest või tasuta. Loetelu ja selle koostamise
kriteeriumid avalikustatakse.
(3) Tasud tulenevad kuludest, mis on seotud teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
kaitstud andmete taaskasutamise taotluste menetlemisega, ja piirduvad vajalike
kuludega seoses
a) andmete reprodutseerimise, esitamise ja levitamisega;
b) õiguste saamisega;
c) isikuandmete ja ärisaladuse alla kuuluvate andmete anonüümimise või muul
viisil ettevalmistamisega, nagu on sätestatud artikli 32w („Taaskasutamise
tingimused“) lõikes 3;
d) turvalise töötlemiskeskkonna säilitamisega;
e) avaliku sektori välistelt kolmandatelt isikutelt käesoleva jao kohaselt
taaskasutamise lubamise õiguse omandamisega ning taaskasutajate
abistamisega selliste andmesubjektide nõusoleku ja andmevaldajate loa
taotlemisel, kelle õigusi ja huve võib kõnealune taaskasutamine mõjutada.
(4) Liikmesriigid kehtestavad tasude arvutamise kriteeriumid ja metoodika ning
avaldavad need. Avaliku sektori asutus avaldab kulude põhikategooriate ja kulude
jaotamisel kasutatud reeglite kirjelduse.
(5) Avaliku sektori asutused võivad nõuda väga suurtelt ettevõtjatelt käesoleva artikli
lõigete 2 ja 3 kohaselt lubatust suuremaid tasusid, tuginedes objektiivsetele
kriteeriumidele ja võttes arvesse ettevõtja majanduslikku võimsust või võimet
andmeid hankida, sealhulgas eelkõige määramist pääsuvalitsejaks määruse
(EL) 2022/1925 alusel. Kõik selliselt arvutatud tasud peavad olema
proportsionaalsed. Lisaks käesoleva artikli lõikes 3 loetletud elementidele võivad
sellised tasud hõlmata andmete kogumise ja koostamise kulusid, millele lisandub
mõistlik investeeringutulu.
Artikkel 32z
Pädevad asutused
(1) Iga liikmesriik määrab käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks artikli 37
lõike 1 kohaselt ühe või mitu pädevat asutust, kes võivad olla pädevad konkreetses
sektoris, kuid peavad ühiselt hõlmama kõiki sektoreid, et abistada avaliku sektori
asutusi, kes annavad taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu teatavatesse
kategooriatesse kuuluvatele kaitstud andmetele või keelavad sellise juurdepääsu.
Liikmesriigid võivad asutada ühe või mitu uut pädevat asutust või tugineda
olemasolevatele avaliku sektori asutustele või avaliku sektori asutuste sisetalitustele,
mis vastavad käesolevas jaos sätestatud tingimustele.
(2) Pädevatele asutustele võidakse anda samuti õigus anda taaskasutamise eesmärgil
juurdepääs teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kaitstud andmetele kooskõlas
liidu või liikmesriigi õigusega, mis näeb ette sellise juurdepääsu andmise. Kui need
pädevad asutused annavad taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu või keelavad selle,
kohaldatakse nende suhtes artikleid 32k, 32w, 32x, 32y ja 32ab.
(3) Pädevatel asutustel peavad olema piisavad õiguslikud, rahalised ja tehnilised
vahendid ning inimressursid, et täita neile määratud ülesandeid, sealhulgas vajalikud
ET 49 ET
tehnilised teadmised, mis võimaldavad järgida asjakohast liidu või liikmesriigi õigust
seoses artikli 2 punktis 54 osutatud teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kaitstud
andmetele juurdepääsu korraga.
(4) Lõikes 1 osutatud abistamise raames võidakse vastavalt vajadusele
a) pakkuda tehnilist tuge, tehes kättesaadavaks turvalise töötlemiskeskkonna, et
võimaldada juurdepääsu andmete või dokumentide taaskasutamise eesmärgil;
b) anda juhiseid ja tehnilist tuge selle kohta, kuidas andmeid kõige paremini
struktureerida ja säilitada, et teha need andmed või dokumendid kergesti
kättesaadavaks;
c) pakkuda anonüümimise, pseudonüümimise ja eraelu puutumatuse säilitamise
tipptasemel meetodite jaoks tehnilist tuge, mis ei piirdu isikuandmetega, vaid
hõlmab ka äriliselt konfidentsiaalset teavet, sealhulgas ärisaladusi või
intellektuaalomandi õigustega kaitstud sisu;
d) osutada avaliku sektori asutustele vajaduse korral abi taaskasutajate toetamisel
seoses andmesubjektidelt nõusoleku või andmevaldajatelt loa taotlemisega
andmete taaskasutamiseks kooskõlas nende konkreetsete otsustega, muu hulgas
seoses jurisdiktsiooniga, kus andmete töötlemist kavandatakse, ning osutada
avaliku sektori asutustele abi tehniliste mehhanismide loomisel, mis
võimaldavad edastada taaskasutajate taotlusi nõusolekuks või loaks, kui see on
praktiliselt teostatav;
e) osutada avaliku sektori asutustele abi seoses taaskasutaja poolt artikli 32x
lõike 2 kohaselt võetud lepinguliste kohustuste piisavuse hindamisega.
Artikkel 32aa
Ühtne teabepunkt
(1) Iga liikmesriik määrab ühtse teabepunkti. See teabepunkt teeb kättesaadavaks
kergesti juurdepääsetava teabe artiklite 32w, 32x ja 32y kohaldamise kohta.
(2) Ühtne teabepunkt on pädev võtma vastu päringuid või taotlusi teatavatesse
kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamiseks ja edastab need – kui
see on võimalik ja kohane, siis automaatsete vahenditega – pädevatele avaliku
sektori asutustele või artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevatele asutusele, kui see on
asjakohane.
(3) Ühtne teabepunkt võib VKEde, väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate,
idufirmade ja teadusasutuste jaoks luua eraldi, lihtsustatud ja hästi dokumenteeritud
teabekanali, et tegeleda nende vajaduste ja võimalustega artikli 2 punktis 54 osutatud
andmekategooriate taaskasutamise taotlemise puhul.
(4) Ühtne teabepunkt teeb elektrooniliste vahendite kaudu kättesaadavaks otsinguid
võimaldava peamiste dokumentide loetelu, mis sisaldab ülevaadet kõigi
olemasolevate dokumentide allikate kohta, sealhulgas vajaduse korral selliste
dokumentide allikate kohta, mis on kättesaadavad valdkondlikest, piirkondlikest või
kohalikest teabepunktidest, ning kus on esitatud olemasolevaid andmeid või
dokumente kirjeldav asjakohane teave, sealhulgas vähemalt andmete vormingu,
mahu ja nende taaskasutamise tingimuste kohta.
ET 50 ET
(5) Komisjon loob Euroopa ühtse juurdepääsupunkti, mis pakub riiklikes ühtsetes
teabepunktides kättesaadavate andmete või dokumentide otsinguid võimaldavat
elektroonilist registrit ja lisateavet selle kohta, kuidas nende ühtsete riiklike
teabepunktide kaudu andmeid või dokumente taotleda.
Artikkel 32ab
Taaskasutamistaotluste menetlemine
(1) Kui liikmesriigi õiguse kohaselt ei ole kehtestatud lühemaid tähtaegu, võtavad
pädevad avaliku sektori asutused või artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevad asutused
teatavatesse kategooriatesse kuuluvate kaitstud andmete taaskasutamise taotlust
käsitleva otsuse vastu kahe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.
(2) Äärmiselt ulatuslike ja keerukate taaskasutamistaotluste puhul võidakse kõnealust
kahekuulist tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Sellisel juhul teatatavad
pädevad avaliku sektori asutused või artikli 32z lõikes 1 osutatud pädevad asutused
taotlejale esimesel võimalusel, et menetlemiseks vajatakse rohkem aega, ning
lisatakse viivituse põhjendused.
(3) Kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel, keda lõikes 1 osutatud otsus otseselt
mõjutab, on õigus mõjusale õiguskaitsele asjaomase asutuse asukoha liikmesriigis.
Õigus õiguskaitsele sätestatakse liikmesriigi õiguses ja see hõlmab võimalust, et
otsuse vaatab läbi asjakohaste eriteadmistega erapooletu asutus, näiteks liikmesriigi
konkurentsiasutus, asjaomane dokumentidele juurdepääsu eest vastutav asutus,
määruse (EL) 2016/679 kohaselt loodud järelevalveasutus või liikmesriigi
kohtuasutus, kelle otsused on asjaomasele avaliku sektori asutusele või pädevale
asutusele siduvad.“
19. Artikkel 38 asendatakse järgmisega:
(1) „Ilma et see piiraks muude haldus- või õiguskaitsevahendite kohaldamist, on
füüsilistel ja juriidilistel isikutel õigus esitada kas individuaalselt või kohasel juhul
kollektiivselt kaebus
a) oma alalise elukoha, töökoha või asukoha liikmesriigi asjaomasele pädevale
asutusele, kui nad on leiavad, et nende käesolevast määrusest tulenevaid õigusi
on rikutud;
b) kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes konkreetselt
tunnustatud andmevahendusteenuse osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsiooni vastu andmevahendusteenuste registreerimise
eest vastutavale asjaomasele pädevale asutusele või
andmealtruismiorganisatsioonide registreerimise eest vastutavale asjaomasele
pädevale asutusele.
(2) Andmekoordinaator esitab taotluse korral füüsilistele ja juriidilistele isikutele kogu
teabe, mis on neile vajalik kaebuse esitamiseks asjaomasele pädevale asutusele.
(3) Pädev asutus, kellele kaebus esitati, teavitab kooskõlas liikmesriigi õigusega kaebuse
esitajat
a) menetlemise käigust ja tehtud otsusest ning
b) artikliga 39 ette nähtud õiguskaitsevahenditest.“
20. Artiklisse 40 lisatakse lõige 6:
ET 51 ET
„6. Käesolevat artiklit ei kohaldata VIIc peatüki suhtes.“
21. Artikli 41 järele lisatakse järgmine pealkiri:
„IXa PEATÜKK
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu“.
22. Lisatakse järgmine artikkel 41a:
„Artikkel 41a
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu
(1) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu luuakse, et see nõustaks ja abistaks komisjoni
käesoleva määruse täitmise tagamise koordineerimisel ning tegutseks Euroopa
andmemajanduse ja -poliitika arendamisel aruteluplatvormina.
(2) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosseisu kuuluvad vähemalt andmetega
seotud küsimustes pädevad liikmesriikide esindajad, käesoleva määruse II, III, V,
VIIa ja VIIc peatüki täitmise tagamise eest vastutavate pädevate asutuste, Euroopa
Andmekaitsenõukogu, Euroopa Andmekaitseinspektori ja ENISA esindajad ning ELi
VKEde saadik või VKEde saadikute võrgustiku nimetatud esindaja. Komisjon võib
otsustada lisada täiendavaid liikmete kategooriaid. Üksikekspertide nimetamisel
püüab komisjon saavutada kõnealuse rühma liikmete soolise ja geograafilise
tasakaalu.
(3) Komisjon otsustab erinevate koosseisude üle, kes täidavad Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu ülesandeid.
(4) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu koosolekute eesistuja on komisjon.“
23. Artikkel 42 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 42
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu roll
(1) Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu toetab käesoleva määruse järjepidevat
kohaldamist sellega, et teeb järgmist:
a) toimib andmepoliitika, andmehalduse, rahvusvaheliste andmevoogude ja
Euroopa andmemajandusega seotud valdkondadevaheliste suundumuste üle
peetavate strateegiliste arutelude foorumina;
b) nõustab ja abistab komisjoni seoses pädevate asutuste järjepidevate tavade
väljatöötamisega II, III, V, VII, VIIa ja VIIc peatüki täitmise tagamisel;
c) hõlbustab pädevate asutuste vahelist koostööd suutlikkuse suurendamise ja
teabevahetuse kaudu;
d) edendab liikmesriikide vahel kogemuste ja heade tavade vahetamist avaliku
sektori teabe taaskasutamise valdkonnas koostöös teiste asjaomaste
valitsusasutustega.“
24. Artiklit 45 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 2 asendatakse järgmisega:
ET 52 ET
„2. Artikli 29 lõikes 7, artikli 32u lõikes 2 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 29 lõikes 7, artikli 32u
lõikes 2 ja artikli 33 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi
võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste
delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa
Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba
jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“;
c) lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Artikli 29 lõike 7, artikli 32u lõike 2 või artikli 33 lõike 2 alusel vastu
võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega
nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa
Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa
Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et
nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel
pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“
25. Artiklit 46 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.“;
b) lisatakse järgmine lõige 1a:
„1a. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011
artiklit 4.“
26. Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Hiljemalt 12. septembriks 2028 hindab komisjon II, III, IV, V, VI,
VII ja VIII peatükki ning esitab peamiste järelduste kohta aruande
Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele. Hindamise käigus analüüsitakse eelkõige järgmist:“;
ii) punkt m asendatakse järgmisega:
„m) käesoleva määruse mõju VKEdele ja väikestele keskmise
turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele seoses nende
innovatsioonisuutlikkusega ning seoses andmetöötlusteenuste
kättesaadavusega liidu kasutajate jaoks ja uute kohustuste täitmise
koormusega.“;
b) lisatakse järgmine lõige 2a:
„2a. Hiljemalt [kuupäev: jõustumise kuupäev pluss 5 aastat] hindab komisjon
käesoleva määruse VIIa, VIIb ja VIIc peatükki ning esitab peamiste järelduste
kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele.
Aruandes analüüsitakse eelkõige järgmist:
ET 53 ET
a) andmevahendusteenuse osutajate registreerimise seis ja nende
pakutavate teenuste liik;
b) registreeritud andmealtruismiorganisatsioonide liik ja ülevaade
üldhuvi eesmärkidest, mille puhul andmeid jagatakse, et kehtestada
sellekohased selged kriteeriumid;
c) VIIc peatüki 2. jao kohaldamisala ning sotsiaalne ja majanduslik
mõju, sealhulgas
d) VIIc peatüki 2. jao kohaldamisalasse kuuluvate avaliku sektori
dokumentide taaskasutamise kasvu ulatus, eelkõige VKEde ja
väikeste keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate poolt;
e) väärtuslike andmestike mõju;
f) andmekaitse-eeskirjade ja taaskasutusvõimaluste koostoime;
g) liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande koostamiseks
vajaliku teabe.“;
c) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud aruannete alusel võib komisjon asjakohasel juhul
esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva
määruse muutmiseks.“
27. Lisatakse I lisa, nii nagu on esitatud käesoleva määruse II lisas.
Artikkel 2
Määruse (EL) 2018/1724 muutmine
Määruse (EL) 2018/1724 II lisa tabelis asendatakse kanne „Ettevõtte asutamine, juhtimine ja
tegevuse lõpetamine“ järgmisega:
Elusündmused Menetlused Oodatav tulemus, mille
puhul pädev asutus
hindab taotlust kooskõlas
liikmesriigi õigusega, kui
see on asjakohane
Ettevõtte
asutamine,
juhtimine ja
tegevuse
lõpetamine
Majandustegevusest teavitamine,
majandustegevusega seotud load, muudatused
majandustegevuses ning majandustegevuse
lõpetamine põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust
ega likvideerimismenetlust, välja arvatud
majandustegevuse esmakordne registreerimine
äriregistris ning välja arvatud menetlused
äriühingute (ELi toimimise lepingu artikli 54 teise
lõigu tähenduses) asutamiseks või hiljem
asutamisdokumentides muudatuste tegemiseks
Kinnitus teate, muudatusi
puudutava teate või
majandustegevuse loa
taotluse kättesaamise
kohta
Tööandja (füüsilise isiku) registreerimine
kohustuslikus pensioni- ja kindlustusskeemis
Kinnitus registreerimise
kohta või
sotsiaalkindlustuse
ET 54 ET
registreerimisnumber
Töötajate registreerimine kohustuslikus pensioni- ja
kindlustusskeemis
Kinnitus registreerimise
kohta või
sotsiaalkindlustuse
registreerimisnumber
Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine Deklaratsiooni
kättesaamise kinnitus
Sotsiaalkindlustussüsteemide teavitamine töötaja
lepingu lõppemisest, välja arvatud töölepingu
kollektiivse lõpetamise menetlused
Teatise kättesaamise
kinnitus
Töötajate sotsiaalmaksete tasumine Kättesaamistõend või
muu kinnitus töötajate
sotsiaalmaksete tasumise
kohta
Registreerimine andmevahendusteenuse osutajana Registreerimise kinnitus
Registreerimine liidus tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonina
Registreerimise kinnitus
Artikkel 3
Määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) muutmine
Määrust (EL) 2016/679 muudetakse järgmiselt.
1. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
(a) punkti 1 lisatakse järgmised laused:
„Füüsilise isikuga seotud teave ei kujuta endast kõigi teiste isikute või üksuste
jaoks tingimata isikuandmeid lihtsalt seetõttu, et teine üksus suudab selle
füüsilise isiku tuvastada. Teavet ei loeta konkreetse üksuse puhul
isikuandmeteks, kui asjaomane üksus ei suuda seda füüsilist isikut tuvastada,
keda teave puudutab, võttes arvesse vahendeid, mida see üksus mõistliku
tõenäosusega kasutab. Selline teave ei muutu asjaomase üksuse jaoks
isikuandmeteks lihtsalt seetõttu, et potentsiaalsel järgneval andmesaajal on
vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutatakse selle füüsilise isiku
tuvastamiseks, keda teave puudutab.“;
(b) lisatakse järgmised punktid:
„32) „lõppseade“ – direktiivi 2008/63/EÜ artikli 1 punktis 1 sätestatud
lõppseade;
33) „elektroonilise side võrk“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1
määratletud elektroonilise side võrk;
34) „veebibrauser“ – määruse (EL) 2022/1925 artikli 2 punktis 11 määratletud
veebibrauser;
ET 55 ET
35) „meediateenus“ – määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 1 määratletud
meediateenus;
36) „meediateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2024/1083 artikli 2 punktis 2
määratletud meediateenuse osutaja;
37) „internetipõhine kasutajaliides“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3
punktis m määratletud internetipõhine kasutajaliides;
38) „teadusuuringud“ – mis tahes uuringud, mis võivad toetada ka
innovatsiooni, näiteks tehnoloogia arendamine ja tutvustamine. Need
tegevused edendavad olemasolevaid teaduslikke teadmisi või rakendavad
olemasolevaid teadmisi uuenduslikul viisil, need viiakse ellu eesmärgiga
toetada ühiskonna üldiste teadmiste ja heaolu kasvu ning need järgivad
asjaomase teadusvaldkonna eetikastandardeid. See ei välista, et uuringute
eesmärk võib olla ka äriliste huvide edendamine.“
2. Artikli 5 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel
eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende eesmärkidega
vastuolus; isikuandmete edasine töötlemine avalikes huvides toimuva
arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil loetakse
artikli 89 lõike 1 kohaselt algsete eesmärkidega kooskõlas olevaks sõltumata
käesoleva määruse artikli 6 lõikes 4 sätestatud tingimustest („eesmärgi
piirang“);“.
3. Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:
(a) lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
„k) töötlemine toimub seoses määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1
määratletud tehisintellektisüsteemi või tehisintellektimudeli arendamise ja
kasutamisega vastavalt lõikes 5 osutatud tingimustele;
l) biomeetriliste andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti identiteedi
kinnitamiseks (kontrollimiseks), kusjuures kontrollimiseks vajalikud
biomeetrilised andmed või vahendid on andmesubjekti ainukontrolli all.“;
(b) lisatakse järgmine lõige:
„5. Lõike 2 punktis k osutatud töötlemise puhul rakendatakse asjakohaseid
korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida isikuandmete eriliikide
kogumist ja muul viisil töötlemist. Kui vastutav töötleja tuvastab selliste
meetmete rakendamisest hoolimata tehisintellektisüsteemi või -mudeli
treenimiseks, testimiseks või valideerimiseks kasutatavates andmestikes või
tehisintellektisüsteemis või -mudelis isikuandmete eriliigid, peab vastutav
töötleja sellised andmed eemaldama. Kui nende andmete eemaldamine nõuab
ebaproportsionaalseid jõupingutusi, kaitseb vastutav töötleja igal juhul
viivitamata ja mõjusalt selliseid andmeid, et neid ei kasutataks väljundite
loomiseks, neid ei avalikustataks ega tehtaks muul viisil kolmandatele isikutele
kättesaadavaks.“
4. Artikli 12 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Artiklite 13 ja 14 kohase teabe esitamine ning artiklite 15–22 ja 34 kohane
teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on
ET 56 ET
ilmselgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige nende korduva iseloomu
tõttu, või artikli 15 kohaste taotluste puhul ka seetõttu, et andmesubjekt
kuritarvitab käesoleva määrusega antud õigusi, kasutades neid muul eesmärgil
kui oma andmete kaitseks, võib vastutav töötleja:
a) küsida mõistlikku tasu, võttes arvesse halduskulu, mis kaasneb teabe
esitamise või teavitamise või taotletud meetmete võtmisega, või
b) keelduda taotletud meetmete võtmisest.
Vastutav töötleja peab tõendama, et taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või et
on mõistlik alus arvata, et see on ülemäärane.“
5. Artikli 13 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui isikuandmed on kogutud
andmesubjektide ja vastutava töötleja vahelise selge ja täpselt piiritletud suhte
raames, kus vastutav töötleja tegeleb tegevusega, mis ei ole andmemahukas,
ning on mõistlik alus eeldada, et andmesubjektil on juba lõike 1 punktides a
ja c osutatud teave, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja edastab andmed
teistele andmesaajatele või andmesaajate kategooriatele, edastab andmed
kolmandasse riiki, teeb artikli 22 lõikes 1 osutatud automatiseeritud otsuseid,
sealhulgas profiilianalüüsi, või kui töötlemine võib põhjustada andmesubjekti
õigustele ja vabadustele suurt ohtu artikli 35 tähenduses.“
6. Artiklisse 13 lisatakse lõige 5:
„5. Kui töötlemine toimub teadusuuringute eesmärgil ning lõigetes 1, 2 ja 3
osutatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalseid
jõupingutusi, võttes arvesse artikli 89 lõikes 1 osutatud tingimusi ja
kaitsemeetmeid, või kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kohustus võib
muuta selle töötlemise eesmärkide saavutamise võimatuks või seda tõsiselt
takistada, ei pea vastutav töötleja lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet esitama.
Sellistel juhtudel võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti
õiguste, vabaduste ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe
avalikult kättesaadavaks.“
7. Artikli 22 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Otsus, millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või mis avaldab talle
samamoodi märkimisväärset mõju, võib põhineda ainult automatiseeritud
töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, üksnes siis, kui see otsus
a) on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu
sõlmimiseks või täitmiseks, sõltumata sellest, kas otsuse võiks teha muul
viisil kui ainult automatiseeritud vahenditega;
b) on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu või liikmesriigi
õigusega, milles on sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti
õiguste ja vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või
c) põhineb andmesubjekti sõnaselgel nõusolekul.“
8. Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:
(a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui on toimunud isikuandmetega seotud rikkumine, mis võib tõenäoliselt
kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teatab vastutav
ET 57 ET
töötleja sellest viivitamata ja võimaluse korral hiljemalt 96 tunni jooksul pärast
rikkumisest teada saamist direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt loodud
ühtse kontaktpunkti kaudu artiklite 55 ja 56 kohaselt pädevale
järelevalveasutusele. Kui järelevalveasutust teavitatakse hiljem kui 96 tunni
jooksul, esitatakse teates viivituse kohta põhjendus.“;
(b) lisatakse järgmine lõige:
„1a. Kuni ühtse kontaktpunkti loomiseni vastavalt direktiivi (EL) 2022/2555
artiklile 23a teatavad vastutavad töötlejad isikuandmetega seotud rikkumistest
jätkuvalt otse artiklite 55 ja 56 kohaselt pädevale järelevalveasutusele.“;
(c) lisatakse järgmised lõiked:
„6. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku ühise vormi
kohta, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud pädevale järelevalveasutusele
isikuandmetega seotud rikkumisest teatamiseks, ning ettepaneku selliseid
asjaolusid sisaldava loetelu kohta, mille korral isikuandmetega seotud
rikkumine võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsilise isiku õigustele ja
vabadustele. Ettepanekud esitatakse komisjonile [väljaannete talitus: palun
lisada kuupäev: üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Komisjon
vaatab ettepaneku pärast selle nõuetekohast kaalumist vajaduse korral läbi ja
tal on õigus see rakendusaktina vastu võtta kooskõlas artikli 93 lõikes 2
sätestatud kontrollimenetlusega.
7. Lõikes 6 osutatud vorm ja loetelu vaadatakse läbi vähemalt iga kolme aasta
tagant ning vajaduse korral neid ajakohastatakse. Andmekaitsenõukogu esitab
komisjonile õigeaegselt oma hinnangu ja võimalikud ajakohastamise
ettepanekud. Komisjon vaatab ettepanekud pärast nende nõuetekohast
kaalumist läbi ja tal on õigus mis tahes ajakohastused lõikes 6 sätestatud korra
kohaselt vastu võtta.“
9. Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:
(a) lõiked 4, 5 ja 6 asendatakse järgmistega:
„4. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku selliste
töötlemistoimingute loetelu kohta, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast
andmekaitsealase mõju hindamise nõuet.
5. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku selliste
töötlemistoimingute loetelu kohta, mille puhul andmekaitsealast
mõjuhinnangut ei nõuta.
6. Andmekaitsenõukogu koostab ja esitab komisjonile ettepaneku
andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise ühtse vormi ja ühtse metoodika
kohta.“;
(b) lisatakse järgmised lõiked:
„6a. Lõigetes 4 ja 5 osutatud loetelude ning lõikes 6 osutatud vormi ja
metoodika ettepanekud esitatakse komisjonile [väljaannete talitus: palun lisada
kuupäev: 9 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist]. Komisjon vaatab
ettepanekud pärast nende nõuetekohast kaalumist vajaduse korral läbi ja tal on
ET 58 ET
õigus need rakendusaktina vastu võtta kooskõlas artikli 93 lõikes 2 sätestatud
kontrollimenetlusega.
6b. Lõikes 6a osutatud loetelud, vorm ja metoodika vaadatakse läbi vähemalt
iga kolme aasta tagant ning vajaduse korral neid ajakohastatakse.
Andmekaitsenõukogu esitab komisjonile õigeaegselt oma hinnangu ja
võimalikud ajakohastamise ettepanekud. Komisjon vaatab ettepanekud pärast
nende nõuetekohast kaalumist läbi ja tal on õigus mis tahes ajakohastused
lõikes 6a sätestatud korra kohaselt vastu võtta.
6c. Järelevalveasutuste kehtestatud ja avalikustatud selliste töötlemistoimingute
loetelud, mille suhtes kohaldatakse andmekaitsealase mõju hindamise nõuet,
ning selliste töötlemistoimingute loetelud, mille puhul ei ole andmekaitsealane
mõjuhinnang nõutav, jäävad kehtima, kuni komisjon võtab vastu lõikes 6a
osutatud rakendusakti.“
10. Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 41a
(1) Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et täpsustada vahendeid ja kriteeriume,
mille abil otsustatakse, kas pseudonüümimise tulemusel saadud andmed ei ole enam
teatavate üksuste jaoks isikuandmed.
(2) Lõike 1 kohaldamiseks komisjon
a) hindab kasutadaolevate meetodite taset;
b) töötab välja kriteeriumid ja/või kategooriad, mille alusel vastutavad töötlejad ja
andmesaajad saaksid hinnata tagasituvastuse riski seoses tüüpiliste
andmesaajatega.
(3) Rakendusaktis sätestatud vahendite ja kriteeriumide rakendamist võib kasutada
tõendina, et andmed ei võimalda andmesubjektide tagasituvastust.
(4) Komisjon teeb rakendusaktide ettevalmistamisel tihedat koostööd Euroopa
Andmekaitsenõukoguga. Euroopa Andmekaitsenõukogu esitab rakendusaktide
eelnõude kohta arvamuse kaheksa nädala jooksul alates komisjonilt eelnõu
saamisest.
(5) Rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 93 lõikes 3 osutatud
kontrollimenetlusega.“
11. Artikli 57 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
(a) punkt k jäetakse välja.
12. Artikli 64 lõike 1 punkt a jäetakse välja.
13. Artikli 70 lõike 1 punkt h jäetakse välja.
14. Artikli 70 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:
„ha) koostab ja esitab artikli 35 kohaselt komisjonile ettepaneku selliste
töötlemistoimingute loetelu kohta, mille suhtes kohaldatakse andmekaitsealase
mõjuhinnangu tegemise nõuet ja mille puhul ei ole andmekaitsealane mõjuhinnang
nõutav;
hb) koostab ja esitab artikli 35 kohaselt komisjonile ettepaneku andmekaitsealase
mõjuhinnangu tegemise ühtse vormi ja ühtse metoodika kohta;
ET 59 ET
hc) koostab ja esitab artikli 33 kohaselt komisjonile ettepaneku ühtse vormi kohta,
mida kasutatakse pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks isikuandmetega seotud
rikkumisest, ning ettepaneku selliseid asjaolusid sisaldava loetelu kohta, mille korral
isikuandmetega seotud rikkumine võib tõenäoliselt kaasa tuua suure ohu füüsilise
isiku õigustele ja vabadustele.“
15. Artikli 88 järele lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 88a
Isikuandmete töötlemine füüsiliste isikute lõppseadmetes
(1) Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs sellisesse
seadmesse juba talletatud isikuandmetele on lubatud ainult juhul, kui asjaomane isik
on andnud selleks nõusoleku vastavalt käesolevale määrusele.
(2) Lõige 1 ei välista isikuandmete talletamist füüsilise isiku lõppseadmesse või
juurdepääsu sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele, kui see toimub liidu
või liikmesriigi õiguse alusel artikli 6 tähenduses ja tingimustel, et tagada artikli 23
lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine.
(3) Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs sellisesse
seadmesse juba talletatud isikuandmetele ilma nõusolekuta ning nende isikuandmete
edasine töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik mõnel järgmisel eesmärgil:
a) elektroonilise side edastamiseks elektroonilise side võrgu kaudu;
b) sellise teenuse osutamiseks, mida andmesubjekt on sõnaselgelt taotlenud;
c) koondteabe loomiseks veebiteenuse kasutamise kohta, et mõõta sellise teenuse
kasutajaskonda, kui seda teeb veebiteenuse vastutav töötleja ainult enda
tarbeks;
d) vastutava töötleja poolt osutatava ja andmesubjekti poolt taotletud teenuse või
sellise teenuse osutamiseks kasutatava lõppseadme turvalisuse säilitamiseks
või taastamiseks.
(4) Kui isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs sellisesse
seadmesse juba talletatud isikuandmetele põhineb nõusolekul, kohaldatakse järgmist:
a) andmesubjektil peab olema võimalik keelduda nõusoleku andmisest lihtsal ja
arusaadaval viisil ühe nupuliigutusega või samaväärse vahendiga;
b) kui andmesubjekt annab nõusoleku, ei tohi vastutav töötleja esitada uut
nõusoleku taotlust samal eesmärgil ajavahemiku jooksul, mil vastutav töötleja
võib õiguspäraselt tugineda andmesubjekti nõusolekule;
c) kui andmesubjekt keeldub nõusoleku andmisest, ei tohi vastutav töötleja
vähemalt kuue kuu jooksul esitada uut nõusoleku taotlust samal eesmärgil.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka nõusoleku alusel toimuva isikuandmete edasise
töötlemise suhtes.
(5) Käesolevat artiklit kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev:
6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Artikkel 88b
ET 60 ET
Andmesubjekti valikute automatiseeritud ja masinloetav märkimine seoses füüsilise isiku
lõppseadmes olevate isikuandmete töötlemisega
(1) Vastutavad töötlejad tagavad, et nende internetipõhised kasutajaliidesed võimaldavad
andmesubjektidel:
a) anda nõusoleku automatiseeritud ja masinloetavate vahenditega, tingimusel et
käesolevas määruses sätestatud nõusoleku andmise tingimused on täidetud;
b) keelduda nõusoleku andmisest ja kasutada artikli 21 lõike 2 kohaselt vastuväite
esitamise õigust automatiseeritud ja masinloetavate vahenditega.
(2) Vastutavad töötlejad austavad valikuid, mille andmesubjektid on teinud vastavalt
lõikele 1.
(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata meediateenuse osutajatest vastutavate töötlejate suhtes,
kui nad osutavad meediateenuseid.
(4) Komisjon palub vastavalt määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 10 lõikele 1 ühel või
mitmel Euroopa standardiorganisatsioonil koostada standardid andmesubjektide
valikute masinloetavate märgete tõlgendamiseks.
Vastutavate töötlejate internetipõhised kasutajaliidesed, mis on vastavuses
harmoneeritud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa
Liidu Teatajas, loetakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või
nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud lõikes 1.
(5) Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev:
24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
(6) Veebibrauserite pakkujad, kes ei ole VKEd, tagavad tehnilised vahendid, mis
võimaldavad andmesubjektidel anda nõusoleku või keelduda nõusoleku andmisest
ning kasutada artikli 21 lõike 2 kohaselt vastuväite esitamise õigust automatiseeritud
ja masinloetavate vahenditega, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1, mida
kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2–5.
(7) Lõiget 6 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida kuupäev: 48 kuud
pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Artikkel 88c
Töötlemine seoses tehisintellekti arendamise ja käitamisega
Kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja huvides seoses määruse
(EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1 määratletud tehisintellektisüsteemi või
tehisintellektimudeli arendamise ja käitamisega, võib selline töötlemine vajaduse korral
toimuda õigustatud huvi alusel määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkti f tähenduses,
välja arvatud juhul, kui muudes liidu või liikmesriigi õigusaktides on sõnaselgelt nõutud
nõusolekut ja kui sellised huvid on vähem olulised kui andmesubjekti huvid või põhiõigused
ja -vabadused, mis nõuavad isikuandmete kaitset, eelkõige juhul, kui andmesubjekt on laps.
Sellise töötlemise korral tuleb kohaldada asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid
ning andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsemeetmeteid, näiteks selleks, et tagada
võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte järgimine allikate valiku etapis ning
tehisintellektisüsteemi või -mudeli treenimise ja testimise etapis, kaitsta
ET 61 ET
tehisintellektisüsteemis või -mudelis jääkandmetena säiluvaid andmeid avalikustamise eest,
tagada andmesubjektidele suurem läbipaistvus ning anda andmesubjektidele tingimusteta
õigus esitada vastuväiteid oma isikuandmete töötlemisele.“
Artikkel 4
Määruse (EL) 2018/1725 (ELi isikuandmete kaitse määruse) muutmine
Määrust (EL) 2018/1725 muudetakse järgmiselt.
1. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
(a) punkti 1 lisatakse järgmised laused:
„Füüsilise isikuga seotud teave ei kujuta endast kõigi teiste isikute või üksuste
jaoks tingimata isikuandmeid lihtsalt seetõttu, et teine üksus suudab selle
füüsilise isiku tuvastada. Teavet ei loeta konkreetse üksuse puhul
isikuandmeteks, kui asjaomane üksus ei suuda seda füüsilist isikut tuvastada,
keda teave puudutab, võttes arvesse vahendeid, mida see üksus mõistliku
tõenäosusega kasutab. Selline teave ei muutu asjaomase üksuse jaoks
isikuandmeteks lihtsalt seetõttu, et potentsiaalsel järgneval andmesaajal on
vahendid, mida mõistliku tõenäosusega kasutatakse selle füüsilise isiku
tuvastamiseks, keda teave puudutab.“;
(b) punkt 25 asendatakse järgmisega:
„25) „elektroonilise side võrk“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1
määratletud elektroonilise side võrk;“
(c) lisatakse järgmised punktid:
„27) „mobiilirakendus“ – direktiivi (EL) 2016/2102 artikli 3 punktis 2
määratletud mobiilirakendus;
28) „internetipõhine kasutajaliides“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3
punktis m määratletud internetipõhine kasutajaliides;
29) „teadusuuringud“ – mis tahes uuringud, mis võivad toetada ka
innovatsiooni, näiteks tehnoloogia arendamine ja tutvustamine. Need
tegevused edendavad olemasolevaid teaduslikke teadmisi või rakendavad
olemasolevaid teadmisi uuenduslikul viisil, need viiakse ellu eesmärgiga
toetada ühiskonna üldiste teadmiste ja heaolu kasvu ning need järgivad
asjaomase teadusvaldkonna eetikastandardeid. See ei välista, et uuringute
eesmärk võib olla ka äriliste huvide edendamine.“
2. Artikli 4 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning
õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis on nende
eesmärkidega vastuolus; isikuandmete edasine töötlemine avalikes huvides
toimuva arhiveerimise, teadus- või ajaloouuringute või statistilisel eesmärgil
loetakse artikli 13 kohaselt algsete eesmärkidega kooskõlas olevaks sõltumata
käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustest („eesmärgi piirang“);“.
3. Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
(a) lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:
ET 62 ET
„k) töötlemine toimub seoses määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 1
määratletud tehisintellektisüsteemi või tehisintellektimudeli arendamise ja
käitamisega vastavalt lõikes 4 osutatud tingimustele; .
l) biomeetriliste andmete töötlemine on vajalik andmesubjekti identiteedi
kinnitamiseks (kontrollimiseks), kusjuures kontrollimiseks vajalikud
biomeetrilised andmed või vahendid on andmesubjekti ainukontrolli all.“;
(b) lisatakse järgmine lõige 4:
„4. Lõike 2 punktis k osutatud töötlemise puhul rakendatakse asjakohaseid
korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et vältida isikuandmete eriliikide
kogumist ja muul viisil töötlemist. Kui vastutav töötleja tuvastab selliste
meetmete rakendamisest hoolimata tehisintellektisüsteemi või -mudeli
treenimiseks, testimiseks või valideerimiseks kasutatavates andmestikes või
tehisintellektisüsteemis või -mudelis isikuandmete eriliigid, peab vastutav
töötleja sellised andmed eemaldama. Kui nende andmete eemaldamine nõuab
ebaproportsionaalseid jõupingutusi, kaitseb vastutav töötleja igal juhul
viivitamata ja mõjusalt selliseid andmeid, et neid ei kasutataks väljundite
loomiseks, neid ei avalikustataks ega tehtaks muul viisil kolmandatele isikutele
kättesaadavaks.“
4. Artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Artiklite 15 ja 16 kohase teabe esitamine ning artiklite 17–24 ja 35 kohane
teavitamine ja meetmete võtmine on tasuta. Kui andmesubjekti taotlused on
ilmselgelt põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige nende korduva iseloomu
tõttu, või artikli 17 kohaste taotluste puhul ka seetõttu, et andmesubjekt
kuritarvitab käesoleva määrusega antud õigusi, kasutades neid muul eesmärgil
kui oma andmete kaitseks, võib vastutav töötleja keelduda taotluse
rahuldamisest. Vastutav töötleja peab tõendama, et taotlus on ilmselgelt
põhjendamatu või et on mõistlik alus arvata, et see on ülemäärane.“
5. Artiklisse 15 lisatakse uus lõige 5:
„5. Kui töötlemine toimub teadusuuringute eesmärgil ning lõigetes 1, 2 ja 3
osutatud teabe esitamine osutub võimatuks või nõuaks ebaproportsionaalseid
jõupingutusi, võttes arvesse artiklis 13 osutatud tingimusi ja kaitsemeetmeid,
või kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kohustus võib muuta selle
töötlemise eesmärkide saavutamise võimatuks või seda tõsiselt takistada, ei pea
vastutav töötleja lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teavet esitama. Sellistel juhtudel
võtab vastutav töötleja asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste, vabaduste
ja õigustatud huvide kaitsmiseks, sealhulgas teeb teabe avalikult
kättesaadavaks.“
6. Artikli 24 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:
„1. Otsus, millel on andmesubjektile õiguslikud tagajärjed või mis avaldab talle
samamoodi märkimisväärset mõju, võib põhineda ainult automatiseeritud
töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, üksnes siis, kui see otsus
a) on vajalik andmesubjekti ja vastutava töötleja vahelise lepingu
sõlmimiseks või täitmiseks, sõltumata sellest, kas otsuse võiks teha muul
viisil kui ainult automatiseeritud vahenditega;
ET 63 ET
b) on lubatud vastutava töötleja suhtes kohaldatava liidu õigusega, milles on
sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste
ning õigustatud huvide kaitsmiseks, või
c) põhineb andmesubjekti sõnaselgel nõusolekul.“
7. Artikli 34 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui on toimunud isikuandmetega seotud rikkumine, mis võib tõenäoliselt
kaasa tuua suure ohu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, teatab vastutav
töötleja isikuandmetega seotud rikkumisest Euroopa Andmekaitseinspektorile
põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 96 tunni jooksul pärast sellest
teada saamist. Kui Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitatakse hiljem kui
96 tunni jooksul, esitatakse teates viivituse kohta põhjendus.“
8. Artiklile 37 lisatakse järgmised lõiked:
„2. Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs
sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele on lubatud ainult juhul, kui
asjaomane isik on andnud selleks nõusoleku vastavalt käesolevale määrusele.
3. Lõige 1 ei välista isikuandmete talletamist füüsilise isiku lõppseadmesse või
juurdepääsu sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele, kui see
toimub liidu õiguse alusel artikli 5 tähenduses ja tingimustel, et tagada
artikli 25 lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmine.
4. Isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs
sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele ilma nõusolekuta ning
nende isikuandmete edasine töötlemine on seaduslik, kui see on vajalik mõnel
järgmisel eesmärgil:
a) elektroonilise side edastamiseks elektroonilise side võrgu kaudu;
b) sellise teenuse osutamiseks, mida andmesubjekt on sõnaselgelt
taotlenud;
c) koondteabe loomiseks veebiteenuse kasutamise kohta, et mõõta sellise
teenuse kasutajaskonda, kui seda teeb veebiteenuse vastutav töötleja
ainult enda tarbeks;
d) vastutava töötleja poolt osutatava ja andmesubjekti poolt taotletud
teenuse või sellise teenuse osutamiseks kasutatava lõppseadme
turvalisuse säilitamiseks või taastamiseks.
5. Kui isikuandmete talletamine füüsilise isiku lõppseadmesse või juurdepääs
sellisesse seadmesse juba talletatud isikuandmetele põhineb nõusolekul,
kohaldatakse järgmist:
a) andmesubjektil peab olema võimalik keelduda nõusoleku andmisest
lihtsal ja arusaadaval viisil ühe nupuliigutusega või samaväärse
vahendiga;
b) kui andmesubjekt annab nõusoleku, ei tohi vastutav töötleja esitada
uut nõusoleku taotlust samal eesmärgil ajavahemiku jooksul, mil vastutav
töötleja võib õiguspäraselt tugineda andmesubjekti nõusolekule;
c) kui andmesubjekt keeldub nõusoleku andmisest, ei tohi vastutav
töötleja vähemalt kuue kuu jooksul esitada uut nõusoleku taotlust samal
eesmärgil.
ET 64 ET
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka nõusoleku alusel toimuva isikuandmete
edasise töötlemise suhtes.
6. Käesolevat artiklit kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida
kuupäev: 6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
7. Vastutavad töötlejad tagavad, et nende internetipõhised kasutajaliidesed
võimaldavad andmesubjektidel:
a) anda nõusoleku automatiseeritud ja masinloetavate vahenditega,
tingimusel et käesolevas määruses sätestatud nõusoleku andmise
tingimused on täidetud;
b) keelduda nõusoleku andmisest automatiseeritud ja masinloetavate
vahenditega.
8. Vastutavad töötlejad austavad valikuid, mille andmesubjektid on teinud
vastavalt lõikele 7.
9. Vastutavate töötlejate internetipõhised kasutajaliidesed, mis on vastavuses
määruse (EL) 2016/679 artikli 88b lõikes 4 osutatud harmoneeritud
standarditega või nende osadega, loetakse olevat vastavuses nõuetega, mida
nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud lõikes 7.
10. Lõikeid 7–9 kohaldatakse alates [väljaannete talitus: palun märkida
kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].“
8) Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel tuleks kohaldada
komisjoni vastu võetud loetelusid, vormi ja metoodikat, millele on osutatud
määruse (EL) 2016/679 artikli 35 lõikes 6a.“;
b) lõiked 5 ja 6 jäetakse välja.
9) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 45a
Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel tuleks kohaldada komisjoni vastu
võetud ühiseid kriteeriume, millele on osutatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 41a.“
Artikkel 5
Direktiivi 2002/58/EÜ (e-privaatsuse direktiiv) muutmine
Direktiivi 2002/58/EÜ muudetakse järgmiselt.
1. Artikkel 4 jäetakse välja.
2. Artikli 5 lõike 3 järele lisatakse järgmine lõik:
„Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui abonent või kasutaja on füüsiline isik ja
salvestatud või juurdepääsetav teave kujutab endast isikuandmeid või viib
isikuandmete töötlemiseni.“
ET 65 ET
Artikkel 6
Direktiivi (EL) 2022/2555 muutmine
Direktiivi (EL) 2022/2555 muudetakse järgmiselt.
1. Lisatakse järgmine artikkel 23a:
„Artikkel 23a
Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt
1. ENISA loob ühtse kontaktpunkti ja haldab seda, et toetada kohustust teatada
intsidentidest ja nendega seotud sündmustest liidu õigusaktide alusel, kui see on
nende liidu õigusaktidega ette nähtud („ühtne kontaktpunkt“). Ilma et see piiraks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2847 artikli 16 kohaldamist,
võib ENISA tagada, et ühtne kontaktpunkt tugineb kõnealuse määruse alusel loodud
ühtsele aruandlusplatvormile.
2. ENISA võtab asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi, operatiivseid ja
korralduslikke meetmeid, et hallata ühtse kontaktpunkti turvalisust ja ühtse
kontaktpunkti kaudu esitatavat või levitatavat teavet ohustavaid riske. ENISA võtab
arvesse lõikes 1 osutatud liidu õigusaktide kohaselt esitatava või levitatava teabe
tundlikkust ning tagab, et kõnealuste liidu õigusaktide kohastel pädevatel asutustel
on juurdepääs teabele ja nad töötlevad seda kõnealuste liidu õigusaktide kohaselt.
3. ENISA esitab ja rakendab ühtse kontaktpunkti loomist, haldamist ja turvalist
toimimist käsitlevate tehniliste, operatiivsete ja korralduslike meetmete
spetsifikatsioonid. ENISA töötab spetsifikatsioonid välja koostöös komisjoni,
küberintsidentidele reageerimise üksuste võrgustiku ja lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktide kohaste pädevate asutustega. Spetsifikatsioonidega tagatakse järgmine:
a) koostalitlusvõime tagamiseks vajalik suutlikkus seoses lõikes 1 osutatud
muude asjakohaste teatamiskohustustega;
b) kehtestatud on tehnilised meetmed, mis võimaldavad lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktide kohastel asjaomastel üksustel ja asutustel ühtsest kontaktpunktist
pärit teabele juurde pääseda, seda esitada, saada, edastada või muul viisil
töödelda, ning ette on nähtud tehnilised protokollid ja vahendid, mis
võimaldavad üksustel ja asutustel saadud teavet oma süsteemides edasi
töödelda;
c) lõikes 1 osutatud liidu õigusaktide alusel kehtestatud intsidentidest teatamise
nõuete iseärasusi võetakse nõuetekohaselt arvesse;
d) vajaduse korral on ühtse kontaktpunkt koostalitlusvõimeline ja ühilduv
[määruse ettepanekus (lisada ettepaneku pealkiri)] osutatud Euroopa
ettevõtluskukruteganing Euroopa ettevõtluskukruid saab kasutada vähemalt
ühtset kontaktpunkti kasutavate üksuste identifitseerimiseks ja autentimiseks;
e) ühtset kontaktpunkti kasutavad üksused saavad ühtse kontaktpunkti kaudu
varem esitatud teabe välja võtta ja seda täiendada;
f) üksuse poolt ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud teabe kohta käivat ühekordset
teadet saab kasutada selliste aruandluskohustuste täitmiseks, mis on sätestatud
muudes liidu õigusaktides, millega on ette nähtud intsidentidest teatamine
ühtsele kontaktpunktile.
ET 66 ET
4. ENISA-l ei ole juurdepääsu ühtse kontaktpunkti kaudu esitatud teadetele, kui
lõikes 1 osutatud liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
5. Pärast komisjoniga ja asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud pädevate asutustega
konsulteerimist katsetab ENISA ühtse kontaktpunkti toimimist [18] kuu jooksul
alates käesoleva määruse jõustumisest iga lisatud liidu õigusakti puhul, võttes muu
hulgas arvesse igas asjaomases liidu õigusaktis sätestatud teadete iseärasusi ja neile
esitatavaid nõudeid. ENISA võimaldab intsidentidest vastavalt lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktidele teatada alles pärast toimimise katsetamist ja pärast seda, kui komisjon
on avaldanud lõike 6 kohase teate.
6. Komisjon hindab koostöös ENISAga ühtse kontaktpunkti nõuetekohast toimimist,
usaldusväärsust, terviklikkust ja konfidentsiaalsust. Kui komisjon leiab pärast
küberintsidentidele reageerimise üksuste võrgustiku ja lõikes 1 osutatud liidu
õigusaktide kohaste pädevate asutustega konsulteerimist, et ühtne kontaktpunkt tagab
nõuetekohase toimimise, usaldusväärsuse, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse,
avaldab ta sellekohase teate Euroopa Liidu Teatajas.
7. Kui komisjon leiab oma hinnangus, et ühtne kontaktpunkt ei taga nõuetekohast
toimimist, usaldusväärsust, terviklikkust või konfidentsiaalsust, võtab ENISA
koostöös komisjoniga viivitamata kõik vajalikud parandusmeetmed, et tagada
nõuetekohane toimimine, usaldusväärsus, terviklikkus või konfidentsiaalsus, ning
teavitab komisjoni tulemustest. Seejärel hindab komisjon uuesti ühtse kontaktpunkti
nõuetekohast toimimist, usaldusväärsust, terviklikkust või konfidentsiaalsust ning
avaldab teate vastavalt lõikele 6.“
2. Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid tagavad, et elutähtsad ja olulised üksused teavitavad artikli 23a
kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu põhjendamatu viivituseta oma
CSIRTi, või kui see on kohaldatav, oma pädevat asutust vastavalt käesoleva
artikli lõikele 4 kõikidest intsidentidest, mis nende teenuste osutamist
märkimisväärselt mõjutavad, nagu on osutatud lõikes 3 (edaspidi „oluline
intsident“).“;
a) lisatakse järgmine lõige 12:
„Kui tootja teatab tõsisest intsidendist vastavalt määruse (EL) 2024/2847
artikli 14 lõikele 3 ja kõnealuse artikli kohane intsidendi teade sisaldab
käesoleva artikli lõikes 4 nõutud asjakohast teavet, loetakse tootja poolt
määruse (EL) 2024/2847 artikli 14 lõike 3 kohaselt esitatud teade käesoleva
artikli lõike 4 kohaseks teavitamiseks.“
3. Artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et lisaks artiklis 23 sätestatud teatamiskohustusele
võivad artikli 23a kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu CSIRTidele, või
kui see on kohaldatav, pädevatele asutustele vabatahtlikult teatada
a) elutähtsad ja olulised üksused intsidentidest, küber- ja intsidendiohtudest;
b) muud kui punktis a osutatud üksused olenemata sellest, kas nad kuuluvad
käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, olulistest intsidentidest, küber- ja
intsidendiohtudest.“
ET 67 ET
Artikkel 7
Määruse (EL) 910/2014 muutmine
Määrust (EL) 910/2014 muudetakse järgmiselt.
1. Artiklisse 19a lisatakse järgmine lõige 1a:
„1a. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohased teated järelevalveasutusele, ja
kui see on kohaldatav, muudele asjaomastele pädevatele asutustele edastatakse
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt ühtse kontaktpunkti kaudu.“
2. Artiklisse 24 lisatakse järgmine lõige 2a:
„2a. Käesoleva artikli lõike 2 punkti fb kohased teated järelevalveasutusele, ja
kui see on kohaldatav, muudele asjaomastele pädevatele asutustele edastatakse
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohase ühtse kontaktpunkti kaudu.“
3. Artiklisse 45a lisatakse järgmine lõige 3a:
„3a. Lõike 3 kohased teated komisjonile ja pädevale järelevalveasutusele
edastatakse direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohase ühtse kontaktpunkti
kaudu.“
Artikkel 8
Määruse (EL) 2022/2554 muutmine
Määruse (EL) 2022/2554 artiklit 19 muudetakse järgmiselt.
1. Lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Finantssektori ettevõtjad teatavad tõsistest IKT intsidentidest artiklis 46
osutatud asjaomasele pädevale asutusele direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu kooskõlas käesoleva artikli
lõikega 4.“
2. Lõike 2 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„Finantssektori ettevõtjad võivad direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu vabatahtlikult teatada asjaomasele pädevale
asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi,
teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks. Asjaomane pädev asutus võib
esitada selle teabe teistele asjaomastele asutustele, kellele on osutatud
lõikes 6.“
Artikkel 9
Direktiivi (EL) 2022/2557 muutmine
Direktiivi (EL) 2022/2557 artiklit 15 muudetakse järgmiselt.
1. Lõike 1 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Liikmesriigid tagavad, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad direktiivi
(EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt loodud ühtse kontaktpunkti kaudu pädevat
asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või
võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist.“
2. Lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:
ET 68 ET
„Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega täpsustatakse artikli 15
lõike 1 kohaselt esitatava teabe liik ja vorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“
Artikkel 10
Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted
1. Määrus (EL) 2019/1150 tunnistatakse kehtetuks alates [kuupäev: käesoleva määruse
kohaldamise alguskuupäev].
2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse järgmisi sätteid kuni 31. detsembrini 2032:
(a) artikli 2 punkt 1,
(b) artikli 2 punkt 2,
(c) artikli 2 punkt 5,
(d) artikkel 4,
(e) artikkel 11,
(f) artikkel 15.
3. Järgmised õigusaktid tunnistatakse kehtetuks alates [kuupäev: muudatuste
kohaldamise alguskuupäev]:
a) määrus (EL) 2022/868,
b) määrus (EL) 2018/1807,
c) direktiiv (EL) 2019/1024.
4. Viiteid määrusele (EL) 2022/868, määrusele (EL) 2018/1807 ja direktiivile
(EL) 2019/1024 loetakse vastavalt käesoleva määruse I lisas esitatud
vastavustabelile.
Artikkel 11
Lõppsätted
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Erandina lõikest 3 hakatakse artikli 5 lõige 2 kohaldama kuus kuud pärast avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 3 lõike 8 punkte a–c, artikli 6 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 7–9 hakatakse kohaldama
18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist. Erandina esimesest lausest, kui komisjon leiab
oma direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a lõike 7 kohases hinnangus, et ühtne kontaktpunkt ei
taga nõuetekohast toimimist, usaldusväärsust, terviklikkust või konfidentsiaalsust, hakatakse
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23 lõikes 4, määruse (EL) nr 910/2014 artikli 19a lõikes 1a,
artikli 24 lõikes 2a ja artikli 45a lõikes 3a, määruse (EL) 2016/679 artikli 33 lõikes 1, määruse
(EL) 2022/2554 artikli 19 lõigetes 1 ja 2 ning direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 15 lõikes 1
ET 69 ET
sätestatud kohustusi teatada intsidentidest ühtse kontaktpunkti kaudu kohaldama 24 kuud
pärast käesoleva määruse jõustumist.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 1 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3
1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3
1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3
1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3
1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) ............................................................................ 6
2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12
ET 2 ET
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29
4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29
4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30
4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30
4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32
ET 3 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus digivaldkonna õigustiku lihtsustamise
kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2023/2854, määrust (EL) 2016/679, määrust
(EL) 2024/1689 ning direktiivi 2002/58/EÜ ja direktiivi (EL) 2022/2555 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2022/868, määrus (EL) 2018/1807, määrus
(EL) 2019/1150 ja direktiiv (EL) 2019/1024 (digivaldkonna koondpakett)
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Sidevõrgud, sisu ja tehnoloogia
Siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Digivaldkonna õigustiku kohaldamise lihtsustamine ja kulude kokkuhoid ettevõtete jaoks
1.3.2. Erieesmärgid
Erieesmärk nr 1
Digivaldkonna õigustiku haldamise ja tõhusa täitmise tagamise parandamine
õigusnormide keerukuse ning ettevõtete ja haldusasutuste halduskulude vähendamisega
ning teatavate õigusaktide kehtetuks tunnistamisega
Erieesmärk nr 2
Ühtse kontaktpunkti loomine mitme õigusraamistiku kohaseks intsidentidest teatamiseks
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Ettevõtete kulude vähenemine õigusaktide keerukuse vähendamise ja aruandluse
ühtlustamise tulemusel
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Näitaja 1
Ettevõtete kulude arvestuslik kokkuhoid
Näitaja 2
Ettevõtete intsidentidest teatamise kulude kokkuhoid
Näitaja 3
ET 4 ET
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest39
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise
või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Jõustumine toimub eeldatavasti kolme päeva jooksul pärast avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas. Kohaldamine peaks algama kohe, välja arvatud märkimisväärsed erandid
normide puhul, mis nõuavad üleminekuperioodi. Intsidentidest teatamist ja platvormiga
seotud norme käsitleva III peatüki rakendamiseks on vaja piisavat aega, mida
kohandatakse vastavalt ettevõtete, liikmesriikide ja ELi asutuste vajadustele.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu
kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune
täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust,
mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi
loonud.
ELi tasandi meetmed on vajalikud seetõttu, et muudatused puudutavad kehtivaid ELi
õigusakte ja vähendavad ELi õiguse keerukust (ex ante).
Eeldatav ELi lisaväärtus (ex post) seisneb ELi õiguse ühtlustamises ning halduskoormuse
ja ettevõtete kulude vähendamises.
Intsidentidest teatamise ühtse kontaktpunkti loomisega kaasnev konkreetne lisaväärtus
tuleneb sellest, et pakutakse liidu tasandi lahendust, mis vastab riiklikele nõuetele. Ühtse
kontaktpunkti pakkumisega optimeeritakse ettevõtete kulusid, sõltumata
aruandluskohustuslase asukohast liidus ja sellest, millised asutused on volitatud teateid
vastu võtma.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Asjaomaste õigusnormide muudatused põhinevad õigusnormide rakendamisel saadud
praktilistel kogemustel, mida on üksikasjalikult kirjeldatud lisatud komisjoni talituste
töödokumendis. Need põhinevad ulatuslikel konsultatsioonidel sidusrühmadega, milles
keskenduti peamiselt õigusnormide igapäevasele kohaldamisele.
39 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 5 ET
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Muudatused on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistikuga, kuna täiendavaid kulusid ei
ole ette nähtud.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Ei kohaldata
ET 6 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
5. Piiratud kestusega
hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
6. Piiramatu kestusega
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)40
7. Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
rakendusametite kaudu
8. Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
9. Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
avalik-õiguslikele asutustele;
avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja
erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust
või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu
rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid
asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad
eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse
40 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-implementation/Pages/implementation-
methods.aspx.
ET 7 ET
vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga
meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.
I
ET 8 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
10. Muudatusi jälgitakse muudetavate õigusaktide osana.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
11. Kehtivate õigusaktide suhtes kohaldatavad haldus- ja kontrollisüsteemid tagavad
mõjusa kontrolli ka muudatuste üle
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
12. Täiendavaid riske ei ole tuvastatud
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
13. Kontrolli maksumus ei erine varasemast maksumusest
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
14. Muudatuste suhtes kohaldatakse samu ennetusmeetmeid
ET 9 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
Olemasolevad eelarveread
15. Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta 41
EFTA
riigid 42
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d 43
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
20 02 06 Halduskulud
Liigenda
mata EI EI EI EI
Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
16. Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta
EFTA
riigid
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
41 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 42 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 43 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 10 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud44
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>
assigneeringud KOKKU
Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
44 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 11 ET
================================================================================================
Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud finants- ja digiselgituse lisas (Euroopa Liidu üldeelarve
komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa45), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks konsulteerimiseks.
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
45 Kui teatate rubriigi 7 assigneeringute kasutamisest, on 5. lisa täitmine kohustuslik.
ET 12 ET
2024 2025 2026 2027
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Tegevusassigneeringud
Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000
Maksed (2a) 0,000
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000
Maksed (2b) 0,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud46
Eelarverida (3) 0,000
DG <…….>Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
46 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 13 ET
assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“47
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG: <…….>
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
DG <…….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7 assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
47 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.
ET 14 ET
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud KOKKU Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Mitmeaastase finantsraamistiku Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Märkige
eesmärgid ja
väljundid
Aasta 2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU
VÄLJUNDID
Väljun
di
liik 48
Kesk
mine
kulu
A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu
Väljun
dite
arv
kokku
Kulud
kokku
ERIEESMÄRK nr 1 49
…
- Väljund
- Väljund
- Väljund
48 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 49 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.
ET 15 ET
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU
ET 1 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta 2021–2027
KOKKU 2024 2025 2026 2027
RUBRIIK 7
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille
asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees
ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest
lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise
menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 50
17.
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta
2024 2025 2026 2027
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised teenistujad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0
01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0
01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0
50 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme
haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie
netovajadused.
ET 2 ET
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid) 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides)
0 0 0 0
Haldustoetuse eelarverida
[XX.01.YY.YY]
- peakorteris 0 0 0 0
- ELi delegatsioonides 0 0 0 0
01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0
01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
18. Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest
tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
19. Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7
assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
20. Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis
on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida
kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite
taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt
litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks
olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas
tane
finantsra
amistik
2021–
2027
KOKKU
2024 2025 2026 2027
RUBRIIK 7
Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
21. Ettepanek/algatus:
on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese
vahendite ümberpaigutamise kaudu
ET 3 ET
tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu
nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
22. Ettepanek/algatus:
ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on
järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta 2024
Aasta 2025
Aasta 2026
Aasta 2027
Kokku
Nimetage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud
KOKKU
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muudele tuludele
– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav
sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida
Jooksval
eelarveaastal
kättesaadavad
assigneeringud
Ettepaneku/algatuse mõju 51
Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027
Artikkel ….
23. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek
mõjutab.
24. […]
25. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu
teave).
51 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 1 ET
26. […]
27. 4. DIGIMÕÕDE
4.1. Diginõuded
Digitaalse asjakohasuse ja sellega seotud kategooriate (andmed, protsesside digiteerimine ja automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed
avalikud teenused) nõuete üldine kirjeldus
Viide nõudele Nõude kirjeldus Nõudest mõjutatud või sellega
seotud osalejad Üldised protsessid Kategooriad
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse artikli 1
lõiget 1, laiendades määruse
kohaldamisala järgmisele:
• andmevahendusteenuse
osutajate registreerimise
raamistik;
• altruistlikel eesmärkidel
kättesaadavaks tehtud
andmete kogumise ja
töötlemisega tegelevate
üksuste vabatahtliku
registreerimise raamistik;
• raamistik Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
asutamiseks.
Euroopa Komisjon
Andmevahendusteenused
Andmete kogumise ja
töötlemisega tegelevad üksused
Andmemääruse
kohaldamisala laiendamine
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse artikli 4
lõiget 8 ja artikli 5 lõiget 11.
Andmevaldajad, kes keelduvad
andmete jagamisest ärisaladuse
erandi alusel, peavad sellisest
Andmevaldajad (ärisaladuse
omajad)
Juurdepääsutaotluse esitajad
Teatamine Andmed
ET 2 ET
otsusest nõuetekohaselt teatama.
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 15a. Kohustus teha andmed
kättesaadavaks üldise hädaolukorra
tõttu.
Avaliku sektori asutus
Euroopa Komisjon
Euroopa Keskpank
Liidu organ
Andmevaldajad
Andmete kättesaadavaks
tegemine
Andmed
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikli 21 lõiget 5. Üldise
hädaolukorra kontekstis saadud
andmete teadusasutuste või
statistikaasutustega jagamise nõuded.
Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 22a, mis võimaldab esitada
kaebusi seoses V peatükiga
(„Avaliku sektori asutustele,
komisjonile, Euroopa Keskpangale ja
liidu organitele erakorralise vajaduse
tõttu andmete kättesaadavaks
tegemine“).
Avaliku sektori asutus
Euroopa Komisjon
Euroopa Keskpank
Liidu organ
Andmevaldaja
Riigi pädev asutus
Andmete jagamine
Kaebused
Andmed
ET 3 ET
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikli 32 lõikeid 1–5, mis käsitlevad
kolmandate riikide juurdepääsu
isikustamata andmetele.
Andmetöötlusteenuste osutajad
Andmevahendusteenuse osutajad
Andmealtruismiorganisatsioonid
Riigi organid ja asutused
Valitsusasutuste juurdepääs
andmetele ja andmete
edastamine rahvusvahelisel
tasandil
Andmed
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikli 35 lõiget 5, võimaldades
komisjonil vastu võtta ühtsed
spetsifikatsioonid seoses
andmetöötlusteenuste
koostalitlusvõimega.
Andmetöötlusteenuste osutajad
Euroopa Komisjon
Ühtsete spetsifikatsioonide
vastuvõtmine
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikleid 32a–32e, et lisada
VIIa peatükk
andmevahendusteenuste Euroopa
märgise õigusraamistiku kohta, mis
hõlmab muu hulgas teavitamist,
avaliku registri loomist, teenuse
osutamise tingimusi, pädevate
asutuste määramist ja nõuete täitmise
järelevalvet.
Muudetakse andmemääruse
artiklit 32h, et lisada VIIb peatükk
andmete vaba liikumise kohta liidus,
mis hõlmab muu hulgas andmete
Andmevahendusteenuse osutajad
Andmesubjektid, andmevaldajad,
andmekasutajad
Liikmesriigid
Pädevad asutused
Euroopa Komisjon
Andmevahendusteenuste
Euroopa märgise loomine
Andmete vaba liikumise
tagamine Euroopa Liidus
Andmed
Digilahendus
Protsesside
digitaliseerimine
Digitaalne avalik
teenus
ET 4 ET
asukoha nõuete keeldu, komisjonile
teatamise kohustust ja
konsolideeritud loetelu avaldamist.
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artiklit 32h, et lisada VIIb peatükk
andmete vaba liikumise kohta liidus,
mis hõlmab muu hulgas andmete
asukoha nõuete keeldu, komisjonile
teatamise kohustust ja
konsolideeritud loetelu avaldamist.
Liikmesriigid
Euroopa Komisjon
Andmete vaba liikumise
tagamine Euroopa Liidus
Andmed
Protsesside
digitaliseerimine
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32i, milles määratletakse
VIIc peatüki kohaldamisala. Sellega
kehtestatakse miinimumnormid, mis
reguleerivad andmete taaskasutamist,
ja andmete taaskasutamist soodustav
praktiline kord.
Andmemäärusesse lisatakse artikkel
32j; andmete ja dokumentide
taaskasutamise suhtes kehtiv
Liikmesriigid
Andmevaldajad
Andmekasutajad
Reguleerimiseseme ja
kohaldamisala määratlemine
Diskrimineerimiskeeld
Digitaalne avalik
teenus
ET 5 ET
diskrimineerimiskeeld.
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32k. Andmete
taaskasutamise ainuõiguslikke
kokkuleppeid käsitlevad normid.
Hõlmab kohustust avalikustada
kokkulepete lõplikud tingimused.
Potentsiaalsed turuosalised
Avaliku sektori asutused
Selliste kokkulepete osapooled
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemääruse muudatused:
• (41): lisatakse avaliku sektori
avaandmete taaskasutamise
üldpõhimõtet käsitlev
artikkel 32n;
• (42): lisatakse andmete
taaskasutamise taotluste
menetlemist käsitlev
artikkel 32o;
• (43): lisatakse andmete
taaskasutamise vorminguid
käsitlev artikkel 32p;
• (46): lisatakse artikkel 32s,
mis käsitleb praktilisi
vahendeid, et hõlbustada
taaskasutamiseks
kättesaadavate andmete või
dokumentide otsimist.
Andmevaldajad
Andmekasutajad
Liikmesriigid (avaliku sektori
asutused)
Euroopa Komisjon
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Protsesside
digitaliseerimine
ET 6 ET
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse artikkel
32t; nõue toetada teadusandmete
kättesaadavust.
Liikmesriigid
Teadusasutused
Andmekasutajad
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32u. Sätestatakse
konkreetsete väärtuslike andmestike
avaldamise ja taaskasutamise kord.
Euroopa Komisjon
Avaliku sektori asutused, riigi
osalusega äriühingud
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32w. Sätestatakse
teatavatesse kategooriatesse
kuuluvate andmete taaskasutamise
tingimused. Sellise taaskasutamise
taotluste esitamise ja taaskasutamise
lubamise tingimused tehakse
avalikult kättesaadavaks ühtse
teabepunkti kaudu.
Avaliku sektori asutused
Andmekasutajad
Andmete taaskasutamist
käsitlevad õigusnormid
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse artikkel
32x; nõuded seoses isikustamata
andmete edastamisega kolmandatele
riikidele taaskasutajate poolt.
Andmete taaskasutajad
Avaliku sektori asutused
Füüsilised/juriidilised isikud,
kelle õigusi see võib mõjutada
Andmete edastamine
kolmandatesse riikidesse
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
Artikkel 1 Andmemääruse muudatused:
• (55): lisatakse artikkel 32z
pädevate asutustega seotud
korralduslike meetmete
kohta;
Pädevad asutused
Liikmesriigid
Avaliku sektori asutused
Pädevate asutuste loomine
Taotlemise kord
Kaebused
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
ET 7 ET
• (57): lisatakse artikkel 32ab
andmete taaskasutamise
taotluste menetlemise kohta;
• (58): asendatakse artikli 38
lõiked 1 ja 2 kaebuse
esitamise õiguse kohta.
Artikkel 1 Andmemäärusesse lisatakse
artikkel 32aa. Ühtse teabepunkti
kasutamise kohustuslikuks
muutmine, et hõlbustada andmete
taaskasutamist.
Liikmesriigid
Andmevaldajad
Andmekasutajad
Euroopa Komisjon
Ühtse kontaktpunkti loomine Digilahendused
Digitaalne avalik
teenus
Protsesside
digitaliseerimine
Andmed
ET 8 ET
Artikkel 1 Muudetakse andmemääruse
artikleid 41a, 42, 45, 46, 48a, 49
ja 49a, et lisada IXa peatükk, millega
luuakse Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
(EDIB) kui eksperdirühm, mis
koordineerib täitmise tagamist ja
toetab Euroopa andmemajanduse
arengut, ning sätestatakse muu
hulgas selle koosseisu suhtes
kohaldavad nõuded, roll, pädevate
asutuste vahelise koostöö
hõlbustamine ja õigusnõuete
järjepideva kohaldamise toetamine.
Euroopa Komisjon, Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
(EDIB)
Andmemajanduspoliitika puhul
pädevad liikmesriikide esindajad
II, III ja V peatüki täitmise
tagamise eest vastutavad pädevad
asutused
Avaliku sektori teabe
taaskasutamise valdkonna
pädevad asutused (avaandmete
direktiiv)
Andmevahendusteenuste suhtes
pädevad asutused
Andmealtruismiorganisatsioonide
registreerimiseks pädevad
asutused
Euroopa Andmekaitsenõukogu,
Euroopa Andmekaitseinspektor
ENISA (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet)
ELi VKEde saadik või VKEde
saadikute võrgustiku esindaja
Teised konkreetsete sektorite
asjaomaste asutuste esindajad
Konkreetsete eriteadmistega
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
(EDIB) loomine
Digitaalne avalik
teenus
Andmed
ET 9 ET
asutused
Standardiorganisatsioonid
Euroopa Parlament, Euroopa
Liidu Nõukogu, Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Andmevahendusteenuse osutajad
Tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonid
Artikkel 3 Muudetakse määruse (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
artiklit 33 selles osas, mis puudutab
isikuandmetega seotud rikkumistest
teavitamist. Muuhulgas kohustatakse
kasutama direktiivi (EL) 2022/2555
artikli 23a kohaselt loodud ühtset
kontaktpunkti ja nähakse ette teate
vormide kasutamine.
Andmesubjektid
Vastutavad töötlejad
Järelevalveasutused
Euroopa Andmekaitsenõukogu
Euroopa Komisjon
Teatamine Andmed
ET 10 ET
Artikkel 3 Muudetakse määruse (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
artiklit 35 ja artikli 70 lõiget 1.
Euroopa Andmekaitsenõukogu
kohustus esitada komisjonile
ettepanekuid andmekaitsealase
mõjuhinnangu teatavate aspektide
edasiseks praktiliseks
rakendamiseks. Need muudatused
hõlmavad sellise hindamise ühtset
vormi.
Euroopa Andmekaitsenõukogu
Euroopa Komisjon
Komisjonile esitatavad
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanekud
Andmed
Artikkel 3 Määrusesse (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus)
lisatakse artikkel 88b;
andmesubjektid saavad võimaluse
anda nõusolek / kasutada vastuväite
esitamise õigust automatiseeritud ja
masinloetavate vahendite abil.
Nähakse ette, et üks või mitu
Euroopa standardiorganisatsiooni
koostavad standardid.
Andmesubjektid
Vastutavad töötlejad
Euroopa
standardiorganisatsioonid
Euroopa Komisjon
Andmesubjekti valikute
automatiseeritud ja
masinloetavaid märked
Digilahendused
Protsesside
automatiseerimine
ET 11 ET
Artikkel 6 Muudetakse direktiivi
(EL) 2022/2555 (küberturvalisuse
2. direktiiv):
• (1): lisatakse artikkel 23a,
mis käsitleb intsidentidest
teatamise ühtse kontaktpunkti
loomist ja haldamist;
• (3): muudetakse artikli 23
lõiget 4, et muuta tõsistest
intsidentidest teatamise puhul
kohustuslikuks ühtse
kontaktpunkti kasutamine;
• (4): lisatakse artikli 23
lõige 12, millega tagatakse, et
tõsistest intsidentidest
teatatakse ainult üks kord
(kas küberturvalisuse
2. direktiivi või
küberkerksuse määruse
alusel);
• (5): muudetakse artikli 30
lõiget 1, millega tagatakse, et
eri üksused saavad
vabatahtlikult kasutada ühtset
kontaktpunkti teadete
esitamiseks.
Teadete esitajad (elutähtsad ja
olulised üksused)
Küberintsidentidele reageerimise
üksused / pädevad asutused
(vastavalt vajadusele)
Euroopa Komisjon
ENISA
Teatamine Andmed
Digilahendused
Digitaalne avalik
teenus
Artikkel 7 Muudetakse määrust (EL)
nr 910/2014 (ELi
digiidentiteedikukru määrus) ja
kehtestatakse nõue kasutada
Teadete esitajad
(kvalifitseerimata usaldusteenuse
osutajad, kvalifitseeritud
usaldusteenuse osutajad,
Teatamine Andmed
ET 12 ET
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtset kontaktpunkti
järgmiseks:
• artikli 19a lõige 1a: lõike 1
punktis b osutatud teadete
esitamine;
• artikli 24 lõige 2a: lõike 2
punktis fb osutatud teadete
esitamine; artikli 45a
lõige 3a: lõikes 3 osutatud
teadete esitamine.
veebibrauserite pakkujad)
Järelevalveasutused
Muud asjaomased pädevad
organid/asutused
Euroopa Komisjon
Artikkel 8 Muudetakse määrust (EL) 2022/2554
(digitaalse tegevuskerksuse määrus)
ja kehtestatakse nõue kasutada
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtset kontaktpunkti
järgmiseks:
• artikli 19 lõige 1: tõsistest
IKT intsidentidest teatamine;
• artikli 19 lõige 2: vabatahtlik
teatamine olulistest
küberohtudest.
Teadete esitajad (finantssektori
ettevõtjad)
Järelevalveasutused
Muud asjaomased pädevad
organid/asutused
Euroopa Komisjon
ENISA
Teatamine Andmed
ET 13 ET
Artikkel 9 Muudetakse direktiivi
(EL) 2022/2557 (elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse direktiiv) ja
kehtestatakse nõue kasutada
direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a
kohaselt loodud ühtset kontaktpunkti
järgmiseks:
• artikli 15 lõige 1: sellistest
intsidentidest teatamine, mis
oluliselt häirivad või võivad
oluliselt häirida elutähtsate
teenuste osutamist.
Teadete esitajad (elutähtsa
teenuse osutajad)
Järelevalveasutused
Muud asjaomased pädevad
organid/asutused
Euroopa Komisjon
ENISA
Teatamine Andmed
ET 14 ET
4.2. Andmed
Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus
Andmete liik Viide (viited) nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui see on
asjakohane)
Andmetele juurdepääsu taotluse rahuldamata
jätmine ärisaladuse erandi alusel (ja sellest
teatamine pädevale asutusele)
Artikkel 1 Seda tuleb nõuetekohaselt põhjendada objektiivsete
asjaolude alusel.
Andmed, mis tuleb kättesaadavaks teha üldise
hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1 Lisatakse andmete tõlgendamiseks ja kasutamiseks
vajalikud metaandmed. Isikuandmed tuleb
võimaluse korral pseudonüümida.
Teade kavatsusest teha andmed kättesaadavaks
üldise hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1 Märgitakse andmed vastu võtva organisatsiooni või
üksikisiku nimi ja kontaktandmed, andmete
edastamise või kättesaadavaks tegemise eesmärk,
andmete kasutamise ajavahemik ning võetud
tehnilised kaitse- ja korralduslikud meetmed.
V peatüki („Avaliku sektori asutustele, komisjonile,
Euroopa Keskpangale ja liidu organitele
erakorralise vajaduse tõttu andmete kättesaadavaks
tegemine“) kohased kaebused
Artikkel 1 //
Euroopa Liidus hoitavad isikustamata andmed Artikkel 1 //
Andmete taaskasutamise taotluse korral esitamisele
kuuluvad andmed
Artikkel 1 Esitada tuleb minimaalne lubatud andmekogus.
ET 15 ET
Teade andmete taaskasutamise taotluse rahuldamise
kohta
Artikkel 1 //
Andmed, mille vahendamise teenuseid osutatakse
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmesubjektilt/andmevaldajalt saadud andmete
vorming, teisendamine ainult koostalitlusvõime
parandamiseks või rahvusvaheliste/Euroopa
andmestandardite järgimiseks
Teave andmete kasutamise ja tingimuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Tuleb esitada kokkuvõtlikul, läbipaistval,
arusaadaval ja kergesti kättesaadaval kujul
Taotlused registreerimiseks liidu avalikus registris
ja esitatud teabe muutmine
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 Pädevad asutused kehtestavad vajalikud
taotlusvormid.
Heakskiidetud registreerimistaotlused, mis lisatakse
avalikku liidu registrisse (andmevahendusteenuste
ja andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa
märgis)
Artikkel 1
//
Teade taotlemisprotsessi käigus esitatud andmete
hilisemate muudatuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Hilisemate muudatuste kohta esitatud teate
kättesaamine (andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Andmesubjektidele/andmevaldajatele enne
töötlemist esitatav teave (andmevahendusteenuste
Artikkel 1 //
ET 16 ET
ja andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa
märgis)
Nõusolek (või nõusoleku tagasivõtmine) andmete
töötlemiseks tunnustatud
andmealtruismiorganisatsiooni poolt
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 Hangitakse elektrooniliste vahendite abil
Teave kolmanda riigi jurisdiktsiooni kohta, kus
andmeid kavatsetakse kasutada
Artikkel 1 //
Teade isikustamata andmete loata edastamise, neile
loata juurdepääsu või nende loata kasutamise kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Teave nõuetele vastavuse järelevalve kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 Taotlused peavad olema proportsionaalsed ja
põhjendatud
Teade nõudetele mittevastavuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Otsus tühistada märgise kasutamise õigus
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis)
Artikkel 1 //
Andmete asukoha nõudeid käsitlevad õigusaktide
eelnõud
Artikkel 1 //
ET 17 ET
Ainuõiguslike kokkulepete lõplikud tingimused Artikkel 1 //
Taaskasutamistaotlusega seotud andmed (ja/või
teated)
Artikkel 1 Juba olemas olevas vormingus või keeles, ning kui
see on võimalik ja asjakohane, elektrooniliste
vahendite abil vormingus, mis on avatud,
masinloetav, juurdepääsetav, leitav ja taaskasutatav,
koos nende metaandmetega.
Riiklikult rahastatud teadusuuringute andmed Artikkel 1 Vabalt kättesaadavad, järgides vaikimisi avatuse
põhimõtet ja FAIR-põhimõtteid.
Konkreetsed väärtuslikud andmestikud Artikkel 1 Tasuta kättesaadavad; masinloetavad;
rakendusliideste kaudu esitatavad ja
hulgiallalaaditavad (asjakohasel juhul).
Rakendusaktid võetakse vastu hiljem; nendes
võidakse sätestada andmete ja metaandmete
vormingud.
Artikli 2 punktis 54 osutatud andmete või
dokumentide taaskasutamise lubamise tingimused
Artikkel 1 Avalikult kättesaadav.
Teade isikustamata andmete loata taaskasutamise
kohta
Artikkel 1 //
Teade kavatsuse kohta edastada isikustamata
andmeid kolmandasse riiki ja sellise edastamise
eesmärgi kohta (avaliku sektori asutusele)
Artikkel 1 //
Teade kavatsuse kohta edastada isikustamata
andmed kolmandasse riiki, sellise edastamise
eesmärgi ja asjakohaste kaitsemeetmete kohta
Artikkel 1 //
ET 18 ET
(füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle õigusi ja
huve see võib mõjutada)
Kogu asjakohane teave andmemääruse artiklite 32z
(taaskasutamise tingimused), 32aa (kolmandad
riigid) ja 32ab (tasud) kohaldamise kohta
Artikkel 1 Kättesaadav ja hõlpsasti juurdepääsetav ühtse
teabepunkti kaudu.
Füüsilise/juriidilise isiku esitatav kaebus, kui tema
andmemäärusest tulenevaid õigusi on rikutud või
muudes asjakohastes küsimustes
Artikkel 1 //
Teave menetluse käigu / õiguskaitsevahendite kohta
seoses andmemääruse kohaselt esitatud kaebusega
Artikkel 1 //
Andmed kogemuste ja heade tavade kohta (Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu)
Artikkel 1 //
Andmemääruse II, III, IV, V, VI, VII ja
VIII peatüki hindamine
Andmemääruse VIIa, VIIb ja VIIc peatüki
hindamine
Artikkel 1
Artikkel 1
Sätestatakse aruannete minimaalse sisu nõuded.
Isikuandmetega seotud rikkumisest teatamine Artikkel 3 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides).
Euroopa Andmekaitsenõukogu koostab ühtse vormi
ettepaneku (vt järgmine kirje).
Euroopa Andmekaitsenõukogu ettepanek
isikuandmetega seotud rikkumisest teatamise ühtse
Artikkel 3 //
ET 19 ET
vormi kohta
Euroopa Andmekaitsenõukogu ettepanekud
andmekaitsealase mõjuhinnangu kohta
Artikkel 3 //
Küberturvalisuse 2. direktiivi kohased teated
tõsistest intsidentidest
Artikkel 6 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides).
Isikuandmetega seotud rikkumisest teatamine Artikkel 3 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides
Tõsistest IKT intsidentidest teatamine vastavalt
digitaalse tegevuskerksuse määrusele; vabatahtlik
teatamine olulistest küberohtudest vastavalt
digitaalse tegevuskerksuse määrusele
Artikkel 8 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides
Sellistest intsidentidest teatamine, mis oluliselt
häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate
teenuste osutamist, vastavalt elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse direktiivile
Artikkel 9 Direktiivi (EL) 2022/2555 artikli 23a kohaselt
loodud ühtse kontaktpunkti kaudu (ja seega selle
spetsifikatsioone järgides
Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga
Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga
Nende andmemääruse muudatustega luuakse Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu (IXa peatükk), mis koordineerib õigusnormide
kohaldamist ja töötab välja suunised sektoripõhiste ühtsete Euroopa andmeruumide jaoks; andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide Euroopa märgis (VIIa peatükk), millega luuakse usaldusväärne ökosüsteem andmete jagamiseks ja õiguste
kaitseks; VIIb peatükiga rakendatakse isikustamata andmete vaba liikumist, keelates põhjendamatud andmete asukoha nõuded; VIIc peatükiga
ühtlustatakse avaliku sektori andmete taaskasutamise norme, ühendades avaandmete direktiivi ja andmehalduse määruse sätted; rahvusvahelist
andmete edastamist käsitlevad normid tugevdavad Euroopa digitaalset suveräänsust, kaitstes andmeid kolmandate riikide loata juurdepääsu
ET 20 ET
eest; VKEde erandid ja ELi VKEde saadiku osalemine Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogus tagavad, et andmemajandus on paremini
juurdepääsetav ka väikeettevõtetele.
Kooskõla ühekordsuse põhimõttega
Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet ja kuidas on uuritud olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust
Need muudatused toetavad ühekordsuse põhimõtet, luues tõhusa andmete taaskasutamise taristu: Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu töötab
välja koostalitlusvõime standardid ühtsete Euroopa andmeruumide jaoks, et vähendada andmete esitamise dubleerimist;
andmevahendusteenused toimivad usaldusväärsete vahendajatena, võimaldades olemasolevaid andmeid turvaliselt jagada ja vältides nende
liigset kogumist; andmealtruismiorganisatsioonid hõlbustavad vabatahtlikku andmete jagamist üldsuse huvides, tehes kättesaadavad andmed
teadusuuringute ja avalike teenuste jaoks taaskasutatavaks; andmete vaba liikumist käsitlevate sätetega välditakse takistusi, mis nõuavad
andmete mitmekordset säilitamist eri asukohtades, ning andmete rahvusvahelise edastamise kaitsemeetmed tagavad andmete piiriülese
kättesaadavuse, säilitades samal ajal nende kaitse, mis võimaldab üksikisikutel ja ettevõtetel esitada oma andmed üks kord, misjärel edasised
vajadused rahuldatakse turvaliste, õigusi austavate jagamismehhanismide kaudu. Samal ajal võimaldavad ühtset kontaktpunkti käsitlevad
sätted rakendada intsidentidest teatamisel ühekordsuse põhimõtet.
Selgitus, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele
standarditele
Need muudatused tagavad kooskõlastatud mehhanismide kaudu, et uued andmed vastavad FAIR-põhimõtetele ja kvaliteedistandarditele:
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu töötab välja ühised tehnilised spetsifikatsioonid ja juurdepääsetavad koostalitlusprotokollid kõikide
valdkondlike andmeruumide jaoks; andmete vaba liikumist käsitlevad sätted väldivad killustatust, mis kahjustab andmete kvaliteeti; Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu koordineeriv roll võib võimaldada metaandmete standardite, tehniliste nõuete ja kvaliteedimõõdikute ühtlustatud
rakendamist liikmesriikides.
Andmevood
Andmevoogude üldine kirjeldus
NB! Enamik allpool kirjeldatud andmevooge on olemasolevad vood, mis viiakse ühest määrusest üle teise määrusesse. Nimelt viiakse andmehalduse
määruse sätted üle andmemäärusesse.
ET 21 ET
Andmete liik Viide (viited)
nõudele
(nõuetele)
Osalejad, kes andmed
esitavad
Osalejad, kes andmed
saavad
Andmevahetuse ajend Sagedus (kui
see on
asjakohane)
Andmetele juurdepääsu
taotluse rahuldamata jätmine
ärisaladuse erandi alusel (ja
sellest teatamine pädevale
asutusele)
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 4
lõiget 8 ja
artikli 5
lõiget 11
Andmevaldaja Andmekasutaja (taotluse
esitaja); artikli 37 kohaselt
määratud pädev asutus
Andmetele juurdepääsu
taotluse rahuldamata
jätmine ärisaladuse erandi
alusel
Sihtotstarbeline
Andmed, mis tuleb teha
kättesaadavaks üldise
hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 15a
Andmevaldaja Avaliku sektori asutus;
Euroopa Komisjon;
Euroopa Keskpank; liidu
organ
Üldine hädaolukord +
andmetele juurdepääsu
taotlus, mis vastab
vajalikele tingimustele
Sihtotstarbeline
Teade kavatsusest teha
andmed kättesaadavaks üldise
hädaolukorra kontekstis
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 21
lõiget 5
Avaliku sektori asutus;
Euroopa Komisjon;
Euroopa Keskpank; liidu
organ
Andmevaldaja, kellelt
andmed saadi
Üldine hädaolukord +
kavatus andmed edastada
või teha kättesaadavaks
Sihtotstarbeline
V peatüki („Avaliku sektori
asutustele, komisjonile,
Euroopa Keskpangale ja liidu
organitele erakorralise
vajaduse tõttu andmete
kättesaadavaks tegemine“)
kohased kaebused
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 22a
Andmevaldaja; avaliku
sektori asutus; Euroopa
Komisjon; Euroopa
Keskpank; liidu organ
Andmevaldaja
asukohaliikmesriigi pädev
asutus
Kui tekib vaidlus
andmemääruse artikli 15a
kohaselt andmete
saamiseks esitatud
taotluse üle
Sihtotstarbeline
ET 22 ET
Euroopa Liidus hoitavad
isikustamata andmed
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e järgmisi
artikleid:
artikli 32
lõige 1,
artikli 32
lõige 3,
artikli 32
lõige 4
Andmetöötlusteenuste
osutajad,
andmevahendusteenuse
osutajad,
andmealtruismiorganisats
ioonid
Kolmandate riikide
kohtud,
kolmandate riikide
haldusasutused, kliendid
(andmevaldajad/andmesu
bjektid)
Kolmandate riikide
taotlused rahvusvahelise
lepingu alusel,
kolmandate riikide
taotlused, mis vastavad
artikli 32 lõike 3
tingimustele, klientide
taotlused juurdepääsuks
oma andmetele
Sihtotstarbeline
Andmete taaskasutamise
taotluse korral esitamisele
kuuluvad andmed
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 32
lõikeid 4–5
Andmevahendusteenuse
osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisats
ioon
Andmete taaskasutamise
taotluse esitaja (kolmanda
riigi asutus)
Andmete taaskasutamise
taotluse rahuldamise
kuupäev
Sihtotstarbeline
Teade andmete
taaskasutamise taotluse
rahuldamise kohta
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 32
lõikeid 4–5
Andmevahendusteenuse
osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisats
ioon
Klient Kolmanda riigi asutuse
esitatud andmete
taaskasutamise taotluse
rahuldamise kuupäev
(välja arvatud juhul, kui
taotlus on esitatud
õiguskaitse eesmärgil)
Sihtotstarbeline
Teave, mis avaldatakse
avalikes registrites
(andmevahendusteenuste ja
Artikkel 1
Andmemäärus
Euroopa Komisjon Üldsus Teave tunnustatud
andmevahendusteenuse
Pidev (registrit
uuendatakse
ET 23 ET
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
esse lisatakse
artikkel 32a
osutajate või
andmealtruismiorganisatsi
oonide kohta muutub
kättesaadavaks või vajab
muutmist
korrapäraselt)
Andmed, mille vahendamise
teenuseid osutatakse
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32c
Andmesubjektid
Andmevaldajad
Andmekasutajad
(andmevahendusteenuse
osutajate kaudu)
Andmesubjekti nõusolek
Andmevaldaja luba
Andmekasutaja taotlus
Pooltevahelise
kokkuleppe/lep
ingu kohaselt
Teave andmete kasutamise ja
tingimuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32c
Andmevahendusteenuse
osutaja
Andmesubjektid
Enne kui andmesubjekt
annab andmete
kasutamiseks nõusoleku
Iga kord enne
nõusoleku
küsimist
Taotlused registreerimiseks
liidu avalikus registris ja
esitatud teabe muutmine
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32e
Andmevahendusteenuse
osutajad
Andmealtruismiorganisat
sioonid
Peamise tegevuskoha
liikmesriigi pädev asutus
Taotlus Sihtotstarbeline
Heakskiidetud
registreerimistaotlused, mis
lisatakse avalikku liidu
registrisse
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
Pädev asutus Euroopa Komisjon Taotluse heakskiitmine Sihtotstarbeline
(12 nädala
jooksul pärast
taotluse
ET 24 ET
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
artikkel 32e saamist,
tingimusel et
otsus on
positiivne)
Teade taotlemisprotsessi
käigus esitatud andmete
hilisemate muudatuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32e
Registreeritud üksused Pädev asutus Esitatud teabe muutmine
või kui üksus lõpetab oma
tegevuse liidus
Sihtotstarbeline
Hilisemate muudatuste kohta
esitatud teate kättesaamine
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32e
Pädev asutus Euroopa Komisjon Registreeritud üksused
teatavad muudatustest (vt
eespool)
Sihtotstarbeline
, viivitamata
Andmesubjektidele/andmeval
dajatele enne töötlemist
esitatav teave
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Tunnustatud
andmealtruismiorganisats
ioon
Andmesubjektid
Andmevaldajad
Enne nende andmete
töötlemist
Enne iga
töötlemistoimin
gut (peab
olema selge ja
kergesti
mõistetav)
Nõusolek (või nõusoleku
tagasivõtmine) andmete
töötlemiseks tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioon
i poolt
(andmevahendusteenuste ja
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Andmesubjektid
Andmevaldajad (kui
tegemist on isikustamata
andmetega)
Andmealtruismiorganisats
ioon
Töötlemistoiminguteks on
vajalik andmesubjekti
nõusolek / andmevaldaja
luba
Vastavalt antud
nõusolekule/loa
le, võimalusega
see igal ajal
tagasi võtta
ET 25 ET
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Teave kolmanda riigi
jurisdiktsiooni kohta, kus
andmeid kavatsetakse
kasutada
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Andmealtruismiorganisat
sioon
Andmevaldajad Kui
andmealtruismiorganisatsi
oon hõlbustab andmete
töötlemist kolmandate
isikute poolt
Sihtotstarbeline
Teade isikustamata andmete
loata edastamise, neile loata
juurdepääsu või nende loata
kasutamise kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32f
Andmealtruismiorganisat
sioon
Andmevaldajad Loata toiming Sihtotstarbeline
, viivitamata
Teave nõuetele vastavuse
järelevalve kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32g
Andmevahendusteenuse
osutajad
Andmealtruismiorganisat
sioonid
Pädevad asutused Pädeva asutuse taotlus
Füüsilise või juriidilise
isiku taotlus
Sihtotstarbeline
(taotluse
saamisel, mis
peab olema
proportsionaaln
e ja
põhjendatud)
Teade nõudetele
mittevastavuste kohta
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32g
Pädev asutus Nõuetele mittevastavaks
tunnistatud üksus
Pädev asutus leiab, et
tunnustatud
andmevahendusteenuse
osutaja või tunnustatud
andmealtruismiorganisatsi
Sihtotstarbeline
(millele järgneb
üksuse
võimalus
esitada
30 päeva
ET 26 ET
oon ei vasta nõuetele jooksul oma
seisukoht)
Otsus tühistada märgise
kasutamise õigus
(andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioon
ide Euroopa märgis)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32g
Pädev asutus Üldsus Pärast märgise kehtetuks
tunnistamise otsust
Sihtotstarbeline
Andmete asukoha nõudeid
käsitlevad õigusaktide
eelnõud
Artikkel 1 Liikmesriigid Euroopa Komisjon Koostatakse õigusakti
eelnõu, millega
kehtestatakse uus andmete
asukoha nõue või
muudetakse olemasolevat
andmete asukoha nõuet
Sihtotstarbeline
, viivitamata
Ainuõiguslike kokkulepete
lõplikud tingimused
Artikkel 1 Kokkuleppe pooled Üldsus 16. juulil 2019 või pärast
seda kuupäeva sõlmitud
ainuõiguste kokkulepped
Sihtotstarbeline
, vähemalt kaks
kuud enne
kokkuleppe
jõustumist
Taaskasutamistaotlusega
seotud andmed (ja/või teated)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32p
Avaliku sektori asutused Andmete taaskasutamise
taotluse algatajad
Dokumentide esitamise
korral tuleb esitada mõni
järgmistest: taotletud
andmed/dokumendid;
litsentsipakkumine; teated
viivituste kohta; teade
negatiivse otsuse kohta.
Sihtotstarbeline
ET 27 ET
Ainuõiguslike kokkulepete
lõplikud tingimused
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32k
Ainuõigusliku
kokkuleppe pooled
Üldsus Ainuõigusliku
kokkuleppe lõplike
tingimuste
kokkuleppimine
Sihtotstarbeline
Artikli 2 punktis 54 osutatud
andmete või dokumentide
taaskasutamise lubamise
tingimused
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32z
Avaliku sektori asutused
(kes on pädevad
juurdepääsutaotlusi
rahuldama või
rahuldamata jätma)
Üldsus Kui antakse luba andmete
või dokumentide
taaskasutamiseks
Sihtotstarbeline
Teade isikustamata andmete
loata taaskasutamise kohta
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32z
Taaskasutaja (võimalik,
et avaliku sektori asutuse
abiga)
Füüsilised või juriidilised
isikud, kelle õigusi ja
huve see võib mõjutada
Loata taaskasutamine Sihtotstarbeline
Teade kavatsuse kohta
edastada isikustamata
andmeid kolmandasse riiki ja
sellise edastamise eesmärgi
kohta (avaliku sektori
asutusele)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32aa
Taaskasutaja Avaliku sektori asutus Kavatsus edastada
andmeid kolmandasse
riiki
Sihtotstarbeline
Teade kavatsuse kohta
edastada isikustamata
andmed kolmandasse riiki,
sellise edastamise eesmärgi ja
asjakohaste kaitsemeetmete
kohta (füüsilisele või
juriidilisele isikule, kelle
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32aa
Taaskasutaja (võimalik,
et avaliku sektori asutuse
abiga)
Füüsiline või juriidiline
isik, kelle õigusi ja huve
see võib mõjutada
Kavatsus edastada
andmeid kolmandasse
riiki
Sihtotstarbeline
ET 28 ET
õigusi ja huve see võib
mõjutada)
Kogu asjakohane teave
andmemääruse artiklite 32z
(taaskasutamise tingimused),
32aa (kolmandad riigid)
ja 32ab (tasud) kohaldamise
kohta
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
artikkel 32ad
Liikmesriigid Kättesaadav ühtse
teabepunkti kasutajatele
Esitada tuleb asjakohane
teave
Sihtotstarbeline
Füüsilise/juriidilise isiku
esitatav kaebus, kui tema
andmemäärusest tulenevaid
õigusi on rikutud või muudes
asjakohastes küsimustes
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 38
lõikeid 1–2
Füüsilised või juriidilised
isikud
Asjaomane pädev asutus
vastavas liikmesriigis
Esitatav kaebus Sihtotstarbeline
Teave menetluse käigu /
õiguskaitsevahendite kohta
seoses andmemääruse
kohaselt esitatud kaebusega
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 38
lõikeid 1–2
Asjaomane pädev asutus Kaebuse algatanud
füüsilised või juriidilised
isikud
Kaebus on esitatud Sihtotstarbeline
Andmed kogemuste ja heade
tavade kohta (Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
)
Artikkel 1
Andmemäärus
esse lisatakse
IXa peatükk
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõuk
ogu
Komisjon; pädevad
asutused
Esitatav teave Sihtotstarbeline
Andmemääruse II, III, IV, V,
VI, VII ja VIII peatüki
hindamine
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
Euroopa Komisjon Euroopa Parlament;
nõukogu; Euroopa
Majandus- ja
Andmemääruse
hindamine on toimunud
Hiljemalt
12. septembriks
2028
ET 29 ET
Andmemääruse VIIa, VIIb ja
VIIc peatüki hindamine
e artikli 49
lõiget 1
Artikkel 1
Muudetakse
andmemäärus
e artikli 49
lõiget 2
Sotsiaalkomitee Hiljemalt
[jõustumine
pluss 5 aastat]
Isikuandmetega seotud
rikkumisest teatamine
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
artikli 33
lõiget 1
Vastutav töötleja Järelevalveasutus Toimunud on
isikuandmetega seotud
rikkumine
Sihtotstarbeline
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanek isikuandmetega
seotud rikkumisest teatamise
ühtse vormi kohta
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
artikli 33
lõiget 1
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
Komisjon Tuleb esitada ettepanek [...] kuu jooksul
pärast
käesoleva
määruse
jõustumist
Iga kolme aasta
järel
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanekud
andmekaitsealase
mõjuhinnangu kohta
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
Euroopa
Andmekaitsenõukogu
Komisjon Tuleb esitada ettepanek Sihtotstarbeline
ET 30 ET
artikli 70
lõiget 1
Küberturvalisuse 2. direktiivi
kohased teated tõsistest
intsidentidest
Artikkel 6
Küberturvalis
use
2. direktiivi
lisatakse
artiklid 23a
ja 23b,
muudetakse
artiklit 23 ja
artikli 30
lõiget 1
Elutähtsad ja olulised
üksused
Küberintsidentidele
reageerimise üksused /
pädevad asutused
(vastavalt vajadusele)
Küberturvalisuse
2. direktiivi artikli 23
lõikes 3 kirjeldatud
asjaolud
Sihtotstarbeline
Isikuandmetega seotud
rikkumisest teatamine
Artikkel 3
Muudetakse
isikuandmete
kaitse
üldmääruse
artiklit 33
Vastutavad töötlejad
Järelevalveasutus Isikuandmetega seotud
rikkumine
Sihtotstarbeline
Tõsistest IKT intsidentidest
teatamine vastavalt digitaalse
tegevuskerksuse määrusele;
vabatahtlik teatamine
olulistest küberohtudest
vastavalt digitaalse
tegevuskerksuse määrusele
Artikkel 8
Muudetakse
digitaalse
tegevuskerksu
se määruse
artiklit 19
Finantssektori ettevõtjad Asjaomane pädev asutus Tõsised IKT intsidendid;
olulised küberohud
Sihtotstarbeline
Sellistest intsidentidest Artikkel 9 Elutähtsa teenuse Pädev asutus Intsidendid, mis oluliselt Sihtotstarbeline
ET 31 ET
teatamine, mis oluliselt
häirivad või võivad oluliselt
häirida elutähtsate teenuste
osutamist, vastavalt elutähtsa
teenuse osutajate
toimepidevuse direktiivile
Muudetakse
elutähtsa
teenuse
osutajate
toimepidevuse
direktiivi
artiklit 15
osutajad häirivad või võivad
oluliselt häirida
elutähtsate teenuste
osutamist
ET 32 ET
4.3. Digilahendused
Digilahenduste üldine kirjeldus
NB! Kõik allpool kirjeldatud digilahendused on olemasolevad lahendused, mille õiguslik alus viiakse ühest määrusest üle teise määrusesse. Nimelt
viiakse andmehalduse määruse sätted üle andmemäärusesse.
Digilahendus
Viide (viited)
nõudele
(nõuetele)
Peamised
volitatud
funktsioonid
Vastuta
v asutus
Kuidas on arvesse
võetud
juurdepääsetavust?
Kuidas on arvesse
võetud
korduvkasutatav
ust?
Tehisintellektitehnolo
ogia kasutamine (kui
see on asjakohane)
Andmevahendusteenuse
osutajate ja
andmealtruismiorganisatsio
onide avalik liidu register
Andmemääruse
sse lisatakse
artikkel 32a
Kohustusliku
teabe
säilitamine ja
avaldamine
Euroopa
Komisjo
n
// // Ei ole asjakohane
Ühtne teabepunkt (vastavalt
andmemäärusele)
Artikkel 1
Andmemääruse
sse lisatakse
artikkel 32ad
Teave tuleb teha
kättesaadavaks
ja
juurdepääsetava
ks
Pädev võtma
vastu päringuid
või taotlusi
teatavatesse
kategooriatesse
kuuluvate
kaitstud
andmete
taaskasutamise
kohta
Euroopa
Komisjo
n
Ühtne
juurdepääsupunkt, mis
pakub riiklikes ühtsetes
teabepunktides
kättesaadavate andmete
otsinguid võimaldavat
elektroonilist registrit ja
lisateavet selle kohta,
kuidas nende ühtsete
riiklike teabepunktide
kaudu andmeid taotleda
Elektroonilise
vahendi kaudu on
kättesaadav
otsinguid
võimaldav
peamiste
dokumentide
loetelu, mis
sisaldab ülevaadet
kõigi
olemasolevate
dokumentide
allikate […] ja
nende
taaskasutamise
Ei ole asjakohane
ET 33 ET
Edastada
taotlused
võimaluse ja
vajaduse korral
automatiseeritud
viisil pädevatele
avaliku sektori
asutustele
Teha
elektrooniliste
vahendite kaudu
kättesaadavaks
otsinguid
võimaldav
peamiste
dokumentide
loetelu, mis
sisaldab
ülevaadet kõigi
olemasolevate
dokumentide
allikate kohta
tingimuste kohta
Intsidentidest teatamise
ühtne kontaktpunkt
Artikkel 6
Küberturvalisu
se 2. direktiivi
lisatakse
artikkel 23a
Võimaldada
intsidentidest
teatamist
vastavalt
asjakohastele
liidu tasandi
Euroopa
Komisjo
n;
ENISA
Koostalitlusvõime ja
ühilduvus Euroopa
ettevõtluskukrutega ning
nende enda
juurdepääsetavusvahend
itega
Võimalus teatada
toimunud
intsidentidest
erinevate
õigusaktide alusel;
võimalus lisada
Ei ole asjakohane
ET 34 ET
õigusaktidele
Tagada
koostalitlusvõim
e ja ühilduvus
Euroopa
ettevõtluskukrut
ega
tulevikus ühtse
kontaktpunkti
lahendusesse
täiendavaid
õiguslikke aluseid
Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale digipoliitikale ja õigusaktidele
Andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide avalik liidu register
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui
see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Ei ole asjakohane
ELi küberturvalisuse raamistik Ei ole asjakohane
eIDAS Ei ole asjakohane
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem Määruse (EL) 2018/1724 muudatus, et lisada II lisasse „Registreerimine andmevahendusteenuste
osutajana“ ja „Registreerimine liidus tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonina“.
Muu Ei ole asjakohane
Ühtne teabepunkt (vastavalt andmemäärusele)
ET 35 ET
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui
see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Ei ole asjakohane
ELi küberturvalisuse raamistik Avaliku sektori asutused võivad kehtestada nõude, et andmetele või dokumentidele juurdepääs ja
nende taaskasutamine võrgu kaudu peab toimuma turvalises töötlemiskeskkonnas, mida pakub või
kontrollib avaliku sektori asutus. Sellisel juhul kehtestavad avaliku sektori asutused tingimused, mis
tagavad kasutatava turvalise töötlemiskeskkonna tehniliste süsteemide toimimise tervikluse.
eIDAS Ei ole asjakohane
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem
Ei ole asjakohane
Muu Ühtne teabepunkt peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus).
Avaliku sektori asutused võivad kehtestada nõude, et andmetele või dokumentidele antakse
juurdepääs ainult juhul, kui need on anonüümitud ja/või muul asjakohasel viisil ette valmistatud.
Lisaks on isikustamata andmete loata taaskasutamise puhul taaskasutaja kohustatud teavitama
füüsilisi isikuid, kelle õigusi või huvisid see võib mõjutada.
Intsidentidest teatamise ühtne kontaktpunkt
Digi- ja/või valdkondlik poliitika (kui
see on asjakohane)
Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas
Tehisintellektimäärus Ei ole asjakohane
ELi küberturvalisuse raamistik Küberturvalisuse 2. direktiivi muudatused keskenduvad küberturvalisusele. Üldisemalt on ühtse
kontaktpunkti eesmärk toimida väravana, mis suunab kõik mitme liidu õigusakti kohaselt
ET 36 ET
küberturvalisusega seotud intsidentide kohta esitatavad teated asjaomastele pädevatele asutustele.
eIDAS Ühtset kontaktpunkti on kohustuslik kasutada ka määruse (EL) nr 910/2014 (eIDASe määrus)
kohaseks intsidentidest teatamiseks.
Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet tagab, et ühtne kontaktpunkt on koostalitlusvõimeline ja
ühilduv Euroopa ettevõtluskukrutega ning et Euroopa ettevõtluskukruid saab kasutada vähemalt
ühtset kontaktpunkti kasutavate üksuste identifitseerimiseks ja autentimiseks. Euroopa
ettevõtluskukru poliitikaalgatus tugineb eIDASe raamistikule.
Ühtne digivärav ja siseturu
infosüsteem
Ei ole asjakohane
Muu Ettepanekus võeti arvesse kogu digivaldkonna õigustikku, sealhulgas andmete, küberturvalisuse ja
telekommunikatsiooniga seotud poliitikameetmeid.
ET 37 ET
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
Üldine kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad
Digitaalne avalik
teenus või
digitaalsete avalike
teenuste kategooria
Kirjeldus Viide (viited)
nõudele (nõuetele)
Koostalitleva
Euroopa
lahendus(ed)
(EI KOHALDATA)
Muu(d) koostalitluslahendus(ed)
Andmehalduse ja
läbipaistvuse
Euroopa taristu
Digitaalne avalik teenus, mis
võimaldab andmehalduse ja
läbipaistvuse taristut ning kasutab
muu hulgas
andmevahendusteenuste ja
andmealtruismiorganisatsioonide
ELi avalikku registrit ning ühtset
teabepunkti, mis aitab
taaskasutajatel leida teavet
teatavatesse kategooriatesse
kuuluvate kaitstud andmete
taaskasutamise kohta.
Digitaalsete avalike teenuste
kategooria vastavalt
valitsemisfunktsioonide
klassifikaatorile: 04.9.0 – Mujal
klassifitseerimata majandus (KT)
Artikkel 1 // //
Intsidentidest
teatamine
Digitaalne avalik teenus, mis
võimaldab teatada intsidentidest
ühtse kontaktpunkti kaudu.
Digitaalsete avalike teenuste
Artikkel 6 // Euroopa ettevõtluskukrud
ET 38 ET
kategooria vastavalt
valitsemisfunktsioonide
klassifikaatorile: 03.6.0 – Mujal
klassifitseerimata avalik kord ja
julgeolek
Nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele digitaalse avaliku teenuse kaupa
NB! Järgnevas analüüsis viitavad veerus „Meetmed“ esitatud artiklite numbrid muudetavatele õigusaktidele. Vastavus koondpaketi nõuetele
kaardistatakse üks kord, iga lahtri ülaosas.
Digitaalne avalik teenus nr 1 – Andmehalduse ja läbipaistvuse Euroopa taristu
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud
tõkked (kui see on
asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi-
ja valdkondlike
poliitikameetmetega
Loetlege kohaldatavad
kindlakstehtud digi- ja
valdkondlikud
poliitikameetmed
Artikkel 1
Kooskõla kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega on kajastatud andmehalduse
määruse põhjendustes.
Ühtne digivärav (määrus (EL) 2018/1724) (põhjendus 56): andmevahendusteenuste
teatamismenetlused ja andmealtruismiorganisatsioonide registreerimismenetlused peavad
olema kättesaadavad ühtse digivärava kaudu, et tagada piiriülene veebipõhine juurdepääs.
Euroopa koostalitlusvõime raamistik (põhjendus 54): digitaristu peab vastama Euroopa
koostalitlusvõime raamistiku põhimõtetele, et tagada piiriülene ja sektoritevaheline
andmete kasutamine.
Euroopa ühendamise rahastu komponendid (Euroopa ühendamise rahastu digiteenuste
taristud) (põhjendus 54): viidatud „põhisõnastikud ja Euroopa ühendamise rahastu
komponendid“. Digiteenuse tehnilisel rakendamisel tuleks kasutada Euroopa ühendamise
rahastu komponente (nt eDelivery, eID, e-allkiri).
ET 39 ET
Juurdepääsetavusnõuded (direktiivid (EL) 2016/2102 ja (EL) 2019/882) (põhjendus 62).
Direktiiv (EL) 2016/2102 (veebi juurdepääsetavuse direktiiv): avalikud registrid ja
digiteenused peavad olema puuetega inimestele ligipääsetavad; direktiiv (EL) 2019/882
(Euroopa ligipääsetavuse akt): digiteenused peavad vastama ligipääsetavuse nõuetele.
Isikuandmete kaitse üldmäärus (määrus (EL) 2016/679) (põhjendused 4 ja 35): kõik
isikuandmeid töötlevad digiteenused peavad vastama isikuandmete kaitse üldmääruses
sätestatud andmekaitse, privaatsuse ja turvalisuse nõuetele.
Määrus (EL) 2018/1725 (põhjendus 4): kui ELi institutsioonid töötlevad andmeid nende
registrite kaudu, peavad nad järgima käesolevat määrust.
Avaandmete direktiiv (direktiiv (EL) 2019/1024) (põhjendused 6 ja 10): „Direktiiviga
(EL) 2019/1024 ja liidu valdkondliku õigusega tagatakse, et avaliku sektori asutused
teevad rohkem enda loodavaid andmeid kasutamise ja taaskasutamise eesmärgil kergesti
kättesaadavaks“. Digiteenus täiendab avaandmete direktiivi, käsitledes selle
kohaldamisalast väljapoole jäävaid teatavatesse kategooriatesse kuuluvaid kaitstud
andmeid ja tagades samal ajal, et avaliku sektori asutused järgivad vajaduse korral
„lõimitud avatuse ja vaikimisi avatuse“ põhimõtteid.
Euroopa andmeruume ja sektoripõhiseid andmeid käsitlevad valdkondlikud
poliitikameetmed, sealhulgas Euroopa terviseandmeruum, Euroopa ühtne
liikuvusandmeruum, Euroopa roheline kokkulepe / kliima- ja energiaandmed, tootmis- ja
tööstusandmed, finantsteenuste andmed, põllumajandusandmed, avalike haldusasutuste
andmeruum ja Euroopa ühtne oskuste andmeruum.
ET 40 ET
Korralduslikud
meetmed digitaalsete
avalike teenuste
sujuvaks piiriüleseks
osutamiseks
Loetlege kavandatud
juhtimismeetmed
Artikkel 1
Pädeva asutuse määramine ja kooskõlastamine
- Artikkel 32b: iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad
andmevahendusteenuse osutajate ja andmealtruismiorganisatsioonide
registreerimise eest. Need pädevad asutused on sõltumatud kõigist tunnustatud
andmevahendusteenuse osutajatest ja tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonidest.
Artikkel 32ac: iga liikmesriik määrab ühe või mitu pädevat asutust, et abistada avaliku
sektori asutusi, kes annavad teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kaitstud andmetele
taaskasutamise eesmärgil juurdepääsu või keelduvad selle juurdepääsu andmisest.
Artikkel 32g: pädevad asutused jälgivad ja kontrollivad tunnustatud
andmevahendusteenuse osutajate ja tunnustatud andmealtruismiorganisatsioonide
vastavust andmemääruse sätetele.
Piiriülese jurisdiktsiooni mehhanism
Artikkel 32e: andmevahendusteenuse osutajad kuuluvad peamise tegevuskoha liikmesriigi
pädeva asutuse pädevusalasse. Sama põhimõte kehtib andmealtruismiorganisatsioonide
suhtes.
Vastastikune tunnustamine ja ühekordne registreerimine
Artikkel 32e: andmevahendusteenusena/andmealtruismiorganisatsioonina registreerimine
kehtib kõigis liikmesriikides.
Artikkel 32a: ühtse logo kujunduse kasutamine.
Tsentraliseeritud ELi tasandi registrid andmete kogumiseks ja läbipaistvuse
tagamiseks
Artikli 32 punkt a: kõigi tunnustatud andmevahendusteenuse osutajate ja
andmealtruismiorganisatsioonide avalikud liidu registrid.
ET 41 ET
Artikli 32 punkt e: pädevad asutused teavitavad komisjoni viivitamata elektrooniliselt
uutest registreerimistest, kannete muudatustest ja registrist eemaldamistest ning komisjon
ajakohastab vastavalt ELi registreid.
Järelevalve ja täitmise tagamise koordineerimine
Riigi pädevad asutused
Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu
Andmete kolmandatesse riikidesse edastamise haldamine
Artikkel 32aa: nõuded seoses isikustamata andmete edastamisega taaskasutajate poolt
kolmandatesse riikidesse.
Ainuõiguslikud kokkulepped
Artikkel 32k: sätestatakse avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete või
dokumentide taaskasutamist käsitlevate ainuõiguslike kokkulepete lubatavus. Nõutakse
lõplike tingimuste läbipaistvust.
Meetmed, mis on võetud
andmete ühise
mõistmise tagamiseks
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 1
Ühised standardid ja koostalitlusvõimelised raamistikud
- Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu nõustab Euroopa Komisjoni
standardimistegevuse osas, mis tuleb ette võtta seoses andmete jagamise
valdkondadevaheliste aspektidega, sealhulgas seoses ühtsete Euroopa
andmeruumide tekkimisega, võttes arvesse valdkonnaspetsiifilist
standardimistegevust.
o Artikkel 42: Euroopa Andmeinnovatsiooninõukogu aitab vastu võtta
„suunised, millega luuakse koostalitlusvõimelised raamistikud ja ühtsed
tavad ühtsete Euroopa andmeruumide toimimiseks“.
- Andmevahendusteenuste ja andmealtruismiorganisatsioonide tuvastamiseks
ET 42 ET
kasutatav ühtne logo.
- Artikkel 32q: Avaliku sektori asutused ja riigi osalusega äriühingud teevad oma
andmed või dokumendid kättesaadavaks, kui see on võimalik ja asjakohane,
elektrooniliste vahendite abil vormingus, mis on avatud, masinloetav,
juurdepääsetav, leitav ja taaskasutatav, koos nende metaandmetega. Nii vorming
kui ka metaandmed peavad võimaluse korral vastama ametlikele avatud
standarditele.
Muud asjakohased meetmed
- Artikkel 32t: liikmesriigid jätkavad koostöös komisjoniga jõupingutuste tegemist,
et lihtsustada juurdepääsu andmestikele, tehes sobivad andmestikud
kättesaadavaks vormingus, mis on juurdepääsetav, kergesti leitav ja taaskasutatav
elektrooniliste vahendite abil.
- Artikkel 32u: liikmesriigid toetavad teadusandmete kättesaadavust viisil, mis on
kooskõlas FAIR-põhimõtetega.
Ühiselt kokku lepitud
avalike tehniliste
kirjelduste ja
standardite kasutamine
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 1
Masinloetavaid andmeid käsitlevad meetmed
- Artikkel 32a: masinloetav Euroopa Liidu andmevahendusteenuse osutajate
register.
- Artikkel 32a: masinloetav Euroopa Liidu andmealtruismiorganisatsioonide
register.
- Artikkel 32q: avaliku sektori asutused teevad võimaluse korral oma
andmed/dokumendid kättesaadavaks vormingus, mis on avatud, masinloetav,
juurdepääsetav, leitav ja taaskasutatav, koos nende metaandmetega. Nii vorming
kui ka metaandmed peavad võimaluse korral vastama ametlikele avatud
standarditele.
- Artikkel 32q: väärtuslikud andmestikud tehakse taaskasutamiseks kättesaadavaks
ET 43 ET
masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul
hulgiallalaaditava andmestikuna.
- Artikkel 32t: liikmesriigid kasutavad taaskasutamiseks kättesaadavate andmete ja
dokumentide otsingu hõlbustamiseks praktilisi vahendeid, näiteks peamiste
andmete või dokumentide loetelusid koos asjaomaste metaandmetega, mis on
kättesaadavad veebis ja masinloetavas vormingus, kui see on võimalik ja
asjakohane, ja portaale, milles on lingid sellistele loeteludele. Võimaluse korral
hõlbustavad liikmesriigid andmete või dokumentide keeltevahelist otsingut.
- Artikkel 32w: konkreetsed väärtuslikud andmestikud peavad olema masinloetavad.
Rakendusaktidega võidakse täpsustada andmete ja metaandmete vorminguid ning
levitamise tehnilist korda.
Masinasidet käsitlevad meetmed
- Artikkel 32ad: ühtse teabepunkti kasutamine tehakse kohustuslikuks. Ühtne
teabepunkt on pädev võtma vastu päringuid või taotlusi ja edastab need – kui see
on võimalik ja kohane, siis automaatsete vahenditega – pädevatele avaliku sektori
asutustele või pädevatele asutusele.
Muud asjakohased meetmed
- Artikkel 48a: muudetakse määruse (EL) 2018/1724 (ühtne digivärav) II lisa.
Uuritakse sünergiat.
- Koondpaketi põhjendus 52: võimaluse korral peaks ENISA võtma ühtse
kontaktpunkti loomise, haldamise ja turvalise toimimise tehniliste, operatiivsete ja
korralduslike meetmete spetsifikatsioonide väljatöötamisel arvesse olemasolevaid
riiklikke tehnilisi lahendusi, mis hõlbustavad intsidentidest teatamist, näiteks
riiklikud platvormid. Lisaks peaks ENISA kaaluma tehnilisi protokolle ja
vahendeid, nagu rakendusliideseid ja masinloetavaid standardeid, mis võimaldavad
üksustel integreerida aruandluskohustused äriprotsessidesse ja ametiasutustel
ühendada ühtse kontaktpunkti oma riiklike aruandlussüsteemidega.
ET 44 ET
Digitaalne avalik teenus nr 2 – intsidentidest teatamine
Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud
tõkked (kui see on
asjakohane)
Kooskõla kehtivate digi-
ja valdkondlike
poliitikameetmetega
Loetlege kohaldatavad
kindlakstehtud digi- ja
valdkondlikud
poliitikameetmed
Artikkel 6
Üldine kooskõlastamine kehtivate digi- ja valdkondlike poliitikameetmetega on tagatud
direktiiviga (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv), mida digivaldkonna
koondpaketiga praegu muudetakse. Lisaks näeb koondpakett ette sünergia Euroopa
ettevõtluskukruga ja määrusega (EL) 2024/2847 (küberkerksuse määrus). Eelkõige:
• artikli 23 lõikes 4 kohustatakse kasutama küberturvalisuse 2. direktiivi kohaste
teadete esitamiseks ühtset kontaktpunkti;
• artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et määruse (EL) 2024/2847 (küberkerksuse
määrus) artikli 14 lõike 3 kohane tõsisest intsidendist teatamine kujutab endast ka
direktiivi (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv) kohast teabe esitamist.
See on kooskõlas ühekordsuse põhimõttega;
• artikli 23a lõike 3 punktis d on sätestatud seos Euroopa ettevõtluskukrutega.
Korralduslikud
meetmed digitaalsete
avalike teenuste
sujuvaks piiriüleseks
osutamiseks
Loetlege kavandatud
juhtimismeetmed
Artikkel 6
Artiklis 23a on sätestatud rollid ja vastutus. Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet:
• loob ühtse kontaktpunkti ja haldab seda, et toetada kohustust teatada intsidentidest
ja nendega seotud sündmustest liidu õigusaktide alusel;
• võtab tehnilisi, operatiivseid ja korralduslikke meetmeid, et hallata ühtse
kontaktpunkti turvalisust ning esitatavat või levitatavat teavet ohustavaid riske.
Seda tehes konsulteerib ta komisjoni, küberintsidentidele reageerimise üksuste
võrgustiku ja asjaomaste pädevate asutustega.
ET 45 ET
Meetmed, mis on võetud
andmete ühise
mõistmise tagamiseks
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 6
Artikliga 23a pannakse Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametile ülesanne koostada
spetsifikatsioonid, mis tagavad vajaliku koostalitlusvõime seoses muude asjakohaste
aruandluskohustustega.
NB! Nõuded intsidentidest teatamise sisule on täpsemalt sätestatud asjakohastes liidu
õigusaktides, sealhulgas direktiivis (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv).
Koondpaketi artikli 23a lõike 3 punktis c täpsustatakse, et Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet tagab, et neid võetakse nõuetekohaselt arvesse.
Ühiselt kokku lepitud
avalike tehniliste
kirjelduste ja
standardite kasutamine
Loetlege sellised
meetmed
Artikkel 6
Artiklis 23a nõutakse spetsifikatsioonide väljatöötamist.
• Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet esitab ühtse kontaktpunkti loomise,
haldamise ja turvalise toimimisega seoses tehniliste meetmete spetsifikatsioonid ja
rakendab neid. Need spetsifikatsioonid hõlmavad muu hulgas järgmist:
o koostalitlusvõime tagamiseks vajalik suutlikkus seoses muude asjakohaste
teavitamissüsteemidega;
o tehnilised meetmed, mis võimaldavad asjaomastel üksustel ja asutustel
ühtse kontaktpunkti kaudu teabele juurde pääseda või seda esitada,
hankida, edastada või muul viisil töödelda, ning tehnilised protokollid ja
vahendid, mis võimaldavad üksustel ja asutustel saadud teavet oma
süsteemides edasi töödelda.
• Võimaluse korral on ühtne kontaktpunkt koostalitlusvõimeline ja ühilduv Euroopa
ettevõtluskukrutega.
ET 46 ET
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
Digitaalset rakendamist toetavate meetmete üldine kirjeldus
Meetme kirjeldus Viide (viited)
nõudele (nõuetele)
Komisjoni roll
(kui see on asjakohane)
Kaasatavad osalejad
(kui see on asjakohane)
Eeldatav
ajakava
(kui see on
asjakohane)
Rakendusakt:
andmevahendusteenuse osutajate
ühtse logo kujundus
Artikkel 1 Määrab kindlaks ühtse logo
tunnused, sealhulgas selle
kujunduse ja kasutamise
tingimused.
Uurimismenetluse komitee
//
Rakendusakt: tunnustatud
andmealtruismiorganisatsioonide
ühtse logo kujundus
Artikkel 1
Määrab kindlaks ühtse logo
tunnused, sealhulgas selle
kujunduse ja kasutamise
tingimused.
Uurimismenetluse komitee
//
Järelevalve ja nõuetele vastavus:
pädevad asutused võivad järelevalvet
teostada kas omal algatusel või
füüsiliste või juriidiliste isikute
taotluse alusel
Artikkel 1
// Pädevad asutused,
andmevahendusteenuse
osutajad,
andmealtruismiorganisatsioonid
//
Rakendusakt: konkreetsed
väärtuslikud andmestikud
Artikkel 1 Määrab kindlaks
konkreetsete väärtuslike
andmestike loetelu. Võib
täpsustada väärtuslike
andmestike avaldamise ja
Uurimismenetluse komitee //
ET 47 ET
taaskasutamise korda.
Suunised:
• Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
annab nõu seoses ühtsete
Euroopa andmeruumide
suunistega
• Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
võtab vastu suunised
koostalitlusvõimeliste
raamistike kohta
Artikkel 1
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
pakutav toetus
Euroopa
Andmeinnovatsiooninõukogu
//
Rakendusakt: isikuandmetega seotud
rikkumistest teatamise ühtne vorm
Artikkel 3 Võtab Euroopa
Andmekaitsenõukogu
ettepanekul vastu ühtse
vormi.
Uurimismenetluse komitee //
Delegeeritud õigusakt:
andmesubjekti valikute
automatiseeritud ja masinloetavaid
märked
Artikkel 3 Sätestab veebibrauserite ja
lõppseadmete pakkujate
kohustused.
Uurimismenetluse komitee //
Rakendusakt: elutähtsa teenuse
osutajate toimepidevuse direktiivi
kohane intsidentidest teatamine
Artikkel 9 Täpsustab direktiivi
(EL) 2022/2557 (elutähtsa
teenuse osutajate
toimepidevuse direktiiv)
artikli 15 lõike 1 kohaselt
esitatava teabe liiki ja
vormingut.
// //
ET 48 ET
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 19.11.2025
COM(2025) 837 final
ANNEXES 1 to 2
LISAD
järgmise ettepaneku juurde:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrusi (EL) 2016/679, (EL) 2018/1724, (EL) 2018/1725 ja (EL)
2023/2854 ning direktiive 2002/58/EÜ, (EL) 2022/2555 ja (EL) 2022/2557 seoses
digivaldkonna õigusraamistiku lihtsustamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrused
(EL) 2018/1807, (EL) 2019/1150, (EL) 2022/868 ja direktiiv (EL) 2019/1024
(digivaldkonna koondpakett)
{SWD(2025) 836 final}
ET 1 ET
I LISA
Vastavustabel
Direktiiv (EL) 2019/1024
(avaandmete direktiiv)
Käesoleva määrusega muudetud
määrus (EL) 2023/2854
(andmemäärus)
Artikli 1 lõige 1 Artikli 32i lõige 1
Artikli 1 lõike 2 punktid a ja b Artikli 32i lõike 2 punktid a ja b
Artikli 1 lõike 2 punkt c Artikli 32i lõike 3 punkt d
Artikli 1 lõike 2 punkti d alapunkt i Artikli 32i lõike 2 punkt c
Artikli 1 lõike 2 punkti d alapunktid ii–
iii
Artikli 32i lõike 3 punkt a
Artikli 1 lõike 2 punkt e Artikli 32i lõike 3 punkt g
Artikli 1 lõike 2 punkt f Artikli 32i lõike 3 punkti b alapunkt i
Artikli 1 lõike 2 punkt g Artikli 32i lõike 3 punkt c
Artikli 1 lõike 2 punkt h Artikli 32i lõike 3 punkti b alapunkt ii
Artikli 1 lõike 2 punkt i Artikli 32i lõike 2 punkt d
Artikli 1 lõike 2 punkt j Artikli 32i lõike 3 punkt d
Artikli 1 lõike 2 punkt k Artikli 32i lõike 3 punkt e
Artikli 1 lõike 2 punkt l Artikli 32i lõike 3 punkt f
Artikli 1 lõige 3 Artikli 32i lõige 5
Artikli 1 lõige 4 Artikli 1 lõige 5
Artikli 1 lõige 5 Artikli 32i lõige 6
Artikli 1 lõige 6 Artikli 32i lõige 7
Artikli 1 lõige 7 Artikli 32i lõige 8
Artikkel 2 Artikkel 2
Artikkel 3 Artikkel 32n
Artikkel 4 Artikkel 32o
Artikkel 5 Artikkel 32p
Artikli 6 lõiked 1–5 Artikli 32q lõiked 1–5
Artikli 6 lõige 6 Artikli 32q lõige 7
Artikli 7 lõige 1 Artikli 32l lõige 2
Artikli 7 lõige 2 Artikli 32l lõige 3
Artikli 7 lõige 3 Artikkel 32m
Artikkel 8 Artikkel 32r
Artikkel 9 Artikkel 32s
Artikkel 10 Artikkel 32t
Artikkel 11 Artikkel 32j
Artikkel 12 Artikkel 32k
Artikkel 13 Artikkel 32u
Artikkel 14 Artikkel 32v
Artikkel 15 Artikli 45 lõige 2
ET 2 ET
Artikkel 16 Artikli 46 lõiked 1 ja 2
Artikkel 17 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 18 Artikli 49 lõige 2a
Artikkel 19 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 20 Kehtetuks tunnistatud
Määrus (EL) 2022/868
(andmehalduse määrus)
Käesoleva määrusega muudetud
määrus (EL) 2023/2854
(andmemäärus)
Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik Artikli 32i lõige 4
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu punkt a Artikli 32i lõige 5
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu punkt b Kehtetuks tunnistatud
Artikli 1 lõike 2 kolmas lõik Artikli 1 lõige 12
Artikli 1 lõige 3 Artikli 1 lõige 5
Artikli 1 lõige 4
Kehtetuks tunnistatud
Artikli 1 lõige 5 Artikli 1 lõike 6 teine lõik
Artikli 3 lõige 1 Artikli 2 punkt 54, artikli 32i lõike 1
punkt a, artikli 32i lõike 4 punkt a
Artikli 3 lõike 2 punkt a Artikli 32i lõike 4 punkt b
Artikli 3 lõike 2 punkt b Artikli 32i lõike 2 punkt d
Artikli 3 lõike 2 punkt c Artikli 32i lõike 4 punkt c
Artikli 3 lõike 2 punkt d Artikli 32i lõike 2 punkt c
Artikli 3 lõike 2 punkt e Artikli 32i lõike 2 punkt a
Artikli 3 lõike 3 punkt a Artikli 32i lõige 9
Artikli 3 lõike 3 punkt b Artikli 32i lõige 5
Artikkel 4 Artikkel 32k
Artikli 5 lõiked 1, 3–6 ja 8 Artikkel 32w
Artikli 5 lõige 2 Artikkel 32j
Artikli 5 lõige 7 Artikli 32i lõige 7
Artikli 5 lõiked 9–14 Artikkel 32x
Artikkel 6 Artikkel 32y
Artikkel 7 Artikkel 32z
Artikkel 8 Artikkel 32aa
Artikkel 9 Artikkel 32ab
Artikkel 10 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 11 lõige 1 Artikli 32e lõige 1
Artikli 11 lõige 2 Artikli 32e lõige 1
Artikli 11 lõige 3 Artikli 32e lõige 2 koostoimes artikli 37
lõikega 11
ET 3 ET
Artikli 37 lõige 12
Artikli 32g lõige 1
Artikli 37 lõige 13
Artikli 11 lõige 4 Artikli 32e lõige 4
Artikli 11 lõige 5 Artikli 32e lõige 4
Artikli 11 lõige 6 Artikli 32e lõige 3
Artikli 11 lõige 7 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 11 lõige 8 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 11 lõige 9 Artikli 32a lõiked 3, 4 ja 6
Artikli 11 lõige 10 Artikli 32g lõige 4
Artikli 32a lõige 2
Artikli 32g lõige 5
Artikli 11 lõige 11 Artikli 32g lõige 7
Artikli 11 lõige 12 Artikli 32g lõige 8
Artikli 11 lõige 13 Artikli 32g lõige 8
Artikli 11 lõige 14 Artikli 32g lõige 9
Artikkel 12 Artikkel 32g
(osaliselt kehtetuks tunnistatud)
Artikli 13 lõige 1 Artikkel 32b, artikli 37 lõiked 1 ja 7
Artikli 13 lõige 2 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 13 lõige 3 Artikli 37 lõige 3, lõike 5 punkt g
Artikli 14 lõige 1 Artikli 32g lõige 1
Artikli 14 lõige 2 Artikli 32g lõige 2
Artikli 14 lõige 3 Artikli 32g lõige 3
Artikli 14 lõige 4 Artikli 32g lõige 4
Artikli 14 punktid a–c Kehtetuks
tunnistatud
Artikli 14 lõige 5 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 14 lõige 6 Artikli 32g lõige 5
Artikli 14 lõige 7 Artikli 37 lõike 5 punkt f
Artikli 37 lõige 15
Artikli 37 lõige 16
Artikkel 15 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 16 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 17 lõige 1 Artikli 32a lõige 1
Artikli 17 lõige 2 Artikli 32a lõiked 2, 3 ja 5
Artikkel 18 Artikkel 32d
Artikli 19 lõige 1 Artikli 32e lõige 1, artikli 37 lõige 10
Artikli 19 lõige 2 Artikli 37 lõige 10
ET 4 ET
Artikli 19 lõige 3 Artikli 32d punkt a, artikli 37 lõige 11
Artikli 37 lõige 13
Artikli 19 lõige 4 Artikli 32e lõige 3
Artikli 19 lõige 5 Artikli 32e lõige 4
Artikli 19 lõige 6 Artikli 32e lõige 4
Artikli 19 lõige 7 Artikli 32e lõiked 6 ja 7
Artikli 20 lõige 1 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 20 lõige 2 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 21 lõige 1 Artikli 32f lõige 1
Artikli 21 lõige 2 Artikli 32f lõige 2
Artikli 21 lõige 3 Artikli 32f lõige 3
Artikli 21 lõige 4 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 21 lõige 5 Artikli 32f lõige 4
Artikli 21 lõige 6 Artikli 32f lõige 5
Artikkel 22 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 23 lõige 1 Artikkel 32b, artikli 37 lõige 1
Artikli 23 lõige 2 Artikli 37 lõige 7
Artikli 23 lõige 3 Artikli 37 lõike 5 punkt g
Artikli 24 lõige 1 Artikli 32g lõige 1
Artikli 24 lõige 2 Artikli 32g lõige 2
Artikli 24 lõige 3 Artikli 32g lõige 3
Artikli 24 lõige 4 Artikli 32g lõige 4
Artikli 24 lõige 5 Artikli 32g lõige 5
Artikli 24 lõige 6 Artikli 37 lõike 5 punkt f
Artikli 37 lõige 15
Artikli 37 lõige 16
Artikkel 25 Artikkel 32h
Artikli 26 lõige 1 Artikli 32b lõige 2
Artikli 26 lõige 2 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 26 lõige 3 Artikli 32b lõige 4
Artikli 26 lõige 4 Artikli 32b lõige 5
Artikli 26 lõige 5 Artikli 37 lõige 9
Artikli 26 lõige 6 Liikmesriigid:
Artikli 37 lõike 5 punkt f
Artikli 37 lõige 15
Artikli 37 lõige 16
Artikli 27 lõige 1 Artikli 38 lõige 1
Artikli 27 lõige 2 Artikli 38 lõige 2
Artikli 28 lõige 1 Artikli 39 lõige 1
Artikli 28 lõige 2 Artikli 39 lõige 3
Artikli 28 lõige 3 Artikli 39 lõige 2
Artikli 29 lõige 1 Artikli 41a lõiked 1 ja 2, artikkel 42
Artikli 29 lõige 2 Kehtetuks tunnistatud
ET 5 ET
Artikli 29 lõige 3 Artikli 41a lõige 4
Artikli 29 lõige 4 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 30 Artikkel 42
Artikkel 31 Artikkel 32
Artikkel 32 Artikkel 45
Artikkel 33 Artikli 46 lõiked 1, 1a ja 2
Artikkel 34 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 35 Artikli 49 lõige 2a
Artikkel 36 Muudab määrust (EL) 2018/1724
Artikkel 37 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel Art.38 Kehtetuks tunnistatud
Määrus (EL) 2018/1807
(isikustamata andmete vaba liikumise
määrus)
Käesoleva määrusega muudetud
määrus (EL) 2023/2854
(andmemäärus)
Artikkel 1 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 2 lõige 1 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 2 lõige 2 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 2 lõike 3 esimene lõik Kehtetuks tunnistatud
Artikli 2 lõike 3 teine lõik Artikli 1 lõige 11
Artikli 3 punkt 1 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 3 punkt 2 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 3 punkt 3 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 3 punkt 4 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 3 punkt 5 Artikli 2 punkt 62
Artikli 3 punkt 6 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 3 punkt 7 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 3 punkt 8 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 4 lõige 1 Artikkel 32h
Artikli 4 lõige 2 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 4 lõige 3 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 4 lõige 4 Kehtetuks tunnistatud
Artikli 4 lõige 5 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 5 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 6 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 7 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 8 Kehtetuks tunnistatud
Artikkel 9 Kehtetuks tunnistatud
ET 6 ET
II lisa
Määruse (EL) 2023/2854 artikli 32ab lõikes 1 osutatud väärtuslike
andmestike temaatiliste kategooriate loetelu
1. Georuumilised andmed
2. Maa seire ja keskkond
3. Meteoroloogiateave
4. Statistika
5. Äriühingud ja äriühingute omandisuhted
6. Liikuvus
SELETUSKIRI
Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi hääletusel
Euroopa Liidu Nõukogus
Seletuskiri annab ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi
hääletusel Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitees
(COREPER).
Tulenevalt Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtadest ei
saanud Eesti toetada 21.10.2026 COREPERi istungil digivaldkonna koondpaketi suhtes
nõukogu eesistujale volituste andmist läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Parlamendiga.
Informatsiooni on Vabariigi Valitsuse 29.10.2026 istungile esitamiseks koostanud Justiits- ja
Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk
(5083036, [email protected]) ja digiriigi osakonna IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo
(58851218, [email protected]) ning EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause. Valdkonna
eest vastustavad asekantslerid on Heddi Lutterus ja Lauri Luht.
Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (nn
digiomnibussi), mis sisaldab ettepanekuid Euroopa Liidu digivaldkonna õigusaktide (sh
andmemääruse, avaandmete direktiivi, e-privaatsuse direktiivi, isikuandmete kaitse
üldmääruse, EL institutsioonide andmekaitsemääruse, küberintsidentidest teavitamise
raamistiku) muutmiseks. Vabariigi Valitsus kujundas ettepaneku kohta seisukohad 12.02.2026
istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas Vabariigi Valitsuse poolt esitatud
seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega 2.03.2026 istungil.
Euroopa Liidu Nõukogus on peetud ettepaneku suhtes läbirääkimisi kahe eesistujariigi
juhtimisel. Eesistujariik Iirimaa leidis, et tema ette valmistatud ettepaneku muudatused võiksid
olla aluseks nn kolmepoolsete kohtumiste ehk triloogide alustamiseks Euroopa Parlamendi ja
Euroopa Komisjoniga. Nõukogu eesistuja palus liikmesriikidel selleks talle vastavad volitused
anda. Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaat on selgitanud, et otsuse läbirääkimisvolituste
andmiseks, kas nõukogus üldise lähenemisviisi kokkuleppimise teel või taotledes volitusi
COREPERi tasandil, teeb eesistujariik omal äranägemisel. Digivaldkonna koondpaketi
läbirääkimised EL nõukogus ei ole veel lõppenud, sest kolmepoolsetel läbirääkimistel nõukogu
esindav eesistujariik võib kohtumiste käigus COREPERilt jooksvalt uusi volitusi küsida. Eesti
lähtub edasiste läbirääkimiste käigus jätkuvalt Riigikogus 04.03.2026 heaks kiidetud
seisukohtadest. Euroopa Parlament ei ole veel valmis omalt poolt kolmepoolseid läbirääkimisi
pidama, kuivõrd lepivad kokku omapoolset mandaati. Seega ei ole kolmepoolsete
läbirääkimiste algus veel täpselt teada, kuid ilmselt jääb see 2027. aastasse.
Eesistuja ette valmistatud ja läbirääkimisvolituste aluseks olev muudetud tekst ei vasta täies
mahus Eesti seisukohtadele. Olulisemad lahknevused peituvad asjaolus, et Eesti seisukohtade
kohaselt tuleb Eesti esindajatel Euroopa Liidu nõukogus saavutada isikuandmete kaitse
üldmääruse tehnoloogianeutraalsus, st Eesti ei toetanud Euroopa Komisjoni ettepanekut
reguleerida isikuandmete kaitse üldmääruses tehisaru kui ühte eraldiseisvat tehnoloogilist
lahendust. Eesti leidis, et isikuandmete üldmääruses sisalduv teadusuuringute mõiste peab
hõlmama ka tehnoloogia, sh tehisaru, arendamist. Samuti leidis Eesti, et õiguskindluse
suurendamiseks tuleb isikuandmete kaitse üldmääruses täpsustada laiemalt teadusuuringuga (sh
tehnoloogiaarendusega) seonduvaid kaitsemeetmeid, mis omakorda ei tohi olla andmetöötlust
liiga piiravad. Iirimaa esitatud muudetud ettepanek käsitleb tehisaru arendamist eraldi muust
tehnoloogiaarendusest ja pakkus välja üldmäärusesse eraldi regulatsiooni isikuandmete
töötlemise kohta tehisaru arendamise ja käitamise korral. Samuti pakkus eesistuja
andmesubjekti õiguste kaitseks välja meetmed üksnes eriliiki isikuandmete töötlemisel tehisaru
arendamiseks ja käitamisel, kuid jättis nn tavaliste isikuandmete puhul kaitsemeetmed sisuliselt
samaks. Just viimane küsimus on Eesti jaoks problemaatiline, sest Euroopa Komisjoni
ettepanek nägi ette andmesubjektile võimaluse esitada tingimusteta vastuväide oma
isikuandmete tehisaru arendamise ja käitamise eesmärgil töötlemise suhtes, mis oleks olnud
täpsustus seni kehtinud nõuetele.
Lisaks ei ole nõukogu mandaadis piisavalt selge isikuandmete ja avaandmete omavaheline
suhe. Eelkõige vajab täpsustamist, millistel tingimustel võib isikuandmeid avaandmetena
avaldada ja taaskasutada. Eesti on siiani leidnud, et isikuandmete avaldamine võib
avaandmetena olla lubatud, kui andmesubjekt on selleks andnud oma nõusoleku või õigusega
on ette nähtud andmete avalikustamine. Siiani ei ole teised liikmesriigid toetanud selle punkti
sätestamist digiomnibussi algatuses. Lisaks Eesti on toetanud uute väärtuslike andmestike
kategooriate kehtestamist ELi tasandil, kuid nende määramisel tuleb hinnata andmete
avaldamisega kaasnevaid riske. Arvestada tuleb muuhulgas mõjuga riigi julgeolekule ning
väiksematele liikmesriikidele. Ka selle teema kajastamist digiomnibussi algatuses ei ole
liikmesriigid toetanud.
Eesti juhtis ka tähelepanu, et õigusaktide muudatustele peavad eelnema põhjalikud
mõjuanalüüsid, mida antud korral Euroopa Komisjon ei teinud.
Neid murekohti käsitles Eesti avalduses, mis lisati 21.10.2026 a COREPERi istungi
protokollile.
Ettepanek valitsuse otsuseks:
Võtta teadmiseks justiits- ja digiministri esitatud põhjendus 21. oktoobril 2026. a Euroopa
Liidu Nõukogu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee istungil Euroopa Liidu
digivaldkonna koondpaketile vastu hääletamise kohta. Vastu hääletamise põhjenduseks
on vastuolu koondpaketi sisu ning 12. veebruari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil
heakskiidetud ning 2. märtsil 2026. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis
kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et isikuandmete kaitse
üldmääruse muudatustega reguleeritakse tehisaru kui ühte eraldiseisvat tehnoloogilist
lahendust ja sellega seoses ei täpsustata piisavalt andmesubjekti õigusi kaitsvaid
meetmeid. Samuti on Eesti jaoks probleemne, et tulevane andmemäärus ei loo selgust
isikuandmete avaandmetena avalikustamise küsimuses ja et ettepanekute suhtes pole läbi
viidud mõjuanalüüsi.