AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Justiits- ja Digiministeerium

Erle Kõomets Teie nr. 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 Meie nr. 04.09.2026 nr 4-1/6-26

Maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta arvamuse avaldamine

Infortar tervitab Euroopa Komisjoni 24. juuni 2026. aasta maksulihtsustuste paketti, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, lihtsustada piiriülest tegevust ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Infortari kogemusest lähtuvalt peame oluliseks, et maksulihtsustamise kõrval vaadataks terviklikult ka kogu ettevõtete regulatiivset koormust. Uute kohustuste mõju ei piirdu aruande esitamisega seotud tööajaga, vaid hõlmab ka nõustamiskulusid, IT-arendusi, protsesside ümberkujundamist, andmete kogumist ja kontrollimist ning uute spetsialistide värbamist. Aruandluse dubleerimise vähendamine Ettevõtetelt ei tohiks nõuda sama informatsiooni esitamist mitme erineva regulatiivse raamistiku kaudu. Juba avalikustatud ja auditeeritud andmete korduv raporteerimine suurendab ettevõtete haldus- ja personalikulu, ilma et see looks proportsionaalselt täiendavat väärtust. Oluline on vältida olukorda, kus sama või sisuliselt sama andmestikku küsivad erinevad asutused erinevas formaadis ja erinevatel tähtaegadel. Praktikas tähendab see, et ettevõtte spetsialistid peavad sama info mitu korda üle töötama, kontrollima ja esitama. Digitaliseerimine ja „report once, use many times“ põhimõte EL-i aruandlus- ja maksukohustused peaksid olema võimalikult standardiseeritud ning üles ehitatud põhimõttele „report once, use many times“. Ühtne digitaalne andmevahetus ja standardiseeritud andmekoosseis võimaldaksid ettevõttel esitada info ühe korra, pärast mida saaksid seda vajaduse ja õigusliku aluse olemasolul kasutada erinevad pädevad asutused. Digitaliseerimisest ei ole ettevõtjale piisavalt kasu, kui paberipõhine või e-kirjapõhine aruandlus asendatakse lihtsalt mitme erineva digitaalse vormiga, kuhu tuleb sisuliselt sama info korduvalt sisestada. Lisaks erinevate riikide maksuametitele küsivad ettevõtetelt andmeid ka keskpangad ja statistikaametid, sageli küllaltki sarnases mahus, kuid erineva struktuuri, klassifikaatorite, esitamise viisi ja tähtajaga. Euroopa Liidu tasandil tuleks liikuda süsteemi poole, kus ettevõtte poolt juba esitatud andmeid kasutatakse maksimaalselt uuesti ning ettevõtjalt küsitakse uut infot ainult siis, kui selleks on tegelik vajadus.

Kompetents

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Ühtsed tõlgendusreeglid kogu Euroopa Liidus Maksureeglite lihtsustamise kõrval on oluline tagada ka võimalikult ühtne rakenduspraktika liikmesriikides. Erinevad tõlgendused ja menetluspraktikad suurendavad ettevõtjate õiguslikku ebakindlust ning tekitavad täiendavaid kulusid. Ettevõtete jaoks ei ole oluline üksnes see, kui lihtne on reegel paberil, vaid ka see, kui ühetaoliselt seda Euroopa Liidus praktikas rakendatakse. Piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste ümberkorralduste lihtsustamine Euroopa kapitali vaba liikumise ja investeerimiskeskkonna toetamiseks tuleks vähendada põhjendamatuid maksutõkkeid ning lihtsustada piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste restruktureerimiste maksukäsitlust. Rahvusvaheliselt tegutsevate kontsernide puhul peaks maksuraamistik võimaldama ettevõtetel teha majanduslikult põhjendatud ümberkorraldusi ilma ebaproportsionaalse halduskoormuse ja erinevate liikmesriikide menetluslike takistusteta. Regulatsioonidega kaasneva tegeliku rahalise kulu arvestamine Uute regulatsioonide mõju hindamisel tuleks senisest enam arvestada ka nende rakendamise tegelikku rahalist kulu ettevõtetele. Regulatiivne koormus ei seisne ainult aruannete koostamisele kuluvates töötundides, vaid hõlmab ka väliste nõustajate tasusid, IT-süsteemide arendamist, uute protsesside loomist ning täiendavate spetsialistide värbamist. Näiteks maksab globaalse miinimummaksu aruandluse koostamine koos väliste nõustajatega Infortarile sadu tuhandeid eurosid. Sarnane olukord oli ka CSRD aruandluse koostamisel ning ettevõtetele lisanduvad lähiajal täiendavad kohustused seoses ettevõtete hoolsuskohustuse regulatsiooniga, millega kaasnevad samuti märkimisväärsed kulud. Regulatsiooni hilisem lihtsustamine või leevendamine ei vähenda ettevõtete tegelikku koormust. Selleks ajaks, kui uus muudatuste pakett on välja töötatud, vastu võetud ja liikmesriikide õigusesse rakendatud, on ettevõtted sageli juba investeerinud märkimisväärseid summasid uute süsteemide loomisse, protsesside ümberkujundamisse, nõustamisse ja täiendava tööjõu värbamisse. Regulatiivsete muudatuste puhul tuleb arvestada ka rakendamise ajalise viivitusega. Iga uus Euroopa Liidu tasandi muudatuste pakett vajab väljatöötamist, läbirääkimist ja vastuvõtmist ning seejärel tuleb muudatused sageli veel liikmesriigi õigusesse üle võtta. Selle aja jooksul peavad ettevõtted kehtivaid nõudeid täitma ning tegema vajalikud investeeringud juba olemasoleva Euroopa Liidu regulatsiooni alusel. Seetõttu peaks regulatiivse lihtsustamise põhimõte rakenduma võimalikult varakult, eelistatavalt enne seda, kui ettevõtted on sunnitud tegema suuri ja pöördumatuid investeeringuid uute nõuete täitmiseks. Globaalse miinimummaksu aruandlus näitena regulatiivsest keerukusest Infortari kontserni kogemus OECD/G20 globaalse miinimummaksu aruandlusega (edaspidi pillar two) illustreerib hästi, miks on aruandluse dubleerimise vähendamine oluline. Infortari kontsern esitas pillar two aruandluse juba 31.12.2024 seisuga, kuigi Eestis ei olnud vastava aruandluse kohustus selleks hetkeks veel täielikult rakendunud. Samuti esitatakse aruandlus 31.12.2025 seisuga. See näitab, et rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted puutuvad kokku olukorraga, kus sama tüüpi andmeid tuleb koguda ja töödelda erinevate nõuete, tähtaegade ja aruandluskanalite jaoks. Näiteks esitab Infortar Eestis riikidepõhist aruandlust ning sarnast aruandlust esitatakse ka Tallinkis. Sisuliselt kattub selles esitatav info olulises osas andmetega, mida kasutatakse ka pillar two maksuaruandluses. Erinevad esitamise ajad, vormid ja andmestruktuurid tähendavad aga seda, et spetsialistid peavad sama majanduslikku infot korduvalt töötlema, kontrollima ja erinevatesse süsteemidesse sisestama.

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Selline lähenemine ei ole kooskõlas tegeliku digitaliseerimise ega põhimõttega „report once, use many times“. Ettevõtja jaoks ei seisne halduskoormus ainult aruande esitamisele kuluvas ajas, vaid eelkõige andmete kogumises, valideerimises, vastavusse viimises erinevate definitsioonidega ning sama info korduslikus töötlemises. Pillar two näide näitab, et uue regulatsiooni rakendamise kulud võivad olla väga suured juba enne seda, kui hilisemad lihtsustused jõuavad ettevõteteni. Kui süsteemid on välja töötatud, nõustajad kaasatud ja inimesed värvatud, ei kao tehtud kulud regulatsiooni leevendamisega. Regulatiivne lihtsustamine tähendab ettevõtete jaoks eelkõige seda, et uusi kohustusi kavandades hinnatakse nende koostoimet juba kehtivate nõuetega ning välditakse dubleerivate süsteemide loomist algusest peale. Infortari hinnangul peaks Euroopa Liidu eesmärk olema süsteem, kus ettevõtted saavad keskenduda rohkem investeerimisele, kasvule ja väärtuse loomisele ning vähem sama informatsiooni korduvale kogumisele, töötlemisele ja raporteerimisele.

Lugupidamisega

Eve Pant

Aktsiaseltsi Infortar juhatuse liige

Koostas: Kadri Laanvee

Tel. +372 5156662

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Kevin Kassihin Rahandusministeerium [email protected]

Teie 31.08.2026 Meie 11.09.2026 nr 2.3-4/26/3378-2

Arvamuse avaldamine maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanekule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks maksustamisalase

halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise (DAC Recast) ettepaneku. Meil on ettepaneku osas

järgmised tähelepanekud.

Artikli 1 lõikest 1 jäetakse välja viide sellele, et liikmesriikide vahel vahetatav teave peab olema

„eeldatavalt asjakohane“ (foreseeably relevant), ning samal ajal jäetakse ettepanekust välja ka

põhjenduspunktis 64 sisalduv selgitus, mille kohaselt on tegemist rahvusvaheliselt kokkulepitud

standardiga, mille eesmärk on tagada teabevahetuse tõhusus, vältida põhjendamatuid keeldumisi

teabenõuetele vastamisel ning tagada õigusselgus maksuhalduritele ja maksumaksjatele. Samas

säilib „eeldatava asjakohasuse“ kriteerium mitmes direktiivi teabevahetust reguleerivas sättes

(artiklid 17,18, 50). Seetõttu ei ole ettepanekust üheselt selge, kas muudatuse eesmärk on muuta

nimetatud kriteeriumi tähendust või kohaldamisala või on tegemist üksnes normitehnilise

muudatusega. EDPS1 on ka sellele tähelepanu juhtinud, soovitades säilitada viite „eeldatava

asjakohasuse“ kriteeriumile kui DAC-i üldisele tõlgenduspõhimõttele, leides, et see aitab tagada,

et isikuandmete vahetamine jääb seotuks tegeliku maksuhaldusliku eesmärgiga ning on piiratud

vajalikuga ja proportsionaalsega. Eeltoodust tulenevalt palume selgitada muudatuse eesmärki ning

selle võimalikku mõju teabevahetuse ulatusele ja kriteeriumi edasisele tõlgendamisele.

Artikli 38 kohaselt peavad liikmesriigid tagama maksuhaldurite tasuta juurdepääsu AML-määruse

(EL) 2024/1624 III peatüki alusel kogutud andmetele, sh klienditundmise, kliendi ja tegeliku

kasusaaja tuvastamise ning dokumentide säilitamise käigus kogutud teabele. Sisuliselt antakse

maksuhalduritele juurdepääs mitte ainult andmekogudele ja registritele, vaid ka AML-kohuslaste

kogutud alusandmetele ja dokumentatsioonile. EDPS oma arvamuses soovitab tagada, et selline

juurdepääs oleks selgelt seotud konkreetse maksuhaldusliku eesmärgiga ning piiratud sellega, mis

on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik. Samuti rõhutab EDPS üldisemalt AML- ja

andmekaitsenõuete tasakaalu, sealhulgas andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtte

järgimist. AKI toetab EDPS tähelepanekut ning peab vajalikuks täpsustada sellise laiaulatusliku

juurdepääsu vajalikkust ja proportsionaalsust. Ühtlasi palume selgitada, millised tagatised on

mõeldud selleks, et vältida piiramatu juurdepääsu andmetele, mis ei ole konkreetse

maksumenetluse eesmärgi saavutamiseks vajalikud.

Artikliga 39 nähakse ette maksuhaldurite otsene juurdepääs pensionimakseid käsitlevatele

registritele ja andmekogudele. Ebaselgeks jääb juurdepääsu ulatus, sealhulgas andmekategooriaid,

millele juurdepääs võimaldatakse. Samuti on ebaselge, kuidas tagatakse, et juurdepääs piirdub

1 Vt EDPS arvamuse 20/2026 file:///C:/Users/AKIIM1~1/AppData/Local/Temp/MicrosoftEdgeDownloads/fa7fcc0a- 0934-4a68-b912-d9f97a5169a1/Opinion%20of%20the%20EDPS.st12521.en26.pdf

2 (2)

üksnes maksumenetluse eesmärgi saavutamiseks vajalike andmetega ega kujune üldiseks

juurdepääsuks registrite sisule. EDPS arvamuses on samuti rõhutatud, et pensioniregistritele

juurdepääs ei tohiks olla piiranguteta ega hõlmata andmeid, mida maksustamise eesmärgil ei

vajata.

Kuigi artikli 40 lõige 1 sisuliselt ei ole muudetud (normitehnilised muudatused), toetab ka AKI

EDPS ettepanekut vaadata andmesubjekti õiguste piiramise regulatsiooni laiemalt üle. AKI

hinnangul võiks andmesubjekti teavitamis- ja juurdepääsuõiguse piiramise tingimused ja ulatus

olla direktiivis täpsemalt sätestatud, et see arvestaks IKÜM artikli 23 kõike põhimõtteid,

sealhulgas piirangu ajalist kehtivust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehispeadirektor Irina Meldjuk

[email protected]

627 4108

To: Estonian Ministry of Finance Attn: Kevin Kassihin Consultation reference: 1.1-26/3235-1 From: Bolt Technology OÜ, on behalf of the Bolt group Subject: Comments on the European Commission proposal for a recast of the Directive on Administrative Cooperation, with particular reference to DAC7

Date: 4 September 2026

1. Introduction and executive summary

Bolt welcomes the opportunity to comment on the European Commission's proposal of 24 June 2026 for a recast of the Directive on Administrative Cooperation (DAC Recast). This response focuses specifically on DAC7 and the practical experience of operating the digital-platform reporting framework since its introduction.

The Bolt group is headquartered in Estonia. The group's EU DAC7 reporting is centralised in Estonia through its Estonian designated Reporting Platform Operator, which submits one consolidated DAC7 report to the Estonian Tax and Customs Board (EMTA). The information is then exchanged by the Estonian authorities with the other relevant Member States. Estonia is therefore Bolt's central EU DAC7 reporting jurisdiction, and the effectiveness of the DAC7 one-stop-shop model is of particular importance to the group.

Bolt supports several elements of the proposal, including:

● removing the 30-transaction test for sellers of goods and increasing the monetary threshold to €3,000;

● establishing an EU TIN-verification tool; ● introducing a binding prohibition on substantially duplicative national reporting obligations; and ● clarifying certain platform-on-platform and intermediary arrangements.

However, the proposal does not yet address several of the most significant practical burdens experienced by digital platforms. In particular, Estonia should support amendments that would:

1. permit seller-identification simplification where a platform has verified a TIN through other authoritative means;

2. reduce the seller-identification information that platforms are required to collect and validate; 3. make the one-stop shop effective for groups with multiple EU Reporting Platform Operators,

including an express exemption from local registrations, annual status declarations and nil returns; 4. extend the reporting timetable; 5. introduce a harmonised correction cycle and clarify the threshold for when a correction to a filed

report is required; 6. require one operator-facing EU XML schema and common technical standard; 7. strengthen the prohibition on duplicative national reporting, including monthly and quarterly reports

and cross-regime duplication; and 8. introduce proportionate relief for occasional sellers of personal services.

1

2. Seller identification and TIN verification

2.1 The implementation date is too late

Article 36(1) requires the Commission to provide the TIN verification tool to Member States by 31 December 2030. From the date of this response, that is more than four years away.

In addition, the implementation timetable is not internally aligned. Article 55(2) requires Member States to apply Article 36 from 1 January 2030, while Article 36(1) permits the Commission to provide the central TIN-verification tool to Member States as late as 31 December 2030. The Directive should be amended to require the Commission tool to be fully operational and available for integration sufficiently before Article 36 begins to apply. Member States should have the necessary national access points, authentication arrangements and technical interfaces operational from the application date.

The Directive or implementing act should also clarify that the obligation in Article 36(2) includes effective access for Reporting Platform Operators to the central tool, whether directly or through a national interface, and should provide for real-time and bulk or API-based verification. Existing Member State governmental verification services should continue to qualify under Article 36(3)(b) during any transition to the central tool.

2.2 Simplification should not depend exclusively on use of the future EU tool

Article 36(3) would allow reduced seller-identification reporting where:

● the TIN has been verified using the Article 36 tool; or ● the taxpayer has been identified through a qualifying governmental, EU identification or EUID

service.

As drafted, the same simplification does not appear to apply where a platform has verified the seller through its own reliable processes, even where those processes use official national registries or other authoritative sources.

This gap is particularly difficult to justify given that, according to the Commission's own Explanatory Memorandum, use of the Article 36 tool will be optional for reporting entities - it is compulsory only for tax administrations. The simplification benefit therefore cannot be designed around the assumption that all platforms will use the tool. If a platform may lawfully choose not to use it, the Directive must provide a workable alternative path to reduced-data reporting; otherwise the simplification is illusory for any platform that, for technical, contractual or cost reasons, does not integrate with the new interface.

This is difficult to justify. Annex V currently permits verification using information and documents already available in the platform's records and electronic interfaces made available by Member States or the Union. Platforms have invested substantially in integrations, official-registry checks, approved third-party services and manual documentary controls. A verification should not become less reliable merely because it was performed through an existing official source rather than the future Article 36 interface.

Bolt recommends that Article 36 recognise equivalent verification through:

● an official national tax or business register; ● an approved service that queries authoritative governmental data;

2

● a reliable and independent electronic record; or ● supporting documentation where no electronic verification is reasonably available.

An interim equivalence regime is particularly important because otherwise platforms would continue collecting duplicative information until at least the end of 2030.

2.3 The operative provision should deliver genuine data minimisation

The Explanatory Memorandum (“EM”) indicates that, following successful TIN verification, collecting and reporting additional identifying information should no longer be necessary. The operative wording of Article 36(3), however, refers principally to what the reporting entity may report. It does not state equally clearly that the reporting entity is also relieved from collecting, verifying and retaining the additional fields.

The operative text of the Directive should acknowledge the EM and expressly provide that successful verification relieves the platform from collecting, separately verifying, reporting and retaining duplicative identification information, except where a particular field is necessary to establish the seller's reportable jurisdiction.

The provision should also clarify that the name-and-TIN simplification applies to seller-identification fields. Transactional information, such as consideration, activities, fees and quarterly amounts, would remain reportable.

3. A genuine one-stop shop for multiple Reporting Platform Operators

3.1 The current exemption is incomplete

Annex V, Section III currently provides that, where there is more than one Reporting Platform Operator, an operator may be exempt from reporting where it has proof, in accordance with national law, that another Reporting Platform Operator has reported the same information. The recast substantially retains this model.

This avoids duplicate seller reports in principle, but it does not establish a complete group-level one-stop shop. In particular:

● the required proof is determined under national law; ● Member States can impose different notification forms, portals and deadlines; ● the provision exempts an operator from reporting the seller information but does not expressly

exempt it from registration; ● it does not expressly prohibit annual status declarations or nil returns; ● it is unclear whether proof must be renewed every year; and ● secondary operators may remain exposed to local penalties despite all relevant information having

been reported centrally.

This is a significant issue for groups operating through multiple legal entities. Bolt's EU report is submitted centrally in Estonia, but other Member States may still require local entities to register, declare that another entity is reporting or submit annual nil or status reports. The administrative process can therefore continue even where no further seller information is due.

3

3.2 Proposed solution

The Directive should establish a central, standing designation mechanism.

The designated Reporting Platform Operator should notify its competent authority - EMTA in Bolt's case - of:

● the designated reporting entity; ● the Member State in which the consolidated report will be filed; ● the legal names and TINs of the affiliated or otherwise covered Reporting Platform Operators; ● the platforms or seller populations covered; and ● the effective date of the designation.

The reporting Member State should communicate that information through the EU central register or the existing automatic-exchange infrastructure. Once recorded:

● covered secondary Reporting Platform Operators should be automatically exempt from duplicate reporting;

● no further local registration, annual status notification or nil return should be required; ● the designation should remain effective until the relevant facts change; and ● a new notification should be required only following a change of designated operator, reporting

jurisdiction, covered platform or other material fact.

Responsibility for due diligence and complete reporting would remain with the designated Reporting Platform Operator. The requested simplification concerns duplicate administrative procedures, not the availability or quality of the underlying seller data.

4. Reporting deadlines, corrections and technical harmonisation

4.1 Reporting timetable

DAC7 requires due diligence to be completed by 31 December and the report to be filed by 31 January. Platforms therefore have approximately one month to close the calendar year, aggregate data across services and legal entities, identify reportable sellers, complete quality checks, prepare seller communications, investigate disputes and submit the final report.

The proposal does introduce a harmonised filing deadline as part of its preferred policy package, but that measure applies to the consolidated notification obligation under both DAC4 and DAC9 - specifically, the single notification covering country-by-country reporting and the top-up tax information return. It does not extend to DAC7. The 31 January DAC7 filing deadline is unchanged by the proposal.

At the same time, enforcement against a seller who has not provided required information generally requires two reminders and the expiry of 60 days. The seller-remediation period can therefore continue beyond the platform's reporting deadline. The proposal does not resolve this mismatch.

Bolt recommends:

● moving the annual filing deadline to 31 March; ● establishing a defined period in which sellers may review and correct their information before final

filing;

4

● introducing a harmonised supplementary filing process for sellers verified after the principal deadline; and

● mandating a standard correction cycle, for example semi-annually, with common correction codes and procedures.

This would increase data quality rather than weaken reporting.

4.2 Correction threshold

The proposal also leaves unresolved when a correction to a filed report is actually required.

DAC7's annual due diligence cycle already provides that post-filing changes to seller information are captured in the following year's report rather than triggering a correction to the prior filing. However, it is less clear what happens where a platform identifies, after filing, that information was already incorrect or unreliable as of 31 December of the reporting year. This can arise in a number of circumstances, for example, where a seller responds to the mandated remediation process after the filing deadline. The Directive does not specify how material an error must be before a correction is required, or whether minor or technical discrepancies may be carried forward into the next annual cycle.

For a platform reporting at scale, this uncertainty creates a disproportionate risk: without a defined materiality threshold, platforms cannot distinguish between errors that require an immediate amended filing and those that are more appropriately addressed in the ordinary course of the next reporting period.

The Directive should clarify both the circumstances in which a correction obligation arises and the threshold of materiality that triggers it.

4.3 One EU operator-facing technical standard

Stakeholders specifically informed the Commission that Member States use different submission portals, formats, technical specifications, validation processes and timelines, and requested a unified EU system and a single XML standard. The impact assessment records those concerns, but the legislative proposal does not implement a single operator-facing filing standard.

The Directive should require one EU DAC7 submission schema and common business rules that every Member State must accept. The standard should include:

● API and bulk-upload capability; ● common encryption and security requirements; ● standard validation and error codes; ● immediate technical and business acknowledgements; ● harmonised correction functionality; and ● a common EU testing environment.

The existence of a standard format for exchange between tax authorities is not sufficient. Harmonisation must extend to the interface through which Reporting Platform Operators submit information to their competent authority.

5

5. National duplication and a once-only reporting principle

5.1 "Comparable timeframe" must be defined

Bolt strongly welcomes proposed Article 1(4), under which Member States shall not introduce or maintain domestic reporting obligations that substantially duplicate information required under the DAC.

However, a national obligation is assessed partly by whether it requires information within a "comparable timeframe." That expression is not defined. It is therefore unclear whether a Member State could retain a monthly or quarterly report on the basis that its frequency differs from the annual DAC7 report.

A monthly report requiring the same seller and transaction data is not less duplicative than an annual report. It is generally more burdensome because the platform must prepare and transmit the data 12 times rather than once.

It should also be made clear that the criteria in Article 1(4) are applied functionally and are not rigid cumulative conditions that a national regime can avoid through minor differences.

5.2 Duplication should be assessed by the data, not the label

Member States should not be able to preserve a substantially duplicative obligation merely by, inter alia:

● giving it a different legal title; ● locating it in VAT or other tax legislation; ● changing the submission format;or ● adding a small number of fields.

The relevant question should be whether the platform must collect and transmit the same or substantially similar underlying seller or transaction information.

5.3 A broader once-only principle is required

Article 1(4) may prevent a direct national duplicate of DAC7, but it does not clearly create a horizontal once-only rule across DAC7, VAT reporting, e-invoicing, CESOP, withholding and other platform-reporting regimes. This is particularly uncertain because some overlapping obligations arise under separate EU legislation rather than purely domestic measures.

Authorities should reuse information already available and request only the additional data strictly required for the distinct purpose.

The Commission should also undertake a horizontal review of DAC7, CESOP, ViDA, e-invoicing and related reporting obligations, with the aim of establishing interoperable definitions, common data standards and "delta-only" reporting.

Member States should also be required to:

● inventory their existing platform-reporting obligations; ● identify those that overlap with DAC7; ● repeal or narrow duplicative regimes before Article 1(4) applies; and ● provide a clear mechanism through which a reporting entity can challenge a continuing duplicate

6

obligation.

The current proposal would apply Article 1(4) only from 1 January 2030. Given that the duplicated burden already exists, the provision should apply from the earliest application date of the DAC7 recast amendments.

6. Scope and seller classification

6.1 De minimis threshold for personal services

Bolt supports removing the 30-transaction limb for sales of goods and increasing the monetary threshold to €3,000. However, the change does not provide equivalent relief for sellers providing personal services.

This significantly limits the practical benefit for platforms operating primarily in ride-hailing and delivery. Drivers and couriers remain reportable regardless of whether they provide only a small number of services or earn a very low amount through the platform.

Bolt recommends extending a proportionate monetary de minimis threshold to occasional sellers of personal services. At minimum, the same €3,000 threshold should be assessed for service providers, accompanied by appropriate rules preventing artificial fragmentation.

6.2 Sole traders

The proposal adds sole traders to the definition of an "Entity." This may improve consistency where Member States have previously classified sole traders differently. However, a sole trader remains a natural person carrying on business in their own name and may not possess all of the information required for an Entity, such as a separate legal name, business-registration number or permanent-establishment information.

The Directive should therefore clarify:

● whether a sole trader's personal name is also the reportable legal name; ● whether the personal TIN or a separate business identifier is required; ● that unavailable entity fields need not be created or separately collected; ● that the same natural person must not be reported twice as both an individual and an Entity; ● how a change between individual and sole-trader status during a reporting period is treated; and ● whether existing sellers must be reclassified and reverified when the new definition begins to apply.

Without these rules, the amendment may replace national classification uncertainty with new operational and data-mapping uncertainty.

7. Implementation and conclusion

The proposal contains useful building blocks, but the principal simplification benefits will arise only if those provisions are operational, harmonised and legally enforceable.

Estonia should therefore support:

1. an accelerated EU TIN-verification service; 2. data minimisation based on any equivalent authoritative verification; 3. a standing, group-level one-stop-shop designation with no duplicate registrations or nil returns;

7

4. a later filing deadline; 5. a harmonised correction cycle and a defined materiality threshold for when a correction to a filed

report is required; 6. one operator-facing EU XML/API standard; 7. a clear and broadly effective prohibition on national duplication, including monthly and

cross-regime reporting; and 8. proportionate treatment of low-value personal services and sole traders.

These changes would preserve the tax-transparency objectives of DAC7 while materially improving data quality, reducing repeated collection of sensitive information and ensuring that central reporting in Estonia operates as a genuine EU one-stop shop.

Bolt Technology OÜ

8

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB ÜLE 3500 ETTEVÕTTE, KELLEST ENAMUS ON VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA APOLIITILINE ORGANISATSIOON.

Rahandusministeerium Teie 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 [email protected] [email protected] Meie 04.09.2026 nr 4/156 Arvamuse esitamine maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta Lugupeetud Erle Kõomets!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksuvaldkonna direktiivide ettepaneku kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta.

1. Digiplatvormide aruandluse lävendite muutmine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku Lisa V, jagu I punktiga B.4 kaotatakse lävend digiplatvormi kaudu kaupade müügi aruandluskohustuse juures kehtiva 30 tehingu suurune tehingute arvu lävend ning tõstetakse rahaline lävend 2000 eurolt 3000 euroni.

Leiame, et see muudatus vähendab aruandluskohustust juhuslike ja väiksemahuliste müüjate jaoks ning toetab ringmajandust, samal ajal kui maksuhaldur saab keskenduda oma järelevalveressurssidega olulisematele juhtumitele. Rahalise lävendi tõstmine 3000 euroni koos tehingute arvu lävendi kaotamisega on selgem ja lihtsamini rakendatav kriteerium, mis vähendab nii platvormide kui ka maksuhalduri töökoormust ega jäta kõrvale tegelikult majandustegevusega tegelevaid müüjaid.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame digiplatvormide aruandluse lävendite muutmist.

2. Tsentraliseeritud maksukohustuslase numbri (TIN) kontrollsüsteem Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikkel 36 näeb ette Komisjoni loodud digitaalse tööriista, mille abil saab kontrollida maksukohustuslase numbri (TIN) õigsust. Tööriista kasutamine on maksuhaldurile kohustuslik, kuid on vabatahtlik aruandekohustuslasele, näiteks pangale või kindlustusandjale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Kaubanduskoda toetab TINi kontrollimist võimaldava tööriista kasutuselevõttu kui lihtsustamisvahendit, mis suudab vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid. Kui TIN on tööriista kaudu kinnitatud, piisab aruandes edaspidi vaid nime ja kinnitatud TINi esitamisest, ilma täiendavat tuvastavat infot kogumata ja esitamata. Seega väheneb ettevõtjate jaoks halduskoormus ning paraneb andmekvaliteet, kuna liikmesriikide vahel vahetatav info põhineb üha suuremas ulatuses juba kontrollitud ja usaldusväärsetel andmetel, mis vähendab ka hilisemate paranduste ja järelepärimiste vajadust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame TINi tööriista kasutuselevõttu.

3. Vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikliga 8 pikendatakse vahendaja aruandlustähtaeg 90 päevale ning tähtaeg hakkab kulgema üksnes hetkest, mil on astutud esimene samm skeemi rakendamise suunas. Kehtiva õiguse kohaselt on aruandlustähtaeg 30 päeva ning see hakkab kulgema varaseimast kolmest võimalikust hetkest: kas kuupäevast, mil aruantav piiriülene skeem tehakse asjaomasele maksumaksjale rakendamiseks kättesaadavaks või kui see on asjaomase maksumaksja poolseks rakendamiseks valmis või kui asjaomane maksumaksja on teinud esimese sammu selle rakendamisel, olenevalt sellest, mis leiab aset esimesena.

Leiame, et tähtaja pikendamine lihtsustab tähtaja arvutamist, kuna kaob vajadus hinnata kolme erinevat kriteeriumi, ning annab vahendajatele oluliselt rohkem aega aruande põhjalikuks ja korrektseks koostamiseks. Uus, üheselt mõistetav käivitav sündmus ja pikem tähtaeg võimaldavad vahendajatel koguda ja kontrollida kogu vajaliku info enne aruande esitamist, mis peaks parandama nii aruannete kvaliteeti kui ka vähendama vahendajatele langevat halduskoormust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamist.

4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erand piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanekuga muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi artiklit 3, millega vabastatakse piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest (DAC6) üksnes globaalse miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvad kontsernid ehk kontsernid, mille konsolideeritud aastakäive on vähemalt 750 miljonit eurot.

VKEd jäävad seega jätkuvalt aruandluskohustuse alla, mis säilitab ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Kuna Tax Omnibus ettepanekus on VKEdele juba ette nähtud sarnane erand välismaise kontrollitava äriühingu reeglite osas, saaks samasugust lähenemist rakendada ka DAC6 aruandluskohustuse puhul.

Kaubanduskoja ettepanek:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Palume hinnata võimalust kehtestada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks erand või lihtsustatud aruandlusrežiim DAC6 aruandluskohustusest, analoogselt Tax Omnibusiga kavandatava VKEde erandiga välismaise kontrollitava äriühingu reeglitest.

Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Sandra Melani Mellikov [email protected] 6040071

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Meie 28.10.2026 nr 11-3.1/4332-1

Eesti seisukohad Nõukogu

maksustamisalase halduskoostöö

direktiivi (uuesti sõnastatud) eelnõu

kohta

Austatud riigisekretär

Esitame Eesti seisukohad Nõukogu maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (uuesti

sõnastatud) eelnõu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: 1. Eesti seisukohad uuesti sõnastatud Nõukogu maksustamisalase

halduskoostöö direktiivi eelnõu kohta

2. Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde halduskoostöö direktiivi

uuestisõnastamise eelnõu kohta

3. Andmekaitse Inspektsiooni arvamus

4. AS-i Infortar arvamus

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamus

6. Bolt Technology OÜ arvamus

7. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamus

Kevin Kassihin 5833 1868

[email protected]

2

1

VABARIIGI VALITSUS EELNÕU

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja oktoober 2026 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Nõukogu maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (uuesti sõnastatud)

eelnõu kohta

1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Nõukogu direktiivi ettepanekule,

millega sõnastatakse uuesti direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ning seda

muutnud direktiivid (DAC recast):

1.1 Toetame maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekuga

planeeritavaid muudatusi, mis suurendavad maksualase teabevahetuse valdkonna õigusselgust

ja vähendavad halduskoormust. Seejuures on oluline, et muudatused ei vähendaks halduskoostöö

tõhusust ning muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud oleksid proportsionaalsed.

1.2 Peame oluliseks, et peale kokkuleppele jõudmist jääks vähemalt 18 kuud muudatuste

ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Eestile peab jääma piisavalt aega vajalike IT arenduste

tegemiseks ja õigusraamistiku muutmiseks, mistõttu me ei toeta piiriüleste skeemide ja

platvormialase teabevahetuse muudatuste ülevõtmistähtaja seadmist 2027. aasta lõpuks.

1.3 Eesti ei toeta direktiivis sätestatud teabega sama või sisuliselt sarnase teabe kogumise täielikku

piiramist muude riigisiseste aruandekohustuste raames, sest maksualase teabevahetusega saadud

informatsiooni jagamine teiste asutustega on direktiivis õiguslikult piiratud. Eesti peab samas

oluliseks platvormihaldurilt saadud andmetele once-only põhimõtte rakendamist. Selleks

püüame leida võimaluse juba kogutud andmete lihtsustatud kasutamiseks muudel Euroopa

Liidus tunnustatud eesmärkidel ning vältida sama teabe uuesti küsimist erinevate avalike

ülesannete täitmiseks.

1.4 Toetame piiriüleste skeemide aruandluse vähendamist seal, kus see ei ole praktikas enda

eesmärki täitnud ning seda on võimalik kompenseerida muu kehtiva aruandlusega.

1.5 Piiriüleste skeemide aruandekohustuse ülemineku sidumisel kutsesaladuse hoidmise

kohustusega peame oluliseks selle uuesti sõnastamist viisil, mis võimaldaks Eestis tagada

kutsesaladust eesmärgipäraselt.

1.6 Eesti ei toeta aruandekohustusega hõlmatud piiriüleste skeemide loetelu täiendamist Nõukogu

rakendusaktiga.

1.7 Toetame platvormialase aruandluse raamistikus tehtavaid muudatusi, mis on OECDs

kokkulepituga kooskõlas, et vältida üleilmselt erinevate aruandekohustuste tekkimist. Meie

jaoks on oluline, et kriteeriumeid täitvate platvormihaldurite aruandlusest vabastamiseks

sätestatud piirmäär ei ületaks oluliselt 50 000 eurot.

2

1.8 Eesti ei toeta ettepanekus ettenähtud kohustust käivitada viivitamata platvormialane

teabevahetus liiduväliste jurisdiktsioonidega, kellega on seda valdkonda käsitlev kokkulepe

sõlmitud. Selline kohustus piirab Eesti suveräänsust välissuhetes ja toob kaasa IT-arendustega

kaasneva tugeva eelarvesurve. Eesti jaoks on oluline, et liikmesriigile jääb õigus otsustada

liiduväliste osapooltega sõlmitud lepingute rakendamise ajakava üle.

1.9 Toetame maksukohustuslase numbri õigsuse kontrolli võimaldava Euroopa Liidu keskse

tehnilise lahenduse loomist tingimusel, et see võimaldab numbri automaatset kontrolli ega nõua

maksuhaldurilt ebaproportsionaalset ressurssi.

2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.

3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi

liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee

liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 04.09.2026 nr 6-1/2704-2

EL maksuvaldkonna paketi lihtsustamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt saame toetada EL maksuvaldkonna paketi

üldeesmärki vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste halduskoormust, suurendada õigusselgust

ning parandada EL konkurentsivõimet. Samas tuleb tagada, et lihtsustamine ei tooks kaasa uusi

dubleerivaid aruandluskohustusi ega vähendaks liikmesriikide võimalusi kasutada digitaalseid

ja riskipõhiseid järelevalvemeetodeid. Peame oluliseks, et kavandatavad muudatused lähtuksid

proportsionaalsuse, digitaliseerimise, andmete ühekordse esitamise ning riskipõhise järelevalve

põhimõtetest. Muudatused peaksid vähendama dubleerivaid aruandluskohustusi, toetama

innovatsiooni ja piiriüleseid investeeringuid ning olema kooskõlas Eesti Euroopa Liidu

poliitika prioriteetidega konkurentsivõime ja ettevõtluskeskkonna parandamisel. Täpsemalt

toome välja:

1. Peame oluliseks DAC7 andmete laiemat korduskasutamist ja olemasolevate

andmete kasutamise piirangute kaotamist (once-only põhimõte). EL tasandil

tuleks kõrvaldada põhjendamatud piirangud DAC7 alusel kogutud andmete

korduskasutamisele ning kaotada liikmesriikide vahelised andmete kasutamiseks

loa küsimise kohustused. Juba kogutud andmete kasutamine sektoraalseks

järelevalveks, statistika koostamiseks, teadus- ja analüüsitegevuseks ning

muudeks õigustatud avalikeks eesmärkideks peab olema võimalik liikmesriigi

õiguses sätestatud alustel ja tingimustel. Euroopa Liidu õigusloomes tuleks

senisest tugevamalt lähtuda once-only põhimõttest, mille kohaselt ei koguta samu

andmeid ettevõtjatelt või platvormidelt korduvalt erinevate avaliku sektori

eesmärkide täitmiseks.

Selgitus:DAC7 raames kogutakse digiplatvormidelt ulatuslikul hulgal andmeid erinevate

teenuseosutajate, kauplejate ja kinnisvara rendi pakkujate kohta. Praktikas on siiski selgunud,

et muuks kui maksuhalduse eesmärgiks on teistest liikmesriikidest saadud andmete kasutamine

oluliselt piiratud, sest see eeldab andmed edastanud liikmesriigi nõusolekut ning sõltub selle

riigi siseriiklikust õigusest. Selline süsteem muudab andmete taaskasutamise keerukaks või

kohati võimatuks ning vähendab kogutud andmete tegelikku väärtust.

2

Andmetel on oluline kasutusväärtus ka väljaspool maksuhaldust, näiteks:

 lühiajalise majutuse sektori ja muu majandustegevuse järelevalves;

 ametliku statistika koostamisel;

 teadus- ja analüüsitegevuses;

 tõenduspõhises poliitikakujundamises;

 riskipõhises järelevalves.

EL õigusloomes tuleks enne uute aruandlus- või andmekogumise kohustuste kehtestamist

hinnata, kas vajalik teave on juba kogutud mõne olemasoleva aruandluskanali kaudu ning kas

seda saab kasutada olemasolevate andmete korduskasutamise või aruandluste ühendamise teel.

Sama teabe kogumine erinevate regulatiivsete eesmärkide jaoks mitme paralleelse süsteemi

kaudu ei ole kooskõlas once-only põhimõttega.

Heaks näiteks on lühiajaliste üüriteenuste määrus (EL) 2024/1028, mille rakendamisel

kogutakse platvormidelt osaliselt samu andmeid, mida nad esitavad juba DAC7 raames

maksuhaldurile. Teise näitena võib tuua platvormitöö direktiivi (EL) 2024/2831, mis samuti

nõuab platvormidelt DAC7 vaatest osaliselt kattuvate andmete esitamist. Selline dubleerimine

suurendab nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori halduskoormust ning ei ole kooskõlas EL

konkurentsivõime, digitaliseerimise ega halduskoormuse vähendamise eesmärkidega.

Liikmesriikidel peaks olema võimalik DAC7 alusel kogutud andmete kasutamist oma

õiguskorras paindlikult reguleerida, tagades seejuures isikuandmete kaitse, andmesubjektide

õiguste kaitse ning riigi õigustatud huvi avalike ülesannete täitmisel. EL tasandil ei tuleks

kehtestada täiendavaid piiranguid ega loakohustusi, mis takistavad andmete korduskasutamist

olukorras, kus nende kasutamine on siseriikliku õiguse kohaselt põhjendatud, proportsionaalne

ja õiguspärane.

Arvestades DAC7 andmete suurt väärtust ametliku statistika koostamisel, turuanalüüsis ja

tõenduspõhises poliitikakujundamises, peaks riiklikel statistikaasutustel olema nendele

andmetele vaikimisi juurdepääs. Statistika eesmärgil andmete kasutamist tuleks käsitada DAC7

raamistiku loomuliku osana, mitte erandina, milleks tuleb iga kord eraldi lube taotleda. Samuti

ei ole põhjust seada põhjendamatuid piiranguid andmete kasutamisele teadus- ja

analüüsitegevuses.

2. Toetame platvormide aruandluskohustuste lihtsustamist, kuid muudatused

peavad vältima uute dubleerivate aruandlusnõuete tekkimist. MKM saab

põhimõtteliselt toetada meetmeid, mis vähendavad digiplatvormide

aruandluskoormust, sealhulgas DAC7 aruandluskohustuste lihtsustamist ja

raporteerimise lävendite läbivaatamist. Muudatusi tuleb siiski hinnata

valdkonnapõhiselt ning tagada, et nende tulemusena ei tekiks vajadust koguda

samu andmeid muude kanalite kaudu või luua uusi registri-, statistika- või

järelevalvealaseid aruandluskohustusi.

Selgitus: Platvormide aruandluskohustuste lihtsustamine võib vähendada ettevõtjate

halduskoormust ja nõuete täitmise kulusid. Samas on oluline tagada, et muudatustega ei

3

kaasneks platvormidel müüjate ja nende teenitud tulu läbipaistvuse põhjendamatut vähenemist.

Tuleb vältida olukorda, kus aruandluse ulatuse vähendamine tekitab andmelüngad, mille

katmiseks luuakse hiljem täiendavad andmekogumise mehhanismid. Sellisel juhul ei vähene

tegelik halduskoormus, vaid kandub ühest regulatsioonist teise.

Seetõttu tuleks võimalikke lävendite muudatusi hinnata mitte ainult maksuhalduse vaatest, vaid

ka sellest lähtuvalt, millist rolli täidavad vastavad andmed laiemas avaliku sektori

andmeökosüsteemis. Eesmärk peaks olema vähendada aruandluskoormust andmete parema

taaskasutamise kaudu, mitte vähendada.

Kaupade e-kaubanduse puhul võib raporteerimislävendite lihtsustamine osutuda põhjendatuks.

Senised lävendid on piisavalt madalad, et platvormid kulutavad hetkel ressurssi tegevuste

raporteerimiseks, mida ei saa pidada püsivaks majandustegevuseks (nt kasutatud kaupade müük

tarbijalt tarbijale). Siiski tuleb lävendite ülevaatamisel pidada silmas, et DAC7 muudatustega

ei kaasneks põhjendamatut aruandluskoormuse suurenemist muude meetmete kontekstis.

Kinnisvara rendi valdkonnas ei toeta MKM DAC7 aruandluskohustuse lävendite täiendavat

tõstmist. Juba täna kehtib kinnisvara rendi puhul aruandlusest vabastamise lävend 2000

tehingut aastas ühe müüja kohta ühe platvormi lõikes, mis on väga kõrge ning välistab

aruandlusest suure osa väiksema tegevusmahuga teenuseosutajaid. Lävendi edasine tõstmine

vähendaks küll platvormide aruandluskoormust, kuid võib samal ajal oluliselt vähendada

avaliku sektori käsutuses olevate andmete kvaliteeti ja täielikkust. See suurendaks riski, et sama

teabe saamiseks tuleb tulevikus kehtestada täiendavaid registri-, statistika- või

järelevalvealaseid andmekogumiskohustusi.

Seetõttu tuleks lävendite muutmist hinnata valdkonnapõhiselt ning eelistada lahendusi, mis

vähendavad halduskoormust olemasolevate andmete parema kasutamise kaudu, säilitades

samal ajal andmete kvaliteedi ja kasutatavuse avalike ülesannete täitmiseks.

3. Toetame halduskoostöö direktiivi konsolideerimist ning aruandlusnõuete

lihtsustamist juhtudel, kus samu andmeid kogutakse või esitatakse mitme eri

kanali kaudu.

Selgitus: Ettevõtjate konkurentsivõime seisukohalt on oluline, et maksualane aruandlus oleks

võimalikult ühekordne ning olemasolevaid andmeid kasutataks maksimaalselt uuesti. See

vähendab nii ettevõtjate kui ka riigiasutuste halduskulusid.

4. Eesti toetab ettepanekuid, mis parandavad teadus- ja arendustegevuse piiriülest

maksukäsitlust ning vähendavad innovatsiooniinvesteeringute administratiivseid

takistusi.

Selgitus: See toetab Eesti seniseid eesmärke suurendada tootlikkust, innovatsiooni ja kõrgema

lisandväärtusega majandustegevust.

5. Toetame muudatusi, mis võimaldavad liikmesriikidel kasutada täisdigitaalseid

menetlusi, masinloetavaid andmevorminguid ja automatiseeritud teabevahetust.

4

Selgitus: Eesti pikaajaline seisukoht ELi regulatsioonides on olnud digitaalsete lahenduste

eelistamine ning andmete ühekordse esitamise põhimõte. See vähendab ettevõtjate kulusid ja

suurendab regulatsioonide rakendatavust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Tammik

juhataja

Evelin Tõnisson +372 625 6353

[email protected]

1

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde Nõukogu maksustamisalase halduskoostöö

direktiivi (uuesti sõnastatud) eelnõu kohta

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas 24. juulil 2026 direktiivi eelnõu maksustamisalase halduskoostöö

direktiivi uuestisõnastamiseks1 (DAC recast). See on osa Euroopa Komisjoni välja töötatud

maksustamisalaste lihtsustuste paketist2, mille eesmärk on maksualase teabevahetuse nõuete

optimeerimine ja seeläbi Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmine. Ettepanekuga liidetakse

senine halduskoostöö direktiiv 2011/16/EL3 ja seda muutvad direktiivid (DAC1-DAC9)4 üheks

õigusaktiks ning tehakse sisulisi täiendusi halduskoormuse vähendamiseks ja õigusraamistiku

korrastamiseks.

Direktiivi ettepanek on välja töötatud eelkõige halduskoormuse vähendamise eesmärgiga.

Maksualase teabevahetuse valdkond, mida maksustamisalase halduskoostöö direktiiv

reguleerib, on üles ehitatud erinevatele aruande ja teabe vahetamise kohustustele, et tõkestada

maksudest kõrvalehoidmist. Ettepanekuga tõhustatakse kehtivat õigusraamistikku, vähendades

eelkõige ebavajalikku halduskoormust ja tagades teabe täielikkuse ilma olulisi lisakohustusi

kehtestamata.

Uus halduskoostöö direktiiv jääb praegu kehtivaga võrreldes valdavalt samasisuliseks.

Suuremaid muudatusi tehakse seoses piiriüleseid maksuskeeme käsitleva aruandlusega

(DAC6), platvormialase aruandlusega (DAC7) ja riikidepõhise (DAC4) ning miinimummaksu

(DAC9) alase aruandlusega. Lisaks tehakse täiendusi teabe kvaliteedi ja täiuslikkuse

parandamiseks ning sätestatakse maksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimise

vahendi loomise alus.

Direktiivi ülevõtmiseks on ette nähtud kaks kuupäeva. Nendest esimeseks, 31. detsembriks

2027, peavad olema üle võetud normid, mis reguleerivad piiriüleseid maksuskeeme käsitlevat

aruandlust ja platvormialast aruandlust. Teiseks tähtajaks, 31. detsembriks 2029, peavad olema

üle võetud kõik ülejäänud direktiivi sätted. Nõudeid tuleb esmakordselt rakendada vastavalt 1.

jaanuaril 2028 ja 1. jaanuaril 2030.

Direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik liikmesriikide ühehäälne otsus. Direktiivi ettepaneku

õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 113 ja 115.

1 Direktiivi ettepanek: EUR-Lex - 52026PC0308 - EN - EUR-Lex 2 Ülevaade otseste maksude valdkonna omnibussist ja maksustamisalase halduskoostöö direktiivi

uuestisõnastamise ettepanekust koos asjaomaste dokumentidega: European Commission proposes landmark tax

simplification package to streamline compliance and boost competitiveness - Taxation and Customs Union 3 Algne maksustamisalase halduskoostöö direktiiv 2011/16/EL: Direktiiv - 2011/16 - EN - EUR-Lex 4 Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi konsolideeritud versioon, kus kajastuvad kõik varem tehtud

muudatused: EUR-Lex - 02011L0016-20260101 - EN - EUR-Lex

2

Direktiivi muudatustes on plaanitud kokku leppida 2026. a detsembris majandus- ja

rahandusministrite nõukogu kohtumisel (ECOFIN).

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ja seletuskirja on koostanud

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma

([email protected]; 5885 1315) ja peaspetsialist Kevin Kassihin ([email protected];

5833 1868). Seisukohad on kooskõlastanud maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle

Kõomets ([email protected]; 5885 1335) ning finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn

Liivamägi ([email protected]; 5696 1216).

DIREKTIIVI EESMÄRK JA SISU

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks muuta ettevõtlus Euroopas lihtsamaks ja kiiremaks,

vähendades halduskoormust ja lihtsustades õigusaktide rakendamist, säilitades samal ajal

kõrged standardid, tugevdades seeläbi Euroopa konkurentsivõimet. Seda rõhutatakse ka

Euroopa Komisjoni teatises „A Competitiveness Compass for the EU“5, kus tuuakse esile

vajadus vähendada ettevõtjate halduskoormust ja lihtsustada Euroopa Liidu õigusraamistikku

konkurentsivõime suurendamiseks kõigis majandussektorites. Nende eesmärkide täitmiseks on

välja töötatud ka maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (DAC) uuestisõnastamise

ettepanek (DAC recast). Sarnaseid lihtsustusettepanekuid on juba vastu võetud teistes

valdkondades. Halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanek täidab lihtsustamise

eesmärki otsese maksustamise valdkonnas, vähendamata seejuures halduskoostöö

funktsionaalsust.

Direktiiviga on kehtestatud ühtlustatud koostöövahendid, eelkõige automaatne teabevahetus

(AEOI), mis võimaldavad liikmesriikide maksuhalduritel teha tõhusat koostööd maksupettuste,

maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise tõkestamisel. Automaatse teabevahetuse

raames vahetavad liikmesriigid teavet:

- Tulu- ja kapitalikategooriate kohta (DAC1);

- Finantskontode kohta (DAC2);

- Piiriüleste maksuotsuste kohta (DAC3);

- Rahvusvaheliste kontsernide riigipõhiste aruannete kohta (DAC4);

- Piiriüleste maksuskeemide kohta (DAC6);

- Digiplatvormide kaudu teenitud tulu kohta (DAC7);

- Krüptovaratehingute kohta (DAC8) ning;

- Rahvusvaheliste kontsernide üleilmse miinimummaksuga seotud teabe kohta (DAC9).

Lisaks eelmainitule annab DAC5 maksuhalduritele juurdepääsu rahapesuvastaste õigusaktide

alusel kogutud tegelike kasusaajate andmetele.

5 EL-i konkurentsivõime kompass: https://commission.europa.eu/document/download/10017eb1-4722-4333-

add2-e0ed18105a34_en

3

Kuigi hiljutine DAC-i hindamine6 näitas, et direktiiv loob tugeva õigusliku raamistiku ja on

võimaldanud vahetada märkimisväärses mahus teavet, tõi see esile ka mitu valdkonda, mida

oleks võimalik parandada. Eelkõige leiti hindamise käigus, et direktiivis tehtud sagedased

muudatused on muutnud regulatsiooni liialt keerukaks. Samuti rõhutati vajadust lihtsustada

DAC6 kohaseid aruandluskohustusi, kõrvaldada ebatõhusad aruandlusnõuded ning vähendada

sidusrühmade halduskoormust. Lisaks leiti, et hoolimata senistest edusammudest esineb

jätkuvalt probleeme maksumaksjate tuvastamisel ja teabe automaatsel sidumisel riiklike

maksuandmebaasidega, mistõttu suureneb maksuhaldurite koormus saadud teabe käsitsi

kontrollimisel.

Komisjoni läbi viidud konsultatsioonide tulemused tõid esile vajaduse DAC6 sätteid lihtsustada

ja selgemaks muuta. Selleks tuleks kõrvaldada aruandlusnõuded, mis maksuhalduritele olulist

lisandväärtust ei anna, ning hinnata DAC6 asjakohasust seoses üleilmse miinimumtulumaksu

(edaspidi miinimummaksu) rakendamisega. Sidusrühmad tõid esile ka teisi lihtsustamist

vajavaid valdkondi, eelkõige DAC4 ja DAC9 kattuvad teavitamiskohustused ning DAC7

kaupade müügi aruandluslävendid. Sellised kohustused tekitavad Komisjoni sõnul

liikmesriikides ebaproportsionaalselt suure hulga teavitusi ja aruandeid, mis on kas dubleerivad

või ei aita tuvastada maksupettuse ega maksudest kõrvalehoidmise riske.

Piiriüleseid maksuskeeme käsitleva aruandluse muudatused (DAC6)

Proportsionaalsuse ja ühetaolise rakendamise tagamiseks on ettepanekus muudetud mitmeid

piiriüleste maksuskeemide aruandluse alaseid nüansse.

Esiteks välistatakse aruandekohustusest ettevõtjad, kellele kehtivad miinimummaksu

direktiivis sätestatud nõuded7. Selle põhjuseks on asjaolu, et 15% üleilmne miinimummaks

peaks neutraliseerima agressiivse maksuplaneerimise ning miinimummaksu direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvad rahvusvahelised kontsernid on juba maksuhaldurite kõrgendatud

järelevalve all. Erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui kontserni ühelegi liikmele ei võimaldata

maksusoodustusi, mille tulemusena langeks tegelik maksukoormus alla 15%. Lisaks peavad

maksuskeemi mõlemad osapooled langema 15% miinimummaksu kohaldamisalasse. Seega kui

üks osapool seda kriteeriumit ei täida, siis ei saa ka erandit rakendada.

Teiseks muudetakse mitmeid mõisteid. Täiendatakse mõistet „aruantav piiriülene

maksuskeem“ („reportable cross border arrangement“) vastavalt Euroopa Kohtu (edaspidi

CJEU) otsusele8 ja hõlmatakse selle alla ainult skeeme, mida on rakendatud. Mõiste „asjaomane

maksumaksja“ („relevant taxpayer“) piiritletakse ainult selliste maksumaksjatega, kes skeemi

ka praktikas rakendama on hakanud. Direktiivi IV lisa muutmise tõttu kaotatakse ka mõisted

6 Halduskoostöö direktiivi hindamine: https://taxation-customs.ec.europa.eu/news/enhancing-tax-compliance-

european-union-2025-11-19_en 7 Miinimummaksu direktiiv, mida kohaldatakse suurkontsernidele, mille aastatulu on lõpliku emaüksuse

konsolideeritud finantsaruannetes 750 miljonit eurot või rohkem, vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale

vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2523 8 Euroopa Kohtu otsus asjas C-623/22: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:62022CJ0623

4

„kohandatav skeem“ („bespoke arrangement“) ja „turustatav skeem“ („marketable

arrangement“).

Kolmandaks on ettepanekus tehtud muudatusi maksuskeemist teavitamise tähtaegadega seoses.

Tähtaega hakatakse arvestama päevast, millal tehakse maksuskeemi rakendamise esimene

samm. Esimese sammu all tuleb mõista tegevust, milles väljendub tegeliku rakendamise

kavatsus ning mis muudab skeemi elluviimise pöördumatuks või õiguslikult siduvaks, näiteks

skeemi rakendajate vahelise lepingu allkirjastamine. Lisaks muudetakse maksuskeemist

teavitamise tähtaega 30 päevalt 90 päevale, mille eesmärk on tagada täielikum ja kvaliteetsem

teave.

Neljandaks muudetakse kutsesaladust puudutavaid sätteid, et viia need kooskõlla CJEU

otsustega9. Kutsesaladuse erisus kehtib üksnes advokaatidele ja teistele kutsealastele isikutele,

kellel on sarnaselt advokaatidele seadusest tulenev õigus teisi isikuid kohtus esindada.

Direktiivi muudatusettepanek loob kutsesaladuse erisuse rakendamiseks kolmeastmelise

hierarhia:

1) Kutsesaladus kohaldub täielikult üksnes direktiivi 98/510 artikli 1 lõike 2 punktis a

nimetatud kutse esindajale (vandeadvokaat). Nemad teavitavad aruandekohustusest ainult

klienti.

2) Skeemi väljatöötajad, kellel on kliendi kohtus esindamise õigus, saavad osaliselt

tugineda kutsesaladuse klauslile, teavitades kutsesaladusele tuginemisest teist isikut, kes

skeemi väljatöötamisel osales, ehk toimub aruandluskohustuse üleminek tollele isikule või

lõpuks maksukohustuslasele.

3) Kutsesaladusele ei saa tugineda isikud, kes ei ole vandeadvokaadid ega kellel ei ole

kliendi kohtus esindamise õigust. Seega peavad nemad ise aruandekohustust täitma.

Viiendaks tehakse täpsustus, et maksuskeemide kohta teabe edastamisel tuleb hõlmata ka teavet

kolmandate riikide kohta, kui maksuskeem seda riiki puudutab.

Kuuendaks muudetakse halduskoormuse vähendamise eesmärgil direktiivi IV lisa ja

eemaldatakse tunnused kategooriast A (Hallmarks A), mis ei paku maksuhalduritele olulist

lisandväärtust. Lisaks muudetakse tunnuse C1 sõnastust, milles OECD koostatud maksualast

koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu asemel viidatakse Code of Conduct Group

töörühmale, milles liikmesriigid hindavad kolmandate riikide jurisdiktsioone kindlaksmääratud

kriteeriumide alusel, et otsustada, kas neid saab pidada maksustamise seisukohast koostööd

tegevateks või mitte.

Seitsmendaks sätestatakse Komisjonile rakendusakti väljatöötamise kohustus, mis täiendaks

direktiivi IV lisa tunnuseid D2 (a) ja (b). Rakendusakti võtab Nõukogu vastu Komisjoni palvel.

9 Vt eelmine viide ja Euroopa Kohtu otsus asjas C-694/20, kus leiti, et vandeadvokaadid ei peaks kolmandaid

osapooli aruandekohustusest teavitama:

https://infocuria.curia.europa.eu/tabs/affair?lang=ET&searchTerm=C%252D694%252D20&publishedId=C-

694%2F20 10 Direktiiv 98/5/EÜ: EUR-Lex - 01998L0005-20130701 - EN - EUR-Lex

5

See tuleneb „Unshell“ algatusest11, mille eesmärk on võidelda maksudest kõrvalehoidmise

eesmärgil loodavate „tegeliku majandustegevuseta“ äriühingute vastu. Rakendusaktiga on

kavas rakendada meetmeid sellisel viisil maksudest kõrvalehoidmise tõkestamiseks läbi DAC6

raamistiku. Ettepaneku kohaselt peab rakendusakti vastu võtma viie aasta jooksul peale

direktiivi jõustumist.

Platvormialase aruandluse muudatused (DAC7)

Halduskoormuse vähendamise eesmärgil muudetakse platvormidel toodete müügiga seotud

lävendeid. Direktiivi V lisas kaotatakse senine tükipõhine lävend ja rahaline lävend seatakse

2000 euro tasemelt 3000 eurole. Samuti muudetakse õigusselguse parandamiseks aruandlusega

seotud mõisteid, et muuhulgas eristada aruandluses vahendajaid, kelle kohta saab

platvormihaldur ka vähem teavet esitada. Lisaks vabastatakse ettepanekuga aruandekohustusest

platvormihaldurid, kelle vahendatud asjaomaste tegevuste eest eelmisel kalendriaastal makstud

tasu kogusumma jääb alla 50 000 euro. Ettepanek laiendab ka maksuhaldurite võimalusi

reageerida nõuetele mittevastavate kolmandate riikide digiplatvormide tegevusele. Neid

muudatusi platvormialase aruandluse raamistikus tehakse kooskõlas OECD analoogse

aruandluse arengutega. V lisa IV jao punktis F7 täpsustatakse olukorrad, millal maksuhaldurid

peavad kohaldama sanktsioone nõuetele mittevastavate kolmandate riikide digiplatvormide

suhtes. Punktiga F8 tugevdatakse liikmesriikide maksuhaldurite koostööd selliste rikkumiste

käsitlemisel. Lisaks annab artikkel 25 maksuhalduritele võimaluse viia läbi samaaegseid

kontrolle nõuetele mittevastavate kolmandate riikide platvormihaldurite suhtes. Ettepanek

kohustab ka liikmesriike rakendama liiduväliseid platvormialase teabevahetuse lepinguid.

Riikidepõhise aruandluse (DAC4) ja miinimummaksu (DAC9) teavituste lihtsustamine

Praegu on iga rahvusvahelise kontserni üksus, kelle suhtes kohaldatakse nii riikidepõhist

aruandlust (DAC4) kui ka miinimummaksu kohast aruandlust (DAC9), kohustatud teavitama

oma maksuhaldurit mõlema regulatsiooni alusel sellest, millisesse kontserni ta kuulub ning kes

ja mis tähtajaks esitab tema nimel aruande. Lisaks kehtivad nende kahe teavitamiskohustuse

puhul erinevad tähtajad. Riikidepõhise aruandluse puhul tuleb teavitus esitada hiljemalt

rahvusvahelise kontserni majandusaasta viimaseks päevaks, kuid DAC9 ei sätesta samaväärset

tähtaega. Seetõttu on liikmesriigid kehtestanud erinevad teavitamiskohustused. Eesti peab

miinimummaksu rakendama 2030. aastast, mistõttu pole Eestis ka veel sellealast aruandlust.

Ettepanekuga lihtsustatakse neid kohustusi, võimaldades rahvusvahelisel kontsernil esitada

kogu kontserni kohta üks ühine teavitus nii riikidepõhise aruandluse kui ka täiendava maksu

teabe deklaratsiooni (Top-up Tax Information Return) keskse esitamise kohta. Teavitamise

tähtajaks nähakse ette riikidepõhise aruandluse tähtaeg ehk rahvusvahelise kontserni

majandusaasta viimane päev. Teavitus tuleb esitada ühtsel vormil, mille Euroopa Komisjon

kehtestab rakendusaktiga. Ühele maksuhaldurile esitatud teavitus edastatakse seejärel kolme

kuu jooksul pärast teavitamise tähtpäeva kõigile asjaomastele maksuhalduritele.

Maksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimise vahend

11 „Unshell“ algatusest pikemalt: Unshell Proposal - Taxation and Customs Union - European Commission

6

Ettepaneku järgi töötab komisjon välja tööriista, mis võimaldaks maksukohustuslasena

registreerimise numbri (TIN) õigsust kontrollida digitaalselt ja automatiseeritult. Tööriist

kinnitab, kas TIN vastab esitatud maksumaksjale või annab teada, et vastavust ei olnud

võimalik tuvastada. Tööriista tehnilised parameetrid kehtestatakse Euroopa Komisjoni

rakendusaktiga.

Tööriista kasutamine on maksuhalduritele kohustuslik, kuid aruandekohustuslikele isikutele

vabatahtlik. Maksuhaldurid peavad selle abil kontrollima üle kogu teabe, mida liikmesriikidega

vahetatakse tulu ja varade ning eelotsuste kohta. Aruandekohustuslikud isikud, kes otsustavad

tööriista kasutada, saavad kontrollida maksumaksjate maksukohustuslaste numbreid enne teabe

esitamist maksuhaldurile. Kui TIN-i on kontrollitud selle tööriista abil, siis ei ole enam vaja

koguda ega esitada täiendavaid isikuandmeid. Sellisel juhul piisab maksumaksja nime ja TIN-

i esitamisest.

Liikmesriikide riiklikud isikusamasuse kontrollimise teenused, samaväärsed Euroopa Liidu

teenused või Euroopa ühtne identifikaator (EUID) võimaldavad maksumaksjat samuti

usaldusväärselt tuvastada. Seetõttu võivad aruandekohustuslikud isikud kasutada Komisjoni

tööriista asemel ka neid kontrollimeetodeid. Sellisel juhul tuleb esitada üksnes maksumaksja

nimi ja kontrollitud identifikaator (näiteks EUID).

Teabe vahetamine tulu ja varade kohta ning teabe täielikkuse parandamine (DAC1 ja

DAC5)

Ettepaneku artiklites 3 ja 4 tehakse mitu muudatust, mille eesmärk on tagada vahetatava teabe

suurem täielikkus.

Ettepaneku artiklis 3 ajakohastatakse mõistet „kättesaadav teave“ („available information“).

Kui seni hõlmas see üksnes maksuhaldurite registrites olevat teavet, siis edaspidi hõlmab see

ka kogu teavet, mis on kättesaadav liikmesriikide riigiasutuste registrites ja andmebaasides riigi

tasandil.

Samal ajal ning kooskõlas ühekordse andmeesituse (once-only) põhimõttega luuakse artikli 4

kohustuste täitmise hõlbustamiseks artikliga 38 õiguslik alus, mis võimaldab maksuhalduritel

saada juurdepääsu teiste riigiasutuste valduses olevale asjakohasele teabele. Eelkõige

parandatakse maksuhaldurite juurdepääsu rahapesu tõkestamise õigusaktide alusel loodud

registritele, sealhulgas rahapesuvastase direktiivi 2024/164012 alusel loodud ühtsele

kinnisvarateabe andmepunktile. See võimaldab maksuhalduritel saada täielikku teavet

kinnisvara tegelike kasusaajate kohta ning vahetada seda teavet teiste liikmesriikidega vastavalt

artiklile 4. Lisaks luuakse artikliga 39 õiguslik alus maksuhaldurite juurdepääsuks riiklikul

tasandil peetavatele pensioniregistritele.

Artiklist 4 jäetakse välja elukindlustustoodete (Life Insurance Products, LIP) tulu- ja

varakategooria, kuna vaid vähesed liikmesriigid vahetavad selle kategooria alusel teavet ning

samal ajal kattub see suures ulatuses finantskontode alase teabevahetusega hõlmatud teabega.

12 Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane direktiiv 2024/1640 (AMLD): Direktiiv - EL - 2024/1640 - EN -

EUR-Lex

7

Kooskõlas OECD viimaste arengusuundadega lisatakse automaatse teabevahetuse

kohaldamisalasse ka teave kinnisvara tegelike kasusaajate kohta.

Pärast elukindlustustoodete kategooria eemaldamist jääb alles kuus tulu- ja varakategooriat

ning kõigi nende kohta tuleb teavet kohustuslikult vahetada, tingimusel et see on ajakohastatud

mõiste „kättesaadav teave“ kohaselt liikmesriigile kättesaadav.

Muud asjaomased muudatused

Riikidepõhise aruande (Country-by-Country Report) vorm, mis oli seni sätestatud III lisas, ning

täiendava maksu teabe deklaratsiooni (Top-up Tax Information Return) vorm, mis oli sätestatud

VII lisas, jäetakse direktiivist välja ning nende asemel viidatakse Euroopa Komisjoni

rakendusaktidega kehtestatavale vormile. Nende rakendusaktidega on lihtsam täiendusi sisse

viia, kui OECD tasandil lepitakse kokku muudatustes, mis nõuavad vormide ajakohastamist, et

säilitada kooskõla üleilmse ühtse aruandlusstandardiga.

Ettepaneku artikli 1 lõikega 4 soovitakse piirata dubleerivate riigisiseste aruandluskohustuste

kehtestamist. Liikmesriigid ei tohiks pärast direktiivi jõustumist kehtestada ega säilitada

riigisiseseid aruandluskohustusi, mille alusel tuleb koguda, esitada või edastada teavet, mis on

juba hõlmatud maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga. Aruandluskohustust loetakse

dubleerivaks juhul, kui see puudutab samu või sisuliselt sarnaseid andmeid, kohustus lasub

samadel või samaväärsetel aruandekohustuslikel üksustel või isikutel ning andmed tuleb esitada

võrreldava ajavahemiku jooksul.

Muudatusi tehakse ka teabe kasutamise ja töötlemise valdkonnas. Esiteks peavad liikmesriikide

maksuhaldurid edastama igal aastal oma riiklikele statistikaasutustele statistikat automaatse

teabevahetuse mahu kohta, et võimaldada ametliku statistika koostamist nii riiklikul kui ka

Euroopa Liidu tasandil (artikkel 46). Lisaks tuleb riiklikule statistikaasutusele esitada ka kord

aastas riikidepõhise aruandluse raames saadud teavet.

Artiklisse 28 lisatakse täpsustus, et liikmesriigid võivad vajaduse korral anda saadud teabe

kohta tagasisidet rohkem kui üks kord aastas. Artikli 48 kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi

toimimise seire ja hindamise käigus esitama teavet ka halduskoostöö tulemuslikkust mõõtvate

näitajate (võtmetulemusnäitajate ehk KPI-de) kohta. See võimaldab Euroopa Komisjonil

kasutada direktiivi hindamisel kvaliteetsemat sisendit.

Lõpuks täiendatakse artiklit 49 sättega, mis annab Euroopa Komisjonile võimaluse avaldada

aruandeid vahetatud teabe kasutamise kohta ning liikmesriikide esitatud anonüümsete

statistiliste andmete iga-aastaseid kokkuvõtteid.

SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

Subsidiaarsus

Ettepaneku eesmärkide saavutamiseks on vajalik lihtsustada ja täpsustada kehtivat

õigusraamistikku, et kõrvaldada kattuvused, vähendada ebavajalikku ja vähese

lisandväärtusega aruandlust ning tagada õigusnormide ühtne rakendamine. Sellest tulenevalt on

probleemkohtade lahendamiseks põhjendatud tegutseda EL-i tasandil, et tagada terviklik ja

8

ühetaoline lahendus, mis ei mõjuta liikmesriikide vahelist konkurentsi. Juhul kui liikmesriigid

rakendaksid nende probleemide lahendamiseks iseseisvalt meetmeid, oleks seatud eesmärkide

saavutamine oluliselt keerulisem ning halduskoormust suurendav. Lisaks on Komisjon

täheldanud, et erinevad lähenemised liikmesriikide poolt vähendavad teabe täielikkust ja

takistavad üldiste maksustamisalase halduskoostöö eesmärkide saavutamist. Seega on direktiivi

ettepanek kooskõlas Euroopa Liidu toimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega.

Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on EL-i konkurentsivõime suurendamiseks ja ebavajalike nõuete

kaotamiseks lihtsustada ja täiustada olemasolevat maksustamisalase halduskoostöö

õigusraamistikku. Muudatusi saab pidada sihipärasteks ning nende abil on eeldatavasti

võimalik ettepaneku eesmärke saavutada, mistõttu on selliste muudatuste tegemine

põhjendatud. Samuti peab säilima seniste maksupettuste ja maksudest kõrvale hoidmise

tõkestamise tööriistade funktsionaalsus. Muudatuste tegemine EL-i tasandil aitab ühtlustada

liikmesriikide õigustikku, võimaldades seeläbi vähendada ettevõtjate aruandluskoormust ja

sellega seotud halduskulusid, sest liiduüleselt kehtivad samad reeglid. Seega on ettepanek

proportsionaalne, sest planeeritud muudatused ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik

püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

DIREKTIIVI MÕJUANALÜÜS

Komisjoni esialgne mõjuhinnang

Komisjon võrdles mõjuhinnangus senise olukorra jätkumist mitme sihipärase õigusaktide

muudatusega ning ettepanekuga hõlmatud muudatuste pakett osutus parimaks alternatiiviks.

Komisjoni sõnul aitab selline lähenemine reegleid oluliselt lihtsustada, vähendada

halduskoormust ning aruandekohustusega seotud kulusid. Ettepaneku raames kaotatakse

vähese lisandväärtusega aruandekohustused piiriüleste maksuskeemide ja platvormide alase

aruandluse puhul. Komisjoni hinnangul ulatuvad DAC6 nõuete täitmise kulud praegu kuni 340

miljoni euroni aastas ning DAC7 puhul kuni 452 miljoni euroni aastas. Samuti lihtsustatakse

DAC4 ja DAC9 kattuvaid teavitamiskohustusi, millega on võimalik vähendada nõuete täitmise

kulusid kuni 270 miljoni euro võrra aastas.

Muudatuste rakendamine toob kaasa ühekordsed kulud aruandlussüsteemide ja -protsesside

kohandamiseks. Samuti eeldab keskse TIN-i kontrollisüsteemi loomine investeeringuid nii

Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil. Kuna TIN-i kontrollimise vahendi kasutamine on

aruandekohustuslaste jaoks vabatahtlik, kaasnevad küll esialgsed kulud, kuid pikemas

perspektiivis vähenevad halduskoormus ja vigade parandamise vajadus. Hinnanguliselt võib

TIN-i valideerimise süsteem vähendada järelparandustega seotud kulusid kuni ligikaudu 70

miljoni euro võrra aastas.

Muudatuste rakendamine toob ettevõtjatele ja maksuhalduritele kaasa piiratud ühekordsed

kulud, mis on seotud aruandlussüsteemide ja -protsesside kohandamisega. Keskse TIN-i

kontrollisüsteemi loomine eeldab Euroopa Liidu tasandil hinnanguliselt 1,0–1,8 miljoni euro

suurust ühekordset investeeringut ning 1,8–2,4 miljoni euro suurust iga-aastast

9

ülalpidamiskulu. Üldiselt sõltuvad need kulud siiski kontrollivahendi täpsematest

spetsifikatsioonidest.

Kuna TIN-i kontrollimise süsteemi kasutamine on aruandvatele üksustele vabatahtlik,

kaasnevad selle kasutuselevõtuga küll esialgsed kulud, kuid pikemas perspektiivis peaksid

paranema andmete kvaliteet ja nende kasutatavus ning vähenema andmete parandamise ja

valideerimise vajadus. Kuigi nende mõjude täpset ulatust ei ole praegu võimalik hinnata,

võimaldab TIN-i valideerimise süsteem hinnanguliselt vähendada ressursimahukate

järelparandustega seotud kulusid kuni 70 miljoni euro võrra aastas.

Kokkuvõtlikult parandab see ettepanek komisjoni hinnangul halduskoostöö direktiivi tõhusust

ja proportsionaalsust ning aitab vähendada ettevõtjate halduskoormust ja kulusid, toetades

seeläbi soodsamat ettevõtluskeskkonda ja Euroopa Liidu konkurentsivõimet.

Mõju aruandekohustuslikele isikutele

Piiriüleste maksuskeemide puhul täidavad teavitamiskohustust üldjuhul maksuskeemi

väljatöötajast vahendajad, kelleks võivad olla näiteks maksu- või ärinõustajad. Kui

maksuskeemi on välja töötanud isik, kellel on kohtus esindamise õigus või vandeadvokaadi

staatus ja talle rakendub kutsesaladuse erisus, võib aruandekohustus langeda teisele skeemi

planeerimisel osalevale isikule või maksumaksjale. Seega on muudatustest mõjutatud nii

piiriüleselt tegutsevad Eesti residentidest ettevõtjad kui ka isikud, kes pakuvad oma

majandustegevuse raames maksude planeerimisega seotud teenuseid. Mõju avaldumise sagedus

oleneb eelkõige skeemide kasutamise sagedusest. Uute reeglite järgi tuleb maksuhaldurit

teavitada ainult siis kui skeemi rakendatakse, tänu millele võib teavituste esitamise sagedus

sihtrühma jaoks väheneda. Mõju ulatus on keskmine, kuna ettepanekuga muudetakse küll

mõningaid maksuskeemide alase teabevahetuse üksikasju, kuid aruandlusreeglid ja vahetatav

teave jääb üldjoontes siiski samaks. Direktiivi ettepanekust tulenevalt väheneb Eestis

tegutsevate isikute arv, kes saavad kasutada kutsesaladuse erisust, kuna praeguse

õigusraamistiku järgi võimaldatakse seda rohkematele isikutele. Praegu saavad erandit näiteks

kasutada ka audiitorbüroode koosseisu kuuluvad maksunõustajad, kuid uue reeglistiku järgi nad

erisust kasutada ei saaks. Samal ajal vähendab tunnuste A eemaldamine sihtrühma

halduskoormust, kuna nende tunnuste kriteeriumeid täitvaid maksuskeeme ei pea enam

raporteerima. Teavitamistähtaja pikendamine 30 päevalt 90 päevale ja päevade arvestuse

alustamine alates rakendamishetkest aitab halduskoormust vähendada, andes rohkem aega

teavet esitada. Samuti langeb miinimummaksu sihtrühma kuuluvate suurkontsernide

halduskoormus, kuna nad ei pea maksuskeemidest teavitama, kui mõlemale tehingu osapoolele

rakendatakse miinimummaksu tasumise kohustust. Mõistetega seotud muudatused ja täpsustus

kolmandate riikide kohta aruandekohustuslikele isikutele olulist mõju ei avalda.

Platvormialase aruandluse raames langeb aruandekohustus platvormihalduritele, kes esitavad

teavet platvormidel tulu teenivate müüjate kohta. Ettepanekuga tehtavate muudatuste tõttu

peavad aruandekohustuslikud platvormihaldurid tegema muudatusi enda IT-süsteemides, et

koguda kokku teavet uute reeglite järgi. Küll aga jääb valdav enamus aruandekohustusega

kaasnevatest nõuetest samaks. Senise tükipõhise piirmäära kadumine ja rahalise piirmäära

tõstmine 2000 eurolt 3000 eurole vähendaks isikute hulka, kelle kohta platvormihalduril tuleb

10

teavet esitada, tänu millele väheneks kogutavate ja kontrollitavate andmete maht. Samuti tuleb

neil silmas pidada vahendajatega seotud erireegleid. Lisaks saavad uue erisusena väiksemad

platvormihaldurid aruandekohustusest loobuda kui nende platvormil vahendatud asjaomaste

kaupade või teenustega teenitud tulud jäävad alla 50 000 euro piirmäära. Seega on mõju ulatus

platvormihaldurite jaoks väike. Ettepanekuga ei muudeta teabe esitamise sagedust ja

platvormihaldurid peavad seda jätkuvalt tegema korra aastas. Seetõttu ei mõjuta ettepanekuga

tehtavad muudatused mõju avaldumise sagedust. Ebasoovitava mõjuna kaasnevad IT-

süsteemide uutele nõuetele vastavaks muutmisega ühekordsed kulud.

Riikidepõhiseid aruandeid peavad esitama suurkontsernid, mille majandusaasta

konsolideeritud tulu on üle 750 miljoni euro. Eestis on selliseid ettevõtjaid vähe: 2024. aasta

kohta on riikidepõhise aruande esitanud seitse ettevõtjat13. Üheks selle aruandlusega

kaasnevaks kohustuseks on ka teavitused, mille peavad Eestis tegutsevad ettevõtjad

maksuhaldurile esitama, kui riikidepõhise aruande esitamise kohustust täidab teises riigis asuv

emaettevõtja või teine kontserni liige. Teavitus tuleb esitada igal aastal ning 2025. aasta juulist

kuni 2026. aasta augustini on vastava teavituse maksuhaldurile esitanud 80 ettevõtjat. Seega on

seda teabevahetuse valdkonda puudutavate muudatuste sihtrühm väike. Teistes liikmesriikides,

kus rakendatakse miinimummaksu kohustust, tuleb esitada ka selle alaseid teavitusi ja

aruandeid. Kuna Eesti jaoks kehtib miinimummaksu ülevõtmiseks erand ja selle rakendamise

tähtaeg on 1. jaanuaril 2030, siis pole Eesti residentidest suurkontsernid pidanud Eestis

miinimummaksuga seotud kohustusi veel otseselt täitma. Küll aga tekib peale tähtaja saabumist

kohustus ka neid reegleid täita, mistõttu aitaks kahe teavituse ühendamine suurkontsernide

jaoks halduskoormust vähendada. Seda sihtrühma puudutavad muudatused tooks endaga kaasa

ühekordseid kulusid, mis on seotud aruandlussüsteemide ja sisemiste protsesside

kohandamisega. Olulisi ebasoovitavaid mõjusid suurkontsernidele nende muudatustega ei

kaasneks.

Direktiivist tulenevad nõuded kohustavad teavet esitama ka aruandekohustuslikke

finantsasutusi finantskontode alase aruandluse raames ja aruandekohustuslikke

krüptovarateenuse pakkujaid krüptovarade alase aruandluse raames. Kuna nende aruandluse ja

teabevahetuse kategooriate sätteid muudetakse ettepanekuga minimaalselt, siis ei avalda

direktiiv neile mõju.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Ettepanekuga kaasnevad muudatused mõjutavad riigiasutustest enim Maksu- ja Tolliametit

(MTA) ning vähemal määral Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskust (RMIT). RMIT-

le avaldub mõju ettepanekust tulenevate muudatuste sisseviimisel MTA IT-süsteemidesse ning

nende süsteemide edasisel haldamisel. Muudatused mõjutavad MTA-s eelkõige asutusesiseseid

tööprotsesse, koos RMIT-ga kohandatavaid IT-süsteeme ning võivad mõju avaldada ka

töökoormusele. MTA-s tegeleb maksualase teabevahetuse valdkonnaga rahvusvahelise

infovahetuse üksus, kuid seotud on ka maksuauditi valdkond järelevalve tegemiseks ning

juriidiline osakond juriidiliste tugifunktsioonide tagamiseks.

13 Riikidepõhise aruande deklaratsioonid ja teavitused: https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-

kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#dac4

11

Maksuhalduri jaoks on üheks oluliseks muudatuseks maksukohustuslase numbri valideerimise

tööriista kasutamise kohustuse sätestamine. Tööriista integreerimisega esitatud andmete

töötlemiseks võivad kaasneda märkimisväärsed kulud. Samal ajal võib tööriista kasutuselevõtt

oluliselt parandada vahetatava teabe kvaliteeti, mis võib vigase teabega seotud lisatoimingutele

kuluvat tööaega vähendada.

DAC1 alusel teabe vahetamine erinevate tulu- ja varakategooriate kohta muudetakse

kohustuslikuks, kui liikmesriigil see teave olemas on. Varem olid DAC1 teabevahetuse

praktikad erinevad, kuid ettepanekuga soovitakse teabevahetust ühtlustada. Mõiste „available

information“ sõnastus toob endaga kaasa laiema hulga informatsiooni töötlemise, kuna selle

alla kuuluvad nüüd mitte ainult maksuhaldurile ligipääsetavad andmed, vaid ka teistele selle

liikmesriigi asutuste olemasolevad andmed, mis neid kategooriaid puudutavad. Näiteks saab

maksuhaldur praegu teavet kinnistusraamatust kinnisvara omanike kohta ja

Sotsiaalkindlustusametilt pensionite kohta. Seega võib riigiasutuste omavaheline teabe

vahetamine suureneda, kuid maksuhalduril on täna juurdepääs asjaomastele andmetele

valdavalt olemas.

Piiriüleste maksuskeemide alase teabevahetuse raamistikus tehtavad muudatused vähendavad

tõenäoliselt maksuhalduri jaoks töödeldava teabe mahtu, kuid toovad endaga kaasa IT kulusid.

Ühekordsed arenduskulud võivad kaasneda ka platvormialase aruandluse lävendite

muutmisega. Suurkontsernide jaoks ühise teavituse loomine aitab samuti töödelda vähem

dokumente ja vähendada töökoormust.

Seega eeldab direktiivi ettepaneku muudatuste rakendamine maksuhalduri IT süsteemide

arendamist ja testimist. Seetõttu on väga oluline jätta süsteemide kohandamiseks piisav

ajaperiood.

Direktiivi rakendamisega kaasnevad võimalikud tulud ja kulud

Direktiivi ettepaneku eesmärk ei ole uue maksudest kõrvalehoidmise tõkestamise instrumendi

loomine, vaid muudatused on tehtud kulude kokku hoidmiseks, juba toimivat süsteemi

lihtsustades. Maksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimise vahendi kasutamise

võimaldamine nii maksuhaldurile kui ka aruandekohustuslikele isikutele võib vähendada vigase

teabega seotud tegevuste hulka, aidates sealjuures kulusid kokku hoida. Raporteeritavate

maksuskeemide hulga vähendamine, suurkontsernidele ühiste teavituste esitamise võimaluse

andmine ning platvormide aruandluslävendite muutmine aitavad töödelda vähem teavet nii

maksuhalduril kui ka aruandekohustuslikel isikutel. Küll aga on keeruline prognoosida täpseid

summasid ning potentsiaalsete kokkuhoiukohtade loomiseks tuleb esmalt teha investeeringuid.

Direktiivi rakendamiseks vajalikud IT arendused tuleb teha MTA-l ja RMIT-il. Olemasolevates

teabevahetuse raamistikes tehtavatele muudatustele kuluvad hinnangulised töötunnid koos

kogukuludega, esmast direktiivi ettepanekut arvestades, on välja toodud allolevas tabelis.

Tabel. IT süsteemide muutmise kulud teabevahetuse raamistike lõikes

Valdkond Töötunnid Kogukulu

Suurkontsernide aruanded (DAC4 ja

DAC9)

1600h 112 000 eurot+KM

12

Maksuskeemid (DAC6) 1600h 112 000 eurot+KM

Platvormidel teenitud tulud (DAC7) 1600h 112 000 eurot+KM

Hinnangud tuginevad varasematele analoogsetele maksualase teabevahetuse valdkonna

muudatusvajaduste mahtudele ning arvutamise aluseks on võetud tulevane raamleping,

eeldatava tunnihinnaga 70 eurot + käibemaks. Suurkontsernide aruande puhul tuleb luua

võimekus võtta vastu DAC4 ja DAC9 ühiseid teavitusi selleks ettenähtud vormil.

Maksuskeemide alaseks teabevahetuseks vajaliku teabe kogumiseks tuleb muuta süsteeme

vastavalt raporteeritavate tunnuste muutumisele. Platvormide alase teabevahetuse puhul tuleb

kohandada süsteeme peamiselt andmete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks vahendajatest

üksustele rakenduvate uute lihtsustatud reeglite tõttu.

Direktiivi ettepanek näeb ette ka suurkontsernide riikidepõhiste aruannete jagamist riikliku

statistikaasutusega. MTA ning Statistikaameti vahelise X-Tee loomise eeldatav kulu nende

andmete vahetamiseks oleks 35 000 eurot + käibemaks.

Maksukohustuslasena registreerimise numbri kinnitamise vahendi rakendamisega kaasnevad

kulud sõltuvad liikmesriikide jaoks oluliselt sellest, kuidas süsteem lõpuks üles ehitatakse. Selle

tööriista täpsemad üksikasjad pannakse paika Komisjoni välja töötatud rakendusaktiga. Küll

aga pole sellest rakendusaktist veel kavandit loodud, mistõttu pole veel ka Komisjoni jaoks

üheselt selge, kuidas see töövahend täpsemalt toimima hakkab.

Kui TIN-i valideerimise võimalus antakse aruandekohustuslikele isikutele EUID-põhise

tuvastamise kaudu, peaks näiteks finantsasutuse või platvormihalduri klient ennast kliendiks

registreerides EUID abil tuvastama. Selle kaudu saaks aruandekohustuslik isik kinnituse kliendi

nime ja TIN-i kohta. Sellise lahenduse rakendamine tooks aruandekohustuslikele isikutele

kaasa kulud EUID-põhise tuvastamise integreerimiseks oma süsteemidesse.

TIN-i valideerimiseks eraldi tööriista loomisel, mille abil saavad aruandekohustuslikud isikud

ja/või maksuhaldurid kontrollida nime ja TIN-i vastavust, oleks eelistatud EL-i keskne ja

Komisjoni pakutav lahendus. Ka sellise keskse lahendusega kaasneksid liikmesriikidele kulud,

kuna valideerimine eeldaks keskse tööriista ühendamist riiklike andmebaasidega, Eestis näiteks

MTA maksukohustuslaste registriga. Täiendavad kulud tekiksid MTA-le ka juhul, kui

maksuhaldurile pannakse kohustus kontrollida aruandekohustuslikelt isikutelt saadud andmeid

TIN-i valideerimise tööriista abil enne nende edastamist teistele liikmesriikidele. Sellisel juhul

tuleks arendada MTA infosüsteeme nii, et esitatud andmeid oleks võimalik automaatselt

valideerida.

Seega on praegu maksukohustuslasena registreerimise numbri kinnitamise vahendi

rakendamisega kaasnevate kulude täpsemat summat keeruline hinnata. Valideerimise vahendi

kasutuselevõtt aitaks parandada teabe kvaliteeti ning hoida kokku vigase teabega seotud

tööülesannetele kuluvat aega ning vähendad töödeldavate andmete mahtu. Küll aga peavad

süsteemi rakendamisega kaasnevad kulud olema proportsioonis võimalike kasuteguritega. See

kehtib ka teiste teabevahetuse instrumentide puhul ning käesolevas seletuskirjas välja toodud

kulude summad võivad läbirääkimiste käigus muutuda. Tekkivad lisakulutused tuleb läbi

13

rääkida riigieelarve strateegia loomise käigus. Kui lisavahendeid ei eraldata, tuleb need leida

ministeeriumi eelarve muude vahendite arvelt.

EESTI SEISUKOHAD DIREKTIIVI ETTEPANEKU KOHTA

1. Toetame maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuesti sõnastamise ettepanekuga

planeeritavaid muudatusi, mis suurendavad maksualase teabevahetuse valdkonna

õigusselgust ja vähendavad halduskoormust. Seejuures on oluline, et muudatused ei

vähendaks halduskoostöö tõhusust ning muudatuste rakendamisega kaasnevad kulud

oleksid proportsionaalsed.

Maksustamisalast halduskoostööd reguleerivad sätted, mis vähendavad halduskoormust,

aitavad ettevõtjate jaoks ebavajalikke kulusid vähendada ja võivad tõsta tänu nõuete

vähendamisele Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Siinkohal on oluline, et lihtsustavad ja

koormust vähendavad muudatused ei tooks endaga kaasa seniste halduskoostöö vahendite

funktsionaalsuse vähenemist, vaid tõhustaks kogu raamistiku rakendamist. Samuti on

eelarvelisest seisukohast väga oluline, et lihtsustustega ei kaasneks Eestile

ebaproportsionaalseid kulusid.

2. Peame oluliseks, et peale kokkuleppele jõudmist jääks vähemalt 18 kuud muudatuste

ülevõtmiseks ja rakendamiseks. Eestile peab jääma piisavalt aega vajalike IT arenduste

tegemiseks ja õigusraamistiku muutmiseks, mistõttu me ei toeta piiriüleste skeemide ja

platvormialase teabevahetuse muudatuste ülevõtmistähtaja seadmist 2027. aasta lõpuks.

Direktiivi ettepanekuga planeeritud muudatuste rakendamiseks on vaja mõistlikku ülevõtmise

perioodi. Siinkohal on väga oluline, et ettepanekust tulenevate IT-süsteemide arendusteks jääks

piisavalt aega. Samuti on tähtis jätta piisav ajavahemik õigusaktide muutmiseks. Uute nõuetega

peavad kohanema ja mõningaid täiendusi IT-süsteemides tegema ka aruandekohustuslikud

isikud. Vaatamata sellele, et direktiivi eesmärk on halduskoormust vähendada, peavad

sihtrühmad esialgu oma asutusesisesed protsessid uute reeglite järgi ümber kujundama. Seetõttu

ei ole piisav piiriüleste skeemide alase teabevahetuse ja platvormialase teabevahetuse

muudatustele eraldi sätestatud ülevõtmistähtaeg juba 2027. aasta lõpus. Ülejäänud muudatuste

puhul on ülevõtmistähtaeg 31. detsembril 2029.

3. Eesti ei toeta direktiivis sätestatud teabega sama või sisuliselt sarnase teabe kogumise

täielikku piiramist muude riigisiseste aruandekohustuste raames, sest maksualase

teabevahetusega saadud informatsiooni jagamine teiste asutustega on direktiivis

õiguslikult piiratud. Eesti peab samas oluliseks platvormihaldurilt saadud andmetele

once-only põhimõtte rakendamist. Selleks püüame leida võimaluse juba kogutud andmete

lihtsustatud kasutamiseks muudel Euroopa Liidus tunnustatud eesmärkidel ning vältida

sama teabe uuesti küsimist erinevate avalike ülesannete täitmiseks.

Once-only põhimõtte rakendamist andmete kogumisel saaksime üldiselt toetada, kuid kehtiv

direktiiv ei lähe selle põhimõtte edendamisel piisavalt kaugele: praktikas on ilmnenud olukordi,

kus on kehtestatud topeltaruandlus, sest teine liikmesriik pole nõus maksualase teabevahetuse

eesmärgil kogutud andmeid Eesti residentide kohta jagama, kui neid soovitakse kasutada muul

kui maksustamise eesmärgil. Seetõttu võib igasuguse andmete korduva esitamise keelamisega

14

kaasneda teiste ametiasutuste jaoks oluline teabelünk. Saaksime riigisisest direktiiviga

hõlmatud andmete korduva aruandluse täielikku piiramist kaaluda siis, kui andmete jagamine

oleks vaba. Küll aga proovime me läbirääkimiste käigus leida siiski võimaluse ühekordse

andmete esitamise põhimõtte laiendamiseks eelkõige platvormialase aruandluse puhul, jäädes

sealjuures ettepaneku piiridesse. Platvormialase aruandluse raames kogutakse

platvormihalduritelt ulatuslikul hulgal andmeid erinevate teenuseosutajate, kauplejate ja

kinnisvara rendi pakkujate kohta. Nendel andmetel on oluline kasutusväärtus ka väljaspool

maksuhaldust, näiteks lühiajalise majutuse sektori ja muu majandustegevuse järelevalves,

ametliku statistika koostamisel, teadus- ja analüüsitegevuses, tõenduspõhises

poliitikakujundamises ja riskipõhises järelevalves. Platvormialase aruandlusega osaliselt samu

andmeid kogutakse näiteks lühiajalise üüriteenuse määruse (EL) 2024/102814 ja platvormitöö

direktiivi (EL) 2024/283115 raames. Seega peaks liikmesriikidel olema võimalik platvormialase

aruandluse käigus kogutud andmete kasutamist oma õiguskorras paindlikult reguleerida,

tagades seejuures isikuandmete kaitse, andmesubjektide õiguste kaitse ning riigi õigustatud

huvi avalike ülesannete täitmisel.

4. Toetame piiriüleste skeemide aruandluse vähendamist seal, kus see ei ole praktikas

enda eesmärki täitnud ning seda on võimalik kompenseerida muu kehtiva aruandlusega.

Toetame üldiselt piiriüleste maksuskeemide alast teabevahetust hõlmavaid muudatusi, mis

täidavad ettepaneku eesmärke, vähendades muuhulgas ebavajalikku halduskoormust. Oluline

on, et aruandekohustuse vähendamine ei tooks kaasa maksuhalduri jaoks olulise teabe

kadumist, ning et uued mõisted ja aruandekohustuse tekkimise alused oleksid praktikas üheselt

kohaldatavad. Saame nõustuda miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvate üksuste

väljajätmisega ja aruandekohustuse sidumisega skeemi esimese rakendamissammuga.

Miinimummaksu kohaldamisala ettevõtjate ulatuslik aruandluskohustus aitab maandada

maksuriske ning vähendab vajadust teavitada eraldi piiriülestest skeemidest. Praktikas pole oma

tõhusust tõestanud maksuskeemide kategooria A tunnused, mis on liikmesriikide üleselt toonud

endaga kaasa suures mahus ebavajaliku teabe raporteerimist.

5. Piiriüleste skeemide aruandekohustuse ülemineku sidumisel kutsesaladuse hoidmise

kohustusega peame oluliseks selle uuesti sõnastamist viisil, mis võimaldaks Eestis tagada

kutsesaladust eesmärgipäraselt.

Kutsesaladuse kohaldumist reguleerivaid sätteid muudetakse, et viia need kooskõlla CJEU

otsustega, kuid siinkohal peab sõnastus olema selline, et ka Eestis saaks kutsesaladust

eesmärgipäraselt tagada. Advokaatide liiduülest tegutsemist reguleeriv direktiiv 98/5/EÜ

nimetab vaid osa advokatuuri liikmetest, kes on vabastatud aruandluskohustusest ja teise

vahendaja teavitamisest. Ülejäänud meie advokatuuri liikmetest – vandeadvokaadi vanemabid

– on samamoodi advokaadid, kellel on kliendi ees vandeadvokaadiga võrreldavad õigused ja

kohustused, kuid kellele ettepaneku praeguse sõnastuse järgi kutsesaladuse erand ei kohalduks.

14 Lühiajalise üüriteenuse pakkumist reguleeriv määrus (EL) 2024/1028: Määrus - EL - 2024/1028 - ET - EUR-

Lex 15 Platvormitöö direktiiv (EL) 2024/2831: Direktiiv - EL - 2024/2831 - ET - EUR-Lex

15

Seega peab normide sõnastuses olema rohkem paindlikkust, et hõlmata halduskoostöö

direktiivist tulenevate õiguste ja kohustustega võrdselt kõik advokaadikutse esindajad.

6. Eesti ei toeta aruandekohustusega hõlmatud piiriüleste skeemide loetelu täiendamist

Nõukogu rakendusaktiga.

Ettepanekus on Komisjonile pandud kohustus pakkuda välja sõnastus piiriüleste skeemide

täiendamiseks viisil, mis kohustaks liikmesriike teavet vahetama skeemide kohta, milles

kasutatakse „tegeliku majandustegevuseta“ äriühinguid, mille tegelikud kasusaajad on

mitteresidendid või mis on asutatud, mida juhitakse või mille varad asuvad muus riigis, kui

selles, mille residendid on nende tegelikud kasusaajad. Majandustegevuse olemasolu peaks

määratlema selle kaudu, kas äriühingul on piisavalt töötajaid, materiaalseid varasid ja füüsiline

asukoht. Leiame, et tegeliku majandustegevuse olemasolu ei saa siduda ainult füüsilist kohalolu

nõudvate tunnustega ja asjaolu, et äriühingu tegelikud kasusaajad on mitteresidendid, ei peaks

käivitama teavitamiskohustust. Selline lähenemine võib rikkuda asutamisvabadust ja isikute

vaba liikumise põhimõtet. Ettepaneku tekstis ei ole Komisjon andnud ülevaadet potentsiaalse

rakendusakti täpsemast sisust. Komisjonile määratakse õigusakti väljatöötamiseks kitsas

ajaraam, mis võib oluliselt vähendada loodava regulatsiooni kvaliteeti. Samuti ei saa praegu

hinnata seda, kas viie aasta möödumisel direktiivi jõustumisest on Komisjonile pandud

ülesanne kirjeldatud tingimustel üldse ajakohane. „Unshell“ direktiivi töögruppides olid

arutlusel sarnastele tunnustele vastavatest eeldatavalt „tegeliku majandustegevuseta“

äriühingutest teavitamise kohustus, kuid direktiivi sisus ei suudetud kokku leppida ning

Komisjon võttis selle aasta alguses direktiivi ettepaneku tagasi. Kui liikmesriikidel peaks

tekkima huvi „tegeliku majandustegevusega“ äriühingute määratlemises ja nende kohta teabe

vahetamises, on Komisjonil alati võimalus esitada vastav ettepanek uuesti. Ettepanekus

sätestatud lähenemist me ei toeta.

7. Toetame platvormialase aruandluse raamistikus tehtavaid muudatusi, mis on OECDs

kokkulepituga kooskõlas, et vältida üleilmselt erinevate aruandekohustuste tekkimist.

Meie jaoks on oluline, et kriteeriumeid täitvate platvormihaldurite aruandlusest

vabastamiseks sätestatud piirmäär ei ületaks oluliselt 50 000 eurot.

Täiendatav reeglistik peab olema kooskõlas ka OECD tasandil toimuva kokkulepitud

aruandluse muudatustega, et vältida erinevate aruandlusnõuete tekkimist, mis suurendaks

oluliselt kohustatud isikute halduskoormust. Kuigi me peame oluliseks võimalikult suure hulga

maksudeklaratsioonide eeltäitmist platvormidelt saadava teabe põhjal, võime me nõustuda

50 000 eurose või sarnases suurusjärgus tulu piirmääraga, millest allapoole jäävad platvormid

aruandekohustust täitma ei pea. Sellises suurusjärgus piirmäära puhul säilib siiski valdavas osas

deklaratsioonide eeltäitmise võimalus ning aruandlusest jäävad kõrvale platvormihaldurid,

kelle jaoks võib aruandekohustus ebaproportsionaalselt koormav olla.

8. Eesti ei toeta ettepanekus ettenähtud kohustust käivitada viivitamata platvormialane

teabevahetus liiduväliste jurisdiktsioonidega, kellega on seda valdkonda käsitlev

kokkulepe sõlmitud. Selline kohustus piirab Eesti suveräänsust välissuhetes ja toob kaasa

IT-arendustega kaasneva tugeva eelarvesurve. Eesti jaoks on oluline, et liikmesriigile jääb

õigus otsustada liiduväliste osapooltega sõlmitud lepingute rakendamise ajakava üle.

16

Liikmesriikidele peab siinkohal jääma õigus otsustada liiduväliste osapooltega sõlmitud

lepingute rakendamise ajakava üle. Eesti on OECD riikide üleses platvormialases

teabevahetuses kokku leppinud, kuid lepingus pole määratud konkreetset tähtaega

teabevahetuse aktiveerimiseks. See annab riikidele vabaduse valida teabevahetuse rakendamise

hetke, andes aega selleks vajalikke ressursse ja arendusi planeerida. Eesti ei ole OECD

platvormialast teabevahetust veel rakendanud, kuna sellega kaasnevad infotehnoloogilised

arendused, mille väljatöötamiseks vajalikud ressursid on praegu suunatud mujale.

9. Toetame maksukohustuslase numbri õigsuse kontrolli võimaldava Euroopa Liidu

keskse tehnilise lahenduse loomist tingimusel, et see võimaldab numbri automaatset

kontrolli ega nõua maksuhaldurilt ebaproportsionaalset ressurssi.

Maksukohustuslasena registreerimise numbri kinnitamise vahendi abil saavad maksuhaldurid

veenduda esitatava teabe õigsuses ning teha vajadusel täiendusi, et parandada vahetatava teabe

täiuslikkust. Samuti saavad aruandekohustuslikud isikud teabe korrektsuses veenduda juba

hoolsusmeetmeid rakendades, kuid ka hiljem maksuhaldurile teavet esitades. Siinjuures on

oluline, et loodav töövahend toimiks automatiseeritult ega nõuaks maksuhaldurilt

ebaproportsionaalset ressurssi. Kui sellega kaasneb maksuhalduri ametnikele kohustus

kontrollida üle kõigi maksukohustuslaste numbrid suureneks töökoormus märkimisväärselt.

Kuna seisukohtade kujundamise hetkel ei ole üksikasjalikult teada, kuidas valideerimissüsteem

toimima hakkab, siis on riskantne maksuhaldurile selliseid kohustusi seada, sest see oleks

tõenäoliselt ebaproportsionaalselt koormav.

Kaasamine ja arvamuse avaldamine

Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Maksumaksjate Liidule, Audiitorkogule,

Eesti Kindlustusseltside Liidule, Grant Thornton Baltic OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le,

KPMG Baltics OÜ-le, AS-le Pricewaterhouse Coopers, Bolt Technology OÜ-le, MM Grupp

OÜ-le, AS-le Tallink, AS-le Infortar, NG Investeeringud OÜ-le, AS-le Eesti Energia, Baltic

Classifieds Group OÜ-le.

Direktiivi ettepaneku analüüsi kaasati ka Maksu- ja Tolliamet, kelle arvamusega on Eesti

seisukohtade kujundamisel arvestatud.

Ettepaneku kohta avaldasid arvamust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Bolt Technology OÜ, AS Infortar ja Andmekaitse Inspektsioon.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab DAC recasti üldiseid eesmärke, kuid

rõhutab andmete ühekordse esitamise põhimõtet. Eelkõige soovitakse DAC7 alusel kogutud

andmete laiemat kasutamist statistika, järelevalve, teaduse ja poliitikakujundamise eesmärgil.

Platvormide aruandluse lihtsustamist ja lävendite ülevaatamist toetatakse tingimusel, et sellega

ei tekitata andmelünki ega vajadust uute aruandluskohustuste järele. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi arvamused kajastuvad seisukohtade punktis 3.

17

Bolt Technology OÜ toetab kaupade müügi lävendi muutmist, maksukohustuslasena

registreerimise numbri kontrollimise vahendi loomist ja dubleeriva riigisisese aruandluse

piiramist. Lisaks soovitakse tõhusamat ühes liikmesriigis aruandluse süsteemi, pikemat

aruandlustähtaega, ühtlustatud paranduste tegemise korda ning ühtset ELi XML/API tehnilist

standardit. TINi puhul soovitakse, et andmete vähendamise võimalus ei sõltuks ainult uuest ELi

tööriistast, vaid arvestataks ka muid usaldusväärseid ametlikke kontrollimeetodeid.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toetab DAC7 kaupade müügi aruandluslävendi muutmist ning

TINi kontrollimise vahendit, nähes neis võimalust vähendada ettevõtjate halduskoormust ja

parandada andmekvaliteeti. DAC6 puhul toetatakse vahendaja aruandlustähtaja pikendamist ja

tähtaja sidumist skeemi esimese rakendamissammuga. Lisaks tegi Kaubanduskoda ettepaneku

kaaluda VKEdele DAC6 aruandluskohustusest erandit või lihtsustatud aruandlusrežiimi.

AS-i Infortar jaoks on oluline halduskoormuse vähendamine. Rõhutatakse, et lihtsustamisel

tuleb arvestada mitte ainult aruannete arvuga, vaid ka ettevõtjate IT-arenduste, andmete

kogumise ja kontrollimise, nõustamise ning sisemiste protsesside kuludega. Oluliseks peetakse

dubleeriva aruandluse vältimist ja põhimõtet, et sama või sisuliselt sama teavet ei peaks

ettevõtja esitama erinevatele asutustele või eri regulatsioonide alusel korduvalt.

Andmekaitse Inspektsioon on tähelepanu juhtinud viite „eeldatavalt asjakohane“ välja

jätmisele. Soovitakse selgust mõiste eesmärgis ning selle võimalikus mõjus teabevahetuse

ulatusele ja kriteeriumi edasisele tõlgendamisele. Rahapesu vastase määruse (EL) 2024/1624

alusel jagatavale teabele juurdepääsu andmise vajalikkust ja proportsionaalsust tuleks

täiendavalt selgitada. Ühtlasi peetakse oluliseks tagatisi, mis aitaksid vältida piiramatut

juurdepääsu andmetele, mis ei ole konkreetse maksumenetluse eesmärgi saavutamiseks

vajalikud. Pensionimakseid käsitlevatele registritele ja andmekogudele ligipääsu andmise puhul

jääb AKI-le ebaselgeks juurdepääsu ulatus, sealhulgas andmekategooriaid, millele juurdepääs

võimaldatakse ja juurdepääs piiramine maksumenetluseks vajalike andmetega.

Kaasatud osapoolte arvamusi on ametlike seisukohtade kujundamisel arvesse võetud ning

nendega arvestatakse ka edasiste läbirääkimiste käigus.