Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn

Meie 28.10.2026 nr 7-1/7849

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus Lugupeetud Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Protokollilise otsuse eelnõu

2. Seletuskiri Kristiina Krause 51933390 [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Stenbocki maja . oktoober 2026 nr

Päevakorrapunkt nr

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi hääletusel

Euroopa Liidu Nõukogus

Võtta teadmiseks justiits- ja digiministri esitatud põhjendus 21. oktoobril 2026. a Euroopa Liidu

Nõukogu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee istungil Euroopa Liidu

digivaldkonna koondpaketile vastu hääletamise kohta. Vastu hääletamise põhjenduseks on

vastuolu koondpaketi sisu ning 12. veebruari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil heakskiidetud

ning 2. märtsil 2026. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud Eesti

seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et isikuandmete kaitse üldmääruse

muudatustega reguleeritakse tehisaru kui ühte eraldiseisvat tehnoloogilist lahendust ja sellega

seoses ei täpsustata piisavalt andmesubjekti õigusi kaitsvaid meetmeid. Samuti on Eesti jaoks

probleemne, et tulevane andmemäärus ei loo selgust isikuandmete arvandmetena

avalikustamise küsimuses ja et ettepanekute suhtes pole läbi viidud mõjuanalüüsi.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

SELETUSKIRI

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi hääletusel

Euroopa Liidu Nõukogus

Seletuskiri annab ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu digivaldkonna koondpaketi

hääletusel Euroopa Liidu Nõukogu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitees

(COREPER).

Tulenevalt Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtadest ei

saanud Eesti toetada 21.10.2026 COREPERi istungil digivaldkonna koondpaketi suhtes

nõukogu eesistujale volituste andmist läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Parlamendiga.

Informatsiooni on Vabariigi Valitsuse 29.10.2026 istungile esitamiseks koostanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk

(5083036, [email protected]) ja digiriigi osakonna IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo

(58851218, [email protected]) ning EL ja väliskoostöö juht Kristiina Krause. Valdkonna

eest vastustavad asekantslerid on Heddi Lutterus ja Lauri Luht.

Euroopa Komisjon avaldas 19.11.2025 digivaldkonna lihtsustamise koondpaketi (nn

digiomnibussi), mis sisaldab ettepanekuid Euroopa Liidu digivaldkonna õigusaktide (sh

andmemääruse, avaandmete direktiivi, e-privaatsuse direktiivi, isikuandmete kaitse

üldmääruse, EL institutsioonide andmekaitsemääruse, küberintsidentidest teavitamise

raamistiku) muutmiseks. Vabariigi Valitsus kujundas ettepaneku kohta seisukohad 12.02.2026

istungil ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas Vabariigi Valitsuse poolt esitatud

seisukohti kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega 2.03.2026 istungil.

Euroopa Liidu Nõukogus on peetud ettepaneku suhtes läbirääkimisi kahe eesistujariigi

juhtimisel. Eesistujariik Iirimaa leidis, et tema ette valmistatud ettepaneku muudatused võiksid

olla aluseks nn kolmepoolsete kohtumiste ehk triloogide alustamiseks Euroopa Parlamendi ja

Euroopa Komisjoniga. Nõukogu eesistuja palus liikmesriikidel selleks talle vastavad volitused

anda. Euroopa Liidu Nõukogu sekretariaat on selgitanud, et otsuse läbirääkimisvolituste

andmiseks, kas nõukogus üldise lähenemisviisi kokkuleppimise teel või taotledes volitusi

COREPERi tasandil, teeb eesistujariik omal äranägemisel. Digivaldkonna koondpaketi

läbirääkimised EL nõukogus ei ole veel lõppenud, sest kolmepoolsetel läbirääkimistel nõukogu

esindav eesistujariik võib kohtumiste käigus COREPERilt jooksvalt uusi volitusi küsida. Eesti

lähtub edasiste läbirääkimiste käigus jätkuvalt Riigikogus 04.03.2026 heaks kiidetud

seisukohtadest. Euroopa Parlament ei ole veel valmis omalt poolt kolmepoolseid läbirääkimisi

pidama, kuivõrd lepivad kokku omapoolset mandaati. Seega ei ole kolmepoolsete

läbirääkimiste algus veel täpselt teada, kuid ilmselt jääb see 2027. aastasse.

Eesistuja ette valmistatud ja läbirääkimisvolituste aluseks olev muudetud tekst ei vasta täies

mahus Eesti seisukohtadele. Olulisemad lahknevused peituvad asjaolus, et Eesti seisukohtade

kohaselt tuleb Eesti esindajatel Euroopa Liidu nõukogus saavutada isikuandmete kaitse

üldmääruse tehnoloogianeutraalsus, st Eesti ei toetanud Euroopa Komisjoni ettepanekut

reguleerida isikuandmete kaitse üldmääruses tehisaru kui ühte eraldiseisvat tehnoloogilist

lahendust. Eesti leidis, et isikuandmete üldmääruses sisalduv teadusuuringute mõiste peab

hõlmama ka tehnoloogia, sh tehisaru, arendamist. Samuti leidis Eesti, et õiguskindluse

suurendamiseks tuleb isikuandmete kaitse üldmääruses täpsustada laiemalt teadusuuringuga (sh

tehnoloogiaarendusega) seonduvaid kaitsemeetmeid, mis omakorda ei tohi olla andmetöötlust

liiga piiravad. Iirimaa esitatud muudetud ettepanek käsitleb tehisaru arendamist eraldi muust

tehnoloogiaarendusest ja pakkus välja üldmäärusesse eraldi regulatsiooni isikuandmete

töötlemise kohta tehisaru arendamise ja käitamise korral. Samuti pakkus eesistuja

andmesubjekti õiguste kaitseks välja meetmed üksnes eriliiki isikuandmete töötlemisel tehisaru

arendamiseks ja käitamisel, kuid jättis nn tavaliste isikuandmete puhul kaitsemeetmed sisuliselt

samaks. Just viimane küsimus on Eesti jaoks problemaatiline, sest Euroopa Komisjoni

ettepanek nägi ette andmesubjektile võimaluse esitada tingimusteta vastuväide oma

isikuandmete tehisaru arendamise ja käitamise eesmärgil töötlemise suhtes, mis oleks olnud

täpsustus seni kehtinud nõuetele.

Lisaks ei ole nõukogu mandaadis piisavalt selge isikuandmete ja avaandmete omavaheline

suhe. Eelkõige vajab täpsustamist, millistel tingimustel võib isikuandmeid avaandmetena

avaldada ja taaskasutada. Eesti on siiani leidnud, et isikuandmete avaldamine võib

avaandmetena olla lubatud, kui andmesubjekt on selleks andnud oma nõusoleku või õigusega

on ette nähtud andmete avalikustamine. Siiani ei ole teised liikmesriigid toetanud selle punkti

sätestamist digiomnibussi algatuses. Lisaks Eesti on toetanud uute väärtuslike andmestike

kategooriate kehtestamist ELi tasandil, kuid nende määramisel tuleb hinnata andmete

avaldamisega kaasnevaid riske. Arvestada tuleb muuhulgas mõjuga riigi julgeolekule ning

väiksematele liikmesriikidele. Ka selle teema kajastamist digiomnibussi algatuses ei ole

liikmesriigid toetanud.

Eesti juhtis ka tähelepanu, et õigusaktide muudatustele peavad eelnema põhjalikud

mõjuanalüüsid, mida antud korral Euroopa Komisjon ei teinud.

Neid murekohti käsitles Eesti avalduses, mis lisati 21.10.2026 a COREPERi istungi

protokollile.

Ettepanek valitsuse otsuseks:

Võtta teadmiseks justiits- ja digiministri esitatud põhjendus 21. oktoobril 2026. a Euroopa

Liidu Nõukogu liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee istungil Euroopa Liidu

digivaldkonna koondpaketile vastu hääletamise kohta. Vastu hääletamise põhjenduseks

on vastuolu koondpaketi sisu ning 12. veebruari 2026. a Vabariigi Valitsuse istungil

heakskiidetud ning 2. märtsil 2026. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis

kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et isikuandmete kaitse

üldmääruse muudatustega reguleeritakse tehisaru kui ühte eraldiseisvat tehnoloogilist

lahendust ja sellega seoses ei täpsustata piisavalt andmesubjekti õigusi kaitsvaid

meetmeid. Samuti on Eesti jaoks probleemne, et tulevane andmemäärus ei loo selgust

isikuandmete avaandmetena avalikustamise küsimuses ja et ettepanekute suhtes pole läbi

viidud mõjuanalüüsi.