Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Riigikantselei

Teie 01.10.2026 nr 2-5/26-01933

Meie 29.10.2026 nr 1-5/26/3691-3

Lisainformatsioon keskkonnatasude seaduse

täiendamise seaduse eelnõu (1028 SE) juurde

Soovisite lisainformatsiooni Ida-Virumaale suunatud toetusmeetmete ja keskkonnatasude kaudu piirkonda jõudvate vahendite kohta. Esitame alljärgnevalt ülevaate.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasude süsteemi kaudu laekub osa keskkonnakasutuse eest makstavatest tasudest nende kohalike omavalitsuste eelarvesse, kelle territooriumil keskkonnakasutus toimub.

Ida-Virumaa suur osakaal keskkonnatasudes tuleneb eelkõige põlevkivi kaevandamisest ja

töötlemisest, jäätmete kõrvaldamisest ning vee erikasutusest. Järgnev tabel annab ülevaate keskkonnatasudest ja põlevkivi kaevandamisest aastatel 2023–2025.

2023 2024 2025

Deklareeritud keskkonnatasud kokku, tuh. eurot

Eesti kokku 101 843 97 358 89 773

sh Ida-Viru maakonnas 75 455 67 272 56 366

Põlevkivitööstuse deklareeritud keskkonnatasud, tuh. eurot 63 658 54 964 36 835

Keskkonnatasudest KOVide eelarvesse kantud keskkonnatasu,

tuh. eurot

Eesti kokku 14 875 14 921 14 595

sh Ida-Viru maakonna KOVidele 7 161 6 356 6 432

Põlevkivi kaevandamine ja kaevandamisõiguse tasu

Kaevandatud ja kasutatud põlevkivi kogus, tuh. tonni 13 791 11 243 10 179

Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu kokku, tuh. eurot 42 192 34 728 19 528

sh KOVidele kantud põlevkivi kaevandamisõiguse tasu, tuh. eurot 5 103 4 160 3 766

Põlevkivitööstuse deklareeritud keskkonnatasud hõlmavad muu hulgas põlevkivi

kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutusõiguse tasu ja saastetasusid saasteainete väljutamise eest välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse ja jäätmete kõrvaldamise eest.

Põlevkivi kaevandamisõiguse tasust kantakse osa kaevandamise asukoha kohaliku omavalitsuse

üksuse eelarvesse. Keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 55¹ lõike 11 kohaselt laekub kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse 0,37 eurot kaevandatud põlevkivi tonni kohta, kui kaevandamisõiguse tasumäär on vähemalt 0,37 eurot tonni kohta.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendatavad toetused

Lisaks kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvatele keskkonnatasudele suunatakse keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 56 alusel osa riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest

keskkonnaprogrammi, sealhulgas Ida-Viru maakonna programmi rahastamiseks. Programmide rakendamist ja toetuste andmist korraldab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Ida-Viru maakonna programm on keskkonnaprogrammi alamprogramm, millest saavad toetust taotleda üksnes Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused. Programmi eesmärk on leevendada

põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid. Programmi rahastatakse põlevkivitööstuse jäätmete kõrvaldamise eest laekuvatest keskkonnatasudest.

Ida-Viru maakonna programmist on 2025. ja 2026. aastal rahastatud kahte veemajandusprojekti kogusummas ligikaudu 2,93 mln eurot. 2025. aastal toetati Peipsi põhjaranniku

kanalisatsioonitaristu rajamist 1,00 mln euroga ning 2026. aastal Püssi linna ühiskanalisatsiooni laiendamist 1,93 mln euroga. Nende projektide kogumaksumus on ligikaudu 3,26 mln eurot.

Lisaks Ida-Viru maakonna programmile saavad Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja teised toetuse taotlejad taotleda toetust ka keskkonnaprogrammi teistest alamprogrammidest ülejäänud

Eesti taotlejatega samadel alustel. Nende kaudu toetatakse muu hulgas veemajanduse, jäätmekäitluse, looduskaitse ja keskkonnahariduse projekte.

Aastatel 2023-2026 on keskkonnaprogrammist Ida-Virumaa projektidele eraldatud ligikaudu 3,33 mln eurot, mis moodustab 10,6% programmi vastava perioodi toetuste kogumahust. Projektide

kogumaksumus on ligikaudu 3,76 mln eurot ehk 8,7% vastava perioodi projektide kogumaksumusest. Keskkonnaprogrammist on toetatud eelkõige keskkonnahariduse,

ringmajanduse ja jäätmekäitluse ning veemajanduse projekte. Lisaks keskkonnaprogrammile on Ida-Virumaal Euroopa Liidu vahenditest toetatud muu hulgas

kaugküttesüsteemide rekonstrueerimist, sademeveesüsteemide rajamist, üleujutusohu vähendamist, jäätmete liigiti kogumise taristu arendamist ning ring- ja ressursitõhususe

suurendamist. KIKi 20. oktoobri 2026. aasta andmetel hõlmab aastate 2023-2026 vaadeldav projektide portfell

69 Ida-Virumaaga seotud projekti, mille toetuste kogumaht on ligikaudu 17,6 mln eurot ja projektide kogumaksumus ligikaudu 30,0 mln eurot. Ida-Virumaa projektid moodustavad

vaadeldud projektide arvust 2,6%, toetuste kogumahust 7,0% ning projektide kogumaksumusest 6,0%.

Esitatud toetussummad ei ole omavahel liidetavad, kuna alamprogrammide toetused sisalduvad vastavate programmide kogumahtudes ning keskkonnaprogrammi toetused omakorda KIKi

vahendatavate toetuste kogumahus.

Õiglase ülemineku Fond

Ida-Virumaa arengu toetamisel on oluline roll Õiglase Ülemineku Fondil (ÕÜF), mille eesmärk on leevendada kliimaneutraalsele majandusele ülemineku majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid.

Perioodiks 2021–2027 on ÕÜFi vahenditest Ida-Virumaale ette nähtud ligikaudu 340 mln eurot,

millest 80% on suunatud majanduse ja tööjõu ümberkujundamiseks ning 20% ülemineku mõjude leevendamiseks. Toetatakse muu hulgas ettevõtlust, töökohtade loomist, ümberõpet ning elukeskkonna ja taristu arendamist.

ÕÜFi vahenditest rahastatakse ka KIKi elluviidavaid keskkonnaprojekte, sealhulgas Kurtna

järvede veerežiimi taastamist, põlevkivi kaevandamise keskkonnamõjude leevendamist ning jääkreostusobjektide ohutustamist ja alternatiivsete veeressursside hindamist. Projektide elluviimine jätkub kuni 2028. või 2029. aastani.

Ida-Virumaa arengut toetatakse ka teiste riiklike ja Euroopa Liidu rahastamismeetmete kaudu.

Edasised rahastamisvõimalused

Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvate keskkonnatasude suurus sõltub eelkõige kaevandatava põlevkivi kogusest. Seetõttu mõjutavad põlevkivi kaevandamismahtude muutused otseselt kohalike omavalitsuste keskkonnatasudest saadavat tulu.

2027. aastaks on Ida-Viru maakonna programmi eelarveks kavandatud ligikaudu 1,77 mln eurot

ning keskkonnaprogrammi teiste alamprogrammide eelarveks kokku 15,46 mln eurot. Euroopa Liidu toetuste edasine maht ja tingimused sõltuvad järgmise eelarveperioodi

rahastamiskokkulepetest, mille üle läbirääkimised on pooleli.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo energeetika- ja keskkonnaminister

Aivi Aolaid-Aas, 626 0743

[email protected]