Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 15.10.2026 nr 2-3/15-61

Meie: 30.10.2026 nr 1-9/1917-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Austatud Riigikogu esimees

Täname pöördumise eest ja käesolevaga esitame vastused Teie poolt edastatud Riigikogu

liikme Aleksei Jevgrafovi küsimusele.

1. Kas piirkonnas vajaliku arsti või muu avalikes huvides töötava spetsialisti

pikaajalist tööle jäämist võib käsitada riiklikult olulise põhjusena, mis võimaldab

anda kinnisasja omandamise loa seaduse § 10 lõike 2 alusel?

Mõiste „riiklikult oluline põhjus“ on kasutusel kehtivas kinnisasja omandamise kitsendamise

seaduses (edaspidi KAOKS) ning tegemist on määratlemata õigusmõistega. KAOKS § 10 lõike

2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus riiklikult olulise põhjuse korral anda korraldusega loa

kinnisasja omandamiseks KAOKS § 10 lõikes 1 nimetatud piirangutega maa-aladel füüsilisele

isikule, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi kodanik, või juriidilisele isikule, kelle asukoht ei ole nimetatud riikides.

Mõistet „riiklikult oluline põhjus“ KAOKS-i sätetes ei defineerita ega avata ning seadus ei loetle

kriteeriume või asjaolusid, mida selle all silmas peetakse. Samuti ei ole Riigikohtu praktikas

seda mõistet KAOKS-i tähenduses sisustatud.

KAOKS § 10 üldeesmärk on kaitsta Eesti julgeolekuhuve. Sellest tuleneb, et „riiklikult oluline

põhjus“ ei ole tavapärane isiku huvidest lähtuv erand, vaid see peab olema seotud riigi oluliste

huvidega. Vabariigi Valitsus peab hindama, kas konkreetse tehingu lubamine kaalub üles

julgeolekukaalutlused, mille tõttu piirang üldse kehtestati.

Siseministeerium tõlgendab, et „riiklikult oluline põhjus“ tähendab sellist Eesti riigi

strateegilist, julgeolekulist, majanduslikku või avalik-õiguslikku huvi, mis on piisavalt kaalukas,

et õigustada erandi tegemist julgeolekukaalutlustel kehtestatud kinnisasja omandamise keelust.

Teoreetiliselt võiks kõne alla tulla riigikaitseobjekti või taristu rajamine, riigi osalusega suure

investeerimisprojekti elluviimine, olulise rahvusvahelise lepingu täitmine või muu Eesti jaoks

strateegilise tähtsusega projekt.

Siseministeerium on antud küsimust analüüsinud KAOKS muutmise ja teiste seaduste

muutmise eelnõu 990 SE raames, mille kohta on võimalik lugeda vastavast seletuskirjast. Ühe

2 (5)

asjaoluna on leitud, et mõiste „riiklikult oluline põhjus“ pole piisavalt piiritletud. Sellest

tulenevalt muudetakse ka käesolevat seaduse § 10 lg 4 ja lisatakse § 101 lõige 6. Paragrahv 10

lg 4 sõnastatakse järgmiselt: „Vabariigi Valitsus võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2

nimetatud isikule korraldusega loa kinnisasja omandamiseks lõikes 1 nimetatud maa-alal

põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et see ei kahjusta piirangu eesmärki.“ Paragrahv 101 lõige

6 sõnastatakse järgmiselt: „Vabariigi Valitsus võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1–3

nimetatud isikule korraldusega loa kinnisasja omandamiseks Eesti Vabariigi territooriumil

põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et see ei kahjusta piirangu eesmärki.“

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga asendatakse sõnad „riiklikult olulise põhjuse korral“

tekstiosaga „põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et see ei kahjusta piirangu eesmärki“.

Muudatus on vajalik, et tagada regulatsiooni paindlikkus, proportsionaalsus ning võimalus

arvestada Eesti riigi julgeoleku- ja strateegilisi huve üksikjuhtumite kaupa, ilma et see seaks

kahtluse alla piiranguala keelu üldise eesmärgi ja toime.

Vabariigi Valitsus on pädev hindama kinnisasja omandamisega seotud asjaolusid riigi kui

terviku huvidest lähtudes, sealhulgas julgeolekuasutuste hinnanguid, välis- ja

julgeolekupoliitilisi kaalutlusi, majandus- ja taristulist mõju ning rahvusvaheliste kohustuste ja

liitlassuhete konteksti. Loa andmise otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandil tagab, et erand

tehakse läbikaalutult ja kooskõlas riigi julgeolekuhuvidega, vältides olukorda, kus erandeid

antakse killustatult või ilma piisava strateegilise vaatenurgata.

Siseministeeriumi hinnangul ei saa arsti või muu avalikes huvides töötava spetsialisti pikaajaline

tööle jäämine olla vahetult seotud ainult kinnisasja omamise või mitteomamisega. Soovime

juhtida tähelepanu, et KAOKS § 10 nimetatud piirangud ei kohaldata korteriomandi ja

korterihoonestusõiguse omandamise korral ning kinnisasja koormamise korral

korterihoonestusõigusega (KAOKS § 2 lg 4). Samuti pole piiranguid kinnisvara rentimisele.

Eeltoodust lähtudes ei saa Siseministeeriumi hinnangul käsitada riiklikult olulise põhjusena arsti

või muu avalikes huvides töötava spetsialisti töötamist piirkonnas. Samas iga juhtumi üksikasju

tuleb hinnata eraldi, sealhulgas isiku kodakondsust ning kodakondsusjärgse riigi seoseid Eesti

julgeolekuga. Juhime tähelepanu, et Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu on Venemaa

Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele kehtestatud ka laiaulatuslikud sanktsioonid,

mis keelavad üldjuhul viisade ja elamislubade väljastamise, samuti suurt hulka muid tüüpi

tehinguid ja majandussidemeid. Kodakondsusega kaasnevad kohustused riigi ees ning Eesti

julgeolekut ohustavate riikide puhul võivad need vastuollu minna Eesti julgeolekuhuvidega.

Venemaa on kasutanud oma kodanikke ja kinnisasjade omandamist oma huvide edendamiseks,

mis on ohustanud suveräänsete riikide julgeolekut, nagu nähtub ka erinevatest allikatest.1

Seetõttu on paljud riigid nagu Soome, Läti, Rootsi ja ka Eesti asunud oma seadusandlust

karmistama, et võimalikke ohte ennetada. Venemaa kodanikel pole käesoleval ajal keelatud

kinnisasju omandada mujal Eesti territooriumil ning pikaajalise elaniku elamisloaga isikutele

jääb see õigus alles ka peale kavandatavat seadusemuudatust. Venemaaga külgnevad alad on

julgeoleku seisukohalt kõrgema strateegilise kaaluga ning Eestis on küllalt alternatiivseid kohti,

kus on võimalik omandada suvila koos maatükiga.

1 https://www.telegraph.co.uk/world-news/2026/10/20/russia-wages-hybrid-war-on-nato-from-holiday-homes/

3 (5)

2. Milline on sellise loa taotlemise kord: kellele tuleb taotlus esitada, milliseid

dokumente nõutakse, kes korraldab julgeolekukontrolli ning milline on eeldatav

menetlusaeg ?

Antud erandiks loa taotlemise kord ei ole KAOKS-i ega rakendusaktidega kehtestatud.

KAOKS § 1 lõike 5 kohaselt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades KAOKS-i erisusi. Seega toimub

menetlusprotsess haldusmenetluse seaduse alusel ulatuses, milles erinormid ei näe ette teisiti.

Taotluse lahendamise otsustuspädevus on Vabariigi Valitsusel. Tulenevalt HMS § 14 lõikest 1

esitatakse haldusmenetluse algatamiseks taotlus haldusorganile (vajadusel arvestades

haldusorgani sisepädevust ja ülesandeid; vrd ka HMS § 15 lg 4, mille kohaselt mittepädevale

haldusorganile esitatud taotlus edastatakse pädevale haldusorganile).

KAOKS § 10 ei sätesta ammendavat dokumentide loetelu riigikaitseliste kitsendustega maa

omandamise loa taotlemiseks (erinevalt põllumajandus- ja metsamaa loamenetlusest, vt

KAOKS § 6). Seetõttu kohaldatakse HMS üldnõudeid. Vastavalt HMS § 14 lõikele 1 esitatakse

taotlus vabas vormis, kui seadusega või selle alusel ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi.

Kirjalik taotlus peab sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu (sh põhjendusi

riiklikult olulise põhjuse esinemise kohta KAOKS § 10 lg 2 tähenduses), kuupäeva, taotleja

allkirja (või digitaalallkirja, HMS § 14 lg 4), kontaktandmeid kättetoimetamiseks ning muid

asjakohaseid andmeid (HMS § 14 lg 3).

Haldusorganil on õigus nõuda menetlusosaliselt asja lahendamiseks oluliste andmete ja

dokumentaalsete tõendite esitamist (HMS § 38 lg 1 ja lg 2), samuti on taotleja kohustatud

tegema teatavaks talle teada olevad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3).

KAOKS § 10 tekst ei reguleeri ega nimeta otsesõnu eraldi „julgeolekukontrolli“ läbiviimist ega

määra selle läbiviijat asjaomases menetluses. Riigikohtu praktika kohaselt lasub ohu või

asjaolude hindamisel selgitamis- ja uurimiskohustus (HMS § 6) menetluse eest vastutaval

haldusorganil, samas kui riigi julgeoleku ohu hindamine on seaduse järgi Kaitsepolitseiameti

pädevuses. Menetleval organil on uurimispõhimõtte kohaselt õigus otsustada tõendite ja

hinnangute kogumise üle (HMS § 6).

KAOKS § 10 menetlusele ei ole KAOKS-is eraldiseisvat eritähtaega kehtestatud (KAOKS § 7

lõikes 5 sätestatud 45-päevane tähtaeg puudutab üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu

pädevuses olevat põllumajandus- ja metsamaa loamenetlust). Menetlustoimingud tuleb viia läbi

viivituseta, võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Konkreetset tähtaega on keeruline määrata, kuna

korralduse annab Vabariigi Valitsus.

KAOKS § 3 lg 3 näeb ette, et riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamise

kitsendusi rikkuva tehingu korral taotleb valdkonna eest vastutav minister kinnistusraamatu

kande parandamist ja vaidluse korral pöördub kohtusse tehingu tühisuse tuvastamiseks. Kuivõrd

§ 10 piirangud on julgeoleku tagamiseks, siis analoogiat rakendades tõlgendame, et materjalid

esitab Valitsusele valdkonna eest vastutav minister, kelleks antud juhul on siseminister.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt (VVS § 66 lg 1) on Siseministeeriumi valitsemisalas muu

hulgas riigi sisejulgeoleku seotud tegevuste korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

4 (5)

3. Kas Siseministeerium on hinnanud kinnisasja omandamise piirangute mõju

piirkondades vajalike spetsialistide värbamisele ja hoidmisele? Kuidas

arvestatakse pikaajalist Eestis elamist, elamisloa liiki, siin töötamist ja seniseid

taustakontrolle?

Siseministeerium on hinnanud eelnõuga 990 SE kaasnevaid mõjusid avalikult kättesaadavas

eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja punkt 6 (alates 45 leheküljest) käsitleb erinevaid mõjusid, sh

sotsiaalset mõju ja mõju regionaalarengule, sh maa-, ranna- ja linnapiirkondadele. Eelnõu

mõjude hindamisel on lähtutud kavandatavate muudatuste sisust ning võrreldud nende

rakendamisega kaasnevat mõju kehtiva olukorraga. Hindamisel on tuginetud seletuskirjas

varem esitatud statistikale, analüüsidele, uuringutele ja rahvusvahelisele kogemusele.

Siseministeerium ei ole hinnanud spetsiifiliselt mõju piirkondades vajalike spetsialistide

värbamisele ja hoidmisele, kuivõrd need pole Siseministeeriumi hinnangul vahetus

korrelatsioonis kehtivate piirangutega. Üldjuhul kujunevad mõjud kombinatsioonis erinevate

asjaolude koosmõjul, milledeks võivad olla mõjud töövõimalustele ja sissetulekutele, eluaseme

kättesaadavusele, haridusele ja lastega seotud erinevatele võimalustele, transpordiühendustele,

elukeskkonna kvaliteedile, perekondlikele ja sotsiaalsetele sidemetele, kaugtööle ja

digitaristule, piirkonna mainele ning tulevikuväljavaatetele jt. Märgime, et peale kinnisasja

omandamise on isikul rentimise ja üürimise võimalus.

Siseministeerium on nõus, et nimetatud piirkonnad vajavad häid spetsialiste ja neid tuleb seal

hoida. Samas tuleb arvestada riigi julgeoleku tagamisest tulenevate vajadustega, eelkõige

tulevalt käimasolevast agressioonisõjast. Väljaspool KAOKS piiranguala muudele

välismaalastele ja Eesti kodanikele piiranguid pole. KAOKS piirangualal pole piiranguid

Euroopa Majandusühenduse riikide kodanikele, keda on ligikaudu 457 miljonit inimest.

4. Kuidas tagatakse, et kinnisasja omandamise piirangutega kokku puutuvad

inimesed saavad lisaks piirangute selgitusele teavet ka seaduses sätestatud eriloa

taotlemise võimaluse ja menetluskorra kohta?

Sarnaselt piirangutele on ka eriloa taotlemise ja menetluse korda kirjeldatud seaduses ja

seletuskirjas. Vajadusel selgitavad seaduse norme notarid, kes tõendavad kinnisasjatehinguid.

Erandi puhul peab nagu eelpool kirjeldatud, olema tegemist põhjendatud juhu ning

tingimustega, et see ei kahjustaks piirangu eesmärki. Siseministeerium, Maa- ja Ruumiamet

ning kohalikud omavalitsused saavad vajadusel nõustada ja toetada kohalikke inimesi.

5. Milliseid konkreetseid lahendusi pakub Siseministeerium, et julgeoleku eesmärgil

kehtestatud piirangute rakendamine arvestaks ka vajadust meelitada

piirkondadesse arste ja teisi spetsialiste ning võimaldada neil siduda oma

pikaajaline tulevik selle piirkonnaga?

2014. aasta juulis kaotati Siseministeeriumi juurest regionaalministri ametikoht ning

regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste valdkonna ülesanded anti üle

Rahandusministeeriumile ning neid hakkas korraldama riigihalduse minister. Alates 2023.

aastast loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes sai vastavad ülesanded.

Siseministeerium ei saa kahjuks anda otseseid vastuseid Teie esitatud küsimusele, kuivõrd

Siseministeeriumi vastutusalas pole kahjuks regionaalpoliitika lahenduste väljatöötamine.

5 (5)

Nagu eelpool kirjeldatud, siis kinnisasjade omandamise piirangud mõjutavad regionaalarengut

vähesel määral ning Siseministeerium teeb igakülgset koostööd Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga regionaalpoliitika väljatöötamisel. Samuti on kaalutud erinevaid

lahendusi eelnõu 990 SE väljatöötamise käigus. Valik on tehtud proportsionaalsusprintsiibist

lähtuvalt ning valitud kõige väiksema võimaliku mõjuga lahendus.

Lõpetuseks märgime, et Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu 990 SE keskne eesmärk on tugevdada Eesti riigi

julgeolekut, piirates vaenulike riikide või nende kontrolli all olevate isikute võimalust kasutada

kinnisasju Eesti vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuses või sabotaažioperatsioonides.

Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud, et Venemaa kasutab

vastaspoole alistamiseks ja mõjutamiseks kõikvõimalikke vahendeid ning kinnisasja

omandamine on osa sellest tööriistakastist. Kinnisasjade omandamist reguleerivas kehtivas

õigusruumis ei ole julgeolekuohtudele vastamiseks ja nende ennetamiseks piisavalt meetmeid –

kehtivad kitsendused on piiratud üksnes 1999. aasta haldusjaotuse põhise piirangualaga. Samas

on mujal Eestis hulgaliselt riigi julgeoleku seisukohalt olulisi asukohti, kus kinnisasja

omandamisega võivad kaasneda julgeolekuohud. Seetõttu ajakohastatakse piiranguala

määratlemist ja laiendatakse kitsenduste regulatsiooni.

Siseministeerium toetab lahendust, kus piirkondades on mitmekesine rahvastik ja kultuuriruum.

Kõnealused piirangud ei takista piirkondadesse meelitada Eesti enda või Euroopa

majanduspiirkonna kodanikest arste ja teisi spetsialiste ning võimaldada neil siduda oma

pikaajaline tulevik selle piirkonnaga. Lisaks on pikaajalise elaniku elamisloa saanud

välismaalasel võimalik pärast nõutava Eestis elamise aja ja muude kodakondsuse seaduses

sätestatud tingimuste täitmist taotleda Eesti kodakondsust ning seeläbi siduda oma tulevik

Eestiga kodanikuna.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lauri Hussar

Riigikogu

Teie: 15.10.2026 nr 2-3/15-61

Meie: 30.10.2026 nr 1-9/1917-2

Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Austatud Riigikogu esimees

Täname pöördumise eest ja käesolevaga esitame vastused Teie poolt edastatud Riigikogu

liikme Aleksei Jevgrafovi küsimusele.

1. Kas piirkonnas vajaliku arsti või muu avalikes huvides töötava spetsialisti

pikaajalist tööle jäämist võib käsitada riiklikult olulise põhjusena, mis võimaldab

anda kinnisasja omandamise loa seaduse § 10 lõike 2 alusel?

Mõiste „riiklikult oluline põhjus“ on kasutusel kehtivas kinnisasja omandamise kitsendamise

seaduses (edaspidi KAOKS) ning tegemist on määratlemata õigusmõistega. KAOKS § 10 lõike

2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus riiklikult olulise põhjuse korral anda korraldusega loa

kinnisasja omandamiseks KAOKS § 10 lõikes 1 nimetatud piirangutega maa-aladel füüsilisele

isikule, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigi kodanik, või juriidilisele isikule, kelle asukoht ei ole nimetatud riikides.

Mõistet „riiklikult oluline põhjus“ KAOKS-i sätetes ei defineerita ega avata ning seadus ei loetle

kriteeriume või asjaolusid, mida selle all silmas peetakse. Samuti ei ole Riigikohtu praktikas

seda mõistet KAOKS-i tähenduses sisustatud.

KAOKS § 10 üldeesmärk on kaitsta Eesti julgeolekuhuve. Sellest tuleneb, et „riiklikult oluline

põhjus“ ei ole tavapärane isiku huvidest lähtuv erand, vaid see peab olema seotud riigi oluliste

huvidega. Vabariigi Valitsus peab hindama, kas konkreetse tehingu lubamine kaalub üles

julgeolekukaalutlused, mille tõttu piirang üldse kehtestati.

Siseministeerium tõlgendab, et „riiklikult oluline põhjus“ tähendab sellist Eesti riigi

strateegilist, julgeolekulist, majanduslikku või avalik-õiguslikku huvi, mis on piisavalt kaalukas,

et õigustada erandi tegemist julgeolekukaalutlustel kehtestatud kinnisasja omandamise keelust.

Teoreetiliselt võiks kõne alla tulla riigikaitseobjekti või taristu rajamine, riigi osalusega suure

investeerimisprojekti elluviimine, olulise rahvusvahelise lepingu täitmine või muu Eesti jaoks

strateegilise tähtsusega projekt.

Siseministeerium on antud küsimust analüüsinud KAOKS muutmise ja teiste seaduste

muutmise eelnõu 990 SE raames, mille kohta on võimalik lugeda vastavast seletuskirjast. Ühe

2 (5)

asjaoluna on leitud, et mõiste „riiklikult oluline põhjus“ pole piisavalt piiritletud. Sellest

tulenevalt muudetakse ka käesolevat seaduse § 10 lg 4 ja lisatakse § 101 lõige 6. Paragrahv 10

lg 4 sõnastatakse järgmiselt: „Vabariigi Valitsus võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2

nimetatud isikule korraldusega loa kinnisasja omandamiseks lõikes 1 nimetatud maa-alal

põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et see ei kahjusta piirangu eesmärki.“ Paragrahv 101 lõige

6 sõnastatakse järgmiselt: „Vabariigi Valitsus võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1–3

nimetatud isikule korraldusega loa kinnisasja omandamiseks Eesti Vabariigi territooriumil

põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et see ei kahjusta piirangu eesmärki.“

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga asendatakse sõnad „riiklikult olulise põhjuse korral“

tekstiosaga „põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et see ei kahjusta piirangu eesmärki“.

Muudatus on vajalik, et tagada regulatsiooni paindlikkus, proportsionaalsus ning võimalus

arvestada Eesti riigi julgeoleku- ja strateegilisi huve üksikjuhtumite kaupa, ilma et see seaks

kahtluse alla piiranguala keelu üldise eesmärgi ja toime.

Vabariigi Valitsus on pädev hindama kinnisasja omandamisega seotud asjaolusid riigi kui

terviku huvidest lähtudes, sealhulgas julgeolekuasutuste hinnanguid, välis- ja

julgeolekupoliitilisi kaalutlusi, majandus- ja taristulist mõju ning rahvusvaheliste kohustuste ja

liitlassuhete konteksti. Loa andmise otsustamine Vabariigi Valitsuse tasandil tagab, et erand

tehakse läbikaalutult ja kooskõlas riigi julgeolekuhuvidega, vältides olukorda, kus erandeid

antakse killustatult või ilma piisava strateegilise vaatenurgata.

Siseministeeriumi hinnangul ei saa arsti või muu avalikes huvides töötava spetsialisti pikaajaline

tööle jäämine olla vahetult seotud ainult kinnisasja omamise või mitteomamisega. Soovime

juhtida tähelepanu, et KAOKS § 10 nimetatud piirangud ei kohaldata korteriomandi ja

korterihoonestusõiguse omandamise korral ning kinnisasja koormamise korral

korterihoonestusõigusega (KAOKS § 2 lg 4). Samuti pole piiranguid kinnisvara rentimisele.

Eeltoodust lähtudes ei saa Siseministeeriumi hinnangul käsitada riiklikult olulise põhjusena arsti

või muu avalikes huvides töötava spetsialisti töötamist piirkonnas. Samas iga juhtumi üksikasju

tuleb hinnata eraldi, sealhulgas isiku kodakondsust ning kodakondsusjärgse riigi seoseid Eesti

julgeolekuga. Juhime tähelepanu, et Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu on Venemaa

Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikele kehtestatud ka laiaulatuslikud sanktsioonid,

mis keelavad üldjuhul viisade ja elamislubade väljastamise, samuti suurt hulka muid tüüpi

tehinguid ja majandussidemeid. Kodakondsusega kaasnevad kohustused riigi ees ning Eesti

julgeolekut ohustavate riikide puhul võivad need vastuollu minna Eesti julgeolekuhuvidega.

Venemaa on kasutanud oma kodanikke ja kinnisasjade omandamist oma huvide edendamiseks,

mis on ohustanud suveräänsete riikide julgeolekut, nagu nähtub ka erinevatest allikatest.1

Seetõttu on paljud riigid nagu Soome, Läti, Rootsi ja ka Eesti asunud oma seadusandlust

karmistama, et võimalikke ohte ennetada. Venemaa kodanikel pole käesoleval ajal keelatud

kinnisasju omandada mujal Eesti territooriumil ning pikaajalise elaniku elamisloaga isikutele

jääb see õigus alles ka peale kavandatavat seadusemuudatust. Venemaaga külgnevad alad on

julgeoleku seisukohalt kõrgema strateegilise kaaluga ning Eestis on küllalt alternatiivseid kohti,

kus on võimalik omandada suvila koos maatükiga.

1 https://www.telegraph.co.uk/world-news/2026/10/20/russia-wages-hybrid-war-on-nato-from-holiday-homes/

3 (5)

2. Milline on sellise loa taotlemise kord: kellele tuleb taotlus esitada, milliseid

dokumente nõutakse, kes korraldab julgeolekukontrolli ning milline on eeldatav

menetlusaeg ?

Antud erandiks loa taotlemise kord ei ole KAOKS-i ega rakendusaktidega kehtestatud.

KAOKS § 1 lõike 5 kohaselt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades KAOKS-i erisusi. Seega toimub

menetlusprotsess haldusmenetluse seaduse alusel ulatuses, milles erinormid ei näe ette teisiti.

Taotluse lahendamise otsustuspädevus on Vabariigi Valitsusel. Tulenevalt HMS § 14 lõikest 1

esitatakse haldusmenetluse algatamiseks taotlus haldusorganile (vajadusel arvestades

haldusorgani sisepädevust ja ülesandeid; vrd ka HMS § 15 lg 4, mille kohaselt mittepädevale

haldusorganile esitatud taotlus edastatakse pädevale haldusorganile).

KAOKS § 10 ei sätesta ammendavat dokumentide loetelu riigikaitseliste kitsendustega maa

omandamise loa taotlemiseks (erinevalt põllumajandus- ja metsamaa loamenetlusest, vt

KAOKS § 6). Seetõttu kohaldatakse HMS üldnõudeid. Vastavalt HMS § 14 lõikele 1 esitatakse

taotlus vabas vormis, kui seadusega või selle alusel ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi.

Kirjalik taotlus peab sisaldama esitaja nime, taotluse selgelt sõnastatud sisu (sh põhjendusi

riiklikult olulise põhjuse esinemise kohta KAOKS § 10 lg 2 tähenduses), kuupäeva, taotleja

allkirja (või digitaalallkirja, HMS § 14 lg 4), kontaktandmeid kättetoimetamiseks ning muid

asjakohaseid andmeid (HMS § 14 lg 3).

Haldusorganil on õigus nõuda menetlusosaliselt asja lahendamiseks oluliste andmete ja

dokumentaalsete tõendite esitamist (HMS § 38 lg 1 ja lg 2), samuti on taotleja kohustatud

tegema teatavaks talle teada olevad asjaolud ja tõendid (HMS § 38 lg 3).

KAOKS § 10 tekst ei reguleeri ega nimeta otsesõnu eraldi „julgeolekukontrolli“ läbiviimist ega

määra selle läbiviijat asjaomases menetluses. Riigikohtu praktika kohaselt lasub ohu või

asjaolude hindamisel selgitamis- ja uurimiskohustus (HMS § 6) menetluse eest vastutaval

haldusorganil, samas kui riigi julgeoleku ohu hindamine on seaduse järgi Kaitsepolitseiameti

pädevuses. Menetleval organil on uurimispõhimõtte kohaselt õigus otsustada tõendite ja

hinnangute kogumise üle (HMS § 6).

KAOKS § 10 menetlusele ei ole KAOKS-is eraldiseisvat eritähtaega kehtestatud (KAOKS § 7

lõikes 5 sätestatud 45-päevane tähtaeg puudutab üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu

pädevuses olevat põllumajandus- ja metsamaa loamenetlust). Menetlustoimingud tuleb viia läbi

viivituseta, võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Konkreetset tähtaega on keeruline määrata, kuna

korralduse annab Vabariigi Valitsus.

KAOKS § 3 lg 3 näeb ette, et riigi julgeoleku kaalutlustest lähtuva kinnisasja omandamise

kitsendusi rikkuva tehingu korral taotleb valdkonna eest vastutav minister kinnistusraamatu

kande parandamist ja vaidluse korral pöördub kohtusse tehingu tühisuse tuvastamiseks. Kuivõrd

§ 10 piirangud on julgeoleku tagamiseks, siis analoogiat rakendades tõlgendame, et materjalid

esitab Valitsusele valdkonna eest vastutav minister, kelleks antud juhul on siseminister.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt (VVS § 66 lg 1) on Siseministeeriumi valitsemisalas muu

hulgas riigi sisejulgeoleku seotud tegevuste korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

4 (5)

3. Kas Siseministeerium on hinnanud kinnisasja omandamise piirangute mõju

piirkondades vajalike spetsialistide värbamisele ja hoidmisele? Kuidas

arvestatakse pikaajalist Eestis elamist, elamisloa liiki, siin töötamist ja seniseid

taustakontrolle?

Siseministeerium on hinnanud eelnõuga 990 SE kaasnevaid mõjusid avalikult kättesaadavas

eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja punkt 6 (alates 45 leheküljest) käsitleb erinevaid mõjusid, sh

sotsiaalset mõju ja mõju regionaalarengule, sh maa-, ranna- ja linnapiirkondadele. Eelnõu

mõjude hindamisel on lähtutud kavandatavate muudatuste sisust ning võrreldud nende

rakendamisega kaasnevat mõju kehtiva olukorraga. Hindamisel on tuginetud seletuskirjas

varem esitatud statistikale, analüüsidele, uuringutele ja rahvusvahelisele kogemusele.

Siseministeerium ei ole hinnanud spetsiifiliselt mõju piirkondades vajalike spetsialistide

värbamisele ja hoidmisele, kuivõrd need pole Siseministeeriumi hinnangul vahetus

korrelatsioonis kehtivate piirangutega. Üldjuhul kujunevad mõjud kombinatsioonis erinevate

asjaolude koosmõjul, milledeks võivad olla mõjud töövõimalustele ja sissetulekutele, eluaseme

kättesaadavusele, haridusele ja lastega seotud erinevatele võimalustele, transpordiühendustele,

elukeskkonna kvaliteedile, perekondlikele ja sotsiaalsetele sidemetele, kaugtööle ja

digitaristule, piirkonna mainele ning tulevikuväljavaatetele jt. Märgime, et peale kinnisasja

omandamise on isikul rentimise ja üürimise võimalus.

Siseministeerium on nõus, et nimetatud piirkonnad vajavad häid spetsialiste ja neid tuleb seal

hoida. Samas tuleb arvestada riigi julgeoleku tagamisest tulenevate vajadustega, eelkõige

tulevalt käimasolevast agressioonisõjast. Väljaspool KAOKS piiranguala muudele

välismaalastele ja Eesti kodanikele piiranguid pole. KAOKS piirangualal pole piiranguid

Euroopa Majandusühenduse riikide kodanikele, keda on ligikaudu 457 miljonit inimest.

4. Kuidas tagatakse, et kinnisasja omandamise piirangutega kokku puutuvad

inimesed saavad lisaks piirangute selgitusele teavet ka seaduses sätestatud eriloa

taotlemise võimaluse ja menetluskorra kohta?

Sarnaselt piirangutele on ka eriloa taotlemise ja menetluse korda kirjeldatud seaduses ja

seletuskirjas. Vajadusel selgitavad seaduse norme notarid, kes tõendavad kinnisasjatehinguid.

Erandi puhul peab nagu eelpool kirjeldatud, olema tegemist põhjendatud juhu ning

tingimustega, et see ei kahjustaks piirangu eesmärki. Siseministeerium, Maa- ja Ruumiamet

ning kohalikud omavalitsused saavad vajadusel nõustada ja toetada kohalikke inimesi.

5. Milliseid konkreetseid lahendusi pakub Siseministeerium, et julgeoleku eesmärgil

kehtestatud piirangute rakendamine arvestaks ka vajadust meelitada

piirkondadesse arste ja teisi spetsialiste ning võimaldada neil siduda oma

pikaajaline tulevik selle piirkonnaga?

2014. aasta juulis kaotati Siseministeeriumi juurest regionaalministri ametikoht ning

regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste valdkonna ülesanded anti üle

Rahandusministeeriumile ning neid hakkas korraldama riigihalduse minister. Alates 2023.

aastast loodi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes sai vastavad ülesanded.

Siseministeerium ei saa kahjuks anda otseseid vastuseid Teie esitatud küsimusele, kuivõrd

Siseministeeriumi vastutusalas pole kahjuks regionaalpoliitika lahenduste väljatöötamine.

5 (5)

Nagu eelpool kirjeldatud, siis kinnisasjade omandamise piirangud mõjutavad regionaalarengut

vähesel määral ning Siseministeerium teeb igakülgset koostööd Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga regionaalpoliitika väljatöötamisel. Samuti on kaalutud erinevaid

lahendusi eelnõu 990 SE väljatöötamise käigus. Valik on tehtud proportsionaalsusprintsiibist

lähtuvalt ning valitud kõige väiksema võimaliku mõjuga lahendus.

Lõpetuseks märgime, et Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu 990 SE keskne eesmärk on tugevdada Eesti riigi

julgeolekut, piirates vaenulike riikide või nende kontrolli all olevate isikute võimalust kasutada

kinnisasju Eesti vastu suunatud luure- ja mõjutustegevuses või sabotaažioperatsioonides.

Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud, et Venemaa kasutab

vastaspoole alistamiseks ja mõjutamiseks kõikvõimalikke vahendeid ning kinnisasja

omandamine on osa sellest tööriistakastist. Kinnisasjade omandamist reguleerivas kehtivas

õigusruumis ei ole julgeolekuohtudele vastamiseks ja nende ennetamiseks piisavalt meetmeid –

kehtivad kitsendused on piiratud üksnes 1999. aasta haldusjaotuse põhise piirangualaga. Samas

on mujal Eestis hulgaliselt riigi julgeoleku seisukohalt olulisi asukohti, kus kinnisasja

omandamisega võivad kaasneda julgeolekuohud. Seetõttu ajakohastatakse piiranguala

määratlemist ja laiendatakse kitsenduste regulatsiooni.

Siseministeerium toetab lahendust, kus piirkondades on mitmekesine rahvastik ja kultuuriruum.

Kõnealused piirangud ei takista piirkondadesse meelitada Eesti enda või Euroopa

majanduspiirkonna kodanikest arste ja teisi spetsialiste ning võimaldada neil siduda oma

pikaajaline tulevik selle piirkonnaga. Lisaks on pikaajalise elaniku elamisloa saanud

välismaalasel võimalik pärast nõutava Eestis elamise aja ja muude kodakondsuse seaduses

sätestatud tingimuste täitmist taotleda Eesti kodakondsust ning seeläbi siduda oma tulevik

Eestiga kodanikuna.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister