VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 183

Eesti, videosild Reede, 23. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.13

Juhataja: Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetika ja

maavarade asekantsler Jaanus Uiga, energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis

Kilk ning välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); siseminister Igor Taro, siseministri

nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp

ning sama osakonna nõunik ja Siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik (4.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja

sama osakonna talituse nõunik Ewa-Maria Vainult, Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Elo Madiste, Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age

Inkinen (5. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik

Merilin Kruuse (2.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

eelnõu, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc." kohta COM(2026) 321

5. Seisukoha andmine: Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc." kohta

COM(2026) 321

Ewa-Maria Vainult andis ülevaate Eesti täiendavatest seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc." kohta

COM(2026) 321. Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja sõnas, et Eesti

VÄLJAVÕTE

toetab Euroopa Liidu Nõukogus üldise lähenemisviisi kokkuleppimist. Peame oluliseks ühtse

Euroopa-ülese ühinguvormi „EU Inc.“ loomist, mis oleks täielikult digitaalne, kiiresti

kasutatav, ettevõtjatele paindlik ja vähese halduskoormusega. Eelnõu kiire menetlemise ja

kompromissi huvides ei ole Eesti vastu ühingu- ja maksuõiguslikele aspektidele. Ühinguõiguse

sätted on üldjoontes vastuvõetavad, arvestades eelnõu kiireloomulisust ja vajadust luua

Euroopa Liidus ühine tegutsemisraamistik. Samas oleks ühinguõiguse muudatusi tulnud

põhjalikumalt arutada, et liikmesriikidel oleks olnud rohkem võimalusi oma arvamust

kujundada.

Elo Madiste lisas, et „EU Inc.“ sisaldab ühte artiklit, mis reguleerib osalusoptsioonide

maksustamist. Esialgu Eesti vastuväide ei puudutanud sätte sisu, vaid selle lisamist

ettepanekusse, mis võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kuigi maksuküsimused

eeldavad teistsugust otsustusmenetlust. Kuna teised liikmesriigid loobusid vastuseisust, toetab

Eesti eelnõuga edasiliikumist, kuid lisab deklaratsiooni, et maksusäte tugineb valele õiguslikule

alusele ja selle üle ei tohiks nõukogus otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega.

Arvo Aller küsis, millist probleemi algatusega lahendatakse, arvestades, et kirjeldatud

lahendused Eesti äriühingute puhul juba toimivad. A. Aller palus selgitada, mida tähendab, et

tuleb kaasata töötajaid juhtimisse ning kas sellega piiratakse liikmesriikide õigust kujundada

äriühingute juhtimise reegleid.

Marget Pae vastas, et töötajate kaasamine äriühingu juhtimisse on Euroopa Liidu

ühinguõiguses pikaajaline vaidlusküsimus ning erimeelsused on varem takistanud ka Euroopa

Liidu ühinguvormi loomist. Kavandatav kompromiss näeb ette, et „EU Inc.“ peab töötajate

kaasamise nõudeid järgima üksnes liikmesriigis, kus sellised reeglid juba kehtivad. Eestis

vastavat kohustust ei ole, mistõttu ei kaasne siin tegutsevale „EU Inc.-ile“ töötajate juhtimisse

kaasamise nõuet. Eesti on selle küsimuse eelnõus käsitlemisele vastu olnud, kuid aktsepteerib

kompromissi algatuse edasiliikumise huvides. Uue ühinguvormi eesmärk on pakkuda Euroopa

ettevõtjatele Ameerika iduettevõtluskeskkonnaga konkureerivat kiiret ja paindlikku

raamistikku. Liikmesriigid on nõukogu tasandil jõudmas algatuse suhtes kokkuleppele.

Lea Danilson-Järg küsis, kas lisaks töötajate kaasamisele sisaldab ettepanek midagi, mida

Eesti ühinguõiguses praegu ei ole ning milles seisneb „EU Inc.-i“ erinevus Eesti

äriühinguvormidest ja miks peaks Eesti ettevõtja seda eelistama.

Marget Pae vastas, et Eesti osaühing jääb tõenäoliselt atraktiivsemaks ettevõtjatele, kellel

puudub piiriülese tegevuse ambitsioon, sest see on paindlik, selgete reeglitega, kiiresti ja

täielikult digitaalselt asutatav. „EU Inc.“ on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kes soovivad

tegutseda ja kaasata rahastust piiriüleselt ning laiendada tegevust Euroopa Liidus. Selle eelised

hõlmavad muu hulgas juurdepääsu mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja laiematele

rahastusvõimalustele. Eesmärk on kujundada „EU Inc.-ist“ Euroopa Liidu iduettevõtete ühine

ja ka väljaspool Euroopa Liitu selgelt äratuntav ühinguvorm.

Lea Danilson-Järg küsis, milles seisneb selle ühinguvormi piiriülene mõõde, kui ettevõte peab

maksukohustuse täitmiseks valima ühe liikmesriigi.

Marget Pae vastas, et tegemist on eelkõige ühinguõigusliku algatusega. Esialgne 28. režiimi

ettepanek oli ambitsioonikam ja hõlmas ka loamenetluste ühtlustamist, kuid realistlikuks peeti

esmalt ühise Euroopa Liidu ühinguvormi loomist. Liikmesriikide 27 õigussüsteemi, sealhulgas

töö- ja maksuõiguse erinevused, jäävad alles ning ettevõtja peab tegevuskoha valikul neid

arvestama. „EU Inc.-i“ saab asutada liikmesriigi äriregistris või kavandatava Euroopa Liidu

liidese kaudu. Ühtlustatakse üksnes teatavad ühinguõiguslikud elemendid, nagu

VÄLJAVÕTE

kapitalinõuded, paindlik juhtimine ja põhikirja kujundamine. Eesti jaoks on osa neist

lahendustest juba tuttavad, kuid mitmes liikmesriigis oleksid need uudsed. „EU Inc.“ paikneb

Eesti mõistes osaühingu ja aktsiaseltsi vahel ning võimaldaks erinevalt osaühingust ligipääsu

mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele, parandades seeläbi rahastamisvõimalusi. Täielikult

ühtset Euroopa Liidu tegevuskeskkonda algatusega siiski ei looda.

Lea Danilson-Järg küsis, kas uue ühinguvormiga kaasneb ka uus haldussüsteem.

Marget Pae vastas, et seetõttu tuleb luua Euroopa Liidu keskne äriregister. Eesti seda ei

toetanud, sest keskne register eeldaks täiendavat haldusaparaati, samal ajal kui liikmesriikide

registrid juba menetlevad avaldusi, kontrollivad andmete õigsust ja teevad järelevalvet. „EU

Inc. -i“ saab asutada Euroopa Liidu liidese kaudu, kuid ettevõtja peab siiski valima

registreerimisriigi. Näiteks Eesti valimisel kantakse ühing Eesti äriregistrisse.

Arvo Aller sõnas, et jääb arusaamatuks, millist probleemi algatusega lahendatakse. Kui

mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele või toetusmeetmetele ligipääs eeldab „EU Inc.“ vormi

kasutamist, võib see seada Eesti äriühingud ebasoodsamasse olukorda ja pärssida

konkurentsivõimet. Seetõttu peaks Eesti selgelt väljendama vastuseisu lahendusele, mis võib

piirata riigisiseste ühinguvormide kasutajate võimalusi. A. Aller sõnas, et ei toeta praegusel

kujul Eesti seisukohti ning soovib nende üle hääletust.

Marget Pae vastas, et Eesti osaühing jääb senisel kujul alles ning „EU Inc.“ on täiendav

ühtlustatud nõuetega ühinguvorm, mis ei mõjuta Eesti osaühingute regulatsiooni ega

rahastamisvõimalusi. „EU Inc.“ on üks lisavõimalus Eesti ettevõtjatele, mis võib laiendada

Eesti ettevõtjate tegutsemisvõimalusi.

Kadri Tali sõnas, et piiriülese ettevõtluse kulusid vähendav ja vähese halduskoormusega

ühinguvorm on tervitatav, kuid samas tuleb tagada, et „EU Inc.“ ei jääks üksnes formaalseks

lahenduseks, vaid lihtsustaks ja kiirendaks ettevõtjate tegevust ka praktikas. Ühingu- ja

maksuõiguslik kompromiss ei tohi suurendada dokumentatsiooni- ega halduskoormust.

Lea Danilson-Järg sõnas, et mõistab Arvo Alleri muret, sest algatusega kaasnevad riskid. „EU

Inc.“ võib ajakohastada vähem paindliku ühinguõigusega liikmesriikide ettevõtluskeskkonda,

kuid tulevikus võidakse seda vormi eelistada toetuste või muude võimaluste andmisel,

diskrimineerides riigisisese õiguse alusel asutatud äriühinguid. Samuti võib algatus soodustada

ühingu- ja maksuõiguse edasist ühtlustamist Euroopa Liidus ning mõjub Euroopa Liidu

föderaliseerumise algena. Seetõttu tuleb algatuse arengut, sealhulgas Euroopa Liidu asjade

komisjonis, tähelepanelikult jälgida. Edasine mõju sõltub suuresti tulevastest otsustest.

Urve Tiidus küsis, kas uus ühinguvorm võtab Eesti ettevõtjatelt mõne võimaluse ära või loob

siiski võimaluse juurde.

Marget Pae vastas, et ka Eesti ettevõtja saab asutada „EU Inc.-i“, kusjuures selle asutamiskulu

on maksimaalselt 100 eurot, kui Eesti osaühingu praegune asutamistasu on 265 eurot.

Ühinguvormi eesmärk on pakkuda piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele lisavõimalust, mitte

asetada Eesti osaühinguid halvemasse olukorda ning algatuse riske on töörühmas läbivalt

käsitletud. Euroopa Liidu ühinguõigus on juba ulatuslikult ühtlustatud ning registripidamise

nõuete lähendamine aitab vähendada bürokraatiat ja vältida andmete korduvat esitamist.

Ettevõtja saab valida oma vajadustele sobivaima tegutsemisvormi.

Kadri Tali sõnas, et Eesti ettevõtjad on usinad ja peame nende eest seisma ning neid aitama. K.

Tali rõhutas, et oluline on seisukoht, et Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu ülene

ühinguvorm „EU Inc.“ oleks kiirelt ja täielikult digitaalselt asutatav, ettevõtjatele paindlik ning

vähese halduskoormusega ühinguvorm.

VÄLJAVÕTE

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Arvo Aller sõnas, et soovib hääletust.

Lea Danilson-Järg sõnas, et on erapooletu, kuna algatusega kaasnevad potentsiaalsed riskid,

mille realiseerumine sõltub edasistest otsustest.

Vladimir Arhipov sõnas, et on erapooletu.

Kadri Tali pani hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 5:

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk; vastu 1: Arvo Aller;

erapooletuid 2: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg; ei hääletanud 1: Aivar Sõerd).

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 5: Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve

Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk; vastu 1: Arvo Aller; erapooletuid 2: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg; ei hääletanud 1: Aivar Sõerd).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Roosmarii Kukk

Väljavõte õige

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 183

Eesti, videosild Reede, 23. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.13

Juhataja: Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetika ja

maavarade asekantsler Jaanus Uiga, energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis

Kilk ning välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); siseminister Igor Taro, siseministri

nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp

ning sama osakonna nõunik ja Siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik (4.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja

sama osakonna talituse nõunik Ewa-Maria Vainult, Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Elo Madiste, Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age

Inkinen (5. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik

Merilin Kruuse (2.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

5. Seisukoha andmine: Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

eelnõu, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc." kohta COM(2026) 321

5. Seisukoha andmine: Eesti täiendavad seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse eelnõu, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc." kohta

COM(2026) 321

Ewa-Maria Vainult andis ülevaate Eesti täiendavatest seisukohtadest Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku "EU Inc." kohta

COM(2026) 321. Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja sõnas, et Eesti

VÄLJAVÕTE

toetab Euroopa Liidu Nõukogus üldise lähenemisviisi kokkuleppimist. Peame oluliseks ühtse

Euroopa-ülese ühinguvormi „EU Inc.“ loomist, mis oleks täielikult digitaalne, kiiresti

kasutatav, ettevõtjatele paindlik ja vähese halduskoormusega. Eelnõu kiire menetlemise ja

kompromissi huvides ei ole Eesti vastu ühingu- ja maksuõiguslikele aspektidele. Ühinguõiguse

sätted on üldjoontes vastuvõetavad, arvestades eelnõu kiireloomulisust ja vajadust luua

Euroopa Liidus ühine tegutsemisraamistik. Samas oleks ühinguõiguse muudatusi tulnud

põhjalikumalt arutada, et liikmesriikidel oleks olnud rohkem võimalusi oma arvamust

kujundada.

Elo Madiste lisas, et „EU Inc.“ sisaldab ühte artiklit, mis reguleerib osalusoptsioonide

maksustamist. Esialgu Eesti vastuväide ei puudutanud sätte sisu, vaid selle lisamist

ettepanekusse, mis võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, kuigi maksuküsimused

eeldavad teistsugust otsustusmenetlust. Kuna teised liikmesriigid loobusid vastuseisust, toetab

Eesti eelnõuga edasiliikumist, kuid lisab deklaratsiooni, et maksusäte tugineb valele õiguslikule

alusele ja selle üle ei tohiks nõukogus otsustada kvalifitseeritud häälteenamusega.

Arvo Aller küsis, millist probleemi algatusega lahendatakse, arvestades, et kirjeldatud

lahendused Eesti äriühingute puhul juba toimivad. A. Aller palus selgitada, mida tähendab, et

tuleb kaasata töötajaid juhtimisse ning kas sellega piiratakse liikmesriikide õigust kujundada

äriühingute juhtimise reegleid.

Marget Pae vastas, et töötajate kaasamine äriühingu juhtimisse on Euroopa Liidu

ühinguõiguses pikaajaline vaidlusküsimus ning erimeelsused on varem takistanud ka Euroopa

Liidu ühinguvormi loomist. Kavandatav kompromiss näeb ette, et „EU Inc.“ peab töötajate

kaasamise nõudeid järgima üksnes liikmesriigis, kus sellised reeglid juba kehtivad. Eestis

vastavat kohustust ei ole, mistõttu ei kaasne siin tegutsevale „EU Inc.-ile“ töötajate juhtimisse

kaasamise nõuet. Eesti on selle küsimuse eelnõus käsitlemisele vastu olnud, kuid aktsepteerib

kompromissi algatuse edasiliikumise huvides. Uue ühinguvormi eesmärk on pakkuda Euroopa

ettevõtjatele Ameerika iduettevõtluskeskkonnaga konkureerivat kiiret ja paindlikku

raamistikku. Liikmesriigid on nõukogu tasandil jõudmas algatuse suhtes kokkuleppele.

Lea Danilson-Järg küsis, kas lisaks töötajate kaasamisele sisaldab ettepanek midagi, mida

Eesti ühinguõiguses praegu ei ole ning milles seisneb „EU Inc.-i“ erinevus Eesti

äriühinguvormidest ja miks peaks Eesti ettevõtja seda eelistama.

Marget Pae vastas, et Eesti osaühing jääb tõenäoliselt atraktiivsemaks ettevõtjatele, kellel

puudub piiriülese tegevuse ambitsioon, sest see on paindlik, selgete reeglitega, kiiresti ja

täielikult digitaalselt asutatav. „EU Inc.“ on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kes soovivad

tegutseda ja kaasata rahastust piiriüleselt ning laiendada tegevust Euroopa Liidus. Selle eelised

hõlmavad muu hulgas juurdepääsu mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele ja laiematele

rahastusvõimalustele. Eesmärk on kujundada „EU Inc.-ist“ Euroopa Liidu iduettevõtete ühine

ja ka väljaspool Euroopa Liitu selgelt äratuntav ühinguvorm.

Lea Danilson-Järg küsis, milles seisneb selle ühinguvormi piiriülene mõõde, kui ettevõte peab

maksukohustuse täitmiseks valima ühe liikmesriigi.

Marget Pae vastas, et tegemist on eelkõige ühinguõigusliku algatusega. Esialgne 28. režiimi

ettepanek oli ambitsioonikam ja hõlmas ka loamenetluste ühtlustamist, kuid realistlikuks peeti

esmalt ühise Euroopa Liidu ühinguvormi loomist. Liikmesriikide 27 õigussüsteemi, sealhulgas

töö- ja maksuõiguse erinevused, jäävad alles ning ettevõtja peab tegevuskoha valikul neid

arvestama. „EU Inc.-i“ saab asutada liikmesriigi äriregistris või kavandatava Euroopa Liidu

liidese kaudu. Ühtlustatakse üksnes teatavad ühinguõiguslikud elemendid, nagu

VÄLJAVÕTE

kapitalinõuded, paindlik juhtimine ja põhikirja kujundamine. Eesti jaoks on osa neist

lahendustest juba tuttavad, kuid mitmes liikmesriigis oleksid need uudsed. „EU Inc.“ paikneb

Eesti mõistes osaühingu ja aktsiaseltsi vahel ning võimaldaks erinevalt osaühingust ligipääsu

mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele, parandades seeläbi rahastamisvõimalusi. Täielikult

ühtset Euroopa Liidu tegevuskeskkonda algatusega siiski ei looda.

Lea Danilson-Järg küsis, kas uue ühinguvormiga kaasneb ka uus haldussüsteem.

Marget Pae vastas, et seetõttu tuleb luua Euroopa Liidu keskne äriregister. Eesti seda ei

toetanud, sest keskne register eeldaks täiendavat haldusaparaati, samal ajal kui liikmesriikide

registrid juba menetlevad avaldusi, kontrollivad andmete õigsust ja teevad järelevalvet. „EU

Inc. -i“ saab asutada Euroopa Liidu liidese kaudu, kuid ettevõtja peab siiski valima

registreerimisriigi. Näiteks Eesti valimisel kantakse ühing Eesti äriregistrisse.

Arvo Aller sõnas, et jääb arusaamatuks, millist probleemi algatusega lahendatakse. Kui

mitmepoolsetele kauplemissüsteemidele või toetusmeetmetele ligipääs eeldab „EU Inc.“ vormi

kasutamist, võib see seada Eesti äriühingud ebasoodsamasse olukorda ja pärssida

konkurentsivõimet. Seetõttu peaks Eesti selgelt väljendama vastuseisu lahendusele, mis võib

piirata riigisiseste ühinguvormide kasutajate võimalusi. A. Aller sõnas, et ei toeta praegusel

kujul Eesti seisukohti ning soovib nende üle hääletust.

Marget Pae vastas, et Eesti osaühing jääb senisel kujul alles ning „EU Inc.“ on täiendav

ühtlustatud nõuetega ühinguvorm, mis ei mõjuta Eesti osaühingute regulatsiooni ega

rahastamisvõimalusi. „EU Inc.“ on üks lisavõimalus Eesti ettevõtjatele, mis võib laiendada

Eesti ettevõtjate tegutsemisvõimalusi.

Kadri Tali sõnas, et piiriülese ettevõtluse kulusid vähendav ja vähese halduskoormusega

ühinguvorm on tervitatav, kuid samas tuleb tagada, et „EU Inc.“ ei jääks üksnes formaalseks

lahenduseks, vaid lihtsustaks ja kiirendaks ettevõtjate tegevust ka praktikas. Ühingu- ja

maksuõiguslik kompromiss ei tohi suurendada dokumentatsiooni- ega halduskoormust.

Lea Danilson-Järg sõnas, et mõistab Arvo Alleri muret, sest algatusega kaasnevad riskid. „EU

Inc.“ võib ajakohastada vähem paindliku ühinguõigusega liikmesriikide ettevõtluskeskkonda,

kuid tulevikus võidakse seda vormi eelistada toetuste või muude võimaluste andmisel,

diskrimineerides riigisisese õiguse alusel asutatud äriühinguid. Samuti võib algatus soodustada

ühingu- ja maksuõiguse edasist ühtlustamist Euroopa Liidus ning mõjub Euroopa Liidu

föderaliseerumise algena. Seetõttu tuleb algatuse arengut, sealhulgas Euroopa Liidu asjade

komisjonis, tähelepanelikult jälgida. Edasine mõju sõltub suuresti tulevastest otsustest.

Urve Tiidus küsis, kas uus ühinguvorm võtab Eesti ettevõtjatelt mõne võimaluse ära või loob

siiski võimaluse juurde.

Marget Pae vastas, et ka Eesti ettevõtja saab asutada „EU Inc.-i“, kusjuures selle asutamiskulu

on maksimaalselt 100 eurot, kui Eesti osaühingu praegune asutamistasu on 265 eurot.

Ühinguvormi eesmärk on pakkuda piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele lisavõimalust, mitte

asetada Eesti osaühinguid halvemasse olukorda ning algatuse riske on töörühmas läbivalt

käsitletud. Euroopa Liidu ühinguõigus on juba ulatuslikult ühtlustatud ning registripidamise

nõuete lähendamine aitab vähendada bürokraatiat ja vältida andmete korduvat esitamist.

Ettevõtja saab valida oma vajadustele sobivaima tegutsemisvormi.

Kadri Tali sõnas, et Eesti ettevõtjad on usinad ja peame nende eest seisma ning neid aitama. K.

Tali rõhutas, et oluline on seisukoht, et Eesti peab oluliseks, et Euroopa Liidu ülene

ühinguvorm „EU Inc.“ oleks kiirelt ja täielikult digitaalselt asutatav, ettevõtjatele paindlik ning

vähese halduskoormusega ühinguvorm.

VÄLJAVÕTE

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti.

Arvo Aller sõnas, et soovib hääletust.

Lea Danilson-Järg sõnas, et on erapooletu, kuna algatusega kaasnevad potentsiaalsed riskid,

mille realiseerumine sõltub edasistest otsustest.

Vladimir Arhipov sõnas, et on erapooletu.

Kadri Tali pani hääletusele ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 5:

Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk; vastu 1: Arvo Aller;

erapooletuid 2: Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg; ei hääletanud 1: Aivar Sõerd).

Otsustati:

5.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (poolt 5: Kadri Tali, Tarmo Tamm, Urve

Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk; vastu 1: Arvo Aller; erapooletuid 2: Vladimir Arhipov, Lea

Danilson-Järg; ei hääletanud 1: Aivar Sõerd).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Roosmarii Kukk

Väljavõte õige

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant