VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 183

Eesti, videosild Reede, 23. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.13

Juhataja: Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetika ja

maavarade asekantsler Jaanus Uiga, energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis

Kilk ning välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); siseminister Igor Taro, siseministri

nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp

ning sama osakonna nõunik ja Siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik (4.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja

sama osakonna talituse nõunik Ewa-Maria Vainult, Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Elo Madiste, Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age

Inkinen (5. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik

Merilin Kruuse (2.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda

Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel

rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral - COM(2026) 401

4. Seisukoha andmine: Nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile luba

osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel

läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide

korral - COM(2026) 401

Igor Taro andis ülevaate Euroopa Liidu Nõukogu otsusest, millega antakse Euroopa

VÄLJAVÕTE

Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel

läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral -

COM(2026) 401. Siseminister sõnas, et tegu on menetluse esimese etapiga ning kui

läbirääkimised osutuvad edukaks peab Euroopa Komisjon lepingu allkirjastamiseks taotlema

liikmesriikidelt uue volituse. Euroopa Liidu osalemine läbirääkimistel aitab tagada tulevase

konventsiooni kooskõla Euroopa Liidu elanikkonnakaitse ja humanitaarabi raamistikuga ning

toetada kiiret ja tõhusat abi. Eesti toetab Euroopa Komisjoni volitamist ning rahvusvahelise

koostöö tugevdamist elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas, arvestades katastroofide

üha piiriülesemat mõju. Kavandatav lepe ei tohi luua Eestile täiendavaid kohustuslikke

abiandmise kohustusi väljaspool Euroopa Liitu ega dubleerida Euroopa Liidu ja NATO

toimivaid koostöömehhanisme, vaid uus raamistik peab olemasolevaid süsteeme täiendama.

Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti arutati esmaspäeval riigikaitsekomisjonis, kus neid

täiendati komisjoni otsuse kohaselt.

Vladimir Arhipov andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ning märkis, et

riigikaitsekomisjon täiendas Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti punktiga 1.3. Komisjoni

otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas ühtekuuluvusfondist riiklike ohtude ennetamiseks ette nähtud rahastus

on seotud käesoleva päevakorrapunktiga ning kas Eestil oleks võimalik neid vahendeid

kasutada.

Igor Taro vastas, et antud küsimus ei haaku käesoleva päevakorrapunkti teemaga, sest hetkel

otsustatakse, kas võimaldada Euroopa Komisjonile volitus liikmesriikide nimel

läbirääkimistesse asuda.

Arvo Aller küsis, tõukuvalt riigikaitsekomisjoni täiendusest, kuidas hakkaks kavandatava

ÜRO raamistiku alusel tehniliselt toimuma katastroofiabi osutamine, sealhulgas

mittesõbralikele riikidele ning kas abi antakse riigi otsepalve või ÜRO vahenduse alusel.

Igor Taro vastas, et läbirääkimiste eesmärk on kokku leppida üldine rahvusvaheline raamistik,

mis täiendaks Euroopa Liidus juba toimivaid elanikkonnakaitse mehhanisme.

Riigikaitsekomisjonis tõstatatud küsimust ilmestavad kaks erinevat juhtumit. Haiti maavärina

ajal ei suutnud riik toimiva võimu puudumise tõttu abipalvet esitada, kuigi abi oli hädavajalik.

Seevastu kasutas Venemaa 2014. aastal humanitaarabi ettekäändena Donbassi saadetud

humanitaarabikolonne oma tegevuse varjamiseks Ukraina territooriumil. Seetõttu lähtub

riigikaitsekomisjoniga täiendus eelkõige Venemaa, mitte Haiti näitest.

Kadri Tali sõnas, et on oluline, et katastroofiolukordades jääks otsustusõigus liikmesriikidele

endile.

Urve Tiidus sõnas oma eelneva küsimuse kohta täpsustavalt, et Vabariigi Valitsuse

seisukohtade seletuskirjas nõutakse kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega ning

ühtekuuluvuspoliitika seos tuleneb sellest, et Euroopa Liidu poliitikavaldkondade kaudu

rahastatakse ka ennetust ja vastupidavust.

Igor Taro lisas, et Urve Tiiduse kirjeldatu võtab kokku Euroopa Komisjoni

läbirääkimispositsiooni vältida tegevuste dubleerimist, tagada ÜRO raamistiku kooskõla

Euroopa Liidus kokkulepituga ning hoiduda täiendavate kohustuste loomisest.

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning lisada seisukoht

1.3 kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega:

VÄLJAVÕTE

1.3 Eesti peab oluliseks, et katastroofide korral saab abi osutada vaid ise abipalve esitanud

riikidele.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti ning lisada seisukoht 1.3 kooskõlas

riigikaitsekomisjoni arvamusega:

1.3 Eesti peab oluliseks, et katastroofide korral saab abi osutada vaid ise abipalve esitanud

riikidele. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Roosmarii Kukk

Väljavõte õige

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant

VÄLJAVÕTE

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni

istungi protokoll nr 183

Eesti, videosild Reede, 23. oktoober 2026

Algus 9.00, lõpp 10.13

Juhataja: Kadri Tali (esimees)

Protokollija: Roosmarii Kukk (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Tarmo

Tamm, Urve Tiidus, Luisa Värk

Komisjoni ametnikud: Teele Vares (nõunik-sekretariaadijuhataja), Teele Taklaja (nõunik),

Getter Kristen Treumuth (nõunik)

Puudusid: Enn Eesmaa, Rain Epler, Tiit Maran, Anti Poolamets, Maido Ruusmann ja Kristo

Enn Vaga

Kutsutud: regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Karin Zereen (2. päevakorrapunkt); Kliimaministeeriumi energeetika ja

maavarade asekantsler Jaanus Uiga, energeetikaosakonna energiavõrkude ekspert Thérèse Liis

Kilk ning välissuhete osakonna nõunik Brett Bartholomew Sooniste, Riigikantselei EL

sekretariaadi nõunik Ingel Pilviste (3. päevakorrapunkt); siseminister Igor Taro, siseministri

nõunik Katarina Budrik, Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakonna juhataja Eva Puusepp

ning sama osakonna nõunik ja Siseministeeriumi elanikkonnakaitse nõunik (4.

päevakorrapunkt); Justiits- ja Digiministeeriumi tsiviilõiguse talituse juhataja Marget Pae ja

sama osakonna talituse nõunik Ewa-Maria Vainult, Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna peaspetsialist Elo Madiste, Riigikantselei EL sekretariaadi nõunik Age

Inkinen (5. päevakorrapunkt); Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna pressinõunik

Merilin Kruuse (2.–5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

4. Seisukoha andmine: Nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile luba osaleda

Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel läbirääkimistel

rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral - COM(2026) 401

4. Seisukoha andmine: Nõukogu otsus, millega antakse Euroopa Komisjonile luba

osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel

läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide

korral - COM(2026) 401

Igor Taro andis ülevaate Euroopa Liidu Nõukogu otsusest, millega antakse Euroopa

VÄLJAVÕTE

Komisjonile luba osaleda Euroopa Liidu nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetavatel

läbirääkimistel rahvusvahelise lepingu üle, mis käsitleb isikute kaitset katastroofide korral -

COM(2026) 401. Siseminister sõnas, et tegu on menetluse esimese etapiga ning kui

läbirääkimised osutuvad edukaks peab Euroopa Komisjon lepingu allkirjastamiseks taotlema

liikmesriikidelt uue volituse. Euroopa Liidu osalemine läbirääkimistel aitab tagada tulevase

konventsiooni kooskõla Euroopa Liidu elanikkonnakaitse ja humanitaarabi raamistikuga ning

toetada kiiret ja tõhusat abi. Eesti toetab Euroopa Komisjoni volitamist ning rahvusvahelise

koostöö tugevdamist elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse valdkonnas, arvestades katastroofide

üha piiriülesemat mõju. Kavandatav lepe ei tohi luua Eestile täiendavaid kohustuslikke

abiandmise kohustusi väljaspool Euroopa Liitu ega dubleerida Euroopa Liidu ja NATO

toimivaid koostöömehhanisme, vaid uus raamistik peab olemasolevaid süsteeme täiendama.

Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti arutati esmaspäeval riigikaitsekomisjonis, kus neid

täiendati komisjoni otsuse kohaselt.

Vladimir Arhipov andis ülevaate riigikaitsekomisjoni arvamusest ning märkis, et

riigikaitsekomisjon täiendas Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti punktiga 1.3. Komisjoni

otsus oli konsensuslik.

Urve Tiidus küsis, kas ühtekuuluvusfondist riiklike ohtude ennetamiseks ette nähtud rahastus

on seotud käesoleva päevakorrapunktiga ning kas Eestil oleks võimalik neid vahendeid

kasutada.

Igor Taro vastas, et antud küsimus ei haaku käesoleva päevakorrapunkti teemaga, sest hetkel

otsustatakse, kas võimaldada Euroopa Komisjonile volitus liikmesriikide nimel

läbirääkimistesse asuda.

Arvo Aller küsis, tõukuvalt riigikaitsekomisjoni täiendusest, kuidas hakkaks kavandatava

ÜRO raamistiku alusel tehniliselt toimuma katastroofiabi osutamine, sealhulgas

mittesõbralikele riikidele ning kas abi antakse riigi otsepalve või ÜRO vahenduse alusel.

Igor Taro vastas, et läbirääkimiste eesmärk on kokku leppida üldine rahvusvaheline raamistik,

mis täiendaks Euroopa Liidus juba toimivaid elanikkonnakaitse mehhanisme.

Riigikaitsekomisjonis tõstatatud küsimust ilmestavad kaks erinevat juhtumit. Haiti maavärina

ajal ei suutnud riik toimiva võimu puudumise tõttu abipalvet esitada, kuigi abi oli hädavajalik.

Seevastu kasutas Venemaa 2014. aastal humanitaarabi ettekäändena Donbassi saadetud

humanitaarabikolonne oma tegevuse varjamiseks Ukraina territooriumil. Seetõttu lähtub

riigikaitsekomisjoniga täiendus eelkõige Venemaa, mitte Haiti näitest.

Kadri Tali sõnas, et on oluline, et katastroofiolukordades jääks otsustusõigus liikmesriikidele

endile.

Urve Tiidus sõnas oma eelneva küsimuse kohta täpsustavalt, et Vabariigi Valitsuse

seisukohtade seletuskirjas nõutakse kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtetega ning

ühtekuuluvuspoliitika seos tuleneb sellest, et Euroopa Liidu poliitikavaldkondade kaudu

rahastatakse ka ennetust ja vastupidavust.

Igor Taro lisas, et Urve Tiiduse kirjeldatu võtab kokku Euroopa Komisjoni

läbirääkimispositsiooni vältida tegevuste dubleerimist, tagada ÜRO raamistiku kooskõla

Euroopa Liidus kokkulepituga ning hoiduda täiendavate kohustuste loomisest.

Kadri Tali tegi ettepaneku toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti ning lisada seisukoht

1.3 kooskõlas riigikaitsekomisjoni arvamusega:

VÄLJAVÕTE

1.3 Eesti peab oluliseks, et katastroofide korral saab abi osutada vaid ise abipalve esitanud

riikidele.

Otsustati:

4.1. Toetada Vabariigi Valitsuse seisukohti ning lisada seisukoht 1.3 kooskõlas

riigikaitsekomisjoni arvamusega:

1.3 Eesti peab oluliseks, et katastroofide korral saab abi osutada vaid ise abipalve esitanud

riikidele. (konsensus: Arvo Aller, Vladimir Arhipov, Lea Danilson-Järg, Aivar Sõerd, Kadri

Tali, Tarmo Tamm, Urve Tiidus, Toomas Uibo, Luisa Värk).

(…)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Tali

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Roosmarii Kukk

protokollija

Roosmarii Kukk

Väljavõte õige

Euroopa Liidu asjade komisjoni konsultant