Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 29.10.2026 nr 2-5/26-01548-3

      Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol), eelnõu kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  29.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  Euroopa  Parlamendi  ja  nõukogu  määruse,  mis  käsitleb  Euroopa  Liidu  Õiguskaitsekoostöö Ametit  (Europol)  ning millega muudetakse määrusi  (EL)  2018/1726  ja  (EL) 2024/982 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/794, eelnõu kohta:   1.1. Eesti toetab Europoli võimestamist Euroopa Liidu õiguskaitsealase teabe-, operatiivinfo-  ja innovatsioonikeskusena ning piiriüleste kriminaaluurimiste ja politseikoostöö süsteemseks  toetamiseks.  Peame  oluliseks,  et  Europolile  ei  teki  eelnõu  kohaselt  iseseisvat  operatiivset,  menetluslikku  ega  juhtimispädevust  ning  säilivad  senised  põhimõtted,  mille  kohaselt  liikmesriigi  pädevad  asutused  otsustavad  Europoli  toe  kasutamise  üle  ning  juhivad  ühisoperatsioonide korral riigisiseseid kriminaalmenetlusi ja uurimistoiminguid.   1.2.  Eesti  toetab  Europoli  andmevahetus-,  ristkontrolli-  ja  analüüsivõimekuse  arendamist.  Liikmesriigi  pädeva  asutuse poolt Europoli  süsteemidesse  andmete  sisestamisel  kehtestatud  kasutustingimused  ja  piirangud  peavad  säilima  ning  nendega  tuleb  arvestada  kogu  andmetöötlusahela  vältel.  Europoli  ja  liikmesriikide  vastutus  Europoli  süsteemides  töödeldavate  andmete  kvaliteedi,  õigsuse  ja  ajakohasuse  eest  peab  olema  selgelt  kindlaks  määratud  ning  tuleb  tagada  selged  õiguslikud  alused  ka  Europolile  andmete  esitamisest  keeldumiseks. Teeme ettepaneku täpsustada määruses mõistet „halduslikku laadi isikuandmed “, et tagada isikuandmete töötlemisel juurdepääsu- ja säilitamistingimuste ühtne tõlgendus.   1.3. Määruses tuleb selgelt kindlaks määrata vastutus andmesubjektide õiguste tagamisel ning  Europoli süsteemides või ühistes andmekeskkondades tehtud analüütiliste järelduste loomise,  kasutamise,  jagamise  ja  neile  juurdepääsu  võimaldamise  puhul. Määrus  peab  ette  nägema  vajalikud kontrollimis-  ja  järelevalvemehhanismid nimetatud nõuete  täitmiseks. Täiendavad  kaitsemeetmed on vajalikud selliste isikute puhul, kelle seos kuritegevusega võib olla nõrk või  üldse puududa, ning nende andmete ulatuslik töötlemine suurendab põhjendamatu seostamise  ja põhiõiguste riive riski.  

1.4.  Eesti  peab  oluliseks  rõhutada,  et  Europoli  süsteemides  töödeldavate  andmete  ning 

.

2 (3)

1.4.  Eesti  peab  oluliseks  rõhutada,  et  Europoli  süsteemides  töödeldavate  andmete  ning  nendega  tehtud  toimingute  täielik  jälgitavus  peab  olema  tagatud  kogu  andmetöötlusahela  ulatuses.   1.5. Eesti  peab  oluliseks,  et  isikuandmete  säilitamise  tingimused  ja  tähtajad  oleksid  selgelt  reguleeritud ning  toetaksid  andmete minimaalse  töötlemise  ja  proportsionaalsuse põhimõtte  järgimist.  Nimetatud  nõuded  peavad  olema  kajastatud  nii  määruses  kui  ka  Europoli  andmetöötlussüsteemide toimimist reguleerivates rakendusaktides viisil, mis võimaldab nende  tõhusat  kontrollimist  ja  süsteemset  järelevalvet.  Eriti  oluline  on  nende  nõuete  järgimine  struktureerimata  isikuandmete  töötlemisel  ning  juhtudel,  kui  töödeldakse  selliste  isikute  andmeid,  kes  ei  kuulu  Europoli  tavapärasesse  andmesubjektide  kategooriasse.  Teeme  ettepaneku  sätestada  isikuandmete  säilitamise  absoluutne  ülempiir  ning  diferentseeritud  säilitamistähtajad. Üksnes perioodilise ülevaatamise kohustus ei pruugi tagada, et andmeid ei  säilitata põhjendamatult kaua, eriti nende isikute puhul, kelle seos kuritegevusega on kaudne  või kõrvaline.   1.6.  Eesti  peab  oluliseks,  et  juurdepääs  Europoli  töödeldavale  teabele  oleks  põhjendatud,  eesmärgipärane  ja  proportsionaalne  ning  seotud  konkreetse  uurimise,  menetluse  või  muu  Europoli  pädevusse  kuuluva  ülesande  täitmisega  ning  kooskõlas  andmetele  kehtestatud  kasutustingimustega. Eesti peab vajalikuks täpsustada automaatse päringutabamusel või selle  puudumisel põhineva süsteemi päringute ning Europoli  ja teiste Euroopa Liidu ametite ning  kolmandate  osalistega  andmevahetuse  tingimusi,  eelkõige  eesmärgipiirangu,  andmete  kvaliteedi ning Europoli ja liikmesriikide vastutuse jaotuse osas.   1.7.  Eesti  rõhutab  kesksete  Europoli  teenuste,  infosüsteemide  ja  tehnoloogiliste  lahenduste  puhul toimepidevuse ja kriisikindluse tagamist. Europoli kesksete teenuste ja tehnoloogiliste  lahenduste  tõhus  kasutuselevõtt  eeldab  liikmesriikidele  keskse  metoodilise  toe  ja  tehnoloogilise  nõustamise  kättesaadavust,  et  vältida  olukorda,  kus  uute  lahenduste  kasutuselevõtt põhjustab liikmesriikidele põhjendamatut täiendavat andmesisestus-, aruandlus-  või halduskoormust.   1.8.  Eesti  toetab  Europoli  suuremat  rolli  innovatsiooni  ning  teadus-  ja  arendustegevuse  valdkonnas kooskõlas liikmesriikide kindlaksmääratud vajaduste ja prioriteetidega. Eesti peab  otstarbekaks,  et  Europolil  oleks  süsteemne  ülevaade  liikmesriikides  kavandatavatest  ja  elluviidavatest  õiguskaitsevaldkonna  innovatsiooni-  ning  teadus-  ja  arendusprojektidest  ja  nende  tulemustest  ning Euroopa Komisjon  annaks Europolile  ja  liikmesriikidele  ülevaateid  Euroopa  Liidu  fondidest  rahastatavatest  õiguskaitsevaldkonna  innovatsiooni-  ja  arendusprojektidest.   1.9. Eesti peab vajalikuks tagada, et Europoli haldusnõukogu säilitab oma keskse rolli ameti  strateegilises juhtimises, järelevalves ja võimearenduste suunamises. Eesti jaoks on tähtis, et  kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud võrdväärne osalus ja hääleõigus Europoli prioriteetide,  tööprogrammide  ning  võimearenduste  kujundamisel.  Uute  juhtimis-,  koordineerimis-  ja  tugistruktuuride loomisel tuleks lähtuda nende tegelikust lisandväärtusest ning liikmesriikidele  peab jääma piisav paindlikkus määrusest tulenevate ülesannete täitmise korraldamisel.   1.10.  Eesti  toetab  Europoli  suutlikkuse  arendamist  hübriidmõõtmega  kuritegevuse  ennetamisel,  avastamisel  ja  uurimisel.  Eesti  peab  siiski  vajalikuks,  et  Europoli  volitused  hübriidmõõtmega  kuritegevuse  käsitlemisel  oleksid  selgelt  kindlaks  määratud  ja  nende  kohaldamisala  piisavalt  täpselt  piiritletud,  vältimaks  kattuvust  liikmesriikide  pädevuses 

olevate  ülesannete  ja  volitustega. Eesti  toetab  eelnõus  kasutatud  lähenemist, mille  kohaselt 

3 (3)

olevate  ülesannete  ja  volitustega. Eesti  toetab  eelnõus  kasutatud  lähenemist, mille  kohaselt  hübriidmõõde  ei  kujuta  endast  uut  iseseisvat  kuriteoliiki,  vaid  võib  esineda  Europoli  pädevusse juba kuuluvate kuritegude ühe tunnusena.   1.11.  Eesti  peab  oluliseks  määruse  rakendamisel  realistlikku  ajakava  ja  rakendusaktide  väljatöötamisel  liikmesriikide  asjakohast  kaasamist.  Liikmesriikidele  tuleb  tagada  võimalus  kasutada võimalikult suures ulatuses Euroopa Liidu rahastamisvahendeid ning Euroopa Liidu  Õiguskaitsekoolituse  Ameti  (CEPOL)  koolitusvõimalusi  määruse  rakendamiseks  vajalike  tehniliste, organisatsiooniliste ja personalialaste muudatuste elluviimisel.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa - kaasamistabel 3. COM(2026)580 Europoli määrus 4. COM(2026)580 Europoli määruse lisad      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.6.2026 COM(2026) 580 final

2026/0165 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega

muudetakse määrusi (EL) 2018/1726 ja (EL) 2024/982 ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2016/794

{SEC(2026) 580 final} - {SWD(2026) 580 final} - {SWD(2026) 581 final} -

{SWD(2026) 582 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu julgeolekukeskkond on läbimas põhjalikku muutust, sest raske ja

organiseeritud kuritegevus ning terrorism muutuvad piiriülesemaks, tehnoloogiliselt

arenenumaks ja omavahel seotumaks. Kuritegelikud võrgustikud tegutsevad paindlike

piiriüleste ökosüsteemide kaudu, milles on ühendatud digitaristud, ebaseaduslikud rahavood,

logistikavõrgustikud ja internetipõhised teenused. Kuritegusid kavandatakse ja

koordineeritakse ning nende ulatust laiendatakse nüüd algusest peale sageli piiriüleselt. See

muudab kuritegevuse juba olemuslikult piiriüleseks probleemiks.

Tehnoloogia kiire areng on seda muutust kiirendanud. Krüptitud side,

automatiseerimisvahendid ja krüptoraha ei ole enam lihtsalt kuritegude toimepanemise

võimaldajad, vaid tänapäeva kuritegelike võrgustike peamised tegutsemisvahendid. Koos

digiplatvormide ja veebitaristutega võimaldavad need kurjategijatel koordineerida tegevust

reaalajas, laiendada ebaseaduslikku tegevust enneolematu kiirusega, varjata rahavooge,

kiiresti kohandada tegevusmudeleid ja kasutada ära eri jurisdiktsioonide puudusi. Samas

hägustuvad piirid küberkuritegevuse, finantskuritegevuse ning muude raske ja organiseeritud

kuritegevuse vormide vahel üha enam.

Praegust ohupilti süvendab veelgi hübriidohtude, sealhulgas küberrünnete ja elutähtsa taristu

vastu suunatud rünnete sagenemine ning rände või majandusliku sõltuvuse ärakasutamine

vaenulike riiklike ja valitsusväliste osalejate poolt. Selline tegevus põimub üha enam raske ja

organiseeritud kuritegevuse võrgustikega, tekitades keerukaid ja mitmemõõtmelisi

julgeolekuriske, nii et sise- ja välisjulgeoleku eristamine muutub üha keerulisemaks.

Nagu Euroopa Ülemkogu oma 26.–27. juuni 2025. aasta järeldustes1 rõhutas, kujutavad need

endast suurt ohtu liikmesriikide julgeolekule ja Euroopa kodanikele. Nende mõju ulatub

kaugemale otsestest julgeolekuriskidest, suurendab ebakindlust ja mõjutab kodanike usaldust

avaliku sektori asutuste suutlikkuse vastu tagada sisejulgeoleku kõrge tase. Raske ja

organiseeritud kuritegevus tungib samas üha enam seaduslikku majandusse ja moonutab seda,

sealhulgas korruptsiooni, rahapesu ja seaduslike äristruktuuride väärkasutamise kaudu, ning

nõrgendab seeläbi ausat konkurentsi ja kahjustab nii turgude kui ka avaliku sektori asutuste

usaldusväärsust.

Praeguses julgeolekukeskkonnas on EL ja liikmesriigid märkimisväärselt tugevdanud

koostööd ja arendanud välja kriitilise tähtsusega võimed, et toetada piiriüleseid

õiguskaitsemeetmeid2. ELi reageerimine ei ole siiski veel täielikult kooskõlas nüüdisaegse

kuritegevuse leviku kiiruse ja selle kohanemisvõimega.

Esiteks ei ole Euroopa õiguskaitsestruktuur piisavalt kohanenud kriminaaluurimise jaoks

olulise teabe märkimisväärselt suurema mahu, keerukuse ja levikukiirusega. Kuritegevust

käsitlev teave on ametiasutuste, jurisdiktsioonide ja süsteemide vahel endiselt killustatud ning

seda ei jagata, ühendata ega analüüsita nõuetekohaselt, tulemuslikult ja õigeaegselt. See on

järk-järgult suurendanud kriitilisi pimealasid ELi ülevaates kriminaalteabe kohta ning

1 Vt Euroopa Ülemkogu 26.–27. juuni 2025. aasta järeldused raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase

võitluse kohta. 2 Vt punkt 2.1 „Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega“.

ET 2 ET

vähendanud suutlikkust teha kindlaks piiriüleseid kuritegelikke sidemeid, toetada

tulemuslikult uurimisi Euroopa tasandil ja avastada tekkivaid ohte.

Teiseks on ELi operatiivreageerimine endiselt killustatud. Sisepiirideta Schengeni alal, kus

kuritegelikud võrgustikud tegutsevad sujuvalt eri jurisdiktsioonides, on õiguskaitsemeetmed

liiga sageli korraldatud peamiselt riigipõhiselt. Riikide ametiasutustel on mitmes liikmesriigis

tegutsevate kuritegelike võrgustike tegevusest vaid osaline ülevaade ning neil on pidevalt

raskusi uurimiste piiriülese koordineerimisega. Selle tulemusena on killustatus endiselt

Euroopa julgeolekuohtudele reageerimise üks peamisi nõrkusi, mis vähendab riiklike

õiguskaitsemeetmete tulemuslikkust ja tõhusust selliste ohtudega toimetulekul, mis on oma

olemuselt piiriülesed ja vajavad tugevamat kollektiivset Euroopa lähenemisviisi.

Selles raamistikus on Europolil ELi õiguskaitsealase koostöö ametina keskne roll3. Alates

asutamisest on Europol arenenud tugiplatvormist peamiseks analüütiliseks ja

operatiivkeskuseks, mis toetab liikmesriike raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi

tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel. Tänu oma ainulaadsele võimele ühendada teavet, luua

ELi tasandi kriminaalteavet ja toetada koordineeritud piiriüleseid operatsioone võimaldab

Europol liikmesriikidel avastada keerulisi kuritegelikke võrgustikke, teha kindlaks

jurisdiktsioonidevahelised seosed ja reageerida tulemuslikumalt kiiresti muutuvatele

julgeolekuohtudele.

President von der Leyeni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes4 teatati eesmärgist Europoli

veelgi tugevdada. See hõlmab uut õigusraamistikku, et suurendada Europoli operatiivrolli ja

toetada tulemuslikumat piiriülest õiguskaitsealast koostööd. Eesmärk tugineb ka Euroopa

sisejulgeoleku strateegial ProtectEU,5 milles määratakse kindlaks radikaalne muutus selles,

kuidas EL korraldab oma ühist reageerimist üha keerukamatele ja omavahel seotud

julgeolekuohtudele. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja Europoli raamistik põhjalikult läbi

vaadata ja minna kaugemale sihipärastest muudatustest, ning tagada, et Europoli volitused on

täielikult kooskõlas operatiivolukorraga kõigis raske ja organiseeritud kuritegevuse ning

terrorismi valdkondades.

Liikmesriigid ja Euroopa Parlament on järjepidevalt rõhutanud vajadust tugevdada ELi

tasandi õiguskaitsealast koostööd, eelkõige 2025. ja 2026. aastal sidusrühmadega peetud

ulatuslike konsultatsioonide käigus. Euroopa politseijuhid6 rõhutasid tugevama ja

operatiivsema Europoli eeliseid, mis suudaks toimida tõelise Euroopa jõu mitmekordistajana.

Samuti näitasid Europoli raamistiku hindamise ja Europoli määruse artikli 68 lõike 3 kohase

komisjoni aruande tõendid, et Europoli praegused volitused ja tegevusmudel ei ole enam

täielikult kooskõlas muutuva julgeolekukeskkonna ulatuse ja keerukusega. Teabe

kättesaadavuse, integreerimise ja töötlemise piirangud ning Europoli operatiivtegevuse ulatust

mõjutavad piirangud vähendavad tema suutlikkust liikmesriike üha enam omavahel seotud

piiriülestele ohtudele reageerimisel tulemuslikult toetada.

Hinnangus rõhutatakse ka üha suurenevat struktuurset tasakaalustamatust kuritegelike

võrgustike ulatuse ja tehnoloogilise keerukuse ning ELi õiguskaitseasutuste ühise suutlikkuse

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu

otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK. 4 Euroopa valik – poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029, juuli 2024. 5 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“ (COM(2025) 148 final, 1. aprill

2025). 6 Euroopa politseijuhtide avaldus, 29. aprill 2025.

ET 3 ET

vahel. Kurjategijad kasutavad üha enam tehisintellekti, suuremahulisi andmeid ja keerukaid

digitaristuid, millega ükski liikmesriik üksi ei suuda tulemuslikult toime tulla. Europoli

praegused volitused ja suutlikkus ei võimalda siiski täielikult tegutseda ELi tasandi

võimekeskusena, mis aitaks vähendada killustatust, koondada ressursse ning pakuks

liikmesriikidele kõrgetasemelist operatiivset ja tehnoloogilist tuge, mida on vaja, et reageerida

muutuvale ohukeskkonnale.

Europoli õigusraamistiku 2022. aasta reform7 oli oluline samm ameti volituste tugevdamisel –

eelkõige võimaldas see töödelda suuri ja keerukaid andmekogumeid ning tugevdada ameti

analüütilist suutlikkust. Siiski on ohupilt ja liikmesriikide operatiivvajadused arenenud

oodatust kiiremini. Suuremahuline andmetöötlus, Europoli varajane operatiivne kaasamine

keerukatesse piiriülestesse uurimistesse ja kõrgtehnoloogilise toe pakkumine ei ole enam

erandlikud nõuded, vaid neist on saanud nüüdisaegse õiguskaitsealase koostöö põhijooned.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2025. aastal vastu Europoli raamistiku sihipärase

muudatuse, et rahuldada konkreetseid operatiivvajadusi. Muudatusega ei lahendatud aga

peamist struktuurset probleemi: vajadust tagada, et Europol saab kiiresti ja integreeritult

tegutseda sellises ulatuses, mida on vaja, et toetada kogu ELi hõlmavat tulemuslikku

reageerimist ohtudele, mis on üha enam piiriülesed ja tehnoloogiliselt arenenud.

Samas on ELi laiem julgeolekustruktuur märkimisväärselt arenenud. Koostöö Europoli ning

muude ELi organite ja asutuste, sealhulgas Eurojusti,8 Euroopa Prokuratuuri,9 Frontexi,10

OLAFi11 ja Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti12 vahel on muutunud

üha olulisemaks, et tagada tulemuslik ja sidus reageerimine piiriülestele ohtudele. Praegune

raamistik ei võimalda siiski veel piisavat operatiivset integratsiooni, et toetada seda arenevat

struktuuri13 ning tagada sujuv koostöö julgeoleku ja kriminaalõiguse tsükli eri etappides.

Selline kohandamine on vajalik ja ajakohane. Nüüd on loodud tingimused, mis toetavad

Europoli raamistiku põhjalikumat ümberkujundamist. Hiljutised ja käimasolevad ELi

algatused, eelkõige õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse raamistiku läbivaatamine,14 on

pannud aluse andmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja õigeaegsuse parandamisele ELi tasandil.

Ulatuslikumad muudatused kogu ELi julgeoleku- ja õigusstruktuuris, sealhulgas tugevdatud

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/991, millega muudetakse

määrust (EL) 2016/794 selles osas, mis puudutab Europoli koostööd eraõiguslike isikutega, Europolis

isikuandmete töötlemist kriminaaluurimiste toetamiseks ning Europoli rolli teadusuuringute ja

innovatsiooni valdkonnas (ELT L 169, 27.6.2022, lk 1). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta. 9 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb

Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning

(EL) 2016/1624. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1620, millega asutatakse

Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet (AMLA). 13 Sealhulgas muudatused, mis tulenevad komisjoni ettepanekust võtta vastu Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013 (COM(2023) 258 final, 17.5.2023). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2006/960/JSK.

ET 4 ET

koostöö asjaomaste ELi organite ja asutuste vahel, loovad samas parema keskkonna

integreeritud ja koordineeritud tegevuseks.

Seepärast luuakse käesoleva ettepanekuga Europoli jaoks tugevdatud õigusraamistik, mis

kajastab piiriülese kuritegevuse ohtude arengut ja liikmesriikide operatiivvajadusi. Selle

eesmärk on tugevdada Europoli rolli

• ELi teabekeskusena, mis suudab tagada, et liikmesriikide õiguskaitseasutustele

antakse ELi tasandil terviklikum ja integreeritum ülevaade kriminaalteabe kohta;

• operatiivkeskusena, mis toetab liikmesriike tulemuslikumalt ja varasemas etapis

piiriülestes uurimistes ja operatiivtegevuses, ning

• tehnoloogia- ja innovatsioonikeskusena, mis toetab liikmesriike tipptasemel võimete,

eksperditeadmiste ja töövahenditega.

Nende eesmärkide saavutamiseks tugineb ettepanek olemasoleva raamistiku tugevustele, viies

need operatiivsuse tipptasemele ja tehes samas struktuurimuudatusi, mis on vajalikud, et

Euroopa saaks piiriülesele kuritegevusele tulemuslikumalt reageerida. Nii luuakse tugev ja

nüüdisaegne õigusraamistik, mis võimaldab Europolil:

• reageerida praegustele ja tulevastele julgeolekuohtudele;

• toetada paremini liikmesriike piiriülestes uurimistes ning

• tugevdada ELi suutlikkust reageerida raskele ja organiseeritud kuritegevusele ja

terrorismile koordineeritult, tulemuslikult ja vastupidavalt ning täielikus kooskõlas

Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleval kriminaalõiguse algatuste paketil on ühtne ja täiendav eesmärk: suurendada üha

keerukamas julgeolekukeskkonnas ELi suutlikkust ennetada, avastada ja uurida raskeid

piiriüleseid kuritegusid ja nende eest süüdistusi esitada. Paketiga püütakse õiguskaitse-,

kohtu- ja muude asjaomaste asutuste koostööd reguleerivate õigusraamistike ajakohastamise

teel suurendada liidu sisejulgeolekustruktuuri tulemuslikkust, sidusust ja koostalitlusvõimet.

Selle püüdluse keskmes on Europoli ja Eurojusti määruste kavandatud läbivaatamine. Europol

ja Eurojust täidavad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kumbki omi, kuid

vastastikku täiendavaid ülesandeid: Europol toetab kuritegevuse tõkestamist ja selle vastu

võitlemist ning Eurojust hõlbustab õigusalast koostööd ning tagab tulemuslikud süüdistuse

ettevalmistamise ja kriminaalmenetluse järelmeetmed. Seepärast on paketi eesmärk tugevdada

koostööd ja vastastikust täiendavust kahe asutuse vahel ning muude asjaomaste liidu

osalejatega justiits- ja siseküsimuste ning pettustevastase võitluse struktuuri valdkonnas, et

tagada õiguskaitsemeetmete ja kriminaalmenetluse järelmeetmete sujuv järjepidevus

kriminaalõigusahela kõigis etappides.

Kõnealust eesmärki aitavad saavutada ka Euroopa uurimismääruse raamistiku ning justiits- ja

siseküsimuste valdkonna andmekaitsenõuete raames ELi institutsioonide, organite ja asutuste

suhtes kohaldatavate andmekaitsenormide muudatused,15 millega hõlbustatakse tõhusat

piiriülest koostööd, parandatakse teabevahetuse tingimusi ning tagatakse tegelikule olukorrale

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist.

ET 5 ET

ja tehnoloogia arengule kohandatud sidus õigusraamistik. Tervikuna suurendavad käesolevas

paketis kavandatud meetmed ELi suutlikkust reageerida muutuvatele julgeolekuohtudele,

järgides seejuures täielikult põhiõigusi, õigusriigi põhimõtet ja vastutuse jaotust eri osalejate

vahel.

Peale selle on Europoli määruse läbivaatamise ettepanek kooskõlas ELi laiema sisejulgeoleku

raamistikuga, eelkõige ProtectEUga, ja toetab otseselt selle rakendamist. Tugevdades

Europoli rolli teabe-, operatiiv-, tehnoloogia- ja innovatsioonikeskusena, toetatakse

ettepanekuga kriminaalteabe puudujääkide kõrvaldamist, tugevdatakse piiriüleseid uurimisi ja

tõhustatakse kõrgetasemelise tehnoloogilise suutlikkuse kasutamist ELi tasandil.

Ettepanek on kooskõlas ka hiljutiste ELi poliitikasuundumustega sisejulgeoleku valdkonnas,

sealhulgas ProtectEU terrorismivastase võitluse tegevuskavaga,16 ELi kuritegevusevastase

võitluse prioriteetidega EMPACTi 2026.–2029. aasta tsükliks,17 ELi 2025. aasta

narkostrateegiaga18 ja sellega kaasneva ELi tegevuskavaga võitluseks ebaseadusliku

uimastikaubanduse vastu19 ning komisjoni 2026. aasta ettepanekuga kogu ELi hõlmavate

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastaste normide kohta20. Need algatused kajastavad

laiemat üleminekut teabel ja võimetel põhinevale operatiivsemale ELi tegevusele raske ja

organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi vastu võitlemisel. Ettepanekuga täiendatakse ka

andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu andmise

tegevuskava,21 mille komisjon esitas 2025. aasta juunis ja milles käsitletakse peamisi

probleeme, mis on seotud juurdepääsuga digitaalsetele tõenditele.

Ettepanek on kooskõlas ka liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise ning nende ja Europoli

vahelise teabevahetuse raamistikuga. Kuigi hiljutised reformid on tugevdanud ja ühtlustanud

kohtuasjade haldamise süsteeme ja piiriülese teabevahetuse tavasid liikmesriigi tasandil, ei ole

veel täielikult saavutatud kõiki nende eeliseid Europoli teenustega integreerimise ja

analüüsisuutlikkuse osas. Ettepanekuga tagatakse, et liikmesriigi tasandil vahetatud ja

hallatavat teavet saab Europolile tema teabeteenuste ja -vahendite kaudu süstemaatiliselt

kättesaadavaks teha ning see võimaldab liikmesriikidel Europoli teenuseid täielikult ära

kasutada ja toetab teabe integreeritumat, automaatsemat ja tulemuslikumat kasutamist kogu

ELi õiguskaitsevaldkonnas.

Ettepanekuga antakse Europolile volitused ja vahendid, et tegeleda kogu ELis Europoli

pädevusse kuuluvate kuritegudega, millel on hübriidmõõde, tegeledes eelkõige ProtectEU,

ELi kriisivalmiduse strateegia ja demokraatia kaitsekilbi raames kindlaks määratud

vajadustega. See võimaldab Europolil kasutada oma volituste piires tegutsemiseks kõiki oma

operatiivseid, analüütilisi ja tehnilisi vahendeid, sealhulgas tegutsemiseks raske ja

16 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU: terrorismi tõkestamise ja selle

vastu võitlemise tegevuskava“ (COM(2026) 101 final, 26. veebruar 2026). 17 Nõukogu järeldused, mis käsitlevad EMPACTi tõhustamist ja ELi kuritegevusvastase võitluse

prioriteete EMPACTi järgmiseks, 2026.–2029. aasta tsükliks, mille nõukogu kiitis heaks 13. juunil

2025. 18 COM(2025) 743 final, 4. detsember 2025. 19 COM(2025) 744 final, 4. detsember 2025. 20 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb võitlust ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse ja muude tulirelvadega seotud kuritegude vastu (COM(2026) 102 final), mille

komisjon võttis vastu 26. veebruaril 2026. 21 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Andmetele õiguskaitse eesmärgil seadusliku ja tulemusliku juurdepääsu

andmise tegevuskava“ (COM(2025) 349 final, 24. juuni 2025).

ET 6 ET

organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ja küberruumi kasutades toime pandud kuritegude

vastu, kui sellistel kuritegudel on hübriidmõõde. Ettepanekuga asutatakse Europoli

operatiivse lähenemisviisi mudelina ELi operatiivsete eksperditeadmiste keskused, mille

valdkonnaülene prioriteet on hübriidmõõtmega kuritegude tõkestamine ja nende vastu

võitlemine. Hübriidmõõtmega kuritegevus võib tekkida seoses mis tahes liiki kuritegevusega,

mis kuulub Europoli pädevusse. Keskused on asutatud selleks, et tagada oma vastavates

pädevusvaldkondades horisontaalne panus sellise kuritegevuse tõkestamisse ja selle vastu

võitlemisse, sealhulgas juhul, kui see moodustab osa hübriidmõõtmega ohust, aitab sellele

kaasa või on sellega seotud.

Ettepanekuga tugevdatakse ka vastastikust täiendavust Euroopa Prokuratuuri ja Eurojustiga

süüdistuse ettevalmistamise ja kriminaalmenetluse etapis, sealhulgas pakkudes Euroopa

Prokuratuurile struktuurset analüütilist tuge ELi finantshuve mõjutavate keerukate piiriüleste

finantskuritegude analüüsimisel. Samuti toetab see tihedamat koostööd Frontexiga

valdkondades, kus piiriülene kuritegevus põimub piirihaldusega, Vabadusel, Turvalisusel ja

Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu

Ametiga (eu-LISA)22 seoses teabehaldusteenuste ja -vahendite väljatöötamise, kasutuselevõtu

ja tehnilise haldamisega, AMLAga seoses finantskuritegudega ning Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Ametiga (ENISA)23 seoses küberturvalisusega, eelkõige

lunavarajuhtumitega.

Ettepanek aitab otseselt kaasa Schengeni ala toimimisele, sest seal on vaba liikumist võimalik

säilitada üksnes integreeritud ja tulemusliku reageerimisega Euroopa julgeolekuohtudele.

Ettepanekuga tugevdatakse ELi tasandi õiguskaitsealast koostööd ja vähendatakse killustatust

ning aidatakse seega tagada, et Schengeni piirkonna turvalisus on sama integreeritusastmega

kui liikumisvabadus, mida see on mõeldud kaitsma. Samas on ettepaneku eesmärk ka

süvendada Europoli koostööd Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja

edasiarendamisega ühinenud riikidega.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas ELi laiemate poliitikaeesmärkidega tehnoloogilise suveräänsuse ja

turvalise digitaristu valdkonnas, sealhulgas Euroopa andmestrateegiaga,24 digikümnendi

poliitikaprogrammiga 2030,25 ELi pilvandmetöötluse strateegiaga26 ja küberturvalisuse27

algatustega, sealhulgas uue ettepanekuga ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise

õigusakti kohta, mille eesmärk on tugevdada ELi pilvandmetöötluse ja tehisintellekti

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb

Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise

Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu

otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011. 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus). 24 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Euroopa andmestrateegia“ (COM(2020) 66 final, 19. veebruar 2020). 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta otsus (EL) 2022/2481, millega luuakse

digikümnendi poliitikaprogramm 2030. 26 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „ELi andmekeskuste ja pilvandmetöötluse strateegia“ (COM(2024) (final)). 27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2847, mis käsitleb

digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse

määrusi (EL) nr 168/2013 ja (EL) 2019/1020 ning direktiivi (EL) 2020/1828 (küberkerksuse määrus).

ET 7 ET

ökosüsteemi, investeeringuid ja taristut28. Ettepanek võimaldab Europolil ja liikmesriikide

pädevatel asutustel andmeid kogu ulatuses turvaliselt ja ulatuslikult töödelda ja analüüsida

ning tegutseda turvalistes, usaldusväärsetes ja skaleeritavates andmetöötluskeskkondades,

sealhulgas suveräänse pilvevõime ja täiustatud digitaristute kasutamise kaudu, ning aitab luua

vastupidavat29 ja autonoomset Euroopa tehnoloogilist suutlikkust.

Ettepanekuga toetatakse ka ELi innovatsiooni-, teadus- ja konkurentsivõimepoliitikat,

sealhulgas programmi „Euroopa horisont“30 ja Euroopa innovatsioonikava31 raames. Europoli

muutmisega esilekerkivate operatiivvajaduste kindlakstegemise ja tulevase

õiguskaitsesuutlikkuse kujundamise keskuseks toetatakse kõrgtehnoloogia arendamist ja

kasutuselevõttu, sealhulgas ühishangete kaudu.

Ettepanek on samas endiselt täielikult kooskõlas ELi andmekaitseraamistikuga, eelkõige

määrusega (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel

liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, tagades, et

Europoli tugevdatud operatiivroll põhineb jätkuvalt põhiõiguste kõrgetasemelisel kaitsel.

Ettepanekuga tugevdatakse ELi rahapesu ja finantskuritegevuse vastast raamistikku, kuhu

kuuluvad rahapesuvastane pakett32 ja Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise

Ameti asutamine, ning parandatakse samas ELi pettustevastase võitluse struktuuri ja ELi

finantshuvide kaitset direktiivi (EL) 2017/1371 alusel33. See annab Europolile suurema

suutlikkuse toetada keerulisi piiriüleseid finantsuurimisi ning teha tulemuslikku koostööd

Euroopa Prokuratuuriga ning OLAFi haldus- ja uurimistegevuse raames. Ettepanekuga

võimaldatakse Europolil integreerida finantsteavet, analüütilist suutlikkust ja

operatiivressursse, et tal oleks võimalik tuvastada, analüüsida ja jälgida kuritegelikke

rahavooge ja vara, sealhulgas neid, mis mõjutavad ELi eelarvet, ning see omakorda tugevdab

süstemaatilist rahavoo jälgimise lähenemisviisi ning tagab koordineeritud ja ELi tasandi

reageerimise finantskuritegevusele. Europoli rolli tugevdamine on eriti oluline pettustevastase

võitluse struktuuri käimasoleva läbivaatamise kontekstis ning tagab, et tema suutlikkus on

kooskõlas tulevaste ELi tasandi reformidega ja piiriülese finantskuritegevuse eest vastutusele

võtmise muutuvate vajadustega.

Ettepanekuga tugevdatakse ELi välisjulgeolekut: Europolil võimaldatakse töödelda

kriminaalteavet koos kolmandate riikidega, et parandada rahvusvaheliste uurimiste kiirust ja

kvaliteeti ning tagada ühtlasi turvaline teabevahetus selliste kanalite kaudu nagu Interpol.

Samuti võimaldab ettepanek Europolil lähetada operatiivmeetmete koordineerimiseks

eksperte kolmandatesse riikidesse. Ettepanek keskendub Europoli operatiivsetele

28 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa

pilvandmetöötluse ja tehisintellekti ökosüsteemi tugevdamiseks (ELi pilvandmetöötluse ja

tehisintellekti arendamise õigusakt) (COM(2026) 502 final). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb

meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus (küberturvalisuse 2.

direktiiv). 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“. 31 Komisjoni 5. juuli 2022. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa uus innovatsioonikava“ (COM(2022) 332

final). 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1620, millega asutatakse

Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet, ning määrus (EL) 2024/1624 ja direktiiv (EL)

2024/1640 moodustavad osa liidu rahapesuvastasest paketist. 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv).

ET 8 ET

eesmärkidele suunatud välistegevusele, et maksimeerida nende lisaväärtust liikmesriikide

pädevate asutuste jaoks ja täiendada samas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti rolli

kolmandate riikide suutlikkuse suurendamisel.

Ettepanek toetab veelgi ELi laienemisprotsessi, sest süvendab operatiivkoostööd

laienemisprotsessis osalevate riikidega. Need riigid on peamised partnerid rahvusvahelise

kuritegevuse, terrorismi ja muude piiriüleste julgeolekuohtudega tegelemisel, seetõttu on neil

oluline roll Euroopa laiemas julgeolekustruktuuris ning neid tuleb järk-järgult integreerida

asjakohastesse julgeolekukoostöö raamistikesse.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise

leping“) artikli 87 lõike 2 punktil a ja artiklil 88. Artiklis 88 on sätestatud Europoli asutamise

ja toimimise ning selle ülesannete, struktuuri ja tegevuse kindlaksmääramise õiguslik alus.

ELi toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punktis a on sätestatud politseikoostöö eesmärgil

meetmete kehtestamine seoses asjakohaste andmete kogumise, säilitamise, töötlemise,

analüüsi ja vahetusega.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Käesolevas ettepanekus käsitletavad probleemid on oma olemuselt piiriülesed ja liikmesriigid

ei saa neid üksi tulemuslikult lahendada. Kõige raskemad ja organiseeritud kuriteoliigid on

nüüdisajal peamiselt piiriülesed ning kuritegelikud võrgustikud tegutsevad sujuvalt eri

jurisdiktsioonides ja digikeskkondades. Nad kasutavad ära riikliku teabe, operatiivtegevuse ja

suutlikkuse killustatust. Selle tulemusena on liikmesriikidel kuritegelikust tegevusest vaid

osaline ülevaade ning neil on struktuursed piirangud uurimiste ühendamisel ja tulemuslikul

reageerimisel kuritegevusele, mis ulatub väljapoole nende riiklikku jurisdiktsiooni.

Seetõttu on ELi tasandi meetmed tulemuslikumad ja vajalikud. Kuritegeliku tegevuse ulatus,

kiirus ja piiriülene olemus vajavad sellist koordineerimist, andmete koondamist ja analüütilist

suutlikkust, mida liikmesriigid üksi ei suuda saavutada. ELi tasandil tegutsedes saab Europol

kombineerida mitmest jurisdiktsioonist pärit teavet, teha kindlaks mustrid ja seosed, mis

muidu jääksid avastamata, ning toetada piiriülese operatiivtegevuse prioriseerimist ja

koordineerimist. Seda tehes suurendab see riigisiseste uurimiste mõju ja tagab, et piiriülesele

kuritegevusele reageerimine ei ole killustatud, vaid ühtlustatud ja vastastikku tugevdav.

Samuti võimaldab see arendada ja kasutusele võtta tipptasemel võimeid, mida üksikud

liikmesriigid üksi ei suuda saavutada, ning see omakorda võimaldab mastaabisäästu

valdkondades, kus suutlikkuse arendamine on ressursimahukas ja vajab kriitilist massi.

Ettepanekuga koondatakse selline suutlikkus ELi tasandile ja tehakse see kättesaadavaks

kõigis liikmesriikides, et vältida dubleerimist, vähendada kulusid ning tagada järjekindel ja

kõrge tulemuslikkuse tase.

Schengeni alal on see ühine suutlikkus oluline tagamaks, et õiguskaitsealase koostöö tase on

proportsionaalne saavutatud integratsiooni tasemega.

• Proportsionaalsus

Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe

käesolev ettepanek oma eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ET 9 ET

Ettepanekuga kehtestatakse õiguskaitse toetamiseks ELi tasandil integreeritum raamistik, mis

kajastab piiriülese kuritegevuse ulatust ja keerukust. Selles keskendutakse teabe

tulemuslikuma kasutamise võimaldamisele, piiriüleste uurimiste toetamise tugevdamisele ja

ühistele võimetele juurdepääsu parandamisele, muutmata seejuures pädevuste põhitasakaalu

ELi ja selle liikmesriikide vahel. Eelkõige ei anta sellega Europolile sunnimeetmete

rakendamise volitusi, mis jäävad liikmesriikide ainupädevusse.

Kui see on asjakohane, toetab meetmete proportsionaalsust ka lisatud mõjuhinnangus esitatud

analüüs.

• Vahendi valik

Ettepanek esitatakse määrusena, millega tunnistatakse kehtetuks Europoli asutamise määrus

(EL) 2016/794. Kehtiva raamistiku kehtetuks tunnistamine ja asendamine on vajalik, võttes

arvesse Europoli volituste ja tegevuse märkimisväärset arengut ning sellest tulenevat vajadust

muuta vastavalt õiguslikku lähenemisviisi. Praegu kehtiv määrus, mis oli algselt kavandatud

paindliku ja laiahaardelise vahendina, ei ole enam piisav, et toetada Europoli kasvavaid

kohustusi ja tegevuse suurenevat keerukust, sealhulgas laiendatud rolli andmetöötluses.

Europoli rolli areng vajab ajakohastatud ja täielikult struktureeritud õigusraamistikku, et

määrata selgelt kindlaks tema põhiülesanded, kõrvaldada ebaselgus ning tagada õiguskindlus,

prognoositavus ja vastutus, mis on vajalik suuremate volituste tulemuslikuks täitmiseks.

Läbivaadatud õigusraamistik peab võimaldama Europolil tulemuslikult täita oma täiendatud

ülesandeid ning tegutseda samas selges, tugevas ja prognoositavas õiguskeskkonnas ning

säilitades operatiivse paindlikkuse, mis on vajalik muutuvatele ohtudele reageerimiseks.

Määruse (EL) 2016/794 uuesti sõnastamine ei oleks Europoli ajakohastamiseks piisav.

Kehtivas määruses ei ole sätestatud alusstruktuuri, mis on vajalik oluliste tegevus-,

analüütiliste ja tehnoloogiliste muudatuste integreerimiseks, ning täiendavad muudatused ei

oleks piisavad, et luua Europoli täielikuks ajakohastamiseks vajalik sidusus, õiguskindlus ja

institutsiooniline struktuur. Käesoleva ettepaneku eesmärk on muuta ja laiendada määruse

(EL) 2016/794 sätteid. Teha tuleb palju sisulisi muudatusi, seetõttu tuleks õigusakt selguse

huvides kehtetuks tunnistada.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Määrusega (EL) 2022/991 muudetud määruse (EL) 2016/794 hindamine, mis tehti

paralleelselt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnanguga, kinnitab, et Europolil on

keskne ja ainulaadne roll liikmesriikide toetamisel raske ja organiseeritud kuritegevuse ja

terrorismi tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel, eelkõige piiriülestes uurimistes.

Ajavahemikku 2017–2024 hõlmava hindamise käigus leiti, et Europol on märkimisväärselt

tugevdanud teabevahetust ja liidu tasandil koordineeritud tegevust.

Hinnangus tuuakse samas esile mõned struktuursed piirangud, mis piiravad Europoli

suutlikkust oma potentsiaali täielikult ära kasutada. Püsivad teabelüngad, mis on seotud

andmete ebaühtlase esitamisega liikmesriikide poolt ja menetluslike piirangutega, piiravad

kriminaalteabe kohta täieliku ülevaate kujunemist ELi tasandil. Operatiivtugi on endiselt

ebajärjekindel ja mõnel juhul ei ole seda riigisisestesse uurimistesse nõuetekohaselt

integreeritud. Samas takistavad institutsioonilistest raamistikest tulenevad piirangud koostööd

liidu muude organite ja asutustega. Hinnangus osutatakse samuti kasvavale survele Europoli

ET 10 ET

ressurssidele ja suutlikkusele, eelkõige selliste keerukamate, digitaalsete ja andmemahukate

kuriteoliikide kontekstis, mis vajavad skaleeritavaid tehnoloogilisi lahendusi ja suuremat

analüütilist suutlikkust.

Need tulemused näitavad struktuurset lõhet Europoli praeguse raamistiku ja muutuva ohupildi

vahel ning toetavad vajadust käesoleva ettepaneku järele. Üksikasjalik hinnang on esitatud

lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

Lisaks sellele kinnitatakse määruse (EL) 2016/79434 artikli 68 lõike 3 kohases komisjoni

aruandes, et Europol on teinud määruse (EL) 2022/991 rakendamisel märkimisväärseid

edusamme. Europol on täitnud peaaegu kõik oma uued andmetöötlus- ja analüüsiülesanded,

sealhulgas hallanud suuri ja keerukaid andmekogumeid ning toetanud teadus- ja

innovatsiooniprojekte konkreetsete raamistike kaudu. Europoli suurenenud suutlikkus on

tugevdanud piiriüleseid uurimisi, parandanud teabevahetust liikmesriikide vahel ning

suurendanud analüütilist tuge raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga

võitlemisele. Tänu kehtivatele kaitsemeetmetele ei ole seejuures täheldatud negatiivset mõju

põhiõigustele. Liikmesriigid kasutavad jätkuvalt aktiivselt Europoli uusi vahendeid ja see

kajastab kasvavat operatiivset tuginemist Europoli suutlikkusele.

Hindamise käigus tehti kindlaks mõned struktuursed ja tegevuspiirangud, mis piiravad

Europoli uute võimete täielikku rakendamist. Keerukad andmekaitseprotsessid aeglustavad

andmete operatiivset kasutuselevõttu ja pärsivad vahendite järjepidevat kasutamist

igapäevastes uurimistes. Operatiivtugi on riigisisestesse uurimistesse ebaühtlaselt

integreeritud ning analüütiline suutlikkus ja tehnoloogilise skaleeritavuse piirangud piiravad

Europoli suutlikkust töödelda ja kasutada üha suuremaid keerukate andmete koguseid.

Aruandes märgitakse ka, et digitaalse ja piiriülese kuritegevuse kasvava ulatuse ja keerukuse

tõttu on vaja täiustatud, paindlikumaid ja skaleeritavamaid operatiivlahendusi, et Europol

saaks kõigis liikmesriikides tulemuslikult reageerida.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Viidi läbi põhjalik ja ulatuslik konsultatsiooniprotsess, et koguda teavet liikmesriikidelt,

Europolilt, ELi asutustelt, õiguskaitsealastelt Euroopa võrgustikelt ja eraõiguslikelt isikutelt

(äriühingud ja ettevõtjate ühendused, samuti valitsusvälised, kodanikuühiskonna ja

teadusorganisatsioonid).

2025. aasta aprillist juunini toimunud esialgsed arutelud ulatuse kindlakstegemiseks hõlmasid

kõrgetasemelist teabevahetust sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalise komitee, Europoli

haldusnõukogu ja liikmesriikide politseijuhtidega. Need arutelud aitasid kindlaks teha

operatiivsed prioriteedid, piiriülese koostöö probleemid ja poliitilised piirid, mis peaksid

suunama Europoli raamistiku reformi. Neile järgnes 2025. aasta juulist kuni 2026. aasta

veebruarini põhjalik tõendite kogumine tagasisidekorje, avaliku konsultatsiooni ja temaatiliste

seminaride kaudu liikmesriikide ekspertidega.

Üldiselt väljendasid sidusrühmad tugevat toetust Europoli lisaväärtusele, eelkõige piiriülese

teabevahetuse, kriminaalteabe analüüsi ja tegevuse koordineerimise hõlbustamisel. Samas

osutasid nad olulistele operatiivsetele puudustele, mis piiravad tulemuslikust (eelkõige

andmetöötlusega seotud õiguslikud ja menetluslikud piirangud). Sidusrühmad tõstsid esile ka

vajadust tugevdada Europoli operatiivtuge, töötada välja rohkem automatiseeritud ja

koostalitlusvõimelised süsteemid ning suurendada tehnoloogilist ja analüüsisuutlikkust,

34 COM(2025) 752 final.

ET 11 ET

sealhulgas ELi tasandi digivahendite ja tihedama koostöö kaudu ELi organite ja asutustega.

Erasektori sidusrühmad rõhutasid ka õiguskindluse olulisust andmete jagamisel, eelkõige

küberkuritegevuse valdkonnas.

Konsultatsioonide käigus tõsteti esile ka seda, kui oluline on tagada, et Europoli rolli

tugevdamine oleks täielikult kooskõlas põhiõigustega, eelkõige andmekaitsenõuetega, ning

austaks liikmesriikide vastutust riikliku julgeoleku ja õiguskaitse eest. Europoli

hübriidohtudealase pädevuse võimaliku edasise laiendamise kohta väljendatud seisukohad

lahknesid: mitu sidusrühma pidas seda poliitiliselt tundlikuks, kuid see on Europoli

õigusraamistikuga üldjuhul hästi hõlmatud.

Sidusrühmadelt saadud teavet võeti ettepaneku koostamisel otseselt arvesse ning see kinnitas

vajadust kõrvaldada teabelüngad, tegevuse killustatus ja tehnoloogilise suutlikkuse piirangud.

Samuti oli see lähtekohaks selliste meetmete väljatöötamisel, mille eesmärk on tugevdada

andmevahetust, lihtsustada menetlusi ja edendada koostööd, kuid tagada ühtlasi asjakohased

kaitsemeetmed ja austada ELi toimimise lepingust tulenevaid Europoli volituste piire.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon tugines käesolevale ettepanekule lisatud hindamise ja mõjuhinnangu puhul

välisekspertidelt saadud teabele. Eelkõige andis 2025. aasta juulist kuni 2026. aasta juunini

tehtud välisuuring põhjaliku tõendusbaasi, mis põhines liikmesriikidelt, ELi organitelt ja

asutustelt, õiguskaitsealastelt Euroopa võrgustikelt ja asjaomastelt sidusrühmadelt saadud

teabel. Komisjon on kaalunud veel mitmesuguseid seisukohti, sealhulgas käesoleva

ettepaneku ettevalmistamise käigus esitatud poliitikadokumente.

• Mõju hindamine

Käesolevat ettepanekut toetab mõjuhinnang, milles analüüsiti mitmesuguseid võimalikke

poliitikavariante, mille abil lahendada kindlakstehtud probleemid, mis on seotud

teabelünkade, tegevuse killustatuse ja suutlikkuse piirangutega.

Mõjuhinnangus keskenduti küsimustele, millel on kõige suurem poliitiline, operatiivne ja

põhiõigustega seotud mõju. Seetõttu ei puudutanud hindamine valdkondi, kus laialdane toetus

oli juba olemas, sealhulgas võimete ja tehnoloogia arendamist.

Kaaluti kahte peamist poliitikavarianti.

Esimene poliitikavariant keskendus olemasoleva tegevusmudeli sihipärasele parandamisele

andmete kättesaadavuse parandamise, ELi organite ja asutustega tehtava koostöö tõhustamise

ning Europoli vahendite ja infosüsteemide riigisisestesse uurimisalastesse töövoogudesse

ulatuslikuma integreerimise kaudu. See hõlmas selliseid meetmeid nagu ühendused

liikmesriikide kohtuasjade haldamise süsteemidega ja süstemaatilisemad konsultatsioonid

Europoli süsteemidega asjaomastes uurimistes.

Teise poliitikavariandiga nähti ette Europoli tegevusmudeli struktuursem areng. Selle eesmärk

oli liikuda raamistikust, mis keskendub peamiselt kahepoolsele teabeedastusele, edasi ELi

tasandi ühiste sidetaristute, eelkõige ELi politsei ühise andmeruumi arendamise suunas.

Samuti nähti sellega ette integreeritum operatiivtoe vorm, mis on otseselt lõimitud

riigisisestesse uurimiskeskkondadesse, sealhulgas Europoli tugibüroode asutamise kaudu

liikmesriikides. Peale selle hõlmas poliitikavariant Europoli andmetöötlusraamistiku olulist

ajakohastamist ja tugevdatud koostööd Euroopa Prokuratuuriga.

ET 12 ET

Selle põhjal on eelistatud poliitikavariandis ühendatud mõlema poliitikavariandi elemendid.

See tugineb esimese poliitikavariandi raames kindlaks tehtud järkjärgulistele täiustustele,

eelkõige andmete kättesaadavuse parandamisele, süsteemide ajakohastamisele ja Europoli

vahendite integreerimisele riigisisestesse uurimistesse. Samas läheb see vajaduse korral

olemasolevast mudelist kaugemale, et kõrvaldada struktuursed piirangud ning võimaldada

volitatud juurdepääsu liikmesriikide andmetele, edendada Europoli operatiivtegevust

liikmesriikides ja suurendada koostööd Euroopa Prokuratuuriga. Need meetmed on välja

töötatud üksteist vastastikku tugevdavatena. Eelkõige loovad esimese poliitikavariandi

kohased järkjärgulised täiustused tingimused täielikumate meetmete tulemuslikuks

toimimiseks.

Eelistatud poliitikavariant peaks märkimisväärselt parandama piiriülese õiguskaitsealase

koostöö tulemuslikkust, sest sellega vähendatakse teabe killustatust, kiirendatakse

operatiivseoste kindlakstegemist uurimiste lõikes ning tugevdatakse tegevuse koordineerimist

ELi organite ja asutuste vahel. Samuti peaks see parandama liikmesriikide ametiasutuste

suutlikkust uurida rohkemaid digitaalseid, piiriüleseid ja andmemahukaid kuriteoliike,

kasutades selleks tõhustatud analüütilist tuge, ühist tehnoloogilist suutlikkust ja

integreeritumaid operatiivtoe struktuure. Eeldatakse, et kodanikud saavad kasu sisejulgeoleku

tugevdamisest ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi tulemuslikumast

tõkestamisest ja nende vastu võitlemisest.

Eelistatud poliitikavariant vajab märkimisväärseid investeeringuid nii ELi kui ka

liikmesriikide tasandil, eelkõige ühise tehnoloogilise taristu, koostalitlusvõime lahenduste,

operatiivse integreerimise meetmete ning suurema analüüsi- ja tegevussuutlikkuse

arendamiseks. Liikmesriikide ühekordsed kulud on hinnanguliselt ligikaudu 255 miljonit

eurot ja Europolil 240 miljonit eurot ning liikmesriikide iga-aastased kulud on hinnanguliselt

ligikaudu 48 miljonit eurot ja Europolil 78 miljonit eurot. Liikmesriikide hinnangulised

kogukulud ajavahemikul 2028–2034 on ligikaudu 590 miljonit eurot ja Europolil 789 miljonit

eurot. Ühiste ELi tasandi taristute ja võimete kasutamine peaks samas kaasa tooma

märkimisväärse mastaabisäästu ja tulemuslikkuse paranemise, sealhulgas hinnanguliselt

ligikaudu 42 miljoni euro suuruse kokkuhoiu võrreldes eraldiseisvate rakendamisviisidega.

Eelistatud poliitikavariandist tulenev sekkumine eraelu puutumatuse õigusesse ja

isikuandmete kaitse jäävad endiselt vajalikuks ja proportsionaalseks. See on põhjendatud,

arvestades eesmärki, mis on tagada raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi

tulemuslik tõkestamine ja nende vastu võitlemine üha digitaalsemas ja piiriülesemas

tegevuskeskkonnas. Mõjuhinnangus jõuti järeldusele, et praegune andmetöötlusraamistik ei

kajasta enam nüüdisaegse kriminaalteabe kogumise tegelikku olukorda ja tekitab

struktuurseid piiranguid, mis mõjutavad Europoli suutlikkust liikmesriike tulemuslikult

toetada. Ettepanekuga tugevdatakse samas oluliselt Europoli töötlemistoimingute suhtes

kohaldatavat kaitsemeetmete raamistikku ja korraldatakse see ümber. Eelkõige kehtestatakse

sellega üksikasjalikum tehniline ja õigusraamistik, millega reguleeritakse Europoli

andmekeskkondi, töötlemiskorda, juurdepääsutingimusi, töötlemiskeskkondade eraldamist,

logimis- ja jälgitavusnõudeid, säilitamisperioode ning järelevalve- ja kontrollimehhanismi.

Komisjoni sõltumatu õiguskontrollikomitee esitas 17. aprillil 2026 mõjuhinnangu kohta

positiivse arvamuse. Mõjuhinnangu kokkuvõte on kättesaadav aadressil Executive summary

of the Impact assessment - Migration and Home Affairs.

Õiguskontrollikomitee palus mõjuhinnangut poliitilise tausta, tõendusbaasi, sekkumisloogika,

mõjuanalüüsi ja järelevalveraamistiku osas parandada. Sellest tulenevalt vaadati mõjuhinnang

ET 13 ET

läbi, et paremini selgitada Europoli volituste ja laiema ELi julgeolekuraamistiku arengut,

tugevdada hindamistulemuste ja operatiivandmete abil tõendusbaasi, täpsustada eesmärke ja

poliitikavariante, hinnata põhjalikumalt mõju ja kaitsemeetmeid ning tugevdada järelevalve-

ja hindamisraamistikku selgemate eesmärkide ja näitajate abil.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanekuga lihtsustatakse oluliselt Europoli andmetöötlusnõudeid ja nendega seotud

menetlusi, vähendades otseselt praeguse raamistiku ebatõhusust. Praegu on enamik Europoli

andmekogumeid struktureerimata ning andmete kategoriseerimise normide ja erandite

rakendamine on väga keerukas ja ressursimahukas. Ettepanekuga viiakse need normid

kooskõlla määrusega (EL) 2018/1725 ja kõrvaldatakse tarbetu keerukus, mis oli Europolile

ainuomane. Ühtlustamise käigus säilitatakse siiski vastavus rangetele

andmekaitsestandarditele.

Samuti toimitakse eelneva konsulteerimise menetlustega, mis võivad praegu aeglustada uute

võimete operatiivset kasutuselevõttu. Ettepanekuga lihtsustatakse neid menetlusi,

kõrvaldatakse menetluslikud kitsaskohad ja kiirendatakse rakendamist, vabastades samas

märkimisväärsel määral operatiivressursse. Koos vähendavad need muudatused

halduskoormust ning seega ka juhtimise jaoks vajaliku rahalise ja inimressursi vajadust.

Ettepanekuga kehtestatakse ka automaatsed ja struktureeritud andmete jagamise mehhanismid

liikmesriikide ja Europoli vahel ning hõlbustatakse Europoli vahendite integreerimist

liikmesriikide töövoogudesse. Selline lähenemisviis vähendab märkimisväärselt

liikmesriikide halduskoormust, kõrvaldab andmete käsitsi töötlemise vajaduse, kiirendab

kriminaalteabe vahetamist ja võimaldab liikmesriikide ametiasutustel keskenduda pigem oma

peamistele õiguskaitseülesannetele kui haldusmenetlustele.

Ettepanek on kooskõlas ka digikontrolliga, sest sellega toetatakse digiüleminekut

õiguskaitsealases koostöös koostalitlusvõimeliste süsteemide, automatiseeritud

andmevahetuse ja turvaliste digitaristute kaudu, mis on kohandatud kuritegevuse üha

digitaalsema olemusega.

• Põhiõigused

Ettepanek hõlmab isikuandmete töötlemist ja vahetamist õiguskaitse eesmärgil, seetõttu on

erilist tähelepanu pööratud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtete, õiguste

ja vabaduste järgimisele, eelkõige õigusele era- ja perekonnaelu austamisele (artikkel 7) ja

õigusele isikuandmete kaitsele (artikkel 8), ning ELi andmekaitseraamistiku, sealhulgas

määruse (EL) 2018/1725 järgimisele.

Ettepanekuga ei kehtestata uusi isikuandmete kategooriaid ega uusi töötlemise eesmärke.

Selle asemel lihtsustatakse nõudeid, mille alusel võib seaduslikult saadud andmeid töödelda,

ja viiakse Europoli õigusraamistiku kohased andmesubjektide kategooriatesse jaotamise

normid kooskõlla määrusega (EL) 2018/1725. Europol peab jätkuvalt eristama

andmesubjektide kategooriaid. Kui selline eristamine ei ole võimalik või kui töötlemine

väljaspool neid kategooriaid on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks, võib töötlemine

toimuda käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja asjakohase järelevalve all, sealhulgas

Europoli andmekaitseametniku kaasamisega. Ettepanekus säilitatakse kehtiva raamistiku

peamised kaitsemeetmed, sealhulgas nõuded eesmärgi piiritlemise, vajalikkuse ja

proportsionaalsuse ning Euroopa Andmekaitseinspektori sõltumatu järelevalve kohta.

ET 14 ET

Kuigi selline töötlemine võib riivata Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tagatud

õigusi, on selline riive põhjendatud eesmärgiga tõkestada rasket ja organiseeritud kuritegevust

ja terrorismi ja nende vastu võidelda ning piirdub sellega, mis on Europoli ülesannete

täitmiseks vajalik ja proportsionaalne. Nüüdisaegse kriminaaluurimise käigus koguvad ja

edastavad pädevad asutused üha enam suures mahus struktureerimata andmeid, mis pärinevad

eri allikatest, sealhulgas digiseadmetest, andmesideteenustest ja digiplatvormidelt. Sellised

andmekogumid vajavad sageli keerulist töötlemist ja analüüsimist, enne kui neis sisalduvat

teavet saab korrastada, tõlgendada, struktureerida ja seostada konkreetsete andmesubjektide

kategooriatega. Isegi kui andmesubjekte saab liigitada, võivad konkreetse teabe asjakohasus

ning seosed isikute, uurimiste, kuritegeliku tegevuse ja kuritegelike võrgustike vahel nõuda

täiendavat analüüsi, mis põhineb uutel vihjetel ja teabel, mis ei olnud varem kättesaadav.

Seetõttu on selliste andmekogumite töötlemine vajalik, et võimaldada Europolil teha kindlaks

asjakohane teave, leida varem tundmatud seosed ning pakkuda liikmesriikidele tulemuslikult

tuge raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel

käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek mõjutab eelarvet nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. ELi tasandil vajab Europoli

kui teabe-, operatiiv- ja tehnoloogiakeskuse rolli tugevdamine täiendavat tehnilist, rahalist ja

inimressurssi, mis on rakendusperioodil hinnanguliselt ligikaudu 1,053 miljardit eurot. Need

investeeringud on seotud suurema analüütilise ja andmetöötlussuutlikkuse, operatiivtoe,

tehnoloogilise suutlikkuse ja turvalise digitaristuga. Tänu eespool nimetatud lihtsustamisele ja

halduskeerukuse vähendamisele ei ole ettepaneku kohaselt vaja Europoli juhtimiskulusid

suurendada.

Ettepaneku rakendamisega kaasnevad kulud liikmesriikidele on esimese seitsme aasta jooksul

hinnanguliselt ligikaudu 590 miljonit eurot maksetena, eelkõige liikmesriigi süsteemide,

töövoogude ja tehniliste liideste kohandamiseks, mis on vajalikud, et toetada integreeritumat

ja automatiseeritud koostööd Europoli süsteemide ja vahenditega.

Ettepaneku üksikasjalik finantsmõju on esitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses.

Hinnanguline finantsmõju ja mõju töötajaskonnale 2028. aastal ja pärast seda on esitatud

üksnes näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta otsuseid ELi järgmise mitmeaastase eelarve

kohta (2028–2034. aasta mitmeaastane finantsraamistik). Rahastamisallikad ja ELi rahaliste

kohustuste ulatus pärast 2027. aastat sõltuvad 2028.–2034. aasta mitmeaastase

finantsraamistiku üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest. Seejärel

tuleb need kindlaks määrata iga-aastase eelarvemenetluse käigus. Kõik assigneeringud ja

personalieraldised alates 2028. aastast on seega soovituslikud.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepaneku rakendamisel järgitakse tugevdatud juhtimisstruktuure kooskõlas ELi

detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldatava ühise lähenemisviisiga, mille kohaselt Europol

annab regulaarselt aru haldusnõukogule ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale.

Haldusnõukogu abistab iga-aastase ja mitmeaastase programmitöö ettevalmistamise ja

rakendamise järelevalves ning üldisemalt haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalve tugevdamisel

juhatus.

ET 15 ET

Tulemuslikkust, tegevuse tulemusi ning õiguslike ja andmekaitsekohustuste täitmist jälgitakse

ja hinnatakse kehtestatud aruandlustsüklite ja -menetluste abil, mida vajaduse korral

täiendatakse, et kajastada uusi meetmeid. Ettepanekuga tugevdatakse ka Europoli suutlikkust

võimaldada ELi tasandil struktureeritumat, automaatsemat ja võrreldavamat statistilist

aruandlust, mis toetab määruse üldise tulemuslikkuse tõhusamat järelevalvet.

Komisjon hindab määruse toimimist ja tulemuslikkust kooskõlas standardsete

hindamisnõuetega ning annab aru selle tulemuslikkuse kohta.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

I peatükk. Europoli üldsätted, eesmärgid ja ülesanded

I peatükiga nähakse ette Europoli asutamine, määratakse kindlaks selle eesmärgid, õiguslik

seisund, asukoht ja pädevuse ulatus ning põhifunktsioonid, mille kaudu Europol toetab

liikmesriikide pädevaid asutusi.

Selles lisatakse Europoli pädevuses olevate kuriteoliikide hulka ka sooline vägivald. See

kajastab sellise tegevuse üha suuremat piiriülest ja tehnoloogiapõhist olemust, tagab sidususe

direktiiviga (EL) 2024/1385 ning võimaldab seeläbi Europolil liikmesriike teabevahetuse,

kriminaalteabe analüüsi ja operatiivkoostöö kaudu tulemuslikumalt toetada.

Erinevalt määrusest (EL) 2016/794, milles on määratletud Europoli ülesanded tegevuste

ulatusliku ja üksikasjaliku loetelu kaudu, struktureeritakse kavandatava artikliga 4 Europoli

pädevus vastavalt tema peamistele ülesannetele ja kohustustele, mille hulka kuuluvad

infotöötlus ja kriminaalteave, operatiivtugi, strateegiline ja operatiivanalüüs, koostöö liidu

organite ja asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teadus- ja

innovatsioonitegevused. Nende ülesannete täitmist reguleerivad üksikasjalikud normid,

sealhulgas kohaldatavad menetlused, volitused, tingimused ja kaitsemeetmed, on sätestatud

asjaomastes sisulistes peatükkides.

See lähenemisviis tagab sidusama, paindlikuma ja selgema õigusraamistiku. Sellega

suurendatakse läbipaistvust ja vastutust, luues selgema struktuuri selle kohta, kuidas Europol

peaks tegutsema ja oma volitusi täitma, säilitades samas operatiivpaindlikkuse, mida Europol

vajab tulemuslikuks reageerimiseks muutuvatele ohtudele ja operatiivolukorrale.

II peatükk. Operatiivkoostöö

Käesoleva peatükiga kehtestatakse Europoli tegevuse uus tegevusraamistik, mille eesmärk on

anda Europolile vahendid, et toetada valdkonnaülese tegevusmudeli kaudu üha keerukamaid,

omavahel seotud ja mitmemõõtmelisi uurimisi. Sellega liigutakse Europoli operatiivtegevuse

struktureerituma ja järjepidevama vormi suunas, kus tegevuse koordineerimine,

kriminaalteave, eksperditeadmised, analüüsisuutlikkus ja operatiivtugi on korraldatud pigem

sidusas operatiivstruktuuris kui isoleeritud või juhtumipõhiste kokkulepete kaudu.

Artikliga 7 struktureeritakse Europoli strateegilise analüütilise toe funktsioonid. Artiklis 8

määratakse kindlaks tegevussuutlikkus, mis on vajalik liikmesriikide pidevaks toetamiseks,

sealhulgas Europoli keskne roll operatiivsidemete kindlakstegemisel, uurimiste piiriüleste

seoste avastamisel ja liikmesriikidevahelise operatiivkoordineerimise toetamisel. Artikliga 9

tugevdatakse märkimisväärselt Europoli rolli rahavoo jälgimise uurimiste toetamisel ja vara

jälitamisel, mis on piiriüleste uurimiste peamine operatiivmõõde. Sellega luuakse tugevamad

koostöömehhanismid riiklike kriminaaltulu tuvastamise üksuste ja rahapesu andmebüroodega,

ET 16 ET

antakse Europolile parem juurdepääs asjakohasele finantsteabele ja vara jälitamisega seotud

teabele ning antakse Europolile võimalus taotleda kiireloomulisi arestimismeetmeid, kui on

olemas otsene kuritegeliku vara kaotsimineku oht. Artikliga 11 tugevdatakse Europoli

järelmeetmeid piiriülese kriminaalteabe suhtes, tagades, et õigusalase kooskõlastamise

eesmärgil edastatakse ettepanekud uurimiste algatamiseks süstemaatiliselt Eurojustile. See

tagab, et uurimisalaseid järelmeetmeid nõudvat kriminaalteavet saab edastada asjakohaste ELi

tasandi õigusalase kooskõlastamise mehhanismide kaudu.

2. jaoga luuakse alaline operatiivstruktuur, mille kaudu Europol korraldab ja pakub

liikmesriikidele pidevat spetsialiseeritud operatiivtuge.

Võttes arvesse raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi üha enam omavahel seotud ja

mitmemõõtmelist olemust, asutatakse artikliga 12 operatiiv- ja analüüsitalitus, mis on

Europoli keskne ja alaline ööpäevaringne operatiivkoordineerimise ja kriminaalteabe keskus.

Teenistus on kavandatud toimima Europoli operatiivse juhtimiskeskusena, mis tagab

teabevahetuse, kriminaalteabe analüüsi, operatiivtoe taotluste ja operatiivsete järelmeetmete

pideva koordineerimise kogu Europoli operatiivstruktuuris. Talituse põhiülesanne on teha

kindlaks riigisiseste uurimiste vahelised operatiivsidemed, koondada eri tegevusvaldkondade

teavet ja eksperditeadmisi, toetada sidusat operatiivreageerimist kogu liidus ning tagada

sidusus eksperdikeskuste vahel.

Artikliga 13 luuakse Europoli eksperdikeskuste kui Europoli peamiste erisuutlikkuse ja

eksperditeadmiste struktuuride jaoks ühine ja skaleeritav õigusraamistik, mis koondab

kriminaalteabe, operatiivkoordineerimise, erisuutlikkust, analüütilise ja kohtuekspertiisialase

toe ning operatiivsed eksperditeadmised peamistes valdkondades. See tugineb

lähenemisviisile, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid kasutusele määrusega (EL)

2025/2611, millega asutatakse rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa

keskus.

Artiklitega 14–18 kehtestatakse operatiivsete eksperdikeskuste tegevusraamistik. Sätetes

tunnistatakse, et Europoli toetuse tulemuslik pakkumine eeldab, et koondatakse erisuutlikkus

ja eksperditeadmised prioriteetsete kuritegevuse valdkondade kohta, mis vajavad püsivaid

liidu tasandi meetmeid. Keskused on peamine korralduslik mehhanism, mille kaudu Europol

prioriseerib, arendab ja pakub sellist operatiivtuge ning tagab oma tegevuse sidususe. Võttes

arvesse keskuste keskset rolli Europoli volituste täitmisel ja operatiivressursside eraldamisel,

on keskusi reguleeriv põhiraamistik sätestatud käesolevas määruses. Täiendavad üksikasjad

keskuste korralduse ja toimimise kohta sätestatakse haldusnõukogu poolt vastu võetud

rakendamiskorras. See võimaldab nende tegevusstruktuuril areneda kõrvuti operatiivsete

prioriteetide ja tekkivate ohtudega.

Need sätted kajastavad ka seda, et raskel ja organiseeritud kuritegevusel on üha enam

hübriidmõõde. Seega tagatakse sätetega, et kui Europoli pädevusse kuuluva kuriteoga seotud

kuritegevusel on hübriidmõõde, saab Europol toetada liikmesriike kogu oma

tegevussuutlikkuse ulatuses. Seetõttu on see mõõde integreeritud kõigisse keskustesse, sest

hübriidmõõtmega kuritegevus võib toimuda kõigis Europoli pädevusse kuuluvates

kuriteovaldkondades ja seda ei saa piirata ühe operatiivvaldkonnaga.

Artikliga 19 tagatakse, et Europoli operatiivstruktuur suudab aja jooksul areneda ja luua

täiendavaid keskusi, kui esilekerkivad ohud või operatiivvajadused nõuavad uusi alalisi

erivõimeid ELi tasandil.

ET 17 ET

3. jaos kehtestatakse peamised operatiivkoostöö vahendid, mille kaudu Europol toetab

koordineeritud operatiivtegevust. Artiklis 20 on sätestatud operatiivrakkerühmade raamistik

kui paindlik operatiivkoordineerimise mehhanism, mis toetab prioriteetseid uurimisi ja

operatiivmeetmeid väärtuslike ja operatiivtegevuse seisukohast oluliste piiriüleste juhtumite

korral. Artikliga 22 kehtestatakse raamistik, millega reguleeritakse Europoli operatiiv-,

tehnilise, analüütilise ja kohtuekspertiisialase toe siirmist liikmesriikidesse ja vajaduse korral

kolmandatesse riikidesse. Artikliga 23 kehtestatakse raamistik Europoli rollile kuritegevusega

seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) toetamisel.

Sätetega kodifitseeritakse need operatiivkoostöö vahendid õigusraamistikku, selgitatakse iga

struktuuri konkreetset tegevuseesmärki ja lisaväärtust ning tagatakse ühtlasi nende

vastastikune täiendavus. Eesmärk on tagada piisavalt ulatuslikud ja paindlikud

tegevuskategooriad, mis suudavad katta enamiku operatiivtoe ja koordineerimisega seotud

vajadustest, vältides ajutiste struktuuride korduvat loomist, kuid säilitades samas

paindlikkuse, mida on vaja muutuvale operatiivolukorrale reageerimiseks.

Artikliga 21 tugevdatakse ELi tasandi toetuse järjepidevust õiguskaitsealasele koostööle ja

õigusalasele koostööle, tugevdades Europoli osalemist ühistes uurimisrühmades.

Artikliga 24 luuakse spetsiaalsed operatiiv- ja tehniliste ekspertide reservid, mis koosnevad

liikmesriikide ekspertidest, et tagada väga spetsiifiliste operatiiv-, analüütiliste ja tehniliste

eksperditeadmiste kättesaadavus.

4. jaos tugevdatakse raamistikku, mis reguleerib liikmesriikide struktuure Europoliga

koostööks, tunnistades, et Europoli tegevusmudeli tulemuslikkus sõltub lõppkokkuvõttes selle

integreerimisest liikmesriikide õiguskaitsesüsteemidesse. Selleks korraldatakse artikliga 25

ümber ja laiendatakse märkimisväärselt Europoli riiklike üksuste rolli, tugevdades nende rolli

peamise operatiivliidesena Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel.

Käesoleva ettepaneku keskne element on artikli 26 kohane Europoli tugibüroode asutamine

Europoli riiklikes üksustes. Need bürood asutatakse selleks, et tagada Europoli operatiiv-,

analüüsi-, tehnilise ja kohtuekspertiisialase suutlikkuse pidev operatiivne integreerimine otse

riigisisestesse uurimistesse ja operatiivtegevusse. Selleks toetaksid büroodesse lähetatud

töötajad operatiivvajaduste igapäevast kindlakstegemist, hõlbustaksid Europoli suutlikkuse ja

operatiivsete vahendite kasutuselevõttu käimasolevates uurimistes, aitaksid liikmesriikide

ametiasutustel operatiivselt kasutada Europoli süsteeme, analüüse ja eritoetust ning tagaksid

Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelise pideva operatiivkoordineerimise ja

järelmeetmed kogu uurimiste ja operatiivmeetmete olelusringi jooksul. Kajastades nende

ühendavat funktsiooni ELi tasandi ja liikmesriikide tegevuskeskkondade vahel, töötavad

büroodes Europoli töötajad, kellel on varasemad kogemused liikmesriikide pädevates

asutustes, ning bürood tegutsevad kahe aruandlusliini kaudu, mis tagab tiheda

operatiivintegratsiooni nii Europoli kui ka asjaomaste liikmesriikide ametiasutustega. See

mudel edendab eksperditeadmiste pidevat vahetamist Europoli ja liikmesriikide vahel,

võimaldades integreerida liikmesriigi tasandil saadud operatiivsed oskusteadmised Europoli

tegevusse, tagades samas, et Europoli suutlikkuse, vahendite ja töömeetodite oskusteadmised

antakse seejärel tagasi liikmesriikide õiguskaitsestruktuuridesse.

III peatükk. Teabehaldus

Artiklitega 28 ja 29 tugevdatakse raamistikku, mis reguleerib teabe esitamist liikmesriikidelt

Europolile. Tuginedes määrusest (EL) 2016/794 ja direktiivist (EL) 2023/977 tulenevatele

olemasolevatele kohustustele, ajakohastatakse sellega raamistikku, et toetada õigeaegsemat,

ET 18 ET

struktureeritumat ja koostalitlusvõimelisemat teabevahetust, ning kehtestatakse liikmesriikide

esitatud teabe iga-aastane hindamine.

Artiklis 30 sätestatakse Europoli roll Schengeni infosüsteemis, eelkõige seoses täiendava

teabe operatiivse kasutamisega, teavitavate hoiatusteadete toetamisega ja Schengeni

infosüsteemi päringutabamuste operatiivsete järelmeetmetega. Artiklis 31 sätestatakse

Europoli roll seoses viisainfosüsteemi ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemiga.

Artiklis 32 sätestatakse Europoli teabetöötlemise eesmärgid. See säte võimaldab Europolil

töödelda teavet niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, ning selles

määratakse ammendavalt kindlaks eesmärgid, milleks Europol võib kasutada isikuandmete

ristkontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks seosed või muud asjakohased kokkupuutepunktid

Europoli pädevusse kuuluva kuriteoga seotud teabega, strateegiline või temaatiline analüüs,

operatiivanalüüs, mis hõlbustab operatiivteabe vahetamist, teadus- ja innovatsioonitegevuste

toetamine ning liikmesriikide toetamine üldsuse teavitamisel tagaotsitavatest kahtlustatavatest

või süüdimõistetud isikutest.

Selle sättega viiakse Europoli andmesubjektide kategooriatesse jaotamise kord kooskõlla

määruses (EL) 2018/1725 sätestatud lähenemisviisiga. See tähendab põhimõttelist muutust,

mis loob märkimisväärseid tegevuseeliseid, kuid säilitab samas vajalikud kaitsemeetmed,

mida kohaldatakse kõigis ELi üksustes ja ka liikmesriigi tasandil. Eelmise korra kohaselt

kehtestatud piirangud andmesubjektide kategooriatesse jaotamisele on kujunenud peamiseks

operatiivseks kitsaskohaks, mis oluliselt piirab Europoli suutlikkust liikmesriike tulemuslikult

toetada. Ilma selle muudatuseta oleks Europoli tehnoloogilise ja tegevussuutlikkuse

ulatuslikum ajakohastamine jätkuvalt struktuurselt takistatud.

Eelkõige tähendab see eemaldumist varasema korra loogikast, mille kohaselt Europol peaks

üldjuhul töötlema üksnes isikuandmeid, mis on seotud ühega II lisas sätestatud

andmesubjektide kategooriatest, kusjuures isikuandmete töötlemine väljaspool neid

andmesubjektide kategooriaid on erand. Selle asemel kajastab artikkel 32 koos II lisaga

nüüdisaegse õiguskaitse tegelikku olukorda, kus teabe hankimine suurtest ja struktureerimata

andmekogumitest on õiguskaitseasutuste ja seega ka Europoli peamine operatiivülesanne

liikmesriikide ametiasutuste toetamisel. Europol tegutseb teabekeskkonnas, mida

iseloomustab suur hulk heterogeenseid andmeid, mis sageli pärinevad mitmest allikast ja

operatiivkontekstist. Oluline osa sellest teabest saadakse struktureerimata kujul, mis muudab

kategooriatesse jaotamise eelnevalt kindlaks määratud andmesubjektide kategooriate alusel

keeruliseks või mõnikord isegi võimatuks. Seepärast on artiklis 32 sätestatud, et Europol peab

eristama andmesubjektide kategooriaid, „kui see on kohaldatav ja võimaluste piires“ vastavalt

määrusele (EL) 2018/1725.

Artikliga 32 lubatakse Europolil sõnaselgelt töödelda selliste isikute isikuandmeid, kes ei

kuulu II lisas loetletud andmesubjektide eelnevalt kindlaks määratud kategooriatesse, kui

selline töötlemine on vajalik ja proportsionaalne Europoli ülesannete täitmiseks. See kajastab

politseiuurimiste ja kriminaalteabe kogumise dünaamilist olemust, mille puhul teatavate

andmete operatiivne asjakohasus või nende seos kuritegevusega võib ilmneda alles järk-

järgult operatiivanalüüsi käigus või uurimiste seoste kindlakstegemise kaudu.

Kui Europol töötleb andmeid, mis ei kuulu II lisas loetletud kategooriatesse, kohaldatakse

erikaitsemeetmeid, näiteks Europoli kohustus kustutada sellised andmed kohe, kui töötlemise

eesmärk on täidetud, teavitada andmekaitseametnikku ja hoida sellised andmed

funktsionaalselt lahus kategooriapõhistest andmetest.

Artikliga 33 säilitatakse andmete omandiõiguse põhimõte kui õiguskaitsealase koostöö

peamine võimaldaja, mida hõlbustab Europoli andmetöötlustegevus. Sellega tagatakse, et

ET 19 ET

liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid, missioonid, ametid ja asutused, kolmandad riigid

ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes annavad Europolile teavet, säilitavad kontrolli selle

üle, mis eesmärgil seda teavet võib töödelda, ning sellele teabele juurdepääsu piirangute üle,

sealhulgas teabe kasutamise, edastamise, saatmise, kustutamise või hävitamise üle. Artiklis 34

on sätestatud kohustus konsulteerida asjakohasel juhul teabe omanikuga või teda sellest

teavitada.

2. jaos kehtestatakse Europoli andmekeskkonda reguleeriv tehniline ja õigusraamistik ning

see on keskne kaitsemeede, mis kaasneb artiklis 35 tehtud muudatustega andmesubjektide

kategooriatesse jaotamise kohta. Sätetes määratakse kindlaks Europoli andmekeskkond

tagamaks, et erinevaid töötlemistoiminguid tehakse selgelt reguleeritud tehnilistes ja

tegevusraamistikes, millega kaasnevad asjakohased kaitsemeetmed ja juurdepääsutingimused.

Selles sätestatakse selged ja täpsed normid mitme Europoli põhiteenuse ja vahendi toimimise

kohta. See hõlmab Europoli ristkontrolliteenust (artiklid 36–39), mis võimaldab -

liikmesriikide pädevatel asutustel laadida üles andmeid, teha neis päringuid ja saada neile

juurdepääs Europoli analüüsikeskkonnas (artiklid 40–41), et säilitada, analüüsida ja töödelda

andmeid oma analüütiliste ülesannete täitmiseks, ning politsei ühist andmeruumi (artiklid 42–

45), kus liikmesriikide pädevad asutused saavad koostöös Europoliga avada ja teha ühist

operatiivanalüüsi. Samuti sätestatakse selles normid turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA –

artikkel 46) ja teabevahetusmehhanismi kohta, mille eesmärk on hõlbustada suhtlemist

eraõiguslike isikutega (artikkel 47). Samuti on sätestatud Europoli roll Euroopa

politseiregistrite indekssüsteemis (artikkel 48) ning komisjoni võimalus võtta vastu

rakendusakte, et reguleerida Europoli väljatöötatavaid lisafunktsioone või -teenuseid ja -

vahendeid.

3. jaos sätestatakse Europoli teenuste ja vahendite toimimiseks vajalikud normid. See hõlmab

norme, mis käsitlevad pilvetaristut (artikkel 50), et toetada andmete tõhusat ja skaleeritavat

säilitamist, töötlemist, analüüsi ja vahetamist käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel,

ning politseiametnikele esitatavaid miinimumnõudeid sellistele andmetele juurdepääsuks ELi

politsei digiidentiteedi abil (artikkel 51). See sisaldab ka nõudeid statistilise teabe esitamise

kohta järelevalve ja vastutuse eesmärgil (artikkel 52) ning selles sätestatakse Europoli roll

seoses universaalse sõnumivorminguga (artikkel 53) ja ELi DNA-profiilide võrdlemise

rakendusega (artikkel 54).

IV peatükk. Tehnoloogiline suutlikkus ja innovatsioon

IV peatükk on üles ehitatud vastavalt innovatsiooni ja suutlikkuse arendamise olelusringi

raamistikule.

Eesmärk on vältida killustatud või isoleeritud innovatsioonitegevust, luues järjepidevuse

tulevikusuundade tehnoloogilise analüüsi, suutlikkuse planeerimise, teadusuuringute ja

innovatsiooni, tipptasemel võimete arendamise, toimimise katsetamise, kasutuselevõtu,

operatiivse kasutuse ja spetsiaalse operatiivtoe vahel.

IV peatükk põhineb tõdemusel, et sisejulgeoleku tehnoloogiline ümberkujundamine vajab üha

enam suutlikkust, taristut, eksperditeadmisi, andmetöötluskeskkondi, andmetöötlusvõimet ja

innovatsiooni ökosüsteeme, mille ulatust, keerukust ja kulusid ei saa enam tulemuslikult

arendada üksnes liikmesriigi tasandil. Europolil on ainulaadne võimalus seda rolli toetada,

arvestades tema suutlikkust teha kindlaks ühised tehnoloogilised ja operatiivvajadused ning

arendada koostalitlusvõimelisi, skaleeritavaid ja ühiseid tehnoloogilisi lahendusi, mis

suudavad toetada õiguskaitseasutusi kogu ELis. Eesmärk on seega vältida tehnoloogilist

killustatust, investeeringute dubleerimist ja liikmesriikide erinevat suutlikkuse taset

ET 20 ET

valdkondades, kus ühine ELi tasandi tehnoloogiline suutlikkus annab selget tegevuslikku ja

rahalist kasu.

Artikliga 57 kehtestatakse tulevikusuundade strateegilise analüüsi ja suutlikkuse planeerimise

tasand, luues raammehhanismi, et teha kindlaks tegevussuutlikkuse lüngad, kujunemisjärgus

tehnoloogiad ja tulevased võimete prioriteedid ELi tasandil. Sätte eesmärk on toetada

strateegilisemat ja koordineeritumat lähenemisviisi tehnoloogilise suutlikkuse arendamisele,

sealhulgas sellistes valdkondades nagu koostalitlusvõime, standardimine, suutlikkuse

jagamine ja ühishanked.

Artiklis 58 selgitatakse Europoli rolli seoses liidu rahastamisprogrammidega, mis

võimaldavad Europolil abistada komisjoni liidu teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi kavandamisel ning osaleda Euroopa Konkurentsivõime Fondist rahastatavas

suutlikkuse arendamise tegevuses, tagades samas asjakohased kaitsemeetmed huvide konflikti

vältimiseks.

Artikliga 59 antakse Europolile õiguslik alus arendada, majutada, käitada ja pakkuda

õiguskaitseasutustele ühist kõrgetasemelist tehnoloogilist suutlikkust. See hõlmab

tehisintellektil põhinevaid rakendusi, turvalisi infotöötluskeskkondi, kohtuekspertiisialast

suutlikkust, pilvepõhiseid koostöökeskkondi ning seaduslikult saadud krüptitud andmete

töötlemist ja analüüsi toetavaid võimeid. Samuti kehtestatakse sellega mehhanism, mis

võimaldab mitmel liikmesriigil taotleda Europolilt ühise ELi tasandi suutlikkuse arendamist,

kui ühised tehnoloogilised lahendused annavad tegevuseelise.

Artikliga 60 luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni tasand, millega antakse Europolile

terviklik õiguslik alus teadus- ja innovatsioonitegevuste korraldamiseks ning selles

osalemiseks. See hõlmab katseprojekte, tehisintellektiga seotud tegevusi, eksperimenteerimist

ja osalemist tehisintellektisüsteemide regulatiivliivakastides.

Artikliga 61 kehtestatakse tehniline ja õigusraamistik, mis võimaldab Europolil arendada,

katsetada ja valideerida tehisintellektisüsteeme ja -mudeleid turvalises keskkonnas, sealhulgas

kasutades tehisintellekti regulatiivliivakasti35 ja spetsiaalseid kaitsemeetmeid, millega

tagatakse kooskõla liidu õigusega.

Artiklitega 62 ja 63 kehtestatakse tegevussuutlikkuse arendamise ja kasutuselevõtu tasand,

mis tugevdab Europoli rolli uuenduslike tehnoloogiate ja võimete toimimise katsetamise,

valideerimise, kasutuselevõtu, laiendamise ja operatiivse kasutuse toetamisel. Eesmärk on

tagada teadusuuringute ja operatiivse kasutuselevõtu järjepidevus kõigis liikmesriikides.

Artikliga 64 kehtestatakse eksperditeadmiste ja operatiivtoe tasand, millega tagatakse, et

kõrgetasemelise tehnoloogilise suutlikkusega kaasnevad operatiivsed eksperditeadmised ja

koolitus. Sättega tugevdatakse märkimisväärselt Europoli rolli liikmesriikide toetamisel

eksperditeadmiste kaudu, tugevdades samas koostööd Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse

Ametiga valdkondades, mis vajavad koordineeritud ELi tasandi toetust ja spetsiaalset

koolitust.

Artiklitega 65–67 nähakse ette koordineerimis- ja juhtimistasand: luuakse spetsiaalne

suutlikkuse ja innovatsiooni teenistus ning suutlikkuse ja innovatsiooni nõuanderühm, mis

ühendavad liikmesriike, asjaomaseid ELi organeid ja eksperte ELi ühises sisejulgeoleku

innovatsiooni ökosüsteemis.

35 Loodud määruse (EL) 2024/1689 (tehisintellekti käsitlev määrus) alusel.

ET 21 ET

V peatükk. Europoli korraldus

V peatükiga viiakse Europoli juhtimismudel kooskõlla ELi detsentraliseeritud asutuste suhtes

kohaldatava ühise lähenemisviisiga. Sellega ajakohastatakse haldusnõukogu koosseisu

(artikkel 69) ja tugevdatakse selle ülesandeid (artikkel 72), et suurendada selle tulemuslikkust

ja tugevdada selle rolli strateegiliste otsuste tegemisel.

Artikliga 75 asutatakse juhatus, kes toetab haldusnõukogu kooskõlas ELi ametitele soovitatud

kahetasandilise juhtimismudeliga. Eesmärk on tagada tõhusam järelevalve ja otsuste

ettevalmistamine, võimaldades samas haldusnõukogul keskenduda strateegilistele

küsimustele. Võttes arvesse Europoli ülesannete märkimisväärset laienemist ja sellele

vastavat ressursside suurendamist, aitab juhatus kaasa ka eelarvejärelevalve tugevdamisele.

Artiklis 77 sätestatakse tegevdirektori keskne roll ameti üldise toimimise tagamisel,

tugevdades samas selget vastutust Europoli volituste ja strateegiliste prioriteetide tulemusliku

rakendamise eest.

VI peatükk. Suhted liidu üksustega

Artikliga 79 kehtestatakse ühissätted, millega reguleeritakse Europoli koostööd ELi organite

ja asutustega, sealhulgas operatiivkoostööd ja teabevahetust. Selle sättega kehtestatakse

koostöölepingute raamistik, mille kohaselt peab komisjon eelnevalt heaks kiitma

koostöölepingud, mis sõlmitakse aluslepingu raames asutatud liidu organite ja asutustega.

Artikliga 80 nähakse asjaomastele ELi organitele ja asutustele ette kaudne juurdepääs

Europoli valduses olevale teabele automaatse päringutabamusel või selle puudumisel

põhineva süsteemi alusel ja vastastikkuse põhimõttel. Sättega luuakse sidusam ja

tulevikukindlam raamistik teabe ristkontrolliks ELi organite ja asutuste, eelkõige

pettustevastase võitluse struktuuri osalejate vahel, säilitades samas kohaldatavad

juurdepääsupiirangud, andmete omandiõiguse põhimõtted ja andmekaitsemeetmed. Samuti

nähakse sellega ette selliste rakendusaktide vastuvõtmine, milles sätestatakse tehniline

menetlus, et tagada ka sidusad tehnilised standardid ja koostalitlusvõime laiemas ELi

pettustevastase võitluse struktuuris. Päringutabamusel või selle puudumisel põhineva

andmevahetussüsteemi automatiseerimine vähendab oluliselt käsitsi tehtavaid järelmeetmeid

ning parandab sellega tulemuslikkust ja operatiivset reageerimisvõimet.

Artiklitega 81–90 struktureeritakse ja tugevdatakse veelgi Europoli koostööd peamiste ELi

organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Prokuratuuri, Eurojusti, Euroopa Pettustevastase

Ameti, Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti, Frontexi, Vabadusel,

Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise

Euroopa Liidu Ameti, Euroopa Liidu Uimastiameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, ELi

Tolliameti ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga.

Artikliga 81 tugevdatakse märkimisväärselt Europoli suhteid Euroopa Prokuratuuriga ja see

kajastab ELi finantshuve kahjustava keeruka piiriülese finantskuritegevuse vastu võitlemisel

tehtava koostöö kasvavat olulisust operatiivtegevuse seisukohast. Sättega tugevdatakse

Europoli kohustust toetada Euroopa Prokuratuuri uurimisi, sealhulgas sihtotstarbelise

analüütilise toe kaudu. Samuti luuakse sellega spetsiaalne päringutabamusel või selle

puudumisel põhinev mehhanism, mis võimaldab Euroopa Prokuratuuril pääseda juurde

Europoli valduses olevatele andmetele, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusse

kuuluvate kuritegudega, olenemata liikmesriikide ning liidu institutsioonide, organite ja

asutuste poolt Europolile kehtestatud teabele juurdepääsu või selle kasutamise piirangutest.

See spetsiaalne mehhanism kajastab Euroopa Prokuratuuri erilist rolli, staatust ja pädevust

liidu finantshuvide kaitsmise süsteemis ning kohustusi, mis liikmesriikidel ning liidu

ET 22 ET

institutsioonidel, organitel ja asutustel on määruse (EL) 2017/1939 alusel. Seetõttu on

sihipärane erand Europolile teabe esitajate teatavaks tehtud piirangute kohaldamisest mõeldav

ainult Euroopa Prokuratuuri puhul.

VII peatükk. Suhted partneritega

Artikliga 92 tugevdatakse Europoli välistegevust reguleerivat raamistikku, mis tagab, et

Europoli koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on jätkuvalt

kooskõlas ELi välispoliitika ja strateegiliste prioriteetidega.

Artikliga 93 kehtestatakse Schengeni acquis’ rakendamises, kohaldamises ja

edasiarendamises osalevate riikidega tehtava koostöö eriraamistik, mis kajastab nende riikide

erilist rolli Schengeni ala toimimises ja julgeolekus. Erinevalt muudest kolmandatest riikidest

osalevad need riigid sisepiirikontrollita alal ja jagavad vastutust julgeoleku kõrge taseme

säilitamise eest kogu Schengeni alal. Seda tihedat integratsiooni silmas pidades nähakse

artikliga ette võimalus Europoliga suuremaks operatiivseks integratsiooniks, kui on ette

nähtud kolmandate riikidega tehtava koostöö üldises raamistikus. Selleks võib nende riikidega

sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega ette näha otsese juurdepääsu konkreetsetele Europoli

teabevahetusmehhanismidele, osalemise teatavates juhtimisstruktuurides, kontaktametnike

lähetamise ning vastavad kohustused seoses teabe jagamise ja rahalise panusega.

Artikliga 96 ajakohastatakse ja konsolideeritakse raamistikku, mis reguleerib Europoli

koostööd eraõiguslike isikutega. Selles selgitatakse tingimusi, mille alusel Europol võib saada

isikuandmeid otse eraõiguslikelt isikutelt ja neid töödelda, ning tugevdatakse Europoli rolli

eraõiguslike isikute ja liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö hõlbustajana.

Kriminaaluurimise jaoks olulise teabe tulemusliku kasutamise tagamiseks peab Europol

edastama eraõiguslikelt isikutelt saadud asjakohase teabe asjaomastele liikmesriikidele.

Artiklis sätestatakse piirangud isikuandmete edastamisele ja saatmisele Europolilt

eraõiguslikele isikutele. Sellise teabevahetuse suhtes kohaldatakse jätkuvalt vajalikkuse ja

proportsionaalsuse nõudeid. Andmete edastamisel väljaspool liitu ja kaitse piisavuse otsusest

kasu saavates kolmandates riikides asuvatele eraõiguslikele isikutele kohaldatakse

eritingimusi.

Artiklis selgitatakse täiendavalt Europoli ja eraõiguslike isikute koostöö ning rahapesu

andmebüroode kohustuste seost ning tagatakse, et Europoli tegevus ei dubleeri liidu õiguse

alusel väljatöötatud rahapesuvastast raamistikku ega sekku sellesse.

Lisaks sellele tugevdab artikkel koostoimes artikliga 47 Europoli rolli usaldusväärse tehnilise

vahendajana, võimaldades liikmesriikidel ja eraõiguslikel isikutel kasutada Europoli taristut

turvaliseks teabevahetuseks kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusega. Kui selline

teabevahetus puudutab Europoli pädevusse kuuluvaid kuritegusid, antakse Europolile

vahetatud teabe koopia, et toetada tema analüütilisi ja operatiivülesandeid. Artikliga

kehtestatakse ka tõhustatud läbipaistvus- ja aruandlusmeetmed, sealhulgas kohustus anda aru

haldusnõukogule, Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide

parlamentidele.

VIII peatükk. Andmekaitse

VIII peatükis on sätestatud peamised andmekaitsemeetmed, millega reguleeritakse Europoli

töötlemistoiminguid, viies samas raamistiku kooskõlla määrusega (EL) 2018/1725. Sellega

nähakse ette raamistik, mis hõlmab tundlike andmete töötlemist (artikkel 100),

säilitamistähtaegu ja andmete kustutamist (artikkel 101), andmesubjektide õigusi, sealhulgas

õigust andmetega tutvuda, neid parandada ja kustutada, (artiklid 105 ja 106) ning vastutust

andmekaitsenõuete täitmise eest (artikkel 107). Tugevdatakse veelgi institutsioonilist

kaitsemeetmete struktuuri andmekaitseametniku ja põhiõiguste ametniku rolli kaudu

ET 23 ET

(artiklid 109 ja 110), kohustusliku põhiõigustealase koolituse kaudu (artikkel 111) ning

Euroopa Andmekaitseinspektori ja liikmesriikide järelevalveasutuste vaheliste tõhustatud

järelevalve- ja koostöömehhanismide kaudu (artiklid 112 ja 113).

Artikliga 102 kehtestatakse spetsiaalne raamistik, millega reguleeritakse isikuandmete

töötlemist Europoli teadus- ja innovatsiooniprojektide raames. See hõlmab

tehisintellektisüsteemide ja -mudelitega seotud tegevust. Selle sättega nähakse teatavate

projektide puhul ette konkreetsed kaitsemeetmed seoses eelneva loa, isoleeritud

töötlemiskeskkondade, piiratud juurdepääsu, eesmärgi piiramise ja andmekaitsealase

mõjuhinnanguga, selgitades samas, et neid nõudeid ei kohaldata olemasolevate vahendite või

võimete arendamise või kasutuselevõtu suhtes, kui töötlemise laad, ulatus ja eesmärk jäävad

samaks.

Artikliga 108 lubatakse Europolil nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel operatiivsetel

juhtudel erandkorras alustada teatavaid töötlemistoiminguid Euroopa

Andmekaitseinspektoriga eelnevalt konsulteerimata. Sellistest juhtumitest tuleb Euroopa

Andmekaitseinspektorit eelnevalt teavitada, kaasata andmekaitseametnik ning seejärel esitada

nõutava konsulteerimise taotlus Euroopa andmekaitseinspektorile.

IX peatükk. Õiguskaitsevahendid ja vastutus

IX peatükis kehtestatakse õiguskaitsevahendeid ja vastutust reguleeriv raamistik, mis täiendab

määruse (EL) 2018/1725 raamistikku ja on sellega kooskõlas. Selles sätestatakse Euroopa

Andmekaitseinspektorile esitatud kaebuste menetlemise kord (artikkel 114) ning üldsätted

vastutuse ja hüvitise saamise õiguse kohta (artikkel 115).

X peatükk. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm

X peatükis sätestatakse kord, mille kohaselt Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid

teostavad parlamentaarset kontrolli Europoli üle parlamentaarse ühiskontrolli töörühma

kaudu. Selles määratakse kindlaks Europoli tegevuse poliitilise järelevalve mehhanismid,

sealhulgas aruandekohustused, juurdepääs teabele ja Euroopa Andmekaitseinspektori

kaasamine.

XI peatükk. Töötajad

XI peatükis on sätestatud Europoli töösuhteid reguleerivad normid. Sellega nähakse ette

personalieeskirjade ja teenistujate muude teenistustingimuste kohaldamine Europoli töötajate

suhtes ning kehtestatakse Europoli töötajate kategooriad. Peatükis kehtestatakse ka erisätted,

mille eesmärk on säilitada ja uuendada Europoli operatiivseid eksperditeadmisi, sealhulgas

ametikohtade kaudu, mis on ette nähtud liikmesriikide pädevates asutustes kogemusi

omandanud töötajate jaoks, ning riikide lähetatud ekspertide kasutamise kaudu.

XII peatükk. Finantssätted

XII peatükis sätestatakse finantsraamistik, millega reguleeritakse Europoli eelarve

planeerimist, rahastamist, täitmist ja aruandekohustust. Artiklis 120 sätestatakse Europoli

eelarve suhtes kohaldatavad põhimõtted ja määratakse kindlaks Europoli tuluallikad,

sealhulgas liidu eelarvest saadav rahaline toetus, Schengeni acquis’ rakendamise,

kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riikide rahaline osalus, kui see on ette nähtud

asjaomastes rahvusvahelistes lepingutes, ning liikmesriikide vabatahtlik rahaline panus.

Samuti sätestatakse selles peamised kulukategooriad ja võimaldatakse kasutada

mitmeaastaseid eelarvelisi kulukohustusi.

Artikliga 121 reguleeritakse Europoli eelarve ja ametikohtade loetelu ettevalmistamist,

koostamist ja vastuvõtmist. Eelkõige nõutakse selles, et tulude ja kulude eelarvestuse projekt

koostataks viisil, mis tagab assigneeringute selge eristamise alltegevuste kaupa kooskõlas

ET 24 ET

ühtse programmdokumendi struktuuriga ja tugevdab seeläbi seost eelarvevahendite,

operatiivsete prioriteetide ja eeldatavate väljundite vahel. Artiklis määratakse kindlaks ka

tegevdirektori, haldusnõukogu, komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamendi kohustused iga-

aastases eelarvemenetluses. Artikliga 122 usaldatakse eelarve täitmine tegevdirektorile.

Artiklis 123 sätestatakse raamatupidamise, auditi ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise

kord, sealhulgas raamatupidamise aastaaruande koostamine ja esitamine, Euroopa

Kontrollikoja roll, lõpliku raamatupidamise aastaaruande vastuvõtmine haldusnõukogu poolt

ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus Euroopa Parlamendis, tagades seeläbi

vastavuse liidu finantsaruandlusraamistikule.

Artikliga 124 kehtestatakse Europoli finantsreegleid reguleeriv raamistik, mis tuleb viia

kooskõlla liidu detsentraliseeritud asutuste raamfinantsmäärusega, välja arvatud juhul, kui

tegevusvajadused õigustavad konkreetseid erandeid, mille komisjon on heaks kiitnud. Peale

toetuste andmise, sealhulgas ilma konkursikutseta, kui see on õigustatud toetusesaajate laadi

ja taotletavate operatiivsete eesmärkide tõttu, võimaldatakse selle artikliga Europolil toetada

operatiivkoostööd, sealhulgas ühiseid uurimisrühmi, ning vajaduse korral aidata rahastada

õiguskaitsealaseks koostööks vajalikku varustust ja taristut.

XII peatükk. Muud sätted

XIII peatükk sisaldab muid sätteid, mis reguleerivad Europoli suhtes kohaldatavat õigus-,

haldus- ja aruandlusraamistikku. Selles sätestatakse privileege ja immuniteete, keeltekasutuse

korda, läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele, tundliku salastamata ja salastatud

teabe kaitset ning liidu finantshuve kahjustavate pettuste tõkestamist ja uurimist käsitlevad

normid. Peatükis nähakse ette ka Europoli regulaarne hindamine, Euroopa Ombudsmani

uurimised ning Europoli asukoha ja peakorteriga seotud kord.

XIV peatükk. Üleminekusätted

XIV peatükk sisaldab üleminekusätteid, mis on vajalikud õiguskindluse ja Europoli

katkematu toimimise tagamiseks pärast määruse (EL) 2016/794 kehtetuks tunnistamist.

Artikliga 133 asutatakse Europol määruse (EL) 2016/79 alusel asutatud ameti õigusjärglasena

kõikide õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesriikide, liidu ja rahvusvahelisest

õigusest. Samuti on selles sätestatud, et kehtiva õigusraamistiku asendamine ei mõjuta

Europoli konventsiooni, otsuse 2009/371/JSK või määruse (EL) 2016/794 alusel Europoli

poolt sõlmitud koostöölepingute kehtivust. Need õigusaktid jäävad jõusse ja nende

kohaldamist jätkatakse kuni nende kehtivusaja lõpuni või nende asendamiseni.

Artikliga 134 sätestatakse uuele määrusele ülemineku kord. Sellega tagatakse käimasoleva

operatiivtegevuse järjepidevus, Europoli seaduslikus valduses olevate andmete jätkuv

töötlemine ja isikuandmete edastamisega seotud olemasolevate lubade kehtivus. Samuti

säilitatakse sellega määruse (EL) 2016/794 alusel vastu võetud otsuste, rakendusmeetmete,

normide ja kokkulepete õiguslik toime kuni nende läbivaatamise, muutmise, asendamise või

kehtetuks tunnistamiseni uue raamistiku alusel. Sellega seoses peab haldusnõukogu hindama

kehtivate õigusaktide jätkuvat vastavust käesolevale määrusele ja võtma vajaduse korral

vajalikke meetmeid Europoli siseraamistiku kohandamiseks.

XV peatükk. Muude kehtivate õigusaktide muutmine

XV peatükk sisaldab asjaomaste liidu õigusaktide muudatusi, mis on vajalikud käesoleva

määruse rakendamise toetamiseks. Artikliga 135 nähakse ette sellest tulenev muudatus, et

tugevdada õigusraamistikku Europoli ja eu-LISA vaheliseks koostööks ühist tehnilist ja

operatiivhuvi pakkuvates valdkondades. Artikliga 136 muudetakse määrust (EL) 2024/982, et

võimaldada Europolil kasutada Prüm II raamistikku.

ET 25 ET

XVI peatükk. Lõppsätted

XVI peatükis on sätestatud käesoleva määruse rakendamise kord. Sellega kehtestatakse

järkjärguline lähenemisviis peamiste süsteemide ja võimete operatiivseks kasutuselevõtuks,

määratakse kindlaks rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide suhtes kohaldatavad

menetlused ning nähakse ette määruse (EL) 2016/794 kehtetuks tunnistamine ja sellele

osutamise järjepidevus.

ET 26 ET

2026/0165 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega

muudetakse määrusi (EL) 2018/1726 ja (EL) 2024/982 ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) 2016/794

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 87 lõike 2 punkti a ja

artiklit 88,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 67 lõigete 1 ja 3

kohaselt moodustab liit oma kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva

ala, kus on tagatud kõrge turvalisuse tase kuritegevuse, rassismi ja ksenofoobia

vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega ning liikmesriikide politsei ja

õigusasutuste ning muude pädevate asutuste tegevuse koordineerimise ja koostöö

tagamisega.

(2) Sisepiirikontrollita ala olemasolu eeldab liidu ja liikmesriikide jagatud vastutust

kõrgel tasemel sisejulgeoleku tagamise eest. Raskete kuritegude, terrorismi ja muude

liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuriteoliikide tõhus ennetamine ja

nende vastu võitlemine eeldab liikmesriikide pädevate asutuste vahelist tõhusat

koostööd, koordineerimist ja teabevahetust.

(3) Rasketel kuritegudel, terrorismil ja muudel liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi

kahjustavatel kuriteoliikidel on üha sagedamini piiriülene mõõde ning neid

iseloomustab suur keerukus ja kohanemisvõime. Selline kuritegelik tegevus loob

sageli seoseid, mis ei pruugi ilmneda üksnes riiklikust vaatenurgast. Selleks et

toetada liikmesriikide pädevaid asutusi selliste ohtudega tulemuslikult tegelemisel

ning aidata kaasa sidusale ja tõhusale reageerimisele kogu liidus, on vaja suuremat

toetust ja koordineerimist liidu tasandil.

(4) ELi toimimise lepingu artiklis 88 on sätestatud, et Europoli ülesanne on toetada ja

tõhustada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd

kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse, terrorismi ja liidu

poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuritegevuse vormide ennetamisel ja

nende vastu võitlemisel.

ET 27 ET

(5) Europol loodi algselt 26. juuli 1995. aasta Europoli konventsiooniga ja integreeriti

hiljem nõukogu otsusega 2009/371/JSK36 liidu raamistikku. Europoli rolli tugevdati

veelgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/79437.

(6) Europol peaks oma ülesannete täitmisel toetama liikmesriikide pädevaid asutusi

teabevahetuse, operatiivanalüüsi ja operatiivtoe ning muude abivormide kaudu oma

pädevuse piires. Võttes arvesse tema pädevusse kuuluvate kuritegude piiriülest

olemust ning nende ennetamises ja nende vastu võitlemises osalevate osalejate

mitmekesisust, peaks Europol kooskõlas käesoleva määrusega hõlbustama ka

tulemuslikku koostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning asjakohasel juhul

nende asutuste ja asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate

riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikute vahel.

(7) Selleks et liikmesriikide pädevaid asutusi tulemuslikult toetada, on vaja juurdepääsu

eksperditeadmistele, suutlikkusele ja teenustele, mida saab tulemuslikumalt ja

tõhusamalt arendada, säilitada ning kättesaadavaks teha liidu tasandil. Seetõttu peaks

Europol selliseid eksperditeadmisi, suutlikkust ja selliseid teenuseid säilitama ja

pidevalt arendama ning tegema need liikmesriikide pädevatele asutustele

kättesaadavaks, tugevdades seeläbi nende võimet reageerida üha komplekssematele,

tehnoloogiliselt keerukatele ja piiriülestele kuritegevusega seotud ohtudele.

(8) Liitu mõjutav kuritegevusega seotud ohupilt areneb pidevalt. Teatavad kuritegevuse

vormid avalduvad üha enam internetikeskkondades, tekitades õiguskaitseasutustele

uusi operatiivprobleeme. Sooline vägivald hõlmab üha enam tehnoloogiapõhiseid

kuritegeliku käitumise liike ja levib piiriüleselt. Info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine võimaldab sellist käitumist toime panna,

hõlbustada, võimendada või levitada eri jurisdiktsioonide vahel, kusjuures sageli

asuvad ohvrid, kuriteo toimepanijad, teenuseosutajad, tõendid ja asjakohane teave eri

liikmesriikides või kolmandates riikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

(EL) 2024/138538 tunnistatakse naistevastast vägivalda ja perevägivalda eraldiseisva

valdkonnana, mis nõuab koordineeritud tegevust kogu liidus. Sellised kuriteod

võivad seega kahjustada liidu poliitikaga hõlmatud ühiseid huve, sealhulgas naiste ja

meeste võrdõiguslikkust, kuriteoohvrite kaitset ja põhiõiguste kaitset. Soolise

vägivalla tunnustamine liidu õiguses eraldiseisva kuritegeliku nähtusena kajastab

vajadust tegeleda kõnealuste kuritegudega kogu liidus sidusal viisil. Tõhusad

meetmed soolise vägivalla vastu võivad nõuda eri kuriteoliikidega seotud teabe ja

eksperditeadmiste kombineerimist, mitut jurisdiktsiooni mõjutavate juhtumite

vaheliste seoste kindlakstegemist ning tõhustatud koostööd liikmesriikide pädevate

asutuste vahel. Europoli pädevusse kuuluvate raske kuriteo liikide loetelu peaks

seetõttu hõlmama soolist vägivalda.

(9) Selleks et käsitleda Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikidega seotud

kuritegusid, mis moodustavad osa hübriidmõõtmega ohust, aitavad sellele kaasa või

on sellega seotud, peaks Europol täielikult ära kasutama käesolevas määruses

36 Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus 2009/371/JSK, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)

(ELT L 121, 15.5.2009, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2009/371/oj). 37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu

otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK (ELT L 135,

24.5.2016, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/oj). 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1385, mis käsitleb

naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (ELT L, 2024/1385, 24.5.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1385/oj).

ET 28 ET

sätestatud ülesandeid, suutlikkust ja vahendeid. Hübriidmõõtme olemasolu Europoli

pädevusse kuuluvas kuriteos ei tohiks mõjutada Europoli suutlikkust toetada

liikmesriikide pädevaid asutusi teabevahetuse, operatiivanalüüsi, operatiivkoostöö ja

muus vormis antava toetuse kaudu oma pädevuse piires.

(10) Europol peaks toetama liikmesriikide pädevaid asutusi ning ei tohiks ise kohaldada

sunnimeetmeid ega rakendada uurimismeetmeid. Seepärast tuleks käesoleva

määrusega kehtestada selged normid Europoli pädevuse, ülesannete ja toimimise

kohta, tagades samal ajal põhiõiguste, sealhulgas isikuandmete kaitse õiguse

austamise.

(11) Kuna Europoli operatiivtoe alane tegevus on laienenud ja mitmekesistunud, on vaja

tagada Europoli pakutava operatiivtoe eri vormide sidusus, vastastikune täiendavus

ja tegevuse järjepidevus. Europoli tegevusraamistik peaks seega võimaldama

Europoli töövahenditel, eksperditeadmistel ja toetusstruktuuridel toimida ühtselt ja

vastastikku tugevdaval viisil, olles samal ajal piisavalt kohandatav muutuvate

operatiivvajaduste, tehnoloogia arengu ja esilekerkivate julgeolekuohtudega.

(12) Raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi piiriülene ja omavahel seotud

olemus nõuab jurisdiktsioonide ja kuritegevusvaldkondade vaheliste seoste, mustrite

ja arengusuundade kindlakstegemist. Killustatud või mittetäielik kriminaalteave võib

tekitada operatiivseid pimealasid, mida rahvusvahelised kuritegelikud võrgustikud ja

terroristid saavad ära kasutada. Koondades teavet ja kriminaalteavet, mis on pärit

mitmest asutusest ja allikast kogu liidus ja väljaspool seda, on Europolil ainulaadne

võimalus aidata kaasa kuritegevusega seotud ohtude, operatiivsuundumuste ja

esilekerkivate julgeolekuriskide ühise strateegilise analüüsi väljatöötamisele.

(13) Tagamaks, et strateegiline analüüs rakendataks ellu tõhusate meetmetena, peaksid

Europoli analüüsivahendid toetama prioriteetide kindlaksmääramist, vahendite

eraldamist ning operatiivtegevuse kavandamist liidu ja liikmesriikide tasandil,

sealhulgas kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa

platvormi (EMPACT) raames. Samuti peaksid need toetama komisjoni ja

liikmesriike riskihindamiste tegemisel ja Schengeni raamistiku rakendamise

kontrollimisel.

(14) Liidu ühise strateegilise analüütilise ülevaate koostamise eest peaksid ühiselt

vastutama Europol, liikmesriigid ning asjaomased liidu institutsioonid, organid,

missioonid ja asutused, kes peaksid kooskõlas oma vastavate volituste ja kohaldatava

liidu õigusega esitama nende analüütiliste vahendite koostamiseks vajaliku teabe.

Europol peaks toetama ka ühiste analüüsimeetodite ja -standardite väljatöötamist ja

kasutamist, eelkõige liidu tasandi ohuhinnangute jaoks, et tugevdada kriminaalteabe

analüüside võrreldavust, järjepidevust ja koostalitlusvõimet liidu tasandil.

(15) Europoli strateegilistes analüüsides ja ohuhinnangutes tuleks vajaduse korral pöörata

erilist tähelepanu liidu lähinaabrusele ning eelkõige olukorrale riikides, mis on liidu

kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid. Selline panus võib hõlmata

hinnangut nende partnerite suutlikkusele ennetada rasket kuritegevust ja terrorismi

ning nende vastu võidelda. Strateegilistes analüüsides ja ohuhinnangutes tuleks

täiendavalt arvesse võtta nende ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete

kandidaatriikide panust, kelle enda riiklikud raske ja organiseeritud kuritegevuse

põhjustatud ohtude hinnangud töötatakse välja liidu rahastatavate projektide toel.

(16) Koondades ja analüüsides mitmest allikast pärit teavet ja kriminaalteavet, võib

Europol teha kindlaks seosed, mis ei ole üheainsa liikmesriigi seisukohast ilmsed ja

ET 29 ET

mis võivad nõuda uurimistoiminguid riiklikul tasandil. Kuna kriminaaluurimiste

läbiviimise eest vastutavad liikmesriikide pädevad asutused, peaks Europolil seega

olema võimalik oma pädevuse piires taotleda, et need asutused hindaksid

põhjendamatu viivituseta vajadust algatada, viia läbi või koordineerida uurimisi

seoses Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikidega. Europolil peaks olema

võimalik esitada selline taotlus ka juhul, kui kuritegelik tegevus puudutab peamiselt

ühte liikmesriiki, kuid võib mõjutada liidu sisejulgeolekut. Ühte liikmesriiki

koondunud kuritegelik tegevus võib siiski olla osa laiemast kuritegelikust nähtusest

või tekitada riske ja haavatavusi, mis ulatuvad üle riigipiiride, ning seetõttu tuleb

neid vaadelda laiemast liidu vaatenurgast.

(17) Tõhusad kriminaalmenetluse järelmeetmed Europoli taotlustele, mis käsitlevad

vajadust hinnata kriminaaluurimiste algatamist, läbiviimist või koordineerimist,

võivad vajada õigusalast koordineerimist ja koostööd liidu tasandil. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/172739 asutatud Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ametit (Eurojust) tuleks seetõttu sellistest taotlustest ja

liikmesriikide pädevate asutuste tehtud järelmeetmete otsustest viivitamata teavitada.

See peaks võimaldama Eurojustil hõlbustada kriminaalmenetluse järelmeetmete

võtmist, tagada liidu tasandil õiguskaitse- ja süüdistuse esitamise meetmete sidusus

ning täita oma ülesandeid kooskõlas kõnealuse määrusega.

(18) Europoli operatiivtegevuse sidusus on oluline ühtseks reageerimiseks raskele ja

organiseeritud kuritegevusele, terrorismile ja muudele Europoli pädevusse

kuuluvatele kuriteoliikidele. Võttes arvesse kuritegevusega seotud ohtude üha

suuremat omavahelist seotust ja kuritegevuse kasvavat keerukust, peaks Europol

tagama teabe, kriminaalteabe ja operatiivtoe koordineeritud käsitlemise kõigis oma

struktuurides ja eksperditeadmiste valdkondades. Seepärast peaks Europolil olema

alaline operatiiv- ja analüüsitalitus, et tagada oma tegevuse koordineerimine ja

sidusus ning toetada liikmesriikide valdkondadevahelist operatiivreageerimist liidu

tasandil.

(19) Mitme Europoli pädevusse kuuluva kuriteoliigi puhul on vaja spetsiaalseid

eksperditeadmisi, tegevussuutlikkust ja operatiivtuge, mida on kõige tõhusam

korraldada ja säilitada liidu tasandil. Seepärast peaks Europolil olema oma

organisatsioonilise struktuuri osana liidu sisejulgeoleku seisukohast eriti olulistes

valdkondades liidu eksperdikeskused. Need keskused peaksid moodustama Europoli

organisatsioonilise struktuuri lahutamatu osa ja aitama kaasa Europoli ülesannete

täitmisele oma pädevusvaldkondades. Need ei tohiks olla eraldiseisvad juriidilised

isikud. Kõnealuse põhisuutlikkuse järjepidevuse ja stabiilsuse tagamiseks tuleks

selliste keskuste loomine kindlaks määrata käesoleva määrusega. Haldusnõukogu

peaks vastutama keskuste töökorralduse, eriülesannete, koosseisu ja

tegevuspõhimõtete kindlaksmääramise eest, võttes arvesse operatiivvajadusi ja

muutuvaid julgeolekuohte.

(20) Hübriidmõõtmega kuritegevus võib esineda seoses iga kuriteoliigiga, mis kuulub

Europoli pädevusse. Seepärast peaksid kõik keskused oma vastavates

pädevusvaldkondades aitama kaasa selliste kuritegude ennetamisele ja nende vastu

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727 Euroopa Liidu

Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega asendatakse ja tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK (ELT L 295, 21.11.2018, lk 138,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1727/oj).

ET 30 ET

võitlemisele, sealhulgas juhul, kui need moodustavad osa hübriidmõõtmega ohust,

soodustavad seda või on sellega seotud.

(21) Kuna Europoli tegevuskeskkonda iseloomustavad üha enam muutlikud kuritegelikud

struktuurid ja mitme kuritegevusvaldkonna lähenemine, nõuab liikmesriikide

pädevate asutuste tõhus toetamine tihedat koostööd ja koordineerimist eriteadmiste

keskuste ja muude Europoli organisatsiooniliste struktuuride vahel. Seepärast

peaksid keskused tegema koostööd ning ühendama oma vastavad eksperditeadmised

ja suutlikkuse, kui see on vajalik, et toetada valdkondadevahelist

operatiivreageerimist valdkonnaülestele ohtudele. Käesoleva määruse kohane

ülesannete määramine konkreetsele keskusele ei tohiks välistada teiste keskuste või

organisatsiooniliste struktuuride kaasamist nende ülesannete täitmisse, kui

operatiivvajadus seda nõuab.

(22) Selleks et tegeleda üha tõsisemate ohtudega, mida kujutavad endast rahvusvahelised

raske ja organiseeritud kuritegevuse võrgustikud, peaks Europol eelkõige Euroopa

raske ja organiseeritud kuritegevuse keskuse kaudu pakkuma liikmesriikidele

operatiivset, analüütilist, tehnilist ja kohtuekspertiisialast tuge, et võidelda raske ja

organiseeritud kuritegevuse vormidega, nagu ebaseaduslik uimastikaubandus,

kauplemine tulirelvade ja lõhkeainetega, keskkonnakuriteod ja varavastased kuriteod

ning keerukad piiriülesed uurimised.

(23) Liitu mõjutav terrorismioht areneb jätkuvalt nii osalejate, meetodite kui ka vahendite

poolest, sealhulgas internetikeskkondade ja kujunemisjärgus tehnoloogiate

kasutamise kaudu. Tõhusaks terrorismivastaseks võitluseks on vaja, et Europol

pakuks oma Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse kaudu liikmesriikidele

operatiivset, analüütilist, tehnilist ja kohtuekspertiisialast tuge, et võidelda

terroristliku tegevuse vastu, nagu terrorismi rahastamine, internetis toimuv

radikaliseerumine, terroristliku veebisisu levitamine või füüsiliste rünnakute

ennetamine. Europol peaks toetama ka kriisidele reageerimise mehhanismide

koordineerimist liidu tasandil.

(24) Finants- ja majanduskuriteod kahjustavad liidu majanduse, finantssüsteemi ja

õiguskorra terviklikkust ning on raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi

peamised võimaldajad. Keerukate finantsskeemide, krüptovara ja digitaalse

finantstehnoloogia kasutamine muudab kuritegeliku vara avastamise, uurimise ja

jälitamise üha keerulisemaks. Selleks on vaja püsivaid eksperditeadmisi ja

suutlikkust liidu tasandil. Europol peaks seepärast eelkõige oma Euroopa finants- ja

majanduskuritegude vastase võitluse keskuse kaudu pakkuma liikmesriikidele ning

asjaomastele liidu organitele ja asutustele, näiteks nõukogu määrusega (EL)

2017/193940 loodud Euroopa Prokuratuurile, eritoetust finantsuurimisteks,

kriminaaltulu jälitamiseks ja tuvastamiseks, krüptovara ja digitaalse

finantstehnoloogia jaoks ning kuritegelike finantsskeemide ja -tehingute

tuvastamiseks ja analüüsimiseks.

(25) Selleks et Europol saaks pakkuda riiklikele kriminaaltulu tuvastamise üksustele

tõhusat tuge kriminaaltulu jälitamisel ja tuvastamisel, peaksid liikmesriigid tagama,

et Europolil on tõhus juurdepääs vara jälitamiseks ja tuvastamiseks vajalikule

teabele. Kui Europol teeb oma analüüsitegevuse põhjal kindlaks vahetu ohu, et

40 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).

ET 31 ET

jälitatud ja tuvastatud vara kaob, peaks tal olema võimalik taotleda asjaomase

liikmesriigi pädevatelt asutustelt viivitamatute meetmete võtmist.

(26) Küberkuritegevus ja küberruumiga seotud kuritegevus on liidu sisejulgeolekut

mõjutava ohupildi keskne osa. Küberkuritegevuse kui teenuse kasvav kättesaadavus

hõlbustab keerukate vahendite ja teenuste kasutamist paljude kurjategijate ja

terroristide poolt, suurendades seeläbi küberruumiga seotud kuritegevuse ulatust ja

mõju. Europol peaks seepärast eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa

keskuse kaudu toetama liikmesriike küberkuritegevuse ennetamisel ja selle vastu

võitlemisel, küberrünnetele reageerimisel ning kuritegevuse kasvava digitaalse

mõõtmega tegelemisel kõigis tema pädevusse kuuluvates kuritegevuse valdkondades.

Europol peaks samuti aitama kaasa spetsiaalse tehnilise suutlikkuse arendamisele ja

kasutuselevõtule, eelkõige digitaalkriminalistika, seadusliku juurdepääsu ning

krüpteeritud andmete töötlemise ja analüüsimise valdkonnas. Niisugune suutlikkus

nõuab sellisel tasemel eksperditeadmisi ja vahendeid, mida saab tulemuslikumalt

tagada liidu tasandil.

(27) Kuritegeliku päritolu kahtlusega küberintsidendid, eelkõige lunavaraintsidendid

nõuavad sageli nii küberturvalisuse- kui ka õiguskaitsealast reageerimist.

Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus peaks seepärast tegema tihedat

koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/88141 loodud

Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA) seoses küberturvalisuse,

küberohtude ja küberintsidentidega, mis on kuritegeliku päritolu kahtlusega, pöörates

erilist tähelepanu lunavaraintsidentidele, sealhulgas ENISA lunavara kasutajatoe

kaudu. Selline koostöö peaks toetama tulemuslikku koordineerimist, teabe ja

eksperditeadmiste vahetamist ning koostoime arendamist küberturvalisuse- ja

õiguskaitseasutuste vahel.

(28) Rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus on olulised

piiriülesed kuriteod, mis ohustavad inimelusid, õõnestavad liidu rände- ja

piirihalduspoliitikat ning toovad organiseeritud kuritegelikele võrgustikele

märkimisväärset tulu. Europoli raames loodud rändajate ebaseadusliku üle piiri

toimetamise vastane Euroopa keskus peaks tagama liidu tasandil püsivad

eksperditeadmised ja suutlikkuse, et toetada võitlust rändajate ebaseadusliku üle piiri

toimetamise ja inimkaubanduse vastu. Europol peaks eelkõige selle keskuse kaudu

toetama liikmesriike rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise rändeteede ja

ebaseadusliku sisserände võrgustike lammutamisel. Europol peaks toetama ka

inimkaubanduse ohvrite ja muude haavatavate isikute tuvastamist, tagades koostöö

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/36/EL42 osutatud ELi

inimkaubandusevastase võitluse koordinaatoriga.

(29) Muutuvate kuritegevusega seotud ohtude ja operatiivvajaduste tõttu võib erandlikel

asjaoludel olla vaja luua täiendavaid keskusi valdkondades, mis nõuavad

eksperditeadmisi või koordineeritud tegevust liidu tasandil. Tegevdirektor peaks

pidevalt hindama operatiivsuundumusi, suutlikkuse nõudeid ja esilekerkivaid

41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/881, mis käsitleb ENISAt

(Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia küberturvalisuse

sertifitseerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 526/2013 (küberturvalisuse määrus)

(ELT L 151, 7.6.2019, lk 15, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/881/oj). 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse

inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega

asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2011/36/oj).

ET 32 ET

kuritegevusvaldkondi ning vajaduse korral tegema kindlaks vajaduse täiendavate

keskuste loomise järele. Täiendavad keskused tuleks luua üksnes juhul, kui on

olemas püsiv operatiivvajadus, mida ei ole võimalik Europoli olemasolevate

organisatsiooniliste struktuuride kaudu piisavalt rahuldada. Samuti peaks olema

võimalik selliseid täiendavaid keskusi kohandada, ühendada või sulgeda, kui see on

vajalik muutuvate operatiivnõuetega arvestamiseks. Selleks et tagada ühtne raamistik

keskuste loomiseks, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise

lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte täiendavate keskuste loomise,

kohandamise, ühendamise või sulgemise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks

oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas

ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes43

sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik

dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist.

(30) Oma tegevuses peaksid keskused tegema oma pädevuse piires tihedat koostööd

sarnaste liidu tasandil loodud eristruktuuridega, sealhulgas Eurojusti kriminaalasjade

eksperdikeskustega ja tulevase laste seksuaalse väärkohtlemise eest kaitsmise ELi

keskusega. Selline koostöö peaks aitama tagada vastastikust täiendavust, vältida

jõupingutuste dubleerimist ning maksimeerida eksperditeadmiste ja suutlikkuse

operatiivset väärtust.

(31) Suure riskiga kuritegelike võrgustike ja keerukate piiriüleste kuritegelike nähtuste

uurimine nõuab struktureeritud, kuid paindlikke operatiivkoostöö vorme

liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Operatiivrakkerühmad loovad Europoli toel

raamistiku uurimistegevuse, operatiivsete eksperditeadmiste ja kriminaalteabe

koondamiseks prioriteetsetele sihtmärkidele. Seepärast peaks Europol osalema

operatiivrakkerühmades, mis võimaldavad tegevuse koordineerimist, hõlbustavad

teabevahetust ja teabe analüüsi ning pakuvad spetsiaalset operatiivset, tehnilist,

analüütilist ja kohtuekspertiisialast tuge. Vajaduse korral tuleks

operatiivrakkerühmad integreerida EMPACTi tegevusse. Kui operatiivjäreldused

osutavad õigusalase kooskõlastamise vajadusele, peaks Europol tagama asjakohase

teabe õigeaegse edastamise Eurojustile, et toetada tema volituste tulemuslikku

kasutamist kooskõlas määrusega (EL) 2018/1727.

(32) Ühised uurimisrühmad loovad struktureeritud raamistiku koordineeritud uurimisteks,

ühiseks operatiivplaneerimiseks ja tõendite kasutamiseks ühises uurimiskeskkonnas.

Seepärast peaks Europol suutma toetada ühiseid uurimisrühmi tema pädevusse

kuuluvate kuritegude korral, andes oma panuse kriminaalteabe, analüütilise sisendi ja

spetsiaalse tegevussuutlikkusega ning hõlbustades tegevuse koordineerimist, kui see

tugevdab ühist uurimistegevust. Kui operatiivjäreldused osutavad õigusalase

kooskõlastamise vajadusele, peaks Europol tagama asjakohase teabe õigeaegse

edastamise Eurojustile, et toetada tema volituste tulemuslikku kasutamist kooskõlas

määrusega (EL) 2018/1727.

(33) Selleks et pakkuda liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide pädevatele

asutustele tulemuslikku operatiivtuge, peab Europol tegema operatiivtegevuse käigus

kättesaadavaks oma eksperditeadmised, suutlikkuse ja toe. Seepärast peaks Europolil

43 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

ET 33 ET

olema võimalik lähetada töötajaid, et pakkuda analüütilist, operatiivset, tehnilist ja

kohtuekspertiisialast tuge otse asjaomastele pädevatele asutustele. Sellised lähetused

peaksid eelkõige toetama suuremahulisi ja keerukaid uurimisi, operatiivtegevuse

koordineerimist ja suuri rahvusvahelisi sündmusi. Samuti peaksid need aitama tagada

õiguskaitsealase tegevuse ja liidu välispiiridel toimuva tegevuse sidusust, kusjuures

iga asutus tegutseb oma pädevuse piires. Eelkõige peaksid Europoli lähetused aitama

taustakontrolliasutustel teha kontrolle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2024/1356,44 toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2019/189645 loodud Frontexit ja määruse (EL) 2019/1896 kohast

rändehaldustegevust ning toetama piirihaldusasutusi Europoli teabe

julgeolekukontrollide tegemisel liidu välispiiridel. Europoli lähetuste tulemuslikkus

sõltub liikmesriikide õigeaegsest ja aktiivsest toetusest. Seepärast peaksid

liikmesriigid tagama, et Europoli lähetatud töötajatel on vajaduse korral turvaline

juurdepääs tegevuskohtadele, teabele ja tehnilistele seadmetele, ning hõlbustama

koordineerimist ja integreerimist riiklike operatiivrühmadega.

(34) Teatavates olukordades võib Europol vajada konkreetsete operatiivvajaduste

rahuldamiseks põhjalike eksperditeadmistega töötajate lähetamist. Liikmesriikide

määratud ekspertidest koosnevate spetsiaalsete operatiiv- ja tehniliste reservide

pidamine aitab vajaduse korral tagada selliste eksperditeadmiste kättesaadavuse.

Samal ajal on nende ekspertide eriteadmised ja kogemused jätkuvalt olulised

liikmesriikide pädevate asutuste ülesannete täitmiseks. Seepärast on vaja

tasakaalustatud lähenemisviisi, et võimaldada Europolil kasutada neid

eksperditeadmisi konkreetsete operatiivvajaduste rahuldamiseks, säilitades samal ajal

riikliku tegevussuutlikkuse. Lähetused nendest reservidest on tõhus mehhanism selle

eesmärgi saavutamiseks.

(35) Europoli operatiivtoe väärtus sõltub tema tihedast lõimimisest liikmesriikide

pädevate asutuste tegevusega. Selline lõimimine nõuab tugevaid riiklikke

koordineerimisstruktuure, mis on võimelised toimima tõelise liidesena Europoli ja

liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Europoli riiklikel üksustel on keskne roll

Europoli ja nende asutuste vahelise koostöö tagamisel ning teabevahetuse

hõlbustamisel. Samuti peaksid need aitama kindlaks määrata riiklikud operatiivsed

prioriteedid ja suutlikkuse vajadused, mida Europol toetab, hõlbustama

liikmesriikide panust Europoli analüütilisse ja strateegilisse hindamisse ning aitama

tagada Europoli toetuse tulemusliku koordineerimise riiklikul tasandil. Europoli

juurde määratud kontaktametnikel peaks olema oluline roll otsese koostöö ja

koordineerimise hõlbustamisel liikmesriikide pädevate asutustega, sealhulgas kiire

teabevahetuse ja piiriüleste operatiivsidemete kindlakstegemise kaudu.

(36) Europoli riiklikud üksused peaksid samuti võtma suurema rolli selle tagamisel, et

EMPACT saavutab oma täieliku tegevuspotentsiaali, kõrvaldades olemasolevad

koordineerimislüngad, mis takistavad tulemuslikku seost liidu tasandi prioriteetide ja

riiklike vajaduste vahel. Selleks peaksid Europoli riiklikud üksused kujunema

keskseteks operatiivplatvormideks, kus asub nende riiklik EMPACTi tugirühm, kes

vastutab operatiivtegevuses osalemise hõlbustamise ja liikmesriikide panuste

EMPACTi prioriteetidega vastavusse viimise eest.

44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1356, millega kehtestatakse

kolmanda riigi kodanike taustakontroll välispiiridel ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 767/2008,

(EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240 ja (EL) 2019/817 (ELT L, 2024/1356, 22.5.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1356/oj). 45 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

ET 34 ET

(37) Selleks et Europoli operatiivset, analüütilist, tehnilist ja kohtuekspertiisialast tuge

riigisisestes uurimistes tulemuslikult kasutada, tuleb see tugi kohandada riiklikele

vajadustele ja menetlustele. Tagamaks, et Europoli tuge saab kiiresti kasutusele võtta

ning viia kooskõlla operatiivvajaduste ja menetlusnõuetega riiklikul tasandil, tuleks

iga liikmesriigi Europoli riiklikus üksuses luua Europoli tugibüroo. Need tugibürood

peaksid hõlbustama kriminaalteabe, analüüsivahendite, digitaal- ja kohtuekspertiisi

tehnoloogiate ning operatiivsete eksperditeadmiste integreerimist otse

käimasolevatesse riigisisestesse uurimistesse. Samuti peaksid tugibürood aitama

tagada, et liikmesriikide pädevad asutused saavad Europoli pakutud

tegevusväljundeid tulemuslikult kasutada raskete kuritegude ja terrorismi

ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

(38) Europoli tugibüroodes peaksid töötama Europoli töötajad, kellel on olnud

struktureeritud karjäär, milles on ühendatud liikmesriigi pädevates asutustes saadud

kogemused ja sellele järgnev teenistus Europolis, enne kui nad lähetatakse riiklikku

struktuuri tagasi. See rotatsioonimudel on oluline selleks, et tagada, et Europolis

omandatud eksperditeadmised reinvesteeritakse tulemuslikult riiklikku süsteemi ja et

Europoli tuge integreerivad Europoli töötajad, kellel on operatiivne arusaam

konkreetsest õigus-, tegevus- ja organisatsioonilisest raamistikust, milles asjaomase

liikmesriigi pädevad asutused tegutsevad. Sellised Europoli töötajad peaksid aru

andma nii Europolile kui ka liikmesriigile, kus on asutatud Europoli tugibüroo.

Europoli tugibüroode loomine ei tohiks mõjutada liikmesriikide pädevate asutuste

riigisisesest õigusest tulenevaid kohustusi ja volitusi. Selleks et tagada Europoli

tugibüroode aluseks oleva rotatsioonipõhise personalimudeli tulemuslikkus, peaksid

liikmesriigid võtma vajalikud meetmed, et hõlbustada töötajate taasintegreerimist

oma riiklikesse haldusasutustesse pärast nende ülesannete täitmist tugibüroos.

Selleks on vaja kõrvaldada haldus-, organisatsioonilised ja karjääriga seotud tõkked,

mis võivad takistada liikmesriikide ametiasutuste ja Europoli vahelist liikuvust,

tagades seeläbi, et sellist liikuvust tunnustatakse nende ametialase karjääri

lahutamatu osana.

(39) Liidu kuritegevusalase teabe keskusena peaks Europolil olema võimalik töödelda

teavet, mille ta on saanud allikatest või mille ta on saanud otse avalikult

kättesaadavatest allikatest, kui käesolevas määruses sätestatud tingimustest ja

kaitsemeetmetest ei tulene teisiti. Teabe tulemuslik kogumine Europoli jaoks

avalikult kättesaadavatest allikatest hõlmab eelkõige internetipõhiste

otsingumootorite kasutamist, sealhulgas isikuandmete sisestamist, mida ei tohiks

käsitada isikuandmete saatmise või edastamisena eraõiguslikele isikutele käesoleva

määruse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/172546 tähenduses.

(40) Liikmesriigid peaksid tagama Europolile tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe

õigeaegse esitamise, sealhulgas struktureeritud, turvaliste ja automaatsete

teabevahetusmehhanismide kaudu. Sellega seoses peaksid liikmesriigid looma

asjakohased riiklikud andmelaadurid, mis võimaldavad asjakohase teabe

struktureeritud sisestamist Europoli teenustesse ja vahenditesse ning millega

tagatakse andmete kvaliteet, täielikkus ja ajakohasus, ning neid hooldama.

46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 35 ET

(41) Europoli tegevusmudel tugineb endiselt kindlalt andmete omandiõiguse põhimõttele,

mille kohaselt säilitavad Europolile teavet esitavad liikmesriigid, liidu

institutsioonid, organid, missioonid ja asutused, kolmandad riigid ning

rahvusvahelised organisatsioonid kontrolli andmete töötlemise eesmärgi ja

tingimuste üle. See põhimõte on Europoliga toimuva teabevahetuse vastastikuse

usalduse nurgakivi ja tagab, et andmete kasutamine on rangelt kooskõlas

andmeesitaja määratletud kavatsusega.

(42) Europol peaks saama töödelda isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks vajalikus

ulatuses, tingimusel et selline töötlemine toimub üksnes käesolevas määruses

sätestatud eesmärkidel. Määruses (EL) 2018/1725 on sätestatud normid füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja

asutustes. Europolis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes tuleks kohaldada

määrust (EL) 2018/1725, mida täiendavad käesoleva määruse erinormid.

(43) Europol tegutseb teabekeskkonnas, mida iseloomustab suur hulk heterogeenseid

andmeid, mis sageli pärinevad mitmest allikast ja operatiivkontekstist. Oluline osa

sellest teabest saadakse struktureerimata kujul, mis muudab kategooriatesse

jaotamise eelnevalt kindlaks määratud andmesubjektide kategooriate alusel

keeruliseks või mõnikord isegi võimatuks. See kajastab tänapäevase õiguskaitse

tegelikkust, kus teabe hankimine suurtest ja struktureerimata andmestikest on

õiguskaitseasutuste peamine operatiivülesanne. Sellega seoses tuleks Europoli suhtes

kohaldatavad andmesubjektide kategooriatesse jaotamise normid viia kooskõlla

määrusega (EL) 2018/1725. Europol peaks seetõttu tegema selget vahet II lisas

loetletud andmesubjektide eri kategooriatega seotud isikuandmete vahel üksnes kui

see on kohaldatav ja võimaluste piires, tagades operatiivse tulemuslikkuse, järgides

samal ajal täielikult andmekaitsemeetmeid ja -põhimõtteid, nagu võimalikult väheste

andmete kogumine ja eesmärgikohasus.

(44) Isikuandmete liigitamine on dünaamiline protsess, mis võib uute vihjete ja uue teabe

kättesaadavaks muutumisel muutuda. Isikuandmed, mida algselt ei peeta

asjakohaseks isiku lisamiseks II lisas esitatud andmesubjektide kategooriasse, võivad

edasise töötlemise käigus omandada operatiivse tähtsuse või paljastada seoseid

käimasolevate uurimistega. Kui II lisas loetletud andmesubjektide eri kategooriatega

seotud isikuandmeid ei ole võimalik selgelt eristada või kui Europol peab töötlema

isikuandmeid, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega,

peaks Europol teavitama sellest oma andmekaitseametnikku. Sellised isikuandmed

tuleks viivitamata kustutada, kui andmete töötlemise eesmärk on täidetud.

(45) Europoli ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ja teabe töötlemiseks on vaja välja

töötada ja kasutada teenuseid ja vahendeid, mis tuleks luua ja mida tuleks hallata

viisil, mis tagab nende tulemuslikkuse, tõhususe ning vastavuse kohaldatavatele

andmekaitse- ja andmeturbestandarditele.

(46) Europoli eesmärkide ja ülesannete toetamiseks ning liikmesriikide ja muude liidu

organite ja asutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamiseks on vaja luua Europoli

ristkontrolliteenus, et töödelda teavet, mida Europol koostöös liikmesriikidega juba

säilitab ja liigitab, et võrrelda seda olemasolevate andmetega. Kõnealuse teenuse

tulemuslikuks ja tõhusaks toimimiseks peaksid liikmesriikide pädevate asutuste

kohtuasjade haldamise süsteemid olema sellise teenusega koostalitlusvõimelised ja

tehniliselt ühendatud. Selleks et maksimeerida tehniline tõhusus ja tagada kooskõla

olemasolevate liidu infosüsteemidega, peaks Europoli ristkontrolliteenus, kui see on

tehniliselt teostatav, taaskasutama ja kohandama oma biomeetrilise võrdlemise

ET 36 ET

funktsioonide jaoks eu-LISA välja töötatud olemasolevaid tehnoloogiaid ja

komponente, sealhulgas ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse (sBMS) aluseks

olevat tehnoloogiat. Sellise tehnoloogia taaskasutamine ja kohandamine peaks

teenima üksnes tehnilisi, operatiivseid ja kulutõhususe eesmärke, sealhulgas

mastaabisäästu ja investeeringute dubleerimise vältimist, ega tohiks mõjutada

kehtivat juhtimiskorda, juurdepääsuõigusi, andmete omandiõigust, koostalitlusvõime

ülesehitust, vastutusalade jaotust liidu organite ja asutuste vahel ega liidu õiguse

kohaseid teabele juurdepääsu reguleerivaid õiguslikke tingimusi.

(47) Isikuandmete töötlemine Europoli ristkontrolliteenuses nõuab täpse ja ammendava

andmeliikide loetelu koostamist, et tagada töötlemise jätkuv vajalikkus ja

proportsionaalsus Europoli ülesannete täitmiseks ning üksikisikute õiguste kaitse

kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenõuetega. Selliste andmeliikide

andmevormingud, sealhulgas tuvastatavad objektid või teenusest päringute

tegemiseks kasutatavad multimeediaandmed, tuleks sätestada rakendusaktiga.

(48) Asjakohaste andmete süstemaatiline ja õigeaegne üleslaadimine Europoli

ristkontrolliteenusesse liikmesriikide ja Europoli poolt on oluline, et tagada teenuse

tõhusus ning toetada piiriülest koostööd raske ja organiseeritud kuritegevuse

ennetamisel ja selle vastu võitlemisel, nähes samal ajal ette vajalikud kaitsemeetmed,

et kaitsta liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve ja üksikisikute õigusi. Kõigi uute

üleslaaditud andmete süstemaatilise võrdlemise teel juba salvestatud andmetega, et

teha kindlaks juhtumitevahelised seosed, võimaldab teenus Europolil toetada

liikmesriike piiriülestes uurimistes.

(49) Liikmesriikide pädevad asutused peavad tegema Europoli ristkontrolliteenusest

süstemaatiliselt päringuid, et tagada teenuse tulemuslik kasutamine kõigi asjaomaste

õiguskaitseasutuste poolt kogu liidus ning seeläbi tõhustada raskete kuritegude ja

terrorismi ennetamist ja nende vastu võitlemist, tagades samal ajal, et andmetele

juurdepääsu suhtes kohaldatakse rangeid tingimusi ja kaitsemeetmeid, et kaitsta

üksikisikute õigusi ja järgida andmete omandiõiguse põhimõtet.

(50) Selleks et Europol saaks tulemuslikult toetada piiriüleseid uurimisi ja

operatiivtegevust, on vaja luua Europoli analüüsikeskkond kui turvaline tehniline ja

operatiivplatvorm andmete säilitamiseks, töötlemiseks, analüüsimiseks ja

visualiseerimiseks. Europoli analüüsikeskkond peaks toetama Europoli ülesannete

täitmist, hõlbustades liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt, rahvusvahelistelt

organisatsioonidelt, eraõiguslikelt isikutelt või muudest allikatest kooskõlas

käesoleva määrusega saadud andmete operatiivanalüüsi.

(51) Selleks et tagada üksikisikute õiguste kaitse, tuleks Europoli analüüsikeskkonna

andmetest, sealhulgas analüüsiprojektide raames säilitatavatest andmetest päringute

tegemise ja neile juurdepääsu suhtes kohaldada rangeid juurdepääsutingimusi ja

andmekaitsemeetmeid, võimaldades samal ajal pädevatel üksustel teha tulemuslikult

päringuid ja omada andmetele kaudset juurdepääsu, et aidata kaasa raskete

kuritegude ja terrorismi ennetamisele ja nende vastu võitlemisele.

(52) Selleks et toetada liikmesriike ühise operatiivanalüüsi tegemisel, peaks politsei ühine

andmeruum kasutama ära Europoli analüüsikeskkonna suutlikkust. See hõlmab

vajaduse korral täiustatud analüüsivahendeid ja mooduleid, näiteks neid, mis

võimaldavad töödelda ja võrrelda biomeetrilisi andmeid, ning funktsioone, mis

toetavad avalikult kättesaadavatest allikatest andmete kogumist ja analüüsimist.

Sellise suutlikkuse kättesaadavus politsei ühises andmeruumis peaks parandama

ET 37 ET

juhtumitevaheliste seoste avastamist ja hõlbustama koordineeritud

operatiivreageerimist.

(53) Selleks et hõlbustada reaalajas operatiivkoostööd eri liikmesriikide pädevate asutuste

ja Europoli vahel, peaks politsei ühine andmeruum võimaldama luua ühiseid

operatiivanalüüsi juhtumeid. Ühise operatiivanalüüsi juhtumid peaks moodustama

turvalise koostöökeskkonna, kus osalevad asutused ja Europol saavad ühiselt

töödelda, analüüsida, rikastada ja vahetada teavet, mis on seotud konkreetse

kriminaaluurimise, ohu, kuritegeliku võrgustiku või tegevuseesmärgiga. Ühiste

operatiivanalüüsi juhtumite loomise suhtes tuleks kohaldada selgeid kriteeriume ja

menetlusi, sealhulgas osalevate asutuste määramist ning nendes töödeldavale teabele

juurdepääsu ja selle kasutamise tingimusi.

(54) Selleks et suurendada ühise operatiivanalüüsi tõhusust, peaks Europolil olema

võimalik teha liikmesriikidele ettepanek luua olemasoleva teabe ja andmete analüüsi

põhjal ühise operatiivanalüüsi üksus, austades samal ajal liikmesriikide

kaalutlusõigust otsustada ühise operatiivanalüüsi üksuse avamise üle.

(55) Selleks et võimaldada ühise operatiivanalüüsi üksuses osalejatel teha tõhusat

koostööd ja analüüsida andmeid, vahetada teavet ja viia läbi ühistegevusi, andes

samal ajal võimaluse kasutada Europoli asjakohast suutlikkust, tuleks politsei ühises

andmeruumis pakkuda täiustatud funktsioone, sealhulgas turvalisi sidevahendeid,

nagu vestlused ja videokonverentsid, ning suutlikkust ühiselt dokumente koostada ja

visualiseerida, et hõlbustada tulemuslikku ja tõhusat koostööd ja analüüsi osalejate

vahel ning toetada teabe ja eksperditeadmiste vahetamist turvalises ja kontrollitud

keskkonnas.

(56) Kuna kuritegevus muutub üha rahvusvahelisemaks, peaks ühise operatiivanalüüsi

üksust avaval liikmesriigil olema nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik teha

ettepanek kolmanda riigi osalemiseks. Selline osalemine peaks piirduma kolmandate

riikidega, kellel on Europoliga isikuandmete vahetamist võimaldav kokkulepe, ja

olukordadega, kus Europol leiab, et asjaomase kolmanda riigi osalemine on ühise

operatiivanalüüsi üksuse eesmärkide saavutamiseks asjakohane. Kolmanda riigi

osalemine ei tohiks kaasa tuua üldist juurdepääsu Europoli teenustele ja vahenditele,

vaid peaks piirduma üksnes konkreetse ühise operatiivanalüüsi üksuse ja selles

käesoleva määruse kohaselt kättesaadavaks tehtud teabega.

(57) Selleks et hõlbustada sujuvat teabevahetust liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja

pädevate asutuste, Europoli ja muude pädevate üksuste vahel, peaks Europol

pakkuma turvalist ja usaldusväärset vahendit, näiteks turvalist teabevahetusvõrku

(SIENA), millel on veebiliidesed, mobiilirakendused ja spetsiaalsed

rakendusliidesed.

(58) Selleks et ühtlustada eraõiguslike isikute, liikmesriikide ja Europoli vahelist

koostööd veebisisuga seotud kriisiolukordade, küberohtude ja digiteenustega seotud

muu kuritegevuse ennetamisel ja neile reageerimisel, peaks Europol looma Europoli

analüüsikeskkonnas spetsiaalse mehhanismi. See mehhanism peaks eelkõige toetama

seda, et nii eraõiguslikud isikud, näiteks veebimajutusteenuse pakkujad, kui ka

liikmesriikide pädevad õiguskaitse- ja õigusasutused täidavad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrustest (EL) 2021/78447 ja (EL) 2022/206548 tulenevaid liidu aruandlus-

47 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/784, mis käsitleb võitlemist

terroristliku veebisisu levitamise vastu (ELT L 172, 17.5.2021, lk 79,

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/784/oj).

ET 38 ET

ja teatamiskohustusi, ning võimaldama kiiret koordineerimist veebisisuga seotud

kriisiolukordade ajal. See tuleks kavandada nii, et see hõlbustaks teavitatava

liikmesriigi kindlaksmääramist ja tagaks koostalitlusvõime riiklike süsteemidega,

säilitades samal ajal tugevad turva- ja andmekaitsemeetmed. Europol peaks tagama,

et mehhanismi arendamist ja haldamist toetatakse vajalike vahenditega.

(59) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/98249 eesmärkide toetamiseks

peaks Europol täitma talle antud ülesandeid seoses Euroopa politseiregistrite

indekssüsteemiga (EPRIS), mis on keskne platvorm politseiregistrite andmete

indekseerimiseks ja jagamiseks ning võimaldab õiguskaitseasutustel teabele tõhusalt

ja tulemuslikult juurde pääseda ja seda vahetada.

(60) Selleks et toetada oma eesmärkide tulemuslikku saavutamist ja tõhustada koostööd

Europoli, liikmesriikide pädevate asutuste ja muude volitatud üksuste vahel, peaks

Europol looma turvalise, skaleeritava ja suveräänse Europoli pilvetaristu, mis

majutab politsei ühist andmeruumi ning võimaldab andmeid säilitada, töödelda,

analüüsida ja vahetada, tagades samal ajal range juurdepääsukontrolli, andmete

eraldamise ja täieliku kooskõla liidu õigusega ning võimaldades mitmesuguste

digiteenuste ja operatiivandmete töötlemise suutlikkuse arendamist, käitamist ja

hooldamist.

(61) Selleks et hõlbustada paljude uurijate turvalist, tõhusat ja usaldusväärset juurdepääsu

politsei ühisele andmeruumile kogu liidus, tuleks luua ELi politsei digiidentiteet, mis

võimaldab liikmesriikide pädevate asutuste, Europoli ja muude pädevate üksuste

esindajatele ühtlustatud ja turvalist juurdepääsu Europoli taristule ja ühendatud

riiklikele süsteemidele, tagades samal ajal logimis- ja auditeerimismehhanismide

kaudu aruandekohustuse ja järelevalve ning võimaldades diferentseeritud

juurdepääsuõigusi, mis põhinevad konkreetsetel vajadustel ja nõuetel.

(62) Selleks et tagada Europoli teenuste ja vahendite tõhus seire, hindamine ja järelevalve,

peaks Europol välja töötama statistika- ja aruandlusvahendid, mille abil on võimalik

koostada statistilist teavet, näitajaid ja analüütilisi aruandeid nende kasutamise,

tulemuste, operatiivse tulemuslikkuse ja koostalitlusvõime kohta, ja neid haldama.

Need vahendid peaksid toetama strateegiliste ja operatiivanalüüside, ohuhinnangute,

suundumuste aruannete ja olukorra ülevaadete koostamist ning aitama täita Europoli

iga-aastaseid aruandluskohustusi ja komisjoni hindamisaruandeid, eelkõige seoses

käesoleva määruse tegevusmõjuga. Samuti peaksid need hõlbustama usaldusväärse

teabe kättesaadavust hindamise, järelevalve ja aruandluse eesmärgil ning vajaduse

korral toetama komisjoni liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmisel, sealhulgas

Europoli volitustega seotud õigusaktide järelevalvel, rakendamisel ja hindamisel.

Samuti peaksid need hõlbustama parlamentaarse ühiskontrolli töörühma teavitamist.

Statistika- ja aruandlusvahendid peaksid võimaldama analüüsida suundumusi,

operatiivvajadusi ja teabevahetustegevust, tagades samal ajal, et statistilist teavet

töödeldakse kooskõlas andmekaitset, küberturvalisust ja konfidentsiaalsust käsitleva

liidu õigusega. Sellise teabe suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid kaitsemeetmeid ja

48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 49 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse

politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust ning millega

muudetakse nõukogu otsuseid 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruseid (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 (Prüm II määrus) (ELT L, 2024/982,

5.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/982/oj).

ET 39 ET

juurdepääsu kontrolli meetmeid. Tagamaks, et aruanne, mille komisjon igal aastal

ELi toimimise lepingu artikli 325 lõike 5 kohaselt esitab, sisaldab põhjalikku

ülevaadet meetmetest, mis on võetud liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu

võitlemiseks, peaks Europol aitama kaasa selle aruande koostamisele. See panus

peaks hõlmama saavutatud tulemusi ja Europoli sellekohast tegevust.

(63) Selleks et hõlbustada tõhusat ja koostalitlusvõimelist teabevahetust liikmesriikide,

liidu organite ja asutuste ning muude asjaomaste üksuste vahel, peaks Europol

toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/81850 kehtestatud

universaalse sõnumivormingu väljatöötamist, rakendamist ja operatiivset kasutamist,

osutades sekretariaaditeenust ning suunates tehnilisi ja operatiivarutelusid. Selleks

peaks Europol tegema tihedat koostööd komisjoniga, et toetada universaalse

sõnumivormingu järjepidevat kohaldamist asjaomastes infosüsteemides ja

sidekanalites, suurendades seeläbi koostalitlusvõimet ja teabevahetuse

tulemuslikkust.

(64) DNA-profiilide võrdlemiseks on vaja spetsiaalseid kokkulangevuste leidmise

vahendeid, mis erinevad infosüsteemidest, mille kaudu DNA-andmeid vahetatakse.

Seepärast peaks Europolil olema võimalik pakkuda ühist DNA-profiilide võrdlemise

rakendust, mis toimib DNA-profiilide automatiseeritud võrdluse tehnilise ja

kohtuekspertiisi komponendina. Rakendus peaks toimima ühise tehnilise

suutlikkusena, mida saab kasutada Europoli teenustes ja vahendites või mida saavad

kasutada liikmesriigid. See peaks toetama teabevahetusraamistike, sealhulgas

määruse (EL) 2024/982 rakendamist, austades samal ajal andmeid esitavate asutuste

omandiõigust andmetele ning nende töötlemist ja vahetamist reguleerivaid

kaitsemeetmeid. ELi ühise DNA-profiilide võrdlemise vahendi kättesaadavus on

oluline ka selleks, et tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust õiguskaitse- ja

kohtuekspertiisialase koostöö kriitilises valdkonnas, vähendada sõltuvust välistest

tehnoloogiatest ja teenuseosutajatest ning tagada, et DNA-profiilide võrdlemise

funktsioonide väljatöötamise, käitamise ja arendamise suhtes kohaldatakse jätkuvalt

liidu standardeid, juhtimis- ja turvanõudeid.

(65) Selleks et tagada, et Europol on jätkuvalt valmis tulemuslikult reageerima

muutuvatele operatiiv-, tehnilistele ja analüütilistele vajadustele ning toetama oma

eesmärkide tulemuslikku saavutamist, peaks Europolil olema võimalik kavandada,

arendada ja hallata lisateenuseid ja -vahendeid, tagades samal ajal, et sellised

süsteemid ja vahendid vastavad kohaldatavatele andmekaitsenõuetele ja

kaitsemeetmetele ning nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid menetlus- ja tehnilisi

nõudeid. Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse

sellised menetlus- ja tehnilised nõuded.

(66) Europoli infosüsteemide ja IKT-taristu tulemusliku arendamise ja rakendamise

tagamiseks tuleks haldusnõukogu allstruktuurina luua IKT- ja teabehalduse

juhtrühm, et anda strateegilisi suuniseid ja eksperditeadmisi IKT- ja

teabehaldustegevuse kohta ning tagada järelevalve nende üle ning toetada

haldusnõukogu teadlike otsuste tegemisel nendes küsimustes, tagades samal ajal

kooskõla liikmesriikide operatiivvajaduste ja kogu liitu hõlmavate koostalitlusvõime

eesmärkidega.

50 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi

infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas

ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019,

lk 85, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/818/oj).

ET 40 ET

(67) Selleks et pakkuda tehnilisi eksperditeadmisi ja nõu Europoli infosüsteemide ja IKT-

taristu arendamise ja rakendamise toetamiseks, tuleks luua IKT ja teabehalduse

nõuanderühm, kes abistab juhtrühma ja Europoli infosüsteemide, sidetaristu ja

teabevahetusmehhanismide kavandamisel, arendamisel ja käitamisel ning edendab

ühiseid tehnilisi komponente, standardeid ja parimaid tavasid, tagades samal ajal

Europoli, eu-LISA, liikmesriikide ja komisjoni tiheda koordineerimise ja koostöö

tehnilistes ja rakendamisega seotud küsimustes.

(68) Selleks et saavutada koordineeritum lähenemisviis õiguskaitseasutuste operatiiv- ja

tehnoloogiliste vajaduste prognoosimisele ja rahuldamisele kogu liidus, peaks

Europol looma tulevikusuundade analüüsi ja ühise suutlikkuse arendamise

raamistiku (edaspidi „raamistik“), mille eesmärk on kujundada ühine arusaam

lühiajalistest, keskmise pikkusega ja pikaajalistest suutlikkuse prioriteetidest.

Raamistik peaks aitama ressursse tõhusamalt koondada, jagada ja kasutada,

edendama koostalitlusvõimet ja standardimist ning aitama vältida investeeringute

dubleerimist.

(69) Selleks et tagada järjepidevus raamistikukohaste suutlikkuse prioriteetide

kindlaksmääramise, tipptasemel võimete jaoks uuenduslike lahenduste

väljatöötamise ja nende operatiivsetes õiguskaitsekeskkondades kasutuselevõtmise

vahel, peaks Europol saama aidata komisjoni liidu teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi kavandamisel ning osaleda liidu rahastamisprogrammidest, eelkõige

Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetatavas suutlikkuse arendamise tegevuses, kui

see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Kuna Europol võib täita liidu

rahastamisprogrammidega seoses erinevaid ülesandeid, peaksid komisjon ja Europol

tagama, et Europoli osalemine liidu rahastamisprogrammide alusel toetatavates

tegevustes ei anna talle põhjendamatut eelist, mis tuleneb tema osalemisest nende

programmide programmitöös.

(70) Teatav tehnoloogiline, analüüsi- ja kohtuekspertiisialane suutlikkus on üha keerukam

ja ressursimahukam, mistõttu ei ole liikmesriikidel otstarbekas sellist suutlikkust riigi

tasandil eraldi arendada ja säilitada. Seepärast peaks Europolil olema võimalik

arendada, käitada, vastu võtta ja pakkuda ühiseid tipptasemel võimeid, et toetada

oma ülesannete täitmist ja liikmesriikide pädevaid asutusi. Kuna õiguskaitseasutused

tuginevad üha enam elektroonilistele tõenditele ja seisavad silmitsi üha suuremate

probleemidega juurdepääsul andmetele, mis on neile seaduslikult kättesaadavad,

peaks Europol toetama selliste andmete dekrüpteerimise suutlikkuse arendamist ja

pakkumist. Selleks et vältida dubleerimist ja ressursside ebatõhusat kasutamist liidu

tasandil, peaks Europol enne uue suutlikkuse arendamist hindama samaväärsete

lahenduste kättesaadavust turul või liikmesriikides, liidu institutsioonides, organites

ja asutustes ning võimaluse korral seadma prioriteediks nende korduskasutamise,

kohandamise või omandamise. Europol peaks võtma arvesse ka riske, mis tulenevad

strateegilistest sõltuvustest ja tuginemisest väljaspool liitu asuvatele tarnijatele.

Europoli toetatavate uurimiste ja operatiivtegevuse kontekstis peaks vajaduse korral

olema võimalik teha see suutlikkus osalevatele kolmandatele riikidele

kättesaadavaks, eelkõige juhul, kui see aitab kaasa operatiivtegevuse tulemuslikule

läbiviimisele ja toetab osalevate liikmesriikide taotletavaid operatiivseid eesmärke.

(71) Selleks et toetada oma ülesannete täitmisega seotud tipptasemel võimete jaoks

vajalike uuenduslike lahenduste väljatöötamist, peaks Europol saama viia läbi

teadus- ja innovatsioonitegevusi, sealhulgas katseprojekte ja ettevalmistavaid

meetmeid, ning neis osaleda. Europol peaks tagama koostoime ja vältima

ET 41 ET

dubleerimist tegevusega, mida toetavad teised liidu institutsioonid, organid ja

asutused ning mida toetatakse asjakohastest liidu rahastamisprogrammidest.

(72) Selleks et võimaldada algoritmipõhiste vahendite ning tehisintellektisüsteemide ja -

mudelite arendamist, testimist ja valideerimist kontrollitud ja turvalises keskkonnas,

mis tagab piisavad kaitsemeetmed, peaks Europol kasutama spetsiaalseid

testimiskeskkondi. Europol peaks osalema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/168951 kohaselt loodud regulatiivsetes katsekeskkondades ning tegema

sellised keskkonnad asjakohasel juhul kättesaadavaks teadus- ja

innovatsioonikoostöös osalevatele eraõiguslikele isikutele.

(73) Selleks et hinnata uuenduslike lahenduste õiguskaitsealase kasutamise

tulemuslikkust, sobivust ja lisaväärtust, peaks Europolil olema võimalik toetada

nende varajast kasutuselevõttu, toimimise testimist ja valideerimist. Kaubanduslike

lahenduste puhul peaks selline tegevus põhinema läbipaistvatel menetlustel ning

objektiivsetel tehnilistel ja tegevuskriteeriumidel.

(74) Selleks et hõlbustada testitud ja valideeritud uuenduslike lahenduste üleminekut

operatiivseks kasutamiseks mõeldud tipptasemel võimetele ja maksimeerida

tegevusmõju kogu liidus, peaks Europol toetama nende kasutuselevõttu, juurutamist,

laiendamist ja integreerimist liikmesriikide pädevate asutuste operatiivtegevusse ja

uurimistesse. Uuenduslikud lahendused ja tipptasemel võimed saavad tuua täit

operatiivkasu ainult siis, kui nendega kaasnevad vajalikud oskused,

eksperditeadmised ja oskusteave. Europol peaks seepärast tihedas koostöös Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/221952 loodud Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL), mis koordineerib tippkeskusi, toetama

liikmesriike erikoolituse kaudu eksperditeadmiste ja tegevussuutlikkuse

tugevdamisel.

(75) Selleks et edendada käesoleva määruse alusel elluviidavate tulevikusuundade

analüüsi, suutlikkuse planeerimise, teadus-, innovatsiooni- ja suutlikkuse arendamise

tegevuste sidusust, koordineerimist ja järjepidevust, peaks Europolil olema

spetsiaalne suutlikkuse ja innovatsiooni teenistus, mis toimib Europolis keskse

koordineerimiskeskusena, et toetada raamistiku rakendamist ning tagada sidusus

Europoli keskuste ja muude organisatsiooniliste struktuuride vahel.

(76) Tulemuslik suutlikkuse arendamine nõuab üha enam koostööd õiguskaitseasutuste,

liidu institutsioonide, organite ja asutuste, teadusorganisatsioonide, akadeemiliste

ringkondade, tehnoloogia pakkujate, tööstuse ja muude innovatsioonis osalejate

vahel. Seepärast peaks Europol toetama suutlikkuse arendamise ja innovatsiooni

alast koostööd ja koordineerimist liidu tasandil, näiteks ELi sisejulgeoleku

innovatsioonikeskuse ning komisjoni julgeolekualaste teadusuuringute ja

innovatsiooni linnaku tegevust. Samuti peaks Europolil olema võimalik hõlbustada

ühisprojekte, testimist ja muid koostöövorme, sealhulgas eraõiguslike isikutega, ning

asjakohasel juhul ühise arendus- ja hanketegevuse kaudu, mis toimub kooskõlas

kohaldatava liidu õigusega.

51 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 52 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2219, mis käsitleb

Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ametit (CEPOL) ning millega asendatakse ja tunnistatakse

kehtetuks nõukogu otsus 2005/681/JSK (ELT L 319, 4.12.2015, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/2219/oj).

ET 42 ET

(77) Europoli peaks toetama suutlikkuse ja innovatsiooni nõuanderühm, mis pakub

eksperditeadmisi suutlikkuse arendamise ning teadus- ja innovatsioonitegevuse

valdkonnas, toetab raamistiku ettevalmistamist ja ajakohastamist ning hõlbustab

teabevahetust teiste asjaomaste partneritega, eelkõige teadusorganisatsioonide ja

eraõiguslike isikutega.

(78) Selleks et oma ülesandeid tulemuslikult täita, peaks Europolil olema

juhtimisstruktuur, mis tagab tulemusliku strateegilise juhtimise, aruandekohustuse,

läbipaistvuse ning usaldusväärse finants- ja haldusjuhtimise. Ameti juhtimine tuleb

viia kooskõlla Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni

2012. aasta ühisavaldusega detsentraliseeritud asutuste kohta (edaspidi „ühisavaldus

ja ühine lähenemisviis“) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/71553.

(79) Europoli otsustusprotsessi lihtsustamiseks tuleks kehtestada tõhus ja tulemuslik

juhtimisstruktuur. Selleks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud

haldusnõukogus, millel on vajalikud volitused, sealhulgas õigus kiita heaks ühtne

programmdokument. Selleks et tagada tulemuslik poliitiline järelevalve, peaks

haldusnõukogusse kuuluma ka Euroopa Parlamendi määratud liige. Haldusnõukogu

peaks olema peamine organ, kes vastutab Europoli strateegilise juhtimise ja

järelevalve eest. Haldusnõukogu peaks kehtestama Europoli prioriteedid ja

eesmärgid, teostama järelevalvet nende rakendamise üle ning kasutama talle

käesoleva määrusega antud volitusi seoses programmitöö, eelarveküsimuste,

organisatsioonilise struktuuri, juhtimise ja aruandekohustusega.

(80) Selleks et tagada tõhus ja tulemuslik juhtimine, peaks haldusnõukogu abistama

juhatus, kes vastutab strateegiliste, haldus- ja eelarveotsuste ettevalmistamise ja

järelmeetmete toetamise eest. Selline tegevuskord peaks hõlbustama tulemuslikku

otsuste tegemist, säilitades samal ajal haldusnõukogu ja tegevdirektori vastavad

kohustused.

(81) Selleks et oma ülesandeid täita, vajab Europol tugevat tegevjuhtkonda, kes suudab

tagada strateegiliste prioriteetide rakendamise, vahendite tõhusa jaotamise ning

operatiiv-, haldus- ja korralduslike ülesannete tulemusliku täitmise. Seepärast tuleks

tegevdirektorile usaldada Europoli igapäevane juhtimine ja ta peaks neid ülesandeid

täitma sõltumatult. Vajaduse korral peaks tegevdirektorit abistama üks või mitu

tegevdirektori asetäitjat.

(82) Tagamaks, et Europoli tegevus on jätkuvalt kooskõlas tema strateegiliste eesmärkide

ja operatiivsete prioriteetidega, peaks Europol tegutsema sidusa programmitöö ja

tulemusjuhtimise raamistiku alusel, mis ühendab mitmeaastase kava, iga-aastase

tegevuse, vahendite eraldamise ja tulemushindamise. Selline raamistik peaks lähtuma

usaldusväärse finantsjuhtimise, liidu vahendite tulemusliku kasutamise ja

tulemustega seotud aruandekohustuse põhimõtetest.

(83) Huvide konfliktide ärahoidmiseks ja lahendamiseks on äärmiselt tähtis, et amet

tegutseks erapooletult, oleks usaldusväärne ja kehtestaks ranged kutsealased nõuded.

Selleks peaksid Europoli haldus- ja juhtimisstruktuuri liikmed tegutsema avalikes

huvides ning nende suhtes tuleks kohaldada asjakohaseid eeskirju läbipaistvuse,

huvide deklaratsioonide ning huvide konfliktide ennetamise ja haldamise kohta.

53 Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta

asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)

2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/715/oj).

ET 43 ET

(84) Liidu julgeolekustruktuuri tugevdamiseks peaks Europolil olema võimalik arendada

tihedaid sidemeid asjaomaste liidu organite ja asutustega. Europolil peaks samuti

olema võimalik arendada tihedaid sidemeid liidu institutsioonide ja missioonidega.

Selliste sidemete reguleerimiseks ja hõlbustamiseks peaks Europol sõlmima nendega

koostöölepingud. Selleks et tagada kooskõla liidu poliitikaga, peaks komisjon

eelnevalt heaks kiitma koostöölepingute sõlmimise ELi toimimise lepingu raames

loodud liidu organite ja asutustega. Selliseid koostöölepinguid tuleks regulaarselt

ajakohastada, et need oleks jätkuvalt tulemuslikud, operatiivselt asjakohased ja

kooskõlas muutuvate kuritegevusega seotud ohtude vastast võitlust käsitlevate liidu

prioriteetidega.

(85) Europolil peaks olema võimalik saada liidu institutsioonidelt, organitelt,

missioonidelt ja asutustelt nii isikuandmeid kui ka isikustamata andmeid ning saata

või edastada neid liidu institutsioonidele, organitele, missioonidele ja asutustele

kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatava liidu õigusega.

(86) Selleks et saavutada tõhus teabevahetus, tagades samal ajal asjakohased

kaitsemeetmed, peaks Europol tagama, et liidu organitel ja asutustel on kooskõlas

käesoleva määrusega kaudne, päringutabamusel või selle puudumisel põhineval

automaatsel süsteemil põhinev juurdepääs Europoli valduses olevale teabele

vastastikkuse alusel ja ilma et see piiraks piiranguid, millest teabe esitaja on

käesoleva määruse kohaselt teatanud. Selline juurdepääs peaks piirduma teabega, mis

kuulub rangelt nende liidu organite ja asutuste, näiteks Euroopa Prokuratuuri,

Eurojusti, Euroopa Pettustevastase Ameti ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2024/162054 asutatud Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise

Tõkestamise Ameti (AMLA) pädevusse.

(87) Tagamaks, et Euroopa Prokuratuur esitab ELi finantshuve kahjustavate kuritegude

eest tulemuslikult süüdistusi ning et Europoli poolt Euroopa Prokuratuurilt saadud

teave tugevdab Europoli kriminaalteavet Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikide

kohta, peaks Europol arendama struktureeritud koostööd Euroopa Prokuratuuriga.

Selleks et toetada Euroopa Prokuratuuri uurimisi, peaks Europol Euroopa

Prokuratuuri taotlusel andma Euroopa Prokuratuurile asjakohast teavet ning

operatiiv- ja analüütilist tuge. Selleks peaks Europol tagama asjakohase

organisatsioonilise korralduse, sealhulgas spetsiaalse personali eraldamise, näiteks

sihtotstarbelise tugiüksuse loomise kaudu. See võimaldaks Euroopa Prokuratuuril

saada kasu Europoli analüütilisest toest, tagades liidu vahendite tõhusa kasutamise

ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele

võtmisel. Võttes arvesse Euroopa Prokuratuurile liidu õigusega antud pädevust, ei

tohiks Euroopa Prokuratuuri ja Europoli vahelist päringutabamusel või selle

puudumisel põhinevale automaatsele süsteemile tuginevat teabevahetust mõjutada

ükski piirang, millest on teatanud Europolile teabe esitanud liikmesriik või liidu

institutsioon, organ või asutus. Sellise teabe esitamine Euroopa Prokuratuurile

piirangutest sõltumatult vähendaks viivitusi ja väldiks täiendavaid menetlusetappe

pärast päringutabamuse saamist seoses teabega, mida Euroopa Prokuratuur võiks

muidu kooskõlas liidu õigusega saada. Arvestades, et õigeaegne juurdepääs teabele

on Euroopa Prokuratuuri uurimiste tulemuslikuks läbiviimiseks hädavajalik,

maksimeeriks see mehhanism Europoli kui keskse teabekeskuse tõhususe

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1620, millega asutatakse

Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet ning muudetakse määruseid (EL)

nr 1093/2010, (EL) nr 1094/2010 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L, 2024/1620, 19.6.2024,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1620/oj).

ET 44 ET

suurenemist ja lisaväärtust. Lisaks sellele peaks Europol teatama Euroopa

Prokuratuurile kuritegudest, mille suhtes Euroopa Prokuratuur võiks teostada oma

pädevust, olenemata liikmesriigi või liidu institutsiooni, organi või asutuse osutatud

piirangutest. Mõlemal juhul peaks Europol teavitama teabe esitajat.

(88) Selleks et tagada liidu tasandil koostoime Europoli kaudu tehtava õiguskaitsealase

koostöö ja Eurojusti kaudu tehtava õigusalase koostöö vahel, peaks Europol

arendama struktureeritud koostööd Eurojustiga. Kui tehakse kindlaks vajadus

tõhusate kriminaalmenetluse järelmeetmete järele, peaks Europol algatama

menetluse asjakohase teabe jagamiseks Eurojustiga kooskõlas käesolevas määruses

sätestatud normidega.

(89) Selleks et tugevdada finantskuritegudevastast võitlust liidu tasandil, peaks Europol

arendama tihedaid sidemeid AMLAga, sealhulgas operatiiv-, strateegilise ja muu

mitteoperatiivse teabe vahetamise ning kontaktametnike teineteise juurde lähetamise

kaudu. Kui Europolil palutakse direktiivi (EL) 2019/1153 kohaselt toetada rahapesu

andmebüroosid ühisanalüüside tegemisel ja need tehakse AMLA abiga, peaks

Europol tegema AMLAga koostööd, et kõnealuseid rahapesu andmebüroosid selle

ülesande täitmisel tulemuslikumalt toetada.

(90) Raske ja organiseeritud kuritegevus kasutab üha enam ära rahvusvahelisi

kaubavooge, tarneahelaid ja kaupade piiriülest liikumist. Koostöö Europoli ja

määrusega [...] loodud ELi Tolliameti vahel võib seega anda väärtuslikku teavet

raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi ennetamiseks ja nende vastu

võitlemiseks. Europol peaks arendama tihedaid sidemeid ELi Tolliametiga, eelkõige

selleks, et võimaldada asjakohaste andmete ja teabe vastastikust vahetamist

kooskõlas määrusega [...] ning vastavalt selles sätestatud kohaldatavatele

kaitsemeetmetele ja tingimustele.

(91) Selleks et aidata kaasa liidu finantshuvide tõhusale kaitsele, peaks Europol tegema

koostööd teiste liidu finantshuvide kaitsmisega seotud pettustevastase võitluse

struktuuri osalistega, nagu Euroopa Prokuratuur, Eurojust, OLAF, AMLA ja ELi

Tolliamet, et käsitleda pettustevastase tegevuse koordineerimisega seotud küsimusi,

nagu teabevahetuse hõlbustamine, koordineeritud või ühismeetmete võtmine,

teabevahetus liidu finantshuve kahjustavas tegevuses esilekerkivate kuritegelike

suundumuste kohta, parimate tavade jagamine, sealhulgas infotehnoloogia

turvalisuse ja arendamisega seotud küsimustes, ühise aruandluse kriteeriumide

kehtestamine, koolitustegevuse koordineerimine või liidu pettustevastase võitluse

struktuuriga seotud üldised arengusuunad. Kuna Europol on oluline osaleja liidu

finantshuvide kaitsmisel, peaks ta sellises ühises koostöötegevuses aktiivselt

osalema.

(92) Selleks et tõhustada liidu üldist operatiivreageerimist piiriülesele kuritegevusele,

nagu rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus, peaksid Europol

ja Frontex suutma ära kasutada oma täiendavat suutlikkust. Nad peaksid tegema

tihedat koostööd eelkõige määruses (EL) 2019/1896 määratletud Euroopa

integreeritud piirihalduse ja Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastase

strateegilise poliitikatsükli raames, tagades tegevuse sidususe ja vältides

tegevuslünki.

(93) Selleks et suurendada tõhusust, vältida investeeringute dubleerimist, saada kasu

mastaabisäästust ja edendada koostalitlusvõimet, peaksid Europol ja eu-LISA tegema

koostööd tehnilise teabehalduse komponentide, sealhulgas asjakohasel juhul

biomeetriliste andmete töötlemise ja muude jagatud teenustega seotud lahenduste

ET 45 ET

väljatöötamisel, hankimisel ja kasutamisel täielikus kooskõlas oma vastavate

volituste ja kohaldatavate andmekaitsenõuetega.

(94) Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikide ennetamine ja nende vastu võitlemine

nõuab üha enam koostööd väljaspool liitu. Kui see on tema ülesannete täitmiseks

vajalik, peaks Europol looma ja säilitama koostöösuhteid kolmandate riikide,

rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega kooskõlas liidu õigusega

ja kohaldades asjakohaseid kaitsemeetmeid. Seda koostööd tuleks teha viisil, mis on

kooskõlas liidu välispoliitika ja prioriteetidega. Selleks et tagada sidusus ja

järjepidevus, tuleks Europoli välistegevus asjakohasel juhul kooskõlastada

asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja asutustega.

(95) Europoli koostöö kolmandate riikidega peaks keskenduma operatiivkoostööle,

sealhulgas teabevahetusele, tegevuse koordineerimisele ja uurimiste toetamisele.

Europoli välistegevuse keskendamine operatiivsetele eesmärkidele tagab, et tema

eksperditeadmised ja vahendid suunatakse tegevustele, mis annavad liikmesriikide

pädevatele asutustele suurimat operatiivset lisaväärtust, täiendades samal ajal

CEPOLi rolli kolmandate riikide suutlikkuse suurendamise valdkonnas.

(96) Sisepiirikontrollita Schengeni ala toimimine tekitab osalevate riikide vahel suure

vastastikuse sõltuvuse piiriülese kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel.

Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud riigid

on tihedalt lõimitud ühisesse julgeolekuraamistikku ja aitavad otseselt kaasa

Schengeni ala julgeolekule. Liidu sisejulgeoleku tulemuslik kaitse nõuab seega eriti

tihedat koostööd Europoli ja nende riikide vahel. Selleks on väga oluline erikord, mis

kajastab nende riikide ja liidu vahelisi erisuhteid. Võttes arvesse sellisest koostööst

tulenevat vastastikust kasu, on samuti oluline, et see kord põhineks vastastikustel

õigustel ja kohustustel, sealhulgas kohustusel jagada asjakohast teavet ja rahalist

toetust käsitlevatel sätetel.

(97) Liidu kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid on peamised partnerid

Euroopa sisejulgeoleku tugevdamisel. Võttes arvesse nende riikide geograafilist

lähedust liidule, nende asukohta peamistel kuritegelikel rändeteedel ning

organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude

piirkonnaülest olemust, kui sellistel kuritegudel on hübriidmõõde, on tihe

operatiivkoostöö nende riikidega oluline element selliste kuritegude ja ohtude

tulemuslikul ennetamisel ja nende vastu võitlemisel.

(98) Selleks et toetada operatiivkoostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega, on vaja sätestada selged tingimused, mille alusel võib

isikuandmeid edastada, tagades samal ajal põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige

isikuandmete kaitse õiguse kõrge taseme. Selline edastamine peaks toimuma üksnes

kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 ja käesoleva määruse erisätetega ning selle

suhtes tuleks kohaldada määrustes sätestatud tingimusi ja kaitsemeetmeid.

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele võib nõuda kiireid otsuseid. Selleks et tagada nii operatiivne

reageerimisvõime kui ka vastutuse selge jaotus, peaks otsused, millega lubatakse

selliseid andmeid edastada määruses (EL) 2018/1725 sätestatud tingimustel ja

kaitsemeetmete kohaselt, tegema tegevdirektor.

(99) Kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks vajalik teave pärineb üha

sagedamini eraõiguslikelt isikutelt, sealhulgas elektroonilise side teenuste osutajatelt,

digiplatvormidelt, finantsasutustelt, veoettevõtjatelt ja muudelt eraõiguslikelt

asutustelt. Europol peaks oma pädevuse piires saama, töötlema ja vahetama teavet ja

ET 46 ET

isikuandmeid, mis puudutavad eraõiguslikke isikuid, kui see on vajalik ja

proportsionaalne tema ülesannete täitmiseks, võttes samal ajal arvesse liikmesriikide

vastutust.

(100) Avalikku julgeolekut ähvardavate tõsiste ohtude, sealhulgas terroristliku sisu

levitamisest ja veebisisuga seotud kriisiolukordadest tulenevate ohtude ennetamine

sõltub üha enam avaliku sektori asutuste ja eraõiguslike isikute vahelisest tõhusast

koostööst. Teatavate liidu õiguses, sealhulgas määruses (EL) 2021/784 ja määruses

(EL) 2022/2065 sätestatud meetmete ja kohustuste tulemuslikuks rakendamiseks

võib olla vaja õigeaegset teabevahetust Europoli ja asjaomaste eraõiguslike isikute

vahel. Selleks et ühitada operatiivne tulemuslikkus põhiõiguste, eelkõige

isikuandmete kaitse õiguse kõrge tasemega, on vaja sätestada sellise teabevahetuse

tingimused.

(101) Füüsiliste isikute vabatahtlikult esitatud teave võib aidata kaasa Europoli pädevusse

kuuluvate kuriteoliikide ennetamisele ja nende vastu võitlemisele. Tagamaks, et

sellist teavet saab kasutada, kui see on operatiivselt asjakohane, on vaja asjakohaseid

tingimusi, säilitades samal ajal Europoli rolli õiguskaitse tugiasutusena ning tagades

asjaomaste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

(102) Europolis toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725. Seepärast tuleks käesolevat määrust mõista nii,

et selles sätestatakse üksnes need andmekaitsenormid, mis on vajalikud määruse

(EL) 2018/1725 kohaldamise täiendamiseks, selgitamiseks või täpsustamiseks,

pidades silmas Europoli konkreetseid ülesandeid ja operatiivtegevust. Seda arvesse

võttes on käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad isikuandmete töötlemist

Europolis, määruse (EL) 2018/1725 suhtes lex specialis ja peaksid olema

ülimuslikud üksnes niivõrd, kuivõrd nendega nähakse ette konkreetsemad normid.

(103) Kriminaalteabe ja õiguskaitsealase koostöö tulemuslikkus sõltub Europoli töödeldava

teabe kvaliteedist. Seepärast tuleks võimaluse korral teabeallika usaldusväärsust ning

Europoli saadud, välja otsitud või analüüsitud teabe täpsust hinnata ühise

hindamismetoodika alusel. Kui Europol saab teavet, peaks selle hindamise eest

vastutama teabe esitaja. Kui Europol leiab, et hinnang tuleks läbi vaadata, peaks ta

püüdma asjaomase teabeesitajaga kokkuleppele jõuda.

(104) Kuriteoohvrite, tunnistajate ja muude selliste isikute isikuandmed, kes võivad anda

kuritegudega seotud teavet, vajavad erilist kaitset kooskõlas direktiivi 2012/29/EL

(millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse

miinimumnõuded) sätetega. Seepärast peaks Europol töötlema selliseid andmeid

üksnes juhul, kui see on tema ülesannete täitmiseks vältimatult vajalik ja

proportsionaalne ning kui kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid. Selleks et

paremini võidelda noorte kuriteo toimepanijate kuritegeliku ärakasutamise vastu ja

tegutseda lapse parimates huvides, peaks Europolil olema võimalik töödelda alla 18-

aastaste isikute andmeid, kui see on vajalik ja proportsionaalne Europoli pädevusse

kuuluvate kuritegude ennetamiseks või nende vastu võitlemiseks.

(105) Europol peaks töötlema vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktidele 13, 14

ja 15, artiklile 9 ning põhjendustele 51–56 tundlikke isikuandmeid üksnes juhul, kui

see on tema ülesannete täitmiseks vältimatult vajalik ja proportsionaalne ning nende

suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid ja järelevalvemehhanisme.

(106) Biomeetrilisi andmeid võib töödelda erinevatel eesmärkidel ning need ei kujuta

endast andmesubjektide õigustele ja vabadustele igas olukorras samu riske.

ET 47 ET

Käesolevas määruses isikuandmete eriliikide jaoks sätestatud konkreetseid

kaitsemeetmeid tuleks seetõttu kohaldada biomeetriliste andmete suhtes üksnes

juhul, kui neid töödeldakse füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil

kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725. Biomeetriliste andmete töötlemist Europoli

poolt Europoli analüüsikeskkonnas füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil

ja juhul, kui see on liidu õiguse kohaselt nõutav, tuleks pidada vältimatult vajalikuks

Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude ennetamiseks või nende vastu

võitlemiseks.

(107) Europolil peaks olema võimalik töödelda isikuandmeid teadusuuringute ja

innovatsiooni eesmärgil, tingimusel et kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid,

sealhulgas tegevdirektori eelnevat luba ja haldusnõukogu järelevalvet. Kui Europol

leiab, et uut liiki projekt kujutab endast märkimisväärset ohtu andmesubjektide

õigustele ja vabadustele, peaks Europol tegema ka andmekaitsealase mõjuhinnangu

ja teavitama enne projekti käivitamist Euroopa Andmekaitseinspektorit.

(108) Andmesubjektidel peaks olema võimalik kasutada määruses (EL) 2018/1725

osutatud õigust tutvuda isikuandmetega, esitades taotluse kas Europolile või

liikmesriigis selleks määratud riikliku asutuse kaudu. Arvestades, et Europoli

töödeldavad isikuandmed pärinevad sageli andmete esitajatelt, tuleks otsused

andmesubjektide juurdepääsutaotluste kohta teha tihedas koostöös liikmesriikide ja

asjaomaste andmete esitajatega, et tagada nii andmesubjektide õiguste tõhus kaitse

kui ka käimasolevate uurimiste kaitse. Tagamaks, et andmesubjekti

juurdepääsutaotlustele vastamise tähtajast on alati võimalik kinni pidada, peaksid

liikmesriigid ja andmete esitajad, kellega konsulteeritakse, Europolile viivitamata

vastama.

(109) Selleks et tagada andmete kõrge kvaliteet ja täpsus, tuleks Europoli töödeldavaid

isikuandmeid kooskõlas käesoleva määruse ja määrusega (EL) 2018/1725 parandada,

kustutada või nende töötlemist piirata, kui need on ebatäpsed, ebaseaduslikult

töödeldud või kui neid ei ole enam vaja. Arvestades et Europoli töödeldavad

isikuandmed võivad olla pärit mitmesugustest allikatest, peaksid Europol ja

asjaomaste andmete esitaja tegema tihedat koostööd, kui nad võtavad meetmeid, mis

mõjutavad selliste andmete täpsust, säilitamist või kasutamist.

(110) Peamine kaitsemeede on määruse (EL) 2018/1725 kohane Euroopa

Andmekaitseinspektoriga eelneva konsulteerimise mehhanism. Seda kohaldatakse

üksnes suure riskiga töötlemistoimingute suhtes, mille puhul võimalikud riskid

andmesubjektidele on eriti suured. Samal ajal ei tohiks eelnevat konsulteerimist

nõuda olemasoleva suutlikkuse kohandamiseks, muutmiseks või kasutuselevõtuks,

sealhulgas kindlaksmääratud tegevuskontekstis, tingimusel et selline tegevus ei

muuda töötlemise laadi, ulatust ega eesmärki viisil, mis suurendaks ohtu

andmesubjektide õigustele ja vabadustele. Selleks et säilitada Europoli operatiivne

tulemuslikkus, peaks ajavahemik, mille jooksul Euroopa Andmekaitseinspektor saab

anda kirjalikult nõu vastavalt määrusele (EL) 2018/1725, olema kaheksa nädalat ning

seda ei tohiks peatada ega pikendada. Eriti kiireloomuliste juhtumite korral, mis on

Europoli ülesannete täitmiseks olulise tähtsusega, peaks Europolil olema võimalik

erandkorras alustada töötlemist, kui see on vajalik, et ennetada vahetut kuritegelikku

ohtu ja selle vastu võidelda ning kaitsta andmesubjekti või muu isiku elulisi huve.

Sellistel juhtudel peaks Europol teavitama Euroopa Andmekaitseinspektorit enne

töötlemistoimingute alustamist ja esitama kogu eelnevaks konsulteerimiseks vajaliku

teabe nelja nädala jooksul pärast töötlemistoimingute alustamist.

ET 48 ET

(111) Nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/7155 tuleks kohaldada iga ajavahemiku

suhtes, mis on Euroopa Andmekaitseinspektorile käesoleva määrusega ette nähtud.

(112) Selleks et tagada isikuandmete kaitse normide kindel järgimine, peaks Europoli

haldusnõukogu nimetama ametisse andmekaitseametniku. Andmekaitseametnikul

peaks olema võimalik täita oma ülesandeid kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

Kui andmekaitseametnik tuvastab isikuandmete kaitse normide rikkumise, peaks tal

olema võimalik nõuda, et tegevdirektor võtaks kindlaksmääratud aja jooksul

parandusmeetmeid. Kui tegevdirektor seda ei tee, peaks andmekaitseametnikul

olema õigus edastada küsimus haldusnõukogule ja vajaduse korral lõpuks Euroopa

Andmekaitseinspektorile.

(113) Selleks et toetada Europoli põhiõiguste austamisel, edendamisel ja järgimisel kogu

tema tegevuse jooksul, peaks haldusnõukogu määrama põhiõiguste ametniku.

(114) Selleks et tagada põhiõiguste austamine, vajavad Europoli töötajad eriteadmisi.

Seepärast peaksid Europoli töötajad saama asjakohast põhiõiguste ja -vabaduste alast

koolitust. Operatiivtegevuses osalevad Europoli töötajad peaksid saama

sihtotstarbelist koolitust andmekaitse ning käesolevas määruses ja määruses (EL)

2018/1725 sätestatud kaitsemeetmete praktilise kohaldamise kohta. Kõrge ja

järjepideva koolitusstandardi tagamiseks peaks Europol sellise koolituse

väljatöötamisel tegema koostööd nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/200756 asutatud

Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga ja CEPOLiga.

(115) Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima,

kas liikmesriigid esitavad Europolile isikuandmeid õiguspäraselt. Euroopa

Andmekaitseinspektor peaks kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise

seaduslikkust kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725. Selleks et tagada tulemuslik

järelevalve Europoli üle, peaks Euroopa Andmekaitseinspektor tegema riiklike

järelevalveasutustega tihedat koostööd riigi osalemist vajavates konkreetsetes

küsimustes.

(116) Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 88 kontrollib Europoli tegevust Euroopa

Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega. Tulemuslik parlamentaarne

kontroll aitab kaasa Europoli tegevuse demokraatlikule aruandekohustusele,

läbipaistvusele ja õiguspärasusele, austades samal ajal Europoli tegevuse sõltumatust

ja liikmesriikide pädevate asutuste kohustusi. Tulemuslik kontroll eeldab korrapärast

dialoogi Europoliga ja juurdepääsu selle ülesande täitmiseks vajalikule teabele,

järgides samal ajal konfidentsiaalsusnõudeid ning kaitstes käimasolevaid uurimisi ja

operatiivtegevust. Europoli ülesannete täitmisel on eriti oluline kaitsta põhiõigusi,

eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Parlamentaarset kontrolli peaks seepärast

toetama asjakohane teabevahetus Euroopa Andmekaitseinspektoriga ning juurdepääs

sõltumatutele eksperditeadmistele põhiõiguste küsimustes.

(117) Europoli operatiivne tulemuslikkus sõltub õiguskaitsealaste eksperditeadmiste ja

praktiliste kogemuste säilitamisest. Selleks et säilitada tihe seos liikmesriikide

pädevate asutuste tegeliku olukorra ja vajadustega, peaksid teatavatel ametikohtadel

töötama töötajad, kellel on kõnealustes asutustes omandatud asjakohane kogemus.

See aitab tagada, et Europoli tegevus on jätkuvalt tihedalt kooskõlas

55 Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks

ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1971/1182/oj). 56 Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu

Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/168/oj).

ET 49 ET

operatiivsuundumuste, uurimistavade ja esilekerkivate julgeolekuohtudega kogu

liidus.

(118) Eksperditeadmiste ja operatiivkogemuste vahetamine Europoli ja liikmesriikide

pädevate asutuste vahel aitab kaasa tulemuslikule õiguskaitsealasele koostööle liidus.

Riikide lähetatud ekspertide kasutamine tugevdab vastastikust mõistmist, hõlbustab

eriteadmiste ja parimate tavade jagamist ning toetab Europoli ülesannete

tulemuslikku täitmist.

(119) Europoli ülesannete täitmiseks on vaja eelarvevahendeid, mis vastavad tema

operatiivkohustustele ning millega saab toetada pikaajalist planeerimist,

operatiivtuge ja ühise suutlikkuse arendamist liikmesriikide hüvanguks. Europolile

tuleks eraldada oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid ja

autonoomne eelarve. Seda tuleks rahastada peamiselt liidu üldeelarvest makstavast

toetusest. Liidu toetuse ja muude liidu üldeelarvest makstavate toetuste suhtes tuleks

kohaldada liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima

Euroopa Kontrollikoda.

(120) Toetuste kaudu antav rahaline toetus on oluline osa Europoli operatiivtoest

liikmesriikidele Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikide ennetamiseks ja nende

vastu võitlemiseks. Võttes arvesse raskete kuritegude ja terrorismi piiriülest olemust,

võib tõhus operatiivtugi nõuda ka rahalist toetust kolmandatele riikidele või

rahvusvahelistele organisatsioonidele, kes osalevad koos liikmesriikidega

operatiivtegevuses. Sellega seoses on teatavad Europoli ülesannete täitmiseks

vajalikud tegevused lahutamatult seotud konkreetses operatiivtegevuses osalejatega.

Lisaks sellele võib Europoli rahalise toetuse tulemuslikkus sõltuda asjaomaste

osalejate vahelise koostöö õigeaegsest rakendamisest, konfidentsiaalsusest ja

järjepidevusest. Sellistel juhtudel ei suudaks konkurentsipõhine konkursikutse

alternatiivset toetusesaajat kindlaks teha. Seetõttu peaks Europolil olema

nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võimalik anda ilma konkursikutseta toetusi

tegevuste jaoks, mis kuuluvad tema ülesannete hulka.

(121) Vajalikud sätted Europolile antavate ruumide kohta Madalmaades, kus on tema

asukoht, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad

erieeskirjad tuleks kindlaks määrata Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises

peakorterilepingus. Vastuvõttev liikmesriik peaks tagama Europoli tõhusaks

toimimiseks parimad võimalikud tingimused.

(122) Käesoleva määrusega asutatud Europol peaks kõigi oma õiguste ja kohustuste osas

olema määrusega (EL) 2016/794 asutatud Europoli õigusjärglane. Õiguskindluse,

tegevuse järjepidevuse ja Europoli välissuhete stabiilsuse tagamiseks peaksid

Europoli konventsiooni, otsuse 2009/371/JSK või määruse (EL) 2016/794 alusel

Europoli poolt sõlmitud koostöölepingud jääma jõusse ning neid tuleks kohaldada

kuni nende kehtivusaja lõpuni või nende asendamiseni.

(123) Selleks et tagada Europoli katkematu toimimine ja tema tegevuse järjepidevus, on

vaja asjakohast üleminekukorda. Määruse (EL) 2016/794 kohaselt vastu võetud

otsused, rakendusmeetmed, normid ja kokkulepped peaksid seega jääma jõusse kuni

nende kehtetuks tunnistamise või asendamiseni. Selleks et tagada kooskõla käesoleva

määrusega kehtestatud õigusraamistikuga, peaks haldusnõukogu need meetmed

põhjendamatu viivituseta läbi vaatama ja tegema kindlaks, kas need on endiselt

asjakohased ja käesoleva määrusega kooskõlas või tuleks neid muuta või need

kehtetuks tunnistada. Selleks et tugevdada järjepidevust ja strateegilist juhtimist

Europolis ning tõhustada selle operatiivsete prioriteetide pikaajalist planeerimist ja

ET 50 ET

rakendamist, on asjakohane kohandada ka tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjate

vastavate kehtivate volituste kestust. Europoli praeguse tegevjuhtkonna järjepidevuse

tagamine on vajalik, et tagada ameti institutsiooniline stabiilsus ja operatiivne

tulemuslikkus. Seepärast peaks käesoleva määruse jõustumise ajal oma esimest

ametiaega täitvate Europoli tegevjuhtkonna liikmete ametiaja maksimaalne

kogukestus olema kümme aastat. Käesoleva määruse jõustumise ajal teist ametiaega

täitvate Europoli tegevjuhtkonna liikmete ametiaja maksimaalne kogukestus peaks

olema üheksa aastat.

(124) Õiguskaitsealase koostöö üha suurem digitaliseerimine ning kõrgetasemeliste

infosüsteemide, pilvetaristute ja turvaliste sideteenuste arendamine nõuab Europoli ja

eu-LISA tihedamat koostööd. Võttes arvesse eu-LISA eksperditeadmisi vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide ja nendega seotud

sidetaristute arendamisel ja käitamisel ning Europoli rolli õiguskaitsealase

operatiivkoostöö toetamisel, on asjakohane näha ette kahe ameti vahelise koostöö

eeskirjad. Selline koostöö peaks võimaldama koostoimet, vältima kattuvat tegevust,

edendama koostalitlusvõimet ja kulutõhusust ning hõlbustama tehniliste

komponentide, teenuste ja eksperditeadmiste taaskasutamist, austades samal ajal

täielikult kahe ameti vastavaid volitusi, juhtimisstruktuure ja vastutusalasid.

Seepärast tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/172657 vastavalt

muuta.

(125) eu-LISA juba haldab avaliku võtme taristut ja osutab sertifitseerimisteenuseid, mis

toetavad liidu infosüsteemide turvalist toimimist vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneval alal. Europoli teenuste ja vahendite kõrgetasemelise turvalisuse, usalduse ja

koostalitlusvõime tagamiseks peaks Europolil olema võimalik neid olemasolevaid

teenuseid kasutada. Selleks peaks eu-LISA saama anda Europolile ja vajaduse korral

Europoli teenuste ja vahenditega ühendatud liikmesriikide pädevatele asutustele

digitaalsertifikaadid. See peaks võimaldama Europolil saada kulutõhusal viisil kasu

liidu tasandil olemasolevast suutlikkusest ja eksperditeadmistest, aidates kaasa

turvalisele autentimisele, krüpteeritud sidele ja usaldusväärsele elektroonilisele

suhtlusele.

(126) Selleks et tugevdada Europoli suutlikkust toetada liikmesriike raskete kuritegude ja

terrorismi ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning kasutada tulemuslikumalt

olemasolevaid liidu teabevahetusraamistikke, peaks Europolil olema võimalik teha

selgelt määratletud tingimustel liikmesriikide nimel otsinguid Prüm II raamistiku

alusel ühendatud riiklikes andmebaasides. On oluline, et Europol pakuks

operatiivset, analüütilist, tehnilist ja kohtuekspertiisialast tuge olukordades, kus tema

eksperditeadmised, vahendid või piiriülene vaatenurk võivad anda lisaväärtust,

säilitades samal ajal täielikult liikmesriikide omandiõiguse andmete suhtes,

sõltumatud uurimised ja liidu teabevahetussüsteemide aluseks oleva

detsentraliseeritud struktuuri. Määrus (EL) 2024/982 võimaldab praegu Europolil

teha otsinguid liikmesriikide Prümi andmebaasides, kasutades kolmandatelt riikidelt

saadud andmeid. Selleks et kõrvaldada kõik tegevuspiirangud, mis võivad takistada

asjakohaste piiriüleste seoste kindlakstegemist, peaks Europolil olema võimalik teha

selliseid otsinguid ka liikmesriikidest pärit andmete alusel, kui andmeid omav

liikmesriik on selleks loa andnud. Seda tuleks kohaldada eelkõige DNA-profiile,

daktüloskoopilisi andmeid ja näokujutisi hõlmavate otsingute suhtes, tagades samal

57 Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2018/1726 ... (ELT ..., ELI: ..).

ET 51 ET

ajal, et liikmesriigid saavad otsustada, millistel tingimustel nende andmeid võib

kasutada. Seepärast tuleks määrust (EL) 2024/982 vastavalt muuta.

(127) Selleks et tõhustada Europoli juurdepääsu liikmesriikide andmebaasides

säilitatavatele andmetele, tagades samal ajal isikuandmete kaitse ja liikmesriigi

õiguse järgimise, peaks Europolil olema juurdepääs riiklikes andmebaasides ja

politseiregistrite indeksites säilitatavatele andmetele, kohaldades eritingimusi ja -

piiranguid, sealhulgas määratud ruuterite ja süsteemide, nagu EPRIS, EUCARIS ja

biomeetriliste andmete ruuter, kasutamine ning inimjärelevalve ja -otsuste tegemise

nõue põhiandmete saatmisel päringuvastusena, ning ta peaks kasutama

liikmesriikidest pärit andmeid üksnes juhul, kui andmeid omav liikmesriik on selleks

loa andnud, ning ta peaks selliseid andmeid käitlema kooskõlas määrusega (EL)

2018/1725 ja käesoleva määrusega ning asjaomase liikmesriigi nõusolekul.

(128) Kui Europol teeb otsinguid liikmesriikidest pärit biomeetriliste andmete alusel, peaks

ta tegutsema üksnes tehnilise ja kohtuekspertiisialase teenuse osutajana luba andva

liikmesriigi nimel. Europol peaks seepärast tegema selliseid otsinguid üksnes

asjaomase liikmesriigi antud loa piires, kas igal üksikjuhul eraldi või alalise loa

alusel, mille suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi kindlaks määratud tingimusi.

Europol peaks täielikult järgima kõiki piiranguid, mille luba andev liikmesriik on

kehtestanud asjaomasele teabele juurdepääsu, selle kasutamise, edastamise,

säilitamise, kustutamise või hävitamise suhtes.

(129) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt toetada ja tugevdada liikmesriikide

pädevate asutuste tegevust ja nende vastastikust koostööd kahte või enamat

liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikaga hõlmatud

ühist huvi kahjustavate kuriteoliikide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, ei

suuda liikmesriigid üksi tegutsedes piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende

ohtude ulatuse, rahvusvahelise iseloomu ja toime tõttu paremini saavutada liidu

tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud

subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks

vajalikust kaugemale.

(130) [Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli

nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artikli 3 ja artikli 4a lõike 1 kohaselt on Iirimaa teatanud [...

kirjaga] oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] VÕI

[Euroopa Liidu lepingule (ELi leping) ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli

nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 ning artikli 4a lõike 1 kohaselt, ilma et see piiraks

nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva [õigusakti]

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.]

(131) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha

kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning

see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(132) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725

artikliga 42 ning ta esitas arvamuse [kuupäev].

(133) Käesolevas määruses austatakse täiel määral põhiõigusi ja -vabadusi ning järgitakse

eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti õigust

isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse vastavalt harta

ET 52 ET

artiklitega 8 ja 7 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16, õigust tõhusale

õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, mis on sätestatud harta

artiklis 47, süütuse presumptsiooni, mis on sätestatud harta artiklis 48, ning

kuriteoohvrite õigusi.

(134) Käesoleva määruse eesmärk on muuta ja täiendada määruse (EL) 2016/794 sätteid.

Kuna tehtavad muudatused on arvukad ja sisulised, tuleks kõnealune õigusakt

selguse huvides kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega asutatakse Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol),

et toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende

vastastikust koostööd eesmärgiga tõkestada piiriülese mõõtmega rasket kuritegevust,

terrorismi ja liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavaid kuriteoliike ning

nende vastu võidelda.

2. Käesoleva määrusega asutaud Europol asendab määrusega (EL) 2016/794 loodud

ameti ja on selle õigusjärglane.

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1. Europol on liidu amet ja juriidiline isik.

2. Europolil on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mida selle riigi

õigusnormid juriidilisele isikule võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja

võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

3. Europoli esindab tegevdirektor.

Artikkel 3

Asukoht

Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „liikmesriikide pädevad asutused“– liikmesriikide politseiasutused ja muud

õiguskaitseasutused, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad kuritegude

tõkestamise ja nende vastu võitlemise eest, ning muud liikmesriikide avaliku sektori

ET 53 ET

asutused, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad selliste kuritegude tõkestamise

ja nende vastu võitlemise eest, mis jäävad Europoli pädevusse;

2) „strateegiline analüüs“ – kõik meetodid ja tehnikad, mille abil kogutakse,

säilitatakse, töödeldakse ja hinnatakse teavet, et toetada ja arendada

kriminaalpoliitikat, mis aitab kaasa tõhusale ja tulemuslikule kuritegevuse

ennetamisele ja sellevastasele võitlusele;

3) „operatiivanalüüs“ – kõik meetodid ja tehnikad, mille abil kogutakse, säilitatakse,

töödeldakse ja hinnatakse teavet, et toetada kriminaaluurimisi ja kriminaalteabe

kogumist;

4) „eraõiguslikud isikud“ – üksused ja asutused, mis on asutatud liikmesriigi või

kolmanda riigi õiguse alusel, sealhulgas äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate

ühendused, mittetulundusühendused ja teised juriidilised isikud, keda ei hõlma punkt

5;

5) „vastuvõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus või muu asutus,

kellele isikuandmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda

isikuga või mitte;

6) „halduslikku laadi isikuandmed“ – isikuandmed, mida Europol töötleb ja mis ei ole

kasutatavad isikuandmed;

7) „terroristlik sisu“ – määruse (EL) 2021/784 artikli 2 punktis 7 määratletud terroristlik

sisu;

8) „internetipõhine laste seksuaalne väärkohtlemine“ – laste seksuaalset väärkohtlemist

kujutava materjali levitamine internetis ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte eesmärgil;

9) „veebisisuga seotud kriisiolukord“ – sellise veebisisu levitamine, mis tuleneb mõnest

toimuvast või hiljuti toimunud tegelikust sündmusest ja kus kujutatakse ohtu elule

või kehalisele puutumatusele või kutsutakse üles põhjustama vahetut ohtu elule või

kehalisele puutumatusele;

10) „sisserände kontaktametnik“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2019/1240 artikli 2 punktis 1 määratletud sisserände kontaktametnik58;

11) „ühtne kontaktpunkt“ – üksus, mis vastutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2023/977 artikli 14 kohase teabevahetuse koordineerimise ja

hõlbustamise eest59;

12) „tipptasemel võimed“ – tehnoloogiline, analüüsi- või tegevussuutlikkus, mis pakub

täiustatud või uudseid kasutusvõimalusi, mis toetavad Europoli pädevusse kuuluvate

kuriteoliikide tõkestamist ja nende vastu võitlemist ning liikmesriikide pädevate

asutuste vahelist koostööd.

Artikkel 5

Pädevus

58 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1240 sisserände

kontaktametnike Euroopa võrgustiku loomise kohta (ELT L 198, 25.7.2019, lk 88, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1240/oj). 59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/977, mis käsitleb

liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2006/960/JSK (ELT L 134, 22.5.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/977/oj).

ET 54 ET

1. Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende

vastastikust koostööd kahte või enamat liikmesriiki puudutava raske kuritegevuse,

terrorismi ja liidu poliitikaga hõlmatud ühist huvi kahjustavate kuriteoliikide, mis on

loetletud I lisas, tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel.

2. Europoli pädevusse kuuluvad ka I lisas loetletud kuriteoliikidega seotud kuriteod,

eelkõige kuriteod, mis on toime pandud selliste kuriteoliikide ettevalmistamise,

hõlbustamise, toetamise või varjamise eesmärgil, nendega seoses toime kuriteod või

sellised kuriteod, mis on toime pandud selleks, et tagada nende kuriteoliikidega

seotud isikute karistuseta jäämine, sealhulgas juhul, kui sellistel kuritegudel on

hübriidmõõde.

Artikkel 6

Ülesanded

1. Europol täidab järgmisi ülesandeid:

(a) kogub teavet, sealhulgas kriminaalteavet, seda säilitada, töödelda, analüüsida ja

vahetada;

(b) annab liikmesriikide pädevatele asutustele operatiivtuge, sealhulgas aitab

koordineerida, korraldada ja rakendada uurimis- ja operatiivmeetmeid, annab

analüütilist tuge operatiivanalüüsi kaudu ning annab tehnilist ja

kohtuekspertiisialast tuge;

(c) annab liikmesriikide pädevatele asutustele ja liidu institutsioonidele

strateegilist ja valdkondlikku tuge, tehes strateegilist analüüsi ja koostades

analüütilisi ülevaateid, sealhulgas ohuhinnanguid, strateegilisi analüüse,

suundumuste aruandeid ja olukorrakirjeldusi;

(d) teeb koostööd liidu institutsioonide, organite, missioonide ja asutustega,

vahetades vajaduse korral teavet ja pakkudes analüütilist tuge valdkondades,

mis kuuluvad nende vastavasse pädevusse;

(e) teeb koostööd kolmandate riikide ja muude asjaomaste partneritega, eelkõige

teabevahetuse kaudu;

(f) viib liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raames ellu teadus-

ja innovatsioonitegevusi ning arendab tipptasemel võimeid;

(g) arendab ja haldab teabehaldus- ja IKT-teenuseid, -vahendeid ja -komponente,

mis võimaldavad täita punktides a–e osutatud ülesandeid;

(h) annab uurimis- või operatiivtegevuse raames rahalist toetust operatiivmeetmete

jaoks.

2. Lisaks lõikes 1 nimetatud ülesannetele täidab Europol järgmisi toetavaid ülesandeid:

(a) toetab liikmesriike suurte rahvusvaheliste sündmuste korral andmete ja

operatiivtoega;

(b) annab Europoli pädevuse piires teavet ja operatiivtuge Euroopa Liidu lepingu

alusel loodud liidu kriisiohjestruktuuridele ja -missioonidele;

(c) annab haldus-, finants- ja tehnilist tuge liidu rahastatavatele tööprojektidele ja

õiguskaitsealastele Euroopa võrgustikele, mis kuuluvad Europoli pädevusse, et

parandada tegevuse koordineerimist, järjepidevust ja sidusust;

ET 55 ET

(d) tegutseb eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutusena kooskõlas nõukogu

otsusega 2005/511/JSK,60 sealhulgas kutsuda üles koordineerima liikmesriikide

pädevate asutuste või ühiste uurimisrühmade meetmeid, mida võetakse euro

võltsimise vastu võitlemiseks, ning vajaduse korral teha seda koostöös liidu

organite ja asutustega ning kolmandate riikide ametiasutustega;

(e) toetab liikmesriike seoses eeldatava mõjuga julgeolekule selliste konkreetsete

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/45261 kohaste liitu

tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute tegemisel, mis on

seotud ettevõtjatega, kes pakuvad tehnoloogialahendusi, sealhulgas tarkvara,

mida Europol kasutab tema pädevusse kuuluvate kuritegude tõkestamiseks ja

nende vastu võitlemiseks;

(f) aitab kaasa Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi rakendamisele, et

nõukogu määruse (EL) 2022/92262 alusel Europoli pädevuse piires kontrollida

Schengeni acquis’ kohaldamist, osaledes Schengeni hindamismissioonidel ja

muudes kohapealsetes kontrollkäikudes, pakkudes eksperditeadmisi ning

analüüse, kui komisjon seda taotleb;

(g) teeb liidu finantshuvide kaitsmisega seotud pettustevastase võitluse struktuuri

osalistega, nagu Euroopa Prokuratuur, Eurojust, Euroopa Pettustevastane

Amet, Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Amet ja ELi

Tolliamet, struktureeritud viisil ja regulaarset koostööd, sealhulgas sõlmides

sellise koostöö üksikasjade reguleerimiseks kahe- või mitmepoolseid

koostöölepinguid.

3. Europol ei kohalda ühegi ülesande täitmisel sunnimeetmeid.

Europol võib liikmesriikide pädevate asutuste taotluse korral ja kooskõlas nende

riigisisese õigusega liikmesriigi pädevaid asutusi uurimismeetmete võtmisel toetada,

eelkõige hõlbustades piiriülest teabevahetust ja muid andmetöötluse vorme ning

tagades sidevahendite abil operatiivtoe või olles nende toimingute ajal kohal.

Europolil ei ole õigust läbi viia uurimismeetmeid.

Artikkel 7

Europoli strateegiline tugi

1. Europol aitab välja töötada liidu ühist strateegilist raske kuritegevuse ja terrorismi

analüüsiraamistikku.

Sel eesmärgil koostab Europol regulaarselt sisejulgeolekut käsitlevaid analüütilisi

ülevaateid, sealhulgas strateegilisi analüüse, ohuhinnanguid, suundumuste aruandeid

ja olukorrakirjeldusi, ning teeb need vastavalt artiklile 129 kättesaadavaks.

60 Nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest määrates

Europoli eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks (ELT L 185, 16.7.2005, lk 35,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2005/511/oj). 61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu

tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/452/oj). 62 Nõukogu 9. juuni 2022. aasta määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise

kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, 15.6.2022, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/922/oj).

ET 56 ET

2. Europol toetab ühiste analüüsimeetodite ja -standardite väljatöötamist ning

kasutamist, eelkõige liidu tasandi ohuhinnangute jaoks, et tagada analüütiliste

ülevaadete võrreldavus, koostalitlusvõime ja järjepidevus.

3. Liikmesriigid esitavad Europolile kogu teabe, mida on vaja lõikes 1 osutatud

analüütiliste ülevaadete koostamiseks.

Liikmesriigid võivad keelduda teabe esitamisest ühel või mitmel järgmistest

põhjustest:

(a) teabe esitamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste

julgeolekuhuvidega;

(b) teabe esitamine ohustab käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust;

(c) teabe esitamisega avalikustataks teave riigi julgeolekuga seotud

organisatsioonide või konkreetse jälitustegevuse kohta.

Liikmesriigid esitavad teabe niipea, kui punktides a, b või c osutatud põhjuseid enam

ei esine.

4. Liidu institutsioonid, organid ja asutused esitavad oma pädevuse piires ning

kooskõlas kohaldatava liidu õigusega Europolile lõikes 1 osutatud analüütiliste

ülevaadete koostamiseks vajaliku teabe.

5. Europol võib lõikes 1 osutatud analüütiliste ülevaadete koostamisel täiendava

allikana kasutada avalike allikate ja asjaomaste partnerite teavet.

6. Lõikes 1 osutatud analüütilised ülevaated tehakse kättesaadavaks nõukogule ja

komisjonile, et määrata kindlaks ja töötada välja liidu strateegia, poliitika ja tegevuse

prioriteedid kuritegevuse vastu võitlemisel ning viia need ellu.

7. Europol kasutab lõikes 1 osutatud analüütilisi ülevaateid, et toetada käesoleva

peatüki kohaste operatiivtegevuste kavandamist ja rakendamist, ning võtab neid

ülevaateid arvesse artiklis 57 osutatud raamistiku koostamisel ja regulaarsel

ajakohastamisel.

8. Liikmesriigid võtavad lõikes 1 osutatud analüütilisi ülevaateid arvesse, kui nad

määravad kindlaks oma osalemise Europoli toetatavas operatiivtegevuses, eraldavad

operatiivtegevuseks vahendeid ning rakendavad liidu strateegilisi ja operatiivseid

prioriteete riiklikul tasandil.

9. Lõikes 1 osutatud analüütilisi ülevaateid võib kasutada komisjoni ja liikmesriikide

tehtavate analüüsides ning määruse (EL) 2022/922 kohastes Schengeni hindamis- ja

järelevalvetoimingutes Europoli pädevusse kuuluvates poliitikavaldkondades.

II peatükk

Operatiivkoostöö

1. JAGU

OPERATIIVTUGI JA KOORDINEERIMINE

Artikkel 8

Europoli operatiivtugi

ET 57 ET

1. Europol tagab liikmesriikide pädevatele asutustele operatiivtoe, et aidata kaasa

Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikide tõkestamisele ja nende vastu

võitlemisele.

2. Europol loob ja säilitab suutlikkuse, mida on vaja liikmesriikide pädevatele

asutustele pideva ja toimiva operatiivtoe tagamiseks.

3. Europol toetab eelkõige järgmist:

(a) uurimised ja operatiivtegevus, mida on vaja koordineerida liidu tasandil;

(b) suure riskiga kuritegelike võrgustike ja neid toetava kuritegeliku taristu

väljaselgitamine, nende võrgustike vastu võitlemine ning nende tegevuse

tõkestamine;

(c) operatiivtegevus, milleks vajatakse spetsiaalset analüütilist, tehnilist,

digivaldkonna, kohtuekspertiisialast või valdkonnaülest suutlikkust;

(d) ulatuslike, tekkivate ja kiiresti muutuvate julgeolekuohtude, sealhulgas I lisas

loetletud kuriteoliikidega seotud kuritegude avastamine, analüüsimine ja nende

vastu suunatud meetmete koordineerimine, kui sellistel kuritegudel on

hübriidmõõde, ja õiguskaitseasutuste reageerimise koordineerimine;

(e) selliste strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamine, mis on seotud

liidu sisejulgeolekuga.

4. Europol võib vajaduse korral ja vastavalt operatiivvajadustele anda operatiivtuge,

kasutades muu hulgas järgmisi võimalusi:

(a) artiklites 13–19 osutatud liidu eksperdikeskused (edaspidi „keskused“);

(b) operatiivrakkerühmad vastavalt artiklile 20;

(c) ühised uurimisrühmad vastavalt artiklile 21, sealhulgas koostöös Eurojustiga;

(d) Europoli lähetused vastavalt artiklile 22;

(e) kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi

(EMPACT) raames toimuva strateegilise ja operatiivtegevuse toetamine

vastavalt artiklile 23.

5. Europol tagab käesolevas peatükis osutatud operatiivtoe, struktuuride ja

koostöövahendite koordineerimise, sidususe ning vastastikuse täiendavuse,

sealhulgas korraga mitut liiki operatiivtoe kasutamise korral.

6. Liikmesriigid püüavad tulemuslikult kasutada lõikes 4 osutatud operatiivtoe

võimalusi, eelkõige juhul, kui on vaja tegutseda koordineeritult liidu tasandil, et

tagada tõhus reageerimine raskele ja organiseeritud kuritegevusele ning terrorismile.

7. Kui operatiiv- ja analüüsitalitus teeb kindlaks või keskused teevad kindlaks piiriülese

kuritegeliku tegevusega seotud koostöösidemed või koordineerimisvajadused, siis

taotleb Europol, et asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused esitaksid asjakohast

teavet ja kriminaalteavet või aidataksid rakendada koordineerimismeetmeid.

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vastavad põhjendamatu viivituseta ning

juhul, kui pädev asutus otsustab taotletud teabe esitamata või kavandatud

koordineerimismeetmetes osalemata jätta, esitab ta Europolile põhjendatud selgituse.

ET 58 ET

Artikkel 9

Operatiivtugi finantsuurimisele ja kriminaaltulu tuvastamisele

1. Europol teeb koostööd kriminaaltulu tuvastamise üksustega, mis on loodud vastavalt

direktiivi (EL) 2024/1260 artiklile 5.

2. Liikmesriigid tagavad, et Europolil on otsene ja viivitamatu juurdepääs direktiivi

(EL) 2024/1260 artikli 6 lõikes 2 osutatud teabele seal esitatud tingimustel ning

sellises ulatuses, mida on vaja käesoleva määruse artiklis 16 osutatud ülesannete

täitmiseks.

Samuti tagavad liikmesriigid, et Europolil on võimalik kiiresti saada direktiivi (EL)

2024/1260 artikli 6 lõikes 3 loetletud teavet, kui ta esitab taotluse asjaomasele

kriminaaltulu tuvastamise üksusele, ja kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 4

kirjeldatud olukordades, kui see on vajalik käesoleva määruse artiklis 16 osutatud

ülesannete täitmiseks.

Juurdepääs käesolevas lõikes osutatud teabele peab vastama direktiivi (EL)

2024/1260 artikli 6 lõigetele 5 ja 6.

3. Kui Europol leiab, et käesoleva määruse artiklis 16 osutatud tegevuse tulemusena

tekib otsene oht, et jälitatud ja kindlaks tehtud vara kaob, siis esitab ta vastavalt

direktiivi (EL) 2024/1260 artikli 11 lõikele 2 asjaomaste liikmesriikide pädevatele

asutustele taotluse võtta viivitamata meetmeid.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus teeb taotluse kohta otsuse viivitamata ja

võimaluse korral 24 tunni jooksul.

Kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab, et meetmeid ei võeta kohe, siis

teatab ta sellest Europolile ja põhjendab oma otsust. Need põhjused võib esitamata

jätta järgmistel juhtudel:

(a) põhjuste avaldamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste

julgeolekuhuvidega;

(b) põhjuste avaldamine ohustab käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust.

4. Europol teeb kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/115363

artikliga 12 koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/84964

kohaselt loodud rahapesu andmebüroodega asjaomase Europoli riikliku üksuse

kaudu või, kui asjaomane liikmesriik on seda lubanud, siis otsekontakti kaudu,

eelkõige vahetades teavet ja esitades liikmesriikidele analüüse, et toetada Europoli

pädevusse kuuluvaid piiriüleseid uurimisi.

5. Iga liikmesriik tagab, et tema rahapesu andmebürool on oma volituste ja pädevuse

piires ning kooskõlas riiklike menetluslike tagatistega õigus vastata Europoli poolt

direktiivi (EL) 2019/1153 artikli 12 kohaselt esitatud nõuetekohaselt põhjendatud

taotlustele finantsteabe ja finantsanalüüsi saamiseks kas oma Europoli riikliku üksuse

63 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1153, millega kehtestatakse

normid finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel,

uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK

(ELT L 186, 11.7.2019, lk 122, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1153/oj). 64 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb

finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141,

5.6.2015, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/849/oj).

ET 59 ET

kaudu või, kui liikmesriik on seda lubanud, siis rahapesu andmebüroo ja Europoli

vahelise otsekontakti kaudu.

Artikkel 10

Operatiivtegevuse rahaline toetamine

1. Kui Europol saab liikmesriigilt nõuetekohaselt põhjendatud kirjaliku taotluse, võib ta

anda sihipärast rahalist toetust operatiivtegevuseks Europoli toetatava ja tema

pädevusse kuuluva prioriteetse uurimise või operatiivmeetme raames.

2. Lõikes 1 osutatud rahaline toetus piirdub sellega, mis on konkreetse prioriteetse

uurimise või operatiivmeetme toetamiseks vajalik ja proportsionaalne, ning võib

hõlmata selle tulemuslikuks läbiviimiseks vajalikke tegevus-, tehnilisi, logistilisi ja

muid asjakohaseid kulusid.

3. Europol võib asjakohasel juhul ja kooskõlas tegevusprioriteetidega eelistada rahalise

toetuse andmist koordineeritud piiriüleseks operatiivtegevuseks.

4. Europol teeb lõikes 1 osutatud rahalise toetuse andmise otsuse igal üksikjuhul eraldi

ja kooskõlas rakendamiskorraga, mille haldusnõukogu võtab vastu tegevdirektori

ettepanekul ja pärast komisjoniga konsulteerimist.

Kõnealuse rakendamiskorraga nähakse ette sellise toetuse andmise, haldamise ja

järelevalve tingimused ja menetluskord, sealhulgas nõuded, millega tagatakse

aruandekohustus, jälgitavus, auditeeritavus ja vastavus kohaldatavatele liidu

finantsreeglitele.

Artikkel 11

Kriminaaluurimise algatamise taotlus

1. Kui Europol konkreetsel juhul leiab, et tema pädevusse kuuluva kuriteo korral tuleks

algatada kriminaaluurimine, siis taotleb ta Europoli riiklike üksuste kaudu, et

asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused algataksid või viiksid läbi

kriminaaluurimise või koordineeriksid seda.

2. Kui tegevdirektor on seisukohal, et tuleks algatada kriminaaluurimine seoses

konkreetse kuriteoga, mis puudutab ainult ühte liikmesriiki, kuid kahjustab liidu

poliitikaga hõlmatud ühist huvi, võib ta Europoli riikliku üksuse kaudu taotleda, et

asjaomase liikmesriigi pädevad asutused algataksid sellise kriminaaluurimise või

viiksid seda läbi või koordineeriksid seda, ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist.

3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata liidu finantshuve kahjustavate kuritegude suhtes, mis

kuuluvad Euroopa Prokuratuuri pädevusse.

4. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused vaatavad kõik lõigete 1 ja 2 kohaselt

esitatud taotlused läbi eelisjärjekorras ja teevad põhjendamatu viivituseta

põhjendatud otsuse.

Europoli riiklik üksus teatab Europolile põhjendamatu viivituseta, kui liikmesriigi

pädev asutus on teinud otsuse lõike 1 või 2 alusel esitatud taotluse kohta.

5. Kui liikmesriigi pädev asutus otsustab jätta vastavalt lõikele 1 ja 2 esitatud taotluse

rahuldamata, teatab ta Europolile sellise otsuse põhjustest põhjendamatu viivituseta

ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist. Põhjused võib jätta

esitamata järgmistel juhtudel:

ET 60 ET

(a) põhjuste avaldamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste

julgeolekuhuvidega;

(b) põhjuste avaldamine ohustab käimasolevat uurimist või üksikisiku

turvalisust.

6. Europol teatab Eurojustile viivitamata kõigist lõigete 1 ja 2 alusel esitatud taotlustest

ning kõigist lõigete 4 ja 5 alusel tehtud liikmesriigi pädeva asutuse otsustest, et

Eurojust saaks riiklikul tasandil tagada õigeaegsed kriminaalmenetluse järelmeetmed

ja teostada oma pädevust, sealhulgas vajaduse korral volitusi tegutseda omal

algatusel kooskõlas määruse (EL) 2018/1727 kohaldatavate sätetega.

7. Europol teatab viivitamata Euroopa Prokuratuurile lõigete 1 ja 2 alusel esitatud

taotlustest Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate kuritegude kohta ning kõigist

nendega seotud otsustest, mille liikmesriigi pädev asutus on teinud lõigete 4 ja 5

alusel.

2. JAGU

SPETSIAALNE TEGEVUSSUUTLIKKUS

Artikkel 12

Operatiiv- ja analüüsitalitus

1. Operatiiv- ja analüüsitalitus tagab Europoli pideva ööpäevaringse tegevus- ja

analüüsisuutlikkuse, et toetada käesoleva määruse kohaselt koos liikmesriikidega

võetavate uurimis- ja operatiivmeetmete koordineerimist, korraldamist ning

rakendamist.

2. Operatiiv- ja analüüsitalitus tagab järgmise:

(a) teabe ja kriminaalteabe operatiiv- ja strateegiline analüüs, sealhulgas keskuste

tegevuse toetamiseks;

(b) analüüsiprojektide toetamine ja koordineerimine;

(c) valdkonnaüleste teenuste osutamine sellistes valdkondades nagu

koostalitlusvõime, biomeetria, avalike allikate luureteave, reisimise kohta teabe

kogumine ja satelliidipildid;

(d) koostöösidemete kindlakstegemine ning piiriülese operatiiv- ja

uurimistegevuse koordineerimine, sealhulgas vajaduse korral ühise

operatiivanalüüsi juhtumi loomise ettepaneku tegemine;

(e) käesoleva määruse alusel osutatava operatiivtoe koordineerimine ja sidususe

tagamine, sealhulgas operatiivrakkerühmade, ühiste uurimisrühmade, Europoli

lähetuste ja EMPACTi tegevuse raames;

(f) artiklis 7 osutatud analüütiliste ülevaadete koostamine.

3. Operatiiv- ja analüüsitalitus tagab koordineerimise, koostöö ja operatiivtegevuse

sidususe liidu eksperdikeskuste vahel, eelkõige juhul, kui operatiivtegevus,

kriminaalteave või uurimine on seotud mitme kuriteoliigiga või I lisas loetletud

kuriteoliikidega, kui sellistel kuritegudel on hübriidmõõde või nende korral vajatakse

muul viisil valdkonnaülest reageerimist.

ET 61 ET

Artikkel 13

Liidu eksperdikeskused

1. Liidu eksperdikeskustena (edaspidi „keskused“) asutatakse küberkuritegevuse

vastase võitluse Euroopa keskus, Euroopa terrorismivastase võitluse keskus, Euroopa

finants- ja majanduskuritegude vastase võitluse keskus, Euroopa raske ja

organiseeritud kuritegevuse keskus ning rändajate ebaseadusliku üle piiri

toimetamise vastane Euroopa keskus.

2. Keskused kuuluvad Europoli organisatsioonilisesse struktuuri ja need ei ole eraldi

juriidilised isikud. Need toimivad oma konkreetsetes valdkondades Europoli peamise

erisuutlikkuse ja eksperditeadmiste allüksustena ning toetavad Europoli pädevusse

kuuluvate kuriteoliikidega, sealhulgas I lisas loetletud kuriteoliikidega, kui sellistel

kuritegudel on hübriidmõõde, seotud kuritegevuse tõkestamist ja selle vastu

võitlemist.

3. Keskustel on eelkõige järgmised ülesanded:

(a) tagada liikmesriikide pädevatele asutustele spetsiaalne operatiivtugi;

(b) tagada operatiivtugi operatiivrakkerühmade, ühiste uurimisrühmade ja

EMPACTi raames;

(c) aidata kaasa koordineerimisele ja koostööle liikmesriikide vahel ning vajaduse

korral teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning asjaomaste

partneritega, sealhulgas koostöösidemete kindlakstegemisel;

(d) toetada operatiiv- ja analüüsitalituse koordineerimisel integreeritud

operatiivtegevust, mis hõlmab mitut Europoli pädevusse kuuluvat kuriteoliiki

või I lisas loetletud kuriteoliikidega seotud kuritegusid, kui sellistel kuritegudel

on hübriidmõõde, sealhulgas võttes kasutusele ja koordineerides

eksperditeadmisi ja erisuutlikkust mitme tegevusvaldkonna vahel;

(e) teha kindlaks suutlikkusega seotud vajadused ning aidata kaasa tipptasemel

võimete arendamisele, kasutuselevõtmisele ning integreerimisele Europoli ja

liikmesriikide pädevate asutuste tegevusse, sealhulgas kasutades spetsiaalseid

koolitusi, koordineerides tegevust tulevikusuundade ja suutlikkuse teenistusega

ning tehes tihedat koostööd Europoli tugiüksustega;

(f) aidata kaasa artiklis 7 osutatud analüütiliste ülevaadete koostamisele.

4. Europol tagab, et keskuste tegevus on kooskõlas liidu sisejulgeoleku strateegiliste ja

operatiivsete prioriteetidega, sealhulgas nendega, mis on kehtestatud EMPACTi

raames.

5. Keskustesse võivad kuuluda kontaktametnikud ning muude liidu organite ja asutuste

esindajad vastavalt lõikes 6 osutatud rakendamiskorrale.

Kooskõlas lõikes 6 osutatud rakendamiskorraga võib Europol kutsuda lõike 3

punktides e ja f nimetatud tegevustes osalema ka asjakohaste eksperditeadmistega

partnereid.

6. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu rakendamiskorra keskuste

töökorralduse, konkreetsete ülesannete, koosseisu ja tegevuspõhimõtete kohta ning

vaatab selle korra regulaarselt läbi ja vajaduse korral kohandab seda, võttes arvesse

operatiivvajadusi ja muutuvaid julgeolekuohte.

ET 62 ET

Artikkel 14

Euroopa raske ja organiseeritud kuritegevuse keskus

Vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile b toetab Europol Euroopa raske ja organiseeritud

kuritegevuse keskuse kaudu eelkõige järgmisi eesmärke:

(a) teha kindlaks väärtuslikud sihtmärgid ja suure riskiga kuritegelikud

võrgustikud ja seada nendega tegelemine prioriteediks, võidelda nende vastu ja

tõkestada nende tegevust;

(b) toetada ja koordineerida ebaseadusliku uimastikaubandusega, tulirelvade ja

lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemisega, keskkonna vastu suunatud

kuritegudega, varavastase kuritegevusega ning muude raske ja organiseeritud

kuritegevuse vormidega seotud piiriülest uurimist ja operatiivtegevust;

(c) toetada eksperditeadmistega keerukaid, mitut jurisdiktsiooni hõlmavaid

uurimisi ja operatiivtegevust, sealhulgas operatiivrakkerühmade, ühiste

uurimisrühmade ja EMPACTi tegevuse raames;

(d) toetada kuritegelikes võrgustikes laste ja noorte värbamise ja ärakasutamise

kindlakstegemist, jälgimist ja tõkestamist, kui kuritegelik tegevus toimub

kuritegude toimepanemise, neile kaasaaitamise või nende varjamise eesmärgil,

muu hulgas veebipõhiste teenuste ja platvormide kaudu.

Artikkel 15

Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus

Vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile b toetab Europol küberkuritegevuse vastase võitluse

Euroopa keskuse kaudu eelkõige järgmisi eesmärke:

(a) toetada liikmesriike ja vajaduse korral eraõiguslikke isikuid kuritegeliku

päritolu kahtlusega küberrünnete ja ulatusliku pahatahtliku veebitegevuse

tõkestamisel ja sellele reageerimisel, sealhulgas koostöös Euroopa Liidu

Küberturvalisuse Ametiga (ENISA), näiteks seoses lunavaraintsidentidega ja

rünnaku läbiviimiseks kasutatud taristule juurdepääsuga;

(b) toetada liikmesriike ja vajaduse korral eraõiguslikke isikuid veebisisuga seotud

kriisiolukordade lahendamisel, eelkõige andes eraõiguslikele isikutele teavet,

mis on vajalik konkreetse veebisisu, -teenuste, -kontode, -taristu või

digitegevuse kindlakstegemiseks, ja näiteks teatades veebisisust

internetipõhiste teenuste osutajatele;

(c) toetada liikmesriike, et ennetada ja tõkestada laste seksuaalset väärkohtlemist,

internetipõhist laste seksuaalset väärkohtlemist kujutava materjali levitamist ja

laste ahvatlemist seksuaalsuhte eesmärgil;

(d) aidata kaasa küberkuritegevuse ja küberruumi kasutades toime pandud

kuritegeliku tegevuse, sealhulgas internetipõhise laste seksuaalse

väärkohtlemise ohvrite ja õigusrikkujate kindlakstegemisele;

(e) tagada ja kasutusele võtta spetsiaalne digitaalkriminalistika, tehniline,

analüütiline ning uurimisalane oskusteave ja suutlikkus, sealhulgas selleks, et

toetada digiandmete ja seaduslikult saadud krüpteeritud andmete töötlemist ja

analüüsimist;

ET 63 ET

(f) tagada veebimajutus ja tugi küberkuritegevuse tõkestamise valdkonna ja

elektroonilistele tõenditele piiriülese juurdepääsu tegevuse koordineerimise

platvormidele ja spetsiaalsetele operatiivkoostöö raamistikele, sealhulgas ühise

küberkuritegevuse vastase tegevuse rakkerühmale.

Artikkel 16

Euroopa finants- ja majanduskuritegude vastase võitluse keskus

Vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile b on Euroopa finants- ja majanduskuritegude vastase

võitluse keskuse kaudu pakutaval Europoli toetusel eelkõige järgmised eesmärgid:

(a) toetada liikmesriikide kriminaaltulu tuvastamise üksusi selliste

kuriteovahendite, kuritegelikul teel saadud tulu ja vara jälitamisel ja

kindlakstegemisel, mille kohta on tehtud või võidakse teha artikli 9 kohane

arestimis- või konfiskeerimisotsus;

(b) toetada organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamisega seotud

kuritegelike rahavoogude, ebaseaduslike finantsvõrgustike ja kuritegelike

ärimudelite avastamist, analüüsimist ja jälgimist;

(c) tagada Euroopa Prokuratuurile operatiiv- ja analüütiline tugi selliste kuritegude

korral, mis vastavalt artiklile 81 kuuluvad Europoli ja Euroopa Prokuratuuri

pädevusse;

(d) toetada liikmesriike ulatuslike digipettuste vastu võitlemisel, sealhulgas

hõlbustades pettustest teatamist ning tehes koostööd finantsasutuste,

digiplatvormide ja rahvusvaheliste partneritega.

Artikkel 17

Rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus

Vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile b on rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase

Euroopa keskuse kaudu pakutaval Europoli toetusel eelkõige järgmised eesmärgid:

(a) toetada rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega

seotud kuritegelike võrgustike, sealhulgas nende ärimudelite, tegutsemisviiside

ja kuritegeliku taristu kindlakstegemist, jälgimist ja analüüsimist;

(b) toetada rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse

digimõõtme avastamist ja analüüsimist, sealhulgas avatud lähtekoodiga

analüüsi, tehes koostööd veebipõhiste teenuste osutajate ja õigusspetsialistide

võrgustikega;

(c) toetada tihedas koostöös Euroopa finants- ja majanduskuritegude vastase

võitluse keskusega rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja

inimkaubanduse võrgustike poolt kasutatavate kuritegelike rahavoogude,

kuritegeliku vara ja finantstaristu avastamist, analüüsimist ning tõkestamist;

(d) toetada rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubandusega

seotud küsimustes koostööd ja tegevuse koordineerimist liikmesriikide,

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex), Eurojusti, muude asjaomaste

liidu organite ja asutustega, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste partneritega.

ET 64 ET

Artikkel 18

Euroopa terrorismivastase võitluse keskus

Vastavalt artikli 6 lõike 1 punktile d on Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse kaudu

pakutaval Europoli toetusel eelkõige järgmised eesmärgid:

(a) tõkestada terrorismi ja vägivalda õhutava ekstremistliku veebisisu levitamist,

sealhulgas tehes eemaldamiskorraldustega seoses kooskõlas määruse (EL)

2021/784 artikliga 14 koostööd liikmesriikide pädevate asutustega ning

teatades sellisest veebisisust internetipõhiste teenuste osutajatele;

(b) toetada uurimisi, sealhulgas avastades ning analüüsides terrorismi rahastamise

rahavooge ja võrgustikke, keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja

tuumamaterjalide ning lõhkeainetega seotud ohte, internetis toimuvat

radikaliseerumist ning veebiplatvormide ja uute tehnoloogiate väärkasutamist

terroristlikel eesmärkidel;

(c) toetada kriisidele reageerimist ja tegevuse koordineerimist, sealhulgas

veebisisuga seotud kriisiolukordades, kasutades spetsiaalselt arendatud

suutlikkust, vahendeid, ühiseid koordineerimisstruktuure ja toetusmehhanisme,

sealhulgas artiklis 47 osutatud teabevahetusmehhanismi;

(d) toetada terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamist, lihtsustades

teabevahetust, kriminaalteabe ja analüütiliste ülevaadete vahetamist

liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning vajaduse korral asjaomaste liidu

organite ja asutuste ning eraõiguslike isikutega.

Artikkel 19

Täiendavate liidu eksperdikeskuste asutamine ja juhtimine

1. Europolis on lubatud asutada täiendavaid liidu eksperdikeskusi, eelkõige juhul, kui

tegevdirektor teeb kindlaks, et Europoli ülesannete täitmiseks on vaja alalist

erivõimet või liidu tasandil koordineeritud tegevust.

2. Täiendavate keskuste asutamise, kohandamise ja vajaduse korral ühendamise ning

nende tegevuse lõpetamise otsus tehakse vastavalt artiklile 139 delegeeritud

õigusaktiga, võttes eelkõige arvesse järgmist:

(a) asjaomaste kuritegevusega seotud või julgeolekuohtude ja I lisas loetletud

kuriteoliikidega seotud kuritegude ulatus, keerukus või piiriülene mõõde, kui

sellistel kuritegudel on hübriidmõõde;

(b) liikmesriikide operatiivvajadused ja vajadus alalise erivõime järele liidu

tasandil;

(c) vajadus tagada sidusus ja vastastikune täiendavus olemasolevate keskuste ja

muude liidu tegevusraamistikega;

(d) vahendite kättesaadavus Europolis.

3. Käesoleva artikli alusel asutatud keskuste suhtes kohaldatakse artikli 13 lõikeid 2–6.

ET 65 ET

3. JAGU

OPERATIIVKOOSTÖÖ VAHENDID

Artikkel 20

Operatiivrakkerühmad

1. Liikmesriikide pädevad asutused võivad Europoli toetusel moodustada

operatiivrakkerühmi, et tegeleda Europoli pädevusse kuuluvate konkreetsete

piiriülese kuritegevusega seotud ohtudega.

Operatiivrakkerühma võib moodustada, kui kuritegevusega seotud oht hõlmab kahte

või enamat liikmesriiki ning selle ulatuse, keerukuse või piiriülese mõõtme tõttu on

vaja liidu tasandil koordineeritud operatiiv- ja uurimistegevust.

2. Operatiivrakkerühmas osalevad liikmesriigid ja Europol tagavad sidususe ning

võimaluse korral integreerituse EMPACTi raamistikuga.

3. Operatiivrakkerühma moodustavad liikmesriigid võivad kutsuda

operatiivrakkerühma töös osalema või seda toetama teisi liikmesriike ja VII peatükis

osutatud kolmandaid riike.

4. Europol toetab kokkuleppel operatiivrakkerühmas osalevate liikmesriikidega selle

rakkerühma operatiivtegevuse ja kriminaalteabe kogumise kavandamist,

koordineerimist ning elluviimist.

Europol teeb kättesaadavaks selleks ettenähtud operatiivtoe ja rahalise toetuse.

5. Operatiivrakkerühmas osalevate liikmesriikide ülesanded kooskõlas konkreetse

liikmesriigi õigusega on järgmised:

(a) tagada turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) kaudu kiiresti kogu asjakohase

teabe pidev ja struktureeritud vahetamine Europoli ja teiste osalevate

liikmesriikidega ning vajaduse korral tagada, et sellisele teabele antakse otsene

juurdepääs vastavalt artiklitele 39, 40 ja 41;

(b) kasutada Europoli antavat operatiivtuge ja rahalist toetust tulemuslikult;

(c) korraldada vajaduse korral ja kooskõlas riigisisese õigusega koordineeritud

kriminaalteabe kogumist ja uurimisi asjakohaste kuritegevusega seotud

ohtudega toimetulemiseks;

(d) algatada paralleelseid finantsuurimisi kuritegeliku vara kindlakstegemiseks,

külmutamiseks ja arestimiseks;

(e) kaasata vajaduse korral kontaktametnikke, kes on lähetatud kolmandatesse

riikidesse, kus operatiivrakkerühma raames uuritakse kuritegelikku tegevust, et

tõhustada koostööd ja teabevahetust ning edastada saadud teavet Europolile.

6. Tegevdirektor teeb Europoli riikliku üksuse kaudu asjaomaste liikmesriikide

pädevatele asutustele ettepaneku operatiivrakkerühma moodustamiseks, kui selline

rakkerühm annab objektiivsete kriteeriumide alusel lisaväärtust Europoli pädevusse

kuuluva konkreetse piiriülese kuritegevusega seotud ohuga tegelemisel ja vastab

kindlakstehtud operatiivvajadustele.

7. Haldusnõukogu võtab vastu operatiivrakkerühma moodustamise ja kasutamise

rakendamiskorra, sealhulgas kolmandate riikide osalemiseks vajalikud

kaitsemeetmed.

ET 66 ET

8. Europol hindab koos operatiivrakkerühmas osalevate liikmesriikidega

operatiivtegevuse igal etapil, kas artikli 21 kohase ühise uurimisrühma

moodustamine on vajalik, et liidu tasandil toetada koordineeritud ja järjepidevat

tegevust.

Artikkel 21

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1. Europol võib osaleda ühiste uurimisrühmade tegevuses, sealhulgas Europoli

pädevusse kuuluvate kuriteoliikidega tegelevates rühmades, mis on moodustatud

kooskõlas nõukogu raamotsusega 2002/465/JSK65 ja konventsiooniga, mis käsitleb

Euroopa Liidu liikmesriikide vastastikust õigusabi kriminaalasjades66 ja mille

nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel. Ühise uurimisrühma

moodustamise lepingus määratakse kindlaks Europoli töötajate uurimisrühmas

osalemise tingimused ja esitatakse teave vastutusnormide kohta.

2. Europol võib osaleda kõigis ühise uurimisrühma tegevustes ja vahetada teavet

uurimisrühma kõigi liikmetega, järgides selle liikmesriigi õigusnormides esitatud

piiranguid, kus ühine uurimisrühm tegutseb.

3. Ühises uurimisrühmas osaledes võib Europol vastavalt käesolevale määrusele anda

kõikidele rühma liikmetele kogu vajaliku teabe, mida Europol artikli 32 lõikes 2

sätestatud eesmärkidel töötleb. Samal ajal teatab Europol sellest rühmas esindatud

liikmesriikide ja teavet andnud liikmesriikide riiklikele üksustele.

4. Europol võib ühises uurimisrühmas osaledes saadud teavet selle teabe andnud

liikmesriigi nõusolekul töödelda artikli 32 lõikes 2 sätestatud eesmärkidel ja

vastavalt käesoleva määrusega ettenähtud tingimustele.

5. Kui Europolil on põhjust arvata, et ühise uurimisrühma moodustamine võib anda

uurimisele lisaväärtust, võib ta asjaomastele liikmesriikidele teha ühise

uurimisrühma moodustamise ettepaneku ja võtta meetmeid liikmesriikide aitamiseks

uurimisrühma moodustamisel.

6. Kui liikmesriigi pädev asutus esitab Eurojusti nõuande alusel vastavalt määruse (EL)

…/… [Eurojusti määruse ettepanek] artikli 27 lõikele 1 taotluse, siis osaleb Europol

oma pädevuse piires asjaomases ühises uurimisrühmas, välja arvatud juhul, kui ta

esitab nõuetekohase põhjenduse, miks ta seda ei tee.

Artikkel 22

Europoli lähetused

1. Liikmesriik võib Europoli antava operatiivtoe kasutamiseks taotleda kooskõlas oma

riigisisese õigusega Europoli töötajate lähetamist oma territooriumile.

2. Europoli operatiivtuge kasutatakse eelkõige keerukate või ulatuslike uurimiste või

kriminaalteabe kogumise raames, milleks on vaja liidu tasandil koordineeritud

toetust. Europoli lähetused võivad hõlmata osalemist artikli 21 kohaselt moodustatud

ühistes uurimisrühmades, artikli 20 kohaselt moodustatud operatiivrakkerühmades

või muus koordineeritud operatiivtegevuses.

65 Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus ühiste uurimisrühmade kohta (EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_framw/2002/465/oj). 66 EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3.

ET 67 ET

Europoli lähetusi võidakse kasutada ka selleks, et toetada asjaomastes

andmebaasides tehtavaid kontrolle, sealhulgas seoses kontrolli tugevdamisega liidu

välispiiridel või määruse (EL) 2019/1896 kohaste rändehalduse tegevustega, või

selleks, et toetada liikmesriike suurte rahvusvaheliste sündmuste korral.

Samuti kasutatakse Europoli lähetusi eelkõige selleks, et tagada Europoli teenuste,

vahendite ja tipptasemel võimete tulemuslik kasutamine, integreerimine ning

kasutuselevõtmine liikmesriikide tegevuskeskkondades.

3. Europol hindab iga liikmesriikide poolt lõike 1 kohaselt esitatud taotlust ja võib

Europoli lähetuseks anda loa, võttes arvesse Europoli käsutuses olevaid ressursse.

4. Kui vastavalt lõikele 3 on Europoli lähetuseks luba antud, lepivad Europol ja

asjaomane liikmesriik kokku Europoli lähetuse tingimustes.

5. Liikmesriigi territooriumile lähetatud Europoli töötajad ja riikide lähetatud eksperdid

tegutsevad vastavalt käesolevale määrusele ja selle liikmesriigi õigusele, mille

territooriumile nad on lähetatud.

6. Liikmesriik, mille territooriumile nad on lähetatud, teeb vastavalt lõikele 4

kokkulepitud korra kohaselt järgmist:

(a) esitab Europolile põhjendamatu viivituseta kogu asjakohase teabe ja tagab

Europoli lähetatud töötajatele riigisisest õigust järgides võimalust mööda

sellele teabele otsese juurdepääsu;

(b) võimaldab Europoli lähetatud töötajatel viibida uurimismeetmete läbiviimise

juures kooskõlas riigisisese õigusega;

(c) aitab kaasa eksperditeadmiste, sealhulgas analüütiliste, digitaalkriminalistika-,

IT- ja süsteemiintegratsioonialaste eksperditeadmiste kasutuselevõtmisele;

(d) võtab kooskõlas riigisisese õigusega vajalikke meetmeid, et riiklikes uurimis-

ja kohtumenetlustes tagada Europoli lähetuste operatiivtoega saavutatud

tulemuste tõendina kasutamise võimalus, sealhulgas tagada nende väljundite

koostamine, dokumenteerimine ja edastamine viisil, mis on kooskõlas

riigisisese õiguse nõuetega.

7. Tegevdirektor võib liikmesriigi pädevatele asutustele teha Europoli tugiüksuse kaudu

ettepaneku Europoli lähetuse kohta, kui ta leiab, et selline lähetus annaks lisaväärtust

Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikide tõkestamisel või ning nende vastu

võitlemisel.

8. Kui kolmas riik, kellega Europol on loonud koostöösuhted käesoleva määruse või

määruse (EL) 2018/1725 alusel, taotleb käesoleva artikli kohaselt Europoli töötajate

lähetamist oma territooriumile, kohaldatakse käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4

nõudeid ning korda kooskõlas käesoleva artikli lõikes 9 osutatud rakendamiskorraga.

9. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu rakendamiskorra Europoli

lähetuste ettevalmistamise ja kasutamise kohta.

Artikkel 23

Europoli toetus EMPACTile

1. Selleks et toetada liikmesriike EMPACTi edasisel tugevdamisel sidusa raamistikuna,

mille abil tõkestada kuritegelike võrgustike poolt liidu tasandil põhjustatud ohte ja

ning nende vastu võidelda, annab Europol haldus-, logistilist, rahalist ja operatiivtuge

ET 68 ET

liikmesriikide ning kolmandate riikide läbiviidavatele operatiiv- ja strateegilistele

tegevustele, sealhulgas nendega seotud teabevahetusele, ning sellistes tegevustes

osalevatele kolmandatele riikidele.

Sel juhul täiendab Europol koordineerimisülesandeid, mida riiklikul tasandil täidavad

Europoli riiklikud üksused.

2. Lõike 1 kohaldamisel teeb Europol EMPACTi tugirühma kaudu eelkõige järgmist:

(a) toetab iga kahe aasta tagant koostatavate operatiivtegevuskavade

väljatöötamist ja rakendamist, sealhulgas aidates kindlaks määrata tegevuse

prioriteedid, eesmärgid ja tulemused;

(b) korraldab EMPACTi riiklike koordinaatorite kohtumisi;

(c) toetab operatiivtegevuskavade ettevalmistamist ja juhtimist;

(d) toetab kolmandate riikide, eelkõige ELi laienemisprotsessis osalevate riikide

osalemist EMPACTis.

3. Lõikes 2 osutatud toetuse andmisel teeb Europol EMPACTi tugirühma kaudu tihedat

koostööd Europoli riiklike üksuste, EMPACTi riiklike koordinaatorite ning teiste

EMPACTis osalevate liidu asjaomaste organite ja asutustega ning asjakohasel juhul

vastavalt käesolevale määrusele kolmandate riikide ja teiste partneritega.

Artikkel 24

Operatiiv- ja tehniliste reservide kasutamine

1. Europol moodustab spetsiaalsed operatiiv- ja tehnilised reservid, mis koosnevad

liikmesriikide määratud ekspertidest, et tagada Europoli ülesannete täitmiseks

vajalike põhjalike eksperditeadmiste kättesaadavus ja toetada liikmesriike, ning

haldab neid reserve.

2. Liikmesriigid määravad eksperdid, kes kaasatakse lõikes 1 osutatud spetsiaalsetesse

operatiiv- ja tehnilistesse reservidesse vastavalt haldusnõukogu kindlaksmääratud

profiilidele ja osalemistingimustele, et tagada eksperditeadmiste kättesaadavus.

Eksperdi määramine reservi ei muuda selle eksperdi ja asjaomase liikmesriigi pädeva

asutuse töösuhet.

3. Reservi kuuluvaid eksperte võib asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse nõusolekul

lähetada Europoli.

4. Europol võib reservides osalevate ekspertide koolitamiseks ja lähetamiseks

liikmesriike rahaliselt toetada.

5. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu reservide toimimise

rakendamiskorra, sealhulgas ekspertide lähetamise üksikasjad, koolituse

korraldamise ja lõikes 4 osutatud rahalise toetuse andmise korra.

4. JAGU

OPERATIIVKOOSTÖÖ RIIKLIKUD STRUKTUURID

Artikkel 25

Europoli riiklikud üksused

ET 69 ET

1. Liikmesriigid ja Europol teevad oma käesolevas määruses sätestatud ülesannete

täitmisel koostööd.

2. Iga liikmesriik asutab või määrab Europoli riikliku üksuse.

Europoli riiklik üksus on kontaktasutus ja keskne koordineerimiskeskus Europoli ja

liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Iga liikmesriik tagab, et tema Europoli riiklik

üksus on võimeline täitma käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid ning et

eelkõige on tal juurdepääs riiklike õiguskaitseasutuste teabele ja muule asjakohasele

teabele, mis on Europoliga koostöö tegemiseks vajalik.

3. Europoli riiklikud üksused tagavad riiklikul tasandil Europoliga koostöö tegemise

eesmärgil nende liikmesriikide pädevate asutuste strateegilise koordineerimise, kelle

tegevus kuulub Europoli pädevusse.

Selleks teevad Europoli riiklikud üksused eelkõige järgmist:

(a) määravad kindlaks, koondavad ja edastavad Europolile liikmesriikide pädevate

asutuste tegevusprioriteedid ja suutlikkusega seotud vajadused, sealhulgas

artiklis 57 osutatud raamistikuga seoses;

(b) koordineerivad liikmesriikide osalust Europoli strateegilises ja analüütilises

tegevuses;

(c) toetavad riiklike prioriteetide vastavusse viimist liidu prioriteetidega, et

Europoli pädevusse kuuluvaid kuriteoliike tõkestada ja nende vastu võidelda.

4. Europoli riiklike üksuste juhid kohtuvad regulaarselt, et koordineerida Europoliga

tehtava koostöö strateegilisi prioriteete ning määrata kindlaks ühised operatiivsed

prioriteedid ja suutlikkusega seotud vajadused.

5. Europoli riiklikud üksused hõlbustavad teabevahetust Europoli ja oma liikmesriigi

pädevate asutuste vahel. Selleks peavad Europoli riiklikud üksused

(a) saama Europolilt kogu teabe, mida vahetatakse Europoli ja tema liikmesriigi

pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide käigus, välja arvatud juhul, kui

Europoli riiklik üksus teatab, et ta ei vaja sellist teavet;

(b) omama juurdepääsu riiklike õiguskaitseasutuste teabele ja muudele

asjakohastele andmetele, mida on Europoliga koostöö tegemiseks vaja;

(c) aitama täita ülesandeid, mis on määratud liikmesriikide pädevatele asutustele

vastavalt III peatükile seoses kohustusega vahetada Europoliga teavet.

6. Europoli riiklik üksus tagab, et liikmesriigid võtavad Europoli operatiivtoe

ettenähtud viisil kasutusele, näiteks aitavad kaasa Europoli toetuse ja vahendite

integreerimisele riigisisestesse uurimistesse ning liikmesriikide pädevate asutuste

osalemisele Europoli poolt koordineeritavas, korraldatavas või toetatavas

operatiivtegevuses, sealhulgas operatiivrakkerühmades ja Europoli lähetustes.

Esimeses lõigus osutatud eesmärkide täitmisel kuulub Europoli riikliku üksuse

koosseisu Europoli tugiüksus, mis on asutatud vastavalt artiklile 26.

7. Europoli riiklikud üksused tagavad EMPACTi raames toimuva tegevuse

koordineerimise riiklikul tasandil, sealhulgas toetades EMPACTi riiklikku

koordinaatorit EMPACTi tegevuse kavandamisel ja elluviimisel ning aidates kaasa

liikmesriikide pädevate asutuste kaasamisele.

Esimeses lõigus osutatud eesmärkide täitmisel kuulub Europoli riikliku üksuse

koosseisu EMPACTi tugirühm.

ET 70 ET

Iga liikmesriik, kes algatab Europoli toetatava EMPACTi operatiivtegevuse või

osaleb selles, kasutab võimaluse korral SIENAt, et edastada kogu asjakohane teave

viivitamata Europolile ja teistele liikmesriikidele.

8. Europoli riiklike üksuste kulud Europoliga suhtlemisel kannavad liikmesriigid ja

Europolilt nende kandmist ei nõuta, välja arvatud ühendamiskulud.

Europol toetab Europoli riiklike üksuste, sealhulgas nende tugifunktsioonide

toimimist ja suutlikkust.

See tähendab Europoli riiklikele üksustele antavat rahalist toetust, mis eraldatakse

vastavalt artikli 124 alusel vastuvõetud eeskirjadele.

Artikkel 26

Europoli tugibürood

1. Liikmesriigid loovad Europoli riiklikus üksuses Europoli tugibüroo, et tagada

Europoli toetuse ettenähtud viisil kasutuselevõtmine liikmesriikide poolt.

2. Europoli tugibürood teevad vajaduse korral järgmist:

(a) hõlbustavad Europoli operatiivtoe, analüütiliste ülevaadete ja

eksperditeadmiste kasutamist ning integreerimist liikmesriikide pädevate

asutuste poolt;

(b) toetavad Europoli toetatava operatiivtegevuse, sealhulgas

operatiivrakkerühmade ja Europoli lähetuste ettevalmistamist, läbiviimist ning

järelevalvet;

(c) hõlbustavad erivõimete kasutuselevõtmist uurimiste läbiviimiseks riiklikul

tasandil.

3. Europoli tugibürood koosnevad lähetatud Europoli töötajatest, kellel on eelnev

töökogemus selle liikmesriigi pädevates asutustes, kus Europoli tugibüroo on

asutatud. Need töötajad tegutsevad Europoli ja selle liikmesriigi vastutusel, kus

Europoli tugibüroo on asutatud, kooskõlas lõikes 4 osutatud rakendamiskorraga.

4. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul vastu Europoli tugibüroode

asutamist, korraldust ja toimimist reguleeriva rakendamiskorra, sealhulgas nendesse

ametitesse lähetatud Europoli töötajate suhtes kehtivad miinimumnõuded, nende

lähetamist reguleeriva korra ja vastutuse jaotuse Europoli ja selle liikmesriigi vahel,

kus Europoli tugibüroo on asutatud.

Artikkel 27

Kontaktametnikud

1. Iga Europoli riiklik üksus määrab Europoli juurde lähetamiseks vähemalt ühe

kontaktametniku.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike

suhtes lähetava liikmesriigi õigust.

2. Kontaktametnikud moodustavad riigi kontaktbüroo Europolis ja nende Europoli

riiklikud üksused teevad neile ülesandeks esindada Europolis oma liikmesriikide

huve kooskõlas lähetava liikmesriigi õigusega ja Europoli juhtimise suhtes

kohaldatavate sätetega.

ET 71 ET

3. Kontaktametnikud toetavad Europoli toetuse tulemuslikku integreerimist riiklikku

operatiivtegevusse.

Selleks aitavad kontaktametnikud koostöös Europoliga kaasa oma liikmesriigi

operatiivvajadustele ja -nõuetele kohandatud toetuse andmisele.

4. Kontaktametnikud aitavad kaasa Europoli ja liikmesriikide vahelisele

teabevahetusele.

5. Kontaktametnikud aitavad kooskõlas oma riigisisese õigusega kaasa liikmesriikide ja

teiste riikide kontaktametnike, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonide vahelisele teabevahetusele.

Europoli taristut võib kooskõlas riigisisese õigusega kasutada ka selliseks

kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab kuriteoliike, mis ei kuulu Europoli

pädevusse. Kogu selline teabevahetus toimub kooskõlas kohaldatava liidu ja

riigisisese õigusega.

6. Lõikes 5 osutatud teabevahetuse kaudu toetavad kontaktametnikud koostöösidemete

kindlakstegemist ning piiriülese operatiiv- ja uurimistegevuse koordineerimist

tihedas koostöös operatiiv- ja analüüsitalitusega.

7. Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike Europoliga seonduvad õigused ja

kohustused. Kontaktametnikel on artikli 125 lõike 2 kohaselt oma ülesannete

täitmiseks vajalikud privileegid ja immuniteedid.

8. Europol tagab, et kontaktametnikke teavitatakse täielikult ja nad kaasatakse

kõikidesse Europoli tegevustesse niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete

täitmiseks.

9. Europol tasub Europoli peakorteris liikmesriikidele vajalike ruumide ja

kontaktametnikele nende ülesannete täitmiseks vajaliku toe tagamise kulud. Muud

kontaktametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas kontaktametnike

töövahendite kulud, katab lähetanud liikmesriik.

III peatükk

Teabehaldus

1. JAGU

ANDMETÖÖTLUSE HORISONTAALSED NORMID

Artikkel 28

Teabeallikad

1. Europol töötleb ainult sellist teavet, mille on talle esitanud:

(a) liikmesriigid kooskõlas oma riigisisese õigusega ja artikliga 29;

(b) liidu institutsioonid, organid, missioonid ja asutused, kolmandad riigid ja

rahvusvahelised organisatsioonid;

(c) eraõiguslikud isikud ja füüsilised isikud.

2. Europol võib otse saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit

avalikult kättesaadavatest allikatest, sealhulgas internetist ja avalikest

andmebaasidest.

ET 72 ET

3. Niivõrd, kui Europolil on õigus liidu, rahvusvaheliste või liikmesriikide õigusaktide

alusel saada juurdepääs liidu, rahvusvahelistest või liikmesriikide infosüsteemidest

pärit andmetele, võib Europol teha selliste vahendite abil andmetest, sealhulgas

isikuandmetest, väljavõtteid ja neid töödelda, kui ja sellisel määral, nagu on vajalik

tema ülesannete täitmiseks. Liidu, rahvusvaheliste ja liikmesriikide õigusaktide

kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle

kasutamist niivõrd, kui nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja

kasutusreeglid kui käesolevas määruses. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele

antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajatele ja üksnes juhul, kui see on nende

ülesannete täitmiseks vajalik ja proportsionaalne.

Artikkel 29

Liikmesriikide poolt teabe esitamine

1. Liikmesriigid esitavad Europolile õigeaegselt teabe, mis on vajalik Europoli

ülesannete täitmiseks.

2. Liikmesriigid tagavad liikmesriikide pädevate asutuste tulemusliku osalemise

käesoleva määruse alusel väljatöötatud teabevahetus- ja operatiivandmete haldamise

raamistikes ning võimaldavad vajaduse korral teabe struktureeritud, automatiseeritud

ja koostalitlusvõimelist esitamist Europolile kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese

õigusega.

3. Liikmesriikide pädevate asutuste määratud sisserände kontaktametnikud esitavad

Europolile asjakohast teavet käesoleva määruse alusel väljatöötatud

teabevahetusraamistike kaudu, kasutades selleks SIENAt. Kui see ei ole õiguslikel,

korralduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik, tagavad liikmesriigid, et asjaomaste

liikmesriikide pädevad asutused edastavad asjaomase teabe Europolile muude

turvaliste kanalite kaudu.

4. Vastavalt artiklile 107 vastutavad Europoli riiklik üksus ja asjaomase liikmesriigi

pädevad asutused selle eest, et Europolile teabe esitamisel järgitaks riigisisest õigust,

ning tagavad võimaluse piires sellise teabe täielikkuse, õigsuse ja ajakohasuse.

5. Ilma et see piiraks liikmesriikide avaliku korra säilitamise ja sisejulgeoleku

kaitsmisega seotud kohustuste täitmist, võivad liikmesriigid keelduda teabe

esitamisest ühel või mitmel järgmistest põhjustest:

(a) teabe esitamine on vastuolus asjaomase liikmesriigi oluliste

julgeolekuhuvidega;

(b) teabe esitamine ohustab käimasolevat uurimist või üksikisiku turvalisust;

(c) teabe esitamisega avalikustataks teave riigi julgeolekuga seotud

organisatsioonide või konkreetse jälitustegevuse kohta.

Liikmesriigid esitavad teabe niipea, kui esimese lõigu punktis a, b või c osutatud

põhjuseid enam ei esine.

6. Europol koostab haldusnõukogu kindlaksmääratud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete

kriteeriumide alusel igal aastal hinnangu liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel

esitatud teabe kohta. Hinnang edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule,

komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

ET 73 ET

Artikkel 30

Europoli roll seoses Schengeni infosüsteemiga

1. Europol tagab SIRENE büroo kaudu täiendava teabe vahetamise ja kättesaadavuse

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/1860,67 (EL)

2018/186168 ja (EL) 2018/186269.

2. Europol toetab liikmesriike hoiatusteate sisestanud liikmesriigi taotlusel, hõlbustades

hoiatusteate andmete ja täiendava teabe ristkontrolli ja analüüsimist, võrreldes neid

Europolis säilitatava teabega, eelkõige selleks, et teha kindlaks nende isikute

asukoht, kelle kohta on sisestatud hoiatusteade.

3. Europol edastab taotluse korral liikmesriikidele teabe, mille ta on saanud kooskõlas

määruse (EL) 2018/1861 artikli 35 lõikega 8 ja määruse (EL) 2018/1862 artikli 48

lõikega 8 täiendava teabe vahetamise kaudu, arvestades hoiatusteate sisestanud

liikmesriigi osutatud teabe töötlemise piiranguid.

4. Europol toetab liikmesriike kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide

poolt Europolile edastatud selliste andmete töötlemisel, mis puudutavad terrorismis

või raskete kuritegude toimepanemises osalenud isikuid.

Selliste andmete puhul teeb Europol liikmesriikidele ettepaneku sisestada kooskõlas

määruse (EL) 2018/1862 artikliga 37a liidu huvides Schengeni infosüsteemi (SIS)

teavitavad hoiatusteated kolmandate riikide kodanike kohta (edaspidi „teavitavad

hoiatusteated“).

5. Liikmesriigid teatavad Europolile kõigist SISi sisestatud teavitavatest

hoiatusteadetest ja kõigist päringutabamustest, mis selliste teavitavate hoiatusteadete

kohta saadakse, ning võivad Europoli kaudu teatada kolmandale riigile või

rahvusvahelisele organisatsioonile, kes esitas andmed, mille alusel teavitav

hoiatusteade sisestati, kõnealuse teavitava hoiatusteate kohta saadud

päringutabamustest vastavalt määruses (EL) 2018/1862 sätestatud korrale.

Europol võib kooskõlas käesoleva määruse III peatükiga edastada asjaomastele

liikmesriikidele teavet päringutabamuste kohta tegevuse koordineerimise,

ristkontrolli ja uurimistoe eesmärgil.

Artikkel 31

Europoli roll seoses viisainfosüsteemi ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemiga

67 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni

infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike

tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1860/oj). 68 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse

Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist kontrollide valdkonnas piiril ning

millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1861/oj). 69 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse

Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades

tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse

see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006

ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1862/oj).

ET 74 ET

1. Europol võtab kõik asjakohased meetmed, et VISi jaoks määratud asutustel oleks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/200870 kohaldamisel kaudne,

päringutabamusel või selle puudumisel põhineval süsteemil põhinev juurdepääs

käesoleva määruse artikli 32 lõike 2 punkti a kohaldamisel esitatud andmetele, ilma

et see piiraks teabe esitaja poolt artikli 33 lõike 2 kohaselt märgitud piiranguid.

2. Lõike 1 kohase päringutabamuse korral algatab Europol menetluse, mille kohaselt

päringutabamuse andnud teavet võib jagada vastavalt Europolile teabe esitaja

otsusele ja ainult sel määral, mil päringutabamuse andnud andmed on vajalikud VISi

jaoks määratud asutuste viisainfosüsteemiga seotud ülesannete täitmiseks.

3. Europol haldab ETIASe jälgimisnimekirja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artiklitega 34 ja 3571.

4. Europol võib kanda ETIASe jälgimisnimekirja terroriaktide või muude raskete

kuritegudega seotud andmed, mille Europol on saanud, ilma et see piiraks Europoli

rahvusvahelist koostööd reguleerivaid tingimusi;

5. Europol esitab põhjendatud arvamuse pärast konsulteerimistaotlust, millele on

viidatud:

(a) määruse (EL) 2018/1240 artiklis 29;

(b) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9e lõikes 4;

(c) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 9g lõikes 4;

(d) määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 22b lõigetes 14 ja 16.

Punkti a kohaldamisel võib Europol esitada põhjendatud positiivse või negatiivse

arvamuse. Europol edastab SIENA kaudu seda arvamust toetava aruande ETIASe

taotlustoimiku eest vastutava liikmesriigi Europoli riiklikule üksusele. Europoli

riiklik üksus teeb selle aruande kättesaadavaks asjaomasele ETIASe riiklikule

üksusele määruse (EL) 2018/1240 kohaseks hindamiseks ja otsuste tegemiseks.

6. Lõikes 3 osutatud ülesande täitmiseks võtab Europoli haldusnõukogu pärast

konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga vastu määruse (EL) 2018/1240

artiklis 35 osutatud menetluskorra.

7. Europol võtab kõik asjakohased meetmed, et võimaldada Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ametile tema volituste piires ja määruse (EL) 2018/1240 kohaldamise

eesmärgil saada kaudne, päringutabamusel või selle puudumisel põhineval süsteemil

põhinev juurdepääs käesoleva määruse artikli 32 lõike 2 punkti a kohaldamisel

esitatud andmetele, ilma et see piiraks piiranguid, millest kõnealuse teabe esitaja on

käesoleva määruse artikli 33 lõike 2 kohaselt teatanud.

8. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse, mille kohaselt päringutabamuse

andnud teavet võib jagada vastavalt Europolile teabe esitaja otsusele ja ainult sel

määral, mil päringutabamuse andnud andmed on vajalikud nende Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Ameti ülesannete täitmiseks, mis on seotud ETIASega. Kohaldatakse

vastavalt käesoleva artikli lõikeid 2–6.

70 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb

viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)

(ELT L 218, 13.8.2008, lk 60, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/767/oj). 71 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb

viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus)

(ELT L 218, 13.8.2008, lk 60, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/767/oj).

ET 75 ET

Artikkel 32

Teabe töötlemise eesmärgid

1. Europol võib oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses töödelda teavet,

sealhulgas isikuandmeid.

2. Isikuandmeid võib töödelda ainult järgmistel eesmärkidel:

(a) ristkontroll, et selgitada välja seosed või muud olulised kokkupuuted Europoli

pädevusse kuuluva kuriteoga seotud teabega;

(b) strateegiline või temaatiline analüüs;

(c) operatiivanalüüs;

(d) liikmesriikide, Europoli, muude liidu institutsioonide, organite, missioonide ja

asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike

isikute vahelise teabevahetuse hõlbustamine;

(e) asjakohased teadus- ja innovatsiooni projektid, mida viiakse ellu liidu

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi alusel;

(f) taotluse korral liikmesriikide toetamine üldsuse teavitamisel kahtlustatavatest

või süüdimõistetud isikutest, keda otsitakse taga liikmesriigi kohtuotsuse

alusel, mis on seotud Europoli pädevusse kuuluva kuriteoga, ning hõlbustada

üldsuse poolt liikmesriikidele ja Europolile nende isikute kohta teabe

edastamist;

(g) käesoleva määruse II lisas loetletud andmesubjektide eri kategooriatega seotud

operatiivandme eristamine kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 73.

3. Andmete töötlemine lõike 2 punktis c osutatud operatiivanalüüsi eesmärgil toimub

operatiivanalüüsi projektide kaudu, mille puhul kehtivad järgmised

andmekaitsemeetmed:

(a) iga operatiivanalüüsi projekti puhul määrab tegevdirektor kindlaks konkreetse

eesmärgi, isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, osalejad,

andmete säilitamise kestuse ning andmetele juurdepääsetavuse, asjakohaste

andmete saatmise või edastamise ja kasutamise tingimused ning teatab sellest

haldusnõukogule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile;

(b) isikuandmeid võib koguda ja töödelda üksnes konkreetse operatiivanalüüsi

projekti eesmärgil ning säilitada artiklis 40 osutatud Europoli

analüüsikeskkonnas, kuid kui ilmneb, et isikuandmed võivad olla asjakohased

mõne teise operatiivanalüüsi projekti jaoks, on kõnealuste isikuandmete

edasine töötlemine lubatud üksnes niivõrd, kui edasine töötlemine on vajalik ja

proportsionaalne ning isikuandmed vastavad punkti a sätetele, mida

kohaldatakse teise analüüsiprojekti suhtes;

(c) ainult volitatud töötajad võivad asjaomase projekti andmetele juurde pääseda ja

neid töödelda.

4. Kui see on vajalik Europoli teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärkide

saavutamiseks, töödeldakse sel eesmärgil isikuandmeid vastavalt artiklile 102.

5. Lõigetes 2 ja 3 osutatud töötlemine toimub kooskõlas määruses (EL) 2018/1725 ja

käesolevas määruses sätestatud andmekaitsemeetmetega. Europol dokumenteerib

need töötlemistoimingud nõuetekohaselt. Dokumendid tehakse töötlemistoimingute

ET 76 ET

seaduslikkuse kinnitamise otstarbel taotluse alusel kättesaadavaks

andmekaitseametnikule ja Euroopa Andmekaitseinspektorile.

6. Kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 73 eristab Europol, kui see on

kohaldatav ja võimaluste piires, selgelt isikuandmeid, mis on seotud II lisas loetletud

andmesubjektide eri kategooriatega.

7. Europol võib töödelda isikuandmeid, mis ei ole seotud II lisas loetletud

andmesubjektide kategooriatega, üksnes juhul, kui selline töötlemine on asjakohane

ja vajalik lõikes 2 sätestatud eesmärkidel. Sellised isikuandmed kustutatakse

viivitamata, kui töötlemise eesmärk on täidetud.

8. Kui II lisas loetletud andmesubjektide eri kategooriatega seotud isikuandmeid ei ole

võimalik selgelt eristada või kui Europol peab töötlema isikuandmeid, mis ei ole

seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega, teatab Europol sellest oma

andmekaitseametnikule.

9. Isikuandmeid, mis ei ole seotud II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega,

hoitakse juhul, kui see on kohaldatav ja võimaluste piires funktsioonipõhiselt

eraldatult muudest andmetest ning neid töödeldakse igal juhul ainult siis, kui see on

vajalik ja proportsionaalne lõike 2 kohaldamiseks.

10. Europol võib ajutiselt andmeid töödelda, et teha kindlaks, kas selliste andmete

töötlemine on Europoli ülesannete täitmiseks asjakohane ja vajalik. Selliste andmete

töötlemise tähtaeg ei ole pikem kui kuus kuud nimetatud andmete kättesaamise

hetkest.

11. Haldusnõukogu võtab pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist

asjakohasel juhul vastu suunised, milles täpsustatakse üksikasjalikumalt teabe

töötlemise kord lõikes 2 loetletud eesmärkidel vastavalt artikli 72 lõike 2 punktile t.

Artikkel 33

Europoli poolt teabe töötlemise eesmärgi ja piirangute kindlaksmääramine

1. Europolile teabe esitanud liikmesriik, liidu institutsioon, organ, missioon või asutus,

kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon määrab kindlaks teabe töötlemise

eesmärgi või eesmärgid vastavalt artiklile 32.

Kui esimeses lõigus osutatud teabe esitaja ei ole seda lõiku järginud, töötleb Europol

kokkuleppel asjaomase teabe esitajaga teavet, et määrata kindlaks teabe asjakohasus

ja edasitöötlemise eesmärk või eesmärgid.

Europol töötleb teavet muul eesmärgil kui eesmärk, milleks teave esitati, üksnes

teabe esitaja loal.

Europol võib artikli 32 lõike 2 punktides a–d osutatud eesmärkidel esitatud teavet

töödelda vastavalt artiklile 102 ka artikli 32 lõike 2 punkti e kohaldamisel.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid, missioonid ja asutused, kolmandad riigid

ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad Europolile teabe esitamise ajal teatavaks

teha üldised või konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas

kasutamise, edastamise, saatmise, kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad

piirangud. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe esitamist,

teatavad nad sellest Europolile. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib Europol piirata liikmesriikide, liidu

institutsioonide, organite, missioonide ja asutuste, kolmandate riikide ja

ET 77 ET

rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu avalikult kättesaadavatest allikatest

pärit teabele.

Artikkel 34

Liikmesriikidele teatamise kohustus

1. Europol peab viivitamata teatama liikmesriigile seda liikmesriiki puudutavast

teabest. Kui kõnealuse teabe suhtes kehtib vastavalt artikli 33 lõikele 2 selle jagamist

välistav juurdepääsupiirang, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud teabe

esitajaga nõu ja taotleb tema nõusolekut teabe jagamiseks.

Sellisel juhul ei jagata teavet ilma teabe esitaja sõnaselge nõusolekuta.

2. Olenemata juurdepääsupiirangutest, teatab Europol liikmesriigile seda liikmesriiki

puudutavast teabest juhul, kui see on vajalik, et vältida otsest ohtu inimeste elule.

Sellisel juhul teatab Europol samal ajal teabe esitajale kõnealuse teabe jagamisest ja

põhjendab oma olukorraanalüüsi.

2. JAGU

EUROPOLI TEENUSED JA VAHENDID

Artikkel 35

Europoli andmekeskkond

1. Europol töötab välja vajalikud teenused ja vahendid, mis võimaldavad tal täita

käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid ja eelkõige töödelda teavet kooskõlas

käesoleva peatüki 1. jaoga, ning haldab neid.

2. Europoli teenused ja vahendid koosnevad koostalitlusvõimelistest tehnilistest

komponentidest, taristutest ja funktsioonidest, mis võimaldavad Europolil täita

käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

3. Europol töötab eelkõige välja järgmise:

(a) ristkontrolliteenus artikli 32 lõike 2 punkti a kohaldamiseks;

(b) IT-keskkond artikli 32 lõike 2 kohaldamiseks;

(c) SIENA kui turvaline teabevahetusvahend artikli 32 lõike 2 punkti d

kohaldamiseks;

(d) ühine andmeruum ühiseks operatiivanalüüsiks, nagu on osutatud artiklis 42;

(e) platvorm, mis hõlbustab koostööd ja teabevahetust eraõiguslike isikutega, nagu

on osutatud artiklis 47.

Artikkel 36

Europoli ristkontrolliteenus

1. Europoli ristkontrolliteenus koosneb järgmisest:

(a) teabe säilitamise taristu;

(b) otsinguliides, mis võimaldab teha päringuid ja saada asjakohast teavet;

(c) liides, mis võimaldab teavet üles laadida, ajakohastada või kustutada;

ET 78 ET

(d) turvaline sidetaristu ristkontrolliteenuse ja liikmesriikide ning liidu organite ja

asutuste vahel, kellel on õigus teenust kasutada;

(e) turvaline sidetaristu ristkontrolliteenuse ja määruse (EL) 2019/818 artikli 6

lõike 2 punktiga c loodud Euroopa otsinguportaali vahel;

(f) Europol tagab ristkontrolliteenuse operatiivjuhtimise, turvalisuse,

kättesaadavuse ja tervikluse.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende ühtsete kontaktpunktide, Europoli riiklike üksuste ja

liikmesriikide pädevate asutuste kohtuasjade haldamise süsteemid on tehniliselt

ühendatud ja koostalitlusvõimelised Europoli ristkontrolliteenusega.

3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused riiklike

kohtuasjade haldamise süsteemide ja ristkontrolliteenuse vahelise tehnilise

ühendatuse ning kõnealuse teenuse ja muude Europoli teenuste ja vahendite vahelise

tehnilise ühendatuse kindlaksmääramiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

4. Europol kasutab Europoli ristkontrolliteenuse arendamisel ja käitamisel vajaduse

korral olemasolevaid tehnoloogilisi komponente ja taristuid, mille on välja töötanud

ja mida haldab Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-

süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA).

Europol püüab saavutada koostoimet ristkontrolliteenuse ülesehituses ja tehnilises

arhitektuuris, sealhulgas jagatud teenuste, sidetaristute ja tarkvarakomponentide

taaskasutamise kaudu, kui see on tehniliselt teostatav ja ei mõjuta käesolevas

määruses ega määruses (EL) 2018/1726 sätestatud ristkontrolliteenuse konkreetset

eesmärki, juhtimist ega andmekaitse nõudeid.

Europol taaskasutab ja kohandab juhul, kui see on tehniliselt teostatav, biomeetrilise

võrdlemise eesmärgil ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse aluseks olevat

tehnoloogiat, mille on välja töötanud eu-LISA ja mis on loodud määruse (EL)

2019/818 artikliga 12.

Artikkel 37

Europoli ristkontrolliteenuse andmete sisu

1. Europoli ristkontrolliteenus sisaldab üksnes andmeid, mis on seotud järgmisega:

(a) isikutega, keda asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt kahtlustatakse Europoli

pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on

sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

(b) isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt faktilisi

tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusse

kuuluvaid kuritegusid;

(c) kuritegudes kasutatud või nendega seotud tuvastatavate esemetega, sealhulgas

dokumendid, sõidukid, relvad ja muud asjakohased esemed.

2. Lõikes 1 osutatud isikute või esemetega seotud andmed võivad hõlmata järgmist:

(a) identiteediandmed, sealhulgas isikuandmed ja biomeetrilised andmed;

(b) kriminaalteabe andmed;

ET 79 ET

(c) operatiivandmed, sealhulgas andmed kuritegeliku tegevuse, uurimiste ja

juhtumitevaheliste seoste kohta;

(d) viiteandmed, sealhulgas riiklikud juhtumitunnused ja politseiregistrite andmete

viited;

(e) andmed kuritegudes kasutatud või nendega seotud esemete kohta, sealhulgas

dokumendid, sõidukid, relvad ja muud asjakohased esemed.

3. Kooskõlas käesoleva määrusega võib Europoli ristkontrolliteenus sisaldada andmeid,

mille on üles laadinud järgmised üksused:

(a) artikli 25 lõike 2 kohaselt asutatud või määratud Europoli riiklikud üksused;

(b) liikmesriikide pädevad asutused;

(c) Europol, sealhulgas kolmandate riikide, liidu institutsioonide, organite ja

asutuste, eraõiguslike isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonide esitatud

andmed.

4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse andmete säilitamise

tehniline kord, sealhulgas andmevormingud, andmekvaliteedi nõuded ja ristkontrolli

reeglid.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 38

Andmete üleslaadimine Europoli ristkontrolliteenusesse

1. Liikmesriigid tagavad, et nende Europoli riiklikud üksused ja pädevad asutused

laadivad Europoli ristkontrolliteenusesse süstemaatiliselt ja põhjendamatu viivituseta

üles kõik andmed, mis

(a) on seotud Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikidega;

(b) on asjakohased piiriülese koostöö seisukohast või kui on faktilisi tõendeid

võimaliku seose kohta teiste liikmesriikide või kolmandate riikidega.

2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused loobuda andmete

üleslaadimisest Europoli ristkontrolliteenusesse artikli 29 lõikes 5 osutatud põhjustel.

3. Liikmesriigid tagavad, et Europoli riiklikud üksused ja liikmesriikide pädevad

asutused on varustatud automatiseeritud tehniliste vahenditega (andmelaadurid), mis

võimaldavad süstemaatiliselt laadida Europoli ristkontrolliteenuse kohtuasjade

haldamise süsteemidesse üles andmeid nende riiklikest juhtumite haldamise

süsteemidest kooskõlas lõikega 1.

4. Europol laadib süstemaatiliselt ja põhjendamatu viivituseta Europoli

ristkontrolliteenusesse andmed, mis vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele.

5. Liikmesriigid ja Europol tagavad, et Europoli ristkontrolliteenusesse üles laaditud

andmed on täpsed, ajakohased ja täielikud, ning ajakohastavad või kustutavad neid

vajaduse korral.

6. Europoli ristkontrolliteenus võrdleb automaatselt kõiki uusi üleslaaditud andmeid

juba teenuses salvestatud andmetega, et teha kindlaks seosed järgmiste elementide

vahel:

ET 80 ET

(a) isikud;

(b) esemed;

(c) kuritegelik tegevus;

(d) ühes või mitmes liikmesriigis või kolmandates riikides läbiviidavad uurimised.

7. Kui lõikes 6 osutatud ristkontrolli tulemus on positiivne, koostab Europoli

ristkontrolliteenus hoiatusteate ja teatab sellest asjaomasele üksusele vastavalt

artiklile 34.

8. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse andmete üleslaadimise

tehniline kord, sealhulgas andmevormingud, ning automaatse üleslaadimise ja

ristkontrolli kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138

lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 39

Europoli ristkontrolliteenuse andmetest päringute tegemine ja neile juurdepääs

1. Liikmesriikidel on kooskõlas käesoleva määrusega võimalik teha päringuid ja saada

juurdepääs kogu Europoli ristkontrolliteenuses säilitatavale teabele.

2. Europoli ristkontrolliteenus võimaldab Europoli riiklikel üksustel ja liikmesriikide

pädevatel asutustel teha päringuid säilitatud teabe kohta järgmiste andmete abil:

(a) tähtnumbrilised andmed;

(b) biomeetrilised andmed;

(c) multimeediaandmed.

3. Liikmesriikide pädevad asutused teevad Europoli ristkontrolliteenuses

süstemaatiliselt päringuid asjakohase teabe alusel:

(a) Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikide uurimisel;

(b) kui on põhjendatud alus arvata, et juhtumil on piiriülene või rahvusvaheline

mõõde.

4. Europolil ei ole juurdepääsu liikmesriikide pädevate asutuste esitatud päringu sisule

ega päringu tulemustele.

5. Europol teeb päringu Europoli ristkontrolliteenusesse, et täita käesoleva määrusega

ettenähtud ülesandeid.

6. Europoli ristkontrolliteenusele võib esitada päringuid, kui see on ette nähtud liidu

muude õigusaktidega.

7. Päringu tulemus sisaldab kõiki Europoli ristkontrolliteenuses säilitatavaid

asjakohaseid andmeid, millele päringu teinud üksusel on käesoleva artikli lõigete 2 ja

4 kohaselt juurdepääs kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud piirangutega.

8. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse andmete, sealhulgas

andmevormingute kohta päringute tegemise tehniline kord. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 40

Europoli analüüsikeskkond

ET 81 ET

1. Europol töötab välja andmete säilitamise, töötlemise, ristkontrolli, visualiseerimise ja

analüüsimise, sealhulgas kriminaaluurimiste toetamise ja tegevuse koordineerimise

tehnilise ja tegevuskeskkonna ning haldab seda (Europoli analüüsikeskkond).

2. Europoli analüüsikeskkond hõlmab analüütilisi tööruume, kohtuasjade haldamise

funktsioone, koostöövahendeid, andmetöötlusteenuseid ja muud suutlikkust, mis on

vajalik Europoli analüütilise tegevuse toetamiseks ning liikmesriikide ja teiste

volitatud partneritega tehtava koostöö tagamiseks, samuti selle tegevuse raames

kindlaksmääratud operatiivsetele, tehnilistele või analüütilistele vajadustele

reageerimiseks.

3. Europoli analüüsikeskkond näeb ette loogiliselt eraldatud analüüsiprojektid andmete

säilitamiseks ja töötlemiseks erinevatel analüütilistel eesmärkidel, nagu on osutatud

artikli 32 lõikes 3.

4. Europol tagab Europoli analüüsikeskkonna operatiivjuhtimise, turvalisuse,

kättesaadavuse ja tervikluse.

Artikkel 41

Päringute tegemine Europoli analüüsikeskkonna andmetest ja neile juurdepääs

1. Europoli analüüsikeskkond võimaldab Europoli riiklikel üksustel ja liikmesriikide

pädevatel asutustel teha säilitatud andmetes päringuid, et leida seoseid olemasolevate

juhtumitega, kasutades selleks järgmist:

(a) tähtnumbrilised andmed;

(b) biomeetrilised andmed;

(c) multimeediaandmed.

2. Europol teeb oma ülesannete täitmisel päringuid Europoli analüüsikeskkonnas,

sealhulgas biomeetriliste andmete kohta füüsilise isiku kordumatu tuvastamise

eesmärgil.

3. Europoli riiklikel üksustel ja liikmesriikide pädevatel asutustel, kes teevad Europoli

analüüsikeskkonnas päringuid, sealhulgas ühise operatiivanalüüsi juhtumi raames, on

päringutulemustele päringutabamuse või selle puudumise alusel üksnes kaudne

juurdepääs. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamuse

andnud teabe jagamiseks päringu teinud üksusega vastavalt artiklile 34.

4. Kui see on ette nähtud liidu muu õigusaktiga, võivad ka liidu infosüsteemid teha

päringuid Europoli analüüsikeskkonnas, kasutades selleks järgmist:

(a) tähtnumbrilised andmed;

(b) biomeetrilised andmed;

(c) multimeediaandmed.

5. Europol teeb oma ülesannete täitmisel päringuid Europoli analüüsikeskkonnas,

sealhulgas biomeetriliste andmete kohta füüsilise isiku kordumatu tuvastamise

eesmärgil.

6. Europoli riiklikel üksustel ja liikmesriikide pädevatel asutustel, kes teevad Europoli

analüüsikeskkonnas päringuid, sealhulgas ühise operatiivanalüüsi juhtumi raames, on

päringutulemustele päringutabamuse või selle puudumise alusel üksnes kaudne

ET 82 ET

juurdepääs. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamuse

andnud teabe jagamiseks päringu teinud üksusega vastavalt artiklile 34.

7. Kõik piirangud, mis puudutavad juurdepääsu Europoli analüüsikeskkonna andmetele,

nende kasutamist või säilitamist, peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega,

eelkõige selle artiklitega 33 ja 101.

Artikkel 42

Politsei ühise andmeruumi loomine

1. Europol töötab välja teenuse, mis võimaldab Europoli riiklikel üksustel ja

liikmesriikide pädevatel asutustel avada ühise operatiivanalüüsi juhtumeid (politsei

ühise andmeruumi keskkonnas), ning haldab seda.

2. Politsei ühine andmeruum põhineb artiklis 50 osutatud Europoli pilvetaristul.

3. Politsei ühine andmeruum jagab ja taaskasutab tehniliste võimaluste piires artiklis 40

osutatud Europoli analüüsikeskkonna riist- ja tarkvarakomponente.

4. Politsei ühine andmeruum teeb kättesaadavaks selle keskkonna vahendid,

funktsioonid ja moodulid, sealhulgas analüütilised, andmetöötlus- ja andmete

integreerimise funktsioonid ulatuses, mis on vajalikud ühise operatiivanalüüsi

tegemiseks ühise operatiivanalüüsi juhtumites.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused politsei ühise

andmeruumi vajalike funktsioonide kindlaksmääramiseks ning vahendite ja nende

funktsioonide koostalitlusvõime ja kättesaadavuse tagamise kord. Nimetatud

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 43

Ühise operatiivanalüüsi juhtumi loomine

1. Europoli riiklikud üksused ja liikmesriikide pädevad asutused võivad otsustada avada

ühise operatiivanalüüsi tegemiseks ühise operatiivanalüüsi juhtumi.

2. Ühise operatiivanalüüsi juhtumi avanud liikmesriik peab märkima järgmise:

(a) ühises operatiivanalüüsi juhtumis osalema kutsutud liikmesriik või

liikmesriigid, kellel on juurdepääs ühise operatiivanalüüsi juhtumisse üles

laaditud asjakohastele andmetele;

(b) kolmas riik, kes võib osaleda ühise operatiivanalüüsi juhtumis ja kellel on

juurdepääs ühise operatiivanalüüsi juhtumisse üles laaditud asjakohastele

andmetele;

(c) keskus(t)e, liikmesriikide või kolmandate riikide ühise operatiivanalüüsi

juhtumisse kaasamise põhjused.

3. Europolil on juurdepääs ühise operatiivanalüüsi juhtumile ning ta annab asjaomastele

liikmesriikidele vajaduse korral analüütilist tuge ja eksperditeadmisi seoses ühise

operatiivanalüüsi juhtumiga.

4. Osalevad liikmesriigid määravad vastavate liikmesriikide pädevate asutuste

esindajad, kes osalevad ühise operatiivanalüüsi juhtumis ja kellel on juurdepääs

selles töödeldavatele andmetele.

ET 83 ET

5. Kui ühise operatiivanalüüsi juhtumi avanud liikmesriik või liikmesriigid teevad

ettepaneku, et ühises operatiivanalüüsi juhtumis peaks osalema kolmas riik, on

Europoli ülesanne võimaldada sellele kolmandale riigile osalemine ja anda talle

juurdepääs politsei ühises andmeruumis säilitatavatele asjakohastele andmetele, kui

on täidetud järgmised tingimused:

(a) Europol peab asjakohaseks, et kolmas riik osaleb ühise operatiivanalüüsi

juhtumis, tuginedes muu hulgas teabele, mille on esitanud liikmesriigid, kes

avavad ühise operatiivanalüüsi juhtumi vastavalt lõike 2 punktile c;

(b) kehtib leping, mis võimaldab kolmandal riigil vahetada isikuandmeid

Europoliga.

6. Kolmas riik, kellele on antud õigus osaleda ühise operatiivanalüüsi juhtumis,

nimetab oma osalevad esindajad.

7. Europol määrab ühe või mitu oma esindajat, kes osalevad ühise operatiivanalüüsi

juhtumis ja kellel on juurdepääs sinna üles laaditud teabele.

Artikkel 44

Europoli ettepanek ühise operatiivanalüüsi juhtumi loomiseks

1. Europol võib talle kättesaadava teabe ja andmete analüüsi põhjal teha ühele või

mitmele liikmesriigile ettepaneku ühise operatiivanalüüsi juhtumi avamiseks, kui ta

leiab, et koordineeritud operatiivanalüüs võiks anda lisaväärtust Europoli pädevusse

kuuluva kuriteo ühise operatiivanalüüsi käigus.

2. Ükski lõike 1 kohaselt esitatud ettepanek ei ole siduv ega mõjuta asjaomaste

liikmesriikide kaalutlusõigust otsustada, kas avada ühise operatiivanalüüsi juhtum

vastavalt artiklile 43.

3. Lõike 1 kohaldamisel võib Europol Europoli analüüsikeskkonnas kindlaks teha ja

märgistada asjakohase teabe, mis tuleks üles laadida ühise operatiivanalüüsi

juhtumisse.

Artikkel 45

Ühise operatiivanalüüsi juhtumi kasutamine

1. Ühise operatiivanalüüsi juhtumis osalejad võivad politsei ühises andmeruumis teha

järgmist:

(a) töödelda ühise operatiivanalüüsi juhtumi avanud üksuste või muu osaleva

üksuse poolt üles laaditud teavet;

(b) vastavalt artiklile 33 laadida üles uusi andmeid, mida peetakse ühise

operatiivanalüüsi juhtumis tehtava analüüsi jaoks asjakohaseks;

(c) turvaliselt suhelda ja vahetada teavet ühise operatiivanalüüsi juhtumis teiste

osalejatega kas vestluste, videote või muude asjakohaste vahendite kaudu,

mida toetab Europoli analüüsikeskkond;

(d) ühiselt visualiseerida või muuta mis tahes dokumente või aruandeid, mis on

ühise operatiivanalüüsi juhtumi jaoks olulised.

2. Europol ja osalevad liikmesriigid tagavad, et ühise operatiivanalüüsi juhtumisse üles

laaditud isikuandmeid, mida töödeldakse väljaspool politsei ühist andmeruumi,

ET 84 ET

kaitstakse tehniliste ja korralduslike meetmetega kooskõlas määrusega (EL)

2018/1725, käesoleva määrusega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2016/68072.

Artikkel 46

Turvaline teabevahetusvõrk

1. Turvaline teabevahetusvõrk (SIENA) on loodud selleks, et hõlbustada teabevahetust

liikmesriikide, Europoli, liidu institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate

riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

2. SIENA koosneb järgmisest:

(a) andmete säilitamise ja töötlemise keskne taristu;

(b) veebiliides(ed) teabe vahetamiseks;

(c) mobiilirakendus(ed) teabe vahetamiseks;

(d) spetsiaalne rakendusliides või spetsiaalsed rakendusliidesed liikmesriikidele

ning vajaduse korral liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, kes

toetavad koostalitlusvõimet oma süsteemidega, sealhulgas kohtuasjade

haldamise süsteemidega;

(e) turvaline sidetaristu SIENA ja liikmesriikide ning asjakohasel juhul liidu

institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonide vahel, kellel on õigus SIENAt kasutada.

3. SIENA on vastavalt direktiivi (EL) 2023/977 artiklile 13 turvaline sidekanal, mida

ühtsed kontaktpunktid ja liikmesriikide pädevad asutused kasutavad teabenõuete

saatmiseks, teabe esitamiseks selliste nõuete alusel või teabe esitamiseks omal

algatusel, sealhulgas vajaduse korral sellise nõude või teabe koopia saatmiseks

Europolile. Selleks ühendatakse ühtsed kontaktpunktid ja liikmesriikide pädevad

asutused SIENAga, sealhulgas vajaduse korral mobiilseadmete kaudu.

4. Ühtsete kontaktpunktide või liikmesriikide pädevate asutuste vahelise teabevahetuse

korral võimaldab SIENA ühtsetel kontaktpunktidel või liikmesriikide pädevatel

asutustel teatada, et tuleks avada ühise operatiivanalüüsi juhtum vastavalt artiklile

43.

5. SIENA on vaikimisi kasutatav sidekanal, mida liikmesriikide pädevad asutused

kasutavad teabe vahetamiseks Europoliga.

6. Europol või liikmesriikide pädevad asutused võivad kasutada SIENAt teabe

vahetamiseks kolmandate riikidega, kelle asutused on Europoli poolt ühendatud

SIENAga vastavalt liiduga sõlmitud koostöölepingutele või rahvusvahelistele

lepingutele.

7. Lõikes 6 osutatud kolmandate riikide ametiasutused võivad SIENAt kasutada ka

teabe vahetamiseks selliste kolmandate riikide ametiasutustega, kellega on sõlmitud

koostööleping või rahvusvaheline leping.

72 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus

2008/977/JSK (ELT L 119, 4.5.2016, lk 89, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/680/oj).

ET 85 ET

8. Europol tagab SIENA operatiivjuhtimise, turvalisuse, kättesaadavuse ja tervikluse.

9. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse menetlused lõikes 2

osutatud turvalise taristu vajalike funktsioonide kindlaksmääramiseks. Nimetatud

rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 47

Teabevahetusmehhanism koostööks eraõiguslike isikutega

1. Europoli analüüsikeskkond hõlmab teabevahetusmehhanismi, et hõlbustada koostööd

ja teabevahetust eraõiguslike isikute, Europoli ja liikmesriikide vahel.

2. Teabevahetusmehhanismil on eelkõige järgmised ülesanded:

(a) hõlbustada suhtlust Europoli, liikmesriikide ja liidus teenuseid osutavate

eraõiguslike isikute vahel, sealhulgas hõlbustades määruste (EL) 2021/784 ja

2022/2065 kohaste aruandlus- või teatamiskohustuste täitmist;

(b) tegutseda vastavalt artiklile 96 kriisile reageerimise platvormina veebisisuga

seotud kriisiolukordades, hõlbustades suhtlust Europoli, liikmesriikide,

eraõiguslike isikute ja asjakohasel juhul kolmandate riikide vahel ning

võimaldades Europolil anda eraõiguslikele isikutele teavet, mis on vajalik

asjaomase veebisisu, teenuste, kontode, taristute või digitegevuse

tuvastamiseks.

3. Teabevahetusmehhanism koosneb vähemalt järgmisest:

(a) andmete säilitamise ja töötlemise keskne taristu;

(b) veebiliides(ed);

(c) selline spetsiaalne rakendusliides või sellised spetsiaalsed rakendusliidesed

liikmesriikidele, mis toetab või mis toetavad koostalitlusvõimet nende riiklike

süsteemidega, sealhulgas nende kohtuasjade haldamise süsteemidega;

(d) turvaline sidetaristu Europoli, liikmesriikide ja eraõiguslike isikute vahel.

4. Europol kehtestab korra ja tingimused, mille alusel antakse eraõiguslike isikute

turvaline juurdepääs teabevahetusmehhanismile või tühistatakse see.

Artikkel 48

Euroopa politseiregistrite indekssüsteem

Europol täidab talle määrusega (EL) 2024/982 antud ülesandeid seoses Euroopa

politseiregistrite indekssüsteemiga (EPRIS).

Artikkel 49

Muude teenuste ja vahendite arendamine

Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse olemasolevate teenuste ja

vahendite lisafunktsioonid või lisateenuste ning -vahendite vajalikud funktsioonid. Need

lisafunktsioonid või lisateenused ja -vahendid peavad vastama määruses (EL) 2018/1725 ja

käesolevas määruses sätestatud isikuandmete töötlemist käsitlevatele kohaldatavatele

normidele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 138

lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 86 ET

3. JAGU

TEHNILISED KOMPONENDID JA STANDARDIMINE

Artikkel 50

Europoli pilvetaristu

1. Luuakse Europoli pilvetaristu. Europoli pilvetaristu on turvaline ja skaleeritav

pilvandmetöötlusteenuste platvorm, mis võimaldab Europolil ja liikmesriikide

pädevatel asutustel kooskõlas käesoleva määrusega saada juurdepääs Europoli

vahenditele, koostöökeskkondadele ning muule tegevus- ja analüüsisuutlikkusele.

Europoli pilvetaristut võivad kasutada ka muud liidu institutsioonid, organid ja

asutused ning kolmandad riigid, et saada juurdepääs Europoli vahenditele,

koostöökeskkondadele ning muule tegevus- ja analüüsisuutlikkusele kooskõlas

käesoleva määrusega.

2. Europoli pilvetaristu toetab käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamist

kriminaaluurimiste ja operatiivtoe kontekstis, sealhulgas toetades andmete

säilitamist, töötlemist, analüüsi ja vahetamist, tagades samal ajal range

juurdepääsukontrolli, andmete eraldamise ja täieliku kooskõla liidu õigusega.

3. Europol loob Europoli pilvetaristu ning haldab ja hooldab seda. Europoli pilvetaristu

loomisel, haldamisel ja hooldamisel kasutab Europol, kui see on asjakohane ja

tehniliselt teostatav, olemasolevaid tehnilisi lahendusi, teenuseid ja

taristukomponente, mille on välja töötanud või mida haldavad liidu institutsioonid,

organid ja asutused, sealhulgas eu-LISA, et tagada tõhusus, koostalitlusvõime ja liidu

vahendite optimaalne kasutamine.

4. Europol tagab, et pilvandmetöötlusteenuste hanked on kooskõlas kohaldatava liidu

õigusega, sealhulgas nõuetega, mis käsitlevad ELi pilvandmetöötluse suveräänsuse

raamistikku, andmeturvet, andmekaitset, küberturvalisust ja digitaalset suveräänsust.

5. Operatiivandmeid töötlevad Europoli süsteemid ja vahendid tehakse liikmesriikide

ametiasutustele kättesaadavaks Europoli pilvetaristu kaudu.

6. Europol seab prioriteediks Europoli pilvetaristu uute süsteemide ja vahendite

väljatöötamise.

7. Juurdepääs Europoli pilvetaristule ja selle kasutamine on piiratud liikmesriikide

pädevate asutuste, asjakohasel juhul kolmandate riikide ja Europoli volitatud

kasutajatega vastavalt käesoleva määruse alusel neile antud juurdepääsuõigustele

ning tingimusel, et rakendatakse asjakohaseid autentimismehhanisme, sealhulgas

artikli 51 kohaseid kõrge turvalisusega digiidentiteediga seotud lahendusi.

8. Europol hindab olemasolevate süsteemide ja vahendite Europoli pilvetaristus

kättesaadavaks tegemise tehnilist, operatiivset ja finantsmõju ning esitab komisjonile

hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

põhjendatud aruande.

9. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks Europoli

pilvetaristu turvalisuse, koostalitlusvõime, toimivuse ja arhitektuuri nõuded. Lõikes 8

osutatud aruande põhjal määratakse nendes rakendusaktides kindlaks ka süsteemid ja

vahendid, mis viiakse üle Europoli pilvetaristusse. Nimetatud rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

ET 87 ET

Artikkel 51

ELi politsei digiidentiteet

1. ELi politsei digiidentiteet moodustab selliste normide kogumi, millega reguleeritakse

ühiseid identimise ja juurdepääsu haldamise vahendeid liikmesriikide pädevate

asutuste või liidu institutsioonide, organite ja asutuste volitatud esindajate jaoks, et

nad saaksid turvaliselt juurdepääsu Europoli pilvetaristule ja sellega ühendatud

riiklikele süsteemidele, neid kasutada ning nendega suhelda. Liikmesriigid, Europol,

liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kolmandad riigid tagavad, et

juurdepääs Europoli pilvetaristule ja sellega ühendatud riiklikele süsteemidele

antakse nende esindajatele turvalisel, ühtlustatud ja usaldusväärsel viisil ELi politsei

digiidentiteedi kaudu.

2. ELi politsei digiidentiteedi kehtestamisel kasutavad Europol ja liikmesriigid, kui see

on asjakohane ja tehniliselt teostatav, olemasolevaid liidu digiidentiteedi lahendusi ja

standardeid, sealhulgas neid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 910/2014,73 tingimusel et need vastavad käesolevas määruses

sätestatud tegevus-, turva- ja andmekaitsenõuetele.

3. Europol tagab, et kõik Europoli pilvetaristus tehtavad toimingud registreeritakse ja

need on järelevalve eesmärgil kättesaadavad.

4. Liikmesriigid, Europol, liidu institutsioonid, organid ja asutused ning kolmandad

riigid annavad Europoli pilvetaristus majutatavatele teenustele või vahenditele

diferentseeritud juurdepääsuõigused, mis vastavad asjaomaste kasutajate rollile,

kohustustele ja juurdepääsulubadele, järgides täielikult käesolevat määrust.

5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud

ELi politsei digiidentiteedi loomise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu

kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 52

Statistika- ja aruandlusvahendid

1. Europol töötab välja hindamise, järelevalve, analüüsimise ja aruandluse statistika- ja

aruandlusvahendid ning rakendab ja haldab neid. Need vahendid ei tohi võimaldada

isikute tuvastamist. Need vahendid võimaldavad lõike 2 punktis a osutatud üksustel

saada kohandatavaid aruandeid ja statistikat.

2. Teenuste ja vahendite kasutamist, tulemuslikkust, tegevuse tõhusust ja

koostalitlusvõimet käsitlevate statistika- ja aruandlusvahenditega kogutakse,

koostatakse ja esitatakse statistilisi koondandmeid, näitajaid, tehnilisi päevikuid,

kasutusparameetreid ja analüüsiaruandeid, mis käsitlevad eelkõige järgmist:

(a) Europoli teenuste ja vahendite kasutamine liikmesriikide, Europoli, liidu

institutsioonide, organite ja asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonide poolt kooskõlas käesoleva määrusega;

(b) andmete vahetamine, päringute tegemine, üleslaadimine, ristkontroll ja

töötlemine;

(c) teabevahetustegevus;

73 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-

tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv

1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).

ET 88 ET

(d) tehnilise taristu toimimine, kättesaadavus ja turvalisus;

(e) käesoleva määruse rakendamisega seotud suundumused, mustrid ja

operatiivvajadused.

3. Europolil, liikmesriikidel ja komisjonil on juurdepääs lõike 2 kohaselt koostatud

statistilisele teabele ja aruannetele üksnes aruandluse ja statistika koostamise

eesmärgil. Kõnealusele andmehoidlale antakse juurdepääs TESTA turvalise

juurdepääsukanali kaudu, kus juurdepääsu kontrollitakse ning kasutajaprofiilid on

spetsiaalselt määratud üksnes aruandluse ja statistika eesmärgil.

4. Statistika- ja aruandlusvahendeid ei tohi kasutada isikuid puudutavate otsuste

tegemiseks üksnes automatiseeritud töötlemise alusel ja neid ei kasutata tuvastatavate

isikute operatiivanalüüsiks.

5. Europol tagab, et käesoleva artikli kohase statistika koostamine ja jagamine on

kooskõlas andmekaitset, küberturvalisust ja konfidentsiaalsust käsitleva liidu

õigusega. Statistiline teave muudetakse vajaduse korral anonüümseks või

koondatakse.

6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid

käesoleva artikli lõikes 2 osutatud statistika- ja aruandlusvahendite suhtes

kohaldatavate tehniliste funktsioonide, juurdepääsuõiguste, statistikakategooriate,

aruandluskorra ja andmekaitsemeetmete kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 138 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 53

Universaalne sõnumivorming

1. Europol toetab määruse (EL) 2019/818 artikli 38 alusel kehtestatud universaalse

sõnumivormingu standardi väljatöötamist, rakendamist ja operatiivset kasutamist

liikmesriikide, eu-LISA ning teiste liidu organite ja asutuste vahelise teabevahetuse

eesmärgil.

2. Europol tagab universaalse sõnumivormingu juhtimiseks vajaliku sekretariaadi töö

ning hõlbustab ja juhib tehnilisi ja operatiivseid arutelusid liikmesriikide, eu-LISA ja

muude asjaomaste liidu ametitega.

3. Lõikest 2 tulenevate ülesannete täitmisel Europol:

(a) toetab universaalse sõnumivormingu, sealhulgas andmemudelite, -semantika ja

tehniliste spetsifikatsioonide edasiarendamist ja ajakohastamist;

(b) edendab universaalse sõnumivormingu järjepidevat ja koostalitlusvõimelist

kasutamist vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala infosüsteemides ja

sidekanalites;

(c) abistab liikmesriike ning liidu organeid ja asutusi universaalse

sõnumivormingu rakendamisel ja praktilisel kasutamisel;

(d) tagab sidususe selliste vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala

suuremahuliste IT-süsteemide asjakohaste nõuetega, mille ettevalmistamise,

arendamise või operatiivjuhtimise eest vastutab eu-LISA vastavalt liidu

õigusele.

ET 89 ET

Artikkel 54

ELi DNA-profiilide võrdlemise rakendus

1. Europol töötab välja ELi DNA-profiilide võrdlemise rakenduse, mille eesmärk on

võimaldada DNA-profiile turvaliselt ja usaldusväärselt võrrelda, et toetada

liikmesriikide kuritegude uurimisi, ning rakendab ja haldab seda.

2. ELi DNA-profiilide võrdlemise rakendus tagab tehnilise suutlikkuse, mis võimaldab

DNA-profiile vastavalt teaduslikult kehtestatud võrdlemisreeglitele automaatselt

võrrelda. Rakendus peab kordama liikmesriikides kasutatavate olemasolevate DNA-

profiilide võrdlemise süsteemide põhifunktsioone ning toetama nende kohandamist

liidu õiguslike ja tehniliste nõuetega, sealhulgas määrusest (EL) 2024/982 tulenevate

nõuetega.

3. ELi DNA-profiilide võrdlemise rakenduse kasutamine ei mõjuta DNA-andmete

omandiõigust ega kontrolli nende üle.

4. Liikmesriikide pädevad asutused, Europol ja muud liidu organid ja asutused

kasutavad ELi DNA-profiilide võrdlemise rakendust vabatahtlikult. Europol tegutseb

üksnes toetavas ja tehnilises rollis.

5. Europol toetab liikmesriike üleminekul olemasolevatelt DNA-profiilide

võrdlussüsteemidelt ELi DNA-profiilide võrdlemise rakendusele, sealhulgas andes

tehnilisi suuniseid, vahendeid ja abi tegevuse järjepidevuse tagamiseks.

6. Europol tagab, et turvalisuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse kõrge taseme

tagamiseks on kehtestatud asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed.

Artikkel 55

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teabehalduse juhtrühm

1. Luuakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teabehalduse juhtrühm

(edaspidi „IKT/teabehalduse juhtrühm“).

2. IKT/teabehalduse juhtrühma kuulub üks liige igast liikmesriigist, üks komisjonist,

üks Europolist ja üks eu-LISAst. IKT/teabehalduse juhtrühma liikmed nimetab

ametisse haldusnõukogu. IKT/teabehalduse juhtrühma kuulub artikli 56 kohaselt

moodustatud IKT/teabehalduse nõuanderühma esimees.

3. Haldusnõukogu võtab vastu IKT/teabehalduse juhtrühma kodukorra.

4. IKT/teabehalduse juhtrühma juhib liikmesriigi esindaja, kelle nimetab ametisse

haldusnõukogu.

5. IKT/teabehalduse juhtrühm toetab haldusnõukogu Europoli IKT- ja

teabehaldustegevusega seotud otsuste tegemisel, eelkõige järgmistes valdkondades:

(a) analüüsisuutlikkus;

(b) kesksüsteemid;

(c) teabevahetus- ja kommunikatsioonivahendid;

(d) tehniline taristu ja platvormid;

(e) küberturvalisus;

ET 90 ET

(f) koostalitlusvõime ELi infosüsteemide ning riiklike süsteemide ja

andmebaasidega.

6. IKT/teabehalduse juhtrühm toetab ja jälgib Europoli teabehalduse ning IKT-teenuste,

-vahendite ja -komponentide strateegilist juhtimist, kavandamist, arendamist ja

rakendamist, sealhulgas infosüsteemide ja teabevahetusmehhanismidega seotud

finantsaspekte.

7. Eelkõige teeb IKT/teabehalduse juhtrühm järgmist:

(a) aitab kaasa Europoli IKT- ja teabehaldustegevuse strateegilise mitmeaastase

programmi kindlaksmääramisele, sealhulgas eesmärgid, aja jooksul oodatavad

tulemused, tulemusnäitajad ja mitmeaastane ressursside planeerimine

teabehalduse ning IKT-teenuste, -vahendite ja -komponentide kaupa;

(b) esitab haldusnõukogule arvamuse Europoli IKT- ja teabehalduse iga-aastaste

tööprogrammide kohta vastavalt artiklile 73;

(c) esitab haldusnõukogule arvamuse Europoli IKT- ja teabehaldustegevusega

seotud sisehindamiste kohta;

(d) tagab kooskõla liikmesriikide operatiivvajaduste ja kogu liitu hõlmavate

koostalitlusvõime eesmärkidega;

(e) jälgib oluliste IKT- ja teabehaldusalgatuste rakendamist;

(f) esitab tegevdirektorile ja vajaduse korral haldusnõukogule arvamusi ja

soovitusi.

8. IKT/teabehalduse juhtrühm kohtub regulaarselt. IKT/teabehalduse juhtrühmal ei ole

otsustusõigust ja ta ei esinda haldusnõukogu.

9. Europol pakub IKT/teabehalduse juhtrühmale sekretariaaditeenuseid ja haldustuge.

10. Artikli 56 kohaselt moodustatud IKT/teabehalduse nõuanderühm pakub tehnilisi

eksperditeadmisi IKT/teabehalduse juhtrühma ülesannete toetamiseks ja annab talle

regulaarselt aru.

Artikkel 56

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teabehalduse nõuanderühm

1. Luuakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning teabehalduse nõuanderühm

(edaspidi „IKT/teabehalduse nõuanderühm“).

2. IKT/teabehalduse nõuanderühm koosneb ühest eksperdist, kelle iga liikmesriik,

komisjon ja eu-LISA nimetavad ametisse neljaks aastaks ja kelle ametiaega võib

pikendada.

3. Vajaduse korral võib osalema kutsuda ka muude asjaomaste liidu institutsioonide,

organite ja asutuste esindajaid.

4. IKT/teabehalduse nõuanderühma juhatab Europol.

5. IKT/teabehalduse nõuanderühm abistab Europoli ja artikli 55 kohaselt moodustatud

IKT/teabehalduse juhtrühma, andes tehnilisi eksperditeadmisi infosüsteemide ning

nendega seotud sidetaristu ja teabevahetusmehhanismide kavandamise, arendamise,

rakendamise ja kasutamise kohta.

6. IKT/teabehalduse nõuanderühm teeb eelkõige järgmist:

ET 91 ET

(a) annab tehnilist nõu IKT arhitektuuri, andmehalduse ja koostalitlusvõime kohta;

(b) toetab teabevahetuse tehniliste lahenduste ettevalmistamist ja rakendamist;

(c) aitab kaasa ühiste tehniliste komponentide, standardite ja parimate tavade

kindlaksmääramisele ja edendamisele;

(d) toetab Europoli, liikmesriikide ja komisjoni vahelist koordineerimist tehnilistes

ja rakendamisega seotud küsimustes;

(e) jälgib ja hindab liikmesriikide ettevalmistuste ja rakendamise seisu, kui see on

asjakohane;

(f) annab teabehalduse juhtrühmale regulaarselt aru ja annab talle tema ülesannete

täitmiseks vajalikku tehnilist teavet.

7. IKT/teabehalduse nõuanderühm kohtub regulaarselt. Tal ei ole otsustusõigust ja ta ei

esinda juhtrühma ega haldusnõukogu.

8. Europol pakub IKT/teabehalduse nõuanderühmale sekretariaaditeenuseid ja

haldustuge.

9. IKT/teabehalduse nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra.

IV peatükk

Tehnoloogiline suutlikkus ja innovatsioon

1. JAGU

SUUTLIKKUSE PLANEERIMINE, TEADUSUURINGUD, INNOVATSIOON JA

ARENDAMINE

Artikkel 57

Tulevikusuundade analüüsi ja ühise suutlikkuse arendamise raamistik

1. Artiklis 7 osutatud strateegiliste analüüside, ohuhinnangute, suundumuste aruannete

ja olukorrakirjelduste alusel töötab Europol välja tulevikusuundade analüüsi ja ühise

suutlikkuse arendamise raamistiku (edaspidi „raamistik“).

2. Raamistik toetab Europoli pädevusse kuuluvate kuriteoliikide tõkestamise ja nende

vastu võitlemisega seotud vahetute, tekkivate ja pikemaajaliste suutlikkusega seotud

vajaduste kindlaksmääramist liidu tasandil.

Raamistikus määratakse kindlaks:

(a) suutlikkuses esinevad ühised lüngad, probleemid ja olulised sõltuvused;

(b) peamised uurimisteemad ning esmatähtsad uurimis-, innovatsiooni- ja

suutlikkuse arendamise tegevused, milles Europol osaleb või võiks osaleda;

(c) kindlaksmääratud prioriteetse suutlikkusega seotud uued arengusuundumused

ja tehnoloogiad;

(d) koostalitlusvõime, standardimise ja ühise suutlikkuse arendamise vajadused ja

võimalused liidu tasandil.

3. Europol toetab raamistiku alusel liikmesriike ja komisjoni eelkõige järgmiselt:

(a) aitab kaasa teadusuuringutele, innovatsioonile ja suutlikkuse arendamisele;

ET 92 ET

(b) toetab, vajaduse korral koostöös ENISAga, koostalitlusvõime ja standardimise

protsesside, sealhulgas õiguskaitsealase koostöö seisukohast oluliste ühiste

standardite, koostalitlusvõime nõuete ning operatiiv- ja tehniliste

spetsifikatsioonide väljatöötamist ja edendamist;

(c) toetab, vajaduse korral koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutustega,

nõuannete jagamist ja suutlikkuse arendamist;

(d) hõlbustab suutlikkuse, sealhulgas tehniliste vahendite ja seadmete, oskusteabe

ja eksperditeadmiste koondamist, jagamist ning ühishankeid liikmesriikide

vahel, sealhulgas koostöös asjaomaste liidu institutsioonide, organite ja

asutustega ning artiklis 64 osutatud spetsiaalse koolituse kaudu.

4. Lõikes 1 osutatud raamistiku väljatöötamiseks ja ajakohastamiseks esitavad

liikmesriigid Europolile igal aastal teabe Europoli pädevusse kuuluva riikliku teadus-

ja innovatsioonitegevuste, sealhulgas asjakohaste investeeringute kohta, ning oma

osalemise kohta liidu rahastatavates ja riiklikult rahastatavates teadus- ja

innovatsiooniprojektides.

5. Raamistik moodustab osa artiklis 73 osutatud Europoli mitmeaastasest

programmitööst ja selle võtab vastu haldusnõukogu Europoli ettepaneku alusel pärast

konsulteerimist komisjoniga.

Raamistik vaadatakse regulaarselt läbi ja vajaduse korral seda

ajakohastatakse. Europol annab artiklis 73 osutatud iga-aastastes tööprogrammides

aru raamistiku rakendamisest, sealhulgas selles kindlaks määratud suutlikkusega

seotud vajaduste suhtes võetud järelmeetmetest.

Europol konsulteerib raamistiku ettevalmistamisel ning regulaarsel läbivaatamisel ja

ajakohastamisel artikli 65 kohaselt moodustatud suutlikkuse ja innovatsiooni

nõuanderühmaga.

Artikkel 58

Europoli roll teadusuuringuid, innovatsiooni ja suutlikkuse arendamist toetavates liidu

rahastamisprogrammides

1. Europol võib abistada komisjoni selliste liidu rahastamisprogrammide kavandamisel,

millega toetatakse Europoli pädevusega seotud teadusuuringuid, innovatsiooni ja

suutlikkuse arendamist.

2. Europol võib osaleda tegevustes, mida toetatakse asjakohaste liidu

rahastamisprogrammide raames uuenduslike lahenduste ja tipptasemel võimete

arendamiseks, kasutuselevõtmiseks, rakendamiseks, laiendamiseks ja

integreerimiseks, kui selline osalemine on Europolile vajalik tema ülesannete

täitmiseks.

3. Komisjon ja Europol võtavad kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega kõik

vajalikud meetmed, et vältida huvide konflikte ning tagada lõigetes 1 ja 2 osutatud

Europoli rollide selge lahusus.

Artikkel 59

Tipptasemel võimed

ET 93 ET

1. Europol arendab, haldab, majutab ja pakub oma ülesannete täitmiseks vajalikke

tipptasemel võimeid, sealhulgas süsteeme, teenuseid, analüüsikeskkondi, taristut,

vahendeid, tehnilisi komponente ja platvorme.

2. Europol võib selliseid tegevusi läbi viia omal algatusel või vastavalt lõikele 3

vähemalt kolme liikmesriigi taotlusel.

3. Enne lõike 1 kohaste uute tipptasemel võimete arendamist hindab Europol järgmist:

(a) kas samaväärne suutlikkus on juba turul kättesaadav või kas liidu

institutsioonid, organid ja asutused või liikmesriigid on selle välja töötanud või

omandanud;

(b) kas sõltuvus väljaspool liitu asuvatest tarnijatest ohustaks liidu julgeolekuhuve

või tehnoloogilist vastupanuvõimet;

(c) ressursside kättesaadavust, võttes arvesse artiklis 57 osutatud raamistikus

kindlaksmääratud suutlikkuse arendamise prioriteete.

Kui Europol jõuab järeldusele, et samaväärsed tipptasemel võimed on juba olemas,

seab ta asjakohasel juhul prioriteediks selliste võimete uuesti kasutamise,

kohandamise, koostalitlusvõime, suurendamise või omandamise.

Kui Europol jõuab järeldusele, et vähemalt kolme liikmesriigi taotletud tipptasemel

võimete arendamine on vajalik ja teostatav, siis arendab, haldab ja majutab ta

selliseid võimeid.

4. Lõikes 1 osutatud tipptasemel võimete arendamine, haldamine, majutamine või

pakkumine ei mõjuta taotluse esitanud liikmesriikide vastutust liidu ja riigisisesest

õigusest tulenevate kohustuste täitmise eest, sealhulgas andmekaitse ja

küberturvalisusega seotud kohustuste täitmise eest.

5. Europol toetab liikmesriike ühiste tipptasemel võimete arendamisel,

kasutuselevõtmisel, integreerimisel ja koostalitlusvõime tagamisel, sealhulgas tehes

kättesaadavaks ühise taristu, ühised tehnilised teenused ja ühised turvalised

tehnoloogilised keskkonnad.

6. Kui see on tehniliselt teostatav, integreeritakse lõikes 1 osutatud tipptasemel võimed

ja lõikes 4 osutatud ühine taristu, tehnilised teenused ja turvalised tehnoloogilised

keskkonnad artiklis 42 osutatud politsei ühisesse andmeruumi.

7. Europoli toetatava uurimise või operatiivtegevuse raames võib Europol teha lõikes 1

osutatud tipptasemel võimed kättesaadavaks osalevale kolmandale riigile, kui selline

kasutamine on vajalik kõnealuse uurimise või operatiivtegevuse tulemuslikuks

läbiviimiseks.

Artikkel 60

Teadusuuringud ja innovatsioon

Europol võib läbi viia teadus- ja innovatsioonitegevusi, sealhulgas katseprojekte ja

ettevalmistavaid tegevusi, ning nendes osaleda, kui see on vajalik käesoleva määruse kohaste

ülesannete täitmiseks, eelkõige liikmesriikide pädevatele asutustele kasutamiseks mõeldud

uudsete lahenduste väljatöötamiseks tipptasemel võimete jaoks.

Artikkel 61

Katsekeskkonnad ja regulatiivliivakastid

ET 94 ET

1. Europol võib kasutada artikli 102 lõike 2 punkti c alapunktis i osutatud eraldiseisvat,

eraldatud ja kaitstud töötlemiskeskkonda algoritmipõhiste vahendite,

tehisintellektisüsteemide ja -mudelite ning muu tipptehnoloogia arendamiseks,

oluliseks muutmiseks, katsetamiseks ja valideerimiseks ning teatavatel juhtudel

selliste süsteemide treenimiseks.

2. Kui Europoli teadus- ja innovatsioonitegevuste raames välja töötatud või oluliselt

muudetud tehisintellektisüsteemid või tehisintellektimudelid kujutavad endast

määruse (EL) 2024/1689 tähenduses suure riskiga tehisintellektisüsteeme, tagab

Europol, et lõikes 1 osutatud keskkond vastab asjakohasel juhul kõnealuse määruse

artiklis 57 sätestatud tehisintellekti regulatiivliivakaste reguleerivatele nõuetele.

3. Europol võib teha kättesaadavaks lõikes 1 osutatud keskkonna eraõiguslikele

isikutele, kes osalevad Europoli läbiviidavates teadus- ja innovatsioonitegevustes või

milles Europol osaleb, tingimusel et rakendatakse asjakohaseid tehnilisi,

korralduslikke, turva- ja andmekaitse kaitsemeetmeid.

4. Europol võib osaleda ka määruse (EL) 2024/1689 artikli 57 kohaselt loodud

tehisintellektisüsteemide ja -mudelite regulatiivliivakastides, sealhulgas Euroopa

Andmekaitseinspektori loodud regulatiivliivakastides.

Artikkel 62

Uuenduslike lahenduste varajane kasutuselevõtmine, toimimise katsetamine ja

valideerimine

1. Europol võib toetada tipptasemel võimetega seotud uuenduslike lahenduste,

sealhulgas kaubanduslike lahenduste varajast kasutuselevõtmist, toimimise

katsetamist ja valideerimist, võttes arvesse artiklis 57 osutatud raamistikku.

2. Kui Europol osaleb artikli 60 kohastes teadus- ja innovatsioonitegevustes, hindab ta

selle tulemusel saadud uuenduslike lahenduste võimalikku operatiivset kasutamist ja

toetab vajaduse korral nende varajast kasutuselevõtmist, toimimise katsetamist ja

valideerimist, et liikmesriikide pädevad asutused saaksid neid kasutada.

Kui Europol jõuab järeldusele, et selline toetus on olemasolevaid vahendeid ja

artiklis 57 osutatud raamistikku arvesse võttes vajalik ja teostatav, annab ta sellist

toetust kooskõlas käesoleva artikliga.

Artikkel 63

Tipptasemel võimete kasutuselevõtmine, rakendamine, laiendamine ja integreerimine

1. Europol toetab eelkõige artiklis 60 osutatud teadus- ja innovatsioonitegevuste

tulemusel tekkinud tipptasemel võimete kasutuselevõtmist, rakendamist, laiendamist

ja integreerimist liikmesriikide pädevate asutuste operatiivtegevusse ja uurimistesse

kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega.

2. Lõike 1 kohaldamiseks teeb Europol tihedat koostööd liikmesriikidega, et hõlbustada

tipptasemel võimete tulemuslikku kasutamist ja integreerimist riiklikesse

tegevuskeskkondadesse, eelkõige keskuste, Europoli lähetuste ja Europoli

tugibüroode kaudu, kui see on asjakohane.

Artikkel 64

Spetsiaalne koolitus

ET 95 ET

1. Europol toetab liikmesriike eksperditeadmiste tugevdamisel ja käesoleva määruse

alusel välja töötatud, majutatud, kasutatavate või pakutavate ühiste tipptasemel

võimete tulemusliku rakendamise ja kasutamise tagamisel, sealhulgas spetsiaalse

koolituse kaudu, kus käsitletakse järgmist:

(a) kriminaaluurimistega seotud tipptasemel operatiiv-, analüütilised, tehnilised ja

kohtuekspertiisi meetodid;

(b) kujunemisjärgus tehnoloogiatega, sealhulgas tehisintellekti, digiuurimiste,

avalike allikate luureteabe ning andmete dekrüpteerimise ja töötlemisega

seotud suutlikkus;

(c) piiriülese õiguskaitsealase koostöö seisukohast olulised tegevusmeetodid,

sealhulgas kuritegude tõkestamise meetodid ja uurimismenetlused.

2. Europol pakub ka eksperditeadmisi ja spetsiaalset koolitust, kui raamistikus kindlaks

tehtud ühiste operatiiv- või suutlikkuse vajaduste jaoks on vaja liidu tasandil

koordineeritud toetust.

3. Europol teeb lõigetes 1 ja 2 osutatud toiminguid tihedas koostöös Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoolituse Ametiga (CEPOL), sealhulgas seoses spetsiaalse koolitusega,

mida viiakse läbi CEPOLi koordineeritavate tippkeskuste kaudu.

2. JAGU

SUUTLIKKUSE JA INNOVATSIOONI ALANE KOOSTÖÖ

Artikkel 65

Suutlikkuse ja innovatsiooni teenistus

1. Europolil on suutlikkuse ja innovatsiooni teenistus, mille ülesandeks on

koordineerida Europoli tegevust tulevikusuundade analüüsi, teadusuuringute,

innovatsiooni ja suutlikkuse arendamise valdkondades.

2. Suutlikkuse ja innovatsiooni teenistus teeb eelkõige järgmist:

(a) koordineerib artiklis 57 osutatud raamistiku koostamist, rakendamist,

läbivaatamist ja ajakohastamist;

(b) koordineerib ja viib ellu Europoli teadusuuringute, innovatsiooni ja suutlikkuse

arendamise alast tegevust, sealhulgas keskustes, ning juhib käesoleva määruse

alusel loodud Europoli teenuste, vahendite ja tehnilise suutlikkuse

väljatöötamist ja edasiarendamist;

(c) toetab liikmesriike tipptasemel võimete arendamisel, katsetamisel,

valideerimisel, kasutuselevõtmisel, rakendamisel, laiendamisel ja

integreerimisel, sealhulgas hõlbustades koostalitlusvõimet, standardimist ja

nende järjepidevat kasutamist kõigis liikmesriikides;

(d) aitab kaasa liidu tasandi koostööle ja koordineerimisele liikmesriikide, liidu

institutsioonide, organite ja asutuste ning asjakohasel juhul muude asjaomaste

sidusrühmade vahel teadusuuringute, innovatsiooni ja suutlikkuse arendamise

valdkondades, mis kuuluvad Europoli pädevusse;

(e) levitab vastavalt artiklile 129 käesoleva määruse kohaselt läbiviidud

teadusuuringute, innovatsiooni ja suutlikkuse arendamisega seotud tegevuste

tulemusi.

ET 96 ET

Artikkel 66

Innovatsiooni ja suutlikkuse arendamise koostöölepingud

1. Europol võib liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide pädevate

asutustega sõlmida koostöölepinguid, algatada koostöövõrgustikke ja muid

innovatsioonialgatusi ning neis osaleda.

Esimeses lõigus osutatud koostöölepingute eesmärgil võib Europol luua

innovatsioonipartnerlusi, kommertskasutusele eelnevaid hankeid ning rakendada

muid innovatsiooni ja suutlikkuse arendamisega seotud tegevusi asjaomaste

eraõiguslike isikutega, sealhulgas teadusasutuste, akadeemiliste ringkondade,

tehnoloogia pakkujate, tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate,

idufirmade ja innovatsioonis osalejatega, ning neis osaleda, tingimusel et

kohaldatakse asjakohaseid andmekaitse- ja turvameetmeid ning ilma et see piiraks

liidu õiguse kohaldamist.

2. Europol teatab käesoleva artikli kohasest tegevusest regulaarselt artikli 67 kohaselt

moodustatud suutlikkuse ja innovatsiooni nõuanderühmale ning konsulteerib temaga.

Artikkel 67

Suutlikkuse ja innovatsiooni nõuanderühm

1. Luuakse suutlikkuse ja innovatsiooni nõuanderühm (edaspidi „innovatsiooni

nõuanderühm“).

2. Innovatsiooni nõuanderühm koosneb ühest iga liikmesriigi määratud eksperdist ja

ühest komisjoni määratud eksperdist.

ENISA, ECCC, Frontex, eu-LISA ja Eurojust võivad igaüks nimetada oma esindaja

innovatsiooni nõuanderühma.

3. Europol võib vajaduse korral kutsuda osalema muude asjaomaste liidu organite,

asutuste ja ametite esindajaid ning eraõiguslikke isikuid.

4. Nõuanderühm abistab Europoli, andes tehnilisi eksperditeadmisi teadusuuringute,

innovatsiooni ja suutlikkuse arendamise valdkonnas, eelkõige seoses artiklis 57

osutatud raamistiku koostamise, läbivaatamise ja regulaarse ajakohastamisega.

Selleks teeb innovatsiooni nõuanderühm järgmist:

(a) võimaldab osalejatel vahetada sellist teavet käimasoleva ja kavandatava

suutlikkuse arendamise ja innovatsiooniga seotud tegevuse kohta liidu ja

riiklikul tasandil, mis võib olla raamistiku seisukohast oluline;

(b) toetab käesoleva määruse kohase teadusuuringute, innovatsiooni ja suutlikkuse

arendamise ning sellega seotud riiklike ja liidu tasandi algatuste järjepidevust,

vastastikust täiendavust ning koordineerimist;

(c) toetab struktureeritud koostööd eraõiguslike isikutega Europoli pädevuse

seisukohast oluliseks suutlikkuse arendamiseks, katsetamiseks ja

innovatsiooniks.

5. Innovatsiooni nõuanderühm kohtub regulaarselt. Innovatsiooni nõuanderühmal ei ole

otsustusõigust ja ta ei esinda haldusnõukogu.

6. Europol pakub sekretariaaditeenuseid ja haldustuge.

7. Innovatsiooni nõuanderühm võtab vastu oma kodukorra.

ET 97 ET

V peatükk

Europoli korraldus

Artikkel 68

Europoli haldus- ja juhtimisstruktuur

1. Europoli haldus- ja juhtimisstruktuuri kuuluvad:

(a) haldusnõukogu;

(b) juhatus;

(c) tegevdirektor;

(d) tegevdirektori asetäitjad, kui sellised ametikohad on loodud;

(e) IKT/teabehalduse juhtrühm;

(f) IKT/teabehalduse nõuanderühm;

(g) innovatsiooni nõuanderühm;

(h) asjakohasel juhul muud nõuandvad organid, mille haldusnõukogu loob

vastavalt artiklile 72;

(i) keskused.

2. Europoli haldus- ja juhtimisstruktuuri liikmetel ei tohi olla finants- ega muid huve,

mis võiksid mõjutada nende erapooletust. Nad tegutsevad avalikes huvides ja teevad

seda sõltumatult, erapooletult ja läbipaistvalt. Nad esitavad igal aastal huvide

deklaratsiooni vastavalt haldusnõukogu vastu võetud sise-eeskirjadele. Europol

avalikustab kõnealused deklaratsioonid igal aastal.

1. JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 69

Haldusnõukogu koosseis

1. Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kaks

komisjoni hääleõiguslikku esindajat.

2. Lisaks on haldusnõukogus

(a) üks Euroopa Parlamendi määratud liige, kellel ei ole hääleõigust;

(b) üks liige igast Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja

edasiarendamisega ühinenud riigist, kui see on ette nähtud ja kooskõlas artiklis

93 osutatud asjakohase rahvusvahelise lepinguga.

3. Igal haldusnõukogu liikmel on asendusliige. Asendusliige esindab liiget viimase

puudumise korral.

4. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed määratakse ametisse vastavalt

nende teadmistele Europoli pädevusse kuuluvast õiguskaitsealasest koostööst, võttes

arvesse nende juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi ja eksperditeadmisi. Kõik

haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata oma esindajate vahetumist, et

ET 98 ET

tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Kõikide osaliste eesmärk peab olema

saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

5. Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib selle lõppemisel

pikendada.

Artikkel 70

Haldusnõukogu esimees

1. Haldusnõukogu valib esimehe ja aseesimehe neid kolme liikmesriiki esindava

haldusnõukogu liikme seast, kes on ühiselt koostanud nõukogu 18 kuu programmi.

Esimees ja aseesimees täidavad oma ametikohustusi 18 kuu jooksul vastavalt

kõnealusele nõukogu programmile. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus

haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal nende ametiaja jooksul, lõpeb nende ametiaeg

automaatselt samal ajal.

2. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete

kahekolmandikulise häälteenamusega.

3. Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma

kohustusi täita.

Artikkel 71

Haldusnõukogu koosolekud

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

Haldusnõukogu koosolekud toimuvad üldjuhul Europoli peakorteris.

2. Tegevdirektor osaleb aruteludes hääleõiguseta.

3. Haldusnõukogu tuleb korralisteks koosolekuteks kokku vähemalt kaks korda aastas.

Lisaks sellele tuleb haldusnõukogu kokku esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või

vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

4. Vajaduse korral võib haldusnõukogu pidada ühiseid koosolekuid Eurojusti, Frontexi

ja CEPOLi haldusnõukoguga.

5. Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena isikuid, kelle seisukoht

võib olla huvipakkuv.

6. Igal aastal kutsutakse kaks parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajat osalema

haldusnõukogu kahel korralisel koosolekul hääleõiguseta vaatlejatena, et arutada

järgmisi poliitilist huvi pakkuvaid küsimusi:

(a) artikli 72 lõike 2 punktis m osutatud eelneva aasta konsolideeritud

tegevusaruanne;

(b) artiklis 73 osutatud ühtne programmdokument ja aastaeelarve;

(c) parlamentaarse ühiskontrolli töörühma kirjalikud küsimused ja vastused;

(d) välissuhted ja partnerlusküsimused.

Haldusnõukogu võib koos parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajatega

määrata kindlaks muud poliitilist huvi pakkuvad küsimused, mida arutada.

7. Haldusnõukogu liikmed ja nende asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale

kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

ET 99 ET

8. Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Europol.

Artikkel 72

Haldusnõukogu ülesanded

1. Haldusnõukogu vastutab Europoli strateegiliste otsuste tegemise eest ja annab

Europoli tegevusele üldise suuna.

2. Haldusnõukogu:

(a) võtab oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu

Europoli aastaeelarve ja täidab muid Europoli eelarvega seotud ülesandeid;

(b) võtab vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

(c) võtab vajaduste analüüsi põhjal vastu teavitamis- ja levitamiskavad ning

ajakohastab neid korrapäraselt;

(d) võtab vastu oma töökorra, sealhulgas sekretariaadi ülesandeid ja toimimist

käsitlevad sätted;

(e) kasutab kooskõlas lõikega 5 Europoli töötajate suhtes volitusi, mis on antud

ametisse nimetavale asutusele personalieeskirjadega ning muude teenistujate

teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate

teenistustingimustega („ametisse nimetava asutuse volitused“);

(f) võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu

rakendamiskorra personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste

jõustamiseks;

(g) nimetab kahekolmandikulise häälteenamusega ametisse tegevdirektori ja

vajaduse korral tegevdirektori asetäitjad ning vajaduse korral pikendab nende

ametiaega või tagandab nad ametist;

(h) kehtestab Europoli organisatsioonilise struktuuri ja võtab vastu Europoli

personalipoliitika, lähtudes usaldusväärsest eelarvehaldusest;

(i) loob vajaduse korral nõuandvad organid, määrab kindlaks nende volitused,

koosseisu ja rakendamiskorra;

(j) teeb tegevdirektori ettepaneku alusel ja komisjoni eelneval heakskiidul otsuse

operatiiv-, tehniliste või haldusülesannete, suutlikkuse või vahendite loomise

kohta muudes liikmesriikides kui vastuvõttev liikmesriik, kui see on vajalik

Europoli ülesannete täitmiseks;

(k) annab loa koostöölepingute sõlmimiseks;

(l) võtab komisjoni arvamust arvesse võttes vastu Europoli ühtse

programmdokumendi hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise

häälteenamusega;

(m) määrab kindlaks Europoli tegevuse hindamise kriteeriumid ja võtab oma

hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli

iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ning saadab selle järgmise aasta 1.

juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja

liikmesriikide parlamentidele. Tegevuse konsolideeritud aastaaruanne

avalikustatakse. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse

ET 100 ET

aruandlusnäitajad, et tagada Europoli ühtne lähenemisviis ELi finantshuve

kahjustavate kuritegudega seotud teabe kogumisele ja esitamisele;

(n) võtab vastu oma liikmete huvide konflikti ärahoidmise ja haldamise normid,

sealhulgas nende huvide deklaratsiooni kohta;

(o) võtab vajalikud meetmed, et toetada Europolis töötamise või Europoli heaks

toimuva tegevuse käigus omandatud oskuste ja töökogemuse tunnustamist,

sealhulgas ühise pädevusraamistiku väljatöötamise kaudu koostöös CEPOLiga;

(p) jälgib punktis m osutatud hindamiskriteeriumides kajastuvaid Europoli

strateegilisi prioriteete ja eesmärke ning tagab asjakohased järelmeetmed

operatiiv-, tehnoloogilistele ja korralduslikele probleemidele, mis mõjutavad

Europoli ülesannete täitmist;

(q) teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse üle, sealhulgas haldusnõukogu

otsuste rakendamise ja tegevdirektorile käesoleva määrusega antud volituste

tulemusliku kasutamise üle;

(r) nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on oma ülesannete täitmisel

sõltumatu;

(s) nimetab ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

(t) loob sõltumatu siseauditi üksuse ja teeb selle üle järelevalvet ning tagab

piisavate järelmeetmete võtmise soovitustele, mis tulenevad sise- või

välisauditite aruannete hindamistest ning Euroopa Prokuratuuri, Euroopa

Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Andmekaitseinspektori uurimistest;

(u) võtab pärast Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerimist vastu suunised

teabe töötlemiseks Europoli poolt vastavalt artiklile 32;

(v) võtab kooskõlas artiklitega 13–19 vastu keskusi reguleeriva rakendamiskorra,

hindab korrapäraselt selle toimimist ja kohandab seda vajaduse korral, võttes

arvesse operatiivvajadust ja muutuvaid julgeolekuohte;

(w) nimetab ametisse põhiõiguste ametniku, kes on oma ülesannete täitmisel

sõltumatu;

(x) täpsustab kriteeriumid, mille põhjal võib Europol teha ettepanekuid teavitavate

hoiatusteadete võimaliku SISi sisestamise kohta.

3. Kui haldusnõukogu leiab, et see on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, võib ta

soovitada nõukogul juhtida komisjoni tähelepanu vajadusele teha määruse (EL)

2018/1725 artiklis 94a osutatud kaitse piisavuse otsus või esitada soovitus võtta vastu

otsus, millega lubatakse alustada läbirääkimisi määruse (EL) 2018/1725 artikli 94b

lõikes 2 osutatud rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks.

4. Kui vähemalt üks kolmandik haldusnõukogu liikmetest teeb kindlaks, et Europolil on

vaja võtta meetmeid konkreetses tema pädevusse kuuluvas valdkonnas, palub

haldusnõukogu tegevdirektoril teha ettepanek asjakohaste meetmete kohta.

5. Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu

otsuse, mis põhineb personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate

teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse

nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille

alusel sellise volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus

kõnealused volitused edasi delegeerida.

ET 101 ET

6. Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu tegevdirektorile delegeeritud ja tema

poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused oma otsusega ajutiselt

peatada ning täita neid volitusi ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või

muule töötajale peale tegevdirektori.

7. Haldusnõukogu võib delegeerida teatavad ülesanded, välja arvatud need, mis

nõuavad haldusnõukogu kahekolmandikulist häälteenamust, artiklis 75 osutatud

juhatusele ning võtab vastu selle ülesandeid, koosseisu ja toimimist reguleerivad

sise-eeskirjad.

Artikkel 73

Mitmeaastased programmid ja iga-aastased tööprogrammid

1. Haldusnõukogu võtab tegevdirektori esitatud projekti põhjal iga aasta lõpuks vastu

ühtse programmdokumendi, mis sisaldab Europoli mitmeaastast programmi ja iga-

aastast tööprogrammi, võttes arvesse komisjoni arvamust ning olles mitmeaastase

programmi osas konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide ühiselt

loodud parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga.

Kui komisjon esitab negatiivse arvamuse põhjustel, mis on seotud liidu õiguse

järgimise, liidu poliitikaeesmärkide järgimise või usaldusväärse finantsjuhtimisega,

vaatab haldusnõukogu ühtse programmdokumendi kavandi enne selle vastuvõtmist

läbi, et tagada kooskõla liidu õigusega, kooskõla liidu poliitikaeesmärkidega ja

usaldusväärne finantsjuhtimine.

Kui haldusnõukogu otsustab parlamentaarse ühiskontrolli töörühma poolt artikli 71

lõike 6 punkti c kohaselt tõstatatud aspekte terviklikult või osaliselt mitte arvesse

võtta, siis peab ta seda igakülgselt põhjendama.

Kui ühtne programmdokument on vastu võetud, saadab haldusnõukogu selle

nõukogule, komisjonile ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale.

2. Mitmeaastases programmis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas

eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Samuti sätestatakse

selles ressursside planeerimine, sealhulgas mitmeaastane eelarve ja ametikohtade

loetelu, võttes arvesse vajadust tagada Europoli ülesannete täitmiseks vajalike

oskuste ja eksperditeadmiste asjakohane kombinatsioon. Selles esitatakse strateegia,

mida kasutatakse suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega,

ning Europoli kavandatavad teadus- ja innovatsioonitegevused.

Mitmeaastast programmi rakendatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu ning

vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt välis- ja sisehindamiste tulemustele.

Kui see on asjakohane, kajastatakse selliste hindamiste tulemusi ka järgmise aasta

tööprogrammis.

3. Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi

ning tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust koos

igale neist eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt

tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm on

kooskõlas mitmeaastase programmiga. Iga-aastases tööprogrammis osutatakse selgelt

ülesannetele, mida on võrreldes eelmise eelarveaastaga muudetud või mis on lisatud

või välja jäetud.

4. Kui Europolile antakse pärast iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist mõni uus

ülesanne, muudab haldusnõukogu iga-aastast tööprogrammi.

ET 102 ET

5. Kui iga-aastases tööprogrammis tehakse olulisi muudatusi, eriti selliseid, mis

tingivad eelarveliste vahendite ümberpaigutamise rohkem kui 2 % ulatuses

aastaeelarvest, võetakse need vastu sama korra kohaselt kui algne iga-aastane

tööprogramm. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-

aastases tööprogrammis mittesisulisi muudatusi.

Artikkel 74

Haldusnõukogu hääletuskord

1. Ilma et see piiraks artikli 70 lõiget 2, artikli 72 lõike 2 punkte a, g, l ja m, artikli 76

lõiget 7 ja artikli 126 lõiget 2, võtab haldusnõukogu otsused vastu oma

hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

2. Kui komisjon väljendab tõsist muret mõne haldusnõukogule esitatud otsuse

ettepaneku pärast delegeeritud määruse (EL) 2019/715, personalieeskirjade ja muude

teenistujate teenistustingimustega seotud küsimustes, lükkab haldusnõukogu otsuse

vastuvõtmise edasi. 15 päeva jooksul pärast seda, kui komisjon on väljendanud tõsist

muret haldusnõukogule esitatud otsuse ettepaneku pärast, vaatab haldusnõukogu

kõnealuse otsuse uuesti läbi ja võtab selle koos võimalike muudatustega teisel

lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega,

sealhulgas komisjoni esindajate hääled, või liikmesriikide esindajate

neljaviiendikulise häälteenamusega.

3. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral

võib tema eest hääletada tema asendusliige.

4. Eesistuja osaleb hääletamisel.

5. Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

6. Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige

tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel.

3. JAGU

JUHATUS

Artikkel 75

Juhatus

1. Haldusnõukogu abistab juhatus.

2. Juhatus:

(a) valmistab ette haldusnõukogus vastu võetavad otsused ja jälgib

haldusnõukogus vastu võetud otsuste rakendamist, ilma et see piiraks

tegevdirektori kohustusi;

(b) vaatab läbi aastaeelarve projekti ja iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande

projekti ning teostab järelevalvet iga-aastase ja mitmeaastase programmi

ettevalmistamise ja rakendamise üle;

(c) jälgib Europoli eelarve täitmist ning valmistab ette haldusnõukogu poolt vastu

võetavad finants- ja eelarveotsused;

(d) võtab vastu asutusesisese pettustevastase võitluse strateegia, mis on

proportsionaalne pettuseohuga;

ET 103 ET

(e) tagab koos haldusnõukoguga sise- ja välisauditi aruannetest ja hindamistest

tulenevate järelduste ja soovituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)

juurdluste tulemuste ning Euroopa Prokuratuuri juurdluste tulemuste,

sealhulgas kohtuotsuste asjakohased järelmeetmed kooskõlas kohaldatava liidu

õigusega;

(f) abistab ja nõustab tegevdirektorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel

eesmärgiga tugevdada haldus- ja eelarvejuhtimise järelevalvet, ilma et see

piiraks tegevdirektori kohustusi.

3. Kiireloomulistel juhtudel võib juhatus võtta haldusnõukogu nimel vastu esialgseid

otsuseid, eelkõige haldusjuhtimise ja eelarvehalduse küsimustes, sealhulgas ametisse

nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta. Sellised otsused esitatakse

haldusnõukogule kinnitamiseks selle järgmisel koosolekul.

4. Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja

haldusnõukogus ning kolm muud liiget, kelle määrab haldusnõukogu oma

hääleõigusega liikmete hulgast. Haldusnõukogu eesistuja on ühtlasi juhatuse

eesistuja. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel ilma hääleõiguseta.

5. Juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samal ajal

tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

6. Juhatus peab kvartalis vähemalt ühe korralise koosoleku. Lisaks toimuvad juhatuse

koosolekud kas selle eesistuja algatusel või liikmete taotlusel.

7. Juhatus võib teatavate päevakorrapunktide korral kutsuda hääleõiguseta vaatlejatena

osalema ka teisi osalejaid.

4. JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 76

Ametisse nimetamine, ametist vabastamine ja ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektor võetakse tööle Europoli ajutise teenistujana Euroopa Liidu muude

teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt.

2. Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide

nimekirjast. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Europoli haldusnõukogu

esimees.

3. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Enne selle ajavahemiku lõppu koostab

komisjon aegsasti hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevusele antud

hinnangut ning Europoli edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid küsimusi.

4. Komisjoni ettepanekul, milles on võetud arvesse lõikes 3 osutatud hindamist, võib

haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viieks aastaks.

5. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi ametiaja koguperioodi

lõppedes sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

6. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb

komisjoni ettepaneku alusel.

ET 104 ET

7. Tegevdirektori ja/või tegevdirektori asetäitja(te) ametisse nimetamise, ametiaja

pikendamise ja ametist vabastamise otsuse teeb haldusnõukogu hääleõiguslike

liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

8. Vabaks jäänud ametikoha korral täidab tegevdirektori ülesandeid ja kohustusi kuni

uue tegevdirektori ametisse nimetamiseni see tegevdirektori asetäitja, kellel on

kõrgeim palgaaste, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu otsustab, milline

tegevdirektori asetäitja need ülesanded ja kohustused enda kanda võtab.

Artikkel 77

Tegevdirektori ülesanded ja kohustused

1. Tegevdirektor vastutab Europoli juhtimise eest. Tegevdirektor annab aru

haldusnõukogule.

2. Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile, parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale

ja nõukogule nende taotluse korral aruande Europoli ülesannete täitmise kohta.

3. Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja.

4. Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Europolile pandud ülesannete täitmise

eest. Eelkõige teeb tegevdirektor järgmist:

(a) tagab Europoli igapäevase töö juhtimise;

(b) teeb haldusnõukogule ettepaneku operatiiv-, tehniliste või haldusfunktsioonide

või suutlikkuse kasutuselevõtmise kohta muudes liikmesriikides kui

vastuvõttev liikmesriik, kui see on vajalik Europoli ülesannete täitmiseks;

(c) teeb kindlaks Europoli pädevusse kuuluvad tegevusprioriteedid, võimelüngad

ja uued julgeolekuohud ning teeb haldusnõukogule ettepanekuid asjakohaste

operatiiv-, tehnoloogiliste või korralduslike meetmete kohta;

(d) tagab Europoli finantsreeglite täitmise;

(e) koostab ühtse programmdokumendi projekti ja esitab selle pärast komisjoniga

konsulteerimist haldusnõukogule;

(f) koostab Europoli iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja esitab selle

haldusnõukogule hindamiseks ja vastuvõtmiseks;

(g) kaitseb liidu finantshuve, rakendades pettuste, korruptsiooni ja muu

ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ennetusmeetmeid, ilma et see

piiraks OLAFi ja EPPO juurdluspädevust, tehes tulemuslikke kontrolle, nõudes

õigusnormide rikkumise avastamise korral sisse alusetult makstud summad

ning rakendades vajaduse korral mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid

haldus- ja rahalisi karistusi;

(h) teatab Euroopa Prokuratuurile vastavalt määruse (EL) 2017/1939 artiklile 24

igast kuriteost, mille suhtes Euroopa Prokuratuur saaks teostada oma pädevust,

ja teatab ka OLAFile vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikli 8

lõikele 1;

(i) koostab sise- või välisauditi aruannete ja hindamiste ning Euroopa

Prokuratuuri, OLAFi ja Euroopa Andmekaitseinspektori juurdluste aruannete

ja soovituste järeldustega seotud järelmeetmete tegevuskava ning annab

haldusnõukogule korrapäraselt aru tehtud edusammudest ning teavitab

ET 105 ET

vajaduse korral ja põhjendamatu viivituseta komisjoni olulistest järeldustest ja

neile reageerimiseks võetud meetmetest;

(j) koostab ameti suhtes kohaldatavate finantsreeglite eelnõu;

(k) koostab ameti tulude ja kulude eelarvestuse projekti ning täidab ameti eelarvet

kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemuspõhise eelarvestamise

põhimõtetega;

(l) valmistab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 ette personalieeskirjade

ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vajaliku

rakendamiskorra eelnõu;

(m) töötab välja haldusnõukogu liikmete huvide konflikti vältimise ja haldamise

sise-eeskirjade kavandi ja esitab kõnealuse kavandi haldusnõukogule

vastuvõtmiseks;

(n) edendab ameti töötajate töölevõtmisel mitmekesisust ja soolist tasakaalu;

(o) teavitab haldusnõukogu korrapäraselt liidu institutsioonide, organite,

missioonide ja asutustega tehtavast koostööst, sealhulgas koostöölepingute

ettevalmistamisest ja sõlmimisest ning sellega seotud operatiivkaalutlustest,

ning esitab vajaduse korral haldusnõukogule ettepanekuid järelmeetmete kohta;

(p) teavitab haldusnõukogu korrapäraselt kolmandate riikide ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega tehtavast koostööst, sealhulgas kolmandate riikide

ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöölepingute

ettevalmistamisest ja sõlmimisest;

(q) teavitab haldusnõukogu korrapäraselt määruse (EL) 2018/1725 kohaldamisest

isikuandmete edastamisel ja sellega seotud operatiivkaalutlustest;

(r) teavitab haldusnõukogu korrapäraselt eraõiguslike isikutega sõlmitud

koostöölepingutest, sealhulgas nende strateegilisest tähtsusest, tegevusmõjust

ja nendega seotud riskidest;

(s) täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid.

Artikkel 78

Tegevdirektori asetäitjad

1. Tegevdirektorit võib abistada üks või mitu tegevdirektori asetäitjat. Tegevdirektor

määrab kindlaks nende ülesanded.

2. Tegevdirektori asetäitjatele kohaldatakse artiklit 77. Enne nende ametisse

nimetamist, ametiaja pikendamist või ametist tagandamist peetakse nõu

tegevdirektoriga.

VI peatükk

Suhted liidu üksustega

Artikkel 79

Üldsätted

1. Europol võib luua ja säilitada koostöösuhteid liidu organite ja asutustega vastavalt

Europolile ning nendele organitele ja asutustele antud ülesannetele ning püüab

ET 106 ET

tagada sünergia oma ülesannete täitmisel. Europol loob ja säilitab artiklite 81–90

alusel liidu organite ja asutustega tihedad suhted, mis ei piirdu nendes artiklites

osutatud valdkondadega.

Europol võib samuti luua ja säilitada koostöösuhteid aluslepingute alusel loodud

liidu institutsioonide ja missioonidega vastavalt Europolile ja nendele

institutsioonidele ja missioonidele antud ülesannetele.

2. Europoli käesoleva peatüki kohase koostöö eesmärk liidu organite ja asutustega on

eelkõige tugevdada liidu üldist tulemuslikkust I lisas loetletud kuriteoliikidele

reageerimisel, püüdes eelkõige tagada vastastikust täiendavust ja võimaluse korral

tõhustada koordineerimist ning vältida meetmete dubleerimist, sealhulgas järgmise

abil:

(a) teabevahetus vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele;

(b) operatiivtegevus;

(c) strateegiline ja analüütiline tegevus;

(d) eri- ja eksperditeadmiste vahetamine;

(e) koolitustegevus;

(f) suutlikkuse arendamine, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni ning

ühishangete kaudu;

(g) vajaduse korral kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

seotud tegevuse koordineerimine;

(h) asjaomaste liidu strateegiate ja poliitiliste prioriteetide rakendamiseks

võetavate meetmete koordineerimine.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud koostöö toimub lõikes 1 osutatud üksustega sõlmitud

koostöölepingute raames. Selliste koostöölepingute alusel ei võimaldata

isikuandmete vahetamist ning need ei ole liidu ega selle liikmesriikide jaoks siduvad.

Komisjon peab eelnevalt heaks kiitma ELi toimimise lepingu raames loodud liidu

organite ja asutustega sõlmitud koostöölepingud, välja arvatud artiklis 81 osutatud

koostöölepingud. Sõltuvalt operatiivvajaduse muutumisest vaadatakse kõnealused

koostöölepingud, välja arvatud artiklis 81 osutatud koostööleping, regulaarselt läbi

kas Europoli ja asjaomase liidu institutsiooni, organi, missiooni või asutuse algatusel

või komisjoni taotlusel.

Europoli ja liidu institutsiooni, organi, missiooni või asutuse vahel enne käesoleva

määruse jõustumist sõlmitud koostööleping vaadatakse läbi pärast käesoleva määruse

kohaldamise alguskuupäeva.

4. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu kõigist korrapärastest koostöösuhetest, mida

Europol kavatseb luua ja säilitada vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3, ning selliste suhete

loomisjärgsest arendamisest.

5. Võttes arvesse artikli 33 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid ja piiramata

artikli 129 kohaseid norme, võib Europol vahetada liidu institutsiooni, organi,

missiooni ja asutustega vahetult teavet, välja arvatud isikuandmeid, niivõrd kui see

on vajalik Europoli või kõnealuse liidu institutsiooni, organi, missiooni ja asutuse

ülesannete täitmiseks.

6. Võttes arvesse artikli 33 lõike 2 või 3 kohaselt kehtestatud piiranguid ja piiramata

artikli 129 kohaseid norme, võib Europol edastada isikuandmeid lõikes 1 osutatud

ET 107 ET

üksustele, kui selline edastamine on vajalik ja proportsionaalne kõnealuse üksuse

ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. Europoli poolt lõikes 1 osutatud üksustele

edastatud isikuandmeid võib töödelda muul eesmärgil üksnes juhul, kui Europol on

andnud selleks loa ja kui see on kooskõlas algse eesmärgiga, mille jaoks Europol

andmeid kogus ja edastas. Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik või liidu

institutsioon, organ ja asutus ning artikli 81 lõigete 3 ja 4 tingimused on täidetud,

jagab Europol isikuandmeid ja muud asjakohast teavet Euroopa Prokuratuuriga,

olenemata artikli 33 lõike 2 või 3 kohaselt teatavaks tehtud piirangutest.

7. Kui see on vajalik ja proportsionaalne tema õiguspäraste ülesannete täitmiseks, võib

Europol saada isikuandmeid liidu institutsioonidelt, organitelt, missioonidelt ja

asutustelt ning neid töödelda. Europol ei töötle teavet, mis on saadud ilmselgelt

inimõigusi rikkudes.

8. Kui liidu institutsioon, organ, missioon ja asutus on saanud Europolilt isikuandmeid,

on selliste andmete edasisaatmine või edastamine keelatud, välja arvatud juhul, kui

Europol on andnud selleks eelnevalt selgesõnalise nõusoleku.

9. Europol tagab kõikidel juhtudel isikuandmete saatmise või edastamise ja sellise

saatmise või edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise kooskõlas

käesoleva määrusega.

Artikkel 80

Üldsätted kaudse teabevahetuse kohta päringutabamusel või selle puudumisel põhineva

süsteemi alusel

1. Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada teistele liidu organitele ja

asutustele kaudne juurdepääs Europoli valduses olevale teabele vastastikkuse

tingimustel ning päringutabamusel või selle puudumisel põhineva automaatse

süsteemi abil, mida kasutatakse indeksite otsimisel ja mida ajakohastatakse, kui

selline juurdepääs on liidu õiguses ette nähtud.

2. Esimese lõigu kohane kaudne juurdepääs teabele ei mõjuta piiranguid, millest teabe

esitanud liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid, missioonid ja asutused,

kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid on artikli 33 lõike 2 kohaselt

teatanud.

3. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe

edastamiseks lõikes 1 osutatud otsingut tegevale liidu organile või asutusele

kooskõlas teabe esitaja poolt käesoleva määruse kohaselt kehtestatud piirangutega.

Kui saadakse päringutabamus teabega, mille suhtes kohaldatakse artikli 33 lõike 2

kohaselt osutatud piiranguid, ei teavita lõikes 1 osutatud päringutabamusel või selle

puudumisel põhinev automaatne süsteem päringut tegevat liidu organit või asutust

sellest päringutabamusest. Sellisel juhul võtab Europol kiiresti ühendust teabe

esitajaga, et küsida, kas päringutabamusega seotud teavet saab jagada otsingut tegeva

liidu organi või asutusega. Kui teabe esitaja need piirangud tühistab, edastab Europol

päringutabamuse andnud teabe otsingut tegevale liidu organile või asutusele. Kui

teabe esitaja säilitab need piirangud, järgib Europol neid piiranguid ega edasta

päringutabamuse andnud teavet otsingut tegevale liidu organile või asutusele.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid tehakse ainult selleks, et teha kindlaks, kas

muule liidu organile või asutusele kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale

teabele, mis on esitatud artikli 32 lõike 2 punktide a, b ja c kohaldamiseks.

ET 108 ET

5. Säilitades päringutabamusel või selle puudumisel põhineva süsteemi automaatsuse,

lubab Europol lõigete 1 ja 2 kohaseid teabeotsinguid teha üksnes isikutel, kelle muud

liidu organid ja asutused on määranud selliseid otsinguid tegema.

6. Esimeses lõigus osutatud vastastikkuse tingimustel on Europolil oma pädevuse piires

ja liidu õiguses sätestatud tingimustel kaudne juurdepääs liidu organitele ja asutustele

esitatud teabele, tuginedes päringutabamusel või selle puudumisel põhinevale

automaatsele süsteemile.

7. Selline juurdepääs ei mõjuta teabe esitanud liikmesriigi, liidu institutsiooni, organi ja

asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud piiranguid.

8. Europol ning muud liidu organid ja asutused teavitavad üksteist, kui vastavalt lõigete

1 ja 3 kohase päringutabamuse tulemusel ilmneb, et andmed ei pruugi olla õiged või

võivad olla vastuolus muude andmetega.

9. Kui see on vajalik lõigetes 1–8 osutatud päringutabamusel või selle puudumisel

põhineva süsteemi rakendamiseks, kehtestatakse tehniline menetlus, sealhulgas

andmekogumid, mis peaksid sisalduma indeksites, ning toimivuse ja kättesaadavuse

nõuded artikli 138 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega.

Artikkel 81

Suhted Euroopa Prokuratuuriga

1. Europol loob ja säilitab Euroopa Prokuratuuriga tihedad suhted, tuginedes

koostöölepingule, milles sätestatakse nende koostöö üksikasjad. Koostööleping

vaadatakse korrapäraselt läbi.

2. Euroopa Prokuratuuri taotluse korral kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga

102 toetab Europol Euroopa Prokuratuuri uurimisi, nimelt esitades Europoli valduses

olevat teavet, mis on seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate

kuritegudega, ning pakkudes taotletud operatiivtuge Euroopa Prokuratuuri ülesannete

täitmiseks.

3. Selleks et anda Euroopa Prokuratuurile esimeses lõigus osutatud teavet ja tuge, tagab

Europol vajaliku organisatsioonilise korralduse, sealhulgas ülesandeid täitvate

töötajate eraldamise.

4. Tagamaks, et Europol esitab Euroopa Prokuratuurile käesoleva artikli lõike 2

kohaselt vajaliku teabe, võimaldab Europol Euroopa Prokuratuurile kaudse

juurdepääsu, mis põhineb päringutabamusel või selle puudumisel põhineval

automaatsel süsteemil, Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate süütegudega

seotud andmetele, mida säilitatakse artikli 32 lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud

eesmärkidel. Selline päringutabamusel või selle puudumisel põhinev süsteem

teavitab päringutabamuse korral Europoli ja artikli 33 lõikes 1 osutatud teabe esitajat.

5. Määruse (EL) 2017/1939 artikli 43 lõike 2 kohaselt jagab Europol päringutabamuse

korral Euroopa Prokuratuuriga päringutabamuse andnud teavet ulatuses, mis on

seotud Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvate kuritegudega, ning teavitab teabe

esitajat.

6. Vastavalt määruse (EL) 2017/1939 artikli 24 lõikele 1 teatab Europol Euroopa

Prokuratuurile põhjendamatu viivituseta igast kuriteost, mille puhul Euroopa

Prokuratuur võib teostada oma pädevust kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939.

ET 109 ET

7. Kui Europol teavitab eelmise lõike kohaselt Euroopa Prokuratuuri, teavitab ta

viivitamata asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi.

8. Europol võib teha Euroopa Prokuratuuriga ühist operatiivanalüüsi.

9. Kui Europol saab Euroopa Prokuratuurilt teavet kuriteoliikide kohta, mis ei kuulu

Euroopa Prokuratuuri pädevusse ja kuuluvad Europoli pädevusse, töötleb ja

analüüsib Europol sellist teavet ning vajaduse korral edastab selle kooskõlas

käesoleva määrusega liikmesriikide pädevatele asutustele.

Artikkel 82

Suhted Eurojustiga

1. Kui Europoli tegevuse käigus, sealhulgas operatiivrakkerühma tegevuse mis tahes

etapis teeb Europol või liikmesriik kindlaks, et Eurojusti pädevuse piires on vaja

võtta tõhusaid kriminaalmenetluse järelmeetmeid, teavitab Europol sellest

põhjendamatu viivituseta Eurojusti ja kõiki asjaomaseid liikmesriike. Europol

algatab menetluse asjakohase teabe jagamiseks kooskõlas teavet andva liikmesriigi

otsusega. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust Europoliga.

2. Europol ja Eurojust võivad kokku leppida ühiste operatiivplatvormide ja muude

struktureeritud koostöö vormide loomises, et toetada liikmesriikide pädevaid asutusi

konkreetsetes kuritegevuse valdkondades, mis kuuluvad nende vastavasse pädevusse.

See võib hõlmata ühist operatiivanalüüsi.

3. Europol teeb oma volituste piires koostööd Eurojustiga, et toetada liikmesriikide

pädevaid asutusi digiuurimiste ja andmetele juurdepääsu kontekstis, ning tegutseb

eelkõige teadmuskeskusena, et anda nõu ja abi ning suurendada suutlikkust seoses

piiriülese juurdepääsuga elektroonilistele tõenditele.

4. Europol toetab Eurojusti tema vastavate volituste piires seoses üliraskete

rahvusvaheliste kuritegudega.

Artikkel 83

Suhted Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF)

Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud või kriminaaltulu tuvastamisega seotud

teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise,

koostöö või toetuse vajaduse vastavalt OLAFi volitustele, teavitab Europol sellest OLAFit

ning algatab menetluse asjakohase teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi

otsusega. Sellisel juhul konsulteerib OLAF Europoliga.

Artikkel 84

Suhted Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametiga (AMLA)

1. Europoli ja AMLA suhete eesmärk on eelkõige toetada rahapesu andmebüroosid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/164074 artikli 32 ja määruse

(EL) 2024/1620 artikli 40 kohaselt tehtava ühisanalüüsi kontekstis.

74 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1640, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu

ja terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse

ET 110 ET

2. Määruse (EL) 2024/1620 artikli 41 lõike 4 kohaldamisel võtab Europol vastu, töötleb

ja analüüsib ühisanalüüside tulemusi ja lisateavet kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 85

Suhted Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex)

Europol teeb Frontexiga koostööd eelkõige järgmistes valdkondades:

(a) suure riskiga piiriülese liikumise ja sellega seotud kuritegevuse

kindlakstegemine, sealhulgas analüüsides liidu suuremahulistes IT-süsteemides

sisalduvat reisiteavet, ning sel eesmärgil võrdleb Europol selliseid andmeid

käesoleva määruse kohaselt tema valduses oleva teabega ja esitab Frontexile

asjakohased riskinäitajad;

(b) määruse (EL) 2024/1356 alusel ja määruse (EL) 2019/1896 raames

elluviidavate tegevuste rakendamine ning selleks võib Europol asjaomase

liikmesriigi taotlusel kasutada töötajaid, et toetada asjaomaste liidu

suuremahuliste IT-süsteemide kontrollimist kooskõlas käesoleva määruse

artikliga 22, sealhulgas määruse (EL) 2019/1896 alusel toimuva tegevuse ja

suurte rahvusvaheliste sündmuste kontekstis.

Artikkel 86

Suhted eu-LISAga

1. Europol teeb koostööd eu-LISAga ühist huvi pakkuvates valdkondades, mis on

seotud infosüsteemide ja nendega seotud sidetaristu arendamise, kasutuselevõtu ja

käitamisega.

2. Lõikes 1 osutatud koostöö Europoli ja eu-LISA vahel hõlmab asjakohasel juhul ja

kooskõlas nende vastavate volitustega muu hulgas järgmist:

(a) hankemenetlustes osalemine või nende kasutamine, sealhulgas ühishanke

meetmed, raamlepingud või muud hankevahendid ehitustööde, asjade ja

teenuste hankimiseks;

(b) kummagi ameti välja töötatud või käitatavate tehniliste komponentide,

tööriistade, teenuste või elementide jagamine, korduskasutamine või

kohandamine;

(c) tehnilise toe, eksperditeadmiste või teenuste pakkumine, sealhulgas süsteemi

arendamise, testimise, hoolduse ja turvalisuse valdkonnas;

(d) ühiste projektirühmade loomine ning ühisprojektide ja tehnilise tegevuse

rakendamiseks vajalike töötajate, eksperditeadmiste ja muude ressursside

vahetamine.

3. Europoli loodud, majutatud või hallatavate teenuste, vahendite ja rakenduste

arendamiseks ja hooldamiseks taotleb Europol eu-LISA-lt digitaalsertifikaatide

esitamist eu-LISA sertifitseerimisasutuselt Europolile ja vajaduse korral

liikmesriikide pädevatele asutustele.

direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 2024/1640, 19.6.2024,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1640/oj).

ET 111 ET

4. Lõigete 1, 2 ja 3 kohane koostöö toimub koostöölepingute raames, milles

sätestatakse praktiline kord, sealhulgas finantsaspektid, juhtimiskord, töötajate

vahetuse ja ajutiste lähetuste kord ning ühiste projektirühmade loomine ja toimimine.

5. Lõiked 1–4 ei mõjuta Europoli vastutust oma infosüsteemide arendamise ja

käitamise eest.

Artikkel 87

Suhted Euroopa Liidu Uimastiametiga

Europoli koostöö Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/132275 loodud

Euroopa Liidu Uimastiametiga hõlmab eelkõige andmete kogumist ja suundumuste jälgimist

uimastite pakkumise, sealhulgas ebaseadusliku tootmise ja kaubanduse ning muude seotud

kuritegude, uute tehnoloogiate kasutamise ja uute psühhoaktiivsete ainete kohta.

Artikkel 88

Suhted Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA)

Europoli koostöö FRAga toetab Europoli tema eri ülesannete täitmisel, et tagada hartas

sätestatud põhiõiguste ja -vabaduste täielik austamine. See hõlmab eelkõige Europoli

tegevusvaldkondi, millel võib olla eriline mõju üksikisikute, sealhulgas haavatavate isikute,

näiteks laste õigustele.

Artikkel 89

Suhted ELi Tolliametiga

Europoli ja määrusega […] loodud ELi Tolliameti koostöö eesmärk on võimaldada

asjakohaste andmete ja teabe vastastikust vahetamist raske kuritegevuse ja terrorismi

tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks, eelkõige võimaldades Europolil taotluse korral

saada kooskõlas määrusega […] andmeid, sealhulgas isikuandmeid ja tundlikke äriandmeid,

mis on kättesaadavad ELi tolliandmekeskuses.

Artikkel 90

Suhted Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA)

Europoli koostööl ENISAga on eelkõige järgmised eesmärgid:

(a) suurendada ühist olukorrateadlikkust küberohtudest ja intsidentidest, eelkõige

seoses küberohuteadmusega, ja

(b) parandada küberturvalisusalast valmisolekut, reageerimist

lunavaraintsidentidele ja neist taastumist.

75 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2023. aasta määrus (EL) 2023/1322, mis käsitleb Euroopa

Liidu Uimastiametit (EUDA) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1920/2006 (ELT

L 166, 30.6.2023, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1322/oj).

ET 112 ET

VII peatükk

Suhted partneritega

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 91

Üldsätted

1. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada

koostöösuhteid kolmandate riikide asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja

eraõiguslike isikutega.

2. Võttes arvesse artikli 33 lõikes 2 sätestatud piiranguid ja ilma et see piiraks artiklit

129, võib Europol otse vahetada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksustega

igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid, niivõrd kui see on vajalik tema

ülesannete täitmiseks.

3. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu kõigist korrapärastest koostöösuhetest, mida

Europol kavatseb luua ja säilitada vastavalt lõigetele 1 ja 2, ning selliste suhete

loomisjärgsest arendamisest.

4. Lõigete 1 ja 2 kohaldamise eesmärgil võib Europol sõlmida lõikes 1 osutatud

üksustega koostöölepinguid, mille komisjon peab eelnevalt heaks kiitma. Selliste

koostöölepingutega ei võimaldata isikuandmete vahetamist, ei looda juriidilisi

kohustusi rahvusvahelise või liidu õiguse alusel ega väljendata liidule või selle

liikmesriikidele siduvaid seisukohti.

5. Kui see on vajalik tema õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja sellega

proportsionaalne, võib Europol lõikes 1 osutatud üksustelt saada isikuandmeid ja

töödelda neid kooskõlas määrusega 2018/1725 ja käesoleva määrusega.

6. Kui kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid või eraõiguslikud isikud on

saanud Europolilt isikuandmeid, on selliste andmete edasisaatmine või edastamine

keelatud, välja arvatud juhul, kui Europol on andnud selleks eelnevalt sõnaselge

nõusoleku.

7. Europol tagab kõikidel juhtudel isikuandmete saatmise või edastamise ja sellise

saatmise või edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise kooskõlas

käesoleva määrusega.

8. Europol ei töötle teavet, mis on saadud ilmselgelt inimõigusi rikkudes.

2. JAGU

KOOSTÖÖ KOLMANDATE RIIKIDE JA RAHVUSVAHELISTE

ORGANISATSIOONIDEGA

Artikkel 92

Välistegevuse prioriteedid

Europol tagab, et tema koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on

kooskõlas liidu välispoliitika ja prioriteetidega ning seda koordineeritakse vajaduse korral

liidu delegatsioonidega. Selleks võtab Europol oma volituste piires osana artiklis 73 osutatud

ET 113 ET

mitmeaastasest programmitööst ja iga-aastasest tööprogrammist vastu välisstrateegia, mille

komisjon peab eelnevalt heaks kiitma.

Artikkel 93

Koostöö Schengeni lepinguga ühinenud riikidega

1. Europol teeb tihedat koostööd Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja

edasiarendamisega ühinenud riikidega (edaspidi „Schengeni lepinguga ühinenud

riigid“).

2. Lõikes 1 osutatud koostöö ulatuse, korra, õigused ja kohustused võib kindlaks

määrata spetsiaalse rahvusvahelise lepinguga, mis sõlmitakse liidu ja asjaomase

Schengeni lepinguga ühinenud riigi vahel.

3. Lõikes 2 osutatud rahvusvahelises lepingus võib sätestada järgmist:

(a) juurdepääs Europoli ristkontrolliteenusele ja Europoli analüüsikeskkonnale

ning võimalus teha neis päringuid kooskõlas artiklitega 39 ja 41;

(b) vaatleja staatus haldusnõukogus ja IKT/teabehalduse juhtrühmas, mis ei anna

hääleõigust vastavalt artiklile 69;

(c) kontaktametnike lähetamine samadel tingimustel, mida kohaldatakse

liikmesriikide kontaktametnike suhtes vastavalt artiklile 27.

4. Iga rahvusvahelise lepinguga, millega nähakse ette lõikes 3 osutatud koostöö vorm,

võib sätestada ka järgmist:

(a) asjaomase Schengeni lepinguga ühinenud riigi poolt Europolile teabe esitamine

tingimustel, mis vastavad artikli 29 lõigetes 1, 2 ja 5 sätestatud tingimustele,

ning Europoli kohustus võtta arvesse asjaomase Schengeni lepinguga ühinenud

riigi esitatud teavet, nagu on sätestatud artikli 29 lõikes 6;

(b) asjaomase Schengeni lepinguga ühinenud riigi poolt Europolile makstav

asjakohane rahaline panus.

Artikkel 94

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele

1. Europol võib edastada isikuandmeid kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele, ilma et see piiraks artiklit 129.

5. Tegevdirektor on pädev andma loa isikuandmete edastamiseks kooskõlas määruse

(EL) 2018/1725 artiklitega 94b, 94c ja 94d.

Haldusnõukogu võib Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekul anda loa andmete

edastamiseks ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav, kui

on täidetud määruse (EL) 2018/25 artiklis 94c sätestatud tingimused.

6. Lõike 2 kohaldamisel teeb tegevdirektor otsuse põhjendamatu viivituseta, tuginedes

kogu asjakohasele teabele, sealhulgas asjakohasel juhul andmekaitseametnikult ja

asjaomastelt operatiivkeskustelt saadud teabele. Üldjuhul on selline edastamine

lubatud, kui kohaldatavad tingimused on täidetud ja see toimub turvalise

teabevahetusvõrgu (SIENA) kaudu. Kui asjaomasel kolmandal riigil või

ET 114 ET

rahvusvahelisel organisatsioonil puudub juurdepääs SIENA-le, toimub edastamine

Interpoli kanalite kaudu.

7. Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu võimalikult kiiresti juhtumitest, mille puhul

on kohaldatud määruse (EL) 2018/1725 artikleid 94b, 94c ja 94d.

Artikkel 95

Suhted liikmesriikide või kolmandate riikidega seoses nende osalemisega Merenduse

Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse narkootikumidevastase võitluse

töörühmas

1. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, loob ja säilitab Europol

koostöölepingu alusel koostöösuhteid liikmesriikide ja kolmandate riikidega, kes

osalevad Merenduse Valdkonna Analüüside ja Operatsioonide Keskuse

narkootikumidevastase võitluse töörühmas (MAOC-N).

2. Europol võib vahetada teavet MAOC-Nis osalevate kolmandate riikidega, tingimusel

et järgitakse määruses (EL) 2018/1725 sätestatud kasutatavate isikuandmete

kolmandatele riikidele edastamise üldpõhimõtteid ja -norme.

3. MAOC-Nis osalevad liikmesriigid ühendavad oma MAOC-Ni lähetatud

kontaktametnikud SIENAga, et esitada Europolile asjakohast teavet.

4. Europol pakub MAOC-Nile analüütilist tuge merel uimastikaubandusega tegelevate

suure riskiga kuritegelike võrgustike vastu algatatud kriminaaluurimiste jaoks.

3. JAGU

KOOSTÖÖ ERAÕIGUSLIKE ISIKUTE JA FÜÜSILISTE ISIKUTEGA

Artikkel 96

Isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega

1. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt

isikutelt saadud isikuandmeid.

2. Europol võib saada isikuandmeid otse eraõiguslikult isikult, kes kinnitab, et tal on

nende andmete edastamiseks seaduslik õigus vastavalt kohaldatavale õigusele.

3. Selleks et teavitada liikmesriikide pädevaid asutusi kõigist neid puudutavatest

kuritegudest, mis on seotud eraõiguslikult isikult saadud isikuandmetega, ja

võimaldada neil võtta vajalikke meetmeid, edastab Europol nimetatud isikuandmed

ja nende töötlemise kõik asjakohased tulemused asjaomastele Europoli riiklikele

üksustele.

4. Europoli koostöös eraõiguslike isikutega ei dubleerita liikmesriikide rahapesu

andmebüroode tegevust ega sekkuta sellesse; samuti ei puuduta selline koostöö

teavet, mis tuleb direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt rahapesu andmebüroodele esitada.

5. Europol saadab ja edastab isikuandmeid eraõiguslikele isikutele üksnes juhul, kui see

on vältimatult vajalik ja proportsionaalne, otsustades igal üksikjuhul eraldi, ning

eelkõige juhul, kui see on andmesubjekti huvides või vajalik kuriteo, sealhulgas

terrorikuriteo peatse toimepaneku tõkestamiseks.

Selline saatmine või edastamine toimub üksnes juhul, kui andmesubjekti õigused ja

vabadused ei kaalu üles saatmist või edastamist nõudvat avalikku huvi.

ET 115 ET

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud saatmise või edastamise suhtes

kohaldatakse artikli 33 lõike 2 või 3 kohaseid piiranguid ning see ei mõjuta artiklit

129.

6. Kui eraõiguslik isik ei asu liidus või kolmandas riigis, nagu on osutatud määruse

(EL) 2018/1875 artiklis 94a, annab tegevdirektor edastamiseks loa üksnes järgmistel

juhtudel:

(a) edastamine on vajalik asjaomase andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide

kaitsmiseks;

(b) edastamine on vajalik asjaomase andmesubjekti õigustatud huvide kaitsmiseks;

(c) edastamine on hädavajalik liikmesriigi või kolmanda riigi avalikku julgeolekut

ähvardava vahetu ja tõsise ohu ennetamiseks;

(d) edastamine on vajalik konkreetsete Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude

tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või nende eest vastutusele võtmiseks;

(e) edastamine on erijuhtudel vajalik konkreetsete Europoli pädevusse kuuluvate

kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele

võtmisega seotud õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Isikuandmeid ei edastata, kui tegevdirektor otsustab, et asjaomase andmesubjekti

põhiõigused ja -vabadused kaaluvad üles esimese lõigu punktides d ja e osutatud

avaliku huvi, mis teeb vajalikuks andmete edastamise.

7. Isikuandmete saatmine või edastamine lõigete 5 ja 6 alusel ei tohi olla süstemaatiline,

ulatuslik ega struktuurne.

8. Europol võib taotleda liikmesriikidelt nende Europoli riiklike üksuste kaudu, et nad

jagaksid Europoliga vastavalt oma riigisisesele õigusele nende territooriumil

asuvatelt või seal esindajat omavatelt eraõiguslikelt isikutelt pärit isikuandmeid.

Selline taotlus peab olema põhjendatud ja võimalikult täpne. Sellised isikuandmed

peavad olema võimalikult vähesel määral tundlikud ja piirduma rangelt ainult

sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne, et võimaldada Europolil täita oma

ülesandeid.

9. Artiklis 47 osutatud Europoli mehhanismi võib kasutada liikmesriikide pädevate

asutuste ja eraõiguslike isikute vaheliseks teabevahetuseks kooskõlas asjaomase liidu

ja riigisisese õigusega. Kõnealune teabevahetus võib käsitleda ka kuritegusid, mis ei

kuulu Europoli pädevusse.

Kui liikmesriigid kasutavad Europoli mehhanismi teabe vahetamiseks Europoli

pädevusse kuuluvate kuritegude kohta, esitavad nad Europolile sellise teabe koopia.

Kui liikmesriigid kasutavad Europoli mehhanismi isikuandmete vahetamiseks

kuritegude kohta, mis ei kuulu Europoli pädevusse, ei ole Europolil nimetatud

andmetele juurdepääsu ning teda käsitatakse volitatud töötlejana määruse (EL)

2018/1725 artikli 87 kohaselt.

Europol hindab julgeolekuriske, mida põhjustab tema taristu kasutamise lubamine

eraõiguslike isikute poolt, ja rakendab vajaduse korral asjakohaseid ennetus- ja

leevendusmeetmeid.

10. Europol tagab kõikidel juhtudel isikuandmete saatmise või edastamise ning sellise

saatmise või edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise kooskõlas

ET 116 ET

käesoleva määrusega ning teavitab sellest taotluse korral Euroopa

Andmekaitseinspektorit kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725.

11. Kui saadud või saadetavad või edastatavad isikuandmed mõjutavad liikmesriigi

huve, teavitab Europol sellest viivitamata asjaomase liikmesriigi Europoli riiklikku

üksust.

12. 31. märtsiks võtab haldusnõukogu enda kehtestatud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete

hindamiskriteeriumide alusel vastu aastaaruande käesoleva artikli kohaselt

eraõiguslike isikutega vahetatud isikuandmete kohta.

13. Aastaaruandes võetakse arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust ning näited

muudetakse isikuandmete osas anonüümseks.

Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja

liikmesriikide parlamentidele.

Artikkel 97

Füüsilistelt isikutelt saadud teave

1. Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol saada ja töödelda

füüsilistelt isikutelt saadud teavet.

2. Europol võib töödelda füüsilistelt isikutelt saadud isikuandmeid ainult siis, kui

andmed on saadud ühel järgmistest viisidest:

(a) Europoli riikliku üksuse kaudu kooskõlas riigisisese õigusega;

(b) kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni kontaktpunkti kaudu, kellele

võib isikuandmeid edastada vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 94b lõike

2 punktile c;

(c) kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kellele võib

isikuandmeid edastada vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 94a, artikli

94b lõikele 1 või artikli 94b lõike 2 punktile a.

3. Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid füüsiliselt isikult, kes asub

kolmandas riigis, mille puhul ei ole täidetud määruse (EL) 2018/1725 artikli 94a või

94b kohased edastamise tingimused, võib Europol kõnealuse teabe edastada üksnes

liikmesriigile või sellisele kolmandale riigile.

4. Kui saadud isikuandmed mõjutavad liikmesriigi huve, teavitab Europol viivitamata

asjaomase liikmesriigi Europoli riiklikku üksust.

5. Europol ei võta teabe saamiseks ühendust füüsiliste isikutega.

6. Ilma et see piiraks artiklite 104 ja 105 kohaldamist, ei või Europol edastada

isikuandmeid füüsilistele isikutele.

VIII peatükk

Andmekaitse

Artikkel 98

Isikuandmete töötlemine Europolis

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse Europolis toimuva

isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EL) 2018/1725.

ET 117 ET

2. Käesolevas määruses tähendavad isikuandmed kasutatavaid isikuandmeid, nagu need

on määratletud määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 2, kui käesolevas määruses

ei ole sätestatud teisiti.

3. Haldusnõukogu võtab vastu normid, millega määratakse kindlaks halduslikku laadi

isikuandmete säilitamise tähtajad.

Artikkel 99

Teabeallika usaldusväärsuse ja teabe õigsuse hindamine

1. Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallika usaldusväärsusele

võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

(a) A: allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või teave

pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;

(b) B: teave pärineb allikast, mis on enamasti olnud usaldusväärne;

(c) C: teave pärineb allikast, mis enamasti ei ole olnud usaldusväärne;

(d) X: allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.

2. Võimaluse piires hinnatakse liikmesriigist pärit teabe õigsust, kasutades järgmisi

teabe hindamise koode:

(a) 1: teave, mille õigsuses ei ole kahtlust;

(b) 2: teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav

ametnik ei ole isiklikult kindel;

(c) 3: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu,

varem salvestatud teave;

(d) 4: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik

kinnitada.

3. Kui Europol jõuab juba tema valduses oleva teabe põhjal järeldusele, et lõikes 1 või

2 esitatud hinnangut on vaja muuta, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab

hinnangu muutmises kokku leppida. Europol ei muuda hinnangut ilma kokkuleppeta.

4. Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut lõike 1 või 2

kohaselt, püüab ta hinnata allika usaldusväärsust ja teabe õigsust juba tema valduses

oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe

esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti kokku leppida

konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui

konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe

üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2

osutatud koodid X ja 4.

5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui Europol saab andmeid või

teavet liidu institutsioonilt, organilt, missioonilt ja asutuselt, kolmandalt riigilt,

rahvusvaheliselt organisatsioonilt või eraõiguslikult isikult.

6. Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks lõigetes

1 ja 2 sätestatud koode.

7. Kui teave saadakse Europoli poolt oma ülesannete täitmisel tehtud analüüsi

tulemusel, hindab Europol sellist teavet kooskõlas käesoleva artikliga ja kokkuleppel

analüüsis osalevate liikmesriikidega.

ET 118 ET

Artikkel 100

Eri kategooriatesse kuuluvate andmesubjektide isikuandmete ja isikuandmete eriliikide

töötlemine

1. Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste kuriteo kohta teavet anda võivate isikute

isikuandmete töötlemine on lubatud, kui see on vältimatult vajalik ja

proportsionaalne Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude tõkestamiseks või nende

vastu võitlemiseks.

2. Olenemata sellest, kas andmeid töödeldakse automaatselt või muul viisil, on rassilist

või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi või

ametiühingusse kuulumist kajastavate isikuandmete ning geeniandmete ja

biomeetriliste andmete töötlemine füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil

või füüsilise isiku tervist, seksuaalelu või seksuaalset sättumust käsitlevate andmete

töötlemine lubatud üksnes juhul, kui see on rangelt proportsionaalne ja vajalik

artikli 102 kohaste teadus- ja innovatsiooniprojektide jaoks ja kui see toimub

tegevuslikel eesmärkidel, mis kuuluvad Europoli pädevusse, ja üksnes selliste

kuritegude ennetamiseks või nende vastu võitlemiseks, mis kuuluvad Europoli

pädevusse. Sellise töötlemise suhtes kohaldatakse ka käesolevas määruses sätestatud

asjakohaseid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitse meetmeid ning töötlemine on

lubatud üksnes juhul, kui kõnealused andmed täiendavad muid Europoli

töödeldavaid isikuandmeid, välja arvatud biomeetrilised andmed, mida töödeldakse

füüsilise isiku kordumatu tuvastamise eesmärgil. Teatava isikute rühma valimine

ainuüksi eespool nimetatud isikuandmete põhjal on keelatud.

3. Andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta käesoleva artikli

kohasest isikuandmete töötlemisest.

4. Ainult Europolil on otsene juurdepääs lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmetele.

Europoli tegevdirektor annab piiratud arvule Europoli töötajatele loa selliseks

juurdepääsuks, kui see on vajalik nende tööülesannete täitmiseks.

5. Olenemata esimesest lõigust ning kui see on vajalik isikuandmetele otsese

juurdepääsu andmiseks liikmesriikide pädevate asutuste ning liidu organite ja

asutuste töötajatele käesoleva määrusega ette nähtud juhtudel või teadus- ja

innovatsiooniprojektide jaoks kooskõlas artikli 102 lõike 2 punktiga c, annab

tegevdirektor nõuetekohaselt loa selliseks juurdepääsuks piiratud arvule sellistele

töötajatele.

6. Lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid ei saadeta liikmesriikidele või liidu

institutsioonidele, organitele, missioonidele ja asutustele ega edastata kolmandatele

riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele või eraõiguslikele isikutele, välja

arvatud juhul, kui selline saatmine või edastamine on üksikjuhtudel käesoleva

määruse või liidu õiguse kohaselt nõutav või vältimatult vajalik ja proportsionaalne

Europoli pädevusse kuuluvate kuritegude puhul ning vastavalt VI ja VII peatükile.

7. Europol esitab igal aastal Euroopa Andmekaitseinspektorile statistilise ülevaate

kõikidest lõikes 2 osutatud isikuandmetest, mida ta on töödelnud.

Artikkel 101

Isikuandmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1. Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui see on andmete

töötlemise eesmärgi seisukohast vajalik ja sellega proportsionaalne.

ET 119 ET

2. Europol vaatab isikuandmete edasise säilitamise vajaduse läbi igal juhul hiljemalt

kolme aasta jooksul pärast andmete esmase töötlemise algust. Kui Europol oma

ülesannete täitmiseks vajab isikuandmete edasist säilitamist, võib ta otsustada, et

säilitab isikuandmeid järgmise läbivaatamiseni, mis toimub pärast järgmist

kolmeaastast ajavahemikku. Andmete edasist säilitamist tuleb põhjendada ja

põhjused salvestada. Kui isikuandmete edasise säilitamise otsust ei tehta, kustutakse

kõnealused andmed kolme aasta möödumisel automaatselt.

3. Kui artikli 100 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikuandmeid säilitatakse kauem kui viis

aastat, teavitatakse sellest Euroopa Andmekaitseinspektorit.

4. Kui liikmesriik, liidu institutsioon, organ, missioon ja asutus, kolmas riik või

rahvusvaheline organisatsioon on isikuandmete saatmise või edastamise ajal

vastavalt artikli 33 lõikele 2 teatanud piirangutest seoses isikuandmete varasema

kustutamise või hävitamisega, kustutab Europol isikuandmed kooskõlas selliste

piirangutega. Kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal

järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks

vajalik, taotleb Europol andmete esitajalt luba andmeid edasi säilitada ning

põhjendab sellist taotlust.

5. Kui liikmesriik, liidu institutsioon, organ, missioon ja asutus, kolmas riik või

rahvusvaheline organisatsioon kustutab oma andmebaasist Europolile edastatud

isikuandmed, teatab ta sellest Europolile. Europol kustutab asjaomased andmed,

välja arvatud juhul, kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe

põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks

vajalik. Europol teavitab andmete esitajat kõnealuste andmete edasisest säilitamisest

ja põhjendab seda.

6. Isikuandmeid ei kustutata järgmistel juhtudel:

(a) kustutamine kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve; sellisel juhul

kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti sõnaselgel ja kirjalikul nõusolekul;

(b) andmesubjekt seab kahtluse alla isikuandmete õigsuse; sellisel juhul

säilitatakse andmeid ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või,

kui see on asjakohane, Europolil kontrollida andmete õigsust;

(c) andmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks,

esitamiseks või kaitsmiseks;

(d) andmesubjekt on vastu nende kustutamisele ning nõuab selle asemel nende

kasutamise piiramist.

Artikkel 102

Isikuandmete töötlemine teadusuuringute ja innovatsiooni eesmärgil

1. Europol võib töödelda isikuandmeid asjaomaste teadus- ja innovatsiooniprojektide

eesmärgil, kui nimetatud isikuandmete töötlemine on asjaomase projekti eesmärkide

saavutamiseks vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud.

Isikuandmete eriliikide puhul toimub selline töötlemine üksnes juhul, kui see on

vältimatult vajalik ja selle suhtes kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis

võivad hõlmata pseudonüümimist.

ET 120 ET

Europoli teadus- ja innovatsiooniprojektide raames toimuva isikuandmete töötlemise

korral juhindutakse läbipaistvuse, selgitatavuse, õigluse ja aruandekohustuse

põhimõtetest.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist isikuandmete töötlemiseks Europoli teadus- ja

innovatsiooniprojektide raames, kohaldatakse järgmisi kaitsemeetmeid:

(a) iga teadus- ja innovatsiooniprojekti jaoks on nõutud tegevdirektori eelnev luba,

mille aluseks on:

i. projekti eesmärkide kirjeldus ja selgitus, kuidas projekt aitab Europolil või

liikmesriikide pädevatel asutustel täita oma ülesandeid;

ii. kavandatava töötlemistoimingu kirjeldus, milles esitatakse töötlemise

eesmärgid, ulatus ja kestus ning isikuandmete töötlemise vajalikkus ja

proportsionaalsus;

iii. töödeldavate isikuandmete kategooriate kirjeldus;

iv. hinnang selle kohta, kuidas järgitakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 71

seoses säilitamise tähtaja ja isikuandmetele juurdepääsu tingimustega;

(b) haldusnõukogu teavitatakse projekti käivitamisest vastavalt artikli 32 lõikes 11

osutatud suunistele;

(c) kõigi projekti raames töödeldavate isikuandmete suhtes kohaldatakse järgmist:

i. need kopeeritakse ajutiselt Europoli eraldiseisvasse, isoleeritud ja kaitstud

andmetöötluskeskkonda, mis võib vajaduse korral toetada korduvaid arendus-,

testimis- ja valideerimisprotsesse, üksnes kõnealuse projekti elluviimise

eesmärgil;

ii. neile on juurdepääs Europoli spetsiaalselt volitatud töötajatel vastavalt artikli

100 lõikele 4 ning tehniliste turvameetmete kohaldamisel liikmesriikide

pädevate asutuste ja liidu asutuste spetsiaalselt volitatud töötajatel;

iii. neid ei tohi saata ega edastada;

iv. need ei tohi nende töötlemise tõttu kaasa tuua andmesubjekte mõjutavaid

meetmeid või otsuseid;

v. need peavad olema kustutatud, kui projekt on lõpule viidud või isikuandmete

säilitamise tähtaeg on vastavalt artiklile 91 möödunud;

vi. kui kohaldatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid ja kui see on nõuetekohaselt

põhjendatud, taaskasutatakse neid Europolis edasiste teadus- ja

innovatsiooniprojektide jaoks, millega taotletakse ühilduvaid eesmärke,

eelkõige algoritmide ja tehisintellektimudelite ning tehisintellektisüsteemide

täiustamiseks, testimiseks või valideerimiseks;

(d) projekti raames toimunud isikuandmete töötlemise logisid säilitatakse kaks

aastat pärast projekti lõpetamist üksnes andmete töötlemise tulemuse täpsuse

kontrollimiseks ja ainult seni, kuni see on selleks vajalik.

3. Kui Europol leiab, et uut liiki teadus- ja innovatsiooniprojekt kujutab endast

märkimisväärset ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele, teeb ta lisaks

käesoleva artikli lõike 2 punktis a sätestatud nõuetele ka andmekaitsealase

mõjuhinnangu kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 89. Sellistel juhtudel

teavitatakse Euroopa Andmekaitseinspektorit enne projekti käivitamist.

ET 121 ET

4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata olemasoleva suutlikkuse kohandamise, muutmise või

kasutuselevõtu suhtes, sealhulgas kindlaksmääratud tegevuskontekstis, tingimusel et

selline tegevus ei muuda oluliselt töötlemise laadi, ulatust ega eesmärki viisil, mis

suurendaks ohtu andmesubjektide õigustele ja vabadustele.

5. Haldusnõukogu kehtestab siduvas dokumendis teadus- ja innovatsiooniprojektide

üldise kohaldamisala. Vajaduse korral sellist dokumenti ajakohastatakse ja tehakse

see kättesaadavaks Euroopa Andmekaitseinspektorile, et ta saaks teostada

järelevalvet.

6. Europol säilitab dokumendi, mis sisaldab algoritmide treenimise, testimise ja

valideerimise protsessi ja põhjenduste üksikasjalikku kirjeldust, et tagada protsessi ja

algoritmide läbipaistvus, sealhulgas nende vastavus käesolevas artiklis sätestatud

kaitsemeetmetele, ning võimaldada kontrollida selliste algoritmide kasutamisel

põhinevate tulemuste täpsust. Taotluse korral teeb Europol nimetatud dokumendi

kättesaadavaks huvitatud isikutele, sealhulgas liikmesriikidele ja parlamentaarse

ühiskontrolli töörühmale.

7. Kui teadus- ja innovatsiooniprojekti jaoks töödeldavad isikuandmed on esitanud

liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon, taotleb

Europol kõnealuselt andmete esitajalt nõusolekut vastavalt artikli 33 lõikele 2, välja

arvatud juhul, kui andmete esitaja on andnud selliseks töötlemiseks eelneva loa

teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärgil, kas üld- või eritingimustel.

8. Europol ei töötle andmeid teadus- ja innovatsiooniprojektide eesmärgil ilma andmete

esitaja nõusolekuta. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

Artikkel 103

Asjaomaste asutuste teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 92 kohaldamist, teavitab Europol

isikuandmetega seotud rikkumise korral põhjendamatu viivituseta kõnealusest

rikkumisest asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi ning asjaomast andmete

esitajat, välja arvatud juhul, kui on ebatõenäoline, et isikuandmetega seotud

rikkumine ohustab füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi.

2. Lõikes 1 osutatud teates tuleb vähemalt:

(a) kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada võimaluse ja

vajaduse korral asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning

asjaomaste kirjete liigid ja arv;

(b) kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

(c) kirjeldada Europoli kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud

rikkumise lahendamiseks;

(d) soovitada asjakohasel juhul meetmeid, mis võimaldavad leevendada

isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju.

Artikkel 104

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

Kui Europolil ei ole asjaomase andmesubjekti kontaktandmeid, palub ta, ilma et see piiraks

määruse (EL) 2018/1725 artikli 93 kohaldamist, et andmete esitaja teavitaks andmesubjekti

ET 122 ET

isikuandmetega seotud rikkumisest ja teavitaks Europoli tehtud otsusest. Andmeid esitav

liikmesriik teavitab asjaomast andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest vastavalt

oma riigisisesele õigusele.

Artikkel 105

Andmesubjekti õigus tutvuda andmetega

1. Andmesubjekt, kes soovib kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklis 80 osutatud

õigust tutvuda oma isikuandmetega, võib esitada asjakohase taotluse enda valitud

liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele või Europolile. Kõnealune ametiasutus

saadab taotluse Europolile põhjendamatu viivituseta ja ühe kuu jooksul pärast selle

kättesaamist.

2. Europol kinnitab lõikes 1 osutatud taotluse kättesaamist. Europol vastab taotlusele

põhjendamatu viivituseta ja igal juhul nelja kuu jooksul alates selle kättesaamisest,

ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 81 kohaldamist.

3. Europol konsulteerib tehtava otsuse osas liikmesriikide pädevate asutustega ja

asjaomaste andmete esitajaga. Isikuandmetele juurdepääsu andmise otsuse

vastuvõtmise eeltingimus on tihe koostöö Europoli ja andmete esitaja vahel, kes on

otseselt seotud andmesubjekti juurdepääsuga sellistele andmetele. Liikmesriigid ja

asjaomane andmete esitaja teevad Europoliga tihedat koostööd ja vastavad Europoli

korraldatud konsulteerimisele põhjendamatu viivituseta. Kui liikmesriik või andmete

esitaja ei nõustu Europoli kavandatud vastusega, teavitab ta Europoli oma vastuseisu

põhjustest. Europol võtab kõiki selliseid vastuväiteid täiel määral arvesse. Seejärel

teavitab Europol oma otsusest asjaomaste liikmesriikide pädevaid asutusi ja andmete

esitajat.

Artikkel 106

Õigus isikuandmete parandamisele, kustutamisele või nende töötlemise piiramisele

1. Andmesubjekt, kes soovib kasutada määruse (EL) 2018/1725 artiklis 82 osutatud

õigust lasta oma isikuandmeid parandada, need kustutada või nende töötlemist

piirata, võib esitada asjakohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud

asutuse kaudu või Europolile. Kui taotlus tehakse kõnealusele ametiasutusele,

edastab ta taotluse ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist Europolile.

2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõike 3 kohaldamist, Europol

pigem piirab isikuandmete töötlemist, mitte ei kustuta neid, kui on põhjendatult alust

arvata, et andmete kustutamine võib mõjutada andmesubjekti õigustatud huve.

3. Töötlemispiiranguga andmeid töödeldakse üksnes andmesubjekti õiguste kaitsmise

eesmärgil, kui see on vajalik andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide

kaitsmiseks, või määruse (EL) 2018/1725 artikli 82 lõikes 3 sätestatud eesmärkidel.

4. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud Europoli valduses olevad isikuandmed on talle esitanud

kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid või liidu institutsioonid, organid,

missioonid ja asutused või kui need andmed on talle otse esitanud eraõiguslikud

isikud, kui Europol on andmed saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või

Europoli enda analüüside tulemusel, siis parandab või kustutab Europol sellised

andmed või piirab nende töötlemist ning teavitab asjakohasel juhul andmete esitajaid.

ET 123 ET

5. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud Europoli valduses olevad isikuandmed on talle esitanud

liikmesriik, parandab või kustutab sellised andmed või piirab nende töötlemist

asjaomane liikmesriik koostöös Europoliga, toimides oma vastava pädevuse piires.

6. Europol parandab või kustutab andmed koostöös asjaomaste andmete esitajaga kõigil

järgmistel juhtudel:

(a) väärad isikuandmed on saadetud või edastatud teiste asjakohaste vahendite

abil;

(b) vead liikmesriikide esitatud andmetes on tingitud vigasest saatmisest või

edastamisest või saatmise või edastamisega rikuti käesolevat määrust;

(c) vead andmetes on tingitud sellest, et Europol on need sisestanud, vastu võtnud

või neid säilitanud valesti või käesolevat määrust rikkudes.

7. Lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud juhtudel teavitatakse viivitamata kõiki selliste andmete

saajaid. Andmed saanud isikud parandavad või kustutavad need andmed oma

süsteemides vastavalt andmed saanud isikutele kohaldatavatele normidele või

piiravad nende töötlemist.

Artikkel 107

Andmekaitsega seotud vastutus

1. Europol töötleb isikuandmeid viisil, mis võimaldab teha kindlaks nende allika

vastavalt artiklile 28.

2. Määruse (EL) 2018/1725 artikli 71 lõike 1 punktis d osutatud isikuandmete õigsuse

eest vastutab:

(a) liikmesriik või liidu asutus, kes isikuandmed Europolile edastas;

(b) Europol, kui isikuandmed on edastanud kolmandad riigid või rahvusvahelised

organisatsioonid või otse edastanud eraõiguslikud isikud või kui Europol on

isikuandmed saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või Europoli enda

analüüside tulemusel või kui tegemist on isikuandmetega, mida Europol

säilitab vastavalt artikli 101 lõikele 5.

3. Kui Europolile saab teatavaks, et artikli 28 lõike 1 punktide a ja b kohaselt esitatud

isikuandmed on faktiliselt ebaõiged või neid on säilitatud ebaseaduslikult, teavitab ta

sellest kõnealuste andmete esitajat.

4. Andmete saatmise või edastamise õiguspärasuse eest vastutab:

(a) liikmesriik, kes isikuandmed Europolile edastas;

(b) Europol, kui tegemist on tema poolt liikmesriikidele, kolmandatele riikidele

või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmetega.

5. Europoli ja liidu institutsioonide, organite, missioonide ja asutuste vahelise saatmise

puhul vastutab saatmise õiguspärasuse eest Europol.

Ilma et see piiraks esimest lõiku, vastutavad juhul, kui Europol edastab andmeid

andmete vastuvõtja taotlusel, edastamise õiguspärasuse eest nii Europol kui ka

andmete vastuvõtja.

6. Europol vastutab kõikide enda teostatavate andmetöötlustoimingute eest, välja

arvatud Europoli infrastruktuuri kasutamise teel toimuva sellise andmete kahepoolse

vahetamise eest liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, missioonide ja

ET 124 ET

asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike

isikute vahel, millele Europolil juurdepääs puudub. Selline andmevahetus toimub

asjaomaste üksuste vastutusel ja selle suhtes kohaldatava õiguse kohaselt. Sellise

andmevahetuse turvalisus tagatakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 91.

Artikkel 108

Eelnev konsulteerimine

1. Europol võib algatada töötlemistoiminguid, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL)

2018/1725 artikli 90 lõike 1 kohast eelnevat konsulteerimist Euroopa

Andmekaitseinspektoriga, välja arvatud juhul, kui Euroopa Andmekaitseinspektor on

andnud kõnealuse määruse artikli 90 lõike 4 kohaselt kirjalikult nõu kaheksa nädala

jooksul alates esialgse konsulteerimistaotluse esitamise kuupäevast ning seda ei

peatata ega pikendata.

2. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kavandatavad töötlemistoimingud on Europoli

ülesannete täitmiseks väga olulised ning on eriti kiireloomulised ja vajalikud, et

ennetada Europoli pädevusse kuuluva kuriteo vahetut ohtu ja selle vastu võidelda

ning kaitsta andmesubjekti või muu isiku elulisi huve, võib Europol erandkorras

algatada isikuandmete töötlemise.

Sellisel juhul teavitab Europol Euroopa Andmekaitseinspektorit enne

töötlemistoimingute alustamist ning esitab talle töötlemise kavandatud eesmärgi ja

asjaomaste andmete liikide põhjendatud kirjelduse ning andmesubjektidele

avalduvate ohtude esialgse hinnangu. Europol esitab Euroopa

Andmekaitseinspektorile täiendava teabe, mis on vajalik Euroopa

Andmekaitseinspektoriga eelnevaks konsulteerimiseks, nelja nädala jooksul pärast

töötlemistoimingute alustamist.

Määruse (EL) 2018/1725 artikli 90 lõike 4 kohast Euroopa Andmekaitseinspektori

kirjalikku nõu võetakse arvesse tagasiulatuvalt ning töötlemise viisi kohandatakse

vastavalt.

Andmekaitseametnik kaasatakse selliste töötlemistoimingute kiireloomulisuse

hindamisse ja ta teostab järelevalvet töötlemise üle.

Artikkel 109

Andmekaitseametnik

1. Haldusnõukogu nimetab Europoli töötajate seast ametisse andmekaitseametniku, kes

määratakse ametisse ainult sellel eesmärgil.

2. Selleks et toetada andmekaitseametnikku oma tööülesannete täitmisel, võidakse

Europoli töötajate seast määrata abiandmekaitseametnik.

3. Andmekaitseametnik annab aru otse haldusnõukogule.

4. Haldusnõukogu võtab vastu andmekaitseametnikku käsitleva rakendamiskorra.

Kõnealune rakendamiskord käsitleb eelkõige andmekaitseametniku valimise

menetlust ja tema ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja volitusi ning

tema sõltumatuse tagatisi.

5. Andmekaitseametnik nimetatakse ametisse neljaks aastaks ja ta võidakse ametisse

tagasi nimetada.

ET 125 ET

6. Andmekaitseametniku suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse

abiandmekaitseametniku suhtes mutatis mutandis.

7. Kui andmekaitseametnik leiab, et käesoleva määruse või määruse (EL) 2018/1725

isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, teavitab ta tegevdirektorit ja

palub tal mittevastavus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kõrvaldada. Kui

tegevdirektor ei kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud ajavahemiku

jooksul, teavitab andmekaitseametnik sellest haldusnõukogu. Haldusnõukogu vastab

andmekaitseametnikuga kokku lepitud tähtaja jooksul. Kui haldusnõukogu ei

kõrvalda mittevastavust ettenähtud ajavahemiku jooksul, esitab andmekaitseametnik

juhtumi Euroopa Andmekaitseinspektorile.

Artikkel 110

Põhiõiguste ametnik

1. Haldusnõukogu määrab tegevdirektori ettepanekul põhiõiguste ametniku.

Põhiõiguste ametnik võib olla Europoli töötaja, kes on saanud põhiõigusi reguleeriva

õiguse ja tava alase eriväljaõppe.

2. Põhiõiguste ametniku ülesanded on järgmised:

(a) nõustada Europoli tema tegevuses, kui ta peab seda vajalikuks või kui temalt

seda palutakse, ilma seejuures Europoli tegevust takistamata või selles viivitusi

põhjustamata;

(b) jälgida põhiõiguste järgimist Europoli poolt;

(c) esitada mittesiduvaid arvamusi koostöölepingute kohta;

(d) teavitada tegevdirektorit põhiõiguste võimalikest rikkumistest Europoli

tegevuses;

(e) edendada Europoli ülesannete täitmisel ja Europoli tegevuses põhiõiguste

austamist;

(f) täita muid käesolevas määruses sätestatud ülesandeid.

3. Põhiõiguste ametnik annab aru otse tegevdirektorile ja koostab aastaaruandeid oma

tegevuse kohta, sealhulgas selle kohta, mil määral on Europoli tegevuses järgitud

põhiõigusi. Nimetatud aruanded tehakse kättesaadavaks haldusnõukogule.

Artikkel 111

Põhiõigustealane koolitus

Europoli töötajad saavad kohustuslikku koolitust põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta. Kõik

isikuandmete töötlemist hõlmavaid operatiivülesandeid täitvad Europoli töötajad peaksid

saama sihtotstarbelist koolitust isikuandmete töötlemise kohta. See koolitus töötatakse välja

koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja CEPOLiga.

Artikkel 112

Riikliku järelevalveasutuse tehtav järelevalve

1. Direktiivi (EL) 2016/680 artiklis 41 osutatud riiklikul järelevalveasutustel on oma

järelevalveülesannete täitmiseks Europoli riikliku üksuse või kontaktametniku

ruumides juurdepääs andmetele, mille nende liikmesriik on asjakohase riigisisese

ET 126 ET

korra kohaselt Europolile esitanud, ning samuti määruse (EL) 2018/1725 artiklis [...]

osutatud logidele.

2. Riiklikel järelevalveasutustel on juurdepääs oma Europoli kontaktametnike

tööruumidele ja dokumentidele.

3. Riiklikud järelevalveasutused teostavad asjakohase riikliku korra kohaselt

järelevalvet Europoli riiklike üksuste ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline

tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad Euroopa

Andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

4. Igal isikul on õigus taotleda riiklikult järelevalveasutuselt oma andmete Europolile

saatmise või edastamise või teatavaks tegemise ning asjaomase liikmesriigi poolt

selliste andmetega tutvumise seaduslikkuse kontrollimist. Seda õigust kasutatakse

selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitati.

Artikkel 113

Euroopa Andmekaitseinspektori ja riiklike järelevalveasutuste koostöö

1. Euroopa Andmekaitseinspektor teeb tihedat koostööd riiklike järelevalveasutustega

riikide kaasamist nõudvates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa

Andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus leiab, et liikmesriikide tavad on

üksteisest väga erinevad, või kui tehakse kindlaks potentsiaalselt ebaseaduslik

saatmine või edastamine Europoli teabevahetuskanalite kaudu või kui ühel või

mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise

või tõlgendamise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud juhtudel tagatakse koordineeritud järelevalve kooskõlas määruse

(EL) 2018/1725 artikliga 62. Euroopa Andmekaitseinspektor kasutab määruses

(EL) 2018/1725 sätestatud kohustusi täites riiklike järelevalveasutuste

eksperditeadmisi ja kogemusi.

Euroopa Andmekaitseinspektoriga ühiste kontrollide läbiviimisel on riiklike

järelevalveasutuste liikmetel ja töötajatel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes samasugused õigused, nagu on sätestatud

määruses (EL) 2018/1725, ja neile kehtivad samasugused kohustused, nagu on

sätestatud käesoleva määruse artiklis 129.

3. Euroopa Andmekaitseinspektor teavitab riiklikke järelevalveasutusi täiel määral

kõigist neid otseselt mõjutavatest või muul viisil neile olulistest küsimustest. Ühe või

mitme riikliku järelevalveasutuse taotlusel teavitab Euroopa Andmekaitseinspektor

neid konkreetsetest küsimustest.

4. Juhtudel, mis seonduvad ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmetega,

sealhulgas artiklis 114 osutatud juhtudel, konsulteerib Euroopa

Andmekaitseinspektor asjaomaste riiklike järelevalveasutustega. Euroopa

Andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmist enne, kui need

riiklikud järelevalveasutused on Euroopa Andmekaitseinspektorit teavitanud oma

arvamusest Euroopa Andmekaitseinspektori kindlaks määratud tähtaja jooksul, mis

on vähemalt üks kuu ja mitte pikem kui kolm kuud hetkest, mil Euroopa

Andmekaitseinspektor konsulteerib asjaomaste riiklike järelevalveasutustega.

Euroopa Andmekaitseinspektor võtab asjaomaste riiklike järelevalveasutuste

vastavaid arvamusi täiel määral arvesse. Kui Euroopa Andmekaitseinspektor

kavatseb riiklike järelevalveasutuste seisukohta mitte järgida, teavitab ta sellest

ET 127 ET

asjaomast asutust, esitab põhjenduse ning edastab küsimuse Euroopa

Andmekaitsenõukogule.

IX peatükk

Õiguskaitsevahendid ja vastutus

Artikkel 114

Euroopa Andmekaitseinspektori kaebuste menetlemise kord

1. Kui kaebus on seotud käesoleva määruse artiklis 105 või 106 või määruse (EL)

2018/1725 artiklis 81 või 82 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa

Andmekaitseinspektor selle liikmesriigi järelevalveasutustega, kes andmed edastas,

või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga. Riikliku järelevalveasutuse arvamust

arvesse võttes teeb Euroopa Andmekaitseinspektor otsuse, millega võidakse keelata

igasuguse teabe edastamine.

2. Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega,

tagavad Euroopa Andmekaitseinspektor ja andmed esitanud liikmesriigi

järelevalveasutus, kes tegutsevad kumbki oma vastava pädevuse piires, et vajalik

andmete töötlemise seaduslikkuse kontroll on tehtud nõuetekohaselt.

3. Kui kaebus on seotud selliste andmete töötlemisega, mille on Europolile esitanud

liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised

organisatsioonid või mille Europol on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest või

Europoli enda analüüside tulemusel, tagab Euroopa Andmekaitseinspektor, et

Europol on nõuetekohaselt teinud vajaliku andmete töötlemise seaduslikkuse

kontrolli.

Artikkel 115

Üldsätted vastutuse ja hüvitise saamise õiguse kohta

1. Europoli lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2. Europoli sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel kohtuotsuste tegemine

kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

3. Lepinguvälise vastutuse korral heastab Europol vastavalt liikmesriikide õiguse

ühistele üldpõhimõtetele kõik kahjud, mida Europoli osakonnad või töötajad on oma

ülesannete täitmisel tekitanud.

4. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa

Liidu Kohtu pädevusse.

5. Europoli töötajate isiklik vastutus Europoli ees on reguleeritud nende suhtes

kohaldatavate personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega.

X peatükk

Parlamentaarne ühiskontroll

Artikkel 116

Parlamentaarne ühiskontroll

ET 128 ET

1. Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 88 kontrollib Europoli tegevust Euroopa

Parlament koostöös liikmesriikide parlamentidega. Selleks loovad liikmesriikide

parlamendid ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon koos spetsiaalse parlamentaarse

ühiskontrolli töörühma. Kõnealuse töörühma korralduse ja töökorra määravad koos

kindlaks Euroopa Parlament ja riikide parlamendid kooskõlas protokolli nr 1

artikliga 9 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus).

2. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm teostab poliitilist järelevalvet Europoli

tegevuse üle tema ülesannete täitmisel, sealhulgas Europoli tegevusest füüsiliste

isikute põhiõigustele ja -vabadustele tulenevate tagajärgede üle.

3. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral osalevad selle töös

haldusnõukogu esimees, tegevdirektor või nende asetäitjad töörühma aruteludel, et

käsitleda esimeses lõigus osutatud tegevusega seotud küsimusi, sealhulgas selliste

tegevuste eelarveaspekte, Europoli ülesehitust ning võimalikku uute üksuste ja

erikeskuste loomist, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib asjakohasel juhul kutsuda oma

koosolekutele teisi ajaomaseid isikuid.

4. Euroopa Andmekaitseinspektor osaleb parlamentaarse ühiskontrolli töörühma

taotluse korral töörühma aruteludel vähemalt kord aastas, et Europoli tegevusega

seoses arutada üldisi küsimusi, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -

vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega, võttes arvesse vaikimis- ja

konfidentsiaalsuskohustust.

5. Europol konsulteerib parlamentaarse ühiskontrolli töörühmaga seoses Europoli

mitmeaastase programmiga vastavalt artikli 73 lõikele 1.

6. Võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust, edastab Europol

parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale teavitamise eesmärgil järgmised

dokumendid:

(a) Europoli pädevusega seotud strateegilised analüüsid, ohuhinnangud,

suundumuste aruanded ja olukorrakirjeldused ning Europoli tellitud uuringute

ja hindamiste tulemused;

(b) artikli 79 lõike 3 kohaselt sõlmitud halduskokkulepped;

(c) artikli 73 lõikes 1 osutatud programmidokument, mis sisaldab Europoli

mitmeaastast programmi ja aastast tööprogrammi;

(d) artikli 73 lõikes 2 osutatud Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruanne,

sealhulgas asjakohane teave Europoli tegevuse kohta suurte andmekogumite

töötlemisel ja sellega seoses saadud tulemuste kohta, ilma et avaldataks

operatiivseid üksikasju ja ilma et see piiraks käimasolevaid uurimisi;

(e) artiklis 130 osutatud hindamisaruanne, mille koostab komisjon;

(f) artikli 96 lõike 12 kohane iga-aastane teave artikli 96 kohaselt eraõiguslike

isikutega vahetatud isikuandmete kohta, sealhulgas hinnang koostöö

tulemuslikkuse kohta, konkreetsed näited juhtumite kohta, millest nähtub, miks

need taotlused olid Europoli ülesannete täitmiseks vajalikud ja

proportsionaalsed, ning artikli 96 kohase isikuandmete vahetamise puhul

sellise teabevahetuse tulemusel tuvastatud laste arv, niivõrd kui see teave on

Europolile kättesaadav;

ET 129 ET

(g) iga-aastane teave nende juhtumite arvu kohta, millega seoses Europolil oli vaja

töödelda II lisas loetletud andmesubjektide kategooriatega mitte seotud

isikuandmeid ning teave töötlemise kestuse ja tulemuste kohta, sealhulgas

selliste juhtumite näited, mis selgitavad, miks kõnealune töötlemine oli vajalik

ja proportsionaalne;

(h) iga-aastane teave isikuandmete edastamise kohta kolmandatele riikidele ja

rahvusvahelistele organisatsioonidele artikli 94 kohaselt, sealhulgas artikli 94

lõike 2 kohaselt lubatud edastamiste arv;

(i) iga-aastane teave selliste juhtumite arvu kohta, mille puhul Europol on teinud

ettepaneku sisestada võimalikud teavitavad hoiatusteated vastavalt artiklile 30,

sealhulgas konkreetsed näited juhtumite kohta, et näidata, miks tehti ettepanek

nimetatud hoiatusteadete sisestamiseks;

(j) iga-aastane teave ellu viidud teadus- ja innovatsiooniprojektide arvu kohta,

sealhulgas teave nimetatud projektide eesmärkide, töödeldavate isikuandmete

kategooriate, kasutatud täiendavate kaitsemeetmete, sealhulgas võimalikult

väheste andmete kogumine, õiguskaitsealaste vajaduste, millega nimetatud

projektid püüavad tegeleda, ja nimetatud projektide tulemuste kohta;

(k) artikli 100 kohane iga-aastane teave selliste juhtumite arvu ja liikide kohta,

mille puhul töödeldi isikuandmete erikategooriaid.

Punktides f ja i osutatud näited, mis sisaldavad isikuandmeid, anonüümitakse.

Punktis g osutatud näited, mis sisaldavad isikuandmeid, anonüümitakse, avaldamata

operatiivseid üksikasju ja ilma et see piiraks käimasolevaid uurimisi.

7. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib nõuda muid asjakohaseid dokumente, mis

on vajalikud töörühma ülesannete täitmiseks seoses Europoli tegevuse üle poliitilise

järelevalve teostamisega, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1049/200176 sätetest ei tulene teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite

117 ja 129 kohaldamist.

8. Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib koostada kokkuvõtlikke järeldusi

Europoli tegevuse üle poliitilise järelevalve teostamise kohta, sealhulgas

konkreetseid mittesiduvaid soovitusi Europolile, ning esitada need järeldused

Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele. Euroopa Parlament edastab

nimetatud kokkuvõtlikud järeldused teavitamise eesmärgil nõukogule, komisjonile ja

Europolile.

Artikkel 117

Euroopa Parlamendi õigus tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud

teabega

1. Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 116 parlamentaarse kontrolli teostamiseks

võib lubada Euroopa Parlamendil ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmal taotluse

korral tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud delikaatse salastamata

teabega kooskõlas artikli 129 lõikes 1 osutatud normidega.

76 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu

kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj)

ET 130 ET

2. Euroopa Parlamendi juurdepääs Europoli töödeldud ELi salastatud teabele on

kooskõlas kohaldatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise

institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb nõukogu valduses oleva

salastatud teabe edastamist Euroopa Parlamendile ja selle töötlemist Euroopa

Parlamendis seoses teemadega, mis ei kuulu ühise välis- ja julgeolekupoliitika

valdkonda, ja selle puhul tuleb järgida käesoleva määruse artikli 129 lõikes 2

osutatud norme.

3. Vajalikud üksikasjad Euroopa Parlamendi poolt lõigetes 1 ja 2 osutatud teabele

juurdepääsu kohta on reguleeritud Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitavas

koostöölepingus.

XI peatükk

Töötajad

Artikkel 118

Üldsätted

1. Europoli töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju,

Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade

ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide

kokkuleppel vastu võetud norme.

2. Europoli personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu

teavitatakse igal aastal tegevdirektori sõlmitud tähtajatutest lepingutest.

Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loetelus ettenähtud ajutised

ametikohad võib täita üksnes nende töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide

pädevatest asutustest. Haldusnõukogu vaatab need ametikohad regulaarselt läbi,

võttes arvesse tegevusnõudeid ja eksperditeadmiste säilitamise vajadust.

Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajatega saab sõlmida üksnes tähtajalisi

lepinguid, mida saab pikendada ühe korra. Selliste ajutiste töötajate lepingute

maksimaalne kogukestus ei tohi ületada kümmet aastat.

Artikkel 119

Liikmesriikide lähetatud eksperdid

1. Europol võib kasutada liikmesriikide lähetatud eksperte.

2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse liikmesriikide ekspertide

Europoli juurde lähetamise eeskirjad.

XII peatükk

Finantssätted

Artikkel 120

Eelarve

1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Europoli tulude ja

kulude eelarvestus, mis esitatakse Europoli eelarves.

2. Europoli eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Europoli tulud järgmisest:

ET 131 ET

(a) liidu üldeelarvesse kantud liidu toetus;

(b) Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega ühinenud

riikide rahaline osalus, kui selline osalus on ette nähtud asjakohaste

rahvusvaheliste lepingutega;

(c) liikmesriikide võimalik vabatahtlik rahaline osalus vastavalt haldusnõukogu

vastu võetud normidele.

4. Europol võib saada liidu rahalisi vahendeid rahalist toetust käsitlevate lepingute või

sihtotstarbeliste toetuste vormis kooskõlas artiklis 124 osutatud Europoli

finantsreeglitega ning liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega.

5. Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja taristukulusid ning

tegevuskulusid.

6. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised

kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks.

Artikkel 121

Eelarve koostamine

1. Igal aastal koostab tegevdirektor Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude

eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle

haldusnõukogule. Tulude ja kulude eelarvestuse projekt koostatakse viisil, mis tagab

assigneeringute selge liigendamise alltegevuste kaupa vastavalt ühtse

programmdokumendi struktuurile.

2. Haldusnõukogu võtab tulude ja kulude eelarvestuse projekti põhjal vastu Europoli

järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse projekti, mis sisaldab

esialgset ametikohtade loetelu. Haldusnõukogu saadab need ühtse

programmdokumendi projekti osana iga aasta 31. jaanuariks Euroopa Parlamendile,

nõukogule ja komisjonile.

3. Haldusnõukogu edastab Europoli tulude ja kulude eelarvestuse lõpliku projekti, mis

sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, komisjonile iga aasta 31. märtsiks.

4. Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule

koos liidu üldeelarve projektiga.

5. Tulude ja kulude eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu üldeelarve projekti

arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja

üldeelarvest makstava toetuse suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise

lepingu artiklitele 313 ja 314 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad liidu poolt Europoli toetuseks eraldatavad

assigneeringud.

7. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu Europoli ametikohtade loetelu.

8. Europoli eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Eelarve muutub lõplikuks pärast liidu

üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles kohandusi.

9. Delegeeritud määrust (EL) 2019/715 kohaldatakse kõikide ehitusprojektide suhtes,

mis eeldatavasti avaldavad Europoli eelarvele olulist mõju.

ET 132 ET

Artikkel 122

Eelarve täitmine

1. Europoli eelarvet täidab tegevdirektor.

2. Tegevdirektor edastab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kogu

asjakohase teabe kõigi hindamismenetluste tulemuste kohta.

Artikkel 123

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Europoli peaarvepidaja saadab eelarveaasta (aasta N) esialgse raamatupidamise

aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta

(aasta N + 1) 1. märtsiks.

2. Europol esitab aasta N eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa

Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

3. Komisjoni peaarvepidaja saadab Europoli aasta N esialgse raamatupidamise

aastaaruande, mis on konsolideeritud komisjoni raamatupidamise aastaaruandega,

kontrollikojale aasta N + 1 31. märtsiks.

4. Kui kontrollikoda on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)

2024/2509 artikli 252 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Europoli esialgse

raamatupidamisaruande kohta, koostab Europoli peaarvepidaja Europoli lõpliku

raamatupidamisaruande kõnealuse aasta kohta. Tegevdirektor esitab selle lõpliku

raamatupidamisaruande haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5. Haldusnõukogu esitab oma arvamuse Europoli aasta N lõpliku raamatupidamise

aastaaruande kohta.

6. Europoli tegevdirektor esitab aasta N lõpliku raamatupidamise aastaaruande koos

lõikes 5 osutatud haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule,

komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele aasta N + 1 1. juuliks.

7. Aasta N lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas

aasta N + 1 15. novembriks.

8. Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja aastaaruandes esitatud

tähelepanekute kohta aasta N + 1 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse

vastuse ka haldusnõukogule.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 261 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja aasta N eelarve

täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa

Parlament enne 15. maid aastal N+ 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta

N eelarve täitmisel.

Artikkel 124

Finantsreeglid

1. Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes

kohaldatavad finantsreeglid. Need ei tohi lahkneda delegeeritud määrusest (EL)

ET 133 ET

2019/715, välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks

ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

2. Europol võib anda toetusi oma ülesannete täitmiseks.

3. Europol võib anda liikmesriikidele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele Europoli pädevusse kuuluvate tegevuste jaoks toetusi ilma

konkursikutseta.

4. Kui see on tegevusega seotud vajadustest lähtuvalt nõuetekohaselt põhjendatud, võib

rahaline toetus pärast haldusnõukogult loa saamist katta kõik seadmetesse ja

taristusse investeerimise kulud.

5. Lõike 1 kohased finantsreeglid võivad täpsustada kriteeriume, mille alusel rahaline

toetus võib katta kõik käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud investeerimise kulud.

6. Seoses ühiste uurimisrühmade tegevuse rahalise toetamisega kehtestavad Europol ja

Eurojust ühiselt eeskirjad ja tingimused, mille alusel menetletakse toetusetaotlusi.

XIII peatükk

Muud sätted

Artikkel 125

Privileegid ja immuniteedid

1. Europoli ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise

lepingule lisatud protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

2. Kontaktametnike ja nende pereliikmete privileegide ja immuniteetide suhtes

kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahelist kokkulepet.

Kõnealuse kokkuleppega nähakse ette sellised privileegid ja immuniteedid, mis on

vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 126

Keelte kasutamise kord

1. Europoli suhtes kohaldatakse määrust nr 1.

2. Europoli-sisese keelte kasutamise korra otsustab haldusnõukogu liikmete

kahekolmandikulise häälteenamusega.

3. Kirjaliku tõlke teenust ja kõiki muid Europolis nõutavaid keeleteenuseid, välja

arvatud suuline tõlge, osutab nõukogu määrusega (EÜ) nr 2965/9477 asutatud

Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 127

Läbipaistvus

1. Europoli valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr

1049/2001. Kui Europol toetab Euroopa Prokuratuuri uurimisi, ei mõjuta määruse

(EÜ) nr 1049/2001 kohaldamine Europoli poolt määruse (EL) 2017/1939 artiklit 109.

77 Nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2965/94 Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskuse

asutamise kohta (EÜT L 314, 7.12.1994, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1994/2965/oj).

ET 134 ET

2. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud Europoli otsuste peale võib ELi

toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse

Euroopa Ombudsmanile ja hagi Euroopa Liidu Kohtule.

3. Europol avaldab oma veebisaidil oma haldusnõukogu liikmete loetelu ja

haldusnõukogu koosolekute tulemuste kokkuvõtted. Selliste kokkuvõtete

avaldamisest loobutakse või avaldamist piiratakse kas ajutiselt või alaliselt, kui

selline avaldamine ohustaks Europoli ülesannete täitmist, võttes arvesse Europoli

vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust ning operatiivset olemust.

Artikkel 128

Pettuste ja õigusnormide rikkumise ennetamine ja tõkestamine

1. Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide alusel ja kontrollida kohapeal kõiki

toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda Europol on rahastanud liidu

vahenditest.

2. OLAF võib läbi viia juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi,

et teha kindlaks, kas seoses Europoli rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud

kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat

ebaseaduslikku tegevust või ametikohustuste täitmisega seotud raskeid juhtumeid,

mis kujutavad endast liikmete või töötajate kohustuste hooletusse jätmist, mis võib

viia distsiplinaar- või asjakohasel juhul kriminaalmenetluseni. Sellised juurdlused

viiakse läbi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr

883/201378 ja nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/9679 sätetele ja menetlustele.

3. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 uurib Euroopa Prokuratuur pettusi ja muid

ebaseaduslikke toiminguid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitab nende kohta

süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2017/137180.

Artikkel 129

Tundliku salastamata teabe ja salastatud teabe kaitse normid

1. Europol võtab vastu oma julgeolekunormid, lähtudes põhimõtetest ja normidest, mis

on sätestatud komisjoni julgeolekunormides, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud

teabe ja tundliku salastamata teabe kaitset, sealhulgas sellise teabe kolmandate

riikidega vahetamise ning töötlemise ja säilitamise normidest, mis on sätestatud

komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/44381 ja (EL, Euratom) 2015/44482.

78 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT

L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj). 79 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse

muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj). 80 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj). 81 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72,

17.3.2015, lk 41, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/443/oj).

ET 135 ET

2. Haldusnõukogu võtab Europoli julgeolekunormid vastu pärast seda, kui komisjon on

need heaks kiitnud. Kavandatud julgeolekunormide hindamisel tagab komisjon, et

need on kooskõlas otsustega (EL, Euratom) 2015/443 ja (EL, Euratom) 2015/44483.

Artikkel 130

Hindamine ja läbivaatamine

1. Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] ja seejärel iga viie aasta

tagant viib komisjon vastavalt komisjoni suunistele läbi Europoli tegevuse

hindamise, mille käigus käsitletakse tema pädevust, volitusi, ülesandeid ja juhtimist.

Hindamise raames kuulatakse ära haldusnõukogu. Hinnates Europoli tegevuse mõju

põhiõigustele, kaasab komisjon Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti.

2. Eelkõige käsitletakse hindamisel võimalikku vajadust muuta Europoli volitusi ja

võimalike muudatuste finantsmõju.

3. Iga teise hindamise käigus vaetakse ka Europoli saavutatud tulemusi, võttes arvesse

tema pädevust, volitust, juhtimist ja ülesandeid, sealhulgas seda, kas ameti tegevuse

jätkamine on seda pädevust, volitust, juhtimist ja selliseid ülesandeid silmas pidades

endiselt põhjendatud.

4. Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule ja

haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

Artikkel 131

Haldusuurimine

Europoli tegevust uurib Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 132

Peakorter

Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile Madalmaade Kuningriigis antavaid ruume ja

Madalmaade Kuningriigi pakutavaid vahendeid ning Madalmaade Kuningriigis

tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes

kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja Madalmaade Kuningriigi vahelises

peakorterilepingus, mis on kooskõlas protokolliga nr 6.

See ei piira Europoli võimalust majutada teistes liikmesriikides operatiiv-, tehnilisi või

haldusülesandeid või suutlikkust.

XIV peatükk

Üleminekusätted

Artikkel 133

Õigusjärglus

82 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/444/oj). 83 Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike

julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

ET 136 ET

1. Käesoleva määrusega asutatud Europol on määrusega (EL) 2016/794 asutatud

Europoli õigusjärglane kõigi tema õiguste ja kohustuste suhtes, mis tulenevad

kohaldatavast riigisisesest, liidu ja rahvusvahelisest õigusest.

2. Käesolev määrus ei mõjuta Europoli konventsiooni, otsuse 2009/371/JSK või

määruse (EL) 2016/794 alusel Europoli sõlmitud koostöölepingute kehtivust.

Sellised koostöölepingud jäävad jõusse ja neid kohaldatakse kuni nende kehtivusaja

lõpuni või nende asendamiseni.

Artikkel 134

Üleminekukord

1. Europol võib jätkata määruse (EL) 2016/794 kohaselt algatatud tegevusi, mida ei ole

enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva lõpule viidud. Sellist tegevust

jätkatakse kooskõlas käesoleva määrusega.

2. Europol võib jätkata selliste isikuandmete töötlemist, mida ta on töödelnud enne

käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva kooskõlas määrusega (EL) 2016/794,

kui selline töötlemine on kooskõlas käesoleva määrusega.

3. Igasugune selline andmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele, milleks haldusnõukogu on andnud loa määruse (EL) 2016/794

artikli 25 lõikes 6 sätestatud tingimustel, jääb käesoleva määruse alusel kehtima kuni

kuupäevani, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta andmete edastamiseks luba anti.

4. Määruse (EL) 2016/794 kohaselt vastu võetud otsused, rakendusmeetmed, normid ja

kokkulepped jäävad jõusse kuni nende kehtetuks tunnistamise või asendamiseni

käesoleva määruse kohaselt.

5. Haldusnõukogu tunnistab kehtetuks määruse (EL) 2016/794 kohaselt vastu võetud

otsused ja meetmed, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

6. Käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval Europolis töötavatel töötajatel

säilivad nende töölepingutest ja ametisse nimetamisest tulenevad õigused ja

kohustused.

7. Määruse (EL) 2016/794 alusel ametisse nimetatud tegevdirektoril ja tegevdirektori

asetäitjatel on oma ametiaja lõpuni tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjate

vastavad kohustused, nagu on sätestatud käesolevas määruses.

Kui käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval on tegevdirektori või

tegevdirektori asetäitja esimene ametiaeg, on tema ametiaeg viis aastat. Ametiaja

pikendamise korral järgitakse käesoleva määruse artikli 76 lõigetes 3–7 sätestatud

menetlust.

Kui käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval on tegevdirektori või

tegevdirektori asetäitja teine ametiaeg, on tema ametiaeg viis aastat. Seda ei

pikendata.

8. Määruse (EL) 2016/794 alusel ametisse nimetatud haldusnõukogu liikmed ja nende

asendusliikmed jätkavad oma ülesannete täitmist kuni oma ametiaja lõpuni, mis on

kindlaks määratud määruses (EL) 2016/794.

ET 137 ET

XV peatükk

Muude kehtivate õigusaktide muutmine

Artikkel 135

Määruse (EL) 2018/1726 muutmine

Määrusesse (EL) 2018/1726 lisatakse artikkel 41a:

„Artikkel 41a

Koostöö Europoliga

1. eu-LISA võib teha koostööd Europoliga ühist huvi pakkuvates valdkondades, mis on

seotud infosüsteemide ja nendega seotud sidetaristu arendamise, kasutuselevõtu ja

käitamisega.

2. Lõikes 1 osutatud koostöö eu-LISA ja Europoli vahel hõlmab eelkõige ning

asjakohasel juhul ja kooskõlas nende vastavate volitustega järgmist:

(a) hankemenetlustes osalemine või nende kasutamine, sealhulgas ühishanke

meetmed, raamlepingud või muud hankevahendid ehitustööde, asjade ja

teenuste hankimiseks;

(b) kummagi ameti välja töötatud või käitatavate tehniliste komponentide,

tööriistade, teenuste või elementide jagamine, korduskasutamine või

kohandamine;

(c) tehnilise toe, eksperditeadmiste või teenuste pakkumine, sealhulgas süsteemi

arendamise, testimise, hoolduse ja turvalisuse valdkonnas;

(d) ühiste projektirühmade loomine ning ühisprojektide ja tehnilise tegevuse

rakendamiseks vajalike töötajate, eksperditeadmiste ja muude ressursside

vahetamine.

3. Europoli taotlusel ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) .../...*

artikliga 86 annab eu-LISA Europolile ja vajaduse korral liikmesriikide pädevatele

asutustele Europoli teenuste, vahendite ja rakenduste jaoks eu-LISA

sertifitseerimisasutuste digitaalsertifikaadid.

4. Lõigete 1–3 kohane koostöö toimub koostöölepingute raames, milles sätestatakse

praktiline kord, sealhulgas finantsaspektid, juhtimiskord, töötajate vahetuse ja

ajutiste lähetuste kord ning ühiste projektirühmade loomine ja toimimine.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega muudetakse määrusi (EL) 2018/1726 ja

(EL) 2024/982 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/794]“.

Artikkel 136

Määruse (EL) 2024/982 muutmine

Määruse (EL) 2024/982 artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

1) lõikele 5 lisatakse teine lõik:

„Europol võib selliseid otsinguid teha, kasutades:

(a) kolmandate riikide esitatud andmeid;

ET 138 ET

(b) liikmesriikidest pärinevaid andmed.“

2) lisatakse järgmised lõiked:

„5a. DNA-profiilide, daktüloskoopiliste andmete ja näokujutiste alusel tehtavate otsingute

puhul võib Europol kasutada liikmesriikidest pärit andmeid üksnes juhul, kui

andmeid omav liikmesriik on selleks loa andnud. Sellise loa võib anda järgmistel

juhtudel:

(a) igal üksikjuhul eraldi;

(b) alalise loa alusel vastavalt liikmesriigi poolt kindlaks määratud

tingimustele.

5b. Kui Europol teeb otsinguid liikmesriikidest pärit biomeetriliste andmete alusel, tegutseb ta

loa andnud liikmesriigi nimel tehnilise ja kohtuekspertiisialase teenuse osutajana

ning järgib kõiki kõnealuse liikmesriigi kehtestatud piiranguid teabele juurdepääsu,

selle edastamise, saatmise, kustutamise, hävitamise või edasise kasutamise kohta.

3) lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui artiklis 6, 11 või 20 osutatud menetlused näitavad otsingu tegemiseks kasutatud

andmete ja taotluse saanud liikmesriigi või liikmesriikide riiklikus andmebaasis

hoitavate andmete kokkulangevust, teatab Europol sellest üksnes asjaomasele

liikmesriigile või asjaomastele liikmesriikidele ja vajaduse korral liikmesriigile või

liikmesriikidele, kes on andnud loa andmete kasutamiseks vastavalt lõikele 6.“

4) lõike 6 teise lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

„c) on edastatud andmed esitanud kolmanda riigi või liikmesriigi nimi.“;

5) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Kui Europol kasutab käesoleva artikli kohaselt tehtud päringu tulemusel ja lõike 6 kohasel

põhiandmete vahetamisel saadud teavet, peab tal selleks olema selle liikmesriigi

nõusolek, kelle andmebaasis kokkulangevus ilmnes, ja vajaduse korral selle

liikmesriigi nõusolek, kes andis loa andmete kasutamiseks vastavalt lõikele 6. Kui

liikmesriik lubab kõnealust teavet kasutada, kohaldatakse Europoli suhtes selle teabe

käsitlemisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) .../...* [käesolev määrus].

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... [mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega muudetakse määrusi (EL)

2018/1726 ja (EL) 2024/982 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/794]“.

XVI peatükk

Lõppsätted

Artikkel 137

Töölerakendamine

1. Komisjon määrab artikli 38 lõikes 8 osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva,

millest alates võivad liikmesriigid hakata kasutama kõnealuse artikli lõikes 3

ET 139 ET

osutatud andmelaaduri lahendusi teabe üleslaadimiseks Europoli

ristkontrolliteenusesse.

Komisjon määrab esimeses lõigus osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva,

millest alates liikmesriigid andmelaaduri lahendusi kasutama hakkama peavad.

Komisjon määrab artikli 50 lõikes 9 osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva,

millest alates Europol kõnealuses artiklis osutatud Europoli pilvetaristut kasutama

hakkama peab.

2. Komisjon määrab artikli 42 lõikes 5 osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva,

millest alates võivad Europol ja liikmesriigid hakata kasutama kõnealuses artiklis

osutatud politsei ühist andmeplatvormi.

Komisjon määrab esimeses lõigus osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva,

millest alates Europol ja liikmesriigid politsei ühist andmeplatvormi kasutama

hakkama peavad.

3. Komisjon määrab artiklis 49 osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva, millest

alates võivad liikmesriigid hakata kasutama artiklis 54 osutatud ELi DNA-profiilide

võrdlemise rakendust.

4. Komisjon määrab artikli 52 lõikes 6 osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva,

millest alates Europol, liikmesriigid ja komisjon kõnealuses artiklis osutatud

statistika- ja aruandlusvahendeid kasutama hakkama peavad.

5. Komisjon määrab artikli 80 lõikes 9 osutatud rakendusaktiga kindlaks kuupäeva,

millest alates muud liidu organid ja asutused kõnealuses artiklis osutatud

päringutabamusel või selle puudumisel põhinevat süsteemi kasutama hakkama

peavad.

Artikkel 138

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr

182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja

kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Artikkel 139

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 19 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 19 osutatud volituste delegeerimise

igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste

delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

ET 140 ET

Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud

delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 19 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu

algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 140

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EL) 2016/794 tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva määruse

kohaldamise alguskuupäev].

2. Kõiki viiteid määrusele (EL) 2016/794 tuleb käsitada viidetena käesolevale

määrusele.

Artikkel 141

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa

Liidu Teatajas.

2. Määrust kohaldatakse alates [kuupäev].

3. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas

aluslepingutega.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[...] [...]

ET 141 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS– ASUTUSED

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega muudetakse määrusi (EL)

2018/1726 ja (EL) 2024/982 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2016/794

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Poliitikavaldkond: Siseküsimused

Tegevus: 12 Turvalisus

12 02 01: Sisejulgeolekufond

12 10 01: Europol

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Algatuse üldeesmärk on tugevdada Europoli suutlikkust toetada liikmesriike raske ja

organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi tõkestamisel ja nende vastu võitlemisel

üha keerukamas ja piiriülesemas julgeolekukeskkonnas ning aidata seeläbi kaasa ELi

üldisele julgeolekule ja turvalisusele. Eelkõige on selle eesmärk tagada, et Europol

saaks tulemuslikult pakkuda operatiiv- ja analüütilist tuge, hõlbustada teabevahetust

ning aidata kaasa ELi koordineeritud reageerimisele kuritegevusega seotud

tekkivatele ja muutuvatele ohtudele,

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Tugevdada Europoli rolli õiguskaitsealase teabekeskusena

Selle eesmärgiga soovitakse tugevdada Europoli suutlikkust kvaliteetset

kriminaalteavet piiriüleselt koguda, töödelda, analüüsida ja jagada. Sellega püütakse

parandada liikmesriikide ning ELi organite ja asutustega toimuva teabevahetuse

õigeaegsust, koostalitlusvõimet ja kasutatavust. Eesmärgiga tahetakse vähendada

olemasolevate vahendite killustatust ja alakasutust, tagades samal ajal kindlad

andmekaitse ja põhiõiguste kaitsemeetmed.

Erieesmärk nr 2

Europol kui operatiivkeskus

Selle eesmärgiga tahetakse tugevdada Europoli suutlikkust pakkuda õigeaegset,

operatiivset ja terviklikku operatiivtuge raske ja organiseeritud kuritegevuse ning

terrorismi uurimisel. Sealhulgas võimaldatakse Europolil osaleda tõhusamalt

piiriülestes juhtumites, tugevdades tema võimet teha kindlaks koostöösidemed

riiklike uurimiste vahel, koordineerida operatiivseid järelmeetmeid liikmesriikide

vahel ning pakkuda pidevat kriminaalteabe-, analüütilist, tehnilist, kohtuekspertiisi-

ja finantsuurimisealast tuge.

Samuti soovitakse tugevdada Europoli koostööd liidu organite ja asutustega, eelkõige

Euroopa Prokuratuuriga. Sellega püütakse tagada pidev liidu tasandi toetus kogu

ET 142 ET

tegevustsükli jooksul, parandades teabevoogu, tegevuse koordineerimist ja liidu

tasandi suutlikkuse täiendavat kasutamist.

Erieesmärk nr 3

Europol kui tehnoloogia- ja innovatsioonikeskus

Ettepaneku eesmärk on tugevdada Europoli suutlikkust toetada liikmesriikide

pädevaid asutusi kogu teadustegevuse-, innovatsiooni- ja suutlikkuse arendamise

tsükli jooksul. Sealhulgas võimaldatakse Europolil teha kindlaks ühise suutlikkuse

vajadused, edendada teadus- ja innovatsioonitegevusi, toetada uuenduslike

lahenduste testimist, valideerimist ja laiendamist ning arendada või pakkuda ühist

suutlikkust, mis vastab ühistele tegevusnõuetele. Samuti soovitakse muuta Europol

tehnoloogia- ja innovatsioonialase koostöö keskseks platvormiks, hõlbustades

eksperditeadmiste, ressursside ja investeeringute koondamist ning toetades liidu

strateegilist tehnoloogilist sõltumatust ja vastupanuvõimet sisejulgeoleku

valdkonnas.

1.3.3. Üldeesmärgid

Üldine mõju

Algatus peaks parandama piiriüleste uurimiste tulemuslikkust, läbiviimise kiirust ja

koordineerimist, võimaldades kurjategijaid ja kuritegelikke võrgustikke varem

tuvastada ning liidu julgeolekut mõjutavat rasket ja organiseeritud kuritegevust ning

terrorismi tõhusamalt tõkestada. Samuti peaks algatus tugevdama liidu suutlikkust

avastada pettusi, korruptsiooni, rahapesu ja muid kuritegusid, mis mõjutavad ELi

finantshuve, ning nende vastu võidelda.

Selle tulemusel peaksid ELi kodanikud saama kasu turvalisematest kogukondadest,

ohvrite paremast kaitsest, kuritegelike võrgustike väiksemast sisseimbumisest

majandusse ja avaliku sektori asutustesse, kuritegevuse põhjustatud väiksemast

rahalisest ja ühiskondlikust kahjust ning turvalisemast keskkonnast ettevõtjatele

seaduslikuks majandustegevuseks ja investeeringuteks kogu liidus. Ettepanek ei

sisalda õiguslikke kohustusi kodanike/tarbijate jaoks ega tekita sellega seoses

lisakulusid.

Ettepanek peaks andma avaliku sektori asutustele märkimisväärse mastaabisäästu,

koondades spetsiaalse tegevus-, analüütilise, tehnilise ja digitaalkriminalistika alase

suutlikkuse ELi tasandil ning vähendades seeläbi ressursside ja investeeringute

dubleerimist liikmesriikides. Riiklikud ametiasutused saavad kasu tõhusamast

juurdepääsust tipptasemel eksperditeadmistele, operatiivtoele ja tehnoloogilisele

suutlikkusele, mille iseseisev arendamine riiklikul tasandil oleks kulukas ja

ressursimahukas.

Mõju täpsemalt

Kasu liikmesriikide õiguskaitseasutustele ning ELi organitele ja asutustele

– Riigisiseseid ja piiriüleseid uurimisi toetava asjakohase operatiiv- ja

analüütilise teabe parem kättesaadavus liidu tasandil.

– Varasem ja tulemuslikum tegevuse koordineerimine piiriüleste uurimiste

korral, sealhulgas operatiivkoostöö kiirem alustamine, vajaduse korral

õigeaegsemad kriminaalmenetluse järelmeetmed ning liikmesriikide ühised

analüütilised meetmed.

ET 143 ET

– Europoli kiirem, kättesaadavam ja operatiivselt asjakohasem tugi

riigisisestele ja ühistele uurimistele, sealhulgas õigeaegsemad,

usaldusväärsemad ja rikastatud operatiivsed analüütilised ülevaated,

finantsuurimisalane tugi ja operatiivsed järelmeetmed.

– Kuritegelike võrgustike, piiriüleste koostöösidemete ja

jurisdiktsioonidevaheliste ebaseaduslike rahavoogude parem

väljaselgitamine.

– Digitaalseid tõendeid ja suuri struktureerimata andmestikke hõlmavate

keerukate uurimiste tulemuslikum läbiviimine spetsiaalsele analüütilisele,

tehnilisele, kohtuekspertiisi- ja digitaalkriminalistika alasele suutlikkusele

liidu tasandil parema juurdepääsu kaudu.

– Suurem analüütiline ja operatiivtugi asjaomastele liidu organitele ja

asutustele, eelkõige Euroopa Prokuratuurile, et hõlbustada vastastikust

täiendavust, koordineeritud uurimisalaseid järelmeetmeid ja sidusamaid

liidu tasandi meetmeid kogu uurimise ja õigusemõistmise jooksul.

– Suurem tõhusus

– Selliste riigisiseste uurimiste suurem osakaal, mis saavad kasu liidu

tasandi teabest, operatiivtoest ja spetsiaalsest suutlikkusest.

– Kiiremad operatiivsed järelmeetmed ja väiksemad viivitused

piiriülestes uurimistes.

– Liidu tasandil saavutatava mastaabisäästu kaudu vähendatud kulud

seoses juurdepääsuga spetsiaalsele analüütilisele, tehnilisele ja

digitaalkriminalistika alasele suutlikkusele.

– Jõupingutuste dubleerimise ja paralleelsete uurimiste vähendamine

parema teabejagamise, tegevuse koordineerimise ja dekonfliktimise

mehhanismide abil.

– Olemasolevate liidu infosüsteemide tõhusam kasutamine suurema

koostalitlusvõime ja ühise operatiivse kasutamise kaudu.

– Väiksem vajadus arendada eraldi asjaomaste liidu organite ja asutuste,

eelkõige Euroopa Prokuratuuri analüütilist suutlikkust, välja arvatud

juhul, kui see on vajalik asjaomaste liidu organite ja asutuste

konkreetsete volituste tõttu, suurendades juurdepääsu Europoli liidu

tasandi analüüsisuutlikkusele.

Kasu liidu sisejulgeolekule

– Tugevam suutlikkus ennetada ja avastada muutuvat rasket ja organiseeritud

kuritegevust ja terrorismi ning neile reageerida.

– Mitmes jurisdiktsioonis tegutsevate kuritegelike struktuuride varasem

väljaselgitamine.

– Kohtumenetluste tugevam tõendipõhisus tänu analüüsi-, tehnilise ja

kohtuekspertiisialase suutlikkuse suurendamisele.

– Üldsuse suurem usaldus liidu suutlikkuse vastu kaitsta kodanikke,

ettevõtjaid ja riigi rahandust raske ja organiseeritud kuritegevuse eest.

ET 144 ET

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Erieesmärk nr 1

- Europolil on teabevahetuse kohta kuni viis standardit ja

võrdlusjuhenddokumenti (standardite ja suuniste arv andmevormingu ja

andmevahetuse kohta, mida Europol aktiivselt toetab; lähtetase = 0; eesmärk =

5.)

- Pooltele ELi kriminaaluurijatele on väljastatud ELi politsei digiidentiteet ja

neile on antud tulemuslik juurdepääs ELi politsei ühisele andmeruumile (ELi

politsei ühise andmeruumi kasutajatena registreeritud

kriminaaluurimisvolitustega ELi politseiametnike osakaal; lähtetase – 0 %;

eesmärk – 50 %)

- Pool kriminaaluurimistest, mis nõuavad tipptasemel analüütiliste vahendite

kasutamist, tuginevad Europoli poolt kättesaadavaks tehtud vahenditele

(selliste ELis aasta jooksul algatatud kriminaalasjade osakaal, mille puhul

uurimised tuginesid analüütilistele vahenditele, mille Europol on kas ühiselt

hankinud või teinud internetis kättesaadavaks ELi politsei ühise andmeruumi

kaudu; lähtetase – 0 %; eesmärk – 10 %84)

- Kõiki aasta jooksul kuriteos kahtlustatavaid või süüdi mõistetud isikuid85 on

võrreldud Europoli andmetega igas liikmesriigis (nende liikmesriikide arv,

kelle puhul „Europoli andmebaasides aastas tehtud otsingute arvu“ suhe Eurostati

andmetesse, mis kajastavad aasta jooksul kahtlustatavate isikute või kurjategijate

arvu, on suurem kui 1,00; lähtetase = 1; eesmärk = 26)

- Õiguskaitseasutused on koos teiste liikmesriikidega võtnud piiriüleste

juhtumite suhtes süstemaatiliselt järelmeetmeid (nende liikmesriikide arv, kelle

puhul „näiteks SIENA või ühise operatiivanalüüsi juhtumiga algatatud uute

piiriüleste juhtumite arvu“ suhe „aasta jooksul Europoli andmebaasides

päringutabamuse andnud uutesse juhtumitesse“ on üle 0,90); eesmärk = 26)

- Õiguskaitseasutused on andnud Europolile teavet piiriüleste juhtumite kohta

pooltel kordadel (nende liikmesriikide arv, kelle puhul „teabe esitamine

Europolile SIENA kaudu või muul viisil“ võrreldes „aasta jooksul Europoli

andmebaasis päringutabamuse andnud uute juhtumite arvuga“ on üle 50 %);

lähtetase = 5; eesmärk = 26)

- Teavet kõigi aasta jooksul kuriteos süüdi mõistetud isikute kohta on jagatud

liikmesriikide ja Europoliga Europoli infosüsteemis („aasta jooksul Europoli

infosüsteemi üles laaditud või seal ajakohastatud kannete“ suhe Eurostati kohase

süüdi mõistetud isikute arvu; eesmärk – 100 %)

Erieesmärk nr 2

- Selliste piiriüleste uurimiste suurem osakaal, mis saavad Europoli operatiiv-,

analüütilist või tehnilist tuge.

(eesmärk: +30 %)

84 Komisjoni hinnangul õigustab tehisintellektivahendite kasutamist 10–15 % kriminaaluurimistest. 85 Kuriteod, kahtlustatavad ja kurjategijad, nagu on määratletud aadressil

https://ec.europa.eu/eurostat/cache/metadata/en/crim_sims.htm.

ET 145 ET

- Europoli poolt operatiivteabe saamise ja liikmesriikidele analüüsitulemuste

edastamise vahele jääva keskmise aja lühendamine

(eesmärk: kuni 24 tundi)

- Selliste uurimise arvu suurenemine, mida viiakse läbi Europoli analüüsi- ja

digitaalkriminalistikaalase suutlikkuse toel

(eesmärk: +50 %)

- Europoli toetatavate finantsuurimiste, kriminaaltulu jälitamise või tuvastamise

juhtumite arvu või väärtuse suurenemine.

(eesmärk: +40 %)

- Selliste juhtumite arv, mille puhul Europol esitab liikmesriikide kriminaaltulu

tuvastamise üksustele ettepanekud kiireloomuliste kriminaaltulu arestimis- või

säilitamismeetmete kohta.

- Europoli kindlaks tehtud koostöösidemete arvu suurenemine eri liikmesriikides

läbiviidavate uurimiste vahel.

(eesmärk: +40 %)

- Suurem arv riigisiseseid uurimisi, mida toetatakse otse Europoli tugibüroode

kaudu.

- Selliste Euroopa Prokuratuuri menetletavate juhtumite suurem osakaal, mis

vajavad Europolilt analüütilist tuge.

(eesmärk: 90 %)

Erieesmärk nr 3

- Tulevikusuundade analüüsi ja suutlikkuse arendamise raamistiku kaudu välja

selgitatud võimelünkade ja tehnoloogiaarenduse prioriteetide arv, mille alusel

võetakse konkreetseid järelmeetmeid liidu või liikmesriigi tasandil.

(eesmärk: 10 meedet aastas)

- Europoli poolt liikmesriikidele operatiivseks kasutamiseks kättesaadavaks tehtud

tipptasemel võimete või tehnoloogiliste lahenduste arv.

(eesmärk: 5 aastas)

- Europoli toetatud erikoolituste arv kõrgtehnoloogia, digitaalsete uurimiste ja

digitaalkriminalistika alase suutlikkuse valdkonnas.

(eesmärk: 6 aastas)

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest86

 olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

86 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 146 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Kõnealuse seadusandliku algatuse rakendamiseks on vaja õiguslike, korralduslike,

operatiiv- ja tehnoloogiliste meetmete järkjärgulist kasutuselevõttu liidu ja

liikmesriikide tasandil. Rakendamine peaks algama määruse jõustumisel ja

kohaldamisel ning nõuab vahendite, eelkõige personali ja IKT-vahendite järkjärgulist

suurendamist kooskõlas üha suurema nõudlusega Europoli teenuste ja suutlikkuse

järele.

Rakendamine eeldab eelkõige: i) kolmanda taseme õigusaktide ja tehniliste

standardite vastuvõtmist; ii) Europolis uute juhtimis-, operatiivtoe ja suutlikkuse

arendamise struktuuride loomist; iii) suuri investeeringud turvalisse,

koostalitlusvõimelisesse ja pilvepõhisesse teabehaldus- ja analüüsitaristusse; iv)

täiustatud analüüsi-, tehisintellektil põhineva ja digitaalkriminalistikaalase

suutlikkuse järkjärgulist arendamist ja kasutuselevõttu ning v) Europoli teenuste,

süsteemide ja operatiivtoe integreerimist riigisisestesse uurimisalastesse

töövoogudesse ja piiriülese õiguskaitsealase koostöö mehhanismidesse.

Rakendamine eeldab ka tõhustatud koostööd ja ajakohastatud koostöölepinguid

Europoli ning asjaomaste liidu organite ja asutuste, eelkõige Euroopa Prokuratuuri

vahel.

Soovituslikke vahe-eesmärke arvestatakse alates uue määruse kohaldamise aastast ja

neile osutatakse tähisega Y.

Komisjon

– Y+1 ja järgnevatel aastatel: kolmanda taseme õigusaktide vastuvõtmine,

eelkõige teabekeskuse kohta (erieesmärk nr 1).

Europoli korralduslikud, operatiiv- ja juhtimismeetmed

– Y: IKT ja teabehalduse juht- ja nõuanderühmade, suutlikkuse ja

innovatsiooni nõuanderühma ning juhatuse loomine.

– Y: spetsiaalse tegevussuutlikkuse loomine Euroopa Prokuratuuriga seotud

juhtumite toetamiseks.

– Y+3: täiskoosseisuga ja struktureeritud Euroopa Prokuratuuri operatiivtoe

suutlikkus.

– Y: hakatakse kohaldama andmesubjektide kategooriatesse jaotamise

lihtsustatud norme.

– Y: liidu eksperdikeskuste, operatiiv- ja analüüsitalituse (erieesmärk nr 2)

ning suutlikkus- ja innovatsiooniteenistuse (erieesmärk nr 3) loomine,

sealhulgas asjakohase rakendamiskorra vastuvõtmine haldusnõukogu poolt.

– Y+3: täiskoosseisuga liidu eksperdikeskused, operatiiv- ja analüüsitalitus

(erieesmärk nr 2) ning suutlikkus- ja innovatsioonitalitus (erieesmärk nr 3).

– Y: Europoli tugibüroode loomine liikmesriikides.

– (Y+1)–(Y+3): töötajate lähetamine Europoli riiklikku tugibüroosse.

– (Y+1)–(Y+3): Europoli ja liidu asutuste vaheliste asjakohaste

ET 147 ET

koostöölepingute ajakohastamine.

– (Y+3)–(Y+4): koos asjaomaste liidu asutustega Europoli andmetega seotud

automaatsete päringutabamusel või selle puudumisel põhinevate

ristkontrollimehhanismide järkjärguline väljatöötamine.

– Y+1: spetsiaalse ELi tasandi toe väljatöötamine riiklikele ametiasutustele,

kes soovivad saada internetipõhiste teenuste osutajatelt elektroonilisi

tõendeid.

Europoli suutlikkuse arendamine, IKT ja innovatsioon

– Y+1: tulevikusuundade analüüsi ja suutlikkuse arendamise raamistiku ning

tehniliste komponentide keskse ühishankevõime loomine (erieesmärk nr 3).

– Y+2: universaalse sõnumivormingu (UMF) standardi esimene

ajakohastamine Europoli juhtimisel ja DNA-suutlikkuse kättesaadavus

(erieesmärk nr 1).

– Y+2: skaleeritava ja turvalise hübriidpilvetaristu loomine kaitse

põhitasemel, mis on samaväärne tundliku salastamata teabega.

– Y+5: pilvetaristu laiendamine salastatud teabe keskkondadele.

– Y+2: esimene integratsioonitest riikliku politsei isikutunnistusega.

– (Y+3)–(Y+5): riiklike politsei digitaalsete isikutunnistuste järkjärguline

integreerimine.

– Y+2: esimese olulise teabehaldusplatvormi ja analüütiliste vahendite

üleviimine pilvetaristusse.

– (Y+3)–(Y+5): ülejäänud Europoli süsteemide ja analüütiliste vahendite

järkjärguline üleviimine pilvetaristusse kaitse põhitasemel.

– Y+6: asjaomaste süsteemide üleviimine salastatud pilvekeskkondadesse.

– (Y+1)–(Y+6): peamiste teabehaldus- ja analüüsiplatvormide, sealhulgas

SIENA, ristkontrolliteenuste ja Europoli analüüsikeskkonna järkjärguline

uuendamine täiustatud automatiseerimise, tehisintellektil põhinevate

funktsioonide, parema kasutatavuse, suurema tulemuslikkuse, andmete

standardimise ja laiendatud biomeetriliste funktsioonide kaudu.

– Y: esimene tõhustatud omavaheline ühendamine riiklike andmebaasidega

Prüm II raames, kasutades esimest biomeetrikuliiki.

– Y+2: laiendamine täiendavatele biomeetrikuliikidele.

– Y–(Y+6): Europolile ja liikmesriikidele kättesaadavate uuenduslike ja

tehisintellektil põhinevate analüütiliste vahendite järkjärguline laiendamine.

– Alates Y: avalike allikate luureteabe kogumise suutlikkuse järkjärguline

konsolideerimine.

Liikmesriigid

– Y–(Y+7) (pidev): kohandada järk-järgult oma riiklikku organisatsiooni ja

võtta kasutusele automatiseeritud teabevahetus Europoliga või seda

tugevdada.

– Y–(Y+7) (pidev): uuendada riiklikke süsteeme ja kriminaaluurimise

ET 148 ET

töövooge, et integreerida järk-järgult Europoli teenused, analüütilised

vahendid ja koostalitlusvõime standardid.

– Y+1: esimesed liikmesriigid uuendavad riiklikke õiguskaitse digitaalseid

isikutunnistusi kooskõlas liidu harmoneeritud standarditega.

– (Y+2)–(Y+4): Euroopa politsei digiidentiteedi järkjärguline väljastamine

riiklikele kriminaaluurijatele.

– Y+6: kõik Europoliga ühendatud riiklikud süsteemid vajavad eelnevat

autentimist ELi politsei digiidentiteedi kaudu.

– Y+1: uurijate digitaalsete näitajate ühtlustamine, et hõlbustada juurdepääsu

ELi politsei pilvetaristule, platvormidele ja vahenditele.

– Y: Europoli tugibüroode asutamine ja majutamine liikmesriikides.

Liidu asutused

– (Y+1)–(Y+3): Europoliga sõlmitud asjakohaste koostöölepingute

ajakohastamine.

– Y: Euroopa Prokuratuur rakendab järk-järgult tehnilisi ja korralduslikke

meetmeid, mis on vajalikud, et toetada tõhustatud operatiivkoostööd ja

juurdepääsu Europoli analüütilisele toele.

– (Y+3)–(Y+4): automaatsete päringutabamusel või selle puudumisel

põhinevate ristkontrollimehhanismide järkjärguline väljatöötamine koos

Europoliga.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus

Eelnev ELi lisaväärtus

Raske ja organiseeritud kuritegevus ning terrorism on üha rahvusvahelisemad,

tuginevad üha enam digitehnoloogiale ja -taristule ning kasutavad ära riiklike õigus-,

tegevus- ja tehniliste raamistike erinevusi. Nende ohtude ulatuse, kiiruse ja

keerukuse tõttu on vaja koordineeritud tegevust, koostalitlevaid süsteeme ja ühiseid

võimeid liidu tasandil. Liikmesriikide meetmetest üksi ei piisaks, et tagada

tulemuslik piiriülene tegevuse koordineerimine, ulatuslik kriminaalteabe analüüs

ning täiustatud tehnoloogilise ja analüüsisuutlikkuse arendamine ja kasutuselevõtt

kogu liidus.

Kehtiva õigusraamistiku ELi lisaväärtus

Ulatuslikul sidusrühmadega konsulteerimisel põhinev kehtiva õigusraamistiku

hindamine kinnitas, et Europol annab selget ELi lisaväärtust ning toimib

kriminaalteabe jagamise ja piiriülese tegevuse koordineerimise keskse platvormina.

Selle taristu võimaldab liikmesriikide vahel reaalajas toimuvat teabevahetust, aidates

kindlaks teha uurimistevahelisi seoseid, mis muidu jääksid avastamata. Ilma

Europolita sõltuks koostöö aeglasematest ja vähem tõhusatest kahepoolsetest

kanalitest, mistõttu oleks raskem võidelda keerukate rahvusvaheliste kuritegelike

võrgustike vastu. Sidusrühmad nõustuvad, et Europoli analüütiline ja

koordineerimistugi parandab märkimisväärselt piiriüleste uurimiste tõhusust

võrreldes üksnes riiklike või kahepoolsete jõupingutustega.

ET 149 ET

Hindamise kohaselt pakub Europol ka spetsiaalset ELi tasandi suutlikkust, nagu

digitaalkriminalistika, finantsandmed ja küberkuritegevusalased eksperditeadmised,

mida paljud liikmesriigid, eelkõige väiksemad või vähemate ressurssidega

liikmesriigid, ei saaks iseseisvalt arendada. Selline ressursside koondamine hoiab ära

dubleerimise ja tagab, et kõik liikmesriigid saavad kasutada tipptasemel vahendeid.

Juhtumiuuringud näitavad, et Europoli osalemine on mitmes jurisdiktsioonis

tegutsevate keerukate kuritegelike võrgustike likvideerimisel sageli otsustava

tähtsusega. Lisaks sellele toimib see ELi ja rahvusvahelise õiguskaitsealase koostöö

ühtse portaalina, mis vähendab vajadust mitme kahepoolse lepingu järele.

Kavandatava meetme ELi lisaväärtus

Kavandatav meede annab liidu tasandil selget lisaväärtust, luues ühised tegevus-,

tehnilised ja koostalitlusvõime raamistikud, mida ei ole võimalik tõhusalt välja

töötada eraldiseisvate riiklike meetmete või kahepoolsete koostöökokkulepete abil.

Eelkõige eeldab õiguskaitse digitaalsete isikutunnistuste, digitaalsete näitajate,

andmevormingute ja uurimisandmete töövoogude harmoneeritud standardite

väljatöötamine liidu tasandi koordineerimist, et tagada koostalitlusvõime, turvaline

teabevahetus ja sidusad piiriülesed uurimised liikmesriikide ja asjaomaste liidu

asutuste vahel.

Ettepanek pakub ka lisaväärtust Europoli andme- ja infosüsteemidel põhinevate liidu

tasandi operatiivtoe, koordineerimise ja ristkontrolli mehhanismide kättesaadavaks

tegemise kaudu. Liikmesriikide ja asjaomaste liidu asutuste, eelkõige Euroopa

Prokuratuuri paremat juurdepääsu Europoli suutlikkusele ja selle operatiivset

kasutamist saab selle olemuse tõttu tulemuslikult korraldada ainult liidu tasandil.

Lisaks sellele loob ettepanek mastaabisäästu, koondades liidu tasandil tipptasemel

tehnoloogilise, analüüsi- ja digitaalkriminalistikaalase suutlikkuse, sealhulgas

tehisintellektil põhinevad vahendid, turvalised pilvetaristud, tipptasemel

kohtuekspertiisi tehnoloogiad ja ühishankemehhanismid. See vähendab

investeeringute dubleerimist ja tegevuse killustatust liikmesriikides ning võimaldab

suutlikkust arendada ja kasutusele võtta tõhusamalt ja väiksemate kuludega kui

paralleelsete riiklike lahenduste kaudu.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kehtiva õigusraamistiku hindamine ja eelkõige sidusrühmadega konsulteerimine

kinnitas järgmist.

• ELi tasandi koordineerimine on hädavajalik. Kuna piiriülene kuritegevus

nõuab struktureeritud ja tsentraliseeritud koostööd (ja üksnes liikmesriikide

jõupingutustest ei piisa), on Europoli kriminaalteabe jagamise süsteemid ning

tegevus- ja analüüsisuutlikkus tõhusa piiriülese uurimise jaoks olulised.

• Tipptasemel tehnoloogiline ja analüüsisuutlikkus on väga olulised. Kuna

kasvava tähtsusega digitaalsed tõendid, krüpteerimine ja küberkuritegevus

nõuavad eksperditeadmisi, mis ületavad üksikute liikmesriikide suutlikkust,

peab Europol liikmesriikide operatiivvajaduse rahuldamiseks pidevalt

uuendusi tegema (nt digitaalkriminalistika, tehisintellektil põhinev analüüs).

• Süstemaatilist ja automatiseeritud teabe jagamist tuleb parandada.

Liikmesriikide ebajärjekindlad andmejagamistavad vähendavad operatiivset

tulemuslikkust, mida saaks parandada automatiseeritud

ET 150 ET

andmevahetussüsteemide ja standardmenetluste laialdasema kasutamisega.

• ELi julgeolekuraamistiku sidusus on otsustava tähtsusega. Europoli ja

muude liidu asutuste sujuvaks koostööks on vaja selgeid volitusi, ühtlustatud

andmekaitsenorme ja tõhusat teabevahetust.

• Menetluse tõhusust peaksid suunama õigusloome kvaliteedi ja

tulemuslikkuse programmi (REFIT) põhimõtted. Menetluste

lihtsustamine, koostalitlusvõime suurendamine ja halduskoormuse

vähendamine suurendaks töö kiirust. Seepärast tuleks reaalajas toimuva

koostöö toetamiseks seada prioriteediks digivahendite (nt tehisintellekt,

turvalised andmeplatvormid) uuendamine.

Seepärast on Europoli kehtiv õigusraamistik jätkuvalt tulemuslik, kuid seda tuleb

edasi arendada, et tegeleda tekkivate ohtude ja operatiivvajadustega. Tulevased

kohandused peaksid keskenduma tehnoloogiale, koostalitlusvõimele ja ühtlustatud

koostööle, et tagada ELi julgeolekuraamistiku vastupanuvõime.

Varasemad kogemused on näidanud ka seda, kui oluline on kavandatud meetmete

tulemusliku rakendamise tagamiseks selged juhtimisstruktuurid, kindlad

prioriteetsuse määramise mehhanismid ning tulemuslik koordineerimine Europoli,

liikmesriikide, komisjoni ja muude asjaomaste liidu asutuste vahel, et vältida

jõupingutuste dubleerimist ning kindlustada liidu tasandil sidus operatiivne ja

tehnoloogiline areng.

Lisaks sellele näitasid varasematest suutlikkuse arendamise- ja IKT ajakohastamise

projektidest saadud kogemused, et operatiiv- ja tehnoloogilise toe meetmete jaoks on

vaja tagada liidu vahendite selge eraldamine ja jälgitavus koos tugeva järelevalve-,

teatamis- ja aruandekohustuse korraga. Seepärast tugevdatakse ettepanekuga

juhtimis-, kavandamis- ja aruandlusmehhanisme. Lisaks sellele on IKT-projektides

võimalik saavutada selge koostoime Europoli ning Vabadusel, Turvalisusel ja

Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa

Liidu Ameti (eu-LISA) koostöö kaudu. Tuginedes oma eksperditeadmistele,

kogemustele ja koostööle väliste teenuseosutajatega, saab eu-LISA pakkuda

Europolile tulemuslikult ja tõhusalt teabehalduse ja IKTga seotud teenuseid. Selleks

luuakse ettepanekuga Europoli ja eu-LISA vahel struktureeritud koostöö

infosüsteemide ja nendega seotud sidetaristu arendamisel, kasutuselevõtul ja

käitamisel.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Poliitilistes suunistes Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029 teatas Euroopa

Komisjoni president eesmärgist „muuta Europol tõeliselt toimivaks politseiametiks ja

suurendada selle töötajate arvu aja jooksul enam kui kaks korda. Sellega peaks

kaasnema tugevdatud järelevalve ja volitused,“ et suurendada toetust liikmesriikide

õiguskaitseasutustele.

16. juulil 2025 esitas komisjon ettepaneku mitmeaastase finantsraamistiku87 kohta

aastateks 2028–2034, mille maht on peaaegu 2 triljonit eurot. Võttes arvesse liidu ees

seisvaid suurenevaid julgeolekuohte ning ELi ja liikmesriikide koordineeritud

tegevuse tõendatud lisaväärtust sisejulgeoleku valdkonnas, on kavandatava

87 COM(2025) 570 final; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52025DC0570.

ET 151 ET

mitmeaastase finantsraamistiku eesmärk toetada Euroopa sisejulgeoleku strateegia

ProtectEU rakendamist ning tugevdada ELi ennetus-, valmisoleku- ja

reageerimisvõimet.

Selles raamistikus tegi komisjon ettepaneku märkimisväärselt suurendada justiits- ja

siseküsimustega tegelevatele detsentraliseeritud asutustele, sealhulgas Europolile

eraldatavaid vahendeid.

Käesolevas finants- ja digiselgituses esitatud arvnäitajad puudutavad üksnes

täiendavaid rahalisi vahendeid ja personali, mida on vaja ettepanekuga kehtestatud

uute meetmete rakendamiseks võrreldes kehtiva Europoli määrusega88. Ettepaneku

kohaselt on Europolil ja eu-LISA-l vaja ametile käesoleva määrusega delegeeritud

ülesannete täitmiseks lisavahendeid, mis moodustavad mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–2034 jooksul ligikaudu 1,053 miljardit eurot ja 910

täiendavat ametikohta89 võrreldes 2027. aasta lähteeelarvega, mis hõlmab 1 226

töötajat ja 256,557 miljonit eurot assigneeringuid.

Seepärast tuleks neid arvnäitajaid vaadelda koos vahenditega, mis on vajalikud

olemasolevate meetmete rakendamiseks kehtiva õigusraamistiku alusel, ning mille

maht on mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 hinnanguliselt 1,946 miljardit

eurot ja 1 226 töötajat, lähtudes 2027. aasta eelarvest, mida on prognoositud seitsme

aasta peale, arvestades 2 % aastast inflatsioonimäära. Kokku moodustavad need

järgmises mitmeaastases finantsraamistikus üldvahenditest 2,999 miljardit eurot ja

2034. aasta lõpus 2 336 töötajat. See on kooskõlas komisjoni seadusandliku

ettepanekuga 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

Liikmesriikide poolt samal ajavahemikul võetavate selliste meetmete maksumus,

millega toetatakse tõhustatud koostalitlusvõimet, Europoli süsteemide integreerimist

riigisisestesse uurimisalastesse töövoogudesse, politsei digitaalsete isikutunnistuste

kasutuselevõttu ja suuremat teabevahetussuutlikkust, on esimese seitsmeaastase

rakendusperioodi jooksul hinnanguliselt ligikaudu 590 miljonit eurot; see summa on

eelkõige mõeldud selleks, et kohandada riiklikke süsteeme, töövooge ja tehnilisi

liideseid, mis on vajalikud, et toetada paremini integreeritud ja automatiseeritud

koostööd Europoli süsteemide ja vahenditega.

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil

sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate

institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need

kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv

alates 2028. aastast on soovituslikud.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Europoli volituste läbivaatamine 2022. aastal oli oluline samm ameti volituste

88 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) http://data.europa.eu/eli/reg/2016/794/2026-01-11. 89 Üldjuhul eeldatakse, et Europoli juhtimisfunktsioone täitvate töötajate arv jääb üldjoontes stabiilseks.

Ettepanek peaks suurendama tõhusust, eelkõige andmekaitsega seotud menetluste lihtsustamise ja

ühtlustamise kaudu, piirates seeläbi täiendavat personalivajadust horisontaalse juhtimise ja

haldusülesannete jaoks.

ET 152 ET

ajakohastamise suunas, eelkõige suurendades ameti suutlikkust andmetöötluse,

innovatsiooni ja toe valdkonnas, et reageerida raske ja organiseeritud kuritegevuse

ning terrorismi üha digitaalsemale, piiriülesemale ja keerukamale olemusele. Selle

läbivaatamisega kaasnes ligikaudu 178 miljoni euro suurune kasv võrreldes algselt

2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus Europoli jaoks vastu

võetud 1 285 miljoni euro suuruse eelarvega, mis vastab 14 % suurusele kasvule.

Sellest ajast alates on tegevuskeskkond oluliselt muutunud. Kuritegelikud

võrgustikud on kiiresti laiendanud digitehnoloogia, tehisintellekti, krüpteeritud side

ja veebitaristu kasutamist ning kombineerivad küberruumi kasutades toime pandud

kuritegusid, finantskuritegusid, inimkaubandust ja muud ebaseaduslikku tegevust üha

enam väga kohanemisvõimelisteks ja rahvusvahelisteks kuritegelikeks mudeliteks.

Samal ajal on operatiivandmete maht ja strateegiline tähtsus kriminaaluurimistes

märkimisväärselt kasvanud. See on pidevalt suurendanud liikmesriikide ja liidu

asutuste ootusi Europoli operatiiv-, analüütilisele, tehnoloogilisele,

kohtuekspertiisialasele ja koordineerimistoele ning selle tulemuseks on korduvad

taotlused igal aastal suurendada Europoli eelarvet ja töötajate arvu üle kehtivas

mitmeaastases finantsraamistikus algselt kavandatud taseme.

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse olulised uued operatiiv-, tehnoloogilised ja

suutlikkuse arendamise ülesanded, integreerides ja liites samal ajal olemasolevad

tegevused sidusamasse operatiiv- ja juhtimisraamistikku. Selleks et saavutada

kavandatud tegevusmõju ja tugevdada vastavalt liidu õiguskaitsesuutlikkust, on vaja

märkimisväärseid lisainvesteeringuid spetsialiseerunud töötajatesse, tipptasemel

tehnoloogilisse taristusse, turvalisse pilve- ja analüüsikeskkonda, tehisintellektil

põhinevatesse vahenditesse ja operatiivtoe mehhanismidesse. Selliseid

investeeringuid ei saa katta praeguse rahastamispaketi raames ja seetõttu vajavad

need täiendavat rahalist toetust liidu eelarvest.

Kõik ettepanekukohased täiendavate vahendite vajaduse eelarvestused, sealhulgas

tegevusassigneeringud ja töötajate arv, põhinevad Europoli 2027. aasta lähteeelarvel.

Komisjon on põhjalikult hinnanud ametisisese ümberpaigutamise võimalusi, et teha

kindlaks, kas ettepanekuga kehtestatud uusi ülesandeid saaks olemasolevas

vahendiraamistikus arvesse võtta. Hinnangus jõuti järeldusele, et Europol juba

tegutseb maksimaalse tegevussuutlikkuse tasemel või selle lähedal. Eelkõige võttis

haldusnõukogu vahendite piiratuse tõttu 2024. aastal juba vastu prioriteetide

muutmise meetmed. Sellega seoses ei tuvastatud märkimisväärseid

ümberpaigutamisvõimalusi, mis võimaldaksid Europolil täita ettepanekus

kavandatud lisaülesandeid, ilma et see mõjutaks negatiivselt praegust

operatiivtegevust ja liikmesriikide toetamist.

Sellest tulenevalt nähakse ettepanekuga Europolile järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku perioodi jooksul ette täiendavad rahalised vahendid ja personal, et

tagada muudetud volituste kestlik rakendamine ja vältida ameti laiendatud kohustuste

struktuurset alarahastamist.

Ettepaneku rakendamine toob eu-LISA-le kaasa lisaülesandeid, et osutada Europolile

teabehalduse ja IKTga seotud teenuseid. Sellest tulenevalt nähakse ettepanekuga ette

eu-LISA volituste sihipärased muudatused ja piiratud arv eu-LISA täiendavat

personali järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul, et tagada

Europoli ja eu-LISA vahelise struktureeritud koostöö kestlik rakendamine, nagu on

sätestatud ametite muudetud volitustes. Praegu ei ole võimalik kvantifitseerida eu-

LISA-le selleks eraldatavaid tegevuskulusid, sest ei ole veel selge, milliseid

ET 153 ET

teenuseid Europol eu-LISA osutatavate teenuste kaudu täpselt rakendaks. Nende

tegevuste tegevuskulusid, milleks vahendid eraldatakse eu-LISA-le käesolevas

finants- ja digiselgituses ette nähtud tegevuskulude katmiseks ette nähtud

kogusummast, hinnatakse seepärast hiljem.

Ettepaneku rakendamine hõlmab ka lisaülesandeid komisjoni talitustele, eelkõige

rände ja siseasjade peadirektoraadile (DG HOME), seoses juhtimise, järelevalve,

poliitika koordineerimise ning rakendusaktide ettevalmistamise ja vastuvõtmisega.

Täiendavat toetust on vaja ka digiteenuste peadirektoraadilt (DG DIGIT), eelkõige

seoses Europoli tehnoloogilist taristut toetavate IKT tarneahela ja pilvandmetöötluse

lepinguliste raamistike loomise ja haldamisega.

ET 154 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)

Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);