Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2027. aasta kulud ja investeeringud

2027. aasta kulude ja investeeringute eelarve

1 257,42 mln € 2026. aasta eelarve 1 205,69 mln €

Võrreldes 2026. aastaga kasvab eelarve

51,73 mln € ehk 4,3%

Piirmääraga eelarve

+47,24 mln € (5,0%) Piirmäärata eelarve

+4,49 mln € (1,7%)

Osakaal riigieelarves

6,2% HTM-i kulude eelarve osakaal riigieelarve kuludest

3,1% HTM-i investeeringute eelarve osakaal riigieelarve investeeringutest

Hariduskulude osakaal SKP-st (2020–2027)

Tegelikud andmed (2020-2024) ja prognoos (2025-2027)

Aastad 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Osakaal SKP-st 6,3% 5,9% 5,7% 6,3% 6,3% 6,5% 7,0% 6,7%

6,3

5,9

5,7

6,3 6,3

6,5

7

6,7

5

5,5

6

6,5

7

7,5

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027

Allikad: Haridussilm; Riigi eelarvestrateegia 2027-2030

Hariduskulud rahvusvahelises võrdluses (2020-2024)

Eesti, lähiriigid ja Euroopa Liidu keskmine

Riik / piirkond 2020 2021 2022 2023 2024

EL keskmine 4,9 4,7 4,6 4,7 4,7

Leedu 5,1 4,7 4,9 5,1 5,5

Läti 6,0 5,9 5,7 6,1 6,1

Eesti 6,3 5,9 5,7 6,3 6,3

Soome 6,1 5,9 5,8 6,1 6,3

Rootsi 7,8 7,4 7,2 7,3 7,3

4

5

6

7

8

2020 2021 2022 2023 2024

Eesti Euroopa Liit Soome Rootsi Läti Leedu

2024: Eesti 6,3% , Soome 6,3% | ELi keskmine 4,7% | Eesti (ja Soome) näitaja 1,6 protsendipunkti kõrgem

Allikas: Eurostat | Kõik väärtused väljendavad valitsussektori hariduskulude osakaalu SKP-st (%)

Prioriteedid ja rahastamisotsused 2027-2030

Õpetajate tööjõukulud

+20,69 mln €

Kõrghariduse täiendavad õppekohad

+13,3 mln €

TI-hüpe Eesti koolides

+3,60 mln €

Keelemudelite treenimine Eesti.AI-s

+0,10 mln €

Teadus- ja arendustegevus (TAI)

452,6 mln € | 0,97% SKP-st

Eelarve maht püsib 2029. aastani 2027. aasta tasemel. 2030. aastal on taseme hoidmiseks vaja lisarahastust kas EL2028+ rahastusperioodist või riigieelarvest.

Mõõdikud – areng ja sihtide korrigeerimine

Sihtide korrigeerimine Põhimõte

HTM jälgib sihte igal aastal ja korrigeerib neid püsivate trendide alusel. 2024. aasta esmakordse muutuse püsimist hinnatakse 2025. ja 2026. aasta tulemuste põhjal. Üle- või alahinnatud sihid vaadatakse uuesti üle 2027. aasta kevadel.

ÕPETAJATE KUTSEKINDLUS Enne sihi tõstmist jälgitakse, kas viimase kahe aasta 60% tase jääb püsima. 2023. aasta tase oli 56%.

KÕRGHARIDUSEST VÄLJALANGEMINE

2025. aasta tulemus 8,7%, praegune siht <15%. Siht vajab tõenäoliselt langetamist. Enne 2023. aastat oli näitaja püsivalt üle 15%.

EESTI KEEL TEISE KEELENA Põhikooli lõpueksamil B1 saavutanute sihte on alates 2027. aastast korrigeeritud allapoole.

Mõõdikute edenemine

Mõõdukalt positiivne areng. Paranenud on täiskasvanute osalemine elukestvas õppes, ennastjuhtiva õppija näitajad ja õpetajate kutsekindlus. Stabiliseerunud on haridusest ja õppest kõrvale jäävate noorte osakaal.

Reformide tulemuslik elluviimine aitab lähiaastatel luua tulemusi järgmistes näitajates: kutse- ja erialaharidusega täiskasvanute osakaal, noorte keskhariduse omandamine, eesti keele oskus põhikooli lõpuks ning õpetajate palga konkurentsivõime.

Hariduse ja noorte tulemusvaldkonna mõõdikud

ÕPETAJAAMETI VÄÄRTUSTAMINE Õpetajate töötasu, tööjõukulud ja karjäärimudel 2027. aastal

2030 € Õpetaja töötasu alammäär Täistööajaga töötamisel 2027. aastal

2497 € Arvestuslik keskmine palk 3,9% rohkem kui 2026. aastal; 108% riigi keskmisest palgast

23% Töötasu diferentseerimise osa Tasustamine vastavalt karjääriastmele, vastutusele ja tööülesannetele

2030–2639 € Õpetajate karjäärimudel Alustav õpetaja / õpetaja 2030 €; vanemõpetaja 2233 €; meisterõpetaja 2639 €

678,3 mln € 498,3 mln KOV üksuste toetusfondis 180 mln HTM-i eelarves (riigikoolid, erakoolid, eesti keele õpe, IB õpe ja vanglaõpe)

EESTIKEELSELE HARIDUSELE ÜLEMINEK Eestikeelne õpe, õpetajate järelkasv ja õppe kvaliteedi toetamine • 2026/2027. õppeaastast toimub eestikeelne õpe kõigis 1.–6. klassides ning lasteaedades. • Jätkub metoodiliste juhendmaterjalide loomine. • Käivitub reformi seiresüsteem, et hinnata ülemineku edenemist ja õppekvaliteedi tulemusi.

23,5 mln € Ida-Virumaa haridustöötajate palgalisa Nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajad, juhid ja tugispetsialistid lasteaedades, üld- ja kutsekoolides.

8,7 mln € Õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekohad Õppekohtade arvu suurendamine ülikoolides õpetajakoolituse, kasvatusteaduste ja tugispetsialistide õppekavadel.

7,9 mln € Sihtstipendiumid Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekavadel õppivatele üliõpilastele.

8,3 mln € Täiendava eesti keele õppe toetused Õpilaspõhised keeleõppetoetused täiendava eesti keele õppe korraldamiseks.

2027. a tegevuste eelarve 69,1 mln € | sh suurimad:

KUTSEHARIDUS Õppekohtade tagamine, kutsehariduse ja õppimiskohustuse reform ning õppijate toetamine

118,5 mln € Kutseõppe ja ettevalmistava õppe korraldamine Hõlmab õppe korraldamist: tööjõu- ja majandamiskulu ning õppijate toetusi.

24 500 Kutseõppes planeeritud koolikohta Lisaks kavandatud 537 ettevalmistava õppe kohta. Õppetoetust on arvestatud 8 570 ning koolitoidu toetust 13 890 õpilasele.

20+1 kooli Koolituskohad on planeeritud 20 riigi kutseõppeasutuses ja ühes KOV kutseõppeasutuses.

• Jätkame kutsehariduse reformiga, et muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul.

• Eesmärk - kutseharidusõpe on muutunud paindlikumaks ja põhikooli järgseid õpivalikuid on rohkem. 2026/2027. õa on õppijatele avatud 32 uut 4-aastast rakendusliku keskhariduse õppekava. Uued 4-aastased õppekavad on laiapõhjalised, valdkondlikud ja võimaldavad mitmeid spetsialiseerumise valikuid.

KÕRGHARIDUS

Õppekohtade tagamine, üliõpilaste ja noorteadlaste toetamine

Kõrghariduse esimesel astmel tuleb aastatel 2027–2030 luua võrreldes 2024. aastaga täiendavalt üle 11 000 õppekoha, et tulla toime kõrgkoolikka jõudvate suurte aastakäikudega ning suurendada vastuvõttu valdkondades, kus Eesti tööturg vajab enim spetsialiste.

Olulisemad arvud

331,95 mln € Kõrghariduse korraldamine sh:

300,68 mln € Tegevus- ja sihttoetused kõrgkoolidele Kavandatud 6 avalik-õiguslikule ülikoolile ja 5 rakenduskõrgkoolile.

350 Nooremteaduri ametikohta Tööjõukuludeks on kõrghariduse eelarvest kavandatud 14,18 mln eurot.

14,56 mln € Üliõpilaste sotsiaaltoetused Sellest vajaduspõhisteks toetusteks 14,2 mln eurot.

OSKUSED JA TÖÖTURG Kvalifikatsiooni tõstmine, õppe lõpetamine ja tööturul rakendumine

• Fookus on kvalifikatsiooni tõstmisel, õppe lõpetamisel ja tööturul rakendumisel. Täiskasvanuhariduse, piirkondliku oskuste arendamise ning tööjõuvajaduse seire tegevused toetavad inimeste oskuste vastavust tööturu vajadustele.

• Riigikogu menetluses uus kutse- ja oskusseadus seob senisest tihedamalt hariduse, tööturu vajadused ja oskuste prognoosimise, et Eesti oskuste süsteem vastaks paremini muutuva töömaailma ootustele.

Olulisemad arvud

25,5 mln € Täiskasvanuhariduse tegevused

Toetavad täiendus- ja ümberõpet ning haridustee jätkamist.

8,5 mln € Ida-Virumaa tööealiste elanike oskuste arendamine

Tegevusi toetatakse Õiglase Ülemineku Fondist.

3,10 mln € Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA

Rahastatakse OSKA uuringute läbiviimist ning tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OskUS loomist.

NOORTEGA SEOTUD TEGEVUSED

Osalus, huvihariduse kättesaadavus ja riskiennetus

Tegevused toetavad noorte mitmekesiseid osalusvõimalusi, huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning tööeluks valmisolekut. Eraldi tähelepanu on riskirühmade tugiteenustel ja NEET-noorte toetamisel.

Olulisemad arvud

10,21 mln € Noortevaldkonna tegevused

2,49 mln € Huvihariduse ja -tegevuse mitmekesistamine ning kättesaadavus Lisaks kohaliku omavalitsuse toetusfondis 9,23 mln eurot.

1,25 mln € Noorte püsi- ja projektlaagrite toetamine Toetus aitab pakkuda noortele arendavaid ja turvalisi laagritegevusi.

0,32 mln € Noorte osalusprogramm Rahastus suunatakse noorte osalust toetavatele vabaühendustele.

4,48 mln € Tööeluks valmisolek ja riskirühmade tugiteenused Eelarve kasvab 16%, et tugevdada noorte töövalmidust ja ennetada kõrvalejäämist.

0,44 mln € Noortemalevad, mobiilne noorsootöö ja NEET-noorte tugi Tugevdatakse praktilisi töövõimalusi ning tuge vajavate noorteni jõudmist.

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSED

• Jätkatakse riigi teadus- ja arendusasutuste tegevustoetustega. Valmistatakse ette terviklikku plokkrahastust, et vähendada rahastuse killustatust ja suurendada paindlikkust. Jätkatakse tegevus- ja uurimistoetuste, teaduse tippkeskuste, teadustaristu ning teaduseetika ja -julgeoleku võimekuse rahastamist.

• Kindlustatakse noorteadlaste järelkasv ja teadlaskarjääri areng. Jätkatakse doktorantide palkamist nooremteaduritena ning riigi rahastatud uute doktoriõppekohtade arv on suurendatud 350 kohani aastas.

Olulisemad arvud

59,3 mln € Riiklikud uurimistoetused 54,2 mln € TA-asutuste tegevustoetused

30,9 mln € Nooremteadurite palgatoetused 10,0 mln € Teaduse tippkeskused

6,7 mln € Kaitsevaldkonna TA võimestamise meede 6,4 mln € Riikliku tähtsusega teadustaristu objektid

6,2 mln € Väliskoostöö tegevused 1,8 mln € Rakenduskõrgkoolide TA võimekuse toetus

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eelarve on 452,6 mln €. Haridus- ja teadusministeeriumi

eelarve sellest on 258,8 mln €.

Ülikoolides, teadus- ja arendusasutustes ning evalveeritud rakenduskõrgkoolides tehtava teadus- ja arendustegevuse ning teadussüsteemi toetamine.

Struktuurifondide vahendid: perioodide võrdlus ning 2028+ perioodi tegevussuunad

HTM valdkondade rahastamise võrdlus periooditi ELi rahastus, mln eurot

Koolivõrk

Hariduse kvaliteet ja õpetajate järelkasv

Haridusteel püsimine ja õppija/noore toetamine

Tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused

Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine

Teadus- ja arendustegevus 0

100

200

300

400

500

600

227,9

32,2

172,9

40,7

44,7

57

575,4 mln

2021–2027

50

102,9

30

35

50

267,9 mln

2028–2034

2028 + perioodi tegevussuunad

1. Teadus- ja arendustegevus: probleemipõhised rakendusuuringud 50 mln

2. Tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused 102,9 mln

Strateegiliste ja suure tööjõuvajadusega valdkondade kõrghariduse arendamine

Kutsehariduse üleriigiliste kompetentsikeskuste väljaarendamine

Oskuste seire- ja teenussüsteemi edasiarendamine ning täiskasvanute mitteformaalse õppe tõhustamine

Keelelise ligipääsetavuse parandamine tehisintellekti ja keeletehnoloogia toel

3. Haridusteel püsimine ja õppija toetamine 30 mln

Rajaleidja baasilt tervikliku õppijat toetava tugisüsteemi arendamine

Noorsootöö rolli tugevdamine õppimiskohustuse täitmisel ja NEET-riski ennetamisel

4. Hariduse kvaliteet ja õpetajate järelkasv 35 mln

Raskustes koolide sihitud toetamine õppe kvaliteedi erinevuste vähendamiseks

Kvalifitseeritud õpetajate järelkasv ja kutsekindlus

5. Keskhariduse ja põhikoolijärgse koolivõrgu reform 50 mln

Teadus- ja arendustegevus ning teadmised ja oskused

Probleemipõhised rakendusuuringud

50 mln

Teadustulemused jõuavad ettevõtete ja avaliku sektori praktiliste lahendusteni.

Konkreetsetest vajadustest lähtuvad probleemipõhised rakendusuuringud

✓ loovad kasutusele võetavaid prototüüpe, tehnoloogiaid ja teenuseid

✓ tugevdavad ülikoolide ja TA- asutuste rakendusuuringute võimekust.

Tööturu vajadustele vastavad teadmised ja oskused

102,9 mln

Õppepakkumine ja oskuste arendamine seotakse paremini tööturu vajadustega.

Strateegiliste ja suure tööjõuvajadusega valdkondade kõrghariduse arendamine, sh temaatilised programmid (nt tervis ja meditsiin, tehnika, tootmine ja ehitus, põllumajandus), õppekavade arendamine (sh 5. tase) jne

Kutsehariduse üleriigiliste kompetentsikeskuste väljaarendamine, sh võrgu korrastamine, laborite, töökodade ja õppekavahendite kaasajastamine.

Oskuste seire- ja teenussüsteemi edasiarendamine ning täiskasvanute mitteformaalse õppe tõhustamine

Keelelise ligipääsetavuse parandamine tehisintellekti ja keeletehnoloogia toel

Õppija toetamine, hariduse kvaliteet ja koolivõrk

Haridusteel püsimine ja õppija toetamine

30 mln

Rajaleidja baasilt tervikliku õppijat toetava tugisüsteemi arendamine:

✓ laienemine kutsekoolidele

✓ arenduspartner koolidele ja õpetajatele

✓ tugi andekuse märkamisel ja arendamisel

Noorsootöö rolli tugevdamine õppimiskohustuse täitmisel ja NEET-riski ennetamisel

Hariduse kvaliteet ja õpetajate järelkasv

35 mln

Raskustes koolide sihitud toetamine õppe kvaliteedi erinevuste vähendamiseks, sh eestikeelsele õppele ülemineku tulemuste hoidmiseks

Õpetajate järelkasvu ja ametis püsimise tugevdamine

Professionaalsete oskuste ajakohastamine

Keskhariduse ja põhikoolijärgse koolivõrgu reform

50 mln

Ühtse põhikoolijärgse koolivõrgu kujundamine

Üld- ja kutsekeskharidust ühendavad hariduskeskused

Ajakohased õppe- ja ühisruumid ning vajaduspõhised õpilaskodud

HARIDUS- JA

TEADUSMINISTEERIUM

Aitäh tähelepanu eest!

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 172

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi,

Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Kutsutud: kultuuriminister Heidy Purga, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Raido

Mitt, kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik, strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja

Reelika Väljaru ning Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas

(2. päevakorrapunkti juures);

haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, ministri nõunikud Daniel Kõiv ja Nikita Lumijõe,

Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja arenduste juht Tiina Ellervee, strateegilise

planeerimise juht Anu Lihtmaa, strateegia- ja finantsosakonna nõunik Meelis Aunap ning

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas (3. päevakorrapunkti

juures)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Kultuuriministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027. aasta

riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Kultuuriministeeriumi valdkonnale.

3. Haridus- ja teadusministri ülevaade 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle

mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (19.10.2026-25.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 19.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Kultuuriministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027. aasta

riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Kultuuriministeeriumi valdkonnale.

3. Haridus- ja teadusministri ülevaade 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle

mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale

2

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 20.10.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

(1041 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Eesti Rahvusringhäälingu, Duo Meedia Networks OÜ, TV3 Grupi, V World North Europe

OÜ ettepanek keeleseaduse muutmiseks, et taastada meediateenuse osutajate võimalus

kasutada võõrkeelse audiovisuaalteose üldsusele suunamisel võõrkeelset dublaaži ja

pealelugemist.

3. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi

toetus“ eelnõu (944 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse

suurendamiseks“ eelnõu (945 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäev, 22.10.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Kultuuriministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027.

aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Kultuuriministeeriumi valdkonnale.

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna minister

Purgale.

Heidy Purga andis ülevaate Kultuuriministeeriumi (KUM) valitsemisala 2027. aasta

eelarvest ning aastate 2027–2030 prioriteetidest (lisa 1).

Valitsemisala 2027. aasta kulude ja investeeringute eelarveks on kavandatud 355,8 miljonit

eurot ehk 1,67% riigieelarve kuludest ja investeeringutest. Olulisemate lisavahenditena tõi

minister esile kultuuriranitsa toetuse suurendamise 1,5 miljoni euro võrra 3 miljoni euroni

aastas, Film Estonia tagasimakse määra tõstmise 30%-lt 40%-le, rahvusvaheliste spordi

suursündmuste toetuse suurendamise 2 miljoni euro võrra 5 miljoni euroni aastas, programmi

„Sport Koolis“ ühekordse 2 miljoni euro suuruse lisarahastuse ning kultuuritöötajate

palgafondi suurendamise 2,9 miljoni euro võrra. Palgafond kasvab 2,5%, kuid kõrgharidusega

kultuuritöötaja miinimumpalk jääb 1720 eurole; lisavahendite jaotamise otsustavad asutuste

juhid oma asutuse vajadustest lähtudes.

Minister lisas, et KUM Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite maht suureneb uuel

perioodil 44,2 miljonilt eurolt 92,2 miljoni euroni. Uute suundadena lisanduvad ajalooliste

linnakeskuste arendamine ning liikumine ja kultuuriharidus; jätkuvad lõimumise ja

kohanemise ning loomemajanduse toetamine.

Aastate 2027–2030 prioriteedid on laste ja noorte kultuuris osalemise suurendamine, Eesti

kultuuri ja loomemajanduse rahvusvahelistumine, kultuuritöötajate ja loovisikute toimetuleku

parandamine, voogedastusplatvormide panuse suurendamine Eesti audiovisuaalloomesse ning

avalik-õigusliku meedia kriisikindluse tugevdamine. Kultuuriväärtuste valdkonnas jätkatakse

3

rahvaraamatukogude reformi, piiriülese digipärandi säilitusteenuse arendamist,

kultuurimälestiste inventuuri, pärandihoidlate ettevalmistamist ja haldusala kriisivalmiduse

parandamist.

Kultuurilise mitmekesisuse valdkonnas kavandatakse kohanemisprogrammi muutmist

personaalsemaks ja ligipääsetavamaks, omavalitsuste võimekuse tugevdamist ning lõimumist

toetavate kogukondlike tegevuste edendamist. Spordivaldkonnas keskendutakse programmile

„Sport Koolis“, Team Estonia arendamisele, teaduspõhisele spordile, liikumisharrastusele,

treenerite toetamisele ning rahvusvaheliste võistluste ja tähtsate spordiobjektide

rahastamisele.

Minister tutvustas ka olulisemaid menetluses ja väljatöötamisel olevaid eelnõusid, sealhulgas

rahvaraamatukogu, meediateenuste, Eesti Rahvusringhäälingu, muuseumi-, spordi-,

autoriõiguse, muinsuskaitse ning loovisikute ja loomeliitude valdkonna muudatusi.

Signe Kivi küsis, kas kultuuriranitsa toetuse määramisel arvestatakse piirkondlikke erinevusi,

kuna suuremate linnade õpilastel on kultuuriasutustele parem ligipääs kui maapiirkondade ja

väiksemate asulate õpilastel.

Heidy Purga vastas, et piirkondlikke erinevusi arvestatakse ka uuel perioodil hajaasustuse

koefitsiendi kaudu. Seni on suuremates linnades olnud toetus ühe õpilase kohta ligikaudu 10

eurot ning väiksemates kohtades ja hajaasustusega piirkondades 14-15 eurot.

Kadri Tali küsis, mil määral kasutatakse lõimumismeetmete vahendeid professionaalsete

kultuuriasutuste kaudu ning kui suur osa lõimumisrahast on jõudnud teatrite, orkestrite,

muuseumide ja teiste kultuuriasutusteni. Samuti soovis K. Tali teada, kas kultuuriasutuste

suuremaks kaasamiseks on veel kasutamata võimalusi.

Heidy Purga vastas, et Integratsiooni Sihtasutuse kaudu on kultuuriasutusi

lõimumistegevustesse järjest enam kaasatud. Täpset kultuuriasutusteni jõudnud summat ei

osanud minister nimetada, kuid lubas esitada selle kohta komisjonile täiendava ülevaate.

Näidetena tõi minister Ida-Virumaa laste külastused Rahvusooperisse Estonia ja Eesti

Filmimuuseumi ning kohtumised interpreetide ja popkultuuri artistidega.

Kadri Tali küsis, kas olemasolevate lõimumismeetmete kaudu oleks võimalik tellida

kultuuriasutustelt täiendavaid tegevusi, mis viiksid kvaliteetse kultuuriprogrammi

sihtrühmadeni ning kataksid asutuste tegelikud tööjõu- ja korralduskulud.

Heidy Purga vastas, et senised programmid on keskendunud eelkõige õpetajate ja

haridusjuhtide teadlikkuse suurendamisele, et nad oskaksid lapsi Eesti kultuuriasutuste

võimalustega kokku viia. Eriti Ida-Virumaal on olnud probleemiks vähene teadlikkus

pakutavatest programmidest. Minister lisas, et liigutakse kultuuriasutuste suurema kaasamise

ja tegevuste laiendamise suunas.

Margit Sutrop küsis, kas programmi „Sport Koolis“ lisarahastus on mõeldud eelkõige

treenerite tööjõukulude katmiseks ning kui suur osa toetusest läheb treenerite tasudeks ja kui

suur osa jääb koolidele programmi korraldamiseks.

Heidy Purga selgitas, et „Sport Koolis“ on koolipäeva või -nädalasse lõimitav programm,

mida viivad üldjuhul läbi spordiklubides töötavad treenerid, mitte koolide liikumisõpetajad.

Programmi eesmärk on tutvustada lastele erinevaid spordialasid ja aidata neil leida sobiv ala,

millega pärast esimest kooliastet kohalikus spordiklubis jätkata.

Raido Mitt täiendas, et programmi raames peaks iga piirkonna laps saama aasta jooksul

proovida vähemalt kolme spordiala. Võimaluse korral viivad tegevusi läbi sama piirkonna

4

treenerid, et hõlbustada laste edasist liikumist kohalikesse spordiklubidesse. Lisarahastus on

mõeldud treenerite tööjõukulude katmiseks.

Margit Sutrop küsis KUM-i teadusraha kavandatava ümberkorralduse kohta ning soovis

teada, kas muudatus puudutab ka teadusnõunike rahastust ja raha suunamist Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisalasse. Ta märkis, et raha liikumine ei pruugi olla

probleem, kui Eesti Teadusagentuuri kaudu korraldatav programm võimaldab

kultuurivaldkonna asutustel jätkuvalt oma vajadustest lähtuvaid uuringuid taotleda. Oluline on

selgus selles, kes määrab programmi uurimissuunad, projektimahud ja hindamistingimused.

M. Sutrop juhtis tähelepanu muuseumide murele, et uus rahastamiskord võib vähendada

väiksemate ja paindlikumate uurimisprojektide toetamise võimalusi, kuigi muuseumide

näitused, kogude uurimine ja haridusprogrammid tuginevad sageli just sellisele teadustööle.

Samuti küsis ta, kas 150 000 euro suurune projektimaht on kultuuri- ja humanitaarvaldkonnas

põhjendatud. Tema hinnangul võib rahastuse koondamine suurtesse projektidesse vähendada

humanitaar- ja sotsiaalteaduste teemade mitmekesisust ning asetada need valdkonnad teiste

teadusaladega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

M. Sutrop palus ministeeriumil selgitada, millist lahendust toetatakse, et säiliksid valdkondlik

otsustusõigus, uurimisteemade mitmekesisus ja võimalus rahastada ka väiksema mahuga

projekte.

Reelika Väljaru vastas, et KUM jagab Margit Sutropi muret. Alates 2028. aastast ei ole

ministeeriumi eelarve baasis muuseumide teadustegevuseks senist raha ning strateegiliste

uuringute programmi (SUP) praegune ülesehitus ei arvesta piisavalt muuseumide vajadustega.

Muuseumide teadusvõimekust on arendatud ligikaudu neli aastat ja rahastuse katkemine võiks

senise arengu peatada. Muuseumide uurimistöö vajadused on sageli väiksema mahu ja

paindlikuma korraldusega, mistõttu ei ole 300 000 euro suurused projektid neile sobivad.

Kultuuriministeeriumi osa programmis on ligikaudu 890 000 eurot. Sellise projektimahu

korral saaks rahastada vaid umbes kolme projekti ning väiksemad uurimisvajadused jääksid

katmata. Ministeerium on taotlenud, et Eesti Teadusagentuuri kaudu jagatava raha tingimused

arvestaksid kultuurivaldkonna eripära ja võimaldaksid ka väiksemaid projekte, kuid

kokkulepet ei ole veel saavutatud. Seetõttu peab ministeerium oluliseks, et kultuurivaldkonna

teadusraha ei sulanduks üldisesse rahastamisvooru ühesugustel tingimustel, vaid selle

jagamisel arvestataks muuseumide fookust ja tegelikke vajadusi.

Heidy Purga täiendas, et KUM on teadusraha korraldust käsitlenud ka riigi eelarvestrateegia

läbirääkimistel. Eelmisel aastal saadi üleminekuajaks erand ning ministeerium jälgib, et

kokkulepitud lahendus ka rakenduks. Ministeeriumi seisukoht on, et kultuurivaldkonna

teadusraha ei tohiks sulanduda üldisesse rahastamisvooru ühesugustel tingimustel, vaid

toetuste jagamisel tuleb arvestada valdkonna eesmärke, kriteeriume ja tegelikke vajadusi.

Sellest põhimõttest ei saa taganeda ka juhul, kui raha jagatakse Eesti Teadusagentuuri kaudu.

Minister lisas, et muuseumidele eraldatav raha toetab sisulist teadustegevust. Muuseumide

näitused, haridusprogrammid ja kultuuripärandi vahendamine põhinevad kogude, allikate ja

esemete uurimisel. Näiteks kultuuriranitsa raames lastele loodavate muuseumiprogrammide

sisu ja metoodika tuginevad sageli eelnevale teadustööle. Seetõttu tuleb rahastamismudelis

tunnustada muuseumide teaduslikku rolli ning tagada, et nende väiksem maht ja paindlikumad

uurimisvajadused ei jääks suurte projektide kõrval rahastuseta.

Margit Sutrop küsis, miks suunatakse Kultuuriministeeriumi teadusraha SUP-i ning kuidas

on määratletud programmi eesmärgid ja rahastatavad uurimissuunad. M. Sutrop lisas, et

5

vastava seaduse mõte ei olnud koondada kõiki ministeeriumide vajadustest lähtuvaid

uuringuid ühtsesse jäika rahastamisvormi. M. Sutrop küsis, kes kujundab ministeeriumide

ettepanekute põhjal programmi teemad ja tingimused ning kuidas tagatakse, et rahastus

vastaks eri valdkondade, sealhulgas muuseumide ja humanitaarteaduste tegelikele vajadustele.

Heidy Purga vastas, et ühtse rahastamismudeli kujundamine on olnud keeruline ning

Kultuuriministeerium ei ole nõustunud kõigi talle esitatud ettepanekutega. Minister lisas, et

programmi eesmärke, uurimissuundi ja raha jaotamise tingimusi tuleb veel ministeeriumide

ning Eesti Teadusagentuuri koostöös täpsustada.

Madis Kallas viitas Rae vallale, kus uute elanike arv kiiresti kasvab ning küsis, kas

Kultuuriministeeriumi lõimumismeetmetest toetatakse uussisserändajate kohanemist ja

lõimumist. M. Kallas soovis teada, kas ministeeriumil on sisserändjate koondumisega Rae

valda otsene kokkupuude või kuulub teema mõne teise valitsemisala vastutusse.

Heidy Purga vastas, et KUM vastutab kogu riigi lõimumisvaldkonna meetmete rakendamise

eest ning seetõttu kajastuvad ka vastavad vahendid KUM eelarves. Tegemist ei ole üksikute

piirkondade erihuviga, vaid valitsuse ja Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud kohanemis- ja

lõimumispoliitika elluviimisega. Ministeerium korraldab teenuseid nii Eestisse saabuvatele

inimestele kui ka siin juba elavatele inimestele, et toetada nende osalemist Eesti ühiskonna- ja

kultuurielus.

Madis Kallas avaldas kahetsust, et treenerite palgatoetuseks ei saadud lisavahendeid, kuigi

viienda kutsetasemega treenerite arv kasvab ning riigi ja kohalike omavalitsuste

kaasrahastamise vajadus suureneb. M. Kallas soovis teada, kas Team Estonia kavandatud

ligikaudu 27-protsendiline kärbe jääb jõusse ning kuidas mõjutab see sportlastele ja

treeneritele suunatavaid toetusi ja tegevusi.

Heidy Purga vastas, et treenerite toetamine on olnud KUM-i prioriteet kõigil

eelarveläbirääkimistel, kuid seekord ei õnnestunud treenerite palgatoetuseks eraldi

lisavahendeid saada. Treenerite palgatoetuse suurendamine kasvatab riigi kulu ning eeldab

üldjuhul ka kohaliku omavalitsuse kaasrahastamist. Omavalitsuste rahaline võimekus on

erinev, mistõttu tuleb toetuste kavandamisel vältida piirkondlike palgaerinevuste suurenemist.

Minister märkis, et programmi „Sport Koolis“ lisarahastusega püütakse treeneritele täiendavat

tööd pakkudes olukorda osaliselt leevendada.

Team Estonia kärbe jääb jõusse, kuid Eesti Olümpiakomiteega tehtud ettevalmistuste tõttu ei

ole praegu vaja olemasolevaid tegevusi lõpetada ega nende mahtu vähendada. Kärbe piirab

siiski programmi edasist arendamist.

Raido Mitt täiendas, et Team Estonia kärbe suurusjärgus veidi üle 750 000 euro jõustub.

Eesti Olümpiakomitee ettepanekul jäeti käesoleva aasta 2 miljoni euro suurusest

lisarahastusest ligikaudu pool miljonit eurot reservi, et kärpe mõju tasandada ja vältida

teenuste mahu vähenemist. Seetõttu ei ole praegu vaja olemasolevaid tegevusi kärpida, kuid

kärbe raskendab programmi järgmiste arendusetappide elluviimist.

Kadri Tali sõnas, etlõimumist tuleb käsitada laiemalt kui üksnes keeleõppe ja

uussisserändajate kohanemisena. See hõlmab ka ühiskondliku sidususe ja Eesti kultuuriruumi

kuuluvustunde kujundamist. Ta tegi ettepaneku kaaluda programmi „Sport Koolis“ eeskujul

kultuuriprogrammi loomist, mille kaudu jõuaksid koolidesse ka professionaalsed muusika-,

teatri- ja teised kultuurikollektiivid. Programmi tegevusteks võiksid olla kontserdid, muusika-

ja kultuuritöötoad ning kohtumised loojate ja esitajatega. K. Tali hinnangul aitaks selline

programm lastel varakult oma andeid ja huvisid avastada, võimaldaks kultuuriasutustele ja

6

loovisikutele täiendavat tööd ning toetaks samal ajal lõimumist ja kultuurile ligipääsu,

sealhulgas väiksema sotsiaal-majandusliku võimekusega laste puhul.

Signe Kivi sõnas, etlõimumisvaldkonna eelarve on märkimisväärselt kasvanud ning riik on

sellesse valdkonda aastate jooksul suunanud palju vahendeid. Ta pidas eestikeelsele

haridusele üleminekut üheks olulisemaks lõimumismeetmeks ja rõhutas selle jätkamise

vajadust. S. Kivi palus KUM-il esitada kultuurikomisjonile ülevaade lõimumiseelarvest

rahastatavatest programmidest ja alaprojektidest, et komisjon saaks selgema pildi vahendite

jaotusest ja toetatavatest tegevustest.

Helle-Moonika Helme sõnul tuleks lõimumispoliitika hindamisel lisaks positiivsetele

eesmärkidele arvestada ka Euroopa riikide kogemusi, ühiskondliku turvalisuse riske ning

võimalikke kahjusid kultuuripärandile, ettevõtjatele ja kogukondadele. Ta tegi ettepaneku

käsitleda valitsuse tasandil ennetus- ja kriisivalmiduse meetmeid ning kaaluda, kuidas

lõimumisvaldkonna vahendid saaksid toetada ühiskondliku sidususe kõrval ka võimalike

pingete ja kahjustuste ennetamist.

Liina Kersna küsis Euroopa Liidu vahenditest kavandatud 10 miljoni euro suuruse liikumise

ja kultuurihariduse meetme kohta. Ta soovis teada, kas meetmest on kavas rahastada

programmi „Sport Koolis“ ning kas edaspidi võiks selle alla kuuluda ka kultuuriranitsa või

sellega seotud kultuurihariduse tegevuste rahastamine.

Reelika Väljaru vastas, et Euroopa Liidu struktuurivahendid on mõeldud eelkõige reformide

ja uute lahenduste elluviimiseks, mistõttu ei saa neist üldjuhul rahastada tegevusi, mida riik

juba püsivalt korraldab. Liikumise ja kultuurihariduse meetme täpne sisu sõltub veel Euroopa

Komisjoni heakskiidust. Kultuurihariduse suunal on kavas katsetada kultuuriranitsat

täiendavaid tegevusi. Kui kultuuriranits viib lapsed kultuuriasutustesse, siis uue meetme

kaudu soovitakse tuua kultuuritegevused ka koolidesse. Tegemist oleks kahesuunalise

lähenemisega, mis toetaks kultuuriranitsa eesmärke, kuid ei dubleeriks selle senist rahastust.

Tõnis Lukas küsis, kas programmi „Sport Koolis“ eelarve suurenemine hõlmab ka ujumise

algõpet. Lisaks palus T. Lukas infot pärandihoidlate arendamise kohta ning selgitust, milliseid

tegevusi ja investeeringuid hõlmab ajalooliste linnakeskuste arendamine. T. Lukas viitas

riigiidentiteedi kandjate osakaalule, mille näitaja on järsult langenud ning soovis teada, kuidas

on suundumus viimastel aastatel muutunud ning millega selgitatakse järsku langust.

Raido Mitt vastas, et ujumise algõpe ja programm „Sport Koolis“ on eraldi programmid.

Ministeerium jälgib, et programmi „Sport Koolis“ tegevuste arvelt ei korraldataks ujumise

algõppe tunde.

Eili Lepik vastas, et kolmest kavandatud pärandihoidlast on esimesena rahastuse saanud

Hiiumaa hoidla. Selle rajamist toetatakse Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest, rahastus

on kinnitatud ning ettevalmistuste ja planeerimisega saab edasi minna. Kaks suuremat

pärandihoidlat on jätkuvalt riigi investeeringute kava ootenimekirjas ning nende elluviimine

sõltub riigieelarvest või muudest allikatest lisavahendite leidmisest.

E. Lepik selgitas, et ajalooliste linnakeskuste meetme eesmärk on elavdada keskusi ning tuua

sinna tagasi elu ja kasutus. Toetada soovitakse nii linnakeskuste terviklikku planeerimist kui

ka üksikute hoonete renoveerimist ja uuesti kasutusele võtmist. Kuna kavandatavaid

vahendeid on esialgu soovitust vähem, tuleb tegevused hoolikalt valida. Meetme täpsem

ülesehitus, taotlusvoorud ja toetuse tingimused töötatakse välja pärast Euroopa Komisjoni

heakskiitu ning koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste osapooltega.

7

Reelika Väljaru vastas, et riigiidentiteedi kandjate osakaalu suundumus erineb eestlaste ja

teiste rahvuste hulgas. Teiste rahvuste seas on näitaja tõusnud, kuid eestlaste puhul langenud.

Esmase hinnangu kohaselt on Ukraina sõjal olnud lõimumisele asümmeetriline mõju. See on

lähendanud Eesti riigile venekeelset kogukonda, kuid samal ajal vähendanud eestlaste

valmisolekut toetada lõimumist. Viie protsendipunkti suurune langus ei ole veel

katastroofiline, kuid selle põhjuseid ja edasist suundumust jälgitakse tähelepanelikult.

Täpsemat teavet loodetakse saada järgmise aasta alguses valmivast integratsiooni

monitooringust. R. Väljaru lisas, et mitte-eestlaste puhul mõõdetakse eelkõige Eesti

omaksvõttu kodumaana, eestlaste puhul aga valmisolekut lõimumist toetada ja võõrviha

vältida, mistõttu jälgitakse mõlema rühma näitajaid eraldi.

Kadri Tali täpsustas oma ettepanekut luua programm, mis annaks professionaalsetele

kultuurikollektiividele, sõltumata nende omandivormist, võimaluse teha koolides täiendavat

tööd. Programmil võiksid olla eraldi muusika-, teatri- ja teiste kultuurivaldkondade suunad. K.

Tali hinnangul viiks see kvaliteetse kultuuri lasteni ning aitaks samal ajal täita riigi lõimumise

eesmärke.

Heidy Purga vastas, et HTM-i valitsemisalas on juba aastaid korraldatud tegevusi, mille

raames külastavad kirjanikud, muusikud ja teised loovisikud koole, tutvustavad oma

loomingut ning annavad temaatilisi tunde. K. Tali ettepanek oleks olemasolevate tegevustega

võrreldes süsteemsem ja konkreetsema fookusega edasiarendus. Minister leidis, et sellise

kultuuri- ja haridusprogrammi loomist tasub kaaluda koostöös HTM-iga, kuna selle

rakendamine puudutab mõlema ministeeriumi valitsemisala.

Liina Kersna märkis, et kavandatav programm sarnaneb KUM-i vastutusvaldkonnas oleva

meetmega „Sport Kooli“. Kui programmi eesmärk oleks ühtaegu edendada lõimumist ja

toetada Eesti kultuuri, kuuluks selle sisuline fookus ja rahastamine L. Kersna hinnangul

eelkõige KUM-i valitsemisalasse.

Kadri Tali rõhutas, et programmi eesmärk peaks olema aidata lastel võimalikult varakult oma

andeid ja huvisid avastada. Tema hinnangul peaksid professionaalsed muusikud, näitlejad ja

teised kultuuritegijad jõudma lasteni eas, mil neil on veel võimalik saadud innustusest

lähtudes alustada pilliõpet või arendada muid loomeoskusi. Seetõttu ei peaks programm

piirduma üksikute tutvustavate kohtumistega, vaid pakkuma lastele sisulisi ja inspireerivaid

kokkupuuteid eri kultuurivaldkondadega.

Liina Kersna tänas osalejaid arutelu eest.

3. Haridus- ja Teadusministri ülevaade 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle

mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna haridus- ja

teadusministrile.

Kristina Kallas andis ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala 2027.

aasta eelarvest ning järgmise perioodi struktuurivahenditest (lisa 2). Valitsemisala kulude ja

investeeringute eelarve on 1 257,42 miljonit eurot, mis on 51,73 miljonit eurot ehk 4,3%

enam kui 2026. aastal. Hariduskulude osakaal SKP-st on prognoositavalt 6,7%.

Prioriteetidena tõi minister esile õpetajate tööjõukulude suurendamise 20,69 miljoni euro

8

võrra, 13,3 miljonit eurot kõrghariduse täiendavateks õppekohtadeks ning 3,6 miljonit eurot

TI-hüppeks.

Minister tutvustas hariduse ja noorte tulemusvaldkonna mõõdikuid, millesse on raha

investeeritud ja mis riigieelarve järgi peaks paranema. Madala haridustasemega mitteõppivate

noorte osakaal peaks õppimiskohustuse reformist tulenevalt paranema 10,2%-lt 9%-le. Sama

reformi tõttu peaks tõusma ka vähemalt keskharidusega noorte osakaal. Aasta pärast

lõpetamist on nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest

alla sihttaseme, st 26,2%. Eesmärk on olnud, et see oleks 30%, kuid sinna ei ole jõutud.

Korrigeeriti eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute

osakaalu protsenti 70%-lt 50%-le, kuna enne täielikult eestikeelsele õppele üleminekut ei ole

nii kõrgeid tulemusi võimalik eeldada. 2030. aastal on mõõdik viidud jälle 70% peale, kuna

siis lõpetavad esimesed lennud, kes täielikult eesti keeles õppisid. Õpetajate kutsekindlus ehk

õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes pärast lõpetamist õpetajana töötavad viiel

järjestikusel aastal, on 60%. Riigieelarve ootus on olnud alla selle, seega on mõõdik üle

riigieelarve sihttaseme.

Õpetaja töötasu alammäär on 2030 eurot ja arvestuslik keskmine palk 2497 eurot.

Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusteks on kavandatud 69,1 miljonit eurot.

Kutsehariduse eelarve on 118,5 miljonit eurot ja kavandatud on 24 500 õppekohta.

Kõrghariduse korraldamiseks nähakse ette 331,95 miljonit eurot ning aastatel 2027–2030

tuleb luua üle 11 000 täiendava õppekoha. Teadus- ja arendustegevuse eelarve on 452,6

miljonit eurot ehk 0,97% SKP-st.

Minister lisas, et järgmisel struktuurivahendite perioodil väheneb haridusvaldkonna rahastus

peaaegu poole võrra ning suureneb sisejulgeoleku ja laiapindse riigikaitse rahastus. Teadus- ja

arendustegevuse struktuurivahendite vähenemist kavandatakse osaliselt hüvitada

riigieelarveliste vahenditega; 2028. aasta vahendid on kaetud, kuid aastateks 2029–2030 on

puudu ligikaudu 0,1% SKP-st.

Struktuurivahenditest kavandatakse 50 miljonit eurot probleemipõhisteks

rakendusuuringuteks, ligikaudu 103 miljonit eurot tööturu vajadustele vastavate teadmiste ja

oskuste arendamiseks, 30 miljonit eurot Rajaleidja ja riskinoorte toetamiseks, 35 miljonit

eurot õpetajate koolituseks ja kutsekindluse suurendamiseks ning 50 miljonit eurot

põhikoolijärgse koolivõrgu reformiks. Kavandatud tegevused hõlmavad kõrghariduse

arendamist suure tööjõuvajadusega valdkondades, kutsehariduse kompetentsikeskuste

loomist, OSKA süsteemi edasiarendamist, tehisintellekti- ja keeletehnoloogiate arendamist,

raskustes koolide toetamist ning kutsekoolide tehnoloogilist uuendamist.

Minister väljendas rahulolematust sellega, et eesti keele õppe ja keeleõppe arendamise

vahendid on kavandatud Kultuuriministeeriumi (KUM) valitsemisalasse. Tema hinnangul

peaksid need vahendid kuuluma HTM valitsemisalasse ning pärast Euroopa Komisjoniga

peetavate esialgsete läbirääkimiste lõppu tuleks rahastuse valitsemisala uuesti otsustada.

Liina Kersna viitas keeleseaduses tehtud muudatusele, mille kohaselt koondati eesti keele

õppe küsimused HTM vastutusalasse. Vaatamata sellele on vastavad struktuurivahendid

kavandatud KUM eelarvesse, mis tekitab segadust.

L. Kersna küsis, kas ülikoolidega on kokku lepitud põhimõtted, mille alusel jaotatakse

kõrghariduse täiendavate õppekohtade 13,3 miljonit eurot, sealhulgas kavandatud jaotus

prioriteetsete ja muude erialade vahel.

Kristina Kallas vastas, et ülikoolidega on esialgu raamkokkulepe, suunata 75% kõrghariduse

13,3 miljoni euro suurusest lisarahast prioriteetsetele, tööjõuvajadusest lähtuvatele erialadele

9

ning 25% muudele erialadele, et võimaldada rohkematel gümnaasiumilõpetajatel Eestis

kõrgharidust omandada. Raha täpne jaotus ülikoolide vahel lepitakse kokku halduslepingute

lisade läbirääkimistel.

Madis Kallas küsis, kas kõrghariduse täiendavate õppekohtade algselt arutatud 19,3 miljoni

euro ja kokku lepitud 13,3 miljoni euro arvutamisel lähtuti kehtivast riigi eelarvestrateegiast.

Samuti küsis ta, kas summade 6 miljoni euro suurune erinevus tuleneb sellest, et magistriõppe

lisakohtade rahastamiseks vahendeid ei saadud.

Kristina Kallas vastas, et nii 19,3 miljoni kui ka 13,3 miljoni euro arvestuse aluseks oli

kehtiv riigi eelarvestrateegia. Algses summas sisaldus 6 miljonit eurot magistriõppe

täiendavate õppekohtade loomiseks, kuid selleks lisavahendeid ei saadud. Kokku lepitud 13,3

miljonit eurot on seetõttu ette nähtud bakalaureuseõppe lisakohtade rahastamiseks.

Madis Kallas küsis, kas haridusvaldkonna struktuurivahendite suunamine sisejulgeolekusse

ja laiapindsesse riigikaitsesse tuleneb Euroopa Liidu suunistest või Eesti enda poliitilisest

valikust.

Kristina Kallas vastas, et sisejulgeoleku rahastamise suurendamine tuleneb nii Euroopa Liidu

suunistest kui ka Eesti enda valikutest. Euroopa Liidu tasandil loodi Schengeni piiriala

kaitseks eraldi rahastussuund, kuid märkimisväärse osa vahendite suunamise laiapindsesse

riigikaitsesse otsustas Eesti riik Rahandusministeeriumi ettepanekul. Minister nõustus

lahendusega tingimusel, et teadusrahastuse vähenemine hüvitatakse riigieelarvest ja

säilitatakse eesmärk suunata teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st. Tema hinnangul

vähendab see teaduse sõltuvust piirangutega struktuurivahenditest, kuid eeldab järjepidevaid

riigieelarvelisi otsuseid.

Triin Tomingas lisas, etjärgmise struktuurivahendite perioodi raha jaotatakse kahes etapis

ning praegused perioodide võrdlused ei ole lõplikud, sest 2031. aastal otsustatakse veel 15%

Eestile eraldatavate toetuste kasutamine. Seetõttu võib hiljem suureneda nii hariduse, teaduse

kui ka mõne muu valdkonna rahastus.

Euroopa Liidu eelarves on sisejulgeolek saanud senisest suurema rahastuse ning Eesti kui

idapiiririigi eraldis on eriti mahukas. Lisaks Schengeni ja muudele Euroopa Liidu

kohustustele võimaldab see investeerida laiapindsesse kriisikindlusse. Eesti

läbirääkimispositsiooni kohaselt on toetustest 38% kavandatud põllumajandusele ja maaelule,

33% konkurentsivõimele, digi- ja elukeskkonnale, 19% julgeolekule ja kriisikindlusele ning

10% haridus-, sotsiaal- ja tööturuvaldkonnale. Põllumajandusele oli Euroopa Liidu tasandil

ette nähtud 1,53 miljardit eurot, millele Eesti otsustas toidujulgeoleku toetamiseks

lisavahendeid suunata.

T. Tomingas lisas, et uuel perioodil on liikmesriikidel vahendite jaotamisel rohkem

paindlikkust ja Euroopa Liit reguleerib riikide tegevusi vähem. Sellega kaasneb ka vastutus

teha põhjendatud valikuid ning kasutada toetusi eelkõige reformide, suuremate

investeeringute ja muutuste elluviimiseks, mitte püsikulude või teenuste tavapärase

ülalpidamise katmiseks. Rahastus muutub tulemuspõhiseks, mistõttu tuleb iga tegevuse puhul

selgelt näidata, milline mõõdetav muutus investeeringuga saavutatakse.

Liina Kersna sõnas, etteadus- ja arendustegevus on otseselt seotud Eesti konkurentsivõime

ja tööviljakuse kasvuga. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasv näitab, et

toetuste olemasolul investeerivad ettevõtted teadusesse, mistõttu tuleks teadusrahastust

käsitleda konkurentsivõime meetmetega terviklikult.

Triin Tomingas täpsustas, et järgmise perioodi paketis ei piirdu teadus- ja arendustegevuse

10

rahastus HTM-i 50 miljoni euroga. Koos teiste ministeeriumide teadus-, arendus- ja

innovatsioonitaotlustega on otseselt sellisteks tegevusteks kavandatud 135 miljonit eurot.

Arvestades ka küberkaitse, tehisintellekti, põllumajanduse, toidujulgeoleku ja teiste reformide

kaudu teadusasutustele tekkivat nõudlust, võib teadus- ja arendustegevusega seotud rahastuse

kogumaht seitsme aasta jooksul ulatuda ligikaudu 300 miljoni euroni.

Liina Kersna sõnas, et ettevõtete teadus- ja arendustegevuse eelduseks on ülikoolides

tehtavad alusuuringud. L. Kersna nõustus ministriga, et alusuuringute suurem rahastamine

Eesti riigieelarvest parandaks teadusrahastuse stabiilsust ja vähendaks sõltuvust

projektipõhistest toetustest.

Margit Sutrop sõnas, etteadus on Eesti konkurentsivõime alus, kuid senine rahastus ei taga

nooremteaduritele piisavaid karjäärivõimalusi ega akadeemilist järelkasvu. M. Sutropi

hinnangul on riiklike uurimistoetuste maht võrreldes nooremteadurite palgatoetustega liiga

väike ning tippkeskuste rahastus võimaldab juurde võtta vaid üksikuid teadlasi. M. Sutrop

leidis, et teadusrahastuse koondamine suurtesse projektidesse võib eriti kahjustada

humanitaarteadusi, kus on vaja väiksemaid ja personaalseid uurimistoetusi ning teemade

mitmekesisust.

M. Sutrop küsis, millistesse rahastussuundadesse kavatseb minister suunata alates 2028.

aastast riigieelarvest lisanduva 50 miljonit eurot ning kuidas tagatakse teadlaste

karjäärivõimalused ja järelkasv. Samuti küsis ta, kuidas kujundatakse Eesti Teadusagentuuri

kaudu rahastatava strateegiliste uuringute programmi (SUP) uurimissuunad ja projektimahud,

kes otsustusprotsessis osalevad ning kuidas arvestatakse humanitaarteaduste ja muuseumide

vajadusega väiksemate ja paindlikumate uurimisprojektide järele.

Kristina Kallas palus täpsustada, kas SUP puhul peetakse 150 000 euro suurust

projektimahtu liiga suureks või liiga väikeseks.

Margit Sutrop selgitas, et tema mure puudutab teadusrahastuse koondamist suurtesse

projektidesse. M. Sutropi hinnangul võib rahastuse killustatuse vähendamine sobida

loodusteadustele, kuid kahjustada humanitaarteadusi, kus on vaja toetada paljusid eri teemasid

ning väiksemaid ja personaalseid uurimisprojekte. Suurte projektide eelistamine võib jätta

olulised kultuuri- ja humanitaarvaldkonna uurimisteemad rahastuseta.

Kristina Kallas vastas, et SUP-i üksikasju on seni arutatud ametnike, mitte ministrite

tasandil. Peamine vaidlus ei puuduta projektide suurust, vaid seda, kas ministeeriumide

esitatud tegevused kvalifitseeruvad teadus- ja arendustegevuseks. KUM-iga seotud konkreetse

vaidluse kohta ei olnud ministril piisavalt teavet.

K. Kallas lisas selgituseks, et KUM-i teadus- ja arendustegevuse rahastus koosneb

ministeeriumi enda otsustada olevast baasrahast ning SUP-i jaoks mõeldud lisarahast.

Viimane suunati Eesti Teadusagentuuri kaudu jagamiseks, et leppida valdkondlikud

prioriteedid kokku neljaks aastaks. Ministeeriumil säilib võimalus rahastada uurimistegevusi

ka oma teadus- ja arendustegevuse vahenditest.

Margit Sutrop lisas, et kultuuriministrilt saadud teabe kohaselt ei jää KUM-ile

teadustegevuseks baasraha ning vahendid suunatakse HTM-i valitsemisalasse. M. Sutrop

palus ministril rahastuse jaotuse üle kontrollida.

M. Sutrop juhtis tähelepanu ka muuseumijuhtide avalikult väljendatud murele, et rahastuse

muutmine võib jätta näituste ja muu sisulise tegevuse aluseks oleva väiksemahulise

uurimistöö rahastuseta.

Kristina Kallas vastas, et riiklikud uurimistoetused ja teadusasutuste baasrahastus

moodustavad kokku üle 110 miljoni euro ning nooremteadurite palgatoetused ligikaudu 31

11

miljonit eurot. Alates 2028. aastast lisanduva 50 miljoni euro kasutamise põhimõtted tuleb

veel kokku leppida. Ministri hinnangul tuleks lisaraha suunata nii riiklikesse

uurimistoetustesse kui ka baasfinantseerimisse. Eraldi tuleb otsustada, kas säilitada senine

võrdne jaotus või kasutada teistsugust proportsiooni.

Margit Sutrop sõnas, etteadusasutuste baasfinantseerimise suured koondsummad ei pruugi

näidata teadlaste tegelikke palgavõimalusi, sest ülikooliti kasutatakse vahendeid erinevalt

ning märkimisväärne osa võib kuluda hoonete ülalpidamisele, seadmetele ja lähetustele. M.

Sutrop tõi Tartu Ülikooli näite, kus instituutidele eraldatavast baasrahast ei piisa sageli

teadlaste püsivaks palkamiseks.

M. Sutrop palus ministril kinnitada, kas kõrghariduse täiendavate õppekohtade 13,3 miljonit

eurot on püsivalt eelarve baasis ning kas sellest rahastatakse ka järgmistel aastatel nende

üliõpilaste õpinguid, kes alustavad õpinguid 2027. aastal.

Kristina Kallas kinnitas, et kõrgharidusele lisanduv 13,3 miljonit eurot on kavandatud

eelarve baasi ka järgnevateks aastateks.

Madis Kallas küsis, milles seisneb raskustes koolide õppe tugevdamise meede ning kuidas

kavatsetakse selle abil vähendada koolide õpitulemuste ebavõrdsust.

Kristina Kallas vastas, et meetme täpne sisu ja raha jaotamise põhimõtted on alles

väljatöötamisel. Hariduse Kvaliteediagentuur on koostanud koolide kvaliteedimõõdikud ja

toetussüsteemi ning alustanud koostööd nõrgemate õpitulemustega koolidega. Pilootprojekti

tulemuste põhjal kujundatakse nõustamisel põhinev meede nende koolide toetamiseks, kellel

on raskusi õpitulemuste parandamisega.

Liina Kersna märkis, et ülikoolide elluviidavas pilootprojektis valitakse eri näitajate alusel

välja tuge vajavad koolid ning pakutakse neile pikaajalist tuge. Nõustajad töötavad

järjepidevalt kogu kooli juhtkonnaga, kuni õpitulemused hakkavad paranema. L. Kersna pidas

programmi suunitlust väga oluliseks.

Margit Sutrop küsis kutseharidusreformi rahastamise kohta. Kas eelarves esitatud summad

sisaldavad kutseharidusele lubatud ligikaudu 14 miljoni euro suurust lisarahastust või

lisandub see eelarves kavandatud vahenditele.

Kristina Kallas vastas, et riigi eelarvestrateegias oli 2027. aastaks kutseharidusele juba

kavandatud 8 miljonit eurot ning ministeerium suunab eelarve- ja struktuurivahendite

ümberkorraldustega valdkonda veel 8,7 miljonit eurot. Lisavahendeid kasutatakse muu hulgas

õppevara soetamiseks seoses õpilaste arvu ja õppeaja kasvuga ning ligi 2 miljonit eurot

tehisintellektiga seotud õppe arendamiseks. Minister märkis, et täiendav raha ei ole

kavandatud püsivalt eelarve baasi, mistõttu tuleb 2028. aasta rahastus uuesti otsustada ning

kutsekoolidel puudub võimalus pikemalt ette planeerida.

Liina Kersna viitas kultuurikomisjonis toimunud kutseharidusreformi arutelul kõlanud

väitele, nagu ei oleks kutseharidusele lisaraha kavandatud.

Kristina Kallas selgitas, etriigi eelarvestrateegias juba sisaldunud 8 miljonit eurot ei olnud

uus lisaraha, vaid see suunati varasema prioriseerimise käigus kutseharidusse teistest

valdkondadest ja riigieelarve programmidest.

Tõnis Lukas küsis, kas huvihariduse riiklik toetus väheneb kavandatud kärpe ulatuses.

Samuti soovis ta teada, miks jääb teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastus 2027. aastal

0,97%-le SKP-st, kuigi eesmärk on tagada vähemalt 1% SKP-st.

T. Lukas palus samuti täpsustada ka kutse- ja kõrghariduse rahastamist. Kas 2027. aasta

eelarvesse kavandatud vahendid katavad üksnes suurenenud vastuvõtu esimese aasta kulud

12

ning kas järgnevate aastate kasvava vastuvõtu ja õpingute jätkumise rahastamiseks tuleb

edaspidi eraldada täiendavaid vahendeid.

Kristina Kallas kinnitas, et 2027. aasta eelarves kutse- ja kõrgharidusele kavandatud

vahendid katavad 2027. aasta suurenenud vastuvõtu kulud ning 2027. aastal vastu võetud

õppijate õpingute jätkamise kulud aastatel 2028–2029. Uue, 2028. aasta vastuvõtu

rahastamiseks tuleb 2028. aasta eelarvesse kavandada täiendavalt ligikaudu 8 miljonit eurot

kutseharidusele ja 12 miljonit eurot kõrgharidusele.

Liina Kersna küsis, miks ei kavandanud valitsus kutse- ja kõrghariduse kasvava vastuvõtu

rahastamiseks vajalikke lisavahendeid riigi eelarvestrateegiasse pikemaks perioodiks.

Kristina Kallas vastas, et riigi eelarvestrateegia koostati 4% puudujäägi piiranguga ning

aastateks 2028–2030 kavandati täiendavaid kulusid üksnes kaitsevaldkonnas, kus nähti ette

5% SKP-st. Muude valdkondade lisakulude otsused jäeti järgmiste riigieelarvete koostamise

ajaks. Minister märkis, et tema valitsuses töötamise ajal ei ole pikaajaliste lisakulude

etteplaneerimine olnud tavapärane praktika.

Liina Kersna sõnas, etkõrghariduse tegevustoetuse kasv oli varem kavandatud mitmeks

aastaks ning nelja aasta jooksul lisandus ligikaudu 120 miljonit eurot, kuigi osa kavandatud

kasvust jäi realiseerimata.

Kristina Kallas vastas, et ka eestikeelsele õppele ülemineku raha kavandati algselt eelarve

baasi ainult esimeseks aastaks ning järgnevate aastate vahendeid tuli igal aastal uuesti

taotleda.

Margit Sutrop sõnas, et õppijate arvu suurim demograafiline kasv on oodata 2029. aastal

ning sellega tuleb järgmise valitsuse eelarveotsustes arvestada.

M. Sutrop küsis TI-hüppe 3,6 miljoni euro suuruse lisarahastuse kohta. Kas selle vajadus

tuleneb litsentsitasude ja kasutajate arvu kasvust, eraraha osakaalu vähenemisest või

mõlemast ning kuidas programmi rahastus ja maht muutuvad.

Kristina Kallas vastas, et 3,6 miljoni euro suurune lisarahastus on vajalik TI-hüppe

programmi laienemise ja eraraha osakaalu vähenemise tõttu. Kutsekoolide lisandumisel

kasvab õppijate arv ligikaudu kahekordseks. Gümnaasiumide 25 000 litsentsile lisandub üle

20 000 kutsekoolide litsentsi. Programmi kaasatakse ka kõik põhikooli õpetajad alates 5.

klassist, mistõttu suurenevad nii osalejate arv kui ka töömaht.

Liina Kersna tänas ministrit ja komisjoni liikmeid arutelus osalemise eest.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei edastatud ja muid küsimusi ei tõstatatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Riigikogu kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 172

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 19. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 13.00

Juhataja: Liina Kersna (esimees)

Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Signe Kivi,

Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali

Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)

Kutsutud: kultuuriminister Heidy Purga, Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Raido

Mitt, kultuuriväärtuste asekantsler Eili Lepik, strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja

Reelika Väljaru ning Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas

(2. päevakorrapunkti juures);

haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, ministri nõunikud Daniel Kõiv ja Nikita Lumijõe,

Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve- ja arenduste juht Tiina Ellervee, strateegilise

planeerimise juht Anu Lihtmaa, strateegia- ja finantsosakonna nõunik Meelis Aunap ning

Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas (3. päevakorrapunkti

juures)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Kultuuriministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027. aasta

riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Kultuuriministeeriumi valdkonnale.

3. Haridus- ja teadusministri ülevaade 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle

mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale

4. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Riigikogu kultuurikomisjoni nädala (19.10.2026-25.10.2026) töökava

Komisjoni istung esmaspäev, 19.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Kultuuriministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027. aasta

riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Kultuuriministeeriumi valdkonnale.

3. Haridus- ja teadusministri ülevaade 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle

mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale

2

4. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung teisipäev, 20.10.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

(1041 SE) esimese lugemise ettevalmistamine

2. Eesti Rahvusringhäälingu, Duo Meedia Networks OÜ, TV3 Grupi, V World North Europe

OÜ ettepanek keeleseaduse muutmiseks, et taastada meediateenuse osutajate võimalus

kasutada võõrkeelse audiovisuaalteose üldsusele suunamisel võõrkeelset dublaaži ja

pealelugemist.

3. Isamaa fraktsiooni algatatud laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE) esimese lugemise

ettevalmistamine

4. Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi

toetus“ eelnõu (944 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

5. Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse

suurendamiseks“ eelnõu (945 OE) esimese lugemise ettevalmistamine

6. Info ja muud küsimused

Komisjoni istung neljapäev, 22.10.2026 kell 14.00

1. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvaraamatukogu seaduse eelnõu (877 SE) teise lugemise

ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava (konsensus: Helle-Moonika Helme, Madis Kallas, Liina

Kersna, Signe Kivi, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali).

2. Kultuuriministri ülevaade ministeeriumi tööplaanist ja prioriteetidest ning 2027.

aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle mõjudest Kultuuriministeeriumi valdkonnale.

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna minister

Purgale.

Heidy Purga andis ülevaate Kultuuriministeeriumi (KUM) valitsemisala 2027. aasta

eelarvest ning aastate 2027–2030 prioriteetidest (lisa 1).

Valitsemisala 2027. aasta kulude ja investeeringute eelarveks on kavandatud 355,8 miljonit

eurot ehk 1,67% riigieelarve kuludest ja investeeringutest. Olulisemate lisavahenditena tõi

minister esile kultuuriranitsa toetuse suurendamise 1,5 miljoni euro võrra 3 miljoni euroni

aastas, Film Estonia tagasimakse määra tõstmise 30%-lt 40%-le, rahvusvaheliste spordi

suursündmuste toetuse suurendamise 2 miljoni euro võrra 5 miljoni euroni aastas, programmi

„Sport Koolis“ ühekordse 2 miljoni euro suuruse lisarahastuse ning kultuuritöötajate

palgafondi suurendamise 2,9 miljoni euro võrra. Palgafond kasvab 2,5%, kuid kõrgharidusega

kultuuritöötaja miinimumpalk jääb 1720 eurole; lisavahendite jaotamise otsustavad asutuste

juhid oma asutuse vajadustest lähtudes.

Minister lisas, et KUM Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite maht suureneb uuel

perioodil 44,2 miljonilt eurolt 92,2 miljoni euroni. Uute suundadena lisanduvad ajalooliste

linnakeskuste arendamine ning liikumine ja kultuuriharidus; jätkuvad lõimumise ja

kohanemise ning loomemajanduse toetamine.

Aastate 2027–2030 prioriteedid on laste ja noorte kultuuris osalemise suurendamine, Eesti

kultuuri ja loomemajanduse rahvusvahelistumine, kultuuritöötajate ja loovisikute toimetuleku

parandamine, voogedastusplatvormide panuse suurendamine Eesti audiovisuaalloomesse ning

avalik-õigusliku meedia kriisikindluse tugevdamine. Kultuuriväärtuste valdkonnas jätkatakse

3

rahvaraamatukogude reformi, piiriülese digipärandi säilitusteenuse arendamist,

kultuurimälestiste inventuuri, pärandihoidlate ettevalmistamist ja haldusala kriisivalmiduse

parandamist.

Kultuurilise mitmekesisuse valdkonnas kavandatakse kohanemisprogrammi muutmist

personaalsemaks ja ligipääsetavamaks, omavalitsuste võimekuse tugevdamist ning lõimumist

toetavate kogukondlike tegevuste edendamist. Spordivaldkonnas keskendutakse programmile

„Sport Koolis“, Team Estonia arendamisele, teaduspõhisele spordile, liikumisharrastusele,

treenerite toetamisele ning rahvusvaheliste võistluste ja tähtsate spordiobjektide

rahastamisele.

Minister tutvustas ka olulisemaid menetluses ja väljatöötamisel olevaid eelnõusid, sealhulgas

rahvaraamatukogu, meediateenuste, Eesti Rahvusringhäälingu, muuseumi-, spordi-,

autoriõiguse, muinsuskaitse ning loovisikute ja loomeliitude valdkonna muudatusi.

Signe Kivi küsis, kas kultuuriranitsa toetuse määramisel arvestatakse piirkondlikke erinevusi,

kuna suuremate linnade õpilastel on kultuuriasutustele parem ligipääs kui maapiirkondade ja

väiksemate asulate õpilastel.

Heidy Purga vastas, et piirkondlikke erinevusi arvestatakse ka uuel perioodil hajaasustuse

koefitsiendi kaudu. Seni on suuremates linnades olnud toetus ühe õpilase kohta ligikaudu 10

eurot ning väiksemates kohtades ja hajaasustusega piirkondades 14-15 eurot.

Kadri Tali küsis, mil määral kasutatakse lõimumismeetmete vahendeid professionaalsete

kultuuriasutuste kaudu ning kui suur osa lõimumisrahast on jõudnud teatrite, orkestrite,

muuseumide ja teiste kultuuriasutusteni. Samuti soovis K. Tali teada, kas kultuuriasutuste

suuremaks kaasamiseks on veel kasutamata võimalusi.

Heidy Purga vastas, et Integratsiooni Sihtasutuse kaudu on kultuuriasutusi

lõimumistegevustesse järjest enam kaasatud. Täpset kultuuriasutusteni jõudnud summat ei

osanud minister nimetada, kuid lubas esitada selle kohta komisjonile täiendava ülevaate.

Näidetena tõi minister Ida-Virumaa laste külastused Rahvusooperisse Estonia ja Eesti

Filmimuuseumi ning kohtumised interpreetide ja popkultuuri artistidega.

Kadri Tali küsis, kas olemasolevate lõimumismeetmete kaudu oleks võimalik tellida

kultuuriasutustelt täiendavaid tegevusi, mis viiksid kvaliteetse kultuuriprogrammi

sihtrühmadeni ning kataksid asutuste tegelikud tööjõu- ja korralduskulud.

Heidy Purga vastas, et senised programmid on keskendunud eelkõige õpetajate ja

haridusjuhtide teadlikkuse suurendamisele, et nad oskaksid lapsi Eesti kultuuriasutuste

võimalustega kokku viia. Eriti Ida-Virumaal on olnud probleemiks vähene teadlikkus

pakutavatest programmidest. Minister lisas, et liigutakse kultuuriasutuste suurema kaasamise

ja tegevuste laiendamise suunas.

Margit Sutrop küsis, kas programmi „Sport Koolis“ lisarahastus on mõeldud eelkõige

treenerite tööjõukulude katmiseks ning kui suur osa toetusest läheb treenerite tasudeks ja kui

suur osa jääb koolidele programmi korraldamiseks.

Heidy Purga selgitas, et „Sport Koolis“ on koolipäeva või -nädalasse lõimitav programm,

mida viivad üldjuhul läbi spordiklubides töötavad treenerid, mitte koolide liikumisõpetajad.

Programmi eesmärk on tutvustada lastele erinevaid spordialasid ja aidata neil leida sobiv ala,

millega pärast esimest kooliastet kohalikus spordiklubis jätkata.

Raido Mitt täiendas, et programmi raames peaks iga piirkonna laps saama aasta jooksul

proovida vähemalt kolme spordiala. Võimaluse korral viivad tegevusi läbi sama piirkonna

4

treenerid, et hõlbustada laste edasist liikumist kohalikesse spordiklubidesse. Lisarahastus on

mõeldud treenerite tööjõukulude katmiseks.

Margit Sutrop küsis KUM-i teadusraha kavandatava ümberkorralduse kohta ning soovis

teada, kas muudatus puudutab ka teadusnõunike rahastust ja raha suunamist Haridus- ja

Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisalasse. Ta märkis, et raha liikumine ei pruugi olla

probleem, kui Eesti Teadusagentuuri kaudu korraldatav programm võimaldab

kultuurivaldkonna asutustel jätkuvalt oma vajadustest lähtuvaid uuringuid taotleda. Oluline on

selgus selles, kes määrab programmi uurimissuunad, projektimahud ja hindamistingimused.

M. Sutrop juhtis tähelepanu muuseumide murele, et uus rahastamiskord võib vähendada

väiksemate ja paindlikumate uurimisprojektide toetamise võimalusi, kuigi muuseumide

näitused, kogude uurimine ja haridusprogrammid tuginevad sageli just sellisele teadustööle.

Samuti küsis ta, kas 150 000 euro suurune projektimaht on kultuuri- ja humanitaarvaldkonnas

põhjendatud. Tema hinnangul võib rahastuse koondamine suurtesse projektidesse vähendada

humanitaar- ja sotsiaalteaduste teemade mitmekesisust ning asetada need valdkonnad teiste

teadusaladega võrreldes ebavõrdsesse olukorda.

M. Sutrop palus ministeeriumil selgitada, millist lahendust toetatakse, et säiliksid valdkondlik

otsustusõigus, uurimisteemade mitmekesisus ja võimalus rahastada ka väiksema mahuga

projekte.

Reelika Väljaru vastas, et KUM jagab Margit Sutropi muret. Alates 2028. aastast ei ole

ministeeriumi eelarve baasis muuseumide teadustegevuseks senist raha ning strateegiliste

uuringute programmi (SUP) praegune ülesehitus ei arvesta piisavalt muuseumide vajadustega.

Muuseumide teadusvõimekust on arendatud ligikaudu neli aastat ja rahastuse katkemine võiks

senise arengu peatada. Muuseumide uurimistöö vajadused on sageli väiksema mahu ja

paindlikuma korraldusega, mistõttu ei ole 300 000 euro suurused projektid neile sobivad.

Kultuuriministeeriumi osa programmis on ligikaudu 890 000 eurot. Sellise projektimahu

korral saaks rahastada vaid umbes kolme projekti ning väiksemad uurimisvajadused jääksid

katmata. Ministeerium on taotlenud, et Eesti Teadusagentuuri kaudu jagatava raha tingimused

arvestaksid kultuurivaldkonna eripära ja võimaldaksid ka väiksemaid projekte, kuid

kokkulepet ei ole veel saavutatud. Seetõttu peab ministeerium oluliseks, et kultuurivaldkonna

teadusraha ei sulanduks üldisesse rahastamisvooru ühesugustel tingimustel, vaid selle

jagamisel arvestataks muuseumide fookust ja tegelikke vajadusi.

Heidy Purga täiendas, et KUM on teadusraha korraldust käsitlenud ka riigi eelarvestrateegia

läbirääkimistel. Eelmisel aastal saadi üleminekuajaks erand ning ministeerium jälgib, et

kokkulepitud lahendus ka rakenduks. Ministeeriumi seisukoht on, et kultuurivaldkonna

teadusraha ei tohiks sulanduda üldisesse rahastamisvooru ühesugustel tingimustel, vaid

toetuste jagamisel tuleb arvestada valdkonna eesmärke, kriteeriume ja tegelikke vajadusi.

Sellest põhimõttest ei saa taganeda ka juhul, kui raha jagatakse Eesti Teadusagentuuri kaudu.

Minister lisas, et muuseumidele eraldatav raha toetab sisulist teadustegevust. Muuseumide

näitused, haridusprogrammid ja kultuuripärandi vahendamine põhinevad kogude, allikate ja

esemete uurimisel. Näiteks kultuuriranitsa raames lastele loodavate muuseumiprogrammide

sisu ja metoodika tuginevad sageli eelnevale teadustööle. Seetõttu tuleb rahastamismudelis

tunnustada muuseumide teaduslikku rolli ning tagada, et nende väiksem maht ja paindlikumad

uurimisvajadused ei jääks suurte projektide kõrval rahastuseta.

Margit Sutrop küsis, miks suunatakse Kultuuriministeeriumi teadusraha SUP-i ning kuidas

on määratletud programmi eesmärgid ja rahastatavad uurimissuunad. M. Sutrop lisas, et

5

vastava seaduse mõte ei olnud koondada kõiki ministeeriumide vajadustest lähtuvaid

uuringuid ühtsesse jäika rahastamisvormi. M. Sutrop küsis, kes kujundab ministeeriumide

ettepanekute põhjal programmi teemad ja tingimused ning kuidas tagatakse, et rahastus

vastaks eri valdkondade, sealhulgas muuseumide ja humanitaarteaduste tegelikele vajadustele.

Heidy Purga vastas, et ühtse rahastamismudeli kujundamine on olnud keeruline ning

Kultuuriministeerium ei ole nõustunud kõigi talle esitatud ettepanekutega. Minister lisas, et

programmi eesmärke, uurimissuundi ja raha jaotamise tingimusi tuleb veel ministeeriumide

ning Eesti Teadusagentuuri koostöös täpsustada.

Madis Kallas viitas Rae vallale, kus uute elanike arv kiiresti kasvab ning küsis, kas

Kultuuriministeeriumi lõimumismeetmetest toetatakse uussisserändajate kohanemist ja

lõimumist. M. Kallas soovis teada, kas ministeeriumil on sisserändjate koondumisega Rae

valda otsene kokkupuude või kuulub teema mõne teise valitsemisala vastutusse.

Heidy Purga vastas, et KUM vastutab kogu riigi lõimumisvaldkonna meetmete rakendamise

eest ning seetõttu kajastuvad ka vastavad vahendid KUM eelarves. Tegemist ei ole üksikute

piirkondade erihuviga, vaid valitsuse ja Euroopa Liidu tasandil kokku lepitud kohanemis- ja

lõimumispoliitika elluviimisega. Ministeerium korraldab teenuseid nii Eestisse saabuvatele

inimestele kui ka siin juba elavatele inimestele, et toetada nende osalemist Eesti ühiskonna- ja

kultuurielus.

Madis Kallas avaldas kahetsust, et treenerite palgatoetuseks ei saadud lisavahendeid, kuigi

viienda kutsetasemega treenerite arv kasvab ning riigi ja kohalike omavalitsuste

kaasrahastamise vajadus suureneb. M. Kallas soovis teada, kas Team Estonia kavandatud

ligikaudu 27-protsendiline kärbe jääb jõusse ning kuidas mõjutab see sportlastele ja

treeneritele suunatavaid toetusi ja tegevusi.

Heidy Purga vastas, et treenerite toetamine on olnud KUM-i prioriteet kõigil

eelarveläbirääkimistel, kuid seekord ei õnnestunud treenerite palgatoetuseks eraldi

lisavahendeid saada. Treenerite palgatoetuse suurendamine kasvatab riigi kulu ning eeldab

üldjuhul ka kohaliku omavalitsuse kaasrahastamist. Omavalitsuste rahaline võimekus on

erinev, mistõttu tuleb toetuste kavandamisel vältida piirkondlike palgaerinevuste suurenemist.

Minister märkis, et programmi „Sport Koolis“ lisarahastusega püütakse treeneritele täiendavat

tööd pakkudes olukorda osaliselt leevendada.

Team Estonia kärbe jääb jõusse, kuid Eesti Olümpiakomiteega tehtud ettevalmistuste tõttu ei

ole praegu vaja olemasolevaid tegevusi lõpetada ega nende mahtu vähendada. Kärbe piirab

siiski programmi edasist arendamist.

Raido Mitt täiendas, et Team Estonia kärbe suurusjärgus veidi üle 750 000 euro jõustub.

Eesti Olümpiakomitee ettepanekul jäeti käesoleva aasta 2 miljoni euro suurusest

lisarahastusest ligikaudu pool miljonit eurot reservi, et kärpe mõju tasandada ja vältida

teenuste mahu vähenemist. Seetõttu ei ole praegu vaja olemasolevaid tegevusi kärpida, kuid

kärbe raskendab programmi järgmiste arendusetappide elluviimist.

Kadri Tali sõnas, etlõimumist tuleb käsitada laiemalt kui üksnes keeleõppe ja

uussisserändajate kohanemisena. See hõlmab ka ühiskondliku sidususe ja Eesti kultuuriruumi

kuuluvustunde kujundamist. Ta tegi ettepaneku kaaluda programmi „Sport Koolis“ eeskujul

kultuuriprogrammi loomist, mille kaudu jõuaksid koolidesse ka professionaalsed muusika-,

teatri- ja teised kultuurikollektiivid. Programmi tegevusteks võiksid olla kontserdid, muusika-

ja kultuuritöötoad ning kohtumised loojate ja esitajatega. K. Tali hinnangul aitaks selline

programm lastel varakult oma andeid ja huvisid avastada, võimaldaks kultuuriasutustele ja

6

loovisikutele täiendavat tööd ning toetaks samal ajal lõimumist ja kultuurile ligipääsu,

sealhulgas väiksema sotsiaal-majandusliku võimekusega laste puhul.

Signe Kivi sõnas, etlõimumisvaldkonna eelarve on märkimisväärselt kasvanud ning riik on

sellesse valdkonda aastate jooksul suunanud palju vahendeid. Ta pidas eestikeelsele

haridusele üleminekut üheks olulisemaks lõimumismeetmeks ja rõhutas selle jätkamise

vajadust. S. Kivi palus KUM-il esitada kultuurikomisjonile ülevaade lõimumiseelarvest

rahastatavatest programmidest ja alaprojektidest, et komisjon saaks selgema pildi vahendite

jaotusest ja toetatavatest tegevustest.

Helle-Moonika Helme sõnul tuleks lõimumispoliitika hindamisel lisaks positiivsetele

eesmärkidele arvestada ka Euroopa riikide kogemusi, ühiskondliku turvalisuse riske ning

võimalikke kahjusid kultuuripärandile, ettevõtjatele ja kogukondadele. Ta tegi ettepaneku

käsitleda valitsuse tasandil ennetus- ja kriisivalmiduse meetmeid ning kaaluda, kuidas

lõimumisvaldkonna vahendid saaksid toetada ühiskondliku sidususe kõrval ka võimalike

pingete ja kahjustuste ennetamist.

Liina Kersna küsis Euroopa Liidu vahenditest kavandatud 10 miljoni euro suuruse liikumise

ja kultuurihariduse meetme kohta. Ta soovis teada, kas meetmest on kavas rahastada

programmi „Sport Koolis“ ning kas edaspidi võiks selle alla kuuluda ka kultuuriranitsa või

sellega seotud kultuurihariduse tegevuste rahastamine.

Reelika Väljaru vastas, et Euroopa Liidu struktuurivahendid on mõeldud eelkõige reformide

ja uute lahenduste elluviimiseks, mistõttu ei saa neist üldjuhul rahastada tegevusi, mida riik

juba püsivalt korraldab. Liikumise ja kultuurihariduse meetme täpne sisu sõltub veel Euroopa

Komisjoni heakskiidust. Kultuurihariduse suunal on kavas katsetada kultuuriranitsat

täiendavaid tegevusi. Kui kultuuriranits viib lapsed kultuuriasutustesse, siis uue meetme

kaudu soovitakse tuua kultuuritegevused ka koolidesse. Tegemist oleks kahesuunalise

lähenemisega, mis toetaks kultuuriranitsa eesmärke, kuid ei dubleeriks selle senist rahastust.

Tõnis Lukas küsis, kas programmi „Sport Koolis“ eelarve suurenemine hõlmab ka ujumise

algõpet. Lisaks palus T. Lukas infot pärandihoidlate arendamise kohta ning selgitust, milliseid

tegevusi ja investeeringuid hõlmab ajalooliste linnakeskuste arendamine. T. Lukas viitas

riigiidentiteedi kandjate osakaalule, mille näitaja on järsult langenud ning soovis teada, kuidas

on suundumus viimastel aastatel muutunud ning millega selgitatakse järsku langust.

Raido Mitt vastas, et ujumise algõpe ja programm „Sport Koolis“ on eraldi programmid.

Ministeerium jälgib, et programmi „Sport Koolis“ tegevuste arvelt ei korraldataks ujumise

algõppe tunde.

Eili Lepik vastas, et kolmest kavandatud pärandihoidlast on esimesena rahastuse saanud

Hiiumaa hoidla. Selle rajamist toetatakse Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest, rahastus

on kinnitatud ning ettevalmistuste ja planeerimisega saab edasi minna. Kaks suuremat

pärandihoidlat on jätkuvalt riigi investeeringute kava ootenimekirjas ning nende elluviimine

sõltub riigieelarvest või muudest allikatest lisavahendite leidmisest.

E. Lepik selgitas, et ajalooliste linnakeskuste meetme eesmärk on elavdada keskusi ning tuua

sinna tagasi elu ja kasutus. Toetada soovitakse nii linnakeskuste terviklikku planeerimist kui

ka üksikute hoonete renoveerimist ja uuesti kasutusele võtmist. Kuna kavandatavaid

vahendeid on esialgu soovitust vähem, tuleb tegevused hoolikalt valida. Meetme täpsem

ülesehitus, taotlusvoorud ja toetuse tingimused töötatakse välja pärast Euroopa Komisjoni

heakskiitu ning koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste osapooltega.

7

Reelika Väljaru vastas, et riigiidentiteedi kandjate osakaalu suundumus erineb eestlaste ja

teiste rahvuste hulgas. Teiste rahvuste seas on näitaja tõusnud, kuid eestlaste puhul langenud.

Esmase hinnangu kohaselt on Ukraina sõjal olnud lõimumisele asümmeetriline mõju. See on

lähendanud Eesti riigile venekeelset kogukonda, kuid samal ajal vähendanud eestlaste

valmisolekut toetada lõimumist. Viie protsendipunkti suurune langus ei ole veel

katastroofiline, kuid selle põhjuseid ja edasist suundumust jälgitakse tähelepanelikult.

Täpsemat teavet loodetakse saada järgmise aasta alguses valmivast integratsiooni

monitooringust. R. Väljaru lisas, et mitte-eestlaste puhul mõõdetakse eelkõige Eesti

omaksvõttu kodumaana, eestlaste puhul aga valmisolekut lõimumist toetada ja võõrviha

vältida, mistõttu jälgitakse mõlema rühma näitajaid eraldi.

Kadri Tali täpsustas oma ettepanekut luua programm, mis annaks professionaalsetele

kultuurikollektiividele, sõltumata nende omandivormist, võimaluse teha koolides täiendavat

tööd. Programmil võiksid olla eraldi muusika-, teatri- ja teiste kultuurivaldkondade suunad. K.

Tali hinnangul viiks see kvaliteetse kultuuri lasteni ning aitaks samal ajal täita riigi lõimumise

eesmärke.

Heidy Purga vastas, et HTM-i valitsemisalas on juba aastaid korraldatud tegevusi, mille

raames külastavad kirjanikud, muusikud ja teised loovisikud koole, tutvustavad oma

loomingut ning annavad temaatilisi tunde. K. Tali ettepanek oleks olemasolevate tegevustega

võrreldes süsteemsem ja konkreetsema fookusega edasiarendus. Minister leidis, et sellise

kultuuri- ja haridusprogrammi loomist tasub kaaluda koostöös HTM-iga, kuna selle

rakendamine puudutab mõlema ministeeriumi valitsemisala.

Liina Kersna märkis, et kavandatav programm sarnaneb KUM-i vastutusvaldkonnas oleva

meetmega „Sport Kooli“. Kui programmi eesmärk oleks ühtaegu edendada lõimumist ja

toetada Eesti kultuuri, kuuluks selle sisuline fookus ja rahastamine L. Kersna hinnangul

eelkõige KUM-i valitsemisalasse.

Kadri Tali rõhutas, et programmi eesmärk peaks olema aidata lastel võimalikult varakult oma

andeid ja huvisid avastada. Tema hinnangul peaksid professionaalsed muusikud, näitlejad ja

teised kultuuritegijad jõudma lasteni eas, mil neil on veel võimalik saadud innustusest

lähtudes alustada pilliõpet või arendada muid loomeoskusi. Seetõttu ei peaks programm

piirduma üksikute tutvustavate kohtumistega, vaid pakkuma lastele sisulisi ja inspireerivaid

kokkupuuteid eri kultuurivaldkondadega.

Liina Kersna tänas osalejaid arutelu eest.

3. Haridus- ja Teadusministri ülevaade 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõust ja selle

mõjudest Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnale

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis ülevaate tegemiseks sõna haridus- ja

teadusministrile.

Kristina Kallas andis ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala 2027.

aasta eelarvest ning järgmise perioodi struktuurivahenditest (lisa 2). Valitsemisala kulude ja

investeeringute eelarve on 1 257,42 miljonit eurot, mis on 51,73 miljonit eurot ehk 4,3%

enam kui 2026. aastal. Hariduskulude osakaal SKP-st on prognoositavalt 6,7%.

Prioriteetidena tõi minister esile õpetajate tööjõukulude suurendamise 20,69 miljoni euro

8

võrra, 13,3 miljonit eurot kõrghariduse täiendavateks õppekohtadeks ning 3,6 miljonit eurot

TI-hüppeks.

Minister tutvustas hariduse ja noorte tulemusvaldkonna mõõdikuid, millesse on raha

investeeritud ja mis riigieelarve järgi peaks paranema. Madala haridustasemega mitteõppivate

noorte osakaal peaks õppimiskohustuse reformist tulenevalt paranema 10,2%-lt 9%-le. Sama

reformi tõttu peaks tõusma ka vähemalt keskharidusega noorte osakaal. Aasta pärast

lõpetamist on nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest

alla sihttaseme, st 26,2%. Eesmärk on olnud, et see oleks 30%, kuid sinna ei ole jõutud.

Korrigeeriti eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute

osakaalu protsenti 70%-lt 50%-le, kuna enne täielikult eestikeelsele õppele üleminekut ei ole

nii kõrgeid tulemusi võimalik eeldada. 2030. aastal on mõõdik viidud jälle 70% peale, kuna

siis lõpetavad esimesed lennud, kes täielikult eesti keeles õppisid. Õpetajate kutsekindlus ehk

õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes pärast lõpetamist õpetajana töötavad viiel

järjestikusel aastal, on 60%. Riigieelarve ootus on olnud alla selle, seega on mõõdik üle

riigieelarve sihttaseme.

Õpetaja töötasu alammäär on 2030 eurot ja arvestuslik keskmine palk 2497 eurot.

Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevusteks on kavandatud 69,1 miljonit eurot.

Kutsehariduse eelarve on 118,5 miljonit eurot ja kavandatud on 24 500 õppekohta.

Kõrghariduse korraldamiseks nähakse ette 331,95 miljonit eurot ning aastatel 2027–2030

tuleb luua üle 11 000 täiendava õppekoha. Teadus- ja arendustegevuse eelarve on 452,6

miljonit eurot ehk 0,97% SKP-st.

Minister lisas, et järgmisel struktuurivahendite perioodil väheneb haridusvaldkonna rahastus

peaaegu poole võrra ning suureneb sisejulgeoleku ja laiapindse riigikaitse rahastus. Teadus- ja

arendustegevuse struktuurivahendite vähenemist kavandatakse osaliselt hüvitada

riigieelarveliste vahenditega; 2028. aasta vahendid on kaetud, kuid aastateks 2029–2030 on

puudu ligikaudu 0,1% SKP-st.

Struktuurivahenditest kavandatakse 50 miljonit eurot probleemipõhisteks

rakendusuuringuteks, ligikaudu 103 miljonit eurot tööturu vajadustele vastavate teadmiste ja

oskuste arendamiseks, 30 miljonit eurot Rajaleidja ja riskinoorte toetamiseks, 35 miljonit

eurot õpetajate koolituseks ja kutsekindluse suurendamiseks ning 50 miljonit eurot

põhikoolijärgse koolivõrgu reformiks. Kavandatud tegevused hõlmavad kõrghariduse

arendamist suure tööjõuvajadusega valdkondades, kutsehariduse kompetentsikeskuste

loomist, OSKA süsteemi edasiarendamist, tehisintellekti- ja keeletehnoloogiate arendamist,

raskustes koolide toetamist ning kutsekoolide tehnoloogilist uuendamist.

Minister väljendas rahulolematust sellega, et eesti keele õppe ja keeleõppe arendamise

vahendid on kavandatud Kultuuriministeeriumi (KUM) valitsemisalasse. Tema hinnangul

peaksid need vahendid kuuluma HTM valitsemisalasse ning pärast Euroopa Komisjoniga

peetavate esialgsete läbirääkimiste lõppu tuleks rahastuse valitsemisala uuesti otsustada.

Liina Kersna viitas keeleseaduses tehtud muudatusele, mille kohaselt koondati eesti keele

õppe küsimused HTM vastutusalasse. Vaatamata sellele on vastavad struktuurivahendid

kavandatud KUM eelarvesse, mis tekitab segadust.

L. Kersna küsis, kas ülikoolidega on kokku lepitud põhimõtted, mille alusel jaotatakse

kõrghariduse täiendavate õppekohtade 13,3 miljonit eurot, sealhulgas kavandatud jaotus

prioriteetsete ja muude erialade vahel.

Kristina Kallas vastas, et ülikoolidega on esialgu raamkokkulepe, suunata 75% kõrghariduse

13,3 miljoni euro suurusest lisarahast prioriteetsetele, tööjõuvajadusest lähtuvatele erialadele

9

ning 25% muudele erialadele, et võimaldada rohkematel gümnaasiumilõpetajatel Eestis

kõrgharidust omandada. Raha täpne jaotus ülikoolide vahel lepitakse kokku halduslepingute

lisade läbirääkimistel.

Madis Kallas küsis, kas kõrghariduse täiendavate õppekohtade algselt arutatud 19,3 miljoni

euro ja kokku lepitud 13,3 miljoni euro arvutamisel lähtuti kehtivast riigi eelarvestrateegiast.

Samuti küsis ta, kas summade 6 miljoni euro suurune erinevus tuleneb sellest, et magistriõppe

lisakohtade rahastamiseks vahendeid ei saadud.

Kristina Kallas vastas, et nii 19,3 miljoni kui ka 13,3 miljoni euro arvestuse aluseks oli

kehtiv riigi eelarvestrateegia. Algses summas sisaldus 6 miljonit eurot magistriõppe

täiendavate õppekohtade loomiseks, kuid selleks lisavahendeid ei saadud. Kokku lepitud 13,3

miljonit eurot on seetõttu ette nähtud bakalaureuseõppe lisakohtade rahastamiseks.

Madis Kallas küsis, kas haridusvaldkonna struktuurivahendite suunamine sisejulgeolekusse

ja laiapindsesse riigikaitsesse tuleneb Euroopa Liidu suunistest või Eesti enda poliitilisest

valikust.

Kristina Kallas vastas, et sisejulgeoleku rahastamise suurendamine tuleneb nii Euroopa Liidu

suunistest kui ka Eesti enda valikutest. Euroopa Liidu tasandil loodi Schengeni piiriala

kaitseks eraldi rahastussuund, kuid märkimisväärse osa vahendite suunamise laiapindsesse

riigikaitsesse otsustas Eesti riik Rahandusministeeriumi ettepanekul. Minister nõustus

lahendusega tingimusel, et teadusrahastuse vähenemine hüvitatakse riigieelarvest ja

säilitatakse eesmärk suunata teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st. Tema hinnangul

vähendab see teaduse sõltuvust piirangutega struktuurivahenditest, kuid eeldab järjepidevaid

riigieelarvelisi otsuseid.

Triin Tomingas lisas, etjärgmise struktuurivahendite perioodi raha jaotatakse kahes etapis

ning praegused perioodide võrdlused ei ole lõplikud, sest 2031. aastal otsustatakse veel 15%

Eestile eraldatavate toetuste kasutamine. Seetõttu võib hiljem suureneda nii hariduse, teaduse

kui ka mõne muu valdkonna rahastus.

Euroopa Liidu eelarves on sisejulgeolek saanud senisest suurema rahastuse ning Eesti kui

idapiiririigi eraldis on eriti mahukas. Lisaks Schengeni ja muudele Euroopa Liidu

kohustustele võimaldab see investeerida laiapindsesse kriisikindlusse. Eesti

läbirääkimispositsiooni kohaselt on toetustest 38% kavandatud põllumajandusele ja maaelule,

33% konkurentsivõimele, digi- ja elukeskkonnale, 19% julgeolekule ja kriisikindlusele ning

10% haridus-, sotsiaal- ja tööturuvaldkonnale. Põllumajandusele oli Euroopa Liidu tasandil

ette nähtud 1,53 miljardit eurot, millele Eesti otsustas toidujulgeoleku toetamiseks

lisavahendeid suunata.

T. Tomingas lisas, et uuel perioodil on liikmesriikidel vahendite jaotamisel rohkem

paindlikkust ja Euroopa Liit reguleerib riikide tegevusi vähem. Sellega kaasneb ka vastutus

teha põhjendatud valikuid ning kasutada toetusi eelkõige reformide, suuremate

investeeringute ja muutuste elluviimiseks, mitte püsikulude või teenuste tavapärase

ülalpidamise katmiseks. Rahastus muutub tulemuspõhiseks, mistõttu tuleb iga tegevuse puhul

selgelt näidata, milline mõõdetav muutus investeeringuga saavutatakse.

Liina Kersna sõnas, etteadus- ja arendustegevus on otseselt seotud Eesti konkurentsivõime

ja tööviljakuse kasvuga. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulutuste kasv näitab, et

toetuste olemasolul investeerivad ettevõtted teadusesse, mistõttu tuleks teadusrahastust

käsitleda konkurentsivõime meetmetega terviklikult.

Triin Tomingas täpsustas, et järgmise perioodi paketis ei piirdu teadus- ja arendustegevuse

10

rahastus HTM-i 50 miljoni euroga. Koos teiste ministeeriumide teadus-, arendus- ja

innovatsioonitaotlustega on otseselt sellisteks tegevusteks kavandatud 135 miljonit eurot.

Arvestades ka küberkaitse, tehisintellekti, põllumajanduse, toidujulgeoleku ja teiste reformide

kaudu teadusasutustele tekkivat nõudlust, võib teadus- ja arendustegevusega seotud rahastuse

kogumaht seitsme aasta jooksul ulatuda ligikaudu 300 miljoni euroni.

Liina Kersna sõnas, et ettevõtete teadus- ja arendustegevuse eelduseks on ülikoolides

tehtavad alusuuringud. L. Kersna nõustus ministriga, et alusuuringute suurem rahastamine

Eesti riigieelarvest parandaks teadusrahastuse stabiilsust ja vähendaks sõltuvust

projektipõhistest toetustest.

Margit Sutrop sõnas, etteadus on Eesti konkurentsivõime alus, kuid senine rahastus ei taga

nooremteaduritele piisavaid karjäärivõimalusi ega akadeemilist järelkasvu. M. Sutropi

hinnangul on riiklike uurimistoetuste maht võrreldes nooremteadurite palgatoetustega liiga

väike ning tippkeskuste rahastus võimaldab juurde võtta vaid üksikuid teadlasi. M. Sutrop

leidis, et teadusrahastuse koondamine suurtesse projektidesse võib eriti kahjustada

humanitaarteadusi, kus on vaja väiksemaid ja personaalseid uurimistoetusi ning teemade

mitmekesisust.

M. Sutrop küsis, millistesse rahastussuundadesse kavatseb minister suunata alates 2028.

aastast riigieelarvest lisanduva 50 miljonit eurot ning kuidas tagatakse teadlaste

karjäärivõimalused ja järelkasv. Samuti küsis ta, kuidas kujundatakse Eesti Teadusagentuuri

kaudu rahastatava strateegiliste uuringute programmi (SUP) uurimissuunad ja projektimahud,

kes otsustusprotsessis osalevad ning kuidas arvestatakse humanitaarteaduste ja muuseumide

vajadusega väiksemate ja paindlikumate uurimisprojektide järele.

Kristina Kallas palus täpsustada, kas SUP puhul peetakse 150 000 euro suurust

projektimahtu liiga suureks või liiga väikeseks.

Margit Sutrop selgitas, et tema mure puudutab teadusrahastuse koondamist suurtesse

projektidesse. M. Sutropi hinnangul võib rahastuse killustatuse vähendamine sobida

loodusteadustele, kuid kahjustada humanitaarteadusi, kus on vaja toetada paljusid eri teemasid

ning väiksemaid ja personaalseid uurimisprojekte. Suurte projektide eelistamine võib jätta

olulised kultuuri- ja humanitaarvaldkonna uurimisteemad rahastuseta.

Kristina Kallas vastas, et SUP-i üksikasju on seni arutatud ametnike, mitte ministrite

tasandil. Peamine vaidlus ei puuduta projektide suurust, vaid seda, kas ministeeriumide

esitatud tegevused kvalifitseeruvad teadus- ja arendustegevuseks. KUM-iga seotud konkreetse

vaidluse kohta ei olnud ministril piisavalt teavet.

K. Kallas lisas selgituseks, et KUM-i teadus- ja arendustegevuse rahastus koosneb

ministeeriumi enda otsustada olevast baasrahast ning SUP-i jaoks mõeldud lisarahast.

Viimane suunati Eesti Teadusagentuuri kaudu jagamiseks, et leppida valdkondlikud

prioriteedid kokku neljaks aastaks. Ministeeriumil säilib võimalus rahastada uurimistegevusi

ka oma teadus- ja arendustegevuse vahenditest.

Margit Sutrop lisas, et kultuuriministrilt saadud teabe kohaselt ei jää KUM-ile

teadustegevuseks baasraha ning vahendid suunatakse HTM-i valitsemisalasse. M. Sutrop

palus ministril rahastuse jaotuse üle kontrollida.

M. Sutrop juhtis tähelepanu ka muuseumijuhtide avalikult väljendatud murele, et rahastuse

muutmine võib jätta näituste ja muu sisulise tegevuse aluseks oleva väiksemahulise

uurimistöö rahastuseta.

Kristina Kallas vastas, et riiklikud uurimistoetused ja teadusasutuste baasrahastus

moodustavad kokku üle 110 miljoni euro ning nooremteadurite palgatoetused ligikaudu 31

11

miljonit eurot. Alates 2028. aastast lisanduva 50 miljoni euro kasutamise põhimõtted tuleb

veel kokku leppida. Ministri hinnangul tuleks lisaraha suunata nii riiklikesse

uurimistoetustesse kui ka baasfinantseerimisse. Eraldi tuleb otsustada, kas säilitada senine

võrdne jaotus või kasutada teistsugust proportsiooni.

Margit Sutrop sõnas, etteadusasutuste baasfinantseerimise suured koondsummad ei pruugi

näidata teadlaste tegelikke palgavõimalusi, sest ülikooliti kasutatakse vahendeid erinevalt

ning märkimisväärne osa võib kuluda hoonete ülalpidamisele, seadmetele ja lähetustele. M.

Sutrop tõi Tartu Ülikooli näite, kus instituutidele eraldatavast baasrahast ei piisa sageli

teadlaste püsivaks palkamiseks.

M. Sutrop palus ministril kinnitada, kas kõrghariduse täiendavate õppekohtade 13,3 miljonit

eurot on püsivalt eelarve baasis ning kas sellest rahastatakse ka järgmistel aastatel nende

üliõpilaste õpinguid, kes alustavad õpinguid 2027. aastal.

Kristina Kallas kinnitas, et kõrgharidusele lisanduv 13,3 miljonit eurot on kavandatud

eelarve baasi ka järgnevateks aastateks.

Madis Kallas küsis, milles seisneb raskustes koolide õppe tugevdamise meede ning kuidas

kavatsetakse selle abil vähendada koolide õpitulemuste ebavõrdsust.

Kristina Kallas vastas, et meetme täpne sisu ja raha jaotamise põhimõtted on alles

väljatöötamisel. Hariduse Kvaliteediagentuur on koostanud koolide kvaliteedimõõdikud ja

toetussüsteemi ning alustanud koostööd nõrgemate õpitulemustega koolidega. Pilootprojekti

tulemuste põhjal kujundatakse nõustamisel põhinev meede nende koolide toetamiseks, kellel

on raskusi õpitulemuste parandamisega.

Liina Kersna märkis, et ülikoolide elluviidavas pilootprojektis valitakse eri näitajate alusel

välja tuge vajavad koolid ning pakutakse neile pikaajalist tuge. Nõustajad töötavad

järjepidevalt kogu kooli juhtkonnaga, kuni õpitulemused hakkavad paranema. L. Kersna pidas

programmi suunitlust väga oluliseks.

Margit Sutrop küsis kutseharidusreformi rahastamise kohta. Kas eelarves esitatud summad

sisaldavad kutseharidusele lubatud ligikaudu 14 miljoni euro suurust lisarahastust või

lisandub see eelarves kavandatud vahenditele.

Kristina Kallas vastas, et riigi eelarvestrateegias oli 2027. aastaks kutseharidusele juba

kavandatud 8 miljonit eurot ning ministeerium suunab eelarve- ja struktuurivahendite

ümberkorraldustega valdkonda veel 8,7 miljonit eurot. Lisavahendeid kasutatakse muu hulgas

õppevara soetamiseks seoses õpilaste arvu ja õppeaja kasvuga ning ligi 2 miljonit eurot

tehisintellektiga seotud õppe arendamiseks. Minister märkis, et täiendav raha ei ole

kavandatud püsivalt eelarve baasi, mistõttu tuleb 2028. aasta rahastus uuesti otsustada ning

kutsekoolidel puudub võimalus pikemalt ette planeerida.

Liina Kersna viitas kultuurikomisjonis toimunud kutseharidusreformi arutelul kõlanud

väitele, nagu ei oleks kutseharidusele lisaraha kavandatud.

Kristina Kallas selgitas, etriigi eelarvestrateegias juba sisaldunud 8 miljonit eurot ei olnud

uus lisaraha, vaid see suunati varasema prioriseerimise käigus kutseharidusse teistest

valdkondadest ja riigieelarve programmidest.

Tõnis Lukas küsis, kas huvihariduse riiklik toetus väheneb kavandatud kärpe ulatuses.

Samuti soovis ta teada, miks jääb teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastus 2027. aastal

0,97%-le SKP-st, kuigi eesmärk on tagada vähemalt 1% SKP-st.

T. Lukas palus samuti täpsustada ka kutse- ja kõrghariduse rahastamist. Kas 2027. aasta

eelarvesse kavandatud vahendid katavad üksnes suurenenud vastuvõtu esimese aasta kulud

12

ning kas järgnevate aastate kasvava vastuvõtu ja õpingute jätkumise rahastamiseks tuleb

edaspidi eraldada täiendavaid vahendeid.

Kristina Kallas kinnitas, et 2027. aasta eelarves kutse- ja kõrgharidusele kavandatud

vahendid katavad 2027. aasta suurenenud vastuvõtu kulud ning 2027. aastal vastu võetud

õppijate õpingute jätkamise kulud aastatel 2028–2029. Uue, 2028. aasta vastuvõtu

rahastamiseks tuleb 2028. aasta eelarvesse kavandada täiendavalt ligikaudu 8 miljonit eurot

kutseharidusele ja 12 miljonit eurot kõrgharidusele.

Liina Kersna küsis, miks ei kavandanud valitsus kutse- ja kõrghariduse kasvava vastuvõtu

rahastamiseks vajalikke lisavahendeid riigi eelarvestrateegiasse pikemaks perioodiks.

Kristina Kallas vastas, et riigi eelarvestrateegia koostati 4% puudujäägi piiranguga ning

aastateks 2028–2030 kavandati täiendavaid kulusid üksnes kaitsevaldkonnas, kus nähti ette

5% SKP-st. Muude valdkondade lisakulude otsused jäeti järgmiste riigieelarvete koostamise

ajaks. Minister märkis, et tema valitsuses töötamise ajal ei ole pikaajaliste lisakulude

etteplaneerimine olnud tavapärane praktika.

Liina Kersna sõnas, etkõrghariduse tegevustoetuse kasv oli varem kavandatud mitmeks

aastaks ning nelja aasta jooksul lisandus ligikaudu 120 miljonit eurot, kuigi osa kavandatud

kasvust jäi realiseerimata.

Kristina Kallas vastas, et ka eestikeelsele õppele ülemineku raha kavandati algselt eelarve

baasi ainult esimeseks aastaks ning järgnevate aastate vahendeid tuli igal aastal uuesti

taotleda.

Margit Sutrop sõnas, et õppijate arvu suurim demograafiline kasv on oodata 2029. aastal

ning sellega tuleb järgmise valitsuse eelarveotsustes arvestada.

M. Sutrop küsis TI-hüppe 3,6 miljoni euro suuruse lisarahastuse kohta. Kas selle vajadus

tuleneb litsentsitasude ja kasutajate arvu kasvust, eraraha osakaalu vähenemisest või

mõlemast ning kuidas programmi rahastus ja maht muutuvad.

Kristina Kallas vastas, et 3,6 miljoni euro suurune lisarahastus on vajalik TI-hüppe

programmi laienemise ja eraraha osakaalu vähenemise tõttu. Kutsekoolide lisandumisel

kasvab õppijate arv ligikaudu kahekordseks. Gümnaasiumide 25 000 litsentsile lisandub üle

20 000 kutsekoolide litsentsi. Programmi kaasatakse ka kõik põhikooli õpetajad alates 5.

klassist, mistõttu suurenevad nii osalejate arv kui ka töömaht.

Liina Kersna tänas ministrit ja komisjoni liikmeid arutelus osalemise eest.

4. Info ja muud küsimused

Infot ei edastatud ja muid küsimusi ei tõstatatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Kersna

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Merje Noorlind

protokollija

Kultuuriministeeriumi prioriteedid RES 2027–2030 ja RE 2027 vaates

Heidy Purga

kultuuriminister

Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2027. aasta eelarvest üldiselt

2027. a on planeeritav kulude ja investeeringute eelarve maht

355,8 mln €,

mis moodustab kogu riigieelarve kuludest ja

investeeringutest 1,67%.

2026. a 367,3 mln (koos lisaeelarvega), 1,77%.

Olulisemad lisavahendid 2027–2030

Kultuuriranitsa toetusmeede

+ 1,5 mln € Meetme maht kokku

3 mln € aastas

Film Estonia tagasimakse määr

30% → 40%

Rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede

+ 2 mln € Meetme maht kokku

5 mln € aastas

,,Sport Kooli’’ programm

+2 mln € Ühekordne meede

Kultuuritöötajate palgafond

+2,9 mln €

Palgavahendite (2,9 mln eurot) jaotuspõhimõtted

Lisaraha annab asutuste juhtidele võimaluse tõsta töötajate palku vastavalt oma asutuse vajadustele

ja palgaolukorrale

1720 € Kõrgharidusega kultuuritöötajate

miinimumpalk jääb 2026. a tasemele

Kultuuriministeeriumi haldusala asutuste

palgafond 2027. aastal

↑ 2,5 %

+ 2,9 mln €

EL struktuurivahenditest (SF21+) ja teistest välistoetuste abil toetatud KUM valitsemisala valdkonnad ja programmid riigieelarve strateegias 2027-2030

Muud KUM projektid

94 339 € · <1%

2027: 66 017 €

SF 21+ Loomemajandus

4,3 mln € · 9%

2027: 1,8 mln €AMIF

3,2 mln € · 7%

2027: 1,19 mln €

SF liikumisharrastuse projekt

544 320 € · 1%

2027: 448 240 €

SF 21+ Lõimumine, sh kohanemine 23,9 mln € · 51%

2027: 10,4 mln €

KOGUMAHT 2027-2030

47,1 mln € SUURIM PROGRAMM

Lõimumine 51% 2027. AASTA MAHT

21,4 mln € 5

Šveitsi–Eesti koostööprogramm

5,2 mln € · 11%

2027: 3,3 mln €

EMP ja Norra fondid 2021–2031

6,5 mln € · 14%

2027: 1,2 mln €

SF 21+ KUM digipööre

3,38 mln € · 7%

2027: 3,0 mln €

Välisvahendite maht koos riikliku kaasfinantseeringuga

Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite maht valdkondade ja perioodide lõikes (praegune vs uus periood)

EL toetus miljonites eurodes

Liikumine ja kultuuriharidus 10

Loomemajandus 9,3

Loomemajandus 11

Ajaloolised linnakeskused 35

Lõimumine-, sh kohanemine 34,9

Lõimumine-, sh kohanemine 36,2

0

25

50

75

100

2021-2027 2028-2034

44,2 mln €

92,2 mln €

Prioriteedid 2027–2030 perioodiks: Mõõdikud

Prioriteedid 2027–2030:

Looming

• Suurendame laste ja noorte osalemist kultuuris, sealhulgas kultuuriranitsa kaudu.

• Kasvatame Eesti kultuuri ja loomemajanduse rahvusvahelistumist, ekspordivõimet ja nähtavust.

• Parandame kultuurivaldkonnas töötavate inimeste ja loovisikute toimetulekut, liikudes töötasudega Eesti keskmise suunas ning ajakohastades loovisikute sotsiaalsete garantiide süsteemi.

• Suurendame voogedastusplatvormide panust Eesti audiovisuaalloomesse.

• Suurendame avalik-õigusliku meedia kriisikindlust luues kriisikindlad raadio- ja televisiooniprogrammide väljastamise ja edastamise võimalused.

Prioriteedid 2027–2030:

Kultuuriväärtused

• Viime läbi rahvaraamatukogude reformi ja

loome ühtse raamatukogude andmekogu kõigile Eesti elanikele.

• Töötame välja EL tasandil ühise piiriülese digipärandi säilitusteenuse.

• Viime läbi kultuurimälestiste inventuuri ja muinsuskaitse seaduse järelhindamise.

• Parandame kultuuripärandi säilitamistingimusi jätkates pärandihoidlate rajamise

ettevalmistusega.

• Tugevdame KUM haldusala

kriisivalmidust viies läbi õppuseid ja investeerides vastavasse taristusse.

Prioriteedid 2027-2030:

Kultuuriline mitmekesisus • Muudame kohanemisprogrammi:

o personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks, sh arendame infoteenuse „Eestis kohanemine” täiemahuliseks sündmusteenuseks;

o kättesaadavaks ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele.

• Pakume kutsealustele, kelle eesti keele oskus on alla B1-taseme, keeleõpet.

• Tugevdame omavalitsuste võimekust lõimumis- , sh kohanemisteenuste arendamisel ning pakkumisel.

• Toetame lõimumist edendavaid kogukondlikke tegevusi üle Eesti.

• Panustame Ida-Virumaal, kus kultuurielus osalemine on vähenenud, kultuuri- ja sporditegevustesse.

• Viime läbi Eesti Integratsiooni Monitooringu, mille tulemused avalikustatakse 2027.a kevadel.

Prioriteedid 2027–2030:

Sport

• Suurendame laste võimalusi liikuda koolipäeva jooksul, sh professionaalse juhendamise toel, rakendades ja tugevdades „Sport Koolis“ programmi.

• Edendame saavutussporti läbi:

o Team Estonia programmi;

o teaduspõhise spordi arendamise;

o Audentese Spordigümnaasiumi.

• Edendame liikumisharrastust läbi:

o liikumisaktiivsuse tegevuskava elluviimise;

o regionaalse koostöö tugevdamise;

o treenerite tööjõukulu toetuse tõstmise.

• Toetame Eestis toimuvate rahvusvaheliste võistluste korraldamist.

• Rahastame riiklikult ja regionaalselt tähtsaid spordiobjekte.

• Loome saavutusspordis ja liikumisharrastuses osalejatele eetilise ning turvalise keskkonna.

Olulisemad eelnõud

2026–2027 Meediateenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (voogedastusplatvormid) (I kooskõlastusring läbitud)

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahvaraamatukogu ja seonduvate seaduse muutmise eelnõud

Meediateenuste jt seaduste muutmine (televisiooni- ja raadioload, AV-teenuse taasedastamine, meediavabaduse määrusRIIGIKOGUS

Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse jt seaduste muutmise seaduse eelnõu (I kooskõlastusring läbitud) (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/880, 17. aprill 2019, mis käsitleb kultuuriväärtuste sissetoomist ja importi, rakendamine)

VÄLJA- TÖÖTAMISEL

Olulisemad eelnõud

2026–2027

Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (ERM) (kooskõlastamisel)

Spordiseaduse muutmise seadus (distsiplinaar- ja apellatsioonkolleegiumide loomine) (väljatöötamisel)

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (väljatöötamisel)

Muinsuskaitseseaduse järelhindamine (analüüs koostamisel)

Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise VTK (väljatöötamisel)

VÄLJA- TÖÖTAMISEL

Aitäh!