Kliimaministeeriumi 2027. aasta riigieelarve

Programmi tegevuste lõikes

26.10.2026

1

2

1 007,2 mln € valitsemisala kulud 2027

−17% muutus võrreldes 2026

466,7 mln € välistoetused ja RKF

315,5 mln € investeeringud

80,4% kuludest toetused

Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus

46,4 mln

Energeetika, maavarad ja välisõhk 37,9 mln

Keskkonnahoidlik areng ja kliimapoliitika 34,3 mln

Elukeskkond ja ringmajandus 138,2 mln

Meri ja vesi 79,0 mln

Transport ja liikuvus 653,5 mln

Miks eelarve väheneb?

• Välistoetuste maht väheneb 33,45% (2027. aastal).

• RRF ja 2021–2027 EL projektid lõpevad järk-järgult.

• 2027. aasta ühekordne investeeringukärbe on 39 mln €.

Energeetika- ja keskkonnaministri vastutusala

3

Erkki Keldo Kliimaministeerium

4

Energeetika- ja keskkonnaministri vastutusala eelarve

118,7 mln € 2027 eelarve

−24% muutus 2026 suhtes

Programm: Energeetika, maavarad ja välisõhk 37,9 mln € −41%

Programm: Keskkonnahoidlik areng ja kliimapoliitika 34,3 mln € +12%

Programm: Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus 46,4 mln € −24%

Energeetika, maavarad ja välisõhk

37,9 mln € −41%Programmi tegevused

1. Energiajulgeolek ja kriisikindlus 6,1 mln €

2. Puhas energiavarustus 18,2 mln €

3. Maavarad 4,4 mln €

4. Välisõhu kvaliteet 9,2 mln €

PROGRAMMI EESMÄRK

Eestis on hea välisõhu kvaliteet. Energiavarustus on pidev ja kindel ning energia lõpphind konkurentsivõimeline ja energiatarbimine on säästlik. Maavarade uurimine, kaevandamine ja haldamine toetavad kestlikku arengut.

VALITUD 2027 MÕÕDIKUD

Mõõdik Tegelik 2027

Puhta elektrienergia toodangu suhe elektri tarbimisse, %

38,88 (2024)

43

Uuendatud õhukvaliteedi seirevõrkude osakaal, %

0 (2024)

50

Tegelik tase: viimane teadaolev tase aastast 2025 või sulgudes märgitud aasta.

3

​1 - Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise toetamine Euroopa Regionaalarengu fondist (4,87 mln €) 2 - Jätkub kahe rohevesiniku projekti elluviimine kuni 2029. aasta lõpuni, et toetada taastuvgaaside tootmise ja kasutuselevõtu kasvu (1,25 mln €)​, Biometaani kasutuselevõtu soodustamine (1,3 mln €)​, Tuuleenergia edendamise toetamine (6 mln €), CO2 pilootprojekt ELWIND (3,2 mln €)​, Vesiniku terviktehnoloogiate kasutusele võtmine (7 mln €)​ 3 – Jätkatakse Kaevandamise pärandmõjude vähendamist (õiglase ülemineku fond) 4 - Õhuseire arendamine (2,6 mln €)​, elamute kohtkütte toetamine (3 mln €)

OLULISED TEGEVUSED 2027

14%

-59%

-24%

5%

Toetuse raames uuendatud küttesüsteemidega elamud kokku, tk

1050 1100

Keskkonnahoidlik areng ja kliimapoliitika

34,3 mln € +12%Programmi tegevused

1. Kliimamuutuste leevendamine ja kohanemine 18,9 mln €

2. Ilma- ja kliimaandmed ning prognoosid 2,8 mln €

3. Keskkonnateadlikkus ja keskkonnahoidlik areng 12,6 mln €

PROGRAMMI EESMÄRK

Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnahoidlik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus.

VALITUD 2027 MÕÕDIKUD

Mõõdik Tegelik 2027

Kohalike omavalitsuste osakaal, kes on koostanud kliima ja energiakava, %

90 94

Uuendatud ilmajaamade osakaal, % 90 99

Keskkonnaharidusprogrammides õpilaste osaluskordade arv

60 000 100 000

3

1 - LIFE-SIP AdaptEST projektiga jätkamine, mille eesmärk on suurendada ühiskonna valmisolekut kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks läbi metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning kaasaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu (2027. a osa on 2,3 mln €, kogumaht 18,8 mln €)​ 2 – Keskkonnaagentuuri tegevused 3 - Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud koostööprojektide kaasrahastamine (0,48 mln €) ning uuringute toetamine (2,59 mln €)​, CO2 pilootprojektide avatud voorud (5,32 mln €)​, Rahvusvahelise kliimapoliitika alase koostöö toetamine (1,33 mln €)​, Rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste aruandluse toetamine (2,58 mln €)​, Mullastiku uuring (1,3 mln €)​

OLULISED TEGEVUSED 2027

63%

-2%

-23%

Tegelik tase: viimane teadaolev tase aastast 2025 või sulgudes märgitud aasta.

Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus

46,4 mln € −24%Programmi tegevused

1. Elurikkuse ja mulla kaitse 23,4 mln €

2. Metsandus ja jahindus 13,6 mln €

3. Keskkonnakorraldus 5,5 mln €

4. Kiirgusohutus 1,2 mln €

PROGRAMMI EESMÄRK

Eestis on puhas ja elurikas keskkond ning kestlik keskkonnakasutus.

VALITUD 2027 MÕÕDIKUD

Mõõdik Tegelik 2027

Liigikavade I ja II prioriteedi tegevuste täitmise määr, %

60 90

Aasta jooksul taastatud elupaikade pindala, ha

4 000 4 000

Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse koostatud alamaktide arv, tk 0 3

Tegelik tase: viimane teadaolev tase aastast 2025 või sulgudes märgitud aasta.

3

1 - LIFE IP elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja põllumajandusmaa toetused (1,6 mln €) ​, ÜF Elupaikade taastamise, pärandniitude taastamise ning linnaruumi ja looduse lõimimise kavade elluviimise sh elurikkuse parendamise toetamine (4,2 mln €)​, CO2 Ökosüsteemide kaitse ja taastamise toetamine (2,0 mln €)​ 2 - Metsastamise ja erametsanduse toetamisel jätkatakse metsastamise toetusmeetme ning teiste toetusmeetmete rakendamist (6,2 mln eurot) 3 - Tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOS) alamaktide väljendamist (6,2 mln €)​ töötamine ning pädeva tuumaregulaatori loomine (lisarahastus 2027.aastaks kokku 2,5 mln € (SIM, HTM, MKM, millest KLIM -75 tuhat €)​

OLULISED TEGEVUSED 2027

0%

-5%

-25%

-66%

5. Kesksed IT-teenused 2,8 mln € -78%

- 50 Erametsade uuendamise osakaal erametsade uuendusraiete ja halva tervisliku seisundi tõttu raiutud alade pindalast (%)

Muud investeeringud 2027. aastal

3

• Keskkonnaagentuur: kahe radaritorni ehitus, kahe ilmaradari soetamine koos paigaldusega ning lisaks ilmaradaritele kupli soetamine ja paigaldus, Peipsi poi soetamine ja äkksadude metoodika, integratsioon prognoosi lahendusega, teavituste edastamise valmidusega (3,6 mln €)

• Eesti Loodusmuuseum: kliimaekspositsiooni soetamine (0,7 mln €)

• Eesti Geoloogiateenistus: Eesti-Läti programmi vahenditest piiriüleste põhjaveeressursside ja sõltuvate ökosüsteemide reaalaja seireks digitaalne infoplatvorm (0,04 mln €) ning Arbavere puursüdamike hoidla ehitustööd (1,0 mln €)

• Kliimaministeerium: kesksed IT investeeringud (0,5 mln eurot) ja avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetus (FNLC) (0,67 mln eurot)

Ilmaradar

LISA 1. Ülevaade 2027.a meetmete mõjust 2026 2027 2028 2029 2030 kokku Kliimaministeerium -35,0 185,6 -124,7 -48,7 -135,6 -159,0

Välistoetuste ümberplaneerimine (tõstmine RRF vahenditesse) 0 80 0 40 0 120

sh Rail Baltica 0 26,6 0 0 0 26,6 sh riigimaanteede investeeringud 0 53,4 0 40 93,4

Teehoiu rahastuse täpsustamine seoses mootorsõidukimaksu vähenemisega 0 0 0 2 0 2

RB investeeringu aastatevahelise jaotuse täpsustamine ja lisarahastus -8,2 27,2 -55,9 -19,3 -145,8 -202

sh RB aastatevaheline ümbertõstmine -8,2 27,2 0 -15 -4 0 sh RB investeeringute lisarahastus 0 0 -55,9 -4,3 -141,8 -202

Eelarverevisjon (reisilaevade toetusmeetme vähendamine) 10,5 10,8 10,9 10,9 43,1

Eelarverevisjon (jääkide vähendamine) - Rohuküla sadama kai ehitus 0,3 1,9 0 0 0 2,2

Korterelamute rekonstrueerimistoetus 20% toetusmääraga 2028-2029 0 0 -80 -80 0 -160

KLIM investeeringute vähendamine - riigimaanteed 0 39 0 0 0 39 Kultuuritöötajate ja siseturvalisuse palgafondi kasv 3% 0 -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 -0,8 Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus 0 -0,1 0 0 0 -0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine

0 0 0,05 0,08 0,09 0,22

Aastate vaheline ümberplaneerimine -27,1 27,9 0,6 -0,2 -0,6 0,0 sh Rail Baltica aastatevaheline ümbertõstmine -20 20 0 0 0 0 sh riigimaanteede investeeringud -11 11 0 0 0 0

sh suurperede eluaseme toetused ja keskkonnaprogrammi toetused 3 -3 0 0 0 0

sh Veeteede süvendamine 0 0,33 0,33 0 0 0 Sh Arbavere puursüdamike hoidla 0 -0,63 0,25 0,38 0 0 Sh Veesõidukite investeeringute ümbertõstmine 1,11 0 0 -0,56 -0,56 0 Sh IT arendused -EELIS -0,23 0,23 0 0 0 0

CO2- Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimine ja arendamine, KLIM alameede

-0,6 0 0 0 -0,6

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 171

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 11.47

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja,

Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Züleyxa Izmailova ja Tiit Maran

Kutsutud: Hanah Lahe töövari Villem Kiviselg (1.-3. päevakorrapunkt), energeetika- ja

keskkonnaminister Erkki Keldo, finantsosakonna nõunik Liivi Fuchs ning strateegiaosakonna

nõunik Krista Tõnisson (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisalast

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Yoko Alender tutvustas komisjonile nädala töökava. Komisjoni liikmed töökava kohta

ettepanekuid ega täiendusi ei esitanud.

Esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisalast

3. Info ja muud küsimused

3.1. Delegatsiooni moodustamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi kolmekümne esimeseks (COP31) istungiks

Teisipäev, 27.10.2026 kell 14.30

1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi taristuministri valitsemisalast

2. Info ja muud küsimused

Neljapäev, 29.10.2026 kell 14.00 ruumis L241

1. Vabariigi Valituse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698

SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

2

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava välja saadetud kujul (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037

SE) Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisalast

Erkki Keldo andis ülevaate Kliimaministeeriumi 2027. aasta eelarvest ning energeetika- ja

keskkonnaministri vastutusala prioriteetidest (lisa 1). Kliimaministeeriumi valitsemisala kulud

vähenevad 17% ja ministri vastutusala eelarve 24%, peamiselt välistoetuste mahu ning

programmide kulude aastatevahelise jaotuse tõttu. Minister tõi olulisemate tegevustena esile

kaugküttesüsteemide renoveerimise jätkamise, rohevesiniku, biometaani ja tuuleenergia

projektide edendamise, keskkonnaseisundit ja kliimamuutustega kohanemist toetavad

tegevused ning elurikkuse ja metsanduse meetmed. Tuuleenergia kohaliku kasu meetmeks on

järgmiseks kaheks aastaks kavandatud vähemalt 12 miljonit eurot. Tuumaregulaatori

ettevalmistamiseks on 2027. aastaks kavandatud 2,5 miljonit eurot. Lisaks suunab Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) kahel järgmisel aastal kummalgi aastal 12 miljonit eurot

looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamiseks. Minister nimetas edasiste

prioriteetidena tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist, tuuleenergia kohaliku kasu

meetme rakendamist ning bürokraatia vähendamist ja ülereguleerimise vältimist.

Andres Metsoja küsis tuuleenergia kohaliku kasu meetme rakendamise tingimuste kohta

ning tõi näiteks Seljametsa tuulepargi planeeringu ja ehitusloa menetluse. Erkki Keldo

selgitas, et meetme eesmärk on mitte jätta kõrvale arendusi, mille elluviimiseks on viimasel

ajal juba samme astutud. Meede rakenduks kahes etapis, planeeringu kehtestamisel ja

ehitusloa andmisel, ning toetuse suurus sõltuks tuulepargi suurusest. Toetuse ülemmäär on

kuni viis miljonit eurot. Meetme täpse ajalise kohaldamisala lubas minister üle kontrollida.

Andres Metsoja küsis täiendavalt, kas meede võiks rakenduda ka olemasoleva tuulepargi

laiendamise korral. Ta tõi näiteks Tootsi-Sopi tuulepargi kavandatava laiendamise aktiivsele

turbaalale ning võimaluse suunata osa enampakkumise või hoonestusõiguse tulust kohaliku

omavalitsuse eelarvesse. Erkki Keldo vastas, et olemasoleva planeeringu laiendamise või

elluviimise korral vajab meetme rakendamine täpsustamist, ning lubas küsimuse

ministeeriumis üle täpsustada. Minister toetas maapõueseaduse muutmist, et võimaldada

taastuvenergia arendamist kaevandamisloaga aladel. Ta tõi võrdluseks riigivaraseaduses

sätestatud põllumaa rendileandmise korra, mille kohaselt on senisel kasutajal enampakkumise

korral õigus pakkuda võitjaga samaväärset hinda.

Yoko Alender juhtis tähelepanu maapõueseaduse menetlemisel väljendatud seisukohtadele.

Erkki Keldo rõhutas Riigikogu poliitilise mandaadi tähtsust ning riigiasutuste rolli riigi

poliitiliste eesmärkide elluviimisel. Samuti pidas ta vajalikuks soodustada

maismaatuuleenergia arendamist, et suurendada Eesti elektritootmisvõimsust.

Tarmo Tamm küsis omamaise pikaajalise energiasalvestuse arendamise ja ühe sellekohase

projekti edenemise kohta. Erkki Keldo märkis, et lühiajalise energiasalvestuse projekte

lisandub. Kõnealuse pikaajalise salvestusprojekti investoritega ei ole tema ametiajal arutelu

toimunud. Minister selgitas, et suuremahuliste energiaprojektide elluviimiseks on vaja välja

töötada sobiv finantseerimisraamistik, sealhulgas analüüsida riigi võimalikku rolli. Tarmo

Tamm rõhutas pikaajalise energiasalvestuse arendamisega tegelemise olulisust. Erkki Keldo

lisas, et Kliimaministeeriumi, Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning

majandusministri kohtumisel lepiti kokku, et Kliimaministeerium annab sisendi

suurprojektide kohta ja EIS tegeleb nende finantseerimisraamistiku analüüsimisega.

Hanah Lahe küsis, kelle vastutusalasse kuulub põhjavee valdkond ja milline on

3

Riigikontrolli auditis käsitletud teema hetkeseis. Erkki Keldo vastas, et põhjavee valdkond

kuulub taristuministri vastutusalasse.

Mait Klaassen küsis, kas looduskaitseliste piirangutega maa omandamine toimub üksnes

maaomaniku soovil. Samuti küsis ta võimaluse kohta anda maaomanikule maa müümise

asemel vahetusmaad. Erkki Keldo kinnitas, et maa omandamine toimub omaniku soovil,

ning märkis, et esitatud on 180 taotlust. Minister selgitas, et maa vahetamine on tehniliselt

võimalik, kuid selleks peab olema selge õiguslik raamistik. Ta viitas kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadusele (KAHOS), mida kohaldatakse muu hulgas riigile vajalike

maade omandamisel. Minister lisas, et jätkab metsandusnõukoja tööd kestliku

metsamajandamise lahenduste leidmiseks. Tema sõnul tuleb esmalt jõuda osapooltega ühisele

arusaamale lähteandmetest ning lahenduste otsimisel arvestada elurikkuse, metsamajandamise

ning majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete aspektidega.

Yoko Alender küsis, kas metsandusnõukoda on andnud teadusnõukogule ülesande selgitada

metsanduse lähteandmeid. Erkki Keldo selgitas, et metsandusnõukogu edastas

teadusnõukogule sisendi. Eri valdkondade teadlastest koosneva teadusnõukoja ülesanne on

aidata luua selgem arusaam lähteandmetest ja anda sisend kestlikkuse mõõdikute

määratlemiseks. Uuringuid saab teha Keskkonnaagentuur (KAUR), kellel on selleks vajalik

pädevus ja võimekus. Minister märkis, et mõõdikute valikul tuleb arvestada Eesti eripära ja

olemasolevaid andmeid ning ühise raamistiku kujundamine nõuab süsteemset tööd ja aega.

Andres Metsoja küsis, kuidas sobituvad omavahel RMK-le seatud dividendiootus,

looduskaitseliste piirangutega maade omandamiseks kavandatud 12 miljonit eurot aastas ning

majandatava riigimetsa pindala vähenemine. Erkki Keldo vastas, et looduskaitseliste

piirangutega maade omandamiseks kavandatud summa on RMK jaotamata kasumit ja tulevasi

dividende arvestades rahaliselt jätkusuutlik. Ta märkis, et kaitse alla võetakse järjest rohkem

raieküpset metsa, mis tekitab RMK-le raskusi. Ministri sõnul vajab RMK

metsamajandamiseks pikaajalist vaadet ja kindlust, milles arvestatakse metsa osakaalu, raiet

ja metsade uuendamist.

Andres Metsoja küsis, milline võib olla majandatava vara vähenemise pikaajaline mõju

RMK võimalustele täita talle pandud ülesandeid. Erkki Keldo vastas, et kümne aasta arengut

ei ole võimalik ette näha, sest see sõltub muu hulgas edasistest poliitilistest otsustest metsade

kaitse alla võtmise kohta. Minister kinnitas, et praeguste otsuste põhjal on RMK tegevus

majanduslikult jätkusuutlik. Pikemaajaliste valikute üle tuleb tema sõnul pidada

ühiskondlikku ja poliitilist arutelu.

Tarmo Tamm küsis, kas metsade kaitse alla võtmise ning puidu ja biogeense süsiniku

kasutamise eesmärkide vahel esineb vastuolu. Erkki Keldo märkis, et Euroopa Liidu

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) süsiniku sidumise

arvestusmetoodika on ülevaatamisel. Tema sõnul võimaldab LULUCF-i arvestus kohustusi

järgmistesse perioodidesse üle kanda, mistõttu ei pidanud ta trahviriski praegu aktuaalseks.

Ministerlisas, et tegi metsandusnõukogus ettepaneku jätkata nende metsaseaduse ja

looduskaitseseaduse muudatustega, mille suhtes ei ole osapooltel olulisi erimeelsusi ning

mille eesmärk on lihtsustada riigiga asjaajamist ja vähendada tarbetut bürokraatiat. Keldo

märkis, et ettepanekud on valitsuse avaliku kooskõlastuse läbinud, ning avaldas valmisolekut

toetada ka muudatuste algatamist keskkonnakomisjoni poolt. Yoko Alender märkis, et

enamik ettepanekuid on mõne seaduseelnõu raames komisjonile juba esitatud. Komisjon

koondab ettepanekud ja vaatab need vajaduse korral koostöös ministeeriumiga üle.

3. Info ja muud küsimused

Yoko Alender andis teada, et Riigikogu juhatuse selgituse kohaselt on komisjonil õigus oma

töökava ise kinnitada, määrata päevakorrapunktide järjestus ja arutada komisjoni enamuse

4

toetatud küsimusi.

3.1. Delegatsiooni moodustamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi kolmekümne esimeseks (COP31) istungiks

Yoko Alender tuletas meelde, et keskkonnakomisjoni poolt on Eesti delegatsiooni koosseisus

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 31. konverentsile (COP31), mis toimub 9.-

20. novembril 2026 Türgis, Antalyas, minemas Andres Metsoja ja Tarmo Tamm. Komisjon

otsustas oma 14.09 istungil hüvitada nende sõidukulud, aga nad soovivad lisaks ka majutuse

hüvitamist. Yoko Alender tegi ettepaneku, et Andres Metsoja ja Tarmo Tamm annaksid pärast

lähetust komisjonile ülevaate konverentsist ja Eesti seisukohtade esindamisest.

Otsustati:

1. Hüvitada keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja ja liikme Tarmo Tamme COP31

välislähetusega seotud majutuskulud keskkonnakomisjoni välislähetuse summadest

(konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres

Metsoja, Tarmo Tamm).

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija

Riigikogu keskkonnakomisjoni

istungi protokoll nr 171

Tallinn, Toompea Esmaspäev, 26. oktoober 2026

Algus 11.10, lõpp 11.47

Juhataja: Yoko Alender (esimees)

Protokollija: Elle Nora Kalind (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres Metsoja,

Tarmo Tamm

Komisjoni ametnikud: Elle Kaur (nõunik-sekretariaadijuhataja), Vivi Older (nõunik)

Puudusid: Rain Epler, Züleyxa Izmailova ja Tiit Maran

Kutsutud: Hanah Lahe töövari Villem Kiviselg (1.-3. päevakorrapunkt), energeetika- ja

keskkonnaminister Erkki Keldo, finantsosakonna nõunik Liivi Fuchs ning strateegiaosakonna

nõunik Krista Tõnisson (2. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisalast

3. Info ja muud küsimused

1. Nädala töökava kinnitamine

Yoko Alender tutvustas komisjonile nädala töökava. Komisjoni liikmed töökava kohta

ettepanekuid ega täiendusi ei esitanud.

Esmaspäev, 26.10.2026 kell 11.10

1. Nädala töökava kinnitamine

2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisalast

3. Info ja muud küsimused

3.1. Delegatsiooni moodustamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi kolmekümne esimeseks (COP31) istungiks

Teisipäev, 27.10.2026 kell 14.30

1. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037 SE)

Kliimaministeeriumi taristuministri valitsemisalast

2. Info ja muud küsimused

Neljapäev, 29.10.2026 kell 14.00 ruumis L241

1. Vabariigi Valituse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu (698

SE) teise lugemise ettevalmistamine

2. Info ja muud küsimused

2

Otsustati:

1.1. Kinnitada nädala töökava välja saadetud kujul (konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson,

Mait Klaassen, Hanah Lahe, Andres Metsoja, Tarmo Tamm).

2. Ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (1037

SE) Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisalast

Erkki Keldo andis ülevaate Kliimaministeeriumi 2027. aasta eelarvest ning energeetika- ja

keskkonnaministri vastutusala prioriteetidest (lisa 1). Kliimaministeeriumi valitsemisala kulud

vähenevad 17% ja ministri vastutusala eelarve 24%, peamiselt välistoetuste mahu ning

programmide kulude aastatevahelise jaotuse tõttu. Minister tõi olulisemate tegevustena esile

kaugküttesüsteemide renoveerimise jätkamise, rohevesiniku, biometaani ja tuuleenergia

projektide edendamise, keskkonnaseisundit ja kliimamuutustega kohanemist toetavad

tegevused ning elurikkuse ja metsanduse meetmed. Tuuleenergia kohaliku kasu meetmeks on

järgmiseks kaheks aastaks kavandatud vähemalt 12 miljonit eurot. Tuumaregulaatori

ettevalmistamiseks on 2027. aastaks kavandatud 2,5 miljonit eurot. Lisaks suunab Riigimetsa

Majandamise Keskus (RMK) kahel järgmisel aastal kummalgi aastal 12 miljonit eurot

looduskaitseliste piirangutega eramaade omandamiseks. Minister nimetas edasiste

prioriteetidena tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist, tuuleenergia kohaliku kasu

meetme rakendamist ning bürokraatia vähendamist ja ülereguleerimise vältimist.

Andres Metsoja küsis tuuleenergia kohaliku kasu meetme rakendamise tingimuste kohta

ning tõi näiteks Seljametsa tuulepargi planeeringu ja ehitusloa menetluse. Erkki Keldo

selgitas, et meetme eesmärk on mitte jätta kõrvale arendusi, mille elluviimiseks on viimasel

ajal juba samme astutud. Meede rakenduks kahes etapis, planeeringu kehtestamisel ja

ehitusloa andmisel, ning toetuse suurus sõltuks tuulepargi suurusest. Toetuse ülemmäär on

kuni viis miljonit eurot. Meetme täpse ajalise kohaldamisala lubas minister üle kontrollida.

Andres Metsoja küsis täiendavalt, kas meede võiks rakenduda ka olemasoleva tuulepargi

laiendamise korral. Ta tõi näiteks Tootsi-Sopi tuulepargi kavandatava laiendamise aktiivsele

turbaalale ning võimaluse suunata osa enampakkumise või hoonestusõiguse tulust kohaliku

omavalitsuse eelarvesse. Erkki Keldo vastas, et olemasoleva planeeringu laiendamise või

elluviimise korral vajab meetme rakendamine täpsustamist, ning lubas küsimuse

ministeeriumis üle täpsustada. Minister toetas maapõueseaduse muutmist, et võimaldada

taastuvenergia arendamist kaevandamisloaga aladel. Ta tõi võrdluseks riigivaraseaduses

sätestatud põllumaa rendileandmise korra, mille kohaselt on senisel kasutajal enampakkumise

korral õigus pakkuda võitjaga samaväärset hinda.

Yoko Alender juhtis tähelepanu maapõueseaduse menetlemisel väljendatud seisukohtadele.

Erkki Keldo rõhutas Riigikogu poliitilise mandaadi tähtsust ning riigiasutuste rolli riigi

poliitiliste eesmärkide elluviimisel. Samuti pidas ta vajalikuks soodustada

maismaatuuleenergia arendamist, et suurendada Eesti elektritootmisvõimsust.

Tarmo Tamm küsis omamaise pikaajalise energiasalvestuse arendamise ja ühe sellekohase

projekti edenemise kohta. Erkki Keldo märkis, et lühiajalise energiasalvestuse projekte

lisandub. Kõnealuse pikaajalise salvestusprojekti investoritega ei ole tema ametiajal arutelu

toimunud. Minister selgitas, et suuremahuliste energiaprojektide elluviimiseks on vaja välja

töötada sobiv finantseerimisraamistik, sealhulgas analüüsida riigi võimalikku rolli. Tarmo

Tamm rõhutas pikaajalise energiasalvestuse arendamisega tegelemise olulisust. Erkki Keldo

lisas, et Kliimaministeeriumi, Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning

majandusministri kohtumisel lepiti kokku, et Kliimaministeerium annab sisendi

suurprojektide kohta ja EIS tegeleb nende finantseerimisraamistiku analüüsimisega.

Hanah Lahe küsis, kelle vastutusalasse kuulub põhjavee valdkond ja milline on

3

Riigikontrolli auditis käsitletud teema hetkeseis. Erkki Keldo vastas, et põhjavee valdkond

kuulub taristuministri vastutusalasse.

Mait Klaassen küsis, kas looduskaitseliste piirangutega maa omandamine toimub üksnes

maaomaniku soovil. Samuti küsis ta võimaluse kohta anda maaomanikule maa müümise

asemel vahetusmaad. Erkki Keldo kinnitas, et maa omandamine toimub omaniku soovil,

ning märkis, et esitatud on 180 taotlust. Minister selgitas, et maa vahetamine on tehniliselt

võimalik, kuid selleks peab olema selge õiguslik raamistik. Ta viitas kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadusele (KAHOS), mida kohaldatakse muu hulgas riigile vajalike

maade omandamisel. Minister lisas, et jätkab metsandusnõukoja tööd kestliku

metsamajandamise lahenduste leidmiseks. Tema sõnul tuleb esmalt jõuda osapooltega ühisele

arusaamale lähteandmetest ning lahenduste otsimisel arvestada elurikkuse, metsamajandamise

ning majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete aspektidega.

Yoko Alender küsis, kas metsandusnõukoda on andnud teadusnõukogule ülesande selgitada

metsanduse lähteandmeid. Erkki Keldo selgitas, et metsandusnõukogu edastas

teadusnõukogule sisendi. Eri valdkondade teadlastest koosneva teadusnõukoja ülesanne on

aidata luua selgem arusaam lähteandmetest ja anda sisend kestlikkuse mõõdikute

määratlemiseks. Uuringuid saab teha Keskkonnaagentuur (KAUR), kellel on selleks vajalik

pädevus ja võimekus. Minister märkis, et mõõdikute valikul tuleb arvestada Eesti eripära ja

olemasolevaid andmeid ning ühise raamistiku kujundamine nõuab süsteemset tööd ja aega.

Andres Metsoja küsis, kuidas sobituvad omavahel RMK-le seatud dividendiootus,

looduskaitseliste piirangutega maade omandamiseks kavandatud 12 miljonit eurot aastas ning

majandatava riigimetsa pindala vähenemine. Erkki Keldo vastas, et looduskaitseliste

piirangutega maade omandamiseks kavandatud summa on RMK jaotamata kasumit ja tulevasi

dividende arvestades rahaliselt jätkusuutlik. Ta märkis, et kaitse alla võetakse järjest rohkem

raieküpset metsa, mis tekitab RMK-le raskusi. Ministri sõnul vajab RMK

metsamajandamiseks pikaajalist vaadet ja kindlust, milles arvestatakse metsa osakaalu, raiet

ja metsade uuendamist.

Andres Metsoja küsis, milline võib olla majandatava vara vähenemise pikaajaline mõju

RMK võimalustele täita talle pandud ülesandeid. Erkki Keldo vastas, et kümne aasta arengut

ei ole võimalik ette näha, sest see sõltub muu hulgas edasistest poliitilistest otsustest metsade

kaitse alla võtmise kohta. Minister kinnitas, et praeguste otsuste põhjal on RMK tegevus

majanduslikult jätkusuutlik. Pikemaajaliste valikute üle tuleb tema sõnul pidada

ühiskondlikku ja poliitilist arutelu.

Tarmo Tamm küsis, kas metsade kaitse alla võtmise ning puidu ja biogeense süsiniku

kasutamise eesmärkide vahel esineb vastuolu. Erkki Keldo märkis, et Euroopa Liidu

maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) süsiniku sidumise

arvestusmetoodika on ülevaatamisel. Tema sõnul võimaldab LULUCF-i arvestus kohustusi

järgmistesse perioodidesse üle kanda, mistõttu ei pidanud ta trahviriski praegu aktuaalseks.

Ministerlisas, et tegi metsandusnõukogus ettepaneku jätkata nende metsaseaduse ja

looduskaitseseaduse muudatustega, mille suhtes ei ole osapooltel olulisi erimeelsusi ning

mille eesmärk on lihtsustada riigiga asjaajamist ja vähendada tarbetut bürokraatiat. Keldo

märkis, et ettepanekud on valitsuse avaliku kooskõlastuse läbinud, ning avaldas valmisolekut

toetada ka muudatuste algatamist keskkonnakomisjoni poolt. Yoko Alender märkis, et

enamik ettepanekuid on mõne seaduseelnõu raames komisjonile juba esitatud. Komisjon

koondab ettepanekud ja vaatab need vajaduse korral koostöös ministeeriumiga üle.

3. Info ja muud küsimused

Yoko Alender andis teada, et Riigikogu juhatuse selgituse kohaselt on komisjonil õigus oma

töökava ise kinnitada, määrata päevakorrapunktide järjestus ja arutada komisjoni enamuse

4

toetatud küsimusi.

3.1. Delegatsiooni moodustamine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi kolmekümne esimeseks (COP31) istungiks

Yoko Alender tuletas meelde, et keskkonnakomisjoni poolt on Eesti delegatsiooni koosseisus

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 31. konverentsile (COP31), mis toimub 9.-

20. novembril 2026 Türgis, Antalyas, minemas Andres Metsoja ja Tarmo Tamm. Komisjon

otsustas oma 14.09 istungil hüvitada nende sõidukulud, aga nad soovivad lisaks ka majutuse

hüvitamist. Yoko Alender tegi ettepaneku, et Andres Metsoja ja Tarmo Tamm annaksid pärast

lähetust komisjonile ülevaate konverentsist ja Eesti seisukohtade esindamisest.

Otsustati:

1. Hüvitada keskkonnakomisjoni aseesimehe Andres Metsoja ja liikme Tarmo Tamme COP31

välislähetusega seotud majutuskulud keskkonnakomisjoni välislähetuse summadest

(konsensus: Yoko Alender, Jüri Jaanson, Mait Klaassen, Lauri Laats, Hanah Lahe, Andres

Metsoja, Tarmo Tamm).

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Nora Kalind

protokollija