Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus isikuandmete kaitse seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõule

1006 SE (IKS muutmine)

Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust isikuandmete kaitse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 1006 SE (IKS muutmine) (edaspidi

eelnõu). Harju Maakohtu kohtunikud on varasemalt eelnõu menetlusemise käigus teinud ka

ettepanekuid.

Eelnõuga tutvumise järgselt on Harju Maakohtu kohtunikel endiselt mõned tähelepanekud, mis

puudutava isikuandmete kasutamise läbipaistvust.

Viimasel ajal on ühiskonnas teravat ühiskondlikku vastukaja leidnud erinevad

andmetöötlusjuhtumid, millest elanikkond ei ole olnud teadlik. Käesoleva eelnõu menetlemisel

on Riigikogul võimalik lõpetada uuringute puhul seni kestnud läbipaistmatus ja

andmesubjektide õiguste rikkumine. Kohtusse on jõudnud mitmed vaidlused, milles isikud

nõuavad hüvitist, sest nende andmeid on uuringutes kasutatud nende nõusolekuta. Seega ei ole

tegemist mitte teoreetilise arutlusega, vaid praktilise vajadusega valdkonda reguleerida.

Isikuandmete töötlemise läbipaistvus on üks EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

aluspõhimõtetest ja kohustuslik nõue, mille järgimata jätmine tähendab IKÜMi rikkumist.

Uuringute puhul on mitteteavitamine olnud senine lauspraktika, mis ei tähenda, et seda saaks

aktsepteerida kui midagi paratamatut. Eesti e-riigis on olemas ka tehnilised võimalused

läbipaistvuse nõuet järgida suurema töökoormuse kasvuta.

Teie 23.10.2026 nr

Meie 29.10.2026 nr 6-3/26-2156-2

Hr Ando Kiviberg

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected]

Läbipaistmatu andmetöötlus on otseses vastuolus ka seniste digiriigi arengukavadega, milles

on välja toodud ka inimkeskse digiriigi arendamise vajadus.

Isikuandmete uuringuteks (nii teadusuuringud kui avaliku sektori uuringud) kasutamine on

läbipaistmatu ja inimestel puudub reaalselt võimalus teada saada, et nende isikuandmeid on

uuringutes kasutatud. Kohus tegi eelnõu välja töötajatele ettepaneku lisada eelnõusse tingimus,

et uuringuks isikuandmete kasutamine peab kajastuma andmejälgijas ja inimesel võiks eesti.ee-

s olla eraldi ülevaade uuringutest, milleks tema isikuandmeid on kasutatud. Eelnõu koostajate

sõnul andmejälgija kohustuslikuks muutmist kaaluti, kuid kuna uuringuteks kasutatakse

andmeid mitte x-tee päringute kaudu, vaid saadakse muul viisil, ei kajastuks päringud

andmejälgijas.

Eeltoodu kinnitab otseselt, et inimesel puudub igasugune võimalus teada saada enda andmete

töötlemisest uuringus. Kohtunikele ei ole teada ühtegi juhtumit, mil uuringu tellija oleks

andmesubjekte uuringust teavitanud. Praktikas teavitatakse vaid sellistel juhtudel, kui andmeid

soovitakse küsitlusmeetodil küsida inimeselt endalt (kuid ka neil juhtudel võidakse inimene

jätta teavitamata sellest, et tegelikult on eelnevalt ja järgnevalt plaanis koguda tema kohta

andmeid lisaks veel ka andmekogudest). Seejuures on teada Andmekaitse Inspektsiooni

praktikast, et teavitamata jätmist põhjendatakse kohati ka sellega, et muidu inimesed ei oleks

nõus või see ei pruugiks inimestele meeltmööda olla.

Seejuures võivad uuringud olla privaatsust äärmiselt oluliselt riivavad, kuivõrd kogutakse

äärmiselt detailseid või tundlikke andmeid. Samuti võidakse uuringutes töödelda äärmiselt

suure hulga elanike andmeid.

Eelnõue edasise menetluse käigus tuleb kindlasti välja töötada sätted, kuidas teavitada isikuid

teadusuuringute tegemisest ning

Teeme ettepaneku sätestada IKS § 6 lg 3 pseudonüümija kohustus või keeld anda uuringu

tellijale üle andmeid, mis võimaldaksid uuringu tellijal depseudonüümida andmeid.

IKS § 6 lg 5 tuleks sätestada uuringute avalikustamise ja läbipaistvust tagavad sätted. Võrreldes

eelnõu eelmise versiooniga on AKI teavitamist ja AKI kodulehel uuringute tegemisest info

avaldamist kokku tõmmatud seeläbi, et teavitada tuleb vaid isikustatud andmetega tehtavatest

uuringutest; pseudonüümitute puhul tuleb teavitada vaid siis, kui kasutati eriliiki isikuandmed.

Avalik sektor peab teavitama võimalikult ulatuslikult igasugusest andmetöötlusest

andmesubjekte. Eesti.ee on selleks väga hea kanal. On teadmata, mis saab andmejälgija

eelnõust, seega on kohtunike ettepanek sätestada IKS § 6 lg 5, et avalik sektor võib teha

uuringuid ja analüüse vaid juhul, kui uuringuks/analüüsiks andmete kasutamine on

andmejälgijas kajastatud või isikuid on muul moel teavitatud. Läbi e-kanalite on võimalik ka

ilma x-tee abil kogutavate andmete puhul teavitada isikut andmete kasutamisest.

AKI lehel avaldatav teave peaks sisaldama kindlasti ka uuringu tellija andmeid, õiguslikku

alust, andmete allikaid ning rakendatavaid andmesubjekti õiguste piiranguid, andmete

kolmandatesse riikidesse edastamise infot ja infot vähemalt mingis ulatuses volitatud töötlejate

kohta. Kui turvalisuse kaalutlustel ei soovita ära märkida konkreetseid ettevõtteid, siis vähemalt

volitatud töötlejate kategooriad peaks välja tooma.

Avaliku sektori uuringute/analüüside korral peab selline info olema inimesel kättesaadav ka

eesti.ee-s või näiteks terviseportaalis, kui on terviseandmete kasutamisega.

IKS § 6 lg 10 alusel tehtavate uuringute puhul tuleks kindlasti isikuid andmejälgija kaudu

teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

osakonnajuhataja