EELNÕU 28.10.2026

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Õppuste korraldamise sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise kord

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 22 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse Vabariigi Valitsuse ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostava püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiolukorra lahendamise õppuste (edaspidi õppus) korraldamise sagedus ning õppuste korraldamisele ja läbiviimisele, sealhulgas kavandamisele ja hindamisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise kord.

(2) Määrust kohaldatakse Kaitseväes ja Kaitseliidus sõjaväelise väljaõppe andmiseks korraldatavale õppusele üksnes selles osas, mis aitab täita § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärke.

§ 2. Õppuse eesmärk (1) Õppuse eesmärk võib olla: 1) kriisiolukorra lahendamise ja püsiva kriisiülesande täitmise harjutamine; 2) kriisiplaani või selle osa rakendatavuse kontrollimine; 3) asutuse, isiku või riigi kriisiolukorraks valmisoleku ja valmiduse kontrollimine; 4) püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalike võimete, sealhulgas personali, vahendite ja varude, ning juhtimiskorralduse, koostöökorralduse ja asenduslahenduste toimimise harjutamine või kontrollimine.

(2) Kui õppuse eesmärk on kontrollida kriisiplaani või selle osa rakendatavust või kriisiolukorraks valmisolekut ja valmidust või püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku võime, juhtimis- või koostöökorralduse või asenduslahenduse toimimist, määratakse õppuse dokumentatsioonis enne õppuse algust selle eesmärgist lähtuvad mõõdetavad või muul viisil kontrollitavad hindamiskriteeriumid.

§ 3. Õppuste strateegia (1) Õppuste strateegia koosneb õppuste kavast ja tegevussuundadest.

2

(2) Õppuste strateegia koostab Riigikantselei koostöös ministeeriumide ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavate asutustega, kaasates vajaduse korral muud õppusel osalema kavandatud asutused ja isikud (edaspidi osalejad).

(3) Õppuste strateegia kinnitab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon või tema poolt selleks määratud alakomisjon.

(4) Õppuste tegevussuunad koostatakse kolmeaastaseks ja õppuste kava kaheaastaseks perioodiks. Mõlemaid uuendatakse kord aastas, lisades senisele perioodile järgneva planeerimisaasta tegevussuunad ja õppused.

(5) Õppuste kava sisaldab eelkõige § 4 lõike 1 alusel planeeritavate õppuste ja riigi kriisiplaanis määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutavate valitsusasutuste prioriteetsete õppuste loetelu.

(6) Õppuste kavas esitatakse iga õppuse kohta vähemalt: 1) õppuse nimetus ja seda korraldav asutus või isik (edaspidi õppuse korraldaja); 2) õppuse kavandatud aeg; 3) osalema kavandatud asutused ja isikud; 4) õppuse lühikirjeldus, eesmärk ja liik.

§ 4. Vabariigi Valitsuse õppuste sagedus ja korraldamine (1) Vabariigi Valitsus korraldab kriisiolukorraks valmisoleku ja valmiduse hindamiseks ning mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks: 1) vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppuse; 2) vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppuse.

(2) Lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse õppuse võib korraldada muu riigisisese või rahvusvahelise õppuse, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise õppuse osana, kui selle raames täidetakse lõikes 1 nimetatud eesmärgid ning õppuse vastav osa kavandatakse, hinnatakse ja selle tulemused dokumenteeritakse käesolevas määruses sätestatud korras.

(3) Lõikes 1 nimetatud õppuse ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab Riigikantselei, kes täidab käesoleva määruse tähenduses õppuse korraldaja ülesandeid.

§ 5. Püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute õppuste sagedus ja korraldamine (1) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostav püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus, korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.

(2) Lõikes 1 sätestatud õppuse korraldamise kohustuse võib täita ka mitme lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ühiselt korraldatava õppuse või teise korraldaja riigisisese või rahvusvahelise õppuse, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise õppuse raames, kui sellel õppusel osalemine täidab asjaomase asutuse või isiku suhtes vähemalt ühe § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi.

(3) Lõikes 2 sätestatud viisil õppuse korraldamise kohustust täitev asutus või isik vastutab oma õppusel osalemise kavandamise ja § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmise eest. Kui õppuse korraldamise kohustus täidetakse teise korraldaja õppusel osalemisega, dokumenteerib asutus või isik oma osalemise ja selle tulemused ning koostab enda osalemise kohta § 7 lõikes 1

3

sätestatud nõuetele vastava kokkuvõtte, mis esitatakse sama paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel ja korras.

(4) Lõikes 2 sätestatud viisil õppuse korraldamise kohustust täitev asutus või isik kooskõlastab enne õppuse toimumist selle kasutamise oma kohustuse täitmiseks järgmiselt: 1) elutähtsa teenuse osutaja – elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga; 2) kohaliku omavalitsuse üksus – Päästeametiga; 3) muu püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, välja arvatud ministeerium – asjaomase ministeeriumiga.

(5) Kui kavandatav õppus ei võimalda lõikes 4 nimetatud kooskõlastaja hinnangul asjaomasel asutusel või isikul täita § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki ning õppust või asutuse või isiku osalemist ei ole võimalik selleks kohandada, kooskõlastust ei anta. Sellisel juhul ei saa asjaomane asutus või isik lugeda oma õppuse korraldamise kohustust selle õppusega täidetuks.

§ 6. Õppuste korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded (1) Õppuse korraldaja määrab õppuse korralduse eest vastutava isiku ning dokumenteerib õppuse kavandamise ja läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik tuvastada: 1) õppuse toimumise aeg; 2) õppusel osalejad; 3) õppuse eesmärk; 4) õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus; 5) paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud juhul hindamiskriteeriumid, õppuse hindajad ja hindamise korraldus; 6) õppuse kulude katmise korraldus, kui see erineb § 8 lõikes 1 sätestatust.

(2) Rahvusvahelise sõjalise õppuse korraldamisele ja selles osalemisele kohaldatakse lisaks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rahvusvahelist sõjalist koostööd reguleerivaid sätteid.

(3) Riigikantselei võib anda õppuste korraldamiseks ja läbiviimiseks, sealhulgas kavandamiseks, hindamiseks ja õppusejärgsete tegevuste korraldamiseks metoodilisi juhiseid ning koostada vorme.

§ 7. Õppusejärgsed tegevused (1) Õppuse korraldaja koostab õppuse kokkuvõtte, kus esitatakse hindamise tulemused, tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid ning nende põhjal kavandatud parendustegevused, nende eest vastutajad ja nende elluviimise ajakava.

(2) Õppuse kokkuvõte esitatakse kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist järgmiselt: 1) elutähtsa teenuse osutaja – elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale; 2) kohaliku omavalitsuse üksus – Päästeametile; 3) muu püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, välja arvatud ministeerium – asjaomasele ministeeriumile.

(3) Ministeerium esitab Riigikantseleile kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist enda korraldatud õppuse kokkuvõtte või § 5 lõike 3 alusel enda osalemise kohta koostatud kokkuvõtte, kui õppus on nimetatud õppuste kavas või on oma eesmärgi ja ulatuse tõttu riigi kriisivalmiduse seisukohalt oluline.

4

(4) Lõikes 2 nimetatud õppuse kokkuvõtte saaja edastab ühe kuu jooksul pärast kokkuvõtte saamist Riigikantseleile selles tuvastatud probleemid, mis: 1) on ühe ministeeriumi valitsemisala või ühe kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusala ületava mõjuga; 2) takistavad riigi kriisiplaani eesmärgi või prioriteedi saavutamist; 3) puudutavad mitme kriisiplaani omavahelist vastuolu; 4) eeldavad Vabariigi Valitsuse otsust või seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse muutmist; 5) näitavad olulise võime, sealhulgas personali, vahendite ja varude üleriigilist puudujääki; 6) on kordunud varasematel õppustel või tegelike kriiside lahendamisel.

(5) Koos lõike 4 alusel edastatud probleemidega edastatakse Riigikantseleile nende lahendamiseks kavandatud parendustegevused, nende eest vastutajad ja elluviimise ajakava.

(6) Riigikantselei esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaate õppustel tuvastatud olulisematest probleemidest, nende lahendamiseks tehtud ettepanekutest ja oluliste parendustegevuste elluviimise seisust.

§ 8. Õppuste kulu katmine (1) Õppuse korraldamisega seotud kulu katab õppuse korraldaja ning õppusel osalemisega seotud kulu katab osaleja, kui õppuse korraldaja ja osaleja ei ole kokku leppinud teisiti.

(2) Kui õppus toimub rahvusvahelise koostöö raames või seda rahastatakse välisrahastusest või rahastamiskokkuleppe alusel, kohaldatakse lõiget 1 ulatuses, milles õppuse kulu katmist ei ole teisiti reguleeritud rahvusvahelise koostöö raames kohaldatavates tingimustes, välisrahastuse kasutamise tingimustes või rahastamiskokkuleppes.

Kristen Michal Peaminister

Igor Taro Siseminister

Keit Kasemets Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Õppuste korraldamise sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad

nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise kord“ eelnõu seletuskiri

LISA Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Nr Märkuse üldine kirjeldus Vastus

Justiits- ja Digiministeerium

1. Kriisiolukorra lahendamise õppusi käsitleva Vabariigi Valitsuse seletuskirja sisukokkuvõttes (p 1.1.) on jäänud mõju halduskoormusele kajastamata (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 41 lg 2 p 3). Juhime tähelepanu, et nii määrusest kui ka seletuskirja mõjuanalüüsist ilmneb halduskoormuse kasv, mis vastavalt halduskoormuse tasakaalustamise reeglile vajab mõne muu halduskoormusliku nõude või kohustuse kaotamist või vähendamist (HÕNTE § 1 lg 41) või viitamist reegli kohaldamata jätmise alusele (HÕNTE § 1 lg 42), mida tuleb ka põhjendada. Seletuskirja mõjuanalüüsis märgitakse, et õppuse korraldamise kohustus tuleneb kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest (KORKS) ning määrusega täpsustatakse rakendusvalikute täiendavat mõju. Seletuskirja mõjuanalüüsi p-s 4.2. märgitakse, et määrusega kaasneb otsene korralduslik mõju püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele ning kohaliku omavalitsuse üksustele, mis tuleneb eelkõige õppuste regulaarsest kavandamisest ja korraldamisest, õppuse eesmärkide ja hindamiskriteeriumide määramisest, õppuste dokumenteerimisest, tulemuste hindamisest ning õppusejärgsete tegevuste kavandamisest. /…/ Täiendav töökoormus kaasneb eelkõige õppuse ettevalmistamise, hindamise, dokumenteerimise ja õppusejärgsete tegevustega. Õppuse korraldaja peab koostama õppuse kokkuvõtte, kavandama tuvastatud probleemide lahendamiseks parendustegevused, määrama nende eest vastutajad ja elluviimise ajakava ning esitama kokkuvõtte määratud asutusele. Kuigi ka halduskoormust kajastavas mõjuanalüüsi osas (seletuskirja p 4.3.) nenditakse määrusega kaasnevat halduskoormust eraõiguslikele isikutele, siis leitakse samas, et püsiva

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja sisukokkuvõtet ja mõjuanalüüsi on täiendatud halduskoormuse käsitlusega. Samuti on selgitatud halduskoormuse vähendamise võimalusi ning põhjendatud HÕNTE § 1 lõikes 4² sätestatud erandi kohaldamist, mille kohaselt ei ole riigikaitse või julgeoleku olulistest vajadustest tuleneva halduskoormuse puhul nõutav selle tasakaalustamine muude nõuete vähendamisega.

2

kriisiülesandega eraõiguslike isikute jaoks tuleneb mõju siiski eelkõige KORKS-ist ning käesolev määrus täpsustab kohustuse täitmise korda ja võimaldab seda täita paindlikult. Juhime tähelepanu, et kui KORKS kehtestas õppuste läbiviimise kohustuse, siis käesoleva määrusega ehtestataksegi isikutele konkreetsed halduskoormuslikud nõuded, mis hõlmavad planeerimist, dokumenteerimist, hindamist, kokkuvõtete tegemist ja aruande koostamist, selle edastamist, andmete säilitamist ning järeltegevuste kavandamist ning võimalik, et ka muid eelnevaga seotud töökorralduslikke lisategevusi. Seega kaasneb määrusega kindlasti halduskoormus eraõiguslikele isikutele. Eelnevast lähtuvalt palume üle vaadata nii halduskoormust puudutava mõjuanalüüsi osa, märkides seejuures mh ka arvuliselt, kui suurt hulka elutähtsa teenuse osutajatest mõjutatakse, kui ka täiendada seletuskirja sisukokkuvõtet halduskoormust kajastava lõiguga, leides ka vajalikud halduskoormust tasakaalustavad meetmed ehk nõuded või kohustused, mida vähendada, või alternatiivselt põhjendada reegli kohaldamata jätmist.

2. Juhime tähelepanu, et eelnõust (§ 9) tulenev määruse jõustumisaeg (01.10.2026) ei ole enam ajakohane. Palume eelnõus jõustumisnorm ning seletuskirjas vastavad selgitused ajakohastada

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja muudetud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksused kohustatud kriisiolukorra lahendamise õppuse korraldama vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 185 lõike 10 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus koostama KORKSi ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani 2027. aasta 31. detsembriks. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu rakendussättega või vähemalt seletuskirjas selgitada, millal peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama esimese uue määruse (ja KORKSi) nõuetele vastava õppuse.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud selgitustega esimese õppuse korraldamise tähtaja kohta.

Siseministeerium

1. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 22 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kriisiolukorra lahendamise õppuste korraldamise sageduse, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise korra.

Arvestatud. KORKS § 22 lõikes 3 sätestatud volitus hõlmab ka õppuste kavandamise korraldust ja õppusejärgseid tegevusi. Õppuste strateegia on õppuste pikemaajalise kavandamise ja koordineerimise vahend, millega ei kehtestata

3

Eelnõu §-s 3 on sätestatud õppuste strateegia, õppuste tegevussuunad, õppuste kava ja planeerimise süsteem, samuti on toodud eelnõu §-s 7 detailiseeritud aruandluse süsteem. Tekib küsimus, kas niivõrd detailne riiklik planeerimissüsteem tuleneb KORKS volitusnormist piisavalt selgelt või on tegemist volitusnormi ületamisega. Seletuskirjas tuleks täpsemalt põhjendada, miks KORKS § 22 lg 3 hõlmab ka riikliku õppuste strateegia koostamise ja aruandluse esitamise korda.

asutustele ega isikutele täiendavaid õppuste korraldamise kohustusi. Eelnõu §-s 7 nähakse ette eelkõige riigiülese tähtsusega probleemide edastamine Riigikantseleile. Seletuskirja täiendatud.

2. Eelnõu § 5 lg 1 sätestab kohustuse korraldada õppus vähemalt üks kord kahe aasta jooksul, sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib selle kohustuse täita teise korraldatud õppusel osalemisega. Samas on eelnõu seletuskirjas toodud, et „õppusel osalemine iseenesest ei ole piisav õppuse korraldamise kohustuse täitmiseks“. Eelnevast lähtuvalt tekib segadus, kas osalemine loetakse korraldamiseks. Teeme ettepaneku kaaluda § 5 lõikes 1 toodud kohustus sätestada nt „korraldama õppuse või osalema nõuetele vastaval õppusel vähemalt üks kord kahe aasta jooksul“. Seejuures märgime, et õppuste korraldamise kohustuse sätestamine kohalike omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV) on küsitav, sest igal KOV-il ei ole kriisispetsialisti, kes suudaks õppust nõuetekohaselt korraldada.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 5 lõigete 2 ja 3 sõnastust on täpsustatud, et selgemini reguleerida õppuse korraldamise kohustuse täitmist teise korraldaja õppusel osalemisega.

Kohaliku omavalitsuse üksuse õppuse korraldamise kohustus tuleneb KORKS § 22 lõikest 2.

3. Eelnõu § 5 lg 2 võimaldab õppuse korraldamise kohustuse täita nii ühisõppuse kui ka muu riigisisese või rahvusvahelise õppuse raames. Samas on lõike 4 kohaselt eelnev kooskõlastamine nõutud ainult ühisõppuse puhul. Eelnõust ei selgu, milliste tunnuste järgi eristatakse ühisõppust muust riigisisesest õppusest, samas sõltub sellest kooskõlastamiskohustus. Leiame, et ühisõppus tuleks selgemini defineerida või sätestada lõikes 2 nimetatud õppustele selged eristamiskriteeriumid.

Arvestatud. Eelnõu § 5 sõnastust on muudetud. Muudetud sõnastuse kohaselt tuleb õppuse korraldamise kohustuse täitmiseks eelnevalt kooskõlastada nii ühiselt korraldatava õppuse kui ka teise korraldaja riigisisese või rahvusvahelise õppuse kasutamine.

4. Eelnõu § 5 lg 4 ja 5 tulenevalt on ühisõppuse kooskõlastamine eeltingimus, et õppust saaks lugeda perioodilise kohustuse täitmiseks. Samas § 5 lg 3 kohaselt ei võta kooskõlastaja vastutust ning osaleja vastutab endiselt ise õppuse nõuetele vastavuse eest. Seega ei selgu eelnõus toodust, kas positiivse kooskõlastuse saanud asutus võib eeldada, et õppus kvalifitseerub kohustuse täitmiseks. Tuleks selgelt eristada eelnev sobivushinnang lähtudes eelnõu § 3 sätestatud õppuse strateegiast ja õppusejärgne hinnang selle kohta, kas kavandatud tegevused tegelikult täideti. Lisaks eeltoodule ei selgu eelnõu § 5 lõigetest 4 ja 5, mis vormis ühisõppusel osalemine kooskõlastatakse, kui kiiresti peab kooskõlastaja vastama ja mis juhtub, kui

Arvestatud osaliselt. Eristada tuleb õppuse eelnevat kooskõlastamist ning õppuse korraldamise kohustuse tegelikku täitmist. Kooskõlastamisel hinnatakse enne õppuse toimumist, kas kavandatava õppuse eesmärk, stsenaarium ja asjaomasele asutusele või isikule kavandatud tegevused võimaldavad täita määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki. Positiivne kooskõlastus kinnitab seega kavandatava õppuse sobivust kohustuse täitmiseks, kuid ei tähenda, et kohustus oleks juba täidetud. Kohustuse täitmine eeldab õppuse nõuetekohast läbiviimist ja kavandatud tegevuste tegelikku

4

kooskõlastaja ei vasta, samuti kas kooskõlastamisest keeldumine on vaidlustatav. Arusaadavuse huvides tuleks selgitada lahkarvamuste lahendamise mehhanismi ja tähtaegu.

harjutamist või kontrollimist, mitte tingimata positiivset hindamistulemust. Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt vastutab selle eest asjaomane asutus või isik. Eelnõu § 5 lõikes 5 on sätestatud ka kooskõlastuse andmata jätmise tingimused.

Kooskõlastamisel lähtutakse haldusmenetluse üldreeglitest. Kooskõlastuse andmine või andmata jätmine tuleb dokumenteerida ja keeldumist põhjendada. Kooskõlastamisotsustus tuleb teha viivituseta. Eelnõus ei nähta ette kooskõlastuse vaikimisi andmist. Kooskõlastamise käigus tekkivad erimeelsused püütakse lahendada asjaomaste asutuste ja isikute koostöös, otsides võimalusi õppuse või selles osalemise kohandamiseks. Kooskõlastusest keeldumise ja viivituse korral saab kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevõimalusi, arvestades kooskõlastuse õiguslikku olemust ja asjaomase asutuse või isiku õigusi. Eraldi kooskõlastamistähtaja või vaidluste lahendamise erikorra kehtestamist ei peeta vajalikuks.

5. Eelnõu § 7 lg 3 ja 4 kohaselt peab õppuse kokkuvõtte saaja ühe kuu jooksul edastama tuvastatud probleemid Riigikantseleile koos parendustegevuste, vastutaja ja ajakavaga. Probleem võib aga nõuda mitme ministeeriumi koostööd, õigusakti muutmist või Vabariigi Valitsuse otsust. Seetõttu ei pruugi nimetatud aja jooksul olla võimalik kokku leppida lahendust, vastutajat ja ajakava. Lisaks tekib küsimus KOVidega seonduvas, kus kriisiülesanded puudutavad paljuski hariduse ja sotsiaalkaitse valdkonda – kas sellisel juhul esitab KOV Päästeametile tegevuskava, mille Päästeamet edastab omakorda ministeeriumisse? Soovitame muuta eelnõus toodut võimalusega esitada esialgne tegevusplaan, sh analüüsi või otsuse ettevalmistamise tegevus, ning seda hiljem täiendada. Samuti palume arvestada, et õppuse korraldajal ei pruugi olla pädevust määrata teisele asutusele või Vabariigi Valitsusele vastutamise kohustust ega tähtaega, mistõttu võiks nimetatud juhtumiteks ette näha ettepanekute tegemise võimaluse parendustegevuse, vastutaja ja ajakava kohta.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud. Õppusel tuvastatud probleemi lahendamiseks kavandatav parendustegevus ei pea tähendama probleemi lõpliku lahenduse kindlaksmääramist. Kui probleemi lahendamine eeldab täiendavat analüüsi, asutustevahelist koostööd või otsust, võib parendustegevuseks olla ka analüüsi tegemine, lahendusettepaneku koostamine või otsuse ettevalmistamine koos selle tegevuse eest vastutaja ja tähtajaga. Eelnõu ei anna õppuse korraldajale ega õppuse kokkuvõtte saajale õigust määrata teisele asutusele tema pädevusse kuuluvaid ülesandeid ega nende täitmiseks siduvaid tähtaegu, kuid nende kohta saab esitada ettepanekuid.

Ühekuuline tähtaeg on ette nähtud õppuse kokkuvõttes tuvastatud riigi tasandil käsitlemist vajavate probleemide edastamiseks Riigikantseleile, mitte nende lõplikuks lahendamiseks või kõigis lahendustes kokkuleppimiseks.

5

Kohaliku omavalitsuse üksus esitab õppuse kokkuvõtte Päästeametile, kes edastab Riigikantseleile üksnes määruses nimetatud probleemid koos nende lahendamiseks kavandatud tegevustega.

6. Eelnõu § 5 lg 1 kohaselt tuleb (muuhulgas) püsiva kriisiülesandega asutusel korraldada õppus vähemalt kord kahe aasta jooksul. Eelnõu § 9 kohaselt jõustub määrus 01.10.2026, samas KORKS § 185 lg 10 tulenevalt võib nõuetele vastava kriisiplaani koostada 31.12.2027. Seletuskirja punkti 6 kohaselt ei ole määruse rakendamiseks vaja üleminekuaega. Samas ei selgu, millisest hetkest hakkab esimene kaheaastane periood kulgema, samuti millise kriisiplaani alusel tuleb kuupäevale 31.12.2027 eelnevalt õppus korraldada. Arusaadavuse huvides tuleb eelnõus sätestada või seletuskirjas üheselt selgitada esimese kaheaastase perioodi algus ning olemasolevate plaanide ja varasemate õppuste arvestamine.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja täiendatud selgitusega esimese õppuse tähtaja ja üleminekuperioodil õppuste korraldamise kohta, arvestades KORKS §-s 185 sätestatud üleminekureegleid.

7. Eelnõu §-s 3 sätestatakse riigi õppuste strateegia ning §-s 7 õppusejärgsete tegevuste korraldus. Samas ei selgu piisavalt selgelt, kuidas õppustel tuvastatud võimelüngad, korduvad probleemid ja parendustegevuste elluviimise tulemused võetakse arvesse järgmiste õppuste tegevussuundade ning õppuste kava koostamisel. Peame oluliseks, et õppuste süsteem ei piirduks õppuste kavandamise, läbiviimise ja aruandlusega, vaid moodustaks tervikliku kriisivalmiduse arendamise protsessi. Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või seletuskirjas põhimõtet, mille kohaselt õppuste strateegia iga-aastasel uuendamisel arvestatakse varasemate õppuste hindamistulemusi, tuvastatud võimelünki, korduvaid probleeme ja parendustegevuste elluviimise seisu.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Õppuste strateegia iga-aastasel ajakohastamisel võetakse arvesse varasemate õppuste hindamistulemusi, tuvastatud võimelünki, korduvaid probleeme ning parendustegevuste elluviimise seisu. See võimaldab suunata järgmiste õppuste kavandamist valdkondadele ja võimetele, mille puhul on ilmnenud puudusi või täiendava harjutamise ja kontrollimise vajadus.

8. Eelnõus ja seletuskirjas toodud terminoloogia vajab täpsustamist. Eelnõu § 1 lõikes 1, § 5 lõikes 2 ja seletuskirja punktides 4 ja 4.2 kasutatakse erinevalt määratlust „püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas ... kohaliku omavalitsuse üksus“ või „püsiva kriisiülesandega asutus ja KOV“. Tekib ebaselgus, kas KOV on eelnõu regulatsioonis püsiva kriisiülesandega asutus või eraldi kategooria. Eelnõu § 7 lõikes 3 nimetatud probleemide loetelus on kasutatud määratlusi „olulise võime (puudujääk)“, „üleriigiline puudujääk“, „oluline probleem“. Samuti on eelnõu seletuskirjas lisaks eeltoodule kasutatud määratlusi „prioriteetne õppus“, „süsteemse tähtsusega

Arvestatud osaliselt. Eelnõus ja seletuskirjas kasutatud sõnastused on üle vaadatud ning vajaduse korral ühtlustatud.

Selgitame, et kohaliku omavalitsuse üksus on KORKS § 12 kohaselt püsiva kriisiülesande täitja ning kuulub selle määruse kohaldamisalasse. Kohaliku omavalitsuse üksuse eraldi nimetamise eesmärk on rõhutada määruse kohaldumist ka kohaliku omavalitsuse üksustele, arvestades neile ette nähtud erisusi õppuste kooskõlastamisel ja kokkuvõtete esitamisel.

6

probleem“. Palume kaaluda nende täpsustamist või selgemalt kirjeldamist, et vältida praktikas mitmeti tõlgendamist. Märkuses nimetatud teiste mõistete sisustamise aluseid on

seletuskirjas selgitatud, sealhulgas prioriteetsete õppuste valiku põhimõtteid ja riigi tasandil käsitlemist vajavate probleemide tunnuseid. Mõistete sõnastuses on teadlikult säilitatud vajalik paindlikkus, et võimaldada arvestada õppuste erinevaid eesmärke ja ulatust ning tuvastatud probleemide mõju kriisivalmidusele.

9. Palume täiendada seletuskirjas toodud mõjuanalüüsi. Eelnõu § 8 kohaselt katab õppuse korraldamisega seotud kulu õppuse korraldaja ning õppusel osalemisega seotud kulu osaleja, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tekitab määrus õppuste korraldamise ja neil osalemisega seotud kulude kandmise kohustuse nii riigiasutustele, kohaliku omavalitsuse üksustele kui ka elutähtsate teenuste osutajatele. Seletuskirjas ei ole sisuliselt hinnatud määruse rakendamise mõju asutuste eelarvetele ega analüüsitud, kas §-s 4 ja §-s 5 sätestatud õppuste sageduse nõuete täitmine suurendab kulusid võrreldes senise praktikaga. Puudub hinnang asutuste ning kohaliku omavalitsuse üksustele, kes peavad osalema õppuste korraldamises, hindamises, kokkuvõtete koostamises ja parendustegevuste kavandamises. Leiame, et mõjuanalüüsis tuleks hinnata vähemalt: 1) õppuste ettevalmistamise, läbiviimise ja hindamisega seotud täiendavat töökoormust; 2) õppustel osalemisega seotud personali-, transpordi-, side- ja logistikakulusid; 3) õppusejärgsete tegevuste, sealhulgas kokkuvõtete ja parendustegevuste koostamise halduskoormust; 4) mõju kohalike omavalitsuste ja Siseministeeriumi valitsemisala asutuste eelarvetele ning vajadust täiendavate ressursside eraldamiseks. Seetõttu ei ole seletuskirja praegune mõjude analüüs piisav, et hinnata eelnõu rakendamise tegelikku finantsmõju avalikule sektorile.

Arvestatud osaliselt. Seletuskirja mõjuanalüüsi on täiendatud õppuste kavandamise, läbiviimise, hindamise ja õppusejärgsete tegevustega kaasneva töökoormuse ning peamiste kululiikide käsitlusega.

Märkuses ei ole piisavalt eristatud KORKS-ist ja varasemast regulatsioonist tulenevaid kohustusi määrusega kaasnevast täiendavast mõjust. Õppuste korraldamise kohustus, sealhulgas Vabariigi Valitsuse õppuste sagedus, tuleneb KORKS § 22 lõigetest 1 ja 2. Määruse § 8 reguleerib õppuste kulude jaotust, mille üldpõhimõte kehtis juba hädaolukorra seaduse alusel. Samuti on KORKS-i eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsis hinnatud kriisideks valmistumisega seotud täiendavat töökoormust ja kulusid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigiasutuste puhul. Need hinnangud hõlmavad muu hulgas õppuste korraldamist. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitada kõiki õppustega seotud kulusid käesoleva määruse uue mõjuna ega hinnata seaduse tasandil juba käsitletud mõju uuesti.

Määruse täiendavat mõju, sealhulgas õppuste sageduse, kooskõlastamise, dokumenteerimise ja õppusejärgsete tegevuste nõuetest tulenevat töökoormust, on seletuskirjas eraldi käsitletud. Selle mõju täpne rahaline hindamine ei ole praegu piisava usaldusväärsusega võimalik, kuna õppuste vorm, ulatus, osalejate arv ja senine korraldamispraktika on väga erinevad. Määrus võimaldab kohustust täita ka

7

olemasolevate või ühiste õppuste raames ega nõua kõigilt adressaatidelt ühetaolise ulatusega õppusi. Konkreetsete asutuste täiendava eelarvevajaduse hindamine eeldaks muu hulgas andmeid nende seniste õppuste ja kulude kohta. Siseministeeriumi valitsemisala asutuste kohta selliseid andmeid märkuses esitatud ei ole.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

1. Üldisemalt tahame juhtida tähelepanu, et õppuse korraldamise kohustus lisandub ETO-dele juba kehtivatele ja kavandatavatele toimepidevus-, riskianalüüsi, kriisiplaani, teavitamis-, küberturvalisuse ja muudele kohustustele. ETO staatusega kaasnevate nõuete tervik muutub järjest mahukamaks ning nende täitmisega kaasnevad ettevõtjatele nii suurenev halduskoormus kui ka otsesed kulud ja investeerimisvajadused. On oluline, et ETO-de kriisivalmiduse tagamisega kaasnevaid kohustusi ja kulusid käsitletaks tervikuna ning nende täitmiseks töötataks välja sobivad rahastamis- ja toetusvõimalused.

Kuigi määruse eelnõu reguleerib muu hulgas õppuste kulude katmise põhimõtteid, ei nähta sellega ette eraldi rahastamis- või toetusmeedet õppuse korraldamise kohustuse täitmiseks. Eelnõu § 8 kohaselt kannab õppuse korraldamisega seotud kulud üldjuhul õppuse korraldaja ning õppusel osalemisega seotud kulud osaleja. Seejuures puudub eelnõu seletuskirjas õppuste korraldamisega kaasnevate kulude hinnang. Dokumendis tõdetakse, et kulude suurus sõltub õppuse mahust, osalejate arvust ja kasutatavatest ressurssidest, mistõttu on täiendavat kulu keeruline hinnata. Samas ei ole esitatud isegi ligikaudset hinnangut õppuse ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks vajalikule tööajale, tehnilistele ja muudele ressurssidele ega võimalikule mõjule ettevõtte tavapärasele tootmistegevusele. Seetõttu puudub ettevõtjatel võimalus hinnata, millise täiendava rahalise ja korraldusliku kohustuse uus regulatsioon neile kaasa toob. Kuivõrd toiduvaldkonna ettevõtjad on ETO- deks määratud alles hiljuti, puudub neil ka senine praktiline kogemus, mille põhjal kulusid hinnata.

Selgitame. Nõustume, et ETO-dele kehtestatud nõuete ja nendega kaasnevate kulude mõju tuleb vaadata tervikuna ning vältida põhjendamatut halduskoormust ja kohustuste dubleerimist. Samas ei ole õppuste korraldamine ETO-de jaoks uus kohustus, vaid tuleb juba hädaolukorra seadusest (HOS). HOS-i alusel tuli ETO-del korraldada õppusi vähemalt kord kahe aasta jooksul. Õppuste eesmärk on kontrollida kriisiplaanis kavandatud tegevuste toimivust ja tuvastada võimalikud puudused enne tegelikku kriisi. Õppuse vorm ja maht peavad olema proportsionaalsed teenuse olemuse ja riskidega. Näiteks võib sobivaks lahenduseks olla ka lauaõppus, mis ei eelda tootmistegevuse katkestamist ega suuri lisakulutusi.

Mõistame, et hiljuti ETO-deks määratud ettevõtjatel ei pruugi olla varasemat kogemust õppuste korraldamisel ja kulude hindamisel. Paralleelselt KORKS-i rakendusaktidega uuendatakse ka ETO-de juhendmaterjale, mis avaldatakse pärast rakendusaktide jõustumist.

Nõustume, et kriisivalmiduse arendamine eeldab lisaks õiguslike kohustuste täitmisele ka vajalikke ressursse ja investeeringuid. Riigikaitse arengukava ja järgmise EL-i mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) ettevalmistamisel vaatame ka ETO-de toimepidevuse arendamise rahastamisvõimalusi, sealhulgas õppuste korraldamise

8

Eelnõu näeb ette, et kulude katmiseks võib küll kasutada rahvusvahelise koostöö või välisrahastuse vahendeid ning sõlmida eraldi rahastamiskokkuleppeid, kuid tegemist on võimalike rahastamisallikatega, mitte ETO-le tagatud rahastusega. Lisaks võib õppuse käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamine kaasa tuua täiendavaid kulusid ja investeeringuvajadusi. Seega ei piirdu õppusega kaasnev majanduslik mõju tingimata õppuse ettevalmistamise ja läbiviimise kuludega. Olukorras, kus ettevõtja täidab ETO-na ühiskonna kriisivalmiduse ja varustuskindluse seisukohalt olulist ülesannet, ei pea EPKK põhjendatuks, et järjest lisanduvate kriisivalmiduse nõuete täitmisega seotud kulud jäävad põhimõtteliselt üksnes ettevõtja kanda. Seepärast tuleb meie meelest kujundada selge põhimõte, millises ulatuses ja milliste meetmete kaudu panustatakse riigi poolt ETO-dele pandud täiendavate kriisivalmiduse kohustuste täitmise rahastamises. Peame vajalikuks, et enne ettevõtjatele täiendavate kohustuste kehtestamist tuleb hinnata nende täitmisega kaasnevaid kulusid vähemalt tüüpiliste õppusstsenaariumide alusel ning selgitada, milliseid ressursse ettevõtjatelt eeldatakse. Samuti tuleb hinnata ETO-dele kehtestatud nõuete kumulatiivset majanduslikku mõju.

toetamist. Konkreetseid rahastusmeetmeid ja nende mahtu ei ole praegu siiski võimalik kinnitada.

2. Samuti palume täpsustada õppuse korraldamise kohustuse rakendamist üleminekuperioodil ning tagada, et õppuse vorm ja ulatus oleksid proportsionaalsed konkreetse ETO riskide, kriisiplaani ja osutatava elutähtsa teenusega. Eelkõige peaks ettevõtjale olema üheselt arusaadav, millisest hetkest arvestatakse kaheaastast õppuse korraldamise tähtaega ning millistele tingimustele peab vastama ühisõppus, et seda käsitataks ETO õppuse korraldamise kohustuse täitmisena.

Arvestatud. Eelnõu § 5 sõnastust on täpsustatud ning seletuskirja täiendatud esimese õppuse tähtaja, õppuse vormi ja ulatuse ning õppuse korraldamise kohustuse täitmise võimaluste osas.

3. ETO-dele kohalduvad nõuded paiknevad mitmes erinevas õigusaktis ning uute kohustuste lisandumisel muutub ettevõtjatel järjest keerulisemaks saada terviklikku ülevaadet kõigist neile kohalduvatest nõuetest. Seepärast teeme ettepaneku koostada ETO-dele ühtne ja regulaarselt ajakohastatav juhend või nõuete ülevaade, mis koondab erinevatest seadustest ja määrustest tulenevad ETO kohustused, nende õiguslikud alused, täitmise tähtajad ja sagedused.

Selgitame. KORKS-i rakendusaktide koostamisega paralleelselt uuendatakse ka ETO-dele mõeldud juhendmaterjale, mis avaldatakse pärast asjakohaste rakendusaktide jõustumist. Juhendmaterjalide uuendamisel võetakse arvesse ka vajadust anda ETO-dele terviklik ülevaade peamistest kohustustest, nende õiguslikest alustest ja täitmise tähtaegadest. Seni on abiks ka KORKS-i käsiraamat, mida täiendatakse ja ajakohastatakse jooksvalt.

1

28.10.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Õppuste korraldamise sagedus, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ning õppuste kulude katmise

kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käesolev määrus on seotud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses (edaspidi KORKS) sätestatud kriisiolukorraks valmistumise ja kriisiplaanide rakendatavuse kontrollimise nõuete rakendamisega. Määruse eesmärk on kehtestada ühtsed nõuded kriisiolukorra lahendamise õppuste kavandamisele, korraldamisele, läbiviimisele ja hindamisele, õppusejärgsetele tegevustele ning õppuse kulude katmisele.

Määrusega sätestatakse õppuste eesmärgid ja korraldamise sagedus, õppuste pikemaajalise kavandamise põhimõtted ning nõuded õppuste hindamisele ja dokumenteerimisele. Samuti nähakse ette õppustel tuvastatud oluliste probleemide süsteemne käsitlemine ja järeltegevuste korraldamine ning määratakse õppuste kulude katmise põhimõtted.

Määruse rakendamise tulemusena muutub kriisiolukordadeks valmisoleku harjutamine ja hindamine süsteemsemaks ning paraneb võimalus kontrollida kriisiplaanide rakendatavust, tuvastada valmisoleku puudusi ja korraldada nende kõrvaldamist.

Määrusega kaasneb elutähtsa teenuse osutajatele ja teistele eraõiguslikele püsiva kriisiülesandega isikutele halduskoormus, mis tuleneb eelkõige õppuste kavandamisest, dokumenteerimisest ja hindamisest ning õppusejärgsetest tegevustest. Halduskoormuse vähendamiseks võimaldab määrus kasutada olemasolevaid ja ühiseid õppusi ning piirdub dokumenteerimisel ja aruandluses vajalikus mahus nõuetega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõikest 4² lähtudes ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud halduskoormuse tasakaalustamise nõuet, kuna halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Kõnealune määrus võimaldab senisest süsteemsemalt kontrollida kriisiplaanides kavandatud lahenduste rakendatavust ning asutuste ja isikute valmisolekut püsivate kriisiülesannete täitmiseks ning seeläbi tagada riigi julgeolekut. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Kaidi Kulp ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Riigikantselei õigusosakonna nõunik Peeter Papstel ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetuse on teinud Riigikantselei tugitegevuste osakonna büroo- ja dokumendihalduse valdkonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Enne 1. oktoobrit 2026. a reguleerisid kriisireguleerimisõppuste korraldamist hädaolukorra seaduse § 18 ning selle lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2021. a määrus nr 76 „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“. KORKS-i jõustumisel 1. oktoobril 2026. a tunnistati hädaolukorra seadus kehtetuks, mistõttu kaotas haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt samal ajal kehtivuse ka hädaolukorra

2

seaduse § 18 lõike 4 alusel antud määrus nr 76. Käesoleva määrusega kehtestatakse KORKS-i § 22 lõikes 3 sätestatud volitusnormi alusel uus kriisiolukorra lahendamise õppuste regulatsioon.

Uus määrus säilitab mitu senise regulatsiooni põhimõtet, sealhulgas õppuste regulaarse korraldamise, mitme osalejaga õppuse kasutamise võimaluse, õppuse dokumenteerimise ja õppusejärgse kokkuvõtte koostamise. Samal ajal kohandatakse õppuste korraldamise süsteem KORKS-is sätestatud püsivate kriisiülesannete ja kriisiplaanide süsteemiga. Senise hädaolukorra lahendamise keskse regulatsiooni asemel seotakse õppuste korraldamise kohustus KORKS-is püsiva kriisiülesande ja selle täitmiseks koostatava kriisiplaaniga.

Peamised sisulised muudatused võrreldes varem kehtinud regulatsiooniga seisnevad eelkõige selles, et Vabariigi Valitsuse õppuste hulka lisandub iga-aastane riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppus, kehtestatakse õppuste pikemaajalise kavandamise süsteem õppuste strateegia kaudu, täpsustatakse õppuste eesmärke ning nähakse kontrollõppuse korraldamise puhuks ette eelnevalt määratavad hindamiskriteeriumid. Samuti reguleeritakse selgemalt õppuse korraldamise kohustuse täitmist muu riigisisese või rahvusvahelise, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise õppuse raames, ning täiendatakse õppusejärgset süsteemi, nähes ette oluliste probleemide ning nendega seotud parendustegevuste, vastutajate ja ajakava edastamise Riigikantseleile. Lisaks täpsustatakse õppuste kulu katmise korda, sealhulgas rahvusvahelise koostöö, välisrahastuse ja rahastamiskokkulepete puhul.

Eelnõu on sisuliselt seotud KORKS-i alusel kehtestatavate riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamist reguleerivate rakendusaktidega. Riskianalüüsides hinnatakse püsiva kriisiülesande täitmist ja toimepidevust mõjutavaid ohte ning kriisiplaanides kavandatakse muu hulgas kriisiülesande täitmiseks vajalikud tegevused, võimed, juhtimis- ja koostöökorraldus ning asenduslahendused. Käesoleva määruse alusel korraldatavate õppustega harjutatakse ja kontrollitakse kriisiplaanides kavandatud lahenduste rakendatavust ning asutuste ja isikute valmisolekut püsivate kriisiülesannete täitmiseks. Eelnõu on seotud ka KORKS-i § 19 alusel koostatava riigi kriisiplaaniga, millest lähtutakse muu hulgas õppuste strateegia kujundamisel ja prioriteetsete õppuste kavandamisel.

Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega kriisiolukorra lahendamise õppuste korraldamisega seotud põhinõudeid. Määrust kohaldatakse Vabariigi Valitsuse ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostava püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavatele kriisiolukorra lahendamise õppustele. Seega on määruse kohaldamisala seotud kriisiplaani koostamise kohustusega ning hõlmab neid püsiva kriisiülesandega asutusi ja isikuid, kellel on seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise kohustus. Määruses sätestatakse õppuste korraldamise sagedus ning nõuded õppuste kavandamisele, korraldamisele, läbiviimisele ja hindamisele. Samuti reguleeritakse õppuse järel tehtavaid tegevusi ja õppuste korraldamisega seotud kulude katmise korda. Määruse eesmärk on tagada kriisiolukorra lahendamise õppuste süsteemne ja ühetaoline korraldamine ning õppustest saadud kogemuste kasutamine kriisiolukorra lahendamise valmisoleku suurendamisel.

Lõikes 2 sätestatakse määruse kohaldamisala erisus Kaitseväes ja Kaitseliidus antavale sõjaväelisele väljaõppele. Määrust kohaldatakse Kaitseväes ja Kaitseliidus sõjaväelise väljaõppe andmiseks korraldatavale õppusele üksnes selles osas, mis aitab täita määruse § 2 lõikes 1

3

nimetatud eesmärke. Selline piiritlus väldib sõjaväelise väljaõppe tarbetut allutamist käesoleva määruse nõuetele, säilitades samal ajal määruse kohaldamise nendele tegevustele, mis sisuliselt täidavad kriisiolukorra lahendamise õppuse eesmärki.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse kriisiolukorra lahendamise õppuse eesmärgid ning nõue määrata enne õppust hindamiskriteeriumid juhul, kui õppuse eesmärk on kontrollida kriisiplaani või selle osa rakendatavust, kriisiolukorraks valmisolekut ja valmidust või püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku võime, juhtimis- või koostöökorralduse või asenduslahenduse toimimist.

Lõikes 1 sätestatakse õppuse korraldamise eesmärk. Õppuse eesmärk võib olla kriisiolukorra lahendamise ja püsiva kriisiülesande täitmise harjutamine, kriisiplaani või selle osa rakendatavuse kontrollimine, asutuse, isiku või riigi kriisiolukorraks valmisoleku ja valmiduse kontrollimine või püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalike võimete, juhtimis- ja koostöökorralduse ning asenduslahenduste toimimise harjutamine või kontrollimine. Loetletud eesmärgid ei ole üksteist välistavad ning ühe õppusega võib taotleda mitut eesmärki. Õppusega ei pea täitma kõiki nelja määruses toodud eesmärki. Õppuse konkreetne eesmärk määratakse lähtudes sellest, millist kriisiolukorra lahendamise osa või valmisoleku elementi on vaja harjutada, kontrollida või hinnata.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui õppuse eesmärk on kontrollida kriisiplaani või selle osa rakendatavust, kriisiolukorraks valmisolekut ja valmidust või püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku võime, juhtimis- või koostöökorralduse või asenduslahenduse toimimist, tuleb enne õppuse algust määrata hindamiskriteeriumid, mille alusel hinnatakse eesmärgi saavutamist. Hindamiskriteeriumid peavad lähtuma konkreetsest õppuse eesmärgist ning olema mõõdetavad või muul viisil objektiivselt kontrollitavad. Kriteeriumide eelnev määramine võimaldab kavandada õppuse hindamise eesmärgipäraselt, tagada hindamistulemuste võrreldavuse ning teha põhjendatud järeldusi tegeliku valmisoleku kohta. Hindamiskriteerium võib puudutada näiteks ülesande täitmise või teabe edastamise aega, vajaliku personali või vahendite olemasolu, teabevahetuse toimimist või asenduslahenduse rakendamise võimet. Kriteerium peab võimaldama pärast õppust põhjendatult hinnata, kas seatud eesmärk saavutati.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse õppuste strateegia koostamise põhimõtted.

Lõike 1 kohaselt koosneb õppuste strateegia õppuste kavast ja tegevussuundadest. Tegevussuunad määravad pikemaajalisemad prioriteedid ja valdkonnad, millele õppuste kavandamisel keskendutakse, ning õppuste kava määrab kindlaks nende alusel kavandatavad konkreetsed õppused. Selline ülesehitus seob strateegilise vaate õppuste praktilise planeerimisega ning aitab tagada õppuste süsteemse ja eesmärgipärase kavandamise.

Lõike 2 kohaselt koostab õppuste strateegia Riigikantselei koostöös ministeeriumide ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavate asutustega. Koostöine koostamine võimaldab õppuste strateegia kujundamisel arvestada eri valitsemisalade ja kriisiolukordade lahendamise eest vastutavate asutuste vajaduste, prioriteetide ning kavandatavate õppustega. Vajaduse korral kaasatakse strateegia koostamisse ka teised asutused ja isikud, kelle osalemist õppustel kavandatakse (edaspidi osalejad). Nende kaasamise vajadus sõltub eelkõige kavandatavate õppuste eesmärkidest, ulatusest ja osalejate ülesannetest.

Lõikega 3 sätestatakse õppuste strateegia kinnitamise kord. Õppuste strateegia kinnitab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon või tema poolt selleks määratud alakomisjon. Säte on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2026. a määruse nr 107 „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide

4

ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“ § 9 lõikega 1, mille järgi võib julgeolekukomisjon oma ülesannete täitmiseks moodustada muu hulgas alakomisjone ning määrata nende ülesanded ja töökorra. Seetõttu nähakse eelnõus ette võimalus, et julgeolekukomisjon annab õppuste strateegia kinnitamise ülesande enda moodustatud alakomisjonile. Kinnitamise eesmärk on tagada õppuste planeerimise prioriteetide valdkondadeülene kooskõlastatus. Strateegia kinnitamine võimaldab kujundada ühise arusaama õppustega kontrollitavatest ja arendatavatest võimetest.

Lõikega 4 määratakse õppuste tegevussuundade ja õppuste kava planeerimisperiood ning nende uuendamise kord. Õppuste tegevussuunad koostatakse kolmeaastaseks perioodiks, et tagada pikemaajaline vaade õppuste kavandamise prioriteetidele ja valdkondadele. Õppuste kava koostatakse kaheaastaseks perioodiks ning selles kavandatakse tegevussuundadest lähtuvad konkreetsed õppused. Õppuste strateegia toetab seeläbi õppuste süsteemset ja omavahel koordineeritud korraldamist.

Nii tegevussuunad kui ka õppuste kava vaadatakse üle ja uuendatakse kord aastas. Uuendamisel lisatakse senisele perioodile järgmise planeerimisaasta tegevussuunad ja õppused. Näiteks kui õppuste kava hõlmab aastaid 2027–2028, lisatakse 2027. aastal kavasse 2029. aasta õppused ning uuendatud kava hõlmab aastaid 2028–2029. Sellise veereva planeerimise tulemusena säilib tegevussuundade puhul pidevalt kolmeaastane ja õppuste kava puhul kaheaastane planeerimisvaade ning samal ajal on võimalik arvestada muutunud ohuhinnangute, kriisiplaanide, varasemate õppuste hindamistulemuste, tuvastatud võimelünkade ja korduvate probleemide ning parendustegevuste elluviimise seisuga. Pikem planeerimisvaade võimaldab õppusi omavahel paremini seostada, kavandada aegsasti vajalikke ressursse ja koostööd ning arvestada õppuste ettevalmistamiseks vajaliku ajaga.

Lõikes 5 sätestatakse õppuste kava peamine sisu. Kavasse kantakse eelkõige määruse § 4 lõike 1 alusel kavandatavad Vabariigi Valitsuse õppused ning riigi kriisiplaanis kriisiolukorra lahendamise eest vastutavaks määratud valitsusasutuste prioriteetsed õppused. Nende õppuste koondamine ühtsesse kavasse võimaldab kujundada tervikliku ülevaate olulisematest kriisiolukorra lahendamise õppustest, koordineerida nende korraldamist ning kavandada aegsasti vajalikud ressursid. Käesolevas lõikes on avatud loetelu, mis jätab Riigikantseleile paindlikkust õppuste kava koostamisel ning võimaldab lisada kavasse vajaduse korral ka muid riigi kriisivalmiduse seisukohalt olulisi õppusi.

Valitsusasutuste prioriteetsete õppuste kavasse võtmisel lähtutakse eelkõige riigi kriisiplaanist, seal käsitletud ohustsenaariumidest, üleriigilisest riskianalüüsist ja kriisiolukorra lahendamiseks kavandatud tegevustest ning vajadusest kontrollida kriisiplaani või selle osade rakendatavust. Prioriteetsuse määramisel võetakse arvesse muu hulgas kriisiolukorra lahendamiseks vajalike võimete ja tegevuste kriitilisust, varasematel õppustel või kriisiolukordade lahendamisel tuvastatud puudusi ja arendusvajadusi ning vajadust harjutada asutustevahelist koostööd ja juhtimiskorraldust. Kavasse võetakse eelkõige sellised õppused, mille läbiviimine on riigi kriisivalmiduse seisukohalt olulise tähtsusega ning mis toetavad riigi kriisiplaanis kavandatud kriisiolukorra lahendamise korralduse, tegevuste või võimete kontrollimist ja arendamist.

Lõikes 6 sätestatakse õppuste kava minimaalne sisu. Õppuste kavas esitatakse iga õppuse kohta vähemalt õppuse nimetus ja korraldaja, kavandatud aeg, osalema kavandatud asutused ja isikud, lühikirjeldus, eesmärk ja liik. Õppuse eesmärk määratakse § 2 lõike 1 kohaselt ning õppuse liigina märgitakse õppuse korralduslik laad, näiteks laua-, staabi-, väli- või kompleksõppus.

5

Eelnõu §-s 4 sätestatakse Vabariigi Valitsuse õppuste korraldamise sagedus ja korraldamise põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse Vabariigi Valitsuse korraldatavate õppuste minimaalne sagedus ja eesmärk. Käesolevad põhimõtted tulenevad otseselt KORKS-ist. Õppustega hinnatakse riigi valmisolekut ja valmidust ning harjutatakse mitme asutuse ja isiku kriisiplaanide samaaegset rakendamist ja koostööd. Vabariigi Valitsuse õppuste korraldamise eest vastutab Riigikantselei. Riigikantselei kavandab ja korraldab õppused koostöös asjaomaste ministeeriumide, kriisiolukorra lahendamise eest vastutavate valitsusasutuste ning teiste õppusel osalevate asutuste ja isikutega. Riigikantselei ülesanne on tagada, et õppus võimaldaks hinnata ja harjutada eelkõige valdkonnaülest juhtimist ja koostööd ning kriisiplaanide omavahelist rakendamist.

Lõige 2 võimaldab korraldada lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse õppuse muu riigisisese või rahvusvahelise õppuse, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise õppuse osana. Selline võimalus toetab eri õppuste eesmärkide ja tegevuste ühendamist ning võimaldab kasutada olemasolevaid õppusi tõhusamalt. Teise õppuse raames korraldamine on lubatud üksnes juhul, kui selles täidetakse lõikes 1 Vabariigi Valitsuse õppusele seatud eesmärgid, sealhulgas hinnatakse kriisiolukorraks valmisolekut ja valmidust ning harjutatakse mitme asutuse ja isiku kriisiplaanide samaaegset rakendamist. Samuti peab Vabariigi Valitsuse õppusele vastav osa olema selgelt eristatav ning kavandatud, hinnatud ja dokumenteeritud käesolevas määruses sätestatud nõuete kohaselt. Sellega tagatakse, et muu õppuse osana korraldamine aitab täita Vabariigi Valitsuse õppusele seatud eesmärke.

Lõike 3 kohaselt korraldab lõikes 1 nimetatud õppuse ettevalmistamist ja läbiviimist Riigikantselei, kes täidab selle õppuse puhul määruses õppuse korraldajale pandud ülesandeid. Riigikantselei vastutus hõlmab eelkõige õppuse üldise kavandamise ja ettevalmistamise juhtimist, õppuse eesmärkide ja läbiviimise korralduse kujundamist koostöös osalejatega, osalejate tegevuse koordineerimist ning õppuse läbiviimise ja hindamise korraldamist. Riigikantselei määramine Vabariigi Valitsuse õppuse korraldajaks on kooskõlas Riigikantselei kui Vabariigi Valitsuse juures oleva valitsusasutuse staatusega ning tema ülesandega töötada Vabariigi Valitsuse seaduse § 77 lõike 1 punkti 14 järgi välja riigi kriisireguleerimispoliitika ja koordineerida selle elluviimist, samuti hinnata KORKS-i § 9 lõike 3 kohaselt koostöös ministeeriumidega kriisiolukorraks valmisolekut kriisiülesannete alusel ning riigikaitse arengukavast ja riigi kriisiplaanist lähtudes.

Riigikantselei ei vastuta osaleja enda õppusel osalemise ettevalmistamise, osalejale seatud eesmärkide saavutamise, tema ülesannete täitmise ega selleks vajalike võimete ja ressursside olemasolu eest. Iga osaleja vastutab oma osalemise kavandamise ja ettevalmistamise ning talle õigusaktidest ja kriisiplaanidest tulenevate ülesannete nõuetekohase täitmise eest.

Sätte eesmärk on seega määrata Vabariigi Valitsuse õppuse keskne korraldaja ja tema vastutuse ulatus, säilitades samal ajal õppusel osalevate asutuste ja isikute vastutuse nende enda tegevuse ja valmisoleku eest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute õppuste korraldamise sagedus ja korraldamise põhimõtted.

Lõikega 1 kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostavale püsiva kriisiülesandega asutusele ja isikule kohustus korraldada õppus vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kohustus hõlmab ka elutähtsa teenuse osutajat ja kohaliku omavalitsuse üksust.

6

Õppuste regulaarse korraldamise eesmärk on tagada, et kriisiplaanis kavandatud lahenduste rakendatavust ning asutuse või isiku valmisolekut püsiva kriisiülesande täitmiseks kontrollitakse järjepidevalt. Õppus võimaldab muu hulgas hinnata kriisiplaaniga kavandatud tegevusi, juhtimis- ja koostöökorraldust, teabevahetust ning ülesannete täitmiseks vajalike võimete ja ressursside piisavust ja rakendatavust. Samuti võimaldab õppus tuvastada puudusi ja parendusvajadusi ning kasutada saadud õppetunde kriisiplaani ja valmisoleku arendamisel.

Õppuse ulatus ja korraldus peavad olema proportsionaalsed õppuse eesmärgi ning asutuse või isiku püsiva kriisiülesande ja tegevuse eripäraga. Õppuse kavandamisel lähtutakse riskianalüüsist ja kriisiplaanist. Mitme tegevuskohaga või võrgustikupõhise elutähtsa teenuse osutaja puhul ei tähenda õppuse korraldamise kohustus vajadust harjutada või kontrollida kõigi tegevuskohtade toimimist eraldi. Õppuse võib korraldada valitud tegevuskohtades või stsenaariumide alusel, mis võimaldavad hinnata kriisiplaanis kavandatud lahenduste toimivust ja elutähtsa teenuse osutaja üldist kriisivalmidust.

Vähemalt üks kord kahe aasta jooksul tähendab, et õppuste korraldamise vahele ei või jääda pikemat ajavahemikku kui kaks aastat. Säte määrab kindlaks minimaalse sageduse ega välista õppuste korraldamist sagedamini, kui see on vajalik tulenevalt riskidest, kriisiplaani muutmisest, varasemate õppuste tulemustest või muudest valmisolekut mõjutavatest asjaoludest. Kaheaastane intervall võimaldab piisava regulaarsusega kontrollida, kas kriisiplaan, juhtimis- ja koostöökorraldus, vajalikud võimed ja ressursid ning ülesannete täitmise korraldus vastavad tegelikule olukorrale. See on oluline, kuna kahe õppuse vahel võivad muutuda organisatsiooni töökorraldus, personal, ressursid, koostööpartnerid, ohud ja muud kriisiülesande täitmist mõjutavad asjaolud. Kaheaastane sagedus võimaldab ühtlasi jätta piisava aja eelmisel õppusel tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ja parendustegevuste elluviimiseks ning seejärel nende tulemuslikkuse kontrollimiseks järgmisel õppusel. Seega tagab nõue õppuste järjepideva tsükli, milles vahelduvad valmisoleku kontrollimine, puuduste tuvastamine, parendustegevuste elluviimine ja nende tulemuste hindamine.

Lõige 2 võimaldab lõikes 1 sätestatud õppuse korraldamise kohustuse täita ka mitme lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ühiselt korraldatava õppuse või teise korraldaja riigisisese või rahvusvahelise õppuse, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise õppuse raames, kui sellel õppusel osalemine täidab asjaomase asutuse või isiku suhtes vähemalt ühe § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi. Sätte eesmärk on võimaldada kasutada olemasolevaid õppusi paindlikult ning vältida eraldiseisva õppuse korraldamist üksnes määruses sätestatud sagedusnõude täitmiseks, kui asutuse või isiku valmisolekut on võimalik sisuliselt harjutada ja hinnata mõne teise õppuse käigus. Õppusel osalemine iseenesest ei ole piisav õppuse korraldamise kohustuse täitmiseks. Selleks peab osaleja õppuse käigus tegelikult harjutama või kontrollima talle asjakohaseid tegevusi, võimeid või valmisolekut, lähtudes vähemalt ühest § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist. Sellega tagatakse, et õppusel osalemine on seotud osaleja tegelike ülesannete ja valmisoleku kontrollimisega ega ole üksnes formaalne osalemine.

Muu riigisisese või rahvusvahelise õppuse raames võib õppuse korraldamise kohustuse täita ka juhul, kui õppus korraldatakse teise õigusakti või standardi, näiteks infoturbe juhtimise standardi ISO 27001 alusel. Seejuures peab õppus võimaldama täita käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki ning järgida õppuse dokumenteerimise ja õppusejärgsete tegevuste nõudeid. Samuti tuleb järgida § 5 lõikes 4 sätestatud kooskõlastamise korda.

7

Ühe õppusega võib täita mitmest õigusaktist tulenevaid õppuse korraldamise kohustusi, kui täidetud on kõigi asjaomaste õigusaktide nõuded. Selline lähenemine võimaldab vältida sisult kattuvate õppuste korraldamist ning vähendada asutuste ja isikute töö- ja halduskoormust.

Kui tegemist on kontrollõppusega, st kui õppuse eesmärk on § 2 lõikes 2 nimetatud kontrollimine, tuleb osalejal enne õppust määrata hindamiskriteeriumid, mille alusel on võimalik hinnata seatud eesmärgi saavutamist ja valmisolekut. Lisaks tuleb osaleja tegevust ja valmisolekut õppuse käigus hinnata ning tulemused dokumenteerida määruses sätestatud korras. Nende tingimuste täitmine võimaldab käsitada teise õppuse raames toimunud osalemist samaväärsena eraldi korraldatud õppusega.

Lõikes 3 täpsustatakse õppuse korraldamise kohustust ühiselt korraldatava või teise korraldaja õppuse raames täitva asutuse või isiku vastutust. Iga asutus või isik vastutab selle eest, et tema osalemine oleks kavandatud viisil, mis võimaldab saavutada määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi. Asutus või isik peab seega oma osalemise kavandamisel määrama, milliseid tema kriisiplaani, püsiva kriisiülesande täitmise või valmisolekuga seotud tegevusi õppusel harjutatakse või kontrollitakse, ning tagama selleks vajaliku osalemise, personali ja muude ressursside olemasolu. Kui kohustus täidetakse teise korraldaja õppusel osalemise kaudu, peab asutus või isik dokumenteerima oma osalemise ja selle tulemused ning koostama § 7 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava kokkuvõtte, mis esitatakse § 7 lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel ja korras. Kokkuvõtte koostamise eesmärk on võimaldada hinnata, kas õppusel osalemisega saavutati kavandatud eesmärk, ning tuvastada võimalikud puudused ja valmisoleku parandamise vajadused. Sellega tagatakse, et õppuse korraldamise kohustuse täitmine on kontrollitav ka juhul, kui asutus või isik ei ole ise õppuse korraldaja.

Lõikes 4 sätestatakse õppuse kasutamise eelneva kooskõlastamise kord juhul, kui asutus või isik täidab õppuse korraldamise kohustust lõikes 2 nimetatud viisil. Kooskõlastamine on nõutav nii ühiselt korraldatava õppuse kui ka teise korraldaja riigisisese või rahvusvahelise õppuse kasutamisel selle kohustuse täitmiseks. Kooskõlastamisel hinnatakse, kas kavandatava õppuse eesmärk, stsenaarium ja korraldus, sealhulgas asjaomasele asutusele või isikule kavandatud tegevused, võimaldavad osalejal täita vähemalt ühe § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi. Kooskõlastus kinnitab kavandatava õppuse sobivust kohustuse täitmiseks, kuid kohustuse tegelik täitmine eeldab õppuse nõuetekohast läbiviimist ja kavandatud tegevuste harjutamist või kontrollimist.

Punkti 1 kohaselt kooskõlastab elutähtsa teenuse osutaja õppusel osalemise elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga. Kooskõlastamine võimaldab toimepidevuse korraldajal hinnata, kas kavandatav õppus on seotud asjaomase elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaaniga ning võimaldab nõuetekohaselt harjutada või kontrollida tema valmisolekut püsiva kriisiülesande täitmiseks.

Punkti 2 kohaselt kooskõlastab kohaliku omavalitsuse üksus õppusel osalemise Päästeametiga. Kooskõlastamise kaudu hinnatakse, kas kavandatav õppus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel täita määrusest tuleneva õppuse korraldamise kohustuse ning õppusele kehtestatud nõuded.

Punkti 3 kohaselt kooskõlastab muu püsiva kriisiülesandega asutus või isik, välja arvatud ministeerium, õppuse kasutamise õppuse korraldamise kohustuse täitmiseks asjaomase ministeeriumiga. Asjaomase ministeeriumi all mõeldakse ministeeriumi, kelle vastutusvaldkonnaga vastava püsiva kriisiülesande täitmine on seotud. Ministeerium hindab, kas kavandatav õppus võimaldab asjaomasel asutusel või isikul saavutada vähemalt ühe § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgi. Ministeeriumile ei nähta ette kohustust oma õppusel osalemist eelnevalt

8

kooskõlastada. Ministeerium vastutab ise talle pandud püsivate kriisiülesannete täitmiseks vajaliku valmisoleku ning õppuse korraldamise kohustuse nõuetekohase täitmise eest.

Kooskõlastamine ei anna kooskõlastavale asutusele üle vastutust õppuse korraldamise kohustuse täitmise eest. Õppusel osalev asutus või isik vastutab ka pärast kooskõlastamist selle eest, et tema osalemine oleks kavandatud ja läbi viidud määruses sätestatud nõuete kohaselt.

Lõikes 5 sätestatakse kooskõlastuse andmata jätmise alused ja tagajärjed. Kooskõlastust ei anta, kui kavandatav õppus ei võimalda asjaomasel asutusel või isikul täita määruse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärki ning õppust või selles osalemist ei ole võimalik eesmärgi saavutamiseks kohandada. Seega tuleb enne kooskõlastuse andmata jätmist hinnata võimalust muuta õppuse sisu või asjaomase asutuse või isiku osalemist selliselt, et õppuse korraldamise kohustuse täitmise tingimused oleksid täidetud. Kooskõlastuse andmata jätmise korral ei saa asutus või isik lugeda oma õppuse korraldamise kohustust selle õppusega täidetuks ning peab leidma kohustuse täitmiseks muu võimaluse. Kooskõlastuse andmata jätmise õiguslik tagajärg piirdub asjaomase asutuse või isiku õppuse korraldamise kohustuse täitmise arvestamisega. See ei takista kavandatud õppuse korraldamist ega teiste asutuste või isikute osalemist selles. Samuti ei välista see teiste osalejate õppuse korraldamise kohustuse täitmist, kui nende puhul on määruses sätestatud tingimused täidetud. Selline lahendus võimaldab hinnata iga osaleja kohustuse täitmist eraldi, mõjutamata põhjendamatult ühise õppuse korraldamist.

Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse õppuste korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded.

Lõikega 1 sätestatakse õppuse korraldajale kohustus määrata õppuse korralduse eest vastutav isik ning dokumenteerida õppuse kavandamine ja läbiviimine. Vastutava isiku määramise eesmärk on tagada, et õppuse ettevalmistamine ja läbiviimine oleks terviklikult koordineeritud ning oleks üheselt tuvastatav isik, kes vastutab õppuse korraldusliku juhtimise eest. Vastutava isiku määramine ei muuda õppuse korraldaja ega õppusel osalejate õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ega vastutust, pigem on tegemist asutusesisese töökorraldusliku küsimusega.

Õppuse dokumenteerimise nõue sätestab minimaalse teabe, mis peab võimaldama hiljem tuvastada õppuse olulised asjaolud ning hinnata, kas õppus kavandati ja viidi läbi määruses sätestatud nõuete kohaselt. Säte ei näe ette konkreetset dokumendi vormi ega nõua kogu teabe koondamist ühte dokumenti. Korraldaja võib dokumenteerimise viisi valida vastavalt õppuse laadile ja ulatusele.

Punktide 1 ja 2 kohaselt peab dokumentatsioonist olema tuvastatav õppuse toimumise aeg ja õppusel osalejad. See võimaldab määrata kindlaks, millal õppus toimus ning millised asutused ja isikud selles osalesid.

Punkti 3 kohaselt dokumenteeritakse õppuse eesmärk. Eesmärgi fikseerimine on vajalik selleks, et õppuse läbiviimine ja selle tulemuste hindamine oleksid seotud õppusele kavandamisel seatud eesmärgiga ning hiljem oleks võimalik hinnata eesmärgi saavutamist.

Punkti 4 kohaselt dokumenteeritakse õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus. Stsenaariumi kirjeldus peab andma piisava ülevaate õppusel harjutatud või kontrollitud olukorrast ning läbiviimise korraldusest peab nähtuma, kuidas õppus praktiliselt korraldati. Dokumenteerimise üksikasjalikkus sõltub õppuse liigist, eesmärgist, ulatusest ja keerukusest.

Punkti 5 kohaselt dokumenteeritakse § 2 lõikes 2 nimetatud juhul enne õppust määratud hindamiskriteeriumid, samuti õppuse hindajad ja hindamise korraldus. Nõude eesmärk on tagada

9

hindamise läbipaistvus ja seos õppuse eesmärgiga ning võimaldada õppuse tulemusi hinnata eelnevalt kindlaks määratud alustel.

Punkti 6 kohaselt tuleb dokumenteerida õppuse kulude katmise korraldus juhul, kui see erineb § 8 lõikes 1 sätestatud kulude katmise üldreeglist. Sellisel juhul peab dokumentatsioon võimaldama tuvastada, millisel viisil ja milliste osaliste vahel on õppuse korraldamise või selles osalemisega seotud kulude katmine kokku lepitud.

Lõikega 2 täpsustatakse, et rahvusvahelise sõjalise õppuse korraldamisel ja selles osalemisel tuleb lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele järgida kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses rahvusvahelise sõjalise koostöö kohta sätestatud nõudeid. Sätte eesmärk on selgelt piiritleda määruse ja seaduse regulatsioonide koostoime ning tagada, et kriisiolukorra lahendamise õppuse korraldamine rahvusvahelise sõjalise õppuse raames ei mõjuta rahvusvahelisele sõjalisele koostööle kehtestatud nõuete kohaldamist. Kui õppus vastab kriisiolukorra ja riigikaitse seaduses sätestatud rahvusvahelise sõjalise õppuse tunnustele, kohaldatakse õppuse korraldamisele ja selles osalemisele lisaks käesolevas määruses sätestatule kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse rahvusvahelist sõjalist koostööd reguleerivaid sätteid. Käesolev lõige ei laienda kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse kohaldamisala ega rahvusvahelise sõjalise koostöö regulatsiooniga hõlmatud subjektide ringi. Lõikega 3 antakse Riigikantseleile õigus koostada õppuste ühetaoliseks ja süsteemseks korraldamiseks metoodilisi juhiseid ning vorme. Juhised ja vormid võivad toetada õppuste kavandamist, läbiviimist, hindamist ja õppusejärgsete tegevuste korraldamist ning aidata ühtlustada eri asutuste praktikat. Tegemist on toetavate metoodiliste materjalidega, millega ei kehtestata määruses sätestatule täiendavaid kohustuslikke nõudeid.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse õppusejärgsed tegevused.

Lõikes 1 sätestatakse kohustus koostada pärast õppust kokkuvõte, milles esitatakse hindamise tulemused, tehtud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid. Kokkuvõttes määratakse ka probleemide lahendamiseks ja ettepanekutega tegelemiseks vajalikud parendustegevused, nende eest vastutajad ning elluviimise ajakava. Nõude eesmärk on tagada, et õppuse tulemused viiksid konkreetsete järeltegevusteni ning toetaksid kriisivalmiduse ja kriisiplaanide järjepidevat parandamist.

Õppuse eesmärk on eelkõige hinnata ja parandada kriisiolukorraks valmisolekut ning tuvastada kriisiülesannete täitmise ja kriisiplaanide rakendamise võimalikke puudusi. Õppuse käigus puuduse tuvastamine, sellest asjaomase asutuse teavitamine ja puuduse kõrvaldamiseks parendustegevuste kavandamine ei too iseenesest kaasa järelevalvemeetmete rakendamist. Õppusel tuvastatud puudus ei tähenda tingimata õigusaktist tuleneva kohustuse rikkumist, vaid võib osutada vajadusele täiendada kriisiplaani, parandada töö- või koostöökorraldust või arendada olemasolevaid võimeid. Samas ei piira määrus pädeva järelevalveasutuse seadusest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

Lõikega 2 sätestatakse õppuse kokkuvõtte esitamise tähtaeg ja adressaadid. Kokkuvõte esitatakse kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist. Tähtaeg annab piisava aja õppuse tulemuste analüüsimiseks, tähelepanekute koondamiseks ja vajalike parendustegevuste kavandamiseks. Kokkuvõtte adressaat määratakse selle esitajast lähtudes, et õppuse tulemused jõuaksid asutuseni, kelle ülesanne on vastava valdkonna või tasandi kriisivalmidust korraldada või koordineerida. Punkti 1 kohaselt esitab elutähtsa teenuse osutaja õppuse kokkuvõtte elutähtsa

10

teenuse toimepidevuse korraldajale, punkti 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametile ning punkti 3 kohaselt muu püsiva kriisiülesandega asutus või isik, välja arvatud ministeerium, asjaomasele ministeeriumile. Asjaomase ministeeriumi all mõeldakse ministeeriumi, kelle vastutusvaldkonnaga vastava püsiva kriisiülesande täitmine on seotud. Ministeerium saab selliselt koondada oma vastutusvaldkonna õppuste tulemusi ja käsitleda tuvastatud probleeme valdkonna tasandil.

Lõikes 3 sätestatakse ministeeriumi kohustus esitada Riigikantseleile enda korraldatud õppuse kokkuvõte või § 5 lõike 3 alusel enda osalemise kohta koostatud kokkuvõte, kui õppus on nimetatud õppuste kavas või on oma eesmärgi ja ulatuse tõttu riigi kriisivalmiduse seisukohalt oluline. Õppuse kokkuvõte tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist. Sätte eesmärk on tagada Riigikantseleile ülevaade riigi kriisivalmiduse seisukohalt olulisemate õppuste tulemustest, vältides samal ajal kõigi ministeeriumi korraldatud õppuste kokkuvõtete esitamisega kaasnevat põhjendamatut halduskoormust. Õppuste kavas nimetatud õppuste kokkuvõtted esitatakse Riigikantseleile sõltumata nende ulatusest. Muude õppuste puhul tuleb hinnata nende eesmärki ja ulatust, arvestades eelkõige õppuse tähtsust kriisiolukorra lahendamise valmisoleku, kriisijuhtimise ning asutustevahelise koostöö kontrollimisel ja arendamisel. Väiksema ulatusega õppuste, mille tulemused puudutavad peamiselt ministeeriumi enda tegevust või toimepidevust ega oma laiemat tähtsust riigi kriisivalmidusele, kokkuvõtteid Riigikantseleile esitama ei pea. See ei vabasta ministeeriumi kohustusest koostada õppuse kokkuvõte ning kavandada tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud parendustegevused.

Lõikega 4 sätestatakse, millised õppusel tuvastatud probleemid tuleb edastada Riigikantseleile. Lõikes 2 nimetatud õppuse kokkuvõtte saaja hindab õppuse kokkuvõttes tuvastatud probleeme ning edastab ühe kuu jooksul pärast kokkuvõtte saamist Riigikantseleile probleemid, mis vastavad vähemalt ühele lõikes sätestatud tunnusele. Riigikantseleile ei edastata seega kõiki õppuse kokkuvõtteid ega kõiki õppusel tuvastatud probleeme.

Punkt 1 hõlmab probleeme, mille mõju ületab ühe ministeeriumi valitsemisala või ühe kohaliku omavalitsuse üksuse vastutusala. Tegemist on eelkõige probleemidega, mille lahendamine eeldab mitme valitsemisala, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu asutuse koostööd.

Punkt 2 hõlmab probleeme, mis takistavad riigi kriisiplaanis sätestatud eesmärgi või prioriteedi saavutamist. Selliste probleemide edastamine võimaldab hinnata nende mõju riigi kriisiplaani rakendatavusele ning korraldada vajaduse korral nende lahendamist riigi tasandil.

Punkt 3 hõlmab probleeme, mis tulenevad mitme kriisiplaani omavahelisest vastuolust. Vastuolu võib puudutada näiteks ülesannete ja vastutuse jaotust, juhtimis- ja koostöökorraldust või kriisiplaanides kavandatud tegevuste omavahelist kooskõla.

Punkt 4 hõlmab probleeme, mille lahendamine eeldab Vabariigi Valitsuse otsust või seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse muutmist. Tegemist on probleemidega, mida ei ole võimalik lahendada üksnes asjaomase asutuse või ministeeriumi pädevuses olevate meetmetega.

Punkt 5 hõlmab probleeme, mis näitavad olulise võime, sealhulgas personali, vahendite või varude üleriigilist puudujääki. Üleriigilise puudujäägina käsitatakse puudujääki, mis ei piirdu üksnes konkreetse õppuse korraldaja või osalejaga, vaid mõjutab püsivate kriisiülesannete täitmiseks või kriisiolukorra lahendamiseks vajalikku võimet laiemalt.

11

Punkt 6 hõlmab probleeme, mis on kordunud varasematel õppustel või tegelike kriiside lahendamisel. Probleemi kordumine võib näidata, et probleemi ei ole seni lahendatud või rakendatud meetmed ei ole olnud selle lahendamiseks piisavad.

Ühekuuline tähtaeg annab õppuse kokkuvõtte saajale aja hinnata õppusel tuvastatud probleeme lõikes sätestatud tunnuste alusel ning edastada Riigikantseleile edasist käsitlemist vajavad probleemid.

Lõikega 5 sätestatakse kohustus edastada Riigikantseleile koos lõike 4 alusel edastatud probleemidega teave nende lahendamiseks kavandatud parendustegevuste, parendustegevuste eest vastutajate ja elluviimise ajakava kohta. Parendustegevused peavad aitama tuvastatud probleemi lahendada või selle mõju vähendada. Sätte eesmärk on tagada, et Riigikantseleile edastatud probleemidega oleksid seotud nende lahendamiseks vajalikud konkreetsed tegevused, nende eest vastutajad ja elluviimise ajakava. See võimaldab saada tervikliku ülevaate probleemide lahendamiseks kavandatust ning jälgida parendustegevuste elluviimist.

Parendustegevus ei pea tähendama, et probleemi lõplik lahendus on kokkuvõtte esitamise ajaks juba kindlaks määratud. Kui lahendus vajab täiendavat analüüsi või otsust, võib parendustegevuseks olla ka asjakohase analüüsi tegemine või otsuse ettevalmistamine koos selle eest vastutaja ja tähtajaga. Kui tuvastatud probleemi lahendamine eeldab teise asutuse või Vabariigi Valitsuse pädevusse kuuluvat otsust, võib parendustegevuseks olla ka lahendusettepaneku või otsuse ettevalmistamine. Määrus ei anna õppuse korraldajale ega kokkuvõtte saajale õigust määrata teisele asutusele tema pädevuses olevaid ülesandeid ega nende täitmiseks siduvaid tähtaegu.

Lõike 6 kohaselt on Riigikantselei kohustus anda Vabariigi Valitsusele kord aastas koondülevaade õppustel tuvastatud olulisematest probleemidest, nende lahendamiseks tehtud ettepanekutest ning oluliste parendustegevuste elluviimise seisust. Ülevaate eesmärk on anda Vabariigi Valitsusele terviklik ülevaade kriisivalmiduse peamistest kitsaskohtadest ja nende lahendamise edenemisest ning võimaldada vajaduse korral teha riigiüleseid otsuseid edasiste parendustegevuste kohta.

Eelnõu § 8 sätestab õppuste korraldamise ja õppustel osalemisega seotud kulude katmise üldpõhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse õppuse kulude katmise üldpõhimõte, mille kohaselt katab õppuse korraldaja õppuse korraldamisega seotud kulud ning õppusel osaleja katab enda osalemisega seotud kulud. Õppuse korraldamisega seotud kulud on eelkõige õppuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud üldkulud, nagu õppuse juhtimise, õppuse keskkonna, tehnilise toe ja hindamisega seotud kulud. Osalemisega seotud kulud on eelkõige osaleja personali, tehnika, vahendite, transpordi ja muude õppusel osalemiseks vajalike ressursside kasutamisega seotud kulud.

Üldreeglist võivad õppuse korraldaja ja osaleja kokkuleppel kõrvale kalduda. See võimaldab arvestada eelkõige ühiste õppuste korraldusega, kus õppuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud ühiseid kulusid ei ole otstarbekas jätta üksnes ühe korraldaja kanda. Ühiselt korraldatava õppuse korral lepitakse seetõttu enne asjaomaste rahaliste kohustuste võtmist kokku, kuidas jaotatakse õppuse ühised korralduskulud korraldajate ja osalejate vahel.

Praktikas on otstarbekas leppida kulude katmise korraldus kokku enne asjaomaste rahaliste kohustuste võtmist ja viisil, mis võimaldab kokkuleppe sisu hiljem tuvastada. See aitab tagada, et

12

enne kulude tekkimist oleks asjaosalistele selge, millised kulud ja millises ulatuses nende kanda jäävad.

Lõikes 2 sätestatakse erisus lõikes 1 sätestatud kulude katmise üldpõhimõttest juhuks, kui õppus toimub rahvusvahelise koostöö raames, seda rahastatakse välisrahastusest või õppuse kulude katmine on reguleeritud rahastamiskokkuleppega. Sellisel juhul lähtutakse õppuse kulude katmisel esmajoones rahvusvahelise koostöö raames kohaldatavatest tingimustest, välisrahastuse kasutamise tingimustest või rahastamiskokkuleppes sätestatust. Nimetatud tingimused võivad muu hulgas reguleerida, milliseid õppusega seotud kulusid kaetakse, kuidas kulud osalejate vahel jaotatakse või millises korras kulud hüvitatakse. Seetõttu võivad õppuse kulude katmise põhimõtted sellistel juhtudel erineda lõikes 1 sätestatud üldpõhimõttest.

Lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtet kohaldatakse ulatuses, milles õppuse kulude katmist ei ole rahvusvahelise koostöö raames kohaldatavates tingimustes, välisrahastuse kasutamise tingimustes või rahastamiskokkuleppes teisiti reguleeritud. Seega ei välista nimetatud tingimuste või rahastamiskokkuleppe olemasolu lõike 1 kohaldamist tervikuna, vaid lõige 1 kohaldub nende küsimuste suhtes, mis on vastavates tingimustes või kokkuleppes reguleerimata. Sätte eesmärk on võimaldada arvestada rahvusvahelise koostöö, välisrahastuse ja rahastamiskokkulepete erisustega ning samal ajal tagada, et reguleerimata küsimustes kohaldatakse määruses sätestatud kulude katmise üldpõhimõtet.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks antav õigusakt, kuid sellel on kaudne puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust (CER direktiiv).

4. Määruse mõju

Määruse peamine mõju seisneb kriisiolukordadeks valmisoleku süsteemsemaks muutmises ning kriisiplaanide rakendatavuse regulaarse harjutamise ja kontrollimise tagamises. Määrusega ühtlustatakse õppuste kavandamise, korraldamise, läbiviimise ja hindamise ja õppusejärgsete tegevuste põhimõtteid ning luuakse terviklikum ülevaade õppustel tuvastatud probleemidest ja nende lahendamisest.

Kriisiolukorraks valmistumise ja püsivate kriisiülesannete süsteemi peamisi mõjusid on hinnatud KORKS-i eelnõu menetlemisel. Käesolevas seletuskirjas hinnatakse eelkõige määrusega tehtavate rakendusvalikute täiendavat mõju. Õppuse korraldamise kohustus tuleneb KORKS-ist ning määrusega täpsustatakse selle sagedust, korraldamise ja läbiviimise nõudeid, õppusejärgseid tegevusi ning kulu katmise korda. Osa määruse sihtrühmast korraldas kriisivalmiduse või elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi ka enne 1. oktoobrit 2026. a kehtinud õiguse alusel. Seetõttu seisneb määruse mõju osaliselt olemasoleva korralduse ühtlustamises ja täpsustamises ning osaliselt KORKS-iga laiendatud püsivate kriisiülesannete süsteemi rakendamises.

Määruse peamised sihtrühmad on ministeeriumid, kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad valitsusasutused ja muud püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksused ning elutähtsa teenuse osutajad. Kaudselt mõjutab määrus teisi kriisiolukorra lahendamisse ja õppustesse kaasatavaid asutusi ja isikuid.

4.1. Mõju riigi julgeolekule

13

Määrusel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja kriisiolukordadeks valmisolekule. Õppuste regulaarne korraldamine võimaldab kontrollida kriisiplaanide ja nende elementide rakendatavust, harjutada püsivate kriisiülesannete täitmist ning hinnata kriisiolukorra lahendamiseks vajalike võimete, ressursside ning juhtimis- ja koostöökorralduse piisavust.

Õppuste eesmärkide sidumine konkreetsete kriisiplaanide või nende elementidega ning eelnevalt määratud hindamiskriteeriumide kasutamine muudab õppused senisest enam tulemusele suunatuks. See võimaldab tuvastada valmisoleku puudusi enne tegeliku kriisi tekkimist ning kavandada nende kõrvaldamiseks konkreetsed tegevused. Õppuste kaudu saadav tagasiside toetab ühtlasi kriisiplaanide, töökorralduse ja kriisiülesannete täitmiseks vajalike võimete järjepidevat arendamist.

Riigiülest valmisolekut toetavad ka kolmeks aastaks määratavad õppuste tegevussuunad. Need võimaldavad suunata tähelepanu prioriteetsetele valmisolekuvaldkondadele ning kavandada erinevate asutuste õppusi pikemaajaliselt ja koordineeritult.

Positiivset mõju suurendab õppustel tuvastatud probleemide süsteemne järelkäsitlus. Riigikantseleile edastatakse eelkõige tähelepanekud selliste probleemide kohta, mis on asutuste või valdkondade ülesed, takistavad riigi kriisiplaani eesmärkide saavutamist, osutavad oluliste võimete või ressursside üleriigilisele puudujäägile või eeldavad Vabariigi Valitsuse tasandi otsust. Riigikantselei iga-aastane koondülevaade võimaldab jälgida oluliste probleemide lahendamist ja parendustegevuste elluviimist riigiüleselt.

4.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Määrusega kaasneb otsene korralduslik mõju püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajatele ning kohaliku omavalitsuse üksustele. Mõju tuleneb eelkõige õppuste regulaarsest kavandamisest ja korraldamisest, õppuse eesmärkide ja hindamiskriteeriumide määramisest, õppuste dokumenteerimisest, tulemuste hindamisest ning õppusejärgsete tegevuste kavandamisest.

Kriisiplaani koostav püsiva kriisiülesandega asutus või isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus, peab korraldama õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Kohustuse täitmisel on võimaldatud paindlikkus, kuna nõutava õppuse võib tingimuste täitmise korral korraldada ühise õppuse või muu riigisisese või rahvusvahelise õppuse, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise õppuse raames. Samuti võib õppuse liik ja ulatus lähtuda kontrollitavast või harjutatavast eesmärgist. See võimaldab vältida dubleerivaid õppusi ning kohandada õppuse korraldamiseks vajalikku töö- ja ressursimahtu tegeliku vajadusega.

Täiendav töökoormus kaasneb eelkõige õppuse ettevalmistamise, hindamise ja dokumenteerimise ning õppusejärgsete tegevustega. Õppuse korraldaja peab koostama õppuse kokkuvõtte, kavandama tuvastatud probleemide lahendamiseks parendustegevused, määrama nende eest vastutajad ja elluviimise ajakava ning määruses sätestatud juhtudel esitama kokkuvõtte määratud asutusele. Samas on määruses nõutava dokumentatsiooni ulatus piiratud minimaalselt vajaliku teabega ning ühtlustatud dokumenteerimine ja tulemuste edastamine aitab vähendada olukordi, kus samad probleemid jäävad eri asutustes eraldi käsitlemiseks või korduvad järgmistel õppustel.

Kriisideks valmistumisega kaasnevat täiendavat töökoormust ja kulusid on hinnatud juba KORKS-i eelnõu (668 SE) seletuskirjas. Selle kohaselt hinnati vähemalt 113 avalik-õigusliku

14

isiku puhul täiendavat töökoormust 0,2–1 ametikoha ulatuses ning sellega seotud eelarvemõju 1,13–5,65 miljonile eurole aastas. Sealhulgas hinnati 79 kohaliku omavalitsuse üksuse puhul eelarvemõjuks 0,79–3,95 miljonit eurot aastas. Tuleb arvestada, et need hinnangud hõlmasid kriisideks valmistumise tegevusi tervikuna, sealhulgas õppuste korraldamist, ega väljenda üksnes käesoleva määruse täiendavat mõju.

Riigikantselei töökoormus suureneb eelkõige õppuste strateegia koostamise ja ajakohastamise, Vabariigi Valitsuse õppuste korraldamise, metoodilise toe ning riigiülese tähtsusega probleemide ja parendustegevuste koondamise ja Vabariigi Valitsusele iga-aastase ülevaate esitamise tõttu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajatele, Päästeametile ja ministeeriumidele kaasneb töökoormus õppuse korraldamise kohustuse täitmiseks kavandatud õppuste eelneval kooskõlastamisel, nende vastutusvaldkonna õppuste kokkuvõtete vastuvõtmisel, nendes tuvastatud probleemide hindamisel ning määruses sätestatud juhtudel teabe Riigikantseleile edastamisel.

Määrusest tuleneva täiendava töökoormuse tegelik ulatus sõltub õppuste arvust, liigist ja mahust ning sellest, mil määral on asjaomased tegevused juba asutuse senises kriisivalmiduse korralduses ja tavapärases töökorralduses. Määrus võimaldab koormust vähendada muu hulgas olemasolevate riigisiseste ja rahvusvaheliste õppuste kasutamise, ühiselt õppuste korraldamise ning Riigikantselei koostatud metoodiliste juhiste ja vormide kaudu.

4.3. Mõju halduskoormusele

Määrusega kaasneb halduskoormus eelkõige püsiva kriisiülesandega eraõiguslikele isikutele, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajatele, seoses õppuse eesmärkide ja vajaduse korral hindamiskriteeriumide määramise, õppuse dokumenteerimise, õppuse kokkuvõtte koostamise ning selle esitamisega. Õppuse korraldamise enda sisuline töö- ja ressursikulu ei ole seejuures käsitatav üksnes halduskoormusena, vaid on osa püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku valmisoleku tagamisest. Õppuse korraldamise kohustuse täitmisel teise korraldaja õppuse raames tuleb arvestada ka eelneva kooskõlastamisega seotud halduskoormusega, mis võib võrreldes varasema regulatsiooniga mõnevõrra suureneda.

Määrusest tulenev täiendav halduskoormus on piiratud, sest nõutava dokumentatsiooni ulatus on määratud minimaalselt vajalikus mahus, dokumentatsiooni vormi ei ole ette kirjutatud ning kogu teavet ei pea koondama ühte dokumenti. Samuti võimaldab määrus täita perioodilise õppuse korraldamise kohustust teise riigisisese või rahvusvahelise õppuse raames ning Riigikantselei võib koostada ühtseid metoodilisi juhiseid ja vorme. Riigikantseleile esitatakse määruses sätestatud juhtudel ministeeriumide õppuste kokkuvõtted ning edastatakse § 7 lõikes 4 nimetatud probleemid.

Osa ettevõtjatest, eelkõige elutähtsa teenuse osutajad, täidab ka seni kehtinud õiguse alusel kriisivalmiduse ja toimepidevuse harjutamisega seotud kohustusi. Nende puhul seisneb täiendav halduskoormus eelkõige nõuete ühtlustamises ja täpsustamises. Suurem muutus võib kaasneda nende püsiva kriisiülesandega eraõiguslike isikute jaoks, kellele KORKS-iga laieneb kriisiplaani ja sellega seotud õppuse korraldamise kohustus esmakordselt. Selle mõju tuleneb siiski eelkõige KORKS-ist. Käesolev määrus täpsustab kohustuse täitmise korda ja võimaldab seda täita paindlikult.

HÕNTE § 1 lõikest 4² lähtudes ei kohaldata sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud halduskoormuse tasakaalustamise nõuet, kuna halduskoormus lisandub riigikaitse või julgeoleku oluliste vajaduste tõttu. Õppuste korraldamine võimaldab kontrollida riigi toimimiseks vajalike

15

kriisiülesannete täitmise valmisolekut, sealhulgas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke võimeid ja elutähtsate teenuste toimepidevust. Nõuete täitmisega kaasnevat koormust vähendavad õppuste korraldamise paindlikkus, olemasolevate õppuste kasutamise võimalus ning dokumenteerimise ja aruandluse piiramine vajalikus mahus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine eeldab õppuste kavandamist, korraldamist, läbiviimist, hindamist ja dokumenteerimist ning õppusejärgsete tegevuste kavandamist ja elluviimist. Riigikantseleile lisanduvad õppuste strateegia koostamise ja ajakohastamise, õppuste riigiülese kavandamise koordineerimise, metoodilise toe ning õppustel tuvastatud olulisemate probleemide ja parendustegevuste koondamisega seotud ülesanded.

Õppuste korraldamise kohustus tuleneb KORKS-ist ning määrusega täpsustatakse selle kohustuse täitmise korda. KORKS-i § 22 lõige 1 sätestab Vabariigi Valitsuse õppuste minimaalse sageduse ning lõige 2 kriisiplaani koostavate asutuste ja isikute õppuste korraldamise kohustuse. Osa sihtrühma, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajad, olid kohustatud regulaarselt õppusi korraldama ka hädaolukorra seaduse alusel. Seetõttu ei ole kogu õppuste korraldamisega seotud kulu käsitatav määrusest tuleneva uue kuluna. Määruse täiendav mõju seisneb eelkõige § 5 lõikes 1 sätestatud kaheaastase sageduse kohaldamises senisest laiemale adressaatide ringile ning õppuste korraldamise ja õppusejärgsete tegevuste nõuete täpsustamises. Määrus võimaldab õppuse korraldamise kohustust täita ka ühiselt korraldatava või muu riigisisese või rahvusvahelise õppuse raames, mis võimaldab kasutada olemasolevaid õppusi ja ressursse ning vältida põhjendamatut dubleerimist.

Konkreetse õppuse kulud sõltuvad õppuse liigist ja mahust, osalejate arvust ja kasutatavatest ressurssidest. Määrusest tulenevat täiendavat kulu ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega arvuliselt hinnata ilma andmeteta, milliseid õppusi asjaomased asutused ja isikud juba korraldavad ning millised täiendavad tegevused osutuvad vajalikuks määruse uute nõuete täitmiseks. Seetõttu ei ole praegu võimalik usaldusväärselt hinnata ka määruse iseseisvat mõju üksikute asutuste eelarvetele ega täiendava rahastamise vajadust.

Väiksema lauaõppuse kulud seisnevad eelkõige õppuse ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks vajalikus tööajas. Suuremahulise praktilise õppusega võivad kaasneda ka tehnika, transpordi, sidevahendite, väliste teenuste ning tavapärase tegevuse ümberkorraldamise kulud. Määrus ei näe ette kõigile adressaatidele ühetaolise ulatusega õppuse korraldamist, mistõttu sõltub ressursivajadus konkreetsest õppuse eesmärgist, liigist ja mahust.

Määruse rakendamisest otseseid tulusid riigile ega kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. Kaudne majanduslik kasu võib tuleneda paremast kriisivalmidusest, kriisiplaanide puuduste varasemast tuvastamisest ning kriisiolukordade lahendamise tõhusamast korraldusest, mis võib vähendada tegelike kriisiolukordadega kaasnevaid kahjusid ja kulusid. Süsteemne kriisivalmiduse hindamine ja puuduste tuvastamine võimaldab tõhusamalt kasutada ressursse kriisiks valmistumisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

16

Määruse rakendamiseks ei ole vaja ette näha eraldi üleminekuaega. Küll aga tuleb arvestada, et KORKS-i § 185 lõike 10 kohaselt tuleb püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul koostada KORKS-i ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastav riskianalüüs ja kriisiplaan hiljemalt 31. detsembriks 2027. a. Enne KORKS-i jõustumist kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsid ja plaanid ning koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad KORKS-i § 185 lõigetes 4 ja 11 sätestatud tingimustel kuni uute dokumentide valmimiseni. Seetõttu toimub uue õppuste regulatsiooni rakendamine üleminekuperioodil paralleelselt riskianalüüside ja kriisiplaanide uue süsteemi rakendamisega, arvestades KORKS-i §-s 185 sätestatud olemasolevate dokumentide kehtivuse üleminekureegleid.

Määruse § 5 lõikes 1 sätestatud kaheaastase sageduse kohaselt tuleb esimene määruse nõuetele vastav õppus korraldada kahe aasta jooksul määruse jõustumisest, arvestades seaduses sätestatud erisusi. KORKS-i § 185 lõikes 10 sätestatud riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise üleminekutähtaeg ei lükka õppuse korraldamise kohustust edasi. Kuni uue kriisiplaani valmimiseni võib õppuse korraldamisel lähtuda seni kehtivatest plaanidest ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikest tegevustest.

Elutähtsa teenuse osutajate puhul tuleb arvestada KORKS-is sätestatud erisustega. KORKS-i § 83 lõike 4 punkti 2 kohaselt määratakse elutähtsa teenuse osutaja esimese õppuse korraldamise tähtpäev tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusaktis. KORKS-i § 185 lõike 3 kohaselt kohaldatakse enne seaduse jõustumist elutähtsa teenuse osutajaks loetud või määratud isikute suhtes hädaolukorra seaduses sätestatud kohustuste täitmise tähtaegu.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Seejuures arvestati, et ministeeriumid kaasavad vajaduse korral eelnõu läbivaatamisse lisaks oma valitsemisala asutustele ka oma vastutusvaldkonna elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad, elutähtsa teenuse osutajad ning muud püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ja Eesti Tööandjate Keskliidule.

Ametliku kirjaga esitasid märkused Justiits- ja Digiministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Siseministeerium. Arvamuse esitas Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda. Märkuste ja ettepanekutega arvestamist on kajastatud seletuskirjale lisatud tabelis. Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit märkisid eelnõu kooskõlastatuks.

Keit Kasemets Riigisekretär