| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-02185-1 |
| Registreeritud | 30.10.2026 |
| Sünkroonitud | 31.10.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EN EN
EUROPEAN COMMISSION
Brussels, 17.9.2026 COM(2026) 681 final
2026/0286 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
EU KIDS ACT - 'EU Keeping Internet Digital Spaces Accountable and Trustworthy'
{SWD(2026) 681 final}
EN 1 EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons for and objectives of the proposal
Only half of children aged 9-16 across Europe say they feel safe online. The risks faced by
minors online are real and urgent, and impact their health, development and wellbeing, such
as for example reduced physical activity, increased risk of myopia and reduced sleep,
depressive and anxious symptoms, decrease self-esteem, negative impact on learning and
cognitive development, eating disorders, decreased empathy, loneliness and addictive
behaviours. Minors online also face risks of cyberbullying, child sexual abuse and grooming.
The protection of minors online is a political priority of the Commission. In her 2025 State of
the Union, Commission President Ursula von der Leyen announced that she will commission
a panel of experts to advise her on the best approach for Europe on child safety online. After a
process in the first half of 2026 involving a wide range of experts from different fields, as
well as representatives from industry, parents and youth, the co-chairs of the Special panel
presented their recommendations to the President in July 2026. The recommendations set out
a clear path for enhancing the safety of minors online and ensuring the functioning of the
Single Market. In particular, they recommend an EU-wide access restriction, harmonised
safety-by-design rules as well as proportionate, privacy-preserving age assurance systems.
Finally, they recommend covering digital services beyond social media platforms, including
app stores, AI companions and some video games and video-sharing platforms offering risky
features.
In October 2025, the Jutland Declaration signed by 25 Member States called for age
verification and for a safer online environment for minors. In its conclusions of March 2026
and of October 2025, the European Council also stressed the importance of protecting minors
online, including through a digital age of majority. In its report of November 2025 on the
protection of minors online, the European Parliament called for a harmonised European
digital age limit of 16 years for access to social media, video-sharing platforms and AI
companions unless parents or guardians have authorised their children otherwise. It also
called upon a harmonised European digital age limit of 13, under which no minor can access
social media platforms. The European Parliament also recognised the need for additional
legislation on age-appropriate design and safety by design. It further called for a European
approach regarding age assurance ensuring legal certainty.
Across the European Union, Member States are discussing or proposing national legislation to
enhance the safety of minors online. Italy, France, Norway, Greece, Austria, Poland and
Belgium notified in 2025 and 2026 their draft legislation limiting access to certain digital
services for minors under a certain age. Norway also notified its legislation in May 2026. In
almost all other Member States, consultations are ongoing, drafts are discussed in national
parliaments or have been announced by governments. Proposed national draft legislations
differ in terms of scope, age limits and types of restrictions imposed, risking fragmenting the
single market, reducing legal certainty and increasing compliance costs while providing an
uneven level of protection for minors across the European Union.
The current online environment is not designed with minors in mind. While legislation
already exists to create a safer online environment, no single legislation takes the children and
their safety and empowerment as the starting point. Building on the key principles set out in
Regulation (EU) 2022/2065 and Regulation (EU) 2024/1689, this proposal seeks to protect
EN 2 EN
minors from risky digital services and AI systems, uphold the digital single market and
maintain a coherent regulatory framework and enforcement structure for the protection of
minors online.
The proposal recognises the risks that minors face on certain online social networking
services and video-sharing platforms and therefore limits autonomous account creation on
those specific platforms and systems by children below the age of 15 years. By providing one
age across the European Union, it harmonises diverging national rules removing obstacles to
the implementation of the Digital Single Market, ensuring legal certainty and a similar level
of protection for all children in the European Union. This is combined with rules that
recognise the role of parents and legal guardians in supporting the safe development of minors
online, by creating accounts with limited functionalities for minors on from 13 years as well
as rules to create an environment of safe services and systems for very young children with
strict parental supervision and which takes into account their development. In line with the
developmental approach recommended by the co-chairs of the Special Panel on Child Safety
Online, minors below the age of 13 should not have access to harmful online social
networking services and video-sharing platform services.
The proposal sets out clear safety by design requirements for online social networking
services, video-sharing platform services, online games, AI companions and general
conversational chatbots, and software application stores. Building on the recommendations of
the co-chairs of the Special panel, it harmonises and extends those requirements ensuring
legal certainty across the Digital Single Market and a high level of protection for minors
across the digital environment, taking into account that business models are constantly
changing in this dynamic field and loopholes must be avoided.
To underpin the access delay and the implementation of safety by design requirements, the
proposal establishes a clear framework for age assurance with clear criteria and safeguards for
the use and deployment of such systems. By enshrining requirements for the use of age
assurance methods, the proposal ensures that the use of those methods will be proportionate,
effective, reliable and privacy-preserving. It also provides for common criteria for age
assurance ensuring the functioning of the Single Market.
A fast, effective and robust enforcement is critical to the protection of minors online and the
functioning of the Single Market. The proposal therefore lays out an enforcement framework
that relies on existing enforcement structures while providing for a an expedited enforcement
procedure.
• Consistency with existing policy provisions in the policy area
The proposal builds on the existing legislative framework for the protection of minors online
ensuring the functioning of the Single Market. By building on Regulation (EU) 2022/2065
and Regulation (EU) 2024/1689, it provides continuity and coherence with the EU regulatory
framework for digital services and AI systems while developing specific requirements for the
protection of minors online taking into account their evolving capacities, safety and
empowerment as a starting point.
This proposed Regulation is without prejudice to the Digital Services Act, and builds on the
provisions laid down therein, notably on Article 28 regarding the obligation for certain
providers of online platforms to take appropriate measures to ensure a high level of privacy,
safety and security for minors. The proposed instrument, and in particular its provisions
related to safety by design, set in “hard law” those specifications that the Commission has
EN 3 EN
already included in the Guidelines on protection of minors under Regulation (EU) 2022/2065.
In doing so it specifies the obligations set out in Article 28 of Regulation (EU) 2022/2065
where these concern safety by design and age assurance requirements. Therefore, ongoing
cases related to these obligations under Regulation (EU) 2022/2065, in particular Article 28,
remain unaffected. The proposed Regulation is also without prejudice to Regulation (EU)
2024/1689 and builds on its framework, notably on its comprehensive risk-based rules. The
proposed Regulation is complementary and does not affect the prohibitions and other
obligations and requirements for AI systems and general-purpose AI models already
established in Regulation (EU) 2024/1689.
The Better Internet for Kids strategy (BIK+) supports the implementation of this legislative
framework, notably Regulation (EU) 2022/2065. Under the BIK+, the EU co-funded network
of Safer Internet Centres offers training sessions, helplines and hotlines and run awareness
raising activities. They regularly consult children and young people on their needs and view
on online safety. In February 2026, the Commission adopted the Action plan against
cyberbullying to prevent cyberbullying, raise awareness and make it easier to report and
ensure that victims receive adequate support. The proposal is consistent with those non-
legislative actions, and builds upon them to give kids in Europe the best support when they
use the online environment.
• Consistency with other Union policies
The proposed Regulation introduces a horizontal framework for the protection of minors
online. This Regulation is without prejudice to the rules laid down by other Union legal acts
regulating other aspects of the provision of intermediary services in the internal market, in
particular, the rules on audiovisual media services, consumer protection and product safety,
and on the protection of personal data.
The proposal will be complemented by further actions which would be in full alignment with
this Regulation, including the ongoing evaluation and upcoming review of the Audiovisual
Media Services Directive that will additionally look at the protection of minors as viewers and
will ensure that they are sufficiently protected when watching audiovisual content.
Considering new threats and risks, it will examine whether further specification of the concept
of harmful audiovisual content is needed, and what measures are necessary to ensure that
minors do not encounter such content.
Furthermore, the upcoming Digital Fairness Act (“DFA”) aims at strengthening and making
consumer protection law fit for purpose, also in the digital environment, in full alignment with
the obligations in this Regulation. Consumer law plays an important role in ensuring that
consumers, children in their consumer role included, are not exposed to unfair or misleading
practices. The Unfair Commercial Practices Directive (“UCPD”) in particular acknowledges
children as vulnerable consumers that need enhanced protection; it also bans a direct
exhortation to children to buy advertised products or persuade their parents or other adults to
buy those products for them. Furthermore, as part of the revision of the existing consumer
protection law, the CPC Regulation will also be revised to strengthen the existing
enforcement coordination system for national authorities and vest in the Commission direct
investigation and enforcement powers in specific cases.
Additionally, the recent changes to Regulation (EU) 2024/1689 prohibiting AI systems
generating child sexual abuse material, the on-going adoption of Regulation to prevent and
combat child sexual abuse, together with the recently adopted Recast of the Child Sexual
EN 4 EN
abuse directive, strengthens the EU framework against child sexual abuse and exploitation,
both online and offline. They will improve prevention, investigation and support for victims.
The proposal is also fully consistent and further supports existing or upcoming initiatives to
empower and support minors and ensure their well-being online, including the EU Strategy on
the rights of the child8, the Commission Recommendation on developing and strengthening
integrated child protection systems in the best interests of the child9, the Digital Education
Action Plan (2021-2027)12, as well as the forthcoming 2030 Roadmap on the future of digital
education and skills.
Child safety online is a global challenge requiring international cooperation. The proposal is
consistent with the Union’s external policies, including the International Digital Strategy
(2025) through which the EU expands and deepens its cooperation bilaterally, regionally and
multilaterally. The proposal harmonises legislation EU-wide which will support the
effectiveness of the EU’s external cooperation and global influence in child safety online.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The legal basis for the proposal is Article 114 of the Treaty on the Functioning of the
European Union, which provides for the establishment of measures to ensure the functioning
of the Internal Market. This proposal aims to approximate rules with the objective to establish
the functioning of the Internal Market and, in accordance with article 114(3), ensuring a high
level of protection for the health and safety of children across the European Union
considering new technological developments.
The main objective of this proposal is to put in place harmonised provisions to protect minors
online. As Member States are discussing or adopting new measures to restrict access to
certain online platforms considered risky for children under a specified age, the EU market
risks becoming increasingly fragmented. This proposal therefore aims to ensure the proper
functioning of the internal market, in particular, in relation to the provision of cross-border
online social networking services, video-sharing platform services, software application
stores, of AI companions and general conversational chatbots, and of online games. Such a
harmonised approach also ensures an equally high level of protection for minors across the
EU.
Furthermore, this proposal specifies and complements the relevant provisions of Regulation
(EU) 2022/2065 as regards the protection of minors, and complements Regulation (EU)
2024/1689 as regards child-specific safety requirements for AI companions and general
conversational chatbots. Since both Regulation (EU) 2022/2065 and Regulation (EU)
2024/1689 have Article 114 of the Treaty on the Functioning of the European Union as a legal
basis, this proposal follows the same approach.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
Taking into account that digital services and AI systems are by their nature cross-border, the
legislative efforts at national level mentioned above for delayed access of minors hamper the
provision of digital services and systems cross-border, create legal uncertainty and obstacles
to the implementation of the Single Market, high compliance costs and an unequal level of
protection for minors across Europe.
EN 5 EN
The potential consequences in the absence of immediate action also call for urgent action.
Member States are already adopting their own legislation. In 2025 and 2026, several TRIS
notifications (Italy, France, Norway, Greece, Poland, Austria, Belgium) were received on age
restrictions for certain types of digital services. In almost all other Member States,
consultations are ongoing, drafts are discussed in national parliaments or have been
announced by governments. National laws differ in terms of scope, age limits and types of
restrictions imposed. They propose different definitions or criteria for the types of digital
services whose access is to be limited, different ages limits (from 13 to 16 years old),
eventually dependent on parental consent. Some of the national legislations under discussion
include additional obligations on safety by design. The proliferation of national legislations,
with different legal obligations, significantly risks fragmenting the Single Market, reducing
legal certainty and increasing compliance costs for providers of digital services while
providing an uneven level of protection for minors across the European Union.
Harmonising the rules to protect minors and provide them with a safe online environment
should be done at Union level, thereby providing predictability and certainty, reducing
compliance costs across Europe and ensuring that all minors, no matter where they live are
served by a high level of privacy, safety and security online.
• Proportionality
The proposal aims to ensure a strong and coherent framework for the protection of minors
online. It does so by introducing an EU-wide access restriction to social media+ for under 13-
year-olds. The approach allows for the creation of parental accounts for children between 13
and 15 years. It provides for harmonised access to safe social networking services and video-
sharing platforms as of 15 years old, combined with clear safety by design obligations and
clear requirements and criteria for the use of age assurance.
The proposal takes the report of the co-chairs of the Special Panel on Child Safety as the
starting point, which sets out clearly the risks that minors face online. Against that
background, it puts in place a framework that tackles the risks on the services mentioned in
the report, without disproportionately impacting fundamental rights (see section below).
Key features of the proposal limit the Regulation to what is strictly necessary to achieve the
objectives of the proposal. In particular, the proposal sets out obligations on different types of
digital services and systems, depending on the nature of the service or system to ensure that
they are targeted and proportionate. This approach addresses the identified problems, while
not overburdening providers unconcerned by such problems. The substantive obligations are
limited to online social networking services, video-sharing platform services, online games,
and providers of software application stores. Following a co-regulatory approach, they build
on co-regulatory initiatives for the services in scope of this Regulation, including regarding
software application stores and online games. As regards AI systems, the proposal is limited
to AI companions and general conversational chatbots that may pose serious risks to health,
safety and well-being of minors that are not covered by safety by design requirements
specifically aimed to address those risks to minors under Regulation (EU) 2024/1689.
At the same time, small and micro enterprises are not exempted from this Regulation, since
they may equally provide harms to minors. It would undermine the objective of this proposal
to exclude them from scope.
Exempted from scope because they are unlikely to pose harms to minors are not-for-profit
online encyclopaedias, not-for-profit educational and scientific repositories, services and
EN 6 EN
systems that are designed for purely educational purposes and operated within educational
establishments or organisations, open-source software-developing and-sharing platforms,
unless the platform itself constitutes an AI system in scope of this Regulation and Regulation
(EU) 2024/1689, services and systems specifically developed and operated for the sole
purpose of scientific research and development, and services and systems designed, developed
and operated by public authorities and for exclusive use of said public authorities or on their
behalf.
By establishing a clear framework, accompanied by cooperation between Member States, as
well as by co-regulation, this proposal aims to enhance legal certainty, ensure the functioning
of the Single Market and increase trust levels.
• Choice of the instrument
Article 114 of the Treaty on the Functioning of the European Union gives the legislator the
possibility to adopt regulations and directives.
The Commission has decided to put forward a proposal for a Regulation to ensure a consistent
level of protection for minors throughout the Union and to prevent divergences hampering the
free provision of the relevant services and systems within the internal market. This is
necessary to provide legal certainty and transparency for economic operators and children and
parents alike.
3. RESULTS OF EX-POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Stakeholder consultations
The proposal directly follows on the recommendations of the co-chairs of the Special Panel
on Child Safety Online. As an independent process, the Special panel on child safety online
examined risks and opportunities for children on digital services as well as the existing
regulatory framework and its gaps. It gathered extensive data and expertise. This independent
process brought together experts across the European Union from different fields, including
health, child psychology and psychiatry, computer sciences, digital technology and media,
social sciences and children’s rights. Representatives from youth groups, parents’ group and
children’s rights organisations also participated in the meeting. Additional stakeholders
provided input throughout the process such as the OHCHR, specialised think-tanks, industry
representatives as well as the European Data Protection Board.
Youth was also consulted in preparation of this proposal. The President Youth Advisory
Group discussed child safety and wellbeing online in its meeting of December 2026, bringing
together the views of children from across all 27 EU Member States. The Group brings
together more than 30 young representatives, one from each EU Member State’s National
Youth Council, one from the European Youth Forum, and observers from candidate countries
and potential candidates for EU accession. In December 2025, the Safer Internet Forum,
which involved over 200 children, young people and representatives from civil
society, industry and national authorities discussed the topic ‘Why age matters: Protecting and
empowering youth in the digital age’. Better Internet for Kids Youth ambassadors and youth
representatives from the child participation platforms were also actively included in the
Special panel. Across the groups, youth representatives emphasised the responsibility of
digital services in providing safe and age-appropriate services. They highlighted the need for
EN 7 EN
requirements for safety by design, including age-appropriate defaults settings, recommender
systems and interface design.
This consultative process is complemented by the Commission’s wider stakeholder
engagement in the area of child safety online. This includes consultative processes undertook
in the context of the implementation and enforcement of the Digital Services Act as well as
the Better Internet for Kids Strategy and its network of Safer Internet Centres and Better
Internet for Kids Youth Ambassadors. In the context of the adoption of the guidelines on the
protection of minors under Regulation (EU) 2022/2065, a 2024 Call for Evidence, which
received more than 170 feedbacks, and a 2025 public consultation, with more than 300 inputs,
provided detailed information from a wide range of stakeholders including researchers, civil
society, industry and public authorities on good practices and measures on online platforms to
design a safe online service for kids. A majority of respondents shared positive view on the
measures introduced by the Guidelines, which are largely codified by the present proposal.
They also requested additional clarity on the legal nature of the guidelines, and on the
situations under which age verification and age estimation are appropriate.
Between March and April 2026, the Commission conducted a Eurobarometer survey on the
impact of excessive screen time and social media on young people’s mental health collecting
data from more than 26,000 13-18 years old and more than 12,000 parents across all 27
Member States. The findings show that screen time is a major part of adolescent’s daily life,
with major risks as nine in ten adolescents have encountered at least one harmful or
distressing piece of content online in the past three months, with concerns also regarding
interpersonal harms and cyberbullying. 54% of parents and 45% of 13-18 years old consider
age delays to be an effective solution and 47% of parents and 48% of adolescents call for
better implementation of existing rules by digital services.
Furthermore, the Commission is receiving additional evidence sources on a continuous basis
from the European Board for Digital Services and the national Digital Services Coordinators
who are responsible for supervising the smaller online platforms and ensuring they provide a
safe environment for minors and who closely monitor this area on the ground.
Additional consultative processes where also conducted under related European initiatives,
such as the Digital Fairness Act and the Audiovisual Media Services Directive. The
consultation and call for evidence on the Digital Fairness Act was opened for 12 weeks on 17
July 2025, collecting extensive feedback from citizens, public authorities and other
stakeholders, which collected relevant evidence on addictive design of digital products and
deceptive or manipulative interface design, including the impact on such practices on minors.
For instance, 5,000 children from the EU Children’s Participation Platform were consulted on
digital fairness, under the EU Strategy on the rights of the child. Furthermore, on 10 February
2026 the Commission launched a public consultation for the assessment of the Impact of the
audiovisual media services directive, collecting feedback from an equally wide range of
stakeholders, including on the best ways to strengthen the protections for minors online. Both
consultative processes provided relevant evidence for the purpose of this proposal.
• Impact assessment
The most important elements of this proposal build on a rich body of evidence from very
different sources, including Impact Assessments informing other, either already adopted or
forthcoming, legislative initiatives.
EN 8 EN
Therefore, the proposed Regulation and its accompanying Staff Working Document (“SWD”)
on the impacts of the proposal are underpinned by a solid evidence base.
First, the Special panel on Child Online Safety brought together over 60 experts from various
fields including health, child psychology and psychiatry, computer and social science, as well
as representatives from youth groups, parents’ groups and children’s rights organisations, and
the co-chairs also met with the OHCHR, specialised think-tanks, industry and the European
Data Protection Board.
Second, the dedicated analysis of impacts presented in the SWD builds on existing impacts
assessments, including for the DSA, Digital Markets Act (“DMA”), AI Act, the proposal for a
Regulation to prevent and combat child sexual abuse and the recast Directive on combating
the sexual abuse and sexual exploitation of children and child sexual abuse material, as well
as theupcoming Digital Fairness Act and the Audio-visual Media Services Directive
(“AVMSD”).
Third, evidence and data are collected through implementation and enforcement of the DSA,
notably 10 preliminary findings in relation to the protection of minors including on addictive
design, safe accounts and age assurance, as well as studies, risk assessment reports and
stakeholder engagement, in particular during the development of the guidelines on the
protection of minors which involved a call for evidence, a public consultation, engagement
with children and young people and meetings with the European Board for Digital Services.
In this context, engagement with national authorities within the supervisory and enforcement
framework of the DSA is ongoing. This provides valuable inputs from investigations and
many Member States have conducted inquiries and consultations regarding their national draft
laws on the protection of minors, such as Sweden and Germany.
Fourth, international engagement and cooperation further points to sources of evidence by
public authorities as well as regulators. The Commission is closely cooperating with other
regulators including from Australia and the UK that conduced impact assessments and
studies, as well as Brazil and Japan.
Fifth, additional studies include a vast body of academic research, a Eurobarometer on the
impact of excessive screen time and social media on young people’s mental health conducted
in 2026 and a study procured by the Commission on the impacts of age assurance on
fundamental rights and its economic costs.
The Commission prepared an accompanying analytical Staff Working Document, including
(i) a problem definition, (ii) the explanation of the followed approach, and (iii) an assessment
of impacts. The Staff Working Document builds on the report of the co-chairs of the Special
panel, as well as evidence and data collected in the context of the Digital Services Act
implementation and enforcement, and the preparation of impact assessments, notably for the
Digital Fairness Act and the review of the Audiovisual Media Services Directive.
The Staff Working Document outlines the main social and economic impacts of the proposal.
In terms of social impacts, the health of minors should be improved as both a direct and
indirect impact of the proposal. By delaying access to certain specific services and providing
safeguards for age-appropriate digital services, the online environment will become a safer
place for minors, limiting the risks they encounter online and their impact on their cognitive
development as well as their physical and mental health.
EN 9 EN
In terms of economic impacts, the marginal costs introduced by this proposal are expected to
remain relatively limited with regard to the implementation of most safety by design
requirements as these were already present in the Guidelines on the Protection of Minors
under article 28 of the Digital Services Act. The requirements to prepare compliance plans
and to rely on audits are largely included already in the risk assessments and audit provisions
in the Digital Services Act. They also concern providers with a very large user base (45
million monthly active users) which should limit the impact on SMEs since, in principle, they
do not reach a scale in their user base equivalent to that of very large online platforms. The
implementation of age assurance measures and parental control tools will lead to additional
costs for digital services providers. It is not possible to conclusively determine the costs of
these adjustments and their incidence, especially for the potentially large number of small and
micro providers of online social networking services, video-sharing platform services and
video games that were previously not subject to article 28 of the Digital Services Act.
However, those costs are mitigated by the development of the EU Age verification solution,
the expected increased development of the market for safe design solutions and the fact that
similar requirements already exist in EU law and increasingly in third countries. It should also
be considered that many digital services providers would likely face many of these costs
repeatedly under national legislation, and thus benefit from harmonized rules.
• Fundamental rights
The proposal aims at improving, promoting and supporting the respect of the rights of the
child online, as enshrined in the Charter of Fundamental Rights of the European Union (“the
Charter”). The objective of the access delay is to ensure the comprehensive rights of the child
online, including their rights to protection necessary for their wellbeing, health and security,
privacy, participation, express their views freely, in line with their age and maturity, taking
their best interests as a primary consideration, ensuring their right to development and self-
determination free from the risks and harms posed by certain online services and systems.
While the services in scope of this Regulation pose significant risks to the health and security
of children, they also allow children to express their views freely and to receive and impart
ideas, as protected by Article 24(1) and Article 11(1) of the Charter. Therefore, the access
delay is strictly limited to account creations on a very defined set of digital services and
systems that use certain design features and make available certain functionalities to minors
that are proven to be harmful to the health and safety of minors. This measure ensures that
this limitation on the child’s right to freedom of expression remains proportionate and
necessary to meet the objective of general interest as required by the Charter. Access to
services that are safe, age-appropriate, designed for children and allow for the appropriate
parental control and supervision should not be limited. Additionally, exceptions to the delay
are provided to ensure access to information, educational materials and public services.
In line with the UN Committee on the Rights of the Child General comment 25, safety by
design requirements are established to ensure the respect of the rights of the child online. Safe
settings will provide additional privacy to children, while limited contacts with strangers will
diminish risks of cyberbullying and grooming.
Parents and guardians also play an important role in the upbringing and development of their
children, as recognised by Article 24(3) of the Charter of Fundamental Rights of the European
Union. The respect for private and family life, home and communication is safeguarded by
Article 7 of the Charter. Article 14(3) of the Charter ensures that the freedom to found
educational establishments with due respect for democratic principles and the right of parents
to ensure the education and teaching of their children in conformity with their religious,
philosophical and pedagogical convictions shall be respected, in accordance with the national
EN 10 EN
laws governing the exercise of such freedom and right, while ensuring the respect of other
fundamental rights enshrined in the Charter, including Article 21 on non-discrimination and
Article 24 on children’s rights, taking their best interests as a primary consideration.
In recognition of this important role of parents and guardians, the proposal mandates tools for
guardians and provides the possibility for parents to set up accounts in a safe environment for
13-15 years old minors. Those tools must be provided in line with the evolving capacities of
children, and in respect with their rights to privacy.
Equally, this Regulation ensures respect of children’s rights by strengthening their autonomy.
The Regulation requires providers of digital services and systems in scope to provide easy to
access and child friendly reporting systems. They must ensure that reports from minors and
guardians are addressed as a priority. The Regulation also allows further control over minors’
settings. Furthermore, the proposal helps children in their digital education, literacy and
support from parents, caregivers, teachers and educators by providing for Member States to
develop national strategies to support the objectives of protecting children online.
Age assurance systems and the requirement to verify the age of users can potentially have
important implications for the right to privacy, as well as freedom of expression, participation
and non-discrimination of the users. The proposal establishes clear requirements for the
deployment and use of age assurance systems as well as safeguards and transitional measures
to limit the impact on these fundamental rights to what is strictly necessary to safeguard the
health and safety of minors online. These criteria include a high level of accuracy, reliability,
robustness, security, non-discrimination and non-intrusiveness. Following a risk-based
approach and ensuring proportionality, age verification is only mandated for the
implementation of the access delay and limited to new accounts and existing accounts only
when the provider cannot tell with a high degree of confidence that the holder of the account
is above the age threshold. By enshrining those criteria in law, the proposal provides for clear
legal standards for the use and deployment of age assurance systems ensuring a high standard
of data protection for their use. This will promote the deployment of an innovative market of
age assurance solutions within the Digital Single Market respectful of fundamental rights.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
It is important that the Commission is sufficiently staffed to carry out the activities under this
Regulation. This is especially important because, in exercising its tasks, the Commission will
have to supervise some of the financially strongest and technologically most sophisticated
companies in the world. Supervising these companies will require staff with highly skilled
and specialised profiles. The Commission faces a high political risk if enforcement is under-
resourced. Calls for quick action to protect European children online are growing, and making
sure that the next generation is effectively protected requires adequate staffing – also to
deliver on the fast-track enforcement that will be required by this Regulation.
In order to do so the Commission will rely on the supervisory fee as established in Article 43
of the Digital Services Act. Since this proposal is a specification of the Digital Services Act,
its resourcing should equally be based on the same supervisory fee. Further details on the
budgetary implications are set out in the LFDS.
EN 11 EN
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
The proposal will be rigorously evaluated, notably in terms of the effectiveness of the access
delay, the personal scope of the access delay and its proportionality and the safety by design
requirements. This evaluation shall account for experience gained in the implementation of
the proposal as well as technological, market and legal developments.
This will complement ongoing monitoring under the Digital Services Act.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Chapter I sets out general provisions, including the subject matter and scope of the
Regulation (Articles 1 and 2) and the definitions of key terms used in the Regulation (Article
3). This sections also sets out anti-circumvention rules for providers in scope of this
Regulation (Article 4) and obligations on identified providers to notify and undergo an
independent audit of a compliance plan (Article 5).
Chapter II contains provisions on the delayed access of minors to social media, laying down
that providers of services that have specific features and that constitute social networking
services or video-sharing platforms services, or both, shall not allow minors below the age of
15 to create an autonomous account. Furthermore, providers of those services may allow
guardians to set up accounts for minors above the age of 13 with limited age-appropriate
features to access the service (Article 6). Where providers of video-sharing platform services
can demonstrate that they are an age-appropriate service, they may allow guardians to
exceptionally enable, access also to minors below 13 years by means of accounts that are
created and supervised by the guardians themselves (Article 7).
Chapter III sets out provisions on safety by design applicable to providers of online social
networking services, of video-sharing platform services, of AI companions, of general
conversational chatbots and of online games.
Section 1 lays down general provisions applicable to providers of online social networking
services, of video-sharing platform services, of AI companions, of general conversational
chatbots, of online games, and of software application stores. This section specifies that the
requirements laid out in this Chapter also apply to unregistered recipients of the service or
users of the system, and that it is only possible to derogate from those requirements when it
has been established that the recipient of the service or user of the system is an adult, making
use of age assurance in accordance with Chapter V (Article 8).
Section 2 lays down provisions applicable to online social networking services and video-
sharing platform services. In particular, those services are prohibited from designing,
organising or operate their services in a manner that is intended, or can reasonably be
foreseen, to encourage compulsive or excessive use of the service by minors and should put in
place effective time-management tools which protects core sleep hours and school time of
minors (Article 9). Those providers that use recommender systems are obliged to design the
information suggested and the optimisation of their recommender systems to minors in way
that ensures a high level of privacy, safety and security of minors (Article 10). Furthermore,
those providers shall put in place appropriate and proportionate measures to ensure that
settings are set by default to a high level of privacy, security and safety of minors which
cannot be changed unless minors have explicitly consented to such changes. Those providers
shall ensure that features or settings which have any actual or foreseeable negative effects on
EN 12 EN
minors’ privacy, safety and security are not available to minors (Article 11). Those online
social networking services and video-sharing platform services are also obliged to put
measures in place that ensure a high level of privacy, safety and security of minors as regards
contacts between minors and other recipients of the service (Article 12). Finally, the same
providers shall ensure that, before an economic transaction takes place, it is transparent to the
minor that this is an economic transaction, and that their still developing commercial literacy
is not exploited by design, organisation or operation choices which may lead to excessive,
impulsive or unwanted spending, which includes not exposing minors to variable reward
systems (Article 13).
Section 3 lays downprovisions applicable to AI companions and general conversational
chatbots. In particular, this section obliges providers to implement safety by design provisions
related to addictive design, safe settings and transparency of commercial transactions set out
by Article 9, 11 and 13 of Section 2, as well as specific rules tailored to these systems (Article
14). These rules require providers of AI companions and of general conversational chatbots to
put in place strong child-safety protections, including designing the systems so minors are not
exposed to features that are likely to create emotional dependencies, preventing harmful
interactions, and carrying out testing and post-market monitoring to identify and mitigate
harms to minors’ safety, health, fundamental rights and well-being and development. Where
such systems are deployed as a functionality of an online social networking services, of a
video-sharing platform services, of an online game, the providers of those services should
ensure that AI companions and general conversational chatbots are not automatically
activated, that minors have the possibility to opt out of their used, where enabled, and are not
encouraged to use them.
Section 4 lays down provisions applicable to online games. In particular, this section obliges
providers to implement safety by design provisions related to addictive design and safe
settings set out by Article 9, 11 and 12 of Section 2, as well as specific rules tailored to online
games (Article 15). These rules include that online games shall implement safeguards to
prevent the online games from being used to entice the minors to initiate contacts on other
services which may pose a risk to their privacy, safety and security. Where providers of video
gaming platforms allow recipients to create video games the provider shall put in place the
necessary software and organisational to allow those video games to comply with the
obligations set out in Article 15(1) and (2) and Articles 18 and 20.
Section 5 lays down provisions for age-appropriate access applicable to providers of software
application stores. This section obliges those providers to put in place an age-rating system to
establish the age-appropriateness of software applications and to assess the age of the
recipient of the service through age assurance. Where a software application is not considered
age-appropriate, the provider of the software application store shall not allow minors access to
such software applications that are age-inappropriate (Article 16). Finally, this section
encourages the drawing up of codes of conduct to contribute to the harmonised establishing
and application of age-rating systems (Article 17).
Section 6 sets out additional general obligations on agency of minors and empowering tools
for minors and guardians applicable to providers of social networking services, of video-
sharing platforms services, of AI companions, of general conversational chatbots and of video
gaming platforms and games. This section specifies that those providers are obliged to ensure
that features, communication, information, user-control tools and mechanisms of the service,
warnings, and any other information referred to in Chapter III are easily accessible to all
minors and presented in a way that minors can understand. Providers of very large online
EN 13 EN
platforms within the meaning of Article 33(1) of Regulation (EU) 2022/2065 are obliged to
present such information in the in the official language(s) of the Member State(s) the service
is provided in. Furthermore, providers of social networking services, of video-sharing
platforms services, of AI companions, and of general conversational chatbots, and of video
gaming platforms are obliged to provide tools enabling minors to control content, their
settings and provide to feedback which should have a durable effect on content recommended
(Article 18). This section also specifies that those providers are obliged to put in place child-
friendly reporting mechanisms and support tools for minors (Article 19) as well as effective,
easy to use tools for guardians. Moreover, this section obliges those providers of social
networking services, of video-sharing platforms services, of AI companions, and of general
conversational chatbots, and of online games to encourage the rollout of such tools and
requires providers of very large online platform within the meaning of Article 33(1) of
Regulation (EU) 2022/2065 to ensure that these tools for guardians are interoperable with
tools for guardians provided by third parties, in accordance with conditions set out by Article
6 of Regulation (EU) 2022/1925 (Article 20). Finally, this section sets out that minors and
guardians have the right to lodge a complaint with the competent authority against providers
of social networking services, of video-sharing platforms services, of AI companions, and of
general conversational chatbots, and of online games alleging an infringement to this
Regulation, minors and guardians have the right to mandate a body, organisation or
association to exercise the rights conferred by this Regulation on behalf of the minor or their
guardian (Article 21).
Section 7 contains other provisions concerning due diligence for a safe environment online It
sets out the monitoring obligations for very large online platforms (Article 22), provisions on
drawing up codes of conduct (Article 23), and the obligation for services to have in place
legal representatives (Article 24). Finally, it sets out that the Commission is empowered to
adopt delegated acts to supplement the measures listed in this Chapter to ensure a high level
of privacy, safety and security of minors on their service (Article 25).
Chapter IV contains the obligation to verify parental responsibility (Article 26).
Chapter V contains provisions concerning age assurance.
Section 1 sets out the general principles for age assurance. This section specifies that where
providers in scope of Chapters II and III have to implement age assurance solutions, they shall
provide a high level of accuracy, reliability, robustness, non-intrusiveness, privacy and non-
discrimination, and that self-declaration is not sufficient for compliance with this Regulation
(Article 27), it also sets out the specific rules for data protection in age assurance (Article 28).
Section 2 complements this with specific obligations for age assurance, setting out that for the
purpose of compliance with Articles 5 and 6, providers should put in place age verification,
and for the purpose of compliance with Chapter III they may use both age verification and
other age assurance solutions under specific conditions (Article 29), complemented by an
empowerment for the Commission to specify details set out in the age assurance Chapter
(Article 30). Furthermore, this section requires Member States to take the necessary measures
to ensure the availability of different means of obtaining a proof of age attestation to verify
the minimum age and to make available at least one age verification solution (Article 31).
Finally, this section contains measures on age verification for existing accounts (Article 32).
Chapter VI contains a provision on measures for the Member States to prepare and support
minors as this Regulation becomes a reality (Article 33).
EN 14 EN
Chapter VII contains the provisions concerning the competences, supervision and
enforcement of the provisions in this proposal that rely on the existing enforcement structures
and frameworks under the Regulation (EU) 2022/2065 and Regulation (EU) 2024/1689 to
avoid duplications and ensure consistency with the existing rules for intermediary services
and AI systems (Article 34). Where the Commission initiates proceedings for services and
systems within its exclusive competence, the Commission shall endeavour to adopt a final
decision within 90 days and communicate the preliminary findings to the provider concerned
within 30 days from the opening of proceedings (Article 35). Finally, it contains a provision
on the financing of supervisory and enforcement activities by the Commission under this
Regulation (Article 36) and provisions on the development of expertise and incident reaction
mechanisms (Articles 37 and 38).
Chapter VIII contains the provisions on implementing and delegated acts (Articles 39 and
40) and Chapter IX contains the final provisions including on the review of the Regulation,
inclusion of this Regulation in the Annex of the Representative Actions Directive (Article 41),
and the entry into force and application (Articles 42 and 43).
EN 15 EN
2026/0286 (COD)
Proposal for a
REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
EU KIDS ACT - 'EU Keeping Internet Digital Spaces Accountable and Trustworthy'
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular
Article 114 thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1,
Having regard to the opinion of the Committee of the Regions2,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure,
Whereas:
(1) Online social networking services, video-sharing platform services, artificial
intelligence (‘AI’) companions, general conversational chatbots, online games, and
software application stores that have become an important part of the daily lives of
minors. Such information society services and AI systems provide opportunities for
minors in the areas of identity development, learning, education, civic participation,
relationship development, communication, connection and creativity. At the same
time, some of those services and systems, including because of their design, may
create risks to minors’ privacy, safety and security. These risks include, for example,
exposure to illegal or content and risks resulting from cyberbullying or contact from
individuals seeking to harm minors. Minors may also face risks as vulnerable
consumers through commercial practices that may be manipulative and cause
unwanted spending, compulsive and addictive behaviour. These risks can originate
from the direct experience of the minor with the online social networking services,
video-sharing platform services, AI companions, general conversational chatbots,
online games, and software application stores or from the actions of other users on the
platform or the systems.
(2) A Special panel of experts on child safety online (‘Special Panel’) was established to
provide advice to the Commission on a European approach on child safety online. The
report of the Co-Chairs of the Special Panel was presented in July 2026 and is based
on six guiding principles: a developmental approach, equality and diversity, protection
of minors, accountability of digital services and consumer rights, empowerment and
media education and children’s rights and participation. In particular, the report
recommends EU-wide access restrictions to social media, harmonised safety-by-
design rules for social media, other digital services, online games and certain AI
1 OJ C , , p. . 2 OJ C , , p. .
EN 16 EN
systems accessible to minors as well as proportionate, privacy-preserving age
assurance systems. The intention is to cover the entirety of the digital environment to
ensure an effective and comprehensive protection of minors online (social media+).
(3) Member States are increasingly introducing, or are considering introducing, national
laws to establish a minimum age for minors to access certain online services. Those
diverging national laws negatively affect the internal market, which, pursuant to
Article 26 TFEU, comprises an area without internal frontiers in which the free
movement of goods and services and freedom of establishment are ensured, taking
into account the inherently cross-border nature of the internet and online services and
systems. The conditions for providers to restrict minors’ access to certain services and
systems, as well as obligations regarding the design of their services and systems,
require harmonisation so as to create legal certainty for providers offering services and
systems accessible to minors across the Union, and ensuring a harmonised level of
protection for minors irrespective of their location in the Union.
(4) Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council3
establishes a horizontal framework of due diligence obligations for providers of
intermediary services, including specific obligations concerning the protection of
minors online. In particular, Article 28 of that Regulation provides for obligations on
providers of online platforms accessible to minors to put in place appropriate and
proportionate measures to ensure a high level of privacy, safety, and security of
minors, on their service. The Commission Guidelines on measures to ensure a high
level of privacy, safety and security for minors online4 set out a non-exhaustive list of
measures that providers of online platforms accessible to minors should put in place to
comply with their obligation under Article 28(1) of Regulation (EU) 2022/2065.
(5) This Regulation specifies and complements the relevant provisions of Regulation (EU)
2022/2065 as regards the protection of minors, in particular in order to ensure a high
level of privacy, safety, and security of minors, taking into account the Guidelines and
the report drawn up by the co-chairs of the Special Panel. To that end, this Regulation
sets out rules for a harmonised minimum age for creating an account with online social
networking services, video-sharing platform services, and rules for harmonised design
requirements for such services, and for age assurance.
(6) For that purpose, the provisions laying down a harmonised minimum age for creating
an account with online social networking services and video-sharing platform services,
harmonised safety requirements for online social networking services, video sharing
platform services, video gaming platform services and software application stores, and
harmonised rules regarding age assurance online and parental responsibility, insofar as
they operationalise the obligation to put in place a high level of privacy, safety and
security of minors, specify Article 28 of Regulation (EU) 2022/2065.
(7) Nothing in this Regulation should be construed as an imposition of a
general monitoring obligation or a general active fact-finding obligation, or as a
general obligation for providers of intermediary services to take proactive measures in
relation to illegal content.
3 Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council of 19 October 2022 on a
Single Market For Digital Services and amending Directive 2000/31/EC (Digital Services Act) (OJ L
277, 27.10.2022, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 4 Communication from the Commission – Guidelines on measures to ensure a high level of privacy,
safety and security for minors online, pursuant to Article 28(4) of Regulation (EU) 2022/2065 (OJ C,
C/2025/5519, 10.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5519/oj).
EN 17 EN
(8) This Regulation also complements Regulation (EU) 2024/1689 of the European
Parliament and of the Council5, which sets out a comprehensive, risk-based framework
for the regulation of AI in the Union. Regulation (EU) 2024/1689 prohibits certain AI
practices, including harmful exploitation of minors’ vulnerabilities and manipulation.
Furthermore, it lays down requirements for high-risk AI systems, transparency
requirements for interactive and generative AI systems and obligations for providers
of the most capable general-purpose AI models to assess and mitigate systemic risks,
including risks to the safety and well-being of minors. Without prejudice to the
requirements and obligations set out in Regulation (EU) 2024/1689, this Regulation
aims to address the particular risks posed to minors by AI companions and general
conversational chatbots and to specify harmonised measures that providers of those AI
systems should adopt to ensure a high level of protection of minors’ health and safety
and to support their physical, mental and emotional well-being and development.
(9) This Regulation should be seen as part of the EU overall efforts to protect users,
including children and other vulnerable groups, from being exposed to illegal content
online. This includes Directive (EU) 2024/1385 on combating violence against women
and domestic violence, which criminalises the non-consensual sharing of intimate
images or manipulated material, gender-based hate speech, cyber harassment, and
cyber stalking, including where directed at minors.
(10) This Regulation is without prejudice to the rules laid down in Directive 2010/13/EU
regulating other aspects of the provision of these services covered by this Regulation,
in particular, rules on the protection of minors as viewers of the audiovisual content.
Where other instruments of Union law regulate similar, but not more specific, aspects
of the provision of services in scope of this Regulation, the latter should prevail.
(11) Building upon definitions covering the digital environment, this Regulation should
apply to certain information society services as defined in Directive (EU) 2015/1535
of the European Parliament and of the Council, that is, any service normally provided
for remuneration, at a distance, by electronic means and at the individual request of a
recipient. Specifically, this Regulation should apply to providers of online social
networking services and of video-sharing platform services. This Regulation should
also apply to certain AI systems within the meaning of Article 3(1) of Regulation (EU)
2024/1689 that are accessible to minors and that qualify as AI companions or general
conversational chatbots. In addition, this Regulation should apply to providers of
operating systems as defined in Regulation (EU) 2022/1925, as well as to providers of
software application stores as defined in Regulation 2022/1925, which is a type of
online intermediation service focused on software applications as the intermediated
product or service. For the avoidance of doubt, this Regulation applies also to those
online social networking services, video-sharing platforms, and software application
stores that are designated as very large online platforms pursuant to Article 33 of
Regulation (EU) 2022/2065.
(12) Video games have become an important part of the digital environment in which
minors participate and interact with others, in a playful, goal-oriented or entertaining
manner. Certain video gaming platforms allow the dissemination and exchange of
user-generated content to an indeterminate number of recipients of the service and the
5 Regulation (EU) 2024/1689 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 laying
down harmonised rules on artificial intelligence and amending Regulations (EC) No 300/2008, (EU) No
167/2013, (EU) No 168/2013, (EU) 2018/858, (EU) 2018/1139 and (EU) 2019/2144 and Directives
2014/90/EU, (EU) 2016/797 and (EU) 2020/1828 (Artificial Intelligence Act) (OJ L, 2024/1689,
12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).
EN 18 EN
facilitation of contact between these recipients. Such online games fall within the
definition of online platforms referred to in Regulation (EU) 2022/2065 and should be
covered by the scope of this Regulation. At the same time, some online games that do
not allow the dissemination of information to an indeterminate number of recipients
should also fall within the scope of this Regulation. This is the case of any game that
that can be played on a computer, a mobile device, or a games console, irrespective of
whether the game underlying software is subsequently executed locally, remotely,
such as by means of durable medium, and irrespective of whether the service is
provided free of charge, against payment, or against hybrid remuneration involving in-
service (or in-application) purchases. Online games that are accessible or purchasable
exclusively through physical media, without any online component enabling their
access, distribution, or purchase, are not considered online games for the purposes of
this Regulation. For the avoidance of doubt, where an online game also has certain
features corresponding to a video sharing platform, it shall be considered an online
game for the purpose of this Regulation.
(13) To ensure proportionality of the Regulation, this Regulation should not apply to
services or systems that, by virtue of their non-commercial, educational, scientific or
public-interest nature, present a materially very low risk to minors. This exclusion
should cover not-for-profit online encyclopaedias, not-for-profit educational and
scientific repositories, services and systems that are designed for primarily educational
purposes and operated by educational establishments or organisation, or for them;
open-source software-developing and-sharing platforms, services and systems
specifically developed and operated for the sole purpose of scientific research and
development, and services and systems designed, developed and operated by public
authorities and for exclusive use of said public authorities or on their behalf.
(14) Where providers of services falling within the scope of this Regulation are also subject
to the obligation to ensure a high level of privacy, safety and security pursuant to
Article 28(1) of Regulation (EU) 2022/2065, these obligations are specified for the
subject matters covered in this Regulation. Compliance with the obligations set out in
this Regulation should however not be construed sufficient in itself to constitute proof
of compliance of such providers with Article 28(1) of Regulation 2022/2065 and
should therefore be without prejudice to further mitigation measures which such
providers may be required to put in place for matters not covered by this Regulation
for example those related to ensuring security. Equally, Article 28(1) of Regulation
(EU) 2022/2065 should remain applicable to online platforms outside of the scope of
this Regulation.
(15) For the purposes of this Regulation, it is appropriate to establish a common definition
of a minor or child. A 'minor’ or ‘child’ should be understood as any natural person
under the age of 18, irrespective of any provisions of national law providing for an
earlier or later attainment of legal majority. Furthermore, while providers of online
social networking services, of video-sharing platform services, online games, software
application stores and AI systems remain primarily responsible for the safety of their
services and systems when used by minors, parents and legal guardians can play a role
in guiding the minors’ experience online. The notion of guardian for the purpose of
EN 19 EN
this Regulation should be based on the definition of parental responsibility in Council
Regulation (EU) 2019/11116.
(16) For the purposes of this Regulation, the definition of ‘AI system’ as defined in Article
3, point (1), of Regulation (EU) 2024/1689 should apply. It is furthermore appropriate
to define certain types of AI systems that qualify as AI companions or general
conversational chatbots and are subject to the complementary obligations under this
Regulation. Where reference is made to a provider of an AI companion or of a general
conversational chatbot in this Regulation, the notion of provider should be understood
as defined in Article (3), point (3), of Regulation (EU) 2024/1689.
(17) The definitions relating to age assurance, including ‘age verification’, ‘age assurance’,
‘EU list of providers of EU proof of age attestations’, EU list of providers of EU Age
Verification Solutions’, ‘EU Age Verification Scheme’ and ‘proof of age attestation’,
should be understood as building on, and being interpreted consistently with, the
Union framework established by Regulation (EU) No 910/2014 of the European
Parliament and of the Council as amended by Regulation (EU) 2024/1183, as well as
with Commission Recommendation (EU) 2026/1035 of 29 April 2026 on establishing
a common framework for EU wide Age Verification technologies for minors and the
related Commission Guidelines on the protection of minors online.
(18) To ensure that a high level of privacy, safety and security for minors is guaranteed, it
is important that the obligations are applied effectively and are not circumvented.
Accordingly, providers should not engage in behaviour that would undermine the
effectiveness of the obligations laid down in this Regulation. Such behaviour includes
the design of the service or the system, the presentation of choices to recipients of the
service or user of the system in a non-neutral manner, or using the structure, function
or manner of operation of a user interface or a part thereof to subvert or impair user
autonomy, decision-making, or choice. For example, minors should not be requested
to lower the level of sensitive settings during account creation, such as access to
geolocation or camera. They should also not be enticed to circumvent the delayed
access obligations. Providers should also limit the creation, by minors, of secondary
accounts aimed at circumventing safety by design measures.
(19) To ensure that services that minors are accessing provide for the highest level of
privacy, safety and security, the providers of online social networking services and
video-sharing platforms services that have been designated as very large online
platforms designated pursuant to Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065 should
notify to the Commission of measures they intend to take to ensure effective
compliance with the obligations, such as delayed access to service and safety-by-
design. This should enable the Commission to verify, following an assessment by
independent auditors with a specific expertise that the providers subject to the
obligations laid down in Chapters II to V of this Regulation have taken the measures
necessary to comply with them. The Commission should respond to that compliance
plan, without prejudice to its supervisory and enforcement powers, in particular the
power to initiate proceedings pursuant to Article 34 of this Regulation. This
notification mechanism is necessary and proportionate in view of the objective it
pursues and respects fundamental rights of freedom to conduct a business enshrined in
6 Council Regulation (EU) 2019/1111 of 25 June 2019 on jurisdiction, the recognition and enforcement
of decisions in matrimonial matters and the matters of parental responsibility, and on international child
abduction (OJ L 178, 2.7.2019, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1111/oj).
EN 20 EN
Article 16 of the Charter and with the freedom to receive and impart information under
Article 11 thereof.
(20) The years from 0 to 15 are particularly important for minors’ cognitive, emotional and
social developments, as well as for the development of their personality, identity and
value systems. Scientific evidence shows that certain online social networking services
and video-sharing platform services pose a particularly serious risk to the privacy,
safety and security of minors below the age of 15 years due to their particular features
and functionalities. Ranging from risks as passive online users under the age of 3,
when care can be substituted by screentime affecting children’s attention span,
language acquisition, and socio-emotional development, through risks of mismatch
between continuous exposure to external stimulation and children’s evolving
capacities and emerging self-perception, to risks of convergence of developmental
sensitivities and platform-driven amplification of content and interactions, research
shows mental health impacts and that children are especially vulnerable under the age
of 13. Until 15, adolescents transition into autonomy, and whilst supervision by
caregivers and educators becomes less effective, risks are increasingly shaped by
social elements of digital services, rather than individual behaviours, and adolescents
from 13 to 15 are at the peak of developmental vulnerability. It is therefore crucial to
ensure that their right to development and self-determination can be enjoyed free from
the substantial impacts that the risks and harms posed by certain online services can
have on minors. In order to ensure an equal level of protection for minors located in
the Union, introducing an EU-wide access restriction to social media+ for under 13-
year-olds is necessary. In order to avoid fragmentation of the internal market by
diverging national laws, a harmonised minimum age of 15 years should be established
for creating autonomous accounts with online social networking services and video-
sharing platform services that present features or functionalities that are particularly
harmful for minors below that age. This should be without prejudice to Union laws or
national laws in accordance with Union law, establishing a higher minimum age for
specific categories of content such as pornographic or gambling content.
(21) The features and functionalities which are considered to pose a risk to the privacy,
safety and security of minors below the age of 15 correspond to globally recognised
classifications of online risks, including exposure of minors to age-inappropriate
content or contacts as well as harmful conducts of other users or other commercial or
cross-cutting risks such as excessive use. These therefore include features and
functionalities that enable certain harmful content consumption and dissemination as
well as harmful interactions or behaviour. In particular, services enabling recipients to
disseminate content in real-time to an indeterminate number of people expose minors
to risks for their privacy as well as to inappropriate content, such as pornographic
content; enabling minors to interact with unknown users exposes them to risks of
inappropriate contact by adults but also of abusive or other harmful conducts by other
users; automatically suggesting content or contacts expose minors to the risk of being
exposed to harmful content or so-called “rabbit-holes” of harmful content, as well as
entering into potentially harmful contacts with malicious users; deploying
functionalities, interface designs or characteristics that can lead to compulsive or
excessive use, such as push notifications or endless content feeds, expose the minor to
risks of developing behaviours that harm their mental health and wellbeing, including
addictive behaviours. These functionalities are typically offered only to recipients of
the service that access the service by means of an account. It is therefore
proportionate, taking into account the minor’s right to freedom of expression, to delay
EN 21 EN
access to the service at the point of creation and use of such accounts, as the use of the
same service without an account poses a lower risk to minors.
(22) Recognising the role of parents and legal guardians in supporting the evolving
autonomous and safe development of minors online, it is appropriate to allow
providers to exceptionally derogate from the minimum age for autonomous access laid
down in this Regulation, down to a lower minimum age of 13 years, to allow the
holder of parental responsibility to set up an account with limited functionalities for
children between 13 and 15. Such an account should be an account of the holder of the
parental responsibility and not of the respective minor. That derogation should be
subject to verification of parental responsibility and should not undermine the
objective pursued by this Regulation, taking into account the children’s right to
protection, privacy and taking the child’s best interests as a primary consideration.
Finally, that derogation should not be possible where the providers in their terms of
service restrict access to and use of their service for users below a higher minimum
age than 13 years.
(23) Where a video-sharing platform service is specifically designed for minors below the
age of 13 years, a guardian may exceptionally enable such a minor to access the
service under the conditions laid down in Article 7, exclusively through the guardian’s
own account and under the guardian’s control and supervision. Such guardian-
controlled access does not entail the creation or use of an account by the minor and is
therefore not access by means of an account created for, or attributed to, the minor
within the meaning of Article 6(1). Guardian-controlled access may be organised
through child-specific settings or profiles within the guardian’s account; such settings
or profiles do not constitute accounts of the minor.
(24) Nothing in this Regulation requires any provider to make its service available to
minors below the age of 13, nor does it affect the terms and conditions of services that
exclude such minors, which remain fully subject to the obligations of this Regulation
to prevent their access. Requirements related to the age-appropriate experience on
video-sharing platforms services concern solely those services whose providers have
made the deliberate choice to offer an environment specifically designed for children,
and subjects that choice to strict conditions.
(25) Age-appropriate and safe online experiences are paramount to protect minors in an
increasingly online environment. In order to ensure that minors can benefit from a safe
digital environment, providers of online social networking services, video-sharing
platform services, online games, AI companions, general conversational chatbots, and
software application stores, should put in place appropriate and proportionate
measures to ensure a high level of privacy, safety and security of minors when using
their service or system. To that end, providers should by-design shape their services
and systems in a way that prioritises the wellbeing of minors by embedding privacy,
safety and security protections into their design and operation from the start taking
into account the evolving capacities of minors. Where the service or system is
accessible without registration or authentication, providers should by default configure
the design and settings for any unregistered or unauthenticated user in a way which
guarantees a high level of privacy, safety and security of minors. Providers should
only derogate from those requirements once they have established that the recipient or
user is an adult by making use of age assurance in accordance with this Regulation.
(26) For online social networking services and video-sharing platform services, the
measures taken by providers of those services to comply with the obligations set out in
EN 22 EN
this Regulation should ensure that, once minors have created their own account to use
the service, they continue to benefit from a safe digital environment. While those
measures mitigate the risks arising from the particular functionalities and features of
such services for minors above the age of 15 years, online social network services and
video sharing platforms nevertheless remain inappropriate for minors below that age.
Compliance with those obligations should therefore not affect the general restriction
on minors creating their own account below that age.
(27) Certain design features of online social networking services and of video-sharing
platform services may exploit minors’ vulnerabilities and contribute to extensive or
excessive use of the service, compulsive behavioural patterns or addiction-like
behaviour, with adverse effects on minors’ mental, emotional and physical well-being.
Such features may include uninterrupted content consumption without effective
stopping points, autoplay, autoscroll, autoreplay, infinite scroll, notifications
artificially timed to regain attention, reward mechanisms encouraging repeated
engagement, or mechanisms penalising the recipient of the service for not returning at
regular intervals. Providers of online social networking services and video-sharing
platform services should therefore not expose minors to manipulative or persuasive
design features predominantly aimed at maximising engagement where those features
may impair minors’ privacy, safety or security or undermine their autonomy.
Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
should not undermine the minor’s decision to discontinue use or the absence of
decision to use the service, such as notifications not triggered by, or not directly
related to, the minor’s interaction or activity on the service. This should cover
situations where the platform changes behaviour towards users when users do not use
the service. As such, this would cover features which attempt to recapture user
attention once lost, such as sending notifications about rewards for continuing to use
the service. The providers should also not incentivise engagement at regular times or
with greater frequency, including through penalties or loss of benefits for failing to
engage regularly or within specified time intervals. The providers should implement
age-appropriate time-management and agency-enhancing tools, including visible
prompts, reminders and other measures that support informed and deliberate use of the
service enabling effective interruption of the use of the service. As time-management
tools are often overridden by the minors themselves, providers should ensure these
measures are effective in reducing minors use of the service and not easily
circumvented. Such tools should also ensure that minors’ sleep needs are not impaired
by their use of the service. That should include effectively preventing minors from
using the service during their school time and core sleep hours, which should be age-
appropriate, in accordance with scientific recommendations. Core sleep hours should
be understood as the period of the night during which minors are ordinarily expected
to sleep, comprising at least eight consecutive hours between 22:00 and 08:00 local
time. School time should be understood as the period during which minors are
ordinarily expected to attend school or otherwise participate in compulsory
educational activities, in accordance with applicable national law or practice and
subject to adjustment by guardians.
(28) A core aspect of the design and operation of online social networking services and of
video-sharing platform services is the manner in which information is prioritised and
presented on the service’s online interface, which may significantly influence minors’
access to, engagement with and exposure to information. To ensure that minors are
effectively protected online, providers of online social networking services and of
video-sharing platform services that use recommender systems should design their
EN 23 EN
recommender systems in such a way that they ensure a high level of privacy, safety
and security of minors. To that end, providers should use evaluation metrics that
capture quality, safety and mental-health outcomes for minors, such as metrics
measuring whether the recommender system selects and prioritises content appropriate
for a minor's age and developmental stage, assessing the system's effectiveness in
preventing exposure to illegal, harmful or unsafe material, and capturing indicators of
psychological well-being to assess the impact on minors' mental health. Those metrics
should inform the optimisation considerations underlying the design of
recommendation objectives of online platforms. To ensure a high level of privacy,
safety and security of minors, providers of online social networking services and of
video-sharing platform services should give priority and primary weight to explicit
user-provided preferences when recommending content, such as user feedback and
interactions that indicate users’ explicit preferences, both positive and negative,
including the stated and deliberate selection of topics of interest, surveys, reporting,
and other quality-based signals. Furthermore, to ensure minors are provided with more
agency over information being suggested to them, providers of online social
networking services and of video-sharing platform services should disable by default
the recommendation of information suggested by the recommender system based on
implicit engagement-based signals from minors’ behaviour online. Implicit
engagement-based signals should be understood as signals and data that infer user
preferences from their activities (browsing behaviour on a platform), such as time
spent viewing content and click-through rates. Providers of online social networking
services and of video-sharing platform services should ensure that recommender
systems do not rely on the collection of any personal data captured from outside the
service. Providers of online social networking services and of video-sharing platform
services should also ensure that minors are not exposed to content that is harmful
when encountered repeatedly, which should be understood as covering the so called
“rabbit holes” or “filter bubbles” of content that may pose a risk to their safety and
security. The “rabbit hole” effect relate to the progressive amplification of similar
recommendations of content, leading recipients of the service to endless content
pathways which could potentially be extreme and harmful to minors. The “filter
bubble" effect refers to the progressive amplification of content whereby a minor is
predominantly exposed to content or information reducing the minors’ exposure to
diverse content or information. Minors should also be given agency over their
recommender systems and be able to control the content recommended through
dedicated tools. Minors should be offered an easy way to reset their recommender
systems by deleting all previous identified preferences and, be able to choose one
option that is not based on profiling irrespective of whether they are registered or not,
as provided for in Article 38 of Regulation (EU) 2022/2065, regardless of whether or
not the provider concerned is a provider of a very large online platform in accordance
with Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065. To ensure the effectiveness of such
measure, those providers should regularly remind minors of the option to reset their
feeds and ensure that that option is not designed in a manner to entice minors into
choosing the option based on profiling.
(29) Designing settings to ensure a high level of privacy, safety and security is important to
minimise online risks for minors by reducing the likelihood of minors being exposed
to content, interactions or functionalities that may be harmful, including in
circumstances where children are unregistered on the service. To this end, providers of
online social networking services and of video-sharing platform services should ensure
that settings, such as those that allow tracking recipients of the service or locating
EN 24 EN
them, enabling access to microphone, contacts and camera, or recommending other
accounts to minors are off by default for minors. When enabled, some particularly
privacy-sensitive settings, such as access to location, should be turned off after the
session ends, and in any case, minors should always be made aware when activated.
Furthermore, push notifications should be turned off by default and should be
designed in a way that does not impair minors sleep needs and school time. To this
end, push notifications should never be sent to children during their school time and
core sleep hours, with the exception of where such notifications stem from urgent
security alerts – for example related to account security - or interactions with their
guardians. Push notifications are notifications that appear on a device to inform the
recipient of the service of ongoing activities on the service regardless of whether the
service is actively in use and thereby encouraging users to continue the use of the
service. Additionally, where some settings and features may be particularly harmful to
minors, providers should make them inaccessible for minors. Such harmful features
can be filters impairing minors’ mental well-being for example by disproportionately
embellishing, distorting or idealizing a child’s image – excluding harmless filters such
as those mimicking animals – as well as features increasing social comparison such
enabling children to see the numbers of reactions on their content.
(30) Minors should be protected from contact-related risks, including cyberbullying,
harassment, and those seeking to groom, sexually abuse or extort minors, human
traffickers and those seeking to recruit minors into criminal gangs or promote
violence, radicalisation, violent extremism and terrorism, as perpetrators often use the
digital space to reach out to children. Consequently, interactions between minors and
unregistered recipients of the service, as well as unknown recipients of service,
especially adults, should have robust safeguards. Providers of online social networking
services and video-sharing platform services should ensure that information about the
minor, such as profile information, biography, activities, list of friends, followers and
similar information cannot be accessed by recipients of the service by default, and in
any event, by recipients of the service without accounts. Minors should be empowered
to exercise effective control over the visibility of their personal information, such as
their profile photo, profile information, content shared, contacts, activities and history
or any other data shared on the account or profile. Contact details from minors –
including but not limited to address, email address and telephone number – should not
be shared with other recipients of the service. Minors should be able to block any other
recipient of the service, manage content shared and regulate the interaction and related
metrics, such as likes and number of followers. By default, the hosting of livestreams
or other real-time transmissions should be disabled, as should access to the minor’s
account information by recipients of the service who have not been explicitly
accepted. To ensure that the possibility to enable these settings remains proportionate,
this should depend on the age and evolving capacities of the minor, for example by
ensuring that public accounts and the possibility to host livestream should only be
accessible to children above the minimum age and if explicitly consented by their
guardian.
(31) Commercial practices occur in different forms on digital services and can have
particular persuasive effects on minors, who face diverse, dynamic and personalised
tactics, through for example, advertisements, product placements, the use of virtual
currencies, influencer marketing, sponsorship or AI-enhanced nudging. In line with,
and without prejudice to, the existing horizontal legal framework, in particular the
EN 25 EN
Directive 2005/29/EC of the European Parliament and of the Council7 that is fully
applicable to all commercial practices including towards minors as consumers and the
rules in Regulation (EU) 2022/2065 on advertising (Article 26, Article 28(2) and
Article 39) and dark patterns (Article 25). In the particular case of dark patterns,
Regulation (EU) 2022/2065 acts as the “safety net” complementing Directive
2005/29/EC. Economic transactions may be harmful to minors’ safety and security
when using the service, especially where they do not understand the consequences of
the transaction they are making. Therefore, minors should be clearly informed about
economic transactions taking place online. To this end, purchases carried out within
the service should be labelled as an economic transaction in an easy comprehensible
manner and in real time. Virtual currencies and other tokens may also cause unwanted
spending, therefore all kind of purchases should be displayed in the national currency
of the habitual residence of the minor. Moreover, providers of online social
networking services and of video-sharing platform services should ensure that minors
as vulnerable consumers are not exploited and should not design their platform in such
a way that can lead to excessive, impulsive or unwanted spending. This should include
notably introducing a separation or friction between content and the purchasing of
related products as well as preventing minors from being exposed to loot boxes and
other products, where they offer random or unpredictable outcomes or gambling-like
features.
(32) Given the particular vulnerabilities of minors and the risks that AI companions and
general conversational chatbots may pose to their health, safety, fundamental rights
and well-being, providers of such AI systems should implement safety by design
measures tailored to the specific characteristics and risks stemming from those
systems in order to offer minors an age-appropriate experience. Safeguards should
include safe settings and prohibitions on addictive designs. Furthermore, minors
should not be exposed to features of the system displaying behaviours or simulating
emotions or interpersonal relationships that are likely to create emotional and other
dependencies, including when such dependencies may negatively impact relationships
with other humans and the development of the minor. In order to prevent such systems
from accumulating sensitive data of minors and potentially reinforce harmful
interaction patterns over time, the persistent conversational memory of interactions
with minors should be disabled by default except where necessary to protect their
safety. AI companions and general conversational chatbots accessible to minors
should also be subject to appropriate testing and evaluation before being placed on the
market or put into service and at regular intervals thereafter.
(33) Providers of AI companions and of general conversational chatbots accessible to
minors should also implement post-market monitoring to identify and mitigate risks to
minors’ health, safety and fundamental rights and their mental, physical, mental and
emotional well-being and development and to assess the effectiveness of the measures
put in place, unless the provider is a micro or small enterprise. In this context, it
should be borne in mind that if the AI companion or general conversational chatbot is
based on a general-purpose AI model with systemic risk, that models is already subject
to specific risk management obligations under Regulation (EU) 2024/1689. The
7 Directive 2005/29/EC of the European Parliament and of the Council of 11 May 2005 concerning unfair
business-to-consumer commercial practices in the internal market and amending Council Directive
84/450/EEC, Directives 97/7/EC, 98/27/EC and 2002/65/EC of the European Parliament and of the
Council and Regulation (EC) No 2006/2004 of the European Parliament and of the Council (‘Unfair
Commercial Practices Directive’) (OJ L 149, 11.6.2005, p. 22, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2005/29/oj).
EN 26 EN
systemic risk management carried out by providers of those models should include the
assessment, and, if necessary, mitigation of risks to the safety and well-being of
minors, including risks to minors from their legitimate use of the model and from the
use of the model by other persons that may cause harm to minors. It is accordingly
appropriate for relevant mitigations implemented as part of this systemic risk
management pursuant to Article 55 of Regulation (EU)2024/1689 to be relied upon by
providers of AI companions and general conversational chatbots as part of their efforts
to comply with the requirements of this Regulation. Similarly, risk assessments and
mitigation measures implemented pursuant to Articles 34 and 35 of Regulation (EU)
2022/2065 may also be taken into account when performed by a provider of an AI
companion or a general conversational chatbot deployed as a functionality of an online
social networking service or of a video-sharing platform service in the provision of
that service. Nevertheless, such mitigation measures should not be considered
sufficient for compliance with the requirements set out in this Regulation.
(34) Where an AI companion or a general conversational chatbot is deployed as a
functionality of an online platform or of an online search engine, the obligations laid
down in Regulation (EU) 2022/2065 should continue to apply to the provider of those
intermediary services, where the conditions for their application are fulfilled. In
particular, the deployment of such functionalities should not affect the application of
the rules on the assessment and mitigation of systemic risks, including risks stemming
from the design, functioning or use of those functionalities, insofar as they form part
of the service offered by the online platform or online search engine. To ensure
transparency over interactions with such systems, providers of online social
networking services, of video-sharing platform services, and of online games that
deploy AI companions or general conversational chatbots as a functionality in the
provision of their service should also implement measures that empower minors to
make informed choices whether to use those companions or chatbots and be able to
opt out from such use. This should include obligations for those providers to ensure
that minors are not nudged to use those systems through design techniques, such as
displaying AI companions and general conversational chatbots at the top of the
minor’s contacts list. Moreover, safeguards should apply to AI companions and
general conversational chatbots when they are deployed as a functionality in the
provision of an online game, where in-game purchases can occur.
(35) Online games can take very different forms and can be divided into categories such as
action, adventure, role-playing games, strategy, sports, simulation or puzzle games and
are usually played on a PC, mobile device or console. Online games can provide
minors not only entertainment, but also online environments for communication and
social interaction, including for minors with disabilities. Multiplayer online games
enable minors to engage with other persons and to build social connections across
different age groups and geographical locations. Online games can also contribute to
minor´s learning of coordination, cooperation and subjects such as science,
mathematics and languages. Video gaming platforms enable users to play and create
their own content or games, and disseminate them to the public. Both video games and
video gaming platforms may present diverse risks to minors. This was also highlighted
by the Report by the Co-Chairs of the Special Panel on Child Safety Online which
highlighted that video games may expose children to harmful commercial practices or
dangerous contacts and age classification systems may provide orientation and insights
for parents and caregivers on game ratings.
EN 27 EN
(36) Given the particular vulnerabilities of minors and the risks that online games may pose
to their privacy, safety and security, it is important that providers of online games
implement safety by design measures tailored to the specific characteristics and risks
stemming from those online games in order to offer minors an age-appropriate
experience. Such risks relate in particular to unsolicited communication in the video
games, age-inappropriate content, and design mechanisms which can lead to addictive
behaviours and excessive use. Online games with open communication expose minors
to contact-related risks, including cyberbullying, harassment, and those seeking to
groom, sexually abuse or extort minors, human traffickers and those seeking to recruit
minors into criminal gangs or promote violence, radicalisation, violent extremism and
terrorism, as perpetrators often use the digital space to reach out to children. Similarly
certain settings may expose minors to content, interactions or functionalities that may
be harmful, including in circumstances where children are unregistered on the service.
Providers of online games should therefore implement safeguards to prevent the
service from being used to entice minors to initiate contacts on other services which
may pose a risk to their privacy, safety and security. This could be done through
restricting link-outs where this may pose a risk to minors and by implementing
warning messages to minors. Video gaming platforms may also increase the risk of
minors being exposed to age-inappropriate content. Where video gaming platforms
allow recipients of the service to create individual video games, the provider of the
video gaming platform should put in place the necessary software and organisational
measures to allow the provider of the newly created video game to comply with
applicable rules.
(37) Certain design features of online games may exploit minors’ vulnerabilities and
contribute to extensive or excessive use of the service, compulsive behavioural
patterns or addiction-like behaviour, with adverse effects on minors’ mental,
emotional and physical well-being. Online games should therefore not expose minors
to features undermining the minor’s decision to discontinue use or the absence of
decision to play the online game or features or rewards incentivising engagement at
regular times or with greater frequency, including through penalties or loss of benefits
for failing to engage regularly or within specified time intervals.
(38) Providers of software application stores are in a unique position concerning the way
how services which pose a risk for minors may be offered recipients. To ensure a high
level of privacy, safety and security for minors in the online environment, providers of
software application stores should put in place an age rating system to allow to
establish the age-appropriateness of software applications disseminated through their
service. Such an age-rating system should apply to each software application and
should take due account of the rights and best interests of the child, including minors’
evolving capacities and differing levels of maturity. Providers of software application
stores should prevent minors from accessing or purchasing applications rated as age-
inappropriate. Furthermore, to ensure compliance with applicable Union law and
national law adopted in compliance with Union law, where the provider of a software
application store becomes aware of software applications disseminated through its
service that are or primarily consist of content that is subject to a higher minimum age
under the applicable Union law or national law, the provider should not allow minors
below that minimum age from that Member State to access or purchase those software
applications through its service. For this purpose, providers of software application
stores should assess the age of the recipient of the service in accordance with Chapter
V of this Regulation. To ensure transparency and accountability, providers of software
application stores should make publicly available, in clear and accessible terms,
EN 28 EN
information on the methodology, criteria and sources underpinning their age-rating
systems.
(39) Codes of conduct can be an important tool to protect minors in the online
environment. In that context, the Commission should encourage the drawing up or
further development of voluntary codes of conduct at Union level establishing
common methodologies and criteria for age rating systems, to contribute to the
harmonised operation of such systems in the application of this Regulation, including
by providers of software application stores. The codes of conduct should in particular
facilitate the mutual recognition and consistent application of age ratings across
Member States, define appropriate criteria, methodologies and sources of information
for assessing the age-appropriateness of the most relevant types of content including
violent, sexual, gambling and self-harm content as well as in-app purchases, contact
risks and addictive design features as well as establish the necessary remedies and
redress mechanisms and ensure transparency, combined with regular, transparent and
independent monitoring and evaluation of the achievement of the objectives aimed at.
The refusal without proper explanations by a service provider of the Commission’s
invitation to participate in the application of such a code of conduct could be taken
into account, where relevant, when determining whether the service provider has
infringed the obligations laid down by this Regulation. The mere fact of participating
in and implementing a given code of conduct should not in itself presume compliance
with this Regulation. The Pan-European system (PEGI) age classification system and
PEGI Code of Conduct set a benchmark for the participating companies with respect
to age labelling, promotion and marketing and reflects the video games industry’s
commitment to provide information to the public in a responsible manner. The rules
on codes of conduct under this Regulation could serve as a basis for already
established co-regulatory efforts at the Union level to be integrated as a code of
conduct. This includes, but does not concern exclusively, the PEGI age rating system,
provided that it provides a high level of privacy, safety and security of minors as
required by this Regulation.
(40) Minors playing online games should benefit from the same protection in respect of
economic transactions as on online social networking services and video-sharing
services, including transparency as to the real monetary value of transactions carried
out through virtual currencies and protection from exposure to variable reward
systems, whose association with gambling-related and compulsive behaviours is well
documented. Codes of conduct in the area of online games should build on existing
pan-European classification and self-regulatory frameworks or age classification
systems at Member State level, including their recent extension to interactive risk
categories and monetisation practices, and should keep such frameworks updated in
light of scientific and technological developments and emerging risks to minors.
Adherence to a code of conduct assessed as adequate by the Commission may serve as
an indication of compliance with the measure-based obligations laid down in this
Regulation, but cannot derogate from its prohibitions.
(41) In order to ensure a high level of privacy, safety and security of minors in the digital
environment, providers of online social networking services, of video-sharing platform
services, of AI companions and of general conversational chatbots and of online
games should take into account the evolving capacities, interests and vulnerabilities of
children throughout the design, development and operation of their service. The
measures put in place should therefore at least be child-friendly, easy-to-understand,
easily accessible to all minors, including those with disabilities or additional
EN 29 EN
accessibility needs. Very large online platforms within the meaning of Article 33 of
Regulation (EU) 2022/2065 shall ensure that such information is presented in the
official language(s) of the Member States in which the service is provided. Providers
of online social networking services, of video-sharing platform services, of AI
companions and of general conversational chatbots and of online games should also
enable minors to provide feedback on content, search results and prompts
recommended to them on the service. Such feedback should be taken into account and
have an imminent and durable impact on children’s experience on the service.
Furthermore, minors should be progressively empowered to understand and manage
their default settings. Where a minor changes a protective setting, providers should
present clear warnings and offer easy reversibility, including the option to temporarily
change the setting and one-click return to default settings. In order to ensure a high
level of privacy, safety and security of minors, providers should not repeatedly prompt
or entice minors to lower their level of protection.
(42) In order to ensure a high level of privacy, safety and security of minors, it is necessary
to put in place effective, visible and child-friendly mechanisms for reporting and for
supporting minors to report content, accounts, groups, features and behaviour that may
negatively affect their privacy safety and security when using the service. This
includes the reporting of accounts owned by users below the minimum age, pursuant
to this Regulation. Such mechanisms should not affect the application of Article 16 of
Regulation (EU) 2022/2065. In order to ensure a high level of privacy, safety and
security of minors, such mechanisms should, where appropriate, enable minors to
submit a report in their own words and should ensure that the identity of the minor
remains confidential towards other recipients of the service or users of the system by
default. Reports submitted by minors should be treated as a matter of priority.
Furthermore, minors should receive a confirmation of receipt, together with age-
appropriate information on the follow-up process, indicative timelines and possible
outcomes. Any restrictions imposed by providers following such reports by minors
should be considered as a restriction of the visibility pursuant to Article 17(1), point
(a) of Regulation (EU) 2022/2065, where applicable. Additionally, minors should be
able to access comprehensive and appropriate support where they encounter illegal and
harmful content and activities. To that end, providers of online social networking
services, of video-sharing platform services, of AI companions and of general
conversational chatbots, and of video gaming platforms services, should make
available support tools that are easily accessible and adapted to the needs of minors
and that enable referrals or connection to national support services, including Safer
Internet Centres, child help and hot lines, child protection services and, where
appropriate, contact details of law enforcement. Those support tools should also be
connected to national online safety apps, such as the 3018 application provided by e-
Enfance, where such apps exist, as well as to the European Online Safety App when
available. To ensure that minors are aware of the risks in the online environment, they
should be informed of the specific risks prior to posting content or enhancing the
visibility of certain content such as reposting content posted by other recipients. To
that end, providers of online social networking services, of video-sharing platform
services, AI companions, general conversational chatbots, and of online games,
should, where appropriate, implement warning messages or other suitable measures
aimed at informing minors before they undertake any actions.
(43) Guardians play an important role in the lives of minors, including in supporting their
safe and informed navigation of the online environment. This is why guardians should
be facilitated in providing such support through the availability of tools for guardians.
EN 30 EN
Tools for guardians are software, features, functionalities, or applications designed to
help guardians accompany their minor’s online activity, privacy, safety and well-
being, while respecting children’s agency and privacy. Tools for guardians should be
considered as complementing other safety by design measures but should never
replace the providers’ own responsibility to ensure a high level of privacy, safety and
security for minors. Since parental oversight is not always possible due to the realities
of children’s living arrangements and since guardians might be absent or disengaged,
compliance should not depend exclusively on guardians. Tools for guardians should at
least include features for reporting content on behalf of their child, setting screen time
limits, seeing and being informed on the accounts that the minor communicates with,
managing account settings, as well as other features to supervise uses of the services in
scope of this Regulation that may be detrimental to the minor’s privacy, safety and
security. Such features may include warnings for guardians to be informed about
potential repeated searches of minors related to suicide, self-harm, or eating disorders
or initiate contact with or became friends with, including where such accounts belong
to adults an adult. Where guardians manage minor’s settings, they should be able to
choose the time period for which they intend to change such settings. These tools
should be tailored to the age of the minor, taking due account of their gradual
development. Tools for guardians should be age-appropriate, easy to access and
activate, effective and not easily circumvented, while respecting minors’ rights to
privacy, access to information and growing autonomy in accordance with their
evolving capacities. For example, such tools should allow the guardian to use the tool
without creating an account with the service and they should ensure that changes can
only be made with the same degree of authorisation required for the initial activation
of the tools. Minors should be clearly notified when such tools are activated and
should, in particular where monitoring functionalities are used, receive a clear real-
time indication. For very large online platforms within the meaning of Article 33(1) of
Regulation (EU) 2022/2065, interoperability with third-party guardian tools should
further enhance usability and effectiveness, in accordance with conditions set out by
Article 6 of Regulation (EU) 2022/1925. The power to adopt acts in accordance with
Article 290 TFUE should be delegated to the Commission in order to supplement this
Regulation by laying down the necessary rules and technical criteria for the tools for
guardians.
(44) Certain bodies, organisations and associations have particular expertise and
competence in detecting and flagging suspected infringement of this Regulation and
their complaints may have a positive impact on the freedom of expression and of the
freedom of information in general. Therefore, guardians and minors should have the
right to mandate such a body, organisation or association in accordance with the
conditions set out in Article 86 of Regulation (EU) 2022/2065 to exercise the rights
conferred by this Regulation on the minors’ behalf. In addition to the right to lodge a
complaint in accordance with Article 53 of Regulation (EU) 2022/2065, minors and
guardians who are recipients of the service and users of systems and any body,
organisation or association should have the right to lodge a complaint against
providers subject to this Regulation. Such complaints should be lodged with the
competent authority determined in accordance with Article 27 of the Member State
where the recipient of the service is located or established, in accordance with national
principles of good administration. For AI companions and general conversational
chatbots, Article 85 of Regulation (EU) 2024/1689 should apply. The possibilities to
contest decisions of providers of online platforms should leave unaffected in all
respects the possibility to seek judicial redress in accordance with the laws of the
EN 31 EN
Member State concerned, and therefore should not affect the exercise of the right to an
effective judicial remedy under Article 47 of the Charter.
(45) Ensuring a high level of protection of minors relies not only on the measures put in
place by providers, but also, for providers of very large online platforms, on their
ability to demonstrate through appropriate monitoring, testing and evaluating the
effectiveness of the measures implemented in accordance with Chapter III, which
should be part of the risk assessments conducted pursuant Article 34 of Regulation
(EU) 2022/2065. Providers should consider the most up-to-date information available
and insight from scientific and academic sources for that evaluation. To monitor and
assess the effectiveness of the measures over time, providers should preserve all
supporting documents relating to their evaluation for at least three years.
(46) To support the proper application of this Regulation, the Commission should
encourage and facilitate the development, implementation, regular review and
adaptation of voluntary Union-level codes of conduct involving, where appropriate,
providers of online social networking services, video-sharing platform services, online
games, AI companions, general conversational chatbots a, as well as competent
authorities, civil society organisations, and other relevant stakeholders. Those codes of
conduct should set out clear objectives, include specific commitments and reporting
arrangements proportionate to the size and capacity of providers, and duly reflect the
specific characteristics of the services concerned and the needs and interests of all
parties, in particular minors. After consulting the European Board for Digital Services
and the European Artificial Intelligence Board, within the scope of their respective
competences, the Commission should assess, monitor and evaluate whether such codes
are adequate to contribute to compliance with this Regulation.
(47) In the interest of clarity, simplicity and effectiveness, and to ensure the effective
application and enforcement of this Regulation, providers of online social networking
services, video-sharing platform services, online games, AI companions and, general
conversational chatbots, which do not have an establishment in the Union should
designate a legal representative in a Member State where they offer their services or
systems. For simplification purposes, where such providers have already appointed a
legal representative under Regulation (EU) 2022/2065 or Regulation (EU) 2024/1689,
they should be able to fulfil that obligation by extending the mandate of that
representative to cover all matters relating to the receipt of, compliance with and
enforcement of decisions issued under this Regulation.
(48) Given the evolving nature of cross-cutting risks that minors may be exposed to within
the online world, which is driven by constant innovation, the power to adopt acts in
accordance with Article 290 TFUE should be delegated to the Commissions in order
to amend the prohibitions on practices intended, or which can reasonably be foreseen,
to encourage compulsive or excessive use of the service by minors, the measures
ensuring that recommender systems are designed in way that ensures a high level of
privacy, safety and security of minors, the default settings ensuring minors’ accounts
are set to a high level of privacy, safety and security, the measures ensuring a high
level of privacy, safety and security of minors as regards contacts between minors and
other recipients of the service, the measures limiting the visibility of any information
shared by minors and their interactions with other recipients of the service, the
measures ensuring a high level of protection of health, safety, fundamental rights and
well-being of minors that may access AI companions and general conversational
chatbot systems, the measures ensuring a high level of privacy, safety and security of
minors on online games, and the measures ensuring agency for minors. This aims at
EN 32 EN
ensuring that the measures on safety by design remain effective and keep pace with
practices Such amendments should be limited to what is necessary to address minors’
privacy, safety and security.
(49) In order to verifythe parental responsibility for the purpose of the creation of an
account by the guardian for the benefit of a minor, providers should be able to use
signals deriving from the publicly accessible databases at the Member States’ level,
such as those related to education or public birth registries, that the respective adult is
a guardian of the minor concerned. Furthermore, in certain cases providers may
already possess a signal that an adult is a guardian of a minor, such as in the case of
past engagements with the service by the concerned minor and respective adult. In
addition, adults should be able to self-declare that they exercise parental responsibility.
Where such self-declaration is made, providers should make reasonable efforts to
verify that the adult is the guardian of the minor concerned. Such verification should
be carried out in a manner that respects data protection principles, particularly data
minimization through the use of so-called ‘zero knowledge proof’, and should not lead
to additional processing of personal data enabling the determination of the identity or
tracking of the adult or minor concerned. This is without prejudice to the measures
that the provider should be able to take to comply with its obligation under Article 18
of Regulation (EU) 2022/2065. The power to adopt acts in accordance with Article
290 TFUE should be delegated to the Commission in order to amend this Regulation
by specifying the proof and signals that might indicate the parental responsibility. The
Commission should be able to further explore technical and operational requirements
for the possibility to include EU age verification as a tool for verification of parental
responsibility.
(50) The assessment of the user’s age is necessary for the effective implementation of the
obligations laid down in this Regulation concerning registration with online social
networking services, video-sharing platforms that are subject to a minimum age,
access to age-inappropriate software applications and ensuring a high level of privacy,
safety and security for minors through safety by design measures. The methods used
should be accurate (such accuracy should be regularly assessed against appropriate,
clear and publicly available metrics, under real-life circumstances and allow for
correct determination of a user meeting the age threshold), reliable (for a method to be
reliable, it should come from a reliable source, be available continuously at any time,
and work in different real-world circumstances), robust (it should not be easy to
circumvent), and should not be intrusive (not requiring recipients of the service to
disclose their identity, precise age or other personal data where establishing that a
relevant age threshold has been reached is sufficient) nor discriminatory (the chosen
method should be appropriate and available for all users regardless of disability,
language, ethnic, gender, religious and minority backgrounds). Where age assurance
solutions do not meet these requirements, they should not be deemed compliant with
this Regulation. Mere self-declaration by recipients of the service is not a sufficient
age assurance solution for the purpose of compliance with this Regulation, and should
not, on its own, be considered an appropriate nor effective measure when the
protection of minors requires a reliable determination of age.
(51) The requirements of this Regulation on age assurance should be without prejudice to
the application of Regulation (EU) 2016/679, notably the principles of purpose
limitation and data minimisation as provided for in Article 5(1) points (b) and (c),
thereof, as well as the requirements of data protection by design and by default. In
particular, the requirements in this Regulation should not lead providers of services in
EN 33 EN
scope to maintain, acquire or process more personal data than strictly technically
necessary to assess if the recipient of the service is a minor. In addition, providers of
services in scope should not further process this information or combine it with
additional data for any other purpose. Data protection obligations should be applicable
both to providers of services in scope and any third party involved in age assurance,
such as providers of age assurance solutions. To ensure the highest level of privacy
and data protection, age assurance solutions used should be based on state-of-the-art
technology and be zero knowledge proof.
(52) To avoid unnecessary friction for users and to limit the instances requiring age
assessment, providers of software application stores and the providers of the services
and systems subject to the obligations laid down in Chapter III should be able to store
in relation to an account an age signal confirming that a user has already met a given
age threshold. For providers of software application this means that no assurance has
to be conducted for users that have already proven to have met the age threshold when
trying to access or purchase software applications subject to the same or a lower
threshold. The personal data processed in such age signals should be limited to what
is strictly necessary for that purpose and should not be used for any other purpose.
(53) Age assurance is an umbrella term for different age assurance methods, including both
age verification and age estimation. In order to ensure that recipients of the service
have reached the minimum age, or where the service concerns a child-friendly service,
providers of online social networking services or video-sharing platform services in
scope of the access delay should put in place appropriate age verification solutions at
the moment of account creation. To facilitate compliance and promote a trusted,
interoperable and privacy-preserving approach to age verification across the Union,
providers should exclusively use EU age verification solutions that rely on EU proof
of age attestation that certified as conforming with the requirements of the EU Age
Verification Scheme EU Age Verification Scheme, which is established in
Commission Recommendation (EU) 2026/1035 and that are listed in the EU list of EU
Verification Solutions and the EU list of providers of EU proof of age attestations. The
EU Age Verification Solution relied upon by the providers should be provided by an
independent third party. The standards and criteria necessary for highly effective age
verification are set out on the EU Age Verification Scheme, and any third-party
certified as conforming to this scheme should be considered as providing valid proofs
of age. To ensure the highest level of privacy, security, accuracy, reliability and non-
intrusiveness, providers of proof of age attestations and age verification solutions no
other age verification solutions shall be deemed compliant with the obligations in the
Regulation to assess the age than the EU Age Verification Solutions and EU proof of
age attestations. These EU Age Verification Solutions and EU Proof of age
attestations should meet the requirements of the EU age verification scheme, such as
the use of Zero Knowledge Proof to prevent identity tracking and online linkability.
Once it is established that the providers of the proof of age attestations and age
verification solution meet those requirements, and notified as such by the Member
States, they should be listed in the EU list of proof of age attestations and the EU list
of EU age verification solutions.
(54) For the purpose of compliance with the safety-by-design requirements laid down in
Chapter III, providers should also be allowed to use alternative age assurance solutions
instead of age verification, where those solutions provide a high level of accuracy,
reliability, security, robustness, non-intrusiveness, privacy, and non-discrimination.
EN 34 EN
(55) In cases when recipients of services and of systems referred to in paragraphs 1 and 4
consider that the outcome of the age assurance is incorrect, they should have access to
an effective internal complaint-handling mechanism. That mechanism should enable
complaints to be lodged by electronic means and free of charge, and should be easily
accessible and user-friendly. In order to ensure effective redress, providers should
handle such complaints diligently, impartially and without undue delay. Where a
provider of an operating system has obtained, in compliance with this Regulation, an
age signal of a user, that provider should, with the user’s consent, enable the sharing of
that age signal with providers in scope where this is necessary for compliance with this
Regulation This should not lead to the processing of any additional data other than
strictly necessary for the compliance with this Regulation. This obligation on
providers of operating systems, should be without prejudice to the obligations for the
providers to assess and verify the age to ascertain that the age signal has been obtained
in accordance with the requirements set in this Regulation.
(56) For the purpose of ensuring uniform conditions for the application of the EU age
verification scheme across the Union, implementing powers should be conferred on
the Commission to lay down the specifications necessary as a basis for the functioning
of the EU Age Verification Scheme, including the procedures for demonstrating and
assessing conformity of the EU Age Verification solutions and the EU proof of age
attestations by public authorities.
(57) In order to ensure uniform conditions for the application of alternative age assurance
solutions, the power to adopt acts in accordance with Article 290 TFUE should be
delegated to the Commission in order to supplement this Regulation by specifying the
requirements and specifications necessary to ensure that an age assurance solution
achieves a high level of accuracy, reliability, security, robustness, non-intrusiveness,
privacy, and non-discrimination and specifying the requirements necessary to ensure
the secure, privacy-preserving and interoperable sharing of age signals.
(58) Effective exercise of the possibility of the creation of a parental account for the benefit
of a minor and for the effective use of tools for guardians under this Regulation
requires adults with the parental responsibility to have access to the necessary means
to prove such parental responsibility. Member States should therefore be required to
establish at least one privacy-preserving electronic means by which a guardian can
obtain and present an attestation of parental responsibility in respect of a minor. When
doing so, Member States should ensure that such means are based on authentic sources
established under national law, are free of charge for the guardian, and do not entail
making information on parental responsibility accessible to providers or to the public
beyond confirmation that parental responsibility exists. Such privacy-preserving
electronic means should be effectively accessible to all guardians and minors residing
in their territory, including persons with disabilities, persons with limited digital
access or skills, and persons in vulnerable situations such as refugee and displaced
families.
(59) No minor should be deprived of the protection under this Regulation, and no guardian
of the means to exercise it, on account of the family’s administrative, social or
residence situation. Member States should therefore ensure that attestations of parental
responsibility can also be obtained by families whose circumstances are not reflected
in ordinary civil status records, including refugee and displaced families and legally
appointed guardians of unaccompanied minors, on the basis of decisions or attestations
issued by the competent authorities.
EN 35 EN
(60) Effective age verification across the Union requires recipients of the service to have
access to suitable means of obtaining proof of age attestations. Without the availability
of proof of age attestations, recipients of the service are prevented from accessing
services solely because they lack access to a means to verify their age. Member States
should therefore ensure the availability in their territory of different means of
obtaining proof of age attestations, such as through biometric identity cards and
passports, digital identity schemes, third party applications or in-person age
verification. Member States should ensure that these means of obtaining proof of age
attestation will enable the recipients to proof that they meet the age thresholds set in
this Regulation a. This should include proof of age attestations for younger children
Furthermore, Member States should ensure that an EU age verification solution is
available free of charge. Member States should designate public authorities for the
purposes of certifying EU age verification solutions and EU proof of age attestations.
To that end, Member States should communicate to the Commission the names and
addresses of the public authorities designated in their territory, together with any
subsequent changes, and the Commission should make that information publicly
available. Member States should also notify the Commission without undue delay of
EU age verification solutions and EU proof of age attestations certified as conforming
with the requirements of the EU Age Verification Scheme, together with the
corresponding certificate of conformity, as well as of any subsequent suspension or
withdrawal of such a certificate. In order to guarantee the effective and uniform
application of this Regulation across the Union, an EU age verification solution or EU
proof of age attestation that has been certified that has been included in the lists
referred to in Article 30(1) should be recognised by all Member States. Member States
should therefore not restrict or hinder, the use within their territory of an EU age
verification solution that has already been included in that list by nomination of
another Member State.
(61) The age requirements established by this Regulation should apply effectively to both
new and existing accounts. Providers of services and systems subject to the minimum
age should therefore establish, within an appropriate time period, whether recipients of
services or users of systems holding existing accounts have reached the applicable
minimum age. Providers should not be required to carry out a new age verification
where they can establish with a high degree of confidence that the applicable
minimum age has already been reached, including, where appropriate, on the basis of
the date on which the existing account was created. The same principle should apply
where providers are required to assess the age to distinguish adults from minors for the
purposes of determining the parental responsibility and for providers of software
applications stores to prevent minors from accessing or purchasing age inappropriate
or by applicable Union law or national law adopted in compliance with Union age
restricted applications. This approach is intended to avoid requiring all recipients of
the service to undergo age verification or age assurance where there is already a high
degree of confidence that a user is an adult, for example on the basis of reliable
information such as through previously legitimately acquired credit card details. High
confidence should be based on expected performance in practice on the full user base.
In order to facilitate effective oversight of the implementation of these requirements
by providers of very large online platforms, those providers should set out in advance
how they intend to comply with these requirements concerning existing accounts and
where applicable, how they intend to rely on the relevant exceptions.
(62) In order to ensure that existing accounts are brought into compliance with the
minimum age obligations, providers of very large online platforms should before the
EN 36 EN
expiry of the six month time period, submit to the competent authority a detailed
implementation plan that corroborates the required high degree of confidence. To this
end, the plan should set out a schematic description of the complete process pipeline
used to determine the age of existing users, together with a clear account of each
technical tool or measure and the underlying decision rules. Where relevant, it should
be supported by robust evidence of performance under real-life circumstances derived
from a statistically representative sample of the full user base – the representativeness
of the sample with respect to the relevant age signals should be demonstrated – and
should present accuracy, precision and recall for underage recipients as well as a full
confusion matrix with granular age buckets, together with a description of how the
sample and the age labels were obtained. Where the year of account creation is relied
upon as a derogation, the plan should additionally provide empirical evidence and the
statistical confidence that this single signal is sufficient to infer that the user has
reached the applicable minimum age. The plan should also outline how the provider
will monitor that the expected performance has been achieved, for example through a
post-implementation audit. Finally, the plan should demonstrate that the proposed
measures respect the general age-assurance principles of this Regulation, including
accuracy, reliability, security, robustness, non-intrusiveness, privacy and
non-discrimination.
(63) Recognising that effective protection of minors requires not only regulatory measures
but also awareness, education and empowerment, Member States should establish
national strategies building on the Communication from the Commission to the
European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee of
the Regions: A digital Decade for children and your: the new European strategy for a
better internet for kids (BIK+) of 11 May 2022 and its network of Safer Internet
Centres with awareness activities, helplines supporting children, guardians and
educators and hotlines to report suspected illegal content. Notably, Member States
should promote the development of minors’ digital literacy skills so that, by the time
they reach the minimum age, they are able to understand the risks of the online
environment covered by this Regulation, to use digital services and systems safely and
critically, and to make informed use of the protections, settings and tools that
providers are required to make available. Minors, and their guardians, should have
easy, free and confidential access at national level to channels through which minors
can seek assistance in relation to the harms addressed by this Regulation, including
unwanted contact and cyberbullying in line with the Communication from the
Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and
social Committee and the Committee of the Regions: Action plan against
cyberbullying “Safer online, stronger together” of 10 February 2026. Those channels
should complement the reporting and support tools provided pursuant to this
Regulation, be capable of providing rapid assistance, and direct minors to further
sources of support available at national level. It should be possible to support these
activities, including those carried out by the Safer Internet Centres, by Union funding
made available under the relevant Union programmes and instruments established
under the multiannual financial framework, such as the National and Regional
Partnership Plans. In order to support effective implementation, Member States should
communicate the measures taken to the Commission, and the Commission should
facilitate the exchange of best practices between Member States.
(64) This Regulation should specify certain provisions of Regulation (EU) 2022/2065. In
order to ensure effective supervision and enforcement of this Regulation, Chapter IV
of Regulation (EU) 2022/2065 should apply to the extent that the relevant provisions
EN 37 EN
regulate providers of intermediary services in scope of that Regulation. The
Commission should have exclusive powers to supervise and enforce obligations laid
down in this Regulation that apply to providers of very large online platforms within
the meaning of Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065.
(65) Similarly, to avoid overlaps and ensure consistency with the existing horizontal
framework applicable to AI systems under Regulation (EU) 2024/1689, the
enforcement of the specific safety requirements provided for in this Regulation for AI
companions and general conversational chatbots should be based on the supervisory
and enforcement framework and procedures set out in Regulation (EU) 2024/1689.
(66) Providers of online games that are video gaming platforms are subject to the
supervision and enforcement structure pursuant to Regulation (EU) 2022/2065. In
order to ensure coherence with enforcement under this Regulation, the competent
authority responsible for the supervision of providers of online games that are video
games should be a competent of the Member State of main establishment of the
provider.
(67) In order to ensure legal certainty and consistent application throughout the Union, and
to avoid fragmentation of the internal market resulting from divergent national
interpretations, Member State authorities should not adopt decisions that run counter
to a decision taken by the Commission pursuant to this Regulation. The Commission,
Digital Services Coordinators and competent authorities, where applicable, should
work in close cooperation and coordinate their enforcement actions to ensure coherent,
effective and complementary enforcement of this Regulation on the one hand, and
Regulations (EU) 2022/2065 and 2024/1689 on the other, including by drawing on the
cooperation and consistency mechanisms established in Chapter IV of Regulation
(EU) 2022/2065.
(68) The Commission should aim to adopt a final decision within 90 days from the opening
proceedings for suspected infringements of this Regulation. It should also
communicate its preliminary findings to the provider concerned within 30 days from
opening proceedings.
(69) The Commission should be in possession of all the necessary resources, in terms of
staffing, expertise, and financial means, for the performance of its tasks under this
Regulation. In order to ensure the availability of the resources necessary for the
adequate supervision at Union level under this Regulation the Commission should
charge an annual supervisory fee, the level of which should be established on an
annual basis, on providers of online social networking services, video-sharing platform
services, of software application stores and of AI companions and of general
conversational chatbots, which it enjoys the competence to supervise with regard to
compliance with Chapters II to V of this Regulation and that are designated as very
large online platforms pursuant to Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065. The
annual supervisory fee required for the enforcement of this Regulation vis-à-vis those
providers should be integrated in the supervisory fee charged to such providers of very
large online platforms pursuant to Article 43 of Regulation (EU) 2022/2065. Similarly
to that supervisory fee, the external assigned revenues resulting from the annual
supervisory fee under this Regulation should cover additional human resources in the
Commission, including officials, contract agents and national experts. Finally, the cap
on the supervisory fee introduced in this Regulation should be taken together with the
cap laid down in Regulation (EU) 2022/2065 and should ensure that overall resources
EN 38 EN
of the Commission are sufficient to carry out its tasks under this Regulation and
Regulation (EU) 2022/2065.
(70) The overall amount of the annual supervisory fee under this Regulation should include
costs related to the exercise of the Commission’s specific powers and tasks of
supervision, monitoring, investigation, and enforcement in respect of the providers of
the very large online platforms and search engines covered by this Regulation. In
particular, it should include the costs related to the set-up, maintenance and operation
of the EU Age Verification Scheme, including funding related to activities concerning
the roll out the EU Age verification solution across the EU and the development of
expertise and capabilities pursuant to Article 36. However, the individual annual
supervisory fee should not exceed an overall ceiling for each provider of very large
online platforms taking into account the economic capacity of the provider of the
designated service or services.
(71) The Commission should apply the rules and principles laid down in Article 43 of
Regulation (EU) 2022/2065 when charging the annual supervisory fee under this
Regulation.
(72) In view of the importance of protecting children, the Commission, in cooperation with
the Digital Services Coordinators and the Board, should develop the Union expertise
and capabilities as regards the supervision of services in scope of this Regulation.
(73) Given the importance of the impact of the services and systems in scope of this
Regulation on the protection of minors, the failure of the providers to ensure a high
level of privacy, safety and security and comply with the specific obligations
applicable to them may rapidly come to seriously affect a substantial number of
minors using their services or systems across different Member States and may cause
substantial harms, while such failures may also be particularly complex to identify and
address timely. The Commission, in cooperation with the competent authorities,
should develop the Union expertise and capabilities, including establishing knowledge
sharing networks, to respond quickly to such incidents affecting the protection of
minors. Such incidents should be understood as fast-evolving situations taking place
within or outside the EU, with an online dimension and presumed connection to the
scope of this Regulation, that seriously and negatively affect the privacy, safety,
security or health and well-being of minors the service in the Union, and that requires
an immediate response, such as dangerous or harmful challenges circulating among
minors and posing them at immediate risk. The Commission should therefore be able
to coordinate and rely on the expertise and resources of competent authorities, for
example by analysing, on a permanent or temporary basis, specific trends or issues
emerging regarding those fast-evolving situations which impact minors’ health, well-
being, privacy, safety, and security. Member States should cooperate with the
Commission in developing such capabilities, including through secondment of
personnel where appropriate, and contributing to the creation of a common Union
supervisory capacity, as well as an administrative arrangement setting out procedures
to facilitate a rapid response in the event of an incident affecting the protection of
minors. Member States should establish minimum preparedness levels for national
authorities to ensure regular communications channels between relevant national
authorities and third parties and map and where relevant incident reaction protocols at
national level.
(74) This Regulation respects the fundamental rights, including children’s rights,
recognised by the Charter and the fundamental rights constituting general principles of
EN 39 EN
Union law. Accordingly, this Regulation should be interpreted and applied in
accordance with those fundamental rights, including the respect for private and family
life enshrined in Article 7 of the Charter, to the protection of personal data enshrined
in Article 8 of the Charter, to freedom of expression and information, including the
freedom and pluralism of the media, enshrined in Article 11 of the Charter, to non-
discrimination enshrined in Article 21 of the Charter, to respect for the rights of the
child enshrined in Article 24 of the Charter. When exercising the powers set out in this
Regulation, all public authorities involved should achieve, in situations where the
relevant fundamental rights conflict, a fair balance between the rights concerned, in
accordance with the principle of proportionality.
(75) Since the objectives of this Regulation, namely to contribute to the proper functioning
of the internal market and to ensure a high level of privacy, safety, and security of
children cannot be sufficiently achieved by the Member States because they cannot
achieve the necessary harmonisation and cooperation by acting alone, but can rather,
by reason of territorial and personal scope, be better achieved at the Union level, the
Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out
in Article 5 of the Treaty on European Union. In accordance with the principle of
proportionality as set out in that Article, this Regulation does not go beyond what is
necessary in order to achieve those objectives.
(76) The European Data Protection Supervisor was consulted in accordance with Article
42(2) of Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council,
and delivered its opinion on [DATE].
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
CHAPTER I – GENERAL PROVISIONS
Article 1 – Subject matter
This Regulation contributes to the proper functioning of the internal market and ensures a
high level of protection for minors online in the Union by setting out harmonised rules for a
safe and empowering online environment for minors, including the principle of consumer
protection. It specifies and complements Regulation (EU) 2022/2065, and complements
Regulation (EU) 2024/1689. In particular, this Regulation establishes:
(a) a harmonised minimum age for creating an account with online social networking
services and video-sharing platform services;
(b) harmonised safety requirements for online social networking services, video-sharing
platform services, video gaming platforms, and software application stores and
harmonised safety requirements to protect minors online for video games, AI
companions and general conversational chatbots;
(c) harmonised rules regarding age assurance online.
Article 2 - Scope
1. This Regulation applies to providers of the following services or systems accessible
to minors:
(a) online social networking services;
(b) video-sharing platform services;
EN 40 EN
(c) software application stores
(d) online games;
(e) operating systems;
(f) AI companions;
(g) general conversational chatbots.
2. For the services referred to in paragraph 1 points (a) to (e), this Regulation applies to
providers of services irrespective of where they have their place of establishment
where they offer those services to recipients of the service that have their place of
establishment or are located in the Union.
3. For the AI systems referred to in paragraph 1 points (f) and (g), this Regulation
applies to providers placing on the market or putting into service such AI systems in
the Union, irrespective of where those providers are established or located.
4. This Regulation does not apply to the providers of any of the following:
(a) not-for-profit online encyclopaedias;
(b) not-for-profit educational and scientific repositories;
(c) services and systems that are designed for primarily educational purposes, and
operated by educational establishments or organisations, or on their behalf;
(d) open-source software-developing and-sharing platforms, unless the platform
itself constitutes an AI system in scope of this Regulation or Regulation (EU)
2024/1689;
(e) services and systems specifically developed and operated for the sole purpose
of scientific research and development;
(f) services and systems designed, developed and operated by public authorities
and for exclusive use of those public authorities or on their behalf.
5. Where justified in view of the potential risks to the privacy, safety and security of
minors posed by a service or a system or where a service or a system poses such a
risk that is equivalent to, or lesser than, the risks posed by the services or systems
already referred to in paragraph 4, the Commission is empowered to adopt delegated
acts in accordance with Article 40 to amend paragraph 4 of this Article by adding
other types of services or systems to the list of exempted services or systems or
removing services or systems from that list.
6. Providers of online social networking services, video-sharing platform services, and
video gaming platforms subject to Article 28(1) of Regulation (EU) 2022/2065 that
comply with the obligations laid down in this Regulation shall be deemed to comply
with that Article for matters covered by this Regulation, including as regards AI
systems that are deployed as a functionality of online platforms in scope of Article
28(1) of Regulation (EU) 2022/2065 in the provision of that service.
7. This Regulation is without prejudice to the rules laid down by other Union legal acts
regulating other aspects of the provision of intermediary services and Union
legislation applicable to AI systems in the internal market, including the following:
EN 41 EN
(a) Directive 2010/13/EU8;
(b) Union law on consumer protection and product safety, including, Directives
2005/29/EC, 2011/83/EU, (EU) 2019/770, Council Directive 93/13/EEC, and
Regulations (EU) 2019/1020, (EU) 2023/988 and (EU) 2024/1689;
(c) Union law on the protection of personal data, in particular Regulation (EU)
2016/679 and Directive 2002/58/EC;
(d) Directive (EU) 2024/1385.9
Article 3 - Definitions
1. For the purposes of this Regulation, the definitions of ‘online platform’, ‘recipient of
the service’, ‘online interface’, ‘recommender system’ set out in Article 3 of
Regulation (EU) 2022/2065 shall apply.
2. For the purposes of this Regulation, the definitions of ‘online social networking
service’, ‘video-sharing platform service’, and ‘software application store’ set out in
Article 2 of Regulation (EU) 2022/1925 shall apply. Those services shall be
considered an ‘online platform’ within the meaning of Article 3, point (i), of
Regulation (EU) 2022/2065 for the purpose of this Regulation.
3. For the purposes of this Regulation, the definitions of ‘AI system’ and ‘general-
purpose AI system’ offset out in Regulation (EU) 2024/1689 shall apply; the
definition of ‘provider’ as defined in Article 3 point (3) of that Regulation shall apply
with regard to AI systems regulated by this Regulation.
4. For the purposes of this Regulation, the definition of ‘operating system’ set out in
Article 2, point (1), of Regulation (EU) 2022/1925 shall apply.
5. For the purposes of this Regulation, the following additional definitions shall apply:
(a) ‘minor’ or ‘child’ means any natural person under the age of 18;
(b) ‘guardian’ means any person holding parental responsibility over a minor
pursuant to applicable national law;
(c) ‘AI companion’ means an AI system, including a general-purpose AI system,
that provides sustained, personalised interaction or companionship which
simulates or facilitates a social, emotional or interpersonal relationship with a
user;
(d) ‘general conversational chatbot’ means a general-purpose AI system with
general conversational functionalities for direct interaction with users that is
capable of providing assistance across multiple domains and tasks; this
definition excludes AI systems whose conversational functionality is limited to
a specialised service, task or pre-defined set of functions, including specialised
customer-service, business operation, technical-support, transactional,
educational, information-retrieval, industrial or manufacturing AI applications;
8 Directive 2010/13/EU of the European Parliament and of the Council of 10 March 2010 on the
coordination of certain provisions laid down by law, regulation or administrative action in Member
States concerning the provision of audiovisual media services (Audiovisual Media Services Directive)
(OJ L 95, 15.4.2010, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj). 9 Directive (EU) 2024/1385 of the European Parliament and of the Council of 14 May 2024 on
combating violence against women and domestic violence (OJ L, 24.05.2024, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1385/oj).
EN 42 EN
(e) ‘online games’ means a video game or video gaming platform;
(f) ‘video game’ means an information society service as defined in Article 1(1),
point (b), of Directive (EU) 2015/1535, that allows the recipients of the service
to engage, by means of application accessed locally or remotely, including
through the use of a durable medium and that involves interaction with a user
interface or input device to generate visual feedback from a display device in a
simulated environment for play or entertainment purposes;
(g) ‘video gaming platform’ means an “online platform" as defined in Article 3,
point (i) of Regulation (EU) 2022/2065, that involves interaction with a user
interface or input device to generate visual feedback from a display device in a
simulated environment [for play or entertainment purposes];
(h) ‘age verification’ means a process or system for establishing, with a high
degree of certainty, whether the recipient or user of a system of the service has
attained a specific age or age threshold, on the basis of information derived
from identification documents or other reliable, verified sources of
identification;
(i) ‘age assurance’ means the set of methods, that can be used to determine,
estimate or verify the age of a natural person, encompassing age estimation and
age verification and excluding self-declaration by recipients of the service;
(j) ‘age signal’ means any data, attribute, token, credential, or other information
provided, transmitted, or generated for the purpose of establishing, verifying,
or demonstrating a specific age, age threshold, or age range of an individual;
(k) ‘EU age verification solution’ means an age verification solution that meets the
requirements of the EU Age Verification Scheme and is certified by a public
authority and included in the EU list of EU age verification solutions after
notification by a Member State;
(l) ‘EU list of providers of EU proof of age attestations’ means the list established
and published by the Commission of providers issuing EU proof of age
attestations
(m) ‘EU list of EU age verification solutions’ means the list established and
published by the Commission of EU age verification solutions certified as
conforming with the EU Age Verification Scheme and notified by Member
States;
(n) ‘EU Age Verification Scheme’ means a scheme for the attestation of attributes
as defined in Article 2(4) of Commission implementing Regulation (EU)
2025/1569 with the rules applicable to providers of EU age verification
solutions and of EU proof of age attestation, their approval and inclusion in the
EU list of providers of EU proof of age attestations and the certification of EU
age verification solutions for their inclusion in the EU list of EU age
verification solutions;
(o) ‘proof of age attestation’ means an electronic attestation of attributes, as
defined in Article 3(44) of Regulation (EU) No 910/2014, that allows the
authentication of the fact that its holder meets a given age, age threshold, or
age range;
EN 43 EN
(p) ‘tools for guardians’ means software, features, functionalities, or applications
designed to help guardians accompany minors' online activity to ensure their
privacy, safety and well-being.
Article 4 – Anti-circumvention
Providers of online social networking services, of video-sharing platform services, of online
games, of software application stores, of operating systems, of AI companions, and of general
conversational chatbots:
(a) shall not engage in any behaviour that undermines effective compliance with their
respective obligations under this Regulation, regardless of whether that behaviour is
of a contractual, commercial or technical nature, or of any other nature, or consists in
the use of behavioural techniques or interface design;
(b) shall be prohibited from taking knowingly and intentionally any other actions whose
object or effect is, directly or indirectly, to circumvent their respective obligations
under this Regulation, with a view to avoiding compliance with those obligations.
Article 5 – Notification and independent audit of a compliance plan
1. Within 4 months following the notification of the decision designating them as a very
large online platform pursuant to Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065, the
providers of online social networking services and video-sharing platform services
that have been designated as a very large online platform pursuant to Article 33 of
Regulation (EU) 2022/2065 shall notify to the Commission a compliance plan
describing in a detailed manner compliance with the obligations laid down in
Chapters II to V of this Regulation.
For providers referred to in the first sub-paragraph already designated as a very large
online platform pursuant to Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065, such
notification shall occur within 30 days from the date of the entry into application of
this Regulation.
Article 34(3) of Regulation (EU) 2022/2065 shall apply mutatis mutandis to the
supporting documents of those notifications.
2. For the purpose of enabling the Commission to assess the compliance of providers
referred to in paragraph 1 with the obligations laid down in Chapters II to V, those
providers shall, at their own expense, commission an audit of the compliance plan
notified pursuant to paragraph 1 by one or more independent auditors. The
independent auditors shall have, or shall retain experts with proven expertise in the
following areas relevant for the protection of minors:
(a) protection and rights of the child;
(b) paediatric medicine and child psychiatry;
(c) developmental science;
(d) age assurance;
(e) the design of online interfaces and recommender systems;
(f) data protection and security.
EN 44 EN
3. Article 37(2) and (3) of Regulation (EU) 2022/2065 shall apply mutatis mutandis to
the audits carried out pursuant to this Article and to the independent auditors and any
experts retained by them. The costs of the audit shall be borne by the provider
concerned. These costs shall not exceed market rates for comparable assessments by
the auditors.
The providers referred to in paragraph 1 shall cooperate with the independent
auditors and shall grant them access to all information, data, documents and
personnel relevant for the performance of the audit.
Providers shall ensure that any employee or contractor that has communicated with
the independent auditor are protected against any adverse action by the provider.
4. The independent auditors commissioned by the provider pursuant to paragraph 2
shall:
(a) assess the compliance plans submitted by the providers pursuant to paragraph 1
in view of the obligations laid down in Chapters II to V;
(b) transmit a draft report to the provider, which may submit comments within 15
days of receipt;
(c) issue a final report, taking into account any comments received pursuant to
point (b), simultaneously to the Commission and to the provider, within two
months of receipt of the compliance plan, identifying any shortcomings in the
compliance measures described therein.
5. The provider concerned shall publish, without undue delay after its receipt, a
summary of the final report referred to in paragraph 4, point (c), which shall not
contain confidential information.
6. Where the Commission concludes by means of a decision on the basis of the final
report referred to in paragraph 4, point (c) that the compliance plan contains
shortcomings, the provider concerned shall submit to the Commission and to the
independent auditor within 30 days of the receipt of the Commission decision report
a corrective action plan identifying one or more corrective measures for each
identified shortcoming.
The provider shall also identify a reasonable period, which shall not be longer than
60 days, for the implementation of each corrective measure in the corrective action
plan.
The independent auditor shall verify the implementation of the corrective measures
and shall report thereon to the Commission and to the provider concerned.
7. In assessing the compliance of the providers referred to in paragraph 1 with the
obligations laid down in Chapters II to V of this Regulation, the Commission shall be
entitled to consider the compliance plan referred to in paragraph 1, the final report
referred to in paragraph 4, point (c) and any corrective measures communicated
pursuant to paragraph 6 or any other information that the Commission may consider
relevant.
8. Neither the final report referred to in paragraph 4, point (c), nor any action or
absence thereof by the Commission in relation to that final report or to the
compliance plan shall constitute a finding of compliance with the obligations laid
down in Chapters II to V of this Regulation, or shall limit the powers of the
Commission under this Regulation or under Regulation (EU) 2022/2065.
EN 45 EN
9. Providers shall, after the first notification pursuant to paragraph 1, report annually on
their compliance with the obligations laid down in Chapters II to V of this
Regulation as part of their annual risk assessments carried out pursuant to Article 34
of Regulation (EU) 2022/2065.
Compliance with the obligations laid down in Chapters II to V of this Regulation
shall be included in the independent audits carried out pursuant to Article 37 of
Regulation (EU) 2022/2065.
10. This Article is without prejudice to the powers of the Commission under this
Regulation and under Regulation (EU) 2022/2065, including the power to adopt
interim measures.
11. The Commission may adopt implementing acts laying down templates and
methodologies for the audits carried out pursuant to this Article. Those implementing
acts shall be adopted in accordance with the procedure referred to in Article 39.
CHAPTER II – DELAYED CREATION AND USE OF ACCOUNTS FOR MINORS ON
ONLINE SOCIAL NETWORKING SERVICES AND VIDEO-SHARING PLATFORM
SERVICES
SECTION I – Delayed access for minors
Article 6 – Delayed creation and use of accounts
1. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall not allow a natural person below the age of 15 years to create an account with
that service or to access that service by means of an account, created for, or attributed
to, that person, where the service poses a risk to the privacy, safety or security of a
minor below that age.
A service shall be considered to pose a risk to the privacy, safety or security of
minors below 15 years of age where it meets any of the following conditions:
(d) enables recipients who access the service through an account to transmit
content in real-time to an indeterminate number of other recipients of the
service, including through live streaming of audio-visual content;
(e) enables recipients who access the service through an account to contact,
communicate and otherwise interact with other recipients of the service not
part of the recipient's pre-existing connections or subscriptions;
(f) uses a recommender system which is based on profiling as defined in Article 4,
point (4), of Regulation (EU) 2016/679;
(g) uses a recommender system suggesting or prioritising to a recipient who
accesses the service through an account contact suggestions or information that
has not been provided by one of the recipient’s pre-existing connections or
subscriptions;
(h) deploys or presents functionalities, interface designs or characteristics which
are intended, or can reasonably be foreseen, to enable uninterrupted content
consumption, that incentivise interactions with the service or with content or
other recipients of the service, or that transmit automated notifications
designed to prompt the user to initiate or resume use of the service.
EN 46 EN
2. By way of derogation from paragraph 1, providers of online social networking
services and video-sharing platform services may allow guardiansto set up accounts
for minors above the age of 13 years and below the age of 15 years with limited
features so as to allow them to access the service by means of such a limited account.
Such accounts shall meet at least the following conditions
(a) the tools for guardians provided for in Article 20 shall always be activated;
(b) guardians are enabled to set a maximum limit on the amount of time in a day
the service or system may be accessed through that account, which shall not
exceed one hour per day;
(c) guardians are enabled to pre-approve potential new contacts and to set a
maximum limit on the number of other recipients or users in the account’s
contacts.
3. When creating an account for a minor pursuant to paragraph 2 of this Article, the
provider of online social networking services and of video-sharing platform services
shall take measures to establish whether the person creating the account is the holder
of parental responsibility over that minor in accordance with Article 26 and verify
that the recipient of the service has reached the age of 13 years in accordance with
Article 28(1).
4. Providers of services falling within scope of paragraph 1 of this Article shall by 6
months after the entry into application of this Regulation establish whether the
holders of existing accounts used to access their service are below the age of 15
years. Where holders of existing accounts are established to be below 15 years,
providers of services concerned shall disable the accounts of the recipients or users
of the service that have been established to be below that age or in relation to whom
the age cannot be established.
5. Where providers of services falling within scope of paragraph 1 process personal
data pursuant to Article 6(1), point (a) of Regulation (EU) 2016/679, the provisions
set out in this Article should apply in parallel to the age limits provided in Article 8
of that Regulation.
6. The Commission may adopt delegated acts, in accordance with Article 40, in order to
amend this Regulation by modifying and complementing the conditions in paragraph
1 of this Article, to include new features and functionalities or changes to existing
features or functionalities that pose a risk to minor’s privacy, safety, and security
online equivalent to the risks posed by the conditions set out in paragraph 1 of this
Article.
SECTION II – Guardian-controlled access for minors below age of 13 years
Article 7 – Guardian-controlled access for minors below the age of 13
1. Providers of video-sharing platform services whose service is specifically designed
for minors below the age of 13 years may exceptionally enable a guardian to allow a
minor below the age of 13 years limited access to the service through the guardian's
own account, where all of the following conditions are met:
(a) such guardian-controlled access shall take place exclusively through the
guardian's own account, and no account shall be created for, or attributed to,
the minor;
EN 47 EN
(b) such access shall be enabled and controlled by means of the tools for guardians
referred to in Article 20 or other parental control settings in the guardian's
account or on the guardian's device;
(c) the provider expressly permits, in its terms and conditions, access by minors
below the age of 13 years, clearly specifying therein the age range of minors
for whom access is permitted subject to guardians’ approval;
(d) the provider has carried out and published, in at least one official language of a
Member State and in a publicly available section of its online interface, an
assessment of the impact of the service, or of the relevant parts thereof, on
minors within the specified age range, assessing the risks and demonstrating, if
applicable, how any such risks have been effectively mitigated taking into
account the relevant age groups. Compliance with the requirements set out in
Chapter III shall not automatically entail effective mitigation of such risks;
(e) the provider has set out, in a clear and transparent manner in a publicly
available section of its online interface, which content or behaviour is
considered as not age-appropriate or harmful to the privacy, safety and security
of minors within the specified age range on the service;
(f) access to the content identified pursuant to point (e) shall not be granted to
minors below the age of 13 years;
(g) the available features and functionalities are adapted, and gradually adjusted, to
the age of the minor declared pursuant to paragraph 4, point (b);
(h) all personalisation features and recommender systems, and any functionality to
search for content shared by other recipients of the service, are turned off and
cannot be activated, unless the assessment referred to in point (d) demonstrates
that their activation is in the best interests of the minor and does not in any way
negatively affect the minor’s privacy, safety and security.
2. Nothing in this Article shall be construed as requiring a provider to permit access by
minors below the age of 13 years, or as conferring on any minor or guardian a right
of access to a service whose terms and conditions do not permit such access or where
access to the service is subject to a higher minimum age under EU law or national
law in compliance with EU law.
3. The account through which guardian-controlled access pursuant to paragraph 1 is
provided shall be set up, registered and held exclusively by the guardian. The minor
accessing the service through the guardian’s account shall not be a party to the
contract with the provider. The provider shall take measures to establish that the
guardian enabling access pursuant to paragraph 1 is the holder of parental
responsibility in respect of the minor concerned, in accordance with Article 26.
4. The design and functioning of the guardian-controlled access provided pursuant to
this Article shall not disproportionately restrict the minor’s privacy and shall support
the minor’s autonomy and agency, in accordance with the minor’s evolving
capacities. The guardian-controlled access provided pursuant to this Article shall
meet at least the following conditions:
(a) the tools for guardians provided for in Article 20 shall be activated by default;
(b) the guardian shall declare the age of the minor for whom access is enabled and
such access shall not be enabled for a minor below the age of 3 years;
EN 48 EN
(c) the guardian shall be able to set a maximum daily duration of access by the
minor, which shall not exceed one hour;
(d) the guardian shall be able to supervise the content displayed or recommended
to the minor, taking into account the minor’s right to privacy and taking the
minor’s best interests as a primary consideration;
(e) the guardian shall be able to approve, limit and remove any other recipients of
the service with whom the minor may interact through the guardian’s account;
(f) the guardian shall be able to suspend the minor’s access at any time.
5. Guardian-controlled access pursuant to this Article shall be discontinued when the
minor reaches the age of 13 years, to be determined on the basis of the age declared
pursuant to paragraph 4, point (b) of this Article. This shall be without prejudice to
the creation of an account pursuant to Article 5(2) where the conditions of that
Article are met.
6. The Commission may adopt delegated acts in accordance with Article 40 in order to
amend this Regulation by adapting to technological and scientific developments the
conditions set out in paragraphs 1 and 4, where such changes maintain a level of
protection of the minor’s privacy, safety, and security online equivalent to that
provided by the conditions set out in paragraphs 1 and 4 of this Article.
CHAPTER III – SAFETY BY DESIGN
SECTION I – General obligation on safety by design
Article 8 – General obligation on safety by design
1. Providers of online social networking services, of video-sharing platform services, of
online games, of AI companions, of general conversational chatbots, and of software
application stores, regardless of whether those services or systems are accessible
with an account, and including services and systems accessible through the accounts
specified in Article 5(3) and Article 6(3), shall ensure a high level of privacy, safety
and security of minors. Providers of such services or systems shall design those
services and systems in accordance with the requirements laid down in this Chapter
by default and shall only derogate from those requirements after they have
established that the recipient of the service or the user of the system is an adult, by
making use of age assurance in accordance with Chapter V.
2. Compliance with the obligations set out in this Chapter shall be without prejudice to
the obligation of providers of online social networking services and of video-sharing
platform services to delay the creation of accounts pursuant to Article 6 and shall be
without prejudice to the obligation of providers of video-sharing platform services
concerning guardian-controlled access for minors, where applicable, pursuant to
Article 7.
3. Where providers of online social networking services or of video-sharing platform
services deploy AI companions or general conversational chatbots as a functionality
in the provision of those services, only the obligations set out in Sections III, V and
VI shall apply to such AI systems.
SECTION II – Obligations for online social networking services and video-sharing
platform services
EN 49 EN
Article 9 – Addictive design
1. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall not design, organise or operate their services in a manner that is intended, or
can reasonably be foreseen, to encourage compulsive or excessive use of the online
social networking services and of video-sharing platform services by minors.
2. The following features shall be deemed to encourage compulsive or excessive use of
the service by minors within the meaning of paragraph 1:
(a) enabling automatic play of content and uninterrupted content consumption
without effective and regular interruption moments that enable deliberation by
the minor on their willingness to consume more content;
(b) undermining the minor’s decision to discontinue use of the service or not
providing minors with the ability to take such decision, such as notifications
not triggered by, or not directly related to, the minor’s interaction or activity on
the service;
(c) incentivising or rewarding minors to share content or to engage in real-time
transmission of content to an indeterminate number of recipients of the service;
(d) incentivising engagement at regular times or with greater frequency, including
through penalties or loss of benefits for failing to engage regularly or within
specified time intervals.
3. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall put in place effective measures to ensure:
(a) time-limited access for minors on their service;
(b) interruption of usage by minors on their service.
Such measures shall be designed in a way that protects school time and core sleep
hours of minors.
Article 10 – Recommender systems
1. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
that use recommender systems shall design the information suggested and the
optimisation of their recommender systems to minors in way that ensures a high level
of privacy, safety and security of minors.
2. For the purpose of complying with the obligations set out in paragraph 1 of this
Article, providers of online social networking services and of video-sharing platform
services that use recommender systems shall ensure that the recommender system
optimisation does not exploit minor’s vulnerability or attention and that it includes
evaluation metrics capturing quality, safety and mental health outcomes for minors,
by taking at least the following measures:
(a) ensure that the recommender systems give priority and primary weight to
explicit user-stated preferences when suggesting information;
(b) disable by default the recommendation of information suggested by the
recommender system based on implicit engagement-based signals from
minors’ behaviour online;
(c) ensure that the recommender systems do not rely on the collection of any
personal data of minors captured from outside the service;
EN 50 EN
(d) ensure that minors are not exposed to information suggested by the
recommender systems that may pose a risk to their privacy, safety and security,
including if encountered repeatedly.
3. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
that use recommender systems shall provide and prominently display tools that
enable minors to:
(a) modify or control the parameters of the recommender system, including by
easily deleting all previous identified preferences;
(b) choose at least one option of the recommender systems which is not based on
profiling as defined in Article 4, point (4), of Regulation (EU) 2016/679.
Tools referred to in the first subparagraph shall not be designed in a manner to entice
minors into choosing the option based on profiling, shall be offered during account
creation and shall remain directly accessible from the specific section of the service’s
online interface where the information is being prioritised, including for recipients of
the service without an account.
Article 11 – Safe settings
1. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall put in place measures to ensure that settings are set by default to a high level of
privacy, security and safety of minors. To ensure compliance with this paragraph,
such providers shall, by default, turn off at least the following settings:
(a) geolocation and other tracking features;
(b) access to microphone and camera;
(c) recommendations of other accounts and synchronisation of contacts;
(d) push notifications, which should, in any event, be designed in a way that
protects minors’ core sleep hours and school time.
2. Default settings referred to in paragraph 1 may only be changed by the provider
where the minor is above the age of 15 years and was clearly and unambiguously
informed about such changes and has explicitly consented to such changes. Default
settings referred to in paragraph 1 point (a), where enabled by minors, shall be turned
off after their session on the service ends.
3. Where features or settings pose a risk to minors’ privacy, safety security or health
and well-being providers of online social networking services and video-sharing
platform services shall ensure that those features or settings are not available to
minors. This shall at least include features increasing social comparison or
misrepresenting minors’ image, in particular by disproportionately embellishing or
idealising it.
Article 12 – Contact and interaction safeguards
1. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall put measures in place that ensure a high level of privacy, safety and security of
minors as regards contacts between minors and other recipients of the service. Those
measures shall at least ensure that:
EN 51 EN
(a) other recipients of the service are not able to initiate direct contact with the
minor, if the minor has not pre-approved such contact.
(b) minors with an account are not included in contact recommendations or similar
features aiming to enable other recipients of the service, including minors, to
expand their contacts;
(c) minors can only be added to a group with a limited or unlimited number of
recipients of the service after their explicit agreement;
(d) minors can easily block any other recipient of the service without having their
identity disclosed to the blocked recipients of the service.
2. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall implement safeguards to prevent recipients of their service from enticing or
manipulating minors into approving the direct contact referred to in paragraph 1,
point (a).
3. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall put in place measures to limit the visibility of any information shared by minors
and their interactions with other recipients of the service. Those measures shall
include at least the following:
(a) by default, other recipients of the service not previously accepted by the minor
shall not be able to access account information of the minor or content
uploaded or shared by the minor on the service;
(b) recipients of the service without an account shall not be able to access account
information of minors or content uploaded or shared by minors on the service;
(c) the personal contact details of minors, such as their name, phone number, e-
mail address and address, shall not be disclosed to or shared with other
recipients of the service;
(d) minors shall be able to easily control the visibility of any content shared,
interaction and related metrics on the service;
(e) other recipients of the service shall not be able to download or take screenshots
of contact, location or account information of minors or of any content
uploaded or shared by minors on the service;
(f) minors shall, by default, not be able to host real-time transmission of user-
generated content, including through live-streaming of audiovisual content.
Article 13 – Safety and security of economic transactions
1. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall ensure that, before an economic transaction takes place, a minor is made aware
in a clear and easily comprehensible manner, and in real time, that this is an
economic transaction. Purchases carried out within the service with virtual currency
purchasable with funds within the meaning of Article 4, point (25) of Directive (EU)
2015/2366 shall display the corresponding monetary value in the official currency of
the Member State in which the recipient of the service is habitually resident.
2. Providers of online social networking services and of video-sharing platform services
shall not design, organise or operate their services in such a way that can lead to
excessive, impulsive or unwanted spending. That obligation shall include not
exposing minors to variable reward systems including when purchased are carried
EN 52 EN
out with virtual currencies purchasable with funds within the meaning of Article 4,
point (25) of Directive (EU) 2015/2366.
SECTION III – Obligations for AI companions and general conversational chatbots
Article 14 – Obligations for AI companions and general conversational chatbots
1. Providers of AI companions and of general conversational chatbots shall put in place
proportionate and effective measures to ensure a high level of protection of the
health, safety, fundamental rights and the well-being and development of minors that
may access their AI system. Those measures shall include at least the following:
(a) ensuring that minors are not exposed to addictive designs, by avoiding design
features and system behaviours that simulate interpersonal relations that are
likely to create emotional dependencies and by applying the measures set out in
Article 9(1) and (3) to such systems;
(b) ensuring that minors are provided with safe settings, by applying the measures
set out in Article 11 to such systems, including by ensuring that, by default,
their system does not use information or analysis derived from a minor's prior
interactions in subsequent interactions, except where necessary to protect the
minor's safety, to give effect to the settings referred to in Article 11;
(c) ensuring transparency on economic transactions, by applying the measures set
out in Article 13 to such systems;
(d) ensuring that access to services and systems referred to in paragraph 1 for
minors below the age of 13 years is only enabled and controlled by means of
the tools for guardians referred to in Article 20;
(e) performing state-of-the art evaluations and testing of the system for risks to the
health, safety and fundamental rights and the physical, mental and emotional
well-being and development of minors that are likely to arise when minors
interact with the system, and implementing appropriate safeguards to address
those risks, prior to the system’s placement on the market or putting into
service;
(f) post-market monitoring to identify, assess and, where appropriate, mitigate
harms and emerging risks referred to in point (d) of this paragraph, including
through detecting and responding to serious incidents involving minors, unless
the system is provided by a micro or small enterprise within the meaning of
Recommendation 2003/361/EC.
2. Where an AI companion or a general conversational chatbot is deployed as a
functionality of an online social networking services, video-sharing platform
services, or an online game in the provision of any such service, providers of such
services shall ensure that:
(a) the AI companion or general conversational chatbot is not activated
automatically and, that the functionality is not displayed prominently on the
online interface of that service;
(b) minors are not encouraged to use the AI companion or general conversational
chatbot;
(c) where enabled, minors have the option to opt out easily and at any time, of
using the AI companion or general conversational chatbot.
EN 53 EN
3. Providers of AI companions and of general conversational chatbots that adhere to a
code of conduct assessed as adequate by the Commission in accordance with Article
23 may rely upon that code to demonstrate compliance with the obligations set out in
this Article.
SECTION IV – Obligations for providers of online games
Article 15 – Obligations for providers of online games
1. Providers of online games shall put in place measures to ensure a high level of
privacy, safety and security of minors. Those measures shall include at least the
following:
(a) ensuring that compulsive or excessive use of the game by minors is not
encouraged, by applying Article 9(1) and Article 9(2), points (b) and (d);
(b) ensuring settings of minors are set to a high level of privacy, security and
safety, by applying Article 11(1);
(c) ensuring contacts between minors and other recipients of the game are subject
to a high level of privacy, security and safety, by applying Article 12(1) and
12(3), points (c);
(d) ensuring mandatory access to the tools for guardians referred to in Article 20
and ensuring that access to services referred to in paragraph 1 for minors below
the age of 13 years is only enabled and controlled by means of the tools for
guardians referred to in Article 20.
2. Providers of online games shall put in place safeguards to prevent the game from
being used to entice minors to initiate contacts on other services which may pose a
risk to their privacy, safety and security.
3. Where providers of video gaming platforms provide recipients of the service with the
possibility to create and upload video games on the service itself, such video gaming
platforms shall put in place the necessary software and organisational measures to
allow compliance of such video games with paragraphs 1 and 2 and Article 18 and
Article 20.
4. Providers of online games that adhere to a code of conduct assessed as adequate by
the Commission in accordance with Article 17 may rely upon such adherence to
demonstrate compliance with the obligations set out in this Article.
SECTION V – Obligations for age-appropriate access
Article 16 – Obligations for providers of software application stores
1. Providers of software application stores shall put in place an age-rating system to
allow to establish the age-appropriateness of software applications disseminated
through their service. Such an age-rating system shall apply to each software
application offered on the software application store and shall take due consideration
of the evolving capacities of a minor.
2. Providers of software application stores shall not allow minors to access or purchase
software applications that are inappropriate for their respective age in accordance
with the age rating system established pursuant to paragraph 1 of this Article. This
EN 54 EN
obligation shall not affect the obligation of providers of services offered through
software applications falling within the scope of Article 6.
3. Where the provider of a software application store becomes aware of software
applications disseminated through its service that are subject to, or primarily consist
of content that is subject to a higher minimum age under applicable Union law or
national law in compliance with Union law than the one established in accordance
with paragraph 1, the provider shall not allow minors below that higher minimum
age from the Member State or States concerned to access or purchase such software
applications.
4. In order to comply with paragraphs 2 and 3, providers of software applications stores
shall assess the age of the recipient of the service, in accordance with Chapter V,
including by means of the use of tools for guardians referred to in Article 20.
Providers of software applications stores shall ensure that access to services referred
to in paragraph 1 for minors below the age of 13 years is only enabled and controlled
by means of the tools for guardians referred to in Article 20.
5. Providers of software application stores shall make publicly available information
describing, in clear and accessible terms, the methodology, criteria and sources used
for their age-rating systems.
6. Providers of software application stores shall allow the EU age verification solution
using an EU proof of age attestation, certified as conforming with the EU Age
Verification Scheme and included in the respective EU lists referred to in Article
30(1), to be offered in their store.
Article 17 – Codes of Conduct on age rating and online games
1. The Commission shall encourage and facilitate the drawing up of codes of conduct at
Union level by [same day and month as the date of entry into application plus one
year] with the involvement of providers of software application stores and online
games, developers and providers of digital content, including software applications
and online games, providers of age classification systems, organisations representing
minors and their guardians, civil society organisations specialising in the protection
of minors online as well as relevant authorities. The codes of conduct shall contribute
to the harmonised establishing and application of age-rating systems including those
referred to in Article 16(1), in particular by setting out common criteria and
methodologies for such systems, and to the effective application of Article 15 with
regard to online games.
2. The Commission shall aim to ensure that the codes of conduct address at least the
following:
(a) pursue the clearly defined and unambiguous objective to enable and facilitate
the mutual recognition and consistent application of age ratings by providers of
software application stores and online games across Member States;
(b) define appropriate criteria, methodologies and sources of information for
assessing the age-appropriateness of content in particular as regards violent,
sexual, gambling and self-harm content as well as in-app purchases, contact
risks and addictive design features;
(c) establish free of charge remedies and redress mechanisms for content
providers, including app developers to resolve disputes related to the age-rating
EN 55 EN
of content provided by a body that is impartial and independent, including
financially independent, of providers and recipients of the service;
(d) provide harmonised, easily recognisable and understandable age-rating labels
and textual descriptors to be displayed prominently and prior to accessing or
purchasing content;
(e) provide for regular, transparent and independent monitoring and evaluation of
the achievement of the objectives, including by containing key performance
indicators to measure the achievement of their objectives and regular updates
to reflect technological developments and emerging risks to minors;
(f) with regard to online games, define appropriate measures and methodologies to
give effect to the obligations laid down in Article 15(1), (2), (3) and (4),
building, where appropriate, on existing pan-European age classification
frameworks, including their criteria concerning interactive functionalities and
monetisation practices, and providing for their regular update in light of
scientific and technological developments and emerging risks to minors
3. By [same day as date of entry into force plus 42 months] the Commission shall
assess whether the codes of conduct meet the aims specified in paragraph 2 and and
are adequate to demonstrate compliance with the respective obligations. The
Commission shall regularly monitor and evaluate the achievement of their objectives,
having regard to the key performance indicators that they might contain and shall
publish its assessment. Where the Commission assesses adherence to point (f) of
paragraph 2, Article 15(4) shall apply.
SECTION VI – General obligations on agency of minors and empowering tools for
minors and guardians
Article 18 - Agency of minors
1. Providers of online social networking services, of video-sharing platform services, of
online games, of AI companions, and of general conversational chatbots, shall ensure
that the features, communication, information, user-control tools and mechanisms of
the service and the system, warnings, and any other information referred to in
Chapter III are easily accessible to all minors and presented in a way that minors can
understand. Where a provider is a provider of a very large online platforms
designated in accordance with Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065, that
provider shall ensure that information referred to in this paragraph is made available
in the official language(s) of the Member State(s) in which the service is provided.
2. Providers referred to in paragraph 1 shall put in place the following:
(a) tools that allow minors to control and provide feedback on content, prompts,
information suggested and search results to which they are exposed and that
have immediate and durable effects on such content, prompts, information
suggested and search results;
(b) mechanisms that allow minors to control the settings which determine how
they interact and communicate with, transfer, create or generate content on the
service or the system, including warning signals, and explanations, that allow
for temporary changes and that ensure that minors can easily return to previous
or default settings.
EN 56 EN
Article 19 – Child-friendly reporting and support tools for minors
1. Providers of online social networking services, of video-sharing platform services, of
video gaming platforms, of AI companions, and of general conversational chatbots
shall put in place mechanisms that allow minors to report content, accounts, groups,
features or behaviour, as applicable, which they consider harmful to their privacy,
safety, or security. Such mechanisms shall be easy to access and designed in a way
that minors can understand. Where a provider is a provider of a very large online
platform designated in accordance with Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065,
that provider shall ensure that those mechanisms are made available in the official
language(s) of the Member State(s) in which the service is provided.
2. Where a provider referred to in paragraph 1 is an online platform subject to Article
17 of Regulation (EU) 2022/2065, any restrictions imposed following reports
referred to in paragraph 1 of this Article shall be considered as a restriction of the
visibility pursuant to Article 17(1), point (a) of Regulation (EU) 2022/2065.
3. Providers referred to in paragraph 1 shall take the necessary technical and
organisational measures to ensure that reports submitted by minors in accordance
with paragraph 1 are processed and addressed as a priority and without undue delay
and that minors receive information about the procedure undertaken and the
possibilities of redress.
4. Providers referred to in paragraph 1, shall:
(a) ensure that minors have access to support and authoritative information sources
when encountering illegal or harmful content on the service or system,
including by informing minors of available resources and organisations at
national and Union level;
(b) ensure that support and authoritative information sources referred to in point
(a) of this paragraph are presented to minors where necessary, and at least after
minors have submitted a report pursuant to paragraph 1;
(c) make reasonable efforts to display clear warning messages where minors are
likely to publish or to be exposed to content or interactions presenting a risk to
their privacy, safety or security.
Article 20 – Tools for guardians
1. Providers of online social networking services, of video-sharing platform services, of
online games, of AI companions, and of general conversational chatbots shall
implement effective, accessible and user-friendly tools for guardians that meet at
least the following conditions:
(a) they are tailored to the age of the minor, taking due account of the minor’s
gradual development;
(b) they are easy to use, access and activate for minors and guardians;
(c) they ensure that changes can only be made with the same degree of
authorisation that is required for the initial activation of the tools;
(d) they are effective and cannot be easily circumvented or undermined by the
design or operation of the service or the system.
(e) they do not disproportionately restricting minors’ rights;
EN 57 EN
(f) they respect minor’s agency and privacy.
2. Providers referred to in paragraph 1 shall ensure minors are informed when any tool
for guardians referred to in paragraph 1 is being used.
3. Providers referred to in paragraph 1 shall encourage guardians to use the tools
referred to in that paragraph and shall regularly remind them of their availability and
objectives and of the need to update them. This shall include displaying clear
warning messaging on managing the settings of minors.
4. Providers referred to in paragraph 1 shall integrate the following mechanisms into
the tools for guardians referred to in that paragraph:
(a) effective measures to ensure time-limited access pursuant to Article 9(3),
Article 14(1), point (b) and Article 15(1), point (b);
(b) mechanisms aimed at managing settings pursuant to Articles 11 and 12;
(c) mechanisms aimed at enabling guardians, on behalf of minors, to report
content, accounts, groups or behaviour which they consider harmful to the
privacy, safety, or security of minors pursuant to Article 19(1).
5. Providers of very large online platforms designated in accordance with Article 33 of
Regulation (EU) 2022/2065 shall ensure that the tools for guardians referred to in
paragraph 1 are interoperable with tools for guardians provided by third parties, in
accordance with the conditions set out in Article 6 of Regulation (EU) 2022/1925,
where relevant.
6. Providers referred to in paragraph 1 shall ensure guardians and minors are able to
report, pursuant to Article 19, where tools for guardians referred to in paragraph 1
are not operational and do not function as prescribed.
7. The Commission shall be empowered to adopt delegated acts in accordance with
Article 40 to supplement this Regulation by laying down the technical and
operational requirements for the tools for guardians referred to in paragraph 1 of this
Article.
Article 21 – Collective complaints
1. Without prejudice to Article 86 of Regulation (EU) 2022/2065 and to Directive (EU)
2020/1828 or to any other type of rules on representation under national law, minors
and guardians who are recipients of online social networking services, of video-
sharing platform services, of video gaming platforms, and users of AI companions or
of general conversational chatbots, shall at least have the right to mandate a body,
organisation or association to exercise the rights conferred by this Regulation on the
minors’ behalf, provided that the body, organisation or association meets all of the
following conditions:
(a) it operates on a not-for-profit basis;
(b) it has been properly constituted in accordance with the law of a Member State;
(c) its statutory objectives include a legitimate interest in ensuring that this
Regulation is complied with.
2. In addition to the right to lodge a complaint in accordance with Article 53 of
Regulation (EU) 2022/2065, minors and guardians who are recipients of online
social networking services, of video-sharing platform services, of video gaming
EN 58 EN
platforms, and users of AI companions and general conversational chatbots, and any
body, organisation or association referred to in paragraph 1 of this Article shall have
the right to lodge a complaint alleging an infringement of this Regulation against
providers of the aforementioned services and systems with the competent authority
determined in accordance with Article 34 of the Member State where the recipient of
the service or the user of the system is located or established, or with the European
AI Office for AI companions or the general conversational chatbots falling under its
exclusive competence pursuant to Article 75(1) of Regulation (EU) 2024/1689.
SECTION VII – Other due diligence obligations for a safe online environment
Article 22– Monitoring obligation for providers of very large online platforms
1. Providers of services referred to in Article 8(1) of this Regulation that have been
designated as very large online platforms in accordance with Article 33 of
Regulation (EU) 2022/2065 shall monitor, test and evaluate the effectiveness of the
measures implemented in accordance with this Chapter.
2. The assessment referred to in paragraph 1 of this Article shall be part of the risk
assessment carried out pursuant to Article 34 of Regulation (EU) 2022/2065.
Article 23 - Codes of conduct
1. The Commission shall encourage and facilitate the drawing up of voluntary codes of
conduct at Union level to contribute to the proper application of this Regulation. The
Commission shall invite providers of relevant services and systems in scope, relevant
national competent authorities, civil society organisations, industry, academia,
parents, educators and other relevant stakeholders to participate in the drawing-up of
those codes of conduct.
2. When giving effect to paragraph 1, the Commission shall aim to ensure that the
codes of conduct clearly set out their specific objectives, contain commitments to
take specific measures to achieve those objectives, and take due account of the
specificities of different services and systems provided, and the needs and interests of
all interested parties, in particular minors, at Union level. The Commission shall also
aim to ensure that participants report regularly to the Commission and their
respective competent authorities under this Regulation. The reporting commitments
sought by the Commission shall take into account differences in size and capacity
between different providers.
3. The Commission, after consultation of the European Digital Services Board or the
European Artificial Intelligence Board for aspects of codes within the remit of their
competence, shall assess whether codes of conducts meet the aims specified in
paragraphs 1 and 3 and are adequate to demonstrate compliance with the respective
obligations set out in this Regulation. The Commission shall publish that assessment.
It shall regularly monitor and evaluate the achievement of the objectives of the codes
of conduct and, after consultation of the European Digital Services Board or the
European Artificial Intelligence Board, shall update the assessment as appropriate.
4. The Commission shall encourage and facilitate regular review and adaptation of the
codes of conduct.
5. The Commission shall also encourage developments of best practices in any area
falling within the scope of this Regulation. This may include areas such as testing in
EN 59 EN
the course of product developments or control standards. The is without prejudice to
Article 5.
Article 24 - Legal representatives
1. Providers of online social networking services, of video-sharing platform services, of
online games, of AI companions, and of general conversational chatbots, which do
not have an establishment in the Union but which offer services or systems in the
Union, shall designate, in writing, a legal or natural person to act as their legal
representative in one of the Member States where the provider offers its services or
system. However, where such providers have already designated a legal
representative pursuant to Article 13 of Regulation (EU) 2022/2065 or pursuant to
Article 22 or Article 54 of Regulation (EU) 2024/1689, they may extend the mandate
of that legal or natural person to all issues necessary for the receipt of, compliance
with and enforcement of decisions issued in relation to this Regulation.
2. Article 13(2) to (5) of Regulation (EU) 2022/2065 shall apply and references to
Regulation (EU) 2022/2065 shall be construed as references to this Regulation with
regard to obligations set out in this Regulation in relation to providers of online
social networking services, of video-sharing platform services, and of online games.
Article 22(2), (3) and (4) of Regulation (EU) 2024/1689 or Article 54 (2) to (5) of
that Regulation shall apply and references to obligations set out in Regulation (EU)
2024/1689 shall be construed as references to this Regulation with regard to
obligations set out in this Regulation in relation to providers of AI companions and
of general conversational chatbots.
Article 25 – Amendments to listed measures
1. The Commission may adopt delegated acts in accordance with Article 40 for the
purpose of amending Articles 9(2), 10(2), 11(1), 12(1), 12(2), 14(1), 15(1) and 18(2),
for providers of online social networking services, of video-sharing platform
services, of online games, of AI companions, and of general conversational chatbots,
to ensure a high-level of privacy, safety and security of minors on their service or
system. Those delegated acts shall be based on identified emerging risks which
undermine the health and well-being, as well as the privacy, safety and security of
minors leading to the need to keep the following obligations up to date in order to
ensure effective compliance with these obligations:
(a) prohibitions on practices intended, or which can reasonably be foreseen, to
encourage compulsive or excessive use of the service by minors, as referred to
in Article 9(2);
(b) measures ensuring that recommender systems are designed in way that ensures
a high level of privacy, safety and security of minors, as referred to in Article
10(2);
(c) default settings ensuring that minors’ accounts are set to a high level of
privacy, safety and security, as referred to in Article 11(1);
(d) measures ensuring a high level of privacy, safety and security of minors as
regards contacts between minors and other recipients of the service, as referred
to in Article 12(1) and measures limiting the visibility of any information
shared by minors and their interactions with other recipients of the service, as
referred to in Article 12(2)
EN 60 EN
(e) measures ensuring a high level of protection of health, safety, fundamental
rights and well-being of minors that may access AI companions and general
conversational chatbot systems, as referred to in Article 14(1);
(f) measures ensuring a high level of privacy, safety and security of minors on
online games as referred to in Article 15(1);
(g) measures ensuring agency for minors as referred to in Article 18(2).
2. When considering the adoption of a delegated act, the Commission shall take into
account:
(a) the extent to which the risk has already caused harm to minors’ health, well-
being or had adverse impact on minors’ privacy, safety and security, or
fundamental rights or has given rise to significant concerns in relation to the
likelihood of such harm or adverse impact, as demonstrated, for example, by
reports or documented allegations submitted to national competent authorities
or by other reports, as appropriate;
(b) the potential extent of such harm or such adverse impact, in particular in terms
of its intensity and its ability to affect multiple persons or to disproportionately
affect a particular group or persons;
(c) the impact of the existing measures in addressing such risks, including the
intended purpose of such measures, the extent to which the measures are being
used or are likely to be used, and the effectiveness of such measures for
minors’ health, well-being, and privacy, safety and security.
CHAPTER IV – VERIFICATION OF PARENTAL RESPONSIBILITY
Article 26 - Verification of parental responsibility
1. For the purpose of creating an account with limited features pursuant to Article 6(2)
or age-appropriate experience on video-sharing platforms pursuant to Article 7(2)
and for the purpose of implementing effective, accessible and user-friendly tools for
guardians pursuant to Article 20(1), a provider of a service referred in those
provisions shall be able to:
(a) use signals of the parental responsibility based on freely accessible official
online databases or online interfaces made available by a Member State;
(b) use signals of the parental responsibility that the provider may already be in
possession of in view of the past engagements of the respective minor and
adult with parental responsibility with the service concerned;
(c) accept self-declaration by the adult with the parental responsibility at least until
the delegated act as referred to in paragraph 3 is adopted.
2. When using signals referred to in paragraph 1, point (a), the provider shall make
reasonable efforts to verify that the information available is reliable and complete.
3. When using self-declarations referred to in paragraph 1, point (c), the provider shall
make reasonable efforts to verify that the adult making the self-declaration is
exercising parental responsibility.
4. Verification of the parental responsibility pursuant to paragraph 1 shall be carried out
in a privacy-preserving manner and shall not lead to additional processing of
EN 61 EN
personal data that could enable the provider to determine the location of the adult or
minor concerned or to track, target or profile the adult or minor.
5. The Commission is empowered to adopt a delegated act in accordance with Article
39 to supplement this Regulation by specifying signals indicating parental
responsibility pursuant to paragraph 1, point a of this Article.
CHAPTER V – AGE ASSURANCE
Section I – General principles for age assurance
Article 27 – General principles for age assurance
Where providers of services and of systems subject to Chapters II and III implement age
assurance solutions in order to fulfil their obligations laid down in this Regulation, they shall
ensure that those solutions provide a high level of accuracy, reliability, security, robustness,
non-intrusiveness, privacy and data protection, and non-discrimination.
Article 28 – Data protection in age assurance
1. Age assurance solutions shall not enable the identification of the recipient nor locate,
track, target, advertise to or profile recipients for any purpose.
2. Providers of services and of systems falling within the scope of this Regulation, and
any entity acting on behalf or together with such providers in age assurance, shall not
maintain, acquire or process more personal data than strictly necessary to assess if
the recipient of the service or the user of the system has met the age thresholds laid
down in this Regulation, and shall not further process, share or combine this
information with any additional data, without prejudice to Article 29(6), and they
shall not combine personal data stored or relating to the use of the system with
personal data from any other services offered by the provider or from third-party
services.
3. Providers of services and of systems falling within the scope of this Regulation, and
any entity acting on behalf or together with such providers in age assurance, shall
ensure that the measures used are based on state-of-the-art technology. Any age
assurance measure shall be zero knowledge proof.
4. By way of derogation from paragraph2, providers referred to in Article 16(4) and
Article 8(1) may store, at account level, the age signal that a user has successfully
met a specific age threshold under this Regulation, for the sole purpose of avoiding
repeated age assurance. Such age signal shall be limited to the minimum information
necessary for that purpose.
5. Providers of services and of systems falling within the scope of this Regulation shall
take the necessary technical and organisational measures to comply with paragraphs
1, 2, 3 and 4.
Section II – Specific obligations on age assurance
EN 62 EN
Article 29 – Age assurance solutions
1. Providers of services referred to in Article 6 of this Regulation shall put in place age
verification solutions to verify, under the conditions set out in this Chapter, whether
the recipient of the service has reached the minimum age pursuant to those
provisions, or, where applicable, whether the creation of a parental account is
necessary.
2. For the purpose of compliance with Article 6 providers referred to in that paragraph
shall rely exclusively on an EU age verification solution using an EU proof of age
attestation, provided by a third party, certified as conforming with the EU Age
Verification Scheme and included in or verifiable against the respective EU lists
referred to in Article 30, paragraph 1, point (a) and (b).
3. EU age verification solutions and EU proof of age attestations, shall be certified as
conforming with the requirements of the EU Age Verification Scheme, as laid down
in accordance with Article 30(2), by a public authority. European Digital Identity
Wallets certified pursuant to Article 5c of Regulation (EU) No 910/2014 that comply
with the requirements of the EU Age Verification Scheme shall be deemed to be
certified in accordance with this paragraph. Providers of EU proof of age attestations
and providers of EU age verification solutions shall comply with the requirements of
the EU Age Verification Scheme.
4. For the purpose of complying with the obligations of Article 8(1) and Article 16(2)
and 16(3), the providers concerned may use age assurance solutions other than the
EU age verification solutions referred to in paragraph 2, where they can demonstrate
that those solutions meet the requirements laid down in Article 27 and Article 28.
5. Providers of services and of systems referred to in paragraphs 1 and 4 shall ensure
that recipients have access to an effective internal complaint-handling mechanism
enabling them to lodge, by electronic means and free of charge, complaints against
the outcome of the age assurance referred to in those paragraphs, where the recipient
considers the outcome of the age assurance to be incorrect. Providers of online
platforms, as defined in Article 3 point (i) of Regulation 2022/2065 may for the
purpose of compliance with this Article use the complaint-handling mechanism laid
down in Article 20 of that Regulation 2022/2065.
6. Where a provider of an operating system has obtained an age signal of a user, and
where the age assurance used to obtain this age signal is in compliance with the
requirements defined pursuant to Article 27, after obtaining consent of the user, the
provider of an operating system shall enable the sharing of the age signal with
providers in scope when such age signal of a user is required to comply with this
Regulation.
Article 30 - Empowerment to the Commission
1. The Commission shall maintain:
(a) an EU list of providers of EU proof of age attestations certified in accordance
with Article 29(2) and notified by any Member State;
(b) an EU list of EU age verification solutions certified in accordance with Article
29(2) and notified by any Member State.
The Commission shall publish the EU list and keep it up to date in a secure and
machine-readable form.
EN 63 EN
2. The Commission shall adopt implementing acts laying down the specifications as a
basis of the functioning of the EU Age Verification Scheme, including the
requirements applicable to EU age verification solutions and to the issuance,
presentation and verification of EU proof of age attestations. Such implementing acts
shall be limited to what is necessary to ensure the effective, secure, privacy-
preserving, interoperable and uniform implementation of Article 29(2) and (3) and
shall be based on the principle of data minimisation, purpose limitation, security,
technological neutrality and proportionality, and shall ensure interoperability with
the European Digital Identity Wallets provided pursuant to Article 5a of Regulation
(EU) No 910/2014. Those implementing acts shall specify the detailed technical,
organisational, privacy and security requirements applicable to EU proof of age
attestations and their providers and for EU age verification solutions and their
providers, the evidence and procedures for demonstrating and assessing public
authorities, and the specifications of the EU lists referred to in paragraph 1. The
implementing acts may also include requirements for a trust mark for age verification
solutions. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the
examination procedure referred to in Article 40(2).
3. The Commission shall adopt delegated acts, in accordance with Article 39, in order
to supplement this regulation by specifying:
(a) the requirements applicable to alternative age assurance solutions as referred to
in Article 29(4), including the requirements necessary to demonstrate
compliance with Article 27 and Article 28. Those delegated acts shall specify
the detailed technical, organisational, privacy and security requirements
applicable;
(b) the obligations applicable to operating systems as referred to in Article 29(6),
including the requirements necessary to ensure the secure, privacy-preserving
and interoperable sharing of age signals.
Article 31 – Obligations on Member States
1. Member States shall establish at least one privacy-preserving electronic means by
which a guardian can obtain and present an attestation of parental responsibility in
respect of a minor, for the purposes of Article 26(1), point (a), and of the exercise of
the tools for guardians referred to in Article 20. Such means shall be:
(a) be based on authentic sources established under national law;
(b) be free of charge for the guardian;
(c) not entail making any information on parental responsibility accessible to
providers or to the public beyond the confirmation that parental responsibility
exists.
2. Member States shall ensure that privacy-preserving electronic means referred to in
paragraph 1 are effectively accessible to all citizens and guardians and minors
residing in their territory, including persons with disabilities, persons with limited
digital access or skills, and persons in vulnerable situations such as refugee and
displaced families.
3. Member States shall provide for appropriate alternative procedures where parental
responsibility cannot be demonstrated through standard civil status documentation.
EN 64 EN
4. Member States shall take the necessary measures to ensure the availability of means
of obtaining a proof of age attestation to verify the minimum age set out in this
Regulation.
5. Member States shall take the necessary measures to ensure the availability for
citizens and residents, free of charge, of at least one EU age verification solution as
certified in accordance with Article 29(3) to verify the age thresholds set out in this
Regulation.
6. Member States shall ensure that public authorities can be accredited for the purposes
of Article 29(3) and shall communicate to the Commission the names and addresses
of the public authorities designated and accredited in their territory, as well as any
subsequent changes thereto. The Commission shall make that information publicly
available.
7. Member States shall notify to the Commission, without undue delay, the EU age
verification solutions and EU proof of age attestations certified in accordance with
Article 29(3), together with the corresponding certificate of conformity, as well as
any subsequent suspension or withdrawal of a certificate. Once included in the lists
referred to in Article 29(1) point (a) and (b), an EU age verification solution and EU
proof of age attestations shall be recognised by all Member States for the purposes of
this Regulation.
Article 32 – Existing accounts
1. For the purposes of establishing, in accordance with Article 6(4), whether an existing
account belongs to a recipient below the age of 15 years, providers referred to in
Article 6(1) shall rely on an age verification solution referred to in Article 30(2).
2. By way of derogation from paragraph 1 of this Article, providers referred to in that
paragraph shall not be required to carry out age verification where they can establish,
with a high degree of confidence, that the recipient of the service has reached the
minimum age set out in Article 6.
3. By way of derogation from Article 8(1), providers falling within the scope of that
Article and providers of software application stores shall not be required to assess the
age of the recipient where they can establish, with a high degree of confidence that
the recipient of the services is not a minor.
4. Providers of very large online platforms designated in accordance with Article 33 of
Regulation (EU) 2022/2065 that fall within the scope of this Article, shall submit a
plan to the competent authority specifying how they intend to comply with paragraph
1 and Article 8(1) and, in case they intend to rely on the exceptions laid down in
paragraphs 2 and 3, how they intend to establish that the recipient of the service or
the user of the system has reached the minimum age, in accordance with those
paragraphs.
CHAPTER VI – MEASURES TO SUPPORT MINORS
Article 33 – National measures to prepare and support minors
1. Member States shall support the protection of minors by establishing national
strategies to ensure that minors and their guardians have the following:
EN 65 EN
(a) easy, free and confidential access at national level to channels through which
minors can seek assistance in relation to the harms addressed by this
Regulation, including unwanted contact and cyberbullying;
(b) adequate information about the risks addressed by this Regulation and of the
available means of protection, including by addressing digital literacy;
(c) other information relevant to protect minors online.
2. Member States’ activities to support the protection of minors shall build on the
experience and expertise of the Safer Internet Centres with their awareness raising
activities, their helplines supporting children, guardians and educators, and their
hotlines to report suspected illegal content.
3. Member States shall communicate the strategies referred to in paragraph 1 to the
Commission by [same day as the date of entry into force plus 12 months].
4. The activities referred to in paragraph 1 may be supported by Union funding made
available under the relevant Union programmes and instruments established under
the multiannual financial framework.
5. The Commission shall facilitate the exchange of best practices between Member
States, including on the development of digital literacy skills, and on the
establishment and operation of national support channels and applications.
CHAPTER VII – COMPETENCES, SUPERVISION AND ENFORCEMENT
Article 34 – Competences, Supervision and Enforcement
1. For the purposes of the supervision and enforcement of obligations imposed by this
Regulation on providers of online social networking services, of video-sharing
platform services, of online games that are video gaming platforms, and of software
application stores, Chapter IV of Regulation (EU) 2022/2065 shall apply and any
references therein to the provider of intermediary services shall be construed to
include the provider of services covered by this Regulation. Any references therein to
compliance or non-compliance with the relevant provisions of Regulation (EU)
2022/2065 shall be deemed to include this Regulation.
2. For the purposes of the supervision and enforcement of obligations imposed by this
Regulation on providers of AI companions and of general conversational chatbots,
Chapter IX of Regulation (EU) 2024/1689 shall apply, and any references therein to
compliance or non-compliance with the relevant provisions of Regulation (EU)
2024/1689 shall be construed to include Chapters II, III and IV of this Regulation.
Non-compliance with those obligations shall be subject to administrative fines under
Article 99 of Regulation (EU) 2024/1689 not exceeding 6 % of the total worldwide
annual turnover of the undertaking providing the AI companion or the general
conversational chatbot in the preceding financial year where that provider has been
found to have acted intentionally or negligently.
3. Member States shall ensure that authorities designated by them in accordance with
Article 49 of Regulation (EU) 2022/2065 and Articles 70 and 74 of Regulation (EU)
2024/1689 are competent to supervise and enforce this Regulation in respect of
providers of services or systems covered by this Regulation.
4. To the extent that powers are conferred on the Commission under Section 4 of
Chapter IV of Regulation (EU) 2022/2065 and under Article 75a to 75d and Article
EN 66 EN
99 of Regulation (EU) 2024/1689, those powers shall also cover the supervision,
investigation, enforcement and monitoring of compliance with this Regulation.
5. Member States shall ensure that a competent authority is responsible for the
supervision of providers of online games that are video games and for the
enforcement of Article 15 and applicable provisions in Articles 8 and 18 to 22. Such
competent authority shall have the powers set out in Article 51 of Regulation (EU)
2022/2065. For the purpose of this paragraph, Member States shall lay down rules on
penalties applicable to infringements of Article 15 and applicable provisions in
Articles 8 and 18 to 22 as set out in Article 52 of Regulation (EU) 2022/2065. The
competent authority of the Member State in which the main establishment of the
provider of online games that are video games is located shall have exclusive powers
to supervise and enforce this Regulation.
6. The supervisory authorities referred to in Article 51 of Regulation (EU) 2016/679
shall be competent to monitor the processing of personal data necessary to comply
with this Regulation, and in particular Articles 27, 28 and 29 of this Regulation. For
infringements of the data protection obligations laid down in those Articles, the data
protection supervisory authorities may within their competence impose fines in line
with Article 83 of Regulation (EU) 2016/679 and up to the amount referred to in
Article 83(5) of that Regulation.
7. Member State authorities shall not take decisions which run counter to a decision
adopted by the Commission under this Regulation. The Commission and the Member
States, including Digital Services Coordinators, market surveillance authorities and
national authorities responsible for the enforcement of consumer protection laws,
shall work in close cooperation and coordination.
Article 35 - Expedited procedure
1. For the purposes of Section 4 of Chapter IV of Regulation (EU) 2022/2065 and
Chapter IX of Regulation (EU) 2024/1689, where the obligations in this Regulation
apply to providers of very large online platforms designated in accordance with
Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065 or to providers of AI systems under the
exclusive supervision of the Commission in accordance with Regulation (EU)
2024/1689, the powers conferred upon the Commission under Chapter IV of
Regulation (EU) 2022/2065 and Chapter IX of Regulation (EU) 2024/1689 shall be
exercised in accordance with this Article.
2. Where the Commission initiates proceedings for infringement of this Regulation in
accordance with Article 66 of Regulation (EU) 2022/2065 or Article 75a of
Regulation (EU) 2024/1689 in view of the possible adoption of decisions pursuant to
Articles 73 and 74 of Regulation (EU) 2022/2065 or Articles 75c of Regulation (EU)
2024/1689, the Commission shall endeavour to:
(a) communicate its preliminary findings to the provider concerned within [30]
working days from the opening of the proceedings pursuant to Article 66 of
Regulation (EU) 2022/2065 or Article 75a of Regulation (EU) 2024/1689;
(b) adopt a final decision within 90 working days from the opening of proceedings.
EN 67 EN
Article 36 – Supervisory fee
1. The Commission shall charge an annual supervisory fee on providers of very large
online platforms designated in accordance with Article 33 of Regulation (EU)
2022/2065 which constitute, are embedded in or embed online social networking
services, video-sharing platform services, or software application stores, and on
providers of AI companions, general conversational chatbots, and video gaming
platforms for which it enjoys the competence to supervise their compliance with
Chapters II to V of this Regulation in accordance with Article 33 of this Regulation.
2. Each provider referred to in paragraph 1 shall be charged the annual supervisory fee
for each service or system falling within the scope of this Regulation.
3. The overall amount of the annual supervisory fees pursuant to paragraph 1 shall
cover the costs incurred by the Commission in the preceding calendar year in relation
to its supervisory tasks under this Regulation vis-à-vis the providers referred to in
paragraph 1, in particular costs related to human resources, including officials, the
set-up, maintenance and operation of the EU Age Verification Scheme pursuant to
Article 29, the exercise of supervisory and enforcement tasks pursuant to Article 34,
and the development of expertise and capabilities pursuant to Article 37.
4. For the purpose of establishing the annual supervisory fee for the tasks pursuant to
paragraph 3, the annual supervisory fee for each of the providers referred to in
paragraph 1 shall not exceed 0,03 % of its worldwide annual net income in the
preceding financial year.
5. For the purpose of the application of this Article, the Commission shall apply rules
and principles laid down in Article 43 of Regulation (EU) 2022/2065.
6. The Commission shall adopt delegated acts, in accordance with Article X, laying
down the detailed methodology and procedures for:
(a) the determination of the estimated costs referred to in paragraph 3;
(b) the determination of the individual annual supervisory fees referred to in
paragraph 1;
(c) the determination of the maximum overall limit defined in paragraph 4; and
(d) the detailed arrangements necessary to make payments.
When adopting those delegated acts, the Commission shall respect the principles set
out in paragraph 5 of this Article.
Article 37 – Development of expertise and capabilities
The Commission, in cooperation with the competent authorities pursuant to Article 34, shall
develop Union expertise and capabilities in the area of protection of minors, including, where
appropriate, through the secondment of Member States’ personnel. Such development of
expertise and capabilities shall especially be developed in the area of incidents affecting the
protection of minors.
Article 38 – Incidents reaction mechanisms
1. The Commission, in cooperation with the competent authorities pursuant to Article
33, shall coordinate the assessment of incidents affecting the protection of minors
across the Union in relation to services and systems in scope, and be able to rely on
EN 68 EN
the expertise and resources of such authorities. Member States shall cooperate with
the Commission in setting up efficient knowledge sharing networks with other
authorities and relevant third parties.
2. The Commission shall establish a voluntary administrative arrangement with
competent authorities setting out procedures to facilitate a rapid response in the event
of an incident affecting the protection of minors in the Union or in significant parts
of it. Member States shall establish minimum preparedness levels for national
authorities to ensure regular communications channels between relevant national
authorities and third parties, and map existing incident reaction protocols at national
level and where relevant establish new ones. The incident reaction mechanism shall
complement the existing crisis tools under Regulation (EU) 2022/2065 and inform
their potential activation.
CHAPTER VIII - IMPLEMENTING AND DELEGATED ACTS
Article 39 – Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred upon the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The delegation of power referred to in Articles 2(5), 6(6), 7(6), 20(7), 25(1), 26(3),
30(3) and 36(6) shall be conferred on the Commission for a period of five years from
[same day as date of entry into force]. The Commission shall draw up a report in
respect of the delegation of power not later than nine months before the end of the
five-year period. The delegation of power shall be tacitly extended for periods of an
identical duration, unless the European Parliament or the Council opposes such
extension not later than three months before the end of each period.
3. The delegation of power referred to in Articles 2(5), 6(6), 7(6), 20(7), 25(1), 26(3),
30(3) and 36(6) may be revoked at any time by the European Parliament or by the
Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power
specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the
decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified
therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
each Member State in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to
the European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Articles Articles 2(5), 6(6), 7(6), 20(7), 25(1),
26(3), 30(3) and 36(6) shall enter into force only if no objection has been expressed
either by the European Parliament or by the Council within a period of two months
of notification of that act to the European Parliament and to the Council or if, before
the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both
informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by
three months at the initiative of the European Parliament or of the Council.
EN 69 EN
Article 40 – Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee (‘the Child Safety Committee’).
That committee shall be a committee within the meaning of Regulation (EU) No
182/2011.
2. Where reference is made to this paragraph, Article 5 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
3. Where the opinion of the committee is to be obtained by written procedure, that
procedure shall be terminated without result when, within the time limit for delivery
of the opinion, the chair of the committee so decides or a simple majority of
committee members so request.
CHAPTER IX - FINAL PROVISIONS
Article 41 – Amendment to Directive (EU) 2020/1828
In Annex I to Directive (EU) 2020/1828, the following point is added: [final name of the act].
Article 42 - Review
1. The Commission shall review the application of this Regulation and shall report to
the European Parliament and to the Council by [31 August 2030]. Taking into
account the experience gained in the application of this Regulation, as well as
technological, market and legal developments, the Commission shall evaluate in
particular:
(a) the contribution of this Regulation to the deepening and efficient functioning of
the internal market and to ensuring a high level of protection for minors online
in the European Union;
(b) the effectiveness of the application of Articles 6 and 7;
(c) the personal scope of the provisions in Chapters II and III;
(d) the impact of this Regulation on the respect for the right to freedom of
expression and information.
2. The report referred to in paragraph 1 shall be accompanied, where appropriate, by a
proposal for amendment of this Regulation.
3. In addition, the Commission shall submit a report to the European Parliament and the
Council every four years after the report referred to in paragraph 1 on the progress
towards achieving the objectives of this Regulation.
Article 43 – Entry into force and application
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
This Regulation shall apply from [same day as entry into force plus 6 months].
However, Article 5 shall apply from [same day as entry into force] and Articles 33 and 35
shall apply from [same day as entry into force plus 12 months].
EN 70 EN
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in the Member States in
accordance with the Treaties.
Done at Brussels,
For the European Parliament For the Council
The President The President
EN 1 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3
1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3
1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3
1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 3
1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3
1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3
1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 4
1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 4
1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 6
1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 6
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 6
1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting
from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise
created by Member States alone. ................................................................................. 7
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 7
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments ....................................................................................... 7
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment ................................................................................................................ 8
1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 9
1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 9
2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................. 10
2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................. 10
2.2. Management and control system(s) ........................................................................... 10
2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed ................ 10
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them.......................................................................................................... 12
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between
the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure) ......................................... 12
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities .............................................................. 12
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ............ 13
EN 2 EN
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)
affected ....................................................................................................................... 13
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 14
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 14
3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................. 14
3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 14
3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations......................................... 16
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 18
3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 18
3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 18
3.2.3.3. Total appropriations ................................................................................................... 18
3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 19
3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 19
3.2.4.2. Financed from external assigned revenues ................................................................ 19
3.2.4.3. Total requirements of human resources ..................................................................... 20
3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 23
3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 24
3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 24
3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 25
4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 25
4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 26
4.2. Data ............................................................................................................................ 27
4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 27
4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 27
4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 27
EN 3 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Child Online Safety and Rights Act (CARE)
1.2. Policy area(s) concerned
Policy area: Protecting minors online in the policy areas of communications
networks, content and technology; public health; and internal market, industry,
entrepreneurship and SMEs.
The budgetary impact concerns the new supervisory tasks entrusted to the
Commission in relation to online social networking services, video-sharing platform
services, software application stores as well as AI companions and general
conversational chatbots within the Commission competence. Some limited impacts
also arise from the new obligations on video games, although direct supervision lies
with the Member State authorities.
1.3. Objective(s)
1.3.1. General objective(s)
This proposed Regulation follows up on the conclusions of the report by the Co-
chairs of the Special Panel on Child Safety Online, which set out a clear path for how
children in Europe can be better protected in the online environment.
As set out in the report, children spend an increasing amount of time online and, in
doing so, are exposed to many different risks such as exposure to age-inappropriate
content, cyberbullying, excessive time spent online, and unwanted contacts from
strangers. These risks carry serious consequences for children’s mental health and
well-being, with adolescents and children being a particularly vulnerable group.
The EU market risks becoming increasingly fragmented as Member States are
planning or adopting new measures to restrict access to certain online platforms
considered risky for children below a specified age – with differences in scope, age
limit and proposed restrictions – thereby creating legal uncertainty, high compliance
costs for businesses and an unequal level of protection for minors in a digital
environment that knows no borders.
To ensure a safe and age-appropriate digital environment for minors and as also
noted in the report by the Co-chairs of the Special Panel, age assurance is critical for
effectively protecting minors online. Age assurance underpins both age restrictions
and safety measures of children. However, the current legal framework around age
assurance lacks clarity and its implementation is patchy.
Against this background, this proposed Regulation aims at ensuring a strong and
coherent framework for the protection of minors online, taking the child and their
empowerment and fundamental rights as a starting point.
1.3.2. Specific objective(s)
Taking into account the general objective to protect minors online, the proposal
pursues the following specific objectives:
Delay minors’ access to to services with specific features that constitute social
network services or video-sharing platforms. For these services, shall not allow
EN 4 EN
minors below the age of 15 to create an account. Providers of those services may
allow guardians to set up accounts for minors above the age of 13 with limited
features to access the service. Where such providers can demonstrate that they are a
child-friendly service, they may grant access also to minors below 13 years by means
of accounts that are created and supervised by their guardian
Strengthen the protection of minors through safety-by-design requirements by
clarifying the obligations of digital services and certain systems, so that risks to
children are addressed in the design and functioning of those services and systems.
Ensure reliable and fundamental rights’ compliant age assurance mechanisms
by establishing clear requirements and criteria for the use of age assurance systems to
support both the access delay and the implementation of safety-by-design measures.
Ensure effective enforcement across the EU by establishing a robust and
coherent regulatory and enforcement framework that enables timely and efficient
implementation, making sure that minors are protected quickly and effectively in
practice.
1.3.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
The proposal is expected to contribute to a safer online environment for children
while also improving the functioning of the internal market. By clarifying and further
harmonising child protection obligations across the Union, it should reduce
regulatory fragmentation and provide a more predictable framework for cross-border
service and system provision, in particular given the cross-border nature of the
providers in scope of this Regulation.
In the short-term, for providers of affected services and systems, the proposal may
increase internal compliance costs, require products redesigns and the
implementation of additional safety measures – such as age assurance or guardian
control tools – and could create certain barriers to entry for some providers. Over
time, however, clearer legal obligations are expected to reduce costs, support more
level competitive conditions, and facilitate supervision and enforcement by public
authorities, with overall impacts expected to be neutral to slightly positive for public
authorities.
The proposal is also expected to encourage innovation in child-safe design and age-
appropriate digital services and systems, including privacy-preserving age assurance
solutions. While costs will increase for age verification or alternative age assurance,
synergies with wider Union digital infrastructure, notably the EU Digital Identity
Wallet and the EU Age Verification Blueprint, may reduce implementation costs
over time.
1.3.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
The following core indicators have been identified:
Limit access to high-risk digital services and systems: A range of surveys indicate
that in the EU millions of minors under the age of 13 use social media and have their
own accounts (1). For example, across six countries, 34% of 9–11-year-olds report
having a social media profile (2). Against that background, the target would be to
EN 5 EN
ensure that a substantial proportion of services apply effective access restrictions in
line with the new requirements. The recent experience in Australia illustrates that
such a societal change takes time and requires not only the effective compliance of
providers, but also a shift with minors, parents, and society as a whole. Therefore,
success will require effective enforcement, awareness raising in society, broad
societal engagement, continuous monitoring and the recognition that behavioural
change takes time.
Implement safety-by-design requirements: Currently, the online environment has
not been designed with children in mind and does not cater for their evolving
capabilities. Children face many risks online, which can have severe impacts on their
well-being, development as well as their physical and mental health. Those risks are
constantly evolving and, as children are early adopters of new technologies, they also
remain the most vulnerable to its risks. Against this background, the target would be
to ensure that the online environment becomes safer for minors through the
implementation of safety-by-design measures. Success will require that safety of
minors is built into products and services from the start, and throughout the lifecycle
of a product or service, creating an overall shift-change amongst regulated services
and systems that minors’ protection should be prioritised. This should be combined
with effective enforcement and supervision.
Have in place fundamental rights’ compliant age assurance systems. Existing age
requirements on online platforms are typically not developed based on children’s
needs and hardly enforced. Most providers of digital services set out a minimum age
to access or use their service in their terms and conditions (3). As noted by the
OECD, the rationales behind the ages chosen by platforms derive from privacy and
contract laws reasons rather than based on an assessment of safety or developmental
appropriateness (4). The OECD further highlights that “very few of [the services that
set a minimum age in their Terms of Service] implement age assurance in a
systematic way” and that only 2 out of the 50 online services studied systematically
require assure age for account creation (5). The only age check before account
creation is typically self-declaration. It is widely recognised that self-declaration
alone is not an effective age assurance measure, because many users do not reveal
their true age (6, 7, 8). A range of surveys shows that minors routinely mis-state their
age online (9). In practice, underage users can therefore easily access many age-
restricted online services. In this context, the target is the broad take up of
fundamental rights’ preserving age assurance. This can be achieved through action
and real compliance from the services in scope of the Regulation, combined with
effective supervision and enforcement, as well as continuous monitoring and
evaluation especially concerning the impacts on fundamental rights.
Strengthen effective enforcement. Enforcement of Regulation (EU) 2022/2065 is
running at full speed, including in the area of protection of minors. However, it still
takes time before a final non-compliance decision is adopted. Against this
background, where non-compliance is suspected, the target is that this is quickly
tackled to ensure that minors are quickly served with effective action to protect them
in the online environment.
EN 6 EN
1.4. The proposal/initiative relates to:
Xa new action
a new action following a pilot project / preparatory action10
X the extension of an existing action
a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
The protection of minors online requires both immediate action to address urgent
risks and structural measures to build a safer digital environment over time.
In the short-term, priority should be given to effective implementation and
enforcement of the rules so that minors are effectively protected online – this will
require substantial resources to make this a reality in practice. This should be
combined with targeted support measures and awareness raising campaigns by
Member States for minors, guardian and educators.
In the long-term, the objective is not only to respond to the risks, but to reshape the
online environment so that the protection of minors because built-in rather than a
corrective measure. This requires sustained investment in privacy-preserving age
assurance solutions, strong digital literacy by Member States and the overall
development of child-friendly services.
Six months after the entry into application of the Regulation, service providers will
have to comply with the social media start date by establishing whether accounts
belong to recipients below the minimum age and take measures to disable these. In
order to ensure that existing accounts are brought into compliance with the minimum
age obligations, providers of very large online platforms shall, before the expiry of
the six month time period, submit to the competent authority a detailed
implementation plan that corroborates the required high degree of confidence.
As of this date, platforms must also comply with safety-by-design obligations and,
where necessary, employ age verification. At the same time, six months after entry
into application, the Commission must be ready to enforce the new rules towards
Very Large Online Platforms (VLOPs) and Search Engines (VLOSEs), and national
Digital Services Coordinators towards smaller platforms and video games. The
enforcement for the new requirements for AI companions and chatbots will take
place under the existing supervisory and enforcement framework of the AI Act
where the Commission is responsible for the AI companions and chatbots built on
general-purpose AI models or integrated into VLOPs or VLOSEs.
Twelve months after entry into application, providers of services and systems in
scope will have to enable parental accounts, comply with rules for AI companions
and general conversational chatbots, implement various flanking measures, as well as
follow a code of conduct for age rating if applicable to them. From this date onwards,
i.e. twelve months after entry into application of the Regulation, the Commission
must be ready to apply the new expedited enforcement regime (30 days for coming
to preliminary findings, 90 days for coming to a final decision).
10 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 7 EN
1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this section 'added value of EU involvement' is the value resulting
from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise
created by Member States alone.
EU action is justified by the cross-border nature of digital services and AI systems,
fragmented national approaches regarding restricting minors’ access and the need to
ensure a consistent level of protection for minors across the Union. Action at EU
level can reduce regulatory divergence, increase legal certainty and reducing
compliance costs for providers and users, improve enforcement, and ensure that
minors are effectively protected throughout the EU.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
Based on Regulation (EU) 2022/2065 there are the following lessons learnt:
Sufficient and stable resources are crucial. Experience under Regulation (EU)
2022/2065 shows that effective enforcement of rules towards the largest companies
in the world requires high-skilled resources, technical capacity and sufficient
staffing. This is particularly important when supervising and enforcing large cross-
border digital services, and doing so in a highly litigious environment.
Resources should be permanent. Enforcement in the digital environment should
rely on stable resources, to ensure long-term reliability and predictability. Risks on
digital services evolve quickly, and platforms change their systems rapidly, while
supervision must be continuous and circumvent the risk of revolving doors. Only
through permanent resources can oversight be potent and credible overtime.
Swift enforcement is critical in the online environment, especially for minors.
For digital services, harms can scale rapidly and delays can significantly reduce the
effectiveness of intervention. Therefore, the enforcement framework must allow for
timely action, including the ability to react quickly where serious risks emerge.
Credible enforcement strengthens compliance. Where authorities have the
capacity and tools to act decisively, this creates incentives for providers to engage
seriously and comply more proactively. Effective supervision is therefore about
ensuring that the rules have practical impact.
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments
The initiative is compatible with the current Multiannual Financial Framework
(MFF).
The initiative will draw on a supervisory fee to be paid by each provider of online
social networking services, video-sharing platform services, and software application
stores for which the Commission enjoys competence to supervise their compliance
and that is designated as a very large online platform pursuant to Article 33 of
Regulation (EU) 2022/2065, and AI companions, and general conversational
chatbots that qualify as a very large online platform. The annual supervisory fee will
be calculated based on Art. 43 of Regulation (EU) 2022/2065, which will however
not be increased on a given provider of very large online platform or very large
search engine for more than 0,03 % of its worldwide annual net income in the
preceding financial year.
EN 8 EN
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
The preferred financing option is a top up to the existing supervisory fee under the
DSA. To this end, providers of online social networking services, of video-sharing
platform services, and software application stores which fall under supervision by the
European Commission and which are designated as Very Large Online Platform
under Regulation (EU) 2022/2065, and AI companions and general conversational
chatbots that qualify as a very large online platform will be charged an additional fee
to the annual supervisory fee pursuant to Article 43 of Regulation (EU) 2022/2065.
For the purposes of enforcing the rules under this initiative, the Commission will rely
partly on redeployment. However, carrying the considerable new supervisory tasks
without risking to jeopardise existing enforcement work excludes full reliance on
redeployment. See also section 4.1 of the annex.
Where enforcement relies on supervisory fees, it should be pointed out that there will
be an inevitable gap between the upfront need for human resources and the financial
contribution originating from the supervisory fee which will only become available
after the Regulation has entered into force and the fee has been paid. This gap poses
a critical risk for the correct implementation of the proposal, as the necessary
resources would not be available when they are needed, i.e. from the moment of
entry into force. The political and public expectations for effective supervision and
enforcement to protect minors online are high, and the Commission will have to
demonstrate convincingly that it is able to reign in harmful behaviour. It is therefore
of the highest importance to minimise the risk from the gap between the upfront need
for human resources and the financial contribution originating from the original fee
and ensure that the Commission will have the adequate resources to enforce the
proposal from the first day of entry into force.
EN 9 EN
1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact
limited duration
– in effect from [DD/MM]YYYY to [DD/MM]YYYY
– financial impact from YYYY to YYYY for commitment appropriations and
from YYYY to YYYY for payment appropriations.
Xunlimited duration
– Implementation with a start-up period from 2028 to unlimited,
– followed by full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned11
XDirect management by the Commission
– X by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated
– international organisations and their agencies (to be specified)
– the European Investment Bank and the European Investment Fund
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation
– public law bodies
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees
– bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the
common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on
European Union, and identified in the relevant basic act
– bodies established in a Member State, governed by the private law of a
Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with
sector-specific rules, with the implementation of Union funds or budgetary
guarantees, to the extent that such bodies are controlled by public law bodies or
by bodies governed by private law with a public service mission, and are provided
with adequate financial guarantees in the form of joint and several liability by the
controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for each
action, limited to the maximum amount of the Union support.
Comments
None
11 Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on
the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
EN 10 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
The proposal will be rigorously evaluated, notably in terms of the effectiveness of
the access delay, the personal scope of the access delay and its proportionality and
the safety by design requirements. This evaluation shall account for experience
gained in the implementation of the proposal as well as technological, market and
legal developments. The Commission will monitor the application of this Regulation
and submit a report to the European Parliament and the Council by 31 August 2030.
Where appropriate, the report will be accompanied by a proposal to amend the
Regulation. After this initial review, the Commission will submit a further report to
the European Parliament and the Council every four years on progress towards
achieving the Regulation's objectives.
This will complement ongoing monitoring under the Digital Services Act.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed
The Regulation establishes a safer online environment for children while also
improving the functioning of the internal market. It sets out clear rules to limit
minors’ access to digital services and systems that present the highest risks to them,
strengthen the protection of minors through safety-by-design requirements,
establishing clear requirements and criteria for the use of age assurance systems to
support both the access delay and the implementation of safety-by-design measures,
and putting in place effective enforcement across the EU by establishing a robust and
coherent regulatory and enforcement framework
In order for the Commission to carry out the new responsibilities assigned to it, it is
necessary to appropriately resource the Commission’s services. This is especially
important because, in exercising its tasks, the Commission will have to supervise
some of the financially strongest and technologically most sophisticated companies
in the world, in a highly litigious environment. Supervising these companies will
require staff with highly skilled and specialised profiles. The Commission faces a
significant political risk if enforcement is under-resourced, especially because this
instrument deals with the protection of minors as some of the most vulnerable
members of society. Calls for quick action to protect European children online are
growing, and making sure that the next generation is effectively protected requires
adequate staffing, especially to enable the Commission to deliver on the fast-track
enforcement that will be required by the new legislative instrument with a view to
protecting children adequately and quickly.
The implementation and enforcement of the Regulation is estimated to require a total
of 85 FTE. The proposed staffing levels are proportional to the volume and
complexity of the new responsibilities and reflect the most cost-efficient option,
avoiding duplication at national level.
EN 11 EN
In order to ensure these resources are available, the Commission will redeploy 45
FTE. Moreover, in order to complement the resource needs and fulfil the significant
new supervisory tasks under this instrument, the Commission will require 40 FTE of
new staff.
For financing the supervision of the rules under this instrument, the Commission will
rely on a ‘top up’ to the existing supervisory fee under the Digital Services Act,
which will have to be paid by those providers in scope of the new instrument that are
designated as VLOP under the Digital Services Act.
Like the Digital Services Act, this legislative proposal meets the three cumulative
requirements for relying on a fee:
- A service is being provided: The service concerns the supervision of activities, i.e.
the supervision of the compliance of with the Regulation. Supervision has tangible
compliance benefits for affected entities. For example, where providers can
demonstrate that they are a child-friendly service, they may grant access also to
minors below 13 years by means of accounts that are created and supervised by their
guardian. The costs related to the provision of the service include the costs of IT
tools, staff costs, and other administrative costs.
- The service is individually received by those who pay the contribution: The service
provides direct benefits for the entities who are requested to pay the fee. By
undergoing the supervision services provided for in the proposal, providers can
reliably prove that they are offering a service that is safe for minors. The top-up to
the DSA supervisory fee under this instrument will only be paid by those entities that
are in scope of the new instrument and, by virtue of their designation as VLOPs or
VLOSE under the DSA, fall under the Commission’s direct supervision.
- Proportionate fee level: As per established practice under the Digital Services Act,
the level of the fee (and its top-up) will be established annually and will, in volume,
be tailored to the individual supervised entity by use of a formula that takes into
account the service’s number of users and may and is capped at a level of the service
provider’s worldwide profit in the preceding financial year. The maximum top-up for
the supervisory activities under this new instrument on a given provider of very large
online platform or very large search engine is capped at 0,03 % of its worldwide
annual net income in the preceding financial year.
As with the Digital Services Act, this instrument constitutes a case where the
permanent nature of the revenue and the permanent nature of the tasks performed in
exchange for the fee can be ensured. The DSA supervisory fee has been collected
since 2024. So far, it amounted to between EUR 40 and 60 million annually, with
slight variations explained by changes in the expected supervision costs for the
following year. The pool of VLOPSEs (> 45 million monthly active users), has
continued to grow rather than shrink as more services cross the user-number
threshold. The underlying revenue base of the new fee can thus be considered stable,
as services with > 45 million monthly active users are unlikely to rapidly lose user
numbers and be removed from Commission supervision.
The permanent nature of the DSA fee, coupled with the permanence and significance
of the Commission’s supervisory tasks regarding the safety and trustworthiness of
online platforms including for safeguarding children online, renders the DSA and the
EN 12 EN
current instrument a suitable example of an area in which the underlying fee could
finance establishment plan posts.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
The activities proposed in the Regulation involve the Commission and national
authorities to carry out supervisory activities. The Commission will have to ensure
that such activities are sufficiently staffed, and also that it is ready to prepare
delegated and implementing acts, guidance documents, comitology secretariat,
including monitoring against established KPIs and milestones. This would allow to
promptly identify possible issues and risks in the execution of its activities.
Furthermore, for the revenues stemming from the supervisory fee, the Regulation
will provide for regular reporting obligations for the Commission as regards the costs
incurred and the revenues collected.
However, it should be pointed out that there will be an inevitable gap between the
upfront need for human resources and the financial contribution originating from the
supervisory fee which will only become available after the Regulation has entered
into force and the fee paid.
This gap poses a critical risk for the correct implementation of this Regulation, as the
necessary resources would not be available when they are needed, i.e. from the
moment of entry into force. The political and public expectations for effective
supervision and enforcement to achieve the objectives of this Regulation are high,
and the Commission will have to demonstrate convincingly that it is able to reign in
behaviour and impose changes where warranted.
It is therefore of the highest importance to minimise the risk from the gap between
the upfront need for human resources and the financial contribution originating from
the original fee and ensure that the Commission will have the adequate resources to
enforce the new initiative from the first day of entry into force. Redeploying existing
staff for parts of the supervisory activities under this new initiative is a key
mitigation strategy in this regard.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between
the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure)
The cost of controls for this initiative have been estimated at Commission level. The
source of this information is the Commission’s internal management and control
system. The costs were estimated based on the staff and resources dedicated to the
activities foreseen as part of this initiative. The expected total costs for such controls
can be relatively high due to the complexity of the activities proposed and the need
for dedicated resources to mitigate execution risks. The control intensity will be
adapted to the nature of the expenditure, the type of beneficiaries or contractors
foreseen, the amount of financial resources concerned, and the level of risk.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
The existing fraud prevention measures applicable to the Commission will cover the
additional appropriations necessary for this Regulation. In addition, this Regulation
will provide for regular reporting on the costs incurred and revenues collected from
EN 13 EN
the supervisory fee and mechanisms to adjust the level of the fees to the costs
incurred.
EN 14 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for
illustrative purposes only and does not pre-judge the next Multiannual Financial
Framework. The source of financing and scope of Union financial commitment in the
post-2027 period remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on
the MFF 2028-2034 and thereafter shall be determined through the annual budgetary
procedure. All appropriations and staffing allocations as of 2028 are indicative.
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
• Existing budget lines
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Heading of
multiannual
financial
framework
Budget line Type of
expenditure Contribution
Number
Diff./Non-
diff.12
from
EFTA
countries 13
from
candidate
countries
and
potential
candidates 14
From
other
third
countries
other assigned
revenue
02 20 03 05 Digital Services Act
(DSA) – Supervision of very large
online platforms
Diff. NO NO NO YES
• New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Heading of
multiannual
financial
framework
Budget line Type of
expenditure Contribution
Number
Diff./Non-
diff.
from
EFTA
countries
from
candidate
countries
and
potential
candidates
from
other
third
countries
other assigned
revenue
12 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 13 EFTA: European Free Trade Association. 14 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans.
EN 15 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below
3.2.1.1. Appropriations from voted budget
3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial framework Number
DG CONNECT
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
MFF
2028-
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Operational appropriations
DSA fee Commitments (1a) 7.700 5.700 5.700 5.700 5.700 5.700 5.700 41.900
Payments (2a) 5.700 5.700 7.700 5.700 5.700 5.700 5.700 41.900
Budget line Commitments (1b) 0
Payments (2b) 0
Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes15
Budget line (3) 0
TOTAL
appropriations Commitments =1a+1b+3 0 0 0 0 0 0 0 0
15 Technical and/or administrative assistance and expenditure in support of the implementation of EU programmes and/or actions (former ‘BA’ lines), indirect research, direct research.
EN 16 EN
for DG
CONNECT Payments =2a+2b+3 0 0 0 0 0 0 0 0
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
MFF
2028-2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
TOTAL operational
appropriations
Commitments (4) 7.700 5.700 5.700 5.700 5.700 5.700 5.700 41.900
Payments (5) 5.700 5.700 7.700 5.700 5.700 5.700 5.700 41.900
TOTAL appropriations of an
administrative nature financed from the
envelope for specific programmes
(6) 0 0 0 0 0 0 0 0
TOTAL
appropriations
under HEADING
<….>
Commitments =4+6 7.7005.7005.7005.7005.7005.7005.700 41.900
of the multiannual
financial framework Payments =5+6 5.7005.7007.7005.7005.7005.7005.700 41.900
Heading of multiannual financial framework 4 ‘Administrative expenditure’16
EUR million (to three decimal places)
DG CONNECT Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
MFF
2028-2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Human resources 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 14.140
Other administrative expenditure 0 0 0 0 0 0 0 0
TOTAL DG
CONNECT Appropriations 2.0202.0202.0202.0202.0202.0202.020 14.140
16 The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.
EN 17 EN
TOTAL appropriations under HEADING 4 of
the multiannual financial framework
(Total
commitments =
Total payments) 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 14.140
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
MFF 2028-
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
TOTAL
appropriations under
HEADINGS 1 to 4
Commitments 9.720 7.720 7.720 7.720 7.720 7.720 7.720 56.040
of the multiannual
financial framework Payments 7.720 7.720 9.720 7.720 7.720 7.720 7.720 56.040
3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Indicate
objectives and
outputs
Year 2028
Year 2029
Year 2030
Year 2031
Enter as many years as necessary to show the
duration of the impact (see Section1.6) TOTAL
OUTPUTS
Type17
Avera
ge
cost
N o
Cost N o
Cost N o
Cost N o
Cost N o
Cost N o
Cost N o
Cost Total
No
Total
cost
SPECIFIC OBJECTIVE No 118…
- Output
- Output
17 Outputs are products and services to be supplied (e.g. number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.). 18 As described in Section 1.3.2. ‘Specific objective(s)’
EN 18 EN
- Output
Subtotal for specific objective No 1
SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...
- Output
Subtotal for specific objective No 2
TOTALS
EN 19 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below
3.2.3.1. Appropriations from voted budget
VOTED
APPROPRIATIONS
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
2028 -
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
HEADING 4
Human resources 2.020 2.020 2.020 2.020 2.0202.0202.020 14.140
Other administrative
expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Subtotal HEADING 4 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 14.140
Outside HEADING 4
Human resources 0.525 0.525 0.525 0.525 0.5250.5250.525 3.675
Other expenditure of an administrative nature
0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Subtotal outside
HEADING 4 0.525 0.525 0.525 0.525 0.525 0.525 0.525 3.675
TOTAL 2.545 2.545 2.545 2.545 2.545 2.545 2.545 17.815
3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues
EXTERNAL
ASSIGNED
REVENUES
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
2028 -
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
HEADING 4
Human resources
0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Other
administrative expenditure
0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Subtotal
HEADING 4 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000
Outside HEADING 4
Human
resources 10.175 10.175 10.175 10.175 10.17510.17510.175 71.228
Other
expenditure of
an
administrative
nature
0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Subtotal
outside
HEADING 4
10.175 10.175 10.175 10.175 10.175 10.175 10.175 71.228
TOTAL 10.175 10.175 10.175 10.175 10.175 10.175 10.175 71.228
3.2.3.3. Total appropriations
TOTAL
VOTED
APPROPRIATIONS
+
EXTERNAL
ASSIGNED
REVENUES
Year Year Year Year Year Year Year
TOTAL
2028 -
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
EN 20 EN
HEADING 4
Human resources 2.020 2.020 2.020 2.020 2.0202.0202.020 14.140
Other administrative
expenditure 0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Subtotal HEADING 4 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 2.020 14.140
Outside HEADING 4
Human resources 10.700 10.700 10.700 10.700 10.70010.70010.700 74.903
Other expenditure of an administrative nature
0.000 0.000 0.000 0.000 0.0000.0000.000 0.000
Subtotal outside
HEADING 4 10.700 10.700 10.700 10.700 10.700 10.700 10.700 77.903
TOTAL 12.720 12.720 12.720 12.720 12.720 12.720 12.720 89.043
The appropriations required for human resources and other expenditure of an administrative nature
will be met in part by appropriations from the DG that are already assigned to management of the
action and/or have been redeployed within the DG, together with any additional resources that will be
paid by the DSA fee as external assigned revenue and limited recourse to the administrative budget.
3.2.4. Estimated requirements of human resources
– The proposal/initiative does not require the use of human resources
– The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below
3.2.4.1. Financed from voted budget
Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs)19
VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year Year Year Year
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and
Commission’s Representation Offices)
5 5 5 5 5 5 5
20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 0
(Indirect research) 0 0 0 0 0 0 0
(Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0 0 0
• External staff (in FTEs)
20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’)
10 10 10 10 10 10 10
20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations)
0 0 0 0 0 0 0
Admin. Support line
• at
Headquarte
rs
0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • in EU
Delegations 0 0 0 0 0 0 0
(AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0 0
19 Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the
management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.
EN 21 EN
(AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (specify) - Heading 4
0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (AI Office) -
Outside Heading 4 5 5 5 5 5 5 5
TOTAL 20 20 20 20 20 20 20
3.2.4.2. Financed from external assigned revenues
EXTERNAL ASSIGNED
REVENUES
Year Year Year Year Year Year Year
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and
Commission’s Representation
Offices)
0 0 0 0 0 0 0
20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 0
(Indirect research) 0 0 0 0 0 0 0
(Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (DSA fee) 15 15 15 15 15 15 15
• External staff (in full time equivalent units)
20 02 01 (AC, END from the
‘global envelope’) 0 0 0 0 0 0 0
20 02 03 (AC, AL, END and JPD
in the EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 0
Admin. Support
line
• at
Headquarte
rs
0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • in EU
Delegations 0 0 0 0 0 0 0
(AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0 0
(AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (specify) - Heading 4
0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (DSA fee) -
Outside Heading 4 50 50 50 50 50 50 50
TOTAL 65 65 65 65 65 65 65
3.2.4.3. Total requirements of human resources
TOTAL VOTED
APPROPRIATIONS
+
EXTERNAL ASSIGNED
REVENUES
Year Year Year Year Year Year Year
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Establishment plan posts (officials and temporary staff)
20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation
Offices)
5 5 5 5 5 5 5
20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 0
(Indirect research) 0 0 0 0 0 0 0
(Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
EN 22 EN
Other budget lines (DSA fee) 15 15 15 15 15 15 15
• External staff (in full time equivalent units)
20 02 01 (AC, END from the
‘global envelope’) 10 10 10 10 10 10 10
20 02 03 (AC, AL, END and JPD
in the EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 0
Admin. Support
line
• at
Headquarte
rs
0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • in EU
Delegations 0 0 0 0 0 0 0
(AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0 0
(AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (specify) -
Heading 4 0 0 0 0 0 0 0
Other budget lines (ECF Digital window – administrative support
line and DSA fee) - Outside
Heading 4
55 55 55 55 55 55 55
TOTAL 85 85 85 85 85 85 85
Possible internal redeployment within the Commission are for duly substantiated reasons insufficient.
The proposal therefore requires additional human resources in DG CONNECT. The financing of these
additional resources will be mainly the DSA fee as external assigned revenue, with limited recourse to
the administrative budget.
The staff required to implement the proposal (in FTEs):
Internally redeployed Exceptional additional staff
Within the
implementing
DGs*
Exceptionally,
from the
Commission
redeployment pool
after orientation
from the CMB**
To be
financed
from
Heading
7*** /
Research
To be
financed
from BA
line
To be
financed
from fees
Establishment
plan posts
5 15
External staff
(CA, SNEs,
INT)
35 (already
financed
under the
DSA fee)
5 (AI Office)
10 15
Total 45 10 30
The scale, significance and required speed of new supervisory tasks entrusted to the European
Commission exceeds what can be covered by existing human resources and internal redeployments
within the Commission.
Compared to the existing enforcement frameworks under the Digital Services Act and the AI Act, this
instrument places a number of new supervisory tasks in the hands of the Commission – chief among
EN 23 EN
them the enforcement of the delayed access of minors to social networking services and video-sharing
platform services but also important elements such as the supervision of safety-by-design requirements
to be implemented by providers of online social network services, of video-sharing platform services
as well as of AI companions and general conversational chatbots, where these falls under Commission
supervision.
The enforcement of these new rules is of exceptionally high social significance as they are designed to
safeguard some of the most vulnerable members of society: Children. The underlying evidence shows
the significant developmental and health risks to which children are exposed online. These risks
necessitate the new rules and make their enforcement a task of utmost societal significance. The
political and public expectations, including from Member States, for effective supervision and
enforcement to protect minors online are high, and the Commission will have to demonstrate
convincingly that it is able to reign in harmful behaviour.
Because of the heightened risk that children face online, this instrument foresees a fast-track
enforcement path, which requires the Commission to adopt preliminary findings within 30 working
days and a final decision within 90 working days. These enforcement timelines are unprecedented. The
Commission will be required to enforce the new rules of this instrument not just in an expedited
fashion, but also towards the largest and most well-resourced companies in the world in a highly
litigious environment.
Taken together, these factors render it impossible to rely purely on existing human resources and
internal redeployments.
The requested additional staff would lead to increase the authorised staffing levels under the DSA by
30 FTEs (15 permanent and 15 non-permanent), financed from the DSA fee (external assigned
revenue). Additionally, 10 FTE of non-permanent staff would be redeployed within the Commission to
reinforce the staffing levels of the AI Office.
Description of tasks to be carried out by:
Officials and temporary staff • Day-to-day monitoring, supervision and oversight for VLOPSEs or AI
companions and chatbots under the Commission supervision dealing in
particular with:
• Monitoring of providers’ behaviour, including regular and continuous
analysis, including review of the reports on the effectiveness of the measures,
regular review of transparency documents produced through the DSA or the
new instrument, e.g. transparency reports, risk assessments, data access
requests, etc., and requests for access to data/algorithms, test and support to
the analysis
• Continuous work on age assurance including continued work on the EU Age
Verification Blueprint and on the EU Age Verification Scheme, assessment of
alternative age verification and age assurance solutions, work on technical
standards, work with Member States on identity and credential architectures,
and develop the governance of trusted issuers and relying parties.
• Implementation of the EU Age Verification System, including the compliance
assessment of candidate providers of EU age verification solutions and
candidate providers of EU proof of age attestations and the management of
the infrastructure related to it.
• Coordination/cooperation with Digital Services Coordinators (DSCs)/ Market
Surveillance Authorities (MSAs), the Digital Services or AI Board and SICs
• Operation of a 24/7 crisis capability
• Research and foresight to keep abreast of fast-changing developments and be
aware of changing impacts on society, e.g. related to minors and health
EN 24 EN
• Enforcement proceedings and supervision of remedies:
• Expedited procedures to take quick action in case of non-compliance,
including taking investigatory steps such as requests for information,
interviews, analysis of algorithms, inspections, analysis of commitments,
assessment of action plans
• Coordination with DSCs/MSAs on investigatory steps, e.g. working with
DSCs/MSAs on investigations, assessing DSCs/MSAs reasoned requests for
action, consultation/information sharing within the Board
• Support of the general cross-border cooperation and enforcement, including:
• Assessment of DSCs/MSAs measures on services/systems within their
responsibilities
• Support to the Board, including preparation of agenda of the meetings,
organization of working groups and draft documents
• Other regulatory measures
• Adoption of delegated and implementing acts as well as guidance documents
(including additional acts/guidance requested by EP Report);
• Codes of conduct and standardisation
• Flanking measures
• Support Member States as they promote and take measures for the
development of digital literacy skills and in the development of assistance
channels, in accordance with Article 32 of the new legislative instrument
• Facilitate exchange of best practices, including on the development of digital
literacy skills, national support channels and applications – and issue
guidelines.
• International outreach and interaction with third country
regulators/enforcement authorities.
External staff • Contribute to the handling of implementation and enforcement activities
• Support document-related tasks in support of case teams, including by
ensuring due filing and consistency with the procedural principles and
timelines
• Prepare correspondence with the supervised entities and prepare access to the
case files
• Background research and analysis
3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments
Compulsory: the best estimate of the digital technology-related investments entailed
by the proposal/initiative should be included in the table below.
Exceptionally, when required for the implementation of the proposal/initiative, the
appropriations under Heading 4 should be presented in the designated line.
The appropriations under Headings 1-3 should be reflected as “Policy IT expenditure
on operational programmes”. This expenditure refers to the operational budget to be
used to re-use/ buy/ develop IT platforms/ tools directly linked to the implementation
of the initiative and their associated investments (e.g. licences, studies, data storage
etc). The information provided in this table should be consistent with details
presented under Section 4 “Digital dimensions”.
EN 25 EN
TOTAL Digital
and IT
appropriations
Year Year Year Year Year Year Year TOTAL
MFF
2028 -
2034 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
HEADING 4
IT expenditure (corporate)
0 0 0 0 0 0 0 0
Subtotal
HEADING 4 0 0 0 0 0 0 0 0
Outside HEADING 4
Policy IT expenditure on operational programmes
0 0 0 0 0 0 0 0
Subtotal outside
HEADING 4 0 0 0 0 0 0 0 0
TOTAL 0 0 0 0 0 0 0 0
3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
multiannual financial framework (MFF)
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation
– requires a revision of the MFF
3.2.7. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– does not provide for co-financing by third parties
– provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year Year Year
Total 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Specify the co-
financing body
TOTAL
appropriations
co-financed
3.3. Estimated impact on revenue
EN 26 EN
– The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue (assigned)
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
Budget revenue line:
Appropriations
available for
the current
financial year
Impact of the proposal/initiative20
Year
2028
Year
2029
Year
2030
Year
2031
Year
2032
Year
2033
Year
2034
02 20 03 05 17.875 15.875 15.875 15.875 15.875 15.875 15.875
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
02 20 03 05 Digital Services Act (DSA) – Supervision of very large online platforms
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or
any other information).
4. DIGITAL DIMENSIONS
To comply with this Regulation, providers of digital services and systems in scope
must determine the age of recipients of the service or the user of the system in
compliance with the requirements established in Chapter V. Notably, the
implementation of the ‘access delay’ requires providers of social networking services
and video-sharing platforms to put in place robust and effective EU age verification
solutions, which are based on the EU age verification blueprint, made available by
the Commission. Member States and/or private entities can take this up as a self-
standing app or as part of a digital wallet. This solution is user-friendly, secure and
fully privacy preserving. For the purposes of implementing safety-by-design
obligations, age assurance solutions, other than EU age verification, may also be
used to comply with the Regulation, provided that they live up to certain criteria. In
order to make this work in practice, it is important that there are age verification and
age assurance solutions in place that provide a high level of accuracy, reliability,
security, robustness, non-intrusiveness, privacy and data protection and non-
discrimination. Commercial solutions are already on the market to determine the age
of a recipient of the service, and provided that they provide an sufficient level of
protection they may be used in accordance with the provisions of this Regulation.
Furthermore, following the Commission Recommendation (EU) 2026/1035, the
Commission is developing an EU Age Verification Scheme, which consists of the
requirements concerning the trust model, governance and the requirements to be
fulfilled by providers of the proof of age attestation and age verification solutions.
20 In the case of traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be
net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 10 % for collection costs, as proposed in
COM(2025)574.
EN 27 EN
Entities should meet the requirements of the EU Age Verification Scheme before
their solutions and proof of age attestation providers respectively can be added to EU
trusted solutions list. Similarly, the proof of age attestation providers should meet the
requirements of the EU Age Verification Scheme before they are added on the EU
trusted proof of age attestation providers list. The EU Age Verification Scheme will
need its maintenance and operations to be supported in the medium and long term.
4.1. Requirements of digital relevance
It is against this background that the following requirements are established in the
Regulation:
Requirement 1 (R1): providers of services subject to access delay are required to propose to
recipients of their services and users of the systems to prove their age with EU age
verification solutions using an EU proof of age attestation or other solutions as referred to
in paragraph 2(a) and 2(b) of Article 24 of the present Regulation.
Requirement 2 (R2): providers subject to the safety-by-design obligations and providers of
software application stores may use age assurance solutions other than EU age verification
solutions provided that they provide a high level of accuracy, reliability, security,
robustness, non-intrusiveness, privacy and data protection, and non-discrimination.
Requirement 3 (R3): the European Commission shall adopt implementing acts covering the
existing specifications and the operation of the EU Age Verification Scheme, and a list of
issuers of EU proof of age attestations and a list of EU age verification solutions.
As mentioned above, for the purposes of R1 and R2, the Commission has already
established the EU Age Verification Blueprint, which now requires uptake by Member
States or private companies. For the purposes of R3, the Commission is already establishing
the EU Age Verification Scheme as well as the two lists.
For the purposes of information sharing between responsible authorities, AGORA will be
used which is a secure information sharing system to support communications between the
Digital Services Coordinators (DSCs) in the Member States, the Commission and the
European Board for Digital Services (composed of the DSC). The Commission, the DSCs
and the Board use AGORA for all communications related to enforcement of the DSA. This
system is already established and will now also be used for the purposes of this Regulation,
which would potentially require further onboarding of authorities onto the system, although
such additional onboarding is likely limited since relevant authorities are mostly already
onboarded. Therefore, this will not further be touched upon in this Legislative Financial and
Digital Statement. The same applies regarding the supervision and enforcement of the AI
companions and chatbots which will rely on the structures, enforcement framework and
information exchange system that is already set up under the AI Act.
4.2. Data
The EU age verification solution is a privacy-preserving, data-minimising, non-traceable,
unlinkable and double-blind solution designed to keep to an absolute necessary minimum
the processing of personal data. In many cases a person’s age can be verified based on
existing data available to the issuer of the proof of age attestation. Producing the proof of
age attestations involves processing personal data of persons who need to prove their age to
online services. This data processing is done separately from the person’s access to such
online services. The online service itself receives no personal information about the user as
a result of the age verification process, except the proof that the person is over the required
EN 28 EN
age. This data processing is fully privacy-preserving and uses the latest technology to
ensure full compliance with data protection standards. The technology is regularly updated
to maintain its secure and privacy-preserving nature. https://commission.europa.eu/strategy-
and-policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_en
4.3. Digital solutions
4.4. Interoperability assessment
4.5. Measures to support digital implementation
The EU Age Verification Scheme is a set of open-source technical requirements that can be
used to publish a stand-alone mobile age verification application. It is available to both
Member States and private actors to develop an age verification solution.
The solution allows individuals to prove to digital services and systems requiring age
verification that they are old enough without sharing their identity, exact age, date of birth,
or other personal information. This digital solution supports the digital requirements R1 and
R2 and is indirectly linked to R3, by outputting proofs of age attestations, proving that
individuals are (or are not) above a certain age.
The European Age verification solution is technically interoperable with the European
Digital Identity Wallets as specified in Regulation (EU) 910//2014 setting out the European
Digital Identity Framework. The proof of age attestation will be issued as an electronic
attestation of attributes as set out in Article 3 (44) of Regulation (EU) 910/2014. This
ensures that age verification solutions and their proof of age attestation providers will
provide the (potential) recipients of the service with proof of age attestations that can be
used across digital services and across Member States.
The core specificities of the age verification solutions therefore allow for a seamless
interoperability across digital services for potential recipients of digital services to prove
their age.
As mentioned in Section 4.1 the Commission is already well-underway to support the
digital implementation of this Regulation, through the publication of the EU blueprint and
the ongoing work on the EU Age Verification Scheme. This should allow that the
infrastructure and system is in place at the time of entry into application.
To ensure public uptake, but to also allow for constant public feedback and updating, the
European Commission published the technical requirements needed to build EU Age
Verification solutions. The project is open source and all the information is available
publicly at the website ageverification.dev. This website and its associated IT test
infrastructure will need ongoing maintenance and operations. Furthermore, the ongoing
work on the EU Age Verification Scheme, should make the work on the implementing acts
to underpin this work straightforward, as it will be based on existing practice. Awareness
raising campaigns around the time of entry into force will be crucial, not only to support
wide public uptake, but also to mitigate concerns related to privacy and usability.
ET ET
EUROOPA KOMISJON
Brüssel, 17.9.2026 COM(2026) 681 final
2026/0286 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
„EU KIDS ACT - digiplatvormide vastutus ja usaldusväärsus ELis“
{SWD(2026) 681 final}
ET 1 ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Ainult pooled Euroopa eri osade 9–16aastastest lastest ütlevad, et tunnevad end internetis
turvaliselt. Alaealised puutuvad internetis kokku mitmete ohtudega, mille mõju ulatub tagasi
pärisellu ja mis kahjustavad nende tervist, arengut ja heaolu. Näiteks võib väheneda laste
kehaline aktiivsus, suureneda müoopiarisk ja kahaneda uneaeg, ilmneda depressiooni- ja
ärevussümptomeid, alaneda enesehinnang, kahaneda õppimisvõime ja kognitiivne areng,
ilmneda söömishäireid ning väheneda empaatiavõime, samuti võib maad võtta üksildustunne
ja esineda sõltuvuskäitumist. Seetõttu tuleks sellistele ohtudele kiiremas korras tähelepanu
pöörata. Internetis võivad alaealised kokku puutuda ka küberkiusamise ja seksuaalse
väärkohtlemisega ning nendega võidakse otsida kontakti seksuaalsuhte loomise eesmärgil.
Alaealiste kaitse internetis on komisjoni poliitiline prioriteet. Oma 2025. aasta kõnes Euroopa
Liidu olukorra kohta teatas komisjoni president Ursula von der Leyen, et kutsub kokku
eksperdirühma, kes aitaks selgitada välja, kuidas oleks Euroopas kõige parem laste
internetiturvalisust edendada. Pärast 2026. aasta esimesel poolel toimunud nõupidamisi,
milles osalesid paljude valdkondade eksperdid ning tööstusharu, lapsevanemate ja noorte
esindajad, esitasid laste internetiturvalisuse töörühma kaasesimehed 2026. aasta juulis
presidendile oma soovitused. Soovitustes on nimetatud selged põhimõtted, mille najal
alaealiste internetiturvalisust parandada ja ühtse turu toimimine tagada. Eelkõige soovitati
kehtestada kogu ELi hõlmav juurdepääsupiirang, ühtlustada lõimitud ohutuse normid ning
käivitada proportsionaalne vanusetuvastussüsteem, mille puhul oleks tagatud eraelu
puutumatus. Samuti soovitati võtta käsile väljaspool sotsiaalmeediaplatvorme osutatavad
digiteenused, sealhulgas rakenduste poed, tehisarukaaslased ning mõningad riskantsete
funktsioonidega videomängud ja videojagamisplatvormid.
2025. aasta oktoobris allkirjastatud Jüütimaa deklaratsioonis kutsusid 25 liikmesriiki üles
kehtestama vanusekontrolli ja looma alaealistele turvalisema internetikeskkonna. Euroopa
Ülemkogu rõhutas oma 2026. aasta märtsi ja 2025. aasta oktoobri järeldustes ka seda, kui
oluline on kaitsta alaealisi internetis, sealhulgas digitaalse miinimumea nõudega. Oma 2025.
aasta novembri raportis alaealiste kaitse kohta internetis nõudis Euroopa Parlament, et
sotsiaalmeediale, videojagamisplatvormidele ja tehisarukaaslastele juurdepääsul kehtestataks
Euroopas ühtlustatud digitaalne vanusepiir 16 aastat, välja arvatud juhul, kui lapsevanemad
või hooldajad annavad lapsele eraldi loa. Samuti nõuti raportis, et kehtestataks Euroopa
ühtlustatud digitaalne vanusepiir 13 aastat ja mitte võimaldada sellest vanusest noorematele
sotsiaalmeediaplatvormidele juurdepääsu. Euroopa Parlament tunnistas ka vajadust näha
õigusaktidega ette digiplatvormide eakohane disain ja lõimitud ohutus. Lisaks kutsus
parlament üles rakendama Euroopas vanusetuvastust nii, et oleks tagatud õiguskindlus.
Kõikjal Euroopa Liidus arutavad liikmesriigid seadusandlikke ettepanekuid, millega
parandada alaealiste turvalisust internetis. 2025. ja 2026. aastal on seaduseelnõudest, millega
soovitakse piirata alla teatavas vanuses alaealiste juurdepääsu teatavatele digiteenustele,
andnud teada Itaalia, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Austria, Poola ja Belgia. Oma õigusaktist
teatas 2026. aasta mais ka Norra. Peaaegu kõigis teistes liikmesriikides on käimas
konsultatsioonid või on valitsus esitanud vastava seaduseelnõu, mida mõnel pool on hakatud
parlamendis arutama. Riikide õigusaktide eelnõud erinevad kohaldamisala, vanusepiiri ja
kehtestatavate piirangute iseloomu poolest, mis võib killustada ühtset turgu, vähendada
ET 2 ET
õiguskindlust ja suurendada nõuete täitmisega seotud kulusid, jättes samas alaealiste kaitse
Euroopa Liidus ebaühtlaseks.
Praegune internetikeskkond ei ole loodud alaealiste jaoks. Kuigi turvalisema
internetikeskkonna loomiseks on õiguslikke meetmeid juba olemas, ei ole üheski neist võetud
lähtekohaks laste turvalisust ja võimestamist. Tuginedes peamistele määruses (EL) 2022/2065
ja määruses (EL) 2024/1689 sätestatud põhimõtetele, soovitakse käesoleva ettepanekuga
kaitsta alaealisi riskantsete digiteenuste ja tehisintellektisüsteemide eest, kindlustada
digitaalset ühtset turgu ning tagada alaealiste kaitsmiseks internetis sidus õigusraamistik ja
täitmise tagamise struktuur.
Võttes arvesse riske, millega alaealised teatavate internetipõhiste sotsiaalvõrguteenuste
tarbimisel ja videojagamisplatvormidel kokku puutuvad, keelatakse ettepanekuga alla 15
aastastel lastel sellistel platvormidel ja süsteemides iseseisvalt kontot luua. Ettepanekuga
ühtlustatakse lahknevad riiklikud normid ja kehtestatakse kõikjal Euroopa Liidus ühtne
vanusepiir, mis aitab kõrvaldada takistused digitaalse ühtse turu rakendamisel ning tagab
õiguskindluse ja kõigi Euroopa Liidu laste ühtse kaitsetaseme. Sellega koos nähakse ette
normid, millega volitatakse lapsevanemaid ja hooldajaid toetama alaealiste turvalist arengut
internetis, võimaldades alates 13. eluaastast luua alaealistele piiratud funktsiooniga konto,
ning kujundatakse väga väikestele lastele range vanemliku järelevalve all toimiv turvaliste
teenuste ja süsteemide keskkond, mis võtab arvesse nende arengut. Kooskõlas laste
internetiturvalisuse töörühma kaasesimeeste soovitatud arengupõhise lähenemisviisiga ei
tohiks alla 13aastastel alaealistel olla juurdepääsu kahjulikele sotsiaalvõrguteenustele ega
videojagamisplatvormide teenustele.
Ettepanekuga kehtestatakse sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormide teenuste,
internetimängude, tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite ning tarkvararakenduste poodide
suhtes selged ohutuslõime nõuded. Töörühma kaasesimeeste soovituste najal ühtlustatakse ja
laiendatakse ettepanekuga asjaomaseid nõudeid, et tagada kogu digitaalsel ühtsel turul
õiguskindlus ja digikeskkonnas alaealiste kõrgetasemeline kaitse, võttes arvesse, et selles
dünaamilises valdkonnas on ärimudelid pidevas muutumises, mistõttu on vaja ära hoida
õiguslünki.
Et võimaldada edasilükatud juurdepääsu ja ohutuslõime nõuete rakendamist, kehtestatakse
ettepanekuga selge vanusetuvastuse raamistik koos selgete kriteeriumitega selliste süsteemide
kasutamiseks ja kasutuselevõtuks ja asjaomaste kaitsemeetmetega. Ettepanekuga
kehtestatavad vanusetuvastusmeetodite kasutamise nõuded on proportsionaalsed, tõhusad ja
usaldusväärsed ning nende puhul on tagatud eraelu puutumatus. Samuti sätestatakse selles
ühised vanusetuvastuse kriteeriumid, mis võimaldavad ühtse turu toimimist.
Alaealiste internetis kaitsmise ja ühtse turu toimimise seisukohast on oluline ka kiire, tõhus ja
jõuline täitmise tagamise süsteem. Seepärast sätestatakse ettepanekus olemasolevatele
täitmise tagamise struktuuridele tuginev täitmise tagamise raamistik, mille puhul on täitmise
tagamise menetlus kiirendatud.
• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanek tugineb alaealiste kaitset internetis ja ühtse turu toimimist reguleerivale kehtivale
õigusraamistikule. Ettepaneku aluseks on määrused (EL) 2022/2065 ja (EL) 2024/1689, mis
tagab järjepidevuse ja sidususe ELi digiteenuseid ja tehisintellektisüsteeme reguleeriva
õigusraamistikuga, ning sellega nähakse eraldi ette alaealiste internetis kaitsmist käsitlevad
ET 3 ET
nõuded, mille puhul on lähtepunktiks laste ajas arenevad võimed ja turvalisus ning nende
võimestamine.
Käesolev määruse ettepanek ei piira digiteenuste määruse kohaldamist ja tugineb selle
sätetele, eelkõige artiklile 28, mis käsitleb teatavate digiplatvormide pakkujate kohustust võtta
asjakohaseid meetmeid, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge
tase. Kavandatava õigusakti ja eelkõige selle lõimitud ohutust käsitlevate sätetega
kehtestatakse õigusnormina põhimõtted, mille komisjon on juba esitanud määruse (EL)
2022/2065 alusel koostatud alaealiste kaitset käsitlevates suunistes. Seejuures täpsustatakse
määruse (EL) 2022/2065 artiklis 28 sätestatud kohustusi, kui need on seotud ohutuslõime ja
vanusetuvastuse nõuetega. Seetõttu ei mõjuta see määruse (EL) 2022/2065 ja selle artiklis 28
sätestatud kohustustega seotud pooleliolevaid juhtumeid. Kavandatav määrus ei piira ka
määruse (EL) 2024/1689 kohaldamist ja tugineb selles kehtestatud raamistikule, eelkõige selle
põhjalikele riskipõhistele normidele. Kavandatav määrus täiendab ega mõjuta määruses (EL)
2024/1689 tehisintellektisüsteemide ja üldotstarbeliste tehisintellektimudelite suhtes juba
kehtestatud keelde ning muid kohustusi ja nõudeid.
Sellele õigusraamistikule, eelkõige määrusele (EL) 2022/2065, tugineb ka lastele parema
interneti loomise strateegia. Lastele parema interneti loomise strateegia raames pakub ELi
kaasrahastatud turvalisema interneti keskuste võrgustik koolitusi, abi- ja vihjeliine ning
korraldab teadlikkuse suurendamise tegevusi Keskused konsulteerivad korrapäraselt laste ja
noortega nende vajaduste ja seisukohtade üle internetiturvalisuse vallas. 2026. aasta
veebruaris võttis komisjon vastu küberkiusamise vastase tegevuskava, millega ennetatakse
küberkiusamist, suurendatakse teadlikkust ning lihtsustatakse teatamist ja tagatakse ohvritele
piisav tugi. Ettepanek on nimetatud mitteseadusandlike meetmetega kooskõlas ja tugineb
neile, et võimaldada Euroopa lastele internetikeskkonna kasutamisel parimat võimalikku tuge.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Kavandatava määrusega kehtestatakse alaealiste internetis kaitsmise horisontaalne raamistik.
Käesolev määrus ei piira õigusnorme, mis on sätestatud teiste liidu õigusaktidega, millega
reguleeritakse siseturul vahendusteenuste osutamise muid aspekte, eelkõige
audiovisuaalmeedia teenuste, tarbijakaitse ja tooteohutuse ning isikuandmete kaitse vallas.
Käesolevale ettepanekule järgnevad täiendavad tegevused, mis on käesoleva määrusega
täielikult kooskõlas, sealhulgas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi käimasolev hindamine
ja eelseisev läbivaatamine, mille puhul samuti käsitletakse alaealiste vaatajate kaitset ja
tagatakse, et alaealised on audiovisuaalse sisu vaatamisel piisavalt kaitstud. Hindamise ja
läbivaatamise käigus võetakse arvesse uusi ohte ja riske ning kaalutakse vajadust täpsustada
kahjuliku audiovisuaalse sisu mõistet ning seda, milliseid meetmeid on vaja tagamaks, et
alaealised sellise sisuga kokku ei puutuks.
Lisaks on täielikus kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kohustustega kavas tugevdada
tarbijakaitsealaseid õigusnorme digitaalse õigluse aktiga, muutes need eesmärgipäraseks,
sealhulgas digikeskkonnas. Tarbijaõiguse oluline ülesanne on tagada, et tarbijad, sealhulgas
lapsed kui tarbijad, ei puutuks kokku ebaausate ega eksitavate tavadega. Ebaausate
kaubandustavade direktiivis on määratletud lapsed kui haavatavad tarbijad, kes vajavad
tõhusamat kaitset; samuti on sellega keelatud kallutada lapsi reklaamitud toodet ostma või
veenma seda ostma oma vanemaid või teisi täiskasvanuid. Lisaks vaadatakse kehtiva
tarbijakaitseõiguse läbivaatamise raames läbi ka tarbijakaitsealase koostöö määrus, et
tugevdada olemasolevat riiklike ametiasutuste täitmise tagamise koordineerimise süsteemi
ning anda komisjonile teatavatel juhtudel otsesed uurimis- ja täitmise tagamise volitused.
ET 4 ET
Lisaks tugevdavad ELi laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise tõkestamise
raamistikku nii internetis kui ka väljaspool internetti määruse (EL) 2024/1689 hiljutised
muudatused, millega keelatakse kujutada tehisintellektisüsteemidega laste seksuaalset
väärkohtlemist, laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamist ja tõkestamist käsitlev määrus,
mis on praegu vastuvõtmisel, ning samuti laste seksuaalset väärkohtlemist käsitleva direktiivi
uuesti sõnastamine. Nendega parandatakse ennetust, uurimist ja toetust ohvritele.
Käesolev ettepanek on ka täielikult kooskõlas ja täiendavas suhtes praeguste ja tulevaste
algatustega, millega võimestatakse ja toetatakse alaealisi ning tagatakse nende heaolu
internetis, sealhulgas olgu nimetatud ELi lapse õiguste strateegia, komisjoni soovitus
integreeritud lastekaitsesüsteemide arendamise ja tugevdamise kohta lapse parimates huvides,
digiõppe tegevuskava (2021–2027) ning eesseisev digiõppe ja -oskuste tuleviku tegevuskava.
Laste internetiturvalisus on ülemaailmne probleem, mis nõuab rahvusvahelist koostööd.
Ettepanek on kooskõlas liidu välispoliitika algatustega, millega EL laiendab ja süvendab
kahepoolset, piirkondlikku ja mitmepoolset koostööd, sealhulgas rahvusvahelise
digistrateegiaga (2025). Ettepanekuga ühtlustatakse õigusakte kogu ELis, mis parendab ELi
väliskoostöö tulemuslikkust ja suurendab ülemaailmset mõju laste internetiturvalisusele.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, milles on ette
nähtud meetmete kehtestamine, millega tagada siseturu toimimine. Käesoleva ettepanekuga
ühtlustatakse õigusnorme, et rajada toimiv siseturg ja tagada kooskõlas artikli 114 lõikega 3
laste tervise ja ohutuse kõrgetasemeline kaitse Euroopa Liidu kõigis osades, võttes arvesse
viimase aja tehnoloogiaarengut.
Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on kehtestada ühtlustatud sätted alaealiste
kaitsmiseks internetis. See, et liikmesriigid arutavad ja võtavad vastu uusi meetmeid, millega
piirata juurdepääsu teatavatele digiplatvormidele, mida nad peavad teatavast vanusest
nooremate laste jaoks ohtlikuks, võib ELi turgu üha rohkem killustada. Käesoleva
ettepanekuga püütakse tagada siseturu nõuetekohane toimimine, eelkõige seoses piiriüleste
sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormide teenuste, tarkvararakenduste poodide,
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite ning internetipõhiste mängude pakkumisega.
Selline ühtlustatud lähenemisviis tagab ka alaealiste võrdselt kõrgetasemelise kaitse kogu
ELis.
Lisaks täpsustatakse ja täiendatakse käesoleva ettepanekuga määruse (EL) 2022/2065
asjakohaseid sätteid alaealiste kaitse kohta ning täiendatakse määrust (EL) 2024/1689
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite lapsi puudutavate ohutusnõuete osas. Kuna
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 on nii määruse (EL) 2022/2065 kui ka määruse
(EL) 2024/1689 õiguslik alus, järgitakse sama lähenemisviisi ka käesoleva ettepaneku puhul.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Kuna digiteenused ja tehisintellektisüsteemid on oma olemuselt piiriülesed, takistavad
eespool nimetatud alaealiste edasilükatud juurdepääsuga seotud riigi tasandi seadusandlikud
jõupingutused digiteenuste ja -süsteemide piiriülest pakkumist, tekitavad õiguskindlusetust ja
takistavad ühtse turu rakendamist, toovad suuri nõuete täitmisega seotud kulusid ning jätavad
alaealiste kaitse Euroopas ebaühtlaseks.
ET 5 ET
Ka meetmete võtmata jätmise võimalikud tagajärjed nõuaksid kiiret tegutsemist.
Liikmesriigid on juba asunud omi õigusakte vastu võtma. 2025. ja 2026. aastal saadi tehniliste
eeskirjade infosüsteemi kaudu mitmesuguste digiteenuste vanusepiirangute kohta mitu teadet
(Itaalia, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Poola, Austria, Belgia). Peaaegu kõigis teistes
liikmesriikides on käimas konsultatsioonid või on valitsus esitanud vastava seaduseelnõu,
mida mõnel pool on hakatud parlamendis arutama. Liikmesriikide õigusaktid erinevad
kohaldamisala, vanusepiiri ja kehtestatud piirangute iseloomu poolest. Nendes on pakutud
välja piiratud juurdepääsuga digiteenuste liikide jaoks erinevad määratlused ja kriteeriumid
ning erinev vanusepiir (13–16aastased), mis võib mõnel juhul sõltuda lapsevanemate
nõusolekust. Mõnes liikmesriigis sisaldavad arutluse all olevad õigusaktid lõimitud ohutuse
vallas lisakohustusi. See, kui igas riigis on erisugused õiguslikud kohustused, võib
märkimisväärselt killustada ühtset turgu, vähendada õiguskindlust ja suurendada digiteenuste
pakkujate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, jättes samas alaealiste kaitse Euroopa
Liidus ebaühtlaseks.
Alaealiste kaitset ja neile turvalise internetikeskkonna tagamist käsitlevaid norme tuleks
ühtlustada liidu tasandil, mis annaks prognoositavuse ja kindlustunde, vähendaks nõuete
täitmisega seotud kulusid ning võimaldaks kohelda kõiki alaealisi elukohast olenemata
internetis nii, et tagatud oleks eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.
• Proportsionaalsus
Ettepanekuga luuakse internetis alaealiste kaitsmiseks tugev ja sidus raamistik. Selleks
kehtestatakse alla 13aastastele kogu ELi hõlmav juurdepääsupiirang sotsiaalmeediale ja
muudele digiteenustele. Lastele vanuses 13–15aastat on võimalik luua vanemakonto.
Ettepanekuga nähakse lastele alates 15. eluaastast ette ühtlustatud juurdepääs turvalistele
sotsiaalvõrguteenustele ja videojagamisplatvormidele ning sellega kaasnevad lõimitud
ohutuse kohustused ning selged nõuded ja kriteeriumid vanusetuvastuse vallas.
Ettepaneku lähtepunktiks on laste internetiturvalisuse töörühma kaasesimeeste aruanne, milles
on selgelt nimetatud riskid, millega alaealised internetis kokku puutuvad. Seepärast
kehtestatakse ettepanekuga raamistik, millega võtta käsile aruandes nimetatud teenustega
seotud riskid viisil, mis ei mõjuta ebaproportsionaalselt põhiõigusi (vt asjaomane punkt
allpool).
Määruse ettepanek on peajoontes koostatud nii, et selle kohaldamisala piirdub sellega, mis on
rangelt vajalik ettepaneku eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige on ettepanekus kehtestatud eri
liiki digiteenuste ja -süsteemide suhtes kohustused, mis lähtuvad asjaomase teenuse või
süsteemi laadist, tagades sihitatuse ja proportsionaalsuse. Selline lähenemisviis võimaldab
käsitleda tuvastatud probleeme, koormamata liigselt pakkujaid, keda sellised probleemid ei
puuduta. Sisulised kohustused kehtestatakse üksnes sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste, internetimängude ja tarkvararakenduste poodide suhtes.
Kaasreguleerimise põhimõtete kohaselt tuginevad need käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluvate teenuste, sealhulgas tarkvararakenduste poodide ja internetimängude
kaasreguleerimise algatustele. Tehisintellektisüsteemide puhul piirdub ettepanek
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotitega, mis võivad tekitada alaealiste jaoks tervise,
turvalisuse ja heaoluga seotud suuri riske, mille leevendamiseks ei ole määruses
(EL) 2024/1689 alaealiste jaoks eraldi ohutuslõime nõudeid ette nähtud.
Samas ei ole käesoleva määruse kohaldamisalast jäetud välja väikeseid ega mikroettevõtjaid,
sest need võivad ka alaealisi kahjustada. Nende väljajätmine käesoleva määruse
kohaldamisalast kahjustaks käesoleva ettepaneku eesmärke.
ET 6 ET
Käesoleva määruse kohaldamisalast on välja jäetud mittetulunduslikud internetipõhised
entsüklopeediad, mittetulunduslikud haridus- ja teadushoidlad, teenused ja süsteemid, mis on
kavandatud üksnes hariduslikel eesmärkidel ja mida käitatakse haridusasutustes või -
organisatsioonides, avatud lähtekoodiga tarkvara arendus- ja jagamisplatvormid, välja arvatud
juhul, kui selline platvorm ise on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2024/1689
kohaldamisalasse kuuluv tehisintellektisüsteem, teenused ja süsteemid, mis on spetsiaalselt
välja töötatud ja mida kasutatakse üksnes teadusliku uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil,
ning teenused ja süsteemid, mis on kavandatud, välja töötatud ja mida käitavad avaliku sektori
asutused ning mida kasutatakse üksnes nimetatud avaliku sektori asutuste poolt või nende
nimel, sest need alaealisi tõenäoliselt ei kahjusta.
Käesoleva määrusega luuakse selge raamistik, millega kaasneb liikmesriikidevaheline
koostöö ja kaasreguleerimine, et suurendada õiguskindlust, tagada ühtse turu toimimine ja
suurendada usaldust.
• Vahendi valik
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114 annab liidu seadusandjale õiguse võtta vastu
määrusi ja direktiive.
Komisjon on otsustanud esitada määruse ettepaneku, et tagada alaealiste kaitse ühtlane tase
kogu liidus ning vältida erinevusi, mis takistavad asjaomaste teenuste ja süsteemide vaba
pakkumist siseturul. See on vajalik õiguskindluse ja läbipaistvuse tagamiseks nii ettevõtjatele
kui ka lastele ja lapsevanematele.
3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
• Konsulteerimine sidusrühmadega
Ettepanek lähtub otseselt laste internetiturvalisuse töörühma kaasesimeeste soovitustest.
Muudest tegevustest sõltumatult uuris laste internetiturvalisuse töörühm lastele digiteenustega
seoses avalduvaid riske ja avanevaid võimalusi ning olemasolevat õigusraamistikku ja selle
lünki. Selleks koguti suur hulk andmeid ja omandati eksperditeadmisi. Töös osalesid eri
valdkondade, sealhulgas tervishoiu, lastepsühholoogia ja -psühhiaatria, arvutiteaduste,
digitehnoloogia ja meedia, sotsiaalteaduste ja laste õiguste valdkonna eksperdid Euroopa
Liidu eri osadest. Kohtumistel osalesid ka noorte, lapsevanemate ja laste õiguste
organisatsioonide esindajad. Protsessi käigus andsid oma panuse ka muud sidusrühmad, nagu
ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, spetsialiseerunud mõttekojad, tööstusharu esindajad ja
Euroopa Andmekaitsenõukogu.
Ettepaneku ettevalmistamisel konsulteeriti ka noortega. Presidendi noorte nõuandekogu, mille
kaudu saavad oma vaateid esitada lapsed kõigist ELi 27 liikmesriigist, arutas laste
internetiturvalisust ja heaolu oma 2026. aasta detsembri koosolekul. Nõuandekogusse kuulub
enam kui 30 liiget (üks esindaja iga ELi liikmesriigi noortenõukogust, üks Euroopa
Noortefoorumi esindaja ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide vaatlejad). 2025.
aasta detsembris arutati turvalisema interneti foorumil, kus osales üle 200 lapse ja noore ning
kodanikuühiskonna, tööstusharu ja riiklike ametiasutuste esindaja, teemat „Miks vanus loeb:
noorte kaitsmine ja võimestamine digiajastul“. Töörühma tegevusse on aktiivselt kaasatud
olnud ka lastele parema interneti loomise strateegia noortesaadikud ja laste osalusplatvormide
noorte esindajad. Kõigil foorumitel rõhutasid noorte esindajad digiteenuste pakkujate
vastutust ohutute ja eakohaste teenuste osutamise eest. Nad tõid välja vajaduse nõuete järele,
ET 7 ET
millega reguleerida lõimitud ohutust ja käsitleda muu hulgas eakohaseid vaikeseadeid,
eakohaseid soovitussüsteeme ja eakohast kasutajaliidese disaini.
Konsultatsiooniprotsessi täiendamiseks on komisjon kaasanud laste internetiturvalisuse
valdkonna laiemad sidusrühmad. Konsultatsioonid on leidnud aset digiteenuste määruse
rakendamise ja täitmise tagamise käigus, samuti lastele parema interneti loomise strateegia
ning selle turvalisema interneti keskuste ja lastele parema interneti loomise strateegia
noortesaadikute võrgustiku raames. Määruse (EL) 2022/2065 kohaste alaealiste kaitse
suuniste üle toimus 2024. aastal tagasisidekorje, millega saadi rohkem kui 170 vastust, ja
2025. aastal avalik konsultatsioon, millega saadi üle 300 vastuse, võimaldades koguda
mitmesugustelt sidusrühmadelt, sealhulgas teadlastelt, kodanikuühiskonna esindajatelt,
tööstusharult ja avaliku sektori asutustelt, laste jaoks turvaliste internetiteenuste kujundamisel
digiplatvormide suhtes rakendatavate heade tavade ja meetmete kohta üksikasjalikku teavet.
Enamik vastajaid suhtus suunistega ettenähtud meetmetesse soosivalt ning käesoleva
ettepanekuga on suur osa nendest meetmetest kodifitseeritud Vastajad soovisid ka suuremat
selgust suuniste õigusliku seisundi ja selle kohta, millal on vanuse kontrollimine ja vanuse
hindamine asjakohane.
2026. aasta märtsist aprillini korraldas komisjon Eurobaromeetri uuringu liigse ekraaniaja ja
sotsiaalmeedia mõju kohta noorte vaimsele tervisele, küsitledes rohkem kui 26 000 13–
18aastast last ja rohkem kui 12 000 lapsevanemat kõigist 27 liikmesriigist. Küsitluse
tulemustest selgub, et ekraaniaeg moodustab noorukite igapäevaelust suure osa ning sellega
kaasnevad suured riskid, arvestades, et üheksa noorukit kümnest on viimase kolme kuu
jooksul puutunud vähemalt ühe korra kokku kahjuliku või murettekitava internetisisuga, ning
samuti tekitab muret kasutajate vastastikune kahjustamine ja küberkius. 54 % lapsevanematest
ja 45 % 13–18aastastest leiab, et vanusepõhine juurdepääsu edasilükkamine on tõhus
lahendus, ning 47 % lapsevanematest ja 48 % noorukitest kutsub digiteenuste pakkujaid üles
kehtivaid reegleid paremini rakendama.
Lisaks saab komisjon pidevalt täiendavatest allikatest uusi tõendeid, mille edastavad Euroopa
digiteenuste nõukoda ja riiklikud digiteenuste koordinaatorid, kes vastutavad väiksemate
digiplatvormide järelevalve eest ja tagavad, et selliste platvormide pakutav internetikeskkond
on alaealiste jaoks turvaline, jälgides tähelepanelikult valdkonna arengut kohapeal.
Täiendavaid konsultatsiooniprotsesse viiakse läbi ka seotud ELi algatuste, näiteks digitaalse
õigluse akti ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi raames. 17. juulil 2025 avati digitaalse
õigluse akti kohta 12 nädalaks konsultatsioon ja tagasisidekorje, millega küsitleti kodanikke,
avaliku sektori asutusi ja muid sidusrühmi, saades suurel hulgal asjakohaseid tõendeid
digitoodete sõltuvusttekitava disaini ja liideste eksitava või manipuleeriva disaini kohta, aga
ka mõju kohta, mida sellised tavad alaealistele avaldavad. Näiteks küsitleti ELi lapse õiguste
strateegia raames ELi laste osalusplatvormi kaudu digitaalse õigluse teemal 5 000 last. Lisaks
algatas komisjon 10. veebruaril 2026 avaliku konsultatsiooni audiovisuaalmeedia teenuste
direktiivi mõju hindamiseks, kogudes samuti tagasisidet suurelt hulgalt sidusrühmadelt ja
käsitledes muu hulgas seda, kuidas alaealiste kaitset internetis parimal viisil parandada.
Mõlemad konsultatsiooniprotsessid andsid käesoleva ettepaneku jaoks asjakohaseid tõendeid.
• Mõjuhinnang
Käesoleva ettepaneku kõige olulisemad elemendid tuginevad suurele hulgale tõenditele, mis
on pärit mitmetest eri allikatest, sealhulgas muude vastuvõetud ja menetletavate seadusandlike
algatuste mõjuhinnangutest.
ET 8 ET
Seetõttu võib öelda, et kavandatav määrus ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument
ettepaneku mõju kohta põhinevad kindlal tõendusbaasil.
Esiteks tõi laste internetiturvalisuse töörühm kokku üle 60 eri valdkonna eksperdi, sealhulgas
tervishoiu, lastepsühholoogia ja -psühhiaatria, arvuti- ja sotsiaalteaduste valdkonnast, samuti
osalesid noorte, lapsevanemate ja laste õiguste organisatsioonide esindajad, aga kaaseesistujad
kohtusid ka ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, asjaomases valdkonnas tegutsevate
mõttekodade, tööstusharu esindajate ja Euroopa Andmekaitsenõukogu.
Teiseks tugineb komisjoni talituste töödokumendis esitatud spetsiaalne mõjuanalüüs
olemasolevatele mõjuhinnangutele, sealhulgas neile, mis on tehtud digiteenuste määruse,
digiturgude määruse, tehisintellektimääruse, laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamist ja
tõkestamist käsitleva määruse ettepaneku ning laste seksuaalse kuritarvitamise ja
ärakasutamise ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava materjali vastast võitlust
käsitleva direktiivi uuesti sõnastatud versiooni, samuti tulevase digitaalse õigluse määruse ja
audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohta.
Kolmandaks kogutakse tõendeid ja andmeid digiteenuste määruse rakendamise ja täitmise
tagamise raames, mille puhul tuleb esile tõsta kümmet esialgset alaealiste kaitse kohta tehtud
tähelepanekut, sealhulgas digiplatvormide sõltuvusttekitava disaini, turvaliste kontode ja
vanusetuvastuse kohta, aga samuti uuringuid, riskihindamisaruandeid ja sidusrühmade
kaasamist, mida muu hulgas on tehtud alaealiste kaitset käsitlevate suuniste väljatöötamise
käigus, mille puhul viidi läbi tagasisidekorje ja avalik konsultatsioon ning kohtuti laste ja
noorte ning Euroopa digiteenuste nõukojaga. Samuti toimub digiteenuste määruse järelevalve-
ja täitmise tagamise raamistikus sellesisuline koostöö riikide ametiasutustega. Sel viisil on
saadud väärtuslikke uuringuandmeid, kuna paljud liikmesriigid, näiteks Rootsi ja Saksamaa,
on viinud alaealiste kaitset käsitlevate riiklike seaduseelnõude jaoks läbi uurimisi ja
konsultatsioone.
Neljandaks on tõendeid saadud rahvusvahelise suhtluse ja koostöö kaudu nii teiste riikide
avaliku sektori kui ka reguleerivate asutuste käest. Komisjon teeb tihedat koostööd teiste
reguleerivate asutustega, sealhulgas Austraaliast ja Ühendkuningriigist, kus on koostatud
mõjuhinnangud ja tehtud uuringud, ning Brasiiliast ja Jaapanist.
Viiendaks on kasutada veel täiendavaid uuringud, sealhulgas suur hulk akadeemilist
teadustööd, 2026. aastal tehtud Eurobaromeetri uuring liigse ekraaniaja ja sotsiaalmeedia
mõju kohta noorte vaimsele tervisele ning komisjoni tellitud uuring vanusetuvastuse mõju
kohta põhiõigustele ja selle majanduslikele kuludele.
Ettepaneku kõrval koostasid komisjoni talitused analüütilise töödokumendi, mis sisaldab i)
probleemi määratlust, ii) järgitud lähenemisviisi selgitust ja iii) mõju hindamist. Komisjoni
talituste töödokument tugineb töörühma kaasesimeeste aruandele, samuti digiteenuste
määruse rakendamise ja täitmise tagamise käigus kogutud tõenditele ja andmetele ning
digitaalse õigluse määruse, audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi läbivaatamise ja muude
õigusaktide jaoks.
Komisjoni talituste töödokumendis kirjeldatakse ettepaneku peamist sotsiaalset ja
majanduslikku mõju. Sotsiaalses plaanis on eelkõige vaja parandada alaealiste tervist, seda nii
ettepaneku otsese kui ka kaudse mõju kaudu. See, kui kohaldada teatavate teenuste suhtes
edasilükatud juurdepääsu ja rakendada digiteenuste suhtes eakohaseid kaitsemeetmeid, aitab
muuta internetikeskkonna alaealiste jaoks turvalisemaks, piirates riske, millega nad internetis
ET 9 ET
kokku puutuvad, ja selliste riskide mõju nende kognitiivsele arengule ning füüsilisele ja
vaimsele tervisele.
Majandusliku mõju seisukohast jäävad käesoleva ettepanekuga kehtestatud piirkulud enamiku
ohutuslõime nõuete rakendamisel suhteliselt piiratuks, kuna need olid juba ette nähtud
digiteenuste määruse artikli 28 kohaste alaealiste kaitse suunistega. Nõuetele vastavuse
kavade koostamine ja audititele tuginemine sisaldub suures osas juba digiteenuste määruse
riskihindamist ja auditeid käsitlevates sätetes. Need puudutavad ka väga suure
kasutajaskonnaga pakkujaid (45 miljonit aktiivset kasutajat kuus), mis peaks piirama mõju
VKEdele, sest need ei saa põhimõtteliselt jõuda sama suure kasutajaskonnani kui väga suured
digiplatvormid. Vanusetuvastusmeetmete ja vanemliku kontrolli vahendite rakendamine toob
digiteenuste pakkujatele kaasa lisakulusid. Muudatustega seotud kulusid ja nende sagedust ei
ole võimalik lõplikult kindlaks määrata, eriti sotsiaalvõrguteenuseid, videojagamisplatvormi
teenuseid ja videomänge pakkuvate väikeste ja mikroettevõtjate puhul, sest viimaseid võib
olla üsna palju ja nende suhtes varem digiteenuste määruse artiklit 28 ei kohaldatud. Neid
kulusid leevendab aga ELi vanusekontrollilahenduse väljatöötamine, lõimitud ohutuse
lahenduste eeldatav kiire areng ning asjaolu, et sarnased nõuded on juba olemas ELi õiguses
ja üha enam ka kolmandates riikides. Samuti tuleks arvesse võtta, et paljud digiteenuste
pakkujad peaksid juhul, kui valdkonda reguleeritaks liikmesriikide õigusaktide alusel, kandma
selliseid kulusid korduvalt, mistõttu on normide ühtlustamine nende huvides.
• Põhiõigused
Ettepanekuga soovitakse parandada, edendada ja toetada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
(edaspidi „ELi põhiõiguste harta“) sätestatud lapse õiguste järgimist internetis. Juurdepääsu
edasilükkamisega tagatakse lapse terviklikud õigused internetis, sealhulgas õigus saada
heaolu, tervise ja turvalisuse, eraelu puutumatuse ja osalemisvõimaluste jaoks vajalikku
kaitset ning õigus väljendada vastavalt oma vanusele ja küpsusele vabalt oma seisukohti,
seades esikohale lapse parimad huvid ja tagades tema arengu- ja enesemääramisõiguse, nii et
teda ei mõjutaks teatavatest internetipõhistest teenustest ja süsteemidest tulenevad riskid ja
kahjud. Kuigi käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad teenused kujutavad endast laste
tervisele ja turvalisusele märkimisväärset ohtu, võimaldavad need lastel vabalt väljendada
oma seisukohti ning saada ja levitada ideid, nagu on sätestatud ELi põhiõiguste harta artikli
24 lõikes 1 ja artikli 11 lõikes 1. Seetõttu rakendatakse edasilükatud juurdepääsu üksnes konto
loomisel piiratud hulga täpselt määratletud digiteenuste ja -süsteemide puhul, mille juures on
kasutatud teatavaid disainielemente ja mis teevad alaealistele kättesaadavaks teatavad
funktsioonid, mille puhul on tõestatud, et need kahjustavad alaealiste tervist ja turvalisust.
Selle meetmega tagatakse, et lapse väljendusvabaduse piiramine jääb proportsionaalseks ja
ELi põhiõiguste hartas nõutud üldise huvi eesmärgiga kooskõlaliseks. Juurdepääsu teenustele,
mis on turvalised, eakohased, ette nähtud lastele ning võimaldavad asjakohast vanemlikku
kontrolli ja järelevalvet, ei tohiks piirata. Lisaks on ette nähtud edasilükatud juurdepääsu
erandid, et säiliks juurdepääs teabele, õppematerjalidele ja avalikele teenustele.
Kooskõlas ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldise märkusega nr 25 nähakse ette ohutuslõime
nõuded, millega tagada lapse õiguste austamine internetis. Turvalised seaded võimaldavad
lastele täiendavat eraelu puutumatuse kaitset, samas kui võõrastega kokkupuutumise
piiramine vähendab küberkiusamise ja seksuaalsuhte eesmärgil kontakti loomise ohtu.
Lapsevanematel ja hooldajatel on oluline osa oma laste kasvatamisel ja arendamisel, nagu on
sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 24 lõikes 3. ELi põhiõiguste harta artikliga
7 on tagatud era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamine. ELi
põhiõiguste harta artikli 14 lõikega 3 on tagatud see, et austatakse vabadust asutada
ET 10 ET
demokraatia põhimõtetest lähtudes haridusasutusi ja vanemate õigust tagada lastele oma
usuliste, filosoofiliste ja pedagoogiliste veendumuste kohane haridus ja õpetamine nimetatud
vabaduse ja õiguse kasutamist reguleerivate siseriiklike õigusaktide kohaselt; samuti on
tagatud muude ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste, sealhulgas artikli 21 kohase
diskrimineerimiskeelu ja artikkel 24 kohaste lapse õiguste austamine, võttes eelkõige arvesse
lapse parimaid huve.
Tunnustades lapsevanemate ja hooldajate olulist osa, nähakse ettepanekuga ette tööriistad
hooldajatele ja antakse lapsevanematele võimalus luua 13–15aastastele alaealistele kontod
turvalises internetikeskkonnas. Nende tööriistade puhul tuleb tagada kooskõla laste arenevate
võimetega ja austada laste õigust eraelu puutumatusele.
Samuti tagatakse käesoleva määrusega laste õiguste austamine nende sõltumatuse
suurendamise teel. Määruse kohaselt peavad määruse kohaldamisalasse kuuluvate
digiteenuste ja -süsteemide pakkujad tagama kergesti juurdepääsetavad ja lapsesõbralikud
teatamissüsteemid. Nad peavad tagama, et alaealiste ja hooldajate teateid käsitletakse
esmajärjekorras. Määrus võimaldab ka täiendavat kontrolli alaealiste konto seadete üle.
Lisaks aitab ettepanek lastel omandada digiharidust, arendada digikirjaoskust ja saada
lapsevanematelt, hooldajatelt, õpetajatelt ja haridustöötajatelt tuge, kohustades liikmesriike
töötama välja laste internetis kaitsmise eesmärke toetava riikliku strateegia.
Vanusetuvastussüsteemid ja kasutajate vanuse kontrollimise nõue võivad mõjutada
märgatavalt kasutajate õigust eraelu puutumatusele, nende väljendus- ja osalemisvabandust
ning nende suhtes kehtivat diskrimineerimise keeldu. Ettepanekuga kehtestatakse selged
nõuded, mille alusel vanusetuvastussüsteeme kasutada ja kasutusele võtta, ning
kaitsemeetmed ja üleminekumeetmed, millega piirata mõju nimetatud põhiõigustele sellega,
mis on alaealiste tervise ja turvalisuse kaitsmiseks internetis rangelt vajalik. Rakendatavate
kriteeriumite hulka kuuluvad suur täpsus, usaldusväärsus, stabiilsus, turvalisus ning
diskrimineerimise ja sekkumise keeld. Riskipõhist lähenemisviisi järgides ja
proportsionaalsuse tagamiseks on vanuse kontrollimine vajalik üksnes edasilükatud
juurdepääsu rakendamise jaoks ning seda rakendatakse nii uute kui ka olemasolevate kontode
suhtes, kuid viimaste suhtes üksnes siis, kui pakkuja ei saa suure kindlusega eeldada, et konto
omanik ületab vanusepiiri. Ettepanekuga muudetakse nimetatud kriteeriumid õigusnormideks,
nähes vanusetuvastussüsteemide kasutamiseks ja kasutuselevõtuks ette selged õiguslikud
standardid ja tagades nende kasutamisel andmekaitse kõrge taseme. Sel viisil edendatakse
digitaalsel ühtsel turul innovatiivsete ja põhiõigusi järgivate vanusetuvastuslahenduste
kasutuselevõttu.
4. MÕJU EELARVELE
Komisjonil on vaja käesoleva määruse kohasteks tegevusteks piisavalt töötajaid. See on eriti
oluline seetõttu, et komisjon peab oma ülesannete täitmisel tegema järelevalvet mõnede
majanduslikult maailma tugevaimate ja tehnoloogiliselt kõige arenenumate ettevõtete üle.
Nende ettevõtete järelevalveks on vaja kõrgelt kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötajaid.
Piisavate vahendite puudumine tekitaks komisjoni jaoks suure poliitilise riski. Üha enam
nõutakse kiireid meetmeid Euroopa laste kaitsmiseks internetis, aga selleks, et tagada
järgmise põlvkonna tõhus kaitse, on vaja piisavalt töötajaid, et viia ellu käesoleva määruse
jaoks vajalikud kiired täitmise tagamise menetlused.
Seda tehes tugineb komisjon digiteenuste määruse artiklis 43 sätestatud järelevalvetasule.
Kuna käesoleva ettepanekuga täpsustatakse digiteenuste õigusakti, peaksid selle vahendid
põhinema samuti samal järelevalvetasul. Täiendavad üksikasjad eelarvemõju kohta on
esitatud finants- ja digiselgituses.
ET 11 ET
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Ettepanekut hinnatakse põhjalikult, eelkõige edasilükatud juurdepääsu tulemuslikkuse,
edasilükatud juurdepääsu isikulise kohaldamisala ja selle proportsionaalsuse ning ohutuslõime
nõuete seisukohast. Hindamisel võetakse arvesse ettepaneku rakendamisel saadud kogemusi
ning tehnoloogia ja turu arengut ning õiguslikke muutusi.
See täiendab digiteenuste määruse kohast pidevat järelevalvet.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
I peatükis on esitatud üldsätted, sealhulgas reguleerimisese ja määruse kohaldamisala
(artiklid 1 ja 2) ning määruses kasutatud põhimõistete määratlused (artikkel 3). Selles osas
kehtestatakse ka käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste pakkujate suhtes
kõrvalehoidmise vältimist reguleerivad normid (artikkel 4) ning kindlaksmääratud pakkujate
kohustus esitada vastavuskava ja teha sellele sõltumatu audit (artikkel 5).
II peatükk sisaldab sätteid alaealiste jaoks sotsiaalmeediale juurdepääsu edasilükkamise
kohta, nähes teenuste puhul, millel on eriomadused ja mis kujutavad endast
sotsiaalvõrguteenuseid või videojagamisplatvormi teenuseid või mõlemat, ette pakkuja
kohustuse mitte lubada alla 15aastastel alaealistel luua iseseisvat kontot. Selliste teenuste
pakkujad võivad lubada hooldajatel luua üle 13aastastele alaealistele teenusele juurdepääsuks
piiratud eakohaste funktsioonidega konto (artikkel 6). Kui videote jagamise platvormi
teenuste pakkujad suudavad tõendada, et tegu on eakohase teenusega, võivad nad erandkorras
lubada hooldajatel võimaldada juurdepääsu ka alla 13aastastele alaealistele nii, et hooldajad
loovad selleks ise konto ja teevad selle üle järelevalvet (artikkel 7).
III peatükk sisaldab sätteid lõimitud ohutuse kohta, mida kohaldatakse sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste, tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite ja internetimängude
pakkujate suhtes.
I jaos sätestatakse üldsätted, mida kohaldatakse sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi
teenuste, tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite, internetimängude ja tarkvararakenduste
poodide pakkujate suhtes. Selles jaos on täpsustatud, et asjaomases peatükis sätestatud
nõudeid kohaldatakse ka registreerimata teenusesaajate ja süsteemi kasutajate suhtes ning et
nendest nõuetest on võimalik teha erandeid üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et
teenusesaaja või süsteemi kasutaja on täiskasvanu, kasutades V peatüki kohast
vanusetuvastust (artikkel 8).
II jaos on esitatud sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste suhtes
kohaldatavad sätted. Eelkõige on keelatud kavandada, korraldada või käitada selliseid
teenuseid viisil, mis soodustab või mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see soodustab
sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste sund- või ülemäärast kasutamist
alaealiste poolt, ning ette tuleb näha tööriistad, millega kaitsta alaealiste pideva ööune aega ja
koolis viibimise aega (artikkel 9). Soovitussüsteeme kasutavad pakkujad on kohustatud
kavandama soovitatud teabe ja optimeerima oma soovitussüsteeme alaealistele viisil, mis
tagab alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme (artikkel 10). Lisaks
peavad pakkujad nägema ette asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, millega tagada, et
vaikeseaded kaitsevad alaealiste eraelu puutumatuse, turvalisuse ja ohutuse kõrget taset ning
neid saab muuta vaid juhul, kui alaealised on selliste muudatustega sõnaselgelt nõustunud.
Pakkujad peavad tagama, et funktsioonid ja seaded, millel on tegelik või prognoositav
ET 12 ET
negatiivne mõju alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, ei ole alaealistele
kättesaadavad (artikkel 11). Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste
pakkujad peavad ühtlasi kehtestama meetmed, millega tagada alaealiste eraelu puutumatuse,
ohutuse ja turvalisuse kõrge tase seoses alaealiste ja teiste teenusesaajate vaheliste
kontaktidega (artikkel 12). Samuti peavad pakkujad tagama, et enne majandustehingu
toimumist teavitatakse alaealist sellest, et tegemist on majandustehinguga, ning et nende
väljakujunevat kaubanduspädevust ei kasutata teenuste kavandamise, korraldamise või
käitamise valikutega ära viisil, mis võib viia ülemääraste, impulsiivsete või soovimatute
kulutusteni või mille raames puutuvad alaealised kokku muutuva preemiaga süsteemidega
(artikkel 13).
III jaos sätestatakse tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite suhtes kohaldatavad sätted.
Eelkõige kohustatakse selles jaos pakkujaid rakendama II jao artiklites 9, 11 ja 13 sätestatud
sõltuvusttekitava disaini, ohutute seadete ja majandustehingute läbipaistvusega seoses
lõimitud ohutuse nõudeid ning nende süsteemide jaoks kohandatud erinorme (artikkel 14).
Nende normide kohaselt peavad tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad
kehtestama laste internetiturvalisuse kõrgetasemelise kaitse, kujundades süsteemid nii, et
alaealised ei puutuks kokku funktsioonidega, mis tõenäoliselt tekitavad emotsionaalset
sõltuvust, hoidma ära kahjulikku suhtlust ning viima läbi teste ja turustamisjärgset
järelevalvet, mille abil teha kindlaks ja leevendada kahju alaealiste turvalisusele, tervisele,
põhiõigustele ning heaolule ja arengule. Kui selliseid süsteeme kasutatakse
sotsiaalvõrguteenuse, videojagamisplatvormi teenuse või internetimängu osana, peaksid
selliste teenuste pakkujad tagama, et tehisarukaaslasi ja üldisi vestlusroboteid ei aktiveerita
automaatselt, et alaealistel on võimalus loobuda nende kasutamisest, kui see funktsioon on
kasutusel, ja neid ei julgustata neid süsteeme kasutama.
IV jaos on sätestatud internetimängude suhtes kohaldatavad sätted. Eelkõige kohustatakse
selles jaos pakkujaid rakendama II jao artiklites 9, 11 ja 12 sätestatud sõltuvusttekitava disaini
ja ohutute seadete suhtes lõimitud ohutuse nõudeid ning internetimängude jaoks kohandatud
erinorme (artikkel 15). Erinormide kohaselt peavad internetimängude pakkujad kehtestama
kaitsemeetmed, et vältida internetimängu kasutamist selleks, et ahvatleda alaealisi võtma
ühendust muude teenustega, mis võivad ohustada nende eraelu puutumatust, ohutust ja
turvalisust. Kui videomänguplatvormide pakkujad lubavad teenusesaajatel luua videomänge,
peab pakkuja võtma kasutusele vajaliku tarkvara ja korralduslikud nõuded, mis tagavad
kõnealuste videomängude vastavuse artikli 15 lõigetes 1 ja 2 ning artiklites 18 ja 20 sätestatud
kohustustega.
V jaos on sätestatud tarkvararakenduste poodide pakkujate suhtes kohaldatavad eakohase
juurdepääsu sätted. Selles jaos kohustatakse pakkujaid kehtestama vanusepiirangute süsteemi,
mille abil teha kindlaks tarkvararakenduste eakohasus ja hinnata vanusetuvastuse kaudu
teenusesaaja vanust. Kui mõnda tarkvararakendust ei peeta eakohaseks, ei tohi
tarkvararakenduste poe pakkuja võimaldada alaealistele neile juurdepääsu (artikkel 16).
Samuti julgustatakse selles jaos koostama vanusepiirangute määramise süsteemide ühtlustatud
kehtestamisele ja kohaldamisele kaasaaitamiseks tegevusjuhendit (artikkel 17).
VI jaos on kehtestatud alaealiste tegevusvõimekuse ning alaealiste ja hooldajate
võimestamise tööriistade suhtes üldised kohustused, mida kohaldatakse sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormide teenuste, tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite ning
videomänguplatvormide ja -mängude pakkujate suhtes. Selles jaos on kehtestatud pakkujatele
kohustus tagada, et III peatükis osutatud funktsioonid, teabevahetus, teave, kasutajakontrolli
tööriistad ja mehhanismid, hoiatused ja muu teave on kõigile alaealistele kergesti
ET 13 ET
kättesaadavad ja esitatud alaealistele arusaadaval viisil. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 33
lõike 1 kohaste väga suurte digiplatvormide pakkujad on kohustatud esitama sellise teabe
selle liikmesriigi ametlikus keeles (nende liikmesriikide ametlikes keeltes), kus teenust
pakutakse. Lisaks on sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormide teenuste,
tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite ja videomänguplatvormide pakkujad kohustatud
pakkuma tööriistu, mis võimaldavad alaealistel kontrollida sisu ja oma seadeid ning anda
tagasisidet, millel peaks olema soovitatud sisule püsiv mõju (artikkel 18). Selles jaos on
kehtestatud ka pakkujate kohustus kehtestada alaealiste jaoks lapsesõbralikud
teatamismehhanismid ja tugivahendid (artikkel 19) ning tõhusad ja kergesti kasutatavad
tööriistad hooldajate jaoks. Lisaks kohustatakse selles jaos sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormide teenuste, tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite ning
internetimängude pakkujaid soodustama selliste tööriistade kasutuselevõttu ning nõutakse, et
määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 1 kohased väga suurte digiplatvormide pakkujad
tagaksid, et hooldajate tööriistad on koostalitlusvõimelised tööriistadega, mis on eraldatud
hooldajatele määruse (EL) 2022/1925 artiklis 6 (artikkel 20) sätestatud tingimustel
kolmandate isikute poolt. Samuti on selles jaos sätestatud alaealiste ja hooldajate õigus esitada
pädevale asutusele sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, tehisarukaaslaste
ja üldiste vestlusrobotite ning internetimängude pakkujate vastu käesoleva määruse väidetava
rikkumise kohta kaebus ning alaealiste ja hooldajate õigus volitada asutust, organisatsiooni
või ühendust kasutama käesoleva määrusega antud õigusi alaealise või tema hooldaja nimel
(artikkel 21).
VII jaos sisalduvad sätted, mis käsitlevad hoolsuskohustust turvalise internetikeskkonna
tagamiseks. Selles sätestatakse väga suurte digiplatvormide pakkujate järelevalvekohustused
(artikkel 22), tegevusjuhendi koostamine (artikkel 23) ja pakkujate kohustus omada
seaduslikke esindajaid (artikkel 24). Lisaks on selles sätestatud, et komisjonil on õigus võtta
vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendada käesolevas peatükis loetletud meetmeid, et
alaealistele oleks tagatud teenuste kasutamisel eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse
kõrge tase (artikkel 25).
IV peatükk sisaldab kohustust kontrollida vanemlikku vastutust (artikkel 26).
V peatükk sisaldab vanusetuvastust käsitlevaid sätteid.
I jaos on sätestatud vanusetuvastuse üldpõhimõtted. Selles jaos on täpsustatud, et kui II ja III
peatüki kohaldamisalasse kuuluvad pakkujad peavad rakendama vanusetuvastuslahendusi,
peavad nad tagama täpsuse, usaldusväärsuse, stabiilsuse, mittesekkumise, eraelu puutumatuse
ja mittediskrimineerimise kõrge taseme , samuti see, et teenusesaaja enda kinnitus ei ole
käesoleva määruse nõuete tagamiseks piisav (artikkel 27), samuti on selles sätestatud
vanusetuvastuse valdkonnas kohaldatavad andmekaitsereeglid (artikkel 28).
II jaos täiendatakse seda vanusetuvastuse erikohustustega, mille kohaselt peaksid pakkujad
kehtestama artiklite 5 ja 6 järgimiseks vanusekontrolli ning võivad III peatüki järgimiseks
kasutada teatavatel tingimustel nii vanusekontrolli kui ka muid vanusetuvastuslahendusi
(artikkel 29), ning antakse komisjonile õigus täpsustada vanusetuvastuse peatükis sätestatud
üksikasju (artikkel 30). Lisaks nõutakse selles jaos, et liikmesriigid võtaksid vajalikud
meetmed, millega tagada vahendid vanusetõendi saamiseks, et kontrollida käesoleva
määrusega kehtestatud vanuse alampiiri, ning teeksid kättesaadavaks vähemalt ühe vanuse
kontrollimise lahenduse (artikkel 31). Lisaks sisaldab see jagu olemasolevate kontode
vanusekontrollimeetmeid (artikkel 32).
ET 14 ET
VI peatükk sisaldab sätet meetmete kohta, mida liikmesriigid peavad võtma, et valmistada
alaealisi ette ja toetada neid käesoleva määruse jõustumisel (artikkel 33).
VII peatükk sisaldab sätteid käesoleva ettepaneku nende sätete pädevuse, järelevalve ja
täitmise tagamise kohta, mis tuginevad määruse (EL) 2022/2065 ja määruse (EL) 2024/1689
kohastele olemasolevatele täitmise tagamise struktuuridele ja raamistikele, et vältida
dubleerimist ning tagada kooskõla vahendusteenuste ja tehisintellektisüsteemide suhtes
kohaldatavate õigusnormidega (artikkel 34). Kui komisjon algatab oma teenuste ja süsteemide
suhtes oma ainupädevusse kuuluva menetluse, püüab ta võtta lõpliku otsuse vastu 90 päeva
jooksul ja edastada 30 päeva jooksul alates menetluse algatamisest asjaomasele pakkujale
esialgsed järeldused (artikkel 35). Lisaks sisaldab see sätet käesoleva määruse kohase
komisjoni järelevalve ja täitmise tagamise rahastamise kohta (artikkel 36) ning sätteid
eksperditeadmiste arendamise ja intsidentidele reageerimise mehhanismide kohta (artiklid 37
ja 38).
VIII peatükk sisaldab sätteid rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide kohta (artiklid 39 ja
40) ning IX peatükk sisaldab lõppsätteid, sealhulgas määruse läbivaatamise kohta, käesoleva
määruse lisamise kohta esindushagide direktiivi lisasse (artikkel 41) ning jõustumise ja
kohaldamise kohta (artiklid 42 ja 43).
ET 15 ET
2026/0286 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
„EU KIDS ACT - digiplatvormide vastutus ja usaldusväärsus ELis“
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,1
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,2
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
1) Sotsiaalvõrguteenustest, videojagamisplatvormi teenustest, tehisarukaaslastest,
üldistest vestlusrobotitest, internetimängudest ja tarkvararakenduste poodidest on
saanud alaealiste igapäevaelu oluline osa. Sellised infoühiskonnateenused ja
tehisintellektisüsteemid pakuvad alaealistele identiteedi kujundamise, õppimise,
hariduse, kodanikuosaluse, suhete loomise, teabevahetuse, ühenduste ja loovuse vallas
uusi võimalusi. Samas võivad mõned sellised teenused ja süsteemid tekitada juba oma
disaini poolest alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisusega seotud riske.
Näiteks võivad need võimaldada kokkupuudet ebaseadusliku internetisisuga,
küberkiusamist või kontakte isikutega, kes püüavad alaealisi kahjustada. Samuti
võivad alaealised kui haavatavad tarbijad puutuda kokku kaubandustavadega, mis
tekitavad soovimatuid kulutusi või sund- ja sõltuvuskäitumist. Riskid võivad tuleneda
alaealise enda kogemusest sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste,
tehisarukaaslase, üldise vestlusroboti, internetimängude või tarkvararakenduste poega
või selliste platvormide või süsteemide teiste kasutajate tegevusest.
2) Et anda komisjonile nõu, kuidas Euroopas laste internetiturvalisust edendada, loodi
laste internetiturvalisuse töörühm (edaspidi „töörühm“). 2026. aasta juulis esitasid
töörühm kaasesimehed aruande, milles nimetati kuus juhtpõhimõtet: arengupõhine
lähenemisviis, võrdsus ja mitmekesisus, alaealiste kaitse, digiteenuste pakkujate
vastutus ja tarbijaõigused, võimestamine ja meediaharidus ning laste õigused ja osalus.
Eelkõige soovitatakse aruandes kehtestada sotsiaalmeediale kogu ELi hõlmavad
juurdepääsupiirangud, ühtlustada sotsiaalmeedia, muude digiteenuste,
internetimängude ja teatavate alaealistele kättesaadavate tehisintellektisüsteemide
lõimitud ohutuse norme ning näha ette proportsionaalsed vanusetuvastussüsteemid,
mille puhul on tagatud eraelu puutumatus. Et tagada alaealistele internetis tõhus ja
1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk .
ET 16 ET
terviklik kaitse, peaksid meetmed hõlmama kogu digikeskkonda (sotsiaalmeediat ja
muid digiteenuseid).
3) Liikmesriigid on hakanud üksteise järel kehtestama omaenda õigusakte, millega
nähakse alaealistele teatavatele internetipõhistele teenustele juurdepääsul ette vanuse
alampiir, või on võtnud selliste õigusaktide kehtestamise kavva. Need lahknevad
riigisisesed õigusaktid mõjutavad negatiivselt siseturgu, mis Euroopa Liidu
asutamislepingu artikli 26 kohaselt hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse
kaupade ja teenuste vaba liikumine ja asutamisvabadus, võttes arvesse interneti ning
internetiteenuste ja -süsteemide piiriülest olemust. Et luua liidus alaealistele
kättesaadavate teenuste ja süsteemide pakkujate jaoks õiguskindlus ning tagada
alaealistele kõikjal liidus ühtlustatud tasemel kaitse, on vaja ühtlustada tingimused,
mille alusel hakkavad pakkujad piirama alaealiste juurdepääsu teatavatele teenustele ja
süsteemidele, ning kohustused, mis on seotud nende teenuste ja süsteemide
kavandamisega.
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2022/20653 on kehtestatud
vahendusteenuste osutajate hoolsuskohustuste horisontaalne raamistik, sealhulgas
alaealiste kaitsega internetis seotud erikohustused. Muu hulgas on kõnealuse määruse
artiklis 28 nähtud alaealistele ligipääsetavate digiplatvormide pakkujatele ette
kohustus kehtestada asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, millega tagada oma
teenuse suhtes alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.
Komisjoni suunistes meetmete kohta, millega tagada alaealiste eraelu puutumatuse,
ohutuse ja turvalisuse kõrge tase internetis,4 on esitatud mittetäielik loetelu
meetmetest, mille alaealistele juurdepääsetavate digiplatvormide pakkujad peaksid
kehtestama, et täita määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikest 1 tulenevat kohustust.
5) Käesolevas määruses täpsustatakse ja täiendatakse määruse (EL) 2022/2065 alaealiste
kaitset käsitlevaid sätteid, et tagada muu hulgas alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse
ja turvalisuse kõrge tase, võttes arvesse suuniseid ja töörühma kaasesimeeste
koostatud aruannet. Seepärast sätestatakse käesolevas määruses sotsiaalvõrguteenuste
ja videojagamisplatvormi teenuste konto loomise ühtlustatud vanuse alampiir ning
ühtlustatud nõuded selliste teenuste disaini ja neis rakendatava vanusetuvastuse kohta.
6) Seega täpsustatakse käesoleva määruse sätetega, millega on ette nähtud
sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste konto loomise ühtlustatud
vanuse alampiir, sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste,
videomänguplatvormi teenuste ja tarkvararakenduste poodide ühtlustatud
ohutusnõuded ning internetis rakendatava vanusetuvastuse ja vanemliku vastutuse
ühtlustatud reeglid, kuivõrd nendega rakendatakse kohustust tagada alaealiste eraelu
puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, määruse (EL) 2022/2065 artikli 28
sätteid.
7) Ühtegi käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada selliselt, et sellega kehtestatakse
vahendusteenuste osutajatele üldine jälgimiskohustus või üldine aktiivse
andmekogumise kohustus või üldine kohustus võtta ebaseadusliku sisuga seoses
ennetavaid meetmeid.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb
digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus) (ELT
L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 4 Komisjoni teatis – Suunised meetmete kohta, millega tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse kõrge tase internetis vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 4, (ELT C,
C/2025/5519, 10.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/5519/oj).
ET 17 ET
8) Käesolev määrus täiendab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust
(EL) 2024/1689,5 millega on nähtud tehisintellekti reguleerimiseks liidus ette terviklik
riskipõhine raamistik. Määrusega (EL) 2024/1689 on keelatud teatavad tehisintellekti
kasutusviisid, sealhulgas alaealiste haavatavuse kahjustav ärakasutamine ja nendega
manipuleerimine. Peale selle on selles sätesatud suure riskiga
tehisintellektisüsteemidele kehtivad nõuded, interaktiivsete ja generatiivsete
tehisintellektisüsteemide läbipaistvusnõuded ning kõige võimekamate üldotstarbeliste
tehisintellektimudelite pakkujate kohustus hinnata ja maandada süsteemseid riske,
sealhulgas riske, mis on seotud alaealiste ohutuse ja heaoluga. Ilma et see piiraks
määruses (EL) 2024/1689 sätestatud nõuete ja kohustuste kohaldamist, käsitletakse
käesolevas määruses teatud riske, mida põhjustavad alaealistele tehisarukaaslased ja
üldised vestlusrobotid, ning määratakse kindlaks ühtlustatud meetmed, mida nende
tehisintellektisüsteemide pakkujad peaksid võtma, et tagada alaealiste tervise ja
ohutuse kõrgetasemeline kaitse ning toetada nende füüsilist, vaimset ja emotsionaalset
heaolu ja arengut.
9) Käesolevat määrust tuleks käsitada osana ELi üldistest jõupingutustest kaitsta
kasutajaid, sealhulgas lapsi ja muid haavatavaid rühmi, ebaseadusliku internetisisuga
kokkupuutumise eest. Nende jõupingutuste hulka kuulub ka direktiiv (EL) 2024/1385,
mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist ja millega
kriminaliseeritakse intiimpiltide ja manipuleeritud materjali nõusolekuta jagamine,
soopõhine vaenukõne, küberahistamine ja küberjälitamine, sealhulgas juhul, kui see on
suunatud alaealiste vastu.
10) Käesolev määrus ei piira võimalust kohaldada direktiivis 2010/13/EL sätestatud
norme, millega reguleeritakse käesoleva määrusega hõlmatud teenuste osutamise muid
aspekte, eelkõige norme, mis käsitlevad audiovisuaalse sisu alaealiste vaatajate kaitset.
Kui muude liidu õigusaktidega reguleeritakse käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluvate teenuste osutamise samalaadseid, kuid mitte konkreetsemaid aspekte, peaks
käesolev määrus olema ülimuslik.
11) Tuginedes digikeskkonda hõlmavatele määratlustele, tuleks käesolevat määrust
kohaldada teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535
kohaste infoühiskonna teenuste suhtes, st teenuste suhtes, mida osutatakse vahemaa
tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu
eest. Konkreetsemalt tuleks käesolevat määrust kohaldada sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormi teenuste osutajate suhtes. Käesolevat määrust tuleks kohaldada
ka teatavate määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 lõike 1 kohaste tehisintellektisüsteemide
suhtes, mis on alaealistele kättesaadavad ja mida võib liigitada tehisarukaaslaseks või
üldiseks vestlusrobotiks. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada määruses
(EL) 2022/1925 määratletud operatsioonisüsteemide pakkujate ning määruses
2022/1925 määratletud tarkvararakenduste poodide pakkujate suhtes, arvestades, et
viimase näol on tegu internetipõhise vahendusteenuse liigiga, mille puhul
keskendutakse tarkvararakendustele kui vahendatud tootele või teenusele. Kahtluste
vältimiseks olgu märgitud, et käesolevat määrust kohaldatakse ka selliste
sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormide ja tarkvararakenduste poodide suhtes,
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette
tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ja muudetakse määrusi (EÜ) nr 300/2008, (EL)
nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ja direktiivid
2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellektimäärus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj).
ET 18 ET
mis on määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt määratletud väga suurte
digiplatvormidena.
12) Videomängudest, mis võimaldavad alaealiste osalemist ja suhtlemist teistega
mängulisel, eesmärgipärasel ja meelelahutuslikul viisil, on saanud digikeskkonna
oluline osa. Teatavad videomänguplatvormid võimaldavad kasutajatel levitada enda
loodud sisu määramata arvule teenusesaajatele ja vahetada nendega sellist sisu ning
hõlbustavad kasutajatevahelisi kontakte. Sellised internetimängud kuuluvad määruses
(EL) 2022/2065 osutatud digiplatvormide määratluse alla ja peaksid kuuluma
käesoleva määruse kohaldamisalasse. Samas peaksid käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluma ka mõned sellised internetimängud, mis ei võimalda
levitada teavet määramata arvule teenusesaajatele. See puudutab kõiki mänge, mida
saab mängida arvutis, mobiilseadmes või mängukonsoolis, olenemata sellest, kas
mängu aluseks olev tarkvara täidetakse kohapeal või kaugjuhtimise teel, näiteks
püsiva andmekandja abil, ja olenemata sellest, kas teenust osutatakse tasuta, tasu eest
või hübriidtasu eest, mis hõlmab teenuse kasutamise ajal tehtavaid (või
rakendusesiseseid) oste. Internetimänge, millele pääseb ligi või mida on võimalik osta
üksnes füüsilise meedia kaudu ning millel ei ole ühtegi internetikomponenti, mis
võimaldaks neile juurdepääsu, neid levitada või neid osta, ei käsitata käesoleva
määruse kohaldamisel internetimänguna. Kahtluste vältimiseks olgu märgitud, et kui
internetimängul on ka teatavad videojagamisplatvormi iseloomustavad omadused,
käsitatakse seda käesoleva määruse kohaldamisel internetimänguna.
13) Määruse proportsionaalsuse tagamiseks ei tuleks käesolevat määrust kohaldada
teenuste ega süsteemide suhtes, mis kujutavad oma mitteärilise, haridusliku, teadusliku
või avalikku huvi pakkuva olemuse tõttu endast alaealistele olemuslikult väga väikest
ohtu. See erand peaks hõlmama mittetulunduslikke internetipõhiseid entsüklopeediaid,
mittetulunduslikke haridus- ja teadushoidlaid, teenuseid ja süsteeme, mis on ette
nähtud kasutamiseks peamiselt hariduslikel eesmärkidel ja mida käitavad
haridusasutused või -organisatsioonid või mida käitatakse nende jaoks; avatud
lähtekoodiga tarkvara arendus- ja jagamisplatvorme, teenuseid ja süsteeme, mis on
spetsiaalselt välja töötatud ja mida kasutatakse üksnes teaduslikuks uurimis- ja
arendustegevuseks, ning teenuseid ja süsteeme, mille on kavandanud ja välja töötanud
ja mida käitavad avaliku sektori asutused ning mis on mõeldud kasutamiseks üksnes
sellistele avaliku sektori asutustele või nende nimel.
(14) Kui käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste pakkujad on kohustatud
tagama ka eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme vastavalt määruse
(EL) 2022/2065 artikli 28 lõikele 1, täpsustatakse need kohustused käesoleva
määrusega hõlmatud teemade puhul. Käesolevas määruses sätestatud kohustuste
täitmist ei tohiks siiski iseenesest käsitada piisava tõendina selle kohta, et sellised
teenusepakkujad järgivad määruse 2022/2065 artikli 28 lõiget 1, ning seetõttu ei tohiks
see piirata täiendavaid riskimaandamismeetmeid, mida sellistelt teenusepakkujatelt
võidakse nõuda käesoleva määrusega hõlmamata teemade, näiteks turvalisuse
tagamisega seotud teemade puhul. Samuti tuleks määruse (EL) 2022/2065 artikli 28
lõiget 1 jätkuvalt kohaldada digiplatvormide suhtes, mis käesoleva määruse
kohaldamisalasse ei kuulu.
(15) Käesoleva määruse kohaldamisel on asjakohane kehtestada ühine alaealise või lapse
määratlus. „Alaealise“ või „lapse“ all tuleks mõista iga alla 18aastast füüsilist isikut,
olenemata mis tahes riigisisese õiguse sätetest, mille kohaselt saadakse õigusjärgselt
täisealiseks sellest varem või hiljem. Kuigi alaealiste kasutajate puhul lasub peamine
vastutus oma teenuste ja süsteemide ohutuse eest jätkuvalt sotsiaalvõrguteenuste,
ET 19 ET
videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude, tarkvararakenduste
poodide ja tehisintellektisüsteemide pakkujatel, saavad alaealiste internetikogemust
suunata ka vanemad ja seaduslikud hooldajad. Käesolevas määruses kasutatav
hooldaja mõiste peaks põhinema nõukogu määruses (EL) 2019/11116 esitatud
vanemliku vastutuse määratlusel.
(16) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks kasutada määruse (EL) 2024/1689 artikli 3
punktis 1 esitatud mõiste „tehisintellektisüsteem“ määratlust. Lisaks on asjakohane
määratleda teatavat liiki tehisintellektisüsteemid, mis kvalifitseeruvad
tehisarukaaslasteks või üldisteks vestlusrobotiteks ja mille suhtes kehtivad käesolevast
määrusest tulenevad täiendavad kohused. Kui käesolevas määruses viidatakse
tehisarukaaslase või üldise vestlusroboti pakkujale, tuleks pakkuja mõistet mõista nii,
nagu see on määratletud määruse (EL) 2024/1689 artikli 3 punktis 3.
(17) Vanusetuvastusega seotud määratlusi, sealhulgas „vanusekontroll“, „vanusetuvastus“,
„ELi vanusetõendite pakkujate ELi loetelu“, „ELi vanusekontrollilahenduste pakkujate
ELi loetelu“, „ELi vanusekontrollisüsteem“ ja „vanusetõend“, tuleks tõlgendada
kookõlas liidu raamistikuga, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 910/2014 (mida on muudetud määrusega (EL) 2024/1183) ning
komisjoni 29. aprilli 2026. aasta soovitusega (EL) 2026/1035 kogu ELi hõlmava
vanusekontrolli tehnoloogia ühise raamistiku loomise kohta ja sellega seotud
komisjoni suunistega alaealiste kaitse kohta internetis.
(18) Selleks et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, on
oluline, et kohustusi täidetaks tõhusalt ja neist ei hoitaks kõrvale. Pakkujad ei tohiks
tegutseda viisil, mis kahjustab käesolevas määruses sätestatud kohustuste tõhusust.
Selline tegevus hõlmab teenuse või süsteemi ülesehitust, teenusesaaja või
süsteemikasutaja valikute mitteneutraalset esitamist või kasutajaliidese või selle osa
struktuuri, funktsiooni või toimimisviisi kasutamist viisil, mis võib vähendada või
kahjustada kasutajate sõltumatust, otsuste tegemist või valikut. Näiteks ei tohiks
alaealistelt nõuda tundlike seadete taseme alandamist konto loomise ajal, näiteks
juurdepääsu andmist asukohale või kaamerale. Samuti ei tohiks neid ahvatleda mööda
hiilima juurdepääsu edasilükkamise kohustusest. Samuti peaksid pakkujad piirama
alaealistel selliste lisakontode loomist, mille eesmärk on lõimitud ohutuse meetmetest
mööda hiilida.
(19) Tagamaks, et teenused, millele alaealised juurde pääsevad, tagavad kõrgeimal tasemel
eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse, peaksid määruse (EL) 2022/2065 artikli 33
kohaselt väga suurte digiplatvormidena käsitatavad sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormi teenuste pakkujad teavitama komisjoni meetmetest, mida nad
kavatsevad võtta, et tulemuslikult täita sellised kohustusi, nagu edasilükatud
juurdepääs teenusele ja lõimitud ohutus. See peaks võimaldama komisjonil pärast
eriteadmistega sõltumatute audiitorite tehtud hindamist kontrollida, kas
teenusepakkujad, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse II–V peatükis
sätestatud kohustusi, on võtnud nende täitmiseks vajalikud meetmed. Komisjon peaks
sellele vastavuskavale vastama, ilma et see piiraks tema järelevalve- ja täitmise
tagamise volitusi, eelkõige õigust algatada käesoleva määruse artikli 34 kohaseid
menetlusi. See teavitamismehhanism on sellega taotletavat eesmärki silmas pidades ja
harta artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhiõiguste ning harta artiklis 11
6 Nõukogu 25. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja
vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi
lapserööve (ELT L 178, 2.7.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1111/oj).
ET 20 ET
sätestatud teabe saamise ja edastamise vabaduse järgimise seisukohast vajalik ja
proportsionaalne.
(20) Eluaastad 0–15 on alaealise kognitiivse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu ning
isiksuse, identiteedi ja väärtussüsteemide arengu jaoks eriti olulised. Teaduslikult on
tõestatud, et teatavad sotsiaalvõrguteenused ja videojagamisplatvormi teenused
kujutavad oma eriomaduste ja funktsioonide tõttu eriti tõsist ohtu alla 15aastaste
alaealiste eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele. Nii riskide puhul, mis
ohustavad alla 3aastasi passiivseid internetikasutajaid, kelle elus võidakse suhtlus
asendada ekraaniajaga, mis omakorda mõjutab laste tähelepanuulatust, keele
omandamist ja sotsiaal-emotsionaalset arengut, kui ka riskide puhul, mis tulenevad
pideva välise stimulatsiooni kokkusobimatusest laste arenevate võimete ja enesetaju
tekkega, ning riskide puhul, mis tulenevad platvormide poolt võimendatud sisu ja
suhtluse mõjust tundlikus eas lastele, näitavad uuringud mõju vaimsele tervisele ja
seda, et eriti haavatavad on alla 13aastased lapsed. Vanuses 13–15aastat, mil noored
hakkavad muutuma iseseisvaks ning hooldajate ja haridustöötajate järelevalve on
nõrgem, on üha enam ohuks digiteenuste sotsiaalsed elemendid, mitte individuaalne
käitumine, ning 13–15aastased noored on kõige haavatavamas eas. Seetõttu on
äärmiselt oluline tagada, et nad saaksid oma arengu- ja enesemääramisõigust kasutada
ilma selle märkimisväärse mõjuta, mida teatavate internetipõhiste teenuste põhjustatud
riskid ja kahju võivad alaealistele avaldada. Selleks et alaealiste kaitse kogu liidus
oleks võrdsel tasemel, tuleb alla 13aastastele kehtestada kogu ELis juurdepääsupiirang
sotsiaalmeediale ja muudele digiteenustele. Selleks et vältida siseturu killustumist
erinevate riigisiseste õigusaktide tõttu, tuleks kehtestada ühtlustatud vanuse alampiir
15 eluaastat, millest nooremana ei saa laps luua iseseisvat kontot selliste
sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormide kasutamiseks, millel on nimetatud
vanusest noorematele alaealistele eriti kahjulikku mõju avaldavad funktsioonid. See ei
tohiks piirata liidu õigusaktide või liidu õigusega kooskõlas olevate riigisiseste
õigusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse kõrgem vanuse alampiir teatavatele
sisukategooriatele, nagu pornograafiline või hasartmängusisu.
(21) Alla 15aastaste alaealiste eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavad omadusi
ja funktsioone on kirjeldatud ülemaailmselt tunnustatud internetipõhiste riskide
klassifikatsioonides ja need hõlmavad alaealiste kokkupuudet eakohatu sisu või
kontaktidega, samuti teiste kasutajate kahjulikku käitumist või muid äritavadega
seotud või valdkonnaüleseid riske, nagu ülemäärane kasutamine. Seetõttu hõlmavad
need omadusi ja funktsioone, mis võimaldavad teatava kahjuliku sisu tarbimist ja
levitamist ning kahjuliku mõjuga suhtlust või käitumist. Eelkõige ohustavad alaealiste
eraelu puutumatust teenused, mis võimaldavad teenusesaajatel levitada sisu reaalajas
määramata arvule inimestele, samuti sobimatu sisu, näiteks pornograafiline sisu; kui
alaealistel on võimalik suhelda tundmatute kasutajatega, kaasneb sellega
täiskasvanutega sobimatu kokkupuute oht, kuid ka oht, et teised kasutajad käituvad
kuritahtlikult või muul viisil kahjulikult; sisu või kontaktide automaatne soovitamine
seab alaealised ohtu puutuda kokku kahjuliku sisu või nn jäneseurgudega, samuti
sattuda potentsiaalselt kahjulikesse kontaktidesse pahatahtlike kasutajatega; selliste
funktsioonide, liideste kujunduse või omaduste kasutamine (nt tõuketeated või lõputud
sisuvood), mis võivad viia kompulsiivse või ülemäärase kasutamiseni, tekitab alaealise
puhul ohu, et areneb välja tema vaimset tervist ja heaolu kahjustav käitumine,
sealhulgas sõltuvuskäitumine. Tavaliselt pakutakse neid funktsioone ainult konto
kaudu teenusele juurdepääsu omavatele teenusesaajatele. Arvestades, et alaealisel on
õigus sõnavabadusele, on seega proportsionaalne lükata kontode loomist ja kasutamist
edasi, kuna sama teenuse kasutamine ilma kontota kujutab alaealistele väiksemat ohtu.
ET 21 ET
(22) Tunnistades vanemate ja hooldajate rolli alaealiste iseseisvuse ja turvalise arengu
toetamisel internetis, on asjakohane lubada teenusepakkujatel erandkorras alandada
käesolevas määruses sätestatud iseseisvaks juurdepääsuks nõutavat vanuse alampiiri
13aastani, et vanemliku vastutuse kandja saaks 13–15aastasele luua piiratud
funktsioonidega konto. Selline konto peaks kuuluma vanemliku vastutuse kandjale,
mitte asjaomasele alaealisele. Selle erandi kohaldamine peaks sõltuma vanemliku
vastutuse kontrollimisest ja see ei tohiks kahjustada käesoleva määruse eesmärki,
võttes arvesse laste õigust kaitsele ja eraelu puutumatusele ning pidades esmatähtsaks
lapse parimaid huve. Lisaks ei tohiks see erand olla kohaldatav juhul, kui
teenusepakkujad on oma teenusetingimustes kehtestanud noorematele kui 13aastastele
oma teenustele juurde pääsemise ja nende kasutamise piirangu.
(23) Kui videojagamisplatvormi teenus on mõeldud spetsiaalselt alla 13aastastele
alaealistele, võib hooldaja erandkorras võimaldada sellisele alaealisele juurdepääsu
teenusele artiklis 7 sätestatud tingimustel üksnes hooldaja enda konto kaudu ning
hooldaja kontrolli ja järelevalve all. Selline hooldaja kontrollitav juurdepääs ei
tähenda, et konto on loonud või seda kasutab alaealine, ning seega ei ole tegemist
artikli 6 lõike 1 tähenduses juurdepääsuga konto kaudu, mille on loonud või mida
kasutab alaealine. Hooldaja kontrollitav juurdepääs võib olla korraldatud lapsepõhiste
seadete või profiilide kaudu hooldaja kontol; sellised seaded või profiilid ei tähenda, et
tegu on alaealise kontoga.
(24) Ükski käesoleva määruse säte ei kohusta teenusepakkujaid tegema oma teenust
kättesaadavaks alla 13aastastele alaealistele ega mõjuta selles vanuses alaealiste
juurdepääsu välistavate teenuste tingimusi; nende teenuste puhul kohaldatakse
jätkuvalt täielikult käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi takistada kõnealuste
alaealiste juurdepääsu. Videojagamisplatvormi teenuste eakohasusega seotud nõuded
puudutavad üksnes neid teenuseid, mille pakkujad on teinud teadliku valiku pakkuda
spetsiaalselt lastele mõeldud keskkonda, ning selle valiku suhtes kehtivad ranged
tingimused.
(25) Üha internetikesksemaks muutuvas keskkonnas on alaealiste kaitsmiseks äärmiselt
oluline, et nende internetikogemus oleks eakohane ja turvaline. Tagamaks, et
alaealised saavad kasu turvalisest digikeskkonnast, peaksid sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude, tehisarukaaslaste, üldiste
vestlusrobotite pakkujad ja tarkvararakenduste poed kehtestama asjakohased ja
proportsionaalsed meetmed, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse kõrge tase nende teenuse või süsteemi kasutamisel. Selleks peaksid
pakkujad oma teenused ja süsteemid üles ehitama alaealiste heaolu esikohale seadval
viisil, integreerides algusest peale nende struktuuri ja toimimisse eraelu puutumatuse,
ohutuse ja turvalisuse kaitse, võttes arvesse alaealiste arenevaid võimeid. Kui teenus
või süsteem on juurdepääsetav ilma registreerimise või autentimiseta, peaksid
pakkujad selle struktuuri ja seaded vaikimisi konfigureerima registreerimata või
autentimata kasutaja jaoks viisil, mis tagab alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse kõrge taseme. Pakkujad ei tohiks teha nendest nõuetest erandit enne, kui
nad on käesoleva määruse kohast vanusetuvastust kasutades kindlaks teinud, et
teenuse saaja või kasutaja on täiskasvanu.
(26) Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste puhul peaksid meetmed,
mida nende teenuste pakkujad võtavad käesolevas määruses sätestatud kohustuste
täitmiseks, tagama, et kui alaealised on loonud teenuse kasutamiseks oma konto, jääb
digikeskkond neile jätkuvalt turvaliseks. Kuigi need meetmed maandavad selliste
teenuste konkreetsetest funktsioonidest ja omadustest tulenevaid riske üle 15aastaste
ET 22 ET
alaealiste puhul, on sotsiaalvõrguteenused ja videojagamisplatvormid alla 15aastaste
alaealiste jaoks sellest hoolimata sobimatud. Nende kohustuste täitmine ei tohiks seega
mõjutada üldist piirangut, mille kohaselt sellest vanusest nooremad alaealised ei saa
oma kontot luua.
(27) Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste teatavate disainielementide
abil võidakse ära kasutada alaealiste haavatavust ning põhjustada teenuse liigset või
ülemäärast kasutamist, sund- või sõltuvuslikku käitumist, millel on kahjulik mõju
alaealiste vaimsele, emotsionaalsele ja füüsilisele heaolule. Sellised elemendid võivad
hõlmata katkematut sisutarbimist ilma sobiva katkestusvõimaluseta, videosisu
automaatesitust, automaatkerimist, automaatset taasesitust, lõputut kerimist,
kunstlikult ajastatud teateid tähelepanu taashõivamiseks, korduvat sisutarbimist
soodustavaid premeerimismehhanisme või mehhanisme, mis karistavad teenusesaajat,
kui nad korrapäraste ajavahemike järel ei naase. Sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormi teenuste pakkujad ei tohiks seetõttu põhjustada alaealiste
kokkupuudet manipuleerivate või meelitavate disainielementidega, mille peamine
eesmärk on maksimaalne sisu tarbimine, kui need elemendid võivad kahjustada
alaealiste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust või kahjustada nende sõltumatust.
Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad ei tohiks õõnestada
alaealise otsust lõpetada teenuse kasutamine või kasutada ära teenuse kasutamise
otsuse puudumist, näiteks saata teateid, mis ei ole tingitud alaealise teenusega seotud
suhtlusest või tegevusest või ei ole sellega otseselt seotud. See peaks hõlmama
olukordi, kus platvorm muudab oma käitumist kasutajate suhtes, kui kasutajad teenust
ei kasuta. Seega hõlmaks see funktsioone, millega püütakse uuesti saada kasutajate
tähelepanu selle kadumisel, näiteks teavituste saatmist teenuse jätkuva kasutamise eest
saadavate preemiate kohta. Samuti ei tohiks teenusepakkujad ergutada teenust
kasutama kindlatel aegadel või sagedamini, sealhulgas karistuste abil või preemiate
äravõtmise kaudu juhul, kui teenust ei kasutata korrapäraselt või kindlaksmääratud
ajavahemike järel. teenusepakkujad peaksid rakendama eakohaseid ajakasutuse
haldamise ja tegevusvõimekuse suurendamise abivahendeid, sealhulgas visuaalseid
märguandeid, meeldetuletusi ja muid meetmeid, mis toetavad teenuse teadlikku ja
tahtlikku kasutamist ja võimaldavad teenuse kasutamist tulemuslikult katkestada.
Kuna alaealised ise ajakasutuse haldamise abivahendeid sageli eiravad, peaksid
teenusepakkujad tagama, et need meetmed vähendavad tõhusalt teenuse kasutamist
alaealiste poolt ja et neid ei ole lihtne eirata. Lisaks peaksid sellised vahendid tagama,
et teenuse kasutamine ei vähenda alaealise uneaega. See peaks muu hulgas tõhusalt
takistama teenuse kasutamist alaealiste poolt koolis viibimise ajal ja pideva ööune ajal,
mis peaks olema eakohane ja kooskõlas teaduslike soovitustega. Pideva ööune all
tuleks mõista aega öösel, mil alaealised peaksid tavaliselt magama ja mis hõlmab
vähemalt kaheksat järjestikust tundi ajavahemikus 22.00–8.00 kohaliku aja järgi.
Koolis viibimise aega tuleks mõista ajavahemikuna, mille jooksul alaealiselt tavaliselt
eeldatakse kooliskäimist või vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele või tavale
muul viisil kohustuslikus haridustegevuses osalemist ning mida hooldajad võivad
kohandada.
(28) Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste ülesehituse ja toimimise
juures on kõige olulisem viis, kuidas teavet teenuse internetipõhises kasutajaliideses
prioriseeritakse ja esitatakse, sest see võib märkimisväärselt mõjutada alaealiste
juurdepääsu teabele, selle kasutamist ja sellega kokkupuudet. Alaealiste tõhusa kaitse
tagamiseks internetis peaksid soovitussüsteeme kasutavad sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormi teenuste pakkujad ehitama oma soovitussüsteemid üles nii, et
oleks tagatud alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Selleks
ET 23 ET
peaksid teenusepakkujad kasutama hindamisnäitajaid, mis kajastavad alaealiste puhul
kvaliteedi, ohutuse ja vaimse tervisega seotud tulemusi – näiteks näitajaid, millega
mõõdetakse, kas soovitussüsteem valib ja seab esikohale alaealise vanusele ja
arenguetapile sobivat sisu; hinnatakse süsteemi tõhusust ebaseadusliku, kahjuliku või
ohtliku materjaliga kokkupuute ennetamisel ning jälgitakse psühholoogilist heaolu
iseloomustavaid näitajaid, et hinnata mõju alaealiste vaimsele tervisele. Need näitajad
peaksid olema aluseks optimeerimiskaalutlustele, mille põhjal kavandatakse
digiplatvormide soovituseesmärke. Selleks et tagada alaealiste eraelu puutumatuse,
ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, peaksid sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormi teenuste pakkujad sisu soovitamisel pidama esmatähtsaks ja
kaalukaks kasutajate sõnaselgeid eelistusi, näiteks kasutajate tagasisidet ja suhtlust,
millest ilmnevad selgesti kasutajate nii positiivsed kui ka negatiivsed eelistused ning
mille hulka kuuluvad selgelt ja teadlikult valitud huvipakkuvad teemad, küsitlused,
teated ja muud kvaliteedipõhised signaalid. Tagamaks, et alaealistele antakse suurem
tegevusvõimekus seoses teabega, mida neile soovitatakse, peaksid
sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad vaikimisi välja
lülitama sellise teabe soovitamise, mis põhineb soovitussüsteemi poolt alaealiste
interentikäitumisest tulenevate kaudsete tegevuspõhiste signaalide alusel tehtud
valikutel. Väljend „kaudsed tegevuspõhised signaalid“ tähendab signaale ja andmeid,
mille põhjal saab tuletada kasutaja tegevusest (platvormil brausimisest) tema eelistusi,
mille määravad näiteks sisu vaatamisele kulutatud aeg ja klõpsamismismäär.
Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad peaksid tagama, et
soovitussüsteemid ei kasuta väljastpoolt teenust kogutud isikuandmeid. Samuti
peaksid sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad tagama, et
alaealised ei puutuks kokku sisuga, mis korduval kokkupuutel on kahjulik, see
tähendab, et sulgeda tuleb nn jäneseurud või filtrimullid, mis võivad ohustada nende
ohutust ja turvalisust. Jäneseuruefekt tähendab sarnaste sisusoovituste järkjärgulist
võimendumist, mis viib teenusesaajad lõputute sisuteedeni, mis võivad olla
äärmuslikud ja alaealistele kahjulikud. Filtrimulliefekt tähendab sisu sellist
järkjärgulist võimendumist, mille puhul alaealine puutub kokku peamiselt sellise sisu
või teabega, mis vähendab alaealiste kokkupuudet mitmekesise sisu või teabega.
Lisaks tuleks alaealistele anda võimalus muuta soovitussüsteeme ja neil peaks olema
võimalik sisusoovitusi spetsiaalsete vahendite abil kontrollida. Alaealistele tuleks anda
lihtne viis soovitussüsteemide lähtestamiseks, nii et nad saavad kustutada kõik
varasemad tuvastatud eelistused ning olenemata sellest, kas nad on registreeritud või
mitte, valida vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklile 38 ühe võimaluse, mis ei
põhine profiilianalüüsil, olenemata sellest, kas asjaomane pakkuja on määruse (EL)
2022/2065 artikli 33 kohaselt väga suure digiplatvormi pakkuja või mitte. Sellise
meetme tõhususe tagamiseks peaksid need pakkujad alaealistele korrapäraselt meelde
tuletama võimalust oma sisuvoog lähtestada ja tagama, et see võimalus ei ole
projekteeritud viisil, mis ahvatleks alaealisi valima profiilianalüüsil põhinevat
võimalust.
(29) Seaded tuleb kindlaks määrata nii, et tagatud oleks eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse kõrge tase, et minimeerida alaealiste internetiriske, vähendades tõenäosust,
et alaealised puutuvad kokku sisu, suhtluse või funktsioonidega, mis võivad olla
kahjulikud, sealhulgas olukorras, kus lapsed kasutavad teenust registreerimata. Selleks
peaksid sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad tagama, et
seaded, näiteks need, mis võimaldavad jälgida teenusesaajaid või teha kindlaks nende
asukoha, võimaldavad juurdepääsu mikrofonile, kontaktidele ja kaamerale või
soovitavad alaealistele muid kontosid, on alaealiste jaoks vaikimisi välistatud. Kui
ET 24 ET
kasutatakse mõnd eraelu puutumatuse seisukohast eriti tundlikku seadet, näiteks
juurdepääsu asukohale, tuleks see pärast seansi lõppu välja lülitada ning igal juhul
tuleks alaealisi selle aktiveerimisest alati teavitada. Lisaks peaksid tõuketeated olema
vaikimisi välja lülitatud ja need tuleks kavandada nii, et nad ei avaldaks kahjulikku
mõju alaealiste une- ega koolis viibimise ajale. Selleks ei tohiks tõuketeateid kunagi
saata lastele nende koolis viibimise ajal ja pideva ööune ajal, välja arvatud juhul, kui
selliste teadete näol on tegemist kiireloomuliste turvahoiatustega – näiteks seoses
konto turvalisusega – või hooldajatega suhtlemisega. Tõuketeated on seadmel
kuvatavad teated, millega teavitatakse teenusesaajat teenusega seotud käimasolevast
tegevusest, olenemata sellest, kas teenust aktiivselt kasutatakse, ja julgustatakse
seeläbi kasutajaid teenuse kasutamist jätkama. Lisaks peaksid teenusepakkujad juhul,
kui mõned seaded ja omadused võivad olla alaealistele eriti kahjulikud, muutma need
alaealistele kättesaamatuks. Sellisteks kahjulikeks omadusteks võivad olla filtrid, mis
kahjustavad alaealiste vaimset heaolu, näiteks lapse pildi ebaproportsionaalne
ilustamine, moonutamine või idealiseerimine (välja arvatud ohutud, näiteks loomi
jäljendavad filtrid), ning teistega võrdlema õhutavad omadused, näiteks need, mis
võimaldavad lastel näha, mitu korda nende sisule reageeritud on.
(30) Alaealisi tuleks kaitsta suhtlemisest tulenevate ohtude eest, sealhulgas küberkiusamise,
ahistamise, alaealiste peibutamise, seksuaalse väärkohtlemise või väljapressimise,
inimkaubitsejate ja nende eest, kes püüavad värvata alaealisi kuritegelikesse
jõukudesse või edendada vägivalda, radikaliseerumist, vägivaldset äärmuslust ja
terrorismi, kuna kurjategijad kasutavad lasteni jõudmiseks sageli digiruumi. Sellest
tulenevalt peaksid alaealiste ja registreerimata ning tundmatute teenusesaajate,
eelkõige täiskasvanute vahelist suhtlust reguleerima usaldusväärsed kaitsemeetmed.
Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad peaksid tagama, et
teave alaealise kohta, näiteks profiiliteave, elulugu, tegevus, sõprade ja jälgijate
nimekiri ning muu sarnane teave, ei ole vaikimisi kättesaadav teenusesaajatele ja igal
juhul mitte neile, kellel ei ole kontot. Alaealistel peaks olema õigus tõhusalt
kontrollida oma isikuandmete, näiteks nende profiilifoto, profiiliteabe, jagatud sisu,
kontaktide, tegevuse ja ajaloo või mis tahes muude kontol või profiilis jagatud
andmete nähtavust. Alaealiste kontaktandmeid, sealhulgas aadressi, e-posti aadressi ja
telefoninumbrit, ei tohiks teiste teenusesaajatega jagada. Alaealistel peaks olema
võimalik blokeerida mis tahes teine teenusesaaja, hallata jagatud sisu ning reguleerida
suhtlust ja sellega seotud parameetreid, nagu meeldimised ja jälgijate arv. Vaikimisi
peaks olema välja lülitatud otseülekannete või muude reaalajas toimuvate ülekannete
tegemine, samuti tuleks blokeerida juurdepääs alaealise kontoga seotud teabele nende
teenusesaajate puhul, keda ei ole sõnaselgelt vastu võetud. Tagamaks, et nende seadete
kasutamise võimalus oleks proportsionaalne, peaks see sõltuma alaealise vanusest ja
tema arenevatest võimetest, näiteks nii, et avalikud kontod ja võimalus teha
otseülekandeid oleks kättesaadavad ainult vanusepiiri ületanud lastele ja nende
hooldaja sõnaselgel nõusolekul.
(31) Digiteenuste puhul on levinud erinevad äritavad, millel võib olla eriti tugev mõju
alaealistele, kes peavad toime tulema mitmekesise, dünaamilise ja isikustatud
taktikaga, mida kasutatakse reklaamide, tootepaigutuse, virtuaalvääringute kasutamise,
mõjuturunduse, sponsorluse või tehisintellektipõhise suunamise puhul. Käesolev
määrus on kooskõlas kehtiva horisontaalse õigusraamistikuga, eelkõige Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/29/EÜ7, mida kohaldatakse täies mahus
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja
tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse
ET 25 ET
kõigi, ka alaealisi tarbijaid puudutavate äritavade suhtes, ning määruses
(EL) 2022/2065 sätestatud reklaami (artikkel 26, artikli 28 lõige 2 ja artikkel 39) ja
petuelemente (artikkel 25) käsitlevate normidega, ega piira nende kohaldamist.
Petuelementide puhul toimib määrus (EL) 2022/2065 direktiivi 2005/29/EÜ täiendava
turvavõrguna. Majandustehingud võivad ohustada teenust kasutava alaealiste ohutust
ja turvalisust, eriti kui nad ei mõista teostatava tehingu tagajärgi. Seetõttu tuleks
alaealisi internetis toimuvatest majandustehingutest selgelt teavitada. Selleks tuleks
teenuse raames tehtud ostud märgistada majandustehinguna lihtsal ja arusaadaval viisil
ning reaalajas. Virtuaalvääringud ja muud tokenid võivad samuti põhjustada
soovimatut kulutamist, mistõttu tuleks kõik ostud esitada alaealise hariliku
viibimiskoha riigi omavääringus. Lisaks peaksid sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormi teenuste pakkujad tagama, et alaealisi kui haavatavaid
kasutajaid ära ei kasutataks, ning ei tohiks oma platvormi üles ehitada viisil, mis võib
viia liigsete, impulsiivsete või soovimatute kulutusteni. See peaks eelkõige hõlmama
sisu ja seotud toodete ostmise eraldamist või lahushoidmist ning tagamist, et alaealised
ei puutu kokku aardelaegaste ja muude toodetega, mis pakuvad juhuslikke või
prognoosimatuid tulemusi või hasartmängulaadseid funktsioone.
(32) Arvestades alaealiste erilist haavatavust ning ohte, mida tehisarukaaslased ja üldised
vestlusrobotid võivad kujutada nende tervisele, ohutusele, põhiõigustele ja heaolule,
peaksid selliste tehisintellektisüsteemide pakkujad rakendama lõimitud ohutuse
meetmeid, mis arvestavad nendest süsteemidest tulenevaid eriomadusi ja riske, et
pakkuda alaealistele eakohast kogemust. Kaitsemeetmed peaksid hõlmama turvalisi
seadeid ja sõltuvusttekitava disaini keelamist. Lisaks ei tohiks alaealised kokku
puutuda süsteemi funktsioonidega, mis näitavad käitumist või simuleerivad
emotsioone või inimestevahelisi suhteid, mis tõenäoliselt tekitavad emotsionaalseid ja
muid sõltuvusi, sealhulgas juhul, kui sellised sõltuvused võivad negatiivselt mõjutada
suhteid teiste inimestega ja alaealise arengut. Selleks et sellised süsteemid ei koguks
alaealiste kohta tundlikke andmeid ega saaks aja jooksul kahjulikke suhtlusmustreid
kinnistada, peaks alaealisi hõlmava suhtluse puhul püsiv vestlusmälu olema vaikimisi
välja lülitatud, välja arvatud juhul, kui see on vajalik nende turvalisuse kaitsmiseks.
Samuti tuleks alaealistele kättesaadavaid tehisarukaaslasi ja üldisi vestlusroboteid enne
turule laskmist või kasutusele võtmist ning seejärel korrapäraste ajavahemike järel
asjakohaselt testida ja hinnata.
(33) Tehisarukaaslaste ja alaealistele kättesaadavate üldiste vestlusrobotite pakkujad
peaksid rakendama ka turustamisjärgset järelevalvet, et teha kindlaks ja maandada
riske alaealiste tervisele, ohutusele ja põhiõigustele ning nende füüsilisele, vaimsele ja
emotsionaalsele heaolule ja arengule ning hinnata kehtestatud meetmete tõhusust,
välja arvatud juhul, kui pakkuja on mikro- või väikeettevõtja. Sellega seoses tuleks
meeles pidada, et kui tehisarukaaslane või üldine vestlusrobot põhineb süsteemse
riskiga üldotstarbelisel tehisintellektimudelil, kohaldatakse nende mudelite suhtes juba
määruse (EL) 2024/1689 kohaseid konkreetseid riskijuhtimiskohustusi. Nende
mudelite pakkujate poolt tehtav süsteemne riskijuhtimine peaks hõlmama alaealiste
ohutuse ja heaoluga seotud riskide hindamist ja vajaduse korral maandamist,
sealhulgas alaealisi ohustavaid riske, mis tulenevad mudeli õiguspärasest kasutamisest
ja mudeli kasutamisest teiste isikute poolt, kes võivad alaealisi kahjustada. Seepärast
on asjakohane, et tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad tugineksid
nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja
2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate
kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/29/oj).
ET 26 ET
käesoleva määruse nõuete täitmiseks tehtavate jõupingutuste raames asjakohastele
riskimaandamismeetmetele, mida rakendatakse määruse (EL) 2024/1689 artikli 55
kohase süsteemse riskijuhtimise raames. Samamoodi võib määruse (EL) 2022/2065
artiklite 34 ja 35 kohaselt rakendatud riskihindamisi ja riskimaandamismeetmeid
arvesse võtta ka siis, kui neid rakendab sellise tehisarukaaslase või üldise vestlusroboti
pakkuja, mida kasutatakse sotsiaalvõrguteenuse või videojagamisplatvormi teenuse
funktsioonina selle teenuse osutamisel. Selliseid riskimaandamismeetmeid ei tohiks
siiski pidada käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks piisavaks.
(34) Kui tehisarukaaslane või üldine vestlusrobot toimib digiplatvormi või internetipõhise
otsingumootori funktsioonina, tuleks määruses (EL) 2022/2065 sätestatud kohustusi
jätkuvalt kohaldada nende vahendusteenuste pakkuja suhtes, kui nende kohaldamise
tingimused on täidetud. Eelkõige ei tohiks selliste funktsioonide kasutamine mõjutada
süsteemsete riskide hindamist ja maandamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist –
sealhulgas riskide puhul, mis tulenevad nende funktsioonide ülesehitusest, toimimisest
või kasutamisest –, kuivõrd need on osa digiplatvormi või internetipõhise
otsingumootori pakutavast teenusest. Selleks et tagada läbipaistvus selliste
süsteemidega suhtlemisel, peaksid selliste sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste ja internetipõhiste mängude pakkujad, mille puhul
teenuse osutamisel kasutatakse funktsioonina tehisarukaaslasi või üldisi
vestlusroboteid, rakendama ka meetmeid, mis võimaldavad alaealistel teha teadlikke
valikuid selliste kaaslaste või juturobotite kasutamise kohta ning neil peaks olema
võimalik nende kasutamisest loobuda. Need pakkujad peaksid olema kohustatud
tagama, et alaealisi ei kallutata neid süsteeme kasutama ülesehituslike elementide abil,
nagu tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite kuvamine alaealise kontaktide loetelu
ülaosas. Lisaks tuleks tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite suhtes kohaldada
kaitsemeetmeid juhul, kui neid kasutatakse funktsioonina sellise internetipõhise
mängu juures, kus võivad toimuda mängusisesed ostud.
(35) Internetipõhised mängud võivad esineda väga erinevates vormides ja need võib jagada
sellistesse kategooriatesse nagu tegevus-, seiklus-, rollimängud, strateegia-, spordi-,
simulatsioon- või mosaiikmängud ning neid mängitakse tavaliselt arvutis,
mobiilseadmes või konsooli abil. Internetipõhised mängud võivad pakkuda
alaealistele, sealhulgas puuetega alaealistele, mitte ainult meelelahutust, vaid ka
internetikeskkonda suhtlemiseks ja sotsiaalseks läbikäimiseks. Mitme mängijaga
internetipõhised mängud võimaldavad alaealistel teistega suhelda ning luua
sotsiaalseid sidemeid kasutajatega eri vanuserühmadest ja geograafilistest
asukohtadest. Samuti võivad internetipõhised mängud parandada alaealiste
koordinatsiooni, õpetada koostööd ja selliseid teemasid nagu loodusteadused,
matemaatika ja keeled. Videomänguplatvormid võimaldavad kasutajatel mängida ja
luua oma sisu või mänge ning neid laiemalt levitada. Nii videomängud kui ka
videomänguplatvormid võivad olla alaealiste jaoks ohtlikud mitmel viisil. Seda
märgiti ka laste internetiturvalisuse töörühma kaasesimeeste aruandes, milles rõhutati,
et videomängude kaudu võivad lapsed kokku puutuda kahjulike äritavadega või luua
ohtlikke kontakte ning et vanuseklassidesse jaotamise süsteemid võivad anda
vanematele ja hooldajatele suuniseid ja teavet mängude eakohasuse kohta.
(36) Arvestades alaealiste erilist haavatavust ning ohte, mida internetipõhised mängud
võivad kujutada nende eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele, on oluline, et
internetipõhiste mängude pakkujad rakendaksid alaealistele eakohase kogemuse
võimaldamiseks lõimitud ohutuse meetmeid, mis arvestavad nende internetipõhiste
mängude eriomadusi ja sellistest mängudest tulenevaid riske. Eelkõige on sellised
ET 27 ET
ohud seotud soovimatu suhtlusega videomängudes, eakohatu sisuga ja ülesehituslike
elementidega, mis võivad põhjustada sõltuvusttekitavat käitumist ja liigset kasutamist.
Avatud suhtlusvõimalusega internetipõhised mängud võimaldavad alaealistel kokku
puutuda suhtlemisest tulenevate ohtudega, sealhulgas küberkiusamise, ahistamise,
alaealiste peibutamise, seksuaalse väärkohtlemise või väljapressimise ja
inimkaubitsejatega ning nendega, kes püüavad värvata alaealisi kuritegelikesse
jõukudesse või edendada vägivalda, radikaliseerumist, vägivaldset äärmuslust ja
terrorismi, kuna kurjategijad kasutavad lasteni jõudmiseks sageli digiruumi.
Samamoodi võivad teatavad seaded põhjustada alaealiste kokkupuute sisu, suhtluse
või funktsioonidega, mis võivad olla kahjulikud, sealhulgas olukorras, kus lapsed
kasutavad teenust ilma kontota. Internetipõhiste mängude pakkujad peaksid seetõttu
kehtestama kaitsemeetmed, mis takistaksid teenuse kasutamist selleks, et ahvatleda
alaealisi looma kontakte muude teenuste kaudu, mis võivad ohustada nende eraelu
puutumatust, ohutust ja turvalisust. Selleks võiks piirata väljalinkimist, kui see võib
alaealisi ohustada, ning rakendada alaealistele suunatud hoiatussõnumeid. Ka
videomänguplatvormidel võib tekkida oht, et alaealised puutuvad kokku nende vanuse
jaoks sobimatu sisuga. Kui videomänguplatvormid võimaldavad teenusesaajatel luua
oma videomänge, peaks videomänguplatvormi pakkuja võtma kasutusele vajaliku
tarkvara ja korralduslikud meetmed, mis aitavad vastloodud videomängu pakkujal
kohaldatavaid eeskirju järgida.
(37) Internetipõhiste mängude teatavate disainielementide abil võidakse ära kasutada
alaealiste haavatavust ning põhjustada teenuse liigset või ülemäärast kasutamist, sund-
või sõltuvuslikku käitumist, millel on kahjulik mõju alaealiste vaimsele,
emotsionaalsele ja füüsilisele heaolule. Seepärast ei tohiks internetipõhised mängud
võimaldada alaealistel kasutada funktsioone, mis õõnestavad alaealise otsust lõpetada
internetipõhise mängu kasutamine või kasutavad ära mängimise alustamise otsuse
puudumist, ega funktsioone või hüvesid, mis ergutavad neid mängima korrapäraselt
või sagedamini, sealhulgas karistuste abil või hüvede äravõtmise kaudu juhul, kui nad
ei mängi korrapäraselt või kindlaksmääratud ajavahemike järel.
(38) Mis puutub viisidesse, kuidas alaealistele ohtu kujutavaid teenuseid võidakse
teenusesaajatele pakkuda, on tarkvararakenduste poed ainulaadses olukorras.. Selleks
et tagada internetikeskkonnas alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse
kõrge tase, peaksid tarkvararakenduste poodide pakkujad kehtestama vanusepiirangute
süsteemi, mis võimaldab kindlaks määrata nende teenuse kaudu levitatavate
tarkvararakenduste eakohasuse. Sellist vanusepiirangute süsteemi tuleks kohaldada iga
tarkvararakenduse puhul ning selles tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta lapse õigusi ja
parimaid huve, sealhulgas alaealiste arenevaid võimeid ja erinevaid küpsusastmeid.
Tarkvararakenduste poodide pakkujad peaksid takistama alaealiste juurdepääsu
rakendustele, mida peetakse eakohatuks, või selliste rakenduste ostmist. Selleks et
tagada vastavus kohaldatavale liidu õigusele ja liidu õiguse alusel vastu võetud
riigisisestele õigusaktidele, ei tohiks tarkvararakenduste poe pakkuja, kui ta saab teada,
et tema teenuse kaudu levitatakse tarkvararakendusi, mis kujutavad endast sisu või
koosnevad peamiselt sisust, mille puhul kehtib kohaldatava liidu õiguse või riigisisese
õiguse alusel kõrgem vanuse alampiir, lubada kõnealusest liikmesriigist pärit
alaealistel oma teenuse kaudu nendele tarkvararakendustele juurde pääseda ega neid
osta. Selleks peaksid tarkvararakenduste poodide pakkujad hindama teenusesaaja
vanust käesoleva määruse V peatüki alusel. Läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks
peaksid tarkvararakenduste poodide pakkujad tegema üldsusele selgel ja kättesaadaval
viisil kättesaadavaks teabe oma vanusepiirangute süsteemi aluseks oleva metoodika,
kriteeriumide ja allikate kohta.
ET 28 ET
(39) Tegevusjuhendid võivad olla oluliseks vahendiks alaealiste kaitsmiseks
internetikeskkonnas. Sellega seoses peaks komisjon julgustama koostama või edasi
arendama liidu tasandi vabatahtlikke tegevusjuhendeid, millega kehtestatakse ühised
meetodid ja kriteeriumid vanusepiirangute süsteemidele, et aidata kaasa selliste
süsteemide ühtlustatud toimimisele käesoleva määruse kohaldamisel, sealhulgas
tarkvararakenduste poodide pakkujate poolt. Tegevusjuhendid peaksid eelkõige
hõlbustama vanusepiirangute vastastikust tunnustamist ja järjepidevat kohaldamist
kõigis liikmesriikides, määrama kindlaks asjakohased kriteeriumid, meetodid ja
teabeallikad, mida tuleb kasutada, hinnates kõige olulisemat liiki sisu, sealhulgas
vägivaldse, seksuaalse, hasartmängualase ja enesevigastamisega seotud sisu, samuti
rakendusesiseste ostude, suhtlusest tulenevate riskide ja sõltuvusttekitavate
disainielementide eakohasust, ning kehtestama vajalikud õiguskaitsevahendid ja -
mehhanismid ning tagama läbipaistvuse koos seatud eesmärkide saavutamise
korrapärase, läbipaistva ja sõltumatu järelevalve ja hindamisega. Kui teenusepakkuja
komisjoni kutsest hoolimata keeldub (piisavaid põhjendusi andmata) osalemast sellise
käitumisjuhendi kohaldamises, võidakse seda arvesse võtta, kui otsustatakse selle üle,
kas teenusepakkuja on käesolevas määruses sätestatud kohustusi rikkunud. Pelgalt
asjaolust, et teatavat tegevusjuhendit järgitakse ja rakendatakse, ei tohiks iseenesest
järeldada, et käesolevat määrust täidetakse. Üleeuroopalise mänguteabesüsteemi
(PEGI) ja PEGI tegevusjuhendiga kehtestati osalevatele äriühingutele
vanuseklassidesse jaotamise, reklaami ja turustamise juhised ning need näitavad, et
videomängutööstus on võtnud endale kohustuse vastutustundlikul viisil üldsust
teavitada. Käesolevast määrusest tulenevad tegevusjuhendeid käsitlevad eeskirjad
võiksid olla aluseks liidu tasandil juba algatatud kaasreguleerimisalaste jõupingutuste
integreerimisele tegevusjuhendi koostamisse. See hõlmab PEGI vanusepiirangute
süsteemi (kuid mitte ainult seda), tingimusel et see tagab alaealiste eraelu
puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme, nagu on nõutud käesolevas
määruses.
(40) Internetipõhiseid mänge mängivatel alaealistel peaks olema majandustehingute puhul
samasugune kaitse nagu sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisteenuste puhul,
sealhulgas seoses virtuaalvääringute kaudu tehtavate tehingute tegeliku rahalise
väärtuse läbipaistvusega, ja kaitse kokkupuute eest muutuvate preemiasüsteemidega,
mille seos mänguhasardi ja sundkäitumisega on hästi dokumenteeritud.
Internetipõhiste mängude valdkonna tegevusjuhendid peaksid tuginema
olemasolevatele üleeuroopalistele klassifitseerimis- ja eneseregulatsiooniraamistikele
või liikmesriikide vanuseklassidesse jaotamise süsteemidele, sealhulgas nende
hiljutisele laiendamisele interaktiivsetele riskikategooriatele ja
monetiseerimistavadele, ning neid raamistikke tuleks ajakohastada, võttes arvesse
teaduse ja tehnoloogia arengut ning alaealistele tekkivaid riske. Komisjoni poolt
sobivaks loetud tegevusjuhendi järgimine võib olla tõendiks käesolevas määruses
sätestatud meetmepõhiste kohustuste täitmisest, kuid see ei tähenda, et saaks teha
erandeid määruse keeldudest.
(41) Selleks et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase
digikeskkonnas, peaksid sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste,
tehisarukaaslaste ning üldiste vestlusrobotite ja internetipõhiste mängude pakkujad
võtma kogu oma teenuse kavandamise, arendamise ja toimimise ajal arvesse laste
arenevaid võimeid, huve ja haavatavust. Seepärast peaksid kehtestatud meetmed olema
vähemalt lapsesõbralikud, kergesti mõistetavad ja kõigile alaealistele, sealhulgas
puuetega või täiendavate ligipääsetavusvajadustega alaealistele kergesti kättesaadavad.
Väga suured digiplatvormid määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 tähenduses peavad
ET 29 ET
tagama, et selline teave esitatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes
keeltes, kus teenust osutatakse. Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi
teenuste, tehisarukaaslaste ning üldiste vestlusrobotite ja internetipõhiste mängude
pakkujad peaksid samuti võimaldama alaealistel anda tagasisidet teenuse sisu,
otsingutulemuste ja neile soovitatud promptide kohta. Sellist tagasisidet tuleks arvesse
võtta ning sellel peaks olema vahetu ja püsiv mõju laste kogemustele teenuse
kasutamisel. Lisaks tuleks alaealistele anda järk-järgult võimalus mõista ja hallata oma
vaikeseadeid. Kui alaealine kaitseseadistust muudab, peaks pakkuja esitama selged
hoiatused ja pakkuma lihtsat tagasipööratavust, sealhulgas võimalust seadistust
ajutiselt muuta ja pöörduda ühe hiireklõpsuga tagasi vaikeseadete juurde. Alaealiste
eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme tagamiseks ei tohiks pakkujad
alaealisi korduvalt julgustada ega ahvatleda nende kaitsetaset alandama.
(42) Selleks et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, on
vaja kehtestada tõhusad, nähtavad ja lapsesõbralikud teavitusmehhanismid ning
mehhanismid, mis aitavad alaealistel teatada sisust, kontodest, rühmadest, omadustest
ja käitumisest, mis võivad teenuse kasutamisel kahjustada nende eraelu puutumatust ja
turvalisust. See hõlmab käesoleva määruse kohast teavitamist kontodest, mis kuuluvad
vanuse alampiirist noorematele kasutajatele. Sellised mehhanismid ei tohiks mõjutada
määruse (EL) 2022/2065 artikli 16 kohaldamist. Selleks et tagada alaealiste eraelu
puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, peaksid sellised mehhanismid
asjakohasel juhul võimaldama alaealistel esitada teate oma sõnadega ning tagama, et
alaealise identiteet jääb vaikimisi teiste teenusesaajate ja süsteemi kasutajate jaoks
konfidentsiaalseks. Alaealiste esitatud teateid tuleks käsitleda esmajärjekorras. Lisaks
peaksid alaealised saama kättesaamiskinnituse koos eakohase teabega järelmeetmete,
esialgse ajakava ja võimalike tulemuste kohta. Kõiki piiranguid, mille
teenusepakkujad on kehtestanud pärast selliseid alaealistelt saadud teateid, tuleks
asjakohasel juhul käsitada nähtavuse piiramisena vastavalt määruse (EL) 2022/2065
artikli 17 lõike 1 punktile a. Lisaks peaks alaealistel olema võimalik ebaseadusliku ja
kahjuliku sisu ja tegevusega kokku puutudes saada igakülgset ja asjakohast tuge.
Selleks peaksid sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste,
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite ning videomänguplatvormiteenuste
pakkujad tegema kättesaadavaks toetamisvahendid, mis on kergesti juurdepääsetavad
ja kohandatud alaealiste vajadustele ning mis võimaldavad suunamist riiklike
tugiteenuste juurde või ühenduse võtmist nendega, sealhulgas turvalisema interneti
keskused, lasteabi ja muud tugitelefonid, lastekaitseteenused ja vajaduse korral
õiguskaitseasutuste kontaktandmed Need toetamisvahendid tuleks ühendada ka
riiklike netiturvarakendustega, näiteks e-Enfance’i pakutava rakendusega 3018, kui
sellised rakendused on olemas, ning võimalusel Euroopa netiturvarakendusega.
Tagamaks, et alaealised on teadlikud internetikeskkonna ohtudest, tuleks neid
teavitada konkreetsetest ohtudest enne sisu postitamist või teatava sisu nähtavuse
suurendamist, näiteks enne teiste teenusesaajate postitatud sisu uuesti postitamist.
Selleks peaksid sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste,
tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite ja internetipõhiste mängude pakkujad
vajaduse korral kasutama hoiatussõnumeid või muid sobivaid meetmeid, mille
eesmärk on teavitada alaealisi enne mis tahes tegevuse sooritamist.
(43) Hooldajatel on alaealiste elus oluline roll, mis hõlmab ka nende turvalise ja teadliku
internetikasutuse toetamist. Seepärast tuleks hooldajate jaoks teha sellise toe
pakkumine lihtsamaks, andes neile selleks tööriistad. Hooldajate tööriistad on
tarkvara, omadused, funktsioonid ja rakendused, mis on loodud selleks, et aidata
alaealise hooldajatel jälgida oma alaealise tegevust internetis, tema eraelu
ET 30 ET
puutumatust, ohutust ja heaolu, austades lapse tegevusvõimekust ja eraelu
puutumatust. Hooldajate tööriistu tuleks käsitada muude lõimitud ohutusega seotud
meetmete täiendusena, kuid need ei tohiks kunagi asendada teenusepakkujate endi
kohustust tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.
Kuna vanemlik järelevalve ei ole laste tegeliku elukorralduse tõttu alati võimalik ja
hooldajad võivad puududa või mitte olla kaasatud, ei tohiks nõuete täitmine sõltuda
üksnes hooldajatest. Hooldajate tööriistad peaksid hõlmama vähemalt neid
funktsioone, mis võimaldavad teatada sisust lapse nimel, seada ekraaniajale
piiranguid, näha kontosid, mille kaudu alaealine suhtleb, ja saada nende kohta teavet,
hallata kontoseadeid ning muid funktsioone, mille abil jälgida käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluvate teenuste kasutamist, mis võivad kahjustada alaealise
eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust. Sellised funktsioonid võivad hõlmata
hooldajatele saadetavaid hoiatusi, et nad oleksid teadlikud alaealiste võimalikest
korduvatest internetipäringutest, mis on seotud enesetapu, enesevigastamise või
söömishäiretega, või nende algatatud kontaktidest või lisatud sõpradest, sealhulgas
juhul, kui sellised kontod kuuluvad täiskasvanule. Alaealise seadete haldamisel peaks
hooldajal olema võimalik valida, kui pikaks ajaks nad kavatsevad seadeid muuta.
Need tööriistad peaksid olema kohandatud alaealise vanusele, võttes asjakohaselt
arvesse nende järkjärgulist arengut. Hooldajate tööriistad peaksid olema eakohased,
kergesti juurdepääsetavad ja aktiveeritavad, tõhusad ja neist ei tohiks saada kergesti
mööda hiilida; samal ajal peaksid need austama alaealiste õigust eraelu puutumatusele,
teabele juurdepääsule ja kasvavale autonoomiale vastavalt nende arenevatele
võimetele. Näiteks peaks hooldaja saama sellist tööriista kasutada ilma teenuses kontot
loomata ning need peaksid tagama, et muudatuste tegemiseks on vaja samasuguseid
õigusi, nagu on nõutud vahendi algseks aktiveerimiseks. Alaealisi tuleks selliste
tööriistade aktiveerimisest selgelt teavitada ning nad peaksid saama selle kohta
reaalajas selget teavet, eelkõige juhul, kui kasutatakse seirefunktsioone. Väga suurte
digiplatvormide puhul määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 lõike 1 tähenduses peaks
koostalitlusvõime kolmandate isikute pakutavate hooldaja tööriistadega veelgi
suurendama kasutatavust ja tulemuslikkust kooskõlas määruse (EL) 2022/1925 artiklis
6 sätestatud tingimustega. Komisjonile tuleks anda õigus võtta kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks,
kehtestades hooldajate tööriistade kohta vajalikud eeskirjad ja tehnilised kriteeriumid.
(44) Teatavatel asutustel, organisatsioonidel ja ühendustel on eriteadmised ja pädevus
käesoleva määruse võimaliku rikkumise tuvastamiseks ja sellest teatamiseks ning
nende kaebustel võib olla positiivne mõju väljendusvabadusele ja teabevabadusele
üldiselt. Seepärast peaks hooldajatel ja alaealistel olema õigus volitada sellist asutust,
organisatsiooni või ühendust kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artiklis 86 sätestatud
tingimustega kasutama alaealise nimel käesoleva määrusega antud õigusi. Lisaks
õigusele esitada kaebus kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 53 peaks
teenusesaajatest ja süsteemide kasutajatest alaealistel ja hooldajatel ning mis tahes
asutusel, organisatsioonil või ühendusel olema õigus esitada käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluvate pakkujate vastu kaebus. Sellised kaebused tuleks
riigisiseseid hea halduse põhimõtteid järgides esitada vastavalt artiklile 27 kindlaks
määratud pädevale asutusele selles liikmesriigis, kus teenusesaaja asub või on
asutatud. Tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite suhtes tuleks kohaldada määruse
(EL) 2024/1689 artiklit 85. Võimalused digiplatvormide pakkujate otsuseid
vaidlustada ei tohiks üheski aspektis mõjutada asjaomase liikmesriigi õigusaktidega
ette nähtud võimalust pöörduda kohtu poole ega tohiks seetõttu mõjutada harta
artiklis 47 sätestatud tõhusa õiguskaitsevahendi õiguse kasutamist.
ET 31 ET
(45) Alaealiste kõrgetasemelise kaitse tagamine ei sõltu mitte ainult pakkujate kehtestatud
meetmetest, vaid väga suurte digiplatvormide pakkujate puhul ka nende suutlikkusest
tõendada III peatüki kohaselt rakendatud meetmete tõhusust asjakohase seire, testimise
ja hindamise kaudu, mis peaks olema osa määruse (EL) 2022/2065 artikli 34 kohaselt
tehtavatest riskihindamistest. Pakkujad peaksid hindamisel arvesse võtma kõige
ajakohasemat kättesaadavat teavet ning teaduslikest ja akadeemilistest allikatest
saadud teavet. Selleks et jälgida ja hinnata meetmete tõhusust aja jooksul, peaksid
pakkujad säilitama kõiki hindamisega seotud tõendavaid dokumente vähemalt kolm
aastat.
(46) Käesoleva määruse nõuetekohase kohaldamise toetamiseks peaks komisjon
julgustama ja hõlbustama vabatahtlike liidu tasandi tegevusjuhendite väljatöötamist,
rakendamist, korrapärast läbivaatamist ja kohandamist, kaasates vajadusel
sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude,
tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite pakkujad ning pädevad asutused,
kodanikuühiskonna organisatsioonid ja muud asjaomased sidusrühmad. Kõnealustes
tegevusjuhendites tuleks sätestada selged eesmärgid, need peaksid sisaldama
konkreetseid kohustusi ja teavituskorda, mis on proportsionaalsed pakkujate suuruse ja
suutlikkusega, ning kajastama tõeselt asjaomaste teenuste eripära ning kõigi osaliste,
eelkõige alaealiste vajadusi ja huve. Pärast konsulteerimist Euroopa digiteenuste
nõukoja ja Euroopa tehisintellekti nõukojaga peaks komisjon nende vastavat pädevust
arvestades hindama, jälgima ja hindama, kas sellised tegevusjuhendid on piisavad, et
aidata kaasa käesoleva määruse täitmisele.
(47) Selguse, lihtsuse ja tõhususe huvides ning käesoleva määruse tõhusa kohaldamise ja
täitmise tagamiseks peaksid sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste,
internetipõhiste mängude, tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad, kellel
ei ole liidus tegevuskohta, määrama omale õigusliku esindaja liikmesriigis, kus nad
oma teenuseid või süsteeme pakuvad. Lihtsustamise eesmärgil peaks sellistel
pakkujatel, kes on juba määranud esindaja määruse (EL) 2022/2065 või määruse
(EL) 2024/1689 alusel, olema võimalik seda kohustust täita, laiendades kõnealuse
esindaja volitusi, et need hõlmaksid kõiki käesoleva määruse alusel tehtud otsuste
vastuvõtmise, täitmise ja täitmise tagamisega seotud küsimusi.
(48) Võttes arvesse alaealisi internetis varitsevate valdkonnaüleste riskide muutuvat laadi,
mida tingib pidev innovatsioon, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, et muuta keelde seoses tavadega,
mille eesmärk on ergutada või mille puhul võib eeldada, et need ergutavad alaealisi
kasutama teenust sõltuvuslikul viisil või ülemääraselt, meetmeid, mis tagavad
soovitussüsteemide sellise ülesehituse, mis tagab alaealiste eraelu puutumatuse,
ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme; vaikeseadeid, mis tagavad alaealiste kontode
privaatsuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme; meetmeid, mis tagavad alaealiste
privaatsuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme alaealiste ja muude teenusesaajate
vaheliste kontaktide puhul, meetmeid, millega piiratakse alaealiste jagatud teabe
nähtavust ja nende suhtlust teiste teenusesaajatega, meetmeid, millega tagatakse
tehisarukaaslastele ja üldistele vestlusrobotitele juurdepääsu omavate alaealiste tervise,
ohutuse, põhiõiguste ja heaolu kõrgetasemeline kaitse, meetmeid, millega tagatakse
alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase internetipõhistes
mängudes, ning alaealiste tegevusvõimekuse tagamise meetmeid. Selle eesmärk on
tagada, et lõimitud ohutuse meetmed on jätkuvalt tõhusad ja peavad tavadega sammu.
Sellised muudatused peaksid piirduma alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse tagamiseks vajalikuga.
ET 32 ET
(49) Selleks, et kontrollida vanemlikku vastutust olukorras, kus hooldaja loob alaealise
huvides konto, peaksid pakkujad saama kasutada liikmesriikide tasandil avalikult
kättesaadavatest andmebaasidest – näiteks haridusega seotud andmebaasidest või
rahvastikuregistrist – pärinevaid signaale, mis kinnitaksid, et vastav täiskasvanu on
kõnealuse alaealise hooldaja. Lisaks võivad pakkujad teatavatel juhtudel juba olla
saanud signaali, et täiskasvanu on alaealise hooldaja, näiteks kui asjaomane alaealine
ja vastav täiskasvanu on varem teenust kasutanud. Lisaks peaks täiskasvanutel olema
võimalik ise kinnitada, et nad teostavad vanemlikku vastutust. Kui selline kinnitus on
esitatud, peaksid pakkujad tegema mõistlikke jõupingutusi, et kontrollida, kas
täiskasvanu on asjaomase alaealise hooldaja. Sellist kontrolli tuleks teha viisil, mis
järgib andmekaitse põhimõtteid, eelkõige võimalikult väheste andmete kogumist nn
teabetu tõestuse kasutamise kaudu, ning see ei tohiks kaasa tuua isikuandmete
täiendavat töötlemist, mis võimaldab teha kindlaks asjaomase täiskasvanu või alaealise
isiku või teda jälgida. See ei piira meetmeid, mida pakkuja peaks saama võtta, et täita
oma määruse (EL) 2022/2065 artiklist 18 tulenevat kohustust. Komisjonile tuleks anda
õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte käesoleva
määruse muutmiseks, et täpsustada, missugused tõendid ja signaalid kinnitaksid
vanemlikku vastutust. Komisjonil peaks olema võimalik täiendavalt uurida tehnilisi ja
tegevusnõudeid seoses võimalusega lisada ELi vanusekontroll vanemliku vastutuse
kontrollimise vahendite hulka.
(50) Kasutaja vanuse hindamine on vajalik selleks, et tulemuslikult täita käesolevas
määruses sätestatud kohustusi, mis on seotud sotsiaalvõrguteenuste kasutajaks
registreerimisega, vanusepiiri kehtestanud videojagamisplatvormidega, juurdepääsuga
eakohatutele tarkvararakendustele ning alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse kõrge taseme tagamisega lõimitud ohutuse meetmete abil. Kasutatavad
meetodid peaksid olema täpsed (täpsust tuleks korrapäraselt hinnata asjakohaste,
selgete ja avalikult kättesaadavate parameetrite alusel tegelikes tingimustes ning see
peaks võimaldama õigesti kindlaks määrata, kas kasutaja on vanusekünnise ületanud),
usaldusväärsed (et meetod oleks usaldusväärne, see peaks pärinema usaldusväärsest
allikast, olema igal ajal pidevalt kättesaadav ja töötama erinevates tegelikes
tingimustes), usaldusväärsed (neist ei tohiks olla lihtne kõrvale hoida) ning ei tohiks
olla sekkuvad (ei tohiks nõuda teenusesaajatelt oma identiteedi, täpse vanuse või
muude isikuandmete avalikustamist, kui on kindlaks tehtud, et asjakohane
vanusekünnis on saavutatud) ega diskrimineerivad (valitud meetod peaks olema
asjakohane ja kättesaadav kõigile kasutajatele, olenemata puudest, keelest, etnilisest
kuuluvusest, soost, usulisest kuuluvusest või vähemusse kuulumisest). Kui
vanusetuvastuslahendused ei vasta nendele nõuetele, ei tohiks neid pidada käesoleva
määruse nõuetele vastavaks. Teenusesaajate endi kinnitus ei ole käesoleva määruse
järgimiseks piisav vanusetuvastuslahendus ning seda ei tohiks iseenesest pidada
asjakohaseks ega tõhusaks meetmeks vanuse usaldusväärsel kindlaksmääramisel
alaealiste kaitse eesmärki silmas pidades.
(51) Käesoleva määruse nõuded vanusetuvastuse kohta ei tohiks piirata määruse
(EL) 2016/679 kohaldamist, eelkõige selle artikli 5 lõike 1 punktides b ja c sätestatud
eesmärgi piiramise ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtete ning
lõimitud ja vaikimisi andmekaitse nõuete kohaldamist. Eelkõige ei tohiks käesoleva
määruse nõuded viia selleni, et kohaldamisalasse kuuluvad teenusepakkujad säilitavad,
omandavad või töötlevad rohkem isikuandmeid, kui on rangelt tehniliselt vajalik
selleks, et hinnata, kas teenusesaaja on alaealine. Lisaks ei tohiks kohaldamisalasse
kuuluvad teenusepakkujad seda teavet edasi töödelda ega kombineerida seda
lisaandmetega ühelgi muul eesmärgil. Andmekaitsekohustusi tuleks kohaldada nii
ET 33 ET
kohaldamisalasse kuuluvate teenusepakkujate kui ka vanusetuvastusega seotud
kolmandate isikute, näiteks vanusetuvastuslahenduste pakkujate suhtes. Eraelu
puutumatuse ja andmekaitse kõrgeima taseme tagamiseks peaksid kasutatavad
vanusetuvastuslahendused põhinema tipptasemel tehnoloogial ja teabetu tõestuse
meetodil.
(52) Selleks et vältida tarbetuid pingeid kasutajate jaoks ja piirata vanuse hindamist
nõudvaid juhtumeid, peaks tarkvararakenduste poodide pakkujatel ning teenuste ja
süsteemide pakkujatel, kelle suhtes kohaldatakse III peatükis sätestatud kohustusi,
olema võimalik salvestada kontoga seoses vanusesignaal, mis kinnitab, et kasutaja on
teatava vanusekünnise juba ületanud. Tarkvararakenduste pakkujate puhul tähendab
see, et vanusetuvastust ei ole vaja kasutajate puhul, kes on sama või madalama
künnisega tarkvararakendustele juurdepääsul või nende ostmisel juba tõestanud, et nad
on vanusepiiri ületanud. Selliste vanusesignaalide kaudu töödeldavad isikuandmed
peaksid piirduma sellega, mis on rangelt vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, ning
neid ei tohiks kasutada ühelgi muul eesmärgil.
(53) Vanusetuvastus on üldmõiste, mis hõlmab erinevaid vanusetuvastusmeetodeid,
sealhulgas nii vanuse kontrollimist kui ka vanuse hindamist. Tagamaks, et
teenusesaajad on saavutanud miinimumvanuse, või kui tegemist on lapsesõbraliku
teenusega, peaksid sotsiaalvõrguteenuste või videojagamisplatvormi teenuste
pakkujad, kes peavad kohaldama juurdepääsu edasilükkamist, võtma konto loomise
hetkeks kasutusele asjakohased vanusekontrollilahendused. Selleks et hõlbustada
nõuete täitmist ning edendada kogu liidus usaldusväärset, koostalitlusvõimelist ja
eraelu puutumatust säilitavat lähenemisviisi vanusekontrollile, peaksid
teenusepakkujad kasutama üksnes ELi vanusekontrollilahendusi, mis põhinevad ELi
vanusetõendil, mille vastavus komisjoni soovitusega (EL) 2026/1035 loodud ELi
vanusekontrollisüsteemi nõuetele on tõendatud ja mis on loetletud ELi
vanusekontrollilahenduste ELi loetelus ja ELi vanusetõendite pakkujate ELi loetelus.
ELi vanusekontrollilahendust, millele teenusepakkujad tuginevad, peaks pakkuma
sõltumatu kolmas isik. Tõhusaks vanusekontrolliks vajalikud standardid ja
kriteeriumid on sätestatud ELi vanusekontrollisüsteemis ning kõiki kolmandaid
isikuid, kelle vastavus selle süsteemi nõuetele on tõendatud, tuleks käsitada kehtiva
vanusetõendi pakkujana. Selleks et tagada eraelu puutumatuse, turvalisuse, täpsuse,
usaldusväärsuse ja mittesekkumise kõrgeim tase, loetakse vanusetõendite ja
vanusekontrolli lahenduste pakkujate puhul määruses sätestatud vanuse hindamise
kohustuse täitmiseks ainult ELi vanusekontrollilahenduste ja ELi vanusetõendite
kasutamine. Need ELi vanusekontrollilahendused ja ELi vanusetõendid peaksid
vastama ELi vanusekontrollisüsteemi nõuetele, näiteks teabetu tõestuse kasutamine, et
vältida identiteedi jälgimist ja seostatavust internetis. Kui on kindlaks tehtud, et
vanusetõendite ja vanusekontrollilahenduste pakkujad vastavad nendele nõuetele, ja
liikmesriigid on neist teatanud, tuleks nad kanda ELi vanusetõendite pakkujate loetellu
ja ELi vanusekontrollilahenduste pakkujate loetellu.
(54) III peatükis sätestatud lõimitud ohutuse nõuete täitmiseks peaks pakkujatel olema
lubatud kasutada vanuse kontrollimise asemel ka alternatiivseid
vanusetuvastuslahendusi, kui need tagavad täpsuse, usaldusväärsuse, turvalisuse,
stabiilsuse, sekkumatuse, eraelu puutumatuse ja mittediskrimineerimise kõrge taseme.
(55) Kui lõigetes 1 ja 4 osutatud teenuste ja süsteemide saajad leiavad, et vanusetuvastuse
tulemus ei ole õige, peaks neil olema kasutada tõhus ettevõttesisene kaebuste
menetlemise mehhanism. See mehhanism peaks võimaldama esitada kaebusi
elektrooniliselt ja tasuta ning olema kergesti kättesaadav ja kasutajasõbralik. Tõhusa
ET 34 ET
õiguskaitse tagamiseks peaksid pakkujad käsitlema selliseid kaebusi hoolikalt,
erapooletult ja põhjendamatu viivituseta. Kui operatsioonisüsteemi pakkuja on
kooskõlas käesoleva määrusega saanud kasutaja vanusesignaali, peaks pakkuja
kasutaja nõusolekul võimaldama kõnealuse vanusesignaali jagamist kohaldamisalasse
kuuluvate pakkujatega, kui seda on vaja käesoleva määruse järgimiseks. See ei tohiks
kaasa tuua muude andmete töötlemist peale nende, mida on rangelt vaja käesoleva
määruse järgimiseks. See operatsioonisüsteemide pakkujate kohustus ei tohiks piirata
pakkujate kohustust hinnata ja kontrollida vanust, et teha kindlaks, kas vanusesignaal
on saadud kooskõlas käesoleva määruse nõuetega.
(56) Selleks et tagada kogu liidus ühetaolised tingimused ELi vanusekontrollisüsteemi
kohaldamiseks, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada ELi
vanusekontrollisüsteemi toimimiseks vajalikud spetsifikatsioonid, sealhulgas
menetlused ELi vanusekontrollilahenduste ja avaliku sektori asutuste väljastatud ELi
vanusetõendite vastavuse tõendamiseks ja hindamiseks.
(57) Selleks et tagada ühtsed tingimused alternatiivsete vanusetuvastuslahenduste
kohaldamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu
artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates
kindlaks nõuded ja spetsifikatsioonid, mida on vaja tagamaks, et
vanusetuvastuslahendus saavutab täpsuse, usaldusväärsuse, turvalisuse, töökindluse,
vähese sekkumise, eraelu puutumatuse ja mittediskrimineerimise kõrge taseme, ning
kehtestades nõuded, mida on vaja, et tagada vanusesignaalide turvaline, privaatsust
säilitav ja koostalitlusvõimeline jagamine.
(58) Selleks et kasutada tulemuslikult võimalust luua alaealise huvides vanemakonto ja
kasutada tulemuslikult hooldajatele mõeldud tööriistu käesoleva määruse alusel,
peavad vanemliku vastutusega täiskasvanutele olema kättesaadavad sellise vanemliku
vastutuse tõendamiseks vajalikud vahendid. Seepärast tuleks liikmesriikidelt nõuda, et
nad looksid vähemalt ühe eraelu puutumatust säilitava elektroonilise vahendi, mille
abil hooldaja saab hankida ja esitada tõendi vanemliku vastutuse kohta alaealise
suhtes. Seda tehes peaksid liikmesriigid tagama, et sellised vahendid põhinevad
riigisisese õiguse alusel loodud autentsetel teabeallikatel, on hooldajale tasuta ega
hõlma muu vanemlikku vastutust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemist pakkujatele
või üldsusele peale kinnituse vanemliku vastutuse olemasolu kohta. Sellised eraelu
puutumatust tagavad elektroonilised vahendid peaksid olema reaalselt kättesaadavad
kõigile nende territooriumil elavatele hooldajatele ja alaealistele, sealhulgas puuetega
inimestele, piiratud digijuurdepääsu või -oskustega isikutele ning haavatavas olukorras
olevatele isikutele, nagu pagulased ja ümberasustatud perekonnad.
(59) Ühtegi alaealist ei tohiks jätta ilma käesoleva määruse kohasest kaitsest ja ühtegi
hooldajat selle kasutamise võimalusest perekonna haldusliku, sotsiaalse või elukohaga
seotud olukorra tõttu. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et vanemliku vastutuse
tõendeid võivad saada ka perekonnad, kelle olukord ei kajastu tavapärastes
perekonnaseisukannetes, muu hulgas pagulased ja ümberasustatud perekonnad ning
saatjata alaealiste seaduslikud hooldajad, tuginedes pädevate asutuste välja antud
otsustele või tõenditele.
(60) Tulemuslikuks vanusekontrolliks kogu liidus on vaja, et teenusesaajatel oleks
juurdepääs sobivatele vahenditele vanusetõendi saamiseks. Ilma vanusetõendita ei ole
teenusesaajatel juurdepääsu teenustele üksnes seetõttu, et neil puudub juurdepääs
vahenditele oma vanuse tõendamiseks. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et
nende territooriumil on vanusetõendite saamiseks olemas erinevad vahendid, näiteks
ET 35 ET
biomeetrilised isikutunnistused ja passid, digiidentiteedisüsteemid, kolmandate isikute
rakendused või kohapealne vanusekontroll. Liikmesriigid peaksid tagama, et need
vanusetõendi saamise vahendid võimaldavad saajatel tõendada oma vastavust
käesoleva määrusega kehtestatud vanusekünnistele. See peaks hõlmama ka nooremate
laste vanusetõendit. Lisaks peaksid liikmesriigid tagama, et ELi
vanusekontrollilahendus on kättesaadav tasuta. Liikmesriigid peaksid määrama
avaliku sektori asutused, kes sertifitseerivad ELi vanusekontrollilahendusi ja ELi
vanusetõendeid. Selleks peaksid liikmesriigid esitama komisjonile nende territooriumil
määratud avaliku sektori asutuste nimed ja aadressid ning nende hilisemad
muudatused ja komisjon peaks selle teabe üldsusele kättesaadavaks tegema. Samuti
peaksid liikmesriigid põhjendamatu viivituseta teavitama komisjoni ELi
vanusekontrollilahendustest ja ELi vanusetõenditest, mille vastavus ELi
vanusekontrollisüsteemi nõuetele on sertifitseeritud, ning vastavast
vastavussertifikaadist, samuti sellise sertifikaadi mis tahes hilisemast peatamisest või
tühistamisest. Selleks et tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühetaoline
kohaldamine kogu liidus, peaksid kõik liikmesriigid tunnustama artikli 30 lõikes 1
osutatud loeteludesse kantud ELi vanusekontrollilahendust või ELi sertifitseeritud
vanusetõendit. Seepärast ei tohiks liikmesriigid piirata ega takistada oma territooriumil
sellise ELi vanusekontrollilahenduse kasutamist, mille mõni muu liikmesriik on juba
kõnealusesse loetellu kandnud.
(61) Käesoleva määrusega kehtestatud vanusenõudeid tuleks reaalselt kohaldada nii uute
kui ka olemasolevate kontode suhtes. Selliste teenuste ja süsteemide pakkujad, mille
puhul kohaldatakse vanuse alampiiri, peaksid seetõttu tegema asjakohase ajavahemiku
jooksul kindlaks, kas teenuste saajad või süsteemide kasutajad, kellel on olemasolevad
kontod, on jõudnud kohaldatava vanuse alampiirini. Pakkujatelt ei tohiks nõuda uue
vanusekontrolli tegemist, kui nad suudavad suure kindlusega tuvastada, et kohaldatav
vanuse alampiir on juba saavutatud, sealhulgas asjakohasel juhul olemasoleva konto
loomise kuupäeva alusel. Sama põhimõtet tuleks kohaldada juhul, kui pakkujad
peavad vanemliku vastutuse kindlaksmääramiseks hindama vanust, et eristada
täiskasvanuid alaealistest, ning tarkvararakenduste poodide pakkujate puhul, et
alaealised ei pääseks ligi rakendustele, mis on mitteeakohased või mille puhul kehtib
kohaldatava liidu õiguse või liidu õiguse kohaselt vastu võetud riigisisese õiguse
alusel vanusepiirang, ega saaks neid osta. Selle lähenemisviisi eesmärk on vältida
olukorda, kus kõigilt teenusesaajatelt nõutakse vanusekontrolli või vanusetuvastuse
läbimist, ehkki suure kindlusega võib eeldada, et kasutaja on täiskasvanu, näiteks
sellise usaldusväärse teabe alusel nagu varem seaduslikult omandatud
krediitkaardiandmed. Suur kindlus peaks põhinema eeldatavatel tegelikel tulemustel
kogu kasutajaskonnas. Selleks et hõlbustada tulemuslikku järelevalvet selle üle, kuidas
väga suurte digiplatvormide pakkujad neid nõudeid rakendavad, peaksid need
pakkujad eelnevalt kindlaks määrama, kuidas nad kavatsevad neid nõudeid
olemasolevate kontode puhul järgida ja kuidas nad kavatsevad asjakohastele eranditele
tugineda.
(62) Selleks et tagada olemasolevate kontode vanuse alampiiriga seotud kohustustele
vastavusse viimine, peaksid väga suurte digiplatvormide pakkujad esitama enne
kuuekuulise ajavahemiku lõppu pädevale asutusele üksikasjaliku rakenduskava, mis
kinnitab nõutavat suurt kindlust. Selleks tuleks kavas esitada olemasolevate kasutajate
vanuse kindlaksmääramiseks kasutatava kogu protsessi skemaatiline kirjeldus koos
selge ülevaatega igast tehnilisest vahendist või meetmest ja selle aluseks olevatest
otsustuseeskirjadest. Asjakohasel juhul tuleks seda toetada usaldusväärsete tõenditega
toimimise kohta tegelikes tingimustes, mis on saadud kogu kasutajabaasi statistiliselt
ET 36 ET
esindusliku valimi põhjal (valimi esinduslikkust asjaomaste vanusesignaalide puhul
tuleks tõendada), ning see peaks näitama täpsust ja tagasivõtmist alaealiste saajate
puhul, samuti täieliku eksimismaatriksiga koos granulaarsete vanuserühmadega ning
koos kirjeldusega selle kohta, kuidas valim ja vanusemärgised saadi. Kui erandkorras
tuginetakse konto loomise aastale, tuleks kavas esitada ka empiirilised tõendid ja anda
statistiline kindlus, et see üks signaal on piisav järeldamaks, et kasutaja on jõudnud
nõutavasse miinimumikka. Kavas tuleks kirjeldada ka seda, kuidas pakkuja jälgib
eeldatava tulemuslikkuse saavutamist, näiteks rakendamisjärgse auditi abil. Lisaks
sellele tuleks kavas näidata, et kavandatavad meetmed vastavad käesoleva määruse
üldistele vanusetuvastuse põhimõtetele, mille hulka kuuluvad täpsus, usaldusväärsus,
turvalisus, töökindlus, vähene sekkumine, eraelu puutumatus ja
mittediskrimineerimine.
(63) Tunnistades, et alaealiste tõhus kaitse ei nõua mitte ainult reguleerivaid meetmeid,
vaid ka teadlikkust, haridust ja võimestamist, peaksid liikmesriigid kehtestama
riiklikud strateegiad, mis põhinevad komisjoni 11. mai 2022. aasta teatisel Euroopa
Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Laste ja noorte digikümnend: uus lastele parema interneti loomise
Euroopa strateegia“ (BIK+) ja selle turvalisema interneti keskuste võrgustikul; see
hõlmab teadlikkuse suurendamise meetmeid, lapsi, hooldajaid ja haridustöötajaid
toetavaid abitelefone ning vihjeliine kahtlustatavast ebaseaduslikust sisust teatamiseks.
Eelkõige peaksid liikmesriigid edendama alaealiste digikirjaoskust, et nad oleksid
vanuse alampiirini jõudmise ajaks võimelised mõistma käesoleva määrusega
reguleeritavaid internetikeskkonna riske, kasutama digiteenuseid ja -süsteeme ohutult
ja kriitiliselt ning kasutama teadlikult kaitsevahendeid, seadistusi ja tööriistu, mille
pakkujad peavad kättesaadavaks tegema. Kooskõlas komisjoni 10. veebruari 2026.
aasta teatisega Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Küberkiusamise vastane tegevuskava
„Turvalisem küberruum – tugevam liit““ peaksid alaealised ja nende hooldajad saama
riiklikul tasandil lihtsalt, tasuta ja konfidentsiaalselt kasutada kanaleid, mille kaudu
alaealised võivad taotleda abi seoses käesolevas määruses käsitletud kahjulike
nähtustega (sh soovimatu kontakt ja küberkiusamine). Need kanalid peaksid täiendama
käesoleva määruse kohaselt pakutavaid aruandlus- ja toetusvahendeid, suutma
pakkuda kiiret abi ja suunama alaealisi riiklikul tasandil kättesaadavate täiendavate
toetusallikate juurde. Neid tegevusi, sealhulgas turvalisema interneti keskuste
tegevust, peaks olema võimalik toetada liidu rahaliste vahenditega, mis tehakse
kättesaadavaks mitmeaastase finantsraamistiku alusel loodud asjaomaste liidu
programmide ja vahendite, näiteks riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade raames.
Tulemusliku rakendamise toetamiseks peaksid liikmesriigid teavitama võetud
meetmetest komisjoni ja komisjon peaks hõlbustama parimate tavade vahetamist
liikmesriikide vahel.
(64) Käesolevas määruses tuleks täpsustada määruse (EL) 2022/2065 teatavaid sätteid.
Selleks et tagada käesoleva määruse tulemuslik järelevalve ja täitmise tagamine, tuleks
määruse (EL) 2022/2065 IV peatükki kohaldada niivõrd, kui asjaomaste sätetega
reguleeritakse kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvate vahendusteenuste
osutajate tegevust. Komisjonil peaks olema ainupädevus teha järelevalvet selliste
käesolevas määruses sätestatud kohustuste üle, mida kohaldatakse väga suurte
digiplatvormide pakkujate suhtes määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 tähenduses, ning
tagada nende kohustuste täitmine.
ET 37 ET
(65) Selleks et vältida kattuvusi ja tagada kooskõla kehtiva horisontaalse raamistikuga,
mida kohaldatakse tehisintellektisüsteemide suhtes määruse (EL) 2024/1689 alusel,
peaks käesolevas määruses sätestatud tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite
konkreetsete ohutusnõuete täitmise tagamine põhinema määruses (EL) 2024/1689
sätestatud järelevalve- ja täitmise tagamise raamistikul ning menetlustel.
(66) Internetipõhiste mängude pakkujate suhtes, kes on videomänguplatvormid,
kohaldatakse määruse (EL) 2022/2065 kohast järelevalvet ja täitmise tagamise
struktuuri. Selleks et tagada kooskõla käesoleva määruse kohase täitmise tagamisega,
peaks videomängudena käsitatavate internetipõhiste mängude pakkujate järelevalve
eest vastutav pädev asutus olema selle liikmesriigi pädev asutus, kus on pakkuja
peamine tegevuskoht.
(67) Selleks et tagada õiguskindlus ja normide järjepidev kohaldamine kogu liidus ning
vältida siseturu killustumist erinevate riigisiseste tõlgenduste tõttu, ei tohiks
liikmesriikide ametiasutused teha otsuseid, mis on vastuolus komisjoni poolt
käesoleva määruse alusel tehtud otsustega. Komisjon, digiteenuste koordinaatorid ja
asjakohasel juhul pädevad asutused peaksid tegema tihedat koostööd ja koordineerima
oma meetmeid, millega tagada ühelt poolt käesoleva määruse ning teiselt poolt
määruste (EL) 2022/2065 ja (EL) 2024/1689 sidus, tulemuslik ja üksteist täiendav
täitmine, tuginedes muu hulgas määruse (EL) 2022/2065 IV peatükis sätestatud
koostöö- ja järjepidevusmehhanismidele.
(68) Komisjon peaks eesmärgiks seadma, et lõplik otsus võetaks vastu 90 päeva jooksul
alates sellest, kui algatatakse menetlus seoses käesoleva määruse kahtlustatava
rikkumisega. Samuti peaks ta edastama oma esialgsed järeldused asjaomasele
pakkujale 30 päeva jooksul alates menetluse algatamisest.
(69) Komisjoni käsutuses peaksid olema kõik käesolevast määrusest tulenevate ülesannete
täitmiseks vajalikud vahendid, nii personal, oskusteave kui ka rahalised vahendid.
Selleks et tagada käesoleva määruse alusel liidu tasandil piisavaks järelevalveks
vajalike vahendite olemasolu, peaks komisjon nõudma iga-aastast järelevalvetasu –
mille suurus tuleks kindlaks määrata igal aastal – sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste, tarkvararakenduste poodide ja tehisarukaaslaste ning
üldiste vestlusrobotite pakkujatelt, kelle üle tal on pädevus teha järelevalvet seoses
käesoleva määruse II–V peatüki järgimisega ja keda määruse (EL) 2022/2065 artikli
33 kohaselt käsitatakse väga suurte digiplatvormidena. Iga-aastane järelevalvetasu,
mida nõutakse käesoleva määruse täitmise tagamiseks nende pakkujate puhul, tuleks
lisada järelevalvetasule, mida nõutakse sellistelt väga suurte digiplatvormide
pakkujatelt vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklile 43. Sarnaselt viimati nimetatud
järelevalvetasuga peaks käesoleva määruse kohasest iga-aastasest järelevalvetasust
tulenev sihtotstarbeline välistulu katma komisjoni kulutused täiendavatele
inimressurssidele, sealhulgas ametnikele, lepingulistele töötajatele ja riiklikele
ekspertidele. Lisaks tuleks käesoleva määrusega kehtestatud järelevalvetasu
ülemmäära käsitleda koos määruses (EL) 2022/2065 sätestatud ülemmääraga ning see
peaks tagama, et komisjoni koguressursid on piisavad tema käesolevast määrusest ja
määrusest (EL) 2022/2065 tulenevate ülesannete täitmiseks.
(70) Käesoleva määruse kohase iga-aastase järelevalvetasu kogusumma peaks hõlmama
kulusid, mis on seotud komisjoni konkreetsete volituste ja ülesannetega järelevalve,
seire, uurimise ja nõuete täitmise tagamise vallas seoses käesoleva määrusega
hõlmatud väga suurte digiplatvormide ja otsingumootorite pakkujatega. Eelkõige
peaks see hõlmama ELi vanusekontrollisüsteemi loomise, hooldamise ja käitamisega
ET 38 ET
seotud kulusid, sealhulgas rahastust, mis on seotud ELi vanusekontrollilahenduse
kasutuselevõtuga kõikjal ELis ning eksperditeadmiste ja suutlikkuse arendamisega
vastavalt artiklile 36. Individuaalne iga-aastane järelevalvetasu ei tohiks aga ületada
väga suure digiplatvormi iga pakkuja puhul üldist ülemmäära, võttes arvesse
asjaomas(t)e teenus(t)e pakkuja majanduslikku suutlikkust.
(71) Komisjon peaks käesoleva määruse alusel iga-aastase järelevalvetasu nõudmisel
kohaldama määruse (EL) 2022/2065 artiklis 43 sätestatud norme ja põhimõtteid.
(72) Võttes arvesse lastekaitse tähtsust, peaks komisjon koostöös digiteenuste
koordinaatorite ja nõukojaga arendama liidu eksperditeadmisi ja suutlikkust seoses
käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste järelevalvega.
(73) Arvestades seda, kui oluline on käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate
teenuste ja süsteemide mõju alaealiste kaitsele, võib olukord, kus pakkuja ei taga
eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrget taset ega täida kiiresti tema suhtes
kohaldatavaid erikohustusi, tõsiselt mõjutada suurt hulka alaealisi, kes kasutavad
nende teenuseid või süsteeme eri liikmesriikides, ning põhjustada olulist kahju; lisaks
võib sellise olukorra õigeaegne tuvastamine ja kõrvaldamine olla väga keeruline.
Komisjon peaks koostöös pädevate asutustega arendama liidu eksperditeadmisi ja
suutlikkust, muu hulgas looma teadmiste jagamise võrgustikud, et reageerida kiiresti
sellistele alaealiste kaitset mõjutavatele intsidentidele. Selliseid intsidente tuleks
käsitada ELis või väljaspool seda toimuvate kiiresti muutuvate olukordadena, millel
on internetimõõde ja eeldatav seos käesoleva määruse kohaldamisalaga ning mis
mõjutavad tõsiselt ja negatiivselt alaealiste eraelu puutumatust, ohutust, turvalisust või
tervist ja heaolu liidus osutatava teenuse puhul ning nõuavad viivitamatut reageerimist
– näiteks ohtlikud või kahjulikud väljakutsed, mis alaealiste seas levivad ja neid
otseselt ohustavad. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koordineerida pädevate
asutuste eksperditeadmisi ja ressursse ning neile tugineda, näiteks analüüsides alaliselt
või ajutiselt konkreetseid suundumusi või küsimusi, mis kerkivad esile seoses nende
kiiresti muutuvate olukordadega, mis mõjutavad alaealiste tervist, heaolu, eraelu
puutumatust, ohutust ja turvalisust. Liikmesriigid peaksid tegema sellise suutlikkuse
arendamisel komisjoniga koostööd, muu hulgas lähetama vajaduse korral töötajaid,
ning aitama kaasa liidu ühise järelevalvesuutlikkuse loomisele, samuti
halduskokkuleppele, milles sätestatakse menetlused kiire reageerimise hõlbustamiseks
alaealiste kaitset mõjutava intsidendi korral. Liikmesriigid peaksid kehtestama riikide
ametiasutustele valmisoleku miinimumtasemed, et tagada korrapärased sidekanalid
asjaomaste riikide ametiasutuste ja kolmandate isikute vahel ning kaardistada ja
vajaduse korral luua intsidentidele reageerimise protokollid riiklikul tasandil.
(74) Käesolevas määruses austatakse hartas tunnustatud põhiõigusi, sealhulgas lapse õigusi,
ja liidu õiguse üldpõhimõteteks olevaid põhiõigusi. Seepärast tuleks käesolevat
määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende põhiõigustega, muu hulgas era- ja
perekonnaelu austamisega, mis on sätestatud harta artiklis 7, isikuandmete kaitsega,
mis on sätestatud harta artiklis 8, väljendus- ja teabevabadusega, sealhulgas
meediavabaduse ja meedia mitmekesisusega, mis on sätestatud harta artiklis 11,
diskrimineerimiskeeluga, mis on sätestatud harta artiklis 21, ning lapse õiguste
austamisega, mis on sätestatud harta artiklis 24. Käesolevas määruses sätestatud
volituste kasutamisel peaksid kõik asjaomased avaliku sektori asutused olukordades,
kus on tekkinud asjakohaste põhiõiguste konflikt, tagama nende õiguste õiglase
tasakaalu kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.
ET 39 ET
(75) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata kaasa siseturu nõuetekohasele
toimimisele ning tagada lastele kõrgetasemeline eraelu puutumatus, turvalisus ja
ohutus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, sest üksi tegutsedes ei suuda nad
saavutada vajalikku ühtlustamist ega koostööd, küll aga saab seda meetmete
territoriaalse ja isikulise kohaldamisala tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit
võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei
lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(76) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 2
konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse
[KUUPÄEV],
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1. Reguleerimisese
Käesolev määrus aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja tagab liidus alaealiste
kõrgetasemelise kaitse internetis, kehtestades ühtlustatud normid alaealistele turvalise ja
võimestava internetikeskkonna tagamiseks, sealhulgas tarbijakaitse põhimõtte. Sellega
täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EL) 2022/2065 ning täiendatakse määrust
(EL) 2024/1689. Eelkõige kehtestatakse käesoleva määrusega:
a) ühtlustatud vanuse alampiir sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste
konto loomiseks;
b) ühtlustatud ohutusnõuded sotsiaalvõrguteenustele, videojagamisplatvormi teenustele,
videomänguplatvormidele ja tarkvararakenduste poodidele ning ühtlustatud
ohutusnõuded alaealiste kaitseks internetis videomängude, tehisarukaaslaste ja
üldiste vestlusrobotite puhul;
c) ühtlustatud eeskirjad vanusetuvastuse kohta internetis.
Artikkel 2. Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste alaealistele kättesaadavate teenuste või
süsteemide pakkujate suhtes:
a) sotsiaalvõrguteenused;
b) videojagamisplatvormi teenused;
c) tarkvararakenduste poed;
d) internetipõhised mängud;
e) operatsioonisüsteemid;
f) tehisarukaaslased;
g) üldised vestlusrobotid.
2. Lõike 1 punktides a–e osutatud teenuste puhul kohaldatakse käesolevat määrust
teenusepakkujate suhtes olenemata nende asukohast, kui nad pakuvad neid teenuseid
teenusesaajatele, kelle asukoht on liidus või kes asuvad liidus.
ET 40 ET
3. Lõike 1 punktides f ja g osutatud tehisintellektisüsteemide puhul kohaldatakse
käesolevat määrust liidus selliseid tehisintellektisüsteeme turule laskvate või
kasutusele võtvate pakkujate suhtes, olenemata sellest, kus need pakkujad on
asutatud või asuvad.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste teenuste ja süsteemide pakkujate suhtes:
a) mittetulunduslikud internetientsüklopeediad;
b) mittetulunduslikud haridus- ja teadusteabehoidlad;
c) teenused ja süsteemid, millel on peamiselt hariduslikud eesmärgid ning mida
käitavad haridusasutused või -organisatsioonid või mida käitatakse nende
nimel;
d) avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise ja jagamise platvormid, välja arvatud
juhul, kui platvorm ise on käesoleva määruse või määruse (EL) 2024/1689
kohaldamisalasse kuuluv tehisintellektisüsteem;
e) teenused ja süsteemid, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja mida käitatakse
üksnes teadusliku ja uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil;
f) teenused ja süsteemid, mille on välja töötanud ning mida arendavad ja käitavad
avaliku sektori asutused ning mis on mõeldud kasutamiseks üksnes neile
asutustele või nende nimel.
5. Kui see on põhjendatud teenusest või süsteemist tuleneva võimaliku ohuga alaealiste
eraelu puutumatusele, ohutusele ja turvalisusele või kui teenus või süsteem kujutab
endast sellist riski, mis on samaväärne või väiksem kui lõikes 4 juba osutatud
teenustest või süsteemidest tulenev risk, on komisjonil õigus võtta kooskõlas
artikliga 40 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõiget 4, lisades
erandiga hõlmatud teenuste ja süsteemide loetellu muud liiki teenuseid või süsteeme
või eemaldades sellest loetelust teenuseid või süsteeme.
6. Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste ja videomänguplatvormide
pakkujad, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõiget 1 ja
kes täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi, loetakse kõnealusele artiklile
vastavaks käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes, sealhulgas seoses
tehisintellektisüsteemidega, mis võetakse kõnealuse teenuse osutamisel kasutusele
määruse (EL) 2022/2065 artikli 28 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate
digiplatvormide funktsioonina.
7. Käesolev määrus ei piira selliste normide kohaldamist, mis on sätestatud muude liidu
õigusaktidega, mis reguleerivad siseturul vahendusteenuste osutamise muid aspekte,
ning liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse siseturul tehisintellektisüsteemide
suhtes, muu hulgas järgmistega:
a) direktiiv 2010/13/EL8;
b) tarbijakaitset ja tooteohutust käsitlev liidu õigus, sealhulgas direktiivid
2005/29/EÜ, 2011/83/EL, (EL) 2019/770, nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ ning
määrused (EL) 2019/1020, (EL) 2023/988 ja (EL) 2024/1689;
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia
teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta
(audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2010/13/oj).
ET 41 ET
c) isikuandmete kaitset käsitlev liidu õigus, eelkõige määrus (EL) 2016/679 ja
direktiiv 2002/58/EÜ;
d) direktiiv (EL) 2024/13859.
Artikkel 3. Mõisted
1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõisteid „digiplatvorm“,
„teenusesaaja“, „internetipõhine kasutajaliides“ ja „soovitussüsteem“ määruse
(EL) 2022/2065 artiklis 3 määratletud tähenduses.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõisteid „sotsiaalvõrguteenus“,
„videojagamisplatvormi teenus“ ja „tarkvararakenduste pood“ määruse
(EL) 2022/1925 artiklis 2 määratletud tähenduses. Neid teenuseid käsitatakse
käesoleva määruse kohaldamisel digiplatvormina määruse (EL) 2022/2065 artikli 3
punkti i tähenduses.
3. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõisteid „tehisintellektisüsteem“ ja
„üldotstarbeline tehisintellektisüsteem“ määruses (EL) 2024/1689 määratletud
tähenduses; käesoleva määrusega reguleeritud tehisintellektisüsteemidega seoses
kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 3 punktis 3 määratletud mõistet „pakkuja“.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse mõistet „operatsioonisüsteem“
määruse (EL) 2022/1925 artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses.
5. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi täiendavaid mõisteid:
a) „alaealine“ või „laps“ – alla 18aastane füüsiline isik;
b) „hooldaja“ – isik, kellel on kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt alaealise
suhtes vanemlik vastutus;
c) „tehisarukaaslane“ – tehisintellektisüsteem, sealhulgas üldotstarbeline
tehisintellektisüsteem, mis pakub püsivat ja personaliseeritud suhtlust või
seltsi, mis simuleerib või hõlbustab sotsiaalset, emotsionaalset või
isikutevahelist suhet kasutajaga;
d) „üldine vestlusrobot“ – üldotstarbeline tehisintellektisüsteem, millel on üldised
vestlusfunktsioonid vahetuks suhtlemiseks kasutajatega ning mis on võimeline
pakkuma abi mitmete valdkondade ja ülesannete puhul; see määratlus ei hõlma
tehisintellektisüsteeme, mille vestlusfunktsioon piirdub eriteenuse või -
ülesande või eelnevalt kindlaks määratud funktsioonide kogumiga, nagu
spetsialiseeritud klienditeenindus, äritegevus, tehniline tugi või tehingu-,
haridus-, teabeotsingu-, tööstus- või tootmisotstarbelised
tehisintellektirakendused;
e) „internetipõhised mängud“ – videomäng või videomängude platvorm;
f) „videomäng“ – direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b
määratletud infoühiskonna teenus, mis võimaldab teenusesaajatel osaleda koht-
või kaugpääsuga rakenduse abil, sealhulgas kasutades püsivat andmekandjat, ja
mis hõlmab suhtlust kasutajaliidese või sisendseadme abil, et saada
simuleeritud keskkonnas mängimise või meelelahutuse eesmärgil kuvarilt
visuaalset tagasisidet;
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1385, mis käsitleb
naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (ELT L, 24.5.2024, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1385/oj).
ET 42 ET
g) „videomänguplatvorm“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i
määratletud digiplatvorm, mis hõlmab suhtlust kasutajaliidese või
sisendseadme abil, et saada kuvarilt simuleeritud keskkonnas visuaalset
tagasisidet [mängimise või meelelahutuse eesmärgil];
h) „vanusekontroll“ – protsess või süsteem, mille abil tehakse isikut tõendavast
dokumendist või muust usaldusväärsest ja kontrollitud identifitseerimisallikast
saadud teabe põhjal suure kindlusega kindlaks, kas teenuse saaja või süsteemi
kasutaja on jõudnud teatavasse vanusesse või teatava vanusepiirini;
i) „vanusetuvastus“ – meetodite kogum, mida saab kasutada füüsilise isiku
vanuse kindlaksmääramiseks, hindamiseks või kontrollimiseks ning mis
hõlmab vanuse hindamist ja kontrolli ega hõlma teenusesaaja enda kinnitust;
j) „vanusesignaal“ – mis tahes andmed, atribuut, token, mandaat või muu teave,
mis on esitatud, edastatud või loodud isiku vanuse, vanusepiiri või
vanusevahemiku kindlakstegemiseks, kontrollimiseks või tõendamiseks;
k) „ELi vanusekontrollilahendus“ – vanusekontrollilahendus, mis vastab ELi
vanusekontrollisüsteemi nõuetele ning mille on sertifitseerinud avaliku sektori
asutus ja mis on kantud ELi vanusekontrollilahenduste loetellu pärast seda, kui
liikmesriik on sellest teatanud;
l) „ELi vanusetõendite pakkujate ELi loetelu“ – komisjoni koostatud ja avaldatud
loetelu pakkujatest, kes väljastavad ELi vanusetõendeid;
m) „ELi vanusekontrollilahenduste ELi loetelu“ – komisjoni koostatud ja
avaldatud loetelu ELi vanusekontrollilahendustest, mis on tunnistatud ELi
vanusekontrollisüsteemile vastavaks ja millest liikmesriigid on teatanud;
n) „ELi vanusekontrollisüsteem“ – komisjoni rakendusmääruse (EL) 2025/1569
artikli 2 lõikes 4 määratletud atribuutide tõendamise kava, mis hõlmab norme,
mida kohaldatakse ELi vanusekontrollilahenduste ja ELi vanusetõendite
pakkujate suhtes, nende heakskiitmine ja lisamine ELi vanusetõendite
pakkujate ELi loetellu ning ELi vanusekontrollilahenduste sertifitseerimine
nende lisamiseks ELi vanusekontrollilahenduste ELi loetellu;
o) „vanusetõend“ – määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punktis 44 määratletud
elektrooniline tõend, mis võimaldab autentida asjaolu, et selle omanik on
teatavas vanuses, vastab teatavale vanusepiirile või kuulub teatavasse
vanusevahemikku;
p) „hooldajatele mõeldud tööriistad“ – tarkvara, funktsioonid või rakendused,
mille eesmärk on aidata hooldajatel jälgida alaealiste tegevust internetis, et
tagada nende eraelu puutumatus, ohutus ja heaolu.
Artikkel 4. Kõrvalehoidmise vältimine
Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude,
tarkvararakenduste poodide, operatsioonisüsteemide, tehisarukaaslaste ja üldiste
vestlusrobotite pakkujatel ei ole lubatud:
a) tegeleda ühegi tegevusega, mis vähendab nende käesoleva määruse kohaste
kohustuste täitmise tõhusust, olenemata sellest, kas selline tegevus on lepingulist,
kaubanduslikku, tehnilist või muud laadi või seisneb tegevuspõhiste meetodite või
liidese disaini kasutamises;
ET 43 ET
b) teha teadlikult ja tahtlikult mis tahes muid toiminguid, mille otsene või kaudne
eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine käesolevast määrusest tulenevatest
kohustustest, et vältida nende kohustuste täitmist.
Artikkel 5. Vastavuskavast teatamine ja selle sõltumatu auditeerimine
1. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad, keda määruse
(EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt käsitatakse väga suure digiplatvormina,
teavitavad nelja kuu jooksul pärast seda, kui neile on teatatud otsusest käsitada neid
määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt väga suure digiplatvormina, komisjonile
vastavuskavast, milles kirjeldatakse üksikasjalikult käesoleva määruse II–V peatükis
sätestatud kohustuste täitmist.
Esimeses lõigus osutatud pakkujate puhul, keda määruse (EL) 2022/2065 artikli 33
kohaselt juba käsitatakse väga suure digiplatvormina, toimub selline teavitamine 30
päeva jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.
Kõnealuste teavituste tõendavate dokumentide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis
määruse (EL) 2022/2065 artikli 34 lõiget 3.
2. Selleks et komisjon saaks hinnata, kas lõikes 1 osutatud pakkujad täidavad II–V
peatükis sätestatud kohustusi, tellivad need pakkujad oma kulul ühe või mitme
sõltumatu audiitori käest auditi vastavuskava kohta, millest on lõike 1 kohaselt
teavitatud. Sõltumatutel audiitoritel peavad olema eksperdid, kellel on tõendatud
teadmised järgmistes alaealiste kaitsega seotud valdkondades:
a) lastekaitse ja lapse õiguste kaitse;
b) pediaatria ja lapsepsühhiaatria;
c) arenguteadus;
d) vanusetuvastus;
e) internetipõhiste kasutajaliideste ja soovitussüsteemide kavandamine;
f) andmekaitse ja andmete turvalisus.
3. Käesoleva artikli kohaselt tehtavate auditite ning sõltumatute audiitorite ja nende
palgatud ekspertide suhtes kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EL) 2022/2065
artikli 37 lõikeid 2 ja 3. Auditi kulud kannab asjaomane pakkuja. Need kulud ei tohi
ületada turuhindu, mis on kehtestatud audiitorite tehtavate võrreldavate hindamiste
jaoks.
Lõikes 1 osutatud pakkujad teevad sõltumatute audiitoritega koostööd ja annavad
neile täieliku juurdepääsu teabele, andmetele, dokumentidele ja personalile, mis on
auditi seisukohast oluline.
Pakkujad tagavad, et iga töötaja või töövõtja, kes on sõltumatu audiitoriga suhelnud,
on kaitstud pakkuja mis tahes vaenuliku tegevuse eest.
4. Pakkuja poolt lõike 2 kohaselt tellitud sõltumatud audiitorid:
a) hindavad pakkuja poolt lõike 1 kohaselt esitatud vastavuskavasid, pidades
silmas II–V peatükis sätestatud kohustusi;
b) edastavad aruande kavandi pakkujale, kes võib esitada märkusi 15 päeva
jooksul alates selle kättesaamisest;
ET 44 ET
c) esitavad kahe kuu jooksul alates vastavuskava kättesaamisest üheaegselt nii
komisjonile kui ka pakkujale lõpparuande, milles võetakse arvesse punkti b
kohaselt saadud märkusi ja tehakse kindlaks selles kirjeldatud
vastavusmeetmetes esinevad puudused.
5. Asjaomane pakkuja avaldab pärast lõike 4 punktis c osutatud lõpparuande
kättesaamist põhjendamatu viivituseta selle kokkuvõtte, mis ei sisalda
konfidentsiaalset teavet.
6. Kui komisjon jõuab lõike 4 punktis c osutatud lõpparuande põhjal tehtud otsuses
järeldusele, et vastavuskava sisaldab puudusi, esitab asjaomane pakkuja komisjonile
ja sõltumatule audiitorile 30 päeva jooksul alates komisjoni otsuse kättesaamisest
parandusmeetmete kava, milles esitatakse üks või mitu parandusmeedet iga
tuvastatud puuduse jaoks.
Pakkuja määrab iga parandusmeetmete kavas sisalduva parandusmeetme
rakendamiseks kindlaks mõistliku ajavahemiku, mis ei tohi olla pikem kui 60 päeva.
Sõltumatu audiitor kontrollib parandusmeetmete rakendamist ning annab sellest
komisjonile ja asjaomasele pakkujale aru.
7. Kui komisjon hindab, kas lõikes 1 osutatud pakkujad täidavad käesoleva määruse II–
V peatükis sätestatud kohustusi, on tal õigus võtta arvesse lõikes 1 osutatud
vastavuskava, lõike 4 punktis c osutatud lõpparuannet ja lõike 6 kohaselt edastatud
parandusmeetmeid või muud teavet, mida komisjon võib asjakohaseks pidada.
8. Ei lõike 4 punktis c osutatud lõpparuanne ega ükski komisjoni meede või nende
puudumine seoses kõnealuse lõpparuande või vastavuskavaga kujuta endast järeldust
käesoleva määruse II–V peatükis sätestatud kohustuste täitmise kohta ega piira
komisjonil käesoleva määruse või määruse (EL) 2022/2065 alusel olevaid volitusi.
9. Pakkujad esitavad pärast lõike 1 kohast esimest teavitamist määruse (EL) 2022/2065
artikli 34 kohaselt tehtava iga-aastase riskihindamise raames igal aastal aruande
käesoleva määruse II–V peatükis sätestatud kohustuste täitmise kohta.
Käesoleva määruse II–V peatükis sätestatud kohustuste täitmist käsitletakse määruse
(EL) 2022/2065 artikli 37 kohaselt tehtavates sõltumatutes auditites.
10. Käesolev artikkel ei piira käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2022/2065
tulenevaid komisjoni volitusi, muu hulgas õigust võtta ajutisi meetmeid.
11. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks käesoleva
artikli kohaselt tehtavate auditite vormid ja metoodika. Nimetatud rakendusaktid
võetakse vastu artiklis 39 osutatud menetluse kohaselt.
II PEATÜKK. ALAEALISTE SOTSIAALVÕRGUTEENUSTE JA
VIDEOJAGAMISPLATVORMI TEENUSTE KONTODE LOOMISE JA
KASUTAMISE EDASILÜKKAMINE
I JAGU. Alaealiste juurdepääsu edasilükkamine
Artikkel 6. Kontode loomise ja kasutamise edasilükkamine
1. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad ei luba alla
15aastasel füüsilisel isikul luua selle teenuse kontot ega kasutada seda teenust konto
ET 45 ET
kaudu, mis on selle isiku jaoks loodud või talle omistatud, kui teenus ohustab alla
15aastase alaealise eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust.
Teenust käsitatakse alla 15aastaste eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust
ohustavana, kui see vastab mõnele järgmistest tingimustest:
d) võimaldab teenusesaajatel, kellel on juurdepääs teenusele konto kaudu,
edastada sisu reaalajas määramata arvule teistele teenusesaajatele, muu hulgas
audiovisuaalse sisu otseülekande abil;
e) võimaldab teenusesaajatel, kellel on juurdepääs teenusele konto kaudu, võtta
ühendust, suhelda ja olla muul viisil kontaktis teiste teenusesaajatega, kes ei
kuulu teenusesaaja olemasolevate kontaktide või tellimuste hulka;
f) kasutab soovitussüsteemi, mis põhineb määruse (EL) 2016/679 artikli 4
punktis 4 määratletud profiilianalüüsil;
g) kasutab soovitussüsteemi, mis soovitab või pakub eelisjärjekorras teenust
kasutavale teenusesaajale, kellel on juurdepääs teenusele konto kaudu, kontakte
või teavet, mida ei ole esitanud üks teenusesaaja olemasolevatest kontaktidest
või tellimustest;
h) kasutab või pakub funktsioone, kasutajaliidese disaini või omadusi, mis on ette
nähtud selleks või mille puhul võib mõistlikult eeldada, et need võimaldavad
katkematut sisutarbimist, mis stimuleerivad suhtlust teenuse, sisu või teiste
teenusesaajatega või edastavad automaatseid teateid, mille eesmärk on
julgustada kasutajat teenuse kasutamist alustama või jätkama.
2. Erandina lõikest 1 võivad sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste
pakkujad lubada hooldajatel luua piiratud funktsioonidega kontod üle 13aastastele ja
alla 15aastastele alaealistele, et võimaldada neile juurdepääsu teenusele sellise
piiratud konto kaudu. Sellised kontod vastavad vähemalt järgmistele tingimustele:
a) artiklis 20 sätestatud hooldajate tööriistad on alati aktiveeritud;
b) hooldajatel on võimalik seada ajapiirang, mille jooksul saab teenusele või
süsteemile selle konto kaudu juurde pääseda ning mis ei ületa ühte tundi
päevas;
c) hooldajatel on võimalik potentsiaalseid uusi kontakte eelnevalt heaks kiita ja
seada konto kontaktiks olevate teiste teenusesaajate või kasutajate arvule
ülempiir.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohase alaealise konto loomisel võtab sotsiaalvõrguteenuste
ja videojagamisplatvormi teenuste pakkuja meetmeid, et teha vastavalt artiklile 26
kindlaks, kas konto loonud isikul on kõnealuse alaealise suhtes vanemlik vastutus,
ning kontrollida vastavalt artikli 28 lõikele 1, kas teenusesaaja on saanud
13aastaseks.
4. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate teenuste pakkujad teevad kuue
kuu jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise algust kindlaks, ega nende
teenusele juurdepääsuks kasutatavate olemasolevate kontode omanike vanus ei ole
alla 15 aasta. Kui selgub, et olemasolevate kontode omanikud on alla 15aastased,
blokeerivad asjaomaste teenuste pakkujad nende teenusesaajate või -kasutajate
kontod, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on sellest vanusest nooremad, või kelle
vanust ei ole võimalik kindlaks teha.
ET 46 ET
5. Kui lõike 1 kohaldamisalasse kuuluvate teenuste pakkujad töötlevad isikuandmeid
vastavalt määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktile a, tuleks käesoleva artikli
sätteid kohaldada paralleelselt kõnealuse määruse artiklis 8 sätestatud
vanusepiirangutega.
6. Komisjon võib kooskõlas artikliga 40 võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu
delegeeritud õigusakte, millega muuta ja täiendada käesoleva artikli lõikes 1
sätestatud tingimusi, et lisada uusi omadusi ja funktsioone või muuta olemasolevaid
omadusi või funktsioone, mis kujutavad endast alaealise eraelu puutumatusele,
ohutusele ja turvalisusele internetis ohtu, mis on samaväärne käesoleva artikli lõikes
1 sätestatud tingimustest tulenevate ohtudega.
II JAGU. Hooldaja kontrollitav juurdepääs alla 13aastaste alaealiste puhul
Artikkel 7. Hooldaja kontrollitav juurdepääs alla 13aastaste alaealiste puhul
1. Videojagamisplatvormi teenuse pakkujad, kelle teenus on mõeldud spetsiaalselt alla
13aastastele alaealistele, võivad erandkorras lubada alla 13aastase alaealise piiratud
juurdepääsu teenusele hooldaja enda konto kaudu, kui on täidetud kõik järgmised
tingimused:
a) selline hooldaja kontrollitav juurdepääs toimub üksnes hooldaja enda konto
kaudu ning alaealisele ei looda ega omistata kontot;
b) sellist juurdepääsu võimaldatakse ja kontrollitakse artiklis 20 osutatud
hooldajate tööriistade või hooldaja kontol või hooldaja seadmes olevate muude
vanemliku kontrolli seadete abil;
c) pakkuja annab oma tingimustes sõnaselgelt alla 13aastastele alaealistele loa
juurdepääsuks, näidates selles selgelt ära selliste alaealiste vanusevahemiku,
kes tohivad hooldaja nõusolekul teenusele juurde pääseda;
d) pakkuja on koostanud ja avaldanud vähemalt ühes liikmesriigi ametlikus keeles
ja oma internetipõhise kasutajaliidese avalikult kättesaadavas osas hinnangu
teenuse või selle asjakohaste osade mõju kohta teatavasse vanusevahemikku
kuuluvatele alaealistele, hinnanud riske ja asjakohasel juhul näidanud, kuidas
selliseid riske on asjaomaseid vanuserühmi arvesse võttes tulemuslikult
maandatud. III peatükis sätestatud nõuete täitmine ei tähenda automaatselt
selliste riskide tulemuslikku maandamist;
e) pakkuja on oma internetipõhise kasutajaliidese avalikult kättesaadavas osas
selgelt ja läbipaistvalt ära näidanud, millist sisu või käitumist ei peeta teenuse
puhul teatavas vanusevahemikus eakohaseks või peetakse alaealiste eraelu
puutumatust, ohutust ja turvalisust kahjustavaks;
f) juurdepääsu punkti e kohaselt kindlaks tehtud sisule ei anta alla 13aastastele
alaealistele;
g) olemasolevaid omadusi ja funktsioone kohandatakse järk-järgult vastavalt
alaealise vanusele, mis on teatatud lõike 4 punkti b kohaselt;
h) kõik isikupärastamisfunktsioonid ja soovitussüsteemid ning teiste
teenusesaajate jagatud sisu otsimise funktsioonid on välja lülitatud ja neid ei
saa aktiveerida, välja arvatud juhul, kui punktis d osutatud hindamine näitab, et
nende aktiveerimine on alaealise huvides ega mõjuta mingil viisil negatiivselt
alaealise eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust.
ET 47 ET
2. Ühtegi käesoleva artikli sätet ei saa mõista nii, nagu kohustaks see pakkujat lubama
juurdepääsu alla 13aastastele alaealistele või annaks igale alaealisele või hooldajale
õiguse kasutada teenust, mille tingimused sellist juurdepääsu ei luba või kui teenuse
kasutamise suhtes kohaldatakse kõrgemat vanuse alampiiri vastavalt ELi õigusele või
ELi õigusega kooskõlas olevale riigisisesele õigusele.
3. Konto, mille kaudu võimaldatakse lõike 1 kohaselt hooldaja kontrollitud
juurdepääsu, loob, registreerib ja seda hoiab ainuisikuliselt hooldaja. Alaealine, kellel
on juurdepääs teenusele hooldaja konto kaudu, ei tohi olla pakkujaga sõlmitud
lepingu pool. Pakkuja võtab meetmeid, et teha kooskõlas artikliga 26 kindlaks, kas
lõike 1 kohaselt juurdepääsu võimaldav hooldaja on asjaomase alaealise suhtes
vanemliku vastutuse kandja.
4. Käesoleva artikli kohaselt ette nähtud hooldaja kontrollitava juurdepääsu ülesehitus
ja toimimine ei piira ebaproportsionaalselt alaealise õigust eraelu puutumatusele ning
toetab alaealise autonoomiat ja teovõimet vastavalt alaealise arenevatele võimetele.
Käesoleva artikli kohaselt tagatud hooldaja kontrollitav juurdepääs peab vastama
vähemalt järgmistele tingimustele:
a) artikliga 20 ette nähtud tööriistad hooldajatele on vaikimisi aktiveeritud;
b) hooldaja teatab selle alaealise vanuse, kellele juurdepääs võimaldatakse, ning
alla 3aastasele alaealisele juurdepääsu ei võimaldata;
c) hooldajal on võimalik määrata alaealisele maksimaalne päevane
juurdepääsuaeg, mis ei tohi olla pikem kui üks tund;
d) hooldajal peab olema võimalik teha järelevalvet alaealisele kuvatava või
soovitatava sisu üle, võttes arvesse alaealise õigust eraelu puutumatusele ja
pidades esmatähtsaks alaealise huve;
e) hooldajal on võimalik heaks kiita, piirata ja eemaldada teisi teenusesaajaid,
kellega alaealine võib hooldaja konto kaudu suhelda;
f) hooldajal on igal ajal võimalik alaealise juurdepääs peatada.
5. Käesoleva artikli kohane hooldaja kontrollitav juurdepääs lõpetatakse, kui alaealine
saab 13aastaseks; see määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 4 punkti b kohaselt
teatatud vanuse alusel. See ei mõjuta konto loomist vastavalt artikli 5 lõikele 2, kui
kõnealuse artikli tingimused on täidetud.
6. Komisjon võib kooskõlas artikliga 40 võtta käesoleva määruse muutmiseks vastu
delegeeritud õigusakte, millega kohandada lõigetes 1 ja 4 sätestatud tingimusi
vastavalt tehnika ja teaduse arengule, kui selliste muudatustega säilitatakse alaealise
eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kaitse internetis tasemel, mis on
samaväärne käesoleva artikli lõigetes 1 ja 4 sätestatud tingimustega tagatud
tasemega.
III PEATÜKK. LÕIMITUD OHUTUS
I JAGU. Lõimitud ohutusega seotud üldine kohustus
Artikkel 8. Lõimitud ohutusega seotud üldine kohustus
1. Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude,
tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite ja tarkvararakenduste poodide pakkujad
tagavad alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme,
ET 48 ET
olenemata sellest, kas need teenused või süsteemid on juurdepääsetavad konto
kaudu, sealhulgas artikli 5 lõikes 3 ja artikli 6 lõikes 3 sätestatud kontode kaudu.
Selliste teenuste või süsteemide pakkujad kavandavad need teenused ja süsteemid
vaikimisi kooskõlas käesolevas peatükis sätestatud nõuetega ning kalduvad neist
nõuetest kõrvale alles pärast seda, kui nad on V peatüki kohase vanusetuvastuse abil
kindlaks teinud, et teenusesaaja või süsteemi kasutaja on täiskasvanu.
2. Käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmine ei piira sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormi teenuste pakkujate kohustust kontode loomine vastavalt
artiklile 6 edasi lükata ega videojagamisplatvormi teenuste pakkujate kohustust
tagada vajaduse korral alaealistele hooldaja kontrollitav juurdepääs vastavalt artiklile
7.
3. Kui sotsiaalvõrguteenuste või videojagamisplatvormi teenuste pakkujad kasutavad
nende teenuste pakkumisel funktsioonina tehisarukaaslasi või üldisi vestlusroboteid,
kohaldatakse selliste tehisintellektisüsteemide suhtes üksnes III, V ja VI jaos
sätestatud kohustusi.
II JAGU. Sotsiaalvõrguteenustega ja videojagamisplatvormi teenustega seotud
kohustused
Artikkel 9. Sõltuvust tekitav disain
1. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad ei kavanda,
korralda ega käita oma teenuseid viisil, mis soodustab või mille puhul võib
mõistlikult eeldada, et see soodustab sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi
teenuste kompulsiivset või ülemäärast kasutamist alaealiste poolt.
2. Teenuse kompulsiivset või ülemäärast kasutamist alaealiste poolt lõike 1 tähenduses
soodustavad järgmised omadused:
a) see võimaldab sisu automaatset esitamist ja katkematut tarbimist ilma tegelike
ja korrapäraste katkestusteta, mis laseksid alaealisel hinnata oma valmisolekut
tarbida rohkem sisu;
b) see paneb alaealise kahtlema oma otsuses lõpetada teenuse kasutamine või ei
anna talle võimalust sellist otsust teha, näiteks teadete abil, mis ei ole tingitud
alaealise suhtlusest või tegevusest teenuse kasutamisel või ei ole sellega
otseselt seotud;
c) see motiveerib alaealisi sisu jagama või sisu reaalajas määramata arvule
teenusesaajatele edastama või premeerib neid sellise tegevuse eest;
d) see motiveerib korrapärastel aegadel või sagedasemat kasutamist, muu hulgas
karistamise või eeliste äravõtmise abil, kui teenust ei kasutata korrapäraselt või
kindlaksmääratud ajavahemike järel.
3. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad kehtestavad
tõhusad meetmed, et tagada:
a) alaealiste ajaliselt piiratud juurdepääs teenustele;
b) teenuse alaealiste poolse kasutamise katkestamine.
Sellised meetmed kavandatakse viisil, mis kaitseb alaealiste koolis viibimise aega ja
pideva ööune aega.
ET 49 ET
Artikkel 10. Soovitussüsteemid
1. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad, kes kasutavad
soovitussüsteeme, kavandavad soovitatava teabe ja optimeerivad oma
soovitussüsteeme alaealistele viisil, mis tagab alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse
ja turvalisuse kõrge taseme.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks tagavad soovitussüsteeme
kasutavad sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad, et
soovitussüsteemi optimeerimisel ei kasutata ära alaealise haavatavust ega tähelepanu
ning et see hõlmab hindamisparameetreid, mis kajastavad kvaliteedi ning alaealiste
ohutuse ja vaimse tervisega seotud tulemusi; selleks võtavad nad vähemalt järgmisi
meetmeid:
a) tagavad, et soovitussüsteemid peavad teabe soovitamisel kõige tähtsamaks ja
kaalukamaks kasutaja esitatud selgeid eelistusi;
b) lülitavad vaikimisi välja soovitussüsteemi soovitatava teabe, mis põhineb
kaudsetel kasutuspõhistel signaalidel alaealiste käitumise kohta internetis;
c) tagavad, et soovitussüsteemid ei tugine alaealiste isikuandmetele, mis on
kogutud väljastpoolt teenust;
d) tagavad, et alaealised ei puutuks kokku soovitussüsteemide soovitatud teabega,
mis võib ohustada nende eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust, sealhulgas
juhul, kui sellega puututakse kokku korduvalt.
3. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamiseplatvormi teenuste pakkujad, kes kasutavad
soovitussüsteeme, pakuvad ja kuvavad nähtaval kohal tööriistu, mis võimaldavad
alaealistel:
a) muuta või kontrollida soovitussüsteemi parameetreid, muu hulgas kustutada
hõlpsasti kõik varem määratud eelistused;
b) valida vähemalt ühe soovitussüsteemi suvandi, mis ei põhine määruse (EL)
2016/679 artikli 4 punktis 4 määratletud profiilianalüüsil.
Esimeses lõigus osutatud tööriistad ei tohi olla kavandatud nii, et need ahvatleksid
alaealisi valima profiilianalüüsil põhinevat suvandit, neid tuleb pakkuda konto
loomise ajal ja need peavad jääma otse juurdepääsetavaks teenuse internetipõhise
kasutajaliidese eraldi osas, kus teavet prioriseeritakse, muu hulgas ilma kontota
teenusesaajatele.
Artikkel 11. Ohutusseaded
1. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad kehtestavad
meetmed, millega tagatakse, et vaikeseaded kindlustavad alaealiste eraelu
puutumatuse, turvalisuse ja ohutuse kõrge taseme. Käesoleva lõike järgimise
tagamiseks peavad sellised pakkujad vaikimisi välja lülitama vähemalt järgmised
seaded:
a) asukohatuvastus ja muud jälgimisfunktsioonid;
b) juurdepääs mikrofonile ja kaamerale;
c) muude kontode soovitused ja kontaktide sünkroniseerimine;
d) tõuketeated, mis tuleks igal juhul kavandada viisil, mis kaitseb alaealiste
pideva ööune aega ja koolis viibimise aega.
ET 50 ET
2. Pakkuja võib lõikes 1 osutatud vaikeseadeid muuta üksnes juhul, kui alaealine on üle
15aastane, teda on sellistest muudatustest selgelt ja ühemõtteliselt teavitatud ning ta
on selliste muudatustega sõnaselgelt nõustunud. Lõike 1 punktis a nimetatud
vaikeseaded, mille alaealised on aktiveerinud, tuleb pärast teenuse kasutamise seansi
lõppu uuesti välja lülitada.
3. Kui funktsioonid või seaded ohustavad alaealiste eraelu puutumatust, turvalisust või
tervist ja heaolu, tagavad sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste
pakkujad, et sellised funktsioonid või seaded ei ole alaealistele kättesaadavad. Siia
alla kuuluvad vähemalt funktsioonid, mis suurendavad enda teistega võrdlemist või
moonutavad alaealise pilti, eelkõige seda ebaproportsionaalselt ilustades või
idealiseerides.
Artikkel 12. Kontaktide ja suhtlusega seotud kaitsemeetmed
1. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad kehtestavad
meetmed, millega tagatakse alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse
kõrge tase seoses alaealiste ja teiste teenusesaajate vaheliste kontaktidega. Need
meetmed tagavad vähemalt selle, et:
a) teised teenusesaajad ei saa algatada otsekontakti alaealisega, kui alaealine ei
ole sellist kontakti eelnevalt heaks kiitnud.
b) alaealiste kontosid ei kuvata kontaktisoovitustes ega muudes sarnastes
funktsioonides, mille eesmärk on võimaldada teistel teenusesaajatel, sealhulgas
alaealistel, oma kontaktide arvu suurendada;
c) alaealisi saab lisada rühma, kuhu kuulub piiratud või piiramatu arv
teenusesaajaid, üksnes pärast nende sõnaselget nõusolekut;
d) alaealised võivad hõlpsasti blokeerida kõik teised teenusesaajad, ilma et
blokeeritud teenusesaajatele avaldataks nende isikut.
2. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad rakendavad
kaitsemeetmeid, et takistada oma teenuse saajatel alaealisi ahvatlemast või nendega
manipuleerimast eesmärgil, et alaealised kiidaksid heaks lõike 1 punktis a osutatud
otsekontakti.
3. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad kehtestavad
meetmed, millega piirata alaealiste jagatud teabe ja nende suhtluse nähtavust teiste
teenusesaajate jaoks. Need meetmed sisaldavad vähemalt järgmist:
a) teistel teenusesaajatel, keda alaealine ei ole eelnevalt heaks kiitnud, ei ole
vaikimisi juurdepääsu alaealise kontoteabele ega alaealise poolt teenuse kaudu
üles laaditud või jagatud sisule;
b) ilma kontota teenusesaajatel ei ole juurdepääsu alaealise kontoteabele ega
alaealise poolt teenuse kaudu üles laaditud või jagatud sisule;
c) alaealiste kontaktandmeid, nagu nimi, telefoninumber, e-posti aadress ja
aadress, ei avaldata teistele teenusesaajatele ega jagata nendega;
d) alaealistel peab olema lihtne kontrollida teenuse kaudu jagatud sisu nähtavust,
suhtlust ja vastavaid parameetreid;
e) teistel teenusesaajatel ei ole võimalik alla laadida ega teha kuvatõmmiseid
alaealiste kontakt- ega asukohaandmetest ega kontoteabest ega alaealiste poolt
teenusesse üles laaditud või jagatud sisust;
ET 51 ET
f) alaealistel ei ole vaikimisi võimalik korraldada kasutajate loodud sisu reaalajas
edastamist, muu hulgas audiovisuaalse sisu voogedastuse abil.
Artikkel 13. Majandustehingute ohutus ja turvalisus
1. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad tagavad, et enne
majandustehingu toimumist teavitatakse alaealist selgel ja hõlpsasti arusaadaval viisil
ning reaalajas sellest, et tegemist on majandustehinguga. Ostude puhul, mis tehakse
teenuses virtuaalvääringus, mida saab osta rahaliste vahenditega direktiivi
(EL) 2015/2366 artikli 4 punkti 25 tähenduses, tuleb kuvada vastav rahaline väärtus
selle liikmesriigi ametlikus vääringus, kus teenuse saaja alaliselt elab.
2. Sotsiaalvõrguteenuste ja videojagamisplatvormi teenuste pakkujad ei kavanda,
korralda ega käita oma teenuseid viisil, mis võib viia liigsete, impulsiivsete või
soovimatute kulutusteni. See kohustus hõlmab ka selle tagamist, et alaealised ei
puutu kokku muutuva preemiaga süsteemidega, sealhulgas juhul, kui ostud tehakse
virtuaalvääringus, mida saab osta rahaliste vahenditega direktiivi (EL) 2015/2366
artikli 4 punkti 25 tähenduses.
III jagu. Kohustused tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite jaoks
Artikkel 14. Tehisarukaaslasi ja üldisi vestlusroboteid käsitlevad kohustused
1. Tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad kehtestavad proportsionaalsed
ja tõhusad meetmed, et tagada nende tehisintellektisüsteemile juurdepääsu omavate
alaealiste tervise, ohutuse, põhiõiguste, heaolu ja arengu kõrgetasemeline kaitse.
Kõnealused meetmed hõlmavad vähemalt järgmist:
a) tagavad, et alaealised ei puutu kokku sõltuvusttekitava disainiga, kuna
välditakse selliseid disainifunktsioone ja süsteemi toimimist, mis jäljendavad
inimestevahelisi suhteid ning võivad tõenäoliselt tekitada emotsionaalset
sõltuvust, ning kohaldatakse selliste süsteemide suhtes artikli 9 lõigetes 1 ja 3
sätestatud meetmeid;
b) tagavad, et alaealistele luuakse turvalised seaded, kohaldades asjaomaste
süsteemide suhtes artiklis 11 sätestatud meetmeid ja sealhulgas tagades, et
süsteem ei kasuta järgnevas suhtluses vaikimisi teavet või analüüsi, mis on
saadud alaealise varasemast suhtlusest, välja arvatud juhul, kui see on vajalik
alaealise turvalisuse kaitsmiseks või artiklis 11 osutatud seadete
rakendamiseks;
c) tagavad, et majandustehingud on läbipaistvad, sest asjaomaste süsteemide
suhtes kohaldatakse artiklis 13 sätestatud meetmeid;
d) tagavad, et alla 13aastaste alaealistele võimaldatakse lõikes 1 osutatud
teenustele ja süsteemidele juurdepääs üksnes artiklis 20 hooldajatele ette
nähtud ja hooldajate kontrollitavate tööriistade abil;
e) enne süsteemi turulelaskmist või kasutuselevõttu tehakse tipptasemel
hindamised ja katsetused, et hinnata alaealiste ja süsteemi vahelise suhtluse
tulemusena tõenäoliselt esile kerkida võivaid riske alaealiste tervisele,
ohutusele ja põhiõigustele ning nende füüsilisele, vaimsele ja emotsionaalsele
heaolule ja arengule, ning rakendatakse asjakohaseid kaitsemeetmeid nende
riskide maandamiseks;
ET 52 ET
f) seatakse sisse turustamisjärgne järelevalve, et teha kindlaks käesoleva lõike
punktis d osutatud kahju ja tekkivad riskid ning neid hinnata ja asjakohasel
juhul leevendada, sealhulgas alaealistega seotud tõsiste intsidentide avastamise
ja neile reageerimise kaudu, välja arvatud juhul, kui süsteemi pakub mikro- või
väikeettevõtja soovituse 2003/361/EÜ tähenduses.
2. Kui tehisarukaaslast või üldist vestlusrobotit kasutatakse sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste või internetipõhise mängu funktsioonina mis tahes
sellise teenuse pakkumisel, tagavad nende teenuste pakkujad, et:
a) tehisarukaaslast või üldist vestlusrobotit ei aktiveerita automaatselt ja seda
funktsiooni ei kuvata teenuse internetipõhises kasutajaliideses nähtaval kohal;
b) alaealisi ei julgustata tehisarukaaslast või üldist vestlusrobotit kasutama;
c) kui see funktsioon on kasutusel, on alaealistel võimalus tehisarukaaslase või
üldise vestlusroboti kasutamisest igal ajal hõlpsasti loobuda.
3. Tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad, kes järgivad tegevusjuhendit,
mille komisjon on kooskõlas artikliga 23 hinnanud piisavaks, võivad
tegevusjuhendile tugineda, et tõendada käesolevas artiklis sätestatud kohustuste
täitmist.
IV JAGU. Internetipõhiste mängude pakkujate kohustused
Artikkel 15. Internetipõhiste mängude pakkujate kohustused
1. Internetipõhiste mängude pakkujad kehtestavad meetmed, et tagada alaealiste eraelu
puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase. Kõnealuste meetmetega tagatakse
vähemalt järgmine:
a) ei soodustata mängu kompulsiivset või ülemäärast kasutamist alaealiste poolt,
kohaldades artikli 9 lõiget 1 ja artikli 9 lõike 2 punkte b ja d;
b) seaded tagavad alaealiste eraelu puutumatuse, turvalisuse ja ohutuse kõrge
taseme, kohaldades artikli 11 lõiget 1;
c) alaealiste ja mängu teiste teenusesaajate vaheliste kontaktide suhtes
kohaldatakse eraelu puutumatuse, turvalisuse ja ohutuse kõrget taset,
kohaldades artikli 12 lõiget 1 ja lõike 3 punkti c;
d) hooldajatel on artiklis 20 ette nähtud tööriistadele kohustuslik juurdepääs ja
alla 13aastastele alaealistele võimaldatakse lõikes 1 osutatud teenustele ja
süsteemidele juurdepääs üksnes artiklis 20 hooldajatele ette nähtud ja
hooldajate kontrollitavate tööriistade abil.
2. Internetipõhiste mängude pakkujad kehtestavad kaitsemeetmed, et vältida mängu
kasutamist selleks, et ahvatleda alaealisi võtma ühendust muude teenustega, mis
võivad ohustada nende eraelu puutumatust, ohutust ja turvalisust.
3. Kui videomänguplatvormide pakkujad pakuvad teenusesaajatele võimalust luua ja
üles laadida videomänge otse teenuses, võtavad asjaomased videomänguplatvormid
kasutusele vajaliku tarkvara ja korralduslikud meetmed, et sellised videomängud
vastaksid lõigetele 1 ja 2 ning artiklitele 18 ja 20.
4. Internetipõhiste mängude pakkujad, kes järgivad tegevusjuhendit, mille komisjon on
kooskõlas artikliga 17 hinnanud piisavaks, võivad sellele tugineda, et tõendada
käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmist.
ET 53 ET
V JAGU. Eakohase juurdepääsuga seonduvad kohustused
Artikkel 16. Tarkvararakenduste poodide pakkujate kohustused
1. Tarkvararakenduste poodide pakkujad kehtestavad vanusepiirangute süsteemi, mille
abil määrata kindlaks nende teenuse kaudu levitatavate tarkvararakenduste
eakohasus. Sellist vanusepiirangute süsteemi kohaldatakse iga tarkvararakenduste
poes pakutava tarkvararakenduse suhtes ning selles võetakse nõuetekohaselt arvesse
alaealise arenevaid võimeid.
2. Tarkvararakenduste poodide pakkujad ei võimalda alaealistel tarkvararakendustele
juurde pääseda ega neid osta, kui need ei ole vastavalt käesoleva artikli lõike 1
kohaselt kehtestatud vanusepiirangute süsteemile alaealise vanusele sobivad.
Kõnealune kohustus ei mõjuta artikli 6 kohaldamisalasse kuuluvate
tarkvararakenduste kaudu pakutavate teenuste pakkujate kohustust.
3. Kui tarkvararakenduste poe pakkuja saab teada, et tema teenuse kaudu võidakse
levitada tarkvararakendusi, mille suhtes või mille peamise sisu suhtes kehtib
kohaldatava liidu õiguse või liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õiguse
kohaselt kõrgem vanuse alampiir kui see, mis on kehtestatud kooskõlas lõikega 1, ei
võimalda pakkuja asjaomasest liikmesriigist või asjaomastest liikmesriikidest pärit
alaealisel, kes on kõnealusest kõrgemast vanuse alampiirist nooremad, sellistele
tarkvararakendustele juurde pääseda ega neid osta.
4. Lõigete 2 ja 3 järgimiseks hindavad tarkvararakenduste poodide pakkujad
teenusesaaja vanust kooskõlas V peatükiga, sealhulgas artiklis 20 hooldajatele ette
nähtud tööriistade abil. Tarkvararakenduste pakkujad tagavad, et alla 13aastastele
alaealistele võimaldatakse juurdepääs lõikes 1 osutatud teenustele ja süsteemidele
üksnes artiklis 20 hooldajatele ette nähtud ja hooldajate kontrollitavate tööriistade
abil.
5. Tarkvararakenduste poodide pakkujad teevad üldsusele kättesaadavaks teabe, milles
kirjeldatakse selgelt ja kättesaadavalt nende vanusepiirangute määramise süsteemide
metoodikat, kriteeriume ja allikaid.
6. Tarkvararakenduste poodide pakkujad lubavad oma poes pakkuda ELi vanusetõendil
põhinevat ELi vanusekontrollilahendust, mis on tunnistatud ELi
vanusekontrollikavale vastavaks ja kantud artikli 30 lõikes 1 osutatud vastavatesse
ELi loeteludesse.
Artikkel 17. Vanusepiirangute süsteeme ja internetipõhiseid mänge käsitlevad
tegevusjuhendid
1. Komisjon edendab ja hõlbustab tegevusjuhendite koostamist liidu tasandil hiljemalt
[kohaldamise alguskuupäev pluss üks aasta], kaasates tarkvararakenduste poodide ja
internetipõhiste mängude pakkujad, digitaalse sisu, sealhulgas tarkvararakenduste ja
internetipõhiste mängude arendajad ja pakkujad, vanusepiirangute süsteemide
pakkujad, alaealisi ja nende hooldajaid esindavad organisatsioonid, alaealiste
internetis kaitsmisele spetsialiseerunud kodanikuühiskonna organisatsioonid ning
asjaomased asutused. Tegevusjuhendid aitavad kaasa vanusepiirangute süsteemide,
sealhulgas artikli 16 lõikes 1 osutatud süsteemide ühtlustatud kehtestamisele ja
kohaldamisele eelkõige ühiste kriteeriumide ja metoodika kaudu, ning artikli 15
tõhusale kohaldamisele seoses internetipõhiste mängudega.
ET 54 ET
2. Komisjon püüab tagada, et tegevusjuhendites käsitletakse vähemalt järgmist:
a) püstitatakse selge ja ühemõtteline eesmärk võimaldada tarkvararakenduste
poodide ja internetipõhiste mängude pakkujatel vanusepiirangute vastastikust
tunnustamist ja järjepidevat kohaldamist ja hõlbustamist liikmesriikides;
b) määratakse kindlaks asjakohased kriteeriumid, meetodid ja teabeallikad sisu
eakohasuse hindamiseks eelkõige seoses vägivaldse, seksuaalse,
hasartmängudega seotud ja enesevigastamist käsitleva sisuga, aga ka äpisiseste
ostude, suhtlusriskide ja sõltuvusttekitavate disainielementide puhul;
c) kehtestatakse tasuta õiguskaitsevahendid ja õiguskaitsemehhanismid
sisuteenuse pakkujatele, sealhulgas rakenduste arendajatele, et lahendada
vaidlusi sisu vanusepiirangu üle, mille on kehtestanud erapooletu ja
teenusepakkujatest ja teenusesaajatest sõltumatu, sealhulgas rahaliselt
sõltumatu asutus;
d) luuakse ühtlustatud, kergesti äratuntavad ja arusaadavad vanusepiirangute
märgised ja tekstikirjeldused, mis tuleb esitada nähtaval kohal enne sisule
juurdepääsu või selle ostmist;
e) nähakse ette eesmärkide korrapärane, läbipaistev ja sõltumatu seire ja
hindamine, mis hõlmab ka peamisi tulemusnäitajaid eesmärkide saavutamise
mõõtmiseks, ning nende korrapärane ajakohastamine, et võtta arvesse
tehnoloogia arengut ja alaealistega seotud uusi riske;
f) määratakse internetipõhiste mängude puhul kindlaks asjakohased meetmed ja
meetodid artikli 15 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 sätestatud kohustuste täitmiseks,
tuginedes vajaduse korral olemasolevatele üleeuroopalistele
vanuseklassifikatsiooni raamistikele ja nende interaktiivseid funktsioone ja
raha teenimise tavasid käsitlevatele kriteeriumidele, ning nähakse ette nende
korrapärane ajakohastamine, võttes arvesse teaduse ja tehnoloogia arengut ning
alaealistega seotud uusi riske.
3. Hiljemalt [jõustumise kuupäev pluss 42 kuud] hindab komisjon, kas tegevusjuhendid
vastavad lõikes 2 sätestatud eesmärkidele ja on vastavate kohustuste täitmise
tõendamiseks piisavad. Komisjon jälgib ja hindab korrapäraselt nende eesmärkide
saavutamist, võttes arvesse peamisi tulemusnäitajaid, mida need võivad sisaldada,
ning avaldab oma hinnangu. Kui komisjon hindab lõike 2 punkti f järgimist,
kohaldatakse artikli 15 lõiget 4.
VI JAGU. Üldised kohustused seoses alaealiste tegevusvõimekusega ning alaealiste ja
hooldajate võimestamise vahendid
Artikkel 18. Alaealiste tegevusvõimekus
1. Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude,
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad tagavad, et teenuse ja süsteemi
funktsioonid, teabevahetus, teave, kasutajakontrolli tööriistad ja mehhanismid,
hoiatused ja muu III peatükis osutatud teave on kõigile alaealistele hõlpsasti
kättesaadavad ja esitatud neile arusaadaval viisil. Kui pakkuja on määruse (EL)
2022/2065 artikli 33 kohaselt väga suurte digiplatvormidena käsitatav pakkuja, tagab
ta, et käesolevas lõikes osutatud teave tehakse kättesaadavaks selle liikmesriigi
(nende liikmesriikide) ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus teenust osutatakse.
2. Lõikes 1 osutatud pakkujad näevad ette:
ET 55 ET
a) tööriistad, mis võimaldavad alaealistel kontrollida ja anda tagasisidet sisu,
promptide, soovitatud teabe ja otsingutulemuste kohta, millega nad kokku
puutuvad, ning millel on sellisele sisule, promptidele, soovitatud teabele ja
otsingutulemustele kohene ja püsiv mõju;
b) mehhanismid, mis võimaldavad alaealistel kontrollida seadeid, mis määravad,
kuidas nad teenuses või süsteemis teistega suhtlevad, sisu edastavad, seda
loovad või tekitavad, ning samuti hoiatussignaalid ja selgitused, mis
võimaldavad teha ajutisi muudatusi ja tagavad, et alaealised saavad hõlpsasti
naasta varasemate või vaikeseadete juurde.
Artikkel 19. Lapsesõbralikud teatamis- ja toetamisvahendid alaealistele
1. Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, videomänguplatvormi
teenuste, tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad võtavad kasutusele
mehhanismid, mis võimaldavad alaealistel saata teateid sisu, kontode, rühmade,
funktsioonide või käitumise kohta, mis nende arvates kahjustavad nende eraelu
puutumatust, ohutust või turvalisust. Sellised mehhanismid peavad olema hõlpsasti
kättesaadavad ja kavandatud viisil, millest alaealised aru saavad. Kui pakkuja on
määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt väga suure digiplatvormina käsitatav
pakkuja, tagab ta, et kõnealused mehhanismid tehakse kättesaadavaks selle
liikmesriigi (nende liikmesriikide) ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus teenust
osutatakse.
2. Kui lõikes 1 osutatud pakkuja on digiplatvorm, mille suhtes kohaldatakse määruse
(EL) 2022/2065 artiklit 17, käsitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teadete
järel kehtestatud piiranguid nähtavuse piiramisena vastavalt määruse (EL) 2022/2065
artikli 17 lõike 1 punktile a.
3. Lõikes 1 osutatud pakkujad võtavad vajalikud tehnilised ja korralduslikud meetmed
tagamaks, et alaealiste poolt lõike 1 kohaselt esitatud teateid töödeldakse ja
käsitletakse eelisjärjekorras ja põhjendamatu viivituseta ning et alaealised saavad
teavet algatatud menetluse ja õiguskaitsevõimaluste kohta.
4. Lõikes 1 osutatud pakkujad:
a) tagavad, et alaealistele pakutakse tuge ja neil on juurdepääs usaldusväärsetele
teabeallikatele, kui nad puutuvad teenuses või süsteemis kokku ebaseadusliku
või kahjuliku sisuga, ning et neid teavitatakse riiklikul ja liidu tasandil
olemasolevatest vahenditest ja organisatsioonidest;
b) tagavad, et vajaduse korral tutvustatakse alaealistele käesoleva lõike punktis a
osutatud tuge ja usaldusväärseid teabeallikaid vähemalt pärast seda, kui
alaealised on esitanud lõike 1 kohase teate;
c) teevad mõistlikke jõupingutusi, et kuvada selged hoiatused juhul, kui on
tõenäoline, et alaealised avaldavad sisu või puutuvad kokku sisu või
suhtlusega, mis kujutab endast ohtu nende eraelu puutumatusele, ohutusele või
turvalisusele.
Artikkel 20. Hooldaja tööriistad
1. Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude,
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad kasutavad hooldajatele ette
ET 56 ET
nähtud tõhusaid, kättesaadavaid ja kasutajasõbralikke tööriistu, mis vastavad
vähemalt järgmistele tingimustele:
a) need on kohandatud alaealise vanusele, võttes nõuetekohaselt arvesse alaealise
järkjärgulist arengut;
b) neid on alaealistel ja hooldajatel lihtne kasutada, neile juurde pääseda ja neid
aktiveerida;
c) need tagavad, et muudatuste tegemiseks on vaja samasuguseid õigusi, nagu on
nõutud tööriista algseks aktiveerimiseks;
d) need on tõhusad ning teenuse või süsteemi ülesehituse või toimimise kaudu ei
ole neist võimalik kergesti kõrvale hoida ega neid kahjustada;
e) need ei piira ebaproportsionaalselt alaealiste õigusi;
f) need austavad alaealise tegevusvõimekust ja eraelu puutumatust.
2. Lõikes 1 osutatud pakkujad tagavad, et alaealisi teavitatakse, kui kasutatakse mõnda
lõikes 1 osutatud hooldaja tööriista.
3. Lõikes 1 osutatud pakkujad julgustavad hooldajaid kasutama kõnealuses lõikes
osutatud tööriistu ning tuletavad neile korrapäraselt meelde nende tööriistade
olemasolu ja eesmärke ning vajadust neid ajakohastada. See hõlmab selgete
hoiatusteadete kuvamist alaealiste seadete haldamise kohta.
4. Lõikes 1 osutatud pakkujad integreerivad selles osutatud hooldajatele ette nähtud
tööriistadesse järgmised mehhanismid:
a) tõhusad meetmed ajaliselt piiratud juurdepääsu tagamiseks vastavalt artikli 9
lõikele 3, artikli 14 lõike 1 punktile b ja artikli 15 lõike 1 punktile b;
b) mehhanismid seadete haldamiseks vastavalt artiklitele 11 ja 12;
c) mehhanismid, mis võimaldavad hooldajatel alaealiste nimel teatada sisust,
kontodest, rühmadest või käitumisest, mis nende arvates kahjustavad alaealiste
eraelu puutumatust, ohutust või turvalisust vastavalt artikli 19 lõikele 1.
5. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt väga suurte digiplatvormidena
käsitatavad pakkujad tagavad, et lõikes 1 osutatud hooldaja tööriistad on asjakohasel
juhul koostalitlusvõimelised kolmandast isikust teenusepakkuja poolt hooldajatele
ette nähtud tööriistadega kooskõlas määruse (EL) 2022/1925 artiklis 6 sätestatud
tingimustega.
6. Lõikes 1 osutatud teenusepakkujad tagavad, et hooldajatel ja alaealistel on võimalik
vastavalt artiklile 19 teatada, kui lõikes 1 osutatud hooldaja tööriistad ei toimi ja ei
tööta ettenähtud viisil.
7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 40 vastu delegeeritud õigusakte
käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades käesoleva artikli lõikes 1 osutatud
hooldaja tööriistade tehnilised ja tegevusnõuded.
Artikkel 21. Kollektiivkaebused
1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/2065 artikli 86 ja direktiivi (EL) 2020/1828
või muude riigisisese õiguse kohaste esindamist käsitlevate normide kohaldamist, on
alaealistel ja hooldajatel, kes on sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi
teenuste, videomänguplatvormi teenuste saajad või tehisarukaaslaste või üldiste
ET 57 ET
vestlusrobotite kasutajad, vähemalt õigus volitada asutust, organisatsiooni või
ühendust kasutama alaealise nimel käesoleva määrusega antud õigusi, kui kõnealune
asutus, organisatsioon või ühendus vastab kõigile järgmistele tingimustele:
a) see tegutseb mittetulunduslikul eesmärgil;
b) see on nõuetekohaselt asutatud vastavalt liikmesriigi õigusele;
c) selle põhikirjaliste eesmärkide hulka kuulub õigustatud huvi tagada käesoleva
määruse täitmine.
2. Lisaks õigusele esitada kaebus kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 53 on
alaealistel ja hooldajatel, kes on sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi
teenuste ja videomänguplatvormi teenuste saajad või tehisarukaaslaste ja üldiste
vestlusrobotite kasutajad, ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud mis tahes asutusel,
organisatsioonil või ühendusel õigus esitada kaebus käesoleva määruse väidetava
rikkumise kohta eespool nimetatud teenuste ja süsteemide pakkujate vastu selle
liikmesriigi artikli 34 kohaselt kindlaks määratud pädevale asutusele, kus
teenusesaaja või süsteemi kasutaja asub või on asutatud, või Euroopa
tehisintellektiametile seoses tehisarukaaslaste või üldiste vestlusrobotitega, mis
kuuluvad määruse (EL) 2024/1689 artikli 75 lõike 1 kohaselt ameti ainupädevusse.
VII JAGU. Muud hoolsuskohustused turvalise veebikeskkonna tagamiseks
Artikkel 22. Väga suurte digiplatvormide pakkujate järelevalvekohustus
1. Käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud teenuste pakkujad, kes on määruse
(EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt käsitatavad väga suurte digiplatvormidena,
jälgivad, testivad ja hindavad käesoleva peatüki kohaselt rakendatud meetmete
tulemuslikkust.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud hindamine on määruse (EL) 2022/2065 artikli 34
kohaselt tehtava riskihindamise osa.
Artikkel 23. Tegevusjuhendid
1. Komisjon julgustab ja hõlbustab vabatahtlike tegevusjuhendite koostamist liidu
tasandil, et aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele. Komisjon
kutsub asjaomaste teenuste ja süsteemide pakkujaid, asjaomaseid riiklikke pädevaid
asutusi, kodanikuühiskonna organisatsioone, tööstust, akadeemilisi ringkondi,
lapsevanemaid, haridustöötajaid ja muid asjaomaseid sidusrühmi osalema kõnealuste
tegevusjuhendite koostamises.
2. Lõike 1 kohaldamisel püüab komisjon tagada, et tegevusjuhendites oleks selgelt
sätestatud nende konkreetsed eesmärgid, et need sisaldaksid kohustusi võtta nende
eesmärkide saavutamiseks konkreetseid meetmeid ning et neis võetaks
nõuetekohaselt arvesse pakutavate teenuste ja süsteemide eripära ning kõigi
huvitatud isikute, eelkõige alaealiste vajadusi ja huve liidu tasandil. Samuti püüab
komisjon tagada, et osalejad annavad käesoleva määruse alusel komisjonile ja oma
asjaomastele pädevatele asutustele korrapäraselt aru. Komisjoni taotletavate
aruandluskohustuste puhul võetakse arvesse eri teenusepakkujate suuruse ja
suutlikkuse erinevusi.
3. Pärast konsulteerimist Euroopa digiteenuste nõukoja või Euroopa tehisintellekti
nõukojaga nende pädevusse kuuluvate tegevusjuhendite aspektide osas hindab
ET 58 ET
komisjon, kas tegevusjuhendid vastavad lõigetes 1 ja 3 sätestatud eesmärkidele ning
on piisavad, et tõendada käesolevas määruses sätestatud asjaomaste kohustuste
täitmist. Komisjon avaldab kõnealuse hinnangu. Ta jälgib ja hindab korrapäraselt
tegevusjuhendite eesmärkide saavutamist ning vajaduse korral ajakohastab hinnangut
pärast Euroopa digiteenuste nõukoja või Euroopa tehisintellekti nõukojaga
konsulteerimist.
4. Komisjon edendab ja hõlbustab ka tegevusjuhendite korrapärast läbivaatamist ja
kohandamist.
5. Komisjon edendab ka parimate tavade väljatöötamist kõigis käesoleva määruse
kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. See võib hõlmata selliseid valdkondi
nagu katsetamine tootearenduse käigus või kontrollistandardid. See ei piira artikli 5
kohaldamist.
Artikkel 24. Seaduslik esindaja
1. Sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude,
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad, kellel ei ole liidus tegevuskohta,
kuid kes pakuvad liidus teenuseid või süsteeme, määravad kirjalikult oma seadusliku
esindajana tegutsema juriidilise või füüsilise isiku ühes liikmesriigis, kus pakkuja
oma teenuseid või süsteemi pakub. Kui aga sellised pakkujad on juba määranud
seadusliku esindaja vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklile 13 või määruse
(EL) 2024/1689 artiklile 22 või 54, võivad nad laiendada kõnealuse juriidilise või
füüsilise isiku volitusi kõigile küsimustele, mille puhul see on vajalik käesoleva
määrusega seoses tehtud otsuste vastuvõtmiseks, täitmiseks ja täitmise tagamiseks.
2. Kohaldatakse määruse (EL) 2022/2065 artikli 13 lõikeid 2–5 ning viiteid määrusele
(EL) 2022/2065 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele selles sätestatud
kohustuste osas, mis on seotud sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi
teenuste ja internetipõhiste mängude pakkujatega. Kohaldatakse määruse
(EL) 2024/1689 artikli 22 lõikeid 2, 3 ja 4 või kõnealuse määruse artikli 54 lõikeid
2–5 ning viiteid määruses (EL) 2024/1689 sätestatud kohustustele käsitatakse
viidetena käesolevale määrusele selles sätestatud kohustuste osas, mis on seotud
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujatega.
Artikkel 25. Loetellu kantud meetmete muutmine
1. Komisjon võib kooskõlas artikliga 40 võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta
artikli 9 lõiget 2, artikli 10 lõiget 2, artikli 11 lõiget 1, artikli 12 lõiget 1, artikli 12
lõiget 2, artikli 14 lõiget 1, artikli 15 lõiget 1 ja artikli 18 lõiget 2 selleks, et
sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste, internetipõhiste mängude,
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad tagaksid oma teenuse või
süsteemi puhul alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme.
Need delegeeritud õigusaktid põhinevad kindlakstehtud uutel riskidel, mis
kahjustavad alaealiste tervist ja heaolu ning eraelu puutumatust, ohutust ja
turvalisust, mistõttu on vaja ajakohastada järgmisi kohustusi, et tagada nende
tulemuslik täitmine:
a) selliste tavade keelamine, mille eesmärk on soodustada teenuste kompulsiivset
või ülemäärast kasutamist alaealiste poolt või mille puhul võib seda mõistlikult
eeldada, nagu on osutatud artikli 9 lõikes 2;
ET 59 ET
b) meetmed, millega tagatakse, et soovitussüsteemid on kavandatud viisil, mis
tagab alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme, nagu
on osutatud artikli 10 lõikes 2;
c) vaikeseaded, millega tagatakse alaealiste kontode privaatsuse, turvalisuse ja
ohutuse kõrge tase, nagu on osutatud artikli 11 lõikes 1;
d) meetmed, millega tagatakse alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse kõrge tase seoses alaealiste ja teiste teenusesaajate vaheliste
kontaktidega, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 1, ning meetmed, millega
piiratakse alaealiste jagatud teabe nähtavust ja nende suhtlust teiste
teenusesaajatega, nagu on osutatud artikli 12 lõikes 2;
e) meetmed, millega tagatakse selliste alaealiste tervise, ohutuse, põhiõiguste ja
heaolu kõrgetasemeline kaitse, kellel on juurdepääs tehisarukaaslaste ja üldiste
vestlusrobotite süsteemidele, nagu on osutatud artikli 14 lõikes 1;
f) meetmed, millega tagatakse alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja
turvalisuse kõrge tase internetipõhistes mängudes, nagu on osutatud artikli 15
lõikes 1;
g) meetmed, millega tagatakse alaealiste tegevusvõimekus, nagu on osutatud
artikli 18 lõikes 2.
2. Komisjon võtab delegeeritud õigusakti vastuvõtmist kaaludes arvesse järgmist:
a) millises ulatuses on risk juba kahjustanud alaealise tervist ja heaolu või
avaldanud negatiivset mõju alaealise eraelu puutumatusele, ohutusele,
turvalisusele ja põhiõigustele või tekitanud tõsist muret seoses sellise kahju või
negatiivse mõju tekkimise võimalusega, nagu on näidanud näiteks riikide
pädevatele asutustele esitatud aruanded või dokumenteeritud väited või muud
aruanded, kui see on asjakohane;
b) milline oleks sellise kahju või negatiivse mõju võimalik ulatus, eeskätt
intensiivsus ja võime mõjutada paljusid isikuid või ebaproportsionaalselt
mõjutada üht kindlat rühma või isikuid;
c) milline on olemasolevate meetmete mõju selliste riskide maandamisele,
sealhulgas meetmete kavandatud eesmärk, meetmete kasutamise või tõenäolise
kasutamise ulatus ning meetmete tõhusus alaealiste tervise, heaolu ning eraelu
puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamisel.
IV PEATÜKK. VANEMLIKU VASTUTUSE KONTROLL
Artikkel 26. Vanemliku vastutuse kontroll
1. Piiratud funktsioonidega konto loomiseks vastavalt artikli 6 lõikele 2 või
videojagamisplatvormidel eakohase kogemuse saamiseks vastavalt artikli 7 lõikele 2
ning hooldajatele ette nähtud tõhusate, juurdepääsetavate ja kasutajasõbralike
tööriistade rakendamiseks vastavalt artikli 20 lõikele 1 peab kõnealustes sätetes
osutatud teenuse pakkujal olema võimalik:
a) kasutada vanemlikule vastutusele osutavaid signaale, mis põhinevad
liikmesriigi poolt vabalt kättesaadavaks tehtud ametlikel internetipõhistel
andmebaasidel ja kasutajaliidestel;
ET 60 ET
b) kasutada vanemlikule vastutusele osutavaid signaale, mis võivad juba olla
teenusepakkuja valduses, arvestades alaealise ja vanemliku vastutusega
täiskasvanu varasemat suhtlust asjaomase teenusega;
c) aktsepteerida vanemliku vastutusega täiskasvanu enda kinnitust vähemalt seni,
kuni võetakse vastu lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusakt.
2. Lõike 1 punktis a osutatud signaalide kasutamisel teeb teenusepakkuja mõistlikke
jõupingutusi, et kontrollida, kas kättesaadav teave on usaldusväärne ja täielik.
3. Lõike 1 punktis c osutatud enda kinnituse kasutamisel teeb teenusepakkuja
mõistlikke jõupingutusi, et kontrollida, kas enda kinnituse esitanud täiskasvanul on
vanemlik vastutus.
4. Lõike 1 kohane vanemliku vastutuse kontroll tehakse eraelu puutumatust säilitaval
viisil ja see ei too kaasa isikuandmete täiendavat töötlemist, mis võimaldaks pakkujal
teha kindlaks asjaomase täiskasvanu või alaealise asukoha või seda täiskasvanut või
alaealist jälgida, suunata või teda profileerida.
5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 39 vastu delegeeritud õigusakt
käesoleva määruse täiendamiseks, täpsustades käesoleva artikli lõike 1 punktis a
vanemlikule vastutusele osutavaid signaale.
V PEATÜKK. VANUSETUVASTUS
I jagu. Vanusetuvastuse üldpõhimõtted
Artikkel 27. Vanusetuvastuse üldpõhimõtted
Kui II ja III peatüki kohaldamisalasse kuuluvate teenuste ja süsteemide pakkujad rakendavad
käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks vanusetuvastuslahendusi, tagavad nad,
et need tagavad täpsuse, usaldusväärsuse, turvalisuse, töökindluse, vähese sekkumise, eraelu
puutumatuse ja andmekaitse ning mittediskrimineerimise kõrge taseme.
Artikkel 28. Andmekaitse vanusetuvastuse puhul
1. Vanusetuvastuslahendused ei tohi võimaldada teenusesaajat ega tema asukohta
kindlaks teha, teda jälgida, suunata, talle reklaami saata või teda mis tahes eesmärgil
profileerida.
2. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste ja süsteemide pakkujad ega
ükski nende nimel või koos nendega vanusetuvastuse valdkonnas tegutsev üksus ei
säilita, hangi ega töötle rohkem isikuandmeid, kui on rangelt vajalik, et hinnata, kas
teenusesaaja või süsteemi kasutaja on saavutanud käesolevas määruses sätestatud
vanusepiiri, ega töötle, jaga ega kombineeri seda teavet mis tahes lisateabega, ilma et
see piiraks artikli 29 lõike 6 kohaldamist, ning ei kombineeri säilitatavaid või
süsteemi kasutamisega seotud isikuandmeid isikuandmetega, mis pärinevad pakkuja
pakutavatest muudest teenustest või kolmandast isikust teenusepakkuja teenustest.
3. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste ja süsteemide pakkujad
ning vanusetuvastuse valdkonnas nende nimel või koos nendega tegutsevad üksused
tagavad, et kasutatavad meetmed põhinevad tipptasemel tehnoloogial. Iga
vanusetuvastusmeede on teabetu tõestus.
ET 61 ET
4. Erandina lõikest 2 võivad artikli 16 lõikes 4 ja artikli 8 lõikes 1 osutatud
teenusepakkujad üksnes korduva vanusetuvastuse vältimiseks salvestada konto
tasandil vanusesignaali selle kohta, et kasutaja on saavutanud käesolevas määruses
sätestatud vanusepiiri. Selline vanusesignaal peab piirduma selleks vajaliku
miinimumteabega.
5. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste ja süsteemide pakkujad
võtavad lõigete 1, 2, 3 ja 4 järgimiseks vajalikud tehnilised ja korralduslikud
meetmed.
II jagu. Vanusetuvastusega seotud erikohustused
Artikkel 29. Vanusetuvastuslahendused
1. Käesoleva määruse artiklis 6 osutatud teenusepakkujad võtavad kasutusele
vanusekontrollilahendused, millega kontrollitakse käesolevas peatükis sätestatud
tingimustel, kas teenusesaaja on saavutanud nende sätete kohase miinimumvanuse
või, kui see on asjakohane, kas on vaja luua vanemakonto.
2. Artikli 6 järgimiseks tuginevad kõnealuses lõikes osutatud teenusepakkujad üksnes
kolmandast isikust teenusepakkuja esitatud ELi vastavustõendil põhinevale ELi
vanusekontrollilahendusele, mis on tunnistatud ELi vanusekontrollikavale vastavaks
ja kantud artikli 30 lõike 1 punktides a ja b osutatud vastavatesse ELi loeteludesse
või mida saab nende alusel kontrollida.
3. Avaliku sektori asutus tunnistab ELi vanusekontrollilahenduste ja ELi
vanusetõendite vastavust ELi vanusekontrollikava nõuetele, mis on ette nähtud
kooskõlas artikli 30 lõikega 2. Määruse (EL) nr 910/2014 artikli 5c kohaselt
sertifitseeritud Euroopa digiidentiteedikukruid, mis vastavad ELi
vanusekontrollikava nõuetele, käsitatakse käesoleva lõike kohaselt sertifitseeritud
digiidentiteedikukrutena. ELi vanusetõendite pakkujad ja ELi
vanusekontrollilahenduste pakkujad peavad täitma ELi vanusekontrollikava nõudeid.
4. Artikli 8 lõikes 1 ning artikli 16 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmiseks
võivad asjaomased teenusepakkujad kasutada peale lõikes 2 osutatud ELi
vanusekontrollilahenduste ka muid lahendusi, kui nad suudavad tõendada, et need
vastavad artiklites 27 ja 28 sätestatud nõuetele.
5. Lõigetes 1 ja 4 osutatud teenuste ja süsteemide pakkujad tagavad, et teenusesaajatel
on juurdepääs tõhusale ettevõttesisesele kaebuste menetlemise mehhanismile, mis
võimaldab neil esitada elektrooniliselt ja tasuta kaebusi kõnealustes lõigetes osutatud
vanusetuvastuse tulemuste kohta, kui teenusesaaja leiab, et vanusetuvastuse tulemus
ei ole õige. Määruse 2022/2065 artikli 3 punktis i määratletud digiplatvormide
pakkujad võivad käesoleva artikli järgimiseks kasutada määruse 2022/2065 artiklis
20 sätestatud kaebuste menetlemise mehhanismi.
6. Kui operatsioonisüsteemi pakkuja on saanud kasutaja vanusesignaali ja kui selle
signaali saamiseks kasutatud vanusetuvastus on kooskõlas artikli 27 kohaselt
kindlaks määratud nõuetega, peab operatsioonisüsteemi pakkuja pärast kasutaja
nõusoleku saamist võimaldama kõnealuse vanusesignaali jagamist kohaldamisalasse
kuuluvate pakkujatega, kui seda kasutaja vanusesignaali on vaja käesoleva määruse
järgimiseks.
ET 62 ET
Artikkel 30. Komisjoni volitused
1. Komisjon peab pidama:
a) ELi loetelu ELi vanusetõendite pakkujatest, kes on artikli 29 lõike 2 kohaselt
sertifitseeritud ja kellest liikmesriigid on komisjonile teatanud;
b) ELi loetelu ELi vanusekontrollilahendustest, mis on artikli 29 lõike 2 kohaselt
sertifitseeritud ja millest liikmesriigid on komisjonile teatanud.
Komisjon avaldab ELi loetelu ning ajakohastab seda turvalises ja masinloetavas
vormis.
2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse ELi vanusekontrollikava
toimimise aluseks olevad kirjeldused, sealhulgas nõuded, mida kohaldatakse ELi
vanusekontrollilahenduste ning ELi vanusetõendite väljaandmise, esitamise ja
kontrollimise suhtes. Sellised rakendusaktid piirduvad sellega, mis on vajalik artikli
29 lõigete 2 ja 3 tulemusliku, turvalise, eraelu puutumatust säilitava,
koostalitlusvõimelise ja ühetaolise rakendamise tagamiseks, ning põhinevad
võimalikult väheste andmete kogumise, eesmärgi piiramise, turvalisuse,
tehnoloogilise neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõttel ja tagavad
koostalitlusvõime vastavalt määruse (EL) nr 910/2014 artiklile 5a pakutavate
Euroopa digiidentiteedikukrutega. Kõnealustes rakendusaktides määratakse kindlaks
üksikasjalikud tehnilised, korralduslikud, privaatsus- ja turvanõuded, mida
kohaldatakse ELi vanusetõendite ja nende pakkujate ning ELi
vanusekontrollilahenduste ja nende pakkujate suhtes, tõendid ja menetlused avaliku
sektori asutuste vastavuse tõendamiseks ja hindamiseks ning lõikes 1 osutatud ELi
loetelude kirjeldused. Rakendusaktid võivad sisaldada ka nõudeid
vanusekontrollilahenduste usaldusmärgi kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse
vastu kooskõlas artikli 40 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 39 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva
määruse täiendamiseks, täpsustades:
a) nõuded, mida kohaldatakse artikli 29 lõikes 4 osutatud alternatiivsete
vanusetuvastuslahenduste suhtes, sealhulgas nõuded, mis on vajalikud, et
tõendada vastavust artiklitele 27 ja 28. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides
määratakse kindlaks kohaldatavad üksikasjalikud tehnilised, korralduslikud,
eraelu puutumatust ja turvalisust käsitlevad nõuded;
b) kohustused, mida kohaldatakse artikli 29 lõikes 6 osutatud
operatsioonisüsteemide suhtes, sealhulgas nõuded, mis on vajalikud
vanusesignaalide turvalise, eraelu puutumatust säilitava ja
koostalitlusvõimelise jagamise tagamiseks.
Artikkel 31. Liikmesriikide kohustused
1. Liikmesriigid kehtestavad vähemalt ühe eraelu puutumatust säilitava elektroonilise
vahendi, mille abil hooldaja saab hankida ja esitada tõendi nii vanemliku vastutuse
kohta alaealise üle artikli 26 lõike 1 punkti a kohaldamisel kui ka artiklis 20
hooldajatele ette nähtud tööriistade kasutamise kohta. Sellised vahendid:
a) põhinevad riigisisese õiguse alusel loodud autentsetel teabeallikatel;
b) on hooldajale tasuta;
ET 63 ET
c) ei hõlma muu vanemlikku vastutust käsitleva teabe kättesaadavaks tegemist
pakkujatele või üldsusele peale kinnituse vanemliku vastutuse olemasolu
kohta.
2. Liikmesriigid tagavad, et sellised lõikes 1 osutatud eraelu puutumatust säilitavad
elektroonilised vahendid on reaalselt kättesaadavad kõigile nende territooriumil
elavatele kodanikele, hooldajatele ja alaealistele, sealhulgas puuetega inimestele,
piiratud digijuurdepääsu või -oskustega isikutele ning haavatavas olukorras olevatele
isikutele, nagu pagulased ja ümberasustatud perekonnad.
3. Liikmesriigid näevad ette asjakohased alternatiivsed menetlused juhuks, kui
vanemlikku vastutust ei ole võimalik tõendada tavapäraste
perekonnaseisudokumentidega.
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vahendid vanusetõendi
saamiseks, et kontrollida käesoleva määrusega kehtestatud miinimumvanust.
5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada kodanikele ja elanikele
käesolevas määruses sätestatud vanusepiiride kontrollimiseks vähemalt ühe artikli 29
lõike 3 kohaselt sertifitseeritud ELi vanusekontrollilahenduse tasuta kättesaadavus.
6. Liikmesriigid tagavad, et avaliku sektori asutusi saab artikli 29 lõike 3 kohaldamise
eesmärgil akrediteerida, ning teatavad komisjonile nende territooriumil määratud ja
akrediteeritud avaliku sektori asutuste nimed ja aadressid, samuti edaspidistest
nendega seotud muudatustest. Komisjon avalikustab kõnealuse teabe.
7. Liikmesriigid teavitavad põhjendamatu viivituseta komisjoni ELi
vanusekontrollilahendustest ja ELi vanusetõenditest, mis on sertifitseeritud
kooskõlas artikli 29 lõikega 3, ning vastavast vastavussertifikaadist, samuti
sertifikaadi mis tahes hilisemast peatamisest või tühistamisest. Kui ELi
vanusekontrollilahendus ja ELi vanusetõend on kantud artikli 29 lõike 1 punktides a
ja b osutatud loeteludesse, tunnustavad neid käesoleva määruse kohaldamisel kõik
liikmesriigid.
Artikkel 32. Olemasolevad kontod
1. Selleks et teha kooskõlas artikli 6 lõikega 4 kindlaks, kas olemasolev konto kuulub
alla 15aastasele teenusesaajale, kasutavad artikli 6 lõikes 1 osutatud teenusepakkujad
artikli 30 lõikes 2 osutatud vanusekontrollilahendusi.
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei nõuta selles osutatud teenusepakkujatelt
vanusekontrolli tegemist, kui nad suudavad suure kindlusega kindlaks teha, et
teenusesaaja on juba saavutanud artiklis 6 sätestatud miinimumvanuse.
3. Erandina artikli 8 lõikest 1 ei nõuta kõnealuse artikli kohaldamisalasse kuuluvatelt
teenusepakkujatelt ja tarkvararakenduste poodide pakkujatelt teenusesaaja vanuse
hindamist, kui nad suudavad suure kindlusega kindlaks teha, et teenusesaaja ei ole
alaealine.
4. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt väga suurte digiplatvormidena
käsitatavad pakkujad, kes kuuluvad käesoleva artikli kohaldamisalasse, esitavad
pädevale asutusele kava, milles täpsustatakse, kuidas nad kavatsevad järgida lõiget 1
ja artikli 8 lõiget 1, ning juhul, kui nad kavatsevad tugineda lõigetes 2 ja 3 sätestatud
eranditele, kuidas nad kavatsevad kooskõlas kõnealuste lõigetega teha kindlaks, et
teenusesaaja või süsteemi kasutaja on saavutanud miinimumvanuse.
ET 64 ET
VI PEATÜKK. MEETMED ALAEALISTE TOETAMISEKS
Artikkel 33. Riiklikud meetmed alaealiste ettevalmistamiseks ja toetamiseks
1. Liikmesriigid toetavad alaealiste kaitset riiklike strateegiatega, millega tagatakse, et
alaealistel ja nende hooldajatel on:
a) riiklikul tasandil lihtne, tasuta ja konfidentsiaalne juurdepääs kanalitele, mille
kaudu alaealised saavad küsida abi seoses käesolevas määruses käsitletud
kahjulike nähtustega (sealhulgas soovimatu kontakt ja küberkiusamine);
b) piisav teave käesolevas määruses käsitletavate riskide ja olemasoleva kaitse
kohta, sealhulgas digikirjaoskuse parandamise kaudu;
c) muu teave, mis on oluline alaealiste kaitsmiseks internetis.
2. Liikmesriikide meetmed alaealiste kaitse toetamiseks tuginevad turvalisema interneti
keskuste kogemustele ja eksperditeadmistele, mis hõlmavad teadlikkuse
suurendamise meetmeid ning lastele, hooldajatele ja haridustöötajatele mõeldud
abitelefone ning vihjeliine, mille kaudu saab teatada arvatavast ebaseaduslikust
sisust.
3. Liikmesriigid edastavad lõikes 1 osutatud strateegiad komisjonile hiljemalt
[jõustumise kuupäev pluss 12 kuud].
4. Lõikes 1 osutatud meetmeid võib toetada liidu rahaliste vahenditega asjakohastest
liidu programmidest ja mitmeaastase finantsraamistiku alusel loodud
rahastamisvahenditest.
5. Komisjon hõlbustab parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, sealhulgas
digikirjaoskuse arendamise ning riiklike toetuskanalite ja rakenduste loomise ja
käitamisega.
VII PEATÜKK. PÄDEVUS, JÄRELEVALVE JA TÄITMISE TAGAMINE
Artikkel 34. Pädevus, järelevalve ja täitmise tagamine
1. Käesoleva määrusega sotsiaalvõrguteenuste pakkujatele, videojagamisplatvormi
teenuste pakkujatele, internetipõhiste mängude pakkujatele, kes on
videomänguplatvormid, ja tarkvararakenduste poodide pakkujatele kehtestatud
kohustuste järelevalve ja täitmise tagamise suhtes kohaldatakse määruse
(EL) 2022/2065 IV peatükki ning kõik selles sisalduvad viited vahendusteenuste
osutajale hõlmavad käesoleva määrusega hõlmatud teenuste pakkujaid. Kõik selles
sisalduvad viited määruse (EL) 2022/2065 asjakohaste sätete järgimisele või täitmata
jätmisele hõlmavad käesolevat määrust.
2. Tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujatele käesoleva määrusega
kehtestatud kohustuste järelevalve ja täitmise tagamise suhtes kohaldatakse määruse
(EL) 2024/1689 IX peatükki ning kõik selles sisalduvad viited määruse
(EL) 2024/1689 asjakohaste sätete järgimisele või täitmata jätmisele hõlmavad
käesoleva määruse II, III ja IV peatükki. Nende kohustuste täitmata jätmise korral
kohaldatakse määruse (EL) 2024/1689 artikli 99 kohast haldustrahvi, mis ei ületa
6 % tehisarukaaslast või vestlusrobotit pakkuva ettevõtja ülemaailmsest aastasest
kogukäibest eelmisel majandusaastal, kui on kindlaks tehtud, et pakkuja on
tegutsenud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu.
ET 65 ET
3. Liikmesriigid tagavad, et ametiasutused, kelle nad on määranud kooskõlas määruse
(EL) 2022/2065 artikliga 49 ning määruse (EL) 2024/1689 artiklitega 70 ja 74, on
pädevad tegema käesoleva määrusega hõlmatud teenuste või süsteemide pakkujate
üle järelevalvet ja tagama määruse täitmise.
4. Niivõrd kui komisjonile on antud volitused määruse (EL) 2022/2065 IV peatüki 4.
jao ning määruse (EL) 2024/1689 artiklite 75a–75d ja artikli 99 alusel, hõlmavad
need ka järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle, uurimist, täitmise tagamist ja
vastavuse kontrollimist.
5. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus vastutab videomängudena käsitatavate
internetipõhiste mängude pakkujate järelevalve eest ning artikli 15 ja artiklite 8 ja
18–22 kohaldatavate sätete täitmise tagamise eest. Sellel pädeval asutusel peavad
olema määruse (EL) 2022/2065 artiklis 51 sätestatud volitused. Käesoleva lõike
kohaldamiseks kehtestavad liikmesriigid karistusnormid, mida kohaldatakse artikli
15 ning artiklite 8 ja 18–22 kohaldatavate sätete rikkumise korral, nagu on sätestatud
määruse (EL) 2022/2065 artiklis 52. Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus on
videomängudena käsitatavate internetipõhiste mängude pakkuja peamine
tegevuskoht, on ainupädevus käesoleva määruse järelevalve ja täitmise tagamisel.
6. Määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud järelevalveasutused on pädevad
kontrollima isikuandmete töötlemist, mis on vajalik käesoleva määruse, eelkõige
selle artiklite 27, 28 ja 29 järgimiseks. Kõnealustes artiklites sätestatud
andmekaitsekohustuste rikkumise korral võivad andmekaitse järelevalveasutused
määrata oma pädevuse piires trahve kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 83 ja
kuni artikli 83 lõikes 5 osutatud summani.
7. Liikmesriigi asutused ei võta vastu otsuseid, mis on vastuolus käesoleva määruse
alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Komisjon ja liikmesriigid, sealhulgas
digiteenuste koordinaatorid, turujärelevalveasutused ja tarbijakaitsealaste õigusaktide
täitmise tagamise eest vastutavad riiklikud asutused, teevad tihedat koostööd ja
koordineerivad oma tegevust.
Artikkel 35. Kiirendatud menetlus
1. Määruse (EL) 2022/2065 IV peatüki 4. jao ja määruse (EL) 2024/1689 IX peatüki
kohaldamisel, kui käesolevas määruses sätestatud kohustused puudutavad määruse
(EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt määratud väga suurte digiplatvormide pakkujaid
või määruse (EL) 2024/1689 kohaselt komisjoni ainujärelevalve all olevaid
tehisintellektisüsteemide pakkujaid, kasutatakse komisjonile määruse
(EL) 2022/2065 IV peatüki ja määruse (EL) 2024/1689 IX peatüki kohaselt antud
volitusi kooskõlas käesoleva artikliga.
2. Kui komisjon algatab käesoleva määruse rikkumise menetluse kooskõlas määruse
(EL) 2022/2065 artikliga 66 või määruse (EL) 2024/1689 artikliga 75a, et võtta vastu
võimalikud otsused vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklitele 73 ja 74 või
määruse (EL) 2024/1689 artiklile 75c, teeb komisjon järgmist:
a) edastab oma esialgsed järeldused asjaomasele teenusepakkujale [30] tööpäeva
jooksul alates menetluse algatamisest vastavalt määruse (EL) 2022/2065
artiklile 66 või määruse (EL) 2024/1689 artiklile 75a;
b) võtab 90 tööpäeva jooksul alates menetluse algatamisest vastu lõpliku otsuse.
ET 66 ET
Artikkel 36. Järelevalvetasu
1. Komisjon võtab iga-aastast järelevalvetasu määruse (EL) 2022/2065 artikli 33
kohastelt väga suurte digiplatvormidena käsitatavatelt pakkujatelt, mille puhul on
tegemist sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste või
tarkvararakenduste poodidega, või mis hõlmavad neid või on nende osad, samuti
tehisarukaaslaste, üldiste vestlusrobotite ja videomänguplatvormide pakkujatelt,
mille suhtes ta on pädev kontrollima nende vastavust käesoleva määruse II–V
peatükile kooskõlas käesoleva määruse artikliga 33.
2. Igalt lõikes 1 osutatud pakkujalt võetakse iga käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluva teenuse või süsteemi eest iga-aastast järelevalvetasu.
3. Lõike 1 kohase iga-aastase järelevalvetasu kogusumma katab kulud, mida komisjon
kandis eelneval kalendriaastal käesoleva määruse kohaste järelevalveülesannete
täitmisel seoses lõikes 1 osutatud pakkujatega, eelkõige kulud, mis on seotud
inimressursside, sealhulgas ametnike, ELi vanusekontrollikava loomise, haldamise ja
toimimisega vastavalt artiklile 29, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega vastavalt
artiklile 34 ning eksperditeadmiste ja suutlikkuse arendamisega vastavalt artiklile 37.
4. Lõike 3 kohaste ülesannetega seotud iga-aastase järelevalvetasu kindlaksmääramisel
ei tohi iga lõikes 1 osutatud pakkuja aastane järelevalvetasu ületada 0,03 % tema
eelmise majandusaasta ülemaailmsest aastasest netotulust.
5. Käesoleva artikli kohaldamisel järgib komisjon määruse (EL) 2022/2065 artiklis 43
sätestatud norme ja põhimõtteid.
6. Komisjon sätestab artikli X kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis
üksikasjaliku metoodika ja korra seoses järgmisega:
a) lõikes 3 osutatud hinnanguliste kulude kindlaksmääramine;
b) lõikes 1 osutatud individuaalsete iga-aastaste järelevalvetasude
kindlaksmääramine;
c) lõikes 4 määratletud maksimaalse ülemmäära kindlaksmääramine; ning
d) maksete tegemiseks vajalik üksikasjalik kord.
Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel järgib komisjon käesoleva artikli
lõikes 5 esitatud põhimõtteid.
Artikkel 37. Eksperditeadmiste ja suutlikkuse arendamine
Komisjon arendab koostöös artikli 34 kohaste pädevate asutustega liidu eksperditeadmisi ja
suutlikkust alaealiste kaitse valdkonnas, sealhulgas asjakohasel juhul liikmesriikide töötajate
lähetamise kaudu. Selline eksperditeadmiste ja suutlikkuse arendamine toimub eelkõige
alaealiste kaitset mõjutavate intsidentide valdkonnas.
Artikkel 38. Intsidentidele reageerimise mehhanismid
1. Komisjon koordineerib koostöös artikli 33 kohaste pädevate asutustega alaealiste
kaitset mõjutavate intsidentide hindamist liidus seoses kohaldamisalasse kuuluvate
teenuste ja süsteemidega, ning saab selles tugineda nende asutuste
eksperditeadmistele ja ressurssidele. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et
luua tõhusad teadmiste jagamise võrgustikud teiste asutuste ja asjaomaste
kolmandate isikutega.
ET 67 ET
2. Komisjon sõlmib pädevate asutustega vabatahtliku halduskokkuleppe, milles
sätestatakse menetlused kiire reageerimise hõlbustamiseks intsidendi korral, mis
mõjutab alaealiste kaitset liidus või selle olulistes osades. Liikmesriigid kehtestavad
riikide ametiasutustele valmisoleku miinimumtasemed, et tagada korrapärased
sidekanalid asjaomaste riikide ametiasutuste ja kolmandate isikute vahel, ning
kaardistavad intsidentidele reageerimise protokollid riiklikul tasandil ja vajaduse
korral uuendavad neid. Intsidentidele reageerimise mehhanism täiendab määruse
(EL) 2022/2065 kohaseid olemasolevaid kriisile reageerimise tööriistu ja annab
teavet nende võimalikuks aktiveerimiseks.
VIII PEATÜKK. RAKENDUSAKTID JA DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID
Artikkel 39. Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis
sätestatud tingimustel.
2. Artikli 2 lõikes 5, artikli 6 lõikes 6, artikli 7 lõikes 6, artikli 20 lõikes 7, artikli 25
lõikes 1, artikli 26 lõikes 3, artikli 30 lõikes 3 ja artikli 36 lõikes 6 osutatud õigus
võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates
[jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt
üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb
automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või
nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku
lõppemist.
3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 2 lõikes 5, artikli 6 lõikes 6, artikli 7
lõikes 6, artikli 20 lõikes 7, artikli 25 lõikes 1, artikli 26 lõikes 3, artikli 30 lõikes 3 ja
artikli 36 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.
Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus
jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 2 lõike 5, artikli 6 lõike 6, artikli 7 lõike 6, artikli 20 lõike 7, artikli 25 lõike 1,
artikli 26 lõike 3, artikli 30 lõike 3 ja artikli 36 lõike 6 alusel vastu võetud
delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei
ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja
nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu
on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet.
Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu
võrra.
Artikkel 40. Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „laste turvalisuse komitee“). Nimetatud komitee
on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
ET 68 ET
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
3. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud
menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja
jooksul komitee eesistuja nii otsustab või komitee liikmete lihtenamus seda taotleb.
IX PEATÜKK. LÕPPSÄTTED
Artikkel 41. Direktiivi (EL) 2020/1828 muutmine
Direktiivi (EL) 2020/1828 I lisasse lisatakse järgmine punkt: [õigusakti lõplik pealkiri].
Artikkel 42. Läbivaatamine
1. Komisjon vaatab läbi käesoleva määruse kohaldamise ja annab sellest Euroopa
Parlamendile ja nõukogule aru [31. augustiks 2030]. Võttes arvesse käesoleva
määruse kohaldamisel saadud kogemusi ning tehnoloogia, turu ja õiguslikku arengut,
hindab komisjon eelkõige järgmist:
a) käesoleva määruse panus siseturu süvendamisse ja tõhusasse toimimisse ning
alaealiste kõrgetasemelise kaitse tagamisse internetis Euroopa Liidus;
b) artiklite 6 ja 7 kohaldamise tõhusus;
c) II ja III peatüki sätete isikuline kohaldamisala;
d) määruse mõju väljendus- ja teabevabaduse õiguse austamisele.
2. Lõikes 1 osutatud aruandele lisatakse asjakohasel juhul ettepanek käesoleva määruse
muutmiseks.
3. Lisaks esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga nelja aasta järel
pärast lõikes 1 osutatud aruande esitamist aruande selle kohta, kuidas on edenenud
käesoleva määruse eesmärkide saavutamine.
Artikkel 43. Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates [jõustumise päev pluss kuus kuud].
Artiklit 5 kohaldatakse aga alates [jõustumise päev] ning artikleid 33 ja 35 kohaldatakse alates
[jõustumise päev pluss 12 kuud].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas
aluslepingutega.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
ET 1 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 4
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 4
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 4
1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 4
1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 4
1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 4
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 5
1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 5
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 7
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 7
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 7
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 8
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 8
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 8
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 9
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus ........................................................ 10
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id) .......................................................................... 10
2. HALDUSMEETMED ................................................................................................ 12
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ............................................................................... 12
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................. 12
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ....................................................... 12
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................. 14
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal) ............................................................................................................ 14
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ....................................... 14
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 15
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub15
ET 2 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 16
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 16
3.2.1,1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 16
3.2.1,2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 16
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta
detsentraliseeritud asutuste puhul) ............................................................................. 18
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 20
3.2.3,1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 20
3.2.3,2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 20
3.2.3,3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 20
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 21
3.2.4,1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 21
3.2.4,2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 22
3.2.4,3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 22
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 26
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 26
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 26
3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 27
4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 27
4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 28
4.2. Andmed ...................................................................................................................... 29
4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 29
4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 29
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 30
ET 3 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Laste internetiturvalisuse ja -õiguste määrus (CARE)
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Poliitikavaldkond: Alaealiste kaitsmine internetis järgmistes valdkondades:
sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia, rahvatervis, siseturg, tööstus, ettevõtlus ja VKEd.
Mõju eelarvele on seotud komisjonile usaldatud uute järelevalveülesannetega, mis on
seotud komisjoni pädevusse kuuluvate internetipõhiste sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste, tarkvararakenduste poodide ning tehisarukaaslaste
ja üldiste vestlusrobotitega. Mõningane piiratud mõju tuleneb ka videomänge
käsitlevatest uutest kohustustest, kuigi otsene järelevalve on liikmesriikide
ametiasutuste ülesanne.
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Käesolev määruse ettepanek on jätkuks laste internetiturvalisuse töörühma
kaasjuhtide aruande järeldustele, milles on esitatud selge kava, kuidas lapsi Euroopas
internetikeskkonnas paremini kaitsta.
Aruande kohaselt veedavad lapsed internetis üha rohkem aega ja puutuvad seda tehes
kokku paljude erinevate riskidega, nagu kokkupuude eakohatu sisuga,
küberkiusamine, internetis veedetud liigne aeg ja soovimatud kokkupuuted
võõrastega. Nendel ohtudel on tõsised tagajärjed laste vaimsele tervisele ja heaolule,
kusjuures noored ja lapsed on eriti haavatav rühm.
ELi turg ähvardab muutuda üha killustatumaks, kuna liikmesriigid kavandavad või
võtavad vastu uusi meetmeid, et piirata juurdepääsu teatavatele
internetiplatvormidele, mida peetakse teatavast vanusest nooremate laste jaoks
riskantseks, ning mille kohaldamisala, vanusepiirang ja kavandatavad piirangud on
erinevad, tekitades seeläbi õiguskindlusetust, ettevõtjatele suuri nõuete täitmisega
seotud kulusid ja muudab alaealiste kaitse ebaühtlaseks riigipiire ületavas
digikeskkonnas.
Selleks et tagada alaealistele turvaline ja eakohane digikeskkond, nagu on märgitud
ka töörühma kaasjuhtide aruandes, on vanusetuvastus alaealiste tõhusaks kaitsmiseks
internetis äärmiselt oluline. Vanusetuvastus on aluseks nii laste vanusepiirangutele
kui ka ohutusmeetmetele. Kehtiv vanusetuvastust käsitlev õigusraamistik ei ole siiski
piisavalt sõnaselge ja selle rakendamine on ebaühtlane.
Seda arvesse võttes on kavandatava määruse eesmärk tagada tugev ja sidus
raamistik alaealiste kaitseks internetis, võttes lähtepunktiks lapse ja tema
võimestamise ning põhiõigused.
1.3.2. Erieesmärgid
Võttes arvesse üldeesmärki kaitsta alaealisi internetis, on ettepanekul järgmised
erieesmärgid:
Lükata edasi alaealiste juurdepääs teenustele, millel on erifunktsioonid ja mis
kujutavad endast sotsiaalvõrgustiku teenuseid või videojagamisplatvorme. Mitte
ET 4 ET
lubada selliste teenuste puhul alla 15aastastel alaealistel kontot luua. Selliste teenuste
pakkujad võivad lubada hooldajatel luua üle 13aastastele alaealistele teenusele
juurdepääsuks piiratud funktsioonidega kontod. Kui sellised teenusepakkujad
suudavad tõendada, et tegemist on lapsesõbraliku teenusega, võivad nad anda
hooldaja järelevalve all loodud konto kaudu juurdepääsu ka alla 13aastastele
alaealistele.
Tugevdada alaealiste kaitset lõimitud ohutuse nõuete kaudu, selgitades
digiteenuste ja teatavate süsteemide kohustusi, et nende teenuste ja süsteemide
kavandamisel ja toimimisel võetaks arvesse lastele avalduvaid riske.
Tagada usaldusväärsed ja põhiõigustele vastavad vanusetuvastusmehhanismid,
kehtestades selged nõuded ja kriteeriumid vanusetuvastussüsteemide kasutamiseks,
et toetada nii juurdepääsu viivitamist kui ka lõimitud ohutuse meetmete
rakendamist.
Tagada tõhus jõustamine kogu ELis, luues tugeva ja sidusa õigus- ja
jõustamisraamistiku, mis võimaldab õigeaegset ja tõhusat rakendamist, tagades
alaealiste kiire ja tõhusa kaitse praktikas.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
Ettepanek peaks aitama kaasa laste jaoks turvalisema internetikeskkonna loomisele
ning parandama samal ajal ka siseturu toimimist. Lastekaitsega seotud kohustuste
täpsustamine ja edasine ühtlustamine kogu liidus peaks vähendama regulatiivset
killustatust ja looma prognoositavama raamistiku piiriüleseks teenuste ja süsteemide
pakkumiseks, pidades eelkõige silmas kõnealuse määruse kohaldamisalasse
kuuluvate teenusepakkujate piiriülest olemust.
Lühikeses perspektiivis võib ettepanek suurendada mõjutatud teenuste ja süsteemide
pakkujate jaoks nõuete täitmisega seotud sisekulusid, nõuda toodete
ümberkujundamist ja täiendavate ohutusmeetmete rakendamist, nagu vanusetuvastus
või hooldaja kontrollivahendid, ning tekitada teatavate teenusepakkujate jaoks
teatavaid turule sisenemise tõkkeid. Aja jooksul peaksid selgemad õiguslikud
kohustused siiski vähendama kulusid, toetama võrdsemaid konkurentsitingimusi ning
hõlbustama avaliku sektori asutuste tehtavat järelevalvet ja nõuete täitmise tagamist,
kusjuures üldine mõju peaks olema avaliku sektori asutuste jaoks neutraalne või
veidi positiivne.
Samuti peaks ettepanek soodustama innovatsiooni lastele ohutu disaini ning
eakohaste digiteenuste ja -süsteemide, sealhulgas eraelu puutumatust kaitsvate
vanusetuvastuslahenduste valdkonnas. Kuigi vanuse kontrollimise või alternatiivse
vanusetuvastuse kulud suurenevad, võib koostoime liidu laiema digitaristuga,
eelkõige ELi digiidentiteedikukru ja ELi vanusekontrolli plaaniga, vähendada aja
jooksul rakenduskulusid.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Kindlaks on määratud järgmised põhinäitajad:
Suure riskiga digiteenustele ja -süsteemidele juurdepääsu piiramine: Mitmed
uuringud näitavad, et ELis kasutavad miljonid alla 13aastased alaealised
ET 5 ET
sotsiaalmeediat ja neil on oma kontod (1). Näiteks kuues riigis teatas 34 % 9–
11aastastest, et neil on sotsiaalmeedia profiil (2). Seda arvesse võttes oleks eesmärk
tagada, et märkimisväärne osa teenustest kohaldaks uutele nõuetele vastavaid
tõhusaid juurdepääsupiiranguid. Hiljutised kogemused Austraalias näitavad, et
selline ühiskondlik muutus võtab aega ja nõuab mitte ainult teenusepakkujate poolset
tõhusat nõuete täitmist, vaid ka muutust alaealiste, vanemate ja ühiskonna kui terviku
seas. Seetõttu on edu saavutamiseks vaja tõhusat jõustamist, ühiskonnas teadlikkuse
suurendamist, ühiskonna laialdast kaasamist, pidevat järelevalvet ning teadvustamist,
et käitumisharjumuste muutmine võtab aega.
Lõimitud ohutuse nõuete rakendamine: Praegune internetikeskkond ei ole loodud
lapsi silmas pidades ega arvesta nende arenevate võimetega. Lapsed seisavad
internetis silmitsi paljude riskidega, millel võib olla tõsine mõju nende heaolule,
arengule ning füüsilisele ja vaimsele tervisele. Need riskid on pidevas muutumises ja
kuna lapsed võtavad uusi tehnoloogiaid kiiresti kasutusele, on nad ka nende riskide
suhtes kõige haavatavamad. Seda arvesse võttes oleks eesmärk tagada, et
internetikeskkond muutuks lõimitud ohutuse meetmete rakendamise kaudu alaealiste
jaoks turvalisemaks. Edu saavutamiseks tuleb alaealiste turvalisus toodetesse ja
teenustesse lõimida juba algusest peale ning tagada see kogu toote või teenuse
elutsükli vältel, sellega kaasneb reguleeritud teenustes ja süsteemides põhimõtteline
muutus, mille keskmes on alaealiste kaitse. Sellega peaks kaasnema tõhus jõustamine
ja järelevalve.
Põhiõigustega kooskõlas olevate vanusetuvastussüsteemide olemasolu.
Internetiplatvormidel kehtivaid vanusenõudeid ei ole tavaliselt välja töötatud laste
vajadusi arvestades ja nende täitmise kontrollimine on puudulik. Enamik digiteenuste
pakkujaid on kehtestanud oma teenusele juurdepääsuks või selle kasutamiseks
vanuse alampiiri (3). Nagu OECD on märkinud, tulenevad platvormide valitud
vanuspiirangud pigem eraelu puutumatuse ja lepinguõigusega seotud kaalutlustest
kui ohutuse või arengulise sobivuse hindamisest (4). Lisaks rõhutab OECD, et „väga
vähesed [teenused, mis kehtestavad oma teenusetingimustes vanuse alampiiri]
rakendavad vanusetuvastust süstemaatiliselt“ ning et 50 uuritud internetipõhisest
teenusest ainult kaks nõuavad konto loomiseks süstemaatiliselt vanuse tuvastamist
(5). Ainus vanusekontroll enne konto loomist on tavaliselt kontolooja endapoolne
kinnitus. On üldteada, et endapoolne kinnitus üksi ei ole tõhus vanuse
kindlakstegemise meede, sest paljud kasutajad ei avalda oma tegelikku vanust (6, 7,
8). Mitmed uuringud näitavad, et alaealised märgivad internetis pidevalt vale vanuse
(9). Praktikas on alaealistel kasutajatel seega lihtne juurde pääseda paljudele
vanusepiiranguga internetipõhistele teenustele. Sellega seoses on eesmärk võtta
laialdaselt kasutusele põhiõigusi järgiv vanusetuvastus. Seda on võimalik saavutada
meetmete ja määruse kohaldamisalasse kuuluvate teenuste tegeliku vastavusse
viimise kaudu koos tõhusa järelevalve ja täitmise tagamisega ning pideva seire ja
hindamisega, eelkõige seoses mõjuga põhiõigustele.
Tõhusa jõustamise parandamine. Määruse (EL) 2022/2065 jõustamine toimub
täiskiirusel, sealhulgas alaealiste kaitse valdkonnas. Lõpliku mittetäitmist käsitleva
otsuse vastuvõtmine võtab siiski veel aega. Seda arvesse võttes on nõuete
mittetäitmise kahtluse korral eesmärk see olukord kiiresti lahendada, et tagada
alaealiste kiire ja tõhus kaitse internetikeskkonnas.
ET 6 ET
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
Xuut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest10
X olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist
teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Alaealiste kaitsmine internetis nõuab nii viivitamatuid meetmeid kiireloomuliste
riskidega tegelemiseks kui ka struktuurimeetmeid, et luua aja jooksul turvalisem
digikeskkond.
Lühiajalises perspektiivis tuleks esmatähtsaks pidada normide tõhusat rakendamist ja
jõustamist, et tagada alaealiste tõhus kaitse internetis, selle realiseerimiseks on vaja
märkimisväärseid vahendeid. Seda tuleks kombineerida liikmesriikide sihipäraste
toetusmeetmete ja alaealistele, hooldajatele ja haridustöötajatele suunatud
teadlikkuse suurendamise kampaaniatega.
Pikas perspektiivis ei ole eesmärk mitte ainult riskidele reageerimine, vaid ka
internetikeskkonna ümberkujundamine nii, et alaealiste kaitse oleks pigem lõimitud
kui parandusmeede. See nõuab püsivaid investeeringuid eraelu puutumatust
kaitsvatesse vanusetuvastuslahendustesse, liikmesriikide tugevat digikirjaoskust ja
lapsesõbralike teenuste üldist arendamist.
Kuus kuud pärast määruse kohaldamise algust peavad teenusepakkujad täitma
sotsiaalmeedia kasutamise vanuse alampiiri käsitlevat nõuet ning tegema kindlaks,
kas kontod kuuluvad miinimumvanusest noorematele teenusekasutajatele, ja võtma
meetmeid nende blokeerimiseks. Selleks et tagada olemasolevate kontode vastavus
vanuse alampiiriga seotud kohustustele, esitavad väga suurte digiplatvormide
pakkujad enne kuuekuulise ajavahemiku lõppu pädevale asutusele üksikasjaliku
rakenduskava, mis kinnitab nõutavat suurt kindlust.
Sellest kuupäevast alates peavad platvormid täitma ka lõimitud ohutusega seotud
kohustusi ja vajaduse korral kontrollima vanust. Samal ajal peab komisjon kuus kuud
pärast kohaldamise algust olema valmis jõustama uusi norme väga suurte
digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite suhtes, ning
riiklikud digiteenuste koordinaatorid väiksemate platvormide ja videomängude
suhtes. Tehisarukaaslaste ja vestlusrobotite uute nõuete täitmise tagamine toimub
tehisintellektimääruse kehtiva järelevalve- ja täiteraamistiku alusel, kus komisjon
vastutab üldotstarbelistel tehisintellektimudelitel põhinevate või väga suurtesse
digiplatvormidesse ja väga suurtesse internetipõhistesse otsingumootoritesse
integreeritud tehisarukaaslaste ja vestlusrobotite eest.
Kaksteist kuud pärast kohaldamise algust peavad kohaldamisalasse kuuluvate
teenuste ja süsteemide pakkujad võimaldama lapsevanemakontosid, järgima
tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite norme, rakendama mitmesuguseid
kõrvalmeetmeid ning järgima vanusepiirangute käitumisjuhendit, kui see on nende
10 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 7 ET
suhtes kohaldatav. Sellest kuupäevast alates, st 12 kuud pärast määruse kohaldamise
algust, peab komisjon olema valmis kohaldama uut kiirendatud jõustamiskorda (30
päeva esialgsete järelduste tegemiseks, 90 päeva lõpliku otsuse tegemiseks).
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
ELi meetmed on põhjendatud digiteenuste ja tehisintellektisüsteemide piiriülese
olemusega, killustatud riiklike lähenemisviisidega alaealiste juurdepääsu piiramisele
ja vajadusega tagada alaealiste kaitse ühtlane tase kogu liidus. ELi tasandi meetmed
võivad vähendada regulatiivseid erinevusi, suurendada õiguskindlust ning vähendada
teenusepakkujate ja kasutajate jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid, parandada
täitmise tagamist ning tagada alaealiste tõhusa kaitse kogu ELis.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Määruse (EL) 2022/2065 põhjal on tehtud järgmised järeldused:
Piisavad ja stabiilsed vahendid on üliolulised. Määruse (EL) 2022/2065
kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et normide tõhusaks jõustamiseks
maailma suurimate ettevõtete suhtes on vaja kõrge kvalifikatsiooniga personali,
tehnilist suutlikkust ja piisaval hulgal töötajaid. See on eriti oluline suurte piiriüleste
digiteenuste järelevalvel ja jõustamisel ning väga vaidlusterohkes keskkonnas.
Vahendid peaksid olema alalised. Jõustamine digikeskkonnas peaks tuginema
stabiilsetele vahenditele, et tagada pikaajaline usaldusväärsus ja prognoositavus.
Digiteenustega seotud riskid arenevad kiiresti ja platvormid muudavad kiiresti oma
süsteeme, samal ajal kui järelevalve peab olema pidev ja hoiduma pöördukse efekti
ohu tekkest. Ainult alaliste vahendite abil saab järelevalve olla aja jooksul mõjus ja
usaldusväärne.
Kiire jõustamine on internetikeskkonnas väga oluline, eriti alaealiste puhul.
Digiteenuste puhul võib kahju kiiresti suureneda ja viivitused võivad
märkimisväärselt vähendada sekkumise tõhusust. Seetõttu peab täitmise tagamise
raamistik võimaldama võtta õigeaegseid meetmeid, sealhulgas suutma tõsiste riskide
tekkimise korral kiiresti reageerida.
Usaldusväärne jõustamine tõhustab nõuete täitmist. Kui ametiasutustel on
suutlikkus ja vahendid otsustavaks tegutsemiseks, loob see teenusepakkujatele
stiimuli tõsiselt panustada ja nõudeid ennetavamalt täita. Tõhus järelevalve tähendab
seega normide praktilise mõju tagamist.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.
Algatus põhineb järelevalvetasul, mida maksavad kõik internetipõhiste
sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi teenuste ja tarkvararakenduste poodide
pakkujad, kelle puhul komisjonil on pädevus teha järelevalvet nende nõuetele
vastavuse üle ja kes on määruse (EL) 2022/2065 artikli 33 kohaselt määratud väga
suureks digiplatvormiks, ning tehisarukaaslased ja üldised vestlusrobotid, kes
kvalifitseeruvad väga suureks digiplatvormiks. Aastane järelevalvetasu arvutatakse
määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 alusel, kuid seda ei suurendata konkreetse väga
ET 8 ET
suure digiplatvormi või väga suure otsingumootori pakkuja puhul rohkem kui 0,03 %
võrra tema eelmise majandusaasta ülemaailmsest netotulust.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Eelistatud rahastamisvõimalus on digiteenuste määruse kohase järelevalvetasu
täiendamine. Selleks nõutakse internetipõhiste sotsiaalvõrguteenuste,
videojagamisplatvormi teenuste ja tarkvararakenduste poodide pakkujatelt, kes
kuuluvad Euroopa Komisjoni järelevalve alla ja kes on määruse (EL) 2022/2065
kohaselt määratletud väga suurte digiplatvormidena, ning tehisarukaaslastelt ja
üldistelt vestlusrobotitelt, kes kvalifitseeruvad väga suureks digiplatvormiks,
määruse (EL) 2022/2065 artikli 43 kohaselt iga-aastase järelevalvetasu pealt lisatasu.
Käesoleva algatuse kohaste eeskirjade jõustamisel tugineb komisjon osaliselt
ümberpaigutamisele. Märkimisväärsel hulgal uute järelevalveülesannete täitmine
ilma olemasolevat jõustamistööd ohtu seadmata välistab siiski täieliku tuginemise
ümberpaigutamisele. Vt ka lisa punkt 4.1.
Kui jõustamine põhineb järelevalvetasudel, tuleks märkida, et vältimatult tekib lõhe
kohese personalivajaduse ja järelevalvetasust tuleneva rahalise toetuse vahel, mida
saab kasutada alles pärast määruse jõustumist ja tasu maksmist. See puudujääk
kujutab endast kriitilist ohtu ettepaneku nõuetekohasele rakendamisele, kuna
vajalikud vahendid ei oleks vajaduse korral, st alates jõustumise hetkest,
kättesaadavad. Alaealiste kaitset internetis käsitlevate normide tõhusa järelevalve ja
täitmisega seotud poliitilised ja üldsuse ootused on kõrged ning komisjon peab
veenvalt näitama, et ta suudab kahjuliku käitumisega toime tulla. Seetõttu on
äärmiselt oluline minimeerida ohtu, mis tuleneb lõhest esialgse personalivajaduse ja
algsest tasust tuleneva rahalise toetuse vahel, ning tagada, et komisjonil on piisavad
vahendid ettepaneku jõustamiseks alates selle jõustumise esimesest päevast.
ET 9 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–
AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.
XPiiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab piiramatut ajavahemikku alates aastast
2028,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)11
XEelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– X tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi
eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega
usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,
kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke
teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile
solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed
finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse
maksimumsummaga.
Märkused
11 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil:
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx]
ET 10 ET
Puuduvad.
ET 11 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Ettepanekut hinnatakse põhjalikult, eelkõige edasilükatud juurdepääsu
tulemuslikkuse, edasilükatud juurdepääsu isikulise kohaldamisala ja selle
proportsionaalsuse ning ohutuslõime nõuete seisukohast. Hindamisel võetakse
arvesse ettepaneku rakendamisel saadud kogemusi ning tehnoloogia ja turu arengut
ning õiguslikke muutusi. Komisjon teostab käesoleva määruse kohaldamise üle
järelevalvet ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. augustiks 2030
aruande.
Asjakohastel juhtudel lisatakse aruandele ettepanek määruse muutmiseks. Pärast
sellist esialgset läbivaatamist esitab komisjon iga nelja aasta järel Euroopa
Parlamendile ja nõukogule täiendava aruande määruse eesmärkide saavutamisel
tehtud edusammude kohta.
See täiendab digiteenuste määruse kohast pidevat järelevalvet.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Määrusega luuakse laste jaoks turvalisem internetikeskkond ning parandatakse samal
ajal ka siseturu toimimist. Selles sätestatakse selged normid, et piirata alaealiste
juurdepääsu neile suurimat ohtu kujutavatele digiteenustele ja -süsteemidele,
tugevdada alaealiste kaitset lõimitud ohutuse nõuete kaudu, kehtestada selged
nõuded ja kriteeriumid vanusetuvastussüsteemide kasutamiseks, et toetada nii
juurdepääsu edasilükkamist kui ka lõimitud ohutuse meetmete rakendamist, ning
kehtestada tõhus täitmise tagamine kogu ELis, luues tugeva ja sidusa õigus- ja
jõustamisraamistiku.
Selleks et komisjon saaks täita talle määratud uusi ülesandeid, tuleb komisjoni
talitustele eraldada piisavad vahendid. See on eriti oluline seetõttu, et komisjon peab
oma ülesannete täitmisel tegema järelevalvet majanduslikult maailma tugevaimate ja
tehnoloogiliselt kõige arenenumate ettevõtete üle väga vaidlusterohkes keskkonnas.
Nende ettevõtete järelevalveks on vaja kõrgelt kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud
töötajaid. Komisjon seisab alarahastatud täitmise tagamise korral silmitsi
märkimisväärse poliitilise ohuga, eelkõige seetõttu, et kõnealuses õigusaktis
käsitletakse alaealiste kui ühiskonna kõige haavatavamate liikmete kaitset. Üha enam
nõutakse kiireid meetmeid Euroopa laste kaitsmiseks internetis ning selleks, et
tagada järgmise põlvkonna tõhus kaitse, on vaja piisavalt töötajaid, eelkõige selleks,
et komisjon saaks viia ellu uue õigusaktiga nõutava kiire täitmise, et lapsi piisavalt ja
kiiresti kaitsta.
Määruse rakendamiseks ja täitmise tagamiseks on hinnanguliselt vaja kokku 85
täistööajale taandatud töötajat. Kavandatud töötajate arv on proportsionaalne uute
kohustuste mahu ja keerukusega ning kajastab kõige kulutõhusamat varianti, vältides
dubleerimist liikmesriigi tasandil.
ET 12 ET
Nende vahendite kättesaadavuse tagamiseks paigutab komisjon ümber 45 täistööajale
taandatud töötajat. Selleks et täiendada ressursivajadusi ja täita käesolevast
õigusaktist tulenevaid olulisi uusi järelevalveülesandeid, vajab komisjon 40 uut
täistööajale taandatud töötajat.
Käesoleva õigusakti alusel õigusnormide üle tehtava järelevalve rahastamisel tugineb
komisjon digiteenuste määruse kohasele kehtiva järelevalvetasu täiendamisele, mida
peavad maksma uue õigusakti kohaldamisalasse kuuluvad teenusepakkujad, kes on
digiteenuste määruse alusel määratletud kui väga suured digiplatvormid.
Nagu digiteenuste määrus, vastab ka käesolev seadusandlik ettepanek kolmele
kumulatiivsele nõudele, mis on vajalikud tasu kehtestamiseks:
– Pakutakse teenust: Teenus on seotud tegevuse järelevalvega, st määruse täitmise
järelevalvega. Järelevalvega kaasneb mõjutatud üksuste jaoks käegakatsutavaid
eeliseid nõuete täitmisega seoses. Näiteks, kui teenusepakkujad suudavad tõendada,
et tegemist on lapsesõbraliku teenusega, võivad nad anda hooldaja järelevalve all
loodud konto kaudu juurdepääsu ka alla 13aastastele alaealistele. Teenuse
pakkumisega seotud kulud hõlmavad IT-vahendite kulusid, personalikulusid ja muid
halduskulusid.
– Teenust saavad isiklikult kasutada tasu maksnud kasutajad: Teenus toob otsest kasu
üksustele, kellelt nõutakse tasu maksmist. Ettepanekuga ette nähtud
järelevalveteenuste abil saavad teenusepakkujad usaldusväärselt tõendada, et nad
pakuvad alaealistele turvalist teenust. Digiteenuste määruse alusel makstavat
järelevalvetasu täiendavat osa tasuvad üksnes need üksused, mis kuuluvad uue
õigusakti kohaldamisalasse ja alluvad digiteenuste määruse kohaselt väga suurteks
digiplatvormideks või väga suurteks internetipõhisteks otsingumootoriteks
määratlemise tõttu komisjoni vahetule järelevalvele.
– Proportsionaalne tasumäär: Digiteenuste määruse kohase väljakujunenud tava
kohaselt kehtestatakse tasu (ja selle suurendamine) igal aastal ja selle mahtu
kohandatakse vastavalt konkreetsele järelevalve alla kuuluvale üksusele, kasutades
valemit, milles võetakse arvesse teenuse kasutajate arvu ning mille ülempiir võib olla
ja on teenusepakkuja eelmise majandusaasta ülemaailmne kasum. Väga suure
digiplatvormi või väga suure internetipõhise otsingumootori pakkujalt kõnealuse uue
õigusakti raames võetava järelevalvetasu täiendava osa maksimumsumma ülempiir
on 0,03 % tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest netotulust.
Nagu digiteenuste määruse puhul, on ka selle õigusakti puhul tegemist juhtumiga,
kus on võimalik tagada nii tulu kui ka tasu eest täidetavate ülesannete püsivus.
Digiteenuste määruse kohast järelevalvetasu on kogutud alates 2024. aastast. Seni on
see olnud 40–60 miljonit eurot aastas, kusjuures väikesed erinevused on seletatavad
muutustega järgmise aasta eeldatavates järelevalvekuludes. Väga suurte
digiplatvormide kasutajate hulk (> 45 miljonit aktiivset kasutajat kuus) on jätkuvalt
kasvanud, mitte kahanenud, kuna rohkem teenuseid ületab kasutajate arvu künnist.
Uue tasu aluseks olevat tulubaasi võib seega pidada stabiilseks, kuna teenused, millel
on rohkem kui 45 miljonit aktiivset kasutajat kuus, tõenäoliselt ei kaota kiiresti
kasutajaid ega arvata komisjoni järelevalve alt välja.
Digiteenuste määruse lõivu püsiv olemus koos komisjoni järelevalveülesannete
püsivuse ja olulisusega seoses digiplatvormide ohutuse ja usaldusväärsusega,
sealhulgas eesmärgiga kaitsta lapsi internetis, muudab digiteenuste määruse ja
ET 13 ET
praeguse õigusakti sobivaks näiteks valdkonnale, kus põhitasust võiks rahastada
ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohti.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Määrusega kavandatud meetmed hõlmavad komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi,
kes teostavad järelevalvet. Komisjon peab tagama, et selliste meetmete võtmiseks on
piisavalt töötajaid ning et ta on valmis ette valmistama delegeeritud õigusakte ja
rakendusakte, juhenddokumente, moodustama komiteemenetluse sekretariaadi ning
tagama järelevalve kehtestatud peamiste tulemusnäitajate ja vahe-eesmärkide alusel.
See võimaldaks kiiresti kindlaks teha võimalikud probleemid ja riskid tegevuste
elluviimisel.
Lisaks nähakse määruses järelevalvelõivust saadavate tulude puhul komisjonile ette
korrapärane aruandluskohustus seoses kantud kulude ja kogutud tuludega.
Tuleks siiski märkida, et vältimatult tekib lõhe kohese personalivajaduse ja
järelevalvelõivust tuleneva rahalise toetuse vahel, mis muutub kättesaadavaks alles
pärast määruse jõustumist ja lõivu maksmist.
See puudujääk kujutab endast kriitilist ohtu käesoleva määruse nõuetekohasele
rakendamisele, kuna vajalikud vahendid ei oleks vajaduse korral, st alates jõustumise
hetkest, kättesaadavad. Poliitilised ja üldsuse ootused käesoleva määruse eesmärkide
saavutamiseks vajaliku tõhusa järelevalve ja täitmise tagamise suhtes on kõrged ning
komisjon peab veenvalt tõendama, et ta suudab vajaduse korral käitumist ohjeldada
ja muutusi ellu viia.
Seetõttu on äärmiselt oluline minimeerida ohtu, mis tuleneb lõhest esialgse
personalivajaduse ja algsest tasust tuleneva rahalise toetuse vahel, ning tagada, et
komisjonil on piisavad vahendid uue algatuse jõustamiseks alates selle jõustumise
esimesest päevast. Selles kontekstis on peamiseks riskide maandamise strateegiaks
olemasoleva personali ümbersuunamine selle uue algatuse raames teatavate
järelevalvetegevuste täitmisele.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
Selle algatuse kontrollikulusid on hinnatud komisjoni tasandil. Selle teabe allikaks on
komisjoni sisemine juhtimis- ja kontrollisüsteem. Hinnangulised kulud arvestati
käesoleva algatuse raames kavandatud tegevuste jaoks ette nähtud töötajate ja
ressursside alusel. Selliste kontrollide eeldatavad kogukulud võivad olla suhteliselt
suured, sest kavandatud tegevused on keerukad ja täitmise riskide vähendamiseks on
vaja sihtotstarbelisi vahendeid. Kontrolli intensiivsust kohandatakse vastavalt kulude
laadile, ettenähtud toetusesaajate või töövõtjate liigile, asjaomaste rahaliste vahendite
summale ja riskitasemele.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Komisjoni suhtes kohaldatavad olemasolevad pettuste ennetamise meetmed
hõlmavad käesoleva määruse täitmiseks vajalikke lisaassigneeringuid. Lisaks
nähakse käesoleva määrusega ette korrapärane aruandlus järelevalvelõivust tekkinud
kulude ja kogutud tulude kohta ning mehhanismid lõivude taseme kohandamiseks
vastavalt kantud kuludele.
ET 14 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud
näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.
Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil
sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate
institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need
kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv
alates 2028. aastast on soovituslikud.
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta12
EFTA
riigid13
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d14
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
02 20 03 05 Digiteenuste õigusakt –
Väga suurte digiplatvormide üle
järelevalve teostamine
Liigendatud EI EI EI JAH
• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Mitmeaasta
se
finantsraam
istiku
rubriik
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Nr
Liigendatud
/liigendama
ta
EFTA
riigid
Kandidaatri
igid ja
potentsiaals
ed
kandidaadi
d
Muud
kolmanda
d riigid
Muu
sihtotstarbeline
tulu
12 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 13 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 14 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.
ET 15 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1,1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
3.2.1,2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr
DG CONNECT
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
Digiteenuste määruse lõiv Kulukohustused (1a) 7,700 5,700 5,700 5,700 5,700 5,700 5,700 41,900
Maksed (2a) 5,700 5,700 7,700 5,700 5,700 5,700 5,700 41,900
Eelarverida Kulukohustused (1b) 0
Maksed (2b) 0
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud15
Eelarverida (3) 0
DG CONNECTi Kulukohustused
=
1a
+
1b
+ 3
0 0 0 0 0 0 0 0
15 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.
ET 16 ET
assigneeringud
KOKKU Maksed
=
2a
+
2b
+ 3
0 0 0 0 0 0 0 0
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Tegevusassigneeringud
KOKKU
Kulukohustused (4) 7,700 5,700 5,700 5,700 5,700 5,700 5,700 41,900
Maksed (5) 5,700 5,700 7,700 5,700 5,700 5,700 5,700 41,900
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad
haldusassigneeringud KOKKU (6) 0 0 0 0 0 0 0 0
Mitmeaastase
finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6 7,7005,7005,7005,7005,7005,7005,700 41,900
RUBRIIGI <….>
assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 5,7005,7007,7005,7005,7005,7005,700 41,900
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“16
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
DG CONNECT Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Personalikulud 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 14,140
Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0
DG CONNECT
KOKKU Assigneeringud 2,0202,0202,0202,0202,0202,0202,020 14,140
16 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.
ET 17 ET
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4
assigneeringud KOKKU
(Kulukohustuste
kogusumma =
maksete
kogusumma)
2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 14,140
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud
KOKKU
Kulukohustused 9,720 7,720 7,720 7,720 7,720 7,720 7,720 56,040
RUBRIIGI <….>
assigneeringud
KOKKU
Maksed 7,720 7,720 9,720 7,720 7,720 7,720 7,720 56,040
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Märkige
eesmärgid ja
väljundid
Aasta 2028
Aasta 2029
Aasta 2030
Aasta 2031
Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU
VÄLJUNDID
Väljun
di
liik17
Kesk
mine
kulu
A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu A rv
Kulu
Väljun
dite
arv
kokku
Kulud
kokku
ERIEESMÄRK nr 118…
17 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 18 Vastavalt punktile 1.3.2 „Erieesmärgid“.
ET 18 ET
- Väljund
- Väljund
- Väljund
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU
ET 19 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
3.2.3,1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
HEAKSKIIDETUD
EELARVE
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–
2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 2,020 2,020 2,020 2,020 2,0202,0202,020 14,140
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 14,140
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 0,525 0,525 0,525 0,525 0,5250,5250,525 3,675
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 0,525 0,525 0,525 0,525 0,525 0,525 0,525 3,675
KOKKU 2,545 2,545 2,545 2,545 2,545 2,545 2,545 17,815
3.2.3,2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–
2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 10,175 10,175 10,175 10,175 10,17510,17510,175 71,228
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 10,175 10,175 10,175 10,175 10,175 10,175 10,175 71,228
KOKKU 10,175 10,175 10,175 10,175 10,175 10,175 10,175 71,228
3.2.3,3. Assigneeringud kokku
HEAKSKIIDETUD
EELARVE
+
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–
2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Personalikulud 2,020 2,020 2,020 2,020 2,0202,0202,020 14,140
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIK 4 kokku 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 2,020 14,140
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 10,700 10,700 10,700 10,700 10,70010,70010,700 74,903
ET 20 ET
Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 10,700 10,700 10,700 10,700 10,700 10,700 10,700 77,903
KOKKU 12,720 12,720 12,720 12,720 12,720 12,720 12,720 89,043
Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse osaliselt
assigneeringutest, mille asjaomane peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud,
ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud assigneeringutest, ning lisaks vahenditest, mis laekuvad
digiteenuste määruse lõivust väliste sihtotstarbeliste tuludena, kasutades piiratud ulatuses
halduseelarve vahendeid.
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4,1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina19
HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris
ja esindustes) 5 5 5 5 5 5 5
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0
(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud eksperdid)
10 10 10 10 10 10 10
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • ELi
delegatsiooni
des
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) -
Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0
19 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme
haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie
netovajadused.
ET 21 ET
Muud eelarveread
(tehisintellektiamet) - Rubriigist 4
välja jäävad kulud
5 5 5 5 5 5 5
KOKKU 20 20 20 20 20 20 20
3.2.4,2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris
ja esindustes) 0 0 0 0 0 0 0
20 01 02 03 (ELi
delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0
(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (digiteenuste
määruse lõiv) 15 15 15 15 15 15 15
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud eksperdid)
0 0 0 0 0 0 0
20 02 03 (lepingulised töötajad,
kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
Haldustoetuse eelarverida
• peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • ELi
delegatsiooni des
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid kaudse
teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese
teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) -
Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (digiteenuste
määruse lõiv) - Rubriigist 4 välja
jäävad kulud
50 50 50 50 50 50 50
KOKKU 65 65 65 65 65 65 65
3.2.4,3. Personalivajadus kokku
HEAKSKIIDETUD
EELARVE +
SIHTOTSTARBELINE
VÄLISTULU KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
5 5 5 5 5 5 5
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0
(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0
ET 22 ET
Muud eelarveread (digiteenuste
määruse lõiv) 15 15 15 15 15 15 15
• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised töötajad ja
riikide lähetatud eksperdid)
10 10 10 10 10 10 10
20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud
eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
0 0 0 0 0 0 0
Haldustoetuse
eelarverida • peakorteris 0 0 0 0 0 0 0
[XX.01.YY.YY] • ELi
delegatsiooni
des
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese
teadustegevuse valdkonnas)
0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (märkige) -
Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 0
Muud eelarveread (Euroopa
Konkurentsivõime Fondi digikomponent – haldustoetuse
eelarverida ja digiteenuste määruse
lõiv) – Rubriigist 4 välja jäävad kulud
55 55 55 55 55 55 55
KOKKU 85 85 85 85 85 85 85
Võimalik komisjonisisene ümberpaigutamine on nõuetekohaselt põhjendatud põhjustel ebapiisav.
Ettepanek nõuab seetõttu sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadis (DG CONNECT)
täiendavaid inimressursse. Neid lisavahendeid rahastatakse peamiselt digiteenuste määruse lõivust
sihtotstarbelise välistuluna, kasutades piiratud ulatuses halduseelarve vahendeid.
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
Organisatsioonisiseselt
ümberpaigutatud
Erakorraline lisapersonal
Rakendavate
direktoraatide
siseselt*
Erandkorras
komisjoni
ümberpaigutamisres
ervist pärast
üldjuhatuse suunist*
Rahastataks
e rubriigist
7*** või
teadusuurin
gute
eelarveridad
elt
Rahastata
kse BA
ridadelt
Rahastata
kse
tasudest
Ametikohta
de loeteluga
ette nähtud
ametikohad
5 15
Koosseisuvä
line personal
(lepingulise
d töötajad,
riikide
lähetatud
35
(rahastatakse
juba
digiteenuste
määruse
10 15
ET 23 ET
eksperdid ja
renditööjõud
)
lõivust)
5
(tehisintellektia
met)
Kokku 45 10 30
Euroopa Komisjonile usaldatud uute järelevalveülesannete ulatus, tähtsus ja vajalik kiirus ületab seda,
mida on võimalik katta olemasolevate inimressursside ja komisjonisiseste ümberpaigutustega.
Võrreldes digiteenuste määruse ja tehisintellektimääruse kohaste kehtivate täitmise tagamise
raamistikega antakse selle õigusaktiga komisjonile mitu uut järelevalveülesannet, sealhulgas eelkõige
alaealiste puhul sotsiaalvõrguteenustele ja videojagamisplatvormi teenustele juurdepääsu
edasilükkamise jõustamine, aga ka sellised olulised elemendid nagu lõimitud ohutuse nõuete
järelevalve, mida peavad rakendama internetipõhiste sotsiaalvõrguteenuste, videojagamisplatvormi
teenuste ning tehisarukaaslaste ja üldiste vestlusrobotite pakkujad, kui need kuuluvad komisjoni
järelevalve alla.
Nende uute normide jõustamine on erakordselt suure sotsiaalse tähtsusega, kuna nende eesmärk on
kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid: lapsi. Olemasolevad tõendid näitavad
märkimisväärseid arengu- ja terviseriske, millega lapsed internetis kokku puutuvad. Nende riskide
tõttu on vaja uusi õigusnorme ja nende täitmise tagamine on ühiskonna jaoks äärmiselt oluline
ülesanne. Alaealiste kaitset internetis käsitlevate normide tõhusa järelevalve ja täitmisega seotud
poliitilised ja üldsuse, sealhulgas liikmesriikide ootused on kõrged ning komisjon peab veenvalt
näitama, et ta suudab kahjuliku käitumisega toime tulla.
Arvestades suurenenud riske, millega lapsed internetis kokku puutuvad, näeb käesolev õigusakt ette
kiirendatud täitemenetluse, mille kohaselt peab komisjon tegema esialgsed järeldused 30 tööpäeva ja
lõpliku otsuse 90 tööpäeva jooksul. Need jõustamistähtajad on pretsedenditud. Komisjon peab
jõustama selle õigusakti uued õigusnormid mitte ainult kiirendatud korras, vaid ka maailma suurimate
ja kõige suuremate vahenditega ettevõtete suhtes väga vaidlusterohkes keskkonnas.
Kokkuvõttes muudavad need tegurid võimatuks toetuda üksnes olemasolevatele inimressurssidele ja
sisemistele ümberpaigutustele.
Taotletud lisatöötajad suurendaksid digiteenuste määruse alusel lubatud töötajate arvu 30 täistööajale
taandatud töötaja võrra (15 alalist ja 15 ajutist töötajat), keda rahastatakse digiteenuste määruse lõivust
(sihtotstarbeline välistulu). Lisaks paigutatakse komisjonis ümber 10 täistööajale taandatud ajutist
töötajat, et suurendada tehisintellektiameti töötajate arvu.
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad • Komisjoni järelevalve all olevate väga suurte digiplatvormide või
tehisarukaaslaste ja juturobotite igapäevane seire, järelevalve ja
järelevaatamine, mis hõlmab eelkõige järgmist:
• Teenusepakkujate käitumise jälgimine, sealhulgas korrapärane ja pidev
analüüs, sealhulgas meetmete tulemuslikkust käsitlevate aruannete
läbivaatamine, digiteenuste määruse või uue õigusakti kaudu koostatud
läbipaistvusdokumentide (nt läbipaistvusaruanded, riskihindamised,
andmetele juurdepääsu taotlused jne) korrapärane läbivaatamine ning
andmetele/algoritmidele juurdepääsu taotlused, analüüsi testimine ja
toetamine
• Pidev töö vanusetuvastuse valdkonnas, sealhulgas jätkuv töö ELi
vanusekontrolli plaani ja ELi vanusekontrolli süsteemiga, alternatiivsete
vanusekontrolli- ja vanusetuvastuslahenduste hindamine, töö tehniliste
ET 24 ET
standarditega, koostöö liikmesriikidega identiteedi- ja tõendiarhitektuuri
valdkonnas ning usaldusväärsete emitentide ja tuginevate isikute juhtimise
arendamine.
• ELi vanusekontrolli süsteemi rakendamine, sealhulgas ELi
vanusekontrollilahenduste ja ELi vanusetõendite pakkujate kandidaatide
vastavushindamine ning sellega seotud taristu haldamine.
• Koordineerimine/koostöö digiteenuste
koordinaatorite/turujärelevalveasutustega, digiteenuste või tehisintellekti
nõukojaga ning turvalisema interneti keskustega
• Ööpäevaringse kriisivalmiduse toimimine
• Teadusuuringud ja prognoosimine, et pidada sammu kiiresti muutuvate
arengutega ja olla teadlik muutuvast mõjust ühiskonnale, nt seoses alaealiste
ja tervisega
• Täitemenetlused ja õiguskaitsevahendite järelevalve:
• Kiirendatud menetlused kiirmeetmete võtmiseks nõuete rikkumise korral,
sealhulgas sellised uurimismeetmed nagu teabenõuded, vestlused, algoritmide
analüüs, kontrollid, kohustuste analüüs, tegevuskavade hindamine
• Koordineerimine digiteenuste koordinaatorite/turujärelevalveasutustega
uurimisetappide osas, nt koostöö digiteenuste
koordinaatorite/turujärelevalveasutustega uurimiste valdkonnas, digiteenuste
koordinaatorite/turujärelevalveasutuste põhjendatud meetmete taotluste
hindamine, konsulteerimine/teabe jagamine nõukojas
• Üldise piiriülese koostöö ja jõustamise toetamine, sealhulgas:
• Digiteenuste koordinaatorite/turujärelevalveasutuste vastutusalasse kuuluvate
teenuste/süsteemidega seotud meetmete hindamine
• Nõukoja toetamine, sealhulgas koosolekute päevakorra, töörühmade
korralduse ja dokumentide kavandite ettevalmistamine
• Muud regulatiivsed meetmed
• Delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide ning juhenddokumentide
(sealhulgas Euroopa Parlamendi raportis nõutud täiendavate
õigusaktide/suuniste) vastuvõtmine;
• Toimimisjuhendid ja standardimine
• Kõrvalmeetmed
• Liikmesriikide toetamine digikirjaoskuse edendamisel ja meetmete võtmisel
ning abikanalite arendamisel kooskõlas uue õigusakti artikliga 32;
• Parimate tavade vahetamise hõlbustamine, sealhulgas digikirjaoskuse
arendamise, riiklike toetuskanalite ja rakenduste kohta, ning suuniste
andmine.
• Rahvusvaheline teavitustegevus ja suhtlus kolmandate riikide reguleerivate
asutuste/täitevasutustega.
Koosseisuvälised töötajad • Rakendamis- ja jõustamistegevuse käsitlemise toetamine
• Dokumentidega seotud ülesannete toetamine juhtumimeeskondade toetuseks,
sealhulgas tagades nõuetekohase registreerimise ning kooskõla
menetluspõhimõtete ja tähtaegadega
• Kirjavahetuse ettevalmistamine järelevalve alla kuuluvate üksustega ja
juhtumitoimikutele juurdepääsu ettevalmistamine
• Taustauuringud ja -analüüs
ET 25 ET
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest
tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.
Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 4
assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.
Rubriikide 1–3 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis
on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida
kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite
taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt
litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks
olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.
Digi- ja IT-
assigneeringud
KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028–2034
KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
RUBRIIK 4
Institutsiooni tasandi IT-kulud
0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele
0 0 0 0 0 0 0 0
RUBRIIGIST 4 välja
jäävad kulud kokku 0 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU 0 0 0 0 0 0 0 0
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
ET 26 ET
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa
on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Kokku 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034
Nimetage
kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud
KOKKU
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
– omavahenditele
– muule tulule (sihtotstarbeline)
– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida
Jooksval
eelarveaastal
kättesaadavad
assigneeringud
Ettepaneku/algatuse mõju20
Aasta
2028
Aasta
2029
Aasta
2030
Aasta
2031
Aasta
2032
Aasta
2033
Aasta
2034
02 20 03 05 17,875 15,875 15,875 15,875 15,875 15,875 15,875
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek
mõjutab.
02 20 03 05 Digiteenuste õigusakt – Väga suurte digiplatvormide üle järelevalve
teostamine Muud märkused (nt tuludele avalduva mõju arvutamise meetod/valem või
muu teave).
4. DIGIMÕÕDE
Käesoleva määruse nõuete täitmiseks peavad kohaldamisalasse kuuluvate
digiteenuste ja -süsteemide pakkujad tegema kindlaks teenuse saaja või süsteemi
kasutaja vanuse vastavalt V peatükis sätestatud nõuetele. Eelkõige nõuab
juurdepääsu edasilükkamise rakendamine, et sotsiaalvõrguteenuste ja
videojagamisplatvormide pakkujad võtaksid kasutusele töökindlad ja tõhusad ELi
20 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 10 % sissenõudmiskulude mahaarvamist, nagu on ette nähtud dokumendis
COM(2025) 574.
ET 27 ET
vanusekontrollilahendused, mis põhinevad komisjoni poolt kättesaadavaks tehtud
ELi vanusekontrolli kaval. Liikmesriigid ja/või eraõiguslikud üksused võivad seda
kasutada iseseisva rakendusena või digikukru osana. See lahendus on
kasutajasõbralik, turvaline ja privaatsust täielikult säilitav. Lõimitud ohutusega
seotud kohustuste rakendamisel võib määruse nõuete täitmiseks kasutada ka muid
vanusetuvastuslahendusi kui ELi vanusekontroll, tingimusel et need vastavad
teatavatele kriteeriumidele. Et see praktikas toimiks, on oluline, et oleksid olemas
vanusekontrolli- ja vanusetuvastuslahendused, mis tagavad suure täpsuse,
usaldusväärsuse, turvalisuse, töökindluse, vähese sekkumise, eraelu puutumatuse ja
andmekaitse ning mittediskrimineerimise. Teenuse saaja vanuse kindlakstegemiseks
on turul juba olemas kaubanduslikke lahendusi ning eeldusel, et need tagavad piisava
kaitsetaseme, võib neid kasutada kooskõlas käesoleva määruse sätetega.
Lisaks töötab komisjon kooskõlas komisjoni soovitusele (EL) 2026/1035 välja ELi
vanusekontrolli süsteemi, mis koosneb usaldusmudelile ja juhtimisele esitatavatest
nõuetest ning nõuetest, mida peavad täitma vanusetõendite väljastajad ja
vanusekontrolli lahenduste pakkujad. Teenusepakkujad peaksid olema täitnud ELi
vanusekontrolli süsteemi nõuded, enne kui nende lahendused ja vanusetõendi
väljastajad saab kanda usaldusväärsete lahenduste ELi loetellu. Samamoodi peaksid
vanusetõendite pakkujad vastama ELi vanusekontrolli süsteemi nõuetele enne, kui
nad kantakse vanusetõendite väljastamise teenuse pakkujate ELi loetellu. Keskpikas
ja pikas perspektiivis tuleb toetada ELi vanusekontrolli süsteemi hooldust ja
toimimist.
4.1. Diginõuded
Seda arvesse võttes on määruses sätestatud järgmised nõuded:
[Nõue 1 (R1): teenusepakkujad, kelle suhtes kohaldatakse juurdepääsu edasilükkamist,
peavad tegema oma teenuste saajatele ja süsteemide kasutajatele ettepaneku tõendada oma
vanust ELi vanusekontrolli lahenduste abil, kasutades ELi vanusetõendit või muid
lahendusi, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 24 lõike 2 punktides a ja b.
[Nõue 2 (R2): teenusepakkujad, kelle suhtes kohaldatakse lõimitud turvalisuse kohustusi, ja
tarkvararakenduste poodide pakkujad võivad kasutada muid vanusetuvastuslahendusi kui
ELi vanusekontrolli lahendused, tingimusel et need tagavad täpsuse, usaldusväärsuse,
turvalisuse, töökindluse, vähese sekkumise, eraelu puutumatuse ja andmekaitse ning
mittediskrimineerimise kõrge taseme.
[Nõue 3 (R3): Euroopa Komisjon võtab vastu rakendusaktid, mis hõlmavad kehtivaid
spetsifikatsioone ja ELi vanusekontrolli süsteemi toimimist, vanusetõendite väljastajate ELi
loetelu ja vanusekontrolli lahenduste ELi loetelu.
Nagu eespool märgitud, on komisjon nõuete R1 ja R2 täitmiseks juba koostanud ELi
vanusekontrolli kava, mille liikmesriigid või eraettevõtjad peavad nüüd kasutusele võtma.
Seoses nõudega R3 on komisjon juba loomas nii ELi vanusekontrolli süsteemi kui ka kahte
loetelu.
Vastutavate asutuste vaheliseks teabevahetuseks kasutatakse süsteemi AGORA, mis on
turvaline teabevahetussüsteem, et toetada teabevahetust liikmesriikide digiteenuste
koordinaatorite, komisjoni ja Euroopa digiteenuste nõukoja (mis koosneb digiteenuste
koordinaatorist) vahel. Komisjon, digiteenuste koordinaatorid ja nõukoda kasutavad
süsteemi AGORA kogu digiteenuste määruse täitmise tagamisega seotud teabevahetuses.
ET 28 ET
See süsteem on juba loodud ja seda kasutatakse nüüd ka käesoleva määruse kohaldamisel,
mis võib nõuda asutuste täiendavat kaasamist süsteemi, kuigi selline täiendav
registreerimine on tõenäoliselt piiratud, kuna asjaomased asutused on enamasti juba
kaasatud. Seetõttu seda käesolevas finants- ja digiselgituses rohkem ei käsitleta. Sama
kehtib tehisarukaaslaste ja juturobotite järelevalve ja täitmise tagamise kohta, mis tugineb
tehisintellektimääruse alusel juba loodud struktuuridele, täitmise tagamise raamistikule ja
teabevahetussüsteemile.
4.2. Andmed
ELi vanusekontrollilahendus on eraelu puutumatust tagav, võimalikult väheseid andmeid
koguv, mittejälgitav, mittesiduv ja topeltpime lahendus, mille eesmärk on hoida
isikuandmete töötlemine absoluutselt minimaalsel tasemel. Paljudel juhtudel saab isiku
vanust kontrollida vanusetõendi väljastajale kättesaadavate andmete põhjal. Vanusetõendi
esitamine hõlmab nende isikute isikuandmete töötlemist, kes peavad tõendama oma vanust
internetipõhiste teenuste kasutamiseks. Selline andmetöötlus toimub eraldi isiku
juurdepääsust sellistele internetipõhistele teenustele. Internetiteenus ise ei saa vanuse
kontrollimise tulemusena kasutaja kohta isikuandmeid, välja arvatud tõend selle kohta, et
isik on nõutavast vanusest vanem. Sellise andmetöötluse puhul säilitatakse täielikult eraelu
puutumatus ja kasutatakse uusimat tehnoloogiat, et tagada täielik vastavus
andmekaitsestandarditele. Tehnoloogiat ajakohastatakse korrapäraselt, et säilitada selle
turvaline ja eraelu puutumatust säilitav olemus. https://commission.europa.eu/strategy-and-
policy/priorities-2019-2024/europe-fit-digital-age/european-data-strategy_en
4.3. Digilahendused
4.4. Koostalitlusvõime hindamine
ELi vanusekontrolli süsteem on avatud lähtekoodiga tehniliste nõuete kogum, mida saab
kasutada eraldiseisva mobiilse vanusekontrolli rakenduse avaldamiseks.
Vanusekontrollilahenduse väljatöötamine on kättesaadav nii liikmesriikidele kui ka
erasektori osalejatele.
Lahendus võimaldab üksikisikutel tõendada digiteenustele ja -süsteemidele, mis nõuavad
vanuse kontrollimist, et nad on piisavalt vanad, ilma et nad jagaksid oma identiteeti, täpset
vanust, sünnikuupäeva või muid isikuandmeid. Selline digilahendus toetab diginõudeid R1
ja R2 ning on kaudselt seotud diginõudega R3, esitades vanusetõendeid, mis tõendavad, kas
üksikisiku vanus ületab teatavat vanust või mitte.
Euroopa vanusekontrollilahendus on tehniliselt koostalitlusvõimeline Euroopa
digiidentiteedikukrutega, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 910//2014, millega
kehtestatakse Euroopa digiidentiteedi raamistik. Vanusetõend väljastatakse elektroonilise
tõendina, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 lõikes 44. Sellega
tagatakse, et vanuskontrollilahendused ja vanusetõendite pakkujad annavad (võimalikele)
teenusesaajatele vanusetõendi, mida saab kasutada digiteenustes ja kõigis liikmesriikides.
Vanusekontrollilahenduste peamised eripärad võimaldavad seega digiteenuste sujuvat
koostalitlusvõimet, et võimalikel digiteenuste saajatel oleks võimalik oma vanust tõendada.
ET 29 ET
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed
Nagu on märgitud punktis 4.1, on komisjon teinud käesoleva määruse digitaalse
rakendamise toetamisel juba edusamme ning on avaldanud ELi tegevuskava ja jätkab tööd
ELi vanusekontrolli süsteemiga. See peaks tagama, et rakendamise ajaks on taristu ja
süsteem olemas.
Selleks et tagada kasutuselevõtt üldsuse poolt, kuid võimaldada ka üldsusel anda pidevat
tagasisidet ja ajakohastamist, avaldas Euroopa Komisjon tehnilised nõuded, mis on
vajalikud ELi vanusekontrollilahenduste väljatöötamiseks. Projekt on avatud lähtekoodiga
ja kogu teave on avalikult kättesaadav veebisaidil ageverification.dev.Kõnealust veebisaiti
ja sellega seotud IT-testide taristut tuleb pidevalt hooldada ja käitada. Lisaks peaks
käimasolev töö ELi vanusekontrolli süsteemiga muutma selle aluseks olevate
rakendusaktide koostamise lihtsaks, kuna need tuginevad olemasolevale praktikale.
Jõustumise ajal korraldatavad teadlikkuse suurendamise kampaaniad on üliolulised mitte
ainult üldsuse poolt laialdase kasutuselevõtu toetamiseks, vaid ka eraelu puutumatuse ja
kasutatavusega seotud probleemide leevendamiseks.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Justiits- ja Digiministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/26-02185
Resolutsiooni teema: ELi laste digikeskkonna vastutustundlikkuse ja usaldusväärsuse tagamise õigusakt (EU KIDS ACT)
Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
-Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL EU KIDS ACT - 'EU Keeping Internet Digital Spaces Accountable and Trustworthy', COM(2026) 681
EISi toimiku nr: 26-0419 Tähtaeg: 04.12.2026
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Justiits- ja Digiministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 16.11.2026
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.12.2026 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (09.12.2026) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 04.12.2026.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 30.10.2026 Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste [email protected],
.