EELNÕU

22.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn, Toompea 2026 nr

Välismaalaste seaduse alusel sisserände

piirarvu alla arvatavate välismaalaste

2027. aasta sisserände piirarvu kehtestamine

Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel:

1. Kehtestada 2027. aasta sisserände piirarvuks 1284.

2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

30.10.2026 nr 1-6/3565-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks

Vabariigi Valitsuse määruse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate

välismaalaste 2027. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu.

Välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames

määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise

aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Sisserände piirarvu jaotamise eesmärgiks on

tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega.

Vastavat siseministri määruse eelnõud ei ole praegu välja töötatud. Piirarvu jaotuse loomisel

ootame valdkonna eest vastutatavate ministeeriumide ettepanekuid ning partnerasutuste

tagasiside, et 2027. aasta piirarvu jaotus peegeldaks majanduse ja ettevõtjate vajadusi.

Seega palume teil koos Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamise tagasisidega anda

teada, kas peate vajalikuks jaotada 2027. aasta sisserände piirarv ja kui peate sisserände piirarvu

jaotamist vajalikuks, siis palume teil esitada piirarvu jaotuse kohta põhjendatud ettepanek.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Sama:

Autoettevõtete Liit

Eesti Aiandusliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Keemiatööstuse Liit

2 (2)

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

Eesti Masinatööstuse Liit

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

Eesti Teadusagentuur

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Välismaalaste seaduse alusel

sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2027. aasta

sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määruse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate

välismaalaste 2027. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja

töötatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab

Vabariigi Valitsus sisserände piirarvu.

Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2027. aasta sisserände piirarvuks 1284.

Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama

jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest

elanikkonnast. Nagu aastatel 2015–2026, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2027. aastaks

maksimummääras ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

VMS-i järgi kehtib sisserände piirarv tähtajaliste elamislubade kohta, mis antakse töötamiseks,

ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel.

Sisserände piirarvu ei kohaldata:

1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanikele,

2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikele ega

3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikele,

sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist ja töötamist ning Eestist lahkumist reguleeritakse

Euroopa Liidu kodaniku seadusega.

Samuti ei kohaldata sisserände piirarvu juhul, kui tähtajaline elamisluba antakse:

1) abikaasa või lähedase sugulase juurde elama asumiseks;

2) Eestis õppimiseks või teadustöö tegemiseks;

3) Ameerika Ühendriikide kodanikele;

4) Jaapani kodanikele;

5) Ühendkuningriigi kodanikele;

6) rahvusvahelise kaitse saajatele.

Sisserände piirarvu alla ei arvestata ka välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba:

1) püsivalt Eestisse elama asumiseks;

2) töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;

3) töötamiseks iduettevõttes;

4) töötamiseks õppejõuna;

5) töötamiseks tippspetsialistina, st välismaalased, kellele tööandja maksab töötasu, mis on

vähemalt võrdne Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega;

6) ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;

7) töötamiseks kasvuettevõttes.

Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ja vabaühenduste halduskoormust, seega ei ole

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõu puhul vaja rakendada.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe

([email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüütik

Mari Neljas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud EL-i õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

VMS § 114 lõike 2 kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada

piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise

jaotuse aasta piires. Sisserände piirarvu jaotamise eesmärk on tagada sisserände piirarvu

jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega. Siseministri määruse

„2027. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise

aluse järgi“ eelnõu (edaspidi siseministri määruse eelnõu) ei ole praegu välja töötatud ning

siseministri määruse eelnõu väljatöötamise vajadus selgub eelnõu kooskõlastusringi tulemusena.

II. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kehtestada 2027. aasta sisserände piirarv.

III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse 2027. aasta sisserände piirarv

ja teises määruse jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 teebSiseministeerium ettepaneku kehtestada 2027. aasta sisserände piirarvuks

1284 isikut, mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

 Piirarv ja selle arvutamine

Aastane piirarv on VMS-i § 113 lõike 2 kohaselt Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv,

mis ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. VMS §-s 5 on sätestatud, et alaline

elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku

elamisluba või alaline elamisõigus.

Eesti alalise elanikkonna arvutamiseks liidetakse kokku:

1) nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on

registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal; ning

2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja

3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ning nende perekonnaliikmete arv.

Kokku teeb see 2026. aasta 1. septembri seisuga 1 284 307 inimest.

Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2027. aasta sisserände piirarv 1284 isikut. See

moodustab 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2026 (tabel 1).

3

Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2026 (allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja

Piirivalveamet)

Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on

registreerimata 1 136 6281

Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 135 275

Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 12 404

KOKKU 1 284 307

Eesti alaliste elanike hulk on võrreldes 2025. aastaga kahanenud. 2025. aasta alaline elanikkond

oli 1 292 177 isikut ja sisserände piirarv 1292. 2026. aastal on alalise elanikkonna arvvõrreldes

2025. aastaga vähenenud 7870 isiku võrra järgmiselt:

- Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on

registreerimata (2025. aastal 1 141 397, 2026. aastal 1 136 628) – kahanemine 4769

isiku võrra;

- välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2025. aastal 138 840,

2026. aastal 135 275) – kahanemine 3565 isiku võrra;

- alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2025. aastal

11 940, 2026. aastal 12 404) – kasv 464 isiku võrra.

Tabel 2. Sisserände piirarv ja tähtajalise elamisloa saajad aastatel 2016–2026 (allikas: Politsei-

ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2026)

Aasta

Sisserändajate

suurim

lubatud

osakaal Eesti

alalisest

elanikkonnast

%

Tähtajaline elamisluba

Suurim

võimalik

hulk

Välja

antud Kasutamata

2016

0,1

1317 1317 0

2017 1317 1317 0

2018 1315 1315 0

2019 1315 1315 0

2020 1314 1282 32

2021 1315 1286 29

2022 1311 1283 28

2023 1307 1248 59

2024 1303 1177 126

2025 1298 965 333

2026 1292 379 913

Nagu aastatel 2016–2026, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2027. aastaks maksimummääras,

mis on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.Piirarv täitus aastatel 2016–2019 täiel määral,

seejuures aasta-aastalt üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal

juunis ja 2019. aastal märtsis. Kuigi aastatel 2020–2022 jäi osa sisserände piirarvu arvestusse

kuuluvaid tähtajalisi elamislube andmata, anti vabalt jaotamiseks mõeldud elamisload juba aasta

1 1 120 711 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 917 Eesti kodanikku, kelle

elukoht on registreerimata.

4

esimestel päevadel. Sama kehtib ka 2023. aasta kohta. 2024. ja 2025. aastal piirarv ei täitunud,

2024. aastal jäi kasutamata 126 elamisluba ja 2025. aastal 333 elamisluba. Ka 2026. aastal ei ole

piirarv täitunud ja 1. septembri seisuga oli kasutamata 913 elamisluba.

Tabel 3. Piirarv ning antud ja andmata tähtajalised elamisload aastatel 2023–2026 (allikas:

Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2026)

Taotlemise

põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata

2023 2024 2025 2026 2023 2024 2025 2026 2023 2024 2025 2026

töötamiseks

loomingulise

töötajana

19 15 ‒ ‒ 3 9 ‒ ‒ 13 6 ‒ ‒

erialaseks

tegevuseks

sportlase,

treeneri,

spordikohtuniku

või

sporditöötajana

30 34 ‒ ‒ 23 16 ‒ ‒ 4 18 ‒ ‒

välislepingu

alusel 5 5 ‒ ‒ 2 4 ‒ ‒ 1 1 ‒ ‒

töötamiseks

töötleva

tööstuse

valdkonnas

600 0 ‒ ‒ 600 0 ‒ ‒ 0 0 ‒ ‒

töötamiseks

ehituse

valdkonnas

200 0 ‒ ‒ 200 0 ‒ ‒ 0 0 ‒ ‒

töötamiseks

veonduse ja

laonduse

valdkonnas

100 200 ‒ ‒ 100 162 ‒ ‒ 0 38 ‒ ‒

ettevõtluseks 5 0 ‒ ‒ 0 0 ‒ ‒ 5 0 ‒ ‒

töötamiseks

ajakirjanikuna 35 35 ‒ ‒ 7 3 ‒ ‒ 13 32 ‒ ‒

vabalt

jagamiseks 313 1041 1298 1292 313 983 965 379 0 31 333 913

Kokku 1307 1303 1298 1292 1248 1177 965 379 36 126 333 913

­ 2023. aastal jäi piirarvust andmata 36 tähtajalist elamisluba: 13 töötamiseks etendusasutuses

loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 4 töötamiseks sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 5 ettevõtluseks ja 13 töötamiseks

ajakirjanikuna.

­ 2024. aastal jäi piirarvust andmata 126 tähtajalist elamisluba: 6 töötamiseks etendusasutuses

loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses, 18 töötamiseks sportlase,

treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana, 1 välislepingu alusel, 38 töötamiseks veonduse

ja laonduse valdkonnas, 32 töötamiseks ajakirjanikuna ning 31 vabalt jaotamiseks.

5

­ 2025. aastal piirarvu elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi ei

jaotatud ehk sisserände piirarv oli vabalt jagamiseks ning sellest jäi andmata 333 tähtajalist

elamisluba.

­ 2026. aastal piirarvu elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi ei

jaotatud ehk sisserände piirarv on samuti vabalt jagamiseks. 1. septembri seisuga on

piirarvust andmata 913 tähtajalist elamisluba (tabel 3).

Tabel 4. Piirarvu jagunemine vastavalt tähtajalise elamisloa andmise alusele aastatel 2020–2026

(allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2026)

Elamisloa alus 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 (01.09)

ettevõtlus 10 7 6 0 0 2 0

töötamine 1271 1279 1274 1246 1173 963 378

välisleping 1 0 3 2 4 0 1

Kokku 1282 1286 1283 1248 1177 965 379

Tabel 5. Piirarvu jagunemine vastavalt tähtajalise elamisloa andmise alusele aastatel 2020–2026

(allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2026)

Elamisloa alus 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 (01.09)

1. Töötamine, sh: 1270 1279 1274 1246 1173 963 378

eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani

liige 34 23 7 7 21 18 12

üldtingimustel 1174 1200 1226 1200 1070 858 319

lähetatud töötaja 0 0 0 0 0 0 0

ekspert, nõustaja, konsultant 16 14 7 1 22 17 3

välisleping (VMS § 181 lõike 1

punkt 3) 0 1 0 0 1 1 0

loominguline töötaja 5 1 4 3 9 4 3

erialane tegevus sportlase, treeneri,

spordikohtuniku või sporditöötajana 18 24 10 23 16 19 13

vaimulik, nunn või munk 13 7 4 1 7 3 5

akrediteeritud ajakirjanik 0 0 10 7 3 0 0

õppejõud või õpetaja 10 9 4 4 16 11 1

tippspetsialist 0 0 0 0 0 0 0

EL-i sinise kaardi alusel 0 0 0 0 7 30 22

Eestis kõrgkooli lõpetamise alusel 0 0 2 0 1 2 0

EL-i pikaajalise elaniku elamisloa

alusel 1 0 0 0 0 0 0

2. Ettevõtlus 10 7 6 0 0 2 0

3. Välisleping 1 0 3 2 4 0 1

KOKKU 1282 1286 1283 1248 1177 965 379

6

Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel

2020–2026 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, seisuga 01.09.2026)

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 (01.09)

Taotlused 8711 10 678 10 975 9227 7461 11 147 5184

Otsused 8034 9312 9253 7691 6137 8456 6623

Tähtajalise elamisloa taotlused

Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kasvanud. Kui 2025. aasta

1. septembri seisuga esitati 4885 tähtajalise elamisloa taotlust, siis 2026. aasta 1. septembri

seisuga on taotlusi esitatud 299 võrra rohkem ehk 5184.

Kasv on tingitud sellest, et rohkem on esitatud tähtajalise elamisloa taotlusi pererände eesmärgil

ja õppimise eesmärgil. Kui 2025. aasta 1. septembri seisuga esitati 1054 tähtajalise elamisloa

taotlust pererände eesmärgil ning 201 taotlust õppimise eesmärgil, siis 2026. aasta 1. septembri

seisuga on taotlusi pererände eesmärgil esitatud 435 võrra rohkem ehk 1489 ja õppimise

eesmärgil 107 võrra rohkem ehk 308.

Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. 2025. aastal esitati

1. septembri seisuga 1479 tähtajalise elamisloa taotlust töötamiseks. 2026. aasta 1. septembri

seisuga on taotlusi esitatud 219 võrra vähem ehk 1260.

Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on suurenenud. Kui

2025. aasta 1. septembri seisuga oli esitatud 55 taotlust, siis 2026. aasta 1. septembri seisuga on

taotlusi esitatud 3 võrra rohkem ehk 58.

Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on suurenenud. Kui 2025. aasta

1. septembri seisuga esitati 5 taotlust, siis 2026. aasta 1. septembri seisuga on taotlusi esitatud 8

võrra rohkem ehk 13.

Tähtajalise elamisloa andmise otsused

Tähtajalise elamisloa andmise otsuste koguarv on viimastel aastatel suurenenud. 2024. aastal anti

välja 6137 tähtajalist elamisluba ja 2025. aastal 8456 tähtajalist elamisluba Selle aasta

1. septembri seisuga on välja antud 6623 tähtajalist elamisluba.

Ajavahemikul 01.01.–01.09.2026 arvestati töötamiseks antud 937 tähtajalise elamisloa puhul

2026. aasta sisserände piirarvu 378 juhul. 2025. aasta samal ajavahemikul kuulus sisserände

piirarvu arvestusse 808 elamisluba 1693 tähtajalisest elamisloast. Seega on käesoleval aastal

sisserände piirarvu arvestusest antud 430 elamisluba vähem kui 2025. aastal.

Ajavahemikul 01.01.–01.09.2026 ettevõtluseks antud 39 tähtajalisest elamisloast ei kuulunud

2026. aasta sisserände piirarvu arvestusse ükski elamisluba. 2025. aasta samal ajavahemikul

kuulus 27 tähtajalisest elamisloast sisserände piirarvu arvestusse 1 elamisluba. Seega on

käesoleval aastal sisserände piirarvu arvestusest antud 1 elamisluba vähem kui 2025. aastal.

Ajavahemikul 01.01.–01.09.2026 arvestati välislepingu alusel antud 10 tähtajalise elamisloa

puhul 2026. aasta sisserände piirarvu 1 juhul. 2025. aasta samal ajavahemikul ei kuulunud 6

tähtajalisest elamisloast 2025. aasta sisserände piirarvu arvestusse ükski elamisluba. Seega on

käesoleval aastal sisserände piirarvu arvestusest antud 1 elamisluba rohkem kui 2025. aastal.

7

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

IV. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole EL-i õigusega puutumust.

VI. Määruse mõju

Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvatele

välismaalastele elamislubade väljaandmist.

Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, samuti riigiasutuste ega

kohaliku omavalitsuse korraldusele.

VII. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulusid ega -tulusid.

VIII. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

IX. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Autoettevõtete Liidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidule,

Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Kaitsepolitseiametile ning Politsei- ja

Piirivalveametile.