MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr xx

Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91

„Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud

ruumi või ehitise kohta“ muutmine

Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ning Vabariigi Valitsuse 8. mai

2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide

kehtestamiseks“ punkti 4 alusel.

Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruses nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja

selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 esimene ja teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Loomapidaja tagab siseruumis peetava lamba ja kitse tervise ja käitumise jälgimise vähemalt

üks kord päevas. Eraldi kontrollitakse looma, kelle puhul leitakse see vajalik olevat tervise ja

käitumise jälgimise käigus.“;

2) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lamba ja kitse tervise ja käitumise jälgimisel tuleb tähelepanu pöörata looma anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas loomaliigile omaseid käitumisharjumusi.“;

3) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Haigestunud või vigastatud lammast või kitse ei tohi jätta abitusse seisundisse. Loomale

tagatakse vajalik ravi või muud veterinaarsed menetlused ning vajadusel pöördutakse

veterinaararsti poole.“;

4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Vajaduse korral eraldatakse haigestunud või vigastatud loom teistest loomadest selleks ette

nähtud aedikusse. Veterinaararsti korraldusel eraldatakse loom liigikaaslastest.“;

5) paragrahvi 3 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „kerge puhastada ja“ sõnadega

„mida on võimalik“;

6) paragrahvi 3 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lamba ja kitse pidamise ruumi seadmed, aedik, aediku uks ja põrand peavad olema

ehitatud nii, et need ei saaks põhjustada loomale vigastusi.

EELNÕU

10.09.2026

2

(3) Kui lammas või kits eraldatakse liigikaaslastest tervisliku seisundi või ealiste iseärasuste

tõttu, peab tal olema võimalik liigikaaslasi tajuda.“;

7) paragrahvi 3 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Lamba ja kitse puhul on keelatud kasutada elektripiitsa.“;

9) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Poegemisaediku“ tekstiosaga

„, eraldusaediku“;

11) paragrahvi 6 lõike 3 teine ja kolmas lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lamba ja kitse pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku

valguse või kunstliku valgustusega, mis vastab päevarütmile. Kunstlik valgustus peab olema

sisse lülitatud vähemalt kaheksa tundi.“;

12) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Poegimisruumi või -ala pindala peab olema vähemalt 2 m2 poegiva looma kohta.“;

13) paragrahvi 7 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „ning tiineid lambaid ega kitsi ei tohi pidada

ühes ruumis suuremas kui 50 loomast koosnevas rühmas“;

14) paragrahvi 7 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Lammast ja kitse ei tohi pidada üksikult nii, et ta ei saa liigikaaslasi tajuda, välja arvatud

veterinaararsti korraldusel. Üksikult peetavat lammast või kitse peetakse sotsiaalse kontakti

eesmärgil koos mõne teise sobivasse liiki kuuluva loomaga.“;

16) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Rühmas peetavate lammaste ja kitsede arvu tuleb vähendada, kui rühmas esineb

sotsiaalseid konflikte või kui osa loomi ei pääse sööma.“;

17) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „viivitamata“ sõnadega „vahetult pärast pügamist“;

18) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 9. Lamba ja kitse lüpsmine“;

19) paragrahvi 9 teksti täiendatakse pärast sõnu „Lüpsil olevat“ sõnadega „lammast või“;

20) paragrahvi 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Väljas võib poegida ainult lammas või kits, kes on kohanenud karjamaal valitsevate

keskkonna- ja ilmastikuoludega.“;

21) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Karjamaale viiv tee peab olema lambale ja kitsele turvaline.“;

22) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Väliaediku piiretes ei tohi kasutada selliste avadega võrku, millesse lamba või kitse pea

võib kinni jääda.“;

3

23) paragrahvi 11 lõikest 4 jäetakse välja teine lause;

24) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Loomapidaja võtab kasutusele meetmed, et kaitsta väliaedikus olevaid lambaid ja kitsi

kiskja rünnaku eest.

(9) Okastraati tohib kasutada ainult sellisel kõrgusel, et oleks välistatud lamba ja kitse

kokkupuutumine okastraadiga ja seetõttu vigastumine.“;

25) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Lambale ja kitsele peab olema tagatud ligipääs söödale ja puhtale joogiveele.

(2) Lamba ja kitse sööt peab olema täisväärtuslik ja vastama looma vanusele ning seda peab

olema piisavas koguses. Looma söödaratsiooni muudetakse vastavalt tema füsioloogilisele

seisundile ja ealistele iseärasustele. Lambal ja kitsel peab olema ligipääs mineraalainetele.“;

26) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „peavad olema“ sõnadega „loomale ohutud

ja“;

28) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Alla 10 kilogrammi kaaluv tall peab saama piima või piimaasendajat. Kunstliku söötmise

korral tuleb tallele tema kahe esimese elunädala jooksul anda piima või piimaasendajat

vähemalt neli korda päevas.“;

29) paragrahvi 13 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a

määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise

kohta“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a

määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“

muutmine“ eelnõu on välja töötatud loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ning Vabariigi

Valitsuse 8. mai 2001. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate

õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.

Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja

selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (edaspidi määrus nr 91) muutmise vajadus tuleneb

Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu (edaspidi ELKL) poolt tehtud ettepanekust viia määrus

vastavusse praktikas toimuvaga ning muuta seda üheselt arusaadavamaks ja selgemaks.

Esimesed kirjalikud ettepanekud saabusid ELKL-i esindajalt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile (edaspidi REM) 12. mail 20251 halduskoormuse

tasakaalustamise reegli2 rakendamiseks seoses loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse

muutmise seaduse eelnõusse3 (edaspidi LoKS) tehtud muudatusettepanekutega. Vastavalt

ELKL-i poolt tehtud ettepanekutele otsustati LoKS-i muutmisega olemasolevat

halduskoormust vähendada sellisele loomapidajale, kes tegeleb lamba või kitse pidamisega,

ning leevendada põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruses nr 91 „Nõuded lamba ja

kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ sätestatud ülemäära koormavaid

loomapidamisnõudeid. Lamba- ja kitsekasvatussektorilt saadi ettepanekud ning määruse

muutmist käsitlevate töögruppide tööd alustati 2025. aasta sügisel.4

Eestis on 2. juuli 2026 seisuga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi

PRIA) andmetel 44 141 lammast ja 2615 kitse.5 ELKL-i kodulehel 26. veebruaril 2024

avaldatud artikli alusel oli 20. veebruari seisuga Eestis 50 623 lammast, lambakasvatajaid 1568

ja kitsi 3577 ning kitsepidajaid 445.6 Eesti Maaülikooli kokkuvõttes „Lambakasvatus Eestis“

on näha, et lammaste ja kitsede arv on olnud väga kõikuv ka minevikus ja nende hinnangul on

tabelis 1 nähtav tõus seotud lihahinna kokkuostu hinnaga.7 Selles kokkuvõttes on viimane

arvukust kajastav aasta 2007, kus lammaste ja kitsede arv on 66 000.

1 Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu e-kiri Kadri Kaugerannale, 12.05.2025 2 Justiits- ja digiministeeriumi koduleht. Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis, 12.05.2025

Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise juhis.pdf 3 Loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seadus 899 SE

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0c991fe4-2393-4ca6-a71d-38bb508f686f/loomakaitseseaduse-

ja-veterinaarseaduse-muutmise-seadus/ 4 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi e-kiri Eesti lamba- ja kitsekasvatajatele, viida number: 7.1-2/2013-1 5https://www.pria.ee/sites/default/files/aruanded/Pollumajandusloomade_registri_statistilised_andmed_hetkeseis

uga.pdf 6 https://lammas.ee/eesti-lammaste-arv-on-vahenenud-drastiliselt/

7 https://s3web.emu.ee/emuweb/emuweb/s3fs-public/2025-04/Lambakasvatus%20Eestis.pdf

KAVAND

10.09.2026

Lammaste ja kitsede arvukust on viimastel aastatel mõjutanud kliimamuutused, mis tõstavad

näiteks sööda hinda, sest selle tootmine on keerulisem. Kliimamuutuste tõttu on Euroopa

põhjapoolsetes riikides hakanud levima seni vaid lõunas tuvastatud haigustekitajad ja haigused

nagu erinevad parasiidid ja lammaste katarraalne palavik ehk sinikeel. Erinevate

loomapidajatega suheldes on selgunud, et oodatust suurem mõju oli loomapidamisele ka

COVID-19 haigus ja sellega seotud piirangud aastal 2020. Isoleeritus, muudatused tarnetes ja

teadmatus viis mitmete loomapidajate tegevuse lõpetamiseni. Täiendavalt mõjutavad kütuste,

väetiste ja sööda hindu ka geopoliitilised kriisid nagu 2022. aastal Ukrainas alanud sõda ja

2026. aastal alanud Iraani sõda. Eestis muserdab lambapidajaid lisaks sellele ka sagenenud

hundirünnakute arv8, ebapiisav majanduslik kompensatsioon hundirünnaku korral ning

väikesed loomapidamistoetused võrreldes teiste põllumajandusloomadega. Põllumajandus- ja

Toiduameti (edaspidi PTA) hinnangul on Eestis tegutsevad lamba- ja kitsekasvatajad loomade

heaoluga väga arvestavad ja üldiselt vastavad nende loomakasvatusettevõtted ka hetkel kehtiva

määruse nõuetele. Teisalt on sektori esindajad palunud muuta määrust selgemaks ja eemaldada

sealt sätted, mille sisuline täitmine ei ole võimalik, näiteks ei tohi lammas karjamaal määrduda.

Määruse muutmise eesmärk on parandada looma heaolu, muuta nõuded selgemaks ja

ajakohasemaks, et viia need paremini kooskõlla tänapäevase loomakasvatuse praktikaga.

Eelnõu koostamise käigus on tehtud koostööd ja kohtumisi erinevate sektorite esindajatega.

Esimene ELKL-i poolt tehtud muudatusettepanekute arutelu toimus 15. oktoobril Utemaa OÜ-

s, kus osales ELKL-i juhatus ning arutati nende poolt tehtud kirjalikke ettepanekuid. 12.

veebruaril 2026 toimus esimene arutelu PTA-ga pärast esimeste ettepanekute analüüsi. Arutelu

eesmärk oli saada ülevaade suurimatest lamba ja kitse heaolu puudutavatest probleemidest ning

arutada REM-ile saabunud ettepanekuid. 31. märtsil saadeti välja kiri kohtumisettepanekuks ja

sektoriga tutvumiseks erinevatele Eesti lamba- ja kitsekasvatajatele ning lepiti kokku

külastused vastanud kasvatajatega. Ettevõtjatega kontakteerudes lähtuti eesmärgist külastada

erinevat tüüpi ja erineva suurusega loomapidajaid, et saada parim võimalik ülevaade sektori

praktikatest. Eelnõu väljatöötamisel kaasati vastavalt võimalustele lisaks teisi organisatsioone

ja loomapidajaid, kes ei ole ELKL-i liikmed. Külastuste kohta on toodud info seletuskirja

punkti 7 tabelis 1.

Lisaks toimus Hallimäe Talus (MTÜ Maavillane) kohtumine REM-i erinevate osakondade ja

lambakasvatajatega 2. aprillil 2026, kus anti ülevaade konkreetsest talust ja selle toimimisest

ning arutati erinevatel sektorit puudutavatel teemadel. Pärast kohtumisi toimus kõikide

ettepanekute analüüs vastavalt erinevate kasvatajate külastamise käigus saadud teadmistele

ning arutelu viimase versiooni üle PTA-ga 28.05.2026. Viimane kohtumine seoses määruse

sõnastusettepanekutega toimus ELKL-i esindajatega 25. juunil 2026.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse

osakonna loomaheaolu valdkonna nõunik Hedvig Liblikas (5697 2207,

[email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi õigusosakonna nõunik Katrin

Tuula (5693 9897, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu õigusosakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

8 https://www.err.ee/1609506337/kliimaministeerium-ei-toeta-lambaid-rundavate-huntide-kohapeal-tapmise-

ideed

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahekümne üheksast punktist. Muudatused tehakse kõikides määruse

nr 91 paragrahvides. Muudatuste eesmärk on viia määrus paremini kooskõlla tänapäevase

loomakasvatuse praktikaga, sõnastada loomapidamisnõuded täpsemini ja selgemalt ning

parandada loomade heaolu.

Eelnõu punktides 1 ja 2 muudetakse § 2 lõikeid 1 ja 2. Muudatuse eesmärk on asendada

paragrahvi tekstis sõnad „tervise kontrollimine“ sõnadega „tervise ja käitumise jälgimine“.

Loomapidaja peab tagama looma tervise ja käitumise jälgimise vähemalt üks kord päevas.

Tema ülesandeks on jälgida lammaste ja kitsede üldist tervist ning kui mõnel loomal

täheldatakse probleemi, tuleb seda looma täiendavalt kontrollida. Lõikes 2 kohustatakse

loomapidajat lamba ja kitse tervise ja käitumise jälgimisel tähelepanu pöörama looma

anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas loomaliigile omaseid

käitumisharjumusi.

Tervise ja käitumise jälgimine karjas olevate loomade puhul on selgem ja paremas vastavuses

sellega, kuidas loomapidaja karja hindab. On oluline, et kari vaadatakse üle ja otsitakse

kõrvalekaldeid loomade käitumise osas – ega ei tuvastata mõnda lonkavat looma, karjast

eraldunud looma või mõnda haigustunnustega looma. Karja tervise ja käitumise jälgimise puhul

peab seda teostav isik teadma, milline on terve loom ja millised kõrvalekalded vajavad

täiendavat tähelepanu. Juhul, kui tuvastatakse ebanormaalne olek või käitumine, tuleb

konkreetset looma eraldi põhjalikult kontrollida ning vajadusel kaasata veterinaararst, et

tuvastada käitumismuutuste põhjus. Ühtlasi on selline sõnastus paremini kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse

teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise

määrus) (ELT L 84, 31.03.2016, lk 1–208), artiklist 24 tuleneva ettevõtja jälgimiskohustusega.

Eelnõu punktis 3 muudetakse § 2 lõiget 4, mis näeb ette haigestunud või vigastatud lamba või

kitse aitamise ja ravimise toimingud.

Kehtiva määruse nr 91 kohaselt peab haigestunud või vigastatud lammas või kits saama

vajalikku ravi. Täpsustatud sõnastus näeb ette, et looma ei tohi jätta abitusse seisundisse ja talle

tuleb tagada vajalik ravi. Lõiget täiendatakse lühema ja selgema lausega, mis kohustab looma

ravimise või muude veterinaarsete menetluste teostamise vajaduse korral pöörduma

veterinaararsti poole. Lambad, rohkem kui kitsed, on karjaloomad ja sõltuvalt lambatõust

võivad nad veeta terve suve karjamaal, mis ei pruugi alati asuda loomakasvatusettevõtte

lähedal. Kuigi omanikul või näiteks loomakasvatusjuhil on kohustus loomi jälgida, võivad

vigastused tekkida ka teistel hetkedel. Sõltumata sellest, kes haigestunud või vigastatud looma

näeb, ei tohi seda looma jätta abitusse seisundisse. LoKS § 4 lõige 1 näeb ette, et looma abitusse

seisundisse jätmine on looma suhtes lubamatu tegu. Sellisest loomast tuleb teavitada esimesel

võimalusel loomapidajat. Kui ei ole selge, kellele loom kuulub, tuleks sellisest loomast

teavitada PTA-d, kes omakorda saab teavitada loomapidajat. Isik, kes ei ole loomapidamisega

seotud, ei pea minema haigestunud või vigastunud looma ise ravima, aga võimalusel on isikul

kohustus teavitada loomapidajat.

Lause „Kui loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegeleva isiku antud esmaabi ei ole

tulemuslik, võtab loomapidaja või looma pidamisega vahetult tegelev isik viivitamata ühendust

veterinaararstiga, kes otsustab edasise tegevuse“ muudetakse, sest keeld jätta looma abitusse

seisundisse ja tagada loomale vajalik ravi kehtib laiemalt ja hõlmab endas vajadusel esmaabi

andmist. Ravimise vajaduse korral on ka edaspidi kohustus pöörduda veterinaararsti poole, aga

realistlikult ei pruugi see alati olla võimalik. Arvestades veterinaararstide vähesust Eestis9, siis

ei ole alati võimalik viivitamatult veterinaariga kontakti saada, eriti nädalavahetusel ja

öötundidel. Lammaste ja kitsedega tegelevaid veterinaararste, kes teavad rohkem nende

loomaliikide meditsiinist, on Eestis alla viie ja sissejuhatuses toodud PRIA statistikast lähtudes

võib tinglikult öelda, et üks veterinaar peab ravima 10 000 looma. Täiendavalt on kehtiva § 2

lõike 4 teise lause sõnastuses veterinaararstil kohustus otsustada edasine tegevus, mille täitmine

praktikas on probleemne ning mida ei ole võimalik nõuda. Esimese põhjusena saab välja tuua

fakti, et tänapäeva veterinaarmeditsiin on väga võimekas ning enamus olukordades on võimalus

looma ravida. Tuleb meeles pidada, et tegemist on põllumajandusloomadega ning igas

olukorras ei ole ravi loomapidajale kättesaadav, kas asukoha või ravivõimaluste kalliduse kui

ka vähesuse tõttu. Raskusi sellele nõude kohaldamisele seab ka veterinaararsti kohustus

otsustada edasine tegevus, kuna tihti konsulteeritakse veterinaararstiga läbi telefoni.

Veterinaararstile nii kaaluka otsuse jätmine ilma looma nägemata ei ole eetiline ega õigustatud.

Uus sõnastus kohustab loomapidajat toetuma veterinaarsele pädevusele ja ravimise vajaduse

korral on ainus pädev isik loomapidajat nõustama veterinaararst. Kui tegemist on lihtsasti

ravitava haiguse või vigastusega, määrab veterinaararst ravimid ja raviskeemi ning juhendab

loomapidajat looma ravima. Kui olukord on keerulisem, peavad loomapidaja ja veterinaararst

lähtuma võimalikest parimatest ravivariantidest ja looma heaolust. Kui olukord on lootusetu,

näiteks kiskja rünnaku tagajärjel, on tähtis, et loom ei kannataks, aga otsuse saab teha

loomapidaja ilma liigselt aega viivitamata.

Eelnõu punktis 4 täiendatakse § 2 lõikega 5, mis näeb ette haigestunud või vigastatud looma

eraldamise aedikusse või veterinaararsti korraldusel kohustuse eraldada loom liigikaaslastest.

Kehtivas määruses oli sarnane nõue sätestatud § 2 lõike 4 kolmanda lausena, mis kohustas

vajaduse korral haige või vigastunud looma eraldama teistest loomadest, paigutades ta eraldi

ruumi, kus on kuiv allapanu.

Arvestades seda, et lammas ja kits on karjaloomad, kasutatakse praktikas selleks eraldi

eraldusaedikuid, mis asuvad karjaga samas ruumis, teinekord isegi samas aedikus. Haigestunud

või vigastunud loomale põhjustab eraldi ruumi paigutamine stressi ja see ei aita tema

paranemisele kaasa. Seetõttu tuleb loom paigutada karja juurde, aga teatud olukordades on ta

vajalik paigutada eraldi aedikusse, näiteks lonke korral. Alati ei ole vajalik isegi looma eraldi

paigutamine, vaid piisab looma markeerimisest põhikarjas, näiteks mastiidi korral.

Erand looma täielikuks eraldamiseks liigikaaslastest on vajalik sätestada nakkushaiguste leviku

tõkestamiseks, et kaitsta karja teisi isendeid. Kuna see mõjutab looma heaolu oluliselt, peab

infektsioonhaiguse kahtluse korral olema selge veterinaari korraldus, mis võib olla ka suuline.

Kuiva allapanu nõuet eraldusaedikus reguleeritakse eelnõu kohaselt määruse § 5 lõikes 4.

Eelnõu punktis 5 täiendatakse § 3 lõike 1 sõna „desinfitseerida“ sõnadega „mida on võimalik”.

Kehtiva sõnastuse kohaselt peavad ruum või ehitis ning vahendid ja seadmed olema sellisest

materjalis, mida on kerge puhastada ja desinfitseerida. Lamba- ja kitse pidamiseks mõeldud

aedikud ja seadmed, nagu söödakohad, võivad praktikas olla ehitatud materjalist, mida on kerge

desinfitseerida. Teisalt kasutatakse loomadega kokkupuutuvates elementides ka palju puitu,

mille desinfitseerimine pole väga kerge. Sõnad „mida on kerge desinfitseerida“ on mõistlik

asendada sõnadega „mida on võimalik desinfitseerida“, sest kõik elemendid peavad olema

desinfitseeritavad, aga mitte tingimata kergesti.

9 https://www.err.ee/1609424791/eestis-on-puudu-sadu-loomaarste

Eelnõu punktis 6 muudetakse § 3 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse

sõnaga „aedik“ ning muudetakse lõike lõpu sõnastust, millega nähakse ette, et ruumi erinevad

elemendid peavad olema ehitatud nii, et need ei saaks põhjustada loomale vigastusi. Kehtiva

sõnastuse kohaselt peab olema vigastumine välistatud. Arvestades lammaste ja kitsede

iseloomu, uudishimu kui ka allumatust inimese käskudele, ei ole võimalik alati ka pealtnäha

loomakindlate elementide puhul vältida loomade vigastumist. Sätte mõte, et ükski loomaga

kokku puutuv element ei tohi loomale ohtlik olla ega teda vigastada, on uue sõnastusega

paremini välja toodud.

Paragrahvi 3 lõike 3 sõnastust muudetakse, et tagada eraldatud loomale võimalus tajuda

liigikaaslasi. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab loomal olema võimalik näha ja tunda

liigikaaslasi, mis on praktikas tekitanud raskusi. Võimalus eraldada loom liigikaaslastest

veterinaararsti ettekirjutusel on sellest lõikest eemaldatud ja eelnõu kohaselt lisatud § 2 lõikesse

5, mis on sobilikum, sest §-s 2 käsitletakse lamba ja kitse tervist ning tervise kontrollimist.

Eesti Keele Instituut (edaspidi EKI) määratleb tajumist kui tegelikkuse vahetult tunnetamist ja

meeltega vastu võtmist, vaistlikult aru saamist.10 „Tundma“ seevastu on EKI käsitluse kohaselt

aistingu füüsiline vastu võtmine, kuigi ka näiteks puudutuse tajumine.11 Koos nõudega, et loom

tuleb eraldada selleks ette nähtud aedikusse, on sobilikum kasutada sõna „tajuma“. Sellised

aedikud peaksid võimaldama ka nägemist, kas aediku piirete vahelt või tagajäsemetele tõustes.

Siiski ei saa tagada võimalust, et loom näeb oma liigikaaslasi kogu aeg, sest madala aedikuga

kaasneb võimalus tal sealt üle hüpata ning aedik ei taga oma eesmärki. Lõiget on täiendatud ka

sõnadega „ealiste iseärasuste tõttu“, mille all peetakse silmas näiteks jäärasid, kes peavad

põhikarjast eraldatud olema. Täiendavalt kuuluvad siia alla loomad, kes mingil põhjusel peavad

olema põhikarjast eemaldatud, näiteks karjas tekkinud konflikti korral. Selline eraldamine on

soovituslik siiski ajutiselt ja loomapidaja kohustus on tagada kõikide loomade heaolu võrdselt.

Eelnõu punktis 7 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõige 4, mis näeb ette nõuded lamba ja kitse

pidamisele rühmas. Samasisuline norm sätestatakse eelnõu kohaselt määruse nr 91 §-s 7, milles

käsitletakse lamba ja kitse pidamise nõudeid. Selline struktuurne muudatus ja

ümberpaigutamine on vajalik, et lamba ja kitse pidamise nõuded oleksid paigutatud loogiliselt

ja ülevaatlikult ühte paragrahvi.

Eelnõu punktis 8 täiendatakse § 3 uue lõikega 6, mille kohaselt keelatakse elektripiitsa

kasutamine ükskõik millise lamba või kitsega seotud toiminguks. Kehtiva sõnastuse (§ 11 lg 4)

kohaselt on elektripiitsa kasutamine teatud tingimustel loomade ajamisel lubatud ja sätestatud

karjatamist reguleerivas paragrahvis. Edaspidi on elektripiitsa kasutamine keelatud. Absoluutse

keelu tõttu sobib see säte paremini määruse nr 91 paragrahvi 3 juurde, kus reguleeritakse

nõudeid vahenditele ja seadmetele.

Eelnõu punktis 9 tunnistatakse § 4 lõige 5 kehtetuks ja norm viiakse § 11 lõikesse 31.

Kehtetuks tunnistamine on kavandatud, sest nõuded väliaediku piiretele seonduvad loomade

karjatamisega ning sobivad seetõttu paremini § 11 juurde, milles reguleeritakse lamba ja kitse

karjatamist.

Eelnõu punktis 10 lisatakse § 5 lõike 4 aedikute loetellu ka eraldusaedik, milles tuleb tagada

küllaldases koguses kuiv allapanu.

10 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/tajuma 11 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/tajuma

Eelnõu punktis 11 muudetakse ja täpsustatakse § 6 lõike 3 teise ja kolmanda lause sõnastust,

milles on sätestatud nõuded lamba ja kitse pidamise ruumi valgustuse kohta.

Lammas ja kits peavad saama piisavalt valgust, mida võib neile tagada piisava päevavalgusega

ehitises või neid karjatades. Kas valgustus on piisav, sõltub väga palju ehitisest ja selles

kasutatud materjalidest kui ka aastaajast. Kui loomulikku valgustust pole võimalik tagada, peab

seda tagama kunstlikult ja vähemalt kaheksa tundi ööpäevas, võimaluse korral loomuliku

valgustusega kombineerides. Eesti pimedas talves siseruumis lammast või kitse pidades tuleb

arvestada teatava täiendava valgustusega ning selle loomadele tagama. See on eriti oluline

vanemates ehitistes, kus on tihti väiksed aknad ja valgust vähe ka suvel. Kunstlik

valgustusperiood peab olema samuti seotud päevarütmiga, aga võib erineda erinevatel

eesmärkidel peetavate lammaste puhul. Lamba paljunemistsükkel on seotud päeva pikkuse ja

valgusega, millega on loomapidajal oluline arvestada.12

Eelnõu punktis 12 täpsustatakse § 7 lõikes 2 nõudeid poegimiseks ette nähtud ruumi või ala

kohta.

Loomale tuleb tagada poegimiseks piisavalt ruumi, mistõttu täpsustatakse poegimisruumi või

poegimisala nõudeid poegiva looma kohta, kuigi see pole täiuslik lahendus. Nii kits kui ka

lammas eelistavad olla eraldi ja rahulikult, puhtas keskkonnas ja peaksid saama valida sobiva

koha vastavalt individuaalsele eelistusele. On pidamisettevõtteid, kus selline ala tagatakse

looma karjast eraldamisega poegimisalale, aga on ka uuringud, mis seostavad emaslooma

karjast eraldamist vahetult enne poegimist suurenenud stressiga loomale.13 Lähtuvalt

loomapidaja kogemusest ja võimalustest, tuleb otsus langetada võimaliku parima variandi

kasuks, tagades poegivale loomale piisavalt ruumi.

Eelnõu punktis 13 jäetakse § 7 lõikest 4 välja tekstiosa, mis kehtestab nõuded rühma suuruse

tiinete loomade rühmas pidamise korral. Tiinetele loomadele jäiga rühma suuruse kehtestamine

ei ole mitmel põhjusel parim praktika. Esiteks toimub kitsede ja lammaste paaritamine jäära või

soku rühma viimisel ning tiinestusajad on loomadel erinevad. Eestis on varajane tiinuse

tuvastamine ultraheliga mitmetel põhjustel veel vähe levinud praktika, seega üldiselt tuvastab

looma tiinuse loomapidaja alles tiinuse lõpus. Arvestades karja suurust ja loomade omavahelist

sotsialiseerimist, tekivad karjas suhtlevad grupid ning toimib karja hierarhia ja selline

meelevaldne rühma lõhkumine tekitab loomades stressi. Täiendavalt ka eelmises lõikes toodust,

võib tekitada rühmade lõhkumine ja kunstlik muutmine enne poegimist veel täiendavat stressi

emasloomale. Teisalt on oluline rühma korrigeerida, olenemata loomade tiinusest, ja selleks

täiendatakse eelnõu kohaselt määrust § 7 lõikega 7.

Eelnõu punktis 14 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 5, mis kohustab loomapidajat võtma

meetmeid, et kaitsta looma kiskja rünnaku eest. Tegemist on struktuurse muudatusega. Sarnase

sisuga täpsustatud norm lisatakse lamba- ja kitse karjatamist käsitlevasse paragrahvi (§ 11 lg

8), kuhu see sisuliselt paremini sobib.

Eelnõu punktis 15 muudetakse § 7 lõiget 6, et tagada lammaste ja kitsede pidamine rühmas,

sest tegemist on karjaloomadega. Uus sõnastus ühendab kaks varasemat sätet, rõhutades, et

lammas ja kits on karjaloomad ning neid ei tohi pidada üksikult. Siiski tuleb arvestada ka

inimestega, kellel on majapidamises üks lammas või kits. Rõhutame, et lammast ega kitse ei

peaks pidama üksinda ja juhul, kui see on möödapääsmatu, tuleb talle tagada piisav

sotsialiseerumine. Looma heaolu tagamiseks tuleb talle tagada sotsialiseerimine mõne teise

sobivasse liiki kuuluva loomaga, näiteks veistega või pidada lammast koos kitsedega ja

12 https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4405450/ 13 https://link.springer.com/content/pdf/10.1186/s40462-023-00404-2.pdf

vastupidi. Jäetakse võimalus paigutada loom veterinaararsti korraldusel üksi eelnõus

kavandatud § 5 lõikes 2 toodud põhjusel. Kehtivas sõnastuses on lisaks kohustus teostada

üksinda peetavale loomale ülevaatust tihedamini, aga see ei asenda sotsiaalset kontakti ja on

seetõttu eelnõu kohaselt § 7 lõikest 6 välja jäetud.

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 7 lõikega 7, mis näeb ette olukorrad, kus rühmas peetavate

lammaste ja kitsede arvu tuleb vähendada, kui loomadel esineb sotsiaalseid konflikte või kui

osa loomi ei pääse sööma. Karja suurust ja hierarhiat on inimesel võimatu mõista. Siiski on

võimalik inimesel eristada olukordi, kus loomal ei ole karjas hea ja sellisel juhul tuleb loomade

arvu karjas vähendada. Kui esineb sotsiaalset konflikti, tuleb hinnata, kas tegemist on loomast

tingitud iseärasustega (loomade iseloomud on erinevad) ja proovida hinnata, milliste

loomadega konfliktne loom sobitub ning võimalusel nad eraldi grupeerida. Üldine viis, kuidas

aru saada, et kari on liiga suur ja võib sotsiaalselt mitte sobituda, on olukord, kus loomi mahub

sööma näiteks 70, aga teatud rühma ei lubata söödaküna juurde. Selline olukord viitab liiga

suurele rühmale ja sellisel juhul tuleb karjast eraldada väiksem rühm, et tagada nende loomade

heaolu.

Eelnõu punktis 17 asendatakse § 8 lõikes 3 sõna „viivitamata“ ja täpsustatakse, et pügamisel

tekkinud haav desinfitseeritakse vahetult pärast pügamist. Lamba pügamisel võib vigastusi ette

tulla, aga pügamiseks on lammas tihti fikseeritud ning praktikas fikseerimist ei katkestata. On

oluline, et vigastustele pööratakse tähelepanu ja haavad desinfitseeritakse, aga see võib toimuda

ka vahetult pärast looma pügamist, kui loom vabastatakse fikseeritud asendist ning hinnatakse,

kas tal on vigastusi, mis vajavad desinfitseerimist.

Eelnõu punktides 18 ja 19 laiendatakse §-s 9 sätestatud kitse lüpsmist käsitleva nõude

kohaldamisala ka lamba lüpsmisele. Eestis tegutsevad piimalamba pidajad ja ka lamba puhul

tuleb tagada tema lüpsmine vähemalt üks kord päevas ning vajaduse korral sagedamini. Seoses

sellega sõnastatakse uuesti § 9 pealkiri ning täiendatakse § 9 teksti, et edaspidi kohaldada nõuet

ka lamba lüpsmisele.

Eelnõu punktis 20 jäetakse § 10 lõikest 4 välja sõnad „sellist tõugu“ ning lisatakse loetellu ka

kits, et edaspidi kohaldada nõuet samuti kitsedele. Arvestades seda, et meil on palju segatõugu

loomi, on kohane laiendada nõuet loomadele üldiselt, kes on harjunud poegima väljas. Kuigi

kitsed poegivad reeglina siseruumis, võib juhtuda, et poegimine toimub siiski karjamaal, ja

sellisel juhul peab olema see loom harjunud ja kohanenud karjamaal valitsevate keskkonna- ja

ilmastikuoludega.

Eelnõu punktis 21 jäetakse§ 11 lõikest 2 välja lauseosa, mille kohaselt karjamaale viiv tee

peab olema sellise pinnakattega, mis ei määri looma. Samuti jäetakse sättest välja teine lause,

mis kohustab karjatee ääre hoidma vaba takjatest ja ohakatest, et vältida villa saastumist. Lamba

määrdumist karjamaale viival teel ei ole alati võimalik vältida. Kuigi lamba villa saastumist

peaks loomapidaja proovima vältida, ei ole kitsas taimede loetelu ja selline nõue praktikas

asjakohane. Muudetud § 11 lõike 2 kohaselt peab karjamaale viiv tee olema lambale ja kitsele

turvaline. See tähendab, et nimetatud tee peab olema selline, et sellel liikudes ei ohustataks

lamba või kitse tervist ega põhjustataks talle vigastusi.

Eelnõu punktis 22 täiendatakse § 11 lõikega 31, milles sätestatakse nõue, et väliaediku piiretes

ei tohi kasutada selliste avadega võrku, millesse lamba või kitse pea võib kinni jääda. Kehtivas

määruses asub samasisuline nõue § 4 lõikes 5, mis eelnõu kohaselt on kavandatud kehtetuks

tunnistada. Kuna nõuded väliaediku piiretele seonduvad loomade karjatamisega, siis on

sobivam kõnealune norm sätestada §-s 11.

Eelnõu punktis 23 jäetakse § 11 lõikest 4 välja teine lause, mis lubab elektripiitsa kasutamise

teatud juhul. Kehtiva määruse kohaselt võib elektripiitsa ajamisel kasutada vaid täiskasvanud

mittetiine looma puhul. Elektripiitsa kasutamine keelatakse eelnõus kavandatud § 3 lõikega 6.

Eelnõu punktis 24 täiendatakse § 11 lõigetega 8 ja 9, mis hõlmavad väliaediku piiret ja

okastraadi kasutamist. Loomapidaja kohustus on kaitsta väliaedikus peetavaid loomi kiskja

rünnakute eest. Arvestades kiskjarünnakute rohkust ja erinevate kaitsemeetmete tõhusust, on

edaspidi lubatud ka okastraadi kasutamine väliaediku piiretes alates kõrgusest, kus on kindlasti

välistatud lamba või kitse kokkupuutumine okastraadiga ja vigastumine selle tõttu.

Loomapidaja peab hoolikalt kaaluma vastavalt enda väliaediku asukohale, suurusele ja

võimalustele erinevate kaitsemeetmete ohutust karjaloomadele, kaitse efektiivsust ja

võimalusel on soovituslik kasutada okastraati näiteks eraldi kaitseaedikus. Kui see pole siiski

võimalik, võib aeda kõrgemaks ehitada ja selles piires kasutada okastraati. Täpsem kõrgus

sõltub loomaliigist ja kitsede puhul tuleb kindlasti arvestada sellega, et kahele jalale tõustes

võib nende keha kõrgus olla oluliselt kõrgem, kui neljal jalal seistes.

Eelnõu punktis 25 muudetakse § 12 lõikeid 1 ja 2, millega kohustatakse loomapidajat tagama

lambale ja kitsele ligipääsu söödale ja puhtale joogiveele ning täpsustatakse nõudeid lamba ja

kitse söötmisele. Lambale ja kitsele, sõltumata east, peab olema igal hetkel saadaval nii sööt

kui ka puhas joogivesi, millele tuleb tagada ligipääs. Ligipääs peab olema tagatud igas mõõdus

loomadele kui ka loomale sõltumata tema hierarhilisest positsioonist karjas.

Paragrahvi 12 lõikes 2 täpsustatakse nõudeid lamba ja kitse söötmisele. Uues sõnastuses

rõhutatakse, et sööt peab olema täisväärtuslik ning vastama looma vanusele ning seda peab

olema piisavas koguses – erinevas eas loomade söödaratsioon ja sööda kogus on erinevad.

Lõiget täiendatakse nõudega, et looma söödaratsiooni muudetakse vastavalt tema

füsioloogilisele seisundile ja ealistele iseärasustele. Täiendava nõude eesmärk on tagada

erinevas eluetapis loomale piisavalt toitaineid. Näiteks jäära ja imetava ute toitaineline vajadus

erineb märkimisväärselt. Loomapidaja peab tagama loomale tasakaalus söödaratsiooni. Seda

on oluline täpsustada, sest piisav kogus ükskõik millist sööta ei taga alati loomale täiendatud

lisatoitaineid erinevas eluperioodis. Viimane lause kohustab loomapidajat tagama lambale ja

kitsele ligipääsu mineraalainetele, nagu näiteks kaltsium, fosfor, magneesium, mis on loomale

eluliselt tähtsad, aga mida karjamaarohust piisavalt ei pruugi saada. Selleks kasutatakse

tänapäeval erinevaid lisasöötasid, mineraallisand-söötasid või lakukivi, millest viimase kahe

tarbimise otsustab loom ise.

Eelnõu punktis 26 tunnistatakse § 12 lõige 3 kehtetuks, sest selles lõikes sätestatud nõuded on

ajakohastatud kujul tagatud eelnõuga kavandatud § 12 lõigetes 1 ja 2.

Eelnõu punktis 27 täiendatakse paragrahv 12 lõike 4 sõnastust, et tagada looma söötmiseks ja

jootmiseks kasutatavate vahendite ohutus loomadele. Kasutatavad vahendid, asudes loomast

kõrgemal, peavad olema kinnitatud nii, et oleks välistatud looma vigastamine ning nende servad

ei tohiks looma vigastada.

Eelnõu punktis 28 täpsustatakse § 13 lõike 2 sõnastust. Lõikes 2 täpsustatakse tingimusi, mille

korral on kohustuslik tallele tagada piim või piimaasendaja. Lähtuvalt ELKL-i konsulentide ja

veterinaararstide arvamusest, kes tegelevad Eestis lammaste ja kitsedega, on leitud, et kõige

olulisem on, et alla 10 kg kaaluv tall peab saama kindlasti piima või piimaasendajat.

Lammaste ja kitsede puhul on noorlooma emast või ammest võõrutamine ja piima või

piimaasendaja andmise lõpetamine väga varieeruv ja sõltub nii looma tõust ja konkreetsest

isendist kui ka sellest, mitu ja millist järglast loomal on. Sellest tulenevalt on keeruline sätestada

konkreetne aeg, millal seda tegema peaks, sest soovitused on erinevad. Vastavalt Iiri

nõustamiskeskuse Teagasc ja Briti lambakasvatajate ühendusele (National Sheep Association

– NSA), millest juhinduvad Eesti lambakasvatajad, peaks andma talledele piima vähemalt seni,

kuni nad on saavutanud 2.5-kordse sünnikaalu.14 See on samade andmete kohaselt 9–10 kg.

Edukas ja õigel ajal võõrutamine emast või piimast on väga oluline terveks looma edasiseks

eluks, mõjutades nii immuunsüsteemi, kui ka andes aega seedetrakti ja teiste organite

kohanemiseks teistsuguse söödaga. Seda teavad ka lamba- ja kitsekasvatajad, kellele loomade

tervis ja heaolu on esmatähtis, sest muuhulgas tagab see ka nende sissetuleku. Seetõttu ei ole

põhjust eeldada, et loomapidaja ei võõrutaks lamba- ja kitsetalle looma jaoks parimal hetkel

ning võõrutamist on sobilik reguleerida nii vähe, kui vajalik.

Eelnõu punktiga 29 tunnistatakse § 13 lõige 4 kehtetuks. Nõuded sobivale söödale on

sätestatud eelnõuga kavandatud §-s 12 ning tallele piima või piimaasendaja andmine eelnõuga

kavandatud § 13 lõikes 2.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus tehtavad muudatused ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. Muudatused on

kooskõlas põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni (EÜT L 323, 17.11.1978, lk

14–22) ja nõukogu direktiiviga 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L

221, 08.08.1998, lk 23–27).

4. Määruse mõjud

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega

otseseid ja olulisi sotsiaalseid, sealhulgas demograafilisi mõjusid, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, regionaalarengule ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määruse kehtestamisega kaasneb väheoluline mõju majandusele ning väheoluline mõju elu- ja

looduskeskkonnale.

4.1 Mõju valdkond: majanduslikud mõjud

Mõju sihtrühm: lamba- ja kitsekasvatajad. ELKL-i kodulehel 26. veebruaril 2024 avaldatud

artikli alusel oli 20. veebruari seisuga Eestis lambakasvatajaid 1568 ning kitsepidajaid 44515.

14 ; Source: Volac Animal Nutrition Research & Development / Teagasc (The Irish Agriculture and Food

Development Authority).Details: The strict baseline rules—weaning at 35 days, verifying a solid feed intake of

250g/day for 3 to 10 consecutive days, and ensuring lambs reach 2.5 times their birth weight (approx. 9–10

kg)—are the standardized baseline outcomes of Volac's long-term artificial rearing trials. These guidelines are

widely published and endorsed in joint extension publications by Teagasc and the National Sheep Association

(NSA). 15 https://lammas.ee/eesti-lammaste-arv-on-vahenenud-drastiliselt/

Kaasnev mõju: eelnõus kavandatud muudatused aitavad lahendada määruse rakendamisel

ilmnenud probleeme ja parandada nõuete õigusselgust. Eelnõus sätestatud muudatused

hõlbustavad lamba- ja kitsekasvataja igapäevaseid tegevusi ja vähendavad seeläbi

halduskoormust. Majanduslik mõju on siiski väheoluline, sest määrus ei mõjuta oluliselt

loomapidajate kohustusi. Muudatused vähendavad ebamõistlikke nõudeid ja viivad nõuded

paremasse vastavusse praktikas toimuvaga. Selgemad, aga paindlikumad sätted võimaldavad

paremat loomakasvatust vastavalt kahe loomaliigi eriilmelisusele: piima-, liha-, villaloomad.

Lambad ja kitsed on oma olemuselt väga erinevad loomad ja uues sõnastuses määrus peaks

tagama looma heaolu, võimaldades siiski paindlikkust vastavalt looma kasvatamise eesmärgile.

Looma heaolu seisukohast on määrusel samuti suur mõju. Määruse muudatused võimaldavad

loomapidajal teha kiiremaid otsuseid enda kariloomade tervislikku seisundit hinnates,

arvestades veterinaararstide kättesaadavust. Lamba- ja kitsepidajate karjad on piisavalt väiksed,

et olla hästi kursis erinevate loomadega ning arvestades majanduse- ja loomakasvatuse

hetkeolukorda, ei ole põhjust arvata, et loomaomanik ei võtaks ette kõiki meetmeid, et tagada

enda loomapidamise jätkusuutlikkus ja loomade tervis ning heaolu. Haigestunud looma heaolu

tõstab ka nõue, mida paljud juba järgivad, et eraldada loom põhikarjast aedikusse, mis asub

karja tajumisulatuses. Isolatsiooni vältimine ei tekita täiendavat stressi, võimaldades siiski

paranemise ajaks piisav eraldatus. Elektripiitsa kasutamise keelamine annab selge signaali, et

tegemist on aegunud praktikaga ja see on looma heaolu kahjustav. Loomade heaolu toetab veel

rühmasuuruste kaotamine ning nõue, mis kohustab loomapidajat rühmas olevate loomade arvu

vähendama konfliktide korral või juhul, kui on loomi, kes ei pääse sööma. Kehtestatakse

täpsemad nõuded söödale vastavalt looma vanusele ja füsioloogilisele seisundile ning tehakse

kohustuslikuks ligipääs mineraalainetele. Kuigi tegemist on elementaarsete vajaduste

täitmisega, võimaldab selgesõnaline nõue määruses teha ettekirjutusi olukorras, kus need

vajadused on täitmata.

4.2 Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju sihtrühm: lamba- ja kitsekasvatajad

Kaasnev mõju: lambad ja kitsed on olulised mitte ainult loomakasvatuseks, vaid ka looduslike

koosluste hoidjatena kui ka karjamaade väetajatena, millest on tingitud võimalik mõju elu- ja

looduskeskkonnale kui ka maa- ja rannapiirkondadele. Loomapidajalt karjamaale viivate tee

nõuete kohustuse eemaldamine võib aidata kaasa erinevate taimede seemnete levikule kui ka

vähendab loomapidaja kohustusi. Väliaediku piiramine okastraadiga karjaloomale ohutus

kõrguses võib olla üks meetmetest, kuidas kaitstakse karja hundirünnakute eest ning

loodetavasti julgustab see loomi karjatama, mis omakorda aitab karjamaad väetada ja hoida

korras näiteks loopealset ehk alvarit, kus pinnasetüübi eripärast veiste karjatamine lubatud ei

ole.

Mõju olulisus: mõju on pigem väheoluline, arvestades lamba- ja kitsekasvatajate ning nende

peetavate loomade arvu.

On keeruline hinnata, kas see määrus võiks tõsta Eestis peetavate lammaste ja kitsede hulka,

millel võiks olla suuremad mõjud tarbimisele, majandusele ja regionaalarengule, seega on

määruse kogumõju väike.

Eelnimetatud mõjude ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Kuna

määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu väljatöötamisel kaasatud Eesti lamba- ja kitsekasvatajate nimekiri koos

informatsiooniga külastuse kuupäeva kohta on leitav tabelis 1.

Tabel 1 Eesti lamba- ja kitsekasvatajad, kellega eelnõud koostades tehti pakkumine külastuseks ja määruse aruteluks

Kirja saaja Tegevusala Vastus kirjale Külastuse

kuupäev

Katrin Tähepõld Eesti Maaülikool, ELKL

konsulent

Jah, osales ELKL-i

esindajana viimasel

arutelul

-

Rõõmu Talu, Ants

Kuks

Eesti Maaülikool, dorperi tõug,

lihalammas

Ei vastanud -

Eesti Tõulammaste

Aretusühing

Ei vastanud -

Kihnu Maalamba

Kasvatajate Selts

Vastas Anneli

Ärmpalu-Idvand

kirjalike

ettepanekutega,

mida on määruse

välja töötamisel

arvestatud

-

Männiku

Piimalambad OÜ

ida-friisi tõugu piimalambad,

mahetalu (väike piimalamba

pidaja)

Jah 18.05.2026

Lepaniidi Mahetalu Lambad (tekseli-segu) ja kitsed

(segu)– vill, liha, piim, nahad;

mahetalu, väiketootja ja enda

tapamaja

Jah 30.04.2026

Andri-Peedo Talu Thüringer Waldziege

piimakitsed (suurem piimakitse

farm)

Jah 29.04.2026

Hõbeda kitsefarm rootsi maatõug, anglo-nubian

(väiksem piimakitse farm)

Jah 28.04.2026

Lahemaa

maalammas

eesti maalammas (villalammas) Jah 14.04.2026

Rehekivi OÜ teksel ja eesti valgepealine

lammas

Ei vastanud -

Viinamärdi Talu

OÜ

lacaune tõugu piimalambad

(suurem piimalamba farm)

Jah 28.05.2026

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile.

Samuti edastatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti

Maaülikoolile, Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidule, Eesti Tõulammaste Aretusühingule,

Kihnu Maalamba Kasvatajate Seltsile, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskojale, Eesti

Loomaarstide Kojale, MTÜ-le Eesti Loomakaitse Selts, MTÜ-le Eestimaa Loomakaitse Liit.

Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitatakse

sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140

„Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse

osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ § 3

lõike 1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/702

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandusministri 27. augusti

2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise

kohta“ muutmine“ eelnõu.

Palume kooskõlastused ja arvamused esitada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, M91_EN_20102026.pdf

2. Seletuskiri, M91_SK_20102026.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Maaülikool, Eesti Lamba- ja

Kitsekasvatajate Liit, Eesti Tõulammaste Aretusühing, Kihnu Maalamba Kasvatajate Selts,

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda, Eesti Loomaarstide Koda, MTÜ Eesti Loomakaitse

Selts, MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit

Hele-Mai Viitmann

56972207 [email protected]

Katrin Tuula

5693 9897 [email protected]