Saatja: Sirje Potisepp <[email protected]>

Saadetud: 22.10.2026 06:46

Adressaat: Kristen Michal - RK <[email protected]>;

Riigikantselei - RK <[email protected]>; Risto Kaljurand -

RK <[email protected]>

Koopia: hendrik.terras <[email protected]>; <[email protected]>;

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium <[email protected]>; info - MKM

<[email protected]>

Teema: Tootjate pöördumise kaaskiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Lugupeetud Kristen Michal

Edastan Teile Eesti toidu- ja joogitootjate nimel pöördumise seoses

Nutri-Score märgise kasutuselevõtuga Eestis. Palume ühiselt see protsess

praegusel kujul peatada.

Pöördumisele on alla kirjutanud järgmised ettevõtjad:

Atria Eesti AS

A le Coq AS

Balbiino AS

Balsnack International Holding AS

Eesti Pagar AS

Kikas OÜ

Lunden Food OÜ

Maag Food OÜ (Rakvere, Tallegg, Tere, Farmi, Deary)

Rannarootsi Lihatööstus AS

Saaremaa Piimatööstus

Saarioinen Eesti OÜ

Saku Õlletehase AS

Tarplani Kaubanduse OÜ

Valio Eesti AS

Ärakiri:

Hendrik Johannes TerrasRegionaal- ja põllumajandusminister

Liina VahtrasMajandus- ja tööstusminister

Lugupidamisega

Sirje Potisepp

Kristen Michal

Peaminister

Ärakiri:

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Liina Vahtras

Majandus- ja tööstusminister

Pöördumine seoses Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühepoolse tegevusega

toidupakendi esikülje märgistuse rakendamisel Eestis

Lugupeetud peaminister Kristen Michal

Eesti suuremate toidu- ja joogitootjatena pöördume Teie poole seoses regionaal- ja

põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase tegevusega, mis on vastupidiselt sektori

soovile suunatud uue, võõra ja soovimatuid tagajärgi kaasa toova märgistuse (Nutri-Score)

rakendamisele Eestis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on viimase paari aasta jooksul järjekindlalt liikunud

ühe konkreetse pakendi esikülje märgistuse rakendamise suunas, ehkki selleks puudub valdav

toidu- ja joogitootjate ning tarbijate ootus, aga ka valitsuse mandaat. Praegune valitsus on olnud

paljuski pühendunud ülemäärase bürokraatia vähendamisele ja Eesti ettevõtete

konkurentsivõime toetamisele. Minister Terras loob aga märgise ettepanekuga bürokraatiat ja

ebaefektiivsust juurde, astudes esimese sammu uue, ühel päeval kohustuslikuks muudetava

märgisüsteemi maaletoomiseks.

Toidu- ja joogitootjad on viimase aasta jooksul püüdnud korduvalt ministeeriumiga sisulist

arutelu pidada ning veel hiljuti, enne määruse eelnõu esitamist, palunud võimalust ministrile

oma vastuargumente tutvustada. Minister pole kohtumise palvele vastanud ning on selle asemel

otsustanud omaalgatuslikult kehtestada Eestis toidukaupade märgistuse, mis on kasutuses vaid

üksikutes Euroopa riikides.

Põhjus, miks enamikus EL liikmesriikides pole seda märgistust kasutusele võetud, on valdavalt

sama: see kahjustab pikemas perspektiivis kohalike toidu- ja joogitootjate konkurentsivõimet,

teenib väga spetsiifiliste huvigruppide lühiajalisi huve ja ei aita poliitikakujundajail saavutada

neid rahvatervise eesmärke, mida sageli põhjendusteks tuuakse. Samuti pole mõistetav, miks

minister soovib kehtestada märgisüsteemi, mida Eesti toodete peamistel sihtturgudel ei

kasutata.

Seejuures on senise protsessi käigus eiratud ka hea õigusloome tavasid. Oma 28. juuli

vastuskirjas Toiduliidu pöördumisele rõhutas ministeerium, et alles pärast uuringute valmimist

kujundatakse lõplik seisukoht Nutri-Score'i võimaliku kasutuselevõtu osas Eestis, seevastu on

ministri määruse eelnõu juba kooskõlastusringil enne tulemuste tutvustamist.

Toidu- ja joogitootjaid protsessi sisuliselt kaasatud ei ole; vastuseta on jäänud ka

põhimõttelised küsimused märgistuse eesmärgi, tõhususe, põhjendatuse ja majandusliku mõju

kohta. Võõra märgisüsteemi juurutamine on praeguses majanduslikus olukorras täiesti

arusaamatu ja hoolimatu otsus.

Samal ajal on uuringute tellimiseks leitud märkimisväärseid summasid, ehkki kõiki nendest

uuringutest pole sidusrühmadele ega avalikkusele isegi mainitud, ning nende sisuline

sõltumatus on uuringu läbiviijate koosseisu arvestades küsitav. Kolmest uuringust kalleim

(kontekstiks: riik oleks saanud sama raha eest toetada üle 840 000 koolilõuna) käsitleb lisaks

Nutri-Score märgise „tõhusaimale“ paigutusele ka magusamaksu ja „tervislike“ toodete

käibemaksu vähendamise mõju. See viitab juba eos, et vabatahtlikuna esitletud märgise

kasutuselevõtule järgnevad ka muud meetmed, mis sekkuvad ettevõtlusvabadusse.

Eestil on enamasti sellistes küsimustes Euroopas mõistuse hääle roll. Tootjate ja töötlejatena

oleme valmis tootmist, pakendeid ning turundusreegleid puudutavateks muudatusteks, kui

nendes muudatustes lepitakse kokku Euroopa-üleselt. Toetame ühtset turgu ja võrdset

konkurentsi, kus kõikidele kehtivad samad reeglid ja samad tingimused. Spetsiifiliselt Nutri-

Score märgise valimisega on aga ministeerium oma ametnikega otsustanud erineda

Põhjamaadest ning samal ajal killustada piirkondlikku turgu naaberriikide vahel.

Seetõttu paluvad pöördumisele allakirjutanud ettevõtjad Vabariigi Valitsusel Nutri-Score

märgise kasutusele võtmise protsess praegusel kujul peatada. Oleme jätkuvalt valmis kõigiga

kohtuma, et oma seisukohti selgitada ja põhjendada. Mõned neist on esile toodud kirjaga kaasas

olevas lisas. Samuti oleme valmis panustama lahendustesse, mis toetavad nii inimeste teadlikke

toiduvalikuid kui ka elujõulist Eesti toidutootmist.

Tervisliku toidukeskkonna kujundamine algab liikumisvõimaluste edendamisest ja

toitumisharjumuste õpetamisest rohujuuretasandil, mitte toidu ega joogi omaalgatuslikust

meelevaldsest sildistamisest võõra märgisüsteemiga.

Eesti toidu- ja joogitootjad

LISA

Tootjate seisukohad

• Läbipaistmatu ja eesmärgipäratu tegutsemine ühe pakendimärgise suunal ilma

turuosaliste ootuse ja poliitilise mandaadita ei ole aktsepteeritav. Eesti ei ole

olukorras, kus toidujulgeoleku ja kohaliku tootmise arvelt tuleks läbi suruda märgistust,

millel puudub tarbijate ja tootjate ootus ning poliitilise tasandi tellimus. Tootjad

soovivad olla sisuliselt kaasatud otsustesse, mis mõjutavad nende majandustegevust,

tarbijate toiduvalikuid kui ka Eesti toidu- ja joogitööstuse konkurentsivõimet nii kodu-

kui sihtturgudel.

• Valitsuskoalitsioon on väljendanud põhimõtet, et ettevõtjatele ei kehtestata

ebavajalikke nõudeid ega suurendata põhjendamatult halduskoormust. Nutri-

Score’i kasutuselevõtt ei ole selle põhimõttega kooskõlas, eriti olukorras, kus

kõnealune märgis ei ole kasutusel Eesti toidu- ja joogitööstuse peamistel sihtturgudel.

Seetõttu ei toeta see ka kohalike toodete konkurentsivõimet.

• Eesti toidutootjad ei ole tarbijale lihtsustatud toitumisalase teabe andmise vastu,

kuid see peaks olema Euroopa Liidus ühtne. Tootjad ei saa toetada ühe konkreetse

märgistuse omaalgatuslikku rakendamist olukorras, kus ministeeriumi esitatud

eesmärgid ja argumendid on olnud vastuolulised ning alternatiive ei ole sisuliselt

analüüsitud ega tootjatega läbi arutatud. Just Nutri-Score märgise vastuolulisus on

põhjus, miks Euroopa Liidu tasandi arutelud kinni jooksid.

• Nutri-Score’i puhul on küsitav kooskõla toiduseadusest tuleneva eksitamise

keeluga – kui märgise mõistmiseks on vaja selgituskampaaniaid, müütide murdmist

ning märgis lahterdab toidud vaistlikult „heaks“ ja „halvaks“ (mida ministeerium oma

kommunikatsioonis pidevalt ümber lükkab) ei täida märk seda nõuet. Ka ministeeriumi

tellitud uuringute sõltumatus äratab kahtlust.

Täiendavad selgitused ja põhjendused

Ebaselge eesmärk

Iga regulatsiooni kehtestamisel tuleb lähtuda selgest ja mõõdetavast eesmärgist, miks seda

tehakse. Eelnõu seletuskirja järgi on eesmärk anda Eesti toidukäitlejatele võimalus kasutada

vabatahtlikult “Nutri-Score ABCDE” kaubamärki ning luua võrdsemad konkurentsitingimused

olukorras, kus Eestis võib juba turustada teistes liikmesriikides seaduslikult turule viidud ja

õiguspäraselt Nutri-Score’iga märgistatud tooteid. Selektiivselt ühe märgise kasutuse

võimaldamine ei saa olla eesmärk eneses.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on omal initsiatiivil üha kasvava intensiivsusega

liikunud Nutri-Score'i kasutuselevõtu suunas alates ajast, mil Euroopa Komisjon otsustas

konsensuse puudumise tõttu ühtse pakendi esikülje toitumisalase märgise arutelud pausile

panna. Näib, et sisuliselt ei ole kaalutud ühtegi alternatiivi ega küsitud tootjate arvamust, kas

ja millise märgisega peaks riik iseseisvalt edasi liikuma.

Varasemalt on eesmärgiks toodud ka tervislikumate valikute võimaldamine ja rasvumise

ennetamine. Nüüdseks on ministeerium nii vastuses Toiduliidu pöördumisele kui ka

kavandatud eelnõus ise tunnistanud, et Nutri-Score ei ole mõeldud ülekaalulisuse

ennetamiseks. Nutri-Score ei ole meede, mis aitaks lihtsamate valikute kaudu ennetada

ülekaalu – selleks puuduvad tõendid ning seda on tunnistanud nii ministeerium kui ka süsteemi

väljatöötajad (Prantsusmaa) ise.

Vastuseta on seega küsimus: mida soovitakse selle meetmega saavutada, mis hiljem oleks ka

mõõdetav ja mõju tõendatav – milline on lähtepunkt ja milline sihttase? Ilma selgete ja

mõõdetavate eesmärkideta ei ole võimalik hinnata, kas kavandatav sekkumine on tõhus,

proportsionaalne ja majanduslikult põhjendatud. Eelnõu koos seletuskirjaga ilmestab selgelt,

et toidutööstuse tõstatatud põhimõttelised küsimused on sisuliselt läbi arutamata.

Näiliselt vabatahtlik süsteem võib muutuda tootjatele kohustuslikuks

Nutri-Score’i kasutuselevõtu argumentatsioonis rõhutatakse selle vabatahtlikkust. Praktika aga

näitab, et märgist vabatahtlikult võimaldavates riikides on selle tulemusel tekkinud selge

rahvusvaheliste jaekettide surve seda tarnitavatel toodetel kasutada või omavoliliselt tootega

seonduvalt näidata, isegi kui märgist pole taotletud.

Prantsusmaa näitel on ka teada, et nende parlamendi sotsiaalkomisjonis võeti hiljuti vastu

erakondadeülene muudatusettepanek, mille eesmärk on muuta Nutri-Score märgise kasutamine

toidupakenditel kohustuslikuks. Sellele lisandub veel ettepanek, mis soovib muuta Nutri-Score

kohustuslikuks ka toiduainete reklaamides ja turundustegevuses.

Nutri-Score ei lahenda Eesti tootjate tegelikke probleeme

Minister Terras on põhjendanud Nutri-Score'i toetamist peamiselt sellega, et Eesti tootjad ei

saa märgist praegu kasutada ning on seetõttu importtoodetega võrreldes ebasoodsamas

olukorras. Meie hinnangul on tegelikkus vastupidine: konkurentsisurve tuleneb importtoodete

hinnast ja tootmissisendite kallinemisest, mitte Nutri-Score'i märgise puudumisest. Nutri-Score

ei lahenda neid probleeme ega ole Eesti tootjate konkurentsivõime parandamiseks vajalik

meede.

Eesti peamistel sihtturgudel (Põhjamaad ja Baltikum) kasutatakse teisi pakendimärgiseid,

sealhulgas lahendusi, mis annavad tarbijale teavet neutraalsemalt või läbi positiivse

kinnistamise.

Lihtsustatud fooripõhine süsteem võib tarbijat eksitada

Nutri-Score töötas välja Prantsusmaa rahvaterviseasutus eesmärgiga anda tarbijale lihtsustatud

hinnang toote toitumisalase koostise kohta. Süsteemi toetajad rõhutavad sageli, et märgis ei

liigita toite headeks ja halbadeks, ning et võrrelda tuleks üksnes sama tootekategooria tooteid.

Praktikas ei saa eeldada, et tarbija tõlgendab rohelist ja punast värvi üksnes tehnilise

võrdlusvahendina sama tootekategooria lõikes. Fooripõhine süsteem toimib vaistlikult:

roheline tähistab positiivset ja punane negatiivset hinnangut. Seetõttu loob märgis paratamatult

ettekujutuse „headest“ ja „halbadest“ toitudest, kuigi tasakaalustatud toitumine sõltub

terviklikust menüüst, tarbimise sagedusest, kogustest ja inimese individuaalsetest vajadustest.

Neid aspekte see märgis ei arvesta.

Probleemne on ka väide, et Nutri-Score võimaldab tõhusalt võrrelda üksnes sama kategooria

tooteid. Kui valdav osa teatava kategooria toodetest saab sama või väga sarnase hinnangu –

näiteks absoluutne enamik juustudest paikneb oranžis vahemikus –, on süsteemi praktiline

võrdlusväärtus piiratud.

Juba vajadus selgitada tarbijale, kuidas märgist „õigesti“ tõlgendada, viitab vastuolule

toiduseadusega, mille kohaselt ei tohi toidualane teave tarbijat ega käitlejat eksitada ning

tarbijale müüdav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe

saamise. Märgis, mis toimib õigesti üksnes koos eraldi selgituskampaaniaga, ei täida seda

nõuet.

Kõnekas on seegi, et ministeeriumi veebilehel on Nutri-Score'i alaleht, kus on asutud juba

müüte murdma, kuigi märgis pole veel kasutuselgi. Miks ei ole seda tehtud teiste Eesti turul

olevate märgiste puhul? Vajadus sellise kommunikatsiooni järele ilmestab märgise

vastuolulisust.

Märgise kasutuselevõtuga seotud uuringud vajavad läbipaistvat selgitamist

Ministeerium pidas enne määruse koostamist vajalikuks tellida kaks uuringut: majandusliku

mõju uuring ning sobivus Eesti riiklike toitumissoovitustega. Nende uuringute tulemusi lubati

esitleda 10. novembriks plaanitud pakendi esikülje märgise seminaril, ning seejärel kujundada

lõplik seisukoht Nutri-Score kasutuselevõtuks Eestis. Tänaseks on määruse eelnõu juba

kooskõlastusringil tähtajaga 29. oktoober, kuigi uuringu tulemuste tutvustamine ning vastav

diskussioon pidanuks eelnema regulatiivsele sekkumisele. Kuna ministeerium on lubanud

uuringute sõltumatust, tuleks hoolikalt hinnata nii Tartu Ülikooli majanduslike mõjude uuringu

kui LABRISe tellitud uuringu „Nutri-Score märgistuse kooskõla Eesti toidusoovitustega“

koostajate erapooletust, et välistada nende võimalik kallutatus.

Hiljuti avaldatud seminari päevakavast võib ka lugeda, et tutvustatakse muuhulgas Eesti

Teadusagentuuri programmi RITA+ raames läbiviidava projekti „Rahvastiku tasakaalustatud

toitumise edendamine“ (RATTE) vahetulemusi seoses pilgujälgimise uuringuga. Avalikest

allikatest on ka leitav, et koos Sotsiaalministeeriumiga Tartu Ülikoolilt tellitud uuringu

maksumus ületab 840 000 eurot. Uuringu kirjelduse põhjal käsitletakse selles erinevate

toidumaksude kõrval ka Eesti elanike hoiakuid Nutri-Score'i suhtes ning kavandatakse

pilgujälgimiskatseid, et hinnata Nutri-Score'i tõhusaimat paigutust pakendil. Uuringu

lõppraport peaks valmima 2027. aastal.

Tekib rida küsimusi: millistel alustel telliti see uuring, miks on fookuses ainult Nutri-Score,

miks ei ole selle rolli seni avalikus kommunikatsioonis selgitatud ning kas huvide deklaratsioon

kinnitab uuringu läbiviijate sõltumatust uuringu tellijatest?