EELNÕU

26.10.2026

Tuleohutuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus annab ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa üksikelamule,

suvilale, aiamajale või nende teenindamiseks vajalikule abihoonele ilma Päästeametiga

kooskõlastamata.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus menetleb ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või

kasutusteatist üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone puhul

ilma Päästeametiga kooskõlastamata.“;

2) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „EVS 812:3“ tekstiosaga „EVS 812-3“;

3) paragrahvi 9 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Eksperthinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister-ekspert, 5. taseme

kutsetunnistusega korstnapühkija-ekspert või kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud

kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert.“;

4) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 8 asendatakse sõnad „võimaluse kasutamisel“ sõnaga „juhul“;

5) paragrahv 582 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Enne 2023. aasta 1. jaanuari väljastatud tuleohutuseksperdi kutsetunnistus, enne 2025. aasta

11. novembrit väljastatud 5. taseme korstnapühkija-meistri kutsetunnistus või enne 2025. aasta

14. veebruari väljastatud 5. taseme pottseppmeistri kutsetunnistus annab selle omanikule õiguse

koostada kuni kutsetunnistuse kehtivuse lõpuni eksperthinnangu ahju, kamina või pliidi ning

selle korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta.“

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 4 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …………………… 2026 _________________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………… 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte ja seaduse eesmärk

Seaduseelnõu väljatöötamise peamine eesmärk on lihtsustada inimeste jaoks üksikelamu,

suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone ehitusloa ning ehitus- ja

kasutusteatise menetlusi ning seeläbi vähendada bürokraatiat. Selged nõuded ja üks kontakt

muudavad menetlused arusaadavamaks, hõlpsamaks ning kiiremaks.

Ka ehitusseadustiku 1. augustil 2026 jõustunud muudatuste üks eesmärke oli menetlusi

lihtsustada ning käesoleva eelnõuga toetatakse nimetatud muudatusi. Ehitusseadustiku viimase

muudatusega lihtsustati elamu (kasutamise otstarbe koodidega 11100 ja 11210) ning selle

teenindamiseks vajaliku hoone (abihoone) kasutuselevõttu nii, et enam ei ole vaja taotleda

kasutusluba, vaid piisab kasutusteatise esitamisest. Seega toetatakse käesoleva eelnõuga

nimetatud ehitusseadustiku muudatust, mille eesmärk on kiirendada teatavate elamute

kasutuselevõtu menetlust. Käesoleva eelnõuga on hõlmatud hooned koodidega 11101 ja 11103

ning nende abihooned.

Eelnõuga võimaldatakse kohaliku omavalitsuse üksustel (edaspidi KOV) lihtsamates

menetlustes hinnata tuleohutusnõuete täitmist ilma Päästeameti (edaspidi ka PÄA)

kooskõlastuseta ja seeläbi vähendada tarbetut halduskoormust. Arvestades üksikelamute,

suvilate, aiamajade ja nende teenindamiseks vajalike abihoonete olemust ning tuleohuriske, ei

ole proportsionaalne nõuda ehitusloa ning ehitus- ja kasutusteatise menetluses Päästeameti

kooskõlastust. Tegemist on valdavalt väiksemate ja lihtsama ehituslahendusega ehitistega, mille

tuleohutusnõuded on õigusaktides selgelt määratletud ning mille hindamine on KOV-ile

jõukohane.

Lisaks bürokraatia vähendamisele on eelnõu üks eesmärke korraldada avalikku haldust

tõhusamalt ja kasutada riiklikku ressurssi riskipõhiselt. See võimaldab Päästeametil

keskenduda keerukamate ja suurema tuleohuriskiga ehitiste nõuete hindamisele ning

tegevustele, kus riiklik sekkumine annab ohutuse tagamisel suuremat lisandväärtust. Juba

kehtiva õiguse kohaselt vastutavad ehitiste nõuetekohasuse eest omanikud, keda toetavad oma

teadmistega projekteerimis- ja ehitustegevuses osalevad kutsepädevusega isikud. Kavandatava

muudatusega ei muudeta ehitistele kehtivaid tuleohutusnõudeid ega vähendata nende täitmise

kohustust. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ning

õigusaktides sätestatud juhtudel peab töid tegema asjatundlikkuse põhimõttel omanik või

vastava kutsepädevusega isik. Lihtsamate ehitiste menetlustes saab tuleohutusnõuete vastavust

asjakohastele nõuetele hinnata dokumentide alusel. Nende dokumentide kontrollimine ei eelda

üldjuhul eriteadmisi, mis jäävad väljapoole KOV-i ehitusvaldkonna ametnike tavapärast

pädevust.

Juba kehtiva õiguse kohaselt võivad KOV-id tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata. Ligi pooled

üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajalike abihoonete ehitusloa ning

ehitus- ja kasutusteatise menetlustest viiakse juba praegu läbi Päästeametit kaasamata. Seega ei

ole tegemist KOV-idele uue ülesande andmisega, vaid senise praktika laiendamisega.

2

KOV-id on tuleohutusnõuete täitmist iseseisvalt hinnanud alates 2021. aastast ja eluhoonete

tulekahjude arv ei ole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Eluhoonete

tulekahjude statistika kohaselt on nende tekke põhjused sageli seotud inimeste käitumisega,

küttesüsteemide vale paigaldamise, kasutamise või ebaõige hooldusega ning elektripaigaldiste

rikete või elektrisüsteemide ülekoormamisega, mitte niivõrd ehituslike tuleohutusnõuetega.

Senine praktika ja tulekahjude statistika ei anna alust järeldada, et Päästeameti kooskõlastuse

ärajätmine nimetatud ehitiste menetlustes tooks iseenesest kaasa tuleohutuse vähenemise.

Ehitise tuleohutus ei sõltu üksnes selle nõuetekohasest projekteerimisest ja ehitamisest, vaid ka

ohutust kasutamisest ja korrashoiust kogu ehitise kasutusea jooksul. Iga inimene peab ise

rakendama meetmeid, mis aitavad ennetada tulekahjusid ja vähendada nende tagajärgi ehitise

kasutamise ajal, näiteks täites tuleohutuse seaduse (edaspidi ka TuOS) nõuet, et üksikelamus

peab igal aastal küttesüsteemi puhastama ja üks kord viie aasta jooksul peab seda tegema

korstnapühkija. Päästeamet jätkab riikliku järelevalve tegemist ning omanikele mõeldud

ennetustegevusi, sealhulgas juhendmaterjalide koostamist ja levitamist, et toetada

tuleohutusnõuete täitmist ja ehitiste ohutut kasutamist.

Täiendavalt täpsustatakse eelnõuga standardi nimetust ning viiakse küttesüsteemi

eksperthinnangu tegijate loetelu kooskõlla kehtivate kutsestandarditega. Samuti lisatakse

rakendussäte küttesüsteemi eksperthinnangu tegija kutsepädevuste kehtivuse kohta.

Eelnõuga ei suurendata ettevõtjate ega inimeste halduskoormust. Halduskoormuse mõju on

käsitletud punktis 5.1.

Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus, millele andsid tagasisidet Justiits- ja

Digiministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti

Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Tagasisidet arvestati

olulisel määral, mistõttu erineb eelnõu esialgsest kavatsusest kutsepädevusega isiku võimaliku

järelevalvepädevuse osas. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tagasiside ei puudutanud

niivõrd konkreetset väljatöötamiskavatsust, kuivõrd põllumajandushoonete tuleohutusnõudeid

üldisemalt. Tehtud märkused vaadatakse üle, kui otsustatakse muuta siseministri 30. märtsi

2017. aasta määrust nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja standardit

„EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide

tuleohutus“.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan

([email protected]) koostöös Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja

Maret Rannalaga ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele

vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse tuleohutuse seadust avaldamismärkega RT I, 29.06.2024, 7.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga:

3

1. korrastame tuleohutusvaldkonna ja üksikelamu, suvila, aiamaja ja nende juurde

kuuluvate abihoonete rajamiseks või renoveerimiseks vajalike dokumentide

kooskõlastamise õigusruumi, sh kaotame ajakohatud nõuded;

2. samas suurendame usaldusväärsust pädevate isikute tegevuse suhtes ning vähendame

dubleerimist, töötades välja vajalikud õigusmuudatused.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu panustab Siseturvalisuse Arengukava programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna

kujundamine 2026–2029“ tegevusse 1: „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TuOS §5 lõikeid 11 ja 12, et KOV saaks ehitusseadustikus

sätestatud ehitusloa andmisel ning ehitus- või kasutusteatise menetluses hinnata üksikelamu,

suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone tuleohutusnõudeid iseseisvalt, ilma

Päästeameti kooskõlastuseta.

Alates 2021. aasta märtsist on KOV-idel olnud võimalik väljastada lube ja menetleda teatisi

ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Viimase kahe aasta andmetel on KOV-id ligikaudu 70

protsenti kõigist ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlustest läbi viinud

Päästeameti kooskõlastuseta.

Tabel 1. Kõik ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlused 2024. ja

2025. aastal

Kõik menetlused KOV menetles

Päästeametita KOV kaasas PÄA

2024. aasta 174 631 120 802 53 829

2025. aasta 196 201 134 991 61 210

Üksikelamu, aiamaja, suvila või nende abihoone menetlustes on 2024. ja 2025. aastal kaasatud

Päästeametit pea pooltel kordadel. Tabelis 2 kajastub ka üksikelamu, suvila, aiamaja või nende

abihoone kasutusloa menetlus, mis on ehitusseadustiku 2026. aasta muudatusega asendatud

kasutusteatise menetlusega. Seda muudatust on arvestatud ka praeguses eelnõus. Seega on

tabelis praegu muu hulgas need menetlused, mis on nii sisult kui ka vormilt oluliselt lihtsamaks

muutunud.

Tabel 2. Üksikelamu, aiamaja, suvila või nende abihoone ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus-

ja kasutusteatiste menetlused 2024. ja 2025. aastal

4

Seejuures on oluline märkida, et Maa- ja Ruumiameti ülevaate järgi on kõik KOV-id iseseisvalt

läbi viinud vähemalt kaks menetlust. Kõige vähem on üks KOV iseseisvalt läbi viinud kaks

menetlust 31st, kõige rohkem aga teine KOV 12 096 menetlust 15 599st. See kinnitab, et kõigil

KOV-idel on olemas senine praktiline kogemus viia iseseisvalt läbi üksikelamu, suvila, aiamaja

või nende teenindamiseks vajaliku abihoone ehituslubade ning ehitus- ja kasutusteatistega

seotud menetlusi. Samas peab tõdema, et PÄA kaasamine on sageli seotud KOV-i enda sisemise

töökorraldusega, mis võib omavalitsuseti erineda.

KOV-ide toetamiseks on Päästeamet korraldanud koolitusi ja koostanud juhendmaterjale 1 ,

milles selgitatakse eelnõuga hõlmatud ehitiste suhtes kohaldatavaid tuleohutusnõudeid ja nende

täitmise hindamist. Üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone

tuleohutusnõuete täitmist hinnatakse peamiselt dokumentide alusel, kuna neile kohaldatavad

1 Koolitused on kättesaadavad Päästeameti YouTube’i kanalil, Päästeameti kodulehelt leiab juhendid eraisikule,

asutustele ja projekteerijale.

5

tuleohutusnõuded on lihtsad ja üheselt mõistetavad. KOV-idel tuleb eelkõige kontrollida, kas

projekti koosseis on terviklik ning koostatud ja esitatud majandus- ja taristuministri 17. juuli

2015. aasta määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile1“ kohaselt. Ehitise omanik vastutab ehitise

tuleohutusnõuetele vastavuse tõendamise eest nii projekteerimisel kui ka ehitamisel ning peab

ehitise kasutamisel käituma tuleohutult kogu ehitise eluea jooksul. KOV saab menetluses

tugineda omaniku esitatud dokumentidele ja tõenditele.

Päästeameti ülevaate kohaselt on üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks

vajaliku abihoonega seotud taotluste senise kooskõlastamata jätmise peamised põhjused olnud

nõuetekohase veevõtukoha puudumine, kuja nõuetele mittevastavus ning küttesüsteemide

ohutuse käsitluse puudumine nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikus dokumentatsioonis.

Tegemist on asjaoludega, mida KOV-id saavad hinnata ka iseseisvalt. Seetõttu ei ole

põhjendatud täiendava kooskõlastusmenetluse läbiviimine üksnes selliste puuduste

tuvastamiseks, mille hindamiseks on KOV-il vajalik pädevus juba olemas.

Keerulisemad üksikelamute erilahendused on üldjuhul seotud küttesüsteemidega. Kui

küttesüsteemi tuleohutusnõuetele vastavuse hindamiseks puudub piisav teave või omanik ei

suuda nõuetele vastavust muul viisil tõendada, võimaldab ka kehtiv TuOS § 9 lõige 5 küsida

kutsepädevusega isiku koostatud eksperthinnangut (seda sätet ei muudeta). See võimaldab

lahendada eriteadmisi nõudvaid küsimusi ilma Päästeameti kooskõlastuseta. Eksperthinnangu

küsimise võimalus säilib ka kavandatava muudatuse järel ning omaniku jaoks ei muutu nõuetele

vastavuse tõendamise põhimõtted.

KOV-il ega Päästeametil ei pea olema erijuhtude lahendamiseks vajalikke eksperditeadmisi,

sest sellistel juhtudel võib kaasata eriteadmistega isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele saab

tugineda. Nii toimitakse juba praegu.

Küttesüsteemi tootja ja paigaldaja vastutus nõuetele vastavuse eest säilib. Moodulahju või

erineval kütusel töötava katla nõuetele vastavuse eest vastutavad selle tootja ja paigaldaja ka

praegu. Päästeamet ei kontrolli seda tegevust ka praegu üle ning seda ei eeldata tulevikus ka

KOV-ilt.

Eelnõu koostajad näevad kutsepädevusega asjatundja kaasamist pigem üksikjuhtumi kui

tavana, sest üksikelamu, suvila, aiamaja või nende teenindamiseks vajaliku abihoone

tuleohutusnõuete täitmise tõendamisel tuginetaksegi peamiselt taotleja esitatud dokumentidele

ja tõenditele.

Ehitise omanikul on kohustus tagada tuleohutusnõuete täitmine kogu ehitise kasutusea jooksul.

KOV-idel on alates 2021. aastast olnud võimalus hinnata tuleohutusnõuete täitmist iseseisvalt

ja nad on seda võimalust ka kasutanud. Päästeameti andmetel ei ole eluhoonete tulekahjude arv

viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud ja seega ei anna senine praktika alust eeldada, et

KOV-ide iseseisva hindamise laiendamine tooks kohe kaasa tuleohutustaseme languse.

Ehituslike tuleohutusnõuete rikkumine ei ole kõnealustes hoonetes üldjuhul tulekahjusid

põhjustanud, vaid nende põhjuseks on olnud pigem inimeste väär käitumine. Viimase viie aasta

jooksul on eelnõuga hõlmatud hoonete (üksikelamud, suvilad, aiamajad või nende abihooned)

tulekahjud moodustanud 0,38 protsenti kõigist hoonetulekahjudest, olenemata nende tekke

põhjusest. Kui vaadelda eraldi nimetatud hoonetes küttesüsteemidega seotud tulekahjusid,

moodustavad need 0,16 protsenti kõigist tulekahjudest. Ehitisregistri andmetel on eelnõuga

hõlmatud hooneid 639 524, millest 2446 hoones on viimase viie aasta jooksul olnud tulekahju.

Neist 1022 juhul on tulekahju põhjustanud küttesüsteemi rike või vale kasutamine.

6

Tulekahjude tekke põhjuste kohta võib kõigi eluhoonete (mitte ainult eelnõuga hõlmatud

hoonete) kontekstis esile tuua, et 2025. aastal toimus kokku 408 eluhoonetulekahju, millest 103

sai alguse elektrist, 74 küttesüsteemist ja 66 suitsetamisest. 2024. aastal toimus kokku 473

eluhoonetulekahju, millest 152 sai alguse elektrist, 77 küttesüsteemist ja 60 suitsetamisest.

TuOS-i väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasisides suhtuti ettevaatlikult ettepanekusse

võimaldada KOV-idel menetleda üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende teenindamiseks

vajalike abihoonete ehituslubade taotlusi ning ehitus- ja kasutusteatisi Päästeameti

kooskõlastuseta.

 Justiits- ja Digiministeerium tegi ettepaneku säilitada võimalus kaasata Päästeamet

keerukamate juhtumite menetlemisse. Eelnõuga sellist erandit ei sätestatud, sest

PÄA senised märkused kooskõlastusmenetlustes on puudutanud peamiselt

veevõtukoha puudumist, ebapiisavat kuja ja küttesüsteemi nõuetele vastavuse

hindamiseks vajalike dokumentide puudumist. Päästeamet on neid asjaolusid

juhendmaterjalide ajakohastamisel arvesse võtnud ja täpsustanud KOV-ide

võimalusi nimetatud juhtumite lahendamisel. Keerukamate küsimuste

lahendamiseks saab kasutada õigusaktides ette nähtud tõendamisvõimalusi ja küsida

eksperthinnangut, mistõttu ei peeta vajalikuks kehtestada täiendavat

kooskõlastamise erandit.

 Eesti Linnade ja Valdade Liit tegi ettepaneku lisada hõlmatud hoonete loetellu

ridaelamud. Eelnõu koostajad jäid siiski olemasoleva loetelu juurde, kuna see

hõlmab eelkõige ühe pere kasutuses olevaid hooneid, mille puhul võivad ohud

puudutada piiratud arvu inimesi. Ridaelamus elab mitu peret ning võimaliku tuleohu

hindamisel tuleb arvestada hoone eri osade koosmõju ja rangemaid

tuleohutusnõudeid. Seetõttu on jätkuv Päästeameti kaasamine põhjendatud.

Nagu eespool märgitud, võimaldab KOV-ide suurem iseseisvus kiirendada menetlusaegu ja

lihtsustada menetlusi, mõjutamata seejuures oluliselt senist menetluspraktikat.

Põhiseaduspärasuse analüüs

Kavandataval muudatusel võib olla puutumus järgmiste põhiseaduse (edaspidi ka PS) sätetega:

- paragrahvist 16 ja paragrahvi 28 lõikest 1 tulenev kohustus kaitsta inimeste elu ja tervist. Kui

mõni reguleerimist vajav valdkond on seotud ohuga elule või tervisele, siis vahetegu riigi- ja

kohaliku elu küsimuste vahel pole määrav. Seega peab inimese elu ja tervist kaitsma nii riik kui

ka KOV;

- paragrahvis 154 sätestatud ülesannete andmine KOV-ile.

Muudatuse eesmärk on lihtsustada haldusmenetlusi, vähendada bürokraatiat ja menetlusaegu,

suurendada KOV-i pädevust ning kasutada riigiressursse säästlikult. Neid eesmärke võib pidada

legitiimseks ning need seonduvad hea halduse põhimõttega ja avaliku võimu tõhusa

korraldamisega. Võib asuda seisukohale, et nimetatud eesmärgid on põhiseaduslikult

legitiimsed.

PS § 28 lõikest 1 tuleneb ka riigi kohustus rakendada positiivseid meetmeid, et inimeste

elukeskkond oleks tervislik ja ohutu, kehtestades näiteks tuleohutusnõuded. Eelnõuga ei

muudeta tuleohutusnõudeid ega nende täitmise eest vastutavate isikute kohustusi, vaid üksnes

7

menetluskorda. Kuna kehtestatud nõuetest on kasu ainult siis, kui neid järgitakse, tuleb erilist

tähelepanu pöörata riikliku järelevalve tõhususele. Eelnõuga järelevalve korraldust ei muudeta.

Päästeameti kooskõlastuse ärajätmine ja selle panemine KOV-ile võib teoreetiliselt mõjutada

inimeste elu ja tervise kaitset. Seetõttu tuleb hinnata, kas kooskõlastamise kaotamine vähendab

põhiseadusest tuleneva kaitsekohustuse täitmise taset lubamatul määral.

Meetme sobivus

Päästeameti kooskõlastusvõimaluse kaotamine aitab saavutada menetluse lihtsustamise

eesmärki, sest ühe menetlusosalise kõrvalejätmine vähendab menetlustoimingute arvu ja

lühendab menetlust. Kuna nendes menetlustes kontrollitakse tuleohutusnõudeid dokumentide

alusel (eelkõige vajalikke kujasid, veevõtukoha olemasolu, päästemeeskonna juurdepääsu

võimalust, küttesüsteemide nõuetele vastavust ning suitsu- ja vingugaasianduri olemasolu), ei

ole sisulist ega kvalitatiivset vahet, kas seda teeb KOV või PÄA. Seetõttu on meede eesmärgi

saavutamiseks sobiv.

Meetme vajalikkus

Alternatiivina võiks ette näha Päästeametiga kooskõlastamise ainult kõrgema riskiga juhtudel,

kuid eelnõu koostajate hinnangul ei ole see vajalik. Kõnealuste hoonetüüpide puhul on suurem

risk või erilahendus seotud peamiselt küttesüsteemidega. Neid riske saab nii PÄA kui ka KOV

maandada TuOS § 9 lõike 5 alusel, mille kohaselt võivad mõlemad küsida taotlejalt

küttesüsteemide kohta eksperthinnangut.

Erandipõhise kooskõlastuse säilitamine eeldaks täiendavate kaasamiskriteeriumide

kehtestamist ja rakendamist, mis võib suurendada menetluse keerukust ega pruugi anda

tuleohutuse tagamisel proportsionaalset lisaväärtust. Arvestades ehitiste iseloomu, KOV-ide

senist praktikat ja olemasolevaid nõuetele vastavuse tõendamise võimalusi, ei pea eelnõu

koostajad täiendava kohustusliku kooskõlastuskorra säilitamist vajalikuks. Seetõttu võib

meedet pidada vajalikuks.

Meetme mõõdukus

Eelnõuga ei muudeta muudatusega hõlmatud hoonetele kehtivaid tuleohutusnõudeid. PÄA teeb

endiselt riiklikku järelevalvet tuleohutusnõuete täitmise üle ja järelevalve korraldus jääb

samaks. Samuti ei vähendata omanike, projekteerijate, ehitajate ja teiste pädevate isikute

vastutust tuleohutusnõuete täitmise eest. Seega muutub sisuliselt üksnes tuleohutusnõuete

hindaja ehituslubade ning ehitus- ja kasutusteatise menetluses. Selliste lihtsamate objektide

puhul ei ole sisulist vahet, kas hindamise teeb PÄA või KOV, sest mõlemal juhul hinnatakse

tuleohutusnõuete täitmist dokumentide alusel ja erijuhtudel on võimalik küsida

eksperthinnangut.

Lisaks kavandab PÄA vacatio legis’e ajal koolitusi ja KOV-i-põhiseid nõustamisi, et toetada

tuleohutusnõuete ühetaolist hindamist kogu Eestis.

Seega on meede mõõdukas nii elu ja tervise kaitse kui ka korralduse ja hea halduse tava

seisukohast.

Kooskõla põhiseaduse §-ga 154, sealhulgas § 154 teise lausega

PS § 154 seab KOV-idele riiklike ülesannete andmisel teatud piirangud: KOV-idele on võimalik

riiklikke ülesandeid anda kokkuleppel või seaduse alusel. Eelnõuga ei anta KOV-ile uut

8

ülesannet, vaid suurendatakse nende menetluste osakaalu, milles KOV hindab tuleohutusnõuete

täitmist iseseisvalt.

KOV-id on järjest enam kasutanud võimalust tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata nii PÄA

koolituste toel kui ka tänu kogunenud praktilistele kogemustele. Statistika kohaselt ei ole ühtegi

KOV-i, kes ei oleks tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnanud.

Muudatuse mõju hindamisel tuleb arvestada ka KOV-ide võimaliku täiendava töökoormusega.

Eelnõu koostajate hinnangul ei eelda muudatuse rakendamine KOV-idelt täiendava personali

värbamist ega täiendavate kompetentside arendamist, kuna tegemist on senise ülesande täitmise

laiendamisega ning tuleohutusnõuete hindamine on olemasoleva ehitusmenetluse osa.

Seega on muudatus kooskõlas põhiseaduse § 154 teise lausega.

Kokkuvõttes on muudatus põhiseadusega kooskõlas.

Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse § 8 lõikes 1 tekstiosa „EVS 812:3“ tekstiosaga

„EVS 812-3“ – standardiviide parandatakse Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse

ettepanekul. Sisulist muudatust sellega ei kaasne.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse paragrahvi 9 lõike 5 teist lauset selliselt, et vajaliku

eksperthinnangu tegija kutsepädevused oleksid õigete nimetustega ja kooskõlas kehtivate

kutsestandarditega. Kehtivas TuOS-is on sätestatud, et eksperthinnangu koostab 5. taseme

kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või

kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud kompetentsiga 6. taseme kutsetunnistusega

tuleohutusekspert. Peale vastavate kutsestandardite muutmist on aga õigem, et eksperthinnangu

koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister-ekspert, 5. taseme kutsetunnistusega

korstnapühkija-ekspert või kutsetunnistusel kajastuva vastava valitud kompetentsiga 6. taseme

kutsetunnistusega tuleohutusekspert.

Kõik nimetatud kutsestandardid on kättesaadavad kutseregistris:

pottseppmeister-ekspert, tase 5;

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11359657;

korstnapühkija-ekspert, tase 5;

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11465110;

tuleohutusekspert, tase 6; https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11086806.

Eelnõu § 1 punkti 4 sõnastust täpsustatakse tulenevalt eelnõu punktist 1. Kehtivas TuOS § 38

lõike 1 punktis 8 on KOV-i järelevalvepädevus seotud § 5 lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud „võimaluse

kasutamisega“, kuid eelnõuga kaob KOV-i senine valikuvõimalus ning seetõttu asendatakse

vastav viide sõnaga „juhul“.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse nende isikute õigusi, kellele on varasema kutsestandardi

alusel väljastatud kutsetunnistus „Korstnapühkija-meister, tase 5“ või „Pottseppmeister,

tase 5“. Varasemas kutsestandardis ei olnud tahkeküttel küttesüsteemi eksperthinnangu

koostamist nii selgelt kirjeldatud.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse § 1punktide 1 ja 4 jõustumise kuupäevaks 1. jaanuar 2028.

See annab KOV-idele piisavalt aega, et vaadata üle asjakohased juhendid, hinnata võimalikku

koolitus- ja pädevusvajadust ning kohandada menetluskorraldust. Kuigi KOV-id on viimase

9

viie aasta jooksul korraldanud suure osa menetlustest Päästeametit kaasamata, on kohanemisaja

jätmine põhjendatud. Teised muudatused jõustuvad üldises korras.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uut terminoloogiat.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust.

5. Seaduse mõjud

5.1. Mõju halduskoormusele

Eelnõuga hõlmatud hoonete loa- ja teatisemenetluses väheneb halduskoormus, sest kodanikel

tuleb suhelda ühe riigiasutusega vähem ning kõik dokumendid esitatakse vaid KOV-ile. See

omakorda kiirendab ja lihtsustab menetlusi. Lihtsamate tuleohutusnõuete puhul ei ole sisulist

vahet, kas neid hindab PÄA või KOV, sest mõlemal on olemas vajalikud teadmised ja

kompetents. Viimase ehitusseadustiku muudatuse üks eesmärke oli lihtsustada teatavate

ehitistega seotud menetlusi. Kui nende menetluste puhul oleks säilinud nõue kooskõlastada

dokumendid Päästeametiga, ei oleks seadusemuudatuse eesmärk täielikult täitunud. Samuti

väheneb kaudselt halduskoormus keerukamate tuleohutusnõuete hindamisel, sest lihtsamatele

tegevustele kulub Päästeametil vähem ressurssi. Seega võib eelnõu mõju halduskoormusele

pidada positiivseks, sest eeldatavasti halduskoormus väheneb.

5.2. Mõju riigiasutuse töökorraldusele

Sihtrühm I: KOV (kokku 78)

Avalduv mõju ja selle olulisus. Maa- ja Ruumiameti andmetel menetlevad KOV-id eelnõuga

hõlmatud ehitiste lube ja teatisi juba praegu ligikaudu pooltel juhtudel ilma Päästeametit

kaasamata. Kehtiv õigus võimaldab KOV-il menetleda üksikelamute, suvilate, aiamajade või

nende juurde kuuluvate abihoonete ehitamise või ümberehitamisega seotud ehitus- ja

kasutuslubade taotlusi ning ehitus- ja kasutusteatisi ilma Päästeameti kooskõlastuseta.

Hinnangu andmisel saab KOV tugineda Päästeameti juhendmaterjalidele, isiku esitatud

tuleohutusnõuetele vastavust tõendavatele dokumentidele ja kutsepädevusega isikute

eksperthinnangutele.

Muudatuse mõju võib omavalitsuseti erineda olenevalt senisest menetluspraktikast, menetluste

arvust, ametnike erialasest pädevusest ja vajadusest kaasata kutsepädevusega isikuid. Samas

tuleb silmas pidada, et tegevused, mida muudatuse järel teeb KOV ilma PÄA-d kaasamata, ei

eelda uusi kompetentse.

Üksikelamute, suvilate, aiamajade või nende juurde kuuluvate abihoonete ehitamise või

ümberehitamisega seotud ehituslubade taotluste ning ehitus- ja kasutusteatiste menetlemisel

eeldatakse järgmisi kompetentse:

 ehitusõiguse üldine loogika ja menetluspraktika;

 projektide tervikluse hindamine, st kontrollimine, kas projekt vastab sellele esitatud

nõuetele ning sisaldab kõiki olulisi dokumente ja tuleohutust tõendavat teavet (nt teave

10

suitsu- ja vingugaasianduri olemasolu kohta, kusjuures gaasi- või tahkeküttega

kütteseadme puhul peab peale suitsuanduri olema ka vingugaasiandur);

 oskus arvutada ehitistevahelist kuja vastava kaardirakenduse abil;

 oskus arvutada tuletõrje veevõtukoha kaugust ehitisregistris määratud asukoha alusel;

 päästeautole juurdepääsu hindamine (võrreldav prügiautole juurdepääsu tagamisega);

 küttesüsteemi portaali kasutamine, et otsida sealt vajalikku teavet, juhul kui pole

piisavat teavet esitatud (võrreldav elektripaigaldise auditi olemasolu kontrolliga, mida

KOV teeb juba praegu);

 Päästeameti juhendmaterjali kasutamine;

Seega ei nõuta KOV-idelt erikompetentsi, sest ehitusõiguse rakendamine ja ehitusprojekti

tervikluse hindamine kuuluvad juba praegu kõigi KOV-ide ülesannete hulka. Muude asjaolude

hindamiseks on sobivad kaardirakendused ja registrid, mida KOV-id samuti juba kasutavad.

Seega ei lisandu KOV-idele uusi eriteadmisi nõudvaid ülesandeid, mille täitmiseks oleks vaja

täiendavat kompetentsi.

Sihtrühm II: Päästeamet (kokku umbes sada ametnikku, kes tuleohutusega tegelevad).

Avalduv mõju ja selle olulisus. Päästeameti töökorralduses ega ülesannetes ei kavandata olulisi

ümberkorraldusi, kuid muudatuse tulemusena saab olemasolevat ressurssi kasutada senisest

eesmärgipärasemalt ja riskipõhisemalt.

Päästeametil on võimalik keskenduda keerukamate ja suurema tuleohutusriskiga ehitiste

nõuetele vastavuse hindamisele ning uutele ülesannetele, nagu varjumise korraldamine ja hiljuti

jõustunud varjendite rajamise nõuete täitmise kontrollimine.

Seega seisneb muudatuse positiivne mõju eelkõige olemasoleva ressursi tõhusamas

kasutamises, mitte Päästeameti ülesannete või personali vähendamises.

Päästeamet jätkab üksikelamute, suvilate, aiamajade või nende abihoonete omanikele mõeldud

ennetus- ja juhendamistegevust. Samuti säilib Päästeametil pädevus teha nendes ehitistes

riiklikku järelevalvet tuleohutusnõuete täitmise üle, kuid muudatusega ei kavandata praegu

nende ehitiste järelevalve kontrolli mahu suurenemist. Ajutiselt võib kasvada PÄA koormus

KOV-ide nõustamisel ja juhendmaterjalide täiendamisel. Tegemist on siiski Päästeameti seniste

tegevuste jätkamise ja vajaduspõhise täiendamisega, mida saab korraldada olemasoleva

töökorralduse ning personali raames. Samuti säilib Päästeametil TuOS § 38 lõike 2 alusel § 38

lõike 1 punktis 8 nimetatud juhtudel pädevus teha edasilükkamatutel juhtudel riiklikku

järelevalvet. Seega ei ole ette näha töökoormuse olulist kasvu ega vajadust Päästeameti

personali suurendada.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelist kulu ning ka riigieelarvelisi tulusid ette ei

nähta. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvet seaduse rakendamisel ei suurendata, sest seaduse

rakendamine ei mõjuta KOV-i eelarvet mahus, mis väljuks KOV-ile ehitusseadustikuga pandud

tavapärasest tegevusest ehk ehitusõiguse rakendamisest.

7. Rakendusaktid

Eelnõuga ei nähta ette rakendusaktide andmist.

11

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub KOV-e puudutavas osas 1. jaanuaril 2028, et anda KOV-idele piisavalt aega

eelnõuga kavandatavate muudatustega kohaneda, kusjuures pooleliolevate menetluste puhul

lähtutakse haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5.

Muus osas jõustub seadus üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, MTÜ-le Eesti Tuleohutusspetsialistid, MTÜ-le Eesti Tuleohutusekspertide Liit,

MTÜ-le Korstnapühkijate Koda ja MTÜ-le Eesti Pottsepad. Märkuste arvestamist on kajastatud

kooskõlastustabelis.

1

Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa

Märkustega arvestamise tabel

Justiits- ja Digiministeerium, 18.10.2026 nr 8-2/3961

Kontaktisik: Maarja-Liis Lall, 5477 0628, [email protected]

1. Eelnõu § 1 p-ga 1 sätestatakse, et tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puudused tuleb

kõrvaldada tuleohutusülevaatuse tegijaga kokku lepitud tähtajaks. Sellega seonduvalt on JDM-

il järgmised märkused.

1.1.Seletuskirja kohaselt kui omanik või valdaja puuduse olemasolu, kõrvaldamise vajaduse või

tähtajaga ei nõustu, lahendatakse küsimus vajaduse korral Päästeameti riikliku järelevalve

menetluses. Kuna kohustuse täitmise aeg seotakse üksnes poolte kokkuleppega, võib

kokkuleppe puudumisel jääda ebaselgeks nii kohustuse täitmise tähtaeg kui ka hetk, millest

alates saab Päästeamet kaaluda riikliku järelevalve alustamist. Palume regulatsiooni täiendada

ning sätestada, milline tähtaeg või menetlus kohaldub juhul, kui kokkulepet ei saavutata.

1.2.Eraõigusliku kokkuleppe ja avalik-õigusliku kohustuse vahekord on eelnõus ettenähtud

konstruktsiooni puhul ebaselge: seadus sätestab avalik-õigusliku kohustuse, kuid selle täitmise

tähtaja määravad omavahel eraõiguslik isik ja ehitise omanik või valdaja. Kuigi seletuskiri

kinnitab, et ülevaatuse tegija hinnang ei asenda Päästeameti otsust, tekib kokkulepitud tähtajast

siiski otsene õiguslik tagajärg: selle tähtaja saabumine võib olla Päästeameti

järelevalvemenetluse alustamise lähtekoht. Seletuskirja mõjude osas kirjutatakse veel

konkreetsemalt, et kui puudust tähtajaks ei kõrvaldata, on Päästeametil õigus alustada riiklikku

järelevalvemenetlust. Seega ei ole tegemist päris tavapärase kokkuleppega. Omanikul võib olla

tugev surve tähtajaga nõustuda, kuigi puuduse olemasolu, kõrvaldamise viis või vajaliku töö

ulatus ei ole selge. Vajab täpsustamist, kas aktis fikseeritud tähtaeg on siduv haldusvälise

kohustusena, on üksnes ülevaatuse tegija hinnang või on Päästeametile järelevalvevajadusest

märku andev asjaolu.

Selgitatud.

Võttes arvesse JDMi ettepanekuid 1.1-1.4

loobume hetkel tuleohutuse seaduse sellest

muudatusest ja arvestame ettepanekutega

tuleohutuse seaduse järgmisel muutmisel.

2

1.3.Eelnõus on kirjutatud „tuleohutusülevaatuse käigus avastatud puudus“, kuid ei seota

kõrvaldamiskohustust sõnaselgelt tuleohutusnõude rikkumisega. Seletuskirjas kasutatakse

läbisegi mõisteid „puudus“, „tuleohutusnõuete rikkumine“ ja „tuleohutusnõuete täitmisel

tuvastatud puudus“. Palume kaaluda sõna „puudus“ täpsustamist. Seadusest peaks üheselt

nähtuma, et kõrvaldamiskohustus tekib tuleohutusnõude rikkumise, mitte tuleohutusülevaatuse

tegija soovituse või muu parendusvajaduse tuvastamisel. Samuti peaks ülevaatuse aktist

nähtuma konkreetne õiguslik alus, millele tuvastatud rikkumine tugineb.

1.4.Täiendavalt on omaniku ja valdaja kohustuste piiritlemine ebaselge. Eelnõust ei nähtu, kelle

kohustus on konkreetne puudus kõrvaldada, kas vastutus on solidaarne, kas valdaja võib

omaniku eest kohustusi võtta ning kuidas toimida rendipinna puhul. Arvestades, et

tuleohutusülevaatused toimuvad väga sageli just kasutajate ja valdajate juures, on see praktiliselt

oluline küsimus. See on oluline ka hilisema ettekirjutuse adressaadi ja sunnivahendi

kohaldamise seisukohast.

Eelnõu § 1 p-ga 2 sätestatakse, et üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks

vajalikule abihoonele ehitus- ja kasutusluba andmist ja ehitus- ja kasutusluba menetlemist

tehakse Päästeameti kooskõlastuseta.

Juhime tähelepanu, et sätte sõnastus võib jätta mulje, et KOV võib anda ehitusloa ka juhul, kui

Päästeamet seda ei kooskõlasta. Kuna sätte mõte on jätta Pääseamet üldse menetlusest välja,

palume sõnastust täpsustada.

Täiendavalt, JDM on jätkuvalt seisukohal, et Päästeameti kaasamise täielik välistamine ei ole

põhjendatud. Erandjuhtudel peaks jääma võimalus Päästeametit kaasata. Seletuskirjas öeldakse,

et seni on Päästeameti märkused enamasti puudutanud kuja, veevõtukohti ja küttesüsteemi

dokumentatsiooni, kuid meie märkus ei puuduta tavaolukordi, vaid keerukamaid

erandjuhtumeid.

Selgitatud.

Sätete sõnastus muudetud järgmiselt:

„(11) Kohaliku omavalitsuse üksus annab

ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa

üksikelamule, suvilale, aiamajale või nende

teenindamiseks vajalikule abihoonele ilma

Päästeametiga kooskõlastamata.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus menetleb

ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või

kasutusteatist üksikelamu, suvila, aiamaja või

nende teenindamiseks vajaliku abihoone puhul

ilma Päästeametiga kooskõlastamata.“

Võttes arvesse Eesti Linnade ja Valdade Liidu

esitatud ettepanekut töötada Siseministeeriumi,

Päästeameti ja kohalike omavalitsuste koostöös

välja vajalikud rakendusmeetmed, sealhulgas

juhendmaterjalid, koolituslahendused, erialase

nõustamise korraldus, ekspertide kaasamise

põhimõtted ning nende rakendamiseks vajalikud

3

rahastamislahendused, viiakse nende

muudatuste jõustumise tähtaeg 1. jaanuarile

2028. See annab Päästeametile ja kohalikele

omavalitsustele aega koolitusteks,

nõustamisteks, juhendmaterjali uuendamiseks ja

mille käigus saab ka igasugused siiamaani

ettetulnud erandjuhtumid läbi arutada.

Aiamajale, suvilale ja üksikelamu abihoonele

(kuur, garaaž vms) ei ole sisuliselt peale suitsu-

või vingugaasianduri, kuja, tuletõrje

veevõtukoha ja päästemeeskonna juurdepääsu

muud nõuet – seega ei saa selliste hoonete puhul

keerukatest erandjuhtumitest ilmselt rääkida.

Kui rääkida üksikelamutest, siis võib eramutes

lisaks eelloetletutele näiteks küttesüsteemi

valikust tingituna tulla ette erilahendusi. Kuid

tegelikult palub ka Päästeamet juba praegu

tuleohutuse seaduse kohast kutsepädevusega

isiku eksperthinnangut, kui tal puudub

küttesüsteemi ohutuse hindamiseks asjakohane

teave. Selline võimalus on ka kohaliku

omavalitsuse üksusel (TuOS § 9 lg 5). Seega ei

muutu selliste juhtumite puhul sisuliselt midagi,

sest ei KOVil ega Päästeametil ei pea olema

erijuhtude jaoks endal ekspertteadmist, vaid

sellistel puhkudel saabki kaasata eriteadmistega

isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele siis

tuginetakse.

Erandipõhise kooskõlastuse säilitamine eeldaks

täiendavate kaasamiskriteeriumide kehtestamist

ja rakendamist, mis võib suurendada menetluse

keerukust ega pruugi anda tuleohutuse tagamisel

4

proportsionaalset lisaväärtust. Arvestades

ehitiste iseloomu, kohalike omavalitsuste senist

praktikat ning olemasolevaid võimalusi

nõuetele vastavuse tõendamiseks, ei pea eelnõu

koostajad täiendava kohustusliku

kooskõlastuskorra säilitamist vajalikuks.

Kliimaministeerium, 15.10.2026 nr 1-5/26/3554-2

Kontaktisik:Liisi Pajuste, 5885 1149 [email protected]

1. Selgitame, et 01.08.2026 jõustusid ehitusseadustiku (EhS) lisad 1 ja 2 uues redaktsioonis,

mille kohaselt ei ole edaspidi elamu kasutamise otstarbe koodidega 11100 ja 11210 ning nende

teenindamiseks vajaliku hoone (abihoone) kasutusele võtmiseks vaja taotleda kasutusluba, vaid

piisab kasutusteatise esitamisest. Seetõttu ei oma kasutusloaga seotud sätted nende ehitiste puhul

praktikas enam mõju. Palume parandada nii eelnõu kui ka seletuskirja.

Esitatud EN toetab osaliselt 01.08.2026 jõustunud EhSi muudatust, mille eesmärk on

võimaldada teatud elamute kiirem kasutusele võtmise menetlus. Sellele sarnasele mõjule viitab

ka esitatud EN. Palume tagada, et mõlemad seadused oleksid asjaomaste ehitiste loetelud

omavahel kooskõlas, et võimendada veelgi elamute kiiremat kasutusele võtmise menetlust.

Arvestatud.

TuOSi muudatus peab silmas üksikelamut

koodiga 11101, suvilat ja aiamaja koodiga

11103 ning sellise hoone abihoonet ja tulenevalt

tähelepanekust on muudetud eelnõu teksti ja

viidud see kooskõlla ehitusseadustikuga. Lisaks

juhime tähelepanu, et kahe korteriga elamule

koodiga 11210 eelnõuga kavandatud muudatus

ei laiene.

2. Kliimaministeerium ei nõustu muudatusega, mille kohaselt asendatakse Päästeameti sisuline

hinnang taotleja kulul tellitava eksperdihinnanguga või selle kaudse rakendumise võimalusega.

Kliimaministeeriumile on oluline, et asjaomaste ehitiste nõuetele vastavuse hindamine jätkuks

juba praegu õigusaktidega reguleeritud ja nõutavate dokumentide, sealhulgas ehitusprojekti,

kaetud tööde aktide, ehituspäevikute jms alusel. Seletuskirjas on märgitud sellega seonduvalt

järgmist: „Soovi korral saab kohalik omavalitsus kaasata kutsepädevusega isiku. See õigus on

sätestatud kehtivas ehitusseadustikus (§ 42 lg 4 ja § 54 lg 3 p 5)“ ning „Muudatuse mõju võib

omavalitsuste lõikes erineda sõltuvalt senisest menetluspraktikast, menetluste arvust, ametnike

erialasest pädevusest ja vajadusest kaasata kutsepädevusega isikuid“. Juhime tähelepanu, et EhS

§ 42 lg 4 ei anna kohalikule omavalitsusele alust nõuda ehitise ehitusprojekti nõuetele vastavuse

hindamiseks eksperdihinnangut. Viidatud säte käsitleb ehitusuuringu tegemist. Ehitusprojekti

nõuetele vastavust kontrollitakse ehitusprojekti ekspertiisi käigus, mille tegemise kohustuse ja

täpsemad tingimused sätestab vastav määrus. Määrus ei hõlma üheselt ENs viidatud ehitisi.

Samuti ei ole asjakohane viide EhS § 54 lg 3 p-le 5. Selle sätte alusel on õigus lisada Majandus-

ja taristuministri 08. juuni 2015.a määrus „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ kasutusloale

Selgitatud.

Seletuskirja muudetud ja täiendatud. Lisaks on

edasi lükatud jõustumise tähtaega, et KOVid

saaksid vajalikud koolitused läbitud iseseisvaks

tuleohutusnõuete täitmise hindamiseks.

Aiamajale, suvilale ja üksikelamu abihoonele

(kuur, garaaž vms) ei ole sisuliselt peale suitsu-

või vingugaasianduri, kuja, tuletõrje

veevõtukoha ja päästemeeskonna juurdepääsu

muud nõuet – seega ei saa selliste hoonete puhul

keerukatest erandjuhtumitest ilmselt rääkida.

Kui rääkida üksikelamutest, siis võib eramutes

lisaks eelloetletutele näiteks küttesüsteemi

valikust tingituna tulla ette erilahendusi. Kuid

tegelikult palub ka Päästeamet juba praegu

5

kõrvaltingimusi, st juba antavale haldusaktile. Seega ei saa see olla kasutusloa andmisel

menetluses küsitav dokument, mille alusel otsustada, kas ehitise ehitusprojektis esitatud

lahenduses on tuleohutusnõuded täidetud.

Palume vastavad selgitused seletuskirjast eemaldada ning liikuda eelnõuga edasi vaid juhul, kui

on tekkinud veendumus, et kohalikel omavalitsustel on vastav pädevus olemas. Juhul, kui eelnõu

autorid ei ole veendunud, et kohalikel omavalitsustel on vastav pädevus, siis on asjakohane

täiendada eelnõu erijuhtumitega, millal Päästeameti kaasamine on siiski põhjendatud. Vastasel

juhul võib asenduda Päästeameti hinnang taotleja tellitava dokumendiga, millega

Kliimaministeeriumi ei nõustu, sest sellisel juhul muutub Päästeameti vähendatud töökoormus

taotleja suurenenud halduskoormuseks.

tuleohutuse seaduse kohast kutsepädevusega

isiku eksperthinnangut, kui tal puudub

küttesüsteemi ohutuse hindamiseks asjakohane

teave. Selline võimalus on ka kohaliku

omavalitsuse üksusel (TuOS § 9 lg 5). Seega ei

muutu selliste juhtumite puhul sisuliselt midagi,

sest ei KOVil ega Päästeametil ei pea olema

erijuhtude jaoks endal ekspertteadmist, vaid

sellistel puhkudel saabki kaasata eriteadmistega

isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele siis

tuginetakse. Lisaks juhime tähelepanu, et TuOS

§ 9 lg-t 5 eelnõuga ei muudeta, kuid selle

rakendamist peetakse pigem erandjuhuks, ja

seda nii Päästeameti kui KOVi poolt.

3. Samuti jääb nii eelnõust kui ka seletuskirjast ebaselgeks, milline asutus teostab nende ehitiste

üle pärast ehitise valmimist riiklikku järelevalvet. Kavandatud järelevalvealane muudatus ei

hõlma loa kohustuseta väikeehitisi ega muuda selgelt Päästeametile pandud

järelevalveülesandeid, sest säte on piiritletud vaid menetluses tehtava kontrolliga. Samuti ei ole

kavandatud muudatusi ehitusseadustikku. Palume eelnõus ja seletuskirjas üheselt sätestada, et

tuleohutusnõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemise õigus ja kohustus jääb Päästeametile,

ning korrigeerida seletuskirja vastavad osad.

Selgitatud.

Päästeamet jätkab riikliku järelevalve teostamist

ning omanikele suunatud ennetustegevusi, sh

juhendmaterjalide koostamist ja levitamist, et

toetada tuleohutusnõuete täitmist ja ehitiste

ohutut kasutamist. Eelnõus seda põhimõtete

sätestama ei pea, küll aga on seda mitmel korral

rõhutatud seletuskirjas.

4. Ühtlasi juhime tähelepanu seletuskirjas esinevatele ebatäpsustele. Ehitusseadustiku

muudatuste tulemusena ei muutunud kasutusteatisekohustuslikuks mitte väikeehitised, vaid

teatud ehitiste kategooriad sõltumata nende suurusest. Palume vastav sõnastus seletuskirjas

täpsustada.

Arvestatud.

Seletuskiri parandatud.

Samuti juhime tähelepanu sellele, et kasutusteatise menetluses on kohalikul omavalitsusel 10

päeva aega otsustada täiendava kontrolli vajaduse üle. Täiendava kontrolli alustamise alused on

sätestatud ehitusseadustikus. Muu hulgas tuleb EhS § 36 lg 5 p 2 ja § 48 lg 5 p 2 kohaselt

täiendav kontroll algatada juhul, kui ehitis või ehitamine tuleb kooskõlastada pädeva asutusega.

Pädevaks asutuseks ehitusseadustiku tähenduses ei ole üksnes Päästeamet. Seetõttu ei ole

Selgitatud.

Seletuskirja läbivalt muudetud, eelnõu eesmärk

on eelkõige menetlusi lihtsustada, mis on ka

kooskõlas EhSi uute põhimõtetega.

6

korrektne üldistavalt väita, et kavandatava muudatuse tulemusena lühenevad menetlused 10

päeva võrra.

Täpsem oleks selgitada, et juhul, kui kasutusteatise puhul on täiendava kontrolli ainus alus

vajadus kooskõlastada menetlus Päästeametiga, siis lühenevad need menetlused, sest pole vaja

alustada täiendavalt kontrolli (ehk kasutada loamenetluse sätteid). Loamenetluse puhul ei ole

vastavalt vaja esitada ehitusloa taotlust Päästeametile kooskõlastamiseks (§ 42 lg 7 p 1). Seega

on teatisel ja loal erinev mõju. Palume nimetatud kohad seletuskirjas vastavalt parandada ja

täpsustada.

Palume täpsustada seletuskirjas, mida on mõeldud elamu abihoone all – kas sellega peetakse

silmas üksnes eeltoodud loetelus nimetatud elamuid teenindavaid abihooneid või lähtutakse

ehitisele määratud kasutamise otstarbest.

Selgitatud.

Muudatus mõjutab üksikelamut koodiga 11101,

suvilat ja aiamaja koodiga 11103 ning sellise

hoone abihoonet. Eelnõu ja seletuskiri

muudetud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 14.10.2026 e-kirjaga

Kontaktisik:Maanus Urb,[email protected]

MKM-il ei ole tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule ettepanekuid.

Kooskõlastame vaikimisi. Teadmiseks võetud

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 09.10.2026 e-kirjaga

Kontaktisik: Margit Rum, [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei saada tuleohutuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu kohta kooskõlastuskirja. Teadmiseks võetud

Päästeamet, 20.10.2026 nr 2-2/6359-2

Kontaktisik: Maret Rannala, +372 56918391, [email protected]

1. Teeme ettepaneku vaadata üle eelnõus kasutatavaid mõisteid „üksikelamu“, „suvila“,

„aiamaja“ ja „elamu teenindamiseks vajalik abihoone“ ning viia need kooskõlla ehitise

kasutamise otstarvete loeteluga. Vältimaks võimalikke tõlgendamisprobleeme ning aitab tagada

muudatuse ühetaolise rakendamise. Kuna loetelus puudub abihoone siis see tuleb eraldi juurde

lisada. Kasutamise otstarvete määrusega kooskõlas olev kood ja sõnastus: 12744 Elamu, kooli

vms abihoone. Ettepanek võiks käsitleda kasutamise otstarvete loetellu uue koodi ja nimetuse

sisse viimist: 11104 üksikelamu juurde kuuluv abihoone (nt, kuur, garaaž, saun).

Selgitatud

EhSi käesoleva eelnõuga ei muudeta. Muudatus

mõjutab üksikelamut koodiga 11101, suvilat ja

aiamaja koodiga 11103 ning sellise hoone

abihoonet.

2. Palume hinnata, kas kavandatav muudatus eeldab päästeseaduse asjakohaste sätete

täpsustamist (PäästeS § 5 lõige 1 punkt 8). Selgitatud

7

Vajalik PäästeSi muudatus, mis on seotud PÄA

tegevusega kooskõlastusmenetlustes, on hetkel

Riigikogu menetluses.

3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja põhjendustega, mis täpsustaks kavandatava

muudatuse vajadust, selle mõju omaniku ja pädeva isiku vastutuse suurendamisele ning nõutava

tuleohutustaseme säilitamist.

Üksikelamute, suvilate, aiamajade ja nende teenindamiseks vajalike abihoonete puhul ei ole

kooskõlastus igas ehitus- ja kasutusloa ning -teatise menetluses alati proportsionaalne,

arvestades ehitiste tuleohutusriske ja asjaolu, et nõuete täitmise eest vastutavad õigusaktidega

määratletud isikud vastavalt asjatundlikkusele ja pädevusele. Tegemist on valdavalt lihtsamate

ehitistega, mille tuleohutusnõuded on selgelt määratletud hea tavaga.

Ehitusseadustiku § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava

kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus käesoleva seadustikuga reguleeritud tegevuses.

Ehitusseadustiku § 23 lg 1 kohaselt kui pädev isik teeb, kontrollib või juhib iseseisvalt oma

pädevusega seonduval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ettevõtja heaks

tegutsedes ka ettevõtja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressursside

jagamist ja teiste tööd.

Ehitusseadustiku § 10 ja 19 lg 2 Kui omanik koostab ehitusprojekti, ehitab või teeb

omanikujärelevalvet või muid käesoleva seadustikuga reguleeritud töid ise, peab ta järgima

asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul

ehitamist dokumenteerima.

Kavandatav muudatus võimaldab kohalike omavalitsuste menetlustoiminguid ja menetlusaegu

vähendada läbi lisa kooskõlastuste Päästeametiga.

Muudatuse mõju ei seisne üksnes menetlusaja lühenemises, vaid ka riikliku sekkumise

riskipõhisemas korraldamises ja olemasoleva ressursi otstarbekamas kasutamises. Kohalik

omavalitsus saab menetluse läbiviimisel lähtuda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6

esitatud ülesannetest ja pädevusest korraldades ehitusseadustiku alusel ehitistele ettenähtud

loamenetlusi. Päästeamet saab senisest enam keskenduda suurema ohutusriskiga ehitistele,

keerukamatele ohutuslahendustele ning kasutusaegsele ohutusele sh elanikkonna kaitse ja

varjumise valdkonnale. Päästeametil säilib riiklikku tuleohutusjärelevalve funktsioon vastavalt

tuleohutuse seadusele.

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud

8

Päästeameti osalemine kooskõlastusmenetluses on üks tuleohutuse kontrolli meetmetest, mis ei

asenda omaniku, projekteerija, ehitaja, paigaldaja ega omanikujärelevalve tegija vastutust.

Kavandatava muudatusega ei leevendata ehitistele kehtivaid tuleohutusnõudeid ega vähendata

nende täitmise kohustust. Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid

ning õigusaktides sätestatud juhtudel peavad töid tegema asjatundlikkuse põhimõttel omanik või

vastava pädevusega isikud. Kohalik omavalitsus saab ehitus- ja kasutusloa ning -teatise

menetlustes hinnata esitatud dokumentatsiooni vastavust ehitusseadustiku alusel esitatud

nõuetele. See ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks hakkama tegema Päästeameti asemel

ohutusenõuetele vastavuse tehnilist kontrolli.

Ehitise tuleohutus ei sõltu üksnes selle nõuetekohasest projekteerimisest ja ehitamisest, vaid ka

ohutust kasutamisest ja korrashoiust kogu ehitise kasutusea jooksul. Päästeameti ühekordne

osalemine kooskõlastusmenetluses ei taga iseenesest ehitise jätkuvat tuleohutust, mistõttu

Päästeamet jätkab endiselt riikliku järelevalve teostamisega. Seetõttu on oluline kasutada ka

meetmeid, mis aitavad ennetada tulekahjusid ja vähendada nende tagajärgi ehitise kasutamise

ajal. Lisaks on küttesüsteemide tuleohutuse tagamisel oluline roll hooldusel. Korstnapühkijate

tehtav küttesüsteemide puhastamine ja seisukorra kontroll võimaldab tuvastada kasutamise

käigus tekkinud või ilmnenud puudusi ning juhtida omaniku tähelepanu nende kõrvaldamise

vajadusele.

Tuleohutuse tagamist tuleb käsitleda terviklikult, kasutades lisaks ehitamisega seotud kontrollile

ka nõustamist ja riskipõhist järelevalvet, mis võimaldavad maandada tuleohutusriske kogu

ehitise kasutusea jooksul. Muudatuse rakendamisel on oluline vältida olukorda, kus Päästeameti

senine kooskõlastuskoormus asendub samas mahus kohalike omavalitsuste täiendava

kontrollikohustusega. Vastasel juhul ei pruugi kavandatav halduskoormuse vähenemine täiel

määral realiseeruda.

4. Palume eelnõus täpsustada, kuidas rakendatakse muudatust selle jõustumise ajal

pooleliolevates ehitus- ja kasutusloa ning -teatise menetlustes. Arvestatud

Vastav selgitus on seletuskirja lisatud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 14.10.2026 nr 4/179

Kontaktisik: Marko Udras, [email protected]

Kaubanduskojal ei ole kommentaare ega muudatusettepanekuid eelnõu kohta.

Samas juhime tähelepanu, et lisaks eelnõus sisalduvatele muudatustele vajavad meie hinnangul

ülevaatamist ka teised tuleohutusvaldkonna õigusaktides sätestatud nõuded, et kõrvaldada

Teadmiseks võetud

9

ebamõistlikud ja ebaproportsionaalsed kohustused ning vältida ülereguleerimist. See aitaks

vähendada nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste koormust ja kulusid.

Eesti Linnade ja Valdade Liit, 14.10.2026 nr 2-3/242-5 Kontaktisik: Kalle Toomet, [email protected]

1. Jätta eelnõu § 1 punktis 2 kavandatud regulatsioon käesoleval kujul vastu võtmata ning

säilitada kohaliku omavalitsuse õigus otsustada Päästeameti kaasamise vajaduse üle. Mittearvestatud.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumise

tähtaeg on viidud 1. jaanuarile 2028, mis annab

piisava ettevalmistuse aja, et töötada välja

Siseministeeriumi, Päästeameti ja kohalike

omavalitsuste koostöös vajalikud

rakendusmeetmed, sealhulgas juhendmaterjalid,

koolituslahendused, erialase nõustamise

korraldus, ekspertide kaasamise põhimõtted

ning nende rakendamiseks võimalikud

rahastamislahendused.

Aiamajale, suvilale ja üksikelamu abihoonele

(kuur, garaaž vms) ei ole sisuliselt peale suitsu-

või vingugaasianduri, kuja, tuletõrje

veevõtukoha ja päästemeeskonna juurdepääsu

muud nõuet – seega ei saa selliste hoonete puhul

keerukatest erandjuhtumitest ilmselt rääkida.

Kui rääkida üksikelamutest, siis võib eramutes

lisaks eelloetletutele näiteks küttesüsteemi

valikust tingituna tulla ette erilahendusi. Kuid

tegelikult palub ka Päästeamet juba praegu

tuleohutuse seaduse kohast kutsepädevusega

isiku eksperthinnangut, kui tal puudub

küttesüsteemi ohutuse hindamiseks asjakohane

teave. Selline võimalus on ka kohaliku

omavalitsuse üksusel (TuOS § 9 lg 5). Seega ei

muutu selliste juhtumite puhul sisuliselt midagi,

10

sest ei KOVil ega Päästeametil ei pea olema

erijuhtude jaoks endal ekspertteadmist, vaid

sellistel puhkudel saabki kaasata eriteadmistega

isikuid, kelle hinnangutele ja otsustele siis

tuginetakse.

2. Täiendada enne eelnõu edasist menetlemist mõjuanalüüsi ning hinnata terviklikult muudatuse

mõju menetlusaegadele, kohalike omavalitsuste töökoormusele, personalivajadusele, kuludele,

õiguslikule vastutusele ja eelarvele.

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud

3. Hinnata eraldi kavandatava muudatuse mõju tuleohutuse tasemele ning tuleohutusnõuete

ühetaolisele kohaldamisele erineva suuruse ja võimekusega kohalikes omavalitsustes. Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud

4. Juhul kui regulatsiooni menetlemist jätkatakse, töötada Siseministeeriumi, Päästeameti ja

kohalike omavalitsuste koostöös välja vajalikud rakendusmeetmed, sealhulgas

juhendmaterjalid, koolituslahendused, erialase nõustamise korraldus, ekspertide kaasamise

põhimõtted ning nende rakendamiseks vajalikud rahastamislahendused.

Selgitatud

Eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumise

tähtaeg on viidud 1. jaanuarile 2028, mis annab

piisava ettevalmistuse aja, et töötada välja

Siseministeeriumi, Päästeameti ja kohalike

omavalitsuste koostöös vajalikud

rakendusmeetmed, sealhulgas juhendmaterjalid,

koolituslahendused, erialase nõustamise

korraldus, ekspertide kaasamise põhimõtted

ning nende rakendamiseks võimalikud

rahastamislahendused.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, 12.10.2026 nr 83 /1-4

Kontaktisik: Meeli Lindsaar, toiduvaldkonna juht

Ettepanekud on seotud siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ ja standardiga EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja

laohoonete ning garaažide tuleohutus“, seega neid siin ei käsitleta.

Teadmiseks võetud

MTÜ Eesti Pottsepad, 30.09.2026 e-kirjaga

Kontaktisik: Mati Malm, [email protected]

MTÜ Eesti Pottsepad palub kaaluda võimalust reguleerida seaduse rakendussättes ka olukordi,

kus tuleohutusekspert, tase 6 (kutsestandard muutus 01.01.2023), korstnapühkijameister, tase 5

(kutsestandard muutus 11.11.2025), või pottseppmeister, tase 5 (kutsestandard muutus

Arvestatud

Rakendussäte lisatud

11

14.02.2025), on tõendanud eksperthinnangute koostamise pädevust varasemate kutsestandardite

alusel.

Oluline on tagada, et pärast seadusemuudatuse jõustumist säiliks ka eespool nimetatud kutset

omavatel spetsialistidel õigus vastavas valdkonnas tegutseda kuni korralise kutse

taastõendamiseni, mille käigus lisatakse nende kutsele vastav valitav kompetents või

spetsialiseerumine.

MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid, 15.10.2026 e-kirjaga

Kontaktisik: Siim Parveots, [email protected]

TuOS rakendussätetes või minimaalselt seletuskirjas tuleks lahendada ka küsimus, mis seondub

tuleohutusekspert tase 6 kutsestandardi ja kutsetunnistusega. Nimelt on meil veel kehtivaid

kutsetunnistusi, mille alusel on tuleohutuseksperdil vaikimisi õigus teha küttesüsteemide

ekspertiise. Uued tuleohutuseksperdid või kutse taastõendajad peavad küttesüsteemide

ekspertiisi kui valitavat kompetentsi eraldi tõendama. Sellest tulenevalt küsimus:

Kas kehtiva tuleohutusekspert tase 6 kutsetunnistust omav isik võib kuni kutsetunnistuse

kehtivuse lõpuni teha küttesüsteemide ekspertiise?

Tuginedes kutseseaduse § 21 lõikele 2, on siin selge ohukoht, mis tuleb lahendada. Praeguse

sõnastuse järgi (millega ma olen nõus), võiks eeldada, et tuleohutusekspert võib teha

küttesüsteemide ekspertiise kuni kutsetunnistuse kehtivuse lõpuni. Väljavõte viidatud

regulatsioonile:

Kutset omaval isikul on õigus kasutada kutsetunnistuse kehtivuse ajal kutsetunnistusel märgitud

kutsenimetust või selle lühendit ning esitleda end kompetentsena vastavalt antud kutsetasemele.

Arvestatud

Rakendussäte lisatud

Paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 51 – jääb segaseks, kes siis puudusi peab kõrvaldama, kas

on see omanik või siis valdaja. Võiks olla selles osas paremini seletuskirjas lahti toodud, mis

juhul omanik ja mis juhul valdaja;

Selgitatud

Tulenevalt JDMi märkustest kavandatava

muudatuse osas otsustas eelnõu koostaja selle

muudatusega hetkel mitte edasi minna. Kui

tuleohutuse seadust hakatakse uuesti muutma,

saab selle ettepaneku taas töösse võtta.

12

Kasutusloa/-teatise menetluse juures võiks olla seletuskirjas viide, et kui ehitustegevus on

toimunud ebaseaduslikult või kui ei ole kooskõlastatud projekti alusel, siis ohutust hinnatakse

auditi käigus, mida on KOV-il õigus nõuda omanikult

Selgitatud

Tegemist on tavapärase ehitusõiguse

rakendamisega, kus ohutust tõendatakse

vajalike tegevuste kaudu ja ei pea olema eraldi

tuleohutuse seaduses nimetatud.

Lisaks juurde tuleohutuse seaduse § 33 täienduse

§ 33. Teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded

(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:

1) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, suitsueemaldussüsteemi,

evakuatsioonivalgustuse, tuleohutusautomaatika, tuletõrje voolikusüsteemi projekteerimine;

2) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi, suitsueemaldussüsteemi,

evakuatsioonivalgustuse, tuleohutusautomaatika, ehitamine ja hooldamine;

3) tuletõrje voolikusüsteemi või tulekustuti kontrollimine ja hooldamine.

Mittearvestatud

Tuleohutuse seaduse uue muudatuse raames on

kavas kutsepädevusega isikute tegevus

põhjalikumalt üle vaadata ja muuta, sh ka

teatamiskohustus ja majandustegevuse nõuded.

Seega hetkel seda muudatust arvesse ei võeta.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

30.10.2026 nr 1-6/3563-1

Tuleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiits- ja Digiministeeriumile

kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks tuleohutuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1) eelnõu 1-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri 11-l lehel;

3) eelnõu seletuskirja lisa – märkustega arvestamise tabel 12-l lehel.

Teadmiseks:

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Päästeamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

MTÜ Eesti Pottsepad

MTÜ Eesti Tuleohutusspetsialistid

Kai Reinhold 6125106

2 (2)

[email protected]