MÄÄRUS

27.10.2026 nr 32

Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri

määruste muutmine seoses töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muudatustega

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 ning

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“

muutmine

Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 9 punkt 8

tunnistatakse kehtetuks. § 2. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 9 sõnastatakse järgmiselt:

„9) tööandja teade kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainete käitlemise

kohta Vabariigi Valitsuse 8. mai 2026. a määruse nr 49 „Ohtlike kemikaalide ja neid

sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna

keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“ § 16 alusel;“.

§ 3. Määruse rakendamine

(1) Määrus rakendatakse tagasiulatuvalt 26. oktoobrist 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste

muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Eelnõule esitas arvamuse ja tagasiside Tööinspektsioon, Justiits- ja Digiministeerium ning

Andmekaitse Inspektsioon. Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium,

Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kooskõlastasid eelnõu

märkusteta.

Ettepanek/tagasiside Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud

1. Tööinspektsioon

1.1 Eelnõuga kavandatavatele muudatustele

ei ole Tööinspektsioonil vastuväiteid.

Tööinspektsiooni hinnangul on need

muudatused vajalikud ja põhjendatud.

Samas vajab meie hinnangul

täpsustamist eelnõu seletuskirja punktis

4.1 kasutatud sõnastus, mille kohaselt

eemaldatakse töökeskkonna

andmekogust andmed, mis on seotud

uute ja rekonstrueeritud ehitiste

töötingimuste vastavuse

kontrollimisega. Palume täpsustada, et

muudatuse tulemusena selliseid

andmeid edaspidi andmekogusse enam

ei koguta ning juba andmekogusse

kantud andmeid ei kustutata muudatuse

jõustumise tõttu, vaid neid säilitatakse

kehtivate säilitustähtaegade kohaselt.

Selline täpsustus tagaks seletuskirja

kooskõla väitega, et muudatusega ei

muudeta andmete säilitamise tähtaegu.

Arvestatud. Seletuskirja punkti 4.1 on

täpsustatud. Muudatuse tulemusena ei

koguta edaspidi töökeskkonna

andmekogusse andmeid, mis on seotud

uue või rekonstrueeritud ehitise

töötingimuste vastavuse kontrollimisega.

Juba andmekogusse kantud andmeid

muudatuse jõustumise tõttu ei kustutata,

vaid neid säilitatakse töökeskkonna

andmekogu põhimääruse §-des 20 ja 21

sätestatud säilitustähtaegade kohaselt.

2. Justiits- ja Digiministeerium

2.1 Töökeskkonna andmekogu on asutatud

töötervishoiu ja -ohutuse seaduse §-ga

241. Palume eelnimetatud seaduse

järgmisel muutmisel teha kõnealuses

sättes muudatused. Paragrahvi lõikest 5

palume välja jätta sõnad „asutab ja“,

kuna seaduse tasandi regulatsiooni

kehtestamisega on andmekogu juba

asutatud ja seetõttu ei ole võimalik selle

asutamist edasi delegeerida. Samuti

tuleb lõikes 5 sätestatud volituse raame

täpsustada nii, et sealt nähtuks ka

andmeandjatelt saadavad andmed ja

Selgitatud. Märkus puudutab TTOS §

241, mida on muudetud TTOS ning

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega. Seadus on

Riigikogus vastu võetud ja jõustub 26.

oktoobril 2026. Muudatused on

järgmised: § 241 lõike 5 sissejuhatavast

lauseosast jäetakse välja sõnad „asutab

ja“; § 241 lõike 5 punktis 2 asendatakse

sõna „täpsem“ sõnaga „täpne“ ning seega

sätestatakse põhimääruses andmeandjad,

kogutavate andmete täpne koosseis ja

nende andmekogusse kandmise kord; §

andmete säilitamise tähtajad.

Täiendavalt tuleb sättest välja jätta lõige

6, mis näeb ette, et töökeskkonna

andmekogu andmed ei ole avalikud.

Avaliku teabe seaduse kohaselt on kogu

avalik teave avalik, kuni selle suhtes ei

ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Juurdepääsupiirangute kohaldamisel

kohaldatakse üldseadusena eelnimetatud

seadust ning eristuste puudumisel

eriseaduses selle kohaldamist üle ei

korrata.

241 lõike 5 punkt 4 sõnastatakse selliselt,

et põhimääruses sätestatakse andmete

säilitamise täpsed tähtajad ja kord; § 241

lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

3. Andmekaitse Inspektsioon

3.1 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

(TTOS) § 241 lõikes 1 on sätestatud

andmekogu eesmärk, milleks on

edendada tööohutust ja palkade

läbipaistvust, võimaldades

Tööinspektsioonil töödelda

töötervishoiu ja tööohutusega seotud

andmeid ettevõtete töökeskkonna

hindamiseks, ennetus- ja

järelevalvetegevuse kavandamiseks ja

elluviimiseks ning töövaidluste ja

lepituste menetlemiseks, samuti

võimaldades tööandjatel ja töötajatel

oma õigusi kasutada ja kohustusi täita.

Samas ei hõlma nimetatud eesmärk

piisavalt selgelt kõiki põhimääruse § 1

lõigetes 3 ja 4 nimetatud

kasutusotstarbeid. Põhimääruse kohaselt

kasutatakse andmeid muu hulgas

statistika ja analüüside tegemiseks,

rakenduspraktika kujundamiseks,

töövahendusteenust osutavate

ettevõtjate järelevalveks ning

ametkondadevaheliseks koostööks.

Leiame, et kõigi nende

kasutusotstarvete seos seaduses

sätestatud eesmärgiga ei ole üheselt

tuvastatav. Määrusega ei saa aga

laiendada seaduses kindlaks määratud

töötlemise eesmärki ega luua iseseisvat

alust uuteks töötlemistoiminguteks.

Sellele probleemile juhtis Andmekaitse

Inspektsioon tähelepanu ka 29.12.2025

arvamuses.

Palume TTOS järgmisel muutmisel

vaadata üle andmekogu eesmärk ning

viia põhimääruses sätestatud

Teadmiseks võetud. Märkus puudutab

TTOS § 241 lõikes 1 sätestatud

andmekogu eesmärgi ning põhimääruse §

1 lõigetes 3 ja 4 nimetatud

kasutusotstarvete omavahelist seost.

Käesoleva eelnõuga neid sätteid ei

muudeta. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium võtab

märkuse arvesse järgmisel TTOS

muutmisel.

kasutusotstarbed TTOS § 241 lõikega 1

kooskõlla või täiendada seadust

selliselt, et sellest nähtuksid selgelt kõik

ülesanded, mille täitmiseks andmekogu

andmeid kasutatakse. Eelkõige tuleb

seaduse tasandil otsustada, kas ja

millises ulatuses võib andmeid kasutada

statistika, analüüside tegemiseks ning

rakenduspraktika kujundamiseks.

3.2 TTOS § 241 lõikes 3 sätestatud üldised

andmeliigid ei kajasta piisavalt täpselt

andmekogus tegelikult töödeldavate

isikuandmete kategooriaid.

Põhimääruse kohaselt töödeldakse

andmekogus muu hulgas

terviseandmeid ja diagnoosikoode,

vigastuste andmeid, alaealiste ja nende

seaduslike esindajate andmeid,

surmaandmeid, eestkoste ja

hooldusõiguse andmeid, töövõimetuse

andmeid, kaebuste ja vihjete sisu,

sideandmeid, töösuhte andmeid ning

ulatuslikke menetlusandmeid.

Isikuandmetele viitab aga ainult TTOS

§ 241 lõike 3 punkt 1, mille kohaselt

kogutakse andmekogusse füüsilise isiku

üldandmeid. Selline määratlus ei

kirjelda piisavalt selgelt ega hõlma

üheselt kõiki andmekogus töödeldavaid

isikuandmete kategooriaid, eelkõige

terviseandmeid, diagnoosikoode,

surmaandmeid ja muid spetsiifilisi või

tundlikke andmeid. Samas on Justiits- ja

Digiministeeriumi juhises (JDM juhis)

selgitatud, et isiku üldandmed on

kinnine loetelu, kuhu alla kuuluvad

üksnes nimi, isikukood, sugu,

kodakondsus, kontakt sh aadress,

emakeel, aga mitte diagnoos,

surmaandmed ega muud terviseandmed.

Andmekaitse Inspektsioon juhtis

andmekategooriate ebapiisavale

määratletusele tähelepanu ka

05.05.2026 arvamuses. Samuti ei ole

põhimääruses andmekoosseis läbivalt

piisavalt täpselt määratud. Mitmes

sättes kasutatakse selliseid üldisi

tähistusi nagu tööandja andmed,

töötamise andmed ning sõidukite ja

sõidumeeriku kaardi valdaja andmed.

Teadmiseks võetud. Märkus puudutab

TTOS § 241 lõikes 3 sätestatud

andmeliikide ja põhimääruses sätestatud

andmekoosseisu täpsust. Käesoleva

eelnõuga seda sätet ei muudeta.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium võtab

märkuse arvesse TTOS ning

töökeskkonna andmekogu põhimääruse

järgmisel muutmisel.

Sellisest sõnastusest ei nähtu

ammendavalt, milliseid konkreetseid

isikuandmeid tegelikult töödeldakse.

Samas nii JDM juhis kui ka

Andmekaitse Inspektsiooni

andmekogude juhend näevad ette, et

põhimäärus peab sisaldama

ammendavat loetelu andmekogusse

kogutavatest andmetest. Näiteks isiku

üldandmed või isiku kohta käivad

andmed ei ole piisavalt ammendavad,

kuna pole võimalik aru saada, milline

on täpne andmekoosseis. Palume

täiendada esimesel võimalusel TTOS §

241 lõiget 3 selliselt, et seadusest

nähtuksid kõik andmekogus tegelikult

töödeldavad isikuandmete kategooriad.

Põhimääruses aga esitada

andmekogusse kantavate andmete

ammendav koosseis ning asendada

ebaselged üldnimetused konkreetsete

andmeväljade või selgelt piiritletud

andmerühmadega.

3.3 Ühtlasi juhime tähelepanu TTOS § 241

lõike 5 punktile 4, mis annab volituse

sätestada põhimääruses andmete

säilitamise täpsem kord, kuid ei anna

sõnaselget volitust kehtestada

põhimääruses iseseisvaid

säilitustähtaegu nendele

andmekategooriatele, mille säilitamise

ajalisi piire seadus ei määra. Andmete

säilitamise kord hõlmab eelkõige

säilitamise korraldust, sh arhiveerimist,

kustutamist ja hävitamist.

Säilitustähtaeg aga määrab seevastu

isikuandmete töötlemise ajalise ulatuse

ja seega põhiõiguste riive kestuse ega

ole üksnes andmekogu pidamise

korralduslik küsimus. Palume täiendada

TTOS § 241 lõike 5 punkti 4 selliselt, et

sellest tuleneks sõnaselgelt õigus

määrata põhimääruses seadusega

kehtestatud maksimaalsete tähtaegade

piires täpsed säilitustähtajad.

Selgitatud. Märkus puudutab TTOS §

241 lõike 5 punktis 4 sätestatud

volitusnormi ulatust andmete

säilitustähtaegade kehtestamisel.

Volitusnormi on täpsustatud TTOS ning

sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega, mis on Riigikogus

vastu võetud ja jõustub 26. oktoobril

2026. TTOS § 241 lõike 5 punkt 4

sõnastatakse järgmiselt: „4) andmete

säilitamise täpsed tähtajad ja kord;“.

3.4 Täiendavalt juhime tähelepanu TTOS §

241 lõike 5 punktile 3, mille kohaselt

tuleb põhimääruses sätestada ka

andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise kord. Kuna tegemist on

Teadmiseks võetud. Märkus puudutab

andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise korda, mis on reguleeritud

põhimääruse §-s 19 ja mille sätestamise

kohustus tuleneb TTOS § 241 lõike 5

kohustava volitusnormiga ja mitte

soovitusiku normiga, siis ei saa sellest

kõrvale kalduda. See aga tähendab, et

põhimääruses peab olema piisava

selgusega reguleeritud nende toimingute

tegemise kord. Põhimääruse § 19

nimetab küll andmetele juurdepääsu

õigusega isikud, kuid ei määra piisavalt

täpselt juurdepääsu ulatust,

juurdepääsuõiguse andmise ja

lõpetamise korda ega

juurdepääsuõiguste regulaarset

kontrollimist. Samuti tuleb

põhimääruses selgelt eristada

andmekogu kasutajatele

juurdepääsuõiguse andmist ja andmete

väljastamist teistele isikutele või

asutustele. Palume täiendada

põhimäärust juurdepääsu andmise ja

andmete väljastamise tervikliku

korraga, määrates vähemalt

juurdepääsuõiguse taotlemise, andmise,

muutmise, kontrollimise ja lõpetamise

kord, pädev otsustaja ning andmetele

juurdepääsu võimaldamise või andmete

väljastamise viis.

punktist 3. Käesoleva eelnõuga

põhimääruse § 19 ei muudeta. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium võtab

märkuse arvesse töökeskkonna

andmekogu põhimääruse järgmisel

muutmisel.

19.10.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri

määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrust nr 67

„Tööinspektsiooni põhimäärus“ ning tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrust nr 4

„Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“, viies ministrite määrused kooskõlla töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muudatustega.

Muudatuste eesmärk on vähendada nii tööandjate halduskoormust kui ka Tööinspektsiooni

töökoormust, kaotades aegunud nõuded. Selleks lõpetatakse Tööinspektsiooni kohustus

kontrollida uute ja rekonstrueeritud ehitiste korral töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele

ning vähendatakse sellega seotud andmete kogumist töökeskkonna andmekogusse.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kristina Kaaberma (5836 0813;

[email protected]) ja Marilin Lutsoja (teenistussuhe peatatud) ning sama osakonna

töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476; [email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Ingel Kadarik (5451 0226; [email protected]). Eelnõu

õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrust nr 67

„Tööinspektsiooni põhimäärus“ (RT I, 01.10.2024, 9) ja tervise- ja tööministri 18. veebruari

2021. a määrust nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (RT I, 01.09.2026, 6).

Eelnõu on seotud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega1.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja

selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimeses sätestatakse Tööinspektsiooni põhimääruse

muudatus ja teises töökeskkonna andmekogu põhimääruse muudatused.

Eelnõu §-ga 1 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67

„Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 9 punkt 8.

Punkt tunnistatakse kehtetuks, kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest jäetakse välja

Tööinspektsiooni kohustus kontrollida vajaduse korral uue või rekonstrueeritud ehitise

1 Eelnõu - Riigikogu.

töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele. Selliseid ülevaatusi tehakse harva ning osaliselt

kattub nende eesmärk ehitusvaldkonnas juba tehtava riikliku ja kohaliku omavalitsuse

ehitusjärelevalvega. Muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust ja vältida dubleerivaid

kontrollimenetlusi. Seejuures säilib tööandjatel võimalus saada Tööinspektsioonilt

töökeskkonna küsimustes nõu ja kasutada inspektsiooni konsultatsiooniteenust.

Eelnõu §-ga 2 tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4

„Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ § 8 lõige 3 ja muudetakse § 13 lõike 1 punkti 9.

Kuna tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 25 lõike 5 punkt 3, mille kohaselt on Tööinspektsioon

(edaspidi ka TI) kohustatud vajaduse korral kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise

töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, ei ole enam tarvis kanda andmekogusse taotluse

esitaja andmeid, ehitise asukoha aadressi, ülevaatuse taotluse laekumise kuupäeva ja taotluses

esitatud ülevaatuse tegemise eelduslikku kuupäeva, taotluse sisu kirjeldust, ehitise ülevaatamise

andmeid, ehitise kasutamise otstarvet, andmeid tööinspektori otsuse kohta.

TI teeb kehtiva õiguse kohaselt uue või rekonstrueeritud ehitise ülevaatust kohaliku

omavalitsuse taotlusel, mis esitatakse ehitisregistri kaudu. Praktikas aga sellised ülevaatused

väga sageli ei toimu ning osaliselt dubleerib see ka ehitusjärelevalve tegevust.

Kuigi eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei ole TI enam kohustatud kontrollima uue või

rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, saavad ettevõtted soovi

korral kasutada TI pakutavat tasuta konsultatsiooniteenust.

Lisaks sõnastatakse uuesti säte, mis ütleb, et andmekogusse kantakse tööandja teade enne

esmakordselt töö alustamist kantserogeenide või mutageenidega Vabariigi Valitsuse

15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide

käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 8 alusel. Säte muudetakse, kuna

viidatud määrus enam ei kehti ning Vabariigi Valitsuse 8. mai 2026. a määruse nr 49 „Ohtlike

kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning

töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid ja keemiliste ohutegurite mõõtmise kord“

alusel pole enam tarvis enne tööde alustamist Tööinspektsiooni teavitada, vaid teavitus

edastatakse Tööinspektsiooni nõudmisel.

Eelnõu § 3 kohaselt rakendatakse eelnõu §-e 1 ja 2 tagasiulatuvalt 26. oktoobrist 2026. a, et

muudetavad määrused oleksid töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kooskõlas alates seaduse

muutmise seaduse jõustumisest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud ja kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

4. Määruse mõjud

Kavandatud muudatused on tehnilist laadi, kuna sisulised muudatused tehakse TTOS-i

muutmise käigus. TTOS-i eelnõu muudatuste mõjuhinnangu kohaselt vähendavad need

tööandjate halduskoormust ja TI töökoormust. Töötajaid muudatused ei mõjuta.

4.1. Muudatuste mõju isikuandmete kaitsele

Muudatused on seotud isikuandmete töötlemisega, kuna sellega muudetakse töökeskkonna

andmekogu põhimäärust. Muudatuste tulemusena väheneb töökeskkonna andmekogus

töödeldavate andmete hulk, sest edaspidi ei koguta andmekogusse andmeid, mida seni koguti

seoses uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavuse kontrollimise menetlusega.

Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega kaob Tööinspektsiooni kohustus

selliseid kontrolle teha, puudub ka vajadus kõnealuseid andmeid edaspidi koguda. Juba

andmekogusse kantud andmeid muudatuse jõustumise tõttu ei kustutata, vaid neid säilitatakse

kehtivate säilitustähtaegade kohaselt. Seetõttu ei laiene isikuandmete töötlemise ulatus ega

lisandu uusi andmekategooriaid, andmesubjekte ega töötlemise eesmärke. Vastupidi, muudatus

vähendab töödeldavate isikuandmete mahtu ja toetab isikuandmete kaitse üldmääruse andmete

minimaalsuse põhimõtte järgimist.

Andmekogu vastutavat töötlejat, volitatud töötlejaid, andmete säilitamise tähtaegu, andmete

turvameetmeid ega andmesubjektide õiguste teostamise korda muudatused ei puuduta. Samuti

ei kaasne muudatustega isikute profileerimist, automatiseeritud otsuste tegemist ega suurenda

need riski füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele.

Eelnõu mõju isikuandmete kaitsele on seega neutraalne kuni positiivne, kuna vähenevad nii

töödeldavate andmete maht kui ka nendega seotud halduskoormus. Eelnõu kohta ei ole tarvis

koostada isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 kohast andmekaitsealast mõjuhinnangut,

sest muudatused ei too kaasa uut ega oluliselt muutunud isikuandmete töötlemist ega põhjusta

tõenäoliselt suurt riski füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega riigiasutustele tegevusi ei lisandu ning riigieelarvele ei kaasne

lisakulusid ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumine seatakse vastavusse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Tööinspektsioonile ning Andmekaitse Inspektsioonile.

Eelnõule esitasid arvamuse ja tagasiside Tööinspektsioon, Justiits- ja Digiministeerium ning

Andmekaitse Inspektsioon. Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium,

Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kooskõlastasid eelnõu

märkusteta.

Tagasiside eelnõule koos märkustega on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa).