MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 21

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a

määruse nr 6 “Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste

taotlemise ja andmise kord ning sportlasele

ja tema treenerile preemia määramise kord”

muutmine

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 6 alusel.

Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruses nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile

spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning

sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus;“;

2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2–5“ tekstiosaga „punktides 11– 5“;

3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi

arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

2) rahvuskoondistesse kuuluvate sportlaste võimete arendamiseks ja neile tugiteenuste tagamiseks

(Team Estonia koondise toetus);

3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ja sportlastele tugiteenuste tagamiseks (Team

Estonia olümpiaettevalmistustoetus);

4) ühekordsete projektide elluviimiseks.”;

4) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna “võistkondade” sõnaga “koondiste”;

5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:

„§ 31. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus

(1) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse spordialaliidule

finaalturniirile kvalifitseerunud võistkondliku sportmängu rahvuskoondise finaalturniiriks

ettevalmistamise ja turniiril osalemise kulude katmiseks, et heade sportlike tulemuste kaudu aidata

kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja spordiala arengule Eestis. Jäähoki puhul eraldatakse

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus juhul, kui võistkond pääseb kõige

kõrgema taseme finaalturniirile.

(2) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse olümpiamängude

kavas olevate sportmängude distsipliinide Euroopa- ja maailmameistrivõistluste finaalturniiril

ning olümpiamängudel (edaspidi finaalturniir) osalemiseks ja finaalturniiriks ettevalmistamiseks.

(3) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse vähemalt

kümneliikmeliste võistkondade kulude katmiseks.

(4) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus võib osaliselt kvalifitseeruda

vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,

2023/2831, 15.12.2023) artikli 3 tähenduses.

(5) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse

andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava

toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

(6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on

omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis

5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

(8) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta

jooksul alates abi andmisest.”;

6) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) “Sport koolis” programmi elluviimiseks maakonnas.”;

7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) “Sport koolis” programm on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille

eesmärk on suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile

võimalust tutvuda erinevate spordialadega vähemalt 3. taseme treenerikutset omavate treenerite

juhendamisel.”;

8) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Rahvusvahelise suurvõistluse toetuse andmise tulemusena peab riigile laekuv hinnanguline

täiendav maksutulu olema vähemalt 50% antava toetuse suurusest. Maksutulu hindamisel võetakse

arvesse välismaiste kaaskorraldajate ja toetajate rahastuse arvelt tehtavaid kulusid ning

välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtavaid kulusid.”;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotleja peab olema

olümpiamängude kavasse kuuluvaid võistkondlikke sportmänge edendav spordialaliit.“;

10) paragrahvi 8 lõike 8 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad “nelja aasta” sõnadega “toetuse taotlemise perioodi”;

12) paragrahvi 9 lõiget 3 täiendatakse enne sõna “neljaks” sõnaga “kuni”;

13) paragrahvi 9 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse

taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning turutõrke olemust peab olema taotluses

selgitatud.“;

14) paragrahvi 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotlus spordialaliidu tegevustoetuse ja Team Estonia koondise toetuse eraldamiseks

järgmisel eelarveaastal esitatakse 15. novembriks.“;

16) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Taotlusi sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse eraldamiseks

esitatakse jooksvalt.“;

17) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse, Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud

tähtpäevaks.”;

18) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikud kulud on:

1) võistkonna kooseisu kuuluvate sportlaste ning treenerite ja muu tugipersonali (psühholoog,

füsioterapeut, massöör, meditsiiniline personal) töötasud, majutus-, transpordi- ja toitlustuskulud

ettevalmistusperioodil ning finaalturniiril osalemise ajal;

2) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike treeninglaagrite korraldamisega seotud kulud;

3) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike Eestis toimuvate sõpruskohtumiste ja –turniiride

korraldamisega kaasnevad kulud;

4) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalikel välismaal toimuvatel sõpruskohtumistel ja

turniiridel osalemisega seotud kulud;

5) treeningpaikade, ruumide ja spordiinventari üürikulud alates esimesest ametlikust

treeningkogunemisest kuni finaalturniirini (ettevalmistusperiood);

6) võistkonna meditsiinilise teenindamisega seotud kulud;

7) muud kulutused, mis on põhjendatud, mõistlikud ning vajalikud otseselt tiitlivõistluste

finaalturniiril osalemiseks või selleks ettevalmistumiseks ning mida ei ole varem teiste avaliku

sektori rahastamisallikate poolt eraldatud vahenditest hüvitatud.”;

19) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Spordialaliidu toetuse, sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse,

maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud

kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.“;

20) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood on

taotluses määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood võib alata taotluse esitamise

kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.“;

21) paragrahvi 13 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse

korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise

perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:“;

22) paragrahvi 14 lõiget 1 ja lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „projekti“ sõnaga „abikõlblikest“;

23) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Maakonna spordiliidule „Sport koolis“ programmi elluviimiseks antava toetuse suurus sõltub

kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest toetusest. Maakonna spordiliidule antav toetus võib olla

kuni 85% programmi maakonna tasandil elluviimise maksumusest ning kohaliku omavalitsuse

üksuse rahaline toetus peab moodustama vähemalt 15% nimetatud maksumusest. Maakonna

spordiliit võib „Sport koolis“ programmi elluviimiseks antud toetusest kasutada kuni 10%, kuid

mitte rohkem kui 12 000 eurot, programmi haldamiseks ning kuni 5% spordiinventari soetamiseks.

Treenerite palgakuludeks tuleb kasutada vähemalt 85% toetusest.“;

24) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse

toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.“;

25) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Igas komisjonis on vähemalt viis liiget.“;

26) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses:

„§ 171. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamine

Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse

suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

1) projekti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus;

2) koostööpartnerite, sealhulgas kaasfinantseerijate olemasolu ja asjakohasus.“;

27) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:

„Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel (välja arvatud “Sport koolis” programmi

elluviimise toetus) ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:”;

28) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui

85% võrra suurem taotluses toodud KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse,

vähendatakse toetuse suurust selliselt, et oleks tagatud käesoleva määruse § 14 lõikes 4 sätestatud

tingimuse täitmine.“;

29) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurus kujuneb välja 1.-3. klassikomplektide

arvu alusel proportsionaalselt. Toetuse suuruse määramisel arvestatakse maakonnale toetussumma

minimaalselt üheksa klassikomplekti kohta. Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja

Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale eelneva õppeaasta 10. novembri seisuga.

Harjumaa klassikomplektide koguarvust jäetakse välja Tallinna linna klassikomplektide arv. Kui

maakonna spordiliidu taotletav toetussumma on väiksem kui käesoleva lõike alusel arvutatud

toetussumma, jaotatakse ülejääv summa komisjoni ettepanekul nende maakonna spordiliitude

vahel, kelle taotletav toetussumma ületab käesoleva lõike alusel arvutatud toetussummat.“;

30) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, maakonna spordiliidu toetuse,

spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise

toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise,

osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.“;

31) paragrahvi 24 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Toetuse andja võib muuta maakonna spordiliidu toetuse eraldamise otsust ja vähendada toetuse

suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või

aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra

suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.“;

32) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu

“Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi,

kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et kohaliku

omavalitsuse üksuse rahaline toetus maakonna spordiliidule programmi maakonna tasandil

elluviimiseks on väiksem kui 15% programmi kogumaksumusest maakonnas või käesoleva

määruse § 30 lõikes 71 esitatud andmete põhjal selgub, et osa toetusest on kasutamata.”;

33) paragrahvi 26 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest (välja arvatud “Sport koolis” programmi elluviimise

toetus) makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte

varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril.”;

34) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) “Sport koolis” programmi elluviimise toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Kuni

60% toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid

mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse

välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 71 nimetatud andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui

sama aasta 1. septembril.”;

35) paragrahvid 28 ja 29 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 28. Rahvusvahelise spordisündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs

(1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt

65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse

sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi.

(2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis kirjeldatakse spordisündmuste mõju Eesti

turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele maailmas ja mõju majandusele, sh

otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt, mille koostamisel on küsitletud vähemalt

100 sündmusel osalenud või sündmust külastanud inimest.

(3) Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) pealtvaatajate ja osalejate (sportlased, treenerid, tugipersonal, kohtunikud, korraldajad)

koguarv, sealhulgas välismaalt saabunute arv;

2) välismaalt saabunud pealtvaatajate, osalejate ja nende kaaskonna keskmine Eestis viibitud

päevade arv; Eestis tehtud kogukulutused põhiliste kululiikide kaupa, hinnanguline Eesti riigile

laekunud maksutulu, sealhulgas eraldi välja toodud käibemaks;

3) külastajate ja osalejate rahulolu sündmuse korraldusega;

4) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

(4) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu lisada projekti

eelarvesse.

§ 29. Rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs ja meediaraport

(1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast

võistluse toimumist toetuse andjale võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja

meediaraporti.

(2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüs peab sisaldama§ 28 lõikes 3 nimetatud andmeid.

(3) Meediaraport peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) riikide arv, kuhu tele- või veebiedastus jõudis;

2) tele- ja veebiülekannete vaatajate arv Eestis ja välisriikides;

3) hinnanguline meediaväärtus;

4) ülevaade Eesti kui sihtriigi ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldusriigi nähtavusest;

5) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

(4) Kui taotlejale on eraldatud toetus käesoleva määruse § 12 lõikes 3 toodud muu võistluse kulude

katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale selle

võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti.

(5) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud analüüside kulud lisada

projekti eelarvesse.“;

36) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

37) paragrahvi 30 lõikes 4 ja lõikes 6 asendatakse tekstiosa „20. veebruariks“ tekstiosaga „31.

jaanuariks“;

38) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

“(71) “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kalendriaasta

1. juuniks toetuse andjale programmi tegelikult kaasatud klasside arvu ja kasutatud toetuse

summa.”;

39) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) toetuse saaja on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on

täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise

korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille

korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud;“;

40) paragrahvi 31 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni

1000 eurot, võib toetuse tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud asjaoludega.“;

41) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

1

Kultuuriministri 30.09.2025. a määrus nr 6

„Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord

ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord”

Lisa

(kultuuriministri ___.2026 määruse nr ___ sõnastuses)

Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse

arvutamise kord

Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel

1. Spordialaliidu tegevustoetuse kogusumma jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

1.1. 57–63% olümpiaalade spordialaliidud;

1.2. 27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte

olümpiaaladel);

1.3. 7–13% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee)

moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

2. Igast käesoleva lisa punktis 1 viisil jaotatud summast kuni 65% jaotatakse vastava rühma

spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% käesoleva lisa punktide 19-22

alusel noorte harrastajate arvust ja noorte saavutustest lähtudes. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab

iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse

taotlusvooru hindamiskomisjon. Jaotatava summa hulka ei arvestata täiendavat toetust spordialaliidu

spordidirektori osalise tööjõukulude katmiseks.

3. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.

4. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt:

4.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud;

4.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte

olümpiaaladel);

4.3. 5–10% muud spordialaliidud.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee)

moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon.

Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise

kord

5. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesolevas lisas

esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised:

2

5.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga,

arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks

vastava spordiala treenerikutsega treener;

5.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva

seisuga;

5.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse

esitamise tähtpäeva seisuga;

5.4. täiskasvanute sportlikud saavutused;

5.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv;

5.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus;

5.7. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid

üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala

treenerikutsega treener;

5.8. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle

treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise

aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased;

5.9. noorte ja juunioride sportlikud saavutused.

6. Spordialaliidud, kellele käesoleva lisa punktide 7-22 alusel leitav tegevustoetuse summa jääb

hindamistulemuse põhjal alla 10 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel

tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud

spordialaliitude vahel proportsionaalselt võttes arvesse kogutud punkte.

7. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 65% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17

alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.1 kuni 5.6 toodud andmeid.Käesoleva lisa punktides 8-

17 toodud hindamiskriteeriumite eest saadud punktid liidetakse kokku ning seejärel arvutatakse

spordialaliidu punkide osakaal vastava spordialaliitude rühma punkide üldarvust.

8. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus

tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt:

100–299 harrastajat 1 punkt

300–499 harrastajat 2 punkti

500–999 harrastajat 3 punkti

1000–1999 harrastajat 4 punkti

2000–2999 harrastajat 5 punkti

3000–3999 harrastajat 6 punkti

4000–4999 harrastajat 7 punkti

5000–5999 harrastajat 8 punkti

6000–6999 harrastajat 9 punkti

7000 ja enam harrastajat 10 punkti

9. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab

spordialaliit punkte järgmiselt:

1–19 treenerit 1 punkt

20–49 treenerit 2 punkti

3

50–99 treenerit 3 punkti

100–199 treenerit 4 punkti

200 ja enam treenerit 5 punkti

10. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise

tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt:

1–9 treenerit 1 punkt

10–19 treenerit 2 punkti

20–49 treenerit 3 punkti

50–99 treenerit 4 punkti

100 ja enam treenerit 5 punkti

11. Olümpiaala spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest

saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 12.

Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

11.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

11.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi;

11.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega

tulemust, millest üks on:

11.3.1. parim tulemus OM-l;

11.3.2. parim tulemus muul võistlusel;

11.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

11.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 11.6.1–

11.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

11.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

11.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

11.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

11.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsiente.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule

olümpiakomiteele.

4

Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MM

etapp

MK või MM

üldvõit

1. koht 16 8 4 6 16

2. koht 14 7 2 4 14

3. koht 12 6 1 2 12

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

12. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest

määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti

80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti

90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti

100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti

110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti

13. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal

saavutatud tulemusi kogumis. Komisjon annab oma hinnangu alaliidu sportlikele saavutustele 0-10

punktiskaalal arvestades järgmisi asjaolusid:

13.1. distsipliini(de) kuulumine OM kavasse;

5

13.2. kas tulemus saavutati Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel või muul

võistlusel;

13.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis;

13.4. võistlusel osalenud riikide arv;

13.5. koondise koht maailma edetabelis.

14. Muude spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest

saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 15. Muude

spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt:

14.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

14.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm

või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

14.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

14.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

14.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 14.6.1

ja 14.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

14.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

14.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

14.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

14.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsienti.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks

rahvuslikule olümpiakomiteele.

Koht MM EM MK või MM

etapp

MMK või

MM

üldvõit

1. koht 14 7 5 14

2. koht 12 6 3 12

3. koht 10 5 1 10

4. koht 8 4

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

6

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest

15. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud

saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt:

kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt

1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti

3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti

5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti

10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti

20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti

30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti

40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti

50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti

60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti

70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti

16. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti sõltumata, millisesse spordialaliitude

rühma spordialaliit kuulub.

17. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega

seonduvad asjaolud toetuse kasutamisele eelneval aastal:

17.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg;

17.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2

punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega;

17.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine Eesti spordiregistrisse.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest organisatsioonidest

ei ole andmeid õigeaegselt esitanud;

17.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1

punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise

katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis;

17.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse

hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui

hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega

pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi;

17.6. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga.

Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi

aastaraamatu koostaja ettepanekul koostööd mitterahuldavaks;

7

17.7. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja

teiste spordivaldkonna konventsioonide ja reeglite rakendamisel ja järgimisel ning ennetustegevustes.

Spordialaliit kaotab kuni 3,5 punkti, kui komisjon hindab Eesti Antidopingu ja Spordieetika

Sihtasutuse ettepanekul spordialaliidu tegevust puudulikuks või mitterahuldavaks;

17.8. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala

arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1

punkti, kui spordialaliit osaleb vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis

toetuse kasutamise aastal.

17.9. koostöö Sihtasutusega Liikumisharrastuse kompetentsikeskus liikumisharrastuse edendamisel.

Spordialaliit saab kuni 1 punkti, kui komisjon hindab Sihtasutuse Liikumisharrastuse

kompetentsikeskuse ettepanekul spordialaliidu tegevust heaks;

18. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 35% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 18-22

alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.7 kuni 5.9 toodud andmeid.

19. Käesoleva lisa punktis 18 toodud summa jaotub spordialaliitude vahel järgmiselt:

19.1. 25% summast jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktis 5.7 märgitud

noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning

arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.2. 25% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.8 märgitud noorte harrastajate

arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga

spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust;

19.3. 50% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.9 märgitud sportlikele saavutustele.

19.3.1. Olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas arvutatakse välja

saavutuspunktid sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga

spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide

üldarvust.

19.3.2. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva

lisa punktis 19.3 toodud summast esiteks maha käesoleva lisa punkti 21.2. alusel eraldatav summa.

Järelejäänud summa jaotamiseks arvutatakse välja saavutuspunktid saavutatud tulemuste eest ning

arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust.

20. Noorte harrastajate sportlike saavutusi olümpialade spordialaliitude rühmas hindab komisjon

järgmiselt:

20.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

20.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega

otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi;

20.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel,

lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

20.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

20.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

8

20.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 20.7.1–

20.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

20.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

20.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud

kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

20.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 1,25;

20.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,

rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

20.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

20.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 20.7.1– 20.7.6 nimetatud koefitsiente.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule

olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 16 8

2. koht 14 7

3. koht 12 6

4. koht 10 5

5. koht 9 4,5

6. koht 8 4

7. koht 7 3,5

8. koht 6 3

9. koht 5 2,5

10. koht 4 2

11. koht 3 1,5

12. koht 2 1

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

9

21. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude

rühmas hindab komisjon järgmiselt:

21.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või

samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti

ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti;

21.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 21.1. nimetatud

punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel

aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus.

22. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt:

22.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse

kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III

kvartalis saavutatud tulemusi;

22.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel,

lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest;

22.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm

või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda;

22.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust;

22.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole

võistkonna liikmetest on erinevad;

22.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 22.7.1–

22.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses

kõrgeima saavutuspunktiga tulemust;

22.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente:

22.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse

tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5;

22.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsient 1,25;

22.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel,

rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5;

22.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud

saavutuspunktidele koefitsienti 2,0.

22.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada

tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu

põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 22.7.1-22.7.4 nimetatud koefitsienti.

Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule

olümpiakomiteele.

Koht MM EM

1. koht 14 7

2. koht 12 6

3. koht 10 5

4. koht 8 4

10

5. koht 7 3,5

6. koht 6 3

7. koht 5 2,5

8. koht 4 2

9. koht 3 1,5

10. koht 2 1

Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest

23. Lisaks punktides 7-22 arvutatud tegevustoetusele on komisjonil õigus vastavalt vahenditele ja

spordialaliidu põhjendatud ettepanekul määrata täiendav toetus spordialaliidu spordidirektori osalise

tööjõukulude katmiseks kuni kolmeks aastaks. Täiendava toetuse määramisel võetakse arvesse sisulist

põhjendatust, spordialaliidu võimekust, spordiala medalipotentsiaali ja spordiala jälgitavust ning

silmapaistvust. Toetust saavad taotleda olümpiaalade spordialaliidud ja võistkondlike sportmängude

spordialaliidud, kes on kogunud käesoleva lisa punktide 7-17 alusel vähemalt 15 punkti.

Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord

24. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi koondistega

seotud asjaolusid:

24.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;

24.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel

tiitlivõistlustel häid tulemusi;

24.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele;

24.4. kavandatud eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus;

24.5. tugiteenuste vajalikkus

25. Lisaks käesoleva lisa punktides 24.1 - 24.5 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda

Eestis ja maailmas.

26. Team Estonia koondise toetust võib taotleda nii täiskasvanute- kui noortekoondistele.

27. Käesoleva lisa punktide 4.1–4.3 alusel kujunevad summad jaotatakse koondiste vajadustest, komisjoni

liikmete hinnangust ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi

spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud koondiste võimete arendamiseks määratud summad

liidetakse.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse

määramise kord

28. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab rahvuslik

olümpiakomitee igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele.

11

29. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt allolevale

tabelile:

Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus

A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah

A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM

1. koht

Jah Jah

B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8.

koht ja EM 2.-3. koht

Jah Jah

C OM-kandidaadid Ei Jah

Team Estonia

“Noored tähed”

Toetuse andmisel võetakse arvesse

sportlikke saavutusi ning sportlase

potentsiaali

Ei Jah

Noortekoondiste

sihtotstarbeline

toetus

Toetuse andmisel võetakse arvesse

sportlikke saavutusi

Ei Jah

30. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele

järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt

kaheks aastaks.

31. Kui A+, A või B taseme sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema palgafond ja

ettevalmistustoetus kuni määratud toetusperioodi lõpuni, kuid mitte rohkem kui 12 kuuks.

32. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele. C taseme sportlaste

treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt

sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Juhul kui treeneril on rohkem kui kaks

tasemesportlast, otsustab komisjon kui mitme sportlase eest treenerile toetus määratakse. Treenerile

toetuse maksmine lõpetatakse, kui sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta.

33. Lisaks ettevalmistustoetusele on komisjonil õigus määrata sportlastele või spordialaliidule

vajaduspõhine toetus tugiteenuste kasutamiseks Spordimeditsiini Sihtasutuses.

34. Tugiteenuste toetused Spordimeditsiini Sihtasutusesjaotatakse spordialaliitude põhiselt ning

tugiteenuste kasutamist koordineerivad spordialaliidud. Tugiteenuste toetuse jaotamise aluseks on A+,

A, B ja C taseme toetust saavate sportlaste arv ning Spordimeditsiini Sihtasutuse hinnang spordiala

eripärale ja tugiteenuste vajadusele.

35. Nimelist noorsportlase toetust eraldatakse läbi Team Estonia “Noored tähed” programmi 17-22-

aastatele noorsportlastele (erandina spordialad, kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride

vanuseklassid nooremad), kelle sportlik eesmärk on jõuda oma spordialal maailma tippu ning kes ei

saa toetuse määramise hetkel Team Estonia A+, A, B ega C taseme toetust. Kandidaate võivad esitada

spordialaliidud või komisjoniliikmed. Toetuse määramisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning

sportlase potentsiaali.

12

36. Team Estonia “Noored tähed” toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada

nende konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi,

kes on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus

olümpiamängudele.

37. Team Estonia “Noored tähed” toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja kinnitab ja muudab EOK

tippspordikomisjon. maksimaalselt kaheks aastaks. Nimekirja võib EOK tippspordikomisjon

korrigeerida jooksvalt vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule.

38. Team Estonia “Noored tähed” toetus on mõeldud noorsportlase püstitatud sportlike eesmärkide

saavutamiseks ja jaguneb järgnevalt: treeningute ja võistlustega seotud kuludeks, treenerikutsega

treeneri töö tasustamiseks või kulude katmiseks, EOK poolt organiseeritud koolitusteks, tugiteenusteks

ning tervisekontrolliks.

39. Lisaks Team Estonia “Noored tähed” toetusele võib toetuse andja eraldada olümpiamängude

programmi kuuluvate spordialade spordialaliitudele noortekoondiste sihtotstarbelist toetust. Toetuse

eesmärk on toetada tipptasemel noorsportlaste arengut ja ettevalmistust rahvusvahelisteks

tiitlivõistlusteks. Toetust võib kasutada noortekoondiste liikmetele treeninglaagrite korraldamiseks,

sportliku ettevalmistuse toetamiseks kuludokumentide alusel (sh spordivarustuse ja -vahendite

soetamiseks, tugiteenuste ning treening- ja võistluslähetustega seotud kulude katmiseks) ning

noortekoondise liikmetele stipendiumi maksmiseks.

40. Noortekoondiste sihtotstarbelise toetuse jaotuse kinnitab EOK tippspordikomisjon lähtudes

spordialaliitude poolt esitatud taotlustest, toetuse eesmärgist ning eelarvelistest võimalustest. Toetuse

jaotamisel vaadeldakse noorsportlaste tulemusi tervikuna ning kinnitatakse iga toetust saava

spordialaliidu toetussumma.

Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks

41. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemisel on spordialaliidu toetuse saajal

võimalik esitada rahvuslikule olümpiakomiteele taotlus ühekordse projekti elluviimiseks. Taotlusi

saab EOK-le esitada jooksvalt.

42. Esitatud taotlusi hindab EOK tippspordikomisjon. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel

taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse

kulude realistlikkusest ning valdkondlikust olulisusest ja mõjust.

43. Nimetatud komisjon esitab rahvuslikule olümpiakomiteele ettepanekud toetuse täismahus

eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse

tegija

Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Eesti

Käsipalliliit

Täname võimaluse eest esitada Eesti Käsipalliliidu tähelepanekud ja

ettepanekud määruse muutmise eelnõu kohta. Alljärgnevalt toome välja

oma peamised tähelepanekud ja ettepanekud.

1. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus

Peame väga positiivseks, et eelnõuga luuakse eraldi toetusmeede

olümpiamängude kavasse kuuluvatele võistkondlikele sportmängudele

juhul, kui rahvuskoondis kvalifitseerub Euroopa või

maailmameistrivõistluste finaalturniirile või olümpiamängudele.

Leiame, et selline meede on pallimängude jaoks väga vajalik, sest

finaalturniirile kvalifitseerumine toob alaliidule lühikese aja jooksul

kaasa märkimisväärse täiendava rahalise koormuse.

Võtame teadmiseks.

2. Spordidirektori ametikoha osaline toetus

Eelnõu kohaselt on spordidirektori ametikoha osalise tööjõukulu toetuse

taotlemise eeltingimuseks vähemalt 15 punkti tegevustoetuse punktide

alusel. Kui see lävend on täidetud, ei järgne toetuse saamine

automaatselt, vaid otsuse teeb komisjon, kes võtab arvesse taotluse

sisulist põhjendatust, spordialaliidu võimekust, spordiala

medalipotentsiaali ning spordiala jälgitavust ja silmapaistvust. Peame

spordidirektori ametikoha toetamise võimalust iseenesest väga

vajalikuks, kuid 15 punkti kvalifitseerumiselävendit võib olla jäigaks.

Eriti puudutab see keskmise suurusega ja arengupotentsiaaliga

spordialaliite, kelle tegevusmaht on juba märkimisväärne, kuid kellel ei

pruugi veel olla piisavat rahalist võimekust spordidirektori ametikoha

täielikuks finantseerimiseks. Just selliste alaliitude puhul võib

spordidirektori ametikoha osalisel toetamisel olla kõige suurem arengu

mõju. Praeguse lahenduse puhul tekib oht, et toetusele pääsevad

eelkõige juba suurema organisatsioonilise võimekuse ja kõrgema

punktisummaga alaliidud. Samal ajal jäävad alla 15 punkti olevad

alaliidud meetmest täielikult välja ning komisjonil ei ole võimalik isegi

hinnata nende tegelikku arenguvajadust ega seda, millist mõju

Mittearvestatud. Lävendiks jääb 15 punkti, kuna Team Estonia

poolt rahastatud spordidirektorite toetuse eesmärk on toetada

alaliite, kellel on tuginedes headele saavutustele alaliidus

tekkinud lisaülesandeid seoses Team Estonia

sportlaste/võistkondade haldamisega ning spordidirektori

positsioon võiks aidata tagada spordiala edukuse jätku. Samuti

on rahalised vahendid spordidirektorite toetamiseks piiratud.

Erandite tegemiseks komisjoni kaudu on vaja põhjalikumat

analüüsi.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

2

spordidirektori ametikoha loomine nende arengule avaldaks. Oluline on

arvestada ka alaliitude erinevat lähtepositsiooni. Osa alaliitudest on juba

saanud toetust spordidirektori ametikohta täitmiseks, samas kui

suuremal osal alaliitudest sellist võimalust seni olnud ei ole. Uue 15

punkti lävendi kohene rakendamine võib seetõttu olemasolevaid

erinevusi veelgi suurendada. Samuti ei ole alaliitudel võimalik oma

punktisummat lühikese aja jooksul oluliselt muuta. Punktisumma

kujuneb mitmete pikaajaliste näitajate põhjal, sealhulgas harrastajate ja

treenerite arvust, sportlikest tulemustest, rahvusvahelisest

konkurentsivõimest ja organisatsiooni tegevusest. Seetõttu ei ole alla 15

punkti jääval alaliidul realistlikku võimalust kiiresti oma olukorda

parandada üksnes selleks, et saavutada toetuse taotlemise õigus. Teeme

ettepaneku säilitada 15 punkti üldise kvalifitseerumislävendina, kuid

anda komisjonile võimalus teha põhjendatud erandina toetuse

määramise ettepanek ka ühele või kahele alla 15 punkti jäävale

spordialaliidule. Sellisel juhul võiks toetuse määr olla tavapärasest

väiksem ning otsus peaks põhinema eelkõige alaliidu tegelikul

arenguvajadusel, tegevusmahul, esitatud arenguplaanil ning hinnangul

sellele, millist mõju spordidirektori ametikoha loomine organisatsiooni

arengule avaldaks. Selline lahendus säilitaks meetme selge üldise

lävendi, kuid võimaldaks samal ajal kasutada toetust ka seal, kus selle

mõju võib olla kõige suurem.

3. Paraspordi arendamine

Peame oluliseks puuetega inimeste spordi ja liikumise arendamist, kuid

leiame, et paraspordi arendamise sidumine spordialaliitude üldise

tegevustoetuse punktisüsteemiga ei ole praegusel kujul põhjendatud.

Uue lisa kohaselt lisandub tegevustoetuse hindamisse koostöö Eesti

Paralümpiakomiteega ning selle eest on võimalik saada täiendav punkt.

See tähendab, et paraspordi arendamisega seotud ootus hakkab

mõjutama alaliidu üldise tegevustoetuse kujunemist. Tavapärasel

spordialaliidul ei ole enamasti olemas paraspordi arendamiseks

vajalikku eraldi süsteemi. Puududa võivad paraspordi eripärasid

tundvad treenerid ja tugispetsialistid, parasportlaste kaasamise ja

järelkasvu süsteem, ligipääsetavad treeningpaigad, sobiv varustus ning

selle tegevuse jaoks eraldi eelarve. Paraspordi sisuline arendamine

Arvestatud. Käesolevast eelnõust jäetakse vastav punkt välja.

Analüüsime teemat täiendavalt ja kaalume määruse muutmist

ning antud punkti rakendamist järgnevatel aastatel. Eesti

Paralümpiakomitee kogub 2026. aasta sügisel kokku siiski

sisendi spordialaliitudelt nagu planeeritud ja analüüsib seda, aga

punkte spordialaliidu tegevustoetuse määramisel ei anna.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

3

eeldab terve süsteemi ülesehitamist alates inimeste koolitamisest ja

sportlaste leidmisest kuni treeningtingimuste, varustuse, tugiteenuste

ning püsiva rahastuse loomiseni. Seda süsteemi ei ole võimalik lühikese

aja jooksul ega olemasoleva tegevustoetuse arvelt lihtsalt tavapärase

tegevuse kõrvale lisada. Paljudel spordialaliitudel ei ole paraspordi

arendamine praegu ka põhikirjalise tegevusena eraldi sätestatud.

Seetõttu võib uue tegevussuuna käivitamine eeldada lisaks

organisatsioonilistele ja rahalistele otsustele ka alaliidu põhikirja

muutmist ning selleks vajalike otsuste tegemist liikmeskonnas. Ka see

eeldab ettevalmistusaega. Samuti peame oluliseks, et spordialaliidult ei

eeldataks vastutuse võtmist mõne teise, iseseisva paraspordiala

arendamise või juhtimise eest. Kui alaliit osaleb paraspordi

arendamises, peaks see toimuma tema enda spordiala rahvusvahelise

alaliidu poolt tunnustatud paraspordialade ja nende reeglistiku piires.

Oluline probleem on ka muudatuse äärmiselt lühike rakendamisaeg.

Paraspordi arendamise idee tutvustati alaliitudele 2026. aasta juunis

ning 22. septembril 2026 kinnitati, et vastav kriteerium kavandatakse

tegevustoetuse hindamisse. Kavandatud ajakava järgi peaks Eesti

Paralümpiakomitee juba 31. oktoobriks 2026 andma hinnangu alaliitude

tegevusele. Sellise ajakava puhul tekib põhjendatud küsimus, milliseid

sisulisi tegevusi on alaliidul võimalik nii lühikese aja jooksul üldse

kavandada, käivitada ja ellu viia. Mõne nädala või paari kuu jooksul ei

ole võimalik sellist süsteemi sisuliselt üles ehitada. Seetõttu ei pea me

õiglaseks, et alaliitude paraspordialast tegevust hinnataks juba 2026.

aasta sügisel kriteeriumi alusel. Kui riigil on eesmärk suurendada

spordialaliitude osalust paraspordi arendamises, peame põhjendatumaks

luua selleks eraldi sihtotstarbeline toetusmeede või taotlusvoor, mida

rahastatakse täiendavate ja selleks eraldi ette nähtud vahenditega.

Meedet võiks korraldada Eesti Paralümpiakomitee. Sellisel juhul saaks

toetust suunata nendele alaliitudele, kellel on juba parasportlased,

vajalik valmisolek ning konkreetne arenguplaan paraspordi

arendamiseks. Eraldi toetusmeede võimaldaks ka selgelt määratleda,

millist eesmärki soovitakse saavutada, kas prioriteediks on

paratippspordi ja rahvusvahelise konkurentsivõime arendamine, uute

paralümpiasportlaste leidmine ja ettevalmistamine või puuetega

Eelnõu seletuskirja lisa 2

4

inimeste liikumisharrastuse laiendamine. Eesti Paralümpiakomiteel

oleks sellise meetme puhul võimalik oma pädevusest lähtudes

kujundada prioriteete ja suunata toetusi. Põhjamaades, näiteks Rootsis

ja Norras, kasutatakse paraspordi arendamiseks eraldi sihtotstarbelisi,

riigi poolt rahastatud toetusmehhanisme, mis tähendab, et paraspordi

arendamisega kaasneb ka selleks eraldi ette nähtud rahastus. Eriti

oluline on see olukorras, kus seletuskirja kohaselt ei too kavandatavad

määruse muudatused kaasa täiendavat rahavajadust. Kui paraspordi

arendamisega seotud uus ootus lisatakse olemasoleva tegevustoetuse

punktisüsteemi ilma täiendavate vahenditeta, tähendab see sisuliselt

olemasoleva tegevustoetuse ümberjagamist alaliitude vahel. Ettepanek:

jätta paraspordi arendamisega seotud punkt alaliitude üldise

tegevustoetuse hindamiskriteeriumidest välja. Kui riik soovib

suurendada spordialaliitude panust paraspordi arendamisse, tuleks

selleks luua eraldi riiklikult rahastatav sihtotstarbeline toetusmeede või

taotlusvoor, mida korraldab Eesti Paralümpiakomitee.

4. Tegevustoetuse protsentuaalne jaotus

Kehtivas ja uues lisas jääb spordialaliitude rühmade vaheline

tegevustoetuse jaotus järgmine:

· olümpiaalade spordialaliidud 57–63%;

· võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud 27–33%;

· muud spordialaliidud 7–13%.

Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta

hindamiskomisjon. Peame 6 protsendipunkti suurust vahemikku liiga

laiaks, sest selle piires tehtav otsus võib terve spordialaliitude rühma

rahastamist märkimisväärselt mõjutada. Samuti vähendab nii lai

vahemik alaliitude võimalust oma tegevust ja eelarvet ette planeerida.

Sarnane küsimus tekib Team Estonia koondisetoetuse puhul, kus

võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude osakaal võib

olla 55–65%. Ettepanek: kaaluda protsendivahemike kitsendamist.

Mittearvestatud. Protsentuaalsed vahemikud on määratud just

sel põhjusel, et eelarved oleksid etteaimatavamad. Samas,

vahemike kitsendamine jätaks vähem paindlikkust toetuste

jagamiseks näiteks olukorras, kus valdkonda tekib lisaraha, mis

omakorda teeks keerulisemaks alaliitude tegelike vajadustega

arvestamise.

5. Rahvusvahelise esindatuse punktisüsteem

Peame rahvusvahelist esindatust väga oluliseks, kuid leiame, et

kavandatav punktisüsteem ei arvesta piisavalt eri spordialade

rahvusvahelise konkurentsi ja juhtimisstruktuuri erinevustega.

Suuremate rahvusvaheliste spordialade puhul ei ole Eesti esindajal

Arvestatud. Jääb kehtiv versioon ehk spordialaliit saab 1 punkti,

kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas või nendega samaväärses organis.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

5

realistlikult võimalik jõuda rahvusvahelise alaliidu presidendi

ametikohale. Maksimaalselt jõutakse pärast aastakümnete pikkust tööd

juhatuse tasemele ning sedagi väga suurte jõupingutustega. Enamik

Eesti esindajaid tegutseb rahvusvahelistes komisjonides,

ekspertrühmades või teistes tööorganites. Selle põhjuseks on eelkõige

asjaolu, et suurtes rahvusvahelistes alaliitudes on liikmesriike üle 200

ning rahvusvaheline spordipoliitiline konkurents on väga tugev. Samas

ei pruugi ametikoha formaalne tase kajastada tegelikku mõju. Näiteks

pr Anne Rei juhib UEFA naiste jalgpallikomisjoni ning tema sisuline

mõju rahvusvahelises jalgpallis ja laiem spordipoliitiline mõju

rahvusvahelises spordis võib olla suurem kui mõne väiksema spordiala

rahvusvahelise alaliidu presidendil. Seetõttu ei ole meie hinnangul

põhjendatud anda üksnes ametinimetuse põhjal komisjoni liikmele 1,

juhatuse liikmele 2 ja presidendile 3 punkti. Arvestada tuleb ka sellega,

et nendel punktidel on tegevustoetuse kujunemisel väga suur kaal.

Seetõttu võib uus süsteem anda olulise eelise alaliitudele, kus

rahvusvahelise juhtimispositsiooni saavutamine on struktuuriliselt

lihtsam, ning panna ebasoodsamasse olukorda suured ja

rahvusvaheliselt väga konkurentsitihedad spordialad. Lisaks on

muudatuse ajastus problemaatiline. Olümpiamängud on just toimunud

ning paljudes Euroopa ja rahvusvahelistes alaliitudes on valimised juba

läbi viidud. Spordialaliitudel ei ole seetõttu võimalik oma

rahvusvahelise esindatuse taset lähiajal sisuliselt muuta. Kõrgemale

rahvusvahelisele positsioonile jõudmine eeldab pikaajalist

ettevalmistust, rahvusvaheliste suhete arendamist, sobiva kandidaadi

järjepidevat tööd ning märkimisväärseid rahalisi ressursse. Kui riik

soovib sellist diferentseeritud punktisüsteemi tulevikus rakendada,

peaks alaliitudele andma vähemalt 4–8 aastat ettevalmistusaega, et neil

oleks võimalik oma rahvusvahelise esindatuse arendamiseks

realistlikult samme astuda. Ettepanek: jätkata rahvusvahelise esindatuse

osas praegu kehtiva punktisüsteemiga.

Tähelepanekud ja võimalikud vead eelnõus

 Vigased viited lisas:

Arvestatud. „Sport koolis“ programmi osa on nii eelnõus kui

seletuskirjas vastavalt täiendatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

6

o p 19.3.2 viitab punktile 21.1.2 ja p 21.2 punktile 21.1.1,

kuid alapunktid on ümber nummerdatud 21.1 ja 21.2-

ks.

o Kirjavead: p 2 „täiendavat toetus”, p 34 „on

jaotatakse”.

 § 28 lg 2 on katkine lause: „…välismaalaste kulutustelt. mille

koostamisel…”.

 Jäähoki piirang: seletuskirja järgi antakse jäähokis toetust

ainult kõrgeima taseme finaalturniiriks, kuid § 3¹ tekstis seda

piirangut pole.

 Ühekordsete projektide taotlustähtaeg: pärast § 11 lg 4

muutmist ei kata ükski § 11 lõige enam spordialaliidu toetuse

ühekordseid projekte, kuigi § 11 lg 1 nõuab tähtaega lõigetest

3–7.

 „Sport koolis” kasutusotstarve: seletuskirja järgi saab toetust

kasutada treenerite palkadeks ja inventariks, kuid määruse

tekstis seda piiritlust pole.

 Vastuolud seletuskirjas: o avaldamismärge on märgitud RT I, 12.11.2025, 3,

kehtiva teksti järgi on see 4;

o pealkirjast puudub „…ning sportlasele ja tema

treenerile preemia määramise kord”;

o tugiteenuste jaotuse aluseks nimetatakse A-, B- ja C-

kategooriat, lisas aga A+, A, B ja C.

 § 8 lg 8 p 5 jõustus alles 01.07.2026 ja tunnistatakse nüüd

kehtetuks. Kooskõlastuskirjas tasub see eraldi esile tuua.

Eesti Linnade

ja Valdade

Liit

Kultuuriministeerium esitas Eesti Linnade ja Valdade Liidule (edaspidi

ka ELVL) 28.09.2026 kooskõlastamiseks kultuuriministri 30. septembri

2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi

toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise

kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise

kord“ muutmise määruse eelnõu (edaspidi määrus). ELVL toetab

määruse eesmärki suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva

jooksul ning pakkuda esimese kooliastme õpilastele võimalust tutvuda

erinevate spordialadega treenerikutset omavate treenerite juhendamisel.

Arvestatud. Koostame rakendusjuhise koostöös SA-ga

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

7

Määrus vajab siiski täiendamist, et selgelt määratleda programmi

rakendamise korraldus, kohalike omavalitsuste (edaspidi ka KOV)

kaasrahastuse kujunemine ning Tallinna erisuse seos meetme

eesmärgiga.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu tingimusel, et

arvestatakse järgmiste märkuste ja ettepanekutega:

1. Määruse § 4 lõige 3 määratleb „Sport koolis“ programmi eesmärgi,

kuid kooli ja koolipidaja rollid programmi rakendamisel jäävad

ebaselgeks. Seletuskirja kohaselt toimub tegevus koolipäeva osana

koostöös kooliga, kuid määrusest ei selgu, millistel alustel koolid

programmi kaasatakse, kas ja millises vormis on vajalik koolipidaja

nõusolek, kuidas seostub programm õppekava ja esimese kooliastme

nädalakoormusega ning kuidas jaguneb vastutus laste järelevalve ja

ohutuse eest olukorras, kus tegevust viib läbi treener, kes ei ole kooli

õpetaja. Programmi rakendamisel tuleb arvestada ka koolibusside

graafikute, spordiruumide kasutamise ja kooli muu töökorraldusega.

Palume täpsustada programmi rakendamise põhimõtteid ning

määratleda vähemalt kooli, koolipidaja ja maakonna spordiliidu rollid,

koolide kaasamise kord, järelevalve ja ohutusega seotud vastutus ning

programmi seos kooli töökorraldusega. Vajaduse korral tuleks need

küsimused täpsustada enne programmi rakendamist koostatavas

rakendusjuhendis või muus rakenduskorraldust kirjeldavas

dokumendis.

2. Määruse § 4 lõikes 3 on „Sport koolis“ programmi eesmärk

sõnastatud üldiselt esimese kooliastme õpilaste regulaarse liikumise

suurendamise ning erinevate spordialadega tutvumise kaudu. Samas

jäetakse § 18 lõike 4 kohaselt toetuse suuruse arvutamisel Harjumaa

klassikomplektide koguarvust välja Tallinna linna klassikomplektide

arv. Seletuskirjas põhjendatakse Tallinna erisust muu hulgas sellega, et

Tallinnas on lastel võrreldes teiste piirkondadega rohkem võimalusi

osaleda huvitegevuses, linnas toimib juba sarnaste põhimõtetega „Sport

kooli“ programm ning treeneritel on rohkem väljundeid. Need

põhjendused viitavad sellele, et meetmel on lisaks laste

Osaliselt arvestatud. Tallinna linn saab toetust taotleda

partnerorganisatsioonide toetusvoorust ja seega määruses

maakonna spordiliidu toetuse all ei kajastu. Proportsionaalselt,

arvestades klassikomplektide arvu, jääb nende toetus siiski

väikemaks kui teistel maakondadel. Eelkõige ruumi- ja

treenerite puuduse tõttu. Seletuskirja täiendatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

8

liikumisaktiivsuse suurendamisele ka regionaalse kättesaadavuse

parandamise ja piirkondlike võimaluste võrdsustamise eesmärk. Kui

regionaalsete erinevuste vähendamine on toetuse jaotusmudeli üks

keskseid lähtekohti, peaks see kajastuma ka programmi eesmärgis.

Teeme ettepaneku täiendada § 4 lõiget 3 selliselt, et programmi

eesmärgina oleks selgelt nimetatud juhendatud liikumis- ja

sporditegevuse piirkondliku kättesaadavuse parandamine või lastele

sõltumata elukohast võrdsemate osalemisvõimaluste loomine. Kui

meetme eesmärki selliselt ei täpsustata ega Tallinna erisust programmi

eesmärgist lähtuvalt täiendavalt põhjendata, ei pea ELVL Tallinna

klassikomplektide väljajätmist toetuse arvestusbaasist piisavalt

põhjendatuks ning teeb ettepaneku Tallinna erisus üle vaadata.

3. Määruse § 4 lõike 3 kohaselt toimub programm treenerikutset

omavate treenerite juhendamisel, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei

selgu, kas programmi rakendamiseks piisab mis tahes kehtivast

treenerikutsest või eeldatakse konkreetset kutsetaset. Palume

täpsustada, millist kvalifikatsiooni § 4 lõike 3 tähenduses programmis

osalevalt treenerilt eeldatakse. Kui kavandatakse konkreetse

minimaalse kutsetaseme kehtestamist, tuleb enne selle sätestamist

hinnata nõude rakendatavust ja nõutava kvalifikatsiooniga treenerite

tegelikku kättesaadavust eri piirkondades.

Arvestatud, eelnõu on täiendatud. Treeneritel peab olema

vähemalt 3. kutsetaset.

4. Määruse § 14 lõike 4¹ kohaselt võib riiklik toetus moodustada kuni

85% programmi maakonna tasandil elluviimise maksumusest ning

KOVide rahaline panus peab olema vähemalt 15%. Määrusest ei selgu

piisavalt, millisel alusel kujuneb programmis osalevate omavalitsuste

konkreetne rahaline panus ega kuidas tagatakse maakonna tasandil

nõutava kaasrahastuse olemasolu. Ebaselgust suurendab asjaolu, et § 9

lõike 9 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse KOVi kinnituskirja nõue.

Seletuskirja kohaselt ei taganud kinnituskiri praktikas KOV toetuse

laekumist lubatud mahus ning lõplik panus selgus alles aruandluses.

Samal ajal võib § 24 lõike 6 järgi alla 15% jääva tegeliku KOV panuse

korral toetust vähendada või tagasi nõuda. Senise Eesti Olümpiakomitee

rahastusmudeli järgi on KOVide panus olnud vähemalt samas ulatuses

kui EOK panus ehk sisuliselt vähemalt 50%. Määrusega väheneb

KOVide minimaalne osalus 15%-le, kuid samal ajal suureneb

Selgitame. Maakonna tasandil tagab nõutava kaasrahastuse

olemasolu maakonna spordiliit. Me ei nõua eraldi kinnituskirja,

kuid kaasrahastuse suuruse “Sport koolis” programmi kohta

peab välja tooma tegevustoetuse taotluses ja hiljem ka

aruandluses.

Seletuskirja mõjude osa on täiendatud KOV rahastuse

suurenemisega.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

9

programmi maht oluliselt: 2027. aastal lisandub 2 miljonit eurot ning

programmi haare kasvab ligikaudu 120 klassilt 620 klassini1. Seetõttu

ei pruugi väiksem omaosaluse määr tähendada KOVide kogukulu

vähenemist eurodes. Seletuskirjas ei ole esitatud programmi 2027. aasta

eeldatavat kogumaksumust ega KOVide prognoositavat kogupanust.

Palume täpsustada, kuidas kujuneb ja lepitakse kokku KOVide

vähemalt 15% rahaline panus ning kuidas toimitakse juhul, kui

kavandatud kaasrahastus ei realiseeru. Samuti teeme ettepaneku

täiendada mõjude hinnangut KOV-vaates, esitades vähemalt 2027. aasta

programmi eeldatava kogumaksumuse ja KOVide rahalise panuse

prognoosi. KOVile peab enne programmis osalemise otsustamist olema

teada tema võimaliku rahalise panuse kujunemise alus ja eeldatav

suurus.

5. Eelnõust ei nähtu piisava selgusega, milliste kulude katmiseks võib

„Sport koolis“ programmi raames eraldatavat toetust kasutada. Määruse

§ 14 lõige 4¹ sätestab küll, et toetuse kogusummast võib kuni 10%, kuid

mitte rohkem kui 12 000 eurot kasutada programmi haldamiseks, kuid

programmi muude abikõlblike kulude ringi ei ole määruses täpsustatud.

Seletuskirjas on nimetatud muu hulgas treenerite tööjõukulusid ja

spordiinventari soetamist, kuid määrusest ei selgu, kas toetuse arvelt

võib katta ka näiteks treenerite sõidukulusid, spordiinventari kasutamise

või rendikulusid, spordirajatiste kasutamise kulusid või muid

programmi elluviimiseks vajalikke kulusid. Abikõlblike kulude selge

määratlemine on vajalik nii maakonna spordiliidule toetuse kasutamise

kavandamiseks kui ka kohalikele omavalitsustele, et neil oleks enne

programmis osalemise otsustamist võimalik hinnata programmi

tegelikku rahalist mõju ja oma võimalikku panust. Palume täiendada §

14 lõiget 4¹ või muud „Sport koolis“ programmi toetust reguleerivat

sätet selliselt, et oleks üheselt määratletud, milliste programmi

elluviimisega seotud kulude katmiseks võib toetust kasutada.

Arvestatud. On täpsustatud, milliste kulude katmiseks võib

toetust kasutada ja milliste kulude jaoks mitte. Samuti on

seletuskirjas selgitatud, et KOV toetuse osas ei saa käesolev

määrus piire seada. Selgitatud on, et minimaalne kaasatavate

klassikomplektide arv on sõltuvuses riigi toetuse suurusest. Ühe

klassikomplekti kuluks arvestatakse aasta kohta 3 000 eurot

riigieelarvelisest toetusest.

6. Määruse § 18 lõike 4 järgi kujuneb programmi toetuse suurus 1.–3.

klassikomplektide arvu alusel ning maakonnale arvestatakse toetust

minimaalselt üheksa klassikomplekti kohta. Seletuskirja järgi vastab

üheksa klassikomplekti üldjuhul vähemalt ühele kolme

paralleelklassiga koolile. Selline arvestus eeldab täpsustamist nende

Arvestatud ja seletuskirja täpsustatud. Liitklasside ja muu

klassikorraldusega väikekoolide puhul on võimalik klasside

liitmine. Samuti on võimalik programmiga kaasuda, kui koolis

ongi ainult näiteks 1.-2. klassid. Klasside liitmise korral

Eelnõu seletuskirja lisa 2

10

väiksemate maakoolide puhul, kus esimese kooliastme õpilased õpivad

liitklassides. Palume täpsustada, kuidas arvestatakse toetuse suuruse

määramisel liitklasse ja muu klassikorraldusega väikekoole.

arvestatakse ühe klassikomplektina seda kooslust, kes osaleb

ühes “Sport koolis” programmi treeningtunnis.

7. Määruse § 18 lõikes 3 ja § 24 lõikes 5 kasutatakse sõnastust, mille

kohaselt on riiklik toetus „rohkem kui 85% võrra suurem kohaliku

omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse

toetusest“. Sõnastus on mitmeti mõistetav, sest „85% võrra

suurem“ tähendab matemaatiliselt 1,85-kordset summat ega ole

samastatav 85% osakaaluga kogumaksumusest. Teeme ettepaneku

sõnastada nimetatud sätted üheselt arusaadavalt ning lähtuda määruse §

14 lõike 4¹ loogikast, mille kohaselt määratakse riikliku toetuse ja KOV

panuse osakaal programmi kogumaksumusest.

Mittearvestatud. Määruse § 18 lõikes 3 ja § 24 lõikes 5 kasutatud

sõnastus kehtib maakonna spordiliidu üldise tegevustoetuse

kohta.

8. Määruse § 26 lõike 2¹ kohaselt makstakse „Sport koolis“ programmi

toetus välja kalendriaasta põhiselt kahes osas: kuni 60% pärast toetuse

määramist ning ülejäänud osa pärast 1. juuniks esitatavate andmete

kontrollimist, kuid mitte hiljem kui 1. septembril. Samas toimub

programm koolipäeva osana ning selle tegevused on kavandatud

õppeaasta loogikast lähtudes. Seetõttu ei ole piisavalt selge, kuidas

tagatakse programmi järjepidev planeerimine kooli õppeaasta lõikes

ning kuidas rahastatakse sügisel algava uue õppeaasta tegevusi. Teeme

ettepaneku selgitada programmi rahastamise ja õppeaasta omavahelist

seost ning kujundada väljamaksete korraldus selliselt, et koolidel ja

maakonna spordiliitudel oleks võimalik programmi tegevusi

õppeaastaks ette planeerida.

Mittearvestatud. Riigieelarve loogikast tulenevalt saame

arvestada toetusi ühe kalendriaasta kohta. Need koolid, kes

liituvad alates 2027. aasta algusest, saavad kindluse, et

programmiga liitudes saavad nad osaleda ka järgmisel

õppeaastal. Siis juba EL vahendite toel. Eesmärk on

järjepidevus ja mitte igal aastal osalevaid koole vahetada.

Teatud põhjustel loomulikult saab seda teha, aga just stabiilsuse

mõttes kehtib eeltoodud loogika.

9. Palume parandada määruse § 28 lõikes 2 sisalduv tehniline

sõnastusviga („…kulutustelt. mille koostamisel…“) ning ühtlasi

kontrollida määruse keelelist ja normitehnilist korrektsust.

Arvestatud.

Eesti jalgpalli

Liit

Vastuseks 28. septembril 2026 kooskõlastamiseks saadetud määruse

muutmise ettepanekutele toome välja oma peamised kommentaarid.

1. Peame väga oluliseks, et määrusesse lisandub uus sporditoetuse liik

ehk sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus. See on

Võtame teadmiseks.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

11

oluline kindlus alaliitudele perioodiks, mil tekivad täiendavad

ettevalmistuskulud. Oluline on, et toetusi saavad võrdselt kõik

spordialad. Juhime tähelepanu, et sarnast toetust vajavad lisaks

täiskasvanutele ka noored.

2. Puuete ja erivajadustega inimeste spordi arendamine on oluline, ent

välja pakutud kujul alaliidu tegevustoetuse punktisüsteemiga sidumine

ei ole põhjendatud. Esmalt on tegemist olulise mõjuga muudatusega,

mida ei ole analüüsitud ja mida ei ole eelnevalt alaliitudega arutatud.

Teiseks on välja pakutud kriteeriumide täitmine paljude alaliitude jaoks

ebarealistlik nii finantsiliselt, praktiliselt kui ka juriidiliselt.

Kolmandaks on välja pakutud ajakava ebarealistlik ja planeeritud

muudatuse etteteatamise aeg eirab elementaarset loogikat ja head tava.

Paraspordi sisuline arendamine eeldab omaette süsteemi ülesehitamist

alates juriidilisest raamist ja koolitusest kuni püsiva rahastuseni. Lisaks

ei ole loogiline panna alaliitudele lisakohustusi ilma täiendavate

ressurssideta.

Sellest lähtuvalt on meie ettepanek jätta paraspordi arendamisega seotud

punkt sellisel kujul alaliitude üldise tegevustoetuse

hindamiskriteeriumidest välja. Spordialaliitude panust paraspordi

arendamisse saaks suurendada eraldi toetusmeetmete kaudu.

Arvestatud. Käesolevast eelnõust jäetakse vastav punkt välja.

Analüüsime teemat täiendavalt ja kaalume määruse muutmist

ning antud punkti rakendamist järgnevatel aastatel. Eesti

Paralümpiakomitee kogub 2026. aasta sügisel kokku siiski

sisendi spordialaliitudelt nagu planeeritud ja analüüsib seda, aga

punkte spordialaliidu tegevustoetuse määramisel ei anna.

3. Toetame mõtet arvestada koostööd Liikumisharrastuse

Kompetentsikeskusega riiklikul rahastamisel, ent ei toeta selle

arvestamist alaliidu tegevustoetuses, sest ei pea õigeks alaliitudele

täiendavate kohustuste määramist selleks vahendeid eraldamata. Samuti

juhime tähelepanu, et muudatuste etteteatamise aeg on ebamõistlikult

lühike.

Sellest lähtuvalt on meie ettepanek jätta liikumisharrastuse

arendamisega seotud punkt alaliitude üldise tegevustoetuse

hindamiskriteeriumidest välja. Spordialaliitude panust

liikumisharrastuse arendamisse saaks suurendada eraldi toetusmeetmete

kaudu.

Mittearvestatud. SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

tutvustas esialgseid kriteeriume EOK infotunnis 16.06.2026,

misjärel algas suhtlemine spordialaliitudega. 06.08.2026 saadeti

spordialaliitudele hindamise põhimõtted ülevaatamiseks ja

tagasiside andmise tähtaeg oli 27.08.2026. Toimusid ka

kohtumised spordialaliitudega.

18.09.2026 saadeti täiendatud hindamise põhimõtted

spordialaliitudele ja 22.09.2026 tutvustas taaskord SA

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus neid EOK infotunnis.

Seega on spordialaliidud olnud kaasatud hindamise põhumõtete

väljatöötamisse.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

12

Spordialaliitude põhikirjades on enamasti märgitud, et

spordialaliidu ülesandeks on oma spordiala laiem arendamine ja

propageerimine, mitte ainult saavutusspordi edendamine.

Sellest tulenevalt ei ole meie hinnangul tegemist täiendava

kohustusega.

Oleme teadlikud spordialaliitude keerulisest rahalisest

olukorrast ja otsime võimalusi spordialaliidu tegevustoetuse

suurendamiseks (sealhulgas ka liikumisharrastuse edendamisele

suunatud tegevuste toetamiseks). Seni kuni

Kultuuriministeeriumi eelarves täiendavaid vahendeid ei ole, on

spordialaliitudel võimalik toetust taotleda Eesti

Kultuurkapitalist.

Selleks, et saada 0,5 punkti, on vaja tuvastada panus

liikumisharrastuse edendamisse, mis on üldiselt iga alaliidu töö

loomulik osa. 1 punkti saamiseks on vajalik süsteemne ja

järjepidev panus, mille väljaselgitamine toimub koostöös SA-ga

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Kompetentskeskuse

poolt on tagatud teadmised, nõustamine, head praktikad,

partnerite kaasamine, mille kaudu alaliidu tegevust võimestada.

4. Esindatus rahvusvahelistes organisatsioonides on oluline, aga välja

pakutud punktisüsteem ei arvesta eluliste olukordadega ja spordialade

erinevusega, on ebaproportsionaalne, seda pole alaliitudega läbi

räägitud ja selle ellurakendamise tähtaeg ei võimalda alaliitudel

reageerida. Samuti oleks taolise süsteemi rakendamisel rahvusvahelisel

esindatusel ebaproportsionaalselt suur osakaal tegevustoetuse

arvestamisel. Lisaks tuleb mõista, et rahvusvahelise

spordiorganisatsiooni presidendina (ja ka juhatuse liikmena) ei esinda

inimene seal Eestit, vaid peab olema erapooletu, seega ei aita taolise

punkti lisamine otseselt kaasa Eesti mõjuvõimu kasvule maailma

spordis.

Arvestatud. Jääb kehtiv versioon ehk spordialaliit saab 1 punkti,

kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas või nendega samaväärses organis.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

13

Meie ettepanek on jätkata rahvusvahelise esindatuse punktidega

samamoodi nagu kehtivas korras.

5. Tasub analüüsida, kas spordiala harrastajate arvu eest kehtestatud

punktisüsteem on asjakohane ja motiveerib alaliite pingutama

harrastajate arvu kasvatamise nimel. Praegusel juhul ei ole vahet, kas

spordialal on 7000 või 25 000 harrastajat, mis ei ole loogiline, samuti ei

ole taolist jaotust põhjendatud.

Mittearvestatud. Ettepaneku rakendamine vajab põhjalikku

analüüsi ja osapoolte kaasamist.

SA Liikumis-

harrastuse

kompetentsi-

keskus

Esitan LHKK tähelepanekud Kultuuriministri määruse

„Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord“ muutmine“ eelnõu kohta.

1. Palun edaspidi LHKK-d puudutavate määruste puhul saata need enne

jõustumist ka LHKK-le arvamuse avaldamiseks.

2. Määruse eelnõu lisas palun muuta punktis 17.9. sõnastust järgmiselt:

"koostöö Sihtasutusega Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

liikumisharrastuse edendamisel. Spordialaliit saab kuni 1 punkti, kui

komisjon hindab Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse

ettepanekul spordialaliidu tegevust heaks;"

Selgitus: selliselt said LHKK koostöökriteeriumid alaliitudega lõplikult

kokku lepitud, alaliitudele välja saadetud ja ka EOK 22.09 infotunnis

esitletud. Ehk siis alaliitude panust hinnatakse kolmel tasemel:

Tase 0 – panus ei ole tuvastatav – 0 lisapunkti

Tase 1 – panus on olemas – 0,5 lisapunkti

Tase 2 – panus on süsteemne ja järjepidev – 1 lisapunkt

Täname tähelepanu juhtimast, kaasame edaspidi ka SA

Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse.

Märkusega nr 2 on arvestatud.

3. Märgin ära, et üle tuleb vaadata ja muuta sõnastus "26) paragrahvi 18

täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurus kujuneb välja

1.-3. klassikomplektide arvu alusel proportsionaalselt. Seejuures

arvestatakse maakonnale toetussumma minimaalselt üheksa

klassikomplekti kohta. Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja

Mittearvestatud. Tallinna linn saab toetust taotleda

partnerorganisatsioonide toetusvoorust ja seega määruses

maakonna spordiliidu toetuse all ei kajastu.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

14

Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale eelneva aasta 10.

novembri seisuga.

Harjumaa klassikomplektide koguarvust jäetakse välja Tallinna linna

klassikomplektide arv.“", kuna viimase info kohaselt tulevad ka

Tallinna koolid arvestusse.

Eesti

Paralümpia-

komitee

Vaatasime läbi esitatud Kultuuriministri määruse “Riigieelarvest

Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema

treenerile preemia määramise kord” muutmise määruse eelnõu. Teeme

ettepaneku muuta määruse lisa p. 17.10 sõnastust alljärgnevalt: 17.10.

töö puuetega inimeste sporti ja liikumisse kaasamisel. Spordialaliit saab

1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Paralümpiakomitee ettepanekul

spordialaliidu tegevust heaks.

Käesolevast eelnõust jäetakse vastav punkt välja. Analüüsime

teemat täiendavalt ja kaalume määruse muutmist ning antud

punkti rakendamist järgnevatel aastatel.

Eesti

Olümpia-

komitee

Seoses 28. septembril Eesti Olümpiakomiteele kooskõlastamiseks

saadetud kultuuriministri määruse eelnõuga soovib Eesti

Olümpiakomitee teha ettepanekuid määruse lisa „Spordialaliidu toetuse

taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise

kord“ muutmiseks.

1. Spordialaliidu tegevustoetus

Eesti Olümpiakomitee mõistab kavandatud muudatuste eesmärki ning

peab rahvusvahelises spordijuhtimises osalemist, liikumisharrastuse ja

paraspordi arendamisega seotud kriteeriumeid pikas perspektiivis

oluliseks. Samas ei ole valdkonnale muudatustest piisavalt vara ette

teatatud, et spordialaliitudel oleks olnud võimalik vajalikke tegevusi

kavandada ja järjepidevalt ellu viia. Lisaks piisavale etteteatamisajale

on oluline tagada ka rahalised vahendid, kuna kriteeriumide täitmiseks

vajalikud arendustegevused nõuavad täiendavaid ressursse, mida

kavandatud muudatustega praegu ette nähtud ei ole. Liikumisharrastuse

ja paraspordi arendamisega seotud täiendavate vahendite jaotamise

põhimõtted võiksid kujuneda Kompetentsikeskusega ja Eesti

Paralümpiakomiteega. koostöös vastavalt Liikumisharrastuse Eesti

Olümpiakomitee hinnangul tuleks uusi kriteeriume rakendada juhul, kui

Selgitame alljärgnevalt iga punkti kohta eraldi.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

15

alaliitudele on antud piisav etteteatamisaeg ning kriteeriumide

täitmiseks vajalikud tegevused on kaetud täiendavate rahaliste

vahenditega. Seetõttu teeb EOK ettepaneku jätta kavandatud

muudatused (p. 17.4; 17.9; 17.10) praegu rakendamata ning

kaaluda nende lisamist tulevikus.

1.2. Valdkonna põhjendused seoses punktiga 17.4 (rahvusvaheline

esindatus):

• Kriteeriumi mõju tegevustoetuse mahule olümpiaalade ja

võistkondlike sportmängude grupis on ebaproportsionaalselt suur.

• Eelkõige suure liikmeskonna ja tugeva rahvusvahelise konkurentsiga

olümpiaaladel võib kriteeriumi täitmine olla praktikas väga keeruline

või võimatu.

• Kriteeriumi rakendamisest ei ole piisavalt vara ette teatatud, mistõttu

ei ole alaliitudel olnud võimalik sellega oma strateegilistes tegevustes

arvestada (nt on mitme ala valimised äsja möödunud ja järgmine

võimalus 4 aasta pärast).

• Rahvusvahelise katusorganisatsiooni presidendi ametiaeg on sageli

piiratud, üldjuhul kuni kahe ametiajaga. Tegemist on sõltumatu

rahvusvahelise ametikohaga, mille kandja ei esinda otseselt Eesti riigi

ega spordialaliidu huve.

Arvestatud. Jääb kehtiv versioon ehk spordialaliit saab 1 punkti,

kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas või nendega samaväärses organis.

1.3. Valdkonna põhjendused seoses punktiga 17.9 (liikumisharrastuse

arendamine):

• Muudatustest ei ole piisavalt vara ette teatatud, et alaliidud saaksid

vajalikke tegevusi kavandada ja järjepidevalt ellu viia.

• Kriteeriumide täitmine võib eeldada pikaajalist arendustööd, mille

tulemused ei pruugi avalduda lühikese aja jooksul.

• Kui kriteeriumide lisamisega ei kaasne täiendavat rahastust, tuleb

vajalikud tegevused ellu viia muude tegevuste arvelt.

• Täiendavate vahendite eraldamise ja jaotamise põhimõtted võiksid

kujuneda koostöös Liikumisharrastuse kompetentsikeskusega.

Mittearvestatud. SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

tutvustas esialgseid kriteeriume EOK infotunnis 16.06.2026,

misjärel algas suhtlemine spordialaliitudega. 06.08.2026 saadeti

spordialaliitudele hindamise põhimõtted ülevaatamiseks ja

tagasiside andmise tähtaeg oli 27.08.2026. Toimusid ka

kohtumised spordialaliitudega.

18.09.2026 saadeti täiendatud hindamise põhimõtted

spordialaliitudele ja 22.09.2026 tutvustas taaskord SA

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus neid EOK infotunnis.

Seega on spordialaliidud olnud kaasatud hindamise põhumõtete

väljatöötamisse.

Spordialaliitude põhikirjades on enamasti märgitud, et

spordialaliidu ülesandeks on oma spordiala laiem arendamine ja

Eelnõu seletuskirja lisa 2

16

propageerimine, mitte ainult saavutusspordi edendamine.

Sellest tulenevalt ei ole meie hinnangul tegemist täiendava

kohustusega.

Oleme teadlikud spordialaliitude keerulisest rahalisest

olukorrast ja otsime võimalusi spordialaliidu tegevustoetuse

suurendamiseks (sealhulgas ka liikumisharrastuse edendamisele

suunatud tegevuste toetamiseks). Seni kuni

Kultuuriministeeriumi eelarves täiendavaid vahendeid ei ole, on

spordialaliitudel võimalik toetust taotleda Eesti

Kultuurkapitalist.

Selleks, et saada 0,5 punkti, on vaja tuvastada panus

liikumisharrastuse edendamisse, mis on üldiselt iga alaliidu töö

loomulik osa. 1 punkti saamiseks on vajalik süsteemne ja

järjepidev panus, mille väljaselgitamine toimub koostöös SA-ga

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Kompetentskeskuse

poolt on tagatud teadmised, nõustamine, head praktikad,

partnerite kaasamine, mille kaudu alaliidu tegevust võimestada.

1.4. Valdkonna põhjendused seoses punktiga 17.10 (paraspordi

arendamine):

• Teatud spordialadel võib paraspordi arendamiseks vajalike

kriteeriumide täitmine võtta mitu aastat, mistõttu tuleb alaliitudele anda

piisav aeg tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks.

• Alaliitude hinnangul keskenduvad kavandatud kriteeriumid üksnes

parasportlaste saavutusspordile ega arvesta alaliitude panusega

puuetega ja erivajadustega inimeste laiemasse kaasamisse

sporditegevusse.

• Kriteeriumi lisamisega ei kaasne täiendavat rahastust, mistõttu tuleks

paraspordi arendamiseks vajalikud tegevused ellu viia muude tegevuste

arvelt.

• Täiendavate vahendite eraldamise ja jaotamise põhimõtted võiksid

kujuneda koostöös Eesti Paralümpiakomiteega.

Arvestatud. Käesolevast eelnõust jäetakse vastav punkt välja.

Analüüsime teemat täiendavalt ja kaalume määruse muutmist

ning antud punkti rakendamist järgnevatel aastatel. Eesti

Paralümpiakomitee kogub 2026. aasta sügisel kokku siiski

sisendi spordialaliitudelt nagu planeeritud ja analüüsib seda,

aga punkte spordialaliidu tegevustoetuse määramisel ei anna.

2. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus Arvestatud. Määruse lisa täiendatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

17

Seoses Eesti Olümpiakomitee tippspordikomisjoni otsusega jaotatakse

noortespordi toetusi kahe põhimõtte alusel:

• Team Estonia „Noored Tähed“ programm ehk nimeliselt fikseeritud

toetus noorsportlastele;

• Spordialaliitude tippspordi järelkasvu toetus.

Rahastamisel lähtutakse noorsportlaste rahvusvahelisest tasemest,

arenguperspektiivist ning spordialaliitude esitatud taotlustest ja

eesmärkidest noortespordi arendamisel. Ettepanek on lisada määruse

lisasse uus punkt (nr. 38) lisaks punktidele 34-37: Noortespordi

arendamiseks võib toetuse andja eraldada olümpiamängude programmi

kuuluvate spordialade spordialaliitudele tippspordi järelkasvu

arendamise toetust. Toetuse jaotuse kinnitab toetuse andja moodustatud

komisjon, lähtudes esitatud taotlustest, toetuse eesmärgist ning

eelarvelistest võimalustest. Toetuse jaotamisel vaadeldakse

noorsportlaste tulemusi tervikuna ning kinnitatakse iga toetust

saava spordialaliidu toetussumma.

EOK tippspordikomisjoni põhjendus:

EOK tippspordikomisjoni senise otsuse kohaselt on spordialaliitude

järelkasvu toetuse eesmärk toetada tipptasemel noorsportlaste arengut

ja ettevalmistust rahvusvahelisteks tiitlivõistlusteks. Toetussummade

määramine spordialaliitudele võimaldab alaliitudel lähtuda oma

spordiala ja noorsportlaste vajadustest ning kasutada toetust kõige

otstarbekamalt noorsportlaste arengu ja nendega seotud sportlike

tegevuste toetamiseks.

Peame oluliseks, et võimalus sellise toetuse eraldamiseks oleks selgelt

sätestatud ka määruse lisas ning et toetuse jaotamise otsustamine oleks

jäetud EOK tippspordikomisjoni pädevusse. Palume võimalusel

ettepanekuga määruse kooskõlastusringi käigus arvestada.

Eesti Suusaliit Kui laiemas vaates ei ole Eesti Suusaliidul etteheiteid määruse (sh Lisa

muudatustele), siis mõningad olulised märkused soovime välja tuua,

mille arvesse võtmist palume kaaluda:

Võtame teadmiseks. Selleks, et saada võimalikult vara

ülevaade riigieelarve kasutamisest tuuakse aruande esitamise

tähtaega varasemaks. Uus aruande esitamise tähtaeg võimaldab

Eelnõu seletuskirja lisa 2

18

Muudatus nr 34) paragrahvi 30 lõikes 4 ja lõikes 6 asendatakse

tekstiosa „20. veebruariks“ tekstiosaga „31.jaanuariks“; - Mõistame

muudatust, kuid soovime juhtida tähelepanu praktilisele väljakutsele

talialade vaatest. Jaanuari kuu on talispordialaliitudele äärmiselt kiire

periood ja tähtaja varasemaks toomine suurendab organisatsiooni

halduskoormust. Seda öeldes ei ole kommentaari eesmärk paluda

tähtaja muutmist.

varem kokku saada riigi majandusaasta aruande ja alustada

kasutamata jäänud jääkide üleviimist järgmisse aastasse.

Määruse Lisa punkt 17.4 - tegemist on meie hinnangul ebamõistliku

muudatusega ning paneb suured olümpiaalad väga keerulisse olukorda.

Esiteks on talialadel toimunud kõik juhtorganite valimised ära

järgmiseks kaheks kuni neljaks aastaks ning kuna muudatus võtab

arvesse täna kehtivat olukorda, siis on tegemist sisuliselt tagantjärgi

nõude kehtestamisega, mida ei ole olnud võimalik spordialaliidul

arvestada oma strateegia kujundamisel. Teiseks tuleb olla realistlik ja

tõdeda, et rahvusvahelises alaliidus presidendi positsiooni saavutamine

on a) äärmiselt kulukas projekt ja b) suurtel olümpialadel praktiliselt

võimatu väljakutse. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud presidendi

positsiooni eraldi hindamine. Täiendavalt soovime välja tuua, et

praeguses versioonis esitatud punktiskaala on väga suure potentsiaalse

mõjuga. Kui võtta aluseks 2026.aasta tegevustoetuse punktitabelid, siis

ka enim punkte teeninud (EKJL 48,5p) alaliidus punktiskoorist

moodustab 3p 6,25%. Kui võtta aluseks mõne vähem punkte teeninud

alaliidu punktisumma (näiteks Eesti Jalgratturite Liit), siis nende

punktiskoorist moodustab 3p üle 15%, mis on sisuliselt sama mõjukas

kui möödunud aastal nende poolt teenitud harrastajate koondpunktid

(4p). Antud muudatus paneb küsima, et kuhu peaks alaliit oma ressurssi

suunama - kas harrastajate arvu suurendamisse või RV juhtorganitesse

pääsemisele. Kokkuvõtvalt - kuivõrd realistlikult ei ole esitatud skaalal

maksimaalsete punktide teenimine enamuste alaliitude jaoks nagunii

võimalik ja punktide mõju on väga suur, siis ei pea Eesti Suusaliit

sellisel kujul hindamiskriteeriumite täiendavalt kehtestamist

mõistlikuks. Juhul kui Kultuuriministeerium näeb RV juhtorganitesse

pürgimist valitud suunana, siis selle lisamine tegevustoetuse taotluse

nõuetesse peaks toimuma järkjärgult ja 4-aastase etteteatamise

tähtajaga, et alaliidud saaksid vastavalt oma tegevusi/eesmärke

Arvestatud. Jääb kehtiv versioon ehk spordialaliit saab 1 punkti,

kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas või nendega samaväärses organis.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

19

korraldada. Eesti Suusaliit teeb ettepaneku jätta määruse punkt

praegusele kujule (st 1-punktiline skaala)

Määruse Lisa punkt 17.10 - Kuigi Eesti Suusaliit tervitab paraspordi

suuremat kaasamist, siis praegusel hetkel Eesti Paralümpiakomitee

poolt esitatud nõuded (8 erinevat kriteeriumi, millest 4 tuleb täita) ei ole

realistlikult täidetavad väga paljudele kui mitte enamustele alaliitudest.

Meie seisukoht on, et kui lisada hindamiskriteeriumitesse täiendavaid

punkti nõudeid, siis tuleb nende nõuete täitmiseks ka eraldada

vahendeid. Tänases olukorras, kus tegevustoetuste maht on kolmandat

aastat kärpes ja eelnevalt samuti olnud pagal seisus, ei ole alaliitudel

ressursse nõuete täitmiseks. Lisaks võib nõuda punkti täitmine ka

alaliitudel põhikirjade muutmist ja muid ümberkorraldusi, mida ei ole

võimalik 3-4 kuulises ajaaknas teostada. Eesti Suusaliit teeb ettepaneku

punkti 17.10 mitte lisada määruse Lisasse ja järgmise aasta jooksul

välja töötada pikaajaline strateegia plaan, kuidas parasporti

integreerida, mis on alaliitude roll ja kohustusted ning milliseid

täiendavaid vahendeid selleks eraldatakse. Samuti peab Eesti Suusaliit

mõistlikuks vaadata maailma praktikat ja hinnata erinevate võimaluste

kasutamist Eestis, sh kuid mitte ainult, mis on organisatsioonide rollid,

palju on tarbijaid ja mis on kaugem eesmärk.

Muudes küsimustest ja muudatustes ei ole Eesti Suusaliidul

kommentaare.

Arvestatud. Käesolevast eelnõust jäetakse vastav punkt välja.

Analüüsime teemat täiendavalt ja kaalume määruse muutmist

ning antud punkti rakendamist järgnevatel aastatel. Eesti

Paralümpiakomitee kogub 2026. aasta sügisel kokku siiski

sisendi spordialaliitudelt nagu planeeritud ja analüüsib seda, aga

punkte spordialaliidu tegevustoetuse määramisel ei anna.

Eesti

Sõudeliit

Ettepanek 1:

P.11.4 ja 14.4 (on identse sisuga) sõnastuse muutmine:

11.4.samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi

juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad;

„üle poole“ asemel võiks olla „vähemalt pooled“

See punkt puudutab sõudjaid, aerutajaid, kurlingut jpt väikesi 2-4

liikmelisi võistkondi. Selgitusena: kahepaadis ühe sportlase

väljavahetamise korral on sisuliselt tegu uue paatkonnaga.

Mittearvestatud. Ettepaneku rakendamine vajab põhjalikku

analüüsi ja osapoolte kaasamist.

Ettepanek 2:

p 17.4 – punktid rahvusvahelise esindatuse eest.

Arvestatud. Jääb kehtiv versioon ehk spordialaliit saab 1 punkti,

kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

Eelnõu seletuskirja lisa 2

20

17.4.spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise

katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas.

- Kes ja kuidas defineerib ekspertrühma? Kas ekspertrühm = töörühm?

Selle kategooria alla võiksid kuuluda ka rahvusvahelise kategooria

kohtunikud– neid on vähe ja nende koolitamine on tõeliselt raske ja

kulukas.

- Rhv katusorganisatsiooni juhatusse saamine on aga sedavõrd suur

tegu, et küsimuse all on punktide kaalud. Rhv katusorganisatsiooni

presidendi koht on meie väikese riigi jaoks peaaegu võimatu.

- Lisaks on see aastaid, et mitte öelda aastakümneid kestev pingutus –

väga raske on seda paigutada siia sellesse punktisüsteemi.

- Ja kui sellis punktiskaalat rakendada, siis pigem järgmisest OM-

tsüklist alates vms

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas või nendega samaväärses organis.

Ettepanek 3:

p 17.9 punktid liikumisharrastuse eest.

- Kogu meie tegevus ongi üks suur liikumisega tegelemine ja seda

tipptasemele. Et lisaks sellele tegeleda veel millegigi, mis vajab

lisatööjõudu … sõnaga see asi tahab läbi mõtlemist ja kui seda

rakendada, siis pikema etteteatamisega.

Mittearvestatud. SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

tutvustas esialgseid kriteeriume EOK infotunnis 16.06.2026,

misjärel algas suhtlemine spordialaliitudega. 06.08.2026 saadeti

spordialaliitudele hindamise põhimõtted ülevaatamiseks ja

tagasiside andmise tähtaeg oli 27.08.2026. Toimusid ka

kohtumised spordialaliitudega.

18.09.2026 saadeti täiendatud hindamise põhimõtted

spordialaliitudele ja 22.09.2026 tutvustas taaskord SA

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus neid EOK infotunnis.

Seega on spordialaliidud olnud kaasatud hindamise põhumõtete

väljatöötamisse.

Spordialaliitude põhikirjades on enamasti märgitud, et

spordialaliidu ülesandeks on oma spordiala laiem arendamine ja

propageerimine, mitte ainult saavutusspordi edendamine.

Sellest tulenevalt ei ole meie hinnangul tegemist täiendava

kohustusega.

Oleme teadlikud spordialaliitude keerulisest rahalisest

olukorrast ja otsime võimalusi spordialaliidu tegevustoetuse

suurendamiseks (sealhulgas ka liikumisharrastuse edendamisele

Eelnõu seletuskirja lisa 2

21

suunatud tegevuste toetamiseks). Seni kuni

Kultuuriministeeriumi eelarves täiendavaid vahendeid ei ole, on

spordialaliitudel võimalik toetust taotleda Eesti

Kultuurkapitalist.

Selleks, et saada 0,5 punkti, on vaja tuvastada panus

liikumisharrastuse edendamisse, mis on üldiselt iga alaliidu töö

loomulik osa. 1 punkti saamiseks on vajalik süsteemne ja

järjepidev panus, mille väljaselgitamine toimub koostöös SA-ga

Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Kompetentskeskuse

poolt on tagatud teadmised, nõustamine, head praktikad,

partnerite kaasamine, mille kaudu alaliidu tegevust võimestada.

Ettepanek 4:

p.17.10. punktid paraspordi arendamise eest

- Analoog eelmise punktiga – kui seda teha, siis pikema etteteatamisega

– parasport on täiesti omaette väljakutse.

-Meil on Paralümpiakomite (POK) ja näiteks Sõudeliit on selle liige.

Milleks mixida POK tegevust EOK tegevusega? POKs liiguvad omad

rahad ja neil võiks olla oma punktisüsteem?

Arvestatud. Käesolevast eelnõust jäetakse vastav punkt välja.

Analüüsime teemat täiendavalt ja kaalume määruse muutmist

ning antud punkti rakendamist järgnevatel aastatel. Eesti

Paralümpiakomitee kogub 2026. aasta sügisel kokku siiski

sisendi spordialaliitudelt nagu planeeritud ja analüüsib seda, aga

punkte spordialaliidu tegevustoetuse määramisel ei anna.

Ettepanek 5: spordidirektori ametikoha osaline toetus.

- Ka see küsimus tahab „seedimist“.

- Miks 3-aastane periood aga mitte 4-aastane, ehk OM-tsükkel?

- Koguda 15 punkti, et üldse kandideerima pääseda, tundub pisut

karm …

Mittearvestatud. Lävendiks jääb 15 punkti, kuna Team Estonia

poolt rahastatud spordidirektorite toetuse eesmärk on toetada

alaliite, kellel on tuginedes headele saavutustele alaliidus

tekkinud lisaülesandeid seoses Team Estonia

sportlaste/võistkondade haldamisega ning spordidirektori

positsioon võiks aidata tagada spordiala edukuse jätku. Samuti

on rahalised vahendid spordidirektorite toetamiseks piiratud.

Ettepanek 6:

sportlaste toetuse tasemed

- See tahaks tõsisemat analüüsi. Paljudel aladel on OM ja MM-tase

suhteliselt võrdne. Sõudmises näiteks MM-i konkurents oluliselt

suurem, sest OM-le pääseb vaid 8-10 paati.

-EM-i 2-3.koht ja B-kat, tundub olevat vähe – vähemalt sõudmises on

EM tase väga kõrge (näitena: Pariisi OM-le ei pääsenud peale Euroopa

mitte ühegi teise kontinendi paatkonna.

Mittearvestatud. Ettepaneku rakendamine vajab põhjalikku

analüüsi ja osapoolte kaasamist.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

22

Loogiline oleks B-kat Vähemalt EM-i 6-7.koha eest. (või kindlasti

rohkem kui praegune 2-3.koht)

Ettepanek 7:

Grok leidis mõned tehnilised vead: Eelnõus on kaks katkist viidet ja

mõni keeleviga. Need saab parandada ilma sisu muutmata.

• p 21.2 viitab punktile 21.1.1, mida enam ei ole. Õige viide on p 21.1.

• p 19.3.2 viitab punktile 21.1.2. Õige viide on p 21.2.

• p 2: „täiendavat toetus“ → „täiendavat toetust“.

• p 34: „on jaotatakse“ → „jaotatakse“.

• p 24.5: „tugiteenuste vajalikkust“ → „tugiteenuste vajalikkus“ (loetelu

teised punktid on nimetavas käändes).

• p 17.4 lõpeb punktiga, kuigi loetelu teised alapunktid lõpevad

semikooloniga.

Arvestatud.

Eesti

Ujumisliit

Kultuuriministri määruse kooskõlastamiseks esitamise ettepanek.

Eesti Ujumisliit palub mitte muuta Spordialaliidu toetuse taotlejate

hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise korras punkti 17.4

vaid jääda eelnevalt kehtinud punktisüsteemile.

17.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise

katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas.

Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.

Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja

vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni komisjonis,

ekspertrühmas või nendega samaväärses organis, 2 punkti, kui

spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses ja 3 punkti kui esindaja

on katusorganisatsiooni president.

PÕHJENDUS: Antud muudatus (anda punkte 1-3), seab erinevad

spordialaliidud ebavõrdsesse seisu ega peegelda õiglaselt alaliitude

tegelikku võimekust.

Näited ujumiiidu seisukohalt:

• Veealade rahvusvahelised katusorganisatsioonid (World Aquatics ja

European Aquatics) ühendavad mitut suurt spordiala ning koondavad

Arvestatud. Jääb kehtiv versioon ehk spordialaliit saab 1 punkti,

kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis,

ekspertrühmas või nendega samaväärses organis.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

23

üle 200 liikmesriigi. Kohtade arv juhatuses ja komisjonides, eriti aga

presidentuurides on ülimalt piiratud, mis muudab sinna valituks

osutumise oluliselt keerulisemaks kui väiksema liikmeskonnaga või

kitsamate spordialade rahvusvahelistes liitudes.

• Vajalike max punktide saamine eeldab ujumisliidult konkureerimist

globaalsel tipptasemel sadade riikidega, samal ajal kui väiksema

katusorganisatsiooniga spordialadel on komisjoni pääsemise lävepakk

kordades madalam.

• Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide juhtorganite koosseis sõltub

tihti geograafilistest kvootidest ja poliitilistest kokkulepetest, mitte

üksnes Eesti alaliidu töö tulemuslikkusest.

Eesti Ujumisliidu seisukohalt tekitab pakutud 1-3 punktisüsteem

struktuurse ebavõrdsuse spordialade ja -liitude vahel.

Eesti

Rulluisuliit

Annan teada, et punktis 21.2 on vale viide „punktis 21.1.1“, peaks

olema 21.1.

Arvestatud.

Eesti

Kergejõusti-

kuliit

Eesti Kergejõustikuliit esitas oma märkused tekstisiseste

kommentaaridena, mis on tabelisse kopeeritud.

3.Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse

spordialaliite ühes rühmas. Küsimus: Mis siia alla lähevad ? A, B, C?

Kas ka noored?

Selgitame. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

eraldamise põhimõtted on täpsemalt lahti kirjutatud lisa

punktides 28-40.

5.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR)

viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes

spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava

spordiala treenerikutsega treener. Küsimus: Kuidas on kergejõustiku

andmed kogutud? Kas on käsitletud sarnaselt nagu nt ujumine,

võimlemine, fitness?

Selgitame. Andmed esitatakse kõigi spordialaliitude puhul

spordikoolide ja spordiklubide poolt spordiregistrile. Toetuse

eraldamisel võetakse arvesse spordiregistrile esitatud andmeid.

5.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv. Küsimus:

Äkki täpsustada. Ala on OM´il esindatud 1 sportlasega 1p, 2-

5sportlasega 2p, 5-10 sportlasega 3p, 10+ sportlasega

Mittearvestatud. Täpsemalt lahti kirjutatud määruse lisa punktis

16. Ettepaneku rakendamine vajab põhjalikku analüüsi ja

osapoolte kaasamist.

11.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud

tulemusi. Küsimus: Kas nt sise tiitlivõistlusel tehtud tulemused OM

distsipliinil (kuul, kõrgus, teivas, kaugus, kolmik) lähevad arvesse?

Selgitame. Ei võeta arvesse, sest ei ole OM distsipliin.

Eelnõu seletuskirja lisa 2

24

Nendel aladel tehtud tulemused kajastuvad hooaja koondedetabelites ja

arvestatakse ka absoluutset rekorditena, kuid neid püstitatakse

11.6.1.kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei

eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm,

rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5.

Küsimus: Kergejõustiku Ultimate Games - normi ei ole,

kvalifikatsioonivõistlused on järgmised - maailmajagude meistrid,

edetabeli liidrid, valitsevad maailmameistrid). Kuhu alla kuulub see

kuulub? Kavas on alasid, kus osaleb 12 sportlas)

Selgitame. Ei võeta arvesse, kuna ei ole ametlik tiitlivõistlus.

Ultimate games’i häid tulemusi on võimalik arvesse võtta

komisjonil määruse lisa punkti 11.7 alusel.

16.Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti

sõltumata, millisesse spordialaliitude rühma spordialaliit kuulub.

Küsimus: Kas dubleerib punkti 5.5?

Selgitame. Ei dubleeri. Määruse lisa punktis 5 on kajastatud

toetuse eraldamise kriteeriumid ja punktis 16 on kajastatud

kuidas kriteeriumi arvestatakse

17.4.spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise

katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas.

Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel.

Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks

esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni

komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis, 2 punkti,

kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala

rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses ja 3 punkti kui esindaja

on katusorganisatsiooni president. Küsimus: EKJL on varem saanud

1p, kuid meil on esindaja EA juhatuses.

Selgitame. Kehtivas versioonis on kirjas, et spordialaliit saab 1

punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava

spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses,

komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis.

Sel põhjusel on varasemalt ka spordialaliit saanud 1 punkti.

Arvestades spordialaliitude tagasisidet määruse eelnõule, siis

antud punkti ei muudeta ehk jääb kehtiv versioon.

20.7.4.kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse

tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25; Küsimus:

Sp.aladel on vanuseklassid erinevad. Miks ei ole arvestatud U18?

Selgitame. Arvesse võetakse täiskasvanute poolt saavutatud

tulemusi.

20.7.5.kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute

tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele

koefitsienti 1,5; Küsimus: Võiks olla kuni 22-aastased. Kui eelmises

punktis on esitatud vanuseklass, siis siin võiks ka olla vanuseklass ehk

U23

Selgitame. Arvesse võetakse sportlase vanust, mitte

vanuseklassi.

20.7.6.kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis

3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. Küsimus: Kuidas

käsitletakse teatejookse? 4 sportlast osaleb

Selgitame. Nii nagu punktis kirjas, rohkem kui 3 sportlase puhul

läheb tabelisse koefitsient 2,0.

Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike

tulemuste eest. Küsimus: Mis vanust peetakse silmas noore ja juuniori

Selgitame. Ei saa läbivalt kasutada samu termineid, kuna

erinevate spordialade täiskasvanute ja juuniorite tasemed on

Eelnõu seletuskirja lisa 2

25

all? Läbivalt võiks olla kasutatud samasid termineid (üks neist, kas

vanus, vanuseklass või vanuseklassi nimetus)

erinevad. Eelnevates punktides ongi erinevad

vanused/vanuseklassid täpsustamise eesmärgil.

31.Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab

vaheaasta, säilib tema töötasu ja ettevalmistustoetus 12 kuuks. Küsimus:

Mis saab treeneritoetuse ja tugiteenuste osast? Lisaks võiks täpsustada

sõnastust, et lõpetamisel säilib töötasu ja ettevalmistustoetus kuni 12

kuuks või määratud toetusperioodi lõpuni.

Osaliselt arvestatud. Tugiteenuste edasine kasutamise õigus jääb

alaliidu otsustada. Treenerile toetuse maksmine lõpetatakse, kui

sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta.

35.Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 17-22-aastatele

noorsportlastele (erandina spordialad, kus rahvusvaheliste reeglitega on

noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad), kelle sportlik eesmärk on

jõuda oma spordialal maailma tippu ning kes ei saa hetkel Team Estonia

A+, A, B ega C kategooria toetust. Kandidaate võivad esitada

spordialaliidud või komisjoniliikmed. Toetuse määramisel võetakse

arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali. Küsimus:

Vanuseklassid ühtlustamine - eelnevalt on olnud nimetatud ka U19 nt

Selgitame. Siin on tegu Team Estonia „Noored

tähed“ programmiga, mille raames on paika pandud see

vanusevahemik

Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste

nimekirja kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon. Küsimus: Mis

roll ja vastutus on alaliidul? Pigem võiks komisjon hinnata taotluse

alusel, millist arvu sportlaste ettevalmistust toetataks. Alaliidul peaks

jääma võimalus teha sisemisi ümberjaotusi, toetuse saajate ringi

suurendada või muuta

Selgitame. See punkt puudutab nimelist Team Estonia „Noored

tähed" programmi. Täpsustame määruse lisa punktides 39 ja 40,

kuidas toimub noorte koondistele toetuste eraldamine.

36. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab rahvuslik

olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks. Nimekirja võib

korrigeerida jooksvalt vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule.

Küsimus: Kui jääb kehtima käesolev süsteem, siis kui tihti saab esitada

muudatuste taotlusi?

Selgitame. Siin on taas tegu „Noored tähed“ programmiga.

Sportlased püsivad programmis kuni nad saavad A+, A, B või C

taseme sportlasteks või toetusperioodi lõpuni. Alaliidud seda

mõjutada ei saa.

37. Toetus on mõeldud noorsportlase püstitatud sportlike eesmärkide

saavutamiseks ja jaguneb järgnevalt: treeningute ja võistlustega seotud

kuludeks, treenerikutsega treeneri töö tasustamiseks või kulude

katmiseks, EOK poolt organiseeritud koolitusteks, tugiteenusteks ning

tervisekontrolliks. Küsimus: Kas alaliidule ettenähtud raha eest tuleb

osta EOKlt koolitusteenust?

Selgitame. „Noored tähed“ programmi raames ei ole alaliitudele

ette nähtud toetust.

21.10.2026

Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest

sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia

määramise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 30.

septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks

eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema

treenerile preemia määramise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.11.2025, 4

(edaspidi määrus).

Määrus kehtestatakse spordiseaduse (SpS) § 9 lõike 6 alusel.

Eelnõuga lisandub määrusesse uus sporditoetuse alaliik – sportmängude tiitlivõistluste

finaalturniiril osalemise toetus, mida varasemalt on eraldatud 2015. aastal Vabariigi Valitsuse

kabinetinõupidamisel kokkulepitud põhimõtete alusel. Lisaks muudetakse maakonna

spordiliidu toetuse taotluse esitamise nõudeid ja täiendatakse määruse lisas spordialaliidu

tegevustoetuse eraldamise ja noorsportlase toetuse määramise põhimõtteid.

Eelnõuga lisandub määrusesse uus maakonna spordiliidu tegevustoetuse alaliik – “Sport

koolis” programmi elluviimine maakonnas. Antud toetuse komponent lisandub maakonna

spordiliidu tegevustoetusele ning eelnõus tuuakse välja toetuse kujunemise põhimõtted.

“Sport koolis” on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on

suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda

erinevate spordialadega kutsetunnistust omavate treenerite juhendamisel. Programmi keskne

idee on toetada eesmärki, et iga esimese kooliastme laps liiguks igapäevaselt ning saaks

varakult positiivse kokkupuute organiseeritud spordiga. Programmi raames viiakse ühele

klassikomplektile läbi kaks treeneri juhendatud liikumistundi nädalas, kokku ligikaudu 60

tundi õppeaastas. Treenerid kaasatakse kohalike spordiklubide või teiste

spordiorganisatsioonide kaudu ning tegevused toimuvad koolipäeva osana koostöös kooliga.

Eelnõu toob “Sport koolis” programmi elluviimise tõttu maakonna spordiliitudele kaasa

halduskoormuse suurenemise. Selle tarbeks on “Sport koolis” programmi elluviimiseks

arvestatud ka administreerimiskuludega maakonna tasandil. Kuna maakonna spordiliidud ei

pea enam taotluse juurde esitama maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või

maakondliku arenduskeskuse kinnitust, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus

maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal, siis halduskoormus seeläbi

omakorda väheneb. Lisaks ei ole spordialaliitudel enam vaja esitada infot spordikohtunikele

makstud tasude osas, mis omakorda vähendab halduskoormust.

1.2.Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan

([email protected], tel 628 2328), spordiosakonna nõunik Liis Kiviloo

([email protected], tel 517 8586), spordiosakonna nõunik Norman Põder

([email protected], 628 2354) ja õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar

([email protected], 628 2225).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 41 punktist.

Eelnõu punktiga 1 lisandub § 2 lõikesse 1 punkt 11, mis sätestab uue sporditoetuse alaliigi –

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse. Uue sporditoetuse täpsem sisu

on sätestatud eelnõu punktiga 5 lisanduvas §-s 31.

Eelnõu punktis 2 muudetakse seoses § 2 lõikesse 1 uue punkti 11 lisandumisega viidet toetuse

andjate määratlusele. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse andja on

Kultuuriministeerium. Taotlusvooru vahendid planeeritakse riigi eelarvestrateegia koostamise

raames Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis ja eraldatakse reservist

Kultuuriministeeriumile, kui taotlusvooru tingimustele vastav koondis on finaalturniirile

kvalifitseerunud.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 3 lõiget 2, täpsustades spordialaliidu toetuse liike.

Spordialaliidu toetust eraldatakse:

1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi

arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus);

2) rahvuskoondistesse kuuluvate sportlaste võimete arendamiseks ja neile tugiteenuste

tagamiseks (Team Estonia koondise toetus);

3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ja sportlastele tugiteenuste tagamiseks

(Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus);

4) ühekordsete projektide elluviimiseks.

Punktis 1 on võrreldes kehtiva määrusega eemaldatud spordikohtunike tegevuse arendamine,

kuna see on alaliidu enda huvides, et kohtunikud oleks heal tasemel. Punktide 1, 2 ja 3 sõnastust

on kohandatud selgitamaks erinevaid toetusliike – spordialaliidu tegevustoetus, Team Estonia

koondise toetus ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus.

Eelnõu punktiga 4 asendatakse § 3 lõikes 5 sõna “võistkondade” sõnaga “koondiste”

selgitamaks, et Team Estonia koondise toetus kohaldub nii individuaalalade kui

võistkonnaalade koondistele.

Eelnõu punktiga 5 lisandub määrusesse § 31, millega sätestatakse uus sporditoetuse alaliik -

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus.

Lõige 1 sätestab, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse

spordialaliidule finaalturniirile kvalifitseerunud võistkondliku sportmängu rahvuskoondise

finaalturniiriks ettevalmistamise ja turniiril osalemise kulude katmiseks, et heade sportlike

tulemuste kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja spordiala arengule Eestis.

Tiitlivõistlustele kvalifitseerumine on Eesti võistkondade jaoks erakordne sündmus, millega

kaasneb ka märkimisväärne ühekordne kulu, mida ei ole võimalik katta erasektori toetusest ega

planeerida spordialaliidu eelarvesse.

Lõige 2 sätestab, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse

olümpiamängude kavas olevate sportmängude distsipliinide Euroopa- ja

maailmameistrivõistluste finaalturniiril ning olümpiamängudel osalemiseks ja

finaalturniirideks ettevalmistamiseks. Nendeks spordialadeks on näiteks korvpall, võrkpall,

käsipall, jalgpall ja jäähoki. Jäähoki puhul eraldatakse toetus juhul, kui võistkond pääseb kõige

kõrgema taseme finaalturniirile. Kui teised sportmängud muudavad finaalturniiride

korraldamise süsteemi sarnaseks jäähokile, siis eraldatakse toetus juhul, kui võistkond pääseb

kõige kõrgema taseme finaalturniirile. Olümpiamängude kavas olevate sportmängude

finaalturniiridel osalemise ja ettevalmistamise kulud on märkimisväärselt suuremad kui

mitteolümpiaaladel.

Lõike 3 kohaselt eraldatakse sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust

vähemalt kümneliikmeliste võistkondade kulude katmiseks. See tähendab, et toetust ei eraldata

rannavõrkpalli või 3*3 korvpalli võistkondadele või teistele väiksema arvuga võistkondadele.

Lõigetes 4-8 sätestatakse, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus võib

osaliselt kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks ning tuuakse vastav vähese tähtsuse abi

andmisega vajalik regulatsioon.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 4 lõiget 2 punktiga 8 ja lisatakse maakonna spordiliidu

tegevustoetuse alla alates 2027. aastast toetuseliigina toetus “Sport koolis” programmi

elluviimiseks maakonnas.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse §4 lõikega 3, mille kohaselt “Sport koolis” on esimese

kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on suurendada laste regulaarset

liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda erinevate spordialadega

vähemalt 3. taseme kutsetunnistust omavate treenerite juhendamisel.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 7 lõikega 11. Rahvusvahelise suurvõistluse taotlusvooru

lisatakse tingimus, mille kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline

täiendav maksutulu olema vähemalt 50 protsenti antava toetuse suurusest. Maksutulu

hindamisel võetakse arvesse välismaiste kaaskorraldajate ja toetajate rahastuse arvelt tehtavaid

kulusid ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtavaid kulusid. Muudatuse eesmärk on

siduda riigi antav toetus otseselt osaliselt majandusliku mõjuga. Muudatuse tulemusena saab

riik vähemalt 50% eraldatud toetusest tagasi välisraha arvelt Eestis tasutud teenuste ja ostetud

kaupade käibemaksuna. Näiteks, kui riik eraldab suurvõistluste korraldamiseks aastas 5 mln

eurot, siis vähemalt 2,5 mln eurot peab laekuma tagasi välisrahaga tasutud teenuste ja kaupade

käibemaksuna. Toetuse saaja esitab pärast üritust majandusliku mõju analüüsi, millest on näha,

kui palju välisraha Eestisse kaasati ja kui palju sellelt maksutulu riigile laekus.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 8 lõikega 41, mille kohaselt saab uut sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust taotleda ainult olümpiamängude kavasse

kuuluvaid võistkondlikke sportmänge edendav alaliit. Taotlejate ringi piiritlemine on seotud

toetuse olemusega – toetust eraldatakse ainult võistkondlike sportmängude finaalturniiridel

osalemiseks.

Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse § 8 lõike 8 punkt 5 kehtetuks. Eesti Olümpiakomitee tegi

2026. a mais toimunud täiskogul otsuse, et spordialaliitudele antakse Eesti Spordieetika

Reeglite rakendamiseks kaks aastat lisaaega. Sellest tulenevalt ei ole võimalik veel

spordialaliitudelt nõuda kohustuslikus korras Eesti Spordieetika Reeglite jõustamist 2027.

aasta toetuste eraldamise hetkeks.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse määruse § 9 lõiget 2. Kehtiva määruse kohaselt esitatakse

spordialaliidu toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni

toetuse taotluses taotleja arengukava või muu strateegiline dokument, milles on kirjeldatud

spordiorganisatsiooni missiooni ja vähemalt nelja aasta eesmärke ning nende täitmiseks

kavandatavaid tegevusi ja vahendeid. Muudatuses asendatakse nelja aasta eesmärgid toetuse

taotlemise perioodi eesmärkidega.

Eelnõu punktiga 12 muudetakse partnerorganisatsiooni taotlusvooru tingimusi paindlikumaks

ja luuakse võimalik taotleda toetust kuni neljaks aastaks. Muudatus on vajalik, et kiiresti

muutuvas majanduskeskkonnas, pingelises riigieelarve olukorras ja pidevalt arenevas

spordivaldkonnas toetada organisatsioone vastavalt riigi rahalistele võimalustele ja

spordipoliitilistele eesmärkidele. Pidevalt muutuvas maailmas on organisatsioonidel väga

keeruline planeerida ette oma tegevusi neljaks aastaks ja viimaste aastate kogemus on

näidanud, et vajalik on paindlikum lähenemine.

Eelnõu punktiga 13 täiendatakse § 9 lõiget 6 ning sätestatakse, et ka uue sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema

toetuse saamiseks turutõrge.

Eelnõu punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 9, kuivõrd maakonna spordiliidud ei pea

enam otstarbekuse huvides taotluses kohaliku omavalitsuse kinnituskirja esitama. Muudatuse

eesmärk on vähendada taotlejate halduskoormust ning lihtsustada taotlusprotsessi, kuna

praktikas ei andnud kohaliku omavalitsuse kinnituskirja nõue sisulist lisaväärtust taotluse

hindamisel. Seetõttu ei ole nimetatud dokumendi nõudmine edaspidi põhjendatud. Praktikas

esines juhtumeid, kus kinnituskiri ei taganud veel automaatselt kohaliku omavalitsuse toetust

lubatud mahus ning lõplik summa selgus aruande esitamise raames. Nii tegevustoetuse taotluse

osas kui ka “Sport koolis” programmi osas märgivad maakonna spordiliidud KOV rahastuse

suuruse taotlusvormi.

Eelnõu punktiga 15 muudetakse §11 lõiget 4, mille kohaselt taotlus spordialaliidu

tegevustoetuse ja Team Estonia koondise toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal

esitatakse 15. novembriks, et anda spordialaliitudele rohkem aega oma järgmise aasta eelarve

planeerimiseks, sest kuupäeva varajasemaks toomine võimaldab ka varem teatavaks teha

järgmise aasta toetuste otsused. Lisaks täpsustatakse, et uus kuupäev kehtib nii spordialaliidu

tegevustoetuse kui Team Estonia koondise toetuse puhul. Punktis nimetatud kuupäev ei laiene

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetusele, sest nimetatud taotlusvooru tähtaeg sõltub

otseselt rahvusvaheliste spordiorganisatsiooni võistluskalendrist, mis aastate lõikes muutub.

Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotluse esitamise tähtajast teavitab toetuse andja

taotlejaid taotlusvooru avamisel.

Eelnõu punktiga 16 täiendatakse §11 lõikega 41, mille kohaselt esitatakse taotlusi

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse eraldamiseks jooksvalt. Jooksva

taotlusvooru rakendamine on vajalik, kuna sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiridele

kvalifitseerumine ei ole alati ajaliselt ette planeeritav. Seetõttu võimaldab jooksev voor esitada

taotluse operatiivselt pärast finaalturniirile pääsu selgumist, tagades toetuse õigeaegse

kättesaadavuse ning võistkondade parema ettevalmistuse rahvusvaheliseks tiitlivõistluseks.

Eelnõu punktiga 17 muudetakse § 11 lõiget 6, mille kohaselt taotlus rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse, Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse

eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks. Team Estonia

olümpiaettevalmistustoetuse taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg sõltub otseselt

rahvusvaheliste spordiorganisatsiooni võistluskalendrist, mis aastate lõikes muutub. Team

Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotluse esitamise tähtajast teavitab toetuse andja

taotlejaid taotlusvooru avamisel.

Eelnõu punktiga 18 kehtestatakse uue sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise

toetuse abikõlblike kulude loend. Abikõlblike kulude piiritlemise eesmärk on tagada, et toetust

kasutatakse sihipäraselt ning vahetult sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiriks

ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks vajalike kulude katmiseks. Loetelu hõlmab nii

sportlaste ja tugipersonali otseseid kulusid kui ka ettevalmistusperioodi tegevusi, sealhulgas

treeninglaagreid ja kontrollmänge, mis on hädavajalikud võistkonna konkurentsivõime

tagamiseks rahvusvahelisel tasemel. Samuti võimaldab muude põhjendatud ja mõistlike kulude

arvestamine paindlikult katta vältimatuid väljaminekuid.

Eelnõu punktiga 19 täiendatakse § 12 lõiget 4 ning sätestatakse, et ka uue sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja

suuremahulised investeeringud. Selliste kulude katmine ei ole antud toetuse kasutamise

eesmärgiga kooskõlas.

Eelnõu punktis 20 tuuakse § 13 uue lõikega 11 sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril

osalemise toetuse abikõlblikkuse perioodi regulatsioon. Abikõlblikkuse periood on piiratud

ühe kalendriaastaga ning toodud, et see võib alata kõige varem alates taotluse esitamise

kuupäevast. Finaalturniiriks ettevalmistamise ja osalemisega seotud kulud tekivad üldjuhul

paar kuud enne finaalturniiri ja finaalturniiriga seotud arved laekuvad üldjuhul paari kuu

jooksul pärast finaalturniiri.

Eelnõu punktiga 21 täiendatakse § 13 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning sätestatakse, et ka

sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikkuse perioodi on

võimalik mõjuval põhjusel pikendada, nagu ka teiste määruses toodud projektipõhiste toetuste

puhul.

Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 14 lõikeid 1 ja 2 ning täpsustatakse, et rahvusvahelise

spordisündmuse korraldamise toetuse ning rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse

puhul võetakse omaosaluse ja kaasfinantseerijate panuse osakaalu arvestamisel arvesse ainult

projekti abikõlblikke kulusid. Riigitoetuse andmisel ei ole asjakohane hinnata mitteabikõlblike

kulude tasumist ning praktikas ka kõiki selliseid kulusid taotlusesse ei kirjutata.

Eelnõu punktiga 23 täiendatakse§ 14 lõikega 41, milles täpsustatakse, et maakonna

spordiliidu toetuse suurus “Sport koolis” programmi elluviimiseks sõltub kohaliku

omavalitsuse üksuse toetusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetus on kuni 85% ja

kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus vähemalt 15% programmi maakonna tasandil

elluviimise kogumaksumusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetust saab kasutada

treenerite palgakulude katmiseks, maakondlike halduskulude katmiseks ja spordiinventari

soetamiseks. Minimaalne kaasatavate klassikomplektide arv maakonnas on sõltuv toetuse

suurusest, ühe klassikomplekti kuluks aasta kohta arvestatakse 3 000 eurot riigieelarvelisest

toetusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetusese kogusummast võib kuni 10%, kuid

mitte rohkem kui 12 000 kasutada programmi haldamiseks. Maakonna spordiliidu ülesanne

on programmi koordineerimine maakonna tasandil (sealhulgas treenerite leidmine ja nendega

lepingute sõlmimine, koolidega suhtlemine, maakondlik seire, informatsiooni ja kogemuste

jagamine maakonnas ning aruandlus). 12 000 eurot võimaldab maakonna spordiliitudel

vajaduse korral katta tööjõukulu kuni 1000 eurot kuus või muid programmi haldamisega seotud

kulusid. Lubatud on haldamine või koordineerimine ka teenusena sisse osta. Kuna

klassikomplektide arv maakonniti on erinev, siis on ka määrusega lubatud programmi

halduskulu maakonniti erinev, kuid halduskulude ülempiir on seatud. Spordiinventari võib

toetuse kogusummast soetada maksimaalselt 5% ulatuses. Treenerite palgakuludeks tuleb

toetusest kasutada minimaalselt 85%. Riikliku toetuse eest ei või katta treenerite sõidukulusid,

spordiinventari kasutamise- või rendikulusid ega spordirajatiste kasutamise kulusid. Küll aga

ei saa antud määruse raames sätestada täpselt, mida kohaliku omavalitsuse üksus kaasrahastuse

eest katta võib.

Eelnõu punktiga 24 muudetakse § 15 lõiget 2 ning sätestatakse, et nagu ka rahvusvahelise

suurvõistluse toetuse (mis on samuti jooksev voor) taotluste puhul, on ka sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste menetlustähtaeg 90 tööpäeva taotluse

esitamisest arvates.

Eelnõu punktiga 25 muudetakse § 16 lõiget 2 ja täpsustatakse, et igas komisjonis on vähemalt

5 liiget. Käesoleva määruse alusel antavate toetuste arv ja maht on viimastel aastatel kasvanud.

Selleks, et lähtuda komisjoni moodustamisel iga taotlusvooru spetsiifikast, muudetakse

komisjoni koosseisu nõudeid ja liikmete arvu paindlikumaks. Senise 5-7 liikme asemel peab

komisjonis olema vähemalt 5 liiget.

Eelnõu punktiga 26 lisandub määrusesse § 171, millega sätestatakse sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamise kord. Sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse

arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

1) projekti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus;

2) koostööpartnerite, sealhulgas kaasfinantseerijate olemasolu ja asjakohasus.

Hindamiskriteeriumide kehtestamine on vajalik tagamaks, et toetust eraldatakse läbipaistvatel

ja ühtsetel alustel ning rahastatakse projekte, mille eelarve on realistlikult planeeritud ja kulud

sisuliselt põhjendatud. Samuti võimaldab koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate arvestamine

hinnata projekti elujõulisust ning laiemat toetuspinda, toetades seeläbi jätkusuutlikke ja

mõjusamaid algatusi.

Eelnõu punktiga 27 muudetakse § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, välistades maakonna

spordiliidu toetuse taotlemisel “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse, mida

reguleeritakse eraldi.

Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 18 lõike 3 sõnastust ning sätestatakse, et maakonna

spordiliidu toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse taotluses toodud infot kohaliku

omavalitsuse panuse kohta. Varasemalt võeti vastav info taotluses esitatud kohaliku

omavalitsuse kinnituskirjast, kuid selle esitamise nõue on eelnõu punktiga 11 kaotatud.

Eelnõu punktiga 29 täiendatakse §-i 18 lõikega 4, mille kohaselt “Sport koolis” programmi

elluviimise toetuse suurus kujuneb välja 1.-3. klassikomplektide arvu alusel proportsionaalselt.

Seejuures arvestatakse maakonnale toetussumma minimaalselt üheksa klassikomplekti kohta.

Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale

eelneva õppeaasta 10. novembri seisuga. See tähendab, et 2027. aasta toetuse arvutamisel

lähtutakse 2025/26 õppeaasta andmetest. Minimaalselt arvestame toetust üheksa

klassikomplekti kohta, sest olenevalt toetuse kogusummast võib proportsionaalselt arvestades

jääda väiksematele maakondadele liialt väike summa. Üheksa klassikomplekti tähendab

üldjuhul vähemalt ühe kooli (kolm paralleelklassi) kaasamist programmi.

“Sport koolis” programmi toetuse suuruse arvutamisel jäetakse Harjumaa klassikomplektide

arvust välja Tallinna klassikomplektide arv. Tallinna kaasamine proportsionaalselt tooks

olukorra, kus väiksemate maakondade toetussummad kujuneksid mitte piisavaks, et

programmi soovitud kujul kõigis maakondades rakendada. Tallinna linn võib toetust taotleda

läbi partnerorganisatsioonide vooru “Sport koolis” programmi elluviimiseks.

Liitklasside ja muu klassikorraldusega väikekoolide puhul on võimalik klasside liitmine.

Samuti on võimalik programmiga kaasuda kui koolis ongi ainult näiteks 1.-2. klassid. Klasside

liitmise korral arvestatakse ühe klassikomplektina seda kooslust, kes osaleb ühes “Sport

koolis” programmi treeningtunnis.

Kui maakonna spordiliidu taotletav toetussumma on väiksem kui käesoleva lõike alusel

arvutatud toetussumma, jaotatakse ülejääv summa komisjoni ettepanekul nende maakonna

spordiliitude vahel, kelle taotletav toetussumma ületab käesoleva lõike alusel arvutatud

toetussummat.

Eelnõu punktiga 30 muudetakse § 22 lõiget 1 ning tuuakse välja, et ka sportmängude

tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse osas teeb otsuseid kultuuriminister, nii nagu ka

teiste toetuste puhul, mille puhul on toetuse andjaks § 2 lõike 3 kohaselt Kultuuriministeerium.

Eelnõu punktiga 31 muudetakse § 24 lõike 5 esimest lauset, et oleks selgemini välja toodud,

et antud säte käib maakonna spordiliidu toetuse andmise otsuse kohta. See säte ei puuduta

“Sport koolis” programmi elluviimise toetust, mida reguleeritakse § 24 lõikes 6.

Eelnõu punktiga 32 täiendatakse § 24 lõikega 6. Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise

otsust ja vähendada maakonna spordiliidu “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse

suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või

aruande menetlemise käigus selgub, et kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus maakonna

spordiliidule programmi maakonna tasandil elluviimiseks on väiksem kui 15% programmi

kogumaksumusest maakonnas või määruse § 30 lõikes 71 esitatud andmete põhjal selgub, et

osa toetusest on kasutamata. Omaosaluse suurus kinnitatakse tegevustoetuse aruandluse

raames ja võimalik tagasiküsimine tehakse seega toetuse kasutamisele järgneval aastal.

Eelnevalt kinnituskirja kohaliku omavalitsuse üksuselt ei nõuta. Kui § 30 lõikes 71 alusel

esitatud andmetest lähtub, et maakonna spordiliit on I poolaastal kaasanud vähem

klassikomplekte kui toetuse eraldamisel arvestatud, siis nõutakse toetus osaliselt tagasi või

vähendatakse teist osamakset.

Eelnõu punktiga 33 muudetakse § 26 lõike 2 esimest lauset, et oleks selgemini välja toodud,

et antud säte käib maakonna spordiliidu toetuse väljamaksmise kohta. See säte ei puuduta

“Sport koolis” programmi elluviimise toetuse väljamaksmist, mida reguleeritakse § 26 lõikes

21.

Eelnõu punktiga 34 täiendatakse regulatsiooni “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse

väljamaksmise osas. § 26 lõike 21 kohaselt makstakse “Sport koolis” programmi elluviimise

toetus toetuse saajale osade kaupa. Kuni 60% toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul

toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise

kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast määruse § 30 lõikes 71

nimetatud andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. septembril. Toetuse

väljamaksmine kahes osas aitab tagada seda, et kasutamata jääv toetus selgub juba jooksva

aasta jooksul ja annab ülevaate, kuidas maakonna spordiliidud on toetust I poolaastal

kasutanud.

Eelnõu punktiga 35 muudetakseparagrahve 28 ja 29. Sätted reguleerivad rahvusvahelise

spordisündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-

majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti sisu.

Muudatuse kohaselt kirjeldatakse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis rahvusvaheliste

spordisündmuste mõju Eesti turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele

maailmas ja mõju majandusele, sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt.

mille koostamisel on küsitletud vähemalt 100 sündmusel osalenud või sündmust külastanud

inimest. Selle soovime lisada, et ühtlustada aruannetes esitatud infot. Täpsustus annab rohkem

selgust aruande esitajale, et millist informatsiooni on vaja ning meil on andmeid lihtsam

omavahel võrrelda, et teha täpsemaid järeldusi toetatud sündmuste majandusliku mõju osas.

Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

1) pealtvaatajate ja osalejate (sportlased, treenerid, tugipersonal, kohtunikud, korraldajad)

koguarv, sealhulgas välismaalt saabunute arv;

2) välismaalt saabunud pealtvaatajate, osalejate ja nende kaaskonna keskmine Eestis viibitud

päevade arv; Eestis tehtud kogukulutused põhiliste kululiikide kaupa, hinnanguline Eesti riigile

laekunud maksutulu, sealhulgas eraldi välja toodud käibemaks;

3) külastajate ja osalejate rahulolu sündmuse korraldusega;

4) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

Täiendus on lisatud tagamaks, et analüüsid oleksid omavahel võrreldavad ja spordisündmuste

mõju Eesti majandusele oleks selgelt ning ühtsetel alustel mõõdetav. Analüüsis esitatavate

andmete täpsustamisega ühtlustatakse aruandlust ning vähendatakse vajadust täiendavate

selgituste küsimiseks. Seeläbi väheneb nii aruannete koostamisele kui ka nende menetlemisele

kuluv halduskoormus ja aeg.

Rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs peab sisaldama§ 28 lõikes

3 nimetatud andmeid. Meediaraport peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) riikide arv, kuhu tele- või veebiedastus jõudis;

2) tele- ja veebiülekannete vaatajate arv Eestis ja välisriikides;

3) hinnanguline meediaväärtus;

4) ülevaade Eesti kui sihtriigi ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldusriigi nähtavusest;

5) muud taotlusvoorus nõutud andmed.

Täienduse eesmärk on tagada seda, et meediaraportites välja toodud andmed oleksid omavahel

võrreldavad ja selgelt ning ühtsetel alustel mõõdetavad. Raportis esitatavate andmete

täpsustamisega ühtlustatakse aruandlust ning vähendatakse vajadust täiendavate selgituste

küsimiseks. Seeläbi väheneb nii raportite koostamisele kui ka nende menetlemisele kuluv

halduskoormus ja aeg.

Eelnõu punktiga 36 tunnistatakse § 30 lõige 2 kehtetuks. Muudatusega vähendatakse toetuse

saajate aruandluskoormust, loobudes andmete esitamise kohustusest, mis ei ole toetuse

kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks enam vajalik. Spordikohtunike tegevuse arendamine

ja nende kaasamise korraldamine kuuluvad spordialaliitude põhitegevuse hulka ning nimetatud

teave ei anna täiendavat sisendit toetuse eesmärkide täitmise hindamiseks.

Eelnõu punktiga 37 muudetakse § 30 lõigetes 4 ja 6 toodud aruannete ja vahearuannete

esitamise tähtaega. Muudatuse eesmärk on saada võimalikult varakult ülevaade

riigieelarveliste vahendiste kasutamise kohta, et vajadusel kanda need kulusse või teha

ettepanek vahendite ületõstmiseks aastate vahel.

Eelnõu punktiga 38 täiendatakse § 30 lõikega 71. “Sport koolis” programmi elluviimise

toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kalendriaasta 1. juuniks toetuse andjale programmi

tegelikult kaasatud klasside arvu ja kasutatud toetuse summa. Andmete kogumise eesmärk on

teada saada, kas maakonna spordiliidud on programmi I poolaastal rakendanud soovitud mahus

ja kas eraldatud toetus on ära kasutatud.

Eelnõu punktidega 39 ja 40 muudetakse § 31 lõike 1 punkti 7 ja lõiget 6. Määruses sätestatud

toetuse tagasinõude regulatsiooni ühtlustatakse riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025. a

jõustunud redaktsiooni §-ga 55¹.

Eelnõu punktiga 41 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses.

Lisa täiendatakse punktiga 17.9, mille kohaselt hinnatakse edaspidi spordialaliidu toetuse

taotluse hindamisel ka spordialaliidu koostööd SA-ga Liikumisharrastuse kompetentsikeskus

Nimetatud organisatsioon kinnitab, kas ja kui hea on koostöö olnud ning hea koostöö puhul

saab alaliit kuni ühe täiendava punkti. Koostöö hindamise kriteeriumi lisamine aitab paremini

esile tõsta alaliite, kes panustavad valdkonna laiemasse arengusse ning tagab, et toetuste

eraldamisel arvestatakse lisaks sportlikele tulemustele ka ühiskondlikku mõju ja

koostöövõimekust.

Spordialaliidu toetuste puhul tuuakse sisse tugiteenuste teema. Spordialaliitudel on võimalik

tegevustoetuse raames taotleda täiendavat toetust spordidirektori töökoha tööjõukulude

katmiseks. Team Estonia koondise toetuse eraldamisel võetakse arvesse tugiteenuste

vajalikkust. Team Estonia ettevalmistustoetuse eraldamisel on komisjonil õigus määrata

sportlastele või spordialaliidule vajaduspõhine toetus tugiteenuste kasutamiseks

Spordimeditsiini Sihtasutuses. Tugiteenuste toetused Spordimeditsiini SA-s on jaotatud

spordialaliitude põhiselt ning tugiteenuste kasutamist koordineerivad spordialaliidud.

Tugiteenuste toetuse jaotamise aluseks on A+, A, B ja C taseme toetust saavate sportlaste arv

ning Spordimeditsiini Sihtasutuse hinnang spordiala eripärale ja tugiteenuste vajadusele.

Lisaks täpsustatakse EOK sisendi põhjal noorsportlase toetuse eraldamise põhimõtteid

(määruse lisa punktid 35-40). Muudetakse sportlaste vanusepiiri. Lisatakse, et toetust ei saa

taotleda sportlastele, kes saavad juba A+, A, B või C taseme toetust, sest sportlaste topelt

toetamist soovitakse välistada. Samuti lisatakse, milleks noorsportlase toetust võib kasutada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Muudatus korrastab juba praktikas kasutusel oleva sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril

osalemise toetuse andmist, muutes tingimused selgemaks ja läbipaistvamaks. Samuti vähendab

määrus taotlejate halduskoormust, kaotades kohaliku omavalitsuse kinnituskirja nõue ja

spordialaliitude spordikohtunike andmete esitamise kohustuse, mis ei ole olnud vajalikud

taotluste ega aruannete sisuliseks hindamiseks. Noorsportlase toetuse põhimõtete muutmine ei

oma olulist mõju noorsportlastele, sest taotlejaks on jätkuvalt spordialaliit ja toetus kantakse

sportlase arveldusarvele. Noorsportlase toetust saaval isikul tekib rohkem vabadust ja

paindlikust toetuse kasutamiseks.

Spordialaliidu toetuste puhul on lisatud võimalus taotleda toetust sportlastele ja koondistele

tugiteenuste tagamiseks. Nimetatud toetusi taotlesid spordialaliidud varasemalt otse Eesti

Olümpiakomiteest. Muudatusega täpsustatakse toetuste eraldamist tugiteenuste tagamiseks ja

kehtestatakse need määruse tasandil. Seega ei suurene spordialaliitude halduskoormus.

Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ning meediaraporti koostamise nõuete täpsustamine

tagab andmete ühtlasema kvaliteedi, parema võrreldavuse ja suurema kasutatavuse toetatud

sündmuste mõju hindamisel. Selgemad nõuded vähendavad vajadust esitatud andmeid

täiendavalt täpsustada ning vähendavad nii toetuse saaja kui toetuse andja haldus- ja

töökoormust.

“Sport koolis” programm toob kaasa positiivse mõju laste liikumisaktiivsuse suurenemisele ja

spordis osalemisele. Lisaks toetab see regionaalse ebavõrdsuse vähendamist, sest programmi

kaasatakse igast maakonnast minimaalselt 9 klassikomplekti. Programmil on positiivne mõju

ka treenerite valdkonnale, luues neile juurde võimalusi igas Eestimaa piirkonnas.

Vabariigi Valitsus otsustas 2027. aasta riigieelarve läbirääkimiste käigus suurendada

rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise toetamise taotlusvooru mahtu 2 miljoni euro võrra

alates 2027. aastast. Kultuuriministeerium hindab regulaarselt toetuse saajatelt laekunud

aruannete põhjal rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise toetamise taotlusvoorust toetatud

projektide majanduslikku mõju ja taotlusvooru mõju (sealhulgas lisanduva 2,0 miljoni euro

mõju) riigieelarvele. Esimene analüüs koostatakse aastate 2027-2029 kohta. Eesmärgiks

seatakse, et toetatavad sündmused toovad kokkuvõttes kokku riigile välisrahalt makstava

käibemaksuna tagasi vähemalt 75% taotlusvooru mahust.

Meetme tingimusena sätestatakse (paragrahv 7 lõikes 11), et iga sündmus peab riigieelarvesse

tooma välisrahalt käibemaksu vähemalt 50% eraldatavast summast. Üksikule sündmusele

seatud protsent on madal kui meetme üldine eesmärk, sest soovitakse maandada riske

korraldajate jaoks ja tagada iga üksiku sündmuse heal tasemel korraldamine. Hindamise

tulemustest lähtudes analüüsitakse vajadust taotlusvooru tingimuste (sealhulgas paragrahvis 7

lõikes 11 nimetatud tingimus) muutmiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatuste ei vaja täiendavaid riiklikke lisavahendeid. Taotlusvoorude

rakendamiseks on ette nähtud raha Kultuuriministeeriumi eelarves (RES 2027-2030 raames).

“Sport koolis” programmi rahastuse suurus on 2027. aastal riigieelarves 2 miljonit eurot ja

kohalike omavalitsuste üksuste omaosalus, mis moodustab programmi kogumaksumusest

15%, tähendab lisakulu kohalikele omavalitsustele. Varasemalt panustasid kohalikud

omavalitsused programmi elluviimisse 200 000 eurot, lisaks Tallinna linn 60 000 eurot. Alates

järgmisest aastast jääb antud summa kokku 350 000 euro juurde.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti

Paralümpiakomiteele, spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ja Eesti Linnade ja Valdade

Liidule.

Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Teiste organisatsioonide esitatud märkused on toodud seletuskirjale lisatud märkuste tabelis.