Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie 30.09.2026 nr 1-11/341-9 ,

KUM/26-1083/-1K

Meie 30.10.2026 nr 1.1-11/3951-2

Muuseumiseaduse muutmise seaduse

eelnõu

Lugupeetud proua minister

Kooskõlastame muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, kuid esitame selle kohta

järgmised märkused, millega palume arvestada.

1. Nõukogu moodustamine ja koosseis. Palume muuta nõukogu liikmete nimetamise korda

selliselt, et Eesti Teaduste Akadeemia või muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonide

viivitus liikmete nimetamisel ei takistaks kultuuriministril oma pädevusse kuuluvate liikmete

nimetamist. Sõnastus, mille kohaselt nimetab minister liikmed „pärast“ teiste osapoolte tehtud

nimetamisi, võib põhjustada nõukogu moodustamisel ummikseisu. Soovitame kaaluda

sihtasutuste puhul kasutatava lahendusega sarnast korda: Eesti Teaduste Akadeemia ja

muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonid esitavad kandidaadid kultuuriministrile, kes

nimetab nõukogu liikmed. Nõukogu koosseisu kujundamisel tuleks arvestada ka riigi

osaluspoliitika põhimõtetega, sealhulgas soolise tasakaaluga.

2. Nõukogu koosolekute sagedus. Soovitame sätestada, et nõukogu koosolekud toimuvad

vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Ettepanek lähtub

riigivaraseaduses kasutatud nõukogu koosolekute sageduse põhimõttest.

3. Nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus. Palume üle vaadata kolme

neljandiku poolthäälte nõue ja täpsustada selle eesmärki. Kui nõuet arvestatakse kogu

viieliikmelisest nõukogu koosseisust, on otsuse vastuvõtmiseks vaja vähemalt nelja liikme

poolthäält; kolm poolthäält sellele nõudele ei vasta. Kui eesmärk on võimaldada otsuse

vastuvõtmist kolme liikme toetusel, soovitame sätestada selgelt vähemalt kolme nõukogu

liikme poolthääle nõue. Kui sätte eesmärk on vältida olukorda, kus Eesti Teaduste Akadeemia

ja muuseumivaldkonna esindusorganisatsioonide nimetatud kaks liiget teevad otsuseid enne

riigi nimetatavate liikmete ametisse asumist, tuleks hinnata, kas vähemalt kolme poolthääle

nõue täidaks seda eesmärki piisavalt.

4. Sõnastuse ühtlustamine. Eelnõuga MuuSi lisatava § 44 lõike 8 sõnastuse puhul soovitame

ühtlustada seda Rahvusooperi ja Eesti Rahvusringhäälingu regulatsioonides kasutatud

sõnastusega. Alternatiiv oleks: „Nõukogu liikmele makstakse tasu 0,3 kuutasu alammäära kuus

ja nõukogu esimehele 0,5 kuutasu alammäära kuus“.

2

5. Põhikirja ja teiste dokumentide kinnitamine. Eelnõuga MuuSi lisatava § 45 sõnastuse

puhul palume sätestada tähtaeg, mille jooksul peab nõukogu kinnitama Eesti Rahva Muuseumi

põhikirja, kuna kavandatud lahenduse kohaselt moodustatakse avalik-õiguslik juriidiline isik

enne põhikirja olemasolu ning põhikirja koostamine jääb moodustatava nõukogu ülesandeks.

Samuti palume tagada, et nõukogu pädevus hõlmab lisaks põhikirja esmakordsele kinnitamisele

ka selle muutmist. Nõukogu pädevust käsitlevates sätetes soovitame kasutada läbivalt sõnastust

„kinnitab”. Ühtlasi tuleks kontrollida, et kinnitamise pädevus hõlmaks üheselt ka põhikirja,

arengukava, finantsplaani ja eelarve muudatuste kinnitamist.

6. Aasta tegevuseesmärgid. Eelnõuga MuuS-i lisatava § 45 puhul soovitame paigutada aasta

tegevuseesmärkide kinnitamise nõukogu ülesannete loetelu punkti 4 eelarve kinnitamise

juurde, et tegevuseesmärgid ja nende täitmiseks kavandatud vahendid oleksid käsitletud koos.

7. Juhatuse moodustamine ja lepingute pikendamine. Palume üle vaadata eelnõuga MuuS-i

lisatava § 4⁶ lõikes 5 kavandatud lahendus. Selline pädevuste jaotus võib piirata nõukogu

sisulist rolli juhatuse koosseisu kujundamisel ning taandada nõukogu ülesande juhatuse

esimehe valiku formaalseks kinnitamiseks. Palume täpsustada nõukogu otsustusõigust teiste

juhatuse liikmete valimisel. Samuti palume hinnata vajadust reguleerida juhatuse liikmete

lepingute pikendamise korda.

8. Väärtpaberite omandamine. Palume täpsustada MuuS-i lisatava § 4⁸ lõike 3 punktis 1

sätestatud väärtpaberite omandamise õiguse ulatust. Väärtpaberite üldmõiste hõlmab muu

hulgas optsioone, mistõttu võib kavandatud sõnastus anda muuseumile kavandatust laiema

investeerimisõiguse. Samuti palume selgitada võlakirjade omandamise õiguse suhet järgmises

punktis sätestatud laenu andmise keeluga ning tagada nende sätete sisuline kooskõla.

9. Nõukogu töö alustamise ajakava. Eelnõu kohaselt moodustatakse avalik-õiguslik

juriidiline isik Eesti Rahva Muuseum 1. aprillil 2027 ning samal kuupäeval alustab tööd

juhatuse esimees. Meie hinnangul on aga oluline, et ka nõukogu alustaks oma tööd varem, et

tagada ülemineku ettevalmistamine ja järelevalve juhatuse tegevuse üle ning muuseumi

tegevuse täies mahus toimimine alates 1. jaanuarist 2028. Nõukogu töö ja liikmete tasustamine

peaksid algama hiljemalt 1. augustil 2027. Ka sellisel juhul oleks juhatuse esimees olnud neli

kuud ametis ilma nõukoguta, mistõttu tuleks võimaluse korral eelistada lühemat

moodustamistähtaega.

Palume Kultuuriministeeriumil hinnata nõukogu varasema võimaliku tegutsemisega

kaasnevaid 2027. aasta kulusid ning leida nende katteks vahendid oma olemasoleva eelarve

piires. Kui kulude katmine olemasoleva eelarve piires osutub keeruliseks, palume kaaluda

üleminekuperioodiks eraldi tasustamiskorda, arvestades nõukogu ülesandeid ja töömahtu.

Vastav erisus tuleks sätestada eelnõus ning töökorraldust ja eelarvevajadust selgitada

seletuskirjas. Kui eelnimetatud tegevused nõuavad 2027. aasta riigieelarve muutmist, siis tuleb

arvestada sellega, et ERMi muutumisega avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks ei ole tema

eelarve enam osa riigieelarvest.

10. Avalik-õigusliku juriidilise isiku loomine muuseumiseaduse alusel. Mõistame, et

praktikas on kasutatud erinevaid viise avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomiseks, seda on

tehtud nii selle isiku kohta käiva seadusega (Eesti Rahvusringhääling Eesti Rahvusringhäälingu

seadus-Riigi Teataja, Rahvusooper Estonia Rahvusooperi seadus-Riigi Teataja, Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli seadus-Riigi Teataja, Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusraamatukogu

seadus-Riigi Teataja) kui ka valdkonnaseadusega, nt Töötukassa Töötuskindlustuse seadus-

Riigi Teataja. Antud olukorras muudab seadusest arusaamise keerukaks, et reguleeritakse ka

teistesse avalik-õiguslikesse juriidilistesse isikutesse puutuvat (võetakse kasutusele termin

3

„muu avalik-õigusliku isiku muuseum“, kusjuures seda terminit ei avata. MuuS § 2¹ punkt 4,

mida ei muudeta, on selgitatud avalik-õigusliku isiku muuseumi tähendust, milleks on avalik-

õiguslik juriidiline isik või selle struktuuriüksus, aga sisuliselt seda terminit enam ei kasutata,

see ilmselt peaks olema ERM, keda on aga edaspidi nimeliselt mainitud). Palume seletuskirjas

põhjendada, miks luuakse eraldiseisev avalik-õiguslik juriidiline isik muuseumiseaduse

täiendamise, mitte eraldi seaduse alusel.

11. Sihtasutuse tegevusvormist loobumise põhjendamine. Palume seletuskirjas selgemalt

põhjendada sihtasutuse tegevusvormist loobumist. Praegusest selgitusest ei nähtu, kuidas see

tegevusvorm takistab ERM-i eesmärkide täitmist, sealhulgas võrrelda nende tegevusvormide

juhtimis- ja vastutuskorraldust. Sihtasutuste juhtimisregulatsioon ja -praktika on

konkreetsemad ning juurdunumad. Avalik-õigusliku juriidilise isiku puhul võib asutaja või

omaniku rolli täitva osapoole puudumine muuta juhtimisprobleemide lahendamise ja vastutuse

jaotuse ebaselgemaks. Samuti on seaduses sätestatud juhtimiskorralduse muutmine keerukam

ja aeganõudvam kui sihtasutuse põhikirja muutmine. Seetõttu palume selgitada, millised avalik-

õigusliku vormi eelised kaaluvad üles nimetatud juhtimisriskid ja väiksema paindlikkuse.

12. Finantsvahendite haldamine. Teeme ettepaneku, et ERM-il säiliks kohustus hoiustada

oma raha Riigikassas.

13. Õigusvõime ja lõpetamine. Eelnõust ei saa aru, mis hetkest tekib avalik-õiguslik juriidiline

isik Eesti Rahvamuuseum, st mis on see seaduses sätestatud hetk, kui tal tekib TsÜS § 26 lõike

3 kohaselt õigusvõime. Eelnõust puuduvad ERM-i kui avalik-õigusliku juriidilise isiku

lõpetamise sätted (TsÜS § 39 punkt 1, § 45 lõige 3).

14. Vara ja eelarve eristamine. Palume eristada seaduses ERM-i kui avalik-õigusliku

juriidilise isiku vara ja finantseerimist/eelarvet reguleerivad sätted nagu on teistes avalik-

õiguslikke juriidilisi isikuid reguleerivates seadustes (näiteks Rahvusooperi seadus). Riigi

tasandil on samuti vara ja eelarve jaoks eraldi regulatsioonid. Hetkel on nad läbisegi (vara all

on riigieelarvelised toetused ja tulud ning halduslepingu all on rahastamine) ning ei moodusta

süsteemset tervikut.

15. Rahastamise alused. ERM-i kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut hakatakse rahastama

riigieelarvelisest tegevustoetusest. Iga aasta kohta sõlmitakse selleks rahastuskokkulepe, mis

on halduslepingu lisa (MuuS-i lisatav § 49). Jääb mulje, et rahastuskokkuleppe aluseks on

üksnes haldusleping, mitte aga näiteks põhikiri või arengukava või selle alusel kehtestatavad

aastased tegevuseesmärgid. Kui soovitakse moodustada täitevvõimust institutsiooniliselt

sõltumatut asutust, siis osa vahenditest tuleks anda lähtudes arengudokumentides määratud

eesmärkidest ja põhikirjalistest ülesannetest.

16. Kesksete teenuste kättesaadavus. Halduslepingute koostamisel tasub hoolikalt jälgida

ERMi koondavate kesksete teenuste kättesaadavust ja pakkumise tingimusi, iseäranis neis

punktides, mis on seadusega vähem reguleeritud (nt museoloogiaalane teadus- arendus ja

nõustamistegevus).

17. Ülekantud vahendite üleandmine. Eelnõuga MuuS lisatava § 32² lõike 4 kohaselt

suunatakse riigiasutuse ERM kasutamata jäänud riigieelarve vahendid ERMi kui avalik-

õigusliku juriidilise isiku tegevuse finantseerimiseks. Kuna ERMi eelarve ei ole enam aastast

2028 riigieelarve osa, palume eelnõu rakendussätteid täiendada sätetega, mis võimaldavad

Kultuuriministeeriumil 2027. aastast üle kantavad eelarve jäägid üle anda avalik-õiguslikule

juriidilisele isikule ERM-ile. Võimalik sõnastus: „(4) Riigiasutuse Eesti Rahva Muuseum 2027.

aasta eelarve kasutamata jäägid, mis on 2028. aastasse üle kantud, suunatakse Eesti Rahva

4

Muuseumi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse finantseerimiseks.

Kultuuriministeerium selgitab nimetatud jäägid välja 2028. aasta 1. märtsiks ja valdkonna eest

vastutav minister kannab need üle 2028. aastasse. Seejärel antakse jäägid Eesti Rahva

Muuseumile üle üleandmise-vastuvõtu aktiga hiljemalt 2028. aasta 1. maiks.“ (kuupäevad on

näitlikud).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423

[email protected]

Kalle Viks 5885 1378

[email protected]

Karl-Adolf Aasamäe 5454 0352

[email protected]

Liisi Pooga 5886 7415

[email protected]

Gerly Elbrecht 5918 5868

[email protected]